(1)

Määruses (EL) 2024/1735 on kehtestatud meetmed Euroopa Liidu nullnetotehnoloogia toodete ja nende põhikomponentide tootmisvõimsuse suurendamiseks. Need meetmed peaksid suurendama nullnetotehnoloogia sektori konkurentsivõimet, meelitama ligi investeeringuid ja parandama puhta tehnoloogia turulepääsu liidus. Nende eeskirjade seas toetab määruse (EL) 2024/1735 artikkel 26 eesmärki arendada ja säilitada tööstuslikku alust taastuvenergiatehnoloogiate kasutuselevõtuks, et tagada liidu energiavarustus ja ära hoida sõltuvust nende tehnoloogiatega varustamisel. Selleks nõutakse, et liikmesriigid kohaldaksid kõnealuse määruse (2) artikli 4 lõike 1 punktides a–j loetletud taastuvenergiatehnoloogiate abil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumistel teatavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume vähemalt 30 % suhtes aastasest võistupakkumisel müüdavast mahust liikmesriigi kohta või alternatiivina vähemalt 6 gigavati suhtes aastas liikmesriigi kohta. Määruse (EL) 2024/1735 artikliga 26 on kehtestatud nõue kohaldada teatavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume eelkvalifitseerimise kriteeriumidena, samal ajal kui muude kriteeriumide puhul on liikmesriikidel võimalik paindlikult otsustada võistupakkumise kavandamisel, kas kohaldada neid kriteeriume eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumidena või mõlemat liiki kriteeriumide kombinatsioonina. Peale selle ei takista määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 lõike 2 viimane lõik liikmesriike kasutamast täiendavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume lisaks neile, mis on loetletud artikli 26 lõikes 2.

(2)

Eeskirjadega, millega määratakse kindlaks eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid, mis peaksid teatavatest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumistes sisalduma, püütakse hõlbustada määruse (EL) 2024/1735 artiklis 26 sätestatud kriteeriumide kavandamist ja kohaldamist ning tagada ühtsus kogu liidus, tagades samal ajal liikmesriikidele piisava paindlikkuse. Kriteeriumide ühtlustatud rakendamine peaks kooskõlas ELi lisaväärtuse põhimõttega vähendama ettevõtjate ja liikmesriikide tehingukulusid ning ära hoidma siseturu killustumist. Sealjuures tuleks võimaldada liikmesriikidele piisavat paindlikkust eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumide rakendamise kohandamisel oma võistupakkumissüsteemide struktuuri ja kavandamise, nende eripärade ja muudele kaalutluste alusel, mis on seotud muude avaliku poliitika eesmärkidega kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Nende kriteeriumide kohaldamine taastuvenergia võistupakkumistel ei tohiks kahjustada võistupakkumise põhieesmärke, milleks on taastuvenergia kiire, tõhus ja kestlik kasutuselevõtt, ning peaks tagama konkureeriva pakkumismenetluse ja õiguskindluse. Käesolevas määruses sätestatakse eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid, mida tuleks rakendada võistupakkumistel teatavatest taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks, tagamaks nende kriteeriumide kavandamise ja kohaldamise objektiivsel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, ilma et see tooks kaasa kulude ebaproportsionaalset suurenemist.

(3)

Vastutustundliku ärikäitumisega seotud kriteerium peaks tagama, et äriühingute tegevus on kooskõlas ühiskonna ja looduse vajadustega. Tuginedes asjakohasele rahvusvaheliste standardite raamistikule, näiteks ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada“, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele vastutustundliku ärikäitumise kohta, OECD hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku ärikäitumise kohta, ILO kolmepoolne deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning asjakohased liidu õigusaktid äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta, (3) eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1760, (4) samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 (5) ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2772, (6) peaks vastutustundlikku ärikäitumist käsitleva eelkvalifitseerimise kriteeriumi kehtestamine taastuvenergia võistupakkumistel minema kaugemale kehtivas liidu õiguses sätestatud hoolsuskohustuse nõuetest, nõudes meetmete võtmist hoolsuskohustuse põhielementide käsitlemiseks pakkuja võistupakkumisega seotud üldises äritegevuses. Samuti tuleks pakkujatelt nõuda, et nad teataksid avalikult selleks võetud meetmetest. Et vältida liigse bürokraatliku koormuse tekitamist, ei tohiks füüsilistelt isikutelt ja äriühingutelt, kes ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (7) kohaldamisalasse, nagu on määratletud selle artiklites 19a ja 29a ning nende hilisemates muudatustes, ega taastuvenergiakogukondadelt nõuda selle lisakohustuse täitmist ning nende suhtes kohaldatakse leebemaid nõudeid, kusjuures nad on täielikult vabastatud vastutustundliku ärikäitumise kriteeriumi rakendamisest projektide puhul, mille võimsus on alla 10 MW. Liikmesriigid peaksid siiski säilitama võimaluse laiendada füüsilistele isikutele ja äriühingutele, kes ei kuulu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, nagu on määratletud selle artiklites 19a ja 29a ning nende hilisemates muudatustes, ja taastuvenergiakogukondadele kohustus rakendada meetmeid hoolsuskohustuse põhielementide käsitlemiseks projektide puhul, mille võimsus on üle 10 MW. Vastutustundliku ärikäitumise kriteeriumile vastavuse hindamine peaks põhinema hoolsuskohustuse põhielementidel, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2023/2772 (8) I lisas.

(4)

Energiatootmisrajatiste küberturvalisuse ja andmeturbe kõrge taseme tagamine on energiavarustuskindluse ja elutähtsa energiataristu säilitamiseks esmatähtis. Küberriskid energiasektoris võivad mõjutada negatiivselt taastuvenergiarajatiste ehitamisel ja käitamisel töödeldava teabe konfidentsiaalsust ning mõjutada käitaja võimet säilitada kontroll rajatise tegevuse üle. Taastuvenergiarajatised seisavad silmitsi suure hulga võimalike tarneahelaga seotud küberriskidega, nagu tarneahela märkimisväärne ja ootamatu korruptsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete, teenuste või protsesside kättesaamatus tarneahelas või tarneahelas osalejate, sealhulgas väga kõrgel tasemel ning sihikindlate pahatahtlike riiklike ja kuritegelike osalejate algatatud küberründed.

(5)

Tagamaks et kõik pakkujad tegelevad nõuetekohaselt küberturvalisuse ja andmeturberiskidega, peaksid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumised sisaldama eelkvalifitseerimise kriteeriume, mille kohaselt pakkujad peavad rakendama küberturvalisuse riskijuhtimismeetmeid, kajastama neid küberturvalisuse kavas ja tagama nende meetmete kohaldamise nende tarnijate pakutavate IKT-toodete või -teenuste suhtes. Taastuvenergiarajatiste käitamisega seotud andmete salvestamine ja töötlemine väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvates jurisdiktsioonides võib ohustada rajatiste turvalisust ja kogu süsteemi. Täiendav andmekaitse tase on vajalik, et tagada rajatise ja kogu süsteemi turvalisus juhtudel, kui pakkuja kuulub sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla, kes nõuab, et pakkuja esitaks selle kolmanda riigi asutustele teabe tarkvara või riistvara turvanõrkuste kohta enne, kui on teada, et neid turvanõrkusi on ära kasutatud. Täiendav andmekaitse tase on vajalik ka juhul, kui kas pahatahtlikule kübertegevusele ELi ühise diplomaatilise reageerimise raamistiku (9) kohaselt liidu nimel või ühe või mitme selle liikmesriigi nimel tehtud avaliku teadaande kohaselt on selle kolmanda riigi territooriumil tegutsevad ohusubjektid korraldanud pahatahtlikke kübertegevusi või -kampaaniaid. Selleks peaksid liikmesriigid eelkõige arvesse võtma sihipäraseid piiravaid meetmeid, mille liit on kehtestanud selleks, et tõkestada küberründeid, mis kujutavad liidule või selle liikmesriikidele välisohtu, või neile reageerida (10). Liikmesriigi nimel tehtud avalikud teadaanded on eriti olulised selle liikmesriigi korraldatavate võistupakkumiste puhul. Sellisel juhul peaksid pakkujad esitama põhjendatud küberturvalisuse kava, milles kirjeldatakse tehnilisi, tegevuslikke ja korralduslikke meetmeid tagamaks, et nende võistupakkumisega seotud äritegevuses kasutatavaid või loodud andmeid säilitatakse ja töödeldakse Euroopa Majanduspiirkonnas ning ei edastata sellest väljapoole. On oluline, et Euroopa Majanduspiirkonnas asuv käitaja säilitaks kontrolli rajatise tegevuse üle, et tagada rajatise ja kogu süsteemi turvalisuse tagamiseks vajalik järelevalve ning liidu õiguse täitmise tagamine.

(6)

Kriteeriumide lisamine selleks, et tagada pakkuja suutlikkus projekt ellu viia, on väga oluline, et tagada pakkumiste usaldusväärsus ning veenduda, et pakkujatel on vajalikud tehnilised teadmised, kogemused ning rahaline ja majanduslik võimekus, samuti realistlik äriline ja tehniline kava, et projekt täielikult ja õigel ajal lõpule viia nii, et võistupakkumise erinevad tingimused ja hinnaga mitteseotud kriteeriumide nõuded on täidetud. Seega on asjakohane nõuda pakkujatelt konkreetsete dokumentide ja tõendite esitamist. Selliste kriteeriumide väljatöötamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse ka projekti kulusid, sellega seotud riske, projekti võimsust, tehnoloogia küpsust, võistupakkumisel nõutavat innovatsioonitaset ja muid asjakohaseid turutingimusi. See on eriti oluline, kuna ülemääraste nõuete kehtestamine näiteks väiksematele projektidele võib konkurentsi kunstlikult piirata ja välistada väiksemad turuosalised, kes muidu saaksid võistupakkumisel osaleda. Lisaks sellele võib ülemääraste nõuete kehtestamine piirata uute osalejate osalemist võistupakkumisel. Samas võib suuremate projektide puhul, millega kaasnevad suuremad riskid, olla vajalik rangemate tingimuste kehtestamine, et tagada projektide täielik ja õigeaegne elluviimine ning tagada siiski konkureeriv pakkumismenetlus.

(7)

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid lisama eelkvalifitseerimise kriteeriumid või hindamiskriteeriumid, et hinnata võistupakkumise panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse. Määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 kohaselt peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad kohaldama teatavates riigihanke menetlustes keskkonnakestlikkuse alaseid kohustuslikke miinimumnõudeid ja teatavaid kohustuslikke nõudeid, et hinnata pakkumuse panust vastupanuvõimesse. Nii riigihanke menetlused kui ka võistupakkumised taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks aitavad suurendada liidu vastupanuvõimet. Energiasektoris tegutsevatele avalik-õiguslikele äriühingutele, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (11) artikli 4 kohaselt võrgustiku sektori hankijad, kohaldatakse määruse (EL) 2024/1735 artikli 4 lõike 1 punktides a–k loetletud nullnetotehnoloogiate hankimisel määruse (EL) 2024/1735 artiklit 25. Samal ajal võivad nad osaleda pakkujatena ka määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 kohastel taastuvenergia võistupakkumistel. Määruse (EL) 2024/1735 põhjenduses 81 tuletatakse meelde, kui oluline on tagada kestlikkuse ja vastupanuvõimega seotud nõuete kohaldamine viisil, mis tagab ausa ja võrdse konkurentsi turuosaliste vahel, olenemata nende omandistruktuurist. Sellise ausa ja võrdse konkurentsi tagamiseks tuleks vastupanuvõime ja keskkonnakestlikkuse nõuete hindamisel kohaldada artikli 26 kohaselt taastuvenergia võistupakkumistel osalevate avalik-õiguslike äriühingute suhtes üksnes artiklis 26 sätestatud nõudeid. Nullnetotehnoloogia hangete suhtes tuleks kohaldada artiklis 25 sätestatud eeskirju, välja arvatud juhul, kui selliseid hankeid kasutatakse projektide elluviimiseks artikli 26 kohaste taastuvenergia võistupakkumiste raames sõlmitud lepingute alusel. (12)

(8)

Võistupakkumise kestlikkusse ja vastupanuvõimesse antava panuse hindamiseks kasutatavate kriteeriumide liigi valik (eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid) kuulub konkreetset võistupakkumist kavandavate asjaomaste asutuste pädevusse. Asjaomased asutused peaksid siiski tagama, et kriteeriumide liigi valik ei kahjusta pakkumismenetluse konkurentsipõhist olemust ja ei aeglusta põhjendamatult taastuvenergiatehnoloogiate kasutuselevõttu.

(9)

Võistupakkumiste vastupanuvõimesse antava panuse hindamise eesmärk peaks olema tagada liidule juurdepääs kindlale ja kestlikule energiavarustusele seeläbi, et i) vähendatakse praegust sõltuvust ja hoitakse ära uusi strateegilisi sõltuvusi ühest kolmandast riigist taastuvenergia nullnetotehnoloogia ja selle peamiste erikomponentide tarnimisel, ning ii) suurendatakse selliste tehnoloogiatoodete ja nende komponentide tootmisvõimsust liidus. Sealjuures ei tohi seada ohtu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (13) artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta siduva taastuvenergiaeesmärgi saavutamist. Otsustamisel, kas rakendada vastupanuvõimet nullnetotehnoloogiate või nende peamiste erikomponentide puhul eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumina, peaksid asjaomased asutused võtma arvesse liidu sõltuvuse taset kolmandast riigist selle nullnetotehnoloogia või selle peamise erikomponendi puhul, alternatiivsete tarneallikate kättesaadavust ja mõju, mida vastupanuvõime kasutamine hindamiskriteeriumi asemel eelkvalifitseerimiskriteeriumina võiks selle peamise erikomponendi tarnimisele avaldada. Kui võistupakkumistel kasutatakse vastupanuvõimet hindamiskriteeriumina, peaksid asjaomased asutused püüdma liidu tarneid mitmekesistada, et need ei pärineks riigist, millest liit on ülemäära sõltuv, andes rohkem punkte neile pakkujatele, kes tagavad oma tarneallikate suurema mitmekesisuse, võrreldes vastupanuvõime miinimumnõudeid täitvate pakkujatega.

(10)

Selleks et vähendada liidu sõltuvust ühest kolmandast riigist, mis tarnib rohkem kui 50 % konkreetsest nullnetotehnoloogiast või selle komponentidest või teatavatel asjaoludel vähemalt 40 %, ning edendada tarnete mitmekesistamist, peaksid liikmesriikide asjaomased asutused piirama asjakohastel võistupakkumistel osalemist või punktide saamist, lähtudes komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/1178 (14) sätestatud nõuetest, mis on seotud lõpptoote ja teatud arvu peamiste erikomponentide päritoluga kolmandast riigist, millest liit on ülemäära sõltuv. Lisaks sellele on asjakohane seada teatavate strateegiliste põhikomponentide päritolule piiranguid, võttes arvesse nende tehnoloogilist väärtust ja keskset rolli energiavarustuskindluse tagamisel ning konkreetsete nullnetotehnoloogiate tarneahelas, kuid muude peamiste erikomponentide puhul peaks pakkujatel säilima paindlikkus valida käesolevas määruses sätestatud piirides, milliseid komponente nad kavatsevad hankida kolmandast riigist, millest liit on ülemäära sõltuv. Nende nõuetega nähakse ette praktiline ja objektiivselt kontrollitav metoodika võistupakkumise käigus pakutavate nullnetotehnoloogiate ja nende peamiste erikomponentide vastupanuvõime hindamiseks. On asjakohane kehtestada eri tehnoloogiatele ja nende peamistele erikomponentidele konkreetsed nõuded, võttes arvesse nende konkreetseid asjaolusid ja omadusi, nagu alternatiivsete tarneallikate kättesaadavus, piisav tootmisvõimsus kogu maailmas, tehnoloogia küpsusaste ja kasutuselevõtu määr, mitmekesistamise mõju tarneahelatele ja kogukulud. Fotoelektriliste tehnoloogiate lõpptoodete (fotoelektrilised päikeseenergiasüsteemid) ja fotoelektriliste moodulite puhul on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 (15) sätestatud mittesooduspäritolu reeglitega ette nähtud, et fotoelektriliste moodulitega (HS 8541 43 ) samasse tariifirubriiki klassifitseeritavate fotoelektriliste elementide (HS 8541 42 ) või samaväärsete komponentide kokkupanemine fotoelektrilisteks mooduliteks ei muuda mooduli päritolu. Seetõttu on nende konkreetsete tootmisetappide vastupanuvõimesse antava panuse hindamiseks asjakohane viidata fotoelektrilise päikeseenergiasüsteemi ja fotoelektrilise mooduli kokkupanemisele, mitte nende päritolule.

(11)

Teatavate peamiste erikomponentide puhul võib ühest kolmandast riigist sõltuvuse tase olla nii suur, et vastupanuvõime kriteeriumi range kohaldamine ohustaks selle komponendiga varustamise kindlust. Sellisel juhul peaks asjaomastel asutustel säilima teatav paindlikkus suurendada künnist nende peamiste erikomponentide jaoks, mis võivad pärineda kõnealusest kolmandast riigist, millest on ülemäärane sõltuvus.

(12)

Kui komisjon hindab määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 lõike 8 kohaselt kestlikkuse ja vastupanuvõime kriteeriumide kohaldamist taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumiste puhul ning nende mõju taastuvenergiatehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtule, peaks ta nõuetekohaselt kaaluma vastupanuvõime kriteeriumi tõhusust ja seda, kas selle tõhusust vähendavad tegevused, mille eesmärk on muuta nullnetotehnoloogia lõpptoodete või peamiste erikomponentide päritolu või kokkupanemise asukohta.

(13)

Liikmesriikide asjaomased asutused peaksid hindama ka maismaa tuuleenergia tehnoloogiate, meretuuleenergia tehnoloogiate ja elektrolüüsiseadmete võistupakkumiste panust vastupanuvõimesse, isegi kui puudub üks kolmas riik, mis tarniks rohkem kui 50 % nendest tehnoloogiatest või nende komponentidest või teatavatel asjaoludel vähemalt 40 %, võttes arvesse, et nende tehnoloogiate puhul on märkimisväärne oht, et sõltuvus Hiina Rahvavabariigist pärit impordist suureneb, mis võib ohustada liidu varustuskindlust. See on nii, kui võtta arvesse nende tehnoloogiate praeguseid ja prognoositavaid pakkumise ja nõudluse suundumusi liidus ja kogu maailmas, ning asjaolu, et Hiina Rahvavabariigi tootmisvõimsus ületab 50 % ülemaailmsest tootmisest (16) ja tema prognoositav tootmine ületab märkimisväärselt tema omamaiseid eesmärke ning prognoositavat nõudlust.

(14)

Määruse (EL) 2024/1735 artikli 26 lõikes 2 on sätestatud, et võistupakkumise panust kestlikkusse saab hinnata, kehtestades kriteeriumid, mis on seotud kohaldatavate õigusaktide miinimumnõudeid ületava keskkonnakestlikkusega, innovatsiooniga või energiasüsteemi lõimimisega.

(15)

Määrusega (EL) 2024/1735 on ette nähtud keskkonnakestlikkusega seotud kaalutluste lisamine nii teatavatesse riigihanke menetlustesse kui ka teatavatesse võistupakkumistesse taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Määrusega antakse komisjonile rakendamisvolitused, et määrata kindlaks riigihankelepingute keskkonnakestlikkusega seotud miinimumnõuded ja täpsustada keskkonnakestlikkuse kriteeriume, mida võib kasutada võistupakkumistel taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Rakendamisvolitused sätestatakse rakendusmääruses, mis võetakse vastu määruse (EL) 2024/1735 artikli 25 lõike 5 kohaselt, samas kui kriteeriumid on täpsustatud käesolevas määruses. Nende kahe õigusakti eesmärk on sama: suurendada nullnetotehnoloogiate keskkonnakestlikkust ja vähendada nende mõju keskkonnale. Nende kahe määruse lähenemisviis ja sisu on aga erinevad, et võtta arvesse erinevaid konkreetseid õiguslikke volitusi, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks korraldatavate riigihangete ja võistupakkumistega seotud menetluste erinevust, hõlmatud nullnetotehnoloogiate erinevat kohaldamisala ning nende erinevate menetluste eest vastutavate asutuste erinevat liiki ja nende kaudu kasutusele võetavate koguste erinevust.

(16)

Keskkonnakestlikkuse kriteeriumide kehtestamisel peaksid asjaomased asutused kehtestama kliimale ja keskkonnale avaldatava mõju hindamise kriteeriumid. Sealjuures peaksid nad kohaldama üht või mitut käesolevas rakendusmääruses sätestatud keskkonnakestlikkuse kriteeriumi või muid kriteeriume, mida nad peavad asjakohaseks.

(17)

Taastuvenergiatehnoloogiate CO2 jalajälg on üks asjakohastest kriteeriumidest, mille liikmesriikide asjaomased asutused võivad võistupakkumistel kasutusele võtta, et hinnata nende panust keskkonnakestlikkusse. Selleks et see kriteerium oleks objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, tuleks nullnetotehnoloogia CO2 jalajälge mõõta ja hinnata olelusringi alusel. Samuti on asjakohane ühtlustada olelusringi CO2 jalajälje hindamise meetodeid, et vähendada oletuste erinevust ja parandada tulemuste võrreldavust, mis on vajalik selleks, et anda tõhus panus keskkonnakestlikkusse. Selles valdkonnas on oodata puhta tööstuse kokkuleppe (17) raames edasist ühtlustamist. Kui liidu õiguses on sätestatud meetod konkreetse nullnetotehnoloogia CO2 jalajälje hindamiseks, peaksid liikmesriigid kasutama seda meetodit oma riiklikes võistupakkumistes selle tehnoloogia abil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtuks.

(18)

Kui võistupakkumistel kasutatakse kriteeriumina CO2 jalajälge, kuid liidu õiguses ei ole sätestatud konkreetset meetodit või meetodit, mille puhul oleks näha, et seda sobib kasutada võrdlusalusena konkreetse taastuvenergiatehnoloogia CO2 jalajälje hindamiseks, siis on tulemuste võrreldavuse parandamiseks vaja täiendavalt täpsustada selle kriteeriumi kavandamisparameetreid, eelkõige seoses metoodikaga ja andmete kvaliteedinõuetega.

(19)

Ringmajandusele üleminek on Euroopa rohelise kokkuleppe põhielement, nagu on sätestatud ringmajanduse tegevuskavas (18).

(20)

Nullnetotehnoloogia võistupakkumistega saab sellele üleminekule kaasa aidata nii, et nendes kehtestatakse ringmajandusega seotud eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid. Kui ametiasutused otsustavad seda teha, peaksid nad kehtestama kriteeriumid ringlussevõetavuse, parandamise ja hoolduse lihtsuse või toodete täiustamise, korduskasutamise, taastootmise ja taastamise lihtsuse või ringlussevõetud materjalide, sealhulgas kriitilise toorme kasutamise või sisalduse kohta, viidates ühele või mitmele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1781 (19) I lisas esitatud asjakohasele tooteparameetrile.

(21)

Elurikkuse kadumine ja ökosüsteemi kokkuvarisemine on üks suurimaid ohte, millega inimkond silmitsi seisab. Liit on kehtestanud õigusraamistikud, strateegiad ja tegevuskavad looduse kaitsmiseks ning elupaikade ja liikide taastamiseks, näiteks elurikkuse strateegia aastani 2030 (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1991 (21). Kliimahädaolukord põhjustab elurikkuse kadumist kogu maailmas ja elurikkuse kadu süvendab omakorda kliimamuutusi; need on seega omavahel lahutamatult seotud, nagu on kinnitanud viimased uuringud. Elurikkus ja heas seisundis ökosüsteemid on olulised kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu jaoks.

(22)

Nullnetotehnoloogial võib olla elurikkusele negatiivseid ja positiivseid mõjusid. On asjakohane kavandada võistupakkumiste jaoks kriteeriumid, mis aitavad säilitada liikide ja ökosüsteemide mitmekesisust ning nende paljunemisvõimet. Negatiivne mõju on enamasti kohalik ja võib hõlmata elupaikade kadumist või halvenemist ning liikide häirimist, sealhulgas müra ja kokkupõrgete kaudu. Positiivne mõju võib hõlmata kliimamuutuste leevendamist, õhusaaste vähendamist ja maastikuga seotud sekkumisi, mis toovad elusloodusele kasu. Elurikkusele avalduvat mõju käsitlevad eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid või mõlemad võivad edendada nullnetotehnoloogiate ja elurikkuse koostoimet. Projektide mõju elurikkusele tuleks jälgida läbipaistvalt kogu projekti kestel ning vajaduse korral tuleks võtta kohandamismeetmeid.

(23)

Kui asjaomased asutused lisavad nullnetotehnoloogia mõju elurikkusele hindamiskriteeriumina, tuleb selle kriteeriumiga nõuda positiivset netopanust elurikkusesse. Selliste meetmete näidete hulka, mis käsitlevad positiivset netopanust elurikkusesse, võiksid kuuluda elupaikade taastamine või taasloomine, liikide elupaikade parandamise ja populatsioonide suurendamise meetmed või meetmed muude tegevuste keskkonnasurve vähendamiseks. Elurikkusesse tehtava positiivse netopanuse premeerimine lisaks kompenseerivatele meetmetele tagab võrdsed võimalused konkureerivatele pakkujatele, kelle projektidel on erinev mõju, ning stimuleerib negatiivset mõju ära hoidma või minimeerima.

(24)

Energiatõhusus on väga oluline, et saavutada liidu ambitsioonikad eesmärgid vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 %, nagu on sätestatud paketis „Eesmärk 55“. Lisaks sellele on energiatõhusus oluline tegur energiahindade alandamisel ja liidu energiavarustuse vastupanuvõime parandamisel, võimaldades seeläbi nii õiglast kui ka turvalist rohepööret.

(25)

Võistupakkumistega saab energiatõhususele kaasa aidata nii, et neisse lisatakse kestlikkuspanuse hindamise etapis eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks tooted, mille energiatõhusust hinnatakse, ja iga toote puhul kohaldatav hindamismetoodika. Kriteeriumid tuleks vajaduse korral kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (22) artikli 7 lõikega 2 või energiatõhususe võrdlusalustega, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (23) alusel vastu võetud rakendusmeetmetes.

(26)

Kestlik veemajandus on oluline liidu vastupanuvõime tagamiseks ning vee struktuurne halb majandamine on toonud kaasa selle piiratud ressursi ja veega seotud ökosüsteemide seisundi halvenemise ning reostuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (24) kehtestati veekvaliteedi juhtimise integreeritud mudel, ning liidu veepoliitika eesmärk on tagada eurooplastele juurdepääs kvaliteetsele ja piisavale veele, tagada kõigi veekogude hea seisund kogu Euroopas ning tagada vee piisav, tasakaalustatud ja õiglane kättesaadavus kõigile vett kasutavatele sektoritele, sealhulgas tööstusele. Mõned nullnetotehnoloogiad mõjutavad vett kasutusetapis, kasutades vett või suunates reovett veekogudesse. Seepärast võib olla asjakohane kavandada selliste tehnoloogiate võistupakkumiste jaoks hinnaga mitteseotud veealased keskkonnakestlikkuse kriteeriumid.

(27)

Saaste vähendamine on veel üks Euroopa rohelise kokkuleppe põhielement, nagu on ette nähtud nullsaaste tegevuskavas. Selles kavas on seatud eesmärk vähendada õhu-, vee- ja pinnasesaastet tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks ning mis arvestab meie planeedi taluvuspiire. Nullnetotehnoloogia võistupakkumistega saab aidata vähendada saasteainete hulka, kui kehtestatakse saastetasemega seotud eelkvalifitseerimise kriteeriumid või hindamiskriteeriumid. Kui asjaomased asutused otsustavad selliseid kriteeriume kasutada, tuleks asjakohased meetodid, künnised ja vastavusmehhanismid kindlaks määrata kooskõlas liidu õigusega ja selle alusel, kui see on olemas, ning võtta vajaduse korral arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2486 (25) C liites esitatud kriteeriume.

(28)

Innovatsioon on konkurentsivõime, majanduskasvu ja taastuvenergia kiire kasutuselevõtu võti. Direktiivi (EL) 2018/2001 eesmärk on edendada innovatsiooni taastuvenergia kasutuselevõtul, seades soovitusliku sihtväärtuse, et uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia annab 2030. aastaks vähemalt 5 % uuest ülesseatud taastuvenergia võimsusest. Innovatsioonikriteeriumide integreerimine võistupakkumiste kavandamisse peaks toetama senist tehnika taset ületavate täiesti uute lahenduste väljatöötamist või olemasolevate lahenduste täiustamist sellise tasemeni. See loob tugeva raamistiku, mis soodustab tipptehnoloogiate kasutuselevõttu, ning sellega tagatakse kestlik ja konkurentsivõimeline liikumine kliimaneutraalsuse suunas.

(29)

Innovatsiooni kasutamisel võistupakkumiste eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumina on asjakohane eristada kahte liiki võistupakkumisi. Esiteks on kõige levinumad võistupakkumiste liigid need, mis ei keskendu konkreetselt innovatsioonile kui võistupakkumise peamisele tegurile, vaid mille põhieesmärk on taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt. Kuigi nende võistupakkumiste eesmärk ei ole iseenesest innovatsiooni edendamine, võib teatavad innovatsiooni toetavad elemendid lisada võistupakkumiste kavandamisse hindamiskriteeriumidena või eelkvalifitseerimise kriteeriumidena. Teist väiksemat osa võistupakkumistest võib nimetada üksnes innovatsioonile suunatud võistupakkumisteks, mille peamine eesmärk on edendada taastuvate energiaallikate tulevase kasutuselevõtuga seotud innovatsiooni, näiteks laineenergia või tõusu-mõõnaenergia projektid või tuulelohedel põhinevad tuulegeneraatoriprojektid.

(30)

Mõlemat liiki võistupakkumiste puhul, kus innovatsioon kuulub eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumide hulka, peaksid asjaomased asutused alati hindama kandidaatprojektide panust peamiste tulemusnäitajate minimaalsesse parandamisse, tagamaks, et projektiga pakutakse lahendusi, tehnoloogiaid või täiustusi, mis lähevad kaugemale turul juba kättesaadavast tehnika tasemest ja on seotud võistupakkumise esemega. Nende peamiste tulemusnäitajate valik, mille alusel innovatsiooni võrreldakse tipptasemel lahenduste ja tehnoloogiatega, sõltub liikmesriikide riikliku poliitika eesmärgist. See võib hõlmata näiteks peamisi tulemusnäitajaid, millega mõõdetakse tehnoloogia energiatootmise tõhususe paranemist, ringlussevõetavust, lahenduse või tehnoloogia paindlikkust energiasüsteemi lõimimise edendamisel, väiksemat sõltuvust toorainest, tehnoloogia pikka kasutusiga, väiksemat keskkonnamõju või muid peamisi tulemusnäitajaid olenevalt konkreetsest avalikust eesmärgist, mida taotletakse innovatsioonialase hinnaga mitteseotud kriteeriumi lisamisega.

(31)

Üksnes innovatsioonile suunatud võistupakkumiste puhul tuleks innovatsiooni hindamiseks eelkvalifitseerimise kriteeriumide kehtestamisel arvesse võtta ka kavandatud lahenduste või tehnoloogiate küpsust, tagamaks et kandidaatprojekt vastab hanke eesmärkidele ja et kavandatavad uuendused ei ole nii varajases arenguetapis, et need ei realiseeru. Võistupakkumiste puhul, mis ei keskendu konkreetselt innovatsioonile, peaks asjaomastel asutustel olema lubatud nõuda ka pakkumisprojektide teatavat küpsusastet, et mitte saada väga varastes arenguetappides pakkumisi, mis tõenäoliselt ei täida võistupakkumise eesmärke.

(32)

Innovatsiooni edasiseks hoogustamiseks on oluline teadmiste jagamine uusimate uuenduslike arengusuundade kohta, eelkõige üksnes innovatsioonile suunatud võistupakkumiste puhul (26). Liikmesriikide asjaomased asutused peaksid lisama eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumide hulka nõude levitada võitnud projekti tulemusi konverentside, avaldamise, avatud juurdepääsuga hoidlate või vaba / avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu ning vajaduse korral jagada asjakohaseid operatiivandmeid, tingimusel et kehtestatakse piisavad konfidentsiaalsusmeetmed. Samuti peaksid nad nõudma, et eduka pakkumuse tegija võtab kohustuse teha Euroopa Majanduspiirkonnas õigel ajal, turuhinnaga ning mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel huvitatud isikutele kasutamiseks kättesaadavaks nende tulemuste litsentsid, mis on saadud abi saavate teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud uuringute käigus ja on intellektuaalomandi õigustega kaitstud. Võistupakkumiste puhul, mis ei keskendu konkreetselt innovatsioonile, peaks liikmesriikide asjaomastel asutustel olema lubatud lisada eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumide hulka seda liiki teadmiste levitamise nõuded.

(33)

Uute muutliku taastuvenergia rajatiste kasutuselevõtt toob elektrisüsteemile kaasa konkreetsed probleemid, näiteks vajadus lahendada võrgu ülekoormusega seotud probleemid nii, et samal ajal jääb võrk stabiilseks. Neid vajadusi käsitletakse tavaliselt koormuste ümberjaotamise ja muude lahenduste abil, millega kaasnevad süsteemile kulud. Energiasüsteemi lõimimise kasutuselevõtt taastuvenergia võistupakkumistel hinnaga mitteseotud kriteeriumina võib neid süsteemikulusid vähendada, leevendades mõju, mida taastuvenergiaprojekti käitamine süsteemile avaldab. Sellest hoolimata ei saa energiasüsteemi vajadusi taastuvenergia võistupakkumistel käsitleda üksnes hinnaga mitteseotud kriteeriumide abil ning selleks on vaja süsteemseid lahendusi, sealhulgas võrgu planeerimist, õiguslikke aspekte, turusignaale või võrgutasusid.

(34)

Energiasüsteemi lõimimist käsitlevad hinnaga mitteseotud kriteeriumid tuleks kavandada viisil, mis võimaldab osaleda kõigil tehnoloogiatel ja lahendustel, mis võivad aidata rahuldada kindlakstehtud süsteemivajadusi. Kui see on kindlakstehtud süsteemivajaduste alusel nõuetekohaselt põhjendatud või liidu õiguses lubatud, tuleks võistupakkumistel keskenduda ka ühele või mitmele tehnoloogiale või lahendusele. Need tehnoloogiad või lahendused võib lisada pakkumisprojektis kavandatud investeeringutesse või hankida neid kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel, kui need kujutavad endast uut investeeringut. See võimalus võimaldab pakkujatel valida kõige kulutõhusamad lahendused. Selleks et hinnata erinevate tehnoloogiate ja lahenduste panust süsteemivajaduste täitmisesse, võib olla vaja modelleerimisvahendeid, mis võimaldavad ametiasutustel objektiivselt ja mittediskrimineerivalt hinnata pakkumisprojektiga või ilma selleta stsenaariumide mõju energiasüsteemile. Alternatiivsed lähenemisviisid võiksid keskenduda objektiivsetele ja kontrollitavatele muutujatele, mida kasutatakse kas üldiste süsteemivajaduste näitajatena või konkreetsete tehnoloogiate panuse näitajatena, mille juures võetakse eelkõige arvesse võrgu planeerimist. Nende alternatiivsete lähenemisviisidega kaasneb siiski oht, et kandidaatprojekti võimalikku mõju süsteemile alahinnatakse.

(35)

Kui asjaomased asutused lisavad oma võistupakkumiste kavandamisse kriteeriumina energiasüsteemi lõimimise, peaksid nad võtma arvesse pakkumisprojektide panust süsteemi vajaduste rahuldamisse, tuginedes järgmisele kolmele põhiparameetrile: pakkumisprojektide panus elektrisüsteemi vajadustesse ajalisest vaatenurgast, nende panus energiakandjate vaheliste ühenduste loomisse ja nende panus elektrisüsteemi vajadustesse asukoha vaatenurgast.

(36)

Kui hinnatakse pakkumisprojektide panust elektrisüsteemi vajaduste rahuldamisse ajalisest vaatenurgast, tuleks arvesse võtta väga mitmesuguseid lahendusi, sealhulgas energia salvestamist ja tarbimiskaja, mis võivad aidata vähendada taastuvenergia tootmise ja elektrinõudluse erinevustest tingitud tasakaalustamatust. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumiste raames aitab süsteemi vajadusi rahuldada selliste vahendite kasutamine, mis võimaldavad muuta pakkumisprojektide elektrienergia tootmist, elektrivõrku andmist või tarbimist, kuna sellega tagatakse ajaline paindlikkus. Seda on võimalik saavutada näiteks mitme taastuvenergia tootmise tehnoloogia kombineerimisega, tootmisvahendite ja elektrienergia salvestusvahendite kombineerimisega või sellega, et kombineeritakse tootmisvahendeid ja nõudluse reguleerimisvahendeid või -lahendusi, millega saab vajaduse korral elektrinõudlust suurendada või vähendada.

(37)

Kui hinnatakse pakkumisprojekti panust energiakandjate vaheliste ühenduste loomisse, tuleks arvesse võtta võimsust taastuvenergia ülekandmiseks ühelt energiakandjalt teisele energia muundamise vahendite kaudu. Energiakandjate vahelised ühendused tähendavad eelkõige taastuvelektri muundamist muuks energiakandjaks (näiteks soojuseks või vesinikuks) selleks, et seda tarbitaks nõudluse sektoris, kus elektrit otseselt ei tarbita. Sel viisil võib selle elektrisüsteemi süsinikuheite järkjärguline vähendamine, millele pakkumisprojekt kaasa aitab, võimaldada süsinikuheite vähendamist nõudlussektorites, kus elektrit ei kasutata, näiteks soojuse tootmine mõnes elu- või tööstushoones või vesinik teatavates tööstusprotsessides. Energiakandjate vahelised ühendused aitavad seega täita energiasüsteemi süsinikuheite vähendamise vajadust, kui see on kõige kulutõhusam viis. Lisaks sellele aitavad energia muundamise vahendid, nagu elektrolüüsiseadmed või soojuse tootmis- ja salvestamisrajatised, millega need energiakandjate vahelised ühendused luuakse, rahuldada ka elektrisektori ajalise paindlikkuse vajadusi.

(38)

Kui hinnatakse pakkumisprojekti panust elektrisüsteemi vajadustesse geograafilisest vaatenurgast, tuleks keskenduda võrgu topoloogia ning tootmis- ja tarbimisvahendite asukoha vastastikusele mõjule, mis võib põhjustada võrgu ülekoormuse probleeme ja vähendada taastuvenergia kasutamist. Uute taastuvenergia tootmise projektide ja võrgu ühenduspunkti optimaalne asukoht võib seega aidata leevendada võrgu ülekoormusega seotud probleeme ning on elektrisüsteemi vajaduste seisukohast otsustava tähtsusega. Seega võidakse lubada võistupakkumises osaleda ainult sellistel projektidel, mis asuvad eelnevalt kindlaksmääratud piirkondades, kus need võivad aidata vähendada võrgu ülekoormust, või võidakse anda pakkumisprojektidele punkte nende asukohamõju alusel.

(39)

Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide tulemuslikkus taastuvenergia võistupakkumistel, peaksid liikmesriikide asjaomased asutused kehtestama metoodika käesolevas määruses sätestatud hinnaga mitteseotud kriteeriumide hindamiseks, asjakohased järelevalvemehhanismid ja tagatised selliste kriteeriumide järgimise tagamiseks ning asjakohased karistused nõuete rikkumise korral. Need tagatised ja karistused tuleks kehtestada tasemel, mis rahuldab vajadust tagada konkurentsivõimeline pakkumine ning samal ajal heidutab ettevõtjaid esitamast pakkumusi ilma kindla kavatsuseta projekt ellu viia ja projekti tingimusi täita. Tagatiste ja karistuste tase tuleks kavandada nii, et pakkujate jaoks oleks võistupakkumise tingimuste täitmata jätmine kulukam kui kulude kandmine ja tingimuste täitmine.

(40)

Mõne kriteeriumi puhul võib olla vaja tõendada vastavust kogu projekti kestuse jooksul, näiteks võib panus energiasüsteemi lõimimisse, küberturvalisusse või keskkonnakestlikkusse nõuda pidevat seiret. On asjakohane kehtestada ühtlustatud eeskirjad sellise vastavuse kontrollimise aja kohta. Kõik võistupakkumisel osalevad pakkujad peaksid pakkumise esitamisel võtma endale kohustuse järgida kõiki oma pakkumises sisalduvaid võistupakkumise nõudeid ja tingimusi. Erinevatest hinnaga mitteseotud kriteeriumidest ja muudest võistupakkumise nõuetest tulenevate nõuete tegelikku täitmist võib tõendada eri ajahetkedel, mille peaksid vajaduse korral kindlaks määrama liikmesriikide asjaomased asutused.

(41)

Pakkujad peaksid esitama konkreetsed dokumendid, et tõendada vastavust teatavatele hinnaga mitteseotud kriteeriumidele. Taastuvate energiaallikate võistupakkumistel vastutustundliku ärikäitumisega seotud eelkvalifitseerimise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks peaksid liikmesriikide asjaomased asutused nõudma kolmanda isiku kinnitatud deklaratsiooni hoolsuskohustuse täitmise kohta. Küberturvalisuse riskijuhtimismeetmete tõhusa rakendamise tõendamiseks peaks pakkuja esitama küberturvalisuse kava ja seda regulaarselt ajakohastama. Kui see on asjakohane, võivad ametiasutused nõuda, et pakkujad ja nende tarnijad läbiksid regulaarselt turvaauditeid, mida viivad läbi sõltumatud kolmandad isikud, ning esitaksid regulaarselt nende auditite tulemused.

(42)

Käesolev määrus ei piira direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 ning ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 ning liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist. Liikmesriikide asjaomased asutused peaksid kehtestama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumistel eelkvalifitseerimis- või hindamiskriteeriumid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ning järgides julgeoleku ja avaliku korra huvides vajalike piiravate meetmete kehtestamise nõuet. Sellised kriteeriumid peaksid olema ka kooskõlas liidu õigusega ega tohiks minna sellest kaugemale ning olema kooskõlas kohustustega, mis on võetud kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osaline on liit või selle liikmesriigid, ning kaubandus- ja investeerimiskokkulepete alusel, millega liit või selle liikmesriik on liitunud.

(43)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas energialiidu komitee arvamusega,