|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1495 |
19.7.2025 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2025/1495,
18. juuli 2025,
millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 31. juulil 2014 vastu otsuse 2014/512/ÜVJP (1). |
|
(2) |
Liit toetab endiselt vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. |
|
(3) |
Euroopa Ülemkogu kordas oma 19. detsembri 2024. aasta järeldustes, et mõistab resoluutselt hukka Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja, mis on ilmne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja rikkumine, ning kinnitas taas liidu vankumatut pühendumust jätkata Ukrainale ja Ukraina rahvale poliitilise, rahalise, majandusliku, humanitaar-, sõjalise ja diplomaatilise toetuse andmist. |
|
(4) |
Kuni Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku tegevusega rikutakse jätkuvalt rahvusvahelise õiguse alusnorme, sealhulgas eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud jõu kasutamise keeldu, või rahvusvahelist humanitaarõigust, on asjakohane jätta jõusse kõik liidu kehtestatud meetmed ja võtta vajaduse korral lisameetmeid. |
|
(5) |
Võttes arvesse olukorra tõsidust, on asjakohane võtta täiendavaid piiravaid meetmeid. |
|
(6) |
Konkreetsemalt tuleks lisada 26 üksust otsuse 2014/512/ÜVJP IV lisas sätestatud selliste juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu (Venemaa sõjatööstuskompleksi Ukraina-vastases agressioonisõjas toetavate isikute, üksuste ja asutuste loetelu), kelle suhtes on kehtestatud rangemad ekspordipiirangud kahesuguse kasutusega kaupadele ja tehnoloogiale ning sellistele kaupadele ja sellisele tehnoloogiale, mis võivad aidata kaasa Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori tehnoloogilise suutlikkuse suurendamisele. Nende üksuste hulka kuuluvad teatavad üksused muudest kolmandatest riikidest kui Venemaa, kes aitavad kaudselt kaasa Venemaa sõjalise ja tehnoloogilise suutlikkuse suurendamisele, võimaldades seega hoida kõrvale ekspordipiirangutest, sealhulgas mehitamata õhusõidukite suhtes kehtestatud piirangutest. |
|
(7) |
On asjakohane laiendada selliste kaupade loetelu, mis võivad aidata kaasa Venemaa sõjalise ja tehnoloogilise suutlikkuse suurendamisele või kaitse- ja julgeolekusektori arengule, kandes loetellu kaubad, mida Venemaa on kasutanud Ukraina-vastases agressioonisõjas, ning kaubad, mis aitavad kaasa Venemaa sõjaliste süsteemide arendamisele või tootmisele, sealhulgas täiendavad programmjuhtimisega tööpingid ja raketikütuste keemilised komponendid. |
|
(8) |
Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimiseks kehtestatud piiravate meetmete tõhususe suurendamiseks on vaja tegeleda ohuga, et nendest meetmetest hoitakse kolmandate riikide kaudu toimuva kaudse ekspordi kaudu kõrvale. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (2) VII lisas loetletud kaubad ja tehnoloogia võivad aidata kaasa Venemaa sõjalisele ja tehnoloogilisele arengule või kaitse- ja julgeolekusektori arengule, sealhulgas juhul, kui neid eksporditakse tsiviilotstarbelise lõppkasutuse varjus. Kaudse ekspordi keeld hõlmab määruse (EL) nr 833/2014 lisades loetletud kaupade ja tehnoloogia eksporti, sealhulgas kolmanda riigi kaudu. Pädevad asutused peaksid võtma õigeaegseid ennetavaid meetmeid, kui on reaalne oht, et selline kolmandatesse riikidesse eksporditud kaup või tehnoloogia võidakse lõpuks suunata ümber Venemaale. Seepärast on asjakohane luua vabatahtlik haldusmehhanism, mis võimaldab riiklikel pädevatel asutustel nõuda eelnevat luba määruse (EL) nr 833/2014 VII lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia eksportimiseks mis tahes kolmandasse riiki, kui eksportijat on teavitatud, et on piisavalt alust kahtlustada, et kauba või tehnoloogia lõppsihtkoht võib olla Venemaal või kauba või tehnoloogia lõppkasutus võib olla mõeldud Venemaa üksuste jaoks. Kõnealuse meetme eesmärk ei ole kehtestada uut üldist piirangut, vaid anda liikmesriikidele tõhus ja proportsionaalne vahend võimaliku piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise uurimiseks ja vältimiseks, tagades samal ajal eksportijate jaoks normide ühtse tõlgendamise ja õigusselguse. Kõnealune meede ei peaks mõjutama kaudse ekspordi keeldu käsitleva sätte kohaldamisala. Liikmesriigid saavad oma äranägemise järgi otsustada, kas kõnealust meedet või kaudse ekspordi keeldu käsitlevat sätet tuleb kohaldada täitmise tagamise mehhanismina juhtudel, kus kauba või tehnoloogia lõppsihtkoht võib olla Venemaal või kauba või tehnoloogia lõppkasutus võib olla mõeldud Venemaa üksuste jaoks. |
|
(9) |
On asjakohane kehtestada täiendavad piirangud selliste kaupade ekspordile, mis võivad aidata suurendada Venemaa tööstussuutlikkust, näiteks masinad, kemikaalid, mõningad metallid ja plastid. Selleks et minimeerida piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, on samuti asjakohane veelgi laiendada selliste kaupade ja tehnoloogia loetelu, mille suhtes kohaldatakse läbi Venemaa territooriumi toimuva transiidi keeldu. |
|
(10) |
Nõukogu otsuses (ÜVJP) 2022/884 (3) ja nõukogu määruses (EL) 2022/879 (4) on sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et hankida alternatiivseid tarneid Venemaalt torujuhtme kaudu toimuvale toornafta impordile, nii et selle impordi suhtes kohaldatakse keelde nii kiiresti kui võimalik. Kooskõlas nimetatud eesmärgiga tuleks lõpetada ajutine erand, mis tehti Tšehhile Venemaalt torujuhtme kaudu toornafta tarnimiseks. |
|
(11) |
On asjakohane keelata liitu otse või kaudselt osta, importida või üle anda kolmandas riigis Venemaa toornaftast toodetud naftatooteid, samuti anda sellega seotud tehnilist või rahalist abi. Samuti on asjakohane kehtestada loetelu partnerriikidest, kes on Venemaa nafta ja naftatoodete impordi suhtes kehtestanud liiduga sisuliselt samaväärsed piiravad meetmed. Toornafta netoeksportijatelt imporditud naftatooteid tuleks käsitada omamaisest, mitte Venemaalt pärit toornaftast toodetud naftatoodetena. Komisjon peaks andma välja suunised nimetatud keelu rakendamise kohta, eelkõige seoses tõenditega, mille rafineeritud naftatoodete impordiga tegelevad ettevõtjad peaksid esitama. |
|
(12) |
Keelatud on importida Venemaa veeldatud maagaasi liidu LNG-terminalide kaudu, mis ei ole ühendatud võrkudevahelise ühendusega maagaasisüsteemiga. On asjakohane kehtestada võimalus teha keelust erand, mille võib anda liikmesriik, mis ei ole otse ühendatud ühegi teise liikmesriigi võrkudevahelise ühendusega maagaasisüsteemiga ja kes saab oma esimese pikaajalise maagaasitarnelepingu alusel esimese kaubandusliku tarne pärast 20. juulit 2025, et tagada oma energiavarustus. See ei piira selliste seadusandlike meetmete kohaldamist, mis mõjutavad energia importi Venemaalt liitu. |
|
(13) |
Võttes arvesse otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1aa lõikes 1 sätestatud tehingukeelu tähtsust ning nimetatud otsuse X lisas loetletud juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, on riikliku usaldushalduse või sarnase tulemüürimeetme kehtestamisel vaja kohaldada rangeid kriteeriume. Selleks et tagada otsuse 2014/512/ÜVJP artikli 1aa lõike 1 punktis a või b osutatud üksuste nimel või suuniste alusel tegutsevate tütarettevõtjate tegevuse jätkumine ja piiravate meetmete järgimine, on asjakohane kehtestada erand tehingukeelust, mida kohaldatakse tingimusel, et pädev asutus on kehtestanud riikliku usaldushalduse või sarnase riikliku tulemüürimeetme või on andnud loa sarnase tulemüürimeetme rakendamiseks. See ei peaks piirama muude piiravate meetmete kohaldamist. |
|
(14) |
Teatavate sätete selgitamiseks on asjakohane näha ette erand keelust tehingutele, mis on kehtestatud teatavate sadamate suhtes seoses Kasahstani päritolu söega, tuginedes liidu võetud kohustusele vältida negatiivset mõju kolmandate riikide energiajulgeolekule üle maailma. Lisaks on asjakohane näha ette erand teatavate lennujaamade suhtes kehtestatud tehingukeelust, mis on seotud tsiviilotstarbelise tuumavõimekuse ja -rajatistega. |
|
(15) |
Torujuhtmed Nord Stream ja Nord Stream 2 rajati selleks, et transportida maagaasi Venemaalt liitu. Neid kontrollib Venemaa valitsus riigile kuuluvate ettevõtete kaudu. Mõlemad torujuhtmed said 2022. aasta septembris kahjustada ega tööta praegu. Nord Streami kaudu tarniti Euroopasse Venemaa maagaasi, samas kui Nord Stream 2 ei võetud kunagi kasutusse. Venemaa on korduvalt ja ühepoolselt ning 2022. aasta augusti lõpuks täielikult katkestanud maagaasitarned Nord Streami kaudu, et avaldada survet liidule ja selle liikmesriikidele ning õõnestada nende toetust Ukrainale. Maagaasi tarnimine kõnealuste torujuhtmete kaudu tulevikus võiks Venemaale tulu tuua ja võimaldada tal seega jätkata Ukraina-vastast agressioonisõda. Et hoida ära maagaasitarnete taastamine või sisseseadmine kõnealuste torujuhtmete kaudu, on asjakohane kehtestada piiravad meetmed, millega keelatakse torujuhtmetega Nord Stream ja Nord Stream 2 seotud igasuguste selliste tehingute tegemine otse või kaudselt, mis on seotud kõnealuste torujuhtmete või nende osade valmisehitamise, käitamise, hooldamise või kasutamisega. Tehingukeeld peaks hõlmama ka kummagi torujuhtme kaudu transporditava maagaasi ostmist. Tuleks kohaldada sihipäraseid erandeid ja vabastusi tagamaks, et praegused mehhanismid, mille abil torujuhtmeid restruktureerimismehhanismide kaudu kontrollitakse, eelkõige seoses Nord Stream AG ja Nord Stream 2 AG-ga, jäävad kehtima ning sellega tagatakse, et torujuhtmeid ei kasutata. |
|
(16) |
Samuti on asjakohane muuta tingimusi, mille alusel kehtestatakse keeld teha tehinguid väljaspool Venemaad asutatud isikute, üksuste või asutustega, kes kasutavad Venemaa Keskpanga finantssõnumite edastamise süsteemi (SPFS) või Venemaa Keskpanga sisse seatud samaväärseid spetsiaalseid finantssõnumiteenuseid. Selle põhjuseks on asjaolu, et Venemaa lõi SPFSi alternatiivina liidu spetsiaalsele finantssõnumiteenusele, et kaitsta oma panku nende piiravate meetmete mõju eest, mille liit ja tema liitlased on alates 2014. aastast kehtestanud vastusena Venemaa tegevusele, mis kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust. Nõukogu leiab, et SPFSi kasutamise laiendamisega väljapoole oma territooriumi püüab Venemaa kõnealust strateegiat jätkata ja kaitsta oma rahvusvahelist kaubandust liidu piiravate meetmete mõju eest, suurendades seeläbi oma rahandusalast vastupanuvõimet ja pakkudes võimalusi hõlbustada nõukogu otsustes 2014/512/ÜVJP ja 2014/145/ÜVJP (5) ning nõukogu määrustes (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 (6) sätestatud keeldudest kõrvalehoidmist. |
|
(17) |
On asjakohane laiendada kolmandate riikide krediidi- ja finantseerimisasutustele ja krüptovarateenuste pakkujatele kehtestatud tehingukeeldu nii, et see hõlmaks üksusi, kes nurjavad märkimisväärselt otsuste 2014/512/ÜVJP ja 2014/145/ÜVJP ning määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 keeldude eesmärki. Tehingukeelu laiendamine hõlmab ka kolmandate riikide finantsasutusi ja krüptovarateenuste pakkujaid, kes toetavad Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda muu hulgas sellega, et töötlevad tehinguid või pakuvad ekspordi rahastamist sellisteks kaubandustehinguteks, millega nurjatakse otsuse 2014/512/ÜVJP ja määruse (EL) nr 833/2014 eesmärke. Nõukogu leiab, et kaks üksust tuleks lisada nende kolmandate riikide finantsasutuste loetellu, kelle suhtes kõnealust keeldu kohaldatakse. Tehingukeeld hõlmab ka kõiki kolmanda riigi juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi, kes ei ole krediidi- või finantseerimisasutused või krüptovarateenuseid osutavad üksused, sealhulgas naftamüüjad, kes nurjavad märkimisväärselt otsuse 2014/512/ÜVJP artiklites 4o, 4p ja 4x sätestatud keeldude eesmärki. |
|
(18) |
On põhjendatud laiendada tehingukeeldu kehtivale keelule osutada spetsiaalseid finantssõnumiteenuseid teatavatele Venemaa krediidi- või finantseerimisasutustele või muudele üksustele, kes kasutavad finantssõnumiteenuseid, või kolmandate riikide krediidiasutuste Venemaa tütarettevõtjatele, mis on Venemaa finants- ja pangandussüsteemi jaoks olulised ning on kas suured ja mõjukad piirkondlikud pangad, mis hõlbustavad seega piirkondlikku ja föderaalset rahandust ja äritegevust, või pangad, mis hõlbustavad suuremahulisi piiriüleseid makseid ja toetavad seeläbi Venemaa majandust ja tööstust, või pangad, mis kahjustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, tegutsedes okupeeritud aladel, või pangad, mille suhtes juba kohaldatakse liidu või partnerriikide kehtestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu leiab, et tuleks lisada 22 krediidi- või finantseerimisasutust ja muud üksust nende juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse kõnealust tehingukeeldu. Lisaks on asjakohane lisada vabastused, mis on seotud liidu ja liikmesriikide või partnerriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste tegevusega Venemaal ning mis on seotud tehingutega, mida teevad Venemaal elavad liikmesriigi kodanikud. Samuti on asjakohane lisada vabastus tehingutele, mis on rangelt vajalikud Venemaal asuva vara võõrandamiseks või äritegevuse lõpetamiseks Venemaal. Tuletatakse meelde, et liidu piiravad meetmed ei ole eksterritoriaalse toimega ega ole siduvad kolmandate riikide, sealhulgas Venemaa seaduste alusel asutatud ettevõtjatele. Seetõttu, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 833/2014 artikli 8a kohaldamist, ei käsitata liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidiliste isikute, üksuste või asutuste ja nende kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate vahelisi tehinguid kõnealuse keelu rikkumisena, sealhulgas juhul, kui selliste tehingutega on seotud krediidi- või finantseerimisasutused, kelle suhtes keeldu kohaldatakse. Otsuse 2014/512/ÜVJP artiklis 1e sätestatud vabastused ja erand ei piira liidu ettevõtjatele kehtestatud keeldu osutada otsuse 2014/512/ÜVJP VIII lisas loetletud üksustele finantssõnumiteenuseid. |
|
(19) |
Nafta hinnalae mehhanismi tulemuslikkuse suurendamiseks on asjakohane kehtestada automaatne menetlus Venemaa toornafta hinnalae muutmiseks sõltuvalt Venemaa toornafta keskmisest turuhinnast. Arvestades praeguseid ülemaailmseid naftahindu, tuleks juba praegu kehtestada Venemaa toornaftale madalam hinnalagi, et tuua hinnalagi lähemale nafta tootmiskuludele ja seega veelgi vähendada Venemaa naftaekspordist saadavat tulu. Iga kord, kui hinnalage muudetakse, tuleks varasemate lepingute puhul, mis vastavad kehtivale hinnalaele, kohaldada 90-päevast üleminekuperioodi mereveo puhul ning otsese või kaudse tehnilise abi, vahendusteenuste või rahastamise või rahalise abi puhul, mis on seotud Venemaa toornafta mereveoga kolmandatesse riikidesse. See üleminekuperiood on vajalik, et kõik ettevõtjad rakendaksid hinnalage järjepidevalt. Lisaks tuleks tugevdada olemasolevat läbivaatamismehhanismi ning nafta hinnalae toimimist tuleks jälgida ja sellest nõukogule iga kuue kuu järel aru anda. Nõukogu peaks korrapäraselt läbi vaatama hinnalae mehhanismi toimimise, sealhulgas hinnalae taseme ja asjakohased keelud. |
|
(20) |
Venemaa otseinvesteeringute fond (RDIF) on endiselt vahend, mida Venemaa kasutab selleks, et suunata välisvaluutat oma jurisdiktsiooni alla, saada juurdepääs rahalistele vahenditele, et toetada oma sõjategevust ja suurendada oma majanduse vastupanuvõimet. RDIF kasutab keerukaid investeerimisstruktuure, et oma tegevust ja kaasrahastatud projekte varjata ning kaitsta neid Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede eest. Seepärast on asjakohane kehtestada tehingukeeld, mis on suunatud RDIFi, selle tütarettevõtjate, märkimisväärsete investeeringute ja igaühe vastu, kes osutab nimetatud üksustele investeerimisteenuseid või muid finantsteenuseid. Investeeringut peetakse märkimisväärseks, kui seda näib toetavat valitsuse majanduspoliitika või -strateegia või kui see puudutab sektorit, mis on oluline Venemaa pikaajalise geopoliitilise manööverdusvõime jaoks, eelkõige rahandus ja pangandus, transport, telekommunikatsioon, kaitsesektor, töötlev tööstus, tipptehnoloogia, energeetika või nafta, gaasi ja maavarade geoloogiline luure, uurimine ja tootmine, sealhulgas nendega seotud intellektuaalomandi õigused või uurimis- ja arendustegevus. Nõukogu leiab, et tuleks lisada neli üksust otsuse 2014/512/ÜVJP IV lisas sätestatud nende juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, millesse RDIF on teinud märkimisväärseid investeeringuid ja mille suhtes kohaldatakse tehingukeeldu. |
|
(21) |
Venemaa pangandus- ja finantssektor on Venemaa sõjategevuse jaoks võtmetähtsusega. Selle edasise arengu vältimiseks on asjakohane keelata pangandus- ja finantssektoris teatava kasutusega tarkvara pakkumine. |
|
(22) |
Et veelgi enam piirata selliste aluste tegevust, mis kuuluvad naftatankerite varilaevastikku või aitavad kaasa Venemaa energiatulude suurendamisele, on asjakohane kanda otsuse 2014/512/ÜVJP XVI lisas esitatud loetellu 105 alust, millel on keelatud siseneda liikmesriikide sadamatesse ja lüüsidesse ning kasutada mitmesuguseid mereveoga seotud teenuseid. |
|
(23) |
Eeldusel et liikmesriigid austavad nõuetekohaselt oma kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi, ei tohiks nad tunnustada ega täita ühtegi ettekirjutust, määrust, õiguskaitsemeedet, otsust, mille on teinud kohus, mis ei ole liikmesriigi kohus, ega muud kohtulahendit, vahekohtuotsust või haldusotsust, mis on tehtud menetluses, mis ei ole liikmesriigi menetlus, vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusele või sellest tulenevalt, seoses otsuse 2014/512/ÜVJP või 2014/145/ÜVJP või määruse (EL) nr 833/2014 või (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega. Nõuete rahuldamata jätmist käsitleva sätte tulemuslikku rakendamist tuleks vahekohtuotsuste, kohtulahendite või haldusotsuste tunnustamisel ja täitmisel käsitada liidu ja liikmesriikide avaliku poliitikana. Sellest tulenevalt tuleks käsitada liidu ja liikmesriikide avaliku poliitika rikkumisena liikmesriigi poolt sellise ettekirjutuse, määruse, õiguskaitsemeetme, otsuse, mille on teinud kohus, mis ei ole liikmesriigi kohus, või muu kohtulahendi, vahekohtuotsuse või haldusotsuse tunnustamist või täitmist, mis on tehtud menetluses, mis ei ole liikmesriigi menetlus, vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusele või sellest tulenevalt ja mis võiks tuua kaasa mis tahes nõuete rahuldamise seoses otsuste 2014/512/ÜVJP ja 2014/145/ÜVJP ning määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega. Kõnealune säte ei tohiks piirata liikmesriigi kohustust osaleda ja kaitsta ennast tema vastu algatatud menetlustes ja taotleda talle kulude hüvitamist võimaldava otsuse tunnustamist ja täitmist. |
|
(24) |
Kui liikmesriigi suhtes tehakse vahekohtu otsus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetluses seoses otsuse 2014/512/ÜVJP või 2014/145/ÜVJP või määruse (EL) nr 833/2014 või (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega, peaks ta esitama kõik kättesaadavad vastuväited selliste otsuste tunnustamise ja täitmise riigisiseses või rahvusvahelises menetluses. See hõlmab välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 1958. aasta konventsiooni kohase vastuväite esitamist selle kohta, et otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi avaliku poliitikaga, kus tunnustamist ja täitmist taotletakse. |
|
(25) |
Projekti Paks II puhul ei kohaldata otsuses 2014/512/ÜVJP sätestatud keelde nimetatud otsuse artiklis 5c või määruse (EL) nr 833/2014 artiklis 12h osutatud tegevuste suhtes. Otsuse 2014/512/ÜVJP artiklis 1e või määruse (EL) nr 833/2014 artiklis 5h sätestatud tehingukeeld, mis on seotud otsuse 2014/512/ÜVJP VIII lisas loetletud üksustega, peaks olema üks kõnealuse sättega hõlmatud keeldudest. |
|
(26) |
Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt. |
|
(27) |
Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid. |
|
(28) |
Otsust 2014/512/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2014/512/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklisse 1aa lisatakse järgmine lõige: „2f. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata liidus asutatud üksustele, kes tegutsevad lõike 1 punktis a või b osutatud üksuste nimel või suuniste alusel, tingimusel et:
|
|
2) |
Artikli 1ad lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Keelatud on teha otse või kaudselt tehinguid väljaspool Venemaad asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutusega, mis on loetletud XVIII lisas. XVIII lisas loetletakse väljaspool Venemaad asutatud juriidilised isikud, üksused või asutused, kes kasutavad SPFSi või samaväärset spetsiaalset finantssõnumiteenust, mille on sisse seadnud Venemaa Keskpank või Vene riik.“ |
|
3) |
Artikkel 1ae asendatakse järgmisega: „Artikkel 1ae 1. Keelatud on teha otse või kaudselt tehinguid väljaspool liitu asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutusega, mis
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes, kes tegutseb lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üksuse nimel või suuniste alusel. 3. Lõike 1 kohast keeldu ei kohaldata tehingutele, mida on:
|
|
4) |
Artiklisse 1af lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
|
|
5) |
Artiklisse 1af lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:
|
|
6) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 1ag 1. Keelatud on otse või kaudselt osaleda tehingutes, mis on seotud maagaasi torujuhtmetega Nord Stream ja Nord Stream 2 seoses nende valmisehitamise, käitamise, hooldamise ja kasutamisega. Lisaks on keelatud otse või kaudselt osaleda tehingutes, mis on seotud torujuhtmete valmisehitamise, käitamise või kasutamise rahastamisega. 2. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata selliste tehingute suhtes, mida on rangelt vaja sellise sündmuse kiireks ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk ja märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele, merelaevandusele või keskkonnale, või loodusõnnetustele reageerimiseks. 3. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa tehinguteks, mis on rangelt vajalikud:
Enne sellise loa andmist edastavad pädevad asutused komisjonile loa kavandi. Komisjon võib 30 päeva jooksul pärast loa kavandi kättesaamist esitada pädevatele asutustele arvamuse, mille kohaselt kavandatav tehing kahjustaks liidu huve. Komisjon teavitab sellisest arvamusest nõukogu. 4. Ettevõtjad teavitavad lõike 2 alusel sõlmitud tehingutest kahe nädala jooksul alates tehingu sõlmimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus nad on asutatud või mille õiguse alusel nad on moodustatud. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva lõike alusel saadud teabest kahe nädala jooksul pärast teabe saamist. 5. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 3 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul pärast loa andmist. Artikkel 1ah 1. Keelatud on otse või kaudselt osaleda tehingutes:
2. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa tehinguteks, mis on rangelt vajalikud selliste ravimite ja meditsiinitoodete ostmiseks, impordiks või transpordiks, mille import, ostmine ja transport on käesoleva otsuse kohaselt lubatud. 3. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, anda kuni 31. detsembrini 2026 loa tehinguteks, mis on rangelt vajalikud Venemaal asuva vara võõrandamiseks ja Venemaalt väljumiseks või äritegevuse lõpetamiseks Venemaal. 4. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 2 või 3 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.“ |
|
7) |
Artiklit 1e muudetakse järgmiselt:
|
|
8) |
Artiklit 1k muudetakse järgmiselt:
|
|
9) |
Artiklit 3a muudetakse järgmiselt:
|
|
10) |
Artiklit 4m muudetakse järgmiselt:
|
|
11) |
Artiklisse 4o lisatakse järgmine lõige: „3b. Lõike 3 punktis d sätestatud erandi kohaldamine Tšehhi suhtes lõpeb alates 1. juulist 2025.“ |
|
12) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 4oa 1. Alates 21. jaanuarist 2026 on keelatud liitu otse või kaudselt osta, importida või üle anda CN-koodi 2710 alla kuuluvaid naftatooteid, mis on toodetud kolmandas riigis Venemaalt pärit CN-koodi 2709 00 alla kuuluvast toornaftast. Käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil esitavad importijad importimise ajal tõendid kolmandas riigis toote rafineerimiseks kasutatud toornafta päritoluriigi kohta, välja arvatud juhul, kui toode on imporditud XXIV lisas loetletud partnerriigist. Naftatooteid, mis imporditi eelmisel kalendriaastal toornafta netoeksportijatest kolmandatest riikidest, loetakse omamaisest toornaftast, mitte Venemaalt pärit toornaftast toodetud toodeteks, välja arvatud juhul, kui pädeval asutusel on põhjendatult alust arvata, et need on toodetud Venemaa toornaftast. 2. Keelatud on pakkuda otse või kaudselt tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või rahalist abi, samuti kindlustust ja edasikindlustust, mis on seotud lõikes 1 sätestatud keeluga.“ |
|
13) |
Artiklit 4p muudetakse järgmiselt:
|
|
14) |
Artiklisse 4z lisatakse järgmine lõige: „6. Erandina lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldudest võib otseselt mitte ühegi teise liikmesriigi võrkudevahelise ühendusega maagaasisüsteemiga ühendatud ning oma esimese pikaajalise maagaasitarnelepingu alusel esimese kaubandusliku tarne pärast 20. juulit 2025 kätte saanud liikmesriigi pädev asutus anda loa osta, importida või üle anda Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud veeldatud maagaasi, mis kuulub CN-koodi 2711 11 00 alla, kui ta on kindlaks teinud, et ostu, importi või ülekandmist kasutatakse riigi energiavarustuse tagamiseks. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.“ |
|
15) |
Artiklisse 7 lisatakse järgmised lõiked: „2a. Liikmesriigis ei tunnustata, jõustata ega täideta ühtegi ettekirjutust, määrust, õiguskaitsemeedet, otsust, mille on teinud kohus, mis ei ole liikmesriigi kohus, ega muud kohtulahendit, vahekohtuotsust või haldusotsust, mis on tehtud liikmesriigi suhtes menetluses, mis ei ole liikmesriigi menetlus, vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusele või sellest tulenevalt ja mis võiks tuua kaasa mis tahes nõuete rahuldamise seoses käesoleva otsuse ning otsuse 2014/145/ÜVJP ja määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega, kui neile tuginevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud isikud, üksused või asutused või sellised isikud, üksused või asutused, kelle omandis või kontrolli all kõnealused isikud, üksused või asutused on. 2b. Liikmesriigis ei tunnustata, jõustata ega täideta uurimise või muu menetluse käigus abitaotlust, karistust ega muud sanktsiooni, mis põhineb ettekirjutusel, määrusel, õiguskaitsemeetmel, otsusel, mille on teinud kohus, mis ei ole liikmesriigi kohus, või muul kohtulahendil, vahekohtuotsusel või haldusotsusel, mis on tehtud liikmesriigi suhtes menetluses, mis ei ole liikmesriigi menetlus, vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusele või sellest tulenevalt seoses käesoleva otsuse ning otsuse 2014/145/ÜVJP ja määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega, kui neile tuginevad käesoleva artikli lõike 1 punktis a, b või c osutatud isikud, üksused või asutused või sellised isikud, üksused või asutused, kelle omandis või kontrolli all kõnealused isikud, üksused või asutused on.“ |
|
16) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 7b Kohaldataval juhul võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et nõuda või tal on õigus nõuda liikmesriigi pädevas kohtus peetavas kohtumenetluses kogu sellise otsese või kaudse kahju, sealhulgas kohtukulude, hüvitamist, mis on kõnealusele liikmesriigile tekkinud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetluse tagajärjel, mis on liikmesriigi vastu algatatud seoses käesoleva otsuse ja otsuse 2014/145/ÜVJP ning määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega. Liikmesriigil on kohaldataval juhul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist käesoleva otsuse artikli 7 lõike 1 punktis a, b või c osutatud isikutelt, üksustelt või asutustelt, kes algatasid investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise, sekkusid sellesse või osalesid selles või soovivad investori ja riigi vahelise vaidluse lahendamisega seotud vahekohtuotsuse, otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist, ja isikutelt, üksustelt või asutustelt, kelle omandis või kontrolli all kõnealused isikud, üksused või asutused on. Liidul on kohaldataval juhul õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist samadel tingimustel. Artikkel 7c Liikmesriigid esitavad kõik kättesaadavad vastuväited, mis käsitlevad käesoleva otsuse või otsuse 2014/145/ÜVJP või määruste (EL) nr 833/2014 ja (EL) nr 269/2014 alusel kehtestatud meetmetega seoses nende vastu investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetluses tehtud vahekohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.“ |
|
17) |
Artikkel 8c asendatakse järgmisega: „Artikkel 8c Nõukogu muudab Euroopa Liidu lepingu artiklite 29 ja 30 alusel ühehäälselt I, II, III, IV, V, VI, VIII, IX, X, XI, XIV, XVI, XVII, XVIII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII ja XXIV lisa.“ |
|
18) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP lisasid muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 18. juuli 2025
Nõukogu nimel
eesistuja
M. BJERRE
(1) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsus 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/512/oj).
(2) Nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/833/oj).
(3) Nõukogu 3. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/884, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 153, 3.6.2022, lk 128, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/884/oj).
(4) Nõukogu 3. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/879, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 153, 3.6.2022, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/879/oj).
(5) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/145(1)/oj).
(6) Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/269/oj).
LISA
|
1) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP IV lisasse lisatakse järgmised üksused:
|
|
2) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP VIII lisasse lisatakse järgmised üksused:
|
|
3) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP XI lisast jäetakse välja tabel „Toornafta hind“. |
|
4) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP XVI lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
Otsuse 2014/512/ÜVJP XIX lisa asendatakse järgmisega: „XIX LISA Artiklis 1ae osutatud juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu A osa: selliste väljaspool liitu asutatud krediidi- ja finantseerimisasutuste ning krüptovarateenuseid osutavate üksuste loetelu, kes märkimisväärselt nurjavad käesolevas otsuses, otsuses 2014/145/ÜVJP, määruses (EL) nr 833/2014 ja määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud keeldude eesmärki
B osa: selliste väljaspool liitu asutatud krediidi- ja finantseerimisasutuste ning krüptovarateenuseid osutavate üksuste loetelu, kes toetavad Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda C osa: selliste väljaspool liitu asutatud juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kes nurjavad märkimisväärselt käesoleva otsuse artiklites 4o ja 4p sätestatud keeldude eesmärki“. |
|
6) |
Otsusesse 2014/512/ÜVJP lisatakse järgmine lisa: „XXII LISA Artikli 1ah punktis c osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused
|
|
7) |
Otsusesse 2014/512/ÜVJP lisatakse järgmine lisa: „XXIII LISA Artikli 1ah punktis d osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused“.
|
|
8) |
Otsusesse 2014/512/ÜVJP lisatakse järgmine lisa: „XXIV LISA Artikli 4oa lõikes 1 osutatud naftatoodete impordi partnerriikide loetelu KANADA NORRA ÜHENDKUNINGRIIK AMEERIKA ÜHENDRIIGID ŠVEITS“. |
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/1495/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)