(1)

Liit seisab silmitsi hiiglasliku rahastamisvajadusega, et saavutada oma eesmärgid innovatsiooni, rohe- ja digiülemineku ning sotsiaalsete investeeringute ja oskuste valdkonnas, ning samal ajal tuleb tegeleda liidu konkurentsivõimet ja tööstusbaasi mõjutava keerulise olukorraga, mida iseloomustavad muutuv ülemaailmne dünaamika, aeglane majanduskasv, kiirenenud kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, tehnoloogiline konkurents ja kasvavad geopoliitilised pinged. Sellega seoses on sõltuvuse vähendamiseks ning majandusliku ja poliitilise stabiilsuse kaitsmiseks oluline suurendada liidu sõltumatust, eelkõige energeetika valdkonnas, toetades investeeringuid, millega tugevdatakse taastuvenergial põhinevat ja puhast energiasüsteemi ja tehnoloogiat.

(2)

ELi tagatise täiendavus ja võimendav mõju on aluseks nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (3) loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile (EFSI) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (4) loodud programmile „InvestEU“, mis võimaldab eelkõige võtta ulatuslikumalt kasutusele uusi ja uuenduslikke tehnoloogiaid ja laiendada äriühinguid ning vähendada erainvestorite investeeringutega seotud riske. Euroopa Parlamendi ja nõukogu tehtav järelevalve aitab tagada ELi tagatise kasutamise kooskõlas programmi „InvestEU“ eesmärkidega.

(3)

Aruandes „Euroopa konkurentsivõime tulevik“ (Draghi aruanne) hinnatakse, et 2030. aastaks on Euroopas täiendavate investeeringute vajadus kokku 750–800 miljardit eurot aastas, millest ainuüksi energiasüsteemi ümberkujundamiseks on vaja 450 miljardit eurot. See sisaldab märkimisväärset summat rohe- ja digiüleminekuks. Piisavate avaliku ja erasektori investeeringute tagamine on ülioluline, et hoogustada tootlikkuse kasvu ja saavutada liidu eesmärgid, võimendada erasektori investeeringuid eesmärgiga vähendada tööstuse süsinikuheidet, kiirendada puhta energia tootmist, salvestamist ja kasutuselevõttu ning elektrifitseerimist, tugevdada ühendusi ja võrke, edendada kestlikke ja ringluspõhiseid ärimudeleid, toetada hoonete kestlikku renoveerimist, arendada puhta tehnoloogia tootmist ja digitehnoloogiat ning nende levikut majandussektorites.

(4)

Liidus on eluasemekriis, mille puhul on tegemist kahe turutõrkega, nimelt taskukohaste ja sotsiaaleluruumide nappusega ning suutmatusega kaotada energiatõhususe lõhe. InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu raames kättesaadava suurema ELi tagatise ning eluasemega seotud rahalise toetuse suurema nähtavuse ja kättesaadavuse kaudu saavad liit ja InvestEU rakenduspartnerid anda märkimisväärset toetust sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste põhiprioriteedile, sealhulgas taskukohaste sotsiaaleluruumide jaoks, aidates ühtlasi kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

(5)

Võttes arvesse Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda, seisab liit silmitsi tungiva vajadusega oluliselt parandada julgeolekut, oma kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning sõjaväelist liikuvust. InvestEU fondi asjaomaste poliitikaharude raames kättesaadava suurema ELi tagatise, rahalise toetuse suurema nähtavuse ja kättesaadavuse kaudu seoses kaitsevaldkonna tarneahela väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja idufirmadega saavad liit ja InvestEU rakenduspartnerid kõnealust põhiprioriteeti oluliselt toetada.

(6)

Sellistel algatustel nagu InvestEU ekspordikrediidi tagatisvahend on Ukraina majanduse toetamisel oluline roll. Euroopa ekspordikrediidiasutuste laialdane osalemine on selle vahendi mõjususe jaoks keskse tähtsusega.

(7)

Hästitoimivad transpordivõrgud ja -teenused on olulised, et tagada üleminek rohemajandusele, tugevdades samal ajal liidu konkurentsivõimet. Sellega seoses on vaja investeeringuid üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse, et rajada puuduvad ühendused ja ajakohastada transporditaristut seal, kus avaliku ja erasektori rahastamises esineb suuri puudujääke.

(8)

InvestEU fond on peamine liidu tasandi vahend avaliku ja erasektori rahastamise võimendamiseks, et toetada mitmesuguseid liidu poliitilisi prioriteete. InvestEU fond pakub oma riskijagamisvõimekuse abil hädavajalikku rahastust ulatusliku rakenduspartnerite võrgustiku kaudu, kuhu kuuluvad muu hulgas Euroopa Investeerimispank (EIP), Euroopa Investeerimisfond (EIF), muud rahvusvahelised finantsasutused ning liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused. Programmi „InvestEU“ 2024. aastal lõpule viidud vahehindamisel rõhutati, et eelarvelised tagatised on liidu eelarve seisukohast olemuslikult tõhusad, ning kinnitati, et programm „InvestEU“ on investeeringute kaasamisel graafikus, millel on märkimisväärne oodatav mõju reaalmajandusele. Programmi „InvestEU“ rahastamis- ja investeerimistoimingute heakskiitmine toimus aga suures osas võimalikult vara ning selle tulemusena, kui probleemi lahendamiseks meetmeid ei võeta, võib juhtuda, et mõningaid finantstooteid ei saa pärast 2025. aastat enam heaks kiita.

(9)

Oluline on InvestEU fondi finantssuutlikkust suurendada ja tõhusamalt kasutada, kui seda kombineeritakse vahenditega, mis muutuvad kättesaadavaks EFSI ja muude EIP grupi rakendatavate varasemate rahastamisvahendite raames, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (5) loodud Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1290/2013 (6) ja (EL) nr 1291/2013 (7) alusel loodud InnovFini võlainstrumendiga. Need kombinatsioonid võivad vähendada kõnealustest varasematest rahastamisvahenditest saadavaid eelarvetulusid. Küll aga võimaldaksid need kombinatsioonid pakkuda suuremat tagatiskatet strateegilistele investeeringutele liidu peamistes prioriteetsetes valdkondades, mis tooks eeldatavasti kaasa ligikaudu 25 miljardi euro suuruse lisainvesteeringu kaasamise ja riskide suurema hajutamise, suurendamata märkimisväärselt riske liidu eelarvele.

(10)

ELi tagatise suurendamine 2,9 miljardi euro võrra, mida toetavad täiendavad tagasisaadavad vahendid 1,16 miljardit euro ulatuses, ja tõhususmeetmed, mida rakendatakse varasemate rahastamisvahendite suutlikkuse ühendamisel InvestEU fondiga, võimaldavad eeldatavasti kaasata ligikaudu 55 miljardit eurot lisainvesteeringuid. EIP grupi rahalist panust on vaja proportsionaalselt kohandada vastavalt talle eraldatud suurendatud ELi tagatise osaga. ELi tagatise soovituslikku jaotust InvestEU fondi nelja poliitikaharu vahel tuleks suurendada proportsionaalselt ELi tagatise suurendamisega. Varasematest vahenditest tagasisaadavate vahendite kasutamine InvestEU fondi kasuks ei mõjuta 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi.

(11)

InvestEU nõustamisteenustel on projektide loetelu väljatöötamisel oluline roll. Kõnealused nõustamisteenused on eriti kasulikud keerukates valdkondades, nagu taskukohased sotsiaaleluruumid ja kaitsevaldkond. Seepärast oleks asjakohane kasutada 40 miljonit eurot tagasisaadavaid vahendeid, et suurendada selliste teenuste jaoks kättesaadavaks tehtavat summat. Lisaks on vaja tõhustada programmi „InvestEU“ eri komponentide, eelkõige InvestEU nõustamiskeskuse ja InvestEU portaali vahelist koostoimet.

(12)

Komisjoni hinnangul on InvestEU fondist toetatavatest toimingutest tuleneva kehtivusajal tekkiva tulevase kahju katmiseks vajalik eraldiste summa usaldatavustasemega 95 % riskiväärtusest. Eelarveliste tagatiste riskijuhtimisraamistiku ühtlustamiseks tehtavate käimasolevate pingutuste raames kavatseb komisjon vaadata läbi nii sise- kui ka välispoliitikas kohaldatavad metoodikad.

(13)

Selleks et suurendada InvestEU fondi raames liikmesriigi osa atraktiivsust, peaksid liikmesriigid lisaks olemasolevale võimalusele osaleda rahastamises ELi tagatise kaudu saama osaleda täies mahus rahastamisega eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (8) loodud taaste- ja vastupidavusrahastust või liikmesriigi vahenditest InvestEU rahastamisvahendi kaudu. InvestEU rahastamisvahendist antavat toetust tuleks võimalikult suures ulatuses rakendada samade põhimõtete alusel nagu ELi tagatise alusel antavat toetust. InvestEU rahastamisvahendi abil saaksid euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid programmist „InvestEU“ rahalist kasu tõhusamalt oma vääringus. InvestEU rahastamisvahend peaks andma ka lisastiimuli rakenduspartnerite riskivalmiduse vastutustundlikuks suurendamiseks, aidates seeläbi kaasa erakapitali kaasamisele.

(14)

Selleks et osasid konkreetse rahastamis- või investeerimistoimingu toetamiseks vastastikku täiendavalt kasutada, on võimalik kombineerida liikmesriigi osale eraldatud summad ELi osa vahenditega kihilises struktuuris, nii et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria kaetakse riiklikest vahenditest. Sidususe tagamiseks programmi „InvestEU“ eesmärkidega tuleks selliste kombinatsioonide puhul järgida ELi lisaväärtuse, ausa konkurentsi ja siseturu terviklikkuse põhimõtteid ning toetada asjakohasel juhul piiriülest koostööd.

(15)

Kooskõlas lihtsustamise üldeesmärgiga, et leevendada vahendite lõplike saajate, finantsvahendajate ja rakenduspartnerite halduskoormust, tuleks asjakohasel juhul vähendada aruandlusnõudeid, sealhulgas peamiste tulemus- ja seirenäitajatega seotud nõudeid ning eelkõige neid, mis mõjutavad väikeettevõtjaid ja väikesemahulisi toiminguid. Lihtsustamine ei tohiks mõjutada vahendite lõplikelt saajatelt saadavate andmete kvaliteeti, kui aruandlusnõuete kavandatud vähendamine neid andmeid ei hõlma. Ilma et see piiraks VKE määratlust muude liidu õigusaktide ning tulevaste programmide ja fondide tähenduses, tuleks VKE määratluse kohaldamist programmi „InvestEU“ puhul kohandada, et muuta VKE määratlus võimalikult lihtsaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ja mikrofinantseerimisettevõtetele. Oluline on meelde tuletada, et kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (9) sätestatud raamatupidamisreegleid, sealhulgas konsolideerimist käsitlevaid reegleid, aidates seeläbi kaitsta VKEde määratluse ühtsust ja tagada liidu toetuse jõudmine kavandatud toetusesaajateni. Kui see on rakendamise eesmärgil vajalik ja ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/523 kohaldamist, on asjakohane tõlgendada lihtsustatud määratluse kriteeriume kooskõlas komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (10) I lisa asjakohastes sätetes sätestatud põhimõtetega. On vajalik, et rakenduspartnerid või vahendatud finantstoodete puhul finantsvahendajad tagaksid VKEde puhul rahastamiskõlblikkuse tingimuste täieliku täitmise, muu hulgas kontrollides vahendite lõplike saajate VKE staatust, eelkõige arvutades täpselt välja, et äriühingu töötajate arv ja käive jääks asjaomasesse vahemikku, ning kohaldades asjakohasel juhul nõuetekohaselt konsolideerimisreegleid, et vältida osalus- või sarnaste struktuuride kaudu meetmetest kõrvalehoidmist.

(16)

On asjakohane, et komisjon kaaluks käesoleva muutmismääruse täiendamiseks ka muude kui seadusandlike lihtsustamismeetmete võtmist, näiteks rakenduspartnerite esitatavate eduaruannete esitamise sageduse vähendamist, et vähendada rakenduspartnerite, finantsvahendajate ja vahendite lõplike saajate töökoormust ilma määruse (EL) 2021/523 sisulisi elemente muutmata.

(17)

On oluline, et InvestEU fondist toetatavate toimingute suhtes kohaldatavad riigiabimenetlused oleksid proportsionaalsed, prognoositavad ja ühtlustatud. Asjakohasel juhul on oluline, et komisjon jätkaks olemasolevate vahendite uurimist riigiabi hindamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Lisaks tuleks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (11) läbivaatamisega veelgi selgitada ja lihtsustada programmi „InvestEU“ raames riigiabireeglite kohaldamist.

(18)

Programmi „InvestEU“ ja selle eelkäija, EFSI puhul tuleks lisaks vähendada aruannete esitamise sagedust ja nende ulatust.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2015/1017, (EL) 2021/695 (12) ja (EL) 2021/1153 (13) tuleks muuta, et võimaldada kõnealuste määruste kohase toetuse ja käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2021/523 kohase ELi tagatise kombineerimist.

(20)

Komisjoni raamatupidamise jaoks tuleks rakenduspartneritelt seoses toetuse kombineerimisega nõuda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (14) artikli 212 lõikega 4 auditeeritud finantsaruannete esitamist, piiritledes selgelt eri õiguslike alustega seotud summad.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tegeleda kogu liitu hõlmavate ja liikmesriigipõhiste turutõrgetega ning investeerimispuudujäägiga liidus, kiirendada liidu rohe- ja digiüleminekut, tugevdada liidu konkurentsivõimet ja tööstusbaasi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Selleks et toetada Euroopa Parlamenti ja nõukogu nende institutsiooniliste ülesannete täitmisel, peaks programmi „InvestEU“ sõltumatu lõplik hindamisaruanne võrdlevalt hindama programmi „InvestEU“ tulemuslikkust enne ja pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist, hõlmates selle erandeid ja regulatiivseid kohandusi,

1)

Artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, millega nähakse ette ELi tagatis ja InvestEU rahastamisvahend, et toetada rakenduspartnerite tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele.“

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikli 8 lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et kestliku taristu poliitikaharule eraldatud ELi osa raames antava ELi tagatise osa jaotamisel peetakse silmas tasakaalu saavutamist lõike 1 punktis a osutatud eri valdkondade vahel.“

7)

Artikli 9 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artikli 11 lõike 1 punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

11)

IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi tagatis ja InvestEU rahastamisvahend“.

12)

Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:

13)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

16)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

18)

Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:

19)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

20)

Artikli 25 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

21)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

23)

I lisa asendatakse järgmisega:

24)

III lisa punkti 1 alapunkti 1.4 järele lisatakse järgmised kaks lõiku:

„Olenemata määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 2 punktist 40 käsitatakse täitmistagatisi pakkuvate rahastamis- ja investeerimistoimingute finantsvõimenduse ja mitmekordistava mõju kindlaksmääramisel riskikatte summat tagastatava rahastamise summana.

Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 222 lõikest 3 ei nõuta täitmistagatisi pakkuvate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul mitmekordistava mõju saavutamist.“

25)

V lisasse lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lisa kohaldatakse mutatis mutandis ka InvestEU rahastamisvahendi suhtes.“

1)

Artiklit 11a muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 22 lõike 1 viies lõik jäetakse välja.