(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 23. augustil 2024 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit terasroomikute impordiga. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 12. juulil 2024 Duferco Travi e Profilati S.p.A (edaspidi „Duferco“ või „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu terasroomikute tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas Hiina RVst pärit terasroomikute impordi suhtes registreerimise nõude komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/2721 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 25. märtsil 2025 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel (edaspidi „eelavalikustamine“). Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei saadud. Kaks huvitatud isikut, terasroomikute importija Liebherr-Werk Ehingen GmbH (edaspidi „Liebherr“) ning liidus asuv tootja ja terasroomikute importija Italtractor ITM S.p.A. (edaspidi „Italtractor“) esitasid märkusi muude küsimuste, mitte arvutuste täpsuse kohta. Need märkused olid seotud uuritava toote määratlusega ning neid käsitletakse allpool põhjenduses 26 ja sellele järgnevates põhjendustes.

(5)

Komisjon kehtestas 22. aprillil 2025 oma 16. aprilli 2025. aasta rakendusmäärusega (EL) 2025/780 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit terasroomikute impordi suhtes.

(6)

Pärast seda, kui avalikustati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid importijad Liebherr, Linser Industrie Service GmbH (edaspidi „Linser“) ja Italtractor, samuti eksportijad AsiaTrak (Tianjin) Ltd. ja Caterpillar Undercarriage (Xuzhou) Co. Ltd., mis mõlemad kuuluvad Caterpillari kontserni, terasroomikute importija USCO SpA (edaspidi „USCO“) ja Astrak kontsern, kuhu kuuluvad viis liidus asuvat importijat (edaspidi „Astrak“), kirjalikult oma märkused, milles nad väljendasid seisukohti esialgsete järelduste kohta, ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 seatud tähtaja jooksul. Märkused esitas ka põhjenduses 7 nimetatud terasroomikute importija Verhoeven Grondverzetmachines B.V. (edaspidi „Verhoeven“).

(7)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist tõstatas Verhoeven küsimuse, et oma kaebuses määratles kaebuse esitaja Duferco ennast liidu tootmisharu ainsa esindajana, ja märkis, et on osalenud terasroomikute importimises juba pikka aega, kuid kaebuse esitaja ei võtnud temaga enne kaebuse esitamist ühendust.

(8)

Mõistet „liidu tootmisharu“ alusmääruse artikli 4 tähenduses tuleb tõlgendada viitena liidu samasuguste toodete tootjatele tervikuna või nende valdavale osale. Importijad ei ole seega osa liidu tootmisharust. Lisaks ei ole kaebuse esitajal, liidu tootmisharul, kohustust teavitada huvitatud isikuid kaebuse olemasolust, vaid kaebus tehakse kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavaks uurimise algatamise päeval.

(9)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Kuulati ära kaks terasroomikute importijat Liebherr ja Verhoeven.

(10)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(11)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina RVst pärit terasroomikute impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(12)

Märkused lõplike järelduste kohta saadi kätte 25. juulil 2025.

(13)

Samuti anti isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Ära kuulati importija Astrak.

(14)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis sõltumatu importija Verhoeven, et komisjon ei ole teinud ettepanekut uurimises osaleda tema Hiina terasroomikute tarnijale, kes oli valmis tegema koostööd. Lisaks väitis Verhoeven, et see tootja oli esitanud dokumendid, kuid ei olnud kunagi ametlikult osalenud huvitatud isikuna aktiivses uurimisfaasis. Verhoeveni väitel pöördus komisjon aga kolme teise huvitatud isiku poole, kes viimaks siiski koostööd ei teinud.

(15)

Komisjon märkis, et Verhoeven ei toonud täpselt välja, millistele ettevõtjatele ta osutas, ja seega ei saanud komisjon neid väiteid kontrollida. Komisjon märkis, et ta teavitas kõiki teadaolevaid eksportivaid tootjaid uue uurimise algatamisest kaebuse esitaja teatatud üksikasjade alusel. Enne uurimise algatamist palus komisjon, et Hiina Rahvavabariigi valitsus (edaspidi „Hiina RV valitsus“) esitaks teavet teiste Hiinas asuvate terasroomikute tootjate kohta. Hiina RV valitsus ei esitanud aga ühegi teise tootja andmeid. Algatamisteates kutsuti kõiki huvitatud isikuid üles tegema koostööd ja esitama komisjonile uurimiseks vajalikku teavet. Kõik Hiina terasroomikute eksportivad tootjad, kes endast pärast algatamisteate avaldamist teada andsid, kiideti heaks kui huvitatud isikud. Valikuuringu ajal eksportivate tootjate esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse ja see oli aluseks eksportivate tootjate valimi moodustamisel. Ükski valimisse kaasamata jäänud eksportiv tootja ei taotlenud individuaalset kontrollimist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(16)

Astrak väitis, et kaebuses ei märgitud teda ära kui teadaolevat importijat või kasutajat ja talle ei teatatud uurimise algatamisest, mistõttu ei olnud tal võimalik teha koostööd kohe uurimise algusest peale.

(17)

Nagu märgiti ajutise määruse põhjenduses 4, kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks ühendust võtma. Sellega seoses ei ole tähtis, kas ettevõtjat kaebuses nimetati või mitte, ja seetõttu lükati see väide tagasi.

(18)

Kuna liidu tootjate, sõltumatute importijate ja eksportivate tootjate valikuuringu kohta pärast esialgsete meetmete kehtestamist rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 6–11 esitatud järeldused.

(19)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Caterpillari kontsern, et Hiina eksportivatel tootjatel oli praktilisi raskusi küsimustikule vastamisega, sest nad tarnisid terasroomikuid teistele ettevõtjatele Hiinas, sealhulgas Caterpillari kontsernile, mis omakorda tootis roomikurühmi ja täisroomikurühmi. Järelikult ei saanud need Hiina eksportivad tootjad esitada täielikke üksikasju ekspordihindade ja -mahtude kohta. Caterpillari kontsern põhjendas neid väiteid vastustega, mis teatud Hiina eksportivad tootjad andsid komisjoni jätkuküsimustele teabe kohta, mis oli esitatud valikuuringu küsimustikus (5). Neis vastustes teatasid asjaomased Hiina eksportivad tootjad komisjonile, et nad ei suuda määrata kindlaks, kas siseturul müüdud terasroomikuid eksporditi edasi liidu turule.

(20)

Kuid ükski Hiina terasroomikute eksportiv tootja ei teatanud komisjonile, et koostööst loobumise põhjus oli mõni praktiline raskus küsimustikule vastamisel. Caterpillar tegi järeldusi avatud toimikus sisalduva eri laadi teabe alusel, mis oli kontekstist välja võetud. Komisjon ei nõustunud Caterpillari kontserniga ja leidis, et väidetud praktilised raskused küsimustikule vastamisel ei olnud põhjendatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(21)

Kuna sellega seoses muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 12–22 esitatud järeldused.

(22)

Kuna uurimisperioodi ja asjaomase perioodi kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 23 esitatud järeldused.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas Komatsu Machinery Manufacturing (Shandong) Co., Ltd. (edaspidi „Komatsu“), et ta ei ostnud kõiki terasroomikuid Hiinast, vaid ostis neid ka Jaapanist, ja palus selgitada, kas see mõjutas individuaalse kontrollimise taotluse tagasilükkamist.

(24)

Komisjoni seisukoha järgi ei mõjutanud see lisaelement järeldust, et individuaalse kontrollimise taotlust ei saa rahuldada.

(25)

Kuna rohkem märkusi sellega seoses ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 24 esitatud järeldused.

(26)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist andis endast teada mitu isikut, kes taotlesid, et komisjon jätaks teatud tooteliigid käesoleva uurimise kohaldamisalast välja.

(27)

Teatud liiki valuterasest roomikute importija ja kasutaja Liebherr taotles oma valmistatud toodete väljajätmist uuritava toote määratlusest, sest võrreldes liidu tootmisharu toodetega on neil oluliselt erinevad füüsikalised ja tehnilised omadused ning erinev lõppkasutus ja need ei konkureeri liidu tootmisharu toodetega. Lisaks kasutatakse nende tootmiseks täiesti erinevaid tootmisprotsesse.

(28)

Sama isik väitis, et nende imporditud toodet kasutatakse kaevandusvaldkonna ekskavaatorites ja roomikkraanades, mis vajavad spetsiaalseid valuterasest alusplaate (terasroomikuid), mitte selliseid, mida toodab kaebuse esitanud liidu tootja valtsitud terasprofiilidest. Valuterasest roomikud, mida impordib Liebherr, on spetsiaalselt konstrueeritud nii, et need kannaksid roomikkraanade ja kaevandusvaldkonnas kasutatavate ekskavaatorite suurt koormust, ja seega on need olulisel määral suuremad ja raskemad kui terasroomikud, mida toodab liidu tootmisharu. Seega ei oleks Liebherri imporditavad valuterasest roomikud liidu tootmisharu valmistatava tootega vastastikku asendatavad.

(29)

Kaebuse esitaja vaidlustas valuterasest roomikute väljajätmise ja põhjendas seda esiteks sellega, et taotlus esitati väljaspool algatamisteates uuritava toote määratluse kohta märkuste esitamiseks määratud tähtaega, ja teiseks ei teinud see ettevõtja enne oma taotluse esitamist uurimises koostööd. Varasemale tavale osutades leidsid nad, et komisjon ei peaks hilinenud taotlusega nõustuma, sest see võimaldaks isikutel osaleda uurimises valikuliselt, mis aga kahjustaks huvitatud isikute õiglast ja võrdset kohtlemist. Lisaks oli kaebuse esitaja väitel esitatud teave vastuoluline.

(30)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et Liebherr ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki objektiivset ja kontrollitavat tõendit. Täpsemalt vaidlustasid nad Liebherri esitatud TÜV SÜD Autoservice GmbH tehnilise arvamuse asjakohasuse ja väitsid, et sellest ei selgunud, kas Liebherri imporditud toode erineb funktsioonilt või kaubanduslikult terasroomikutest, mida toodab ja müüb kaebuse esitanud liidu tootja.

(31)

Sisuliselt väitis kaebuse esitaja, et algatamisteates esitatud toote määratlus hõlmab Liebherri imporditud toodet, sellel on samad peamised tehnilised ja füüsikalised omadused ning lõppkasutused nagu uuritaval tootel ja see võimaldab roomiksõidukite liikumist ja toetamist (st toetab struktuuri ja hõlbustab roomiksõiduki liikumist). Kaebuse esitaja väidab, et Liebherri imporditud tooted erinevad vaid vähesel määral mõõtmete ja tootmismeetodi poolest, kuid sisuliselt toodetakse neid samas tööstusvaldkonnas (st pinnaseteisaldusmasinate sektoris) ja seega on need talitluslikult asendatavad liidus toodetud tootega. Asjaolu, et Liebherri imporditud terasroomikud on kohandatud, ei omaks mingit tähtsust, välja arvatud siis, kui tehtud muudatuste tulemusel muutuks toote põhiolemus. Lisaks ei ole selleks, et pidada kahte toodet sama toote määratluse alla kuuluvaks, vaja täielikku kahepoolset asendatavust, kui toodetel on samad peamised tehnilised omadused ja neid toodetakse samas tööstusvaldkonnas. Nende argumentide kinnitamiseks osutas kaebuse esitaja kohtupraktikale (6) ja varasemale uurimisele, milles käsitleti teatavate Hiina RVst pärit õmblusteta torude importi (7).

(32)

Kaebuse esitaja väitis ka seda, et terasroomikuid on alati toodetud ja pandud kokku kasutamiseks spetsiaalsetel pinnaseteisaldusmasinatel. Duferco selgitas, et nemad koguks ja talletaks järjepidevalt igat liiki pinnaseteisaldusmasinate kõiki asjakohaseid tehnilisi kirjeldusi ning kohandaks eritellimuse järgi terasroomikute tootmiseks oma tootmis- ja viimistlusprotsesse, et jääda konkurentsivõimeliseks. See võimaldaks ettevõtjal toota mitme tuhande eri konfiguratsiooniga terasroomikuid, mis ühilduksid konstruktsioonilt peaaegu kõikide liidus praegu kasutatavate pinnaseteisaldusmasinatega. Lisaks väitsid nad, et kahel teisel liidu tootjal on tehnoloogiline suutlikkus, tööstustaristu ja erialateadmised selliste valuterasest roomikute tootmiseks, mis oleksid talitluslikult samaväärsed nendega, mille kohta taotletakse väljajätmist.

(33)

Peale selle väitis kaebuse esitaja, et valuterasest roomikute väljajätmiseks toote määratlusest ei piisa üksnes asjaolust, et nende tootmiseks kasutatakse erinevat tootmisprotsessi, välja arvatud juhul, kui protsessiga saadakse toodete sisuline erinevus, millega aga käesoleval juhul tegemist ei ole. Sellega seoses osutas kaebuse esitaja Brosmanni kohtuasjas tehtud Üldkohtu otsusele (8). Kuigi kaebuse esitaja tunnistas, et erinevad tootmisprotsessid võivad mõjutada toodetud terasroomikute teatavaid konstruktsioonivõimalusi või hinnastruktuure, oleksid need erisused asjakohased vaid siis, kui nende tulemusena saadakse funktsioonilt või kaubanduslikult eristuv toode. Käesoleval juhul oleksid aga füüsikalised ja tehnilised erinevused väikese tähtsusega, kui need ei seaks kahtluse alla seda, et toode on roomikuketiks ühendamiseks kavandatud terasroomik, mis on uuritava toote määrav tunnus.

(34)

Lõpuks väitis kaebuse esitaja varasemale tavale tuginedes, (9) et tooteliikide väljajätmiseks toote määratlusest ei ole mõjuv põhjus asjaolu, et liidu tootmisharu ei tooda teatavaid tooteliike, sest mittetootmine võib iseenesest olla kahjustava dumpingu tagajärg. Igal juhul väitsid nad, et üks liidu tootjatest, Italtractor, võiks toota valuterasest roomikuid liidus.

(35)

Komisjon leidis, et kuigi teatavate valuterasest roomikute väljajätmise taotlus esitati väljaspool algatamisteates seatud tähtaega, esitati see enne eelavalikustamist alusmääruse artikli 19a tähenduses. Nagu komisjon on kinnitanud ajutise määruse põhjenduses 35, uurib ta hoolimata sellest, et ei saanud taotlust analüüsida õigeaegselt ajutiste meetmete kehtestamiseks, seda väidet edasi ja esitab lõpliku hinnangu käesoleva uurimise lõppetapis. Komisjon leidis, et praegusel juhul oli taotluse analüüsimiseks piisavalt aega, mis on kooskõlas ka väljakujunenud tavaga, ja seega lükatakse kaebuse esitaja sellekohane väide tagasi.

(36)

Sisuliselt on uurimine näidanud, et hoolimata praeguse tootekirjelduse alla kuulumisest on valuterasest roomikutel, mida impordib Liebherr, olulised füüsikalised ja tehnilised erinevused võrreldes kaebuse esitanud liidu tootja toodetud tootega ja neid kasutatakse spetsiifilistes rakendustes. Täpsemalt annab võrreldes stantsimis- ja valtsimisprotsessidega valuvormimisprotsess konstruktsiooni märkimisväärselt suurema paindlikkuse, mis võimaldab erinevat pingejaotust ja optimeerimist. Järelikult saadakse valuterasest roomikute mehhaanilised omadused, mida ei ole alati võimalik saavutada stantsimisega, eelkõige siis, kui massi jaotus, siseõõnsused ja keeruka geomeetriaga kandvad komponendid on kriitilise tähtsusega. See on nii suurel koormusel töötavates rakendustes, nagu raskeid koormusi tõstvad kraanad. Kaebuse esitaja toodab aga oma tooteid, lõigates sepistamise ja valtsimise teel saadud terasprofiilid teatava pikkusega tükkideks, mistõttu on toodetel palju lihtsam ja ühtlasem struktuur. Lisaks iseloomustavad kaebuse esitaja tooteid roomiku hambad, mis puuduvad Liebherri imporditavatel toodetel, sest need ei ole toodete spetsiifilises kasutusalas olulised.

(37)

Seega leiti, et liidu tootmisharu toodetud toodete peamised tehnilised ja füüsilised omadused erinevad Liebherri imporditud toote omadustest.

(38)

Lisaks selgus vastupidiselt kaebuse esitaja väitele uurimisest, et seda liiki terasroomikuid praegu liidus ei toodeta ja neid ei saa hakata liidus tootma ka lähitulevikus. Kaebuse esitajalt nõuaks see väga suuri investeeringuid, mille tegemine lühiajalises või keskpikas perspektiivis on väga ebatõenäoline. Samuti ei väitnud kaebuse esitaja, et ta suudaks seda liiki terasroomikuid toota, ega esitanud sellega seoses ka mingeid tõendeid. Seega puudusid uurimistoimikus tõendid selle kohta, et kaebuse esitajal on kavas hakata lähitulevikus seda liiki toodet tootma. Uurimisest selgus, et kuigi liidu tootja Italtractor, kes ei toetanud kaebust, tootis mõnda liiki valuterasest roomikuid, ei konkureerinud nende tooteliik Hiina eksportivate tootjate valmistatud toodetega (nagu Liebherri imporditud toode). Sarnaselt eespool öelduga ei sisaldanud uurimistoimik mingit teavet ega tõendeid selle kohta, et Italtractor suudaks toota seda liiki toodet või hakkaks seda tõenäoliselt tootma lähitulevikus. Sama selgus ka kolmanda liidu tootja kohta, kes esitas oma seisukoha, milles selgitas, et vastupidiselt kaebuse esitaja väitele puudub tal praegu valuterasest roomikute tootmiseks valutehnoloogia. Seepärast ei saa ta toota sama liiki toodet, nagu impordib Liebherr.

(39)

Väidet, mille kohaselt võib asjaolu, et liidu tootmisharus ei toodeta seda liiki terasroomikuid, iseenesest olla Hiina impordi kahjustava dumpingu tagajärg, ei kinnitatud ühegi tõendiga. Näiteks ei esita liidu tootja, kes esitas kaebuse, ühtki tõendit selle kohta, et ta on varem seda liiki terasroomikuid tootnud ja pidi nende tootmise katkestama dumpinguhinnaga Hiina impordi tõttu. Pealegi puudusid kaebuse esitajal tehnika ja tootmisprotsessid, mida oleks vaja, et hakata valuterasest roomikuid tootma lähitulevikus. Väide, et ta suudaks toota terasroomikute tuhandeid erinevaid konfiguratsioone, ei muuda kehtetuks asjaolu, et vastupidiselt valuterasest roomikutele toodetakse neid valtsitud terasprofiilidest ja et kaebuse esitaja ei tootnud seda konkreetset toodet, mida importis Liebherr. Seepärast lükati see väide tagasi.

(40)

Eespool öeldu alusel järeldas komisjon, et valuterasest roomikud, mida impordib Liebherr, peaks jätma käesoleva uurimise kohaldamisalast välja. Välja jäetav tooteliik on terasroomik, mille pikkus on üle 380 mm, kõrgus üle 140 mm ja kaal üle 118 kg ning millel puuduvad mis tahes kujuga roomiku hambad mõõduga 1 mm või enam.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Italtractor sepistatud terasroomikute väljajätmist põhjusel, et kaebuse esitaja ei saa neid toota ja et teistsuguse tootmisprotsessi tulemusena on neil väidetavalt teistsugused tehnilised omadused. Italtractor väitis, et sepistatud terasroomikutel on teistsugune kuju, sest erinevalt kaebuse esitaja tootel olevatest lineaarsetest hammastest on neil kaarduvad hambad. Lisaks väitis Italtractor, et sepistatud terasroomikud on paindlikuma konstruktsiooniga, mistõttu saab varieerida terasroomiku pikisuunas kõrgust, mis omakorda võimaldab optimeerida terase jaotust ja paindetundlikkus. Italtractor väitis ka seda, et selle tooteliigi väljajätmist õigustavad samad põhjendused nagu valuterasest roomikute väljajätmise puhul ning seda oleks võinud järeldada tema varasematest märkustest.

(42)

See väide esitati aga uurimise väga hilises etapis. Uurimistoimikus sisalduvate tõendite põhjal asus komisjon seisukohale, et sepistatud terasroomikutel on samad või sarnased kasutusalad nagu muud liiki asjaomasel tootel, mis ei toeta toote väljajätmist. Tegelikult tootis kaebuse esitaja mitut liiki terasroomikuid, mida kasutatakse mitmesugustel pinnaseteisaldusmasinatel. Uurimise selles hilises etapis ei saanud komisjon teha kindlaks, kui suurel määral erinevad sepistatud terasroomikud tehniliselt kaebuse esitaja toodetud terasroomikutest, nii et tulemuseks oleks erinevates rakendustes kasutatav erinev toode. Lisaks oli liidu turul ka kolmas tootja, kes ei teinud koostööd, ja komisjon ei suutnud kindlaks teha, kas ta tootis sepistatud terasroomikuid, ja seega ka seda, kas liidu turul on teisi sepistatud terasroomikute tarnijaid. Isegi kui liidus sepistatud terasroomikuid ei toodeta, kuuluvad need selgelt uuritava toote määratluse alla, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 25. Italtractor ei esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et sepistatud terasroomikud ei konkureeri liidu tootmisharu toodetud terasroomikutega. Sepistatud terasroomikud on seega terasroomikute selline liik, mis on teatud määral liidu tootmisharu toodetud terasroomikutega asendatav, ja järelikult on nende kahe vahel teatav asendatavus ja konkurentsisurve. Sellest järeldub, et toote väljajätmise taotlust, mille esitas Italtractor, oli võimatu uurimise selles etapis kontrollida ja see oli ka põhjendamata.

(43)

Lisaks tuleb märkida, et iga taotlust, mis esitatakse tooteliigi väljajätmiseks toote määratlusest, tuleb uurida toote enda omaduste põhjal ja selle tegelikus kontekstis ning ühe tooteliigi kohta tehtud järeldusi ei saa üle kanda teise tooteliigi väljajätmise taotlusele. Uurimise nii hilises etapis ei saa komisjon hinnata ka väljajätmise taotluse asjaolusid. Komisjon märgib, et toote väljajätmise taotlust ei sisaldanud ükski Italtractori esitatud varasem märkus. Sellised taotlused peavad olema selgesõnalised ja sisaldama põhjalikku teavet ning tõendeid, mis kinnitavad, et väljajätmine on võimalik ja õigustatud. Komisjonilt ei saa eeldada, et ta „järeldaks“ üldistest teatavate tooteliikide suhtes meetmete kehtestamise kohta esitatud vastuväidetest, et nendega taotletakse toote väljajätmist. Seepärast lükati need väited tagasi.

(44)

Terasroomikute importija ja kasutaja Linser taotles nende spetsiifilist liiki terasroomikute väljajätmist, mida nad importivad Hiinast ja mis on painutatud otsaga terasroomikud, põhjendades taotlust sellega, et liidu tootmisharu toodetud terasroomikutel on teatavad tehnilised puudused võrreldes Hiinast imporditud terasroomikutega. See ettevõtja ei põhjendanud aga oma väiteid piisavate tõenditega. Täpsemalt ei saanud uurimisega kinnitada, et liidu tootmisharu ei tootnud ega saanud toota selliseid tooteid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Linser oma taotlust jätta sellised painutatud otstega terasroomikud välja, võttes arvesse seda, et liidu tootmisharu ei saa neid toota.

(46)

Mingeid sisulisi lisatõendeid aga ei esitatud ja seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 25–28 esitatud järeldused. Seega lükati väide tagasi.

(47)

Terasroomikute importija ja kasutaja USCO taotles kummipatjadega terasroomikute väljajätmist, põhjendades seda asjaoluga, et neid ei toodetud liidu turul. Ettevõtja väitis, et tootel on kummiga ümbritsetud terasstruktuur, kusjuures tootes sisalduv teras moodustab toote koguväärtusest alla 15 %.

(48)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 29, väitis kaebuse esitaja, et see taotlus esitati väljaspool algatamisteates avaldatud tähtaega ja ettevõtja ei teinud enne taotluse esitamist uurimise ajal koostööd. Samuti teatas kaebuse esitaja, et USCO imporditud toode vastab toote määratlusele ja on hoolimata väikestest tehnilistest või füüsikalistest omadustest vastastikku asendatav liidus toodetud toodetega. Nagu märgitud eespool põhjenduses 31, väitis kaebuse esitaja, et täielikku kahepoolset asendatavust ei olegi vaja ja tooted võivad siiski vastata samale tootemääratlusele. Lisaks väidavad nad, et kummipatjadega terasroomikutel on samad lõppkasutused ja rakendused, tuginedes samadele argumentidele, mis on esitatud põhjendustes 31–34.

(49)

Komisjon asus seisukohale, et USCO ei esitanud oma väite kinnitamiseks mingeid tõendeid. Nimelt hõlmab uuritava toote määratluses esitatud tootekirjeldus selgelt kummipatjadega terasroomikuid. Seepärast lükati see väide tagasi ja kaebuse esitaja argumente ei olnud vaja üksikasjalikult käsitleda.

(50)

Ka Caterpillari kontserni kaks Hiina tütarettevõtjat, kes ekspordivad roomikurühmi ja terasroomikuid (kuid ei tooda ise terasroomikuid), taotlesid nende terasroomikute väljajätmist, mida nad ekspordivad liitu (kas eraldi või roomikurühmaks ühendatuna). Caterpillari ettevõtjad väitsid, et kõnealused terasroomikud on kohandatud nii, et need vastavad rangetele tehnilistele kirjeldustele. Lisaks väitsid nad, et selliste terasroomikute tootmiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid, mis tähendab suuri investeeringuid (0,5–1,5 miljonit eurot iga toote jaoks), ja mida liidu tootmisharul praegu ei ole.

(51)

Kaebuse esitaja oli sellele taotlusele vastu, väites sarnaselt eespool põhjendustes 29–34 esitatule, et toodetel, mida ekspordib Caterpillari kontsern, on samad peamised tehnilised ja füüsikalised omadused ning lõppkasutused nagu liidus toodetud tootel. Üksnes asjaolu, et tootmiseks kasutatakse teistsugust tootmisprotsessi või et toode ei ole täielikult asendatav liidus toodetud tootega, ei ole mõjuv põhjus selliste tooteliikide väljajätmiseks toote määratlusest, kui need ei kuulu sisuliselt erinevasse tootekategooriasse. Nad lisasid, et kohandatud tootmine on tööstuslikes tarneahelates tavapärane praktika ega tähenda automaatselt seda, et kõnealune toode erineb funktsioonilt või kaubanduslikult teistest samasse kategooriasse kuuluvatest toodetest.

(52)

Komisjon asus seisukohale, et Caterpillari kontsern ei kinnitanud oma väidet piisavate tõenditega ega näidanud, et nende eksporditav toode ei ole asendatav liidus toodetud tootega. Seepärast lükati see väide tagasi ja liidu tootjast kaebuse esitaja argumente ei olnud vaja üksikasjalikult käsitleda.

(53)

Astrak väitis, et nende imporditavad terasroomikud on peamiselt mõeldud järelturu jaoks, aga kaebuse esitaja toodetavad ja müüdavad terasroomikud on suunatud algseadmete valmistajate turule. Seepärast on tooted erineva lõppkasutusega ja neid ei peaks pidama samasugusteks toodeteks. Ettevõtja ei esitanud aga tõendeid selle kohta, et tema imporditavatel toodetel on võrreldes uuritava tootega oluliselt erinevad tehnilised, füüsikalised või keemilised omadused. Samuti ei selgitanud ettevõtja, mil määral kasutatakse tooteid erinevates rakendustes. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(54)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Astrak, et ELi ainus tootja Duferco ei suuda toota kõiki tooteliike, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu, sealhulgas painutatud või nn tiibadega roomikud või kummikomponendiga kaetud terassüdamikuga roomikud.

(55)

Importija ei suutnud aga oma väidet põhjendada ja seepärast lükati see tagasi.

(56)

Kuna uuritava toote, asjaomase toote, samasuguse toote ja toote määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 25–35 esitatud järeldused.

(57)

Normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel märkusi ei saadud ja seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 36–40 esitatud järeldused.

(58)

Märkusi ajutise määruse põhjendustes 41–43 esitatud järelduste kohta ei saadud ja seega need kinnitati.

(59)

Märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta alusmääruse 2 lõike 6a tähenduses ei saadud ja seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 44–86 esitatud järeldused.

(60)

Märkusi ajutise määruse põhjendustes 87–101 esitatud järelduste kohta ei saadud ja seega need kinnitati.

(61)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Caterpillari kontsern, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud võrdlusalus gaasihinna kohta Türgis oli liiga suur võrreldes gaasi hindadega tema tootmisrajatises Prantsusmaal.

(62)

Komisjon märkis kõigepealt, et väide esitati pärast seda, kui oli lõppenud märkuste esitamise tähtaeg, mis oli määratud toimikusse lisatud teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta, ehk pärast 25. novembrit 2024. Lisaks märkis komisjon, et võrdlusalus põhines Türgi statistikaameti andmetel ja kajastas tööstustarbijatele kehtivat gaasihinda, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 110. Seega oli kasutatud gaasi hind Türgis tootjate makstud hinna põhjendatud ja usaldusväärne võrdlusalus. Caterpillari kontsern ei selgitanud, miks või mil määral on gaasi võrdlusalus ebaõige, vaid üksnes oletas, et hinnad olid võrreldes gaasihinnaga Prantsusmaal liiga kõrged. Seepärast lükati see väide tagasi.

(63)

Peale selle väitis Caterpillari kontsern, et kasutatud gaasihinnad ei olnud usaldusväärsed ja nende alusel saadi liiga suureks hinnatud normaalväärtus, sest omamaiste tootjahindade indeks, mida kasutati uurimisperioodi hindade ajakohastamiseks, ei kajastanud tegelikku gaasihinna muutust Türgis. Türgi gaasihinna dünaamika kinnitamiseks esitas Caterpillari kontsern aruande, mille oli koostanud Price Waterhouse Coopers (edaspidi „PwC“) (10).

(64)

Kaebuse esitaja ei nõustunud selle väitega, rõhutades, et komisjon on juba pikka aega selgelt pidanud Türgi statistikaametilt saadud andmeid usaldusväärseks ja objektiivseks. Lisaks väitsid nad, et Caterpillari kontserni esitatud andmed, st PwC aruanne, ei põhine esmastel andmetel, vaid täpsustamata kolmandate isikute allikatel. PwC-l puudub eraõigusliku konsultatsioonifirmana juurdepääs kontrollitud riiklikele andmestikele ja nende aruanne ei ole samaväärse institutsioonilise mõjuvõimuga. Seega ei ole põhjust arvata, et PwC aruande järeldused oleksid rohkem põhjendatud kui ametlik riiklik statistika, mille on esitanud valitsusasutus.

(65)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 51, esitati Caterpillari kontserni väide pärast seda, kui oli lõppenud märkuste esitamise tähtaeg, mis oli määratud toimikusse lisatud teates normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta ja lõppes 25. novembril 2024. Pealegi rakendas komisjon indekseerimist, sest Türgi statistikaamet lõpetas gaasihindade avaldamise 2022. aastal, ja omamaiste tootjahindade indeksit peeti indekseerimiseks kõige sobivamaks. Caterpillari kontserni esitatud gaasihindade andmed ei kata uurimisperioodi ja seepärast ei saa neid pidada täpsemaks sellest, mis nähtub tootjahinna indeksist. Lisaks on PwC aruande ühe allika (Energy Exchange Istanbul – EPİAŞ või EXIST) kohta esitatud omamaine võrdlushind üldine hind, mis saadi hindade kaalutud keskmise määramisega. Seega ei ole see vastupidiselt võrdlusalusele, mille on teatanud Türgi statistikaamet, tööstusettevõtja konkreetne hind. Seepärast lükati see väide tagasi.

(66)

Caterpillari kontsern palus komisjonil avaldada terasroomikute tootmise kohta kasutatud tootmise üldkulude taseme.

(67)

Komisjon leidis, et taotlus on põhjendatud, ja tegi avatud toimikus kättesaadavaks tootmise üldkulud, millele komisjon tugines.

(68)

Kuna selle kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 102–119 esitatud järeldused.

(69)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Caterpillari kontsern ekspordihindade kindlaksmääramise arvete alusel, mille olid 10 liiki terasroomikute tarnimise eest uurimisperioodi vältel esitanud liidu kasutajatele viis eksportivat tootjat ja mis on lisatud kaebusele. Nad väitsid, et huvitatud isikutele ei avaldatud nende pakkumuste ja arvete kõiki üksikasju ning seetõttu ei saanud nad esitada märkusi selle kohta, kas need pakkumused ja/või arved on tüüpilised või mitte. Caterpillari kontsern väitis, et selliseid tõendeid ei oleks tohtinud mitte mingil juhul kasutada ja nende asemel oleks pidanud ekspordihinnad kindlaks määrama kahe liikmesriigi tolliasutustelt terasroomikute impordimahtude kohta saadud teabe põhjal. Sellega seoses taotles Caterpillari kontsern, et huvitatud isikutele avalikustatakse tolliasutuste esitatud andmete mittekonfidentsiaalne kokkuvõte.

(70)

Vastupidiselt Caterpillari kontserni väitele on Hiina eksportivate tootjate pakkumuste ja/või arvete üksikasjad tehtud kättesaadavaks mittekonfidentsiaalses toimikus ja väide, et sellist teavet ei ole avalikustatud, lükati tagasi. Tolliasutuste esitatud teabega seoses teatas komisjon Caterpillari kontsernile, et tolliasutuste vastused olid konfidentsiaalsed ja seega ei olnud võimalik sellist kokkuvõtet teha. Vastused ei võimaldanud komisjonil uurimise eesmärgil kindlaks määrata impordimahtu ega hindu. Väide, et ekspordihinnad peaksid põhinema riiklike tolliasutuste esitatud teabel, lükati seega tagasi.

(71)

Kuna ekspordihinna kindlaksmääramise kohta rohkem märkusi ei saadud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 120 esitatud järeldused.

(72)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei saadud ja seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 121–124 esitatud järeldused.

(73)

Kuna dumpingumarginaali arvutamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 125–127 esitatud järeldused.

(74)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(75)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 128–129 esitatud järeldused.

(76)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kritiseeris Caterpillari kontsern seda, et liidu tarbimise kindlaksmääramisel tugineti täielikult kaebuse esitaja esitatud metoodikale ja andmetele. Nad väitsid, et liidu tarbimise arvutamiseks kasutatud metoodikat ei kontrollitud piisavalt ja komisjon ei selgitanud välja teiste isikute seisukohti kaebuse esitaja eelduste kohta. Caterpillari kontsern vaidlustas teatavad eeldused seoses ekskavaatorite osakaaluga roomikmasinates ja terasroomikute asendamise ajavahemikuga ning esitas eeldusi, mis erinesid kaebuse esitaja omadest.

(77)

Teave, mille alusel komisjon määras kindlaks terasroomikute kogutarbimise liidus, lisati kaebuse esitaja mittekonfidentsiaalsesse versiooni ja tehti kättesaadavaks mittekonfidentsiaalses toimikus alates uurimise algatamise päevast. Toimik oli kättesaadav kõigile, kes registreerusid huvitatud isikutena, ja neil oli võimalus esitada märkusi. Lisaks avalikustas komisjon ajutises määruses metoodika, mida kasutati liidus terasroomikute tarbimise kindlaksmääramiseks, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Seetõttu lükati tagasi väide, et komisjon ei selgitanud välja huvitatud isikute seisukohti.

(78)

Caterpillari kontsern ei esitanud oma eelduste kohta ühtki lisatõendit ega tõendanud, et nende eeldused oleksid kaebuse esitaja eeldustest asjakohasemad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(79)

Kuna liidu tarbimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 130–133 esitatud järeldused.

(80)

Nagu märgitud põhjenduses 69, taotles Caterpillari kontsern pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et komisjon esitaks kahe liikmesriigi tolliasutustelt terasroomikute impordimahtude kohta saadud teabest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Põhjenduses 70 on juba märgitud, et tolliasutuste vastuste sisu oli konfidentsiaalne ja sellest ei olnud võimalik kokkuvõtet esitada. Vastused ei võimaldanud komisjonil uurimise eesmärgil kindlaks määrata impordimahte ega impordihindu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(81)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi mahu ja turuosa kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 134–137 esitatud järeldused.

(82)

Nagu märgitud põhjenduses 69, väitis Caterpillari kontsern pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et komisjon ei avalikustanud kaebuses sisalduvat teavet selle kohta, mille alusel määras komisjon kindlaks terasroomikute impordihinnad. See teave sisaldas arveid ja pakkumusi viielt Hiina terasroomikute eksportivalt tootjalt. Põhjenduses 70 on märgitud, et see teave sisaldus uurimise mittekonfidentsiaalses toimikus ja seepärast lükati see väide tagasi.

(83)

Lisaks väitis Caterpillari kontsern pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et impordihinnad oleksid pidanud põhinema tolliasutustelt saadud teabel, nagu on märgitud eespool põhjenduses 69, mis oleks olnud parem alus kui kaebusele lisatud arved. Lisaks väitsid nad, et sellise teabe oleks pidanud huvitatud isikutele avalikustama kokkuvõttena.

(84)

Nagu märgitud põhjendustes 70 ja 80, oli tolliasutuste esitatud kõnealune teave konfidentsiaalne ja sellest ei olnud võimalik kokkuvõtet esitada. Pealegi ei saanud selle teabe põhjal kindlaks teha terasroomikute impordi mahtu ega hindu ja seega ei kasutatud seda teavet impordihinna kindlaksmääramiseks.

(85)

Seepärast lükati Caterpillari kontserni väited selles küsimuses tagasi.

(86)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi hindade ja hinna allalöömise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 138–143 esitatud järeldused.

(87)

Kuna liidu tootmisharu majandusliku olukorra kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 144–177 esitatud järeldused.

(88)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon esialgses etapis, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on import kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharu eksporditegevus.

(89)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 179–181 esitatud järeldused.

(90)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas Italtractor, et müügi, tootmismahu ja tööhõive vähenemist põhjustas ülemaailmne langus ehitus- ja põllumajandussektoris ja vaid osaliselt import Hiinast (ja Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“)).

(91)

Ettevõtja ei esitanud oma väite toetuseks mingeid tõendeid. Vastupidiselt ettevõtja väitele suurenes liidus asjaomasel perioodil terasroomikute tarbimine 3 %, mis ei osuta nõudluse vähenemisele liidu turul. Hiinast pärit impordi turuosa suurenes selle aja jooksul 23 %, st 49 %-lt 2021. aastal 59 %-ni uurimisperioodil (10 protsendipunkti). Turuosa suurenes liidu tootmisharu arvelt, mis kaotas 42 %, st liidu tootmisharu turuosa vähenes 31 %-lt 2021. aastal 18 %-ni uurimisperioodil (13 protsendipunkti). Väide, et kahju põhjus oli liidu tootmisharu nõudluse vähenemine, lükati seepärast tagasi.

(92)

Ajutise määruse tabelist 12 selgub, et Koreast pärit impordi tase on võrreldes Hiinast pärit impordiga väga madal ja turuosad jäid suhteliselt stabiilseks (vahemikus 3–5 %). Koreast pärit impordi keskmine hind aga üha suurenes (+20 % asjaomasel perioodil) ja oli kogu asjaomase perioodi ajal kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul. Koreast pärit terasroomikute import ei kahjustanud seega liidu tootmisharu. Väide, et osaliselt põhjustas kahju terasroomikute import Koreast, lükati seega tagasi.

(93)

Astrak väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjus oli pigem langus liidu algseadmete valmistajate turul, mitte niivõrd dumpinguhinnaga import Hiinast. Uurimise käigus tuvastatud asjaolud ei kinnitanud seda väidet. Ajutise määruse tabelitest 3 ja 6 selgub, et Hiina impordi turuosa suurenes olulisel määral (+10 protsendipunkti) liidu tootmisharu arvelt, mille turuosa vähenes asjaomasel perioodil oluliselt (–13 protsendipunkti), kuigi liidu tarbimine (ajutise määruse tabel 2) samal perioodil suurenes (+3 %). Komisjon tuletab meelde, et impordihinnad alanesid asjaomasel perioodil (ajutise määruse tabel 4), mistõttu alanesid liidu tootmisharu müügihinnad oluliselt ehk 28,8 % võrra (ajutise määruse põhjendus 143). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(94)

Lisaks väitis Astrak, et tööhõive vähenemise põhjus on pigem investeerimine masinatesse, mis asendasid tööjõudu, mitte niivõrd Hiinast pärit import. Seda väidet ei kinnitatud ühegi tõendiga. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 172, jäi investeeringute tase asjaomasel perioodil madalaks ja peamiselt investeeriti selleks, et suurendada tõhusust ja säilitada olemasolevaid rajatisi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(95)

Peale selle väitis Astrak, et Hiina hinnad olid kooskõlas terasehindade ülemaailmsete muutustega ja energiakulude muutumisega Hiinas. Laovarusid mõjutas nõudluse vähenemine algseadmete valmistajate turul. Ka neid väiteid ei kinnitatud tõenditega. Kuludega seoses tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharu ei suuda tõsta vastavalt oma kulude suurenemisele müügihindu Hiinast pärit impordi põhjustatud hinnasurve tõttu. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(96)

Kuna põhjusliku seose kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 182–191 esitatud järeldused.

(97)

Kuna meetmete taseme kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 192–202 esitatud järeldused.

(98)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(99)

Pärast eelavalikustamist, esialgsete järelduste avalikustamist ja ajutise määruse avalikustamist andsid mitu huvitatud isikut endast teada, et esitada märkusi liidu huvide kohta. Komisjon võttis neid väiteid arvesse ja analüüsib neid allpool üksikasjalikult.

(100)

Pärast eelavalikustamist ja esialgsete järelduste avalikustamist väitis Italtractor, et meetmete kehtestamine annaks eelise pigem Korea impordile, mitte liidu tootmisharule. Italtractor väitis, et kuna dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata Koreast pärit impordile, saaks selle impordi liitu suunata liidu turul klientidele Italtractori enda terasroomikute müügi arvelt. Italtractor esitas andmeid oma tootmise kohta, samuti ostude kohta kaebuse esitajalt ja oma impordi kohta Hiinast. Samuti esitas ta andmeid terasroomikute kohta, mida ta müüb edasi.

(101)

Esiteks tuletatakse meelde, et Italtractor ei teinud liidu tootjana ega terasroomikute importijana koostööd huvitatud isikutele mõeldud küsimustiku täitmise näol. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud teave oli väga piiratud ja seda ei saanud enam kontrollida. Lisaks ei põhjendanud esitatud teave nende väiteid. Korea terasroomikute impordi tase jäi põhjenduse 92 kohaselt madalaks ja hinnad olid liidu tootmisharu keskmistest müügihindadest kõrgemad kogu asjaomase perioodi vältel. Seega ei tekitanud Korea import liidu tootmisharule asjaomasel perioodil kahju.

(102)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 205, leidis komisjon, et tollimaksu tulemusena tõuseks Hiinast imporditud toodete hind, mis leevendaks nende põhjustatud hinnasurvet liidu tootmisharule. Väide, et liidu tootmisharu ei saaks meetmete kehtestamisest kasu, lükati seepärast tagasi.

(103)

Kuna liidu huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 205–208 esitatud järeldused.

(104)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Verhoeven ühe importijana, et tollimaksude kehtestamine võib tuua kaasa hinnainflatsiooni ehk terasroomikute ostuhinna suurenemise importijatele, mis mõjutab otseselt nende marginaale ja lõpphinda tarbijatele ELis. Selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtki tõendit. Verhoeven ei teinud uurimises koostööd küsimustikule vastamise näol ja andis endast teada alles uurimise väga hilises etapis. Samuti ei esitanud ta mingeid arvulisi näitajaid, mis olid väidete aluseks, ja seega lükati tema väited tagasi.

(105)

Kuna sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 209–212 esitatud järeldused.

(106)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Caterpillari kontsern, et roomikurühmade ja täisroomikurühmade tootjate huve ei võetud ajutises määruses arvesse. Nad väitsid, et järeldustes ei võetud arvesse negatiivset mõju, mida avaldab tollimaksude kehtestamine neile kasutajatele ja pinnaseteisaldusseadmeid tootvale tootmisharule. Lisaks väitsid nad, et tollimaksud võivad kaasa tuua roomikurühmade ja täisroomikurühmade hindade tõusu, mis mõjutaks negatiivselt nõudlust nende toodete järele liidu ja ka kolmandate riikide (ekspordi)turgudel. Seepärast ei oleks tollimaksude kehtestamine liidu üldistes huvides.

(107)

Caterpillar ei esitanud aga selle väite kinnitamiseks ühtki tõendit. Ükski roomikurühmade ja täisroomikurühmade tootja ei teinud uurimises koostööd küsimustikule vastamise näol. Seega ei saanud komisjon kindlaks määrata, kas ja mil määral võiks tollimaks mõjutada edasimüügi mahtu või roomikurühmade ja täisroomikurühmade hinda liidus või kolmandates riikides ja ettevõtjate kasumlikkust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(108)

Astrak väitis, et meetmed tõstavad järsult hinda liidu turul, mis mõjutaks ebaproportsionaalselt kasutajaid. Selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtki tõendit ja seepärast lükati see tagasi.

(109)

Kuna kasutajate huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 213–216 esitatud järeldused.

(110)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Verhoeven ühe importijana, et kaebuse esitaja ei tahtnud ja/või ei saanud tarnida talle kõiki tooteliike ja eelkõige neid, mille tootmisel oli vaja järgida konkreetseid nõudeid. Lisaks väitis Verhoeven, et kaebuse esitaja on varem keeldunud talle terasroomikuid tarnimast. Peale selle väitis Verhoeven, et kaebuse esitaja tootmisvõimsus ei võimalda rahuldada kogu nõudlust liidus ja kui kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, piiraks see liidu turul pakkumist ja pikendaks tarneaegu, mis on liidu tarbijatele kahjulik. Sama isik väitis, et arvestades kaebuse esitaja piiratud tootmisvõimsust, seaks ta esikohale nn standardmahtude tarnimise, mis kahjustab neid liidu tarbijaid, kes sõltuvad spetsiaalselt kohandatud toodetest. Ka Astrak väitis, et kaebuse esitaja on varem keeldunud talle tarnimast või on olnud ooteajad väga pikad ja hind kõrge, mistõttu võib liidu turul tekkida pakkumise nappus.

(111)

Ühtki neist väidetest ei kinnitatud piisavate tõenditega ja seepärast lükkas komisjon need tagasi. Kahtlemata ei ole dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk takistada liidu turule suunatud kolmandate riikide importi, vaid taastada võrdsed tegutsemisvõimalused. Käesoleval juhul eksportis terasroomikuid liitu mitu muud kolmandat riiki ja ka edaspidi saavad nad liitu eksportida ilma kohalduva dumpinguvastase tollimaksuta. Seetõttu lükati kõik väited selles küsimuses tagasi.

(112)

Kuna pakkumise kohta liidu turul muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 217–219 esitatud järeldused.

(113)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitis Italtractor, et kaebuse esitaja on liidus ainus terasroomikute tootmiseks kasutatavate terasprofiildetailide tootja ja et meetmete kehtestamine loob liidu turul monopoli. See võimaldaks kaebuse esitajal tõsta oma müügihinda, mis oleks liidu tarbijatele kahjulik. Ka Verhoeven ja Astrak väitsid, et kaebuse esitajal on liidus (tegelik) monopol ja et meetmed võivad luua ebaõiglase turuolukorra, sest nendega kõrvaldatakse kolmandate riikide turgude tekitatud konkurents. Astrak väitis, et kaebuse esitaja väärkasutas oma seisundit liidu turul, millega loodi lõpptarbija jaoks ebakindel majanduskeskkond, ja et varasemast kohtupraktikast tulenevalt peab komisjon alusmääruse artikli 21 alusel seda aspekti hindama.

(114)

Nende väidete kinnitamiseks ei esitatud ühtki tõendit. Uurimine on näidanud, et liidu turul on kaks teist liidu tootjat ja liitu impordivad mitu muud kolmandat riiki, näiteks Türgi, Korea ja India, kelle turuosa kokku oli uurimisperioodil 23 %. Seepärast lükati tagasi väide, et meetmete kehtestamise tulemusena saab kaebuse esitaja liidus monopoli, mis tooks kaasa ebaõiglase turuolukorra.

(115)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Astrak ja Italtractor oma väidet, et meetmed võivad luua monopoli ja ebaõiglase turuolukorra.

(116)

Astrak ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki sisulist lisatõendit ja seepärast lükati need väited tagasi.

(117)

Italtractor vaidlustas selle, et tema väidet ei kinnitanud piisavad tõendid, rõhutades tema esitatud kvantitatiivseid tõendeid terasroomikute kohta, mille ta hankis kaebuse esitajalt, ja kinnitades, et teised huvitatud isikud esitasid samasuguseid väiteid.

(118)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Italtractor teabe oma terasroomikute tootmise, impordi ja müügi kohta, samuti terasprofiildetailide ostude kohta. Italtractor väitis, et kaebuse esitaja on vertikaalselt integreeritud, st toodab terasprofiildetaile, mis on terasroomikute tootmise tähtis sisend. Italtractor märkis, et kaebuse esitaja kasutab oma tootmisprotsessis terasprofiildetaile, kuid müüb neid ka kolmandatele isikutele, kaasa arvatud Italtractorile, kellega ta samal ajal konkureerib terasroomikute müümises. Oma väite kinnitamiseks esitas Italtractor pärast lõplike järelduste avalikustamist teabe terasprofiildetailide ostuhindade kohta ja terasroomikute kuluandmed.

(119)

Teave, mille Italtractor esitas pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist, ei kinnitanud tema väiteid ega saanud kummutada komisjoni järeldusi, mis on esitatud põhjenduses 114. Üksnes asjaolu, et eri tarnijatelt hangitud sisendmaterjali hinnad erinevad ja võivad olla suuremad (või väiksemad) olenevalt tarnijast, ei kinnita väidet, et tekkida võib kaebuse esitaja monopoolne seisund. Teabe põhjal, mis esitati terasroomikute ostu ja impordi kohta, ei saanud teha konkreetseid järeldusi väite kohta, et Duferco saab terasroomikute valdkonnas monopoolse seisundi. Lisaks ei teinud Italtractor uurimise ajal koostööd määral, mis oleks võimaldanud komisjonil kontrollida esitatud andmeid. Sellepärast lükati sellega seotud väited tagasi.

(120)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis ka Verhoeven, et meetmed kahjustaksid liidu üldisi huve, sest need oleksid vastuolus avatud, ausa ja konkurentsil põhineva turu põhimõtetega. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on aga tõkestada ebaausaid kaubandustavasid ja taastada liidus võrdsed tegutsemisvõimalused. Seepärast ei ole need vastuolus avatud, ausa ja konkurentsil põhineva turuga. Käesoleva uurimise käigus on tehtud kindlaks Hiina impordist tulenev märkimisväärne dumping, mis tekitab liidu tootmisharule olulist kahju. Liidu huvidega seoses ei olnud meetmete kehtestamata jätmiseks ühtki põhjust. Seepärast on meetmete kehtestamine alusmääruse kohaselt põhjendatud. Lisaks selgus uurimisest, et liidu turg on avatud ja liitu imporditakse mitme muu kolmanda riigi turult. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(121)

Sama isik väitis pärast esialgsete järelduste avalikustamist ka seda, et kaebuse esitaja hakkab dumpinguvastast meedet vääralt ära kasutama, et kõrvaldada konkurentsi ja vältida konkurentsi liidu turul. See väide lükati tagasi põhjenduses 120 esitatud põhjustel. Lisaks oli kaebuse esitaja lisanud komisjonile esitatud kaebusele piisavalt dokumente, mis sisaldasid prima facie tõendeid alusmääruse artikli 5 tähenduses, mille põhjal otsustas komisjon, et käesoleva uurimise algatamine on õigustatud.

(122)

Lõpuks väitis Verhoeven, et kaebuse esitaja ekspordib ise terastooteid ka kolmandate riikide turgudele, rakendades seega topeltstandardeid. Asjaolu, et liidu tootja ekspordib kolmandatesse riikidesse, ei oma aga tähtsust ega ole vastuolus sooviga kaitsta end ebaausate kaubandustavade eest liidus. Eksportimine kolmandatesse riikidesse ei mõjuta kaebuse esitaja õigust esitada kaebust, milles taotletakse dumpinguvastase uurimise algatamist liidus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(123)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Liebherr, et komisjon peaks tegema tema suhtes lõppkasutuse erandi valuterasest roomikute importimiseks Hiinast. Kuna komisjon on jõudnud järeldusele, et neid tooteid ei lisata toote määratlusse, nagu on selgitatud põhjendustes 27–40, on see väide tarbetu.

(124)

Kuna liidu huvide kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 220–222 esitatud järeldused.

(125)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(126)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(127)

Käesoleva määrusega kehtestatava dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit asjaomase toote impordi suhtes.

(128)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 227, kuuluvad terasroomikud, mida müüakse osana kokkupandud toodetest, nagu roomikurühmad või täisroomikurühmad, toote määratluse alla ja seetõttu peaksid selliste kokkupandud toodete asjaomasest riigist liitu importimise korral neile kehtestatud tollimäärad kajastama üksnes terasroomikute väärtust. Komisjon kehtestas esialgu väärtuse keskmise protsendi, mis vastas imporditud kokkupandud tootes sisalduvatele terasroomikutele ja moodustas 55 % roomikurühma väärtusest ning 50 % täisroomikurühma väärtusest.

(129)

Mitu isikut väitis, et need protsentuaalsed väärtused olid liiga suured ja taotlesid nende ülevaatamist. Üks isikutest, Caterpillari kontsern, väitis, et kokkupandud toodetes sisalduvatele terasroomikutele ei peaks üldse tollimaksu kehtestama. Täpsemalt väitis Caterpillari kontsern, et komisjon ei saa kehtestada dumpinguvastaseid tollimakse roomikurühmadele ja täisroomikurühmadele, vaid ainult eraldi terasroomikutele, sest komisjon ei uurinud roomikurühmade ja täisroomikurühmade impordi mõju liidu tootjatele ega võtnud uurimise tähenduses eksportivate tootjatena arvesse Hiina roomikurühmade ja täisroomikurühmade tootjaid. Caterpillari kontsern osutas oma argumentide kinnitamiseks WTO vaekogu aruandele „EÜ – lõhe (Norra)“ (11) ja Üldkohtu otsusele kohtuasjas JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu (12).

(130)

Kaebuse esitaja ei nõustunud Caterpillari kontserni seisukohaga, et dumpinguvastaseid tollimakse ei saa kehtestada roomikurühmadele ja täisroomikurühmadele, rõhutades, et toote määratlus hõlmab roomikuketiks ühendatud terasroomikuid, sealhulgas roomikurühmi ja täisroomikurühmi. Kaebuse esitaja ei nõustunud ka sellega, kuidas Caterpillari kontsern tõlgendas Üldkohtu otsust kohtuasjas JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu, sest selles kohtuotsuses käsitletakse toote määratluse laiendamist pärast vahepealset läbivaatamist alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt ja seetõttu ei ole see käesoleval juhul asjakohane. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et tollimakse ei kehtestata kokkupandud tootele tervikuna, vaid ainult selles sisalduvatele terasroomikutele.

(131)

Vastuseks väidetele, mis olid esitatud kokkupandud toodetes sisalduvate terasroomikute väärtuse kohta, märkis kaebuse esitaja, et neid väiteid ei kinnitatud mingite tõenditega ja need peaks seepärast tagasi lükkama. Kaebuse esitaja oli vastu ka väitele, et ajutiste tollimaksude tase oli ebaproportsionaalne, sest need määrati kindlaks objektiivsete arvutustega, mis põhinesid uurimise ajal kogutud tõenditel. Lõpuks tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et esialgselt kehtestatud protsendimäärade alternatiivina peaksid importijad deklareerima terasroomikute väärtuse, kui neid imporditakse kokkupandud toodetena, ja esitama tolliasutusele arve, millel on täpsustatud terasroomikute väärtus, koos deklaratsiooniga, mis kinnitab esitatud väärtuse õigsust. Kui kohustust ei täideta, peaks dumpinguvastast tollimaksu kohaldama ajutises määruses ette nähtud piirmäärade alusel.

(132)

Komisjon leidis, et kokkupandud tooted iseenesest ei kuulu uuritava toote määratluse alla ja dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata nende kokkupandud toodete, vaid ainult neis sisalduvate ja liitu imporditud terasroomikute suhtes. See on kooskõlas komisjoni tavaga, mida on rakendatud varasematel juhtudel, kui asjaomast toodet on imporditud liitu kokkupandud tootena (13).

(133)

Lisaks leidis komisjon, et Caterpillari kontserni viited WTO vaekogu aruandele „EÜ – lõhe (Norra)“ ja Üldkohtu otsusele kohtuasjas JSC Kirovo-Chepetsky Khimichesky Kombinat vs. nõukogu ei ole käesoleval juhul asjakohased. Vaekogu aruanne „EÜ – lõhe (Norra)“ käsitles omamaise tootmisharu määratlust (14). Kirovo kohtuotsuses käsitleti toote määratluse laiendamist, et vältida kõrvalehoidmist. Seega käsitleti neis juhtumites erinevaid õiguslikke küsimusi ja need ei olnud asjakohased küsimuse puhul, kuidas kohaldada dumpinguvastast tollimaksu käesolevas uurimises. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(134)

Kokkupandud toodetes sisalduvate terasroomikute väärtuse osakaaluga seoses vaatas komisjon läbi teabe, mis oli kättesaadav pärast esialgsete järelduste avaldamist, ja pidas asjakohasemaks nõuda kokkupandud toodete importimisel terasroomikute väärtuse lisamist vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamine ainult terasroomikutele.

(135)

Meetmete tõhususe tagamiseks otsustas komisjon aga seada konkreetse piirmäära, millest väiksemat terasroomiku osakaalu kokkupandud toote koguväärtusest ei peaks tollimaksu rakendamisel arvesse võtma. Piirmääraks kehtestatakse väikseim protsent, mille on teatanud käesolevas uurimises huvitatud isikutena osalejad, st 31 % kokkupandud roomikuketi väärtusest.

(136)

See säte peaks kehtima ainult roomikurühmade ja täisroomikurühmade impordile, sest terasroomikud, mida müüakse osana suurematest komponentidest kui täisroomikurühm, näiteks alusvankrid ja komplekteeritud roomikmasinad, jäävad toote määratlusest välja, kuna terasroomikud moodustavad vaid suhteliselt väikese osa nende suuremate komponentide väärtusest.

(137)

Komisjon lükkas tagasi kaebuse esitaja taotluse kohaldada kohustuse täitmatajätmise korral dumpinguvastast tollimaksu piirmäärade alusel, mis on kehtestatud ajutises määruses. Komisjon leidis, et käesoleval juhul annavad impordideklaratsioonid täpsema aluse makstava tollimaksu kindlaksmääramiseks, samas kui huvitatud isikute esitatud teabel põhinev miinimummäär lahendab ka mure, et importijad võivad jätta kohustuse täitmata.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Caterpillari kontserni kaks ettevõtjat oma märkusi tollimaksu kohaldamise kohta roomikurühmadele ja täisroomikurühmadele. Eksportiv tootja väitis, et käesoleval juhul kasutatav lähenemisviis ei ole kooskõlas komisjoni varasema tavaga, mida rakendati „kokkupandud toodete“ suhtes. Caterpillari kontsern osutas tuuleturbiinimastide juhtumile, (15) milles komisjon hindas dumpingut ja kahju seoses „kokkupandud tootega“ pärast seda, kui oli üksikasjalikult uurinud iga komponendi tootmiskulusid, ja tollimakse kohaldati tootele hoolimata sellest, kas see oli kokkupandud või mitte. Caterpillari kontsern kritiseeris korduvalt tollimaksu kohaldamist „kokkupandud toodetele“ ilma, et lisaks ainsale tollimaksuga maksustatavale komponendile oleks arvesse võetud ka kõikide teiste komponentide tootmiskulusid, ja hindamata kahju, mida need kokkupandud tooted avaldavad liidu tootjatele. Eksportiv tootja leidis, et selline lähenemisviis ei vasta dumpinguvastasele alusmäärusele.

(139)

Kirovo kohtuotsusega seoses nõustus Caterpillari kontsern, et see käsitleb olemasoleva dumpinguvastase tollimaksu kohaldatavuse laiendamist, kuid väitis jätkuvalt, et sama põhimõte kehtib ka käesolevas uurimises. Caterpillari kontsern väitis, et põhimõte, millele tuginedes kohus Kirovo kohtuasjas otsuse tegi, on täiesti asjakohane ning kohaldub samaväärselt ka käesoleval juhul ja laiendamist käsitleva läbivaatamise korral. Lisaks leidis Caterpillari kontsern, et käesoleval juhul tehti sama viga, mida on kirjeldatud WTO vaekogu aruandes „EÜ – lõhe (Norra)“, kuna jäeti uurimata roomikurühmi ja täisroomikurühmi tootvale liidu tootmisharule tekkiv kahju või selle puudumine.

(140)

Caterpillari kontsern kordas oma taotlust vabastada tollimaksust roomikurühmad ja täisroomikurühmad. Kui aga komisjon peaks siiski kohaldama tollimaksu ka roomikurühmadele ja täisroomikurühmadele, palus eksportija teha kohaldamisega seoses muudatusi. Esiteks leidis eksportija, et miinimummäär 31 % ei ole põhjendatud, võttes arvesse seda, et roomikurühmadega on seotud paljud tooted, sealhulgas need, milles terasroomiku osakaal on väike. Eksportija väitis, et ettevõtjad peaksid saama kasu ka 31 %-st väiksema määra korral, kui see väljendab terasroomikute tegelikku väärtust. Caterpillari kontsern väitis ka seda, et sellise eelise välistamine oleks vastuolus võrdse kohtlemise kui ELi õiguse üldpõhimõttega, mille kohaselt ei tohi samaväärsetes olukordades kedagi teistest erinevalt kohelda (16). Teiseks väitis Caterpillari kontsern, et kui kehtestatakse kindel määr, näiteks 31 %, peaks seda kasutama vaikimisi kohaldatava määrana, st protsendina, mida kohaldatakse, kui tegelikku väärtust ei ole deklareeritud, mitte miinimumtasemena. Eksportiv tootja väljendas muret ka praktilise kohaldamise kohta, mida saaks lahendada asjakohase kindlaksmääratud protsendimäära kasutamisega.

(141)

Komisjon rõhutas, et kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ei kohaldu kokkupandud toodetele, vaid ainult kokkupandud toodetes sisalduvatele terasroomikutele. Komisjon ei nõustu Caterpillari kontserni argumendiga, et tuuleturbiinimastide uurimises hindas komisjon dumpingut ja kahju kokkupandud toodete kohta pärast kõikide komponentide tootmiskulude üksikasjalikku uurimist, samas kui käesoleval juhul on vastupidiselt tehtud ettepanek kehtestada tollimaks kokkupandud toodetele ilma, et lisaks ainsale tollimaksuga maksutatavale komponendile (st käesoleval juhul terasroomikud) oleks arvesse võetud kõikide teiste komponentide tootmiskulusid. Terasest tuuleturbiinimastide uurimises piirdus toote määratlus koostatud või koostamata terasest tuuleturbiinimastidega, aga ka tuuleturbiini osana importimise korral, mis on veelgi tähtsam. Teisisõnu on tuuleturbiin kokkupandud toode, mis sisaldab terasest tuuleturbiinimasti. Kokkupandud tuuleturbiini liitu importimise korral kehtib terasest tuuleturbiinimastidele kohaldatav dumpinguvastane tollimaks tuuleturbiini suhtes ainult selles sisalduva terasest tuuleturbiinimasti väärtuse ulatuses, mis määratakse kindlaks liikmesriigi tolliasutusele esitatud kaubaarvel märgitud väärtuse põhjal (17). Lisaks on ebaõige väita, et terasest tuuleturbiinimastide uurimises hindas komisjon terasest tuuleturbiinimasti sisaldava kokkupandud toote (st tuuleturbiini) kohta dumpingut ja kahju ning sellise tuuleturbiini kõikide komponentide tootmiskulusid. Määrusest, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit terasest tuuleturbiinimastide impordi suhtes, selgub, et hinnati vaid terasest tuuleturbiinimaste, mitte tuuleturbiine üldiselt (18).

(142)

Ka käesolevas uurimises uuris komisjon terasroomikuid, millest saab koostada suuremaid komponente, näiteks roomikurühmi ja täisroomikurühmi. Uurimise tulemuste alusel teeb komisjon ettepaneku kehtestada dumpinguvastased tollimaksud terasroomikutele. Kui terasroomikud sisalduvad kokkupandud tootes, näiteks roomikurühmas ja täisroomikurühmas, kohaldub terasroomikute suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks vaid nende lisatud terasroomikute (mitte kogu (täis)roomikurühma) väärtuse ulatuses. Lisaks leidis komisjon, et eespool öeldu peaks kummutama ka Caterpillari kontserni väite (täis)roomikurühma ja terasroomiku vahelise erinevuse kohta. Täpsemalt ei oma need erinevused käesoleval juhul tähtsust, sest dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata roomikurühmale ja täisroomikurühmale tervikuna, vaid ainult neisse toodetesse monteeritud terasroomikute väärtuse ulatuses, nagu on selgitatud eespool. Tuginedes eespool öeldule, lükati need väited tagasi.

(143)

Kirovo kohtuotsuse ja WTO vaekoja aruandega „EÜ – lõhe“ seoses märkis komisjon, et Caterpillari kontsern ei selgitanud, miks peaks vastavad järeldused kohalduma olukorras, mis on õiguslikult ja asjaolude poolest täiesti erinev. . Komisjon kinnitas oma ajutises määruses esitatud järelduse, et need kaks viidet ei ole uurimise seisukohast olulised, ja väited lükati tagasi.

(144)

Komisjon määras arvutuste keskmisena piirmääraks väikseima protsendimäära, mille olid esitanud huvitatud isikud, sealhulgas Caterpillari kontsern. Pealegi ei teinud Caterpillari kontsern piisavalt koostööd selleks, et komisjon oleks saanud kontrollida andmeid, millele nende märkused tuginesid. Protsendimäära peeti tüüpiliseks ja seda kasutati meetme tõhususe tagamiseks. Kuna ettevõtjad ei esitanud rohkem olulisi tõendeid, lükati see väide tagasi.

(145)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele.

(146)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.

(147)

Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(148)

Komisjoni analüüs näitas, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei ole import uurimisperioodil veelgi märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d. Selle analüüsi jaoks võrdles komisjon impordimahu kuu keskmist uurimisperioodil kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates uurimise algatamisele järgnenud kuust (st 2024. aasta september) kuni ajutiste meetmete kehtestamisele eelnenud viimase täispika kalendrikuuni (st 2025. aasta märts). Kahe perioodi vaheline võrdlus näitab kuu keskmise impordimahu märkimisväärset vähenemist (ligikaudu 80 %).

(149)

Seetõttu järeldas komisjon, et tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimused ei ole täidetud.

(150)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Verhoeven, et tollimaksu ei peaks tagasiulatuvalt sisse nõudma, sest see tähendaks ettevõtjale erakorralist ja pöördumatut rahalist koormust. Võttes arvesse eelmises põhjenduses esitatud järeldust, st et tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimused ei ole täidetud, oli see taotlus liigne.

(151)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (19) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(152)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,