|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1896 |
19.9.2025 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2025/1896,
29. juuli 2025,
millega luuakse laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise võrgustikuna toimiv eksperdirühm
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine rikub raskelt laste põhiõigusi, milleks on eelkõige lapse õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele, nagu see on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis (1) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. |
|
(2) |
Laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine on rasked kuriteod, mis nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab õigusrikkujate vastutusele võtmist, lapsohvrite kaitset ja ennetustööd. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/93/EL (2) on kehtestatud sätted, et parandada laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise kuritegude ennetamist internetis ja väljaspool seda ning ohvrite kaitset. Seda direktiivi kohaldatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/29/EL, (3) milles tunnistatakse lapsohvrite toetamise ja kaitse erivajadusi. Vastavalt direktiivile 2011/93/EL peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, nagu harimine ja koolitamine, et pärssida ja vähendada laste seksuaalse ärakasutamise kõikide vormide aluseks olevat nõudlust. Liikmesriigid peavad võtma teadlikkuse suurendamise ja laste seksuaalse väärkohtlemise või ärakasutamise ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil asjakohaseid meetmeid, sealhulgas interneti vahendusel, nagu näiteks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning teadus- ja haridusprogrammid, mida vajaduse korral korraldatakse koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste sidusrühmadega. Lisaks peavad liikmesriigid toetama nende ametnike, sealhulgas eesliini politseiametnike regulaarset koolitamist, kes tõenäoliselt puutuvad kokku lastega, keda on seksuaalselt väärkoheldud või ära kasutatud, et anda neile oskused kindlaks teha internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise või ärakasutamise ohvrid ja võimalikud ohvrid ning nendega ümber käia. |
|
(4) |
Komisjoni järelevalve direktiivi 2011/93/EL rakendamise üle on näidanud, et liikmesriikide jõupingutused laste seksuaalse väärkohtlemise ning laste seksuaalse ärakasutamise ennetamiseks internetis ja väljaspool seda ei ole sageli koordineeritud ega piisavalt tulemuslikud. See hõlmab muu hulgas ennetavate sekkumisprogrammide või -meetmete kehtestamist kõigis ennetusetappides, samuti ennetust, mis on suunatud laste seksuaalsetele väärkohtlejatele ja isikutele, kes kardavad, et nad võivad seda teha, ning lastele ja nende keskkonnale. Samuti esineb puudujääke harimises ja teadlikkuse parandamises. Lisaks puudub sageli kooskõlastatud lähenemisviis sellele, kuidas lapsi igasuguse vägivalla, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise eest kaitsta. |
|
(5) |
Nende probleemide lahendamiseks tuleks kooskõlas ELi strateegiaga, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu (4) (edaspidi „ELi strateegia“) luua eksperdirühm, mis toimib laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise võrgustikuna (edaspidi „ennetusvõrgustik“), et suurendada jõupingutusi laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamiseks internetis ja väljaspool seda ja selle vastu võitlemiseks ning tagada, et seoses nende kuritegude ohuga liidus kaasnevad asjakohased ennetusmeetmed. |
|
(6) |
Ennetusvõrgustik tuleks luua eksperdirühmana, mis tegeleb laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda, ning selle ülesanded ja struktuur tuleks kindlaks määrata vastavalt komisjoni otsusele C(2016) 3301, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks (5). |
|
(7) |
Ennetusvõrgustiku peamine eesmärk peaks olema suurendada jõupingutusi lastele ja nende keskkonnale suunatud ennetavates sekkumisprogrammides või -meetmetes, et vähendada lapse ohvriks langemise tõenäosust, ning samuti sekkumisprogrammides või -meetmetes, mis on suunatud laste seksuaalsetele väärkohtlejatele ja isikutele, kes kardavad, et nad võivad lapsi seksuaalselt väärkohelda, et vähendada tõenäosust, et nad seda teevad. Ennetusvõrgustik peaks aitama suurendada liidu suutlikkust ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja väljaspool seda ning tuginema kõigile asjakohastele eksperditeadmistele nii liidus kui ka väljaspool seda ja pakkuma laste õigustel põhinevat terviklikku lähenemisviisi kaitsele. Võrgustik peaks koondama teadlasi, esmatasandi spetsialiste ja muid sidusrühmi, kes töötavad laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas. See peaks võimaldama tagasiside andmist laial skaalal tavadest teadusuuringuteni, et aidata kindlaks teha, milliseid uuringuid on vaja teha, mis omakorda annaks valdkonna töötajatele parema tõendusbaasi. See peaks aitama liikmesriikidel kehtestada terviklikud, kasutatavad, teaduslikult kontrollitud, hinnatud ja tulemuslikud ennetavad sekkumisprogrammid või -meetmed, et vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist liidus nii internetis kui ka väljaspool seda. Ennetusvõrgustik peaks hõlbustama teabe vahetamist, näiteks koolitusmaterjalide ja suutlikkuse suurendamise kohta, samuti kogemuste ja parimate tavade vahetamist. See peaks võimaldama liikmesriikidel ja muudel sidusrühmadel vältida pimealasid ja jõupingutuste dubleerimist. Samuti peaks see toetama komisjoni strateegiates, mille eesmärk on ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja mujal, koostoimes seotud raamistikega, eelkõige ELi lapse õiguste võrgustikuga, võttes arvesse komisjoni soovituse (EL) 2024/1238 (6) rakendamist. |
|
(8) |
Selleks et ennetusvõrgustik saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, peaks see koosnema kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiseerunud liikmetest, kes nimetatakse ametisse isikuliselt ja kes tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides, ning selliste organisatsioonide esindajatest, kes tegelevad laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda, ning liikmesriikide pädevate asutuste ja muude avaliku sektori asutuste esindajatest. |
|
(9) |
Ennetusvõrgustiku platvormi liikmete jaoks tuleks kehtestada teabe avalikustamise eeskirjad. |
|
(10) |
Tulenevalt asjaolust, et selliste kogemuste ja asjatundlikkusega eksperte on vähe, ning võttes arvesse teema olemust, võivad ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade ning kutsutud ekspertide eriteadmised ja nõuanded anda olulist lisaväärtust. Nende teenused on hädavajalikud, et töötada välja ja rakendada ellu kasutatavad, põhjalikult hinnatud ja tulemuslikud ennetava sekkumise programmid ja meetmed, mille eesmärk on vähendada liidus laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja väljaspool seda ning hõlbustada parimate tavade vahetamist kooskõlas ELi strateegiaga, ja selleks, et toetada direktiivis 2011/93/EL määratletud meetmeid. Seda silmas pidades on õigustatud teatavatel juhtudel tasustada objektiivsete kriteeriumide alusel isikuliselt ametisse nimetatud kvalifitseeritud, spetsialiseerunud ja sõltumatuid eksperte teenuste eest, mida nad käesoleva otsuse alusel osutavad. |
|
(11) |
Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725, (7) |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Eksperdirühma moodustamine
Moodustatakse eksperdirühm, mis toimib „laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise võrgustikuna“ (edaspidi „ennetusvõrgustik“).
Artikkel 2
Ülesanded
1. Ennetusvõrgustiku ülesanded on järgmised:
|
a) |
abistada komisjoni selliste poliitikaalgatuste ettevalmistamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja väljaspool seda; |
|
b) |
seada sisse koostöö ja koordineerida tegevust komisjoni, liikmesriikide, asjaomaste teadlaste, esmatasandi spetsialistide ja muude sidusrühmade vahel küsimustes, mis on seotud liidu õigusaktide, programmide ja poliitika rakendamisega laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamiseks internetis ja väljaspool seda; |
|
c) |
seada sisse koostöö ja koordineerida tegevust komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel küsimustes, mis on seotud terviklike, kasutatavate, põhjalikult hinnatud, teaduslikult kontrollitud ja tulemuslike ennetavate sekkumisprogrammide või -meetmete kehtestamisega laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamiseks internetis ja väljaspool seda; |
|
d) |
luua, hõlbustada ja edendada teadmiste, kogemuste ja heade tavade vahetamist ennetustöös, et vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja väljaspool seda; |
|
e) |
aidata komisjonil luua ja hallata hoidlat, milles hoitakse andmeid, uurimistulemusi, ennetussuuniseid ja programmivahendeid, mis on kättesaadavad erinevates liidu ametlikes keeltes, ning kujuneda internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ennetamise teabekeskuseks. |
2. Ennetusvõrgustik annab komisjonile nõu ja eksperditeadmisi kõigis valdkondades, mis on seotud laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda, kõigis ennetusetappides ja sotsiaalökoloogilise mudeli kõigil tasanditel, st mudelis, milles rõhutatakse bioloogia ja keskkonna vastastikust mõju käitumise kujundamisele, sealhulgas üksikisiku, inimestevahelisel, kogukonna ja ühiskonna tasandil, võimaldades valdkonnaülest ja integreeritud lähenemisviisi lastekaitsele, ning eelkõige järgmiste algatuste kohta:
|
a) |
algatused, mis on suunatud isikutele, kes on lapsi seksuaalselt väärkohelnud ja isikutele, kes kardavad, et nad võivad seda teha, et vähendada tõenäosust, et isik paneb (uuesti) toime õigusrikkumise, sealhulgas kuritegude ennetamine, toimepanijate ravi, rehabiliteerimine ja taasintegreerimine ning kogukonna reageerimine taasintegreerimisele; |
|
b) |
lastele ja nende keskkonnale suunatud algatused, et vähendada tõenäosust, et laps langeb seksuaalse väärkohtlemise või ärakasutamise ohvriks internetis või väljaspool seda. |
3. Ennetusvõrgustik tegutseb komisjoni taotlusel ja selle tegevus hõlmab järgmist:
|
a) |
korrapäraste koosolekute korraldamine; |
|
b) |
komisjoni abistamine poliitikaalgatuste ettevalmistamisel ja rakendamisel internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas; |
|
c) |
teadusuuringute ja andmete kogumise hõlbustamine internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas, sealhulgas levimusuuringute kaudu, ning selliste teadmiste levitamise hõlbustamine; |
|
d) |
komisjoni abistamine liidu suuniste ja standardite väljatöötamisel internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise teemal; |
|
e) |
komisjoni abistamine liidus või, kui see on liidu jaoks asjakohane, kolmandates riikides pakutavate internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise sekkumisprogrammide või -meetmete hindamisel ja jälgimisel ning parimate tavade kindlaksmääramisel; |
|
f) |
komisjoni abistamine liikmesriikidele eksperditoe ja suuniste pakkumisel, et töötada välja ja laiendada sekkumisprogramme või -meetmeid laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamiseks internetis ja väljaspool seda ning aidata tagada parimate tavade ülekantavus; |
|
g) |
komisjoni abistamine, et hõlbustada teabevahetust ja töötada välja või kohandada liikmesriikide oludele liikmesriikide spetsialistidele mõeldud multidistsiplinaarseid koolitusmaterjale ja edendada suutlikkuse suurendamist internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas, samuti tervishoiusüsteemides, koolitades tervishoiutöötajaid ja integreerides lastekaitsemeetmed laste eest hoolitsemise ja lastele abi pakkumise tegevustesse; |
|
h) |
komisjoni abistamine, et töötada välja ja viia läbi teadlikkuse suurendamise ja harimise kampaaniaid või aidata komisjonil toetada liikmesriike selles töös, eesmärgiga teavitada lapsi, lapsevanemaid, laste eest hoolitsejaid ja haridustöötajaid riskidest ja ennetusmehhanismidest internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas. Samuti aidata töötada välja ja viia läbi selliseid teadlikkuse suurendamise ja harimise kampaaniaid laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise kohta, milles toetutakse teadusuuringutele ja tõenditele, ning millesse kaasatakse muu hulgas lapsi turvalisel, kaasaval ja sisukal viisil; |
|
i) |
osalemine komisjoni konsultatsioonides kõigis küsimustes, mis on seotud laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda. |
Artikkel 3
Konsultatsioonid
1. Komisjon võib konsulteerida ennetusvõrgustikuga kõigis küsimustes, mis on seotud laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda.
Artikkel 4
Liikmed
1. Ennetusvõrgustik koosneb kuni 50 liikmest.
2. Liikmed on:
|
a) |
liikmesriikide pädevad asutused, kes vastutavad sellise tegevuse koordineerimise eest, millega ennetatakse laste seksuaalset väärkohtlemist ja ärakasutamist internetis ja väljaspool seda; |
|
b) |
isikuliselt ametisse nimetatud isikud, kes tegelevad internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega; |
|
c) |
organisatsioonid, mis tegelevad internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega; |
|
d) |
muud avaliku sektori asutused, mis ei ole liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutused, liidu organid ja asutused ning rahvusvahelised organisatsioonid, mis tegelevad internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamisega. |
3. Lõike 2 punktis b osutatud isikuliselt ametisse nimetatud liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Nad on liidu või kolmandate riikide spetsialistid, kellel on suurepärased teadmised ja kogemused internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise valdkonnas.
4. Lõike 2 punktis c osutatud liikmeteks võib nimetada järgmised liidu, rahvusvahelisel või riiklikul tasandil tegutsevad organisatsioonid, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit organisatsioonid:
|
a) |
ühendused, |
|
b) |
vabaühendused, |
|
c) |
ülikoolid, |
|
d) |
uurimisinstituudid. |
5. Selleks et neid saaks liikmeks nimetada, peavad lõike 2 punktis c osutatud organisatsioonidel olema tõendatud ja asjakohased teadmised ja kogemused riiklikul, liidu või rahvusvahelisel tasandil valdkondades, mis on liidus internetis ja väljaspool seda toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ennetamise jaoks olulised, sealhulgas teadmised ja kogemused ennetavate sekkumisprogrammide või -meetmete pakkumisega kõigis ennetusetappides, samuti ohvriabiga, ning teadmised ja kogemused lapse õigustel põhineva ja integreeritud lähenemisviisi alal lastekaitsele.
6. Lõike 2 punktis c osutatud liikmed nimetavad ennetusvõrgustiku ülesannete täitmiseks ühe esindaja ja kaks asendusliiget. Liikmed vastutavad selle eest, et nende esindajad pakuksid väga häid eksperditeadmisi. Komisjon võib keelduda asjaomase organisatsiooni esindaja nimetamisest, kui ta leiab, et selline nimetamine ei ole artikli 5 lõikes 1 osutatud kandideerimiskutses täpsustatud nõudeid arvestades asjakohane. Sellisel juhul palub komisjon asjaomasel organisatsioonil määrata teise esindaja. Iga organisatsiooni esindab ennetusvõrgustiku koosolekul ainult üks esindaja.
7. Lõike 2 punktides a ja d osutatud liikmed nimetavad ennetusvõrgustikku esindaja, kes on peamine kontaktisik, ning kaks asendusliiget. Need liikmed vastutavad selle eest, et nende esindajatel oleksid väga head eksperditeadmised, mis on seotud rühma või alarühma(de) ülesannetega, nimelt laste seksuaalse väärkohtlemise ning laste seksuaalse ärakasutamise ennetamisega internetis ja väljaspool seda. Neid esindab ennetusvõrgustiku koosolekul ainult üks esindaja. Neid esindavad ainult ametnikud või riigiteenistujad.
8. Liikmeid, kes ei suuda enam ennetusvõrgustiku aruteludes tõhusalt osaleda, kes ei vasta komisjoni asjaomase osakonna arvates tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339, või kes astuvad ametist tagasi, ei kutsuta enam osalema ennetusvõrgustiku või selle alarühmade koosolekutel ja nende asemele võib volituste lõpuni jäänud ajaks nimetada uue liikme.
Artikkel 5
Valikumenetlus
1. Liikmed, kellele on viidatud artikli 4 lõike 2 punktides b ja c, valitakse avaliku kandideerimiskutse kaudu, mis avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja muude samalaadsete üksuste registris (8) (edaspidi „eksperdirühmade register“). Lisaks võib kandideerimiskutse avaldada mujal, sealhulgas spetsiaalsetel veebisaitidel. Kandideerimiskutses peavad olema selgelt kindlaks määratud valikukriteeriumid, sealhulgas tehtava tööga seotud vajalikud eksperditeadmised ning esindatavad huvid. Minimaalne taotluste esitamise tähtaeg on neli nädalat.
2. Artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud liikmete valikumenetlus viiakse läbi viisil, mis tagab väga head eksperditeadmised ning tasakaalu teadmiste, geograafilise päritolu ja soo osas, võttes arvesse ennetusvõrgustiku konkreetseid ülesandeid ja nõutavaid eksperditeadmisi.
3. Artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud isikud, kes taotlevad enda isikulist liikmeks nimetamist, avalikustavad kõik asjaolud, mis võivad põhjustada huvide konflikti. Eelkõige nõuab komisjon, et need isikud esitaksid oma taotluse osana eksperdirühmade huvide deklaratsiooni standardvormi (otsuse C(2016)3301 4. lisa) alusel koostatud huvide deklaratsiooni ja ajakohastatud elulookirjelduse. Isikuliselt ametisse nimetatavaks liikmeks kvalifitseerumiseks tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud huvide deklaratsioon. Huvide konflikti olemasolu hinnatakse kooskõlas otsuse C(2016) 3301 artikliga 11.
4. Selleks et artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud organisatsioone saaks liikmeks nimetada, peavad sellised organisatsioonid olema registreeritud läbipaistvusregistris.
5. Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c osutatud liikmed nimetab ametisse komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektor kandidaatide hulgast, kes on pädevad artiklis 2 osutatud valdkondades ja on vastanud kandideerimiskutsele. Kui artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud isikuliselt tegutseval liikmel peaks pärast ametisse nimetamist tekkima huvide konflikt, võtab rände ja siseasjade peadirektoraat asjakohased meetmed vastavalt otsuse C(2016) 3301 artiklile 11.
6. Liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Nad jäävad ametisse kuni nende asendamiseni või oma ametiaja lõpuni. Nende ametiaega võib pikendada.
7. Rände ja siseasjade peadirektoraat nimetab artiklites 4 ja 5 ning lõikes 1 osutatud kandideerimiskutses loetletud tingimustel ametisse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud liikmete asendusliikmed, kes asendavad automaatselt kõiki liikmeid, kes puuduvad või ei saa töös osaleda.
8. Lisaks koostab rände ja siseasjade peadirektoraat sobivatest kandidaatidest reservnimekirja, mida võib kasutada asendusliikmete nimetamiseks. Rände ja siseasjade peadirektoraat küsib enne kandidaadi nime reservnimekirja lisamist tema nõusolekut.
Artikkel 6
Esimees
Ennetusvõrgustiku esimeheks on rände ja siseasjade peadirektoraadi esindaja. Päevakorrast lähtuvalt võib rände ja siseasjade peadirektoraat paluda komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (DG JRC) esindajal koosolekut või selle osa juhatada.
Artikkel 7
Tegevus
1. Ennetusvõrgustik tegutseb rände ja siseasjade peadirektoraadi taotlusel kooskõlas otsusega C(2016) 3301.
2. Ennetusvõrgustiku koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas kas komisjoni ruumides või olenevalt asjaoludest virtuaalselt.
3. Sekretariaaditeenused tagab rände ja siseasjade peadirektoraat. Komisjoni muude talituste ametnikud, kes tunnevad töö vastu huvi, võivad osaleda ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade koosolekutel.
4. Rände ja siseasjade peadirektoraadiga kooskõlastatult võib ennetusvõrgustik liikmete lihthäälteenamusega otsustada, et ennetusvõrgustiku arutelud on avalikud.
5. Protokollis kajastatakse adekvaatselt ja täielikult päevakorra iga punkti arutelusid ja ennetusvõrgustiku esitatud arvamusi. Protokolli koostab sekretariaat esimehe vastutusel.
6. Ennetusvõrgustik võtab oma arvamused, soovitused ja aruanded võimaluse korral vastu konsensuse alusel. Hääletuse korral otsustatakse hääletuse tulemus liikmete lihthäälteenamusega. Vastu hääletanud või hääletamisest hoidunud liikmetel on õigus nõuda, et arvamustele, soovitustele või aruannetele lisataks dokument nende seisukoha põhjenduste kokkuvõttega.
Artikkel 8
Alarühmad
1. Rände ja siseasjade peadirektoraat võib luua peadirektoraadi poolt määratletud volituste alusel alarühmi, kes abistavad konkreetsetes küsimustes. Alarühmad tegutsevad vastavalt otsusele C(2016) 3301 ja annavad aru ennetusvõrgustikule. Alarühmad saadetakse laiali niipea, kui nende ülesanded on täidetud.
2. Alarühmad võivad koosneda liikmetest, kes ei ole ennetusvõrgustiku liikmed. Alarühmade liikmed, kes ei ole ennetusvõrgustiku liikmed, valitakse vastavalt käesoleva otsuse artiklile 5 ja otsusele C(2016) 3301 avaliku kandideerimiskutse kaudu.
Artikkel 9
Kutsutud eksperdid
Rände ja siseasjade peadirektoraat võib kutsuda ennetusvõrgustiku või selle alarühmade töös ajutiselt osalema eksperte, sealhulgas kolmandatest riikidest, kellel on konkreetses päevakorraküsimuses asjakohased eriteadmised. Sellised eriteadmised võivad olla näiteks lastekaitsega tegelevatel rahvatervise ja vaimse tervise spetsialistidel.
Artikkel 10
Vaatlejad
1. Üksikisikutele, organisatsioonidele ja avalik-õiguslikele üksustele, mis ei ole liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit isikutele, organisatsioonidele ja avalik-õiguslikele üksustele võib otsese kutse alusel anda vaatleja staatuse kooskõlas otsusega C(2016) 3301.
2. Vaatleja staatuse saanud organisatsioonid ja avalik-õiguslikud asutused nimetavad oma esindajad.
3. Eesistuja võib lubada vaatlejatel ja vaatlejate esindajatel osaleda ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade aruteludes ning pakkuda eksperditeadmisi. Vaatlejatel ja vaatlejate esindajatel ei ole siiski hääleõigust ja nad ei osale ennetusvõrgustiku ja selle alakomiteede soovituste, aruannete või arvamuste koostamisel.
Artikkel 11
Töökord
Ennetusvõrgustik võtab kooskõlas otsuse C(2016) 3301 artikliga 17 rände ja siseasjade peadirektoraadi ettepanekul ja temaga kokkuleppel lihthäälteenamusega ja eksperdirühmade standardtöökorra alusel vastu oma töökorra. Alarühmad järgivad ennetusvõrgustiku töökorda.
Artikkel 12
Ametisaladuse hoidmine ja salastatud teabe käitlemine
Ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade liikmed ja nende esindajad ning kutsutud eksperdid ja vaatlejad järgivad aluslepingutes ja nende rakenduseeskirjades sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, mis kehtib kõigile institutsioonide liikmetele ja personalile, ning komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (9) ja (EL, Euratom) 2015/444 (10) sätestatud komisjoni julgeolekunorme seoses liidu salastatud teabe kaitsmisega. Juhul kui nad kõnealuseid kohustusi ei täida, võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 13
Läbipaistvus
1. Ennetusvõrgustik ja selle alarühmad kantakse komisjoni eksperdirühmade ja muude samalaadsete üksuste registrisse (edaspidi „eksperdirühmade register“).
2. Ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade koosseisu kohta avaldatakse eksperdirühmade registris järgmised andmed:
|
a) |
liikmesriikide pädevate asutuste nimed; |
|
b) |
isikuliselt ametisse nimetatud liikmete nimed; |
|
c) |
liikmesorganisatsioonide nimed; nende poolt esindatav huvi avalikustatakse ja avaldatakse eksperdirühmade läbipaistvusregistris; |
|
d) |
muude selliste avalik-õiguslike üksuste nimed, mis ei ole liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas kolmandate riikide asutused, liidu organid või asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid; |
|
e) |
vaatlejate nimed. |
3. Kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastööd avaldatakse eksperdirühmade registris või sellise teabe avaldamiseks ette nähtud veebisaidil, mis on kättesaadav eksperdirühmade registris esitatud lingi kaudu. Kõnealustele veebisaitidele juurdepääsu ei piirata kasutajaks registreerimise nõudega ega ühelgi muul viisil. Eelkõige avaldatakse aegsasti enne koosolekut selle päevakord ja muud asjakohased taustadokumendid ning pärast koosolekut õigeaegselt selle protokoll. Avaldamisel tehakse erandeid ainult juhul, kui leitakse, et dokumendi avalikustamine kahjustaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (11) artiklis 4 kindlaksmääratud avaliku või erahuvi kaitset.
Artikkel 14
Erihüvitis
1. Ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade tegevuses osalejatele ei maksta põhimõtteliselt osutatavate teenuste eest tasu, ilma et see mõjutaks lõikeid 2 ja 3.
2. Ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade liikmetel, kes on isikuliselt ametisse nimetatud, on õigus saada erihüvitist, millega hüvitatakse nende ettevalmistustöö ja osalemine artikli 2 lõike 3 punktides b–i osutatud tegevustes, mille korraldab komisjon, ning tegutsemine raportöörina konkreetses küsimuses.
3. Erihüvitis on kuni 450 eurot iga komisjoni abistamiseks kulutatud täistööpäeva eest. Hüvitis makstakse kooskõlas otsuse C(2016) 3301 artikliga 21 ja nende summade piires, mis on komisjoni asjakohastele osakondadele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.
Artikkel 15
Koosolekute kulud
1. Komisjon hüvitab ennetusvõrgustiku ja selle alarühmade tegevuses osalejate reisi-, majutus- ja vajaduse korral elamiskulud.
2. Kulud hüvitatakse kooskõlas komisjonis kehtivate sätetega ja nende summade piires, mis on komisjoni talitustele iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.
Brüssel, 29. juuli 2025
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Magnus BRUNNER
(1) Lapse õiguste konventsioon, 1989, leping nr 27531. ÜRO lepingute seeria, 1577, lk 3–178. Kättesaadav aadressil: https://treaties.un.org/doc/Treaties/1990/09/19900902%2003-14%20AM/Ch_IV_11p.pdf (Viimati vaadatud 24. veebruaril 2025).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/93/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/29/oj). 2023. aasta juulis võttis komisjon vastu ettepaneku selle direktiivi läbivaatamiseks, et veelgi tugevdada kõigi kuriteoohvrite, sealhulgas lapsohvrite õigusi. Vt ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (COM/2023/424 final).
(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu (COM(2020) 607 final, Brüssel 24.7.2020).
(5) Avaldatud komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste registris: https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/expert-groups-explained?lang=et.
(6) Komisjoni 23. aprilli 2024. aasta soovitus (EL) 2024/1238 integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides (ELT L, 2024/1238, 14.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2024/1238/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
(8) Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register, mis on kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-register/screen/home?lang=et.
(9) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj).
(10) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1896/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)