Euroopa Liidu
Teataja
ET
L-seeria
|
|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1766 |
12.11.2025 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2025/1766,
27. august 2025,
millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning jõustamise ja nõuete täitmise eeskirjadega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) ning eelkõige selle artikli 9a lõiget 5, artikli 15b lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 17 lõike 6 punkte b, c ja d, artikli 22 lõiget 3, artikli 24 lõike 4 punkte b, c ja d, artikli 73 lõike 9 punkte b–g, artikli 74 lõiget 11, artikli 75 lõiget 2, artikli 92 lõike 12 punkte a, c ja d ning artikli 107 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1224/2009, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, (2) on sätestatud, et selle teatavate sätete täiendamiseks tuleb vastu võtta erieeskirjad ja -meetmed. Käesoleva määrusega ajakohastatakse kehtivaid eeskirju ja kehtestatakse uued meetmed, mis täiendavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätteid, tuginedes volitustele, mida sisaldavad määrusega (EL) 2023/2842 kehtestatud muudatused. |
|
(2) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud ja mitut neist tuleks kohaldada koos. Lihtsuse huvides ning eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks ja nende paljususe vältimiseks tuleks need seepärast sätestada pigem ühes õigusaktis kui mitmes eraldi õigusaktis, mis sisaldavad palju ristviiteid ja mille puhul tekib dubleerimise oht. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja kehtestada teatavad määratlused. See puudutab eelkõige mõistet „laevaseireseade“, mis kajastab määrusega (EL) 2023/2842 määrusesse (EÜ) nr 1224/2009 tehtud muudatusi seoses muude kui satelliitsidel põhinevate seireseadmete kasutamisega, mis võimaldavad laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata kalalaeva asukoha ning laeva identifitseerida vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 9. |
|
(4) |
Selleks et tagada püügitegevuse ja püügikoormuse tõhus seire kalapüügi seirekeskuste poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 9a, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud eeskirjad konkreetsetesse piirkondadesse sisenemise ja sealt väljumise seire kohta, samuti laevaseireseadme tehnilisi rikkeid, sidehäireid või mittetoimimist ning laeva asukoha andmete saamata jäämist käsitlevad sätted. |
|
(5) |
Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 14, 17, 19a, 21 ja 23 sätestatud püügi registreerimise ja aruandluse kohustuste tõhus kohaldamine, on asjakohane kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke või mittetoimimise, asjakohaste andmete saamata jäämise ja andmetele juurdepääsu häirete korral. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 73 on sätestatud eeskirjad kontrolliülesandega vaatlejate kohta, sealhulgas sätted, mida kohaldatakse juhul, kui on kehtestatud liidu kontrolli- ja vaatluskava. Neid eeskirju tuleks täiendada lisasätetega kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatuse, kohustuste ja turvalisuse kohta. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 VII jaotise I peatükile tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada standardne lähenemisviis liikmesriikide poolt korraldatavale inspekteerimisele. Nendes eeskirjades määratakse kindlaks inspekteerimiseks volitatud ametnike kohustused ning käitajate, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõike 5 kohaselt kalandustoodete kaalumise eest vastutavate isikute kohustused sellise inspekteerimise ajal. Samuti on vaja sätestada ühised põhimõtted merel, sadamates või lossimiskohtades, transpordi ajal, kauplemiskohtades, merel kasutatavate püügivahendite, laevata püügitegevuse, hariliku tuuni kasvanduste ja harrastuskalapüügi inspekteerimise korra ning inspekteerimisaruannete ja nende edastamise kohta. |
|
(8) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 74 on sätestatud inspekteerimist reguleerivad eeskirjad, sealhulgas sätted, mis käsitlevad inspekteerimisülesannete täitmiseks vajalikku koolitust ning vajadust koordineerida tegevust teiste asutustega, kui ametnikel on põhjust arvata, et kalalaeva tegevuses kasutatakse sunniviisilist tööd. Selleks et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine ja võimaldada viivitamata uurida sellist tegevust, mis kujutab endast määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punkti p kohast tõsist rikkumist, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad inspekteerimise korraldamist, et teha kindlaks püügitegevus sunniviisilise töö abil. |
|
(9) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikega 1 kohustatakse liikmesriike looma määruses sätestatud tõsiste rikkumiste punktisüsteemi, milles punktide kogunemine toob kaasa kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise. Artiklis 92 on sätestatud ka, et tuleks kehtestada eeskirjad kalalaevatunnistuse või kalalaeva kaptenina juhtimise õiguse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmete kohta, et edendada võrdseid tingimusi ja nõuete täitmise tava nii liidus kui ka väljaspool seda. |
|
(10) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama kooskõlas määruse III lisaga punktisüsteemi, mille kohaselt laeva kaptenile määratakse kalalaevatunnistuse omanikuga sama arv punkte laevaga seotud tõsise rikkumise eest, mis pandi toime tema juhtimise ajal. Selleks et tagada punktisüsteemi ühtne ja tõhus kohaldamine kaptenite suhtes kõigis liikmesriikides, sealhulgas mis tahes järelmeetmed, mis on seotud kapteni kalalaeva juhtimise õiguse peatamise või jäädava äravõtmisega, tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kalapüügiloaga kaptenite ja neile määratud punktide registreerimiseks. |
|
(11) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 107 on ette nähtud, et komisjon teeb kvootidest mahaarvamisi, kui liikmesriigid ei täida ühise kalanduspoliitika eeskirju ja see võib olla tõsine oht selliste kalavarude kaitsele, mille suhtes kohaldatakse kalapüügivõimalusi või püügikoormuse reguleerimise korda. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad kvootidest mahaarvamise, sealhulgas mahaarvatavate koguste kindlaksmääramise kohta. |
|
(12) |
Käesoleva määruse alusel kontrolli eesmärgil kogutud ja töödeldud isikuandmed peavad vastama määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 112 sätestatud andmekaitse-eeskirjadele. |
|
(13) |
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 sätteid, mida käesolev määrus täiendab, hakatakse kohaldama alates 10. jaanuarist 2026. Seepärast tuleks ka käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast alates. |
|
(14) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 119a lõikega 4 konsulteeriti iga liikmesriigi määratud ekspertidega. |
|
(15) |
Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (3) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 8. juulil 2025, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1224/2009 kehtestatud liidu kalanduse kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning eeskirjade jõustamise ja järgimise kohta.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„kalalaevatunnistuse omanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele on väljastatud kalalaevatunnistus; |
|
2) |
„laevaseireseade“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud seireseade, sealhulgas muul kui satelliitsidel põhinev mobiilne seireseade. |
II JAOTIS
KALAPÜÜGI KONTROLL
I PEATÜKK
Kalapüügi seirekeskuste tehtav püügitegevuse seire
Artikkel 3
Teatavatesse piirkondadesse sisenemise ja neist väljumise seire
Iga liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus jälgib määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 osutatud laevaseiresüsteemi abil pidevalt ja süstemaatiliselt kõigi selliste oma ja muude kalalaevade puhul, millel on luba tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kala püüda, kiirust, liikumist, asukohta ning kõikidesse järgmistesse konkreetsetesse piirkondadesse sisenemise ja sealt väljumise kuupäeva ja kellaaega:
|
a) |
merepiirkonnad, mille suhtes kohaldatakse vetele ja kalavarudele juurdepääsu käsitlevaid erieeskirju; |
|
b) |
püügikeelualad, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 14; |
|
c) |
piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavad ja konventsioonialad, mis on liidule siduvad, ning |
|
d) |
kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed. |
Artikkel 4
Laevaseireseadme tehnilise rikke või sidehäire korral võetavad meetmed
1. Liidu kalalaeva pardal oleva laevaseireseadme tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral edastab kalalaeva kapten lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kalalaeva ajakohased asukoha andmed iga nelja tunni järel alates häire avastamisest või hetkest, mil talle sellest süsteemi veateatega või käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt teatati (olenevalt sellest, kumb on varasem). Selleks kasutab kapten kõiki võimalikke sidevahendeid, mis tagavad täielike ja täpsete andmete edastamise. Liikmesriigid otsustavad, milliseid sidevahendeid nad kasutavad, ning esitavad selle kohta teabe oma ametlikul veebisaidil, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 115.
2. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus sisestab lõikes 1 osutatud laeva asukoha andmed elektroonilisse andmebaasi, milles sellised andmed nende vastuvõtmisel salvestatakse. Käsitsi sisestatud asukoha andmed peavad olema elektroonilises andmebaasis automaatsetest teadetest selgelt eristatavad. Vajaduse korral edastatakse need käsitsi sisestatud laeva asukoha andmed viivitamata vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196 (4) artiklile 60.
3. Laevaseireseadme tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral võib liidu kalalaev sadamast lahkuda alles siis, kui laevaseireseade on lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt täielikult töökorras.
Erandina esimesest lõigust võivad lipuliikmesriigi pädevad asutused anda kalalaevale loa lahkuda sadamast mittetoimiva laevaseireseadmega, et sõita seda parandama või asendama, ning erandjuhtudel, mis on põhjendatud sellise parandamise või asendamise hilinemisega, vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 5 sätestatud tingimustele.
4. Pardale paigaldatud laevaseireseadme tohib selle kontrollimiseks, parandamiseks või asendamiseks eemaldada lipuliikmesriigi pädeva asutuse heakskiidul.
5. Laevaseireseadme tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral edastab liidu kalalaeva kapten, kellel ei ole võimalik esitada laeva asukoha andmeid lõikes 1 esitatud tingimuste kohaselt, nimetatud andmed viivitamata või pöördub laevaga tagasi sadamasse vajaliku kontrolli, remondi või laevaseireseadme asendamise korraldamiseks.
6. Liidu vetes tegutsevate kolmandate riikide kalalaevade kaptenid teatavad kas otse või oma lipuriigi kaudu laevaseireseadme mis tahes tehnilisest rikkest, sidehäirest või mittetoimimisest ning edastavad lõikes 1 sätestatud teabe püügitegevuse toimumiskoha rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele vähemalt kord nelja tunni jooksul.
Rannikuäärne liikmesriik registreerib selle teabe elektroonilises andmebaasis, milles sellised andmed nende vastuvõtmisel salvestatakse.
Kaptenid, kes ei ole edastanud laeva asukoha andmeid vähemalt kord nelja tunni jooksul, edastavad andmed viivitamata või lahkuvad liidu vetest, kuni laevaseireseadme vajalik kontroll, remont või asendamine on lõpetatud.
7. Liidu kalalaevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 meetri, ei loeta väljaspool sidevõrgu leviala viibimist laevaseireseadme tehniliseks rikkeks, sidehäireks või mittetoimimiseks.
Artikkel 5
Kalalaeva asukohta ja liikumist kajastavate andmete saamatajäämise korral võetavad meetmed
1. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus ei ole saanud andmeid rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artikli 23 kohaselt vähemalt 12 järjestikuse tunni jooksul või ei ole saanud andmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1, teatab ta sellest viivitamata liidu kalalaeva kaptenile või kui see ei ole võimalik, käitajale.
2. Kui lõikes 1 osutatud andmeedastused jäävad konkreetse liidu kalalaeva puhul saamata rohkem kui kolm korda ühe kalendriaasta jooksul, tagab lipuliikmesriik, et kalalaeva laevaseireseadet kontrollitakse põhjalikult, et teha kindlaks selle täielik toimimine. Samuti uurib lipuliikmesriik, kas laevaseireseadet on omavoliliselt muudetud. Sellise uurimisega võib kaasneda sellise seadme eemaldamine läbivaatamise eesmärgil.
3. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus ei ole edastatud andmeid lõike 1 kohaselt saanud ja viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, teatab ta sellest võimalikult kiiresti selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
4. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused avastavad teise liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva, mis tegutseb tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning mille kohta ei ole saadud asjakohaseid laeva asukoha andmeid, teavitavad nad sellest võimaluse korral kalalaeva kaptenit ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust.
5. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused avastavad kolmanda riigi lipu all sõitva kalalaeva, mis tegutseb tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja mille kohta ei ole saadud asjakohaseid laeva asukoha andmeid, teavitavad nad võimaluse korral kalalaeva kaptenit ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskust või muud asjaomase kolmanda riigi pädevat asutust, kui tegemist on kalalaevaga, mille suhtes kohaldatakse nõuet edastada laeva asukoha andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikele 7.
Artikkel 6
Püügitegevuse seire ja registreerimine laeva asukoha andmete abil
1. Liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse artiklite 3 ja 4 ning rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artiklite 23 ja 24 kohaselt saadud teavet, et tõhusalt jälgida kõigi oma ja muude selliste kalalaevade püügitegevust, millel on luba tegeleda kalapüügiga nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.
2. Lipuliikmesriigid:
|
a) |
tagavad, et lõikes 1 osutatud andmed registreeritakse elektroonilisel kujul ja talletatakse turvaliselt elektroonilistes andmebaasides vähemalt kolm aastat; |
|
b) |
rakendavad kõik vajalikud abinõud selle tagamiseks, et kõnealuseid andmeid kasutatakse ainult ametlikel ning vajaduse korral teaduslikel eesmärkidel, ning |
|
c) |
rakendavad kõik vajalikud abinõud selliste andmete kaitsmiseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise, kahjustumise või levitamise või neile ilma loata juurdepääsu eest. |
II PEATÜKK
Püügipäevik, eelteatised, ümberlaadimisdeklaratsioonid ja lossimisdeklaratsioonid
Artikkel 7
Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehniline rike või sidehäire
1. Ilma et see piiraks kaptenile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitest 15, 17, 19a, 22 ja 24 tulenevaid kohustusi, edastab kapten või asjakohasel juhul tema esindaja elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral alates sellise sündmuse avastamisest või süsteemist veateate saamisel või vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 3, olenevalt sellest, kumb on varasem, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmed vähemalt kord 24 tunni jooksul, välja arvatud juhul, kui on vajalik lühem ajavahemik. Selliseks andmeedastuseks kasutatakse mis tahes kättesaadavaid telekommunikatsioonivahendeid, mis tagavad täielike ja täpsete andmete edastamise, isegi kui pardal ei ole saaki. Liikmesriigid otsustavad, milliseid sidevahendeid nad kasutavad, ning esitavad selle kohta teabe oma ametlikul veebisaidil, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 115.
2. Lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus registreerib lõikes 1 osutatud andmed elektroonilises andmebaasis, milles sellised andmed nende vastuvõtmisel salvestatakse. Vajaduse korral edastatakse need registreeritud andmed viivitamata vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artiklile 61.
3. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral võib liidu kalalaev sadamast lahkuda alles siis, kui süsteem on lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnituse kohaselt täielikult töökorras.
Erandina esimesest lõigust võivad lipuliikmesriigi pädevad asutused anda kalalaevale loa lahkuda sadamast mittetoimiva elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemiga, et sõita seda parandama või asendama, ning erandjuhtudel, mis on põhjendatud sellise parandamise või asendamise hilinemisega, vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimustele.
4. Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke, sidehäire või mittetoimimise korral edastab liidu kalalaeva kapten või asjakohasel juhul tema esindaja, kes ei ole edastanud püügipäevikute, eelteatiste, ümberlaadimisdeklaratsioonide ja lossimisdeklaratsioonide andmeid lõikes 1 esitatud tingimuste kohaselt, nimetatud andmed viivitamata või pöördub laevaga tagasi sadamasse elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi vajaliku kontrolli, remondi või asendamise korraldamiseks.
5. Liidu vetes tegutsevate kolmanda riigi kalalaevade kaptenid teatavad kas otse või oma lipuriigi kaudu elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi mis tahes tehnilisest rikkest, sidehäirest või mittetoimimisest ning edastavad lõikes 1 osutatud teabe püügitegevuse toimumiskoha rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele. Rannikuäärne liikmesriik registreerib selle teabe elektroonilises andmebaasis, milles sellised andmed nende vastuvõtmisel salvestatakse.
Kaptenid, kes ei ole edastanud andmeid lõikes 1 nimetatud ajavahemike järel, edastavad sellised andmed viivitamata või lahkuvad liidu vetest, kuni elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi vajalik kontroll, remont või asendamine on lõpetatud.
6. Liidu püügilaevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 meetri, ei loeta väljaspool sidevõrgu leviala viibimist laevaseireseadme tehniliseks rikkeks, sidehäireks või mittetoimimiseks.
Artikkel 8
Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemiga seotud andmete saamata jäämise korral võetavad meetmed
1. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus ei ole saanud komisjoni määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15, 17, 19a, 22 ja 24 kohaselt edastatud andmeid vähemalt 12 järjestikuse tunni jooksul alates plaanilisest edastusajast või ei ole saanud edastatud andmeid vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 1, teatab ta sellest viivitamata liidu kalalaeva kaptenile või, kui see ei ole võimalik, käitajale.
2. Kui lõikes 1 osutatud andmeedastused jäävad konkreetse liidu kalalaeva puhul saamata rohkem kui kolm korda ühe kalendriaasta jooksul, tagab lipuliikmesriik, et kalalaeva elektroonilist registreerimis- ja aruandlussüsteemi kontrollitakse põhjalikult, et teha kindlaks selle täielik toimimine, välja arvatud juhul, kui lipuliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast uurimist ja asjakohaste meetmete võtmist lõplikult välistada, et andmete saamata jäämine on tingitud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilisest mittetoimimisest. See uurimine võib hõlmata sellise süsteemi mis tahes seadmete eemaldamist läbivaatamiseks, sealhulgas vajaduse korral selleks, et teha kindlaks, kas süsteemi on omavoliliselt muudetud.
3. Kui lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus ei ole edastatud andmeid lõike 1 kohaselt saanud ja asjaomase laeva viimane edastatud asukoht oli teise liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, teatab ta sellest viivitamata selle rannikuäärse liikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
4. Liidu kalalaeva kapten või käitaja saadab kõik andmed, mida ei ole veel edastatud ning mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele viivitamata pärast kõnealuse teate saamist.
5. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused avastavad teise liikmesriigi lipu all sõitva püügilaeva, mis tegutseb tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning mille kohta ei ole saadud püügipäeviku andmeid, teatavad nad sellest võimaluse korral püügilaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.
6. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused avastavad kolmanda riigi lipu all sõitva püügilaeva, mis tegutseb tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja mille kohta ei ole saadud püügipäeviku andmeid, teatavad nad sellest võimaluse korral kalalaeva kaptenile ja lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele või muule asjaomasele kolmanda riigi pädevale asutusele, kui tegemist on püügilaevadega, mille suhtes kohaldatakse nõuet edastada selliseid andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikele 5.
Artikkel 9
Andmetele juurdepääsu häire korral võetavad meetmed
1. Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused avastavad oma vetes teisele liikmesriigile kuuluva liidu kalalaeva ning ei pääse juurde määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 14, 17, 19a, 21 ja 23 osutatud elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi andmetele, mida tuleb vahetada vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 111, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt kõnealustele andmetele juurdepääsu.
2. Kui rannikuäärne liikmesriik ei saa lõikes 1 osutatud andmeid nelja tunni jooksul alates taotluse esitamisest, edastab liidu kalalaeva kapten või käitaja nimetatud andmed ja rakendusmääruse (EL) 2025/2196 artiklis 26 osutatud automaatvastuse koopia taotluse korral elektrooniliselt rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.
3. Kui lipuliikmesriik või liidu kalalaeva kapten või käitaja ei edasta rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele automaatvastuse koopiat, keelatakse asjaomasel kalalaeval rannikuäärse liikmesriigi vetes kalapüük seni, kuni lipuliikmesriik, kalalaeva kapten või käitaja saadab nimetatud asutustele automaatvastuse koopia või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed.
Artikkel 10
Andmed elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta
Lipuliikmesriigid peavad andmebaase oma elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi toimimise kohta. Kõnealused andmebaasid sisaldavad ning on võimelised automaatselt esitama vähemalt järgmist teavet:
|
a) |
loetelu nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta, mille elektroonilises registreerimis- ja aruandlussüsteemis on esinenud tehnilisi rikkeid või see ei ole toiminud, ning |
|
b) |
loetelu nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta, mis ei ole edastanud iga päev elektroonilist püügipäevikut, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 15. |
III JAOTIS
JÄRELEVALVE JA INSPEKTEERIMINE
I PEATÜKK
Kontrolliülesandega vaatlejad
Artikkel 11
Kontrolliülesandega vaatlejate sõltumatuse tagamine
Selleks, et kontrolliülesandega vaatleja oleks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 lõike 2 punkti b kohaselt liidu kalalaeva omanikust, kalalaevatunnistuse omanikust, kaptenist ja igast laevapere liikmest sõltumatu, ei tohi ta olla:
|
a) |
tema tööpaigaks määratud liidu kalalaeva kalalaevatunnistuse omaniku, kapteni, laevapere liikme, kapteni esindaja või laevaomaniku sugulane või töötaja; |
|
b) |
töötaja ettevõttes, mida kontrollib tema tööpaigaks määratud liidu kalalaeva kalalaevatunnistuse omanik või kapten, laevapere liige, kapteni esindaja või laevaomanik. |
Artikkel 12
Kontrolliülesandega vaatlejate ülesanded
1. Liidu kalalaeva pardal viibivad kontrolliülesandega vaatlejad annavad vajaduse korral kalalaeva inspekteerima tulnud ametnikele viimaste pardale saabudes ülevaate olukorrast. Vajaduse korral ja juhul, kui liidu kalalaeval on selleks võimalused, antakse ülevaade olukorrast kinnisel koosolekul.
2. Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 lõikes 5 osutatud aruande, registreerides püügitegevuse ja muu I lisas loetletud asjakohase teabe ning kasutades II lisas esitatud vormi. Nad edastavad selle aruande pärast ülesande täitmist oma riigi ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Nende riigi pädevad ametiasutused teevad selle aruande taotluse korral kättesaadavaks rannikuäärsele liikmesriigile, komisjonile või Euroopa Kalanduskontrolli Ametile. Teistele liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud aruande koopias ei pea märkima asukohti, kust saak püüti, st iga püügitoimingu algus- ja lõpp-punkti, kuid võib märkida päeva kogusaagi eluskaalu kilogrammides liigiti ja asjakohase geograafilise piirkonna.
3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta kalalaeva kapteni volitusi vastutada ainsana laeva tegevuse eest.
Artikkel 13
Kalalaevadel viibivate kontrolliülesandega vaatlejate turvalisus
1. Liikmesriigid, kes vastutavad kontrolliülesandega vaatlejate määramise või lähetamise eest nende lipu all sõitvate kalalaevade pardale:
|
a) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejad on varustatud täielikult toimiva ja merel kasutamiseks sobiva kahesuunalise sideseadmega, mis on laevast sõltumatu, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 lõike 2 punktis e; |
|
b) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejad on varustatud veekindla isikliku päästemajakaga, millel on jälgimisfunktsioon; |
|
c) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel on kindel kontaktpunkt, hädaolukorras on võimalik tagada tõhus ja õigeaegne teabevahetus ning on kehtestatud menetlused, millega tagatakse kontrolliülesandega vaatleja ja tema kontaktpunkti korrapärane plaaniline teabevahetus; |
|
d) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejatel on ülesannete täitmiseks piisavad volitused; |
|
e) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejad saavad enne esmakordset laevale lähetamist ja seejärel asjakohaste ajavahemike järel piisava ohutuskoolituse. Koolitusprogramm peab vajaduse korral vastama vähemalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjakohastele ohutusalastele koolitusstandarditele ning |
|
f) |
juhendavad ja koolitavad oma kalalaevade kapteneid ja meeskonnaliikmeid kontrolliülesandega vaatlejatega suhtlemise ja nende suhtes täidetavate kohustuste osas, samuti tagajärgede osas, mis kaasnevad nende halva kohtlemise ja töö takistamisega, kui nad täidavad oma tööülesandeid. |
2. Liidu kalalaevade kaptenid ja selliste kolmandate riikide kalalaevade kaptenid, millel on lubatud tegutseda liidu vetes:
|
a) |
teevad kõik endast oleneva, et tagada pardal viibivate vaatlejate füüsiline ohutus ja heaolu; |
|
b) |
esitavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele elektrooniliselt asjakohase teabe pardal viibivate kontrolliülesandega vaatlejate turvalisuse kohta, sealhulgas teadaolev kehavigastus, mis tahes muu teovõime vähenemise juhtum või kadumine; |
|
c) |
tagavad vaatleja isiklikus ruumis privaatsuse; |
|
d) |
tagavad, et kontrolliülesandega vaatlejaid koheldakse pardal viibimise ajal ametiisikutena, ning |
|
e) |
tagavad pardal piiramatu juurdepääsu piisavale toidule, sobivale majutusele ning sanitaarruumidele ja varustusele. |
II PEATÜKK
Inspekteerimine
Artikkel 14
Merel inspekteerimise volitusega ametnikud
1. Ametnikel, kes vastutavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 74 kohase inspekteerimise eest, peab olema liikmesriigi pädevate asutuste volitus. Selleks annab liikmesriik oma ametnikele teenistuskaardi, mis kinnitab nende isikut ja ametialast pädevust, mille kohaselt nad tegutsevad. Iga tööülesandeid täitev ametnik esitab selle inspekteerimise käigus nõudmise korral.
2. Liikmesriigid annavad oma ametnikele piisavad volitused, et nad saaksid kontrollida, inspekteerida ja jõustada vastavalt käesolevale määrusele ning tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.
Artikkel 15
Ametnike kohustused inspekteerimisele eelneval etapil
Inspekteerimisele eelneval etapil koguvad ametnikud võimaluse korral kogu asjakohase teabe, sealhulgas:
|
a) |
kalalaevatunnistuste ja kalapüügilubade andmed; |
|
b) |
laevaseiresüsteemi ja automaatse identifitseerimissüsteemi andmed; |
|
c) |
järelevalvearuanded ja varasemad inspekteerimisaruanded ning |
|
d) |
muu kättesaadav teave kalalaeva ja kapteni kohta, mis võib olla inspekteerimise seisukohast oluline. |
Artikkel 16
Ametnike kohustused inspekteerimise käigus
1. Inspekteerivad ametnikud kontrollivad kõiki rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisa vastavas inspekteerimisaruande moodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Selleks võivad nad teha fotosid, videoid ja audiosalvestusi vastavalt oma riigi õigusele ning võtta vajaduse korral proove.
2. Ametnikud ei tohi rikkuda käitaja õigust võtta inspekteerimise ajal ühendust lipuliikmesriigi pädevate asutustega.
3. Ametnikud arvestavad kogu teavet, mille artikli 12 kohaselt esitab inspekteerimisele kuuluva laeva pardal viibiv kontrolliülesandega vaatleja.
4. Pärast inspekteerimise lõpetamist annavad ametnikud inspekteeritud kalalaeva kaptenile või käitajale ülevaate tehtud inspekteerimisest.
5. Ametnikud lahkuvad pärast inspekteerimise lõpetamist kalalaevalt või inspekteeritud ruumist viivitamata, kui ei ole avastatud ilmset rikkumist.
Artikkel 17
Üldsätted
1. Iga laev, mida kasutatakse kontrolli eesmärgil, sealhulgas järelevalveks, paigutab selgelt nähtavale kohale III lisa kohase vimpli või sümboli. Seda nõuet ei kohaldata varjatud operatsioonide suhtes, mida teostavad laevad, millel on selleks luba liikmesriikide õiguse alusel.
2. Inspekteerimist teostavate ametnike pardaleminekuks kasutataval laeval või veesõidukil heisatakse alati sellise aluse suurusega kooskõlas olev sama laadi lipp või vimpel näitamaks, et selle alusega täidetakse kalandusinspektsiooni kohustusi.
3. Inspekteerimislaeva eest vastutavad isikud võtavad nõuetekohaselt arvesse meresõidu reegleid ja manööverdavad kalalaevast ohutul kaugusel kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega kokkupõrgete vältimise kohta merel.
Artikkel 18
Kalalaeva pardale minek merel
1. Inspekteerimise läbiviimise eest vastutavad ametnikud tagavad, et ei tehta midagi, mis võiks ohustada kalalaeva ja laevapere liikmeid.
2. Ametnikud ei nõua kaptenilt, et tema juhitav kalalaev, mille pardale nad lähevad või mille pardalt nad lahkuvad, peatuks või manööverdaks püügitegevuse ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Ametnikud võivad siiski nõuda püügivahendite vettelaskmise katkestamist või sellega viivitamist, et võimaldada ohutut pardaleminekut või sealt lahkumist, kuni nad on kalalaeva pardale tulnud või sealt lahkunud. Pardalemineku puhul ei tohi selline viivitus ületada 30 minutit pärast seda, kui ametnikud on kalalaeva pardale tulnud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud rikkumine. Nimetatud säte ei mõjuta ametnike võimalust nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks.
Artikkel 19
Tegevus pardal
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisa vastavas inspekteerimisaruande moodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse.
2. Ametnikud võivad kaptenilt nõuda püügivahendi pardalehiivamist selle inspekteerimiseks. Sellistel juhtudel täidab kapten nõudmise viivitamata ja hiivab soovitud püügivahendi.
3. Inspekteerimismeeskond koosneb tavaliselt kahest ametnikust. Vajaduse korral võib inspekteerimismeeskonda täiendavalt kuuluda rohkem ametnikke.
4. Inspekteerimise kestus ei ületa aega, mis on vajalik dokumentide kontrollimiseks, võrgu hiivamiseks ning võrgu, selle asjakohaste seadmete ja saagi inspekteerimiseks. Kestuse piirangut ei kohaldata, kui ilmneb rikkumise kahtlus või kui ametnikud vajavad täiendavat teavet.
5. Rikkumise kahtluse ilmnemisel võib püügivahendile või kalalaeva mis tahes osale, sealhulgas asjakohastele seadmetele, nagu automaatsed sorteerimisseadmed, ning kalandustoodete konteineritele ja ruumi(de)le, kuhu neid võib paigutada, kindlalt kinnitada identifitseerimistähised ja pitserid.
Artikkel 20
Inspekteerimine sunniviisilise tööga seotud püügitegevuse kindlakstegemiseks
1. Selleks et teha kindlaks, kas kalalaeval on toimunud püügitegevust sunniviisilise töö abil, võivad inspekteerimise eest vastutavad ametnikud võtta arvesse üht või mitut V lisas loetletud näitajat ja muud kättesaadavat teavet. Komisjon võib ühe või mitme liikmesriigi taotlusel töötada välja tehnilised suunised ametnike töö toetamiseks.
2. Kui lõikes 1 osutatud näitajad või muu asjakohane teave näitavad, et püügitegevuses kasutati sunniviisilist tööd, teevad ametnikud järgmist:
|
a) |
teavitavad mis tahes muud riiklikku asutust, kes võib olla selles küsimuses pädev, sealhulgas tööalaste õigusrikkumiste eest vastutavad asutused, ning |
|
b) |
teevad kõik vajaliku, et tagada viivitamatute täitemeetmete võtmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 91. |
3. Liikmesriigid tagavad, et ametnikud saavad vajalikku koolitust, et ära tunda kahtlustatavat sunniviisilise töö kasutamist püügitegevuses.
4. Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 74 lõikega 8 piisavad ja tõhusad menetlused talitustevahelise kooskõlastamise ja koostöö tagamiseks, et oleks hõlpsam kindlaks teha ja vajaduse korral edasi uurida püügitegevust, milles kasutatakse sunniviisilist tööd, sealhulgas juhul, kui kalalaevad viibivad sadamas.
Artikkel 21
Inspekteerimise ettevalmistamine
1. Ilma et see piiraks ühise kalanduspoliitika eeskirjade alusel kehtestatud võrdlusaluste, sealhulgas konkreetsete kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (5) artiklis 9 osutatud võrdlusaluste kohaldamist, toimub kalalaeva inspekteerimine sadamas või lossimise ajal järgmistel juhtudel:
|
a) |
plaaniliselt või riskijuhtimise alusel või |
|
b) |
kui kahtlustatakse, et laeval ei järgita ühise kalanduspoliitika eeskirju. |
2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 22 lõike 2 viimase lause kohaldamist, tagavad liikmesriikide pädevad asutused, et lõike 1 punktis b osutatud juhtudel tulevad inspekteerimisele kuuluvale kalalaevale sadamas vastu nende ametnikud.
3. Lõige 1 ei takista liikmesriike tegemast vajaduse korral pistelisi kontrolle.
Artikkel 22
Inspekteerimine sadamates ja lossimiskohtades
1. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud kõiki rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisa vastavas inspekteerimisaruande moodulis loetletud asjakohaseid punkte ja märgivad tulemused aruandesse. Ametnikud peavad nõuetekohaselt silmas kõiki erinõudeid, mida kohaldatakse inspekteeritava kalalaeva suhtes, sealhulgas mitmeaastaste kavade asjakohased sätted.
2. Lossimise inspekteerimisel jälgivad ametnikud kogu kalandustoodete mahalaadimist algusest lõpuni. Ristkontrolli käigus võrreldakse eelteatises liigiti märgitud koguseid, püügipäevikus liigiti märgitud koguseid ja lossitud või ümber laaditud koguseid, vastavalt sellele, mis on asjakohane. Käesolev säte ei takista inspekteerimist pärast lossimise algust.
3. Liikmesriigid tagavad, et inspekteerimine nende territooriumil asuvates sadamates ja lossimiskohtades toimub takistusteta.
Artikkel 23
Üldpõhimõtted
1. Transpordi käigus teostatav inspekteerimine võib toimuda mis tahes kohas ja mis tahes ajal lossimiskoha ja kalandustoodete müügi- või töötlemiskohta saabumise vahel. Inspekteerimise ajal võetakse vajalikke meetmeid, et tagada inspekteeritavate kalandustoodete külmaahela säilitamine.
2. Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade, riiklike kontrolliprogrammide, konkreetsete kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide või liidu toidualastes õigusnormides sisalduvate erisätete kohaldamist, hõlmab transpordi käigus teostatav inspekteerimine võimaluse korral transporditavate toodete füüsilist kontrollimist.
3. Transporditavate kalandustoodete füüsiline kontrollimine võib hõlmata proovi võtmist tarnsporditava(te) partii(de) eri osadest.
4. Transpordi inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõikes 4 osutatud punkte ja kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles. See hõlmab ka kontrollimist, kas transporditavate kalandustoodete kogused vastavad veodokumenti märgitud andmetele ning kas on võimalik tagada partiide jälgitavus.
Artikkel 24
Pitseeritud transpordivahendid
1. Kui ametnikud on veoki või konteineri lastiga manipuleerimise vältimiseks pitseerinud, tagavad liikmesriigi pädevad asutused, et pitserite seerianumbrid on märgitud veodokumenti. Käitajatel on keelatud eemaldada pitsereid vedamise ajal või lõppsihtkohas ilma pädeva asutuse ametniku loata. Inspekteerimise ajal kontrollivad ametnikud, et pitserid on rikkumata ja seerianumbrid on vastavuses veodokumendi andmetega.
2. Kui pitserid kõrvaldatakse lasti inspekteerimise hõlbustamiseks enne, kui last saabub sihtpunkti, asendavad ametnikud originaalpitseri uue pitseriga, märkides inspekteerimisaruandesse pitseri andmed koos originaalpitseri kõrvaldamise põhjustega.
Artikkel 25
Üldpõhimõtted
Selliste külmhoonete, hulgi- ja jaeturu, restoranide või mis tahes muude ruumide inspekteerimisel, milles ladustatakse ja/või müüakse kalandustooteid pärast lossimist või käideldakse vesiviljelustooteid pärast kogumist, kontrollivad ametnikud kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles.
Artikkel 26
Inspekteerimisel kasutatavad täiendavad meetodid ja tehnoloogiad
Selleks, et teha kindlaks kalandus- või vesiviljelustooted, nende allikas või päritolu ja tarnijad ning püügilaevad või tootmisüksused ning valideerida asjakohased andmed, võivad liikmesriigid lisaks rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas loetletud punktidele kasutada olemasolevaid meetodeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (6) artikli 3 punktis 1 määratletud tehisintellektisüsteemi.
Artikkel 27
Püügivahendite inspekteerimine merel
Püügivahendite merel inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles.
Artikkel 28
Laevata püüki kasutava käitaja inspekteerimine
Selliste käitajate inspekteerimisel, kes kasutavad laevata püüki vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 54d, kontrollivad ametnikud kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles.
Artikkel 29
Hariliku tuuni kasvanduste inspekteerimine
Hariliku tuuni kasvanduste inspekteerimisel kontrollivad ametnikud kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles.
Artikkel 30
Harrastuskalapüügi inspekteerimine
1. Ilma et see piiraks ametnike kohustust inspekteerida muud harrastuskalapüüki vastavalt määrusele (EÜ) nr 1224/2009, kontrollivad ametnikud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 55 lõikega 3 hõlmatud harrastuskalapüügi inspekteerimisel kõiki asjakohaseid punkte, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2025/2196 VII lisas sätestatud vastavas inspekteerimisaruande moodulis, ja märgivad tulemused üles.
2. Käesoleva artikli alusel kontrollitavad füüsilised isikud:
|
a) |
hõlbustavad inspekteerimist, andes ametnikele taotluse korral nende tegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid, sealhulgas võimaluse korral nende koopiad, ning juurdepääsu asjakohastele andmebaasidele, ning |
|
b) |
hoiduvad inspekteerivate ametnike takistamisest, hirmutamisest või häirimisest ning hoiavad ära takistamise, hirmutamise või häirimise kolmandate isikute poolt. |
Artikkel 31
Käitajate üldised kohustused
Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 75 lõikes 1 sätestatud käitaja ülesannete täitmisele peavad kõik inspekteeritavad käitajad:
|
a) |
andma ametnikele nende nõudmise korral püügitegevusega seotud vajaliku teabe ja dokumendid (sealhulgas vajaduse korral nende koopiad või juurdepääsu asjaomastele andmebaasidele), mida tuleb vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele täita ja säilitada kas elektrooniliselt või paberil, ja hõlbustama sellise teabe ja dokumentide saamist; |
|
b) |
hoidma ära inspekteerivate ametnike takistamise, hirmutamise või häirimise kolmandate isikute poolt ning |
|
c) |
võimaldama vajaduse korral eraldatud kohtumisruumi, kus kontrolliülesandega vaatleja annab ametnikele ülevaate olukorrast, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2. |
Artikkel 32
Kaalumise eest vastutavate käitajate kohustused inspekteerimise ajal
1. Kaalumise inspekteerimise ajal annavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 5 osutatud käitajad ametnikele:
|
a) |
andmed kaalumissüsteemi kohta, sh vajaduse korral selle tüüp, seerianumber, kõige uuem kalibreerimistunnistus (koos aegumiskuupäevaga), plommi number, kumulatiivse kaalu arvutamiseks kasutatud seadmete salvestatud teave ning tehnilise juhtmestiku skeemi koopia; |
|
b) |
juurdepääsu kõigile kättesaadavatele kontrolli eesmärgil kaalumise videosalvestistele; |
|
c) |
juurdepääsu kõigile ruumidele, kus kalandustoodetest proove võetakse, tooteid sorditakse, ladustatakse, töödeldakse, müüakse ja transporditakse, ning |
|
d) |
tõendi sõltumatu kolmandast isikust kaalujana akrediteerimise kohta, kui see on asjakohane. |
2. Ametnike taotluse korral esitavad käitajad ametnikele kontrolliks vajalikud proovivõtuandmed ja teabe, mis on kogutud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõike 10 kohaselt kehtestatud proovivõtukava, kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi alusel, sealhulgas kaalumisandmed, proovivõtuandmed, märgised ja muu asjakohane teave.
Artikkel 33
Kaptenite üldised kohustused
1. Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 75 lõikes 1 sätestatud kapteni ülesannete täitmisele peab inspekteeritava kalalaeva kapten:
|
a) |
hõlbustama kooskõlas hea merepraktikaga ametnike turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui on antud rahvusvahelise signalisatsioonikoodi asjakohane signaal või kui ametnikku transportivalt laevalt või helikopterilt on raadio teel teatatud pardaletuleku kavatsusest; |
|
b) |
võimaldama kasutada IV lisa nõuetele vastavat laevatreppi, et hõlbustada ohutut ja mugavat pääsemist mis tahes laevale, millele pääs nõuab 1,5 m pikkust või pikemat ronimist; |
|
c) |
lubama ametnikul (ametnikel) pidada sidet lipuriigi, rannikuäärse riigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega; |
|
d) |
hoiatama ametnikke kalalaevade pardal olevate turvariskide suhtes ning |
|
e) |
hõlbustama ametnike ohutut pardalt lahkumist pärast inspekteerimise lõppu. |
2. Kaptenitelt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.
IV JAOTIS
TÄITMISE TAGAMINE
I PEATÜKK
Kalalaevatunnistuse ja juhtimisõiguse peatamine ja jäädav äravõtmine
Artikkel 34
Kalalaevatunnistuse peatamise või jäädava äravõtmise järelmeetmed
1. Kui kalalaevatunnistus on määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kohaselt peatatud või jäädavalt ära võetud, teeb lipuliikmesriigi pädev asutus kalalaevatunnistuse omanikule viivitamata ametlikult teatavaks, et tema kalalaevatunnistus on peatatud või jäädavalt ära võetud.
2. Lõikes 1 osutatud teate saamisel peab kalalaevatunnistuse omanik:
|
a) |
tagama, et asjaomase püügilaeva püügitegevus lõpetatakse viivitamata; |
|
b) |
esitama lipuliikmesriigi pädevatele asutustele kõik riigi õiguse kohaselt nõutavad dokumendid; |
|
c) |
tagama, et asjaomane püügilaev sõidab viivitamata kodusadamasse või lipuliikmesriigi pädevate asutuste määratud sadamasse. Sõidu ajal peavad püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 47; |
|
d) |
tagama, et kogu püügilaeva pardal olevat saaki käideldakse vastavalt lipuliikmesriigi pädevate asutuste korraldustele. |
Artikkel 35
Kalalaeva kaptenina juhtimise õiguse peatamise ja jäädava äravõtmise järelmeetmed
1. Kui kalalaeva kaptenina juhtimise õiguse peatamine või jäädav äravõtmine on algatatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikega 6, teevad kapteni juhitava laeva lipuliikmesriigi pädevad asutused järgmist:
|
a) |
annavad korralduse peatada või võtta ära kapteni õigus juhtida liidu kalalaeva ja rakendavad selle otsuse täitmiseks vajalikke haldusmenetlusi ning |
|
b) |
teatavad ametlikult kaptenile ja kapteni kodakondsusjärgse liikmesriigi pädevatele asutustele õiguse peatamisest või äravõtmisest. |
2. Lõike 1 punktis b osutatud teate saamisel lõpetab kapten viivitamata liidu kalalaeva juhtimise, tingimusel et selline tegevus ei kahjusta meresõiduohutust, ja järgib lipuliikmesriigi pädevate asutuste juhiseid. Kui ühelgi pardal viibival laevapere liikmel ei ole lubatud kaptenit asendada, annavad lipuliikmesriigi pädevad asutused kaptenile korralduse suunduda viivitamata sobivasse sadamasse või peatada kogu püügitegevus, kuni pardal on uus volitatud kapten.
Artikkel 36
Punktide kustutamist õigustavad asjaolud
1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 8 kohaldamist ja tingimusel, et asjaomase püügilaeva kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktide koguarv on suurem kui kaks, võivad lipuliikmesriigi pädevad asutused kustutada kuni kaks punkti, kui kalalaevatunnistuse omanik osaleb pärast punktide määramist vabatahtlikult:
|
a) |
teadusprogrammis, mille eesmärk on parandada püügivahendite selektiivsust, et tõhustada ühise kalanduspoliitika kalanduskontrolli eeskirjade järgimist, või |
|
b) |
püügitegevuses, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010 (7) sätestatud ELi ökomärgise miinimumpõhimõtete ja kriteeriumide kohaselt kehtestatud ökomärgise süsteemiga, tingimusel et sellega sertifitseeritakse ja edendatakse hästi hallatud merekalapüügist saadud tooteid, keskendudes kalavarude säästvale kasutamisele, eesmärgiga parandada ühise kalanduspoliitika kalanduskontrolli eeskirjade järgimist. |
2. Kui punktid kustutati vastavalt lõikele 1, teatatakse kalalaevatunnistuse omanikule sellisest punktide kustutamisest. Kalalaevatunnistuse omanikule teatatakse ka alles jäävate punktide arv.
II PEATÜKK
Kaptenite registreerimine
Artikkel 37
Kaptenitele määratud punktide registreerimine
1. Liikmesriigid, kes tegutsevad kas lipuliikmesriigi või kodakondsusjärgse liikmesriigina, loovad registri kaptenite kohta, kellele on määratud punktid tõsiste rikkumiste eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikele 4, ja hoiavad seda registrit ajakohasena. Register sisaldab vähemalt VI lisas nimetatud teavet.
2. Kui lipuliikmesriik määrab määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 4 kohaselt punkte kalalaeva kaptenile, kes ei ole artikli 92 lõike 4 kohaselt punkte määranud lipuliikmesriigi kodanik, peab lipuliikmesriik:
|
a) |
muu liikmesriigi kodaniku puhul:
|
|
b) |
kolmanda riigi kodaniku puhul:
|
3. Kui punktid on käesoleva määruse artikli 36 lõike 1 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 8 kohaselt kustutatud, teavitab punktide kustutamise eest vastutav liikmesriik kapteni kodakondsusjärgset (-järgseid) liikmesriiki (liikmesriike) või kolmanda riigi kodaniku puhul komisjoni, võimaldades asjaomasel liikmesriigil (asjaomastel liikmesriikidel) registrit vastavalt ajakohastada.
4. Komisjon säilitab kogu teabe liikmesriikide poolt kolmandate riikide kodanike puhul määratud või kustutatud punktide kohta, mis on edastatud vastavalt lõike 2 punkti b ja lõike 3 alusel, ning teeb selle taotluse korral asjaomastele liikmesriikidele kättesaadavaks.
5. Käesoleva artikli kohaselt salvestatud andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat, v.a juhul, kui ühise kalanduspoliitika eeskirjades on sätestatud teisiti või kui säilitamist peetakse vajalikuks inspekteerimiste, kontrolli, auditite või uurimise, sealhulgas kaebuste, rikkumiste või kohtu- või haldusmenetluse eesmärgil.
V JAOTIS
MEETMED EESKIRJADE JÄRGIMISE TAGAMISEKS
Artikkel 38
Tähtaeg ja nõuded seoses liikmesriikide vastamisega komisjoni kvootide vähendamise järeldustele ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise korral
1. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 107 lõikes 2 osutatud tähtaega, mille jooksul liikmesriik peab tõendama, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada, arvestatakse komisjonilt liikmesriigile saadetud kirja saabumise kuupäevast.
2. Liikmesriik lisab määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 107 lõike 2 kohasele vastusele tõendusmaterjali, millega on võimalik komisjonile näidata, et asjaomaseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.
Artikkel 39
Vähendatavate koguste kindlaksmääramine
1. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 107 kohaselt kvootidest mahaarvatavad kogused tuleb määrata proportsionaalselt mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirjade rikkumise ulatuse ja iseloomuga ja nende varude kaitset mõjutava ohu tõsidusega. Seejuures võetakse arvesse kahju, mida põhjustati neile kalavarudele seetõttu, et ei järgitud mitmeaastaste kavadega reguleeritavate kalavarude suhtes kehtestatud eeskirju.
2. Kui lõike 1 kohast mahaarvamist ei saa mittevastavusega seotud kalavaru või -varude rühmaga seotud kvoodi või selle kindlaksmääratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, kuna selle kalavaru või -varude rühmaga seotud kvooti, kindlaksmääratud osa või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist vähendada vastavalt lõikele 1 järgneval aastal või järgnevatel aastatel muude kalavarude või -varude rühma kvooti, mida asjaomane liikmesriik kasutab samas geograafilises piirkonnas või millel on sama kaubanduslik väärtus.
VI JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 40
Isikuandmete kaitse ja töötlemine
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid töödeldakse üksnes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 112 sätestatud eeskirjadega.
Artikkel 41
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 10. jaanuarist 2026.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. august 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
(4) Komisjoni 17. oktoobri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2196/oj).
(5) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/66/oj).
I LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJATE ÜLESANDED
1.
Kalalaeva pardal viibides märgivad kontrolliülesandega vaatlejad üles kogu asjakohase püügitegevuse, sealhulgas eelkõige järgmise:|
a) |
iga püügitoimingu alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja geograafilised asukohad; |
|
b) |
tähelepanekud sügavuse kohta püügitoimingu alguses ja lõpus; |
|
c) |
igal püügitoimingul kasutatava püügivahendi liik ja selle mõõdud, sealhulgas vajaduse korral võrgusilma suurus ja püügivahenditele paigaldatud lisaseadmed; |
|
d) |
tähelepanekud püügi registreerimise (st püügipäevik, eelteatis ja ümberlaadimisdeklaratsioonid) ja hinnangulise saagi kohta, et teha kindlaks sihtliigid, kaaspüük, sealhulgas tundlikud liigid ja tagasiheide, et täita saagi registreerimise, saagi koostise ja tagasiheite eeskirju; |
|
e) |
tähelepanekud saaki kuuluvate eri kalaliikide suuruse kohta, tuues eraldi välja alamõõdulised isendid. |
2.
Kontrolliülesandega vaatlejad märgivad ära kõik häired laevaseiresüsteemis, sealhulgas laevaseireseadmes, samuti muudes kalanduse kontrolli seisukohast olulistes süsteemides või seadmetes, nagu elektroonilised kaugseiresüsteemid, sealhulgas videovalvesüsteemid, ning süsteemid mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.
3.
Kontrolliülesandega vaatlejad teavitavad asjaomaseid pädevaid asutusi ja märgivad üles kogu teabe, mis võib olla asjakohane, et teha kindlaks, kas püügitegevus on toimunud sunniviisilist tööd kasutades. Selleks et teha kindlaks, kas kalalaeva pardal on tehtud sunniviisilist tööd, võib kontrolliülesandega vaatleja jälgida üht või mitut V lisas loetletud näitajat või muud asjakohast teavet.
II LISA
KONTROLLIÜLESANDEGA VAATLEJA ARUANDE VORM
|
VAATLEJA ANDMED |
|
|
Nimi |
|
|
Ametisse määranud (pädev asutus) |
|
|
Ametisse võtnud (tööandja) |
|
|
Alguskuupäev |
|
|
Lõppkuupäev |
|
|
KALALAEVA ANDMED |
|
|
Tüüp |
|
|
Lipuriik |
|
|
Nimi |
|
|
Ühine laevastikuregistri number või selle puudumisel muu number |
|
|
Pardatähis |
|
|
Rahvusvaheline raadiokutsung |
|
|
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number või selle puudumisel muu number |
|
|
Peajõuseadme võimsus |
|
|
Kogupikkus |
|
|
PARDAL HOITAVAD PÜÜGIVAHENDID |
|
|
1. |
|
|
2. |
|
|
3. |
|
|
PÜÜGIREISI AJAL TÄHELEPANEKUTE KOHASELT KASUTATUD PÜÜGIVAHENDID |
|
|
1. |
|
|
2. |
|
|
3. |
|
|
PÜÜGITOIMINGUTE ANDMED |
|
|
Püügitoimingu viitenumber (kui on) |
|
|
Kuupäev |
|
|
Kasutatud püügivahendi liik |
|
|
Mõõtmed |
|
|
Võrgusilma suurus |
|
|
Paigaldatud lisaseadmed |
|
|
Püügi alguse kellaaeg Püügi lõpu kellaaeg |
|
|
Asukoht püügi alguses |
|
|
Algsügavus |
|
|
Sügavus püügi lõpus |
|
|
Asukoht püügi lõpus |
|
|
SAAK |
Liigid |
Pardal hoitav |
Vette tagasi lastud |
|
|
Iga liigi hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Sihtliikide hinnanguline kogus eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
|
Saagi hinnanguline kogukaal eluskaalu kilogrammides |
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt |
|
|
|
|
Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad |
|
|
|
|
TÄHELEPANEKUD EESKIRJADE RIKKUMISE KOHTA:
KOKKUVÕTE PÜÜGIREISI LÕPUS:
VAATLEJA ALLKIRI:
KUUPÄEV:
III LISA
KALANDUSINSPEKTSIOONI VAHENDITE MÄRGISTAMINE
Inspekteerimisvimpel või märk
Kõigil kalanduskontrolliks, inspekteerimiseks ja jõustamiseks kasutatavatel laevadel peab kasutatava üksuse küljel olema selgelt näha inspektsiooni vimpel või sümbol. Kõnealuseid kohustusi täitvatel laevadel peab ülesande täitmisel olema inspektsiooni vimpel alati heisatud ja selgelt näha.
Sõna „KALANDUSINSPEKTSIOON“ võib samuti olla märgitud üksuse külgedele.
IV LISA
LAEVATREPI EHITUS JA KASUTAMINE
1.
Käesolevas lisas sätestatakse nõuded juurdepääsu kohta kalalaevadele, millele on vaja ronida 1,5 meetrit või rohkem.
2.
Laeval peab olema laevatrepp, mis võimaldab inspektoritel merel turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda. Laevatrepp hoitakse puhtana ja heas korras.
3.
Laevatrepp paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et:|
a) |
sellele ei langeks võimalikud heited kalalaevalt; |
|
b) |
see ei asu laevakere kumeruste kohal ja on võimalikult laevakere keskosas; |
|
c) |
iga aste on kindlalt vastu kalalaeva külge. |
4.
Laevatrepi astmed on:|
a) |
lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja valmistatud oksakohtadeta jätkamata lauast; neli alumist astet võivad olla valmistatud piisavalt tugevast ja jäigast kummist või muust samasuguste omadustega materjalist; |
|
b) |
libisemist kindlalt takistava pinnaga; |
|
c) |
vähemalt 480 mm pikkused, 115 mm laiused ja 23 mm paksused, arvestamata libisemisvastaseid vahendeid või sooni; |
|
d) |
asetatud võrdsete vahedega mitte alla 300 mm ja mitte üle 380 mm; |
|
e) |
kinnitatud viisil, mis tagab nende püsimise horisontaalasendis. |
5.
Laevatrepil ei tohi olla üle kahe väljavahetatud astme, mis on kohale kinnitatud redeli algkonstruktsioonis kasutatud viisist erinevalt, ja sel viisil kinnitatud astmed asendatakse võimalikult kiiresti astmetega, mis kinnitatakse kohale redeli algkonstruktsioonis kasutatud viisil.Kui väljavahetatud aste kinnitatakse laevatrepi külgköie külge astme küljele tehtud soonte abil, peavad sooned olema astme pikemal küljel.
6.
Trepi külgköiteks on kaks katmata manillaköit või muud samasugust köit ümbermõõduga vähemalt 60 mm; kumbagi köit ei kaeta mingi materjaliga ning ülemisest astmest allpool ei või olla jätkukohti; kaks nõuetekohaselt kalalaeva külge kinnitatud põhiköit ümbermõõduga vähemalt 65 mm ja päästeköis on kasutamiseks käepärast.
7.
Lehtpuupuidust või muust samasuguste omadustega materjalist ja ühest oksakohtadeta jätkamata lauast valmistatud 1,8–2 m pikkused tugilatid paigaldatakse selliste vahedega, mis takistavad laevatrepil keerdu minemast. Kõige alumine tugilatt paigaldatakse altpoolt viiendale astmele ning tugilattide vahel ei tohi olla rohkem kui üheksa astet.
8.
Laevatrepi, pardatrepi või muu abivahendi ülemise otsa ja laevateki vahel on vahendid, mis tagavad, et inspektorid saavad laevale minna või sealt lahkuda mugavalt ja turvaliselt. Kui laevale minnakse reelingu- või umbreelinguvärava kaudu, peavad väraval olema nõuetekohased käsipuud.
9.
Kui laeva minnakse ja sealt lahkutakse reelingutrepi kaudu, kinnitatakse trepp kindlalt umbreelingu- või platvormipiirde külge ning laevamineku või sealt lahkumise kohale kinnitatakse kaks tugiposti vahega 0,70–0,80 m. Mõlemad tugipostid kinnitatakse jäigalt laevakere külge alt või alumise osa lähedalt ning samuti kõige kõrgemast kohast; nende läbimõõt on vähemalt 40 mm ja need ulatuvad vähemalt 1,20 m umbreelingust kõrgemale.
10.
Öösel on nii laevatrepi pardaväline osa kui ka koht, kus inspektor laevale astub, piisavalt valgustatud. Käepärast hoitakse isesüttiva tulega päästerõngast. Viskeliin on kasutamiseks käepärast.
11.
Kalalaeval on vahendid, mis võimaldavad laevatreppi kasutada laeva mõlemal küljel. Vastutav inspektor võib avaldada soovi selle kohta, kummale küljele laevatrepp asetada.
12.
Kalalaeva valveohvitser vastutab trepi kohaleasetamise ning inspektori laevalemineku ja sealt lahkumise eest.
13.
Kui kalalaeva konstruktsioonidetailid, näiteks põrkevöö, takistavad mõne kõnealuse sätte rakendamist, nähakse ette erikord, et inspektorid saaksid turvaliselt laevale minna ja sealt lahkuda.
V LISA
MITTEAMMENDAV LOETELU NÄITAJATEST, MILLE ALUSEL TEHAKSE KINDLAKS SUNNIVIISILISE TÖÖ KASUTAMINE KALAPÜÜGIL
1.
Pettus:|
a) |
kaluritel puudub kirjalik leping või leping on koostatud keeles, millest nad aru ei saa; |
|
b) |
kaluritel on tööle võtmisel teadmine, et töö on seaduslik, kuid tegelikult see ei ole seaduslik; |
|
c) |
kaluritele anti lubadus töötada teise tööandja heaks / teise kalalaeva pardal. |
2.
Halvad töötingimused:|
a) |
kaluritele ei anta vigastuse korral arstiabi; |
|
b) |
raske haiguse või vigastuse korral ei viida kalurit kaldale arstiabi saamiseks. |
3.
Halvad elamistingimused:|
a) |
kalurid on alatoidetud (sh beribeeri juhtumid) ja dehüdreerunud; |
|
b) |
sanitaarruumid on kasinad või nendes valitsevad tingimused on vastuvõetamatud; |
|
c) |
eluruumides ei ole piisavalt ruumi / need on ülerahvastatud. |
4.
Liigne ületunnitöö:|
a) |
meeskonna suurus on laevatüübi/püügivahendite jaoks ülimalt ebapiisav; |
|
b) |
püügireisid on ülimalt pikad; |
|
c) |
pidev puudus puhketundidest ja puhkepäevadest; |
|
d) |
ei anta kaldapuhkust ja põhipuhkust. |
5.
Töötamine alaväärse tasu eest või ilma palgata:|
a) |
kaluritele ei maksta osaliselt palka või üldse mitte. |
6.
Kaitsetu kuritarvitamine:|
a) |
haavatavas olukorras kalureid, sealhulgas migranditaustaga kalureid sunnitakse töötama talumatutes tingimustes või vägivalla ähvardusel. |
7.
Liikumise piiramine:|
a) |
kalurid ei tohi laevalt lahkuda, sealhulgas sadamas viibimise ajal. |
8.
Eraldatus:|
a) |
kalureid hoitakse merel kauem, kui on kokku lepitud; |
|
b) |
kalurid on pardal teistest meeskonnaliikmetest eraldatud; |
|
c) |
kaluritelt on mobiiltelefonid ära võetud; |
|
d) |
kaluritel puudub juurdepääs sidesüsteemidele ja/või WiFi-le. |
9.
Füüsiline ja seksuaalne vägivald:|
a) |
märgid füüsilistest vigastustest või muud tõendid füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise vägivalla kohta; |
|
b) |
kaluritega suheldakse solvaval viisil. |
10.
Hirmutamine ja ähvardamine:|
a) |
kalurite puhul kasutatakse sunni ja kontrolli vahendina ähvardusi, sealhulgas sunnitakse neid tegema lisatööd või neile ei anta toitu või jäetakse toidukorrast ilma. |
11.
Palga või muude lubatud hüvitiste kinnipidamine:|
a) |
kalurite passid, viisad või tööload on kapteni või töövahendusbüroo käes. |
12.
Võlaorjus või võlaga manipuleerimine:|
a) |
kaluritelt nõutakse pardal osutatavate põhiteenuste eest lisatasu. |
VI LISA
KAPTENITE REGISTRISSE KANTAV MIINIMUMTEAVE
Kaptenite registrisse kantakse järgmine teave.
|
1. |
Selle kapteni identifitseerimisandmed (liikmesriigi / muu liikmesriigi / kolmanda riigi kodanik), kellele punktid määrati:
|
|
2. |
Asjaomas(t)e kalalaeva(de) identifitseerimisandmed:
|
|
3. |
Punktide registreerimine:
|
|
4. |
Juhtimise õiguse peatamine või äravõtmine:
|
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/1766/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)