(1)

20. detsembril 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist ja Indiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 5. novembril 2024 Kandelium Group GmbH (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „Kandelium“). Kaebuse esitas liidu baariumkarbonaadi tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/482 (2) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi ka kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina RV ja India ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ning teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid üles selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Uurimise algatamise kohta märkusi ei esitatud.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

Kuna on ainult üks teadaolev liidu tootja, Kandelium Group GmbH, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust, ei olnud valikuuring vajalik.

(9)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(10)

Nõutud teabe esitas seitse äriühingut, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse, kuid kolm nendest äriühingutest ei olnud mitte sõltumatud importijad, vaid uuritava toote kasutajad, ja üks neist oli nii importija kui ka kasutaja. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kolm sõltumatut importijat, võttes aluseks liitu suunatud impordi mahu uurimisperioodil ja edasimüügi liidu turul. Üks kolmest valimisse kaasatud importijast ei esitanud aga ettenähtud tähtaegade jooksul importijate küsimustiku vastust.

(11)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“ või Hiina RV“) eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(12)

Nõutud teabe esitasid kolm Hiina eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina Rahvavabariigi esindusega. Valimi kohta märkusi ei esitatud.

(13)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Uurimise algatamise ajal oli komisjonile teada ainult üks India eksportiv tootja. See eksportiv tootja esitas nõutud teabe ja oli nõus kuuluma valimisse. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Seetõttu leidis komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik, ja tegi ettepaneku uurida kõnealust ainsat eksportivat tootjat. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti selle otsuse üle teadaoleva asjaomase eksportiva tootja ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(15)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(16)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid uuritava tootega seotud võimalike toorainemoonutuste kohta Hiina Rahvavabariigis. Kaebuses esitatud tõendite põhjal on üks uuritava toote tootmisel kasutatav tooraine, nimelt süsinikdioksiid, mis moodustab uuritava toote tootmiskuludest vähemalt 17 %, maksustatud ekspordikäibemaksuga. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega ka toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohased lisaküsimustikud.

(17)

Eksportivatele tootjatele, liidu tootjale, sõltumatutele importijatele ja kasutajatele suunatud küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (3).

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(20)

Uuritav toode on pulbriline või pressitud või kaltsineeritud graanulitena esinev baariumkarbonaat, mille strontsiumisisaldus on 0,07 % ja väävlisisaldus üle 0,0015 % massist ning mis kuulub praegu CN-koodi ex 2836 60 00 (TARICi koodi 2836 60 00 10) alla (edaspidi „uuritav toode“).

(21)

Baariumkarbonaat on anorgaaniline ühend keemilise valemiga BaCO3, millel on mitmesuguseid kasutusviise, näiteks klaasi- ja keraamikatööstuses. Klaasitootmisprotsessis parandab baariumkarbonaat klaasi optilisi omadusi, muutes selle säravamaks. Keraamikatööstuses võimaldab baariumkarbonaat saada siledamaid ja ühtlasemaid glasuurpindu.

(22)

Asjaomane toode on Hiinast ja Indiast pärit uuritav toode, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2836 60 00 (TARICi kood 2836 60 00 10) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(23)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(24)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Toote määratluse kohta märkusi ei esitatud.

(26)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(27)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet baariumkarbonaadi tootmisel kasutatavate sisendite kohta, et koguda andmeid, mida on vaja alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks. Asjakohase teabe esitasid kaks eksportivat tootjat.

(28)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus küsimustikule ei vastanud. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(29)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, ja nimetas võimaliku sobiva kolmanda võrdlusriigina Türgit.

(30)

11. aprillil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks võimalikud võrdlusriigid, nimelt Türgi ja Mehhiko. Komisjon sai esimese teate kohta märkusi eksportivatelt tootjatelt Redstarilt ja Chutianilt ning kaebuse esitajalt. Neid märkusi on nõuetekohaselt käsitletud teises teates.

(31)

15. mail 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi Türgi põhjal. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Türgi tootjate Türkiye şişe ve cam fabrikalari A.Ş (edaspidi „Sisecam“) ja Alkim Alkali Kimya A.Ş. (edaspidi „Alkim“) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(32)

Komisjon sai teise teate kohta märkusi eksportivatelt tootjatelt Redstarilt ja Chutianilt ning kaebuse esitajalt. Neid märkusi on käsitletud allpool punktis 3.1.4 asjaomase pealkirja all.

(33)

Pärast saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.1.3.

(34)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: „Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(35)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(36)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(37)

Hiina RV keemiasektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (4) tegi komisjon kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu.

(38)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (5). Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa keemiasektorist on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (6) jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (7). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiina RV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (8). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs moonutusi, eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguste andmise kaudu (9). Samamoodi leidis komisjon keemiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (10) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (11).

(39)

Sarnaselt eelmistele Hiina RV keemiasektorit käsitlevatele uurimistele analüüsis komisjon käesoleva uurimise käigus, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, arvestades oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses, ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete alase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (12) (edaspidi „aruanne“), milles tuginetakse avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiina RVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(40)

Kaebuses väideti, et Hiina baariumkarbonaadi sektoris esineb olulisi moonutusi. Selles viidati aruandele ja eelkõige sellele, et Hiina RV majandussüsteem on „sotsialistlik turumajandus“ ja Hiina Kommunistlikul Parteil (edaspidi „HKP“) on aktiivne roll nii Hiina RV avalikus kui ka erasektoris.

(41)

Täpsemalt märgiti kaebuses järgmist.

(42)

Kokkuvõttes jäädi kaebuses seisukohale, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole kaebuse kohaselt käesoleval juhul sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(43)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Oma analüüsis käsitles ta valitsuse ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(44)

Selleks hindas komisjon kõigepealt, kas baariumkarbonaadi sektorit teenindavad Hiina RVs olulisel määral ettevõtjad, kes on Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Asjaomase toote sektorit teenindavad nii eraettevõtted, nagu Guizhou Hongtai Barium Industry Co., Ltd., (22) Hubei Jingshan Chutian Barium Salt Co., Ltd. (23) või Zaozhuang Yongli Chemical Co., Ltd., (24) kui ka riigi omanduses olevad ettevõtted, nagu Sinochemi kontsern (25). Eratootjate ja riigi omanduses olevate tootjate täpset osakaalu baariumkarbonaadi turul ei olnud võimalik kindlaks teha. Komisjon leidis aga, et riik kontrollib otseselt vähemalt ühte tootjat, nimelt Redstari, (26) mida sisuliselt kontrollib Qingdao omavalitsuse rahvavalitsuse riigivara järelevalve ja halduskomisjon (27) riigi omanduses oleva valdusettevõtja Qingdao Redstar Chemical Group Co., Ltd. (28) kaudu. Peale selle on Sinochemi kontsern (29) riiginõukogu riigivara järelevalve- ja halduskomisjoni (edaspidi „SASAC“) (30) kontrollitav keskne ettevõtja, kes on baariumkarbonaadiga kaupleja (31).

(45)

Lisaks sellele on HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse saanud reegliks mitte üksnes riigi omanduses olevates ettevõtetes, (32) vaid ka eraettevõtetes, ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP organisatsioonide kaudu ettevõtjatele tõepoolest sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla.

(46)

Lisaks on erasektori edendamise seaduses kohustatud „erasektori majandusorganisatsioone ja nende käitajaid toetama Hiina Kommunistliku Partei juhtimist, järgima hiinapärast sotsialistlikku süsteemi ja aktiivselt osalema nüüdisaegse sotsialistliku võimu ülesehitamises“ (33).

(47)

Uurimise käigus leiti, et keemiasektorit hõlmav riiklik tööstusühendus on Hiina naftakeemia- ja keemiatööstuse liit (edaspidi „CPCIF“). CPCIF allub HKP üldisele juhtimisele, viib ellu parteilist tegevust ja loob parteirakukeste tegevuseks vajalikud tingimused (34). Lisaks on „tööstusliidu registreeriv ja juhtiv asutus [---] tsiviilasjade ministeerium“ (35) ning CPCIFi esindajaks saamiseks tuleb „alluda HKP juhtimisele, toetada hiinapärast sotsialismi, viia otsusekindlalt ellu partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt pädev“ (36).

(48)

Sinochemi kontsern on CPCIFi liige (37).

(49)

Täpsemalt on baariumkarbonaadi tootjaid esindav riiklik tööstusühendus Hiina anorgaaniliste soolade tootmisharu ühendus (edaspidi „CISIA“) (38). CISIA põhikirja artiklis 3 on sätestatud: „Ühendus allub Hiina Kommunistliku Partei üldjuhtimisele“ (39). Lisaks on selles kehtestatud ühendusele kohustus „aktsepteerida tsiviilasjade ministeeriumi ja asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid ning järelevalvet ja juhtimist“ (40). Samuti on artiklis 36 sätestatud „[CISIA] presidendi, asepresidendi ja peasekretäri“ ametikohale asumise tingimused, mille hulka kuulub nõue „alluda Hiina Kommunistliku Partei juhtimisele, toetada hiinapärast sotsialismi, viia otsusekindlalt ellu partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olla poliitiliselt pädev“ (41).

(50)

CISIA tegevdirektorina tegutseb Qingdao Redstar Chemical Group Co., Ltd. (42).

(51)

Keemiasektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina uusimad keemia- ja naftakeemiasektori poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustavad 14. viisaastaku plaan ja 2035. aasta perspektiivid, mille kohaselt kavatseb Hiina RV valitsus „kiirendada oluliste tootmisharude, näiteks keemiatööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (43).

(52)

Selleks kavatseb Hiina RV valitsus „toetada eraõiguslikke majandusorganisatsioone suurtes riiklikes strateegiates ja suurprojektides osalemisel. Toetada eraõiguslikke majandusorganisatsioone strateegilistesse kujunemisjärgus tootmisharudesse, tulevikutööstusse ja muudesse valdkondadesse investeerimisel ja seal äritegevuse alustamisel, soodustada tehnoloogilist ümberkujundamist ning traditsiooniliste tootmisharude ümberkujundamist ja ajakohastamist (44).“

(53)

Konkreetsemalt on 14. viisaastakul naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamist käsitlevas suunavas arvamuses (45) (edaspidi „suunav arvamus“) märgitud ka, et Hiina RV valitsus „kiirendab traditsiooniliste tootmisharude ümberkujundamist ja ajakohastamist, töötab aktiivselt välja uusi keemilisi materjale ja peenkemikaale [---] ning edendab Hiina üleminekut suure naftakeemia- ja keemiatööstusega riigist tugevaks jõuks naftakeemia- ja keemiatööstuse valdkonnas. [---] 2025. aastaks [---] täiustatakse veelgi mahtlastina keemiatoodete tootmise koondumist ning tootmisvõimsuse rakendusaste jõuab rohkem kui 80 %ni; etüleeni ekvivalendi varustuskindlust suurendatakse märkimisväärselt ja uute keemiliste materjalide varustuskindlus jõuab rohkem kui 75 %ni“ (46). Peale selle Hiina RV valitsus „[e]dendab tööstuse struktuuri kohandamist: tugevdab konkreetseid meetmeid ja tööstuse mastaabi teaduspõhist reguleerimist“ (47).

(54)

Samuti on tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogis (48) nimetatud baariumkarbonaadi tootmisharu ühena nn piiratud tootmisharudest ning „ühe tootmisliiniga tootmisüksused, [---] mille toodang on alla 20 000 tonni tavakvaliteediga baariumkarbonaati aastas“, on loetletud kõrvaldamisele kuuluvate nn iganenud tootmisharude (49) hulgas.

(55)

Peale selle on teatavates Hiina poliitikadokumentides käsitletud ka baariumkarbonaadi tootmiseks kasutatavaid sisendeid, sealhulgas kivisütt. Näiteks on 14. viisaastaku plaanis toorainetööstuse arendamise kohta sätestatud, et Hiina „edendab kivisöe puhast ja tõhusat kasutamist [ning] kivisöe kiiret töötlemist kemikaalideks“ (50).

(56)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest teha baariumkarbonaadi sektori üle järelevalvet ja suunata selle arengut leiab provintside tasandil, nagu Shandongi provintsi 14. viisaastaku plaanis keemiatööstuse arendamise kohta, mille eesmärk on „terviklikult edendada tööstusbaasi ajakohastamist ja tööstusahela moderniseerimist, kiirendada aegunud ja ebatõhusa tootmisvõimsuse kasutusest kõrvaldamist ning edendada keemiatoodete arendamist funktsionaalse kasutuse, täiustamise ja eristamise suunas. Suunata ettevõtteid ühinema ja oma tegevust ümber korraldama, optimeerima ressursside eraldamist ja tööstusahela struktuuri ning parandama tootmise tõhusust ja kasumlikkust“ (51) ning konkreetsemalt „kontrollida kasvu ja optimeerida varusid ning kavandada ja ehitada üles nüüdisaegse kivisöepõhise keemiatööstuse klastrid Lõuna-Shandongis Zaozhuangis [---]. Kasutada täiel määral ära kivisöepõhise baaskeemiatööstuse eeliseid, vähendada tavapärase kivisöepõhise keemiatööstuse tootmisvõimsust, [---] ning kiirendada järgneva etapi kivisöepõhiste peenkemikaalide arendamist ja tootmist (52).“ Zaozhuang Yongli Chemical Co., Ltd. asub Zaozhuangis (53).

(57)

Samamoodi on Guizhou 14. viisaastaku plaanis majandus- ja sotsiaalarengu ning 2035. aasta perspektiivide kohta märgitud, et provintsi eesmärk on „aktiivselt uurida ja arendada uusi protsesse ja tehnoloogiaid baariumit kasutavas keemiatööstuses, keskenduda elektroonilise puhtusastmega, analüüsipuhaste, farmatseutiliste ja muude baariumsoolast toodete arendamisele ning suurendada baariumsoola jäätmeressursside igakülgset kasutamist“ (54).

(58)

Samuti on Guizhou 14. viisaastaku plaanis strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude klastrite loomise kohta kehtestatud kohustus „püüda ehitada üles iseloomulik uute materjalide tööstusklaster, keskendudes [---] baariumsoolal põhinevatele keemilistele ainetele [---] ning kiirendada tootmisharu kvaliteedi ja tõhususe parandamist“ (55) .

(59)

Nii Redstar kui ka Guizhou Hongtai Barium Industry Co., Ltd. asuvad Guizhous.

(60)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis leidis komisjon, et Redstari esimees tegutseb ka parteikomitee sekretäri ja Qingdao Redstar Chemical Group Co., Ltd. esimehena (56).

(61)

Lisaks leiti uurimise käigus, et Guizhou Hongtai Barium Industry Co., Ltd. tagab, et maakonna mittesotsiaalse organisatsiooni partei töörühma sekretäri asetäitja viib äriühingu töötajatele läbi parteitunde (57). Peale selle asub äriühing Tianzhu maakonna tööstuspargis (58) ja Tianzhu maakonna tööstusparki haldava riigi omanduses oleva maakondliku tööstusinvesteeringute äriühingu esimees tegutseb ka parteiharu sekretärina (59).

(62)

Sinochemi kontserni juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja mitu juhatuse liiget on parteikomitee sekretäri asetäitjad (60). Samuti tutvustab Sinochem Group ennast äriühinguna, mis „juhindub Xi Jinpingi uuele ajastule vastava hiinapärase sotsialismi ideest, tugevdab tõhusalt partei üldist juhtimist ettevõtte üle, süvendab parteitööd [ja] võimaldab kõigi tasandite parteirakukestel täiel määral oma rolli täita“ (61).

(63)

Hiina baariumkarbonaadi tootjate ja HKP vaheliste isiklike sidemete olemasolu ei olnud võimalik süstemaatiliselt kindlaks teha. Kuna aga uuritav toode esindab keemiasektori allsektorit, leidis komisjon, et keemiasektorit käsitlevate hiljutiste uurimiste käigus kindlaks tehtud teave, millele on osutatud põhjenduses 38, on asjakohane ka uuritava toote puhul.

(64)

Samuti on baariumkarbonaadi sektoris kehtestatud poliitika, millega soositakse omamaiseid tootjaid või mõjutatakse turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Komisjon leidis mitu dokumenti, millest nähtub, et baariumkarbonaadi tootmisharu saab kasu valitsuse suunistest ja sekkumisest keemiasektorisse, kuna baariumkarbonaadi näol on tegemist keemiasektori allsektoriga.

(65)

Hiina RV valitsus peab keemiatööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (62). Seda kinnitavad arvukad kemikaale käsitlevad riiklikul, piirkondlikul ja kohalike omavalitsuste tasandil avaldatud kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus nägi 14. viisaastaku plaanis ette keemiatööstuse optimeerimise ja ajakohastamise (63).

(66)

Samamoodi on toorainetööstuse arendamise 14. viisaastaku plaaniga ette nähtud, et Hiina RV valitsus: „[o]ptimeerib organisatsioonilist struktuuri: muudab juhtivad ettevõtted suuremaks ja tugevamaks. [---] Toetab ettevõtteid piirkondade- ja omanikevaheliste ühinemiste ja ümberkorralduste kiirendamisel, tööstuse koondumise suurendamisel ja rahvusvahelise tegevuse elluviimisel. Arendab keemia, naftakeemia, terase, mitteraudmetallide, ehitusmaterjalide ja muude tootmisharude tööstusahelates välja keskkonnahoidlike ja konkurentsivõimeliste juhtivate ettevõtete rühma“ (64).

(67)

Peale selle kavatseb Hiina RV valitsus nüüdisaegse kivisöepõhise keemiatööstuse elujõulise arengu edendamist käsitleva teatise kohaselt „veelgi tugevdada planeerimissuuniseid, optimeerida tööstuslikku ülesehitust ning soodustada kõrgtehnoloogia, seadmete ümberkujundamise ja olemasolevate nüüdisaegsete kivisöepõhiste keemiaprojektide ajakohastamise kiirendatud rakendamist“ (65).

(68)

Täpsemalt leiti uurimise käigus tõendeid ka Hiina RV valitsuse suuniste ja sekkumise kohta kohalikul tasandil, näiteks Guizhous, kus „Tianzhu maakond on viimastel aastatel aktiivselt keskendunud eesmärgile ehitada üles oluline baariumisoolapõhiste peenkemikaalide riiklik baas ja 10 miljardi [jüaani] väärtuses baariumisoola tööstusklaster, põhjalikult rakendanud baariumisoola tootmisharu mahu kahekordistamise kava ning keskendunud intensiivse, tipptasemel, keskkonnasäästliku ja aruka nüüdisaegse baariumisoolapõhise keemiatööstuse süsteemi ülesehitamisele ning igakülgselt edendanud Tianzhu uue industrialiseerimise kvaliteetset arendamist“. [---] Barüüdiressurssidega varustatusele tuginedes allub Tianzhu maakond [---] ülesehitamisel partei juhistele, on võtnud eesmärgiks luua provintsi keemiapark ja provintsi majandusarengu piirkond ning kavandab aktiivselt pargi arendamist“ (66).

(69)

Lisaks koostas „Tianzhu tööstuspark 2022. aastal nimekirja 20 investeerimisprojektist, keskendudes juhtivale baariumsoola tootmisharule, [---] mis pöörab tähelepanu baariumsoolade eelneva ja järgneva etapi tööstusahelatele. Praegu on parki koondunud üle 90 olulise ettevõtte, nagu Guizhou Hongtai Barium Industry Co., Ltd. [---]“ (67).

(70)

Hiina RV valitsus sekkub ka tööstusahela eelnevas etapis, korraldades baariumkarbonaadi tootmisel kasutatava olulise sisendi barüüdi tarnimist: „Lähtudes põhimõttest, et teatavad äriühingud integreeritakse, teatavad äriühingud ajakohastatakse ja teatavate äriühingute tegevus lõpetatakse, on Tianzhu maakond alates eelmise aasta [2023. aasta] oktoobrist integreerinud 17 ettevõtet seitsmeks ettevõtteks, millest üks on Tianzhu Chemical Mining (68)“. Tianzhu Chemical Mining on Guizhou Hongtai Barium Industry Co., Ltd. oluline tarnija (69).

(71)

Samamoodi on Jingshani omavalitsus Hubeis nimetanud Hubei Jingshan Chutian Barium Salt Co., Ltd. nn väikesest hiiglasest äriühinguks (70). Hiina RV valitsus määratleb nn väikesest hiiglasest äriühinguid „Hiina väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uue eliidina, mis tegeleb tootmisega, on spetsialiseerunud nišiturule ja kasutab tipptehnoloogiat“ ning kavatseb „suurendada ajavahemikul 2024–2026 nn väikestele hiiglastele antavat toetust, keskendudes olulistele tööstusahelatele, strateegilistele kujunemisjärgus tootmisharudele ja muudele sektoritele. Kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutatakse selleks, et innustada neid äriühinguid lahendama tehnoloogilisi probleeme, töötama välja uusi tooteid, ehitama üles tööstusahelat toetav tootmisvõimsus ja abistama kohalikke omavalitsusi nn väikeste hiiglaste toetamisel“ (71).

(72)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritavat toodet. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(73)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine keemiasektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(74)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud eespool põhjenduses 38. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või selle peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi) (72).

(75)

Peale selle ei ole käesoleva uurimise käigus esitatud tõendeid, millest nähtuks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane riigi sekkumine finantssüsteemi ei mõjuta baariumkarbonaadi sektorit. Näide riigi sedalaadi sekkumise kohta on ka eespool nimetatud suunav arvamus, milles nõutakse „toetava poliitika parandamist, maksu-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordipoliitika [---] tööstuspoliitikaga kooskõlastamise tugevdamist, et täielikult kasutada tööstus- ja finantssektori vahelist riiklikku koostööplatvormi ning edendada ettevõtjate ja pankade vahelist sidet“ (73). Seega mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(76)

Samuti tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(77)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta.

(78)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, maa-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(79)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(80)

Oma vastuses eksportiva tootja küsimustikule ja märkustes normaalväärtuse arvutamise allikaid käsitleva komisjoni esimese teate kohta esitas Redstar komisjonile märkusi Hiina RVs baariumkarbonaadi tootmisharu mõjutavate oluliste moonutuste kohta.

(81)

Äriühingu väitel ei tohiks käesoleva uurimise puhul alusmääruse artikli 2 lõiget 6a kohaldada, sest Hiina baariumkarbonaadi tootmisharu toimib turupõhistes tingimustes. Peale selle palus Redstar, kes on börsil noteeritud äriühing, komisjonil aktsepteerida tema esitatud omamaiseid hindu ja kulusid. Redstari väitel on uuritava toote tootmise kohta teatatud tooraine- ja energiahinnad ja -kulud turupõhised ja moonutamata. Ta rõhutas, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt võib komisjon kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks äriühingu omamaiseid kulusid „juhul, kui nende puhul on täpsete ja asjakohaste tõendite alusel [---] kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud“. Samuti väitis äriühing, et kui komisjon tuvastab oluliste moonutuste olemasolu, tuleks Guizhou Redstari individuaalselt hinnata, nagu on märgitud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kolmandas lõigus.

(82)

Nagu on üksikasjalikult analüüsitud eespool punktis 3.1.2.1, leidis komisjon Hiinas baariumkarbonaadi tootmisharu mõjutavate oluliste moonutuste olemasolu kohta uurimise käigus tegelikke tõendeid. Sel põhjusel on normaalväärtuse kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette nähtud metoodika kasutamine põhjendatud. Redstar ei vaidlustanud sisuliselt ühtegi neist tõenditest. Seepärast lükkas komisjon tagasi äriühingu väite, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole käesolevas uurimises kohaldatav.

(83)

Mis puudutab äriühingu väidet, et oluliste moonutuste olemasolu tuleks hinnata iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul individuaalselt, siis tuletas komisjon meelde, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b osutatud oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul, kasutades kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a moonutamata hindu või võrdlusaluseid sobivas võrdlusriigis. Vastab küll tõele, et artikli 2 lõike 6a punktiga a lubatakse kasutada omamaiseid hindu, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud, ent käesoleva uurimise käigus ei teinud kõnealused eksportivad tootjad ega ükski teine huvitatud isik kahtlusteta kindlaks, et uuritava toote tootmis- ja müügikulud ei ole moonutatud. Seepärast lükati äriühingu väide tagasi.

(84)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(85)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(86)

Nagu on selgitatud põhjendustes 30–31, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „teated“). Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teatas komisjon huvitatud isikutele kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(87)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates selgitas komisjon, et näib, et uuritavat toodet toodetakse ainult riikides, millest ükski ei ole põhjenduses 85 nimetatud kriteeriumide kohaselt Hiina RVga sarnase majanduse arengutasemega riik.

(88)

Kuna kõikides riikides, kus uuritavat toodet toodetakse, on Hiina RVst erinev majanduse arengutase, võttis komisjon arvesse uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja sektorisse kuuluva toote tootmist.

(89)

Seejärel tegi komisjon kindlaks, et Türgi ja Mehhiko on riigid, i) kus teadaolevalt toodetakse samasse üldkategooriasse (vastavalt anorgaanilised soolad ja strontsiumkarbonaat) ja sektorisse (kemikaalid) kuuluvat toodet ning ii) millel on Maailmapanga andmetel Hiina RVga sarnane majanduse arengutase, see tähendab, et Maailmapank on liigitanud need riigid kogurahvatulu põhjal suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(90)

Pärast esimest teadet märkis Kandelium, et mõlema riigi näol on tegemist sobiva valikuga, Chutian ei väljendanud selle valiku kohta arvamust ning Redstar väitis, et Türgi andmed on paremini kättesaadavad ja usaldusväärsemad kui Mehhiko andmed.

(91)

Komisjon kontrollis mõlema kaalutud riigi (Mehhiko ja Türgi) puhul põhjalikumalt hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, sealhulgas tootmistegurite impordi andmeid ja nende potentsiaalsete võrdlusriikide asjaomaste tootjate finantsandmeid.

(92)

Komisjoni analüüsist nähtus, et erinevalt Mehhikost olid Türgi kohta kättesaadavad andmed peamise baariumkarbonaadi tootmisel kasutatava sisendi (rafineerimata, töötlemata barüüdi) representatiivsete moonutamata mahtude kohta. Lisaks olid Türgi puhul olulise osa uurimisperioodi kohta kättesaadavad äriühingute andmed (kahe äriühingu kohta), millest nähtus mõistlik kasumi- ning müügi-, üld- ja halduskulude summa. Peale selle ei mõjutanud Türgi barüüdiimporti oluliselt import Hiina RVst ega ühestki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riigist (75).

(93)

Seetõttu teatas komisjon, et kasutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise eesmärgil sobiva võrdlusriigi kindlakstegemiseks Türgit ja uuritava tootega sarnase toote, anorgaaniliste soolade (sulfaatide) tootmist.

(94)

Seoses Türgi tootjatega ja nende andmete kättesaadavusega tegi komisjon kindlaks kaks sulfaaditootjat – Sisecam ja Alkim –, kelle majandustulemuste põhjal olid kättesaadavad mõistlikud kasumi- ning müügi-, üld- ja halduskulude summad 2024. aasta kohta, see tähendab perioodi kohta, mis kattub kolmveerandi ulatuses uurimisperioodiga.

(95)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes teatas komisjon huvitatud isikutele teises teates, et ta kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste kindlakstegemiseks kasutada sobiva võrdlusriigina Türgit ning Sisecami (kemikaalide segmendi puhul) ja Alkimi 2024. aasta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid.

(96)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(97)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(98)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(99)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainete barüüdi ja antratsiidiga seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi.

(100)

Samuti märkis komisjon teises teates, et bituminoosse küttesöe puhul kasutatakse IMFi keskmisi hindu uurimisperioodil. Seoses veeldatud CO2-ga märkis komisjon, et kuna Türgi kohta puuduvad usaldusväärsed ja representatiivsed impordiandmed, kasutab ta võrdlusalusena GTA andmeid Indiast (oluline eksportija) pärit vedela CO2 impordihindade kohta kõikides riikides üle maailma.

(101)

Lisaks märkis komisjon, et moonutama tööjõu- ja energiakulude kindlaksmääramiseks kasutab ta vastavalt Türgi statistikaameti (76) ja energiaturu reguleerimisasutuse (77) andmeid.

(102)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus (3–5 %) ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud Türgi puhul kindlaks tehtud moonutamata võrdlusaluste põhjal.

(103)

Pärast teist teadet väitis Kandelium, et rahvusvahelised võrdlusalused ei kajasta õigesti Türgi tootjate kantud tegelikke kulusid ja et kasutatavad andmed peaksid sarnanema kuludele, mida võrdlusriigi tootjad on tegelikult kandnud. Sellega seoses väitis Kandelium, et bituminoosse küttesöe hinnad (mille puhul kasutati IMFi võrdlusalust) peaksid kajastama CIF-hindu, sealhulgas transpordi- ja kindlustuskulusid, mitte FOB-hindu. Kandeliumi väitel on ainult CIF-hinna näol tegemist võrdlusriigis makstud hindade asjakohase võrdlusalusega.

(104)

Nagu on märgitud teadetes, on komisjoni tava tõepoolest teha kõigepealt kindlaks vastavad kulud sobivas võrdlusriigis. Kui teatava tootmisteguri (nagu käesoleval juhul bituminoosse küttesöe) representatiivne võrdlusalus ei ole võrdlusriigi riikliku või impordistatistika põhjal kättesaadav, siis võib komisjon kasutada moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid. See on sõnaselgelt sätestatud artikli 2 lõike 6a punkti a teise lõigu teises taandes. Juhul kui kasutatakse kõnealuseid muid võrdlusaluseid, ei määra aga komisjon kindlaks asjaomase sisendi hinda, mida maksavad omamaised tootjad võrdlusriigis (käesoleval juhul Türgis), ja seega ei ole tal kohustust teha kindlaks selle võrdlusaluse CIF-hinda. Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati Kandeliumi väide tagasi.

(105)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Baariumkarbonaadi tootmistegurid

(106)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete (v.a bituminoosne kivisüsi, mille puhul kasutatakse IMFi võrdlusalust) moonutamata hind, kasutas komisjon alusena kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs.

(107)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 (78) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(108)

Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 84, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(109)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarnimise eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportivate tootjate tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(110)

Pärast teist teadet väitis Chutian, et GTAst pärit Türgi impordiandmete kasutamine rafineerimata barüüdi väärtuse kindlaksmääramiseks ei ole asjakohane ja selle asemel tuleks kasutada India barüüdi ekspordihindu. Konkreetsemalt väitis Chutian, et Türgi impordihinnad ei ole tavapäraste barüüdihindade suhtes representatiivsed, sest peamiselt kajastavad need kallist kõrge kvaliteediklassiga barüüti, mis on ette nähtud gaasi- ja naftatööstuse vajaduste täitmiseks, mitte üldiseks tarbimiseks. Chutian oli seisukohal, et India seevastu ei tooda kõrge kvaliteediklassiga barüüti ning India eksporditav barüüt on madala või keskmise kvaliteediklassiga, s.o sama kvaliteediklassiga kui barüüt, mida Chutian kasutab oma tootmises.

(111)

Ei vaidlustata asjaolu, et Türgis (ja ka paljudes teistes riikides, kus toimub puurimistegevus) moodustab enamiku barüüdinõudlusest nafta- ja puurimistööstus ning osa sellest nõudlusest täidetakse kolmandatest riikidest pärit impordiga. GTA andmetel on aga ka valdav enamik India ekspordist suunatud naftat ja gaasi tootvatele riikidele Lähis-Idas ja Ameerika Ühendriikides ning samuti teenindab India barüüdi siseturg valdavalt nafta- ja gaasitööstust. See näitab, et India barüüdi tootevalik ei erine oluliselt Türgisse imporditud barüüdi omast. Seepärast ei saa nõustuda argumendiga, et India hinnad ja barüüdiliigid on Hiina tootjate kasutatava barüüdi suhtes representatiivsemad kui Türki imporditud barüüt. Peale selle ei esitanud Chutian oma väidete toetamiseks mingeid sisulisi tõendeid ja igal juhul on Türgi barüüdi impordihinnad kooskõlas India hindu käsitleva turuteabega (79). Seepärast lükatakse Chutiani väide tagasi.

(112)

Lisaks tegi Redstar ettepaneku, et barüüdi sobiv võrdlushind peaks selle asemel põhinema India barüüdi impordihindadel. Redstari väitel oleksid India hinnad representatiivsemad, sest India on jätkuvalt üks peamisi barüüdieksportijaid maailmas ning India hindade kasutamine kajastab suuremahulise ja hinnakonkurentsi tingimustes toimuva tegeliku turupõhise kaubanduse taset. Redstari arvamuse kohaselt oleks India barüüdi impordihindade kasutamine järjepidev ka käesoleva juhtumi puhul kasutatava India CO2 hindade statistikaga, et kõrvaldada vasturääkivused Hiina tootjate kasutatavate tootmistegurite ja nende materjalide vahel Türgis, mille hindu kasutataks võrdlusalusena. Sellega seoses väitis Redstar, et geoloogia ja kvaliteediklasside seisukohast on Hiina barüüt sarnasem India barüüdi kui Türgi barüüdimaardlatega või nende maardlaliikide ja kvaliteediklasside valikuga, mida GTA andmed Türgi impordi kohta hõlmavad.

(113)

Redstari väide tuli tagasi lükata järgmistel põhjustel. Esiteks moodustab import Marokost, mis ainuüksi Redstari väitel on samuti üks peamisi eksportijaid maailmas, suurima osa Türgi barüüdiimpordist ja selle impordikogused on representatiivsed (peaaegu 80 000 tonni). Redstari väljapakutud parameetrite kohaselt ei ole Türgi impordihindu käsitlevate GTA andmete valimine seega vähem representatiivne kui India hindade valimine. Samuti tuletati meelde, et Türgi valiti sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamise ja käesolevas juhtumis normaalväärtuse arvutamise eesmärgil. Kuna GTA andmed barüüdi impordihindade kohta Türgis on hõlpsasti kättesaadavad, on eespool nimetatud tingimus täidetud. Komisjon püüaks teha kindlaks muid sobivaid võrdlusaluseid üksnes siis, kui Türgis nõuetekohane võrdlusalus puuduks. Erinevalt CO2-st, mille puhul ei tuvastatud Türgis sobivat ja representatiivset võrdlusalust, tehti barüüdi puhul kindlaks impordistatistika, mis kajastas väga üksikasjalikke andmeid (mis võimaldas komisjonil eristada andmed rafineerimata ja töötlemata maagi kohta, mida eksportivad tootjad kasutavad), oli oma laadilt moonutamata ning põhines representatiivsetel kogustel ja hinnatasemetel. Mis puudutab geoloogial ja kvaliteediklassidel põhinevat võrdlust, siis ei ole Türgi maardlaliigid barüüdi võrdlusaluse kindlaksmääramisel asjakohased, sest andmed on eranditult saadud GTA impordiandmetest ega kajasta seega mitte Türgi omamaise toodangu hindu, vaid hindu, mis on kujunenud kõnealuse omamaise toodangu ja rahvusvahelise impordi konkurentsis. Lisaks võivad impordiandmed küll hõlmata eri kvaliteediklasse, ent Türki imporditi barüüti piisavas representatiivses moonutamata koguses, mis tagab, et lõppkokkuvõttes saadud keskmine tasakaalustab võimalike võõrväärtuste mõju. Kui barüüdi impordikogused on representatiivsed ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need sobimatuks (käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine), siis ei ole objektiivset põhjust seda statistikat mitte kasutada. Igal juhul on Türgi barüüdi impordihinnad kooskõlas India hindu käsitleva turuteabega (80). Seepärast ei saanud Redstari argumentidega nõustuda.

(114)

Vastusena teisele teatele väitis Chutian, et kui tema kasutab tööstuslikku CO2, siis komisjoni kasutatav CO2 statistika paistab hõlmavat nii tööstusliku kui ka toidus kasutatava CO2 hinda. Lisaks väitis Chutian, et väljapakutud CO2 kulud on liialdatud, sest need sisaldavad terasballoonidega seonduvaid suuri transpordikulusid (Chutian seevastu ostab CO2 veokites). Seega palus Chutian komisjonil korrigeerida CO2 hindu, et kõrvaldada need lisakulud ja moonutused. Märgitakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutas komisjon hõlpsasti kättesaadavaid GTA impordiandmeid India CO2 kohta (India on oluline muul, veeldatud kujul CO2 eksportija), sest Türgis puudus usaldusväärne võrdlusalus. Komisjon püüdis tagada, et statistika kataks CO2 sellel kujul, mida eksportivad tootjad kasutavad, ning ta kontrollis nõuetekohaselt, et imporditud CO2 kogused oleksid piisavad, representatiivsed ja moonutamata, nii et lõppkokkuvõttes vähendaks saadud keskmine automaatselt võimalike skaala madalama ja kõrgema otsa ebatavaliste hindade mõju, kajastades seega ka võimalikke eri transpordiviise. Selle tulemusel ei ole objektiivset põhjust CO2 puhul kasutatud GTA statistikale mitte tugineda. Peale selle ei tõendanud Chutian seda, et CO2 puhul kindlaksmääratud võrdlusalus hõlmab (ja millises ulatuses) erinevaid kvaliteediklasse ja transpordiviise (balloonid või veokid), ega seda, mil määral kahe kvaliteediklassi hinnad erineksid. Seepärast lükatakse Chutiani väide tagasi.

(115)

Kandelium väitis seoses CO2 võrdlusalusega, et India vedela CO2 keskmine ülemaailmne impordihind ei ole (Indiast kaugel asuvate) Türgi tootjate kantud kulude puhul representatiivne, sest suurimate importijate (kes on enamjaolt naaberriigid) juurde viivad lühikesed maismaa veoteed. Järgnevalt tegi Kandelium ettepaneku lähtuda CO2 hinna puhul riikidest, kuhu vedel CO2 tuleb transportida meritsi, nagu Tai või Ameerika Ühendriigid. Tuletatakse meelde, et käesoleva juhtumi puhul kohaldas komisjon veeldatud CO2 võrdluskulude kindlaksmääramiseks objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume, kasutades India veeldatud CO2 impordi ülemaailmseid hindu. Kuna Türgi kohta veeldatud CO2 representatiivsed hinnad puudusid, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a alternatiivsele sobivale võrdlusalusele. Kasutatud alternatiivne võrdlusalus ei ole aga seotud Türgi ega Türgi tootjatega mingil olulisel viisil, mille tõttu oleks põhjendatud India ja Türgi vahelise vahemaa arvessevõtmine. Asjaolu, et CO2 suurimad importijad on India naaberriigid, üksnes kinnitab esimeses teates esitatud komisjoni järeldust, et veeldatud CO2 tootmine ja tarbimine on pigem piirkondlik (tulenevalt muu hulgas vajalikest eriseadmetest ja kasutatavatest ohutussüsteemidest) ja ülemaailmne CO2 kaubandus on seetõttu piiratud. Seepärast oli mõistlik kasutada Hiina tootjate CO2 kulude suhtes representatiivsete kulude kindlakstegemiseks India hindu.

(116)

Samuti märkis Kandelium teise teate kohta, et tootmistegurina ei nimetatud maagaasi, ja väitis, et komisjon peaks lisama oma normaalväärtuse arvutusse maagaasi asjakohase hinna, sest maagaas on oluline energiaallikas ja moodustab seega osa tootmiskuludest. Täheldati, et komisjon võttis normaalväärtuse arvutamisel nõuetekohaselt arvesse ja kajastas kõiki eksportivate tootjate kasutatavaid tootmistegureid (mis on liigitatud kas tooraineteks või energiaallikatest) peale kulumaterjalide. Peale selle esitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad nõuetekohaselt tootmistegureid käsitlevad andmed, mida kohapealsete kontrollide käigus vastavalt kontrolliti, ning eksportivad tootjad ei nimetanud maagaasi ei tootmisteguri ega energiaallikana.

(117)

Tööjõukulude puhul kasutas komisjon Türgi statistikaameti avaldatud statistikat, (81) et teha kindlaks Türgi keskmine tunnitöökulu kohta, kasutades üksikasjalikku teavet 2022. aasta palkade kohta klassifikaatori NACE Rev. 2 kohases tootmissektoris „Kemikaalide tootmine“ (NACE kood 20). 2022. aasta keskmist igakuist väärtust korrigeeriti nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti (82) avaldatud tunnitöökulude indeksit, et kohandada andmeid uurimisperioodile (2023. aasta IV kvartal kuni 2024. aasta III kvartal), ja tehti korrektsioon, et arvestada äriühingu suurusklassi ehk töötajate arvu.

(118)

Pärast teist teadet väitis Redstar, et komisjoni väljapakutud tunnitöökulude võrdlusalus, mis määrati kindlaks Türgi statistikaameti (TurkStat) 2022. aasta andmete põhjal, ei ole ajalise mittevastavuse ja moonutatult suure inflatsiooni tõttu uurimisperioodi suhtes representatiivne. Redstar tegi ettepaneku kasutada selle asemel neutraalse ja tootmisharu puhul asjakohase võrdlusalusena OECD 2024. aasta sissetulekuandmeid miinimumpalga teenijate kohta Türgis. Lisaks vaidlustas Redstar tööjõukulude suuruspõhise eristamise, väites, et see ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga kemikaalide tootmise valdkonnas ja et kollektiivlepingute kohased palgad ei ole ka Redstari suhtes kohaldatavad. Esiteks ei võta komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel arvesse eksportivate tootjate kantud tööjõukulusid (sealhulgas selliseid kaalutlusi nagu suuruspõhiste kriteeriumide mittekohaldamine või kollektiivlepingute puudumine), sest baariumkarbonaadi sektorit mõjutavad palgakulude moonutused, nagu on kirjeldatud põhjenduses 38. Peale selle sisaldab TurkStatilt saadud tööjõukulu erinevalt Redstari väljapakutud OECD statistikast täpsemaid sektoripõhiseid andmeid. Lisaks sisaldab OECD andmebaas ainult Türgi miinimumpalku (samas kui TurkStatis on esitatud keskmine palk), mis veelgi vähendab selle kasutamise representatiivsust ja piisavust. Samuti ei muuda asjaolu, et TurkStati andmed on kättesaadavad 2022. aasta kohta ja neid on täiendavalt korrigeeritud inflatsiooniga, et piisavalt kajastada Türgi liiri odavnemist 2022. aastast kuni uurimisperioodini, seda võrdlusalust vähem usaldusväärseks ega selle kasutamist ebasobivaks. Seepärast lükati Redstari ettepanek kasutada OECD andmeid tagasi.

(119)

Komisjon kasutas elektritariife, mis põhinesid energiaturu reguleerimisasutuse (EMRA) (83) regulaarsetes pressiteadetes avaldatud elektriarvetel. Komisjon kasutas andmeid, mis käsitlesid tööstussektori elektrihinda kuruș’ides kWh kohta 2023. aasta IV kvartalist kuni 2024. aasta III kvartalini, see tähendab uurimisperioodil.

(120)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud: „Arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(121)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(122)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon äriühingute Sisecam (keemiasegment) ja Alkim 2024. aasta andmetele, mis saadi asjaomaste äriühingute veebisaitidelt (84) ja avaldati koos teise teatega.

(123)

Vastuses teisele teatele vaidlustas Chutian kroomsulfaadi tootja (Sisecam) kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude näitajate kasutamise, väites, et tootmisprotsessid ei ole tehnilise teostuse, toorainete ja seadmete poolest võrreldavad ning et kõnealuse tootja näitajate kasutamise korral on tulemused moonutatud. Esiteks ei vaidlustata asjaolu, et kroomsulfaat on keemiatoode, mis seega kuulub samasse üldisesse tootekategooriasse kui baariumkarbonaat. Teiseks, nagu on kirjeldatud ka kaebuses ja vastupidiselt Chutiani väitele, on nende kahe toote tootmises nii tootmisetappide (näiteks leostamise ja kuivatamise) kui ka mõlemal juhul kasutatavate peamiste sisendite (metalle sisaldavad toorained) poolest sarnasusi. Lisaks ei selgitanud Chutian, kuidas mõjutas väidetav erinevus tootmismeetodis müügi- ja üldkulusid, mida tootmiskulud ei mõjuta. Igal juhul ei suuda Chutiani kirjeldatud erinevused muuta kehtetuks komisjoni järeldust, mille kohaselt kuulub kroomsulfaat samasse üldisesse tootekategooriasse kui baariumkarbonaat. Igal juhul ei esitanud Chutian peale selle ei oma vastuses esimesele ega teisele teatele üksikasjalikke andmeid mõne teise muude alternatiivsete toodete representatiivse tootja kohta. Seepärast lükati Chutiani väide tagasi.

(124)

Peale selle väitis Kandelium oma vastuses teisele teatele, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel ei kasutatud Alkimi finantsandmeid. Kandelium väitis, et kui Alkimi tootmisprotsessis kasutatakse looduslikult esinevaid mineraale ja selle käigus ei toimu keemilisi reaktsioone või toimub neid minimaalselt, siis Sisecami (teise käesolevas juhtumis tuvastatud representatiivse tootja) tootmisprotsess on palju keerulisem ja hõlmab mitmeid keemilisi reaktsioone. Märgiti, et nii Alkim kui ka Sisecam toodavad keemiatooteid ja täpsemalt anorgaanilisi sooli, mis kuuluvad samasse üldisesse tootekategooriasse. Tootmisprotsessi keerukus ja tootmise käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide arv on vaid üks aspekt, mis täiendab komisjoni hinnangut toodete sarnasuse kindlakstegemise kohta ega suuda iseenesest muuta kehtetuks komisjoni representatiivsete toodete ja tootjate valikut käesoleval juhul. See kehtib veelgi enam siis, kui tegemist on müügi-, üld- ja halduskuludega, mida tootmiskulud ei mõjuta.

(125)

Lisaks väitis Chutian pärast teist teadet, et Sisecami kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude näitajaid ei tuleks arvesse võtta, sest need on Alkimi näitajatega võrreldes ebatavaliselt suured. Chutian väitis alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c osutades, et kuna teise tootja (Alkimi) kasum ning müügi-, üld- ja halduskulud on palju väiksemad, peaks selle põhjal järeldama, et Sisecami kasum ning müügi-, üld- ja halduskulud on ebatavaliselt suured. Esiteks kasutatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c normaalväärtuse arvutamiseks juhtumite puhul, mis ei hõlma olulisi moonutusi, ja seepärast ei ole Chutiani viide asjakohane. Vastupidiselt Chutiani väidetule ei ole komisjon kohustatud kasutama ainult selliseid äriühingute andmeid, mis jäävad teatavasse vahemikku või teatavatesse vahemikesse. Peale selle märgitakse, et Sisecami 2024. aasta müügi-, üld- ja halduskulude tase oli võrreldav 2023. aasta tasemega ja seega ei saa seda pidada selle äriühingu puhul erakordseks või ebatavaliseks. Seepärast lükati Chutiani väide tagasi.

(126)

Samuti väitis Chutian, et kui normaalväärtuse arvutamisel peetakse asjakohaseks mitme äriühingu finantsteavet, siis tuleks nende kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude näitajatele omistada võrdne kaal ning tulemuseks saadud näitajad ei tohiks põhineda kaalutud keskmisel. Komisjoni järjepidev tava on kohaldada representatiivsete tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummade kaalutud keskmist eesmärgiga tagada, et komisjon kajastab mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel nõuetekohaselt võrdlusriigi teatava tootja suurust, käivet ning seega majanduslikku ja finantsmõju.

(127)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(128)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.1.4.1.

(129)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon neile tootmise üldkulud, nagu on märgitud põhjenduses 121, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, mis komisjoni arvamuse kohaselt on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses „põhjendatud“. Nagu on selgitatud põhjenduses 122, tehti müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks Sisecami ja Alkimi finantsaruannete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mis arvutati mõlema äriühingu näitajate kaalutud keskmisena ja mis lisati moonutamata tootmiskuludele, moodustasid 22,5 %. Kasum, väljendatuna protsendina müüdud kaupade kuludest, mis arvutati mõlema äriühingu näitajate kaalutud keskmisena ja mis lisati moonutamata tootmiskuludele, oli 9,9 %.

(130)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(131)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu sõltumatutele klientidele, sest neil ei olnud liidus seotud importijaid ega samaväärseid üksusi, ning ekspordihind oli alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(132)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon õiglaselt võrdlema normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(133)

Nagu on selgitatud põhjenduses 127, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Komisjon tegi kohanduse ka alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel seoses Hiinast liitu toimuva ekspordi ja normaalväärtuse erineva kaudse maksustamisega ning välistas käibemaksu.

(134)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulud ning lisakulud.

(135)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(136)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(137)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(138)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal.

(139)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 78,2 %.

(140)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(141)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas üle 95 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(142)

Kõikide teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Hiinast pärit impordi puhul on esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(143)

Kõigepealt uuris komisjon, kas koostööd teinud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal oli ainsa eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(144)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. Komisjon tegi kindlaks, et Indias toodeti ainult ühte tooteliiki ja et omamaisel turul müüdav tooteliik oli võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga.

(145)

Järgmisena tegi komisjon kindlaks, kui suur osa toodangust müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(146)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(147)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse toote omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(148)

Normaalväärtus on toote tegelik omamaine hind üksnes toote kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(149)

Omamaise müügi analüüsist nähtus, et alla 80 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(150)

Kuna ainus eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, oli ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(151)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon õiglaselt võrdlema normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(152)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses omamaise transpordi ja kindlustuskuludega.

(153)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, pakendamiskulud, vahendustasud ja muud allahindlused.

(154)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses eksportveo-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(155)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, pangatasud ja pakendamiskulud.

(156)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(157)

Selle põhjal on esialgne kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, selle eksportiva tootja puhul 4,6 %.

(158)

Koostöö tase on India puhul kõrge, kuna koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas 100 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali ainsa koostööd tegeva äriühingu marginaali tasemel.

(159)

Sellest lähtuvalt on esialgne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmine.

(160)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. Teda käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(161)

Liidu tootmisharu küsimustikuvastuse põhjal tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 18 000 – 22 000 tonni.

(162)

Kuna liidus on ainult üks tootja, on kahjunäitajad ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutustega seotud andmed kooskõlas alusmääruse artikliga 19 esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks vahemikena.

(163)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja liidu tootmisharu küsimustikuvastuse ja Eurostati andmete põhjal.

(164)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(165)

Liidu tarbimine kahanes asjaomasel perioodil ja vähenes järsult aastatel 2022–2023. Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine asjaomasel perioodil 35 %. See vähenemine oli peamiselt tingitud nõudluse kahanemisest ehitussektoris, kus baariumkarbonaati ulatuslikult kasutatakse (näiteks savitelliste või keraamikas kasutatavate frittide ja glasuuride tootmiseks).

(166)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit toote importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnata kumulatiivselt.

(167)

Hiinast ja Indiast pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli suurem kui alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtase. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Hiina turuosa oli uurimisperioodil 40–55 % ja India turuosa 20–35 %.

(168)

Konkurentsitingimused Hiinast ja Indiast pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja liidu samasuguse toote vahel olid sarnased. Täpsemalt konkureerisid imporditud tooted teineteisega ja liidus toodetud baariumkarbonaadiga. Sarnase hinnakujundusstrateegia ja sarnase hinnatasemega impordi märkimisväärsest tasemest nähtub ühine ja samaaegne mõju liidu tootmisharule. Nagu on esitatud tabelis 3, müüvad asjaomaste riikide eksportivad tootjad liitu suurtes kogustes baariumkarbonaati. Selles küsimuses märgitakse, et üldjuhul on baariumkarbonaadi näol tegemist tarbekaubaga, mis on võrreldav, olenemata selle päritolust, ning asjaomastest riikidest pärit baariumkarbonaadil on sisuliselt samad omadused kui ELis toodetud baariumkarbonaadil. Lisaks lõi asjaomastest riikidest pärit import kõik liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla ning järgis kogu asjaomase perioodi jooksul suuresti sarnast hinnamudelit.

(169)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Hiinast ja Indiast pärit importi uuriti kahju kindlakstegemiseks kumulatiivselt.

(170)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu turul (vt tabel 2 eespool).

(171)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(172)

Hoolimata nõudluse 35 % vähenemisest asjaomasel perioodil, nagu on märgitud tabelis 2, vähenes Hiinast ja Indiast pärit impordi maht samal ajavahemikul kumulatiivselt vaid 27 %. See vähenemine oli seotud peamiselt Hiinaga, kelle impordimaht vähenes 36 %, kuid kelle turuosa püsis asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilne. Seevastu India impordi maht vähenes ainult 2 %, samal ajal kui selle turuosa kasvas asjaomasel perioodil märkimisväärselt – 63 %. Kokku kasvas Hiina ja India turuosa asjaomasel perioodil 13 %.

(173)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi põhjustatud hinna allalöömine tehti kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate, India ainsa eksportiva tootja ja liidu tootja küsimustikuvastuse ning sõltumatute importijate vastuste (impordijärgsete kulude puhul) põhjal.

(174)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(175)

Hiina impordi keskmine hind kasvas esmalt 2022. aastal, jõudes 856 eurole tonni kohta (589 eurolt tonni kohta 2021. aastal), langes siis 2023. aastal järsult 522 eurole tonni kohta ning tõusis seejärel uurimisperioodil 565 eurole tonni kohta. India impordi keskmine hind järgis sarnast suundumust. See tõusis järsult 2022. aastal, jõudes 795 eurole tonni kohta (510 eurolt tonni kohta 2021. aastal), langes siis 2023. aastal järsult 522 eurole tonni kohta ning tõusis seejärel uurimisperioodil 563 eurole tonni kohta. Kokkuvõttes tõusid Hiina impordi hinnad 9 %, samal ajal kui India hinnad langesid veidi, 1 % võrra.

(176)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ühikuhind langes asjaomasel perioodil keskmiselt 1 %. Sellest hoolimata olid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad asjaomasel perioodil täheldatud liidu müügihindadest järjepidevalt madalamad, nagu on esitatud tabelites 4 ja 8.

(177)

Impordihinnad tabelis 4 on esitatud CIF-tingimustel. Kui aga lisada Hiina 2021. aasta hindadele ja 2022. aasta esimese kolme kvartali hindadele 5 % imporditollimaks ja varasem dumpinguvastane jääktollimaks (see tähendab 56,4 eurot/tonn), siis oleks keskmine hind selle tulemusel 2021. aastal 678 eurot/tonn ja 2022. aastal 946 eurot/tonn. Imporditollimaksude ja dumpinguvastase tollimaksu lisamise korral on Hiina hinnad mahalaadimisel kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihind 2021. aastal ja samas suurusjärgus kui liidu tootmisharu müügihind 2022. aastal (vt tabel 8).

(178)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(179)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et Hiina impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 35–45 % ja India impordi oma oli 30–40 %. Kumulatiivselt oli valimisse kaasatud Hiina ja India tootjate kaalutud keskmine hinna allalöömine 35–45 %.

(180)

Dumpinguhinnaga import tekitas hindadele märkimisväärset langussurvet, mida kinnitab asjaolu, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik oma hindu kuludega samas ulatuses tõsta, eriti pärast 2022. aastat. Nagu on esitatud tabelis 8, kasvasid liidu tootmisharu tootmiskulud asjaomaselt perioodil 89 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügihinnad tõusid 64 %. See ebapiisav hinnatõus tõi kaasa müügimahtude ja turuosa märkimisväärse vähenemise ning kasumlikkuse järsu vähenemise.

(181)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(182)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, ei kasutatud liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut. Seetõttu ei eristanud komisjon kahju kindlakstegemiseks makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid, sest on ainult üks teadaolev liidu tootja.

(183)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(184)

Kui tootmisvõimsus püsis kogu asjaomasel perioodil stabiilne, siis tootmine kasvas 2022. aastal järsult (36 %), millele järgnes drastiline vähenemine 2023. aastal (51 %) ja teatav kasv uurimisperioodil (9 %). Sellest suundumusest nähtub, et tootmine vähenes pärast seda, kui Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes kehtestatud ELi dumpinguvastased meetmed 29. septembril 2022 aegusid. Aastatel 2011–2022, mil meetmed kehtisid, kasvas liidu tootja tootmine 36 %, kuigi ELi tarbimine vähenes samal ajavahemikul 4 %. 2022. aastast kuni uurimisperioodini vähenes ELi tootmine kahaneva nõudluse (35 %) tingimustes 44 % kooskõlas müügimahtudega, mis samal ajavahemikul samuti vähenesid, nagu on esitatud allpool tabelis 6.

(185)

Stabiilse tootmisvõimsuse ja tootmise vähenemise tulemusel vähenes tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil 24 %. Tootmisvõimsus ei ole alusmääruse artikli 3 lõikes 5 nimetatud tegur, kuid see parameeter on vajalik tootmisvõimsuse rakendamise kindlaksmääramiseks.

(186)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(187)

Liidu tootja müügi kogumaht sõltumatutele klientidele ELis kasvas 2021.–2022. aastal 3 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 184, toimus see mõningane suurenemine olukorras, kus tarbimine samal aastal vähenes (4 %) ja kus kuni 2022. aasta septembrini kehtisid Hiina suhtes dumpinguvastased meetmed. Pärast 2022. aastat vähenes liidu tootja müügimaht liidu turul drastiliselt – 2023. aastal 47 % ja uurimisperioodil veel 9 % võrra. Kokku vähenes liidu tootja müügi kogumaht ELis asjaomasel perioodil 51 %.

(188)

Seda suundumust kajastab liidu tootja turuosa muutumine, mis kasvas 2021.–2022. aastal 6 % ja vähenes 2022. aastast kuni uurimisperioodini 30 %.

(189)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(190)

Tööhõive kasvas 2021.–2022. aastal 41 %, millele järgnes 14 % vähenemine 2023. aastal ja veel 5 % suurune vähenemine uurimisperioodil. Kokku kasvas tööhõive asjaomasel perioodil 16 %. Töötajate arvu esialgne kasv oli tingitud äriühingu konkreetsetest asjaoludest pärast Kandeliumi eraldumist Solvay kontsernist 2021. aastal. Äriühingu asjaolude kõnealuse muutumise tõttu pidi Kandelium palkama oma töötajaid äriühingu haldus- ja horisontaalsete ülesannete täitmiseks, mida varem täitsid Solvay töötajad kogu tema äritegevuse lõikes. Tööhõive väike vähenemine 2023. aastal ja uurimisperioodil oli seotud liidu tootja turuolukorra ja tulemuslikkuse halvenemisega.

(191)

Tootlikkus vähenes 2021.–2022. aastal mõnevõrra, 4 %, sest tööjõu järsku kasvu (41 %) tasakaalustas osaliselt tootmise suurenemine (36 %). Järgnenud ajavahemikul, s.o 2022. aastast kuni uurimisperioodini, vähenes tootlikkus 30 % võrra.

(192)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(193)

Baariumkarbonaadi suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. 2005. aastal kehtestati Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks. Viimati pikendati seda tollimaksu pärast aegumise läbivaatamist 2017. aasta septembris veel viieks aastaks (85). Kuna pärast seda aegumise läbivaatamistaotlust ei esitatud, aegusid meetmed 29. septembril 2022.

(194)

Liidu tootmisharu olukorda mõjutas Hiinast pärit impordi suhtes aastatel 2021 ja 2022 kehtinud dumpinguvastane tollimaks. Seepärast oli liidu tootmisharu asjaomase perioodi esimesel aastal ja suuremal osal teisest aastast Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi eest kaitstud.

(195)

Liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(196)

Keskmine ühiku müügihind liidus tõusis aastatel 2021–2022 järsult (54 %), jätkas tõusu 2022.–2023. aastal (14 %) ja langes 2023. aastast kuni uurimisperioodini (–7 %). See suundumus oli tingitud vastandlikest jõududest. Ühelt poolt mõjutas tootmiskulusid toorainekulude, sealhulgas energiakulude üldine kasv 2021. aastast kuni uurimisperioodini. Nagu on esitatud tabelis 2, olid ka Hiina ja India hinnad 2022. aastal eriti kõrged. Teiselt poolt avaldas Hiinast ja Indiast pärit odav import kahaneval turul survet hindade alandamiseks. Olukord halvenes veelgi uurimisperioodil, mil liidu tootja ei suutnud kasvavaid tootmiskulusid katta. Selle tulemusel olid liidu tootja allasurutud müügihinnad uurimisperioodil tootmiskuludest madalamad.

(197)

Tootmiskulud kasvasid asjaomasel perioodil järjepidevalt (89 %), eelkõige aastatel 2021–2022 (43 %). Asjaomasel perioodil ja eriti pärast 2022. aastat kasvasid nii tooraine- kui ka energiakulud. Peale selle tegi liidu tootja pärast põhjenduses 190 nimetatud Kandeliumi eraldumist Solvay kontsernist 2021. aastal mitmeid investeeringuid ning võttis tööle haldus- ja horisontaalseid töötajaid, mis tema tootmiskulusid nendel aastatel veelgi suurendas.

(198)

Asjaomasel perioodil tõusid müügihinnad 64 %, kuid tootmiskulude kasv samal ajavahemikul oli veelgi suurem (89 %).

(199)

Liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(200)

Tööjõu ühikukulu kasvas asjaomasel perioodil stabiilselt. Tööjõukulude täheldatud kasv oli tingitud inflatsioonist samal ajavahemikul (keskmiselt 5 % aastas) ja asjaolust, et liidu tootja pidi pärast oma eespool nimetatud eraldumist Solvay kontsernist 2021. aastal võtma tööle uusi haldus- ja horisontaalseid töötajaid. Nende töötajate palk oli suurem kui otseselt tootmisega seotud töötajate keskmine palk.

(201)

Liidu tootja laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(202)

Varude tase peaaegu kahekordistus asjaomasel perioodil ja eelkõige uurimisperioodil, mil see jõudis 44 %ni tootmismahust. Aastatel 2021–2023 püsis varude tase suhteliselt stabiilne – 2022. aastal see tõusis ja seejärel 2023. aastal langes. Uurimisperioodil tõusis aga varude tase märkimisväärselt, mis osutab ebatavaliselt suurele varude kogunemisele. See tõus on peamiselt tingitud dumpinguhinnaga impordi mõjust pärast 2022. aasta lõppu, mis tõi kaasa müügimahtude vähenemise, turuosa kahanemise ja sellest tulenevalt kõrgema varude taseme. Lisaks muutis liidu tootja pärast äriühingu omaniku muutumist oma aruandlussüsteemi, mille tagajärjel hinnati varud ümber.

(203)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(204)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(205)

Komisjon tegi kindlaks liidu ainsa tootja kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootja suutis juba 2021. aastal oma kulud katta ja 2022. aastal, mil Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes kehtisid veel dumpinguvastased meetmed, oli ta kasumis. Pärast nende meetmete aegumist 2022. aasta septembris kandis liidu tootja 2023. aastal ja uurimisperioodil olulist kahjumit. See tulenes tootmiskulude kasvust perioodi jooksul ning India ja Hiina hindade langusest. Selle tulemusel ei suutnud liidu tootja oma kasvavaid kulusid hindade tõstmisega täielikult katta.

(206)

Netorahavoog näitab liidu tootja suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog kahanes aastatel 2021 ja 2022 ning muutus 2023. aastal ja uurimisperioodil negatiivseks. Kõige enam mõjutasid seda põhjenduses 204 kirjeldatud kasumlikkuse suundumus ja põhjenduses 201 esitatud lõppvarud. Samuti mõjutasid rahavoogude muutumist teatavad liidu tootja auditeeritud raamatupidamisaruannetes tehtud kohandused seoses teatavate varude ümberhindamisega ja kulude ümberjaotamisega pärast seda, kui liidu tootja muutis uurimisperioodil oma aruandlussüsteemi. Aastatel 2021–2023 vähenes rahavoog järjepidevalt ja kiiresti, peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu.

(207)

Vastupidiselt muudele täheldatud näitajatele kasvasid investeeringud perioodi vältel stabiilselt. Selle kasvu põhjus ei kajasta positiivseid tulemusi perioodi jooksul. Tegelikult oli see tingitud üksnes hilinenud ühekordsest investeeringust tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnameetmetesse, mis olid liidu tootja Solvay kontsernist eraldumisele eelnenud aastatel edasi lükatud. Need investeeringud olid äärmiselt vajalikud ega sõltunud liidu tootja äritegevuse üldisest arengust.

(208)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Perioodi jooksul tehtud suurte investeeringute ja kasumlikkuse vähenemise tõttu vähenes investeeringutasuvus perioodi jooksul oluliselt.

(209)

2021. aastast kuni uurimisperioodini vähenes oluliselt kahaneva nõudluse tingimustes (–35 %) ka Indiast ja Hiinast pärit impordi maht, kuid vähemal määral (–27 %), mille tulemusel selle kumulatiivne turuosa ELis kasvas asjaomasel perioodil 13 % liidu tootmisharu arvelt, kes kaotas 24 % liidu turust. See import sisenes ELi hindadega, mis püsisid stabiilsed (Hiina puhul) või kasvasid vaid mõnevõrra (India puhul) olukorras, kus tootmiskulud märkimisväärselt kasvasid ja inflatsioon oli suur. Selle tulemusel lõi nii Hiina kui ka India dumpinguhinnaga import liidu hindu asjaomasel perioodil alla.

(210)

Ainsad näitajad, mille suundumus oli asjaomasel perioodil positiivne, olid tööhõive, tööjõukulud ja investeeringud. Neid näitajaid mõjutas aga liidu tootja eraldumine Solvay kontsernist 2021. aastal.

(211)

Kõigi ülejäänud näitajate suundumus oli asjaomasel perioodil selgelt negatiivne, eelkõige alates 2022. aasta septembrist, mil eelmised Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed aegusid. Tegelikult vähenes liidu tootmisharu kogumüük perioodi jooksul rohkem kui tarbimine. Seda suundumust kajastasid ka tootmismahu vähenemine ja suuremad varud. Sellega paralleelselt suurenesid tooraine- ja energiakulude kasvu tõttu pärast 2022. aastat järsult tootmiskulud. Samal ajal ei võimaldanud Hiinast ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve liidu tootmisharul kohandada oma hinnapoliitikat isegi sel määral, et katta oma tootmiskulusid, mille tagajärjel kanti 2023. aastal ja uurimisperioodil suurt kahju. Vähenevat kasumlikkust kajastasid ka negatiivne rahavoog ja investeeringutasuvus perioodi jooksul. Need negatiivsed suundumused mõjutasid liidu tootmisharu võimet kaasata kapitali, takistades seega tootmisharu kasvu.

(212)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(213)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Sellised tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootja eksporditegevus ja liidu tarbimise vähenemine.

(214)

Kuigi asjaomastest riikidest pärit impordi maht asjaomasel perioodil kahanes, tõi see liidu tarbimise järsu vähenemise tingimustes kaasa asjaomastest riikidest pärit impordi kombineeritud turuosa 13 % kasvu. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa 24 %.

(215)

Asjaomase perioodi esimesel kahel aastal (2021 ja 2022) paistis liidu tootmisharu varasemast dumpingust taastuvat. Nendel aastatel oli tarneahelates COVID-19 pandeemia põhjustatud ülemaailmne kriis, mis mõjutas ka baariumkarbonaadi turgu. Sellel ajavahemikul kasvas liidu tootmisharu tootmine 36 % olukorras, kus nõudlus vähenes 4 % võrra. 2022. aastal kasvas liidu tootmisharu turuosa 6 %, samal ajal kui asjaomaste riikide turuosa vähenes 3 %. Sel ajavahemikul suutis liidu tootmisharu hoolimata tootmiskulude märgatavast kasvust tagasihoidlikku kasumit teenida. See soodne olukord muutus pärast seda, kui Hiinast pärit baariumkarbonaadile kehtestatud dumpinguvastased meetmed 2022. aasta septembris aegusid ning Hiina ja India import sisenes ELi hindadega, mis olid liidu tootmisharu jätkuvalt kasvavatest tootmiskuludest oluliselt madalamad. Liidu tootmisharu ei suutnud enam oma müügihindu ülespoole korrigeerida, et katta kasvavaid tooraine- ja energiakulusid. Tootmismahu ja turuosa vähenemise leevendamiseks oli liidu tootja sunnitud hindu alandama, mis vähendas tema kasumlikkust uurimisperioodil. Seega põhjustas asjaomastest riikidest pärit odava hinnaga import liidu tootmisharu hindade olulise languse alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

(216)

Kimpe väitis, et Hiina ja India hindade muutumist asjaomasel perioodil mõjutas oluliselt poliitiline ebastabiilsus Punase mere piirkonnas, mille tulemusel tõusid hinnad 2022. aastal ning vähemal määral 2023. aastal ja uurimisperioodil, millele järgnevalt hinnad langesid. Kimpe väidab, et Hiinast pärit baariumkarbonaadi madalamad impordihinnad põhjustas naasmine tavapäraste veohindade juurde, mitte Hiinast pärit baariumkarbonaadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine.

(217)

Kuigi komisjon leiab, et veohindade kõikumine võis Hiina ja India impordihindu mõjutada, püsisid need hinnad igal asjaomase perioodi aastal siiski väga madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Seepärast järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit import surus liidu tootmisharu hindu olulisel määral alla ja takistas hinnatõuse, mis oleksid muidu aset leidnud, et katta tooraine- ja energiakulude kasvu.

(218)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. See kahju mõjutas nii mahtu kui ka hindu.

(219)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(220)

Import kolmandatest riikidest oli asjaomasel perioodil ebaoluline ja selle turuosa 2021. aastast kuni uurimisperioodini oli peaaegu 0 %. Komisjon leiab, et käesoleval juhul ei mõjuta kolmandatest riikidest pärit impordi muutumine mingil viisil põhjusliku seose hindamist.

(221)

Liidu tootja ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootja eksporditegevus

(222)

Liidu tootmisharu tegevus kolmandatel turgudel järgis positiivsemat suundumust kui tema tegevus liidu turul. Tootmisharu eksport kasvas 2021.–2022. aastal 7 %, vähenes 2023. aastal 27 % ja lõpuks kasvas uurimisperioodil uuesti 16 % võrra. Kokkuvõttes vähenes kolmandatesse riikidesse suunatud müügi maht asjaomasel perioodil 10 %, s.o oluliselt vähem kui müügimahu drastiline vähenemine ELi turul.

(223)

Väljaspool ELi asuvatele sõltumatutele klientidele suunatud ekspordi keskmine hind tõusis asjaomase perioodi igal aastal, alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini. Lisaks oli ekspordihind omamaistest hindadest kõrgem (v.a 2023. aastal), samuti oli see kõikidel aastatel (v.a uurimisperioodil) kõrgem kui tootmiskulud. Ent isegi uurimisperioodil oli ekspordihind omamaistest hindadest 16 % kõrgem ja seega mõjutas eksportmüük liidu tootja kantud kahju vähemal määral.

(224)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes ei suutnud eksporditegevus nõrgendada põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(225)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 165, vähenes liidu tarbimine baariumkarbonaadi nõudluse vähenemise tulemusel 2021. aastast kuni uurimisperioodini stabiilselt (kokku 35 %). Komisjon märgib, et hoolimata nõudluse langustrendist suutis liidu tootmisharu 2021. aastal oma kulud katta ja teenis 2022. aastal väikest kasumit, säilitades samal ajal oma turuosa. Alates 2023. aastast hakkas aga liidu tootmisharu liidu turul turuosa kaotama (tema turuosa vähenes asjaomasel perioodil 24 %), samal ajal kui Hiina ja India impordi turuosa kasvas asjaomasel perioodil 13 %. Oma madalate ebaõiglaste hindade tõttu suutsid Hiina ja India eksportivad tootjad suurendada oma turuosa kahaneval turul, kus tarbimine asjaomase perioodi jooksul järk-järgult vähenes, samal ajal kui liidu tootmisharu kaotas turuosa. See tähendab, et Hiina ja India tootjad said endale kliente, kes tavapärastel konkurentsitingimustel oleksid tõenäoliselt hankinud baariumkarbonaati liidu tootmisharult.

(226)

Peale selle takistas kahanev nõudlus koos põhjenduses 180 kirjeldatud Hiina ja India impordi hinnasurvega liidu tootmisharul tõsta oma hindu, et katta kasvavaid tootmiskulusid. Kulude kasv (asjaomasel perioodil 89 %) oli tingitud muu hulgas energiakulude kasvust samal ajavahemikul. Seepärast järeldas komisjon, et tarbimise vähenemine ELi turul ei suutnud nõrgendada põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(227)

Asjaomasel perioodil kasvasid liidu tootmisharu tootmiskulud 89 %, tingituna toorainete (barüüdi ja naftakoksi) kulude märkimisväärsest suurenemisest ja energiahindade järsust tõusust 2022. aastal sõja tõttu Ukrainas. Peale selle kasvasid tootmise vähenemise tõttu asjaomasel perioodil püsikulud toodangu tonni kohta.

(228)

Komisjon märkis sellega seoses, et tootmiskulude ja eelkõige toorainekulude kasv oleks pidanud mõjutama teisi turuosalisi samal määral, arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu hangib enamiku oma kõige olulisemat toorainet, s.o barüüti, väljastpoolt liitu. Sellest tulenevalt ei olnud kulude kõnealune kasv tegur, mis oleks pidanud mõjutama üksnes liidu tootmisharu, isegi kui see kasv kajastus Hiina ja India impordihindades ainult 2022. aastal, mitte 2023. aastal ega uurimisperioodil, mil impordihinnad oluliselt langesid.

(229)

Tegelikult suutis liidu tootmisharu 2022. aastal hoolimata kasvavatest tootmiskuludest ja energiahindade tipptasemele jõudmisest tõsta oma müügihinda, et katta kasvavad tootmiskulud, ja saavutas asjaomase perioodi suurima kasumlikkuse, samal ajal kui Hiina ja India impordi hinnad olid asjaomase perioodi kõrgeimad.

(230)

Ent 2023. aastal ja uurimisperioodil, mil Hiina ja India impordi hinnad ligikaudu 50 % langesid, ei suutnud liidu tootmisharu oma hindu tõsta, et need kajastaksid tema kasvavaid kulusid, ja pidi uurimisperioodil hindu isegi langetama. Samal ajal suutis liidu tootmisharu müüa oma tooteid eksporditurgudel kõrgema hinnaga kui liidus (v.a 2023. aastal), mis samuti osutab suuremale hinnasurvele liidu turul. Sellest nähtub, et liidu tootmisharu ei suutnud kasvavate kulude katmiseks oma hindu korrigeerida Hiinast ja Indiast pärit madala dumpinguhinnaga impordi tõttu. Tegelikult oli liidu tootmisharu sunnitud dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hindade allasurumise tõttu oma hindu langetama, mille tulemusel tekkis täiendav kahju, müügikogused vähenesid ja varud kasvasid.

(231)

Nagu on selgitatud põhjenduses 207, olid liidu tootmisharu kasvanud investeeringud asjaomasel perioodil hilinenud ning need olid vajalikud tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnanormide täitmiseks ja olemasoleva tootmise säilitamiseks.

(232)

Komisjon järeldas seega, et kasvavad tootmiskulud ei suurendanud uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud kahju. Samamoodi ei saa väita, et liidu tootmisharu kantud kahju oleksid suurendanud õiguslikult nõutavad või turvalise tootmise säilitamiseks vajalikud investeeringud.

(233)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasv ja liidu tootmisharu tulemuste halvenemine, mis oli märgatav eelkõige alates 2022. aastast, langesid ajaliselt kokku. Nõudluse vähenemise tingimustes kahjustas dumpinguhinnaga impordi suurenenud turuosa liidu tootmisharu suutlikkust kehtestada hindu, mis kataksid kasvavaid tootmiskulusid. Sellise olukorra tõttu oli liidu tootja 2023. aastal ja uurimisperioodil kahjumis.

(234)

Komisjon uuris muid võimalikke tegureid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada. Komisjon selgitas välja nende tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(235)

Liidu tootmisharu eksporditegevus ei nõrgendanud põhjuslikku seost. Eksportmüügi maht vähenes oluliselt vähem kui müük liidus ja selle hinnad olid asjaomasel perioodil omamaistest hindadest märgatavalt kõrgemad. Kokkuvõttes ei kõrvaldanud liidu tootmisharu tulemused eksporditurgudel, mis olid suhteliselt paremad kui omamaisel ELi turul, põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(236)

Ei vaidlustata, et liidu tootmisharu seisis asjaomasel perioodil silmitsi mitme probleemiga, eelkõige väheneva nõudluse ja kasvavate tootmiskuludega. Kui dumpinguhinnaga import ei oleks avaldanud hinnasurvet, oleks liidu tootmisharu suutnud aga kulude kasvu edasi kanda ja muutuvatele turutingimustele asjakohaselt reageerida. Tegelikult olid Indiast ja Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kogu asjaomase perioodi jooksul liidu tootmisharu tootmiskuludest madalamad. Nagu eespool märgitud, takistas dumpinguhinnaga import liidu tootjal hindu tõsta, et kulude kasvu edasi kanda.

(237)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ega kõrvaldanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Täpsemalt seisneb kahju turuosa, tootmise, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumlikkuse, lõppvarude ja rahavoo vähenemises. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 205, põhjustas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve liidu tootmisharule suurt kahju.

(238)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalidest väiksemast tollimaksust.

(239)

Käesoleval juhul väitis kaebuse esitaja, et Hiina puhul esineb toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal (vt põhjendused 247 ja 248 allpool).

(240)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(241)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(242)

Liidu tootja kasum oli nullilähedane või negatiivne kogu asjaomasel perioodil, v.a 2022. aastal, mil hinnad üle maailma ainult üheks aastaks märkimisväärselt tõusid. Arvestades kasumit asjaomasele perioodile eelnenud aastatel, kehtestas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel arvesse võetavaks taotletavaks kasumiks 6 %. Lisaks ei esitanud liidu tootja põhjendatud väidet saamata jäänud investeeringute või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude kohta. Neid asjaolusid arvesse võttes kasutas komisjon minimaalset 6 % taotletavat kasumit, mis lisati liidu tootmisharu tegelikule tootmiskulule, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(243)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 20–100 eurot tonni kohta, mis lisati mittekahjustavale hinnale.

(244)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna [1 200 – 1 500] mõõtühiku kohta, lisades liidu ainsa tootja uurimisperioodi tootmiskuludele eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 242) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid (vt põhjendus 243) tooteliikide kaupa.

(245)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate ja ainsa koostööd tegeva India eksportiva tootja kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, liidu tootja poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(246)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu vastavatest asjaomastest riikidest pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal.

(247)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinas esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(248)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui dumpingumarginaalid, arvas komisjon, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

(249)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(250)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(251)

Nagu on selgitatud põhjenduses 8, koosneb liidu tootmisharu ühest tootjast, kes valmistas uurimisperioodil uuritavat toodet.

(252)

ELi baariumkarbonaadi tootmisharu on liidu tööstusbaasi jaoks väga oluline. Baariumkarbonaat on oluline koostisosa mitmesuguse eriotstarbelise klaasi, nagu farmaatsias kasutatava, optilise, peegel-, boorsilikaat- ja kristallklaasi tootmisel. Lisaks on see tähtis koostisosa keraamikatööstuses nii glasuuride ja frittide kui ka savitelliste tootmisel. Samuti on baariumkarbonaat oluline tooraine nõrkade püsimagnetite tootmisel.

(253)

Üldiselt toob meetmete kehtestamine tõenäoliselt kaasa liidu tootja suurema müügimahu, aga annab talle ka võimaluse kehtestada hindu, mis võimaldavad täielikult katta tema tootmiskulud ja teenida korralikku kasumit. Seepärast toetavad meetmed tootmisvõimsuse paremat rakendamist ning tegevusmarginaalide ja kasumi taastamist. Paremad tulemused viiksid omakorda investeeringute ja tööhõive püsiva tasemeni ning jätkuva innovatsiooni edendamiseni.

(254)

Meetmete kehtestamata jätmine seaks ohtu baariumkarbonaadi tootmise tuleviku liidus. Vähenev tootmisvõimsuse rakendusaste tooks kaasa jätkusuutmatult suured püsikulud ja investeeringute vähenemise, mille tagajärjel võivad kaduda töökohad, mis omakorda vähendaks veelgi liidu tootja suutlikkust konkureerida asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(255)

Kui meetmeid ei kehtestata, siis võib selle olulise materjali tootmine ELis lõppkokkuvõttes lõppeda. Selle tulemusel hakkaks liidu järgneva etapi tootmisharu sõltuma baariumkarbonaadi impordist ja tarneallikad oleksid väga piiratud.

(256)

Komisjon järeldas seega, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(257)

Käesolevas uurimises tegid koostööd ja esitasid vastuse küsimustikule sõltumatud importijad Kimpe ja L’Aprochimide. Endast andis teada veel üks sõltumatu importija, Europea de materias primas. Ta ei esitanud aga komisjoni määratud täiendava tähtaja jooksul küsimustikule vastust.

(258)

Meetmete kehtestamine mõjutaks importijate jaoks baariumkarbonaadi ostuhinda. Need importijad, kes ei suuda sõlmida dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral kohaldatavat korrigeerimisklauslit sisaldavat lepingut, võivad kanda lühiajalist kahju selliste müügitehingute puhul, mille hinnas on dumpinguvastaseid tollimakse arvesse võtmata juba kokku lepitud. Võttes aga arvesse baariumkarbonaadi piiratud osakaalu koostööd tegevate importijate äritegevuses ja nende korralikku kasumlikkust, leiab komisjon, et meetmete mõju neile oleks piiratud.

(259)

Komisjon järeldas seega, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei oleks importijate huvidega vastuolus.

(260)

Kokku osales käesolevas uurimises neli kasutajat ja üks kasutajate ühendus, kes kõik olid tollimaksude kehtestamise vastu. Küsimustikule esitasid vastused Kimpe SAS (edaspidi „Kimpe“), Esmalglass S.A (edaspidi „Esmalglass“), Younexa S.A (edaspidi „Younexa“) ja Fritta S.A (edaspidi „Fritta“). Hispaania frittide, glasuuride ja keraamikavärvide tootjate riiklik ühendus (Asociation Nacional de Fabricantes de Firtas, Esmaltes y Colores cerámicos, edaspidi „ANFFECC“) esitas märkusi liidu huvide kohta.

(261)

Üks kasutaja – Kimpe – valmistab vedelat baariumi. Ülejäänud kolm kasutajat on üksteisega seotud ning toodavad fritte ja glasuure keraamiliste plaatide jaoks.

(262)

Lisaks importijana tegutsemisele töötleb Kimpe ka baariumkarbonaati, et toota vedelat baariumi või pulpi (70 % ulatuses pulbrilisel kujul baariumkarbonaadist ning veest ja teatavatest lisaainetest koosnev segu), mida kasutatakse savitelliste ja -plaatide tootmisel. Selle tegevuse puhul on Kimpe käesolevas uurimises kasutaja.

(263)

Kimpe oli meetmete kehtestamise vastu ja väitis, et tollimaksude kehtestamine oleks liidu huvidega vastuolus, sest see mõjutaks negatiivselt tema äritegevust ja tema vedelat baariumit ostvate klientide, see tähendab savitelliste ja -plaatide tootjate äritegevust.

(264)

Samuti väitis Kimpe, et ühelt poolt liidu tootmisharu toodetava ja teiselt poolt Hiinast ja Indiast imporditava baariumkarbonaadi kvaliteediklassid ei ole tehniliselt sarnased. Kimpe sõnade kohaselt on suur osa tellistel ja katusekividel kasutatava toote turust kasutanud 20 aasta vältel ainult vedelal kujul baariumkarbonaati, mis on selles segmendis standardtehnoloogia, ega pöördu tagasi pulbrilisel kujul baariumkarbonaadi kasutamise juurde. Kimpe väitel pakub liidu tootmisharu ainult pulbrilisel ja graanulite kujul baariumkarbonaati ning seepärast puudub vedela baariumkarbonaadi ja liidu tootmisharu toodetava baariumkarbonaadi vahel otsene konkurents.

(265)

Esiteks märgib komisjon, et vedel baariumkarbonaat ei liigitu asjaomaseks tooteks ja seetõttu seda käesolevas uurimises ei käsitleda. Tegelikult on vedel baariumkarbonaat pulbrilise baariumkarbonaadi järgmise etapi toode.

(266)

Mis puudutab tollimaksude mõju vedelat baariumkarbonaati tootvatele kasutajatele, siis nähtub Kimpe küsimustikuvastusest, et baariumkarbonaat moodustas 80–100 % tema tootmiskuludest. Seepärast avaldaks Hiinast ja Indiast pärit baariumkarbonaadi suhtes meetmete kehtestamine sellele kasutajale olulist mõju. Arvestades aga telliste tootmisel kasutatava baariumkarbonaadi ebaolulist kogust, ei mõjutaks tollimaksude kehtestamisest tulenev hinnatõus tõenäoliselt oluliselt baariumkarbonaadi nõudlust tellistesektoris ega seega ka Kimpe müügimahte. Samuti nähtus uurimisest, et Kimpe teenis uurimisperioodil ja sellele eelnenud aastal korralikku kasumit.

(267)

Kimpe väitis, et Kandelium kasutab granuleeritud kujul baariumkarbonaadi tootmiseks kaltsineerimisprotsessi, mis on kallim kui Hiinas kasutatav pressimine. Kimpe jäi seisukohale, et olgugi et pressimismeetodi või kaltsineerimise teel saadud granuleeritud baariumil on samad keemilised omadused, suurendab kaltsineerimisprotsess tootmiskulusid. Kimpe väitis ka, et kaltsineeritud baariumkarbonaadi kõvadusaste muudab selle transportimise või kallamise ajal kergemini purunevaks, tekitades tolmu, mille tõttu see ei ole vedela baariumi tootjate jaoks sobilik.

(268)

Nagu on järeldatud põhjenduses 23, on Hiinast ja Indiast imporditud baariumkarbonaadil ning liidus toodetud baariumkarbonaadil samad omadused. Oma kõrgema hinna ja füüsiliste omaduste poolest ei pruugi kaltsineeritud baarium olla mitmete kasutajate jaoks eelistatud valik, ent see on eriti sobilik teatavate klaas- ja kristalltoodete tootmiseks.

(269)

Võttes arvesse uurimise järeldusi, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 266, järeldas komisjon, et tollimaksude kehtestamine avaldaks koostööd tegevale vedela baariumi tootjale olulist negatiivset mõju.

(270)

Esmalglass, Younexa ja Fritta on Hispaania äriühingud, kes toodavad keraamilistel plaatidel kasutatavaid fritte ja glasuure. Nemad olid meetmete kehtestamise vastu.

(271)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et baariumkarbonaat moodustas koostööd tegevate friti- ja glasuuritööstuse kasutajate tootmiskuludest alla 10 %. Need tootjad teenisid toodetelt, milles kasutati baariumkarbonaati, korralikku 15 % kasumit.

(272)

Nende kasutajate kontrollitud küsimustikuvastuste põhjal hindas komisjon, et tollimaksude kogumõju kõnealuste kasutajate tootmiskuludele oleks suhteliselt piiratud isegi siis, kui nad ei suudaks hinnatõusu oma klientidele edasi kanda.

(273)

ANFFECC väitis, et teatavate toodete puhul moodustab baariumkarbonaat kuni 40 % tootmiskuludest, kuid ei esitanud selle väite toetamiseks tõendeid.

(274)

Samuti väitis ANFFECC, et meetmete kehtestamise korral oleksid Euroopa friti- ja glasuuritootjad oma väikeste kasumimarginaalide tõttu sunnitud ümber asuma riikidesse, kus ei ole baariumkarbonaadi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud. Seda väidet ei toetatud tõenditega ja komisjonil ei olnud võimalik seda kontrollida.

(275)

Veel väitis ANFFECC, et Kandelium ei ole mitu aastat Hispaania turul tegutsenud ning et Hispaania friti- ja glasuuritootjad tuginevad täielikult impordile. ANFFECC väitel on Kandeliumi rahvusvahelistest hindadest kõrgemad hinnad seotud kõrgema teenuste tasemega, mida enamik kasutajaid Hispaanias aga ei vaja.

(276)

Peale selle väitis ANFFECC, et võimalikud dumpinguvastased meetmed tugevdaksid veelgi Kandeliumi monopoolset seisundit liidus.

(277)

Lisaks väitis ANFFECC, et Kandeliumi püsimajäämine ei sõltu ainult baariumkarbonaadi tootmisest, sest liidu tootja toodab ka strontsiumkarbonaati.

(278)

Kõik kasutajad ja ANFFECC väitsid, et liidu tootja baariumkarbonaadi tootmisvõimsus oli piiratud, sest tal oli ainult üks tootmisliin, kus toodeti kahte toodet: baariumkarbonaati ja strontsiumkarbonaati.

(279)

Kandelium vaidlustas põhjendustes 275–278 nimetatud argumendid. Kandeliumi väitel oli tal nii tehnilise võimsuse kui ka regulatiivsest seisukohast piisav tootmisvõimsus ELi nõudluse rahuldamiseks ning regulaarne kontakt Hispaania klientidega. Kandelium lisas, et COVID-19 pandeemia ja tarneahela ülemaailmse kriisi ajal aastatel 2021 ja 2022 suutis ta õigeaegselt katta Hiina ja India tarnete nappuse. Sellega seoses leidis komisjon, et 2023. aastal ja uurimisperioodil oli liidu tarbimine väiksem kui liidu tootmisharu tootmisvõimsus. Lisaks oli asjaomasest riigist pärit impordil uurimisperioodil märkimisväärne [65–80 %] turuosa ja see import saab pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist õiglastel tingimustel ka edaspidi liidu turule siseneda. Seetõttu järeldas komisjon, et tarnepuuduse ohtu ei ole.

(280)

Peale selle, kui liidu tootmisharu peaks Hiinast ja Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu baariumkarbonaadi tootmise lõpetama, sõltuks liidu turg täielikult impordist. Praegu on kasutajatel kolm peamist baariumkarbonaadi tarneallikat (EL, Hiina ja India), ent meetmete puudumise korral võib juhtuda, et nad saavad tugineda ainult Hiinale ja Indiale. Selle tulemusel väheneksid konkurents ja tarnete mitmekesisus ning esineksid tõsised riskid kaubandushäirete korral, nagu täheldati näiteks COVID-19 pandeemia ajal.

(281)

Komisjon järeldas seega, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei oleks kasutajate huvidega vastuolus.

(282)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiinast ja Indiast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(283)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(284)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(285)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Hiinast pärit impordi puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(286)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes.

(287)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artiklis 1 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(288)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist (sõltuvalt juhtumist võib kehtestada teatava protsendi, kuigi see ei ole soovitatav), võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(289)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(290)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada/peatada.

(291)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud / ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(292)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(293)

Arvutuste õigsuse kohta märkusi ei esitatud.

(294)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(295)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,