(1)

Euroopa Liidu lepingus (ELi leping) on otsustatud hõlbustada isikute vaba liikumist, samal ajal tagades Euroopa rahvaste ohutuse ja julgeoleku, luues kooskõlas ELi lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) sätetega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala.

(2)

Liidu kodakondsus annab igale liidu kodanikule õiguse teatud piirangute raames ja tingimuste alusel vabalt liikuda. Seda õigust on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (2). Liikumis- ja elukohavabadus on ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 45. Vaba liikumine tähendab õigust siseneda liikmesriikidesse ja sealt lahkuda kehtiva isikutunnistuse või passiga.

(3)

Vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ peavad liikmesriigid andma kooskõlas oma õigusaktidega oma kodanikele välja isikutunnistuse või passi ja seda uuendama. Lisaks on kõnealuses direktiivis sätestatud, et liikmesriigid võivad nõuda, et liidu kodanikud ja nende pereliikmed registreeriksid end asjaomases ametiasutuses. Liikmesriigid peavad andma liidu kodanikele kõnealuses direktiivis sätestatud tingimustel välja registreerimistunnistuse. Samuti peavad liikmesriigid vastavalt kõnealusele direktiivile välja andma elamisloakaardi pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ning taotluse korral alalise elukoha tõendi ja alalise elamisloakaardi.

(4)

Direktiiviga 2004/38/EÜ on ette nähtud, et liikmesriigid võivad õiguste kuritarvitamise või pettuse korral vastu võtta vajalikud meetmed kõnealusest direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks. On kindlaks tehtud, et kõnealuse direktiivi raames on kõige tavalisem pettus dokumentide võltsimine ja elamisõigusega seotud tingimuste täitmiseks vale olulise asjaolu esitamine.

(5)

Enne liidu tasandil normide vastuvõtmist oli riiklike isikutunnistuste ning teises liikmesriigis elavate liidu kodanike ja nende pereliikmete elamislubade turvalisuse tase märkimisväärselt erinev. Sellised erinevused suurendavad võltsimise ja dokumendipettuse ohtu ja tekitavad kodanikele ka praktilisi probleeme, kui nad soovivad oma vaba liikumise õigust kasutada.

(6)

Turvalised reisi- ja isikut tõendavad dokumendid on äärmiselt olulised alati, kui on vaja isik kahtlusteta tuvastada. Dokumendi turvalisuse kõrge tase on oluline, et hoida ära kuritarvitusi ja ohtu sisejulgeolekule, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevusega. Riiklikud isikutunnistused, mis ei ole piisavalt turvalised, on varem olnud ühed kõige sagedamini tuvastatud võltsitud dokumendid, mida on kasutatud liidus reisimiseks.

(7)

Identiteedipettuste ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende õiguses oleksid sätestatud piisavad karistused isikut tõendavate dokumentide võltsimise ja järeletegemise ning selliste võltsitud dokumentide kasutamise puhuks.

(8)

Autentsete ja turvaliste isikutunnistuste väljaandmiseks on vaja usaldusväärset registreerimisprotsessi ja turvalisi alusdokumente taotlusmenetluse tõendamiseks. Kuna võltsitud alusdokumentide kasutamine on sagenenud, peaksid komisjon, liikmesriigid ja asjaomased liidu asutused jätkama koostööd, et muuta alusdokumendid pettusekindlamaks.

(9)

Käesoleva määrusega ei nõuta liikmesriikidelt isikutunnistuste või elamislubade kasutuselevõttu, kui neid ei ole ette nähtud liikmesriigi õiguses, ka ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide pädevust anda riigisisese õiguse alusel välja muid elamislubasid, mis jäävad väljapoole liidu õiguse kohaldamisala, näiteks elamisloakaarte, mis antakse kõikidele liikmesriigi territooriumil elavatele isikutele, olenemata nende kodakondsusest. Lisaks sellele ei mõjuta käesolev määrus Euroopa Kohtu praktikast tulenevat põhimõtet, mille kohaselt võib vaba liikumise ja elamise õigust tõendada mis tahes tõendusviisi abil.

(10)

Käesolev määrus ei takista liikmesriike isiku tuvastamise eesmärgil mittediskrimineerival viisil aktsepteerimast muid dokumente kui reisidokumendid, näiteks juhilube.

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu isikut tõendavad dokumendid, mis on antud välja kodanikele, kelle vaba liikumise õigust on vastavalt liidu või liikmesriigi õigusele piiratud, ja milles on selgelt märgitud, et neid ei saa kasutada reisidokumendina.

(12)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu reisidokumendid, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) masinloetavaid reisidokumente käsitleva dokumendi 9303 (seitsmes väljaanne, 2015) (ICAO dokument 9303) viiendas osas sätestatud nõuetele ja mida dokumendi välja andnud liikmesriigis ei kasutata isiku tuvastamiseks, näiteks Iirimaa väljastatud passikaart (passport card).

(13)

Käesolevas määruses sisalduvat viidet ICAO dokumendile 9303 ei tohiks käsitada nii, et see takistab liikmesriike kohaldamast kõnealuse dokumendi järgnevate väljaannete spetsifikatsioone.

(14)

Käesolev määrus ei mõjuta e-identimise funktsiooniga isikutunnistuste ega elamislubade kasutamist liikmesriikides muul otstarbel ega mõjuta norme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014, (3) millega nähakse ette e-identimise liiduülene vastastikune tunnustamine juurdepääsul avalikele teenustele ja aidatakse teise liikmesriiki suunduvaid kodanikke, nõudes e-identimise vahendite vastastikust tunnustamist teatavatel tingimustel. Täiustatud isikutunnistused peaksid tagama lihtsama isikutuvastuse ja aitama parandada juurdepääsu teenustele.

(15)

Isikutunnistuste ja elamislubade nõuetekohaseks kontrollimiseks on vaja, et liikmesriigid kasutaksid iga käesoleva määrusega hõlmatud dokumendiliigi puhul õiget nimetust. Käesoleva määrusega hõlmatud dokumentide kontrollimise hõlbustamiseks teistes liikmesriikides peaks dokumendi nimetus olema täiendavalt esitatud ka vähemalt ühes teises liidu ametlikus keeles. Kui liikmesriik juba kasutab isikutunnistuse kohta muud kinnistunud nimetust kui „isikutunnistus“, peaks ta saama selle nimetuse kasutamist oma ametlikus keeles või ametlikes keeltes jätkata. Uusi nimetusi ei tohiks edaspidi siiski kasutusele võtta.

(16)

Turvaelemendid on vajalikud selleks, et kontrollida dokumendi ehtsust ja teha kindlaks isikusamasus. Minimaalsete turvastandardite kehtestamine ning biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistustele ja selliste pereliikmete elamisloakaartidele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on tähtis samm, et muuta nende dokumentide kasutamine liidus turvalisemaks. Selliste biomeetriliste tunnuste lisamine peaks andma liidu kodanikele võimaluse kasutada täiel määral oma vaba liikumise õigust.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (4) määratletud biomeetriliste andmete, nimelt dokumendi kasutaja näokujutise ja kahe sõrmejälje salvestamine isikutunnistustel ja elamisloakaartidel, nagu on juba ette nähtud liidu kodaniku biomeetrilise passi ja kolmanda riigi kodaniku elamisloa puhul, on asjakohane kombinatsioon ühelt poolt usaldusväärse tuvastamise ja autentimise ning teiselt poolt väiksema pettuseohu saavutamiseks, et suurendada isikutunnistuste ja elamisloakaartide turvalisust. Nagu Euroopa Kohus kinnitas, on sõrmejälgede kohustuslik lisamine andmekandjale kooskõlas harta artiklitega 7 ja 8 tagatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõigustega.

(18)

Üldjuhul peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja kasutaja isikusamasuse kontrollimiseks esmajoones kontrollima näokujutist ning vajaduse korral peaksid liikmesriigid dokumendi ehtsuse ja selle kasutaja isikusamasuse kahtlusteta kinnitamiseks kontrollima ka sõrmejälgi.

(19)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kui biomeetriliste andmete kontroll ei kinnita dokumendi ehtsust või selle kasutaja isikusamasust, on kvalifitseeritud töötajad kohustatud tegema kontrolli käsitsi.

(20)

Käesolev määrus ei anna õiguslikku alust luua või hallata liikmesriikides riigi tasandil andmebaase biomeetriliste andmete säilitamiseks, kuna seda reguleerib liikmesriigi õigus, mis peab olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega, sealhulgas selles sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetega. Käesolev määrus ei anna ka õiguslikku alust liidu tasandi keskse andmebaasi loomiseks või haldamiseks.

(21)

Isikutunnistuse või elamisloa andmekandjale salvestatud näokujutisele peaks olema juurdepääs ainult liikmesriigi pädevate asutuste, liidu asutuste ja eraõiguslike üksuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel, et kontrollida dokumendi ehtsust või kasutaja isikusamasust, kui dokumendi esitamine on õiguse kohaselt nõutav. Selline juurdepääs peaks olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega. Lisaks tuleks eraõiguslikelt üksustelt nõuda kasutaja nõusoleku saamist näokujutisele juurdepääsuks, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguses on sätestatud, et konkreetsel juhul ei ole selline nõusolek nõutav. Andmesubjekti nõusolekut tuleks seega käsitada täiendava kaitsemeetmena ja see ei tohiks iseenesest olla õiguslik alus andmete töötlemiseks eraõiguslike üksuste poolt. Käesoleva määrusega ei tohiks sätestada õigusnorme, mis käsitlevad pärast juurdepääsu saamist näokujutiste säilitamist väljaspool isikutunnistuse ja elamisloa andmekandjat. Selline säilitamine tuleks sätestada teiste liidu või liikmesriikide õigusaktidega, mis peavad olema kooskõlas liidu andmekaitseõigusega, ning selle eesmärgid peaksid piirduma dokumendi ehtsuse või kasutaja isikusamasuse kontrollimisega. Lisaks ei tohiks näokujutisi säilitada kauem, kui on nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik, need tuleks kustutada niipea, kui kontrollimine on lõpule viidud, ning neid ei tohiks edastada kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui see on liidu andmekaitseõigusega lubatud. Kõnealuste kaitsemeetmete eesmärk on tagada näokujutiste asjakohane kaitse, keelamata samas nende kasutamist dokumendi kasutaja hüvanguks, eelkõige piiriülese reisimise kontekstis.

(22)

Andmekandjale salvestatud sõrmejälgede kontrollimist peaks teostama ainult liikmesriigi pädevate asutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajad ja ainult juhul, kui dokumendi esitamine on liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav. Sõrmejälgi, millele on kõnealusel eesmärgil juurdepääs saadud, ei tohiks säilitada.

(23)

Biomeetrilisi andmeid, mida säilitatakse isikutunnistuste või elamislubade isikustamiseks, tuleks hoida väga turvaliselt ja mitte kauem kui 90 päeva alates dokumendi väljaandmise kuupäevast, mis on prinditud dokumendile isikustamise ajal. Pärast selle ajavahemiku möödumist tuleks need biomeetrilised andmed viivitamata kustutada või hävitada. Käesolevat määrust ei tohiks käsitada nii, et see keelab kõnealuste andmete töötlemise, kui see on nõutav liidu või liikmesriikide õigusega, kooskõlas liidu andmekaitseõigusega.

(24)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks arvesse võtta ICAO dokumendis 9303 esitatud tehnilist kirjeldust, millega tagatakse üleilmne koostalitlusvõime, sealhulgas masinlugemiseks ja visuaalse kontrolli kasutamiseks.

(25)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, kas märkida käesoleva määrusega hõlmatud dokumendis isiku sugu. Kui liikmesriik märgib niisuguses dokumendis isiku soo, tuleks kasutada ICAO dokumendi 9303 tehnilisi kirjeldusi „F“, „M“ või „X“ või vastavat ühetähelist lühendit kõnealuse liikmesriigi keeles või keeltes, nagu see on kohane.

(26)

Selleks et tagada isikutunnistuste ja elamisloakaartide puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002 (5) kohaselt vastu võetud tulevaste turvastandardite ja tehniliste kirjelduste nõuetekohane arvesse võtmine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). Selleks peaks komisjoni abistama nõukogu määruse (EÜ) nr 1683/95 (7) artikli 6 alusel loodud komitee. Võltsimis- ja järeletegemisohu vältimiseks peaks vajaduse korral olema võimalik, et vastu võetud rakendusaktid jäävad salajaseks.

(27)

Liikmesriigid peaksid tagama, et biomeetriliste tunnuste kogumiseks kehtivad sobivad ja tõhusad menetlused, mis vastavad hartas, Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigustele ja põhimõtetele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kogu kogumismenetluse vältel peetakse esmatähtsaks seda, mis on lapse huvides parim. Selleks peaksid kvalifitseeritud töötajad saama kohast koolitust biomeetriliste tunnuste kogumisel kasutatavate lapsesõbralike tavade kohta.

(28)

Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui biomeetriliste tunnuste kogumisel esineb raskusi, on paigas sobivad menetlused asjaomase isiku inimväärikuse tagamiseks. Seetõttu tuleks arvesse võtta sooküsimustega seotud konkreetseid kaalutlusi ning laste ja haavatavate isikute erivajadusi. Kvalifitseeritud töötajad peaksid saama koolitust, mis käsitleb lastelt ja haavatavatelt isikutelt biomeetriliste tunnuste kogumise parimaid tavasid.

(29)

Isikutunnistuste turvalisust ja vormi käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine peaks andma liikmesriikidele võimaluse olla kindlad nende dokumentide ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad oma vaba liikumise õigust. Rangemate turvanõuete kehtestamine peaks andma avaliku sektori asutustele ja eraõiguslikele üksustele piisavad tagatised, et nad saaksid kindlad olla isikutunnistuste ehtsuses, kui liidu kodanikud kasutavad neid isikusamasuse tuvastamiseks.

(30)

Ühine tunnusmärk – dokumendi välja andnud liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis on negatiivina trükitud sinises ristkülikus ja mida ümbritseb 12 kollast tähte – lihtsustab dokumendi visuaalset kontrolli, eriti juhul, kui selle kasutaja kasutab vaba liikumise õigust.

(31)

Ehkki võimalus näha ette täiendavad riiklikud turvaelemendid jääb alles, peaksid liikmesriigid tagama, et need elemendid ei vähenda ühiste turvaelementide tõhusust ega kahjusta isikutunnistuste piiriülest ühilduvust, näiteks isikutunnistuste lugemist seadmetega, mida kasutatakse muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus isikutunnistus on välja antud.

(32)

Turvastandardite kehtestamine isikutunnistuste ja selliste pereliikmete elamisloakaartide puhul, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, ei tohiks kaasa tuua liidu kodanike või kolmandate riikide kodanike makstavate riigilõivude ebaproportsionaalset suurenemist. Liikmesriigid peaksid seda põhimõtet hankemenetlustes arvesse võtma.

(33)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et biomeetriliste andmete abil saaks õigesti tuvastada isiku, kellele isikutunnistus on välja antud. Selleks võiksid liikmesriigid kaaluda biomeetriliste tunnuste, eriti näokujutiste kogumist, kasutades selleks kohapeal registreerimist isikutunnistusi välja andvates riiklikes asutustes.

(34)

Liikmesriigid peaksid vahetama omavahel teavet, mis on vajalik turvalisel andmekandjal sisalduva teabe kättesaamiseks, autentimiseks ja kontrollimiseks. Turvalise andmekandja puhul kasutatavad vormingud peaksid olema koostalitlusvõimelised, sealhulgas automaatsete piiriületuspunktide puhul.

(35)

Direktiivis 2004/38/EÜ käsitletakse olukorda, kus liidu kodanikule või liidu kodaniku pereliikmele, kes ei ole liikmesriigi kodanik, kellel ei ole vajalikke reisidokumente, tuleb anda kõik mõistlikud võimalused tõendada nende suhtes kehtivat vaba liikumise õigust muul viisil. Muude viiside hulka võivad kuuluda isiku tuvastamist võimaldavad ajutiselt kasutatavad dokumendid ja sellistele pereliikmetele välja antavad elamisloakaardid.

(36)

Käesolevas määruses järgitakse kohustusi, mis on sätestatud hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis. Seepärast julgustatakse liikmesriike tegema koostööd komisjoniga, et lõimida lisaelemendid, mis muudavad isikutunnistused kättesaadavamaks ja nende kasutamise lihtsamaks puuetega inimestele, näiteks nägemispuudega isikutele. Isikutunnistuste väljaandmiseks isikutele, kes ei ole suutelised isikutunnistuste väljaandmise eest vastutavatesse asutustesse kohale minema, tuleb liikmesriikidel uurida selliste lahenduste kasutamist nagu mobiilsed registreerimisseadmed.

(37)

Liidu kodanikele välja antavad elamisload peaksid sisaldama konkreetset teavet, tagamaks, et neid käsitatakse elamislubadena kõikides liikmesriikides. See peaks aitama tunnustada vaba liikumise õiguse ja sellega kaasnevate õiguste kasutamist liikuvate liidu kodanike seas, kuid ühtlustamisel ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on asjakohane praeguste dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Liikmesriigid võivad ise valida väljaantavate dokumentide vormi ja võiksid neid välja anda vormis, mis on kooskõlas ICAO dokumendis 9303 esitatud tehniliste kirjeldustega.

(38)

Elamislubade puhul, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, on asjakohane kasutada sama vormi ja samu turvaelemente, kui on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1954 (8). Lisaks elamisõiguse tõendamisele vabastavad kõnealused dokumendid nende kasutaja, kelle suhtes kohaldatakse muidu viisanõuet, nõudest hankida viisa, kui ta on liidu territooriumil liidu kodanikuga kaasas või ühineb temaga liidu territooriumil.

(39)

Direktiivis 2004/38/EÜ on sätestatud, et dokumendid, mis antakse välja pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, peavad kandma nimetust „Liidu kodaniku pereliikme elamisluba“. Selleks et hõlbustada selliste pereliikmete isiku tuvastamist, peaks liidu kodaniku pereliikme elamisloakaardil olema standardne nimetus ja kood.

(40)

Isikutunnistused ja liidu kodaniku pereliikmete elamisloakaardid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, tuleks kõrvaldada järk-järgult kasutuselt, võttes arvesse nii turvariski kui ka liikmesriikidele tekkivaid kulusid. Dokumentide jaoks, millel puuduvad olulised turvaelemendid või mis ei ole masinloetavad, tuleks turvalisuse kaalutlusel siiski ette näha lühem kasutuselt kõrvaldamise periood.

(41)

Käesoleva määruse kohaldamise raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679, sealhulgas näiteks vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate kohustust võtta asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada nimetatud isikuandmete töötlemisega seotud riskile vastav turvalisuse tase. Töödeldavate isikuandmete ja eelkõige tundlike andmete, nagu biomeetriliste andmete suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid on vaja veel täpsustada. Andmesubjekte peaks teavitama sellest, et nende dokumendis on andmekandja, mis sisaldab nende biomeetrilisi andmeid, sealhulgas kontaktivabast juurdepääsust neile, samuti kõikidest juhtudest, kus nende isikutunnistusel ja elamisloal sisalduvaid andmeid kasutatakse. Andmesubjektidel peaks igal juhul olema juurdepääs oma isikutunnistuses ja elamisloas töödeldud isikuandmetele ning õigus lasta neid andmeid parandada uue dokumendi väljaandmise teel, kui need andmed on vigased või puudulikud. Andmekandja peaks olema üliturvaline ja tõhusalt kaitsma sellele salvestatud isikuandmeid loata juurdepääsu eest.

(42)

Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 peaksid biomeetriliste andmete nõuetekohase töötlemise eest alates andmete kogumisest kuni üliturvalisele andmekandjale kandmiseni vastutama liikmesriigid.

(43)

Liikmesriigid peaksid olema eriti ettevaatlikud väliste teenuseosutajatega koostööd tehes. Selline koostöö ei tohiks välistada liidu või liikmesriigi õigusest tulenevat liikmesriigi vastutust isikuandmetega seotud kohustuste rikkumise eest.

(44)

Käesolevas määruses on vaja kindlaks määrata isikutunnistuse ja elamisloa andmekandjale andmete kogumise ja salvestamise alus. Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu või liikmesriigi õigusega ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides saama salvestada andmekandjale muid andmeid e-teenuste jaoks või muudel isikutunnistuse või elamisloaga seotud eesmärkidel. Selliste muude andmete töötlemine, sealhulgas nende kogumine, ja eesmärgid, milleks neid kasutatakse, peaksid olema liikmesriigi või liidu õiguse alusel lubatud. Kõik riigisisesed andmed peaksid olema käesolevas määruses osutatud biomeetrilistest andmetest füüsiliselt või loogiliselt eraldatud ja neid tuleks töödelda vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

(45)

Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega (9) peaks komisjon kuue aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva hindama käesolevat määrust, sealhulgas spetsiaalse seirekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal, et teha kindlaks määruse tegelik mõju ja vajadus edasiste meetmete järele. Seire eesmärgil peaksid liikmesriigid koguma statistikat nende poolt välja antud isikutunnistuste ja elamislubade arvu kohta.

(46)

Kuna käesoleva määruse eesmärke suurendada julgeolekut ning hõlbustada liidu kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(47)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(48)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa 18. oktoobri 2024. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(49)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige hartas, sealhulgas õigust inimväärikusele, õigust isikupuutumatusele, ebainimliku või alandava kohtlemise keeldu, õigust võrdsusele seaduse ees ja diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, eakate õigusi, õigust era- ja pereelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust vabalt liikuda ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust rakendama kooskõlas hartaga.

(50)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (10) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 13. septembril 2024,