(1)

Programmi „InvestEU“ eesmärk on toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa määruse (EL) 2021/523 artiklites 3 ja 8 ja II lisas osutatud liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele. Nende rahastamis- ja investeerimistoimingute eesmärk on toetada muu hulgas kaitsetööstuse arengut, et suurendada liidu strateegilist autonoomiat.

(2)

Määruse (EL) 2021/523 artikli 14 lõike 1 punkti d kohaselt peavad kõnealuse määruse artiklis 8 osutatud poliitikaharude rahastamis- ja investeerimistoimingud olema kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1078 (2) lisas esitatud investeerimissuunistega (edaspidi „kehtivad investeerimissuunised“) ning põhinema määruse (EL) 2021/523 artikli 8 lõigetel 3 ja 10. Selleks et kaitsta liidu ja liikmesriikide julgeolekut, on kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringute puhul kõnealustes investeerimissuunistes sätestatud piirangud lõplikele vahendite saajatele, keda kontrollib kolmas riik või kolmanda riigi üksused, ja lõplikele vahendite saajatele, kelle tegevjuhtkond on väljaspool liitu.

(3)

Ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ (3) rõhutatakse tungivat vajadust parandada liidus asutatud ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, et nad saaksid pakkuda tööstusliku mastaabiga lahendusi ja suurendada tootmist sellisel määral, nagu Euroopa Liit seda vajab. Finantssektori huvi kaitsevaldkonna vastu on suurenemas. Kaitsesektor on aga endiselt alarahastatud, muu hulgas avaliku ja erasektori finantsasutuste investeerimispoliitikas kehtestatud piirangute tõttu. Programmi „InvestEU“ kogu potentsiaali kasutamine kaitsesektori toetuseks on nende probleemide lahendamisel väga tähtis.

(4)

Sidusrühmadelt avaliku konsultatsiooni ja InvestEU rakenduspartnerite ja liikmesriikidega peetud sihipäraste konsultatsioonide käigus saadud tagasiside põhjal näib, et kehtivates strateegiliste investeeringute investeerimissuunistes sätestatud piirangud võivad takistada programmi „InvestEU“ fondi kasutuselevõttu kaitsesektori toetuseks. Seepärast tuleks kehtiviad investeerimissuuniseid sihipäraselt muuta, et need oleksid täielikult kohandatud programmi „InvestEU“ eripäradega, nimelt eelarvelise tagatisega, mida rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames. Kavandatud muudatustega hõlbustatakse programmi „InvestEU“ kasutuselevõttu kaitsesektori toetuseks, säilitades samal ajal piisavad kaitsemeetmed kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringute jaoks kooskõlas määrusega (EL) 2021/523.

(5)

Kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringute ulatus, mille suhtes piiranguid kohaldatakse, on kehtivates investeerimissuunistes määratletud kui kaitsetehnoloogia ja -tooted, mida on nimetatud Euroopa Kaitsefondi iga-aastases tööprogrammis. See määratlus põhjustab Euroopa Kaitsefondi tööprogrammi muutliku olemuse tõttu tarbetut keerukust ja õiguskindlusetust. Seda kohaldamisala tuleks ühtlustada, viidates investeeringutele kaitsetehnoloogiasse ja toodetesse, mis on välja töötatud peamiselt sõjaliseks kasutuseks. Selline lihtsustamine parandaks prognoositavust programmi „InvestEU“ rakenduspartnerite ja finantsvahendajate jaoks, pakkudes neile selget metoodikat, mille põhjal teha kindlaks, kas lõplike vahendite saajate suhtes kohaldatakse kolmandate riikidega seotud piiranguid, ning selgitada, kuidas neid piiranguid kohaldatakse kaitse- ja tsiviilrakendustega tehnoloogiate suhtes (kahesugune kasutus).

(6)

Kehtivate investeerimissuuniste kohaselt peab kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrollitav üksus tõendama, et liikmesriik, kus ta on asutatud, on heaks kiitnud tagatise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 (4) (millega luuakse Euroopa Kaitsefond) sätestatud põhimõtetega rahastamiskõlblike üksuste kohta. See säte ei ole kohandatud programmi „InvestEU“ eripäradele ja piirab rahaliste vahendite kasutamist. Tagatised, mille liikmesriik liidult rahalist toetust saanud kaitseprogrammi raames heaks kiidab, võib lugeda piisavaks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide julgeolekut seoses InvestEU fondiga. Tagatise esitamist konkreetselt programmi „InvestEU“ tegevuse raames tuleks nõuda ainult üksustelt, kes ei suuda neid kriteeriume täita. Muudatusettepaneku eesmärk on muuta selgemaks InvestEU fondi rakendamine liidus asutatud üksuste ja ELi-väliste üksuste kontrolli all olevate üksuste toetamiseks. Sellised tagatised võivad olenevalt asjaoludest põhineda leevendusmeetmetel, mille on kehtestanud see liikmesriik või mis on kehtestatud selle liikmesriigi huvides, kes teeb taustauuringuid asjaomaste üksuste üle kontrolli omandamise kohta muu kolmanda riigi või muu kolmanda riigi üksuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (5) tähenduses.

(7)

Kehtivates investeerimissuunistes on sätestatud, et kaitsevaldkonna strateegiliste investeeringute puhul laienevad lõplike vahendite saajate kontrolliga seotud piirangud ka nende tarnijatele ja alltöövõtjatele. Nii lai kohaldamisala ei sobi programmi „InvestEU“ raames pakutava rahastamise liigiga ja võib takistada InvestEU vahendite kasutuselevõttu, tekitades tarbetut halduskoormust. Selleks et lihtsustada programmi „InvestEU“ kaudu rahastamise haldusmenetlust ja tagada, et InvestEU rahastamiskõlblikkuse tingimused on kohandatud laenu- ja omakapitalivahenditele, tuleks kolmandate riikide kontrolli korral jätta investeerimissuunistest välja viide tarnijatele.

(8)

Kehtivates strateegiliste investeeringute investeerimissuunistes sätestatud piirangud piiravad tarbetult selliste üksuste rahastamiskõlblikkust, mis on asutatud assotsieerunud kolmandates riikides või mida kontrollivad assotsieerunud kolmandad riigid või kolmanda riigi üksused. Selleks et tagada võrdne kohtlemine liidus või programmiga „InvestEU“ assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksustega ning ühtlustada rahastamiskõlblikkuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondis ja muudes liidu rahalise osalusega kaitseprogrammides, tuleks kehtivaid investeerimissuuniseid kohandada, et tagada piirangute kohaldamine mitteassotsieerunud kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste poolt asutatud või kontrollitavate üksuste suhtes.

(9)

Kehtivate investeerimissuuniste kohaselt ei tohi lõplikud vahendite saajad viie aasta jooksul alates rahastuse viimase väljamakse kuupäevast anda asjaomastest strateegilistest investeeringutest otse tulenevate kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ning liidu ja liikmesriikide olulise julgeolekuhuvi kaitsmiseks vajalike tehnoloogiate intellektuaalomandiõiguste ainulitsentsi või intellektuaalomandi ainuõigusi kolmandatele riikidele või kolmanda riigi üksustele, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kus lõplik vahendite saaja asub, selle heaks kiidab. Selle sätte rakendamine tekitab liikmesriikides suuri probleeme ja kitsaskohti ning takistab seega programmi „InvestEU“ kasutuselevõttu kaitsevaldkonna toetuseks, nõudes liikmesriikidelt lisaks olemasolevatele mehhanismidele uusi kontrollivorme, nagu sõjaliste kaupade ekspordi kontroll või välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud. Nende probleemide lahendamiseks tuleks kehtivaid investeerimissuuniseid muuta, et toetusesaajate suhtes kohaldataks üksnes nende asukohajärgsete liikmesriikide poolt juba rakendatavaid kontrollimehhanisme, samal ajal kui rahastamis- ja investeerimistoimingud oleksid hõlmatud ELi tagatisega.

(10)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2021/1078 vastavalt muuta,