1.   Määruse (EL) 2023/2411 artikli 11 lõike 1 punktis a nõutud taotleja kontaktandmete ning sama määruse artikli 11 lõike 1 punktis b nõutud pädeva asutuse, sertifitseerimisasutuse või füüsilise isiku kontaktandmete hulka kuulub järgmine:

2.   Kui lõikes 1 osutatud kontaktandmed on seotud füüsilise isikuga, töödeldakse isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (3) ning neid kasutatakse järgmiseks otstarbeks:

3.   Kui taotleja on füüsiline isik, märgitakse registreerimistaotlust täiendavates dokumentides tema kodakondsus.

4.   Kui liikmesriik on vastavalt määruse (EL) 2023/2411 artikli 8 lõikele 4 määranud taotlejaks kohaliku või piirkondliku asutuse või eraõigusliku üksuse, esitatakse sellise määramise põhjused eraldi dokumendis, mis lisatakse täiendavate dokumentide hulka. Põhjuste hulgas peab olema viide loetellu kandmist käsitlevale siseriiklikule õigusele või haldusotsusele. Põhjendus peab olema seotud konkreetse taotlusega.

1.   Lisaks nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2023/2411 artiklites 3 ja 8 ja artikli 22 lõikes 1 või artikli 20 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 2 või artikli 22 lõikes 3 (olenevalt asjaoludest) ning artikli 22 lõikes 6 ja artikli 65 lõikes 3, peab registreerimistaotlus vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1956 (4) artiklile 3, artikli 7 lõikele 1, otseregistreerimiste ja kolmandate riikide taotluste puhul artiklile 8 ning artiklitele 9–12.

2.   Et ühine registreerimistaotlus oleks vastuvõetav, peab see lisaks määruse (EL) 2023/2411 artikli 22 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastama rakendusmääruse (EL) 2025/1956 artikli 6 lõigetele 1, 2 või 3 ning käesoleva artikli lõikele 1.

3.   Kui taotlus on vastuvõetamatu, teatab geograafiliste tähiste osakond pädevale asutusele ja vajaduse korral taotlejale määruse (EL) 2023/2411 artikli 23 lõike 6 kohaselt vastuvõetamatuse põhjustest.

1.   Määruse (EL) 2023/2411 artikli 33 lõike 4 kohane kaebus peab sisaldama järgmisi andmeid:

2.   Kaebus esitatakse ükskõik millises liidu ametlikus keeles.

3.   Niipea kui kaebus on esitatud, edastab apellatsioonikoda selle kostjale ning kostja ja kaebuse esitaja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või (olenevalt asjaoludest) ühtsetele kontaktpunktidele kaebuse esitaja kasutatud ametlikus keeles koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides. Kui kostja elu- või asukoht on kolmandas riigis, edastab apellatsioonikoda kaebuse kostjale või vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele ametlikus keeles, milles see esitati, koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kostja ametis toimuva menetluse esimeses etapis kasutas.

1.   Määruse (EL) 2023/2411 artikli 33 lõike 4 teises lõigus nimetatud kirjalikus selgituses tuleb kaebuse põhjendamiseks esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt järgmised andmed:

2.   Kaebuse põhjendus esitatakse kaebusega samas keeles.

3.   Niipea kui kaebus on tunnistatud vastuvõetavaks, edastab apellatsioonikoda kostjale, kostja ja kaebuse esitaja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele kaebuse põhjenduse kaebuse esitaja kasutatud ametlikus keeles koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides. Kui kostja elu- või asukoht on kolmandas riigis, edastab apellatsioonikoda kaebuse põhjenduse kostjale või vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele ametlikus keeles, milles see esitati, koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kostja ametis toimuva menetluse esimeses etapis kasutas.

1.   Apellatsioonikoda lükkab kaebuse vastuvõetamatuna tagasi,

2.   Kui selgub, et kaebus võib olla vastuvõetamatu, võib selle apellatsioonikoja esimees, millele asi on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 35 lõikele 1 antud, paluda apellatsioonikojal viivitamata teha otsuse kaebuse vastuvõetavuse kohta, enne kui olenevalt olukorrast kas kaebus või kaebuse põhjendus kostjale teatavaks tehakse.

3.   Kui kaebuse esitamise lõiv tasutakse pärast määruse (EL) 2023/2411 artikli 33 lõike 4 esimese lause kohase tähtaja möödumist ja kui tegemist on rakendusmääruse (EL) 2025/1956 artikli 30 lõikes 4 kirjeldatud olukorraga, tunnistab apellatsioonikoda edasikaebuse mitteesitatuks. Sellistel juhtudel kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2.

1.   Kostja võib esitada vastuse ükskõik millises liidu ametlikus keeles kahe kuu jooksul alates kaebuse esitaja kaebuse põhjenduse teatavakstegemisest. Erandlikel asjaoludel võib seda tähtaega kostja põhjendatud taotluse korral pikendada.

2.   Vastus peab sisaldama kostja nime ja aadressi ning vastama mutatis mutandis käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 4 lõike 1 punktides a ja c sätestatud tingimustele.

3.   Niipea kui vastus on esitatud, edastab apellatsioonikoda selle kaebuse esitajale ning kaebuse esitaja ja kostja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele kostja kasutatud keeles koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

4.   Kui kaebuse esitaja esitab põhjendatud taotluse kahe nädala jooksul pärast seda, kui vastus ja selle tõlge on talle teatavaks tehtud, võib apellatsioonikoda lubada tal täiendada oma põhjendust repliigiga, määrates selleks tähtaja.

5.   Niipea kui täiendav repliik on esitatud, edastab apellatsioonikoda selles kostjale ning kostja ja kaebuse esitaja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele kaebuse esitaja kasutatud keeles koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

6.   Kui apellatsioonikoda on andnud kaebuse esitajale loa täiendada põhjendust repliigiga, annab apellatsioonikoda ka kostjale loa täiendada vastust apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul vasturepliigiga.

7.   Niipea kui vasturepliik on esitatud, edastab apellatsioonikoda selle kaebuse esitajale ning kaebuse esitaja ja kostja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele kostja kasutatud keeles koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides. Kui kostja või kaebuse esitaja elu- või asukoht on kolmandas riigis, edastab apellatsioonikoda kaebuse esitajale või kostjale või vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele vastuse, täiendava repliigi või vasturepliigi ametlikus keeles, milles see esitati, koos selle kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, milles kaebuse esitaja kaebuse või kostja vastuse esitas.

1.   Kaebuse läbivaatamisel arvestatakse ainult kaebuse põhjenduses esitatut. Õiguslikke asjaolusid, mida menetluse pooled ei esitanud, vaatab apellatsioonikoda läbi ainult juhul, kui need puudutavad olulisi menetlusnorme või kui need on vaja lahendada määruse (EL) 2023/2411 nõuetekohase kohaldamise huvides, võttes arvesse poolte esitatud fakte, tõendeid ja argumente.

2.   Kaebuse läbivaatamisel arvestatakse ainult neid väiteid või taotlusi, mis on esitatud kaebuse põhjenduses ja mis tõstatati geograafiliste tähiste osakonna menetluse käigus õigeaegselt.

3.   Apellatsioonikoda võib talle esimest korda esitatud uusi fakte ja tõendeid arvesse võtta ainult juhul, kui:

4.   Kui apellatsioonikoda otsustab määruse (EL) 2023/2411 artikli 33 lõikes 5 osutatud edasikaebamismenetluse käigus konsulteerida nõuandekoguga, teatatakse sellisest konsulteerimisest digisüsteemi kaudu kostjale ja kaebuse esitajale ning selle liikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele, kus kaebuse esitaja ja kostja elavad või asuvad. Koos teatega sellise konsulteerimise kohta esitab apellatsioonikoda neile kontrollitud masintõlke liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

5.   Nõuandekogu arvamuse edastab apellatsioonikoda digisüsteemi kaudu kostjale ja kaebuse esitajale ning selle liikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele, kus kaebuse esitaja ja kostja elavad või asuvad. Koos nõuandekogu arvamusega esitab apellatsioonikoda neile kontrollitud masintõlke liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

6.   Kui kaebuse esitaja või kostja elu- või asukoht on kolmandas riigis, edastab apellatsioonikoda kaebuse esitajale või kostjale või vajaduse korral kolmanda riigi pädevale asutusele teabe konsultatsioonide kohta ja nõuandekogu arvamuse koos kontrollitud masintõlgetega liidu ametlikku keelde, milles kaebuse esitaja kaebuse või kostja vastuse esitas. Kui kostja vastust ei esitanud, esitatakse tõlked keelde, mida kostja ametis toimuva menetluse esimeses etapis kasutas.

1.   Kaebusega võib ühineda liikmesriik, keda esindab vastavalt määruse (EL) 2023/2411 artiklis 12 ja artikli 19 lõikes 5 osutatud pädev asutus või ühtne kontaktpunkt (edaspidi „menetlusse astuja“).

2.   Menetlusse astumine on põhimenetluse suhtes teisejärguline ja selle esemeks võib olla üksnes peamise menetlusosalise või ühe peamise menetlusosalise täielik või osaline toetamine. See ei anna samu menetlusõigusi, mis on peamistel menetlusosalistel. Selle ese langeb ära asja peamise menetlusosalise menetlusest loobumise või asja poolte kokkuleppe korral või kaebuse tunnistamisel vastuvõetamatuks. Liikmesriik peab asja aktsepteerima sellisena, nagu see on tema menetlusse astumise hetkel.

3.   Menetlusse astumise taotlus esitatakse apellatsioonikojale ükskõik millises liidu ametlikus keeles nelja kuu jooksul pärast kaebusega seotud teabe avaldamist liidu registris. Menetlusse astumise teade, mis on esitatud pärast selle tähtaja möödumist, on tühine. Taotluses märgitakse pool, keda menetlusse astuja toetab. Menetlusse astumise avalduses märgitakse järgmised andmed:

4.   Niipea kui menetlusse astumise avaldus on esitatud, edastab apellatsioonikoda selle kaebuse esitajale, kostjale ning kaebuse esitaja ja kostja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele ning teistele menetlusse astujatele menetlusse astuja kasutatud ametlikus keeles koos kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

5.   Apellatsioonikoda edastab menetlusse astujale viivitamata kõik menetlusdokumendid, mis on pooltele kätte toimetatud, koos kontrollitud masintõlkega asjaomasesse liidu ametlikku keelde, mida menetlusse astuja kasutas.

6.   Menetlusse astuja võib esitada oma seisukohad apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul. Seisukohti käsitlev avaldus sisaldab järgmist:

7.   Pärast menetlusse astuja seisukohtade esitamist määrab apellatsioonikoda tähtaja, mille jooksul võivad pooled menetlusse astuja seisukohtadele vastata. Pooltele antakse võimalus vastata sellele avaldusele ükskõik millises liidu ametlikus keeles.

8.   Niipea kui menetlusse astumise avaldus ja repliigid on esitatud, edastab apellatsioonikoda need kaebuse esitajale, kostjale, kaebuse esitaja ja kostja elu- või asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele või ühtsetele kontaktpunktidele ning teistele menetlusse astujatele menetlusse astuja kasutatud keeles koos nende dokumentide kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, mida kasutatakse vastavates liikmesriikides.

9.   Kui kaebuse esitaja või kostja elu- või asukoht on kolmandas riigis, edastab apellatsioonikoda kaebuse esitajale või kostjale või nende elu- või asukohariigiks oleva kolmanda riigi pädevale asutusele menetlusse astumise avalduse ja repliigid vajaduse korral koos nende kontrollitud masintõlkega liidu ametlikku keelde, milles kaebuse esitaja kaebuse või kostja vastuse esitas. Kui kostja vastust ei esitanud, esitatakse tõlked keelde, mida kostja ametis toimuva menetluse esimeses etapis kasutas.

1.   Liikmesriigi pädev asutus või ühtne kontaktpunkt võib spetsiaalse e-posti aadressi kaudu taotleda, et apellatsioonikoda ei esitaks käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõigetes 3, 5 ja 7, artikli 7 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 8 lõigetes 4, 5 ja 8 osutatud tõlkeid. Selline taotlus tuleb esitada enne 1. maid 2026. Taotluses märgib liikmesriik asjaomastele artiklitele viidates selgelt, milliseid tõlkeid ta saada ei soovi.

2.   Lõikes 1 osutatud vabastustaotluse võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta samas lõikes kirjeldatud viisil.

1.   Tähtaja arvestus algab asjakohasele sündmusele – menetlustoimingule või teise tähtaja lõppemisele – järgnevast päevast. Kui toiming on teate edastamine, siis on sündmuseks kuupäev, mil dokument edastatakse või mil see loetakse edastatuks. Digisüsteemi kaudu edastatud teade loetakse edastatuks viiendal kalendripäeval pärast kuupäeva, mil dokument paigutati digisüsteemi kontokasutaja sisendkasti.

2.   Kui tähtajaks on määratud üks aasta või teatav arv aastaid, lõpeb tähtaeg vastava aasta kuus ja kuupäeval, mis kannavad sama nime ja kuupäevanumbrit kui kuu ja kuupäev, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

3.   Kui tähtajaks on määratud üks kuu või teatav arv kuid, lõpeb tähtaeg vastava kuu kuupäeval, mis kannab sama kuupäevanumbrit kui kuupäev, mil sündmus toimus. Kui selles kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

4.   Kui tähtajaks on määratud nädal või teatud arv nädalaid, lõpeb tähtaeg vastava nädala samal nädalapäeval, mil kõnealune sündmus toimus.

1.   Kui määruses (EL) 2023/2411, rakendusmääruses (EL) 2025/1956 või käesolevas määruses ei ole tähtaega sõnaselgelt sätestatud, määrab amet ise tähtaja. Ameti määratud tähtaeg ei tohi olla lühem kui üks kuu ega pikem kui kuus kuud.

2.   Amet võib põhjendatud taotluse saamisel tähtaega pikendada, võttes arvesse määruses (EL) 2023/2411, rakendusmääruses (EL) 2025/1956 või käesolevas määruses sätestatud tähtaegu. Sellise taotluse esitab asjaomane pool enne kõnealuse tähtaja lõppu. Kahe või enama poole puhul võib amet tähtaega pikendada, kui teised pooled sellega nõustuvad.

1.   Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil amet ei ole avatud, pikendatakse tähtaega kuni esimese sellele järgneva päevani, mil amet on avatud.

2.   Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil on üldine elektroonilise side katkestus, pikendatakse tähtaega kuni esimese päevani, mil elektrooniline side on taastunud.