(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 21. novembril 2024 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 9. oktoobril 2024 Imerys S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/260 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina RV ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ning teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid üles selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Seotud importija Reckel GmbH (edaspidi „Reckel“) vaidlustas kaebuses välja pakutud Mehhiko kasutamise sobiva võrdlusriigina, väites, et seal puudub piisava konkurentsiga uuritavate toodete tootmine ega ole sobivaid, Hiina omadele sarnaseid tootmistingimusi. Tema arvates on sobivam alternatiiv Brasiilia, kuna sealsed toorainega seotud tingimused on Hiina tingimustega rohkem võrreldavad.

(7)

Liidu kasutaja RHI Magnesita GmbH esitas märkused dumpinguvastase uurimise algatamise kohta, kritiseerides Mehhiko valimist võrdlusriigiks sulatatud alumiiniumoksiidi normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Ta väitis, et Mehhikos ei toimu piisava konkurentsiga tootmist, kuna seal on ainult kaks tootjat, mis osutab konkurentsituru puudumisele. Lisaks märkis ta, et Mehhiko toorainetingimused ei sarnane Hiina tingimustega, kellel on märkimisväärsed maavaravarud, ning leidis, et Brasiilia oleks võrreldavate tootmistingimuste tõttu sobivam alternatiiv.

(8)

Liidu kasutajate ühendus Verband Deutscher Schleifmittelwerke e.V. (edaspidi „VDS“) esitas märkused dumpinguvastase uurimise algatamise kohta, vaidlustades Mehhiko valimise kolmandast riigist võrdlusriigiks sulatatud alumiiniumoksiidi normaalväärtuse kindlaksmääramisel. VDS väitis, et Mehhiko ei ole selleks rolliks sobiv, sest seal ei toodeta uuritavat toodet piisavalt olulises koguses ja kuna sealsed vähesed tootjad kasutavad erinevaid kvaliteediklasse ja kallimaid tooraineid. Nad väljendasid muret, et selline valik tähendaks moonutatud tulemusi, ning rõhutasid, kui oluline on tagada, et dumpingu- ja kahjuarvutused põhineksid objektiivsel ja õiglasel alusel. VDS soovitas kasutada kolmandast riigist võrdlusalusriigina Indiat, märkides, et India tootmismaastik on selleks asjakohasem ja kulustruktuurid sobivamad ehk Hiina omadega võrreldavamad ning tagaksid täpsemad ja usaldusväärsemad arvutused.

(9)

Liidu kasutaja Wester Mineralien GmbH (edaspidi „Wester“) väitis, et kaebuses ei tõendata veenvalt dumpingu esinemist, kuna Mehhiko valimine võrdlusriigiks normaalväärtuse arvutamisel ei ole asjakohane. Wester rõhutas, et kasutatud metoodika, mis põhineb Mehhiko andmete alusel arvutatud normaalväärtusel, ei kajasta olukorda täpselt, kuna Mehhikol puudub märkimisväärne ja piisava konkurentsiga sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisbaas. Seetõttu leidsid nad, et dumpinguvastane menetlus tuleks lõpetada.

(10)

Algatamise etapis käsitati Mehhikot võimaliku võrdlusriigina, kuna arvati, et seal toodetakse uuritavat toodet. Oluline on aga silmas pidada, et tegu oli põhjaliku uurimismenetluse alguses kaalutud esialgse valikuvõimalusega. Uurimise edenedes kaalus komisjon võrdlusriigi valikut põhjalikumalt ja hindas seda alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste konkreetsete kriteeriumide alusel. Neid kriteeriume, mis hõlmavad andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning majanduskeskkonna võrreldavust Hiinaga, kohaldati hoolikalt, tagamaks, et normaalväärtus määratakse kindlaks õiglaselt ja täpselt. Kaalumisprotsessi ja lõpliku valiku langetamise põhjenduste kohta on esitatud põhjalikud selgitused punktis 3.2.2, mis rõhutab, et komisjon täidab pühendunult oma kohustust tagada läbipaistvus ja metoodiline rangus kogu uurimise vältel.

(11)

Mõned isikud esitasid märkusi toote kontrollnumbri struktuuri kohta seoses teatavate tehniliste probleemide ja puuduvate omadustega. Mõned kasutajad väitsid, et toote kontrollnumbris kajastuv esimese ja teise klassi pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi eristamine ei ole vajalik, sest see on seotud alumiiniumoksiidi (Al2O3) ja raud(III)oksiidi (Fe2O3) sisaldusega, mida on juba eraldi arvesse võetud. Komisjon võttis kõik esitatud tehnilised märkused teadmiseks. Uurimise käigus tehti kindlaks, et esimese ja teise kvaliteediklassiga pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi eristamine toote kontrollnumbris on kunstlik ning ei kajasta tööstusharu tunnustatud standardeid ning on mitmeti tõlgendatav. Seega tuli pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga seoses toote kontrollnumbrit kohandada. Komisjon leidis, et toodete võrdlemisel on määrava tähtsusega Al2O3 ja Fe2O3 sisaldus, mis kajastuvad toote kontrollnumbri väärtustes A1/A2 ja F1/F2. Seega võrreldi kahjumarginaali kindlaksmääramisel toote kontrollnumbreid B2GA2F1 ja B1GA2F1, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 6.1. Mis puutub välja pakutud täiendavate tehniliste omaduste hõlmamisse, siis märkis komisjon, et toote kontrollnumbri struktuur juba hõlmab piisavalt kõiki uurimise jaoks olulisi omadusi.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon võttis valimi moodustamisel aluseks representatiivsuse uuritava toote toodangu- ja müügimahu järgi ajavahemikul 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 ja geograafilise asukoha järgi. Valim koosnes kahest eri liikmesriigis asuvast tootjast. Selles etapis kättesaadava teabe põhjal moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang peaaegu 50 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja üle 40 % samasuguse toote liidu tootjate hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(14)

Kuna üks valimisse kaasatud äriühingutest, MOTIM Electrocorundum Ltd. (Ungari) küsimustikule ei vastanud, tegi komisjon ettepaneku asendada see äriühing teise liidu tootjaga ehk äriühinguga Alteo Fused Alumina (Prantsusmaa), kes ka väljendas soovi kuuluda valimisse. Selles etapis kättesaadava teabe põhjal langes valimi arvele peaaegu 44 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja üle 38 % samasuguse toote liidu tootjate hinnangulisest kogumüügimahust, samuti tagas see valim hea geograafilise katvuse.

(15)

Valim kinnitati ja see on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(16)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(17)

Nõutud teabe esitasid kümme sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kaasas komisjon valimisse kaks sõltumatut importijat, kelle import liitu ja müügimaht liidus oli asjaomase toote puhul suurim. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega.

(18)

Üks liidu kasutaja (Tyrolit), üks liidu kasutajate ühendus (VDS) ja üks seotud importija (Reckel) esitasid märkused sõltumatute importijate valimi kohta, märkides, et valimisse on kaasatud ainult toorainega kauplejad ja see ei hõlma tooraineid töötlevaid tootjaid. Lisaks väitsid mõlemad isikud, et valimisse kaasatud importijad tegelevad peamiselt selliste kaupade impordiga nagu pruun ja valge sulatatud alumiiniumoksiid ning et nende osalus eriklassi toodete impordis on väike. Seega väitsid nad, et valim ei ole representatiivne. Komisjon märkis, et mitu valikuuringus osalenud isikut liigitati täpsemalt kasutajateks, mitte sõltumatuteks importijateks. Komisjon selgitas, et iga äriühingut, kes ostu järel – olenemata sellest, kas ta ostab otse asjaomasest riigist või tarnija või kaupleja kaudu – kasutab uuritavat toodet oma tootmisprotsessis, käsitatakse liidu kasutajana. Otseste kasutajate kaasamine importijate valikuuringusse ei ole importijate uurimisel otstarbekas. Selle asemel hinnatakse kasutajate huve eraldi. Mis puutub eriklassidega seotud väitesse, siis märkis komisjon, et kõigil sulatatud alumiiniumoksiidi liikidel on ühesugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Kuna kahe valimisse kaasatud importija arvele langes valikuuringus osalenud isikute esildiste põhjal rohkem kui 63 % Hiinast pärit uuritava toote impordi kogumahust ja 71 % kõigist riikidest pärit uuritava toote impordi kogumahust, kinnitas komisjon moodustatud valimi kasutamise 17. detsembril 2024.

(19)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Nõutud teabe esitasid ja enda kaasamisega valimisse nõustusid 22 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kelle toodang moodustab Hiinast liitu suunatud sulatatud alumiiniumoksiidi ekspordi kogumahust 16,7 %. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Saadud märkustest tehakse kokkuvõte ja neid käsitletakse allpool.

(21)

Esialgsesse valimisse kaasatud äriühing Dengfeng Wudu Abrasives Co. Ltd. (edaspidi „Wudu“) esitas uuesti andmed uuritava toote liitu suunatud ekspordi kohta ja registreeris väiksema ekspordimahu. Komisjon palus äriühingult Dengfeng Wudu Abrasives Co. Ltd. lisateavet, et kaaluda teda käesolevas menetluses koostööd tegeva eksportiva tootjana. Dengfeng Wudu Abrasives Co. Ltd. jättis aga nõutud teabe määratud tähtaja jooksul esitama.

(22)

Võttes arvesse Wudu esitatud täpsustatud ehk väiksemat ekspordimahtu ja seda, et komisjon ei saanud temalt vastust lisateabe taotlusele, leidis komisjon, et kõnealune äriühing ei teinud enam uurimises koostööd, ning arvas ta valimist välja ega käsitanud teda enam koostööd tegeva eksportiva tootjana.

(23)

Shanxi Lvliangshan Minerals Co. Ltd (edaspidi „Lvliangshan“) väitis, et kolmest eksportivast tootjast koosnev esialgne valim ei ole representatiivne, kuna sellega on kaetud ainult 6,2 % Hiinast liitu suunatud sulatatud alumiiniumoksiidi ekspordi kogumahust. Lisaks väitis ta, et valimisse kaasatud eksportijad peavad olema tegelikud eksportivad tootjad, kes on võimelised esitama usaldusväärseid andmeid tootmiskulude ja eksportmüügi kohta. Shanxi Lvliangshan Minerals Co., Ltd tegi ettepaneku lähtuda valimi moodustamisel suurimast tootmismahust.

(24)

Art Abrasives (Guizhou) Co., Ltd. taotles enda kaasamist lõppvalimisse, kuna ta on Hiina RV ainus tootja, kes kasutab toorainena nii alumiiniumoksiidi kui ka boksiiti, et toota poolmuredat sulatatud alumiiniumoksiidi, kasutades seejuures selle tooteliigi puhul täielikku valikut kõrgtehnoloogilisi töötlusviise.

(25)

Tyrolit väitis, et valimi moodustamisel tuleks arvesse võtta ka muid tegureid, nagu asjaomase toote kvaliteeditase ja töötlemistingimused. Tyrolit ja VDS palusid ka lisada vähemalt ühe täiendava eksportiva tootja, et suurendada valimi representatiivsust. Tyroliti arvates tuleks teise võimalusena piirduda uurimisel ainult kaupadega (nimelt pruuni ja valge sulatatud alumiiniumoksiidiga), mis väidetavalt moodustavad 75–80 % sulatatud alumiiniumoksiidi toodangu kogumahust.

(26)

Mis puutub valimi representatiivsusesse ja taotlusesse lisada sellesse eksportivaid tootjaid, leidis komisjon, et kui pidada silmas Hiina eksportivate tootjate koostöö üldist madalat taset, Hiina omamaise tööstuse killustatust ja endast teada andnud äriühingute suhtelist suurust, siis ei ole täiendava eksportiva tootja kaasamine valimisse põhjendatud ning valim on piisavalt representatiivne, kuna selle arvele langeb impordi kogumahust 6,1 %. Kvaliteediaspektide ja eri tootmisprotsesside või toorainete kasutamise kohta esitatud väidetega seoses tuletas komisjon meelde, et neid tegureid ei ole alusmääruse artiklis 17 valimi moodustamise õiguslike kriteeriumidena sätestatud. Samuti leidis komisjon, et ELi suunatud ekspordi mahul põhinev valim on representatiivsem kui tootmismahul põhinev valim, sest uurimise tähelepanu keskmes on Hiina ettevõtjate eksporditavad. Pealegi ei esitanud Lvliangshan tõendeid, mis kinnitaksid, et esialgsesse valimisse kaasatud äriühingud ei ole tegelikud eksportivad tootjad. Seejuures nentis komisjon, et käesolev uurimine algatati kaebuse alusel, mis ei hõlma ainuüksi sulatatud alumiiniumoksiidist valmistatud tooteid. Eelnevale tuginedes lükati nende küsimustega seotud väited tagasi.

(27)

Lisaks selgus, et Art Abrasives (Guizhou) Co. kasutas alumiiniumoksiidi ja boksiiti ainult seoses ühe tooteliigiga (poolmure alumiiniumoksiid), kuid toodab palju laiemas valikus tooteid, mis kuuluvad käesoleva uurimise kohaldamisalasse. Samuti ei kinnitanud seda väidet kõnealuse isiku esitatud sisendeid käsitlev teave, mis sisaldas vastukäivaid andmeid. Peale selle ei muudaks „ainulaadset“ tootmismeetodit kasutava äriühingu lisamine valimit Hiina ettevõtjate suhtes tervikuna esinduslikumaks, pigem vastupidi. Sellest tulenevalt lükati eespool toodud väited tagasi.

(28)

Eespool esitatu põhjal, olles kaalunud valimi moodustamise kohta saadud märkusi ja võttes arvesse Wudu koostööst keeldumist, mida selgitati põhjenduses 21, otsustas komisjon piirduda valimi moodustamisel kahe eksportiva tootjaga. Kõnealuse uue teabe põhjal on lõplikku valimisse hõlmatud 4,5 % asjaomase toote koguimpordist ja 26,6 % koostööd tegevate eksportijate teatatud asjaomase toote koguimpordist liitu.

(29)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(30)

Lisaks sisaldas kaebus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiina RVs. Nagu on algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega neid tooraine moonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina RV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2 ja 2a. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina valitsusele selle kohta lisaküsimustikud.

(31)

Komisjon avaldas veebis (4) küsimustikud eksportivatele tootjatele, kasutajatele, sõltumatutele importijatele ja liidu tootjatele.

(32)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud või kaugristkontrollid tehti järgmiste äriühingute puhul:

(33)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(34)

Uuritav toode on nii kindla kui ka muutuva keemilise koostisega tehiskorund, mida nimetatakse ka sulatatud alumiiniumoksiidiks (edaspidi „uuritav toode“).

(35)

Tehiskorundi eri liike tuntakse ka järgmiste nimede all: valge sulatatud alumiiniumoksiid, roosa sulatatud alumiiniumoksiid, punane sulatatud alumiiniumoksiid, pruun sulatatud alumiiniumoksiid, sool-geel-meetodil saadud korund jne. Kõik need on hõlmatud, olenemata nende kaubanduslikust nimetusest, tingimusel et need vastavad asjaomaste TARICi koodide kirjeldustes sätestatud omadustele või spetsifikatsioonidele.

(36)

Sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks sulatatakse boksiit või alumiinium elektrikaarahjus väga kõrgel temperatuuril (ligikaudu 2 000 °C) ning saadud materjal jahutatakse seejärel ja purustatakse.

(37)

Kõvaduse ja soojuspidavuse tõttu kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi peamiselt kahes, abrasiivmaterjalide ja tulekindlate materjalide tööstussektoris. Abrasiivmaterjalide sektoris kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi mitmesuguste tööde, sealhulgas lihvimise, poleerimise, lõikamise ja lõhkamise puhul. Tulekindlate materjalide tööstuses kasutatakse seda tulekindla materjalina kõrge temperatuuriga konstruktsioonides, nagu ahju vooderdus, tiiglid ja tulekindlad tellised. Peale nende peamiste kasutusviiside kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi ka tehnilise keraamika tootmisel ja kulumiskindla lisaainena pinnakatetes lamineeritud toodete tööstuses.

(38)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide 2818 10 11 , 2818 10 19 , ex 2818 10 91 ja 2818 10 99 (TARICi koodid 2818 10 91 20, 2818 10 91 90) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(39)

Uuritava toote hulka ei kuulu TARICi koodi 2818 10 91 30 alla kuuluv tehiskorund, st mikrokristalse struktuuriga paagutatud korund, mis koosneb alumiiniumoksiidist (CASi nr 1344-28-1) ja magneesiumaluminaadist (CASi nr 12068-51-8) ning sisaldab (oksiididena arvutatult) 92–94 massiprotsenti alumiiniumoksiidi ja 7 massiprotsenti (±1 %) magneesiumoksiidi. Uuritav toode ei hõlma ka tehiskorundi mehaanilisi segusid ja muid aineid, mis praegu kuuluvad rubriiki 3824 .

(40)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(41)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(42)

Mitu isikut, eelkõige liidu kasutajad tulekindla materjali tööstuses, väitsid, et abrasiivmaterjali klassi ja tulekindla materjali klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid ei ole omavahel asendatavad, kuna neil on erinevad füüsikalised omadused, muud näitajad ja rakendusalad ning kuna tarbijad tajuvad neid erinevalt. Paljud kasutajad juhtisid tähelepanu sellele, et abrasiivmaterjali klassi ja tulekindla materjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi osakeste suurusjaotus on erinev, väites, et abrasiivmaterjalide klassi sulatatud alumiiniumoksiid peab vastama teatavatele Euroopa Abrasiivide Tootjate Föderatsiooni (Européenne des Fabricants de Produits Abrasifs, edaspidi „FEPA“) välja antud standarditele, mis põhinevad osakeste suurusel. Vastupidi – tulekindla materjali klassi kuuluva alumiiniumoksiidi puhul kasutatakse laiemaid osakeste suurusvahemikke ja leebemaid nõudeid osakeste suuruse ühetaolisuse suhtes. Lisaks väitis mitu kasutajat, et kummagi klassi materjal ei ole kulude ja lõppkasutuse seisukohast teisega asendatav, sest abrasiivmaterjali klassi sulatatud alumiiniumoksiidi kasutamine tulekindlate toodete tööstuses oleks liiga kulukas, tulekindla materjali klassi sulatatud alumiiniumoksiid aga ei ole abrasiivtoodetes kasutamiseks tehniliselt sobiv.

(43)

Tulekindla materjali tööstuse kasutajad väitsid ka, et liidu tootmisharu on peamiselt keskendunud abrasiivmaterjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisele ja et liidu toodangust moodustab tulekindla materjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi toodang ainult 20–30 %. Seega väitsid nad, et liidus ei ole piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada tulekindla materjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi nõudlust. Samuti väitsid nad, et kuna tulekindla materjali klassi kuuluv sulatatud alumiiniumoksiid moodustab liidu tootmisharu toodangust sedavõrd väikese osa, ei vähendaks selle klassi toodete tootemääratluse kohaldamisalast väljajätmine kavandatud tollimaksude mõju.

(44)

Komisjon märkis, et abrasiivmaterjali ja tulekindla materjali klassidesse kuuluval sulatatud alumiiniumoksiidil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused. Mõlema klassi tooted on 90–99 % alumiiniumoksiidisisaldusega, suure kõvaduse ja tiheduse ning kõrge sulamistemperatuuriga, samuti väikese lisandisisaldusega, suure termilise löögikindluse ja kulumiskindlusega. Mis puutub osakeste suurusjaotusesse, siis märkis komisjon, et osakeste suuruse erinevused tulenevad sulatusele järgnevast klassifitseerimisprotsessist, nagu sõelumine, ega kajasta toote olemuslikke erinevusi. Lisaks märkis komisjon, et osakeste suurus on olulisel määral kattuv, tänu millele oleks võimalik kummagi klassi toodet teatavate kasutusviiside puhul teisega asendada. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tulekindla materjali tööstuse kasutajad, kes valdavalt ostsid toodet küll laiemas osakeste suurusvahemikus, ostsid seda siiski ka kitsamas osakeste suurusvahemikus, mis kattub piisaval määral sellise osakeste suurusjaotusega, mida tavaliselt seostatakse abrasiivmaterjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidiga. Nagu on kinnitanud Saksamaa Abrasiivmaterjalide Ühendus (VDS), võivad abrasiivmaterjali tööstuse kasutajad tehniliselt kasutada ka sellises suuruses osakesi, mida tavaliselt kasutatakse tulekindla materjali tööstuses, isegi kui selline kasutamine ei vasta FEPA standarditele, eriti abrasiivmaterjali vähem nõudliku kasutuse korral. Uurimise käigus tehti kindlaks, et FEPA standardite järgimine ei ole õiguslik kohustus ja et seda kohustust ei kohaldata alati ja iga kasutusotstarbe puhul. Mis puutub kulude erinevusse, siis märkis komisjon, et hinnaerinevusi ei peeta piisavaks põhjuseks, mille alusel toode välistada, kui puuduvad selged tõendid füüsikaliste, keemiliste või tehniliste omaduste oluliste erinevuste kohta. Komisjon leidis, et asjaolu, et kõigi klasside sulatatud alumiiniumoksiid ei ole omavahel täielikult asendatav – sageli tingituna tulekindlate materjalide kasutajate kuludega seotud kaalutlustest või abrasiivmaterjali kasutajate teatavate kõrgtehnoloogiliste rakendustega seotud kvaliteedinõuetest –, ei lükka ümber järeldust, et sulatatud alumiiniumoksiidi eri klassid kuuluvad sama toote määratluse kohaldamisalasse. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(45)

Komisjon käsitleb väiteid, mis puudutavad tulekindla materjali klassi kuuluva sulatatud alumiiniumoksiidi tootmist liidus, allpool punktis 7.

(46)

Mõned isikud väitsid, et sool-geel-korund ja sulatatud alumiiniumoksiid on omavahel asendatavad vaid väga vähesel määral ning et sulatatud alumiiniumoksiidi toodetakse boksiidist ja alumiiniumoksiidist, sool-geel-korundit aga kõrge puhtusastmega bömiidist. Tyrolit märkis, et sool-geel-korundi tootmisel ei kasutata samasugust sulatamisprotsessi nagu sulatatud alumiiniumoksiidi puhul, vaid teistsugust tootmisprotsessi, mis hõlmab sool-geeli moodustumist bömiidi ja lisaainete hapestatud vette pihustamise tulemusena. Lisaks väitis Tyrolit, et tooraine ehk bömiidi kõrge hinna tõttu on sool-geel-korund ligikaudu kümme korda kallim kui sulatatud alumiiniumoksiid ning et selle asendamine tootes teist liiki sulatatud alumiiniumoksiidiga – mis on teoreetiliselt küll võimalik – mõjutaks oluliselt saadava seotud või kaetud abrasiivi kvaliteeti. Seega palusid mõned isikud jätta sool-geel-korundi kohaldamisalast välja.

(47)

Komisjon märkis, et sool-geel-korundil on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused nagu muud liiki sulatatud alumiiniumoksiidil. Nii sool-geel-korund kui ka muud sulatatud alumiiniumoksiidist toodete liigid, sealhulgas valge sulatatud alumiiniumoksiid ja pruun sulatatud alumiiniumoksiid, koosnevad peamiselt alumiiniumoksiidist (Al2O3) ning nende kõvadus, soojapidavus ja keemiline püsivus on võrreldavad, tänu millele sobivad need sarnasteks tööstuslikeks rakendusteks. Sool-geel-alumiiniumoksiidi toodetakse küll tavapärase sulatusprotsessi asemel omaette keemilise sünteesi protsessi teel ja erinevast toorainest, kuid tootmisprotsessi ja sisendi erinevused ei ole iseenesest määravad selle kindlaks tegemisel, kas teatavat liiki toode on eraldiseisev toode, kui tootmismeetodi erinevus ei mõjuta oluliselt lõpptoote funktsionaalseid omadusi. Samamoodi ei anna erinevused kuludes ja hindades iseenesest alust järeldada, et sool-geel-alumiiniumoksiidi tuleks käsitada teistsuguse tootena. Asjaolu, et Tyrolit tunnistab, et valge sulatatud alumiiniumoksiid võib teoreetiliselt asendada sol-geel-korundit – olgugi et see vähendaks tõhusust nõudlikumates rakendustes –, näitab, et sulatatud alumiiniumoksiidi eri liigid on funktsionaalsete põhiomaduste poolest piisavalt sarnased. Komisjon leidis, et enamikus rakendustes, kus kasutatakse abrasiivmaterjali, on sool-geel-alumiiniumoksiid ja muud liiki sulatatud alumiiniumoksiid omavahel arvestataval määral asendatavad.

(48)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et toote määratluse kohta esitatud märkused ei ole piisavad, et põhjendada toote kohaldamisalast väljaarvamist. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(49)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(50)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kümme eksportivat tootjat.

(51)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Märkusi ei esitatud.

(52)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(53)

21. jaanuaril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik Hiina RV-s kasutatavad uuritava toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Mehhiko ja Brasiilia. Kõiki märkusi käsitletakse allpool punktis 3.2.2.1.

(54)

5. märtsil 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Mehhikot. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks äriühingu ELMET, S.A. DE C.V. finantsteabe põhjal.

(55)

Kahe teate kohta esitatud märkuste kokkuvõte on esitatud punktis 3.2.2.

(56)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(57)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(58)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja võttes arvesse Hiina valitsuse poolse koostöö puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(59)

Hiina Rahvavabariigi metallurgia- ja keemiasektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (5) leidis komisjon, et riigis esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(60)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (6). Täpsemalt jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa metallurgia- ja keemiasektorist püsib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses Hiina RV valitsuse omanduses (7) ning peale selle on Hiina RV valitsusel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes (8). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Üldiselt koondatakse Hiina RV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille Hiina valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (9). Samuti tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguse andmise kaudu moonutusi (10). Samamoodi leidis komisjon metallurgia- ja keemiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (11) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega Hiina RV ettevõtjate jaoks (12).

(61)

Sarnaselt eelmistele Hiina RV metallurgia- ja keemiasektorit käsitlevatele uurimistele analüüsis komisjon käesoleva uurimise käigus, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, arvestades oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses, ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete alase uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (13) (edaspidi „aruanne“), milles tuginetakse avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolu kinnitamiseks, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates sellekohastes uurimistes.

(62)

Kaebuses väideti, et Hiinas esinevate oluliste moonutuste tõttu ei saa käesoleval juhul kasutada Hiina metallurgia- ja keemiatööstuse omamaiseid hindu ja kulusid. Oma seisukoha toetamiseks viitas kaebuse esitaja aruandele, eelkõige selle keemiasektorit käsitlevatele osadele, (14) komisjoni varasematele kemikaale ja tootmisahela järgmise etapi metallurgiatooteid käsitlevatele uurimistele, (15) ning Hiina õigusaktidele.

(63)

Täpsemalt märgiti kaebuses, et Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil, kusjuures riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ (16). Hiina põhiseadus ja asjaõigus tugevdavad Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „Hiina KP“) vaieldamatut ja üha kasvavat kontrolli Hiina RV majandussüsteemi üle, mis ulatub palju kaugemale kui teistes, tavapärase olukorraga riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku kontrolli. Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, kasutades majanduse kontrollimiseks mitmesuguseid vahendeid, nagu tööstuse planeerimine, finantssüsteemid ja regulatiivne keskkond (17). Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused lähtuvad kavade süsteemist ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (18).

(64)

Nagu aruandes on põhjalikult kirjeldatud, on Hiina RV valitsuse sekkumine keemiatoodete turul ja eelkõige alumiiniumoksiidisektoris ulatuslik. Lisaks teostatakse riigi kontrolli mitmesuguste planeerimis- ja reguleerimisdokumentide ning samuti sihtotstarbelise poliitilise sekkumise kaudu, mis on suunatud keemiasektorile ning võimaldavad riigil viia ellu oma visiooni ja teha vajalikke kohandusi (19). Sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisel kasutatava tooraine alumiiniumoksiidi puhul ilmneb see sellistest kavadest nagu Chongqingi omavalitsusüksuse 14. viisaastakuplaan töötleva tööstuse kvaliteetse arendamise kohta (edaspidi „Chongqingi kava“), mille eesmärk on edendada alumiiniumoksiidiga seotud projekte ja luua kohalik tarnesüsteem (20).

(65)

Aruandele uuesti viidates märkis kaebuse esitaja, et asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Riigipartei mitte ainult ei formuleeri üldist majanduspoliitikat ega tee aktiivselt järelevalvet selle rakendamise üle üksikutes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka teostab oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega. Riigile kuuluvatel ettevõtetel on tänu sellele hulk majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitse konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääs vajalikele sisenditele, sh rahalistele vahenditele. Tulenevalt riigi ulatuslikust sekkumisest keemiatööstuses ja riigiettevõtete suurest osakaalust sektoris kogutootmise suhtes ei saa ka eraomandis olevad uuritava toote tootjad turutingimustel tegutseda. Seega on nii riigi- kui ka eraettevõtted keemiasektoris poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(66)

Riigi esindatus ettevõtetes võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja aruandele, tuues välja, et kuigi Hiina õigusaktidega ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad Hiina KP rakukesed veel üks kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Alates vähemalt 2016. aastast on aga Hiina KP üha jõulisemalt hakanud teostama oma kontrolli riigiettevõtete äriotsuste üle, et viia ellu valitsuse eesmärke. Samuti on teada antud, et Hiina KP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist. Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju.

(67)

Pealegi tagavad Hiina avalik poliitika või meetmed omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid, ennekõike neid, mida käsitatakse „strateegilise“ sektorina. Iga haldustasandi ametiasutused jälgivad selliste plaanide rakendamist. Hiina majanduse plaanisüsteemi tulemusena suunatakse seega ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või poliitiliselt oluliseks kuulutatud sektoritesse, sealhulgas keemiasektorisse, mis mõjutab ka järgmise etapi tootmisharusid, sealhulgas sulatatud alumiiniumoksiidi tootmist.

(68)

Pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav. Kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased õigusnormid, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Riigil on oluline ja aktiivne roll maksejõuetusmenetlustes ja ta mõjutab sageli otseselt nende tulemust (21). Lisaks kuulub Hiinas kogu maa Hiina riigile ja selle eraldamine sõltub üksnes riigist. Seega tulenevad moonutused ka Hiina pankroti- ja asjaõigusnormidest, kuna maksejõuetuid ettevõtteid hoitakse alal ja maad ei pakuta turutingimustel.

(69)

Ka palgakulud on Hiinas moonutatud, kuna Hiina ei ole ratifitseerinud mitut Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi. Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(70)

Rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke ja kes on oma tegevuses riigist sõltuvad. Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigile kuuluvate pankade tugev positsioon ning need pangad on riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu, ning nii nagu finantssektorivälised riigiettevõtted, viivad ka need pangad korrapäraselt ellu valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Peale selle on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(71)

Lisaks on Hiina turu moonutused oma laadilt süstemaatilised. Sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise osas on valitsuse osalemine eriti oluline energiasektoris. Sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks vajaliku kõrge temperatuuri (üle 2 000 °C) tõttu on tootmine väga energiamahukas. Lisaks sellele iseloomustab Hiina elektriturgu riigile kuuluvate ettevõtete jõuline osalemine tarneahela eri etappides. Samuti osaleb Hiina valitsus jõuliselt eelkõige energiahindade kehtestamises, sealhulgas määrates teatavatele tootmisharudele provintsi tasandil soodsamad elektrihinnad.

(72)

Kokkuvõttes jõuti kaebuses seisukohale, et hinnad või kulud ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole kaebuse kohaselt käesoleval juhul sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(73)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(74)

Seega, kontrollides käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, võttis komisjon aluseks toimikus, sealhulgas kaebuses ja aruandes sisalduvad tõendid. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased Hiina RVs oluliste moonutuste olemasolu kinnitamiseks, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates sellekohastes uurimistes.

(75)

Uuritava toote sektoris on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad riigi suunamisel ja/või selle kontrolli või poliitilise järelevalve all. Hiina valitsus ja Hiina KP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle (22). Hiina KP sekkumine äritegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigi omanduses kui ka eraomandis olevates ettevõtetes, (23) kusjuures Hiina KP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides.

(76)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uuritava toote sektorit teenindavad nii riigi-kui ka eraomandis olevad ettevõtted (24). Näiteks SASACi (25) alla kuuluv riigiettevõte Chinalco ja Henani provintsi valitsusele kuuluv riigiettevõte China Henan International Cooperation Group Co. Ltd. (26) on ühed suuremad boksiiditarnijad, (27) boksiit aga on sulatatud alumiiniumoksiidi tootmise oluline sisend. Ja kuigi mitu tootjat on eraomandis, näiteks Zhengzhou Yufa Abrasives Co. Ltd. (Zhengzhou Yufa kontserni tütarettevõtja) (28) ja Saite, (29) Bosai kontserni tütarettevõtja, tegutsevad ka nemad Hiina ametiasutuste järelevalve ja juhtimise all (vt põhjendused 85 ja 86).

(77)

Peale selle annab Hiina valitsus ettevõtetele suuniseid, kehtestades metallurgia- ja keemiasektori jaoks konkreetsed eesmärgid ja tegevuspõhimõtted, mida kõik tootmisharu osalejad on kohustatud järgima, olenemata sellest, kas tegemist on erasektori või avaliku sektoriga.

(78)

Näiteks kehtestati alumiiniumitööstuse suhtes kohaldatavates standardtingimustes (30) (edaspidi „standardtingimused“), mille tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium (edaspidi „MIIT“) 2020. aastal avaldas, kesktasandil alumiiniumitööstuse tegevuse üldine raamistik. Standardtingimuste eesmärk on „edendada alumiiniumitööstuse pakkumise poole struktuurireformi, tööstuse tehnoloogilist arengut ja tööstuse kvaliteetset arengut“ ning nendega nähakse ette, et „boksiidi kaevandamine, alumiiniumoksiidi, elektrolüütilise alumiiniumi ja teisese alumiiniumi tootmine peab vastama riiklikule ja kohalikule tööstuspoliitikale, maavarade kavadele, keskkonnakaitse ja energia säästmise seadustele, õigusnormidele ja poliitikale, kaevandusseadustele, -õigusnormidele ja -poliitikale, ohutu tootmise seadustele, õigusnormidele ja poliitikale, tööstuse arengukavadele ja muudele nõuetele“ (31).

(79)

Peale selle on alumiiniumoksiid hõlmatud läänepiirkondade soodustatud tööstusharude 2025. aasta kataloogis (32).

(80)

Hiljuti avaldas Hiina valitsus alumiiniumitööstuse kvaliteetse arendamise rakenduskava (33) (edaspidi „alumiiniumitööstuse kava“), milles on sedastatud järgmine: „Selleks et edendada alumiiniumitööstuse kvaliteetset arengut ja toetada paremini peamisi töötleva tööstuse tootmisahelaid, oleme koostanud käesoleva kava ajavahemikuks 2025–2027 [...]. Juhindudes Xi Jinpingi uuele ajastule kohasest Hiinale omase sotsialismi ideest, peame täielikult rakendama [Hiina KP] 20. rahvuskongressi ning Hiina KP keskkomitee 20. täiskogu istungi teise ja kolmanda istungjärgu juhtpõhimõtteid ning tegutsema kooskõlas riiklikul koosolekul tehtud otsustega uue industrialiseerimise edendamise kohta. [...] Püüame 2027. aastaks märkimisväärselt suurendada tööstus- ja tarneahelate vastupanuvõimet ja turvalisust ning tagada maailma juhtivale tasemele vastava tööstusahela üldise olukorra. Alumiiniumivarudega seotud suutlikkust parandatakse märkimisväärselt, võttes eesmärgiks suurendada kodumaiseid boksiidivarusid 3–5 % ja tagada ringlussevõetud alumiiniumi aastatoodang tasemel üle 15 miljoni tonni. Optimeeritakse tööstuslikku struktuuri ja parandatakse alumiiniumit töötleva tööstuse klastreid.“

(81)

Shandongi provintsi 14. viisaastakuplaanis alumiiniumitööstuse arengu kohta (34) (edaspidi „Shandongi plaan“) on loetletud järgmised eesmärgid: „[a]astaks 2025 kontrollitakse elektrolüütilise alumiiniumi ja alumiiniumoksiidi tootmisvõimsust [...]. Provints kujundatakse suureks alumiiniumitööstuse klastriks, millel on märkimisväärne sise- ja välismõju“ (35).

(82)

2022. aasta septembris tegi Guangxi Zhuangi autonoomse piirkonna rahvakongressi alaline komitee otsuse alumiiniumitööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta (36) (edaspidi „Guangxi otsus“) ning määras kindlaks eesmärgid, mis on seotud juhtivate ettevõtete edendamisega ja riigi osalusega ettevõtete arengu suunamisel provintsis: „Moodustada põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühm ja arendada seda. Luua alumiiniumitööstuses nn tööstusahela juhi süsteem alumiiniumoksiidi ja elektrolüütilise alumiiniumi tööstusahelaid juhtivate ettevõtete jaoks, et rakendada terviklikku energiatõhususe hindamis- ja stimuleerimismehhanismi, mis hõlmab kogu tööstust […]. Parandada alumiiniumiga seotud riigiettevõtete arengu kvaliteeti ja tõhusust, toetada Guangxi Investment Groupi ja teisi riigi omanduses olevaid ettevõtteid nende sisemise alumiiniumiga seotud äritegevuse optimeerimisel ja integreerimisel; kaasata ja kasutada kapitali alumiiniumitööstusahela loomiseks provintsides ja piirkondades ühinemiste ja omandamiste kaudu, omakapitali osaluse või kontrolli või muude meetodite kaudu, et rakendada kogu tööstusahela koordineeritud arendamist ja luua alumiiniumitööstuses juhtivad ettevõtted, millel on riigisisene mõju ja mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised” (37).

(83)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil. Hiina tootmisharu ühendused peavad tagama, et tootmisharu järgib Hiina valitsuse poliitikat. Seda kohustust kinnitab asjaolu, et nad teevad tihedat koostööd riigiasutustega, mis kajastub ka nende põhikirjas.

(84)

Näiteks märgib Hiina mitteraudmetallide tootjate ühendus (edaspidi „CNFA“) (38) oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „[a]llub [Hiina KP] üldjuhtimisele, asutab [Hiina KP] organisatsiooni, viib ellu parteiga seotud tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ ning „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (39). Selle põhikirja artikli 6 kohaselt on ühenduse ülesanne muu hulgas järgmine: „kooskõlas partei ja riigi üldpõhimõtete ja ülesannetega sotsialistliku turumajandussüsteemi rajamisel, võttes arvesse tööstuse tegelikku olukorda, esitada aktiivselt ettepanekuid ja arvamusi tootmisharu arengu, tööstuspoliitika, seaduste ja eeskirjade kohta“ (40). Lisaks nähakse ühenduse esindajatele esitatavate tingimustega muu hulgas ette, et nad peavad alluma Hiina Kommunistliku Partei juhtimisele, toetama Hiinale omast sotsialismi, järgima kindlalt partei tegevussuunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt pädevad (41).

(85)

Mõned boksiiditarnijad, näiteks Chinalco, on CNFA liikmed.

(86)

Näiteks märgib Hiina tulekindlate materjalide tööstuse ühendus (42) (edaspidi „ACRI“) oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „[a]llub [Hiina KP] üldjuhtimisele, asutab [Hiina KP] organisatsiooni, viib ellu parteiga seotud tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ ning „aktsepteerib tsiviilasjade ministeeriumi ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“. Lisaks nähakse ette, et ühenduse parteitöös „aktsepteeritakse Hiina KP keskkomitee ühiskonnatöö osakonna ühtseid suuniseid“ (43).

(87)

Nii Bosai kontsern kui ka Zhengzhou Yufa kontsern on ACRI liikmed (44).

(88)

Samuti sisaldab Hiina masinatööstuse järgmise etapi ühenduse (edaspidi „CMTBA“) põhikiri, (45) millel on ka eraldi abrasiivmaterjale käsitlev osa, sarnast artiklit 3, (46) milles kinnitatakse, et ühing järgib Hiina KP juhtimist ning aktsepteerib Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeeriumi ning riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni parteikomitee juhtimist CMTBA parteitööga seoses (47).

(89)

Mis puudutab Hiina valitsuse võimalust mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis on Hiina KP rakukesed nii riigi- kui ka eraettevõtetes oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks isiklike sidemete olemasolu uuritava toote tootjate ja Hiina KP vahel, näiteks on selliseid sidemeid mitme uuritavat toodet valmistava äriühingu kõrgema juhtkonna või direktorite nõukogu liikmetel.

(90)

Näiteks on Chinalco esimees ning direktor ja peadirektor vastavalt parteisekretär ja partei asesekretär Chinalco parteiorganisatsioonis. Peale selle käivitasid Chinalco kontserni kõik üksused 2024. aastal parteidistsipliini uuringu ja koolituse: „Chinalco kontserni parteidistsipliini uuringu ja koolituse rakendamise koosolekul rõhutati, et kõigi tasandite parteiorganisatsioonid peaksid tugevdama õppimise ja rakendamise kombineerimist, ühendama parteidistsipliini uuringu ja koolitamise süsteemi Chinalco kontserni strateegilise planeerimise iga-aastase rakendussüsteemi „4 + 4 + N + iga-aastased põhiprojektid“ rakendamisega ning püüdma täita iga-aastased eesmärgid ja ülesanded ning muutma õpitulemused ammendamatuks liikumapanevaks jõuks, et kiirendada tipptasemel alumiiniumiettevõtte ülesehitamist, millel on tugevad ja ulatuslikud konkurentsieelised, ning anda tugevad poliitilised tagatised püüdlusteks kirjutada uus peatükk Chinalco moderniseerimise ajaloos“ (48).

(91)

Partei sekkub ka eraomandis olevate alumiiniumi tootmisharu ettevõtete tegevusse. Näiteks on Bosai kontserni esimees ka Chongqingi Nachuani piirkonna Hiina Rahva Poliitilise Nõuandekogu esimees ning ta on pälvinud aunimetuse „Hiinale omase sotsialismi väljapaistev ülesehitaja“ (49). Lisaks tegutseb kontserni peadirektori asetäitja ka kontserni parteikomitee sekretärina ja ta osales kohtumisel Chongqingi kohaliku parteikomitee propagandarühmaga, et uurida ja rakendada Hiina KP keskkomitee 20. täiskogu istungi kolmanda istungjärgu vaimsust (50).

(92)

Lisaks rakendatakse uuritava toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses.

(93)

Hiina RV valitsus käsitab metallurgia- ja keemiatööstust olulise tootmisharuna (51). Seda kinnitavad arvukad riiklikul, provintsi ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud alumiiniumisektorit käsitlevad kavad, suunised ja muud dokumendid, mille komisjon on üksikasjalikult dokumenteerinud sektori varasemate uurimiste (52) käigus, samuti aruandes (53).

(94)

Näiteks sisaldab riikliku tasandi toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakuplaan („edaspidi „tooraineplaan“) (54) sätet, mille kohaselt „julgustatakse rannikualasid korraldama korrakohaselt alumiiniumoksiidi ja muud käsitlevaid projekte, mille puhul kasutatakse välismaiseid ressursse“. Lisaks kutsutakse kavas üles alumiiniumisektori, sealhulgas alumiiniumoksiidi tootmisvõimsust juhtima: „Äsja suurendatud tootmisvõimsust juhitakse rangelt. [...] Ennetatakse [...] ja alumiiniumoksiidi [tootmise] korrapäratut arengut“.

(95)

Peale selle on alumiiniumikavas sätestatud, et Hiina valitsus „püüab 2027. aastaks märkimisväärselt suurendada tööstus- ja tarneahelate vastupanuvõimet ja turvalisust ning tagab, et tööstusahela arendamine jõuab maailma juhtivale tasemele. Alumiiniumivarudega seotud suutlikkust parandatakse märkimisväärselt, võttes eesmärgiks suurendada kodumaiseid boksiidivarusid 3–5 %“. Lisaks boksiidisisenditele keskendumisele kavatseb Hiina valitsus „püsivalt ja arukalt töötada välja alumiiniumoksiidiga seotud projekte. Tugevdame alumiiniumoksiidi […] projektide teaduslikku planeerimist, kasutades toorainena boksiiti [...]. Uusi projekte edendatakse arukalt. Alumiiniumoksiidiga seotud projektid, mida on hiljuti muudetud või laiendatud, peavad rangelt vastama asjakohasele tööstuspoliitikale [...]“ (55).

(96)

Nagu eespool kirjeldatud dokumentidest nähtub, jälgib keskvalitsus alumiiniumoksiidisektorit tähelepanelikult ja juhib seda, kusjuures sektorit, sealhulgas sulatatud alumiiniumoksiidi tööstuse kogu tootmisahelat, kujundab suurel määral riigi sekkumine, mitte vabaturujõud.

(97)

Kohalikul tasandil on Hiina alumiiniumoksiiditööstusesse sekkumise ulatus ilmsem. Üks selline näide on Shandongi kava, mille põhjenduses 81 on kirjeldatud eesmärkide kõrval esitatud meetmed, millega toetatakse kohalikke alumiiniumiettevõtteid: „Suurendatakse poliitilist ja regulatiivset toetust. Aktiivselt rakendatakse erinevaid riigi ja provintsi tasandi poliitilisi toetusmeetmeid ning toetatakse abikõlblikke tööstusklastreid, samuti peamisi tooteid ja tehnoloogiaid. Toetatakse ettevõtjaid, kes viivad ellu suuri riiklikke ja provintsi tasandi projekte (56)“.

(98)

Mitteraudmetallide ja uute eelistega uute materjalide tootmisharu kogu tootmisahela ümberkujundamist käsitleva Yunnani provintsi 2021.–2023. aasta tegevuskava (57) (edaspidi „Yunnani kava“) kohaselt arendatakse arukat tootmist järgmiselt: „[...] edendame tootmismeetodite ümberkujundamist arukaks, paindlikuks ja täpseks ning viime ellu aruka tootmise katseprojekte mitteraudmetallide tööstuses; […] boksiidi, […] kaevandamise valdkonnas edendame arukate ja koostööpõhiste kaevandustehnoloogia süsteemide täieliku kogumi kasutuselevõttu [...] ja töötame välja digitehnoloogial põhinevad kaevandused, tuginedes tööstusharu juhtivatele peamistele suurettevõtetele, ning viime ellu tööstusharu näidisprojekte; [...] innustame ettevõtteid suurendama arukate lahenduste kasutamist protsesside optimeerimisel [...] ja edendame ohutut tootmist ning parandame oma suutlikkust rahuldada kasutajate vajadusi kiiresti ja väikeste kuludega“ (58).

(99)

Yunnani kavas on muu hulgas ette nähtud alumiiniumoksiiditööstuse tegevuskulude vähendamise meetmed maksusoodustuste näol: „Rakendatakse maksusoodustusi läänepiirkonna arendamiseks ning viiakse nõuetekohaselt läbi läänepiirkonna soodustatud tootmisharude kataloogis loetletud […] rohelise alumiiniumitööstuse ja mitteraudmetallide süvatöötlemise tööstuse jaoks oluliste ettevõtete uurimine ja registreerimine; pakutakse omaalgatuslikku nõustamist ja teenuseid ettevõtetele nende maksukoormuse vähendamiseks“ (59).

(100)

Nagu põhjenduses 82 juba märgiti, on Guangxi otsuses esitatud mitu eesmärki alumiiniumitööstuse arendamiseks provintsis. Lisaks on selles ette nähtud, et „[a]utonoomse piirkonna pädevad ministeeriumid, nagu arengu- ja reformi-, tööstus- ja infotehnoloogia- ning ökoloogia- ja keskkonnaministeerium juhendavad ja toetavad alumiiniumoksiidi ja elektrolüütilise alumiiniumi valdkonna ettevõtteid uute protsesside, uute tehnoloogiate ning keskkonnahoidlike ja vähese CO2 heitega tehnoloogiate kasutamisel eesmärgiga viia ellu energiasäästlik ümberkujundamine [...]“ (60).

(101)

Henanis allkirjastasid äriühing China Henan International Cooperation Group Co., Ltd. ja äriühing Sanmenxia Municipality State-owned Assets Operation and Management Co., Ltd. omavahel boksiidisektori rahvusvahelise kaubandus- ja ärikoostöö lepingu. Lepingu kohaselt „[l]isavad Sanmenxia linnavalitsuse parteikomitee ja linnavalitsus tulevikus alumiiniumipõhised uued materjalid ühte 12 peamisest tööstusahelast, mille arendamisele linn keskendub. Provintsi avatuse ja koostöö seisukohast olulise platvormiettevõttena teenib China Henan International Cooperation Group Co., Ltd. provintsi peamisi strateegiaid ja tagab nende elluviimise [...]. Sanmenxia State-owned Assets Operation and Management Co., Ltd. kui riigi omanduses munitsipaalettevõte […] püüab edendada uut kvaliteetset tootlikkust, on alumiiniumitööstust juba aastaid põhjalikult arendanud, püüab saavutada uusi läbimurdeid alumiiniumipõhise tööstusahela laiendamisel ning otsib aktiivselt uusi võimalusi innovatsiooniks ja arenguks. Kahe osapoole koostöö boksiidivaldkonnas rahvusvahelise kaubandustegevuse elluviimisel ei ole ainuüksi oluline meede, mille abil rakendada riiklikku strateegiat, laiendada välismajanduskoostööd ja edendada kohaliku majanduse kvaliteetset arengut, vaid ka vahend, mille abil edendatakse linnas tegutsevate riigiettevõtete reformi ja innovaatilist arengut ning millel on suur tähtsus ja kaugeleulatuv mõju linnas esineva kohalike boksiiditarnete probleemi lahendamisele ning alumiiniumitööstuse arendamisele praegu ja tulevastel perioodidel“ (61).

(102)

Kohalikul tasandil teatas Fulingi kõrgtehnoloogiapiirkond (Fulingi piirkond asub Chongqingi omavalitsuse piirkonnas) 2021. aastal, et ta „on kulutanud teaduslikuks ja tehnoloogiliseks innovatsiooniks 185 miljonit jüaani, mis on 10,9 protsendipunkti võrra suurem näitaja kui kogu piirkonnas avaliku sektori eelarvest tehtavate üldiste kulutuste kasvumäär, ning lisas, et „platvormiehituse ja poliitilise toetuse abil on piirkond tõhusalt edendanud uuenduslike elementide koondamist uute materjalide tööstuse ahelasse ning et paljud uuenduslikud saavutused on täitnud omamaise lünga. Näiteks [...] Fuling [Chongqing] Saite pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi aastatoodang ületas 200 000 tonni, mis tähendab, et temast sai maailma suurim pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi monomeeri tootev ettevõte. 2021. aasta lõpuks toetas Fulingi ringkond 98 erasektori kõrgtehnoloogiaettevõtet“ (62).

(103)

Lisaks toetavad mõningaid sulatatud alumiiniumoksiidi tootjaid riigi omanduses olevad pangad, näiteks Hiina ekspordi- ja impordipanga Chongqingi haru, mis „nägi ette mitmed meetmed, millega aidata Chongqingil teha kõik, mis võimalik, et stabiliseerida väliskaubanduse baasturg ja välisinvesteeringud ning edendada Chongqingi avatud majanduse uuel viisil arendamist [...], ning tugevdas kaubanduse rahalist toetamist, [...] pakkudes arveldusteenuseid [...], akreditiive ja kaubanduse rahastamist paljudele tootmis- ja kaubandusettevõtetele, nagu [Chongqing] Saite Corundum ja Chongqing International Trade“ (63). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega motiveeritakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on eelisarendatavate tootmisharude toetamine (sealhulgas uuritava toote tootmiseks kasutatavate põhisisendite tootmine). Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(104)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine alumiiniumoksiidisektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(105)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 60. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi).

(106)

Peale selle ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 60. Isegi poliitilisel tasandil reguleerib valitsus põhjalikult finantsmeetmeid. Näiteks on tooraineid käsitlevas kavas sätestatud, et „olemasolevaid rahastamiskanaleid kasutatakse täiel määral ära, et toetada kavaga hõlmatud suurprojekte. [Hiina valitsus] süvendab tööstuse ja rahastamisasutuste vahelist koostööd ja suurendab riikliku tööstuse ja rahastamisasutuste koostöö platvormi rolli, et jõuliselt toetada kavaga kooskõlas olevaid projekte finantsteenuste ja omakapitaliinvesteeringute kaudu“ (64).

(107)

Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(108)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanisüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(109)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendite kulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(110)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et kõnealusel juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(111)

31. jaanuaril 2025 esitasid Runbao ja Saite vastuseks esimesele teatele rea märkusi, sealhulgas alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(112)

Esiteks väljendasid Runbao ja Saite seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kohaldatav, kuna Hiina sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharu tegutseb turupõhistes tingimustes. Veel väitsid Runbao ja Saite sellega seoses, et komisjon peaks aktsepteerima mõlema äriühingu esitatud omamaiseid hindu ja kulusid, kuna nad on eraomandis.

(113)

Komisjon kõnealuse väitega ei nõustunud. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 74 ja 110, esineb uuritava toote sektoris palju olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Sellised moonutused esinevad mitmesuguses vormis ja oluliste moonutuste esinemist näitab riigile kuuluvate ettevõtete tegutsemine sektoris, kuid turujõude mõjutav valitsuse sekkumine ei puuduta ainult riigile kuuluvaid ettevõtteid, vaid ka eraettevõtteid (vt eelkõige põhjendus 91 eespool).

(114)

Teiseks väitsid Runbao ja Saite, et isegi kui komisjon peaks jõudma järeldusele, et esineb olulisi moonutusi, tuleb Runbao ja Saite puhul teha asjakohane hindamine eraldiseisvalt, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kolmandas lõigus.

(115)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu lõppsektoris on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi Hiina RV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki nende tootmisteguritega seotud kulusid. Alusmääruse sama sättega on ette nähtud, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused, kuid ühegi omamaise kulu puhul ei ole täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Nimelt ei esitanud eksportivad tootjad täpseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hinnad ja kulud ei ole moonutatud, vaid esitasid üksnes eespool nimetatud üldise väite, et sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisharu tegutseb turupõhistes tingimustes.

(116)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(117)

Nagu on selgitatud põhjendustes 53 ja 54, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 21. jaanuari 2025. aasta esimene teade tootmistegurite kohta (edaspidi „esimene teade“) ja 5. märtsi 2025. aasta teine teade tootmistegurite kohta (edaspidi „teine teade“). Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust. Olles saanud huvitatud isikutelt märkusi ja toetavaid tõendeid uuritava toote tegeliku tootmise puudumise kohta Mehhikos, leidis komisjon, et kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses, on käesoleval juhul kõige sobivam võrdlusriik Brasiilia.

(118)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Mehhiko ja Brasiilia, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(119)

Tyrolit pakkus oma märkustes käesoleva uurimise jaoks sobivate võrdlusriikidena välja kolm võimalikku riiki: Brasiilia, Kasahstani ja India. VDS väitis, et kõige sobivam valik oleks India, osutades paljude uuritava toote tootjate olemasolule. Lisaks väitis VDS, et India kajastab toorainehindu realistlikult ja et tema energiahinnad on Hiina omadega paremini võrreldavad.

(120)

Komisjon märkis, et erinevalt asjaomasest riigist ei kuulu Kasahstan ja India Maailmapanga liigituse kohaselt „suurema keskmise sissetulekuga“ riikide kategooriasse ega kvalifitseeru seega oma majandusarengu taseme tõttu võimalikuks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel. Sellest tulenevalt ei saa Kasahstani ja Indiat võrdlusriikidena kasutada. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(121)

Esimeses teates märkis komisjon, et nendes riikides, mille puhul tehti kindlaks, et seal toodetakse uuritavat toodet, st Brasiilias ja Mehhikos, tuleb vajalike andmete kättesaadavust veel kontrollida, eelkõige seda, kas uuritava toote tootjate finantsandmed on hõlpsasti kättesaadavad.

(122)

Brasiilia puhul ei leidnud komisjon selles etapis ainsa teadaoleva Brasiilias uuritavat toodet tootva äriühingu Elfusa Geral de Eletro Fusão kohta hõlpsasti kättesaadavaid finantsaruandeid (ei konsolideeritud ega konsolideerimata kujul). Seetõttu järeldas komisjon, et ta ei saa selle äriühingu andmeid menetluses kasutada. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Brasiiliat ei saa selles uurimises sobiva võrdlusriigina käsitada.

(123)

Mehhiko puhul tegi komisjon kindlaks, et Elmeti kohta on kergesti kättesaadavad finantsaruanded, mis kajastavad mõistlikku kasumlikkuse taset 2022. aastal, kuid mis ei hõlma uurimisperioodi.

(124)

Komisjon analüüsis peamiste tootmistegurite importi Mehhikosse ja Brasiiliasse. Kaebuse esitaja esitas esmapilgul usutavad tõendeid sulatatud alumiiniumoksiidiga seotud oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas. Seega, kui selliste moonutuste esinemine leiab kinnitust, jäetakse Hiinast pärit import võrdlusriikide põhjal tooraine võrdlushindade arvutamisel arvestusest välja. Komisjon uuris ka importi riikidest, mis ei ole WTO liikmed ja mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (66) I lisas. Kõigil juhtudel oli kõnealune import uurimisperioodil kas olematu või väga vähene (alla 1 %). Seega võiks sobivateks võrdlusriikideks pidada nii Mehhikot kui ka Brasiiliat (67).

(125)

Tyrolit ja VDS väitsid, et on selgeid märke, mis viitavad, et Elmet, kindlakstehtud Mehhiko tootja, tegutseb peamiselt tulekindlate materjalide ja metallurgiatööstuse toorainete importija ja turustajana ega tooda igat liiki sulatatud alumiiniumoksiidi. Lisaks väitsid nad, et Brasiilias toimub uuritava toote omamaine tootmine ja et sealne Elfusa Geral de Eletro Fusão (edaspidi „Elfusa“) on VDSi liikmete seas tuntud tootja.

(126)

Komisjon märkis, et Tyrolit ja VDS ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et Elmet ei tooda uuritavat toodet. Tegelikult on Elmeti veebisaidil sõnaselgelt märgitud, et äriühing toodab pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi ja kasutab selleks oma ahjusid. Seejuures ei ole seda vaidlustanud teised huvitatud isikud, kes tunnistavad sellise tootja olemasolu Mehhikos. Peale selle on Elmeti finantsaruanded Orbise kaudu kergesti kättesaadavad. Brasiilia tootja Elfusa finantsaruanded ei ole hõlpsasti kättesaadavad ning Tyrolit ja/või VDS neid ei esitanud. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(127)

Liidu kasutajad Vesuvius Poland Sp. z o.o. (edaspidi „Vesuvius“) ja Calderys ning liidu kasutajatest koosnev Euroopa tulekindlate materjalide tootjate ühendus avaldasid toetust Mehhiko valimisele võrdlusriigiks selles etapis. Vesuviuse sõnul ei sobi Brasiilia võrdlusriigiks, kuna peamiste tootmistegurite kohta kättesaadavad andmed on ebapiisavad ja sobimatud, sest nende materjalide import Brasiiliasse on väike, seda enam, kui jätta arvestamata Hiinast imporditavad materjalid. Lisaks ei ole imporditud materjalid Vesuviusele teadaolevalt niisugused, mida tavaliselt kasutatakse sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisel. Sealne import hõlmab peamiselt eriklassi boksiiti, mis on ette nähtud kasutamiseks erirakendustes ja mida tõenäoliselt sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks ei kasutata. Pealegi ei ole saada Brasiilia sulatatud alumiiniumoksiidi tootjate finantsandmeid. Seepärast soovitas Vesuvius komisjonil juhul, kui ta valib võrdlusriigiks Brasiilia, tugineda normaalväärtuse õiglase ja täpse kindlaksmääramise tagamiseks impordiandmete asemel ekspordiandmetele, nagu on tehtud eelmistes uurimistes. Calderys pooldas Mehhiko valimist võrdlusriigiks, kuna Mehhiko puhul kindlaks tehtud sulatatud alumiiniumoksiidi tootja kohta on finantsandmed kättesaadavad. Lisaks osutavad Mehhiko imporditavad sellele, et võimalike moonutatud hindadega imporditavate sisendite kasutamise oht on väiksem ning et järgitakse rangemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. PRE märkis, et Brasiilia on üks maailma suurimaid boksiiditootjaid ja seetõttu ka netoeksportija. Sellest tulenevalt väitis PRE, et boksiidi impordi ühikuhind Brasiilias ei pruugi täpselt kajastada olukorda siseturul kas seetõttu, et impordimaht on väike, või seetõttu, et imporditavad tooted on eritooted, mida kasutatakse hinnalisemate eriklassi toodete tööstuses. Lisaks ei leidnud PRE sarnaselt komisjonile Elfusa kohta kättesaadavaid finantsaruandeid.

(128)

Tyrolit ja Reckel märkisid, et esimeses teates ei ole loetletud alumiiniumoksiidil põhineva sulatatud alumiiniumoksiidi ja sool-geel-korundi tootmisel kasutatavaid tootmistegureid. Seejuures väitis Reckel, et komisjoni kindlaks tehtud tootmistegurid tuleks uuesti üle vaadata, kuna need ei kajasta täpselt sool-geel-korundi tootmiseks kasutatavat esmast tooret. Mõlemad äriühingud soovitasid tungivalt komisjonil kohandada kindlaks tehtud tootmistegurite loendit või jätta sool-geel-korund uurimise kohaldamisalast välja.

(129)

Tyroliti ja Reckeli märkuste peale otsustati võtta arvesse veel ühte sisendit, mida kasutati uuritava toote määratlusega hõlmatud tooteliigi, sool-geel-korundi tootmisel, kuna sellest andis teada ka üks valimisse kaasatud eksportiv tootja. Komisjon arvutas dumpingumarginaalid uurimise käigus kogutud ja kontrollitud andmete põhjal, tagades, et arvesse võetakse kõiki sisendeid, mis on vajalikud kahe valimisse kaasatud tootja toodetava eri liiki sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks.

(130)

Saite ja Runbao väitsid, et GTA impordistatistika ei ole sobiv alus normaalväärtusele vastavate toorainekulude kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui tehakse alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt nõutavad kohandused tagamaks, et võrdlushinnad on võrreldavad Hiina eksportivate tootjate tegelikult makstud hindadega. Nad märkisid, et Hiina äriühingud hangivad märkimisväärse osa oma toorainest ja muudest sisenditest omamaiselt turult, mis tähendab, et kõnealused tootmistegurite hinnad ei hõlma selliseid kulusid nagu mereveokulud, kindlustuskulud ja imporditollimaksud. Seega väitsid nad, et GTA impordiandmete kasutamisel peaks komisjon võrdlushindu kohandama, et võtta arvesse Hiina tootjate tegelikke hankimisega seotud tingimusi, sealhulgas transpordiliiki ja veokaugust ning selliste kulude kohaldatavust nagu kindlustuskulud, imporditollimaksud ja käibemaks.

(131)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud, et vastavaid andmeid kasutatakse sobivas võrdlusriigis „tingimusel et asjakohased kuluandmed on hõlpsasti kättesaadavad“. Käesoleval juhul on võimalike võrdlusriikide impordihinnad hõlpsasti kättesaadavad ja seega kasutab komisjon hindade määramisel allikana GTA andmeid. Kui tõendid kinnitavad, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohase metoodika kohaldamine on põhjendatud, kohandab komisjon neid impordihindu veelgi (nt lisades asjakohased tollimaksud), et leida mõistlik näitaja, mis kajastab moonutamata omamaist hinda nendes riikides. Peale selle jättis komisjon asjakohaste võrdlusaluste kindlaksmääramisel arvesse võtmata Hiinast võrdlusriiki suunatud importi käsitlevaid andmeid. Kui tootmistegurite moonutamata hindadega impordi kogused on komisjoni arvates piisavalt representatiivsed ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need sobimatuks, siis puudub objektiivne põhjus nende välistamiseks. Seega lükkas komisjon vastupidiste tõendite puudumise tõttu kõnealuse väite tagasi.

(132)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid teises teates, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Mehhikot. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mõistlike väärtuste kehtestamisel tegi komisjon esialgu ettepaneku kasutada äriühingu Elmet finantsandmeid, mis olid kättesaadavad ORBISe andmebaasis uurimisperioodile eelnenud perioodi kohta.

(133)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Mehhiko sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Elmet sobivust võrdlusriigi tootjana.

(134)

Saite ja Runbao rõhutasid, kui oluline on kohandada GTA impordiandmeid, et jätta välja sellised kulud nagu mereveokulud, kindlustuskulud ja imporditollimaksud, kuna Hiinast tooraine hankimise korral selliseid kulusid ei teki. Nad väitsid, et selliste kulude hõlmamine tekitaks ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlemisel moonutusi, ning kutsusid komisjoni tungivalt üles tagama, et normaalväärtuse määramisel kasutatavad allikad kajastaksid Hiina tootjate tegelikke hankimise tingimusi ja tagaksid seega õiglase võrdluse. Lisaks vaidlustas Runbao Brasiilia GTA impordistatistika kasutamise ränikarbiidi puhul, nagu on välja pakutud teises teates, soovitades kasutada võrdlusriigina hoopis Türgit selle suurema impordimahu ja usaldusväärsemate andmete tõttu, mis kajastavad võrreldavat majandusarengu taset.

(135)

Nagu on märgitud põhjenduses 110, on komisjonil, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist Hiina siseturul, alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt õigus arvutada normaalväärtus ainult asjakohase võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel. Kuna komisjon ei suutnud kindlaks teha siseturul valitsevaid omamaiseid hindu ja pidi kasutama impordistatistikat, sealhulgas vajaduse korral transpordikulusid ja imporditollimakse, et kajastada võrdlusriigi omamaiseid hindu, mida tuleks maksta kohalikul tootjal. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi. Konkreetselt ränikarbiidiga seotud väidet kaaluti ja käsitleti põhjenduses 154.

(136)

Wester väitis, et Elmet on liiga väike ja liiga muutlike finantsandmetega, et olla Mehhiko tootmisharu suhtes selles mõttes representatiivne. Lisaks puudub tema sõnul kinnitus selle kohta, et Elmet toodab pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi Mehhikos, kuna äriühingu veebisait seda komisjoni väidet ei toetavat. Wester märkis, et isegi kui Elmet toodab pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi, moodustab see Elmeti tootevalikust vaid väikese osa ning et seega kajastavad Elmetilt saadud finantsandmed peamiselt teiste toodetega seotud tehinguid, mistõttu ei ole tema andmed normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobivad. Wester kutsus komisjoni tungivalt üles kaaluma Elmeti finantsandmete kasutamisest loobumist ja muude asjakohaste andmete puudumise korral kaaluma üldse võrdlusriigi kasutamisest loobumist.

(137)

Traxys vaidlustas Elmeti valimise representatiivseks tootjaks Mehhikos, esitades tõendid selle kohta, et Elmet ei tooda pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi tulekindla materjali tööstuse jaoks, vaid tegutseb pigem importijast kauplejana, kes hangib tooted Hiina RVst. Ta väitis, et Elmeti andmete kasutamine tekitaks normaalväärtuse arvutamisel moonutusi, kuna need ei kajasta nõuetekohaselt uuritava tootega seotud tootmisprotsesse, kulustruktuuri ega hinnastrateegiaid. Traxys märkis veel, et mereveokulud mõjutavad kulunäitajaid märkimisväärselt, mistõttu Mehhiko müügihinnad ei ole sobivad, et tagada asjakohane võrdlus ELi turuga. Nende arvates võiks Brasiilia äriühing Elfusa olla representatiivsem tootja, pidades silmas pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi kohalikku tootmist ja sarnaseid veokulusid võrreldes Hiina RVga. Traxys rõhutas, et puuduvad piisavad tõendid, mis praegust valikut toetaksid, ja selle puhul võidakse määrata ebatäpne normaalväärtus, mis vähendaks menetluse õiglust ja kahjustaks Euroopa huve.

(138)

Verband Deutscher Schleifmittelwerke e.V. (VDS) seadis kahtluse alla Mehhiko valimise võrdlusriigiks, väites, et Elmet ei tooda uuritavat toodet. Ta väitis, et Elmet impordib pruuni sulatatud alumiiniumoksiidi Hiina RVst, mistõttu võib tema andmete võrdlusalusena kasutamine põhjustada arvutustes moonutusi. VDS väitis, et komisjon ei kontrollinud kaebuse esitajate välja toodud eeldusi ja jättis tähelepanuta huvitatud isikute esitatud olulised väited.

(139)

Lisaks eespool toodud väidetele ja tõenditele uuris komisjon täiendavalt seda, kas Elmet on Mehhikos uuritava toote tegelik tootja, kelle finantsaruandeid saaks kasutada võrdlusriigi mõistliku müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisumma kindlaksmääramiseks. Uuringu tulemusena kinnitas komisjon, et Elmet ei ole tegelik tootja. Komisjon sai ka Elmetilt kirja, milles selgitatakse, et äriühing ei tooda uuritavat toodet. Kuna uuritavat toodet tegelikult ei toodetud, pidi komisjon sobiva võrdlusriigi valiku ümber hindama.

(140)

Imerys ja VDS esitasid ka teatavad väited elektrihinna kohta Mehhikos ning seoses GTA impordistatistikaga, mis käsitleb alumiiniumoksiidi ja boksiiti Mehhikos. VDS kordas, et võrdlusriigina tuleks kasutada Indiat. Võttes arvesse tegeliku tootmise puudumist Mehhikos, leiti, et need väited on alusetud. Peale selle – nagu on põhjenduses 120 juba selgitatud – ei kuulu India Hiina RVga samasse sissetulekurühma ja teda ei saa sobiva võrdlusriigi valimisel kaaluda.

(141)

Sobiva võrdlusriigi valiku ümberhindamisel tugines komisjon toimiku esimeses ja teises teates sisalduvale teabele ning sellega seoses saadud märkustele. Esimeses ja teises teates oli komisjon võimalike võrdlusriikidena kindlaks määranud Mehhiko ja Brasiilia. Uuritava toote tootmise, impordistatistika, tööjõukulude või energiakulude aspektist ei olnud otsustavaid tegureid, mille tõttu peaks tegema valiku Brasiilia või Mehhiko kasuks, kuid komisjon valis Mehhiko välja finantsaruannete kättesaadavuse tõttu. Võttes arvesse saadud märkusi, milles osutati tegeliku tootmise puudumisele Mehhikos (erinevalt Brasiiliast) ja sellele, et Brasiilias tegutseva uuritava toote tootja kohta pole finantsaruanded kättesaadavad, uuris komisjon selliste Brasiilia äriühingute finantsaruannete kättesaadavust, kes tegutsevad samas NACE sektoris, mille alla kuulub sulatatud alumiiniumoksiid. Sellega seoses tegi komisjon kindlaks kolm NACE sektoris C 23.9 (abrasiivtoodete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine) tegutsevat Brasiilia äriühingut, kelle 2023. ja 2024. aasta finantsaruanded hõlmavad osaliselt uurimisperioodi. Seda sektorit peeti representatiivseks, kuna see hõlmab äriühinguid, kelle tööstusprotsessid sarnanevad uuritava toote tootjate omadega, kuna tootmisetapid, nagu kõrgel temperatuuril töötlemine ning mehaaniliste peenestus- ja klassifitseerimissüsteemide kasutamine, on nende äriühingute puhul ja sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisel põhijoontes ühetaolised. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Brasiilia on käesoleva uurimise jaoks sobiv võrdlusriik.

(142)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(143)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(144)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(145)

Samas teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Teises teates loetles komisjon teatavad tööjõu- ja energiakuludega seotud andmeallikad. Kuna sobiva võrdlusriigi valikut on kavas muuta ja kui sobiva võrdlusriigina otsustatakse kasutada Brasiiliat, siis neid tööjõu- ja energiakuluandmete allikaid enam ei kasutata. Nende asemel kasutab komisjon Brasiilia andmeallikaid, et teha kindlaks moonutamata tööjõukulud (68) ja energiakulud (69).

(146)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(147)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Sulatatud alumiiniumoksiidi tootmistegurid

(148)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks esitas komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate uuritava toote tootmisel kantud üldkulud protsendina kasutatud toorainete tegelikust maksumusest ja seejärel kohaldas seda protsendimäära samade toorainete moonutamata maksumuse suhtes, arvutades nii tootmise moonutamata üldkulud. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis võib kasutada eksportiva tootja toorainekulude ja kajastatud üldkulude suhet näitajana, mille alusel määrata kindlaks hinnangulised tootmise moonutamata üldkulud ettevõtte tehasesse tarnimise seisuga.

(149)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RV) ja sellistest riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 110 ja 115, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(150)

Imerys ja Tyrolit märkisid, et kaltsineeritud boksiidi HS-kood näib olevat vale, kuna see peaks kuuluma boksiidiga sama CN-koodi alla – nimelt klassifitseeritakse kõik alumiiniumimaagid ja -kontsentraadid HS-koodi 2606 alla. Lisaks märkis Tyrolit, et kaltsineeritud boksiit ei ole homogeenne kaup ja et selle ühikuhind on väga varieeruv. Seepärast soovitas Tyrolit kasutada hinnaandmeid, mis pärinevad tunnustatud allikatest, nagu CM Group või Fastmarkets, lisades vajaduse korral transpordikulud, või teha ristkontrolle, võrreldes GTA impordihindu kergesti kättesaadavate turuhindadega, et vältida olulisi kõrvalekaldeid eeldatavatest hindadest. Viimasena väitis Tyrolit, et alumiiniumoksiidipulber, mida tavaliselt nimetatakse alumiiniumoksiidiks, on esmane tooraine eri liiki sulatatud alumiiniumoksiidi tootmiseks ning seda ei tohiks käsitada kaltsineeritud boksiidiga seotud sulatusprotsessi jäätmetest kõrvalsaadusena.

(151)

Mis puudutab kaltsineeritud boksiidi klassifitseerimise kohta esitatud väidet, siis kinnitas komisjon, et vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (CN) ja harmoneeritud süsteemile (HS) kuuluvad kõik alumiiniumimaagid ja -kontsentraadid, sealhulgas kaltsineeritud boksiit, CN-koodi 2606 alla. Tõendeid selle kohta, et niisugune liigitus on vale või et selle kasutamisel saadakse ebausaldusväärsed andmed, ei esitatud. Mis puutub ettepanekusse kasutada sellistest allikatest pärinevaid andmeid nagu CM Group või Fastmarkets, siis ei esitanud huvitatud isikud neist allikatest pärinevaid konkreetseid andmeid ega põhjendanud, miks sellised andmed oleksid GTA impordistatistikast usaldusväärsemad. Komisjonil on juurdepääs Fastmarketsi andmebaasile, kuid leiti, et selles sisalduv teave ei ole asjakohane alus kõnealuse tootmisteguri jaoks võrdlusaluse kindlaksmääramiseks, kuna see kas ei käinud kõnealuse tootmisteguri kohta või oli seotud Hiina sadamahinna noteeringuga. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(152)

Mis puutub alumiiniumoksiidipulbrisse, siis võttes arvesse selle tootmisteguri absoluutset ja suhtelist väikest väärtust tootmise kogukuludes, liigitati see normaalväärtuse arvutamisel kulumaterjalide alla. Seega osutus see väide ebaoluliseks.

(153)

Nagu on selgitatud põhjenduses 127, väitis mitu huvitatud isikut, et kui sobivaks võrdlusriigiks valitakse Brasiilia, siis peaks boksiidi ja kaltsineeritud boksiidi moonutamata hind põhinema impordistatistika asemel ekspordistatistikal, kuna tegu oleks erirakendusteks ette nähtud boksiidi erivormidega. Komisjon märkis, et võrdlusalus jäi tegelikult samasse hinnavahemikku kui hind, mida liidu tootjad maksid sama tootmisteguri eest. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(154)

Runbao vaidlustas asjaolu, et kõnealuse tootmisteguri väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse Brasiilia GTA impordistatistikat ränikarbiidi kohta, väites, et Brasiilia impordimahud olid uurimisperioodil liiga väikesed, et neid saaks pidada representatiivseks, ning et Brasiilia impordiandmete allikate puhul esineb olulisi hinnaerinevusi. Runbao pakkus välja alternatiivi kasutada võrdlushinna määramise allikana Türgit, viidates, et Türgi puhul on ränikarbiidi impordi maht märkimisväärselt suurem ja väiketarnijate arv väiksem ning et Türgi liigitub suurema keskmise sissetulekuga riikide hulka ja on seega Hiinaga võrreldavam. Lisaks väitis Runbao, et Türgi impordiandmed on avalikult kättesaadavad ja usaldusväärsemad, ning esitas oma väite toetuseks andmebaasist Trade Map pärinevad andmed.

(155)

Pärast Brasiilia impordistatistika läbivaatamist täheldas komisjon, et väike osa eri riikidest pärit impordi kogusest oli ebaharilikult kõrge impordi ühikuhinnaga ehk mitusada korda kõrgem kui kindlaksmääratud kaalutud keskmine hind. Eeldades, et need kogused pidid olema seotud muu tootega kui sama HS-koodi alla kuuluv asjaomane tootmistegur, otsustas komisjon kõnealuseid koguseid mitte arvesse võtta. Selle tulemusena põhines võrdlushind impordil, mis moodustas üle 91 % Brasiiliasse suunatud impordi mahust uurimisperioodil. Seoses ettepanekuga kasutada alternatiivse andmeallikana Türgit, märkis komisjon, et Türgit ei käsitatud käesolevas uurimises sobiva võrdlusriigina, kuna seal uuritavat toodet ei toodetud. Seega ei saanud Türgi impordi andmeid võrdlushindade kindlaksmääramiseks kasutada ja kõnealune väide lükati tagasi.

(156)

Kuna Brasiilia puhul puudus tooterühma „räbu, tuhk ja jäägid“ käsitlev impordistatistika, mis kajastaks ühe koostööd tegeva eksportiva tootja toodetava uuritava toote tootmisprotsessis tekkivat konkreetset kõrvalsaadust, pidi komisjon tooterühma „räbu, tuhk ja jäägid“ jaoks moonutamata hinna kindlakstegemisel tuginema alternatiivsele meetodile. Sellega seoses arvutas komisjon välja selle kõrvalsaaduse Hiina RV omamaise müügihinna ja materjali kogumaksumuse vahelise suhte. Saadud suhtarvu kohaldati seejärel arvutatud moonutamata materjali kogumaksumuse suhtes ning tulemus jagati tegeliku müüdud kogusega, et saada moonutamata ühikuhind. Konfidentsiaalsuse huvides esitatakse arvutatud võrdlusalus tabelis 1 vahemikuna. Võrdlusalus avaldati siiski asjaomasele eksportivale tootjale eraldi temale esitatud teabes.

(157)

Selleks et teha kindlaks toorainete moonutamata hind, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes, lisas komisjon asjakohased imporditollimaksud võrdlusriigi impordistatistikas esitatud CIF-väärtusele, mis on kättesaadav GTAs.

(158)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(159)

Insitituto Brasileiro de Geografia e Estatística (edaspidi „IBGE“) avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Brasiilia eri majandussektorites. Komisjon kasutas viimast kättesaadavat statistikat, mis käsitleb 2022. aasta keskmisi tööjõukulusid seoses Brasiilia klassifikaatori CNAE 2.0 majandustegevusega 23.91 „Fabricação de produtos cerâmicos refratários“. IBGE statistikast saab teada aastapalga kogusumma, seotud maksude summa ning töötajate arvu majandustegevuse sektori kohta aastal 2022. Arvesse võeti ainult tootmisega tegelevate töötajatega seotud teavet. Väärtused indekseeriti uurimisperioodi suhtes, kasutades riiklikku tarbijahinnaindeksit (71).

(160)

Uurimisperioodil äriühingutele (tööstustarbijatele) kehtinud elektri-ja gaasihinna on avaldanud Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium (72). Kuubülletäänis avaldatud tariifid sisaldasid Brasiilia osariikide kehtestatud maksu kaupade ringluselt ning osariikide- ja kohaliku omavalitsustevahelise transpordi- ja sideteenuste osutamiselt Imposto sobre Circulação de Mercadorias e Serviços (edaspidi „ICMS“). Tööstustarbijad võisid selle maksu tagasi nõuda, mistõttu lahutati see kindlaksmääratud võrdlusalusest. Kuna Brasiilia osariigid kogusid ICMS-maksu uurimisperioodil määraga 17–18 %, arvutas komisjon elektrienergia ja gaasi jaoks võrdlusalused ümber, lahutades neilt keskmise, 17,5 % ICMS-maksu. Ümberarvutatud elektrihinna võrdlusalus on keskmine tööstustariif uurimisperioodil ehk 0,98 jüaani/kWh, gaasi võrdlusalus aga 4,32 jüaani/m3.

(161)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(162)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(163)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon kolme NACE koodi 23.9 kohases valdkonnas tegutseva Brasiilia äriühingu 2023. või 2024. aasta finantsandmetele, sõltuvalt äriühingute andmete kättesaadavusest. Need äriühingud on Orbise andmebaasi põhjal Bozel Brasil S.A., Trevo Industrial de Acartonados S/A ja Technosulfur Sistema de tratamento de metais liquidos Ltda. Samuti jäeti NACE koodi 23.9 kohases valdkonnas tegutsev Greca Distribuidora de Asflatos Ltda kaasamata, sest tema viimased hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded pärinevad 2022. aastast, st uurimisperioodist välja jäävast ajast.

(164)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(165)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Kontrolli käigus kontrolliti koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kasutusmäärasid. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud põhjendustes 144–146.

(166)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, nagu on selgitatud põhjenduses 162.

(167)

Vastavalt põhjenduses 163 selgitatule kohaldati kolme äriühingu finantsaruannete põhjal kindlaks määratud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummat moonutamata tootmiskulude ja tootmise üldkulude summa, st kõigi tootmiskulude suhtes.

(168)

Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 13,25 %. Kasum oli kokku 19,68 %, väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(169)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(170)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu.

(171)

Kui eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(172)

Eksportiva tootja puhul, kes eksportis asjaomast toodet liitu importijana tegutseva liidus asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul korrigeeriti hinda kõigi impordi ja edasimüügi vahel tekkinud kulude korral, sealhulgas arvestati seotud importija tegelikult kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ([4–6] % (73)), mis saadi kahelt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt.

(173)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(174)

Nagu põhjenduses 169 on selgitatud, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus, minnes tagasi tehasest hankimise tasandile.

(175)

Korrigeerimisel tegi komisjon kindlaks, et selle HS-koodi puhul, mille alla uuritav toode Hiina RVs eksportimisel klassifitseeritakse, kohaldatakse 13 %-list tagastamatut käibemaksu, ent normaalväärtus arvutati käibemaksuta. Seepärast korrigeeris ta õiglase võrdluse tagamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k normaalväärtust ülespoole nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes kõnealust käibemaksu kohaldatakse. Komisjon ei leidnud ühtegi muud põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(176)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordiga seotud tasud, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja muud lisakulud.

(177)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulud, pakendamiskulud, krediidikulud ja pangatasud. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohandati ka äriühinguga Runbao seotud kaupleja tasusid, arvates maha arvestusliku vahendustasu (mis põhineb seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludel ning [4–6 %] arvestuslikul kasumil), mida kasutatakse analoogselt seotud importijate suhtes kohaldatava vahendustasuga, nagu on selgitatud põhjenduses 172 eespool.

(178)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(179)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(180)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel, kasutades kaalutud keskmist näitajat.

(181)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 118,88 %.

(182)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal. Nagu on mainitud põhjenduses 20, on koostöö tase käesoleval juhul väga madal, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas alla 20 % koguimpordist liitu uurimisperioodil.

(183)

Komisjon tuletas meelde, et algatamisteate punktis 10 (74) teavitati huvitatud isikuid sellest, et koostööst hoidumine või üksnes osaline koostöö võib viia järeldusteni, mis tehakse kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18, ning see võib nende isikute jaoks kaasa tuua ebasoodsamad tulemused. Arvestades, et huvitatud isikuid hoiatati selgelt koostööst keeldumise tagajärgede eest ning et käesoleval juhul oli koostöö tase eriti madal, pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpinguvastane jääktollimaks kindlaks äriühingu Saite (kõrgeima dumpingumarginaaliga valimisse kaasatud eksportiv tootja, kelle eksport moodustas 7 % kõigi valimisse kaasatud äriühingute liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodil) müügi teatava osa puhul täheldatud dumpingukäitumise põhjal. Leiti, et see müük on põhjendatud ja representatiivne näide koostööst keeldunud eksportijate dumpingukäitumise kohta.

(184)

Seega kehtestati dumpingu jääkmarginaaliks 136,36 %.

(185)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(186)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet üheksa liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(187)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 131 810 tonni, tuginedes kogu teabele, mis liidu tootmisharu kohta kättesaadav oli, nagu kaebuse esitaja poolt küsimustiku vastustes esitatud andmed kõigi liidu tootjate kohta ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastused küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 14, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang üle 44 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(188)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks järgmiste andmete põhjal: a) kaebuse esitaja esitatud andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus, mida võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega; b) uuritava toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(189)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(190)

Tarbimine liidus vähenes asjaomasel perioodil 20 %. Liidu tarbimine vähenes 2021.–2022. aastal 3 % ja sellele langusele järgnes 2023. aastal märkimisväärne 19 protsendipunkti suurune langus. 2023. aastast kuni uurimisperioodini suurenes tarbimine 2 protsendipunkti võrra, kuid oli 20 % väiksem kui asjaomase perioodi alguses.

(191)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(192)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(193)

Asjaomasest riigist pärit import suurenes asjaomasel perioodil 140 372 tonnilt 160 549 tonnini ehk 14 %. Pärast märkimisväärset 25 % kasvu 2022. aastal, mil import saavutas oma haripunkti 175 343 tonni juures, vähenesid mahud 2023. aastal 151 650 tonnile ja taastusid seejärel uurimisperioodil osaliselt. Üldine kasv oli uurimisperioodil 14 %.

(194)

Selle impordi turuosa suurenes asjaomasel perioodil 37 %-lt 53 %-le, mis tähendab 42 % kasvu perioodil, mil liidu tarbimine pidevalt vähenes.

(195)

Komisjon tegi impordihinna kindlaks andmete põhjal, mille esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad, kelle import moodustas uurimisperioodil 4 % liitu suunatud impordimahust.

(196)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(197)

Hiinast pärit impordi keskmine hind kasvas asjaomasel perioodil 8 %. Hind tõusis kõigepealt ligikaudu 44 %, jõudes 2022. aastal tasemele 1 169 eurot tonni kohta. Sellele järgnes 2023. aastal 37 protsendipunkti suurune langus ning hind vähenes 865 eurole tonni kohta, enne kui see uurimisperioodil veidi jälle tõusis, nimelt 878 eurole tonni kohta. Hinnakõikumine tulenes peamiselt toorainekulude kõikumisest.

(198)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise uurimisperioodil, võrreldes valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning valimisse kaasatud Hiina tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmisi tooteliigi hindu liidu turul esimese sõltumatu kliendi jaoks, mis on määratud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks.

(199)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Toote kontrollnumbrit tuli kohandada, kuna toote kontrollnumbri kirjelduses tuvastati vastuolu seoses pruuni sulatatud alumiiniumoksiidiga, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 11. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 42,94 % ja 61,37 %. Leiti, et ligikaudu 99,9 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordimahust oli selline import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(200)

Lisaks hinna allalöömisele toimus ka märkimisväärne hinna allasurumine alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kogu uurimisperioodil hindu tõsta kooskõlas tootmiskulude arenguga ja selleks, et saavutada mõistlik kasumitase, nagu on näidatud allpool tabelis 8. Hindade märkimisväärset allasurumist kinnitavad tabelites 4 ja 8 esitatud andmed ning valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal kindlaks tehtud turuhinnast madalama hinnaga müük.

(201)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(202)

Nagu on märgitud punktis 1.5, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(203)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis sisaldusid kaebuse esitaja vastuses küsimustikule, ja vajaduse korral võrdles neid valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(204)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(205)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(206)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(207)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht püsivalt ja märkimisväärselt ehk 37 % võrra. Aastatel 2021–2022 vähenes tootmine 11 %. See langussuundumus 2023. aastal kiirenes ja tootmine vähenes 2021. aastaga võrreldes 34 %. Langus uurimisperioodil jätkus ja tootmine vähenes 131 810 tonni tasemele ehk esialgse mahuga võrreldes 37 %.

(208)

Asjaomasel perioodil püsis liidu tootmisharu tootmisvõimsus 305 500 tonni tasemel. Võttes arvesse tootmismahu vähenemist asjaomasel perioodil, langes tootmisvõimsuse rakendamise määr järsult: 69 %-lt 2021. aastal 43 %-le uurimisperioodil.

(209)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(210)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt, nimelt 37 %, ja turuosa 22 % ehk 41 % turuosalt 2021. aastal 32 % turuosale uurimisperioodil.

(211)

Liidu tarbimise vähenemise taustal vähenes liidu tootmisharu toodang, müügimaht ja turuosa märkimisväärselt ja seda liidu turu üldise kahanemisega võrreldes kiiremini. Liidu tootmisharu tulemused halvenesid järsemalt kui turu üldised tulemused, tuues esile tootmisharu eriti haavatava seisundi asjaomasel perioodil ja negatiivse kasvu.

(212)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(213)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes asjaomasel perioodil 16 %: töötajate koguarv vähenes 1 145-lt 2021. aastal 962-le uurimisperioodil.

(214)

Võttes arvesse toodangu ja tööhõive vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodanguna tonnides, asjaomasel perioodil 25 %. Tootlikkus suurenes 2023. aastast uurimisperioodini 3 %, kuid see väike paranemine ei olnud tingitud mitte toodangumahu taastumisest, vaid pigem tööjõu jätkuvast vähenemisest.

(215)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(216)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(217)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(218)

Müügihinnad, mis kehtisid liidu turul sõltumatutele isikutele müümisel, tõusid asjaomasel perioodil 9 %. 2022. aastal tõusis hind 39 %, kajastades sisendikulude suurenemist. See suundumus ei jäänud siiski püsima. 2023. aastal ja ka veel uurimisperioodil keskmine hind langes, kahanedes [1 446–1 692] eurole tonni kohta.

(219)

Samal ajavahemikul suurenes valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu 29 %. Aastatel 2021–2022 oli selle kasv märkimisväärne – 49 %. Sama suundumus jätkus 2023. aastal, mil näitaja kasvas veel 5 protsendipunkti võrra, pärast mida see uurimisperioodil vähenes. Liidu hindade üldine tõus oli peamiselt tingitud toorainehindade arengust ja sellest, et äriühingud ei saanud müügi ja tootmise vähenemise tõttu mastaabisäästu täielikult ära kasutada.

(220)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(221)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid asjaomasel perioodil 15 %.

(222)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(223)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud kahanesid asjaomasel perioodil keskmiselt 10 %. Selle üldise vähenemise taga olid aga kõnealusel perioodil täheldatavad märkimisväärsed kõikumised. Täpsemalt kasvasid laovarud 2021.–2022. aastal 6 % ja vähenesid siis 2023. aastal märkimisväärselt, nimelt 20 protsendipunkti võrra. Seejärel suurenesid varud 2023. aastast kuni uurimisperioodini taas 4 protsendipunkti võrra.

(224)

Kui vaadata ka tootmismahtusid, siis suurenes lõppvarude osakaal toodangus asjaomasel perioodil 12 %. See osakaal suurenes 2021.–2023. aastal märkimisväärselt ehk 38 %, mis osutab olulisele ebakõlale toodangu ja lao tühjenemise vahel. Kuigi liidu tootmisharu suutis 2023. aastast kuni uurimisperioodini tootmisega varude taset osaliselt korrigeerida, oli lõppvarude määr siiski 12 % kõrgem kui 2021. aastal.

(225)

See suundumus näitab, et vaatamata tootmise kohandamiseks tehtud jõupingutustele müümata laovarud kasvasid, eriti tootmise vähenemise perioodidel, mis kajastab raskusi liidu turule pääsemisel.

(226)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(227)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Valimisse kaasatud tootjate kasumlikkus langes asjaomasel perioodil märkimisväärselt: peaaegu [2–6] %-lt 2021. aastal ligikaudu [(– 14)–(– 10)] %-le uurimisperioodil. Kasumlikkus kasvas 2022. aastal ajutiselt [3–7] %-le, kuid langes siis 2023. aastal järsult, asendudes [(– 17)–(– 13)] % kahjumiga. Hoolimata sellele järgnenud osalisest taastumisest jäi kasumlikkus uurimisperioodil negatiivseks.

(228)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne ja vähenes investeerimiskulude ja tegevuskahjumi suurenemise tõttu veelgi. Seda püsivat negatiivset rahavoogu võimaldas rahaline toetus liidu tootjate lõppaktsionäridelt, kes jätkasid keerulisest finantskeskkonnast hoolimata äriühingute investeerimisprogrammide toetamist.

(229)

Aastaste investeeringute maht suurenes asjaomasel perioodil 30 %, kasvades aastatel 2021–2022 koguni 171 %, ent vähenes seejärel järgmisel perioodil kuni uurimisperioodini. Investeeringute suurendamise peamine eesmärk oli säilitada olemasolev tootmisvõimsus ja asendada olulised tootmisvarad. Investeeringud jätkusid vaatamata tugevale konkurentsile, turuosa kaotusele ja majanduslikult keerulisele olukorrale.

(230)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Asjaomasel perioodil langes see 287 %, [(– 10)–(– 8)] %-st 2021. aastal [(– 41)–(– 35)] %-le uurimisperioodil. See negatiivne areng näitas, et kuigi konkurentsivõime säilitamiseks on tehtud jätkuvalt investeeringuid, vähenes nende investeeringute tasuvus asjaomasel perioodil oluliselt.

(231)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võime, nagu on selgitatud põhjenduses 227, põhines rahalisel toetusel, mida andsid liidu tootjate lõppaktsionärid, kes jätkasid äriühingute investeeringute toetamist.

(232)

Liidu tarbimise olulise vähenemise (– 20 %) taustal suurenes Hiinast pärit import asjaomasel perioodil märgatavalt (+14 %) ja seda hindade juures, mis lõid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. See võimaldas Hiina eksportivatel tootjatel saavutada uurimisperioodil 53 % turuosa (2021. aastal oli see turuosa olnud 37 %).

(233)

Sellises olukorras halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord, nagu näitasid kõik peamised makromajanduslikud näitajad, mis kajastasid negatiivset suundumust: asjaomasel perioodil vähenes märkimisväärselt tootmismaht (– 37 %), müük ELis (– 37 %) ja turuosa (41 %-lt 32 %-le).

(234)

Vastuseks Hiina madalate hindade survele püüdis liidu tootmisharu vähendada kulusid ja kohandas tööhõivet (– 16 %). Asjaomasel perioodil jätkati investeerimist konkurentsivõime säilitamiseks. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi avaldatud surve ehk selle suurenenud mahu ja madalate hindade tõttu vähenesid liidu tootmisharu müük, tootlikkus ja investeeringutasuvus asjaomasel perioodil aga siiski kiiresti.

(235)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid asjaomasel perioodil märkimisväärselt (+29 %), mis oli peamiselt tingitud tooraine suurest hinnatõusust.

(236)

Liidu tootmisharu kulud suurenesid rohkem kui müügihinnad. Sellest tulenevalt langes kasumlikkus asjaomasel perioodil mõõdukalt tasemelt (+[2–6] %) 2021. aastal jätkusuutmatule stsenaariumile vastavale kahjumlikule tasemele ([(– 14)–(– 10)] % uurimisperioodil.

(237)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(238)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, ELi tarbimise vähenemine, energiahindade tõus liidus, ebasoodsad konkurentsitingimused põhitooraine kasutamisel, investeeringute ebapiisav tase, Hiina sulatatud alumiiniumoksiidi omaimport.

(239)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Hiina kasvava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne ja aina suurem turu hõlvamine, mis lõi järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ning surus alla liidu turu hinnataset. Hiinast pärit impordi mahu ja hindade areng, mida kajastavad tabelid 3 ja 4, surus alla liidu tootmisharu hinnataset, luues nende kahe vahel põhjusliku seose.

(240)

Hiinast pärit import suurenes asjaomasel perioodil 14 %, ligikaudu 140 372 tonnilt 2021. aastal, mil selle turuosa oli 37 %, 160 549 tonnile uurimisperioodil, mil selle turuosa oli 53 %. See järjest suurenev madala hinnaga import takistas liidu tootmisharul tootmiskulude suurenedes hindu tõsta. Turuosa ja müügimahu vähenemine, mis omakorda tõi kaasa toodangumahu vähenemise, kasvatas samamoodi tootmisharu ühiku tootmiskulu, kuna mastaabisääst vähenes.

(241)

Sellel oli liidu tootmisharule tugev negatiivne mõju. Olukorras, kus kulud kasvasid ja Hiina dumpinguhinnaga import avaldas hinnasurvet, ei saanud liidu tootmisharu kehtestada jätkusuutlikke hindu ja toota jätkusuutlikus mahus, mis tõi kaasa kasumlikkuse väga järsu languse 4 %-lt kahjumlikule tasemele (– 13 %) ja sellest tuleneva finantsnäitajate halvenemise.

(242)

Seetõttu jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule hinna ja mahu mõttes olulist kahju.

(243)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(244)

Võrreldes Hiinaga olid muud kolmandad riigid asjaomasel perioodil liidu turul esindatud vaid vähesel määral. Suurima esindatusega kolmandate riikide, nimelt Ukraina, Ameerika Ühendriikide, Brasiilia ja Bahreini turuosad püsisid asjaomasel perioodil üsna muutumatuna, kõikudes vähe või üldse mitte ja jäädes uurimisperioodil vastavalt 5 %, 2 %, 2 % ja 2 % tasemele. Kõikidest kolmandatest riikidest peale Hiina pärit impordi ühine turuosa vähenes 22 %-lt 2021. aastal 15 %-le uurimisperioodil.

(245)

Asjaomasel perioodil müüs Ukraina madalamate hindadega kui Hiina. Bahrein müüs Hiinast veidi madalama hinnaga ainult 2022. aastal ja uurimisperioodil, kõigi teiste hinnatase oli kogu asjaomase perioodi vältel Hiina omast kõrgem. Madalamatest hindadest hoolimata oli Ukraina turuosa uurimisperioodil vaid 5 %, mis on oluliselt väiksem kui Hiina turgu valitsev 53 % osakaal. Bahreini turuosa oli veelgi väiksem, vaid 2 %. See muude kolmandate riikide väike turuosa osutab sellele, et kuigi Ukraina ja Bahrein pakkusid mingil hetkel madalamaid hindu, ei olnud nende üldine mõju piisav, et nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kantud olulise kahju vahel.

(246)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(247)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(248)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht vähenes asjaomasel perioodil 40 %, kahanedes 26 049 tonnilt 2021. aastal 15 649 tonnile uurimisperioodil. Keskmised ekspordihinnad tõusid asjaomasel perioodil 22 %.

(249)

Nagu liidu tootmisharu selgitas, on liidu tootjate eksporditegevuse tulemuste halvenemine seletatav survega, mida Hiina tootjad on avaldanud muude kolmandate riikide turgudele, mis on omakorda põhjustanud liidu tootjate ekspordi vähenemise. Eksportmüügi mahu vähenemine absoluutarvudes on oluliselt väiksem kui müügi vähenemine liidus. Peale selle oli kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi keskmine hind kogu asjaomase perioodi jooksul märkimisväärselt ehk 21 % kõrgem kui keskmine hind liidusisese müügi puhul.

(250)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et eksporditegevuse mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(251)

Mõned isikud väitsid, et kahju tulenes liidu tarbimise vähenemisest.

(252)

Liidu tarbimine asjaomasel perioodil küll vähenes, kuid see vaid suurendas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju. Liidu tootjate müük vähenes liidu tarbimisest kiiremini. Asjaomasel perioodil vähenes tarbimine 20 %, liidu tootjate müük aga 37 %. Samuti vähenes märkimisväärselt import kõigist muudest kolmandatest riikidest. Seevastu kasvas Hiina turuosa samal perioodil madala hinnaga impordi tõttu 37 %-lt 53 %-le.

(253)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu tarbimise vähenemise mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(254)

Mõni isik väitis, et kahju põhjustas energiahindade tõus liidus.

(255)

Energia on sulatatud alumiiniumoksiidi tootmisel üks peamisi kulukomponente. Uurimise käigus selgus, et 2022. aastal, mil energiahinnad olid märkimisväärselt kõrgemad kui muul ajal asjaomasel perioodil, suutsid liidu tootjad siiski teenida kasumit ja isegi kasvatada oma kasumlikkust võrreldes eelmise aastaga. See oli võimalik, kuna osa suurenenud energiakuludest sai üle kanda kasutajatele.

(256)

Eelkõige 2023. aastal ja uurimisperioodil, mil energiahinnad langesid 2022. aastaga võrreldes märkimisväärselt madalamale tasemele, ei olnud liidu tootmisharul enam võimalik oma hindu vastavalt kohandada ja kasumlikkus langes. See näitab, et kuigi energiahinnad mõjutavad tootmiskulusid, tekkis põhiprobleem siis, kui liidu tootjatel ei olnud enam võimalik Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ebaausa konkurentsi tõttu kohandada oma hindu vastavalt kulude muutumisele.

(257)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu energiahindade mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(258)

Mõned isikud väitsid, et kahju tulenes erinevustest Euroopa ja Hiina tootjate kasutatavate toorainete päritolus ja hinnas, rõhutades konkreetselt erinevusi boksiidi ja alumiiniumoksiidi vahel.

(259)

Väidetava toorainega seotud ebasoodsa olukorra osas tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina ja liidu tootjate tootmisprotsessides ja kasutatavates toorainetes ei ole olulisi erinevusi. Mis puutub toorainega seotud kuludesse, mida on üksikasjalikult käsitletud eespool punktis 3.2.1, siis leiti, et Hiina tooraineturg on moonutatud.

(260)

Mõned isikud väitsid, et liidu tootmisharu kannatas kahju investeeringute puudumise ja aegunud tootmisrajatiste tõttu.

(261)

Uurimise käigus selgus siiski, et liidu tootjad on viimastel aastatel investeerinud uutesse rajatistesse. Lisaks, nagu nähtub tabelist 11, suurenesid aastased investeeringud asjaomasel perioodil 30 %, mis näitab, et investeerimistegevus jätkus keerulisest finantskeskkonnast hoolimata.

(262)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et väide investeeringute ebapiisava taseme kohta ei kajasta tegelikkust ja seega investeeringute tase ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(263)

Mõned isikud väitsid, et liidu tootmisharu importis ise Hiina sulatatud alumiiniumoksiidi ja et kahju tulenes sellest.

(264)

Uurimise tulemusena leiti, et liidu tootmisharu tõepoolest importis Hiinast teatavas koguses kõnealust toodet. Sellise impordi maht oli siiski väike, nimelt [2 800–3 800] tonni, moodustades liidu tarbimisest uurimisperioodil ligikaudu 1 % Samuti jõuti uurimise käigus järeldusele, et liidu tootmisharu ei müünud imporditud tooteid niisama edasi, vaid töötles neid enne edasimüüki. Nii anti tootele lisaväärtust. Sellise impordiga seotud müük liidu tootja enda toodangumahtu alla ei löönud ja sellise müügi maht oli tähtsusetu.

(265)

Pealegi näitab asjaolu, et Hiina import suurenes liidu tootjate omaimpordi muutumisest sõltumatult, seda, et Hiina import oleks kasvanud ja hõivanud ELi turuosa ka ilma liidu tootjate Hiinast pärineva omaimpordita.

(266)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiinast pärineva liidu tootjate omaimpordi mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(267)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit sellise dumpinguhinnaga impordi vahel, mis liidu turuhinna taset alla surus. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise tõttu ei saanud liidu tootmisharu kehtestada jätkusuutlikke hindu ja toota jätkusuutlikus mahus, mis halvendas oluliselt tema majanduslikku olukorda.

(268)

Liidu tootmisharu majanduslangus langes kokku Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi järsu kasvuga. Selline import lõi liidu hinnad järjepidevalt alla, avaldades tugevat turuhindade alandamise survet, tuues kaasa hindade allasurumise. Selle tulemusena ei saanud liidu tootmisharu tõsta hindu kooskõlas kasvavate tootmiskuludega. See tõi kaasa müügimahu vähenemise, toodangumahu kahanemise ja kasumlikkuse olulise languse. Nende muutuste aeg ja ulatus osutavad selgelt põhjuslikule seosele dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel.

(269)

Komisjon analüüsis ka teisi tegureid, mis võisid aidata kaasa liidu tootmisharule tekkinud kahju kujunemisele. Need hõlmasid tegureid, nagu import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, liidu tarbimise vähenemine, kasvavad energiakulud, toorainete hankimine ja maksumus, väidetav investeeringute puudumine ja Hiinast pärineva sulatatud alumiiniumoksiidi omaimport. Leiti siiski, ei ükski neist teguritest ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(270)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(271)

Kõnealusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines boksiidi ja alumiiniumoksiidi puhul tooraine moonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal (vt põhjendused 280–282).

(272)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(273)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(274)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Baaskasum määrati kindlaks, võttes aluseks valimisse kaasatud liidu tootmisharu tootjate varasema kasumlikkuse ehk kasumi, mida nad teenisid aastatel 2014–2020, enne COVID-19 pandeemiast põhjustatud häireid. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 7 %..

(275)

Üks kahest valimisse kaasatud liidu tootjast esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis ettevõtte sisedokumente investeerimiskavade, juhtkonna otsuste ja finantsaruannete kohta, ning leidis, et need väited on põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja erinevuse järgmiste kulude vahel: investeerimis-, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulud uurimisperioodil ning nende kulude määr, milleni oleks jõutud tavapärastes konkurentsitingimustes, vastavalt liidu tootmisharu esitatud ja komisjoni kontrollitud teabele, ning asjaomasel perioodil tegelikult kantud vastavad kulud. Selline erinevus, väljendatuna protsendina käibest, jäi iga valimisse kaasatud äriühingu puhul vahemikku 1–3,06 %.

(276)

See protsent lisati põhjenduses 273 nimetatud 7 % suurusele põhikasumile, mille tulemusena oli sihtkasum 7 % ja 10,06 %, olenevalt valimisse kaasatud liidu tootjate olukorrast.

(277)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning alusmääruse lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Olemasolevate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 89,34 eurot tonni kohta, millest ta arvas maha selliste konventsioonide järgimisega seotud tegeliku kulu uurimisperioodil, st 72,26 eurot tonni kohta, saades seega tulemuseks 17,08 eurot tonni kohta. See vahe lisati mittekahjustavale hinnale.

(278)

Saadud summa põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguste toodete keskmise mittekahjustava hinna 1 880 eurot tonni kohta, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 275) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(279)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(280)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal.

(281)

Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(282)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, olid suuremad kui dumpingumarginaalid, leidis komisjon, et selles etapil ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda. Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2.

(283)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(284)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(285)

Liidu tootmisharu koosneb üheksast ettevõttest, mis asuvad geograafiliselt üle kogu Euroopa ja kus töötab ligikaudu 962 töötajat. Enamik neist liidu tootjatest toetas kaebust ja ükski neist ei olnud uurimise algatamise vastu.

(286)

Praegune kasumlikkuse tase ei ole jätkusuutlik. Meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul saada tagasi osa kaotatud turuosast ja kehtestada hinnad tasemel, mis katab vähemalt kulud.

(287)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju, kuna hinnad surutakse veelgi enam alla ja müük väheneb veelgi, mis tähendab suuremat kahjumit ning tõenäoliselt tootmisrajatiste sulgemist, töölepingute ülesütlemist ja viimaks kogu tegevuse lõpetamist. Selline areng võib põhjustada Euroopa tootmise katkemist, millel oleks pikaajaline mõju liidu tööstuslikule vastupanuvõimele ja autonoomiale, eelkõige kui võtta arvesse, et sulatatud alumiiniumoksiidi, mis on oluline terase, muude metallide, klaasi ja nendega seotud materjalide tootmisel, on ajalooliselt käsitatud tundliku tootena.

(288)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(289)

Endast andis teada 12 sõltumatut importijat, kellest kaks esitasid oma vastuse pärast tähtaja möödumist. Laekus ka esildisi ja märkusi. Nagu mainiti punktis 1.5, moodustas komisjon kahest küsimustikule vastanud importijast koosneva valimi.

(290)

Mitu importijat väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine suurendaks nende ja nende klientide materjalikulusid. Neid lisakulusid oleks keeruline katta ning seetõttu ohustaksid need nende kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Lisaks väideti, et liidu tootmisharul puudub vajalik tootmisvõimsus, mis võimaldaks rahuldada liidu nõudlust, mistõttu põhjustaksid meetmed väidetavalt turul puudujäägi. Väideti ka seda, et Euroopa Liidu tootjad ei ole huvitatud teatava materjali tarnimisest.

(291)

Komisjon märkis, et tollimaksude kehtestamine ei tohiks tuua kaasa kogu Hiina RVst pärit impordi peatumist. Meetmete kehtestamise eesmärk on tagada võrdsed tingimused, pärast mida võivad Hiina eksportivad tootjad Euroopa Liitu eksportimist õiglaste hindadega jätkata. Teiseks, kuigi meetmete kehtestamisel võib olla negatiivne mõju üksnes Hiina RVst importivatele importijatele, siis kuna import muudest kolmandatest riikidest tõenäoliselt kasvab, nagu on osutatud allpool punktis 7.4, peaksid importijad saama oma tarneallikad asendada.

(292)

Mis puutub väitesse, et liidu tootjad ei ole teatavate materjalide tarnimisest huvitatud, siis märkis komisjon, et liidu tootmisharu toodab laias valikus sulatatud alumiiniumoksiidist tooteid. Nii uurimisperioodil kui ka varasematel aastatel tarnis liidu tootmisharu järjepidevalt paljudesse eri kvaliteediklassidesse kuuluvat ja eriomadustega sulatatud alumiiniumoksiidi, mis on kohandatud eri tootmisharude erivajaduste rahuldamiseks.

(293)

Liidu tootmisharu väidetava ebapiisava tootmisvõimsuse küsimust käsitleb komisjon allpool punktis 7.4.

(294)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete mis tahes negatiivne mõju sõltumatutele importijatele tervikuna on eeldatavasti vähene ega kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

(295)

Endast andis teada ligikaudu 50 kasutajat ja kasutajate ühendust. Küsimustikule vastas 18 kasutajat ja veel mitu kasutajat esitas märkusi.

(296)

Väideti, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine suurendaks kasutajate kulusid, mida oleks raske tarbijatele üle kanda, ning ohustaks seega nende kasumlikkust ja konkurentsivõimet. Mõned kasutajad väitsid, et tollimaksude kehtestamisega seotud kulude suurenemine võib ohustada nende tegevuse jätkusuutlikkust. Mõned kasutajad väitsid, et selle tulemusena võib teatava tootmistegevuse elujõulisus liidus ohtu sattuda, mis tähendab võimalust, et äritegevus väheneb, suunatakse ümber liidust väljapoole ja/või peatatakse.

(297)

Komisjon märkis, et kasutajad toodavad peamiselt abrasiiv- ja tulekindlaid materjale, mille peamine sisendmaterjal on sulatatud alumiiniumoksiid. Mis puutub tarbimismahtu, siis ühenduste esitatud teabe kohaselt ostab tulekindlate materjalide tööstus aastas toodet ligikaudu 80 000 tonni. Abrasiivmaterjalide tootmisharu tarbimine on hinnanguliselt 200 000 – 250 000 tonni aastas. Selle sektori nõudlus moodustab ligikaudu 60–70 % sulatatud alumiiniumoksiidi kogunõudlusest liidus. Kui vaadata tööhõivet, siis tulekindlate materjalide tööstuse valdkonnas töötab Euroopas kokku ligikaudu 20 000 inimest, abrasiivmaterjalide tööstuse valdkonnas aga ainuüksi Saksamaal ja Itaalias ligikaudu 8 400 inimest. Kui vaadata käivet, siis on tulekindlate materjalide tööstuse aastane müügitulu Euroopas hinnanguliselt 4 miljardit eurot. Abrasiivmaterjalide tööstuse aastakäive on ainuüksi Saksamaal ja Itaalias ligikaudu 2,3 miljardit eurot.

(298)

Kasutajate küsimustikes esitatud teabe põhjal tehti kindlaks, et uurimisperioodil oli uuritava tootega seotud tegevuse osakaal kogutegevuses varieeruv ning selle arvele jäi tulekindlate materjalide tööstuse puhul 5–30 % kogukäibest ja abrasiivmaterjalide tööstuse puhul 25–85 % kogukäibest. Uurimisperioodil moodustas uuritava tootega seotud tegevuse maht keskmiselt ligikaudu 15 % tulekindlate materjalide tööstuse ja ligikaudu 53 % abrasiivmaterjalide tööstuse koostööd tegevate kasutajate tegevuse kogumahust.

(299)

Küsimustikule vastanud kasutajate arvele langes ligikaudu 20 % sulatatud alumiiniumoksiidi kogutarbimisest liidus ja ligikaudu 25 % Hiinast pärit liidu impordist. Vastanute hulgas pärines abrasiivimaterjalide tööstuses kasutatavast sulatatud alumiiniumoksiidist Hiinast ligikaudu 50 %, tulekindlate materjalide tööstuse puhul aga oli Hiina päritolu sulatatud alumiiniumoksiidi osakaal umbes 65–69 %.

(300)

Komisjon leidis, et kui tollimakse kohaldataks kavandatud tasemel ja kõik ülejäänud tegurid jääksid samaks, suureneks kasutajate tootmiskulu vahemikus 10–30 %, sõltuvalt konkreetsest äriühingust. Täpsemalt jääks tulekindlate materjalide tööstuse puhul tootmiskulude hinnanguline kasv vahemikku 10–30 %, abrasiivimaterjalide tööstuse puhul aga vahemikku 10–23 %. Tuleb siiski märkida, et need hinnangud põhinevad eeldusel, et kogu sulatatud alumiiniumoksiid pärineb Hiinast. Tegelikkuses on tootmisahela järgmise etapi tööstusharude tarneallikad mitmekesisemad. Küsimustikule vastanud isikute hulgas oli Hiinast pärit sulatatud alumiiniumoksiidi osakaal tulekindlate materjalide tööstuse puhul 50 % ja abrasiivimaterjalide tööstuse puhul 65 %. See näitab, et märkimisväärne osa tarnetest pärineb muudest allikatest kui Hiina, mis tähendab, et tollimaksude üldine mõju kuludele oleks väiksem. Peale selle erineb tegelik mõju tootmiskuludele sõltuvalt iga ettevõtja konkreetsest tarneallikate jaotusest. Nende puhul, kes sõltuvad Hiina tarneallikatest vähem, on kulude kasv tõenäoliselt väiksem, nende puhul aga, kelle sõltuvus neist allikatest on suurem, võib mõju kuludele olla tuntavam. Seega tuleks kavandatud tollimaksude mõju hinnata neid mitmekesiseid hankimisstrateegiaid silmas pidades.

(301)

Mis puudutab meetmete võimalikku mõju kasumlikkusele, siis on olukord asjaomaste äriühingute mitmekesisuse tõttu keeruline. Kasutajate kasumlikkus varieerus nii sektorite kui ka üksikute äriühingute kaupa, kellest mõned teatasid positiivsetest marginaalidest, teised aga kahjumi teenimisest.

(302)

Komisjon leidis, et mõju kasutajate kasumlikkusele sõltub suuresti kahest põhitegurist, nimelt kasutajate võimest kanda kulude suurenemine üle oma klientidele ja suutlikkusest asendada praegu Hiinast hangitavad sisendid teiste võimalike tarnijate pakutavate sisenditega, juhul kui ning nende tarnete hinnad pärast Hiinast pärit impordi suhtes tollimaksude kehtestamist, võiksid hinnamõju väheneda.

(303)

Kulude suurenemise edasikandmise võimaluse küsimust tuleb veel täiendavalt hinnata. Komisjon tunnistab siiski, et äriühingud, kes tegutsevad kõrgema marginaaliga segmentides ja toodavad spetsiifilisemaid tooteid, suudavad suurema tõenäosusega kanda lisakulud üle oma klientidele. Seevastu ettevõtete jaoks, kes toodavad vähem spetsiifilisi tooteid, mille puhul konkurents on suurem, on selline ülekandmine eeldatavasti keerulisem. Eriti keeruline on see nende ettevõtjate puhul, kes juba tegutsevad kahjumiga, mis viitab sellele, et nad ei ole suutnud hindu tõsta juba enne meetmete kehtestamist.

(304)

Mis puutub muude tarneallikate kättesaadavusse, siis nagu on täpsemalt selgitatud punktis 7.4, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu on endiselt usaldusväärne sulatatud alumiiniumoksiidi tarneallikas, mille tootmisvõimsus on piisav, et rahuldada liidu kasutajate nõudlust. Samuti tehti kindlaks, et liidu kasutajad ei sõltu üksnes Hiinast pärit impordist. Nagu on märgitud punktis 5.2.1, on muud kolmandad riigid, nagu Bahrein, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid ja Ukraina, juba liidu turul esindatud ja nad suurendavad tõenäoliselt oma eksporti liitu, millega seoses väheneb sõltuvus Hiina impordist veelgi.

(305)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 244, oli Bahreinist ja Ukrainast pärit impordi hind uurimisperioodil Hiinast pärit impordi omast madalam, mis tähendab, et liidu kasutajatele pakuti konkurentsivõimelisi alternatiive. Nendest riikidest pärit madalama hinnaga impordi kättesaadavus tähendab mitmekesisemat tarneallikate valikut ja aitab ka kompenseerida meetmete võimalikku mõju Hiina impordile, tagades, et sulatatud alumiiniumoksiidi majanduslikult elujõulised tarneallikad on liidu kasutajatele endiselt kättesaadavad.

(306)

Nendest järeldustest tuleneb, et meetmete kehtestamine ei põhjustaks tarnepuudujääki ning et kolmandatest riikidest ja liidust pärit õiglaste hindadega tarnete kättesaadavus vähendaks teataval määral võimalikku negatiivset mõju kasutajatele. Majanduslikud tagajärjed kasutavatele tööstusharudele võivad aga olla märkimisväärselt erinevad, sõltuvalt nende konkreetsest turupositsioonist, kulustruktuurist ja suutlikkusest kulude kasvu katta või üle kanda. Komisjon uurib seda mõju põhjalikumalt.

(307)

Mõni isik väitis, et liidu tootmisharu ei suuda varustada liidu turgu nõutavate kogustega ning seega tekib liidus dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise korral tõsine tootepuuduse oht, sealhulgas teatavat liiki asjaomase toote puhul.

(308)

Uurimise käigus leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud. Liidu tootmisharu on kogu asjaomase perioodi jooksul oma tootmisvõimsust alakasutanud. Uurimisperioodil kasutati liidus tootmisvõimsust 43 % ulatuses ning vaba tootmisvõimsust oli 180 000 tonni jagu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et suurem osa vabast tootmisvõimsusest on kas kohe kasutatav või seda saab hakata kasutama väga lühikese aja jooksul vaid väga väikeseid investeeringuid tehes. Uurimise käigus tehti kindlaks ka see, et liidu tootmisharu vaba tootmisvõimsus on selline, mis võimaldaks toota kõiki asjaomase toote põhiliike. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vastas uurimisperioodil üldjoontes liidu tarbimisele, mis oli 305 360 tonni.

(309)

Lisaks selgus uurimise käigus, et kuigi sulatatud alumiiniumoksiidi tootmine on koondunud vähestesse peamistesse piirkondadesse maailmas, võib väljaspool liitu toimuv muu kui Hiina tootmine siiski tagada täiendava tootmisvõimsuse juba niigi märkimisväärsele liidu tootmisvõimsusele. Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud tabelis 12, on kolmandatest riikidest pärit import liidu turul juba esindatud. Komisjon leidis, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vähenemise korral see muu import tõenäoliselt suureneb. Seega tehakse järeldus, et liidu ja väljaspool liitu asuvate, kolmandate riikide tootjate vaba tootmisvõimsus kokku on liidu tarbimisvajaduse rahuldamiseks piisav.

(310)

Mõned isikud väitsid ka seda, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine asjaomase toote suhtes tekitab turu kontsentratsiooniriski, millega seoses võib asjaomase toote hind lõpuks veelgi kasvada.

(311)

Komisjon märkis, et on tõsi, et Euroopa Liidu konkurentsireeglid kehtestavad märkimisväärse turuosaga äriühingute jaoks rangemad käitumisreeglid, ent valitseva mõju ja selle kuritarvituse kindlakstegemine on konkurentsiasutuste ülesanne. Dumpinguvastastes menetlustes uurib komisjon konkurentsiprobleeme vaid nii palju, kui on vaja selleks, et kindlaks teha, kas dumpinguvastaste meetmete rakendamine on selgelt liidu huvidega vastuolus. Selline analüüs ei saa hõlmata konkurentsiolukorra hindamist rangelt õiguslikus mõttes, sest seda võivad teha ainult pädevad konkurentsiasutused. Iga juhul ei esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja hakkaks juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtestatakse, konkurentsi kahjustama muul moel kui oma juba praegu tugeva turupositsiooni kaudu ja selliste kaubandustavade kaudu, mida üldiselt peetakse tavapäraseks, nagu ostumahu ja loodud ärisuhete olemusega seotud diferentseeritud hinnakujundus. Tuletatakse meelde, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada võrdsed tingimused, mida on moonutanud Hiina eksportivate tootjate ebaausad kaubandustavad. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole sundida Hiina eksportivaid tootjaid liidu turult lahkuma, vaid luua tingimused, kus liidu tootjad ja kolmandate riikide tootjad konkureerivad õiglastel tingimustel.

(312)

Mõned isikud väitsid, et nende tootmisel kasutatavate materjalide sertifitseerimine nii ettevõttesiseselt kui ka klientide poolt on pikk ja keeruline ettevõtmine. See hõlmab rangeid testimis- ja heakskiitmismenetlusi, mille eesmärk on tagada kliendinõuete täitmine. Meetmete kehtestamise korral võib tekkida vajadus tarnijad või materjalid asendada, see omakorda võib tähendada uusi sertifitseerimismenetlusi ja viivitusi tootmises, mis võib mõjutada lepinguliste kohustuste täitmist.

(313)

Komisjon tõi välja mitu leevendavat tegurit, mis sellist riski märkimisväärselt vähendavad. Nii liidu tootmisharu tarnijad kui ka mitu kolmandate riikide tarnijat on end hästi sisse töötanud sulatatud alumiiniumoksiidi tootjad. Neil tarnijatel on aastatepikkune turukogemus ja nad tarnivad tööstusharu standarditele vastavaid materjale. Samuti tunnustatakse liidu tootmisharu tootjaid kui kvaliteetsete toodete tootjaid, kes suudavad täita rangeid sertifitseerimisnõudeid. Nende tooted on sageli esimesed liidus sertifitseeritavad tooted ja alles pärast neid kaalutakse ka alternatiivseid allikaid. Pealegi algatati uurimine mitu kuud tagasi, mis tähendab, et kasutajatele anti aega võimalikeks muudatusteks valmistumiseks, alternatiivsete tarnijate hindamiseks ja vajaduse korral sertifitseerimismenetluste algatamiseks.

(314)

Komisjon tunnistab, et kasutavate tööstusharude väljendatud mure eelkõige seoses nende suutlikkusega kulude kasvu katta või edasi kanda ja kasumlikkust säilitada on põhjendatud. Seetõttu peab komisjon asjakohaseks neid küsimusi põhjalikumalt uurida. Selleks hindab komisjon uurimise lõppetapis täiendavalt nende probleemide ulatust ja mõju, tagades, et kõik vastu võetavad lõplikud meetmed põhinevad terviklikul arusaamal laiemast majanduslikust mõjust.

(315)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et vaatamata kasutavate tööstusharude põhjendatud murele ei ole uurimise praeguses etapis kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit sulatatud alumiiniumoksiidi impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides. Leitakse, et meetmed on õiguslikult põhjendatud ja proportsionaalsed, kuna need on vajalikud, et hoida ära edasine kahju tekitamine liidu tootmisharule, säilitada liidu tootmise elujõulisus ja tagada liidus aus konkurents. Seega pidas komisjon asjakohaseks kehtestada uurimise praeguses etapis ajutised meetmed, võttes samas kohustuse hinnata täiendavalt mõju kasutavatele tööstusharudele.

(316)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(317)

Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 tuleks asjaomasest riigist pärit toote impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed. Komisjon järeldas põhjendusetes 280 ja 281, et kahju kõrvaldamiseks piisav tase on dumpingumarginaal.

(318)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(319)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina RVst pärit impordi“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(320)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina RVst pärit impordi“ puhul.

(321)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(322)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(323)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(324)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada/peatada.

(325)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud / ei saa teha otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(326)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(327)

Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

(328)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(329)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,