São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2025–2029)

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) ning Euroopa Liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi oma suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelist kalandusalast partnerluslepingut (1)

LEPIVAD KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED KOKKU JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ja Euroopa Ühenduse (edaspidi koos „lepinguosalised“) vahelise kalandusalase partnerluslepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„leping“ – São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vaheline kalandusalane partnerlusleping;

2)	„Samoa leping“ – ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni liikmete vaheline partnerlusleping (2);

3)	„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel, mõiste on samaväärne lepingu artiklis 2 määratletud mõistega „ühenduse ametiasutused“;

4)	„São Tomé ja Príncipe ametiasutused“ – kalandusministeerium;

5)	„valdkondlik toetus“ – liidu rahaline toetus São Tomé ja Príncipe kalandus- ja vesiviljelussektori poliitika rakendamiseks;

6)	„saak“ – mereveeliigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

7)	„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

8)	„delegatsioon“ – São Tomé ja Príncipe suhtes pädev liidu delegatsioon;

9)	„peibutuspüügivahendid“ – kunstlikud või looduslikud objektid pinnal, mille alla kogunevad eri liigid, mida need objektid ligi meelitavad, suurendades seeläbi nende liikide püüdmise tõenäosust;

10)	„São Tomé ja Príncipe“ – São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik;

11)	„São Tomé ja Príncipe õigusaktid“ – São Tomé ja Príncipes toimuvat kalapüüki käsitlevad õigusaktid;

12)

„kalapüügiluba“ – São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt käitajale väljastatud ametlik luba, mis annab käitajale õiguse teha kindla ajavahemiku jooksul püügitoiminguid São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas; mõiste on samaväärne São Tomé ja Príncipe õigusaktides määratletud mõistega „kalapüügilitsents“;

13)	„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

14)	„abilaev“ – laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kala püüdmiseks või ligi meelitamiseks loodud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette püügitoiminguid;

15)	„vaatleja“ – isik, keda riiklik asutus on vastavalt lisale volitanud jälgima püügitoimingute suhtes kohaldatavate reeglite rakendamist või jälgima kõnealust tegevust teaduseesmärkidel;

16)	„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

17)

„püügitoiming“ – mis tahes tegevus, mis on seotud kalade otsimise, aktiivpüüniste vettelaskmise, vedamise ja pardalehiivamise, passiivpüüniste paigaldamise, veesoleku, eemaldamise või uuesti paigaldamise ning saagi üleviimisega püügivahendist, võrgust või veoks ette nähtud sumbast nuumamis- ja kasvatamissumpadesse.

18)	„säästev kalapüük“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

19)

„kalur“ – isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid tegev kaldapersonal ning vaatlejad; lepingus määratletud AKV riikide meremehi käsitatakse kaluritena käesoleva määratluse tähenduses;

20)	„püügivõimalused“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi või püügikoormusena;

21)	„käesolev protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

22)	„vette tagasi lastud saak“ – saak, mida ei hoita pardal;

23)	„ümberlaadimine“ – laeva pardal hoitava kala mis tahes koguse laadimine otse teisele laevale, olenemata laadimiskohast, ilma et kala oleks registreeritud lossitud kalana;

24)	„liit“ – Euroopa Liit, mis asendab Euroopa Ühendust ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingu sätteid, täpsustades eelkõige liidu laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerlust käsitlevaid sätteid.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli ja lepingu vaheline seos

Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ja sellega kooskõlas.

Artikkel 4

Põhimõtted

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas säästvat kalapüüki, lähtudes mittediskrimineerimise põhimõttest. São Tomé ja Príncipe kohustub kohaldama samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid kõigile São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas tegutsevatele välismaistele tööstuslikele tuunipüügilaevastikele, et aidata kaasa kalavarude heale majandamisele.

2. Lepinguosalised rakendavad käesolevat protokolli vastavalt Samoa lepingu artiklitele 8 ja 9.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama säästvat arengut ja loodusvarade usaldusväärset majandamist. Lepinguosalised püüavad soodustada lisandväärtuse loomist São Tomé ja Príncipes säästva kalapüügi sektori ja sellega seotud tegevuste poolt.

4. Lepinguosalised kohustuvad avaldama ja vahetama teavet kõigi lepingute kohta, millega lubatakse välismaistel laevadel siseneda nende vastavatesse püügipiirkondadesse, ning sellest tuleneva püügikoormuse, välja antud kalapüügilubade arvu ja saagi kohta.

5. Piirialade kalavarude või pika rändega kalavarude puhul võtavad lepinguosalised juurdepääsetavate varude kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse piirkondliku tasandi teadushinnanguid ning pädevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmeid.

6. Kalurite tööle võtmise ja nende töö tingimused liidu laevadel ei tohi olla vastuolus õigusaktidega, mida kalurite suhtes kohaldavad Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga (1998), mida on muudetud 2022. aastal, ja ILO kalandustöö konventsiooniga nr 188. See hõlmab ühinemisvabaduse austamist ja töötajate kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist, sunniviisilise ja lapstööjõu kaotamist, tööhõive ja elukutsega seotud diskrimineerimise kaotamist, samuti ohutut ja tervislikku töökeskkonda ning inimväärseid elu- ja töötingimusi liidu laevade pardal.

7. Lepinguosalised kohustuvad edendama kalurite suhtes kohaldatavate ILO ja IMO konventsioonide ratifitseerimist. Samuti kohustuvad nad edendama kalurite erialast väljaõpet, eelkõige IMO kalalaevade töötajate väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga (STCW-F) ette nähtud koolitust.

8. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad liidu kalalaevad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt ja kooskõlas selle lisaga välja antud kalapüügiluba.

9. São Tomé ja Príncipe ametiasutused väljastavad liidu laevadele kalapüügilubasid üksnes käesoleva protokolli alusel. Kalapüügilubade andmine liidu laevadele, mis ei kuulu käesoleva protokolli reguleerimisalasse, eelkõige otsepüügiloa kujul, on keelatud.

10. Käesolevat protokolli tõlgendatakse ja kohaldatakse järgmiste dokumentide kontekstis ja nendega kooskõlas:

a)	rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) või muude asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide, näiteks Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitused ja resolutsioonid;

b)	ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkulepe;

c)	FAO 1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhend;

d)	FAO 2009. aasta sadamariigi meetmete leping;

e)	FAO 2015. aastal avaldatud vabatahtlikud suunised säästva väikesemahulise kalapüügi säilitamiseks seoses toiduga kindlustatuse ja vaesuse kaotamisega.

Artikkel 5

Kohaldamise ajavahemik ja liidu laevade juurdepääs São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale

1. São Tomé ja Príncipe annab alates käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast nelja-aastaseks (4) ajavahemikuks lepingu artikli 5 alusel liidu laevadele juurdepääsu São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni I lisas, eelkõige tuunilaadsed, mõõkkalad ja pikkuim-hallhaid), välja arvatud liigid, mis on Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitse all või mille püüdmise ICCAT on keelustanud.

2. São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale saavad juurdepääsu kuni

a)	26 tuunipüügiseinerit;

b)	9 triivõngelaeva.

Nendele laevadele ja abilaevadele antakse luba lisas sätestatud tingimustel ning kooskõlas ICCATi asjakohaste resolutsioonide ja soovitustega.

3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse artiklite 9 ja 10 kohaselt.

Artikkel 6

Rahaline toetus – makseviisid

1. Käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud kohaldamise ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 3 300 000 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab

a)	6 500 tonni suurusele viitetonnaažile vastavat 325 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale ja

b)	500 000 euro suurust aastast eritoetust São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3. Lisaks maksavad käitajad oma laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnale juurdepääsu eest iga-aastast rahalist toetust vastavalt lisa II peatükile.

4. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 7, 9, 10, 12 ja 18 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

5. Kui liidu laevade poolt São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püütud kõikide liikide aastane püügikogus ületab lõike 2 punktis a sätestatud aastast võrdlustonnaaži, makstakse iga püütud lisatonni eest 50 eurot.

6. Täiendava püügi eest makstakse pärast seda, kui lepinguosalised on lisa II peatüki 2. jaos sätestatud lõplikus arvestuses kokku leppinud. Kui liidu laevade püük ületab aastast võrdlustonnaaži rohkem kui kahekordselt, makstakse seda piirmäära ületava saagi eest järgmisel aastal.

7. Lõike 2 punktis a osutatud toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt üheksakümnendal (90) päeval pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ning järgmiste aastate eest hiljemalt käesoleva protokolli aastapäeval.

8. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega on São Tomé ja Príncipe ametiasutustel lõike 2 punktis a sätestatud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

9. Rahaline toetus kantakse avaliku sektori raamatupidamisarvestusse järgmiselt:

a)	lõike 2 punktis a osutatud toetus kantakse riigikassa pangakontole São Tomé ja Príncipe keskpangas ja kantakse eelarvesse;

b)	lõike 2 punktis b osutatud eritoetus ja lõikes 5 sätestatud makse kantakse São Tomé ja Príncipe kalanduse arengufondi pangakontole ja kantakse riigieelarvesse.

10. Igal aastal edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused liidule lõikes 9 osutatud kontode andmed.

11. Kui São Tomé ja Príncipe ei rakenda valdkondliku toetuse programmi vastavalt kehtestatud sätetele ja lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) ei ole jõudnud nõuetele vastavuse osas kokkuleppele, võib Euroopa Komisjon eraldatud rahalise toetuse põhjendamatu osa käesoleva protokolli lisa 7. liite kohaselt tagasi nõuda.

12. São Tomé ja Príncipe osutab igakülgset abi rahaliste vahendite kindlakstegemiseks ja tagasinõudmiseks.

Artikkel 7

Valdkondlik toetus

1. Valdkondlik toetus aitab kaasa kalanduse riikliku strateegia rakendamisele ning São Tomé ja Príncipe meremajanduse arendamisele. Selle eesmärk on edendada kalavarude säästlikku majandamist ja sektori kestlikku arengut. Käesoleva protokolliga on ette nähtud valdkondliku toetuse programm, mis hõlmab eelkõige järgmisi meetmeid:

a)	kalapüügi seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse toetamine ning meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud rikkumiste ärahoidmiseks ja nende eest karistamiseks;

b)	São Tomé ja Príncipe kalavarude teaduslik hindamine ja majandamismeetmed, mis põhinevad teaduslikel nõuannetel;

c)	kalandustoodete väärtusahelate parandamine, sealhulgas kalanduskogukondade toetamine, eelkõige tööhõiveabi ja kutseõppe kaudu, pöörates erilist tähelepanu naistele ja noortele.

2. Hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepivad lepinguosalised ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondliku toetuse programmis ja selle rakenduseeskirjades, mis koosneb eelkõige järgmisest:

a)	suunised artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse kasutamise kohta;

b)	eesmärgid, mis tuleb saavutada, et aidata kaasa säästvale ja vastutustundlikule kalapüügile, rakendades riiklikku kalanduspoliitika strateegiat;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja menetlused ning maksete tegemise tingimused (suunised).

3. Kõnealuse mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi üle peetakse konsultatsioone São Tomé ja Príncipe sidusrühmadega ning see avalikustatakse.

4. Samuti koostatakse iga-aastane valdkondliku toetuse programmi kava, milles esitatakse konkreetse aasta jooksul rakendatavad projektid või tegevused, eelkõige:

a)	vajadused, mille rahuldamiseks need projektid või tegevused on ette nähtud;

b)	eesmärgid;

c)	oodatavad tulemused ja mõõdetavad näitajad;

d)	hinnangulised kulud.

5. Lepinguosalised tagavad, et partnerluses São Tomé ja Príncipega on liidu valdkondlik toetus ja abi nähtav. See nähtavus on üks lõike 4 punktis b osutatud eesmärkidest.

6. Kõikidest muudatustest, mis on seotud iga-aastases ja mitmeaastases valdkondliku toetuse programmis sätestatud eesmärkide ja meetmetega, tuleb Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitada. Kui Euroopa Komisjon esitab vastuväite, võib küsimuse suunata ühiskomiteele, et lepinguosalised jõuaksid muudatuste suhtes kokkuleppele.

7. São Tomé ja Príncipe esitab igal aastal ühiskomiteele kirjaliku aruande valdkondliku toetuse programmi meetmete rakendamise ja rahaliste vahendite kasutamise kohta ning ühiskomitee hindab programmi rakendamise tulemusi.

8. Lõikes 7 osutatud kirjaliku aruande alusel hindavad lepinguosalised iga-aastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise tulemusi. Kui hindamisest selgub, et eesmärkide saavutamine ei ole programmiga kooskõlas või kui valdkondliku toetuse programmi elluviimine on ühiskomitee arvates ebaefektiivne, võib artikli 6 lõike 2 punktiga b ette nähtud rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada.

9. Artikli 6 lõike 2 punktiga b ette nähtud rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist (mis võib toimuda ka kirjavahetuse teel) ja kokkuleppele jõudmist niipea, kui ühiskomitee peab toetuse rakendamisel tehtud edusamme piisavaks. Artikli 6 lõike 2 punktiga b ette nähtud rahalist toetust ei saa aga enam maksta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse ajavahemiku möödumist.

10. Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad valdkondliku toetuse rakendamise ja järelevalve suunised. Kõnealused suunised kinnitatakse esimesel ühiskomitee koosolekul ja need vaadatakse vajaduse korral läbi.

11. Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamist võivad kontrollida kummagi lepinguosalise auditeerimis- ja kontrolliasutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet. Kontrollimine hõlmab juurdepääsuõigust toetusesaaja teabele, dokumentidele, tegevuskohtadele ja rajatistele.

12. Liit teeb makse kolmekümne (30) päeva jooksul pärast ühiskomiteelt heakskiidu saamist pärast seda, kui ühiskomitee on heaks kiitnud valdkondliku toetuse osamakse tegemise ja lõikes 7 osutatud kirjaliku aruande, millega antakse luba järgmise osamakse tegemiseks, ning tingimusel, et kasutatava konto andmed on kättesaadavad.

Artikkel 8

Teadus- ja tehnikaalane koostöö säästva kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad teadus- ja tehnikaalast koostööd kooskõlas lepingu artiklis 4 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega.

2. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd säästva kalapüügi valdkonnas, sealhulgas São Tomé ja Príncipe teadusalase suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmete kaudu, lähtudes eelkõige São Tomé ja Príncipe konkreetsetest taotlustest.

3. Lepinguosalised kohustuvad järgima ICCATi soovitusi ja resolutsioone.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes ICCATi soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised ühiskomitees käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästvat majandamist käsitlevate ja liidu laevade püügitegevust mõjutavate võimalike meetmete üle.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et haide hea majandamise ja kaitse tagamiseks jälgitakse hoolikalt haipüüki ning vahetatakse selleks püügiandmeid vastavalt lisa III peatükile. Vajaduse korral võtab ühiskomitee vastu täiendavad haldusmeetmed, mille abil õngejadalaevade tegevust paremini piiritleda.

6. Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada kontrolli-, järelevalve- ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse mehhanisme São Tomé ja Príncipes.

7. Lepingu artikli 4 kohaselt võivad lepinguosalised kokku kutsuda teaduskohtumise mis tahes teaduslikuks hindamiseks, et soovitada meetmeid kalavarude säästvaks majandamiseks ning käesoleva protokolli artiklite 10 ja 11 rakendamiseks.

Artikkel 9

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine

1. Ühiskomitee võib artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui see on kooskõlas käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästva majandamisega.

2. Sellisel juhul kohandatakse artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust pro rata temporis-põhimõttel ning muudatused lisatakse käesolevasse protokolli ja selle lisadesse.

3. Ühiskomitee võib vaadata läbi ja vajaduse korral kohandada või muuta vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli tehnilisi rakendusmeetmeid.

Artikkel 10

Uued kalapüügivõimalused

1. Käesoleva protokolliga hõlmamata kalavarude kasutamiseks võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha liidule ettepaneku kaaluda sellise püügi võimalikkust. Kui varude seisundi kohta ei ole piisavaid andmeid, lepivad lepinguosalised kokku uurimusliku kalapüügi tingimused, võttes arvesse lepinguosaliste teadusekspertidele esitatud parimaid teaduslikke nõuandeid.

2. Nende tulemuste põhjal ning liidu huvi korral sellise kalapüügi vastu peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

Artikkel 11

Lossimise stiimulid ja ettevõtjate koostöö edendamine

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada püügikoguste lossimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates. São Tomé ja Príncipe püüab kiiresti luua soodsad tingimused, et liidu laevad saaksid lossida osa oma saagist. São Tomé ja Príncipe teavitab liitu ametlikult niipea, kui need tingimused on São Tomé ja Príncipe määratud sadamates täidetud. Seejärel püüab liidu laevastik lossida seal osa oma püügist, eelkõige kaaspüügi.

2. Lepinguosalised edendavad ettevõtjate tehnilisi, majandus- ja kaubandussuhteid ning toetavad kaubanduse ja investeeringute arengut soodustava raamistiku loomist.

3. Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada liidu eraettevõtjate teadlikkust kaubanduslikest ja tööstusalastest võimalustest São Tomé ja Príncipe kalandussektoris ja sinises majanduses.

4. Lepinguosalised teavitavad liidu käitajaid logistilistest tingimustest, mis on kehtestatud selleks, et soodustada liidu laevade varustamist kütuse, toidu ja muude kaupadega São Tomé ja Príncipe sadamates.

5. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd sinise majanduse edendamiseks, eelkõige vesiviljeluse, merealade ruumilise planeerimise, energeetika, mere biotehnoloogia ja mereökosüsteemide kaitse valdkonnas.

6. Lepinguosalised soodustavad investeerimist kalanduslikke ja sinise majanduse sektoritesse kooskõlas São Tomé ja Príncipe strateegiate eesmärkidega nendes kahes valdkonnas.

Artikkel 12

Käesoleva protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse esinemisel:

a)	erakorralised asjaolud lepingu artikli 2 punkti h tähenduses, mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas;

b)	ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises tehakse märkimisväärseid muudatusi, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)	Samoa lepingu artikli 101 lõigetes 6 ja 7 sätestatud mehhanismide käivitamine oluliste osade rikkumise või tõsiste korruptsioonijuhtumite korral Samoa lepingu tähenduses;

d)	liidul tekib käesoleva artikli lõikes 3 nimetamata põhjustel tõrge artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

e)	lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2. Kui käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatud põhjustel, peab asjaomane lepinguosaline esitama kirjaliku taotluse vähemalt kolm (3) kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised nõupidamisi omavahelisele vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks. Kui vaidlus on lahendatud, jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning artikli 6 lõikes 2 sätestatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis-põhimõttel ajavahemiku võrra, mille jooksul käesolev protokoll oli peatatud.

Artikkel 13

Kohaldatav õigus

1. São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüdvate liidu laevade tegevust reguleeritakse São Tomé ja Príncipe õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus ning käesolevas protokollis, selle lisas ja liidetes on sätestatud teisiti.

2. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad liitu kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest. Muudatused on liidu laevade suhtes siduvad pärast kuuekümne (60) päeva möödumist sellisest teatamisest.

3. Euroopa Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametiasutusi kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest, mis mõjutavad liidu laevastiku kalapüügitegevust.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1. Lepinguosalised kasutavad lepingu rakendamisega seotud elektrooniliseks teabevahetuseks IT-süsteeme ja haldavad neid.

2. Teabevahetus hõlmab järgmist:

a)	liidu laevadele São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt kalapüügilubade andmise kord;

liidu laevade tegevus São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas, eelkõige järgmiste andmete kättesaadavaks tegemine:

—	liidu laevade asukohad vastavalt laevaseiresüsteemi (VMS) suhtes kehtestatud nõuetele;

—	liidu laevade päevane väljapüük;

—	teated liidu laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta;

—	eelteated São Tomé ja Príncipe sadamates toimuva liidu laevade ümberlaadimise kohta ja ümberlaadimisdeklaratsioonid;

—	eelteated sadamasse naasmise kohta ja São Tomé ja Príncipe sadamates toimuva liidu laevade lossimise deklaratsioonid.

3. Teabevahetusel edastatud elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis paberdokumendiga samaväärsena.

4. Lepinguosalised teavitavad üksteist viivitamata kõikidest IT-süsteemide riketest ning rakendavad vajalikke menetlusi teabevahetuse järjepidevuse tagamiseks. Teatatud rikke kogu kestuse ajal edastatakse lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid alternatiivse teabevahetusviisi kaudu.

5. Teabevahetuse kord, sealhulgas sätted teabevahetuse järjepidevuse kohta, on esitatud lisas.

6. Lepinguosalised seavad eesmärgiks alustada lisa III peatükis sätestatud ERSi andmete edastamist UN/FLUX vormingus hiljemalt kaksteist (12) kuud pärast käesoleva protokolli allkirjastamist.

7. Tehniliste raskuste korral lepivad lepinguosalised kokku, et nad konsulteerivad üksteisega, et leida alternatiivne lahendus ja võtta võimalikult kiiresti meetmeid lõikes 6 osutatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 15

Andmekaitse

1. Lepinguosalised tagavad, et pädev asutus kasutab lepingu alusel esitatavaid andmeid üksnes lepingu rakendamiseks ja eelkõige kalavarude majandamise ja kalapüügi seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

2. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et lepingu alusel saadud kogu tundlikku äriteavet ja isikuandmeid, mis on seotud liidu laevade ja nende püügitegevusega ning kogu tundlikku äriteavet, mis on seotud liidu kasutatavate sidesüsteemidega, käsitletakse konfidentsiaalsetena. Lepinguosalised tagavad, et São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas tehakse liidu laevade püügi kohta üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed.

3. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4. Lepingu alusel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse vastavalt käesoleva protokolli lisa 6. liitele. Ühiskomitee võib isikuandmete ja andmesubjekti õigustega seoses kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

5. Lepingu alusel vahetatavaid andmeid töödeldakse vastavalt käesolevale artiklile ja lisa 6. liitele ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist.

Artikkel 16

Ühiskomitee õigused

1. Ühiskomitee võib arutada või otsuseid vastu võtta kirjavahetuse või kaugkoosoleku teel.

2. Koosõlas lepinguosaliste endi suhtes kehtiva korraga võtab ühiskomitee vastu käesoleva protokolli muudatused, mis käsitlevad järgmist:

a)	artikli 5 kohased kalapüügivõimalused ja artikli 6 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud võrdlustonnaaž ning sellest tulenevalt artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus vastavalt artiklitele 9 ja 10;

b)	artiklis 7 osutatud valdkondliku toetuse rakendamise kord;

c)	liidu laevade püügitegevuse tingimused ja tehnilised üksikasjad;

d)	artikli 15 lõikes 4 sätestatud täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks.

3. Lõikes 2 osutatud muudatused kantakse protokolli, millele kirjutavad alla lepinguosalised, kes täpsustavad kuupäeva, mil neid muudatusi kohaldama hakatakse.

Artikkel 17

Protokolli kohaldamise kestus

Käesolevat protokolli kohaldatakse nelja-aastase (4) ajavahemiku jooksul alates artikli 19 kohasest ajutise kohaldamisese alguskuupäevast, juhul kui ei teatata artikli 18 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 18

Lõpetamine

1. Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolev protokoll lõpetada vähemalt kuus (6) kuud enne lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Lõikes 1 osutatud teatise saatmisel alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 19

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised sellele alla kirjutavad.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad üksteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21

Autentsed tekstid

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

(1) ELT L 205, 7.8.2007, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/894/oj.

(2) ELT L, 2023/2862, 28.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2023/2862/oj.

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGI TINGIMUSED SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu (edaspidi „EL“) või São Tomé ja Príncipe pädeva asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

a)	liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral delegatsiooni vahendusel;

b)	São Tomé ja Príncipe puhul: kalandusministeeriumi kalandusosakond.

2. São Tomé ja Príncipe püügipiirkond

Käesoleva protokolli alusel tegutsevad liidu laevad võivad tegeleda kalapüügiga São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, välja arvatud väikesemahulise ja pooltööstusliku kalapüügi jaoks eraldatud alad.

São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid on edastatud ÜRO-le 7. mail 1998.

São Tomé ja Príncipe teatab liidule viivitamata igast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnaga seotud muudatusest.

3. Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas. Selle püügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites.

4. Pangakonto

Enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva edastab São Tomé ja Príncipe liidule selle konto või nende kontode andmed, millele liidu laevade käitajad peavad lepingu kohaselt summad maksma. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laeva käitajate kanda.

5. Kontaktandmed

Käesolevas lisas sätestatud teabevahetuseks vajalikud kontaktandmed on esitatud 2. liites.

6. Agent

Liidu laeva käitajat, kes kavatseb São Tomé ja Príncipe sadamas lossida või ümber laadida või võtta pardale São Tomé ja Príncipe kaluri, võib esindada São Tomés ja Príncipes asuv agent, kes valitakse São Tomé ja Príncipe ametiasutuste esitatud volitatud agentide nimekirjast.

7. Töökeeled

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamiseks on koosolekute töökeeled võimaluse korral portugali ja prantsuse keel.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa kohaldamisel on mõiste „kalapüügiluba“ samaväärne São Tomé ja Príncipe õigusaktides määratletud mõistega „kalapüügilitsents“.

1. JAGU

Kohaldatavad menetlused

1. Kalapüügilubade saamise tingimused

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale.

Laev vastab nõuetele juhul, kui selle käitaja, kapteni ega liidu laeva enda suhtes ei kohaldata São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püügikeeldu. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe ametiasutustega selles mõttes, et nad peavad olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad nende püügitegevusest São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas liiduga sõlmitud kalanduslepingute raames. Samuti peavad nad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/2403 (1).

2. Kalapüügilubade taotlemine

Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile elektroonilise kalapüügiloa taotluse iga lepingu alusel kala püüda sooviva liidu laeva kohta vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne taotletavat kehtivuse alguskuupäeva.

Kalapüügiloa taotlused esitatakse São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ning need peavad sisaldama 3. liites nõutud teavet. Kalapüügilubade taotlused ja teated nende heakskiitmise kohta edastatakse elektrooniliselt Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud elektroonilise püügilubade haldamise süsteemis LICENCE.

Iga kalapüügiloataotlus peab sisaldama järgmist:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks ja makstud on kindlasummaline tasu vaatlejaga seotud kulude katmiseks;

b)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates;

c)	laeva registreerimistunnistuse koopia;

d)	vajaduse korral kõik muud asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavate São Tomé ja Príncipe õigusaktidega nõutavad dokumendid, millest São Tomé ja Príncipe on teatanud ühiskomitees.

Sihtliigid peavad olema igas kalapüügiloataotluses selgelt märgitud või esitatud FAO koodiga, mis on loetletud 4. liites.

Kalapüügiloataotlus võib sisaldada teadet, et laeva pardal on kavas tegeleda haiuimede osalise eemaldamisega, ja teadet muude toimingute, näiteks kalade rookimise kohta.

Käesoleva protokolli alusel kalapüügiloa uuendamise taotlemisel laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos taotlusega üksnes maksekinnitus loatasu maksmise kohta.

3. Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügiloa kehtivusaeg on aastane ajavahemik, mis on määratletud järgmiselt:

a)	käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemik ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)	seejärel ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini;

c)	käesoleva protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemik alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemise kuupäevani.

4. Kindlasummaline loatasu

Kindlasummaline loatasu iga laevaliigi kohta on sätestatud 2. jaos.

Tasu makstakse São Tomé ja Príncipe osutatud pangakontole vastavalt I peatüki punktile 4.

Käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kohaldamisaastal vähendatakse seinerite ja triivõngelaevade kindlasummalisi loatasusid ja nendega seotud tonnaaže pro rata temporis-põhimõttel.

5. Kalapüügiloa väljastamine

Kalapüügiluba väljastatakse viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil São Tomé ja Príncipe kalandusministeerium sai kätte punktis 2 osutatud dokumendid.

Kalapüügiloa originaal esitatakse liidule pädeva delegatsiooni vahendusel.

Kalapüügiloas täpsustatakse liigid, mida on lubatud püüda (tuunilaadsed, mõõkkalad ja haid, keda on lubatud püüda).

São Tomé ja Príncipe teatab kalapüügiloa taotluse vastuvõtmisest ja laeb allkirjastatud originaali elektroonilise koopia üles süsteemi LICENCE, kui see on täielikult toimiv. Seni saadab São Tomé ja Príncipe välja antud kalapüügiloa skannitud koopia liidule e-posti teel.

Kui teabe edastamisel Euroopa Komisjoni ning São Tomé ja Príncipe vahelisse süsteemi LICENCE tekivad raskused, esitatakse kalapüügilubasid käsitlev teave elektrooniliselt e-posti teel, kuni süsteem on jälle töökorras.

Kui süsteem on taastatud, ajakohastab kumbki lepinguosaline teabe süsteemis LICENCE.

Selleks et kalapüügiga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas saaks alustada võimalikult kiiresti, võib lõikes 4 osutatud elektroonilist koopiat kasutada kuni kuuskümmend (60) päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Sellel ajavahemikul käsitatakse kõnealust koopiat originaaliga samaväärsena.

São Tomé ja Príncipe koostab ajakohastatud nimekirja laevadest, millel on lubatud São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

6. Kalapüügiloa erakorraline väljavahetamine – Kalapüügiloa taotluse tühistamine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõendatud vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski tagasi võtta ja anda ülejäänud kehtivusaja ulatuses mõnele muule sama kategooria laevale välja uue kalapüügiloa vastavalt kindlaks määratavale korrale.

Laevaomanik tagastab kalapüügiloa originaaleksemplari São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Asenduslaeva kalapüügiluba hakkab kehtima nimetatud kuupäeval. São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kalapüügiloa ülekandmisest ja selle jõustumise kuupäevast.

Kalapüügiloataotluse saab tühistada enne kalapüügiloa väljaandmist. São Tomé ja Príncipe tagastab selle eest makstud summad asjaomasele käitajale või kannab need üle käitajate ühendusele, et nendest saaks tasuda käesoleva protokolli alusel tehtavaid tulevasi makseid.

7. Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Ilma et see piiraks punkti 5 lõike 7 kohaldamist, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

8. Abilaevad

Liidu taotlusel ja pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused on taotluse läbi vaadanud, lubab São Tomé ja Príncipe abilaevadel abistada liidu laevu, millel on kalapüügiluba.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega saagi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügiloa edasiandmise menetlust abilaevade puhul kohaldatavates piires. São Tomé ja Príncipe koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata liidule.

2. JAGU

Loatasud ja ettemaksed

Liidu laevade käitajate makstav tasu kõikide liikide püügi eest São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas on 85 eurot tonni kohta.

Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised kindlasummalised loatasud:

a)	tuunipüügiseinerid: 11 050 eurot laeva kohta, mis vastab 130 tonni eest makstavale loatasule;

b)	triivõngelaevad: 3 995 eurot laeva kohta, mis vastab 47 tonni eest makstavale loatasule;

1. jao punktis 3 määratletud esimese ja viimase aastase perioodi puhul arvutatakse käesoleva jao lõikes 2 osutatud kindlasummalised tasud ja tonnaažina väljendatud ettemaksed pro rata temporis-põhimõttel.

Tuunipüügiseinerite abilaevade eest tuleb maksta iga-aastast loatasu summas 3 500 eurot.

Käesolevas jaos osutatud loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Püügiaruannete alusel koostab liit iga laeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja püügideklaratsiooni ja maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Komisjon edastab lõpliku arvestuse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ning liikmesriikide kaudu ka laeva käitajatele enne jooksva aasta 30. juunit. Toetudes tõendavatele dokumentidele võib São Tomé ja Príncipe lõpliku arvestuse vaidlustada kolmekümne (30) päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Eriarvamuste korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, vajaduse korral teevad nad seda ühiskomitee raames. Kui São Tomé ja Príncipe ei esita kolmekümne (30) päeva jooksul vastuväiteid, loetakse lõplik arvestus heakskiidetuks.

Kui lõplikus arvestuses on näidatud jääksumma, mis ületab kalapüügiloa saamiseks ettemaksena makstava kindlasummalise loatasu suurust, kannab laeva käitaja jääksummaSão Tomé ja Príncipele üle neljakümne viie (45) päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui käitaja selle vaidlustab. Jääksumma kantakse São Tomé ja Príncipe kalanduse arengufondi pangakontole. Kui aga lõplikust arvestusest ilmneb, et jääksumma on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole käitajal õigus ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK

PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED

1. JAGU

Elektrooniline püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevikut peetakse kooskõlas ICCATi asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi kohta püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus tuleb registreerida olenemata selle kaalust.

Kui laev viibib kalapüügipiirkonnas, aga püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist:

a)	liidu laeva pardatähis ja nimi;

b)	iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood;

c)	asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti;

d)	püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg;

e)	sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus;

f)	püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed;

g)	iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

h)	iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna elusakaalus, või vajaduse korral isendite arv;

Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuseid andmeid turvaliselt säilitada vähemalt kolmekümne kuue (36) kuu jooksul.

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks. ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue (6) kuu jooksul.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

10.

ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

11.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused töötlevad iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

2. JAGU

Püügi koondandmed

Lipuriik esitab kord kvartalis Euroopa Komisjoni hallatava andmebaasi jaoks koondandmed iga laeva väljapüügi ja tagasiheite koguste kohta kuude kaupa. Liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale protokollile või ICCATi soovitustele lubatud kogupüüki, esitatakse igal kuul andmed eelmise kuu kohta.

Lipuriik kontrollib andmeid, kasutades ristkontrollimist lossimis-, müügi-, kontrolli- või seireandmetega ning kogu asjakohase teabega, mis on lipuriigi ametiasutustele kättesaadav. Kui kontrollimise tulemusena on vaja lõikes 1 osutatud andmebaasi ajakohastada, tehakse seda võimalikult kiiresti. Kontrollimisel lähtutakse São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna geograafilistest koordinaatidest, mis on sätestatud käesolevas protokollis.

Lähtudes lõikes 1 osutatud andmebaasist saadud andmetest esitab liit São Tomé ja Príncipe ametiasutustele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Need andmed on esialgsed ja muutuvad.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused analüüsivad lõikes 3 osutatud koondandmeid ja annavad teda kõigist suurtest vastuoludest andmete puhul, mis on saadud ERSi kaudu edastatud elektroonilistest püügipäevikutest. Lipuriigid viivad läbi uurimisi ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

Kontroll ja inspekteerimine

Kalapüügivahendite, nende tehniliste kirjelduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuvad liidu laevad ICCATi määrustest ja soovitustest.

1. Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüdvad liidu laevad teatavad São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm (3) tundi ette.

Sisenemisel São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse ja sealt lahkumisel peavad laevad koos oma asukoha andmetega esitama ka andmed pardal oleva püügikoguse kohta liikide kaupa, vastavalt FAO kolmetähelise koodile ja väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Kõnealused teated tuleb saata ERSi kaudu või e-posti teel São Tomé ja Príncipe ametiasutuste antud aadressil.

Kui laev leitakse kalastamas, ilma et ta oleks teavitatud oma kavatsusest siseneda São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda, kohaldatakse laeva suhtes São Tomé ja Príncipe õigusaktides sätestatud karistusi.

2. Inspekteerimismenetlus

Kalapüügiluba omavaid liidu laevasid inspekteerivad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna vetes, reidil või sadamates São Tomé ja Príncipe inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad, ning kes kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutuste teenistuses olevaid laevu.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid liidu laeva oma otsusest läbi viia inspekteerimine. Inspekteerimist viivad läbi kuni kaks inspektorit, kes tõendavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Inspekteerimist läbi viies püüavad nad avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud São Tomé ja Príncipe kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei avalikustata, kui São Tomé ja Príncipe õigusest ei tulene teisiti.

Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud São Tomé ja Príncipe inspektor ja liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laeva käitaja õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub kõnealusele dokumendile alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud“. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teatavad liidule läbiviidud inspekteerimistest ja võimalikest avastatud rikkumistest kahekümne nelja (24) tunni jooksul pärast inspekteerimise toimumist ning edastavad liidule inspekteerimisaruande. Süüdistusakti koostamise korral saadetakse selle koopia liidule hiljemalt seitse (7) päeva pärast inspektori sadamasse naasmist.

3. Pardal teha lubatud toimingud

São Tomé ja Príncipe väljaantud kalapüügiloal märgitakse, milliseid toiminguid (rookimine, haiuimede osaline lõikamine) on lubatud pardal teha.

4. Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüdvad liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas ümber laadida, peavad seda tegema sadamate Fernão Dias, Neves või Ana Chaves reidil. Ümberlaadimine merel on keelatud.

Laeva käitaja esitab São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ettenähtud tähtaja jooksul ICCATi poolt ette nähtud teabe seoses järgmisega:

a)	sadamasse sisenemise eeltaotlus,

b)	ümberlaadimise eelteade,

c)	ümberlaadimise aruanne.

Lisaks edastatakse São Tomé ja Príncipele tema sadamates toimuva lossimise aruanded samadeks tähtaegadeks ja vormide kohaselt, mis on ette nähtud nende edastamiseks lipuriigile.

São Tomé ja Príncipe kontrollib ümberlaadimist ja lossimist oma sadamates vastavalt FAO sadamariigi meetmeid käsitlevast lepingust tulenevatele kohustustele.

Käesolevas jaos osutatud teated ja aruanded edastatakse lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe ametiasutuste vahel eelistatavalt ERSi kaudu ja 5. liites esitatud nõuete kohaselt. Kui kogu kõnealustes teadetes ja aruannetes esitatud teavet ei edastata ERSi kaudu, esitab käitaja kogu asjaomase sündmusega seotud teabe São Tomé ja Príncipe ametiasutustele e-posti teel. Sellisel juhul kinnitavad nimetatud ametiasutused teabe kättesaamist.

2. JAGU

Satelliitsidel põhinev laevaseiresüsteem (VMS)

Selleks et jälgida liidu laevade asukohta ja liikumist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas, kasutavad lepinguosalised laevaseiresüsteemi (Vessel Monitoring System – VMS, edaspidi „laevaseiresüsteem“).

Kõik käesoleva protokolli alusel kalapüügiloa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva laevaseireseadmega, mille abil saab laeva automaatselt leida ja identifitseerida jälgimisseadme abil, mis võimaldab edastada laeva asukohaandmeid satelliitside kaudu automaatselt korrapäraste ajavahemike järel.

Laevaseireseadet on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud käesolevas jaos osutatud süsteemi abil edastatud ja registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Liidu laevad teatavad oma asukoha automaatselt ja pidevalt iga kahe (2) tunni tagant oma lipuriigi püügiseirekeskusele. Kui laeva tegevuse suhtes kohaldatakse uurimismeetmeid, võib nõuda, et andmeid edastataks sagedamini.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et laeva viibimise ajal São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas tehakse laevaseiresüsteemi asukohateated automaatselt kättesaadavaks.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	laeva kiirus ja kurss.

Laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

Riikide püügiseirekeskused suhtlevad omavahel laevade püügitegevuse seire küsimustes.

V PEATÜKK

AKV KALURITE TÖÖTAMINE LIIDU LAEVADE PARDAL

1. AKV kalurite pardalevõtmine

Kalalaeva käitaja võtab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna kalureid (edaspidi „AKV kalurid“) pardale, et nad töötaksid laeva pardal laeva meeskonnaliikmetena kogu käesoleva protokolli kohase püügitegevuse ajal.

Tingimusel et käesoleva protokolli nõuetele vastavaid kalureid on piisavalt, on lõike 1 kohaselt aastas pardale võetavate São Tomé ja Príncipe kalurite miinimumarv järgmine:

a)	10 kõigi tuunipüügiseinerite kohta;

b)	3 kõigi triivõngelaevade kohta.

Käesoleva punkti lõike 1 kohaselt pardale võetavad kalurid peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, (2) sealhulgas passi, meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi, rahvusvahelise vaktsineerimiskaardi ja põhikoolituse tunnistuse osas. Lipuriik edastab São Tomé ja Príncipe ametiasutustele kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuete loetelu piisavalt varakult. Käesoleva punkti lõike 1 kohaselt pardale võetavad kalurid peavad olema võimelised mõistma liidu laeva pardal kasutatavat töökeelt, andma selles keeles korraldusi ja juhiseid ning esitama aruandeid.

São Tomé ja Príncipe kalurite pardalevõtmise hõlbustamiseks koostab São Tomé ja Príncipe pädev asutus pädevate kalurite nimekirja, ajakohastab seda korrapäraselt ja edastab selle liidu laevade käitajatele.

Kapten koostab, ajakohastab ja allkirjastab meeskonna nimekirja vastavalt IMO rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (FAL konventsioon) vormile ning edastab nimekirja koopia São Tomé ja Príncipe määratud ametiasutustele enne laeva lahkumist sadamapiirkonnast.

Kui São Tomé ja Príncipe kalur ei vasta käesoleva punkti lõikes 3 osutatud nõuetele, ei võta liidu laeva käitaja või liidu laeva käitaja nimel kapten kalurit pardale.

2. Töötingimused

AKV kalurite pardalevõtmise tingimused peavad olema kooskõlas lipuriigi õigusaktidega, millega on võetud üle direktiiv (EL) 2017/159, sealhulgas töö- või puhkeaeg, repatrieerimisõigus ning tööohutus ja -tervishoid.

3. Kaluri tööleping

Käesoleva peatüki punkti 1 lõike 1 kohaselt peavad liidu laeva pardale võetava iga kaluri puhul nii kalur kui ka tööandja läbirääkimisi kirjaliku töölepingu üle ja kirjutavad sellele alla.

Lõikes 1 osutatud tööleping on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud lipuriigi õigusaktides, millega on võetud üle direktiiv (EL) 2017/159 (direktiivi I lisa).

4. Kalurite töötasu

Töötasu ja täiendavad tööjõukulud kannab otseselt või kaudselt, juhul kui kaluri tööandja on eraõiguslik tööturuteenuse osutaja, laeva käitaja.

AKV kaluritele tuleb maksta tagatud kuu- või regulaarset palka, eelistatavalt pangaülekandega, olenemata kala tegelikust püügist ja/või müügist. Töötasud määratakse laeva käitajate või nende agentide ning kalurite või nende ametiühingute või nende esindajate vahel lepinguga kindlaks. Kui kollektiivlepingut ei ole sõlmitud, ei tohi AKV kalurite palgatingimused olla halvemad nendest, mida kohaldatakse kalurite suhtes AKV riikides, ega mingil juhul halvemad ILO ühise merenduskomisjoni kalurite palkade allkomitee kehtestatud tingimustest, kui puuduvad eeskirjad, mille eesmärk on luua rahvusvaheline turvavõrk kalurite inimväärse töö kaitseks ja aidata kaasa selle tagamisele.

Kalurid ei pea kandma saadud töötasuga seotud võimalikke kulusid. Kaluritel peab olema võimalus teha kõik töötasud, sealhulgas ettemaksed, oma perekonnale tasuta kättesaadavaks kas täises ulatuses või osaliselt.

Kalur peab saama iga töötasumakse kohta palgatõendi ja taotluse korral tõendi palga maksmise kohta.

5. Sotsiaalkindlustus

São Tomé ja Príncipe tagab, et kaluritel, kelle alaline elukoht on tema territooriumil ja kellel on ülalpeetavaid isikuid, on São Tomé ja Príncipe õiguses sätestatud ulatuses õigus sotsiaalkaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel kui need, mida kohaldatakse teiste töötajate, nii palgatöötajate kui ka iseenda tööandjate suhtes, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.

6. Erasektori pakutavad tööturuteenused

Erasektori tööturuteenused on järgmised:

a)	värbamis- ja vahendustalitus, st avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb laeva käitajate nimel kalurite värbamise või kalurite töölerakendamisega nende juures;

b)	eratööhõivebüroo, st erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, kes tegeleb kalurite töölevõtmise või kaasamisega, et teha nad kättesaadavaks laevade käitajatele, kes määravad neile ülesanded ja jälgivad nende ülesannete täitmist.

São Tomé ja Príncipe pädev asutus tagab, et São Tomé ja Príncipe agendid, kes osutavad erasektori tööturuteenuseid nii kaluritele kui ka liidu laevade käitajatele:

a)	ei kasuta vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mille eesmärk on takistada või heidutada kalureid kohustuse võtmisel;

b)	ei nõua kaluritelt otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt tasu ega muid lõive nende osutatavate tööturuteenuste eest;

c)	ei anna kalurile laenu ega tarni kaupu või teenuseid summas, milles kalur peab tagasi maksma või hüvitama;

d)	ei arva kaluri töötasust maha enne kaluri tööle asumist talle antud laenude tagasimakseid, saadud kaupade või osutatud teenuste hüvitamist, ja

tagavad, et:

i)	kaluri tööleping vastab käesolevale peatükile, kaluri töölepingut reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele ning kollektiivlepingutele;

ii)	kaluri tööleping on koostatud kalurile arusaadavas keeles ning asjaomase liidu laeva ametlikus või töökeeles;

iii)	tööle võetud kalureid teavitatakse enne töölepingu allkirjastamist nende õigustest ja kohustustest;

iv)	võetakse vajalikud meetmed, et võimaldada tööle võetud kaluritel tutvuda oma töölepingu üksikasjadega ja küsida nende kohta nõu enne töölepingu allkirjastamist;

v)	tööle võetud kalurid saavad oma töölepingu allkirjastatud koopia;

vi)	kalurid täidavad käesolevast peatükist tulenevaid kohustusi ja

vii)	liidu laeva käitaja saab õigeaegselt koopia igast palgatõendist ja tõendi igast töötasu maksmisest, kui töötasu maksab agent.

São Tomé ja Príncipe pädevad asutused tagavad, et São Tomé ja Príncipe agendid, kes võtavad tööle kalureid nende lähetamiseks liidu laevadele, tagavad, et meremeeste/kaluritega sõlmitud lepingutes on selgelt märgitud, et asjaomane kalur on agendi juures tööle võetud selleks, et ta oleks kättesaadav liidu laevade käitajatele, kes annavad talle ülesandeid ja teevad järelevalvet nende ülesannete täitmise üle.

Erandina punkti 6 lõike 2 alapunktist b kannab meremehe teenistusraamatu, tervisetõendi ja passi saamise kulud kalur või muu isik või organisatsioon, kes on kindlaks määratud kohaldatavate õigusaktidega, kaluri töölepingu või kollektiivlepinguga, olenevalt olukorrast. Vajaduse korral kannab viisa ja tööloa saamise kulud tööandja.

7. Vastavus käesolevale peatükile

Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et kalurite suhtes kohaldatavad õigusaktid on terviklikul ja läbipaistval kujul kergesti ja tasuta kättesaadavad.

São Tomé ja Príncipe pädevad asutused tagavad käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega ja käesolevas peatükis sätestatud kohustustega.

Lipuriigi ametiasutused tagavad punktide 1–3 nõuetekohase kohaldamise nende lipu all sõitvatel laevadel. Need ametiasutused täidavad oma kohustusi kooskõlas ILO suunistega, milles käsitletakse elu- ja töötingimuste inspekteerimist kalalaevade pardal lipuriigi poolt.

Kui punkti 1 lõikes 2 ette nähtud São Tomé ja Príncipe kalurite arv jääb saavutamata, maksavad nende laevade käitajad, mille pardale ei ole võetud ühtegi São Tomé ja Príncipe kalurit, trahvi, mis arvutatakse laeva kohta järgmiselt:

25 eurot x (laevakategooria kohta puudu olevate kalurite arv) / (selliste laevade arv kategooria kaupa, mille pardal ei ole kohalikke kalureid) x päevade arv, mille jooksul laev viibib São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas aasta jooksul.

Laevade eelmise aasta tegevuse eest määratava lõikes 4 osutatud trahvi suuruse lepivad lepinguosalised kokku enne 1. aprilli. São Tomé ja Príncipe kasutab makstud trahvidena saadavat raha kalurite koolitamiseks, et soodustada nende töölevõtmist.

Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade püügipäevad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas arvutavad liidu ametiasutused laevaseiresüsteemi andmete alusel, mille São Tomé ja Príncipe või lipuriik on esitanud eelneva aasta kohta enne 15. märtsi. Kui lipuriik või São Tomé ja Príncipe on São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse esitatud laevaseiresüsteemi andmete põhjal teatanud lahknevustest, esitab asjaomase lepinguosalise püügiseirekeskus asjaomaste laevade São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kuupäevad ja kellaajad, et liidu ametiasutused saaksid koostada konsensusliku tasaarvelduse.

Käitaja vabastatakse lõikes 4 sätestatud maksest, kui ta ei ole pardale võtnud meremeest:

a)	kooskõlas punkti 1 lõikega 6;

b)	kui kalur, kes on sõlminud töölepingu vastavalt punktile 3, ei ilmu kapteni juurde töölepingus märgitud kuupäeval ja kellaajal;

c)	kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused ei ole esitanud asjaomasele ettevõtjale või tema esindajale punkti 1 lõikes 4 osutatud nimekirja;

d)	kui nimekirjas ei ole piisavalt kalureid, keda võtta pardale punkti 1 lõikes 2 sätestatud kohustusi silmas pidades.

Ühiskomitee koostab korrapäraselt ülevaateid São Tomé ja Príncipe kalurite pardalevõtmise kohta.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1. Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad lepingu raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe poolt käesolevas peatükis kirjeldatud reeglite kohaselt määratud vaatlejaid.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

Käesoleva protokolli raames tegutsevad liidu laevad võtavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas järgmiste tingimuste kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid.

a)	São Tomé ja Príncipe ametiasutuse taotlusel võtavad liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas välja püütud saaki.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti nimekirja vaatlejatest, kes laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi esitatakse ajakohastatud nimekirjad iga trimestri tagant.

c)	Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused liidule ja asjaomastele laevade käitajatele nende laeva pardale võtmiseks määratud vaatleja nime.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. São Tomé ja Príncipe pädev asutus esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud vaatleja nimi.

3. Pardalevõtmise ja pardalt lahkumise tingimused

Laeva käitaja või tema esindaja ja São Tomé ja Príncipe pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laeva käitaja valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

Asjaomased laeva käitajad teatavad kahe (2) nädala jooksul kümnepäevase (10) etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

Kui vaatleja võetakse pardale mõnes muus riigis kui São Tomé ja Príncipe, kannab laeva käitaja vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks São Tomé ja Príncipesse laeva käitaja kulul.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne (12) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laeva käitaja automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline turvalisus ja heaolu.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik töökohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

Laeva käitaja tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

4. Kindlasummaline rahaline toetus

Selleks et osaleda vaatlejatega seotud kulude katmises, maksab laeva käitaja koos kindlasummalise rahalise toetusega ettemaksuna 250 eurot aastas laeva kohta ning II peatüki 1. jao punkti 4 lõikes 2 osutatud summa kantakse kindlasummalise ettemaksuga samale pangakontole.

5. Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Liidu laeva São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib laevade püügitegevust;

b)	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

c)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

d)	kontrollib São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

e)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

f)	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

6. Vaatleja kohustused

Pardal olles vaatleja:

a)	võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardalevõtmine ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

b)	suhtub vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele, tegevusaruande koopia edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva toimepandud mis tahes rikkumise kohta koostatakse süüdistusakt, mis esitatakse liidule ja lipuriigile nii kiiresti kui võimalik.

2. Laeva kinnipidamine / marsruudi muutmine – Teavitamiskoosolek

Kui see on São Tomé ja Príncipe õigusaktidega asjaomase rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

Kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel teatab São Tomé ja Príncipe liidule kahekümne nelja (24) tunni jooksul. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Asjaomase laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab liidu taotlusel ühe (1) tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi püügiseirekeskuse esindaja.

3. Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

Tuvastatud rikkumise eest määrab karistuse São Tomé ja Príncipe vastavalt oma õigusaktidele.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme (3) päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4. Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus kohtusse, annab rikkumisega seotud liidu laeva käitaja São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laeva käitajale:

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2403/oj).

(2) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/159/oj).

LIITED

1. liide

São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

2. liide

Kontaktandmed käesoleva protokolli kohaseks teabevahetuseks

3. liide

Käesoleva protokolli kohasel kalapüügiloa taotlemisel esitatav teave

4. liide

Tehniline teabeleht – tuunipüügiseinerid ja triivõngelaevad

5. liide

Satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemi (VMS) ja püügitegevuse elektroonilise süsteemi (ERS) rakendamise tehnilised nõuded

6. liide

Isikuandmete töötlemine

7. liide

Alusetult makstud rahaliste vahendite sissenõudmine

1. liide

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING NIGEERIA ÜHISE PÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID

Laiuskraad	Pikkuskraad
(kraadid, minutid, sekundid)
03 02 22 N	07 07 31 E
02 50 00 N	07 25 52 E
02 42 38 N	07 36 25 E
02 20 59 N	06 52 45 E
01 40 12 N	05 57 54 E
01 09 17 N	04 51 38 E
01 13 15 N	04 41 27 E
01 21 29 N	04 24 14 E
01 31 39 N	04 06 55 E
01 42 50 N	03 50 23 E
01 55 18 N	03 34 33 E
01 58 53 N	03 53 40 E
02 02 59 N	04 15 11 E
02 05 10 N	04 24 56 E
02 10 44 N	04 47 58 E
02 15 53 N	05 06 03 E
02 19 30 N	05 17 11 E
02 22 49 N	05 26 57 E
02 26 21 N	05 36 20 E
02 30 08 N	05 45 22 E
02 33 37 N	05 52 58 E
02 36 38 N	05 59 00 E
02 45 18 N	06 15 57 E
02 50 18 N	06 26 41 E
02 51 29 N	06 29 27 E
02 52 23 N	06 31 46 E
02 54 46 N	06 38 07 E
03 00 24 N	06 56 58 E
03 01 19 N	07 01 07 E
03 01 27 N	07 01 46 E
03 01 44 N	07 03 07 E
03 02 22 N	07 07 31 E

2. liide

KONTAKTANDMED KÄESOLEVA PROTOKOLLI KOHASEKS TEABEVAHETUSEKS

Liidu puhul:

Kalapüügiload:

Rakendus LICENCE: https://webgate.ec.europa.eu/licence

MARE-LICENCES@ec.europa.eu

Kogupüük:

MARE-CATCHES@ec.europa.eu

UN/FLUXi kasutajatugi:

MARE-FISH-IT-SUPPORT@ec.europa.eu

São Tomé ja Príncipe puhul: info esitatakse enne protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva

3. liide

KÄESOLEVA PROTOKOLLI KOHASEL KALAPÜÜGILOA TAOTLEMISEL ESITATAV TEAVE

Taotleja, laevaomaniku, laeva tunnusandmete ja tehniliste andmete ning asjaomase ajavahemiku kohta nõutakse järgmist teavet, kui ei ole sätestatud teisiti.

Püügikategooria

Taotleja nimi

Taotleja tel nr

Taotleja e-posti aadress

Laevaomaniku nimi

Laevaomaniku elukoha linn, sihtnumber ja riik

Kuni viie peamise tegelikult kasu saava laevaomaniku nimi

Kuni viie peamise tegelikult kasu saava laevaomaniku elukoha linn, sihtnumber ja riik

Kapteni nimi

Kapteni kodakondsus

Laeva e-posti aadress

Kohaliku agendi nimi ja aadress

Laeva nimi

Lipuriik

Registreerimissadam

Rahvusvaheline raadiokutsung

Pardatähis

MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number

IMO nr

ICCATI nr

Mis ajast sõidab praeguse lipu all

Varasem lipuriik (kui on olnud)

Ehitamise koht

Ehitamise kuupäev

Raadiokutsungi sagedus

Satelliittelefoni number

Laeva üldpikkus (meetrites)

Kogumahutavus (GT London)

Mootoritüüp

Mootori võimsus (kW)

Meeskonnaliikmete arv pardal

Saagi säilitusviis laeva pardal

Töötlemisvõimsus päevas (24 h) tonnides

Kalatrümmide arv

Kalatrümmide mahutavus (m3)

Laevaseiresüsteemi tootja

Laevaseiresüsteemi mudel

Laevaseiresüsteemi seerianumber

Laevaseiresüsteemi tarkvaraversioon

Satelliidioperaator

Lubatud püügivahendid

Püügi lossimiskoht

Taotletava loa alguskuupäev

Taotletava loa lõppkuupäev

Sihtliigid (FAO koodid)

Pardal töötlemise loa taotlus: rookimine / püüda lubatud haide uimede osaline eemaldamine / muu (täpsustada)

4. liide

TEHNILINE TEABELEHT

TUUNIPÜÜGISEINERID JA TRIIVÕNGELAEVAD

Keelatud liigid

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Lisaks sellele on keelatud vaalhai (Rhincodon typus) püük.

Liidu õigusaktide (nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2003 (1)) kohaselt on keelatud haiuimede eemaldamine laeva pardal ning haiuimede pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine. Ilma et see piiraks eeltoodu kohaldamist, võivad haiuimed laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks olla osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Vastavalt ICCATi soovitustele püüavad lepinguosalised vähendada püügitegevuse juhuslikku mõju kilpkonnadele ja merelindudele ning võtavad meetmeid, et maksimeerida tahtmatult kinni püütud isendite ellujäämisvõimalusi.

Tuunipüügiseinerid

Lubatud püügivahend: noot

Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

Triivõngelaevad

Lubatud püügivahend: triivõngejada

Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus).

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

Pardal töötlemise luba tuleb taotleda kalapüügiloa taotlemisel (vt 3. liites esitatud loetelu).

Laevaomanike tasud – laevade arv

Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta	85 eurot tonni kohta kogu käesoleva protokolli kogu kohaldamisaja jooksul
Iga-aastane kindlasummaline tasu	Tuunipüügiseinerid: 11 050 eurot 130 tonni eest Triivõngelaevad: 3 995 eurot 47 tonni eest
Vaatlejate kindlasummaline tasu	250 eurot laeva kohta aastas
Abilaeva puhul kohaldatav tasu	3 500 eurot laeva kohta aastas
Laevade arv	26 tuunipüügiseinerit,
kellele on antud kalapüügiluba	9 triivõngelaeva.

(1) Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2003/1185/oj).

5. liide

SATELLIITSIDEL PÕHINEVA LAEVASEIRESÜSTEEMI (VMS) JA PÜÜGITEGEVUSE ELEKTROONILISE SÜSTEEMI (ERS) RAKENDAMISE TEHNILISED NÕUDED

1. JAGU

ÜHISSÄTTED LAEVA ASUKOHAANDMETE EDASTAMISE JA LEPINGUOSALISTE POOLT ERSi RAKENDAMISE KOHTA; TALITLUSPIDEVUS

Liidu laevu ei loeta nõuetele mittevastavaks, kui lepinguosaliste püügiseirekeskuste vahel takistab laeva asukohaandmete või kalapüügiandmete (edaspidi „ERSi andmed“) edastamist tehniline rike.

Lepinguosalised loovad ühenduse, kasutades Euroopa Komisjoni pakutavat tarkvara FLUX Transportation Layer, ning rakendavad UN/FLUXi vormingut. São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonikaseadmed ühilduvad liidu süsteemiga.

Enne toimimiskeskkonna kasutamist võtavad mõlemad lepinguosalised katsetamiseks kasutusele heakskiitmiskeskkonna. Liit saadab São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele testimissõnumeid heakskiitmiskeskkonnas. Kui testid on läbitud, lepivad lepinguosalised kokku kuupäeva, millest alates saadetakse laeva asukohaandmed ja ERSi andmed automaatselt FLUX Transportation Layer tarkvara kaudu ja UN/FLUX-vormingus.

Kuni selle kuupäevani edastatakse liidu laevade asukohaandmed ning ERSi andmed käesoleva protokolli kohaldamise ajal juba kehtinud vormingus ja korras.

Lipuriigi püügiseirekeskus, São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Komisjon vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja teavitavad üksteist viivitamata nende aadresside muutumisest.

Lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskused ning Euroopa Komisjon teavitavad üksteist võimalikult kiiresti automaatse side katkemisest või üle 48 tunni kestvast hooldusest, rakendavad nõuetekohast hoolsust automaatse side taastamiseks ja teatavad teisele lepinguosalisele, kui side on taastatud. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Kui katkestus kestab kauem kui 48 tundi, edastab lipuriigi püügiseirekeskus andmed iga 24 tunni tagant e-posti teel kuni automaatse teabevahetuse taastumiseni. São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus võib taotleda sellist teabevahetust lipuriigi püügiseirekeskuselt, kui rike on seotud selle süsteemiga ja hoolimata rikke kõrvaldamiseks tehtud jõupingutustest kestab see kauem kui 48 tundi.

Katkestusese tõttu saatmata jäänud andmed saadetakse uuesti automaatsete sidesüsteemide abil, kui need on taastatud.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad oma pädevaid kontrolliasutusi, et liidu laevu ei käsitataks laevadena, mis on rikkunud laevaseiresüsteemi andmete edastamata jätmisest tulenevaid kohustusi.

Lepinguosalised tagavad andmete järjepidevuse ja eelkõige selle, et nende süsteemidesse integreeritakse asjakohased filtrid, mida kohaldatakse andmete suhtes nii, et arvesse võetakse üksnes São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna kalapüügiga seotud andmeid.

2. JAGU

LAEVASEIRESÜSTEEMI ANDMEEDASTUSE TEHNILISED NÕUDED

1. Laeva asukohaandmed – laevaseireseade

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab laeva asukohaandmete automaatse töötlemise ja elektroonilise edastamise Euroopa Komisjoni pakutava tsentraliseeritud ühenduse kaudu. Laeva asukohaandmed peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme (3) aasta jooksul alles hoida.

Esimene São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“ (NAF) või „ENTRY“ (UN/FLUX). Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast väljumist ja mis on identifitseeritav koodiga „EXI“ (NAF) või „EXIT“ (UN/FLUX).

2. Teabe edastamine laevaseiresüsteemi rikke korral

Liidu laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala rikkis laevaseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti teel vähemalt iga nelja (4) tunni järel ja lisama kõik kohustuslikud andmed. Lipuriigi püügiseirekeskus teavitab sellest muudatusest São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskust. Seejärel edastatakse asukohaandmed selle sagedusega.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumisest.

3. São Tomé ja Príncipele laeva asukohaandmete kohta esitatava teate struktuur NAF-vormingus

Andmed	Kood	Kohustuslik (K) /Vabatahtlik (V)	Sisu
Teate algus	SR	K	Süsteemielement, mis märgib registreerimise algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed – saajariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed – saatjariigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed – lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise riiklik registrinumber	IR	V	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise määratud kordumatu number laeva identifitseerimiseks
Kordumatu laevatunnus (IMO number)	IM	K	Laeva andmed – IMO number Kohustuslik, kui laeval on selline number
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaandmed – asukoht väljendatuna kümnendkraadides (WGS84) +/-DD.ddd. Positiivsed näitajad põhjapoolkera puhul; negatiivsed väärtused lõunapoolkera puhul. Märki (+) ei tohiks edastada. Ebaolulised nullid võib ära jätta. Väärtus peaks olema vahemikus –90 kuni +90.
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaandmed – asukoht väljendatuna kümnendkraadides (WGS84) +/-DD.ddd. Positiivsed näitajad põhjapoolkera puhul; negatiivsed väärtused lõunapoolkera puhul. Märki (+) ei tohiks edastada. Ebaolulised nullid võib ära jätta. Väärtus peaks olema vahemikus –180 kuni +180.
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360o skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaandmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaandmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib teate lõppu

Uue UN/FLUX-vormingu ja süsteemi FLUXi Transportation Layer tegelikust rakendamisest alates edastatakse laevaseiresüsteemi andmed vastavalt Euroopa Komisjoni veebisaidil kättesaadavas rakendusdokumendis kirjeldatud vormile ja protsessidele.

5. Laevaseiresüsteemi andmete kaitse

5.1.

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud seireandmeid kasutatakse üksnes

a)	seire, kontrolli ja järelevalve tegemiseks São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt käesoleva protokolli alusel kalastavate liidu laevade üle, ning

b)	São Tomé ja Príncipes tehtavateks teadusuuringuteks kalanduse juhtimise ja arendamise raames.

5.2.

Kõnealuseid andmeid ei tohi ühelgi juhul põhjusest olenemata edastada kolmandatele isikutele.

3. JAGU

PÜÜGITEGEVUSE REGISTREERIMISE SÜSTEEMI JA ERSi ANDMETE ESITAMISE SÜSTEEMI RAKENDAMISE TEHNILISED NÕUDED

Käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiluba omava liidu laeva kapten peab São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibides

registreerima iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemise ja sealt väljumise eraldi sõnumis, milles on esitatud São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemisel või sealt lahkumisel pardal oleva liigi kogused ning sisenemise või väljumise kuupäev, kellaaeg ja koht. See sõnum edastatakse ERSi või muu teabeedastussüsteemi kaudu São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele hiljemalt kaks tundi enne sisenemist või väljumist;

b)	registreerima iga päev laeva asukoha keskpäeval, kui püügitegevust ei toimunud;

registreerima iga püügitoimingu puhul toimingu asukoha, püügivahendi, iga püütud liigi koguse, tuues eraldi välja pardale jäetud saagi ja tagasilastud saagi. Iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi; kogused peavad olema esitatud eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

d)	edastama iga päev oma lipuriigile hiljemalt kell 24.00 elektroonilises püügipäevikus registreeritud andmed, edastamine toimub iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas viibitud päeva kohta, sealhulgas juhul, kui saaki ei saada. Seda tehakse ka enne São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumist.

Lipuriigi püügiseirekeskus teeb ERSi andmed São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele kättesaadavaks. Lipuriigi püügiseirekeskus edastab ERSi kiirteated São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele automaatselt ja viivitamata (teatis püügipiirkonda sisenemise kohta, teatis püügipiirkonnast väljumise kohta, teatis sadamasse saabumise kohta). Muud laevalt saadud ERSi teated edastab ta automaatselt kord päevas.

Kuni 1. jaos sätestatud katseetapi lõpuni

a)	edastatakse andmeid süsteemi DEH (Data Exchange Highway) kaudu vormingus EU-ERS (v 3.1) (1).

b)	teatatakse ümberlaadimisest São Tomé ja Príncipe pädevale asutusele e-posti teel;

edastatakse automaatselt ja viivitamata ainult kiirteated („teatis püügipiirkonda sisenemise kohta“ – EOC, „Teatis püügipiirkonnast väljumise kohta“ – COX, „Teatis sadamasse saabumise kohta“ – PNO); muud liiki sõnumid tehakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele kättesaadavaks automaatse taotluse alusel.

Alates UN/FLUX-vormingu ja süsteemi FLUX Transportation Layer tegelikust rakendamisest:

a)	puudutab taotluse alusel kättesaadavaks tegemine üksnes varasemate andmete kohta esitatud konkreetseid taotlusi;

b)	edastatakse andmed vastavalt Euroopa Komisjoni veebisaidil kättesaadavas rakendusdokumendis kirjeldatud vormile ja protsessidele.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus kinnitab talle viivituseta edastatud ERSi andmete kättesaamist vastuvõtmist kinnitava vastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Kiiredastuskanali kaudu edastatud ERSi andmete puhul, mille São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus saab vastuseks tema enda esitatud päringule, kättesaamist kinnitavat vastust ei saadeta.

Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või tema esindaja(te)le. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24:00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne (10) päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda ja peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja (24) tunni jooksul mõnes São Tomé ja Príncipe sadamas. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

(1) Tehniline dokumentatsioon Europa.eu veebisaidil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp

6. liide

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

1. Mõisted ja kohaldamisala

1.1. Mõisted

Käesolevas liites kasutatakse lepingu artiklis 2 ja käesoleva protokolli artiklis 1 sätestatud mõisteid ning järgmisi mõisteid:

a)	„isikuandmed“ – kogu teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, elukoht;

„töötlemine“ – isikuandmete või isikuandmete kogumiga tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

c)	„edastav asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid edastab;

d)	„vastuvõttev asutus“ – ametiasutus, kes isikuandmeid vastu võtab;

e)	„andmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

f)	„andmete edasisaatmine“ – isikuandmete edastamine vastuvõtva lepinguosalise poolt üksusele, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud („kolmas isik“);

g)	„järelevalveasutus“ – sõltumatu ametiasutus, kes vastutab käesoleva liite kohaldamise järelevalve eest, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi seoses isikuandmete töötlemisega.

1.2. Kohaldamisala

Käesoleva protokolli andmesubjektid on eelkõige füüsilised isikud, kes on liidu laeva omanikud, ja nende esindajad ning kapten ja laevapere, kes töötavad käesoleva protokolli alusel tegutsevate liidu laevade pardal.

Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses toetusetaotluste, püügitegevuse järelevalve ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, on lubatud vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

a)	laeva tunnusandmed ja asukoha koordinaadid;

b)	andmed laeva tegevuse või laevaga seotud tegevuste kohta, laeva asukohta ja liikumist, püügitegevust või püügiga seotud tegevust kajastavad andmed, mis on kogutud kontrollimiste, inspekteerimiste ja vaatluste tulemusena;

c)	laevaomaniku või tema esindaja andmed (nimi, kodakondsus, ametialased kontaktandmed, ametialase pangakonto number);

d)	kohalike töötajate andmed (nimi, kodakondsus ja ametialased kontaktandmed);

e)	kapteni ja meeskonnaliikmete andmed (nimi, kodakondsus, ametikoht, kapteni kontaktandmed);

f)	pardale võetud kaluritega seotud andmed (nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend).

1.3. Vastutavad asutused

Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon ja lipuriigi asutus ning São Tomé ja Príncipe puhul São Tomé ja Príncipe riiklik isikuandmete kaitse amet.

2. Isikuandmete kaitse meetmed

2.1. Eesmärgi piiritlemine ja võimalikult väheste andmete kogumine

Käesoleva protokolli alusel taotletud ja edastatud isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik käesoleva protokolli rakendamiseks, st kalapüügilubade töötlemiseks ning liidu laevade tegevuse kontrollimiseks ja järelevalveks. Lepinguosalised vahetavad käesoleva protokolli alusel isikuandmeid üksnes käesolevas protokollis sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

Saadud andmeid ei töödelda muul kui käesolevas punktis nimetatud eesmärgil või need anonüümitakse.

Vastuvõttev asutus teavitab taotluse korral ja viivitamata edastavat asutust esitatud andmete kasutamisest.

2.2. Täpsus

Lepinguosalised tagavad, et käesoleva protokolli alusel edastatavad isikuandmed on täpsed ja ajakohased ning vajaduse korral on edastav asutus need oma teadmiste kohaselt korrapäraselt ajakohastatud. Kui üks lepinguosalistest leiab, et edastatud või saadud isikuandmed on ebatäpsed, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist ning teeb vajalikud parandused ja ajakohastab andmed.

2.3. Säilitamispiirang

Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib andmeid säilitada nii kaua, kui on vaja rikkumise või kontrolli järelmeetmete võtmiseks või kuni kohtu- või haldusmenetluse lõpliku lõpetamiseni.

Kui isikuandmeid säilitatakse kauem, siis kõnealused andmed anonüümitakse.

2.4. Turvalisus ja konfidentsiaalsus

Võttes arvesse isikuandmete töötlemisega kaasnevaid konkreetseid riske, töödeldakse andmeid viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävimise või kahjustumise eest. Andmete töötlemise eest vastutavad asutused käsitlevad kõiki andmetega seotud rikkumisi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et võidelda isikuandmetega seotud rikkumise võimaliku negatiivse mõju vastu ja sellise rikkumise võimalikku negatiivset mõju leevendada. Vastuvõttev asutus teatab sellisest rikkumisest võimalikult kiiresti asjaomasele andmeid esitavale ametiasutusele ning teevad õigeaegselt vajalikku koostööd, et kõik asutused saaksid täita isikuandmetega seotud rikkumisest tulenevaid kohustusi vastavalt oma siseriiklikule õigusraamistikule.

Lepinguosalised kohustuvad võtma asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid, et tagada andmete töötlemine vastavalt käesolevale protokollile.

2.5. Parandamine või kustutamine

Lepinguosalised tagavad, et edastav asutus ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vajaduse korral viivitamata tagada isikuandmete parandamine või kustutamine, kui andmete töötlemine ei vasta käesolevale protokollile, eelkõige seetõttu, et töötlemise eesmärgi seisukohast ei ole need andmed piisavad, asjakohased ega täpsed või on ülemäärased.

Lepinguosalised teatavad üksteisele mis tahes parandamisest või kustutamisest.

2.6. Läbipaistvus

Lepinguosalised tagavad, et andmesubjekte teavitatakse neile individuaalse teate saatmise teel käesoleva lepingu avaldamisest nende veebisaitidel, edastatud ja hiljem töödeldud andmete kategooriatest, isikuandmete töötlemise viisist, edastamiseks kasutatud asjakohasest vahendist, töötlemise eesmärgist, kolmandatest isikutest või kolmandate isikute kategooriatest, kellele võib teavet hiljem edastada, üksikisikute õigustest ja mehhanismidest, mis on kättesaadavad nende õiguste kasutamiseks ja õiguskaitse saamiseks, ning kontaktandmed vaidluse või kaebuse esitamiseks.

2.7. Andmete edasisaatmine

Vastuvõttev asutus ei edasta käesoleva protokolli alusel saadud isikuandmeid kolmandale isikule, kes on asutatud riigis, mis ei ole lipuliikmesriik, välja arvatud juhul kui:

a)	see on põhjendatud olulise avaliku huvi eesmärgiga, mida tunnustatakse ka edastava asutuse suhtes kohaldatavas õigusraamistikus,

b)	kui muud liite nõuded (eelkõige seoses eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumisega) on täidetud ning

c)	kui riigis, milles kolmas isik asub, või milles kohaldatakse rahvusvahelisele organisatsioonile Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (1) artikli 45 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsust, mis hõlmab andmete edasisaatmist; või või

d)	erijuhul, kui edasisaatmine on vajalik selleks, et edastav asutus saaks täita oma kohustusi piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide ees; või

e)	erandina ja kui seda peetakse vajalikuks, kohustub kolmas isik töötlema andmeid üksnes konkreetsel eesmärgil, milleks neid edasi saadetakse, ja kustutama need kohe, kui töötlemine ei ole enam selleks vajalik.

3. Andmesubjekti õigused

3.1. Juurdepääs isikuandmetele

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a)	andma andmesubjektile teada, kas temaga seotud isikuandmeid töödeldakse või mitte;

b)	andma teavet töötlemise eesmärgi, isikuandmete kategooriate, säilitamisaja (võimaluse korral), õiguse kohta nõuda andmete parandamist/kustutamist, õiguse kohta esitada kaebus jne;

c)	esitama koopia isikuandmetest;

d)	esitama üldise teabe kohaldatavate tagatiste kohta.

3.2. Isikuandmete parandamine

Andmesubjekti taotlusel parandab vastuvõttev asutus tema isikuandmeid, mis on puudulikud, ebatäpsed või aegunud.

3.3. Isikuandmete kustutamine

Andmesubjekti taotlusel peab vastuvõttev asutus:

a)	kustutama temaga seotud isikuandmed, mida on töödeldud viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas protokollis sätestatud kaitsemeetmetega;

b)	kustutama temaga seotud isikuandmed, mis ei ole enam vajalikud eesmärkidel, milleks neid seaduslikult töödeldi;

c)	lõpetama isikuandmete töötlemise, kui andmesubjekt esitab vastuväite oma konkreetse olukorraga seotud põhjustel, välja arvatud juhul, kui töötlemiseks on mõjuvad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused.

3.4. Menetlus

Andmesubjekti taotlusele, mis käsitleb juurdepääsu tema isikuandmetele, nende parandamist ja kustutamist, vastab vastuvõttev asutus mõistliku aja jooksul ja õigeaegselt ning igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Vastuvõttev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks küsida mõistlikku tasu halduskulude katmiseks või keelduda tegutsemast andmesubjekti taotluse alusel, mis on ilmselgelt põhjendamatu või ülemäärane.

Kui andmesubjekti taotlusele vastatakse eitavalt, peab vastuvõttev asutus teavitama andmesubjekti keeldumise põhjustest.

3.5 Piirang

Punktis 3 nimetatud õigusi võib piirata, kui selline piirang on seadusega ette nähtud ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Neid õigusi võib piirata ka selleks, et tagada järelevalve, kontroll või regulatiivne funktsioon, mis on kas või aeg-ajalt seotud avaliku võimu teostamisega.

Samadel tingimustel võib neid õigusi piirata ka andmesubjekti või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

4. Edasikaebamine ja sõltumatu järelevalve

4.1. Sõltumatu järelevalve

Isikuandmete töötlemise vastavust käesolevale protokollile kontrollib sõltumatult väline või sisemine organ, mis teostab sõltumatut järelevalvet ning kellel on uurimis- ja õiguskaitsevolitused.

4.2. Järelevalveasutused

Liidu puhul teostab sõltumatut järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor, kui töötlemine kuulub komisjoni pädevusse, või liidu liikmesriikide riiklikud andmekaitse järelevalveasutused, kui töötlemine kuulub lipuliikmesriigi pädevusse.

São Tomé ja Príncipe puhul on pädev riiklik isikuandmete kaitse amet (ANPDP).

Euroopa Komisjon või käesolevas punktis osutatud asutused menetlevad tõhusalt ja õigeaegselt andmesubjektide kaebusi, milles käsitletakse nende isikuandmete käesoleva protokolli kohast töötlemist.

4.3. Kaebeõigus

Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekt, kes leiab, et Euroopa Komisjon või punktis 4.2 osutatud asutus ei ole järginud käesoleva protokolli artiklis 15 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid, või kes leiab, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud, võib taotleda kohtus või samaväärses organis selle asutuse vastu õiguskaitset õiguskorras kohaldatavate õigusnormidega lubatud ulatuses.

Eelkõige võib ükskõik kumma asutuse vastu esitatud kaebuse esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (Euroopa Komisjoni puhul) ning ANPDP-le (São Tomé ja Príncipe puhul). Lisaks võib ükskõik kumma asutuse vastu esitada teatavad kaebused Euroopa Liidu Kohtule (Euroopa Komisjoni puhul) ning São Tomé ja Príncipe kohtutele (São Tomé ja Príncipe puhul).

Kui andmesubjekt esitab isikuandmete töötlemise käigus hagi või kaebuse edastava asutuse, vastuvõtva asutuse või mõlema vastu, teavitavad asutused üksteist sellistest hagidest või kaebustest ning teevad kõik endast oleneva, et lahendada vaidlus või kaebus põhjendamatu viivituseta vastastikusel kokkuleppel.

4.4. Lepinguosaliste teavitamine

Lepinguosalised teavitavad üksteist kõigist kaebustest, mis nad on saanud seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega, ja kaebuste lahendamisest.

5. Läbivaatamine

Lepinguosalised teavitavad üksteist oma õigusaktides tehtud muudatustest, mis mõjutavad isikuandmete töötlemist. Kumbki lepinguosaline vaatab korrapäraselt läbi oma põhimõtted ja menetlused, millega rakendatakse käesoleva protokolli artiklit 15 ja käesolevat liidet, ja nende tulemuslikkuse, ning ühe lepinguosalise põhjendatud taotluse korral vaatab teine lepinguosaline läbi oma isikuandmete töötlemise põhimõtted ja menetlused, et kontrollida ja kinnitada, et käesoleva protokolli artiklis 15 ja käesolevas liites sätestatud kaitsemeetmeid rakendatakse tulemuslikult. Läbivaatamise tulemused edastatakse taotluse esitanud lepinguosalisele.

Vajaduse korral lepivad nad ühiskomitees kokku käesoleva liite vajalikes muudatustes.

6. Edastamise peatamine

Edastav lepinguosaline võib isikuandmete edastamise peatada või lõpetada, kui lepinguosalised ei suuda lahendada käesoleva liite kohaselt isikuandmete töötlemisega seotud hagide objektiks olevaid vaidlusi vastastikusel kokkuleppel, kuni vastuvõttev lepinguosaline on küsimuse rahuldavalt lahendanud. Juba edastatud isikuandmete töötlemist jätkatakse kooskõlas käesoleva liitega.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

7. liide

ALUSETULT MAKSTUD VAHENDITE SISSENÕUDMINE

Alusetult makstud summade sissenõudmise menetlus on järgmine:

Euroopa Komisjon teatab São Tomé ja Príncipele ametlikult oma kavatsusest nõuda tagasi osa alusetult makstud valdkondlikust toetusest järgmiselt:

a)	esitab täpse summa ja tõendid selle kohta, et käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 11 sätestatud sissenõudmise alus on olemas ning

b)	kutsub São Tomé ja Príncipet üles esitama märkusi neljakümne viie (45) päeva jooksul alates teate kättesaamisest.

Kui Euroopa Komisjon otsustab sissenõudmismenetlust jätkata, teavitab ta São Tomé ja Príncipet ametlikult oma otsusest sissenõudmismenetlust jätkata ja väljastab kolmekümne (30) päeva jooksul maksmisele kuuluva ametliku võlateate.

Ainult nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel või vea korral võib Euroopa Komisjon muuta summat, maksetähtaega või loobuda sissenõudmisest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega.