EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/925,

7. mai 2025,

mis käsitleb piirialade arengu ja majanduskasvu rahastamisvahendit (BRIDGEforEU)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamusi, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 174 osutatud eesmärkide saavutamiseks on ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmandas lõigus sätestatud võimalus võtta vastu erimeetmeid väljaspool ELi toimimise lepingu artikli 175 esimeses lõigus osutatud fonde. Lisaks aitab territoriaalne koostöö kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud eesmärkide saavutamisele. Seepärast on asjakohane võtta vastu meetmed, mis on vajalikud territoriaalse koostöö meetmete rakendamise tingimuste parandamiseks.

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus tunnistatakse, et piirialad seisavad silmitsi teatavate väljakutsetega, ning sätestatakse, et liit peab pöörama liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel neile piirkondadele erilist tähelepanu.

(3)

Komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ tunnustati seniseid edusamme majanduskasvu ja võimaluste loomisel sellistel piirialadel, mis varem olid valdavalt äärealad, kuid toodi samas esile ka nendes piirkondades endiselt püsivad õiguslikud ja muud takistused: eelkõige tervishoiuteenuste, tööõiguse, maksude ja ettevõtluse arenguga seotud takistused ning riiklike õigusraamistike ja halduskultuuri erinevustest tulenevad takistused. Nende tõhusat koostööd pärssivate teatavate haldus- ja õiguslike takistuste kõrvaldamiseks ei piisa ei Euroopa territoriaalse koostöö rahastamisest, mis toimub eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 (4) kohaselt loodud Interregi programmide raames, ega institutsioonilisest koostöö toetusest, mida pakutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1082/2006 (5) loodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKRid) või komisjoni 2018. aastal käivitatud piirilahenduste (nn b-lahenduste) algatuse kaudu.

(4)

Kriisi tingimustes on oht, et piiriülestele piirkondadele avalduv mõju on ebaproportsionaalselt suur. COVID-19 pandeemia ajal oli liikmesriikide võetud piirimeetmete negatiivne majanduslik mõju piiriülestele piirkondadele SKP vähenemisena üle kahe korra suurem kui nende keskmine mõju kõigile liidu piirkondadele. See kogemus rõhutab veelgi vajadust näha ette vahendid piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks.

(5)

Liidu sisepiiridel tekkivaid õiguslikke või haldustakistusi ja lahknevusi, mis võivad kahjustada piiriülest interaktsiooni ja piiriüleste piirkondade arengut, on liikmesriikidel üksi raske kõrvaldada. Sellest tulenevalt tuleks hõlbustada nende takistuste kõrvaldamise viisi leidmist, katsetades liidu tasandil selget ja laiaulatuslikku raamistikku, mis võimaldab liikmesriikidel teha koostööd ja koordineerida oma jõupingutusi. Käesoleva määrusega kehtestatud raamistiku kasutamine peaks olema liikmesriikidele vabatahtlik.

(6)	Kui liikmesriigid otsustavad seda raamistikku kasutada, peaksid nad alluma ühistele standarditele.

(7)

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse asjakohases Euroopa lisaväärtuse hinnangu uuringus, milles hinnati ajavahemiku 2014–2019 andmeid, leiti et piiriüleste takistuste kõrvaldamine tooks märkimisväärset kasu NUTS 3 piirialadele ja kogu liidu majandusele. Täpsemalt moodustaks kõikide õiguslike ja haldustõkete kõrvaldamisest saadav kogulisandväärtus ligikaudu 457 miljardit eurot aastas, mis on 3,8 % ELi 2019. aasta kogulisandväärtusest. 20 % piiriüleste takistuste kõrvaldamisega kõigil piirialadel kaasneks kogulisandväärtus kogusummas 123 miljardit eurot aastas, mis moodustab ligikaudu 1 % ELi 2019. aasta kogulisandväärtusest, ning tööhõivealase kasuna 1 miljon töökohta, mis moodustab ligikaudu 0,5 % liidu tasandi kogutööhõivest.

(8)

Kuigi liidu teatavates piirkondades on valitsustevahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil juba olemas mitu õiguslikku vahendit piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks, ei hõlma need kõiki liidu piirialasid ning samuti ei pruugi need järjepidevalt käsitleda territoriaalse ühtekuuluvuse arendamise ja tugevdamisega seotud küsimusi. Käesolev määrus täiendab olemasolevaid vahendeid liidu õigusega loodud täiendava raamistikuga, mis hõlmab piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit.

(9)

Piiriüleste takistustega seotud toimikute käsitlemise lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid, kes on otsustanud raamistikku kohaldada, looma ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust, mis hõlmavad nende liikmesriikide üht või mitut piiriala. Sellised piiriülesed koordineerimiskeskused peaksid vastutama piiriüleste toimikute vastuvõtmise ja algatajate teavitamise eest. Piiriülesed koordineerimiskeskused peaksid suhtlema komisjoniga ja toetama komisjoni koordineerivat rolli. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma õigus-, haldus- ja institutsioonilise raamistikuga otsustama, kas piiriülesele koordineerimiskeskusele tuleks anda lisaülesandeid, näiteks piiriüleste toimikute hindamine, või peaks neid ülesandeid täitma pädev asutus.

(10)

Kui liikmesriik ei loo piiriülest koordineerimiskeskust, peaks ta esitama komisjonile teabe asjaomase asutuse kohta. Piiriülese toimikuga tegeleval naaberliikmesriigi piiriülesel koordineerimiskeskusel peaks olema võimalik selle asjaomase asutusega ühendust võtta ja asutusel peaks olema võimalik saada keskuselt teavet. Kui piiriülese toimikuga tegelev naaberliikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus võtab asjaomase asutusega ühendust või kui asutus saab selliselt piiriüleselt koordineerimiskeskuselt teavet, ei tohiks see tekitada asjaomasele asutusele käesoleva määruse alusel kohustust piiriülene takistus kõrvaldada. Eelkõige ei peaks see asutus olema kohustatud toimikuga tutvuma ega algatajale vastama.

(11)

Selleks et toetada piiriüleste koordineerimiskeskuste loomist, võivad liikmesriigid otsustada eraldada Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid Interregi programmide raames vastavalt määruse (EL) 2021/1059 artikli 14 lõike 4 punktile b ning Euroopa Regionaalarengu Fondi või Ühtekuuluvusfondi vahendeid asjakohasel viisil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (6) artikli 3 lõike 4 punktile c.

(12)	Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata riigisisese õiguse või liikmesriikidevaheliste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, millega nähakse ette samaväärsed menetlused.

(13)

Hoolimata asjaolust, et merepiirialad erinevad oma olemuselt maismaapiirialadest, sest võimalusi piirialasteks interaktsioonideks on vähem, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka merepiirialade suhtes. Kui liikmesriigil on teiste liikmesriikidega nii maismaa- kui ka merepiir ja ta otsustab luua ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust, ei tohiks sellelt liikmesriigilt nõuda piiriülese koordineerimiskeskuse loomist mõne teise liikmesriigiga ühise merepiiri jaoks. Liikmesriikidelt, kellel on teiste liikmesriikidega üksnes merepiirid, ei tohiks nõuda, et nad looksid piiriülese koordineerimiskeskuse või esitaksid komisjonile teavet asjaomase asutuse kohta või mis tahes muud lisas nõutud teavet.

(14)

Kuigi käesolevat määrust ei kohaldata piiriüleste takistuste suhtes liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piirialadel, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada riigisisese õiguse alusel samaväärsed menetlusraamistikud, et teha kindlaks ja kõrvaldada õiguslikud ja halduslikud piiriülesed takistused oma koostöös kolmandate riikidega.

(15)

Liidu tasandil on liidu õiguse järelevalveks ja jõustamiseks olemas mitu kohtuvälist vahendit, sealhulgas eelkõige ühtse turuga seotud vahendid, nagu siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT) (7). Käesolev määrus ei tohiks piirata selliste vahendite kohaldamist. Käesoleva määrusega ette nähtud raamistikku tuleks kohaldada üksnes piiriüleste takistuste suhtes, mis tulenevad õigus- või haldusnormidest või -tavadest, sealhulgas nendest normidest või tavadest, mille alusel kohaldatakse liidu õigust nõuetekohaselt, kuid erineval viisil, ning mis võivad tahtmatult takistada piiriüleste avalike teenuste või piiriülese taristu kavandamist või rakendamist. Juhtumeid, millega kaasneb liidu õiguse võimalik rikkumine liikmesriigi ametiasutuse poolt, ei tohiks käsitleda käesolevas määruses sätestatud raamistikus. Käesolev määrus ei piira ka sotsiaalkindlustuse ja maksustamise valdkonnas loodud koordineerimismehhanismide kohaldamist.

(16)

Selleks et teha kindlaks võimalikud piiriülesed takistused, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse, on vaja määratleda olukorrad, mida käsitatakse piiriüleste interaktsioonidena. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada mis tahes taristu suhtes, mida kasutatakse piiriüleseks tegevuseks või piiriüleste avalike teenuste osutamiseks. Piiriüleseks tegevuseks vajalikku taristut võivad mõjutada piiriülesed takistused, näiteks hoonete või sõidukite, sealhulgas nendega seotud seadmete suhtes kohaldatavad erinevad tehnilised standardid. Piiriüleseid avalikke teenuseid osutatakse pika aja jooksul ning nende eesmärk on tuua kasu laiemale üldsusele või konkreetsele sihtrühmale piirialal, kus teenust osutatakse, parandades seeläbi elutingimusi ja suurendades territoriaalset ühtekuuluvust asjaomastes piirkondades.

(17)

Piiriülese toimiku peaks esitama algataja, s. o üksus, mis võib olla era- või avalik-õiguslik. Selleks et hõlbustada piiriüleste toimikute menetlemist ja luua selliste riiklike asutuste võrgustik, mis suudaksid käesoleva määruse rakendamise teemal üksteisega suhelda, peaksid liikmesriigid suutma riiklikul või piirkondlikul tasandil kindlaks määrata ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust. Kahel või enamal naaberliikmesriigil võiks olla ka lubatud luua ühine piiriülene koordineerimiskeskus, mis on pädev nende ühes või mitmes piiriüleses piirkonnas.

(18)

Liikmesriigil peaks olema võimalus luua piiriülene koordineerimiskeskus olemasoleva asutuse, avalik-õigusliku organi või alalise üksuse osana, olenemata sellest, kas see asutus, organ või üksus on juriidiline isik, eelkõige usaldades talle piiriülese koordineerimiskeskuse ülesanded, või spetsiaalse asutuse, avalik-õigusliku organi või alalise üksusena,. Sellised asutused, organid ja üksused võiksid olla näiteks piiriülese koostöö komiteed või komisjonid, mis on loodud kahepoolse koostöö või sõpruslepingute raames; valitsustevahelised piiriülese koostöö komisjonid või nende sekretariaadid; rahvusvaheliste koostöölepingute raames loodud nõukogud, sekretariaadid või peasekretariaadid; riiklikud koordineerimisbürood, riiklikud keskused või kontaktpunktid või samalaadsed struktuurid, mis on loodud muude Euroopa poliitikavaldkondade raames; ning Interregi programmi asutused ja ETKRid.

(19)

Selleks et luua kõiki piiriüleseid koordineerimiskeskusi ühendav raamistik piiriüleste toimikute menetlemiseks, on vaja kindlaks määrata ülesanded, mida iga piiriülene koordineerimiskeskus peaks täitma. Piiriülene koordineerimiskeskus peaks toimima algatajate jaoks ühtse kontaktpunktina ja olema algataja ainus kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid tagama, et piiriüleste koordineerimiskeskuste kontaktandmed on avalikult kättesaadavad, nähtavad ja juurdepääsetavad. Piiriüleste toimikute tulemuste osas järelmeetmete võtmise võimaldamiseks ja piiriüleste takistuste kõrvaldamise läbipaistvuse suurendamiseks peaksid piiriülesed koordineerimiskeskused vastutama ka komisjonile teabe esitamise eest. Lisaks tuleks käesolevas määruses sätestada kohustused, mis on seotud koordineerimise, koostöö ja teabevahetusega ühe liikmesriigi erinevate piiriüleste koordineerimiskeskuste vahel ning naaberliikmesriikide piiriüleste koordineerimiskeskuste vahel.

(20)

Algatajal peaks olema võimalik esitada piiriülene toimik üksnes juhul, kui takistus on seotud piiriga, mille jaoks on loodud vähemalt üks piiriülene koordineerimiskeskus. Algataja peaks esitama piiriülese toimiku ainult üks kord. Kui ka mõni teine algataja teises liikmesriigis esitab sama piiriülese takistusega seotud piiriülese toimiku, peaksid nende liikmesriikide piiriülesed koordineerimiskeskused omavahel suhtlema, et vältida sama piiriülese takistusega seotud paralleelseid menetlusi.

(21)	Kohaldatava riigisisese õiguse keerukus võib raskendada selle konkreetse sätte väljaselgitamist, milles piiriülene takistus seisneb. Võttes arvesse ka b-lahenduste rakendamisel saadud kogemusi, peaks algataja seetõttu olukorda ja lahendamist vajavat probleemi üksnes kirjeldama.

(22)

Selleks et luua menetlusraamistik, mis tagab piiriülese toimiku algatajale õiguskindluse, peaks piiriülene koordineerimiskeskus hindama piiriülest toimikut ja vastama algatajale mõistliku aja jooksul, mis reeglina peaks olema riigisisese õiguse alusel kehtestatud tähtaeg. Kui riigisiseses õiguses ei ole samaväärsele taotlusele vastamiseks standardset tähtaega ette nähtud, tuleks asjakohased tähtajad ette näha käesoleva määrusega. Need tähtajad peaksid algama piiriülese toimiku või läbivaadatud piiriülese toimiku kättesaamise kuupäevast, sealhulgas juhul, kui toimik on saadud pärast selle edastamist teise piiriülese koordineerimiskeskuse või pädeva asutuse poolt.

(23)	Piiriülese toimiku analüüsimisel võidakse jõuda järeldusele, et piiriülest takistust ei ole. Sellisel juhul tuleks piiriülene toimik sulgeda.

(24)

Kui piiriülese takistuse olemasolu on kinnitust leidnud, peaks liikmesriikidel olema õigus valida sobiv vahend piiriülese takistuse kõrvaldamiseks asjaomases piiriüleses piirkonnas. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik tugineda mis tahes kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele või muudele asjaomase liikmesriigi õiguses sätestatud menetlustele. Kui kõnealune liikmesriik leiab, et olemasolevad vahendid ei võimalda tal piiriülest takistust kõrvaldada, peaks tal olema lubatud luua sel eesmärgil ad hoc mehhanisme. Seda peaks olema võimalik teha kas üksinda või, kui see on vajalik ja kokku lepitud, siis naaberliikmesriigiga ühiselt. Liikmesriigid peaksid esitama tehtud hindamistoimingute põhjused ja osutama võimalikele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas juhul, kui nad järeldavad, et piiriüleses toimikus tuvastatud väidetav takistus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(25)

Lisaks peaks piiriülesel koordineerimiskeskusel või pädeval asutusel olema võimalik kasutada piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit. Menetluse tulemus võib iga kord veidi erineda, sõltuvalt sellest, kas võimalik piiriülene takistus on halduslikku või õiguslikku laadi, ning seda tuleks piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi puhul arvesse võtta. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus otsustab kõrvaldada tuvastatud piiriülese takistuse piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi kohaldamise abil, võib olla vaja koordineerida tegevust naaberliikmesriigiga. Kui asjaomane liikmesriik ja naaberliikmesriik on kumbki valmis algatama vajaliku seadusandliku menetluse või muutma oma haldusnorme või -tavasid, võib selline koordineerimine toimuda asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste ja piiriüleste koordineerimiskeskuste esindajatest koosnevas ühiskomitees.

(26)

Selleks et tagada tõhus menetlusraamistik piiriüleste toimikutega tegelemiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada peamised menetlusetapid, sõltumata sellest, kas takistus on halduslikku või õiguslikku laadi. Erinevate õigussüsteemide olemasolu naaberliikmesriikides võib viia selleni, et piiriülene takistus kvalifitseerub ühes liikmesriigis haldusnormiks või -tavaks, kuid teises liikmesriigis õigusnormiks. Seepärast peaks iga liikmesriik otsustama kohaldada tema õigussüsteemile omast asjakohast menetlust. Naaberliikmesriigid peaksid oma asjakohaseid menetlusi koordineerima nii palju kui võimalik. Kui toimiku suhtes võetakse lõplik seisukoht, tuleks see koos asjakohaste põhjustega edastada algatajale.

(27)	Käesolevast määrusest ei tulene liikmesriikidele mingit kohustust piiriülest takistust kõrvaldada.

(28)

Komisjonile tuleks anda ülesanded, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise järelevalvega liidu tasandil ja liikmesriikide toetamisega, sealhulgas suutlikkuse suurendamisega. Komisjon peaks eelkõige toetama piiriüleseid koordineerimiskeskusi, edendades nende koordineerimiskeskuste vahelist kogemuste vahetamist. See toetus hõlmab ka tehnilisel abil põhinevaid vahendeid, nagu b-lahendused.

(29)

Selleks et tagada tõenditel põhinev poliitika, peaks komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande. Selleks et tagada piisavate tõendite kogumine käesoleva määruse ja piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi kohaldamise kohta, tuleks aruanne esitada viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(30)

Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid ja see ei avalda ühelegi põhiõigusele negatiivset mõju. Kuna määruse eesmärk on kõrvaldada piiriülesed takistused, võib see edendada õigust kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on sätestatud harta artiklis 36, ja ettevõtlusvabadust, nagu on sätestatud harta artiklis 16. Selliste teenuste lai valik võib samuti edendada õigust tervishoiule, nagu on sätestatud harta artiklis 35. Üldisemalt võib käesolev määrus seetõttu, et piiriülesed ühistransporditeenused saavad suure tõenäosusega kasu piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendist, avaldada positiivset mõju liikumis- ja elukohavabadusele, nagu on sätestatud harta artiklis 45.

(31)

Kogemus näitab, et liikmesriigid on teinud õiguslike piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks iseseisvaid, kahepoolseid või isegi mitmepoolseid algatusi. Selliseid vahendeid ei ole aga olemas kõikides liikmesriikides ega ka konkreetse liikmesriigi kõikide piiride puhul. Veelgi enam – kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid takistuste piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

(32)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi kasutamine käesoleva määruse alusel on kõikide liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Liikmesriik peaks otsustama konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga kasutada õiguslike takistuste kõrvaldamiseks olemasolevaid vahendeid, mille ta on sisse seadnud riigi tasandil või koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga. Seetõttu ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik koostöö hõlbustamiseks piiriülestes piirkondades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik, millega hõlbustada selliste piiriüleste takistuste kindlakstegemist ja kõrvaldamist, mis pärsivad sellise avaliku või erasektori piiriüleseks tegevuseks vajaliku taristu või selliste konkreetses piiriüleses piirkonnas osutatavate piiriüleste avalike teenuste loomist ja toimimist, mis edendavad asjaomases piiriüleses piirkonnas majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

2. Lõikes 1 osutatud raamistikuga nähakse ette võimalus algatada menetlus seoses piiriülese takistusega liikmesriigis, kes otsustab käesoleva määruse kohaselt luua piiriülese koordineerimiskeskuse.

3. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlasi normid järgmise kohta:

a)	liikmesriikides asuvate piiriüleste koordineerimiskeskuste korraldus ja ülesanded ning

b)	komisjoni koordineerimisülesanded.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse piiriüleste takistuste suhtes kõigil naaberliikmesriikide vahelistel maismaa- või merepiirialadel.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata piiriüleste takistuste suhtes liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel piirialadel.

3. Käesolev määrus ei mõjuta muid liidu õigusakte, eelkõige selliseid, mida kohaldatakse piiriülestest takistustest tulenevate õigusküsimuste kohtuvälise lahendamise ning liidu õiguse nõuetekohase tõlgendamise või rakendamise suhtes.

Määrus ei piira ka sotsiaalkindlustuse või maksustamise valdkonnas loodud koordineerimismehhanismide kohaldamist.

4. Ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide vastavaid pädevusi, võivad liikmesriigid:

a)	näha ette riigisisese õiguse kohased menetlused piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks; ning

b)	sõlmida uusi rahvusvahelisi lepinguid ja muuta olemasolevaid lepinguid, milles sellised menetlused on sätestatud.

Liikmesriigid võivad luua ka ad hoc mehhanisme.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„piiriülene interaktsioon“ –

a)	mis tahes taristu, mis on vajalik avaliku või erasektori piiriüleseks tegevuseks; või

b)	mis tahes piiriüleste avalike teenuste loomine, toimimine või osutamine piiriüleses piirkonnas;

2)	„piiriülene takistus“ – liikmesriigi õigus- või haldusnorm või liikmesriigi ametiasutuse haldustava, mis võib negatiivselt mõjutada piiriülest interaktsiooni ja seega piiriülese piirkonna arengut ning millega ei kaasne liidu õiguse võimalikku rikkumist;

3)	„pädev asutus“ – riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi organ, millel on õigus võtta vastu õiguslikult siduvaid ja täitmisele pööratavaid dokumente liikmesriigis, kus luuakse üks või mitu piiriülest koordineerimiskeskust;

4)	„piiriülene toimik“ – dokument, mille on koostanud üks või mitu algatajat ja mis esitatakse piiriülesele koordineerimiskeskusele;

„piiriülene avalik teenus“ – avalikes huvides toimuv tegevus, mille eesmärk on pakkuda teenust või käsitleda ühiseid probleeme või arenguvõimalusi ühe või mitme naaberliikmesriigiga ühise piiri kummalgi poolel paiknevatel piirialadel ja mis edendab asjaomases piiriüleses piirkonnas majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

6)	„algataja“ – eraõiguslik või avalik-õiguslik üksus, mis on seotud sellise piiriülese avaliku teenuse või taristu pakkumise, käigus hoidmise, loomise või toimimisega piiril, mille jaoks on loodud vähemalt üks piiriülene koordineerimiskeskus;

7)	„asjaomane asutus“ – ilma piiriülese koordineerimiskeskuseta liikmesriigis asuv asutus, avalik-õiguslik organ või alaline üksus, kellega naaberliikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus võib seoses piiriülese toimikuga ühendust võtta.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab viide pädevale asutusele ka olukordi, kus ühes ja samas liikmesriigis on mitu pädevat asutust või tuleb konsulteerida mitme pädeva asutusega.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „piiriülene takistus“ üht või mitut piiriülest takistust, mis on seotud piiriülese toimikuga.

II PEATÜKK

PIIRIÜLESED KOORDINEERIMISKESKUSED JA ASJAOMASED ASUTUSED

Artikkel 4

Piiriüleste koordineerimiskeskuste loomine

1. Liikmesriigid võivad oma institutsioonilise ja õigusraamistiku alusel luua ühe või mitu riigi või piirkonna tasandi piiriülest koordineerimiskeskust kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

Kui liikmesriik otsustab luua ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ainult mõne oma piiriala jaoks, ei nõuta talt piiriüleste koordineerimiskeskuste loomist oma muude piirialade jaoks.

Kui liikmesriigil on teise liikmesriigiga nii maismaa- kui ka merepiir ja ta otsustab luua ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust, ei nõuta talt piiriülese koordineerimiskeskuse loomist kõnealuse liikmesriigiga ühiste merepiiride jaoks.

2. Kaks või enam naaberliikmesriiki võivad otsustada luua ühise piiriülese koordineerimiskeskuse, mis on pädev nende ühes või mitmes piiriüleses piirkonnas.

3. Kui liikmesriik otsustab luua ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust, siis luuakse iga piiriülene koordineerimiskeskus kas:

a)	olemasoleva asutuse, avalik-õigusliku organi või alalise üksuse osana, kusjuures sellele asutusele, avalik-õiguslikule organile või alalisele üksusele usaldatakse täiendavad piiriülese koordineerimiskeskuse ülesanded, või

b)	spetsiaalse asutuse või avalik-õigusliku organina.

4. Liikmesriigid tagavad, et kahe kuu jooksul alates piiriülese koordineerimiskeskuse loomise otsuse vastuvõtmisest keskuse kontaktandmed ja selle ülesandeid käsitlev teave:

a)	tehakse kättesaadavaks piiriülese koordineerimiskeskusena loodud asutuse, avalik-õigusliku organi või alalise üksuse veebisaidil ja määruse (EL) 2021/1059 artikli 36 lõikes 2 osutatud asjaomaste Interreg A programmide veebisaitidel ning

b)	edastatakse samal ajal elektrooniliselt komisjonile vastavalt käesoleva määruse lisale.

Liikmesriigid tagavad, et neid kontaktandmeid ja seda teavet hoitakse ajakohasena.

Liikmesriigid tagavad, et piiriülene koordineerimiskeskus on nähtav ja juurdepääsetav.

Artikkel 5

Piiriüleste koordineerimiskeskuste põhiülesanded

1. Iga piiriülene koordineerimiskeskus suhtleb algatajaga vastavalt artiklites 9 ja 10 ning, kui see on asjakohane, artiklites 11 ja 12 sätestatule.

Piiriülene koordineerimiskeskus, millele algataja esitab oma piiriülese toimiku, on algataja ainus kontaktpunkt piiriülese toimiku hindamisel III peatüki ja, kui see on asjakohane, IV peatüki kohaselt, olenemata sellest, kas tegemist on riikliku, piirkondliku või ühise koordineerimiskeskusega.

2. Liikmesriigid otsustavad, kas piiriülesed koordineerimiskeskused võivad tegeleda piiriülese toimikuga iseenda nimel või vastutavad nad üksnes algatajaga pädeva asutuse nimel lõike 1 kohaselt toimuva suhtluse eest.

3. Liikmesriigid määravad kas artikli 4 lõikes 1 osutatud juhul üksinda või artikli 4 lõikes 2 osutatud juhul ühiselt kindlaks, kuidas jaotuvad piiriülese koordineerimispunkti ja pädeva asutuse vahel järgmised II ja III peatükis ning, kui see on asjakohane, IV peatükis sätestatud ülesanded ja menetlused:

a)	kõigi piiriüleste toimikute hindamine vastavalt artiklile 9;

b)	läbipaistvuse ning artikli 4 lõikes 4 ja lisas osutatud teabele juurdepääsu tagamine;

c)	nende territooriumiga seotud piiriüleste takistuste kõrvaldamise lahenduste ettevalmistamine ja rakendamine vastavalt artiklitele 9 ja 10 ning, kui see on asjakohane, artiklitele 11 ja 12;

d)	suhtlemine naaberliikmesriigi või -riikide piiriülese koordineerimiskeskuse või piiriüleste koordineerimiskeskustega või nende puudumisel asjaomase asutuse või asjaomaste asutustega vastavalt artikli 9 lõikele 4;

e)	suhtlemine komisjoniga ja komisjoni toetamine artiklis 13 osutatud koordineerimisülesannete täitmisel, eelkõige artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud registri ajakohastamisel, esitades vähemalt kord aastas iga menetluses oleva piiriülese toimiku kohta teavet vastavalt lisale.

Artikkel 6

Teave asjaomase asutuse kohta

1. Kui liikmesriik ei ole loonud mitte ühtegi piiriülest koordineerimiskeskust, esitab ta komisjonile teabe asjaomase asutuse kohta vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja lisale.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse üksnes nende liikmesriikide suhtes, kellel on artikli 2 lõikes 1 osutatud maismaapiirialad.

III PEATÜKK

PIIRIÜLESED TOIMIKUD

Artikkel 7

Piiriüleste toimikute koostamine ja esitamine

1. Algataja koostab piiriülese toimiku vastavalt artiklile 8.

2. Algataja esitab piiriülese toimiku piiriülesele koordineerimiskeskusele ühes neist liikmesriikidest, mille territooriumil asub väidetava piiriülese takistusega seotud geograafiline piirkond.

3. Kui ühe ja sama piiriülese takistuse kohta on esitatud piiriülene toimik kahes või enamas naaberliikmesriigis, suhtlevad vastavad piiriülesed koordineerimiskeskused üksteisega, et teha kindlaks, milline neist asjaomase toimikuga tegelema hakkab. Teised piiriülesed koordineerimiskeskused edastavad oma vastavad piiriülesed toimikud sellele keskusele.

Artikkel 8

Piiriülese toimiku sisu

1. Piiriülene toimik sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	piiriülese interaktsiooni ja selle konteksti kirjeldus;

b)	piiriülesest takistusest tuleneva probleemi kirjeldus;

c)	põhjendus, miks asjaomane piiriülene takistus on vaja kõrvaldada;

d)	võimaluse korral kirjeldus selle kohta, milline on asjaomase piiriülese takistuse negatiivne mõju piiriülese piirkonna arengule;

e)	asjaomane geograafiline piirkond;

f)	kui see on teada ja asjakohane, siis eeldatav ajavahemik, mille jooksul on vaja piiriülese takistuse suhtes kohaldada erandit või kõrvalekallet või mida on vaja selle takistuse kõrvaldamiseks;

g)	kui see on teada, siis teave selle kohta, kas sedasama väidetavat piiriülest takistust käsitlev piiriülene toimik on esitatud mõnele teisele piiriülesele koordineerimiskeskusele.

2. Algataja võib piiriülese takistuse ka kindlaks teha ja võimaluse korral teha ettepaneku piiriülesest takistusest tehtava erandi või sellest takistusest kõrvalekaldumise või piiriülesest takistusest ülesaamiseks kasutatava ad hoc õigusliku lahenduse teksti kohta.

3. Lõike 1 punktis e osutatud geograafiline piirkond ei või olla suurem kui on minimaalselt vajalik piiriülese takistuse tõhusaks kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Hindamistoimingud

1. Piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus hindab iga artiklite 7 ja 8 kohaselt esitatud piiriülest toimikut ning teeb kindlaks võimaliku piiriülese takistuse.

2. Piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus võib kahe kuu jooksul alates piiriülese toimiku esitamisest taotleda algatajalt piiriülese toimiku kohta selgitusi või konkreetse lisateabe esitamist.

Kui pärast käesoleva artikli lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamistoiminguid ei sisalda piiriülene toimik kõiki artikli 8 lõikes 1 nõutud elemente, võib piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus toimiku sulgeda, esitades sulgemise põhjused, ning piiriülene koordineerimiskeskus teavitab sellest algatajat.

3. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus jõuab pärast piiriülese toimiku hindamist järeldusele, et piiriülest takistust ei ole, võib piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus toimiku sulgeda, esitades sulgemise põhjused, ning piiriülene koordineerimiskeskus teavitab sellest algatajat.

4. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus jõuab pärast piiriülese toimiku hindamist järeldusele, et väidetav piiriülene takistus kuulub teise liikmesriigi pädevusse, võtab ta ühendust kõnealuse teise liikmesriigi piiriülese koordineerimiskeskusega või selle puudumisel selle liikmesriigi asjaomase asutusega.

Kui kõnealune piiriülene koordineerimiskeskus või asjaomane asutus sellega nõustub, edastab piiriülene koordineerimiskeskus talle kogu asjakohase teabe ja teavitab sellest viivitamata algatajat.

5. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus jõuab pärast piiriülese toimiku hindamist järeldusele, et tegemist on piiriülese takistusega, võib ta võtta ühendust naaberliikmesriigi või -riikide piiriülese koordineerimiskeskusega või selle puudumisel asjaomase asutusega.

6. Piiriülese takistusega seotud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus võib toimida ühel järgmistest viisidest:

a)	tugineb võimaluse korral kehtivale kahe- või mitmepoolsele sektoripõhisele või mitut valdkonda hõlmavale rahvusvahelisele lepingule, millega nähakse ette mehhanism selliste piiriüleste takistuste kõrvaldamiseks lepingu osalistest liikmesriikide vahel;

b)	tugineb asjakohasel juhul muudele asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud menetlustele;

c)	loob ad hoc mehhanismid;

d)	kohaldab IV peatükis sätestatud piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit kas üksinda või, kui see on vajalik ja kokku lepitud, siis naaberliikmesriigiga ühiselt;

e)	otsustab takistust mitte kõrvaldada ja toimiku sulgeda.

Punkti a kohaldamisel lähtutakse piiriülese takistuse kõrvaldamisel, sealhulgas selliste elementide puhul, nagu kaasatud osalised ning menetlus, mida tuleb järgida eeskätt naaberriikidega suhtlemisel ja koostöö tegemisel, üksnes asjaomase lepingu sätetest.

Artikkel 10

Algatajale esitatav teave

1. Piiriülene koordineerimiskeskus teavitab algatajat kirjalikult artikli 9 kohaselt tehtud hindamistoimingutest samaväärsele taotlusele vastamiseks riigisiseses õiguses sätestatud standardtähtaja jooksul.

2. Kui riigisiseses õiguses ei ole sellist tähtaega sätestatud, kohaldatakse järgmisi tähtaegu:

a)	kolm kuud alates kuupäevast, mil piiriülene koordineerimiskeskus sai piiriülese toimiku artikli 9 lõike 2 teises lõigus osutatud hindamistoiminguteks;

b)	kuus kuud alates kuupäevast, mil piiriülene koordineerimiskeskus sai piiriülese toimiku artikli 9 lõigetes 3, 4, 5 ja 6 osutatud hindamistoiminguteks.

3. Lõike 1 kohaselt esitatav teave sisaldab järgmist:

a)	tehtud hindamistoimingud, nende põhjendused ja olemasolu korral tehtud järeldused; ning

b)	milliseid õiguskaitsevahendeid on algatajal riigisisese õiguse kohaselt võimalik nende hindamistoimingute vaidlustamiseks kasutada.

Õiguskaitse piirdub käesolevas määruses osutatud menetlusõiguste järgimise kontrollimisega.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaega võib pikendada kooskõlas samalaadsete menetluste suhtes kohaldatavate riigisiseste normidega. Selliste riigisiseste normide puudumisel võib käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegu pikendada kuni kolme kuu võrra, kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus jõuab järeldusele, et artikli 9 lõike 1 kohaseks õiguslikuks analüüsiks või liikmesriigisisesteks konsultatsioonideks või naaberliikmesriigiga koordineerimiseks vajatakse rohkem aega.

IV PEATÜKK

PIIRIÜLESE TEGEVUSE HÕLBUSTAMISE VAHEND

Artikkel 11

Menetlus

1. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus otsustab kohaldada piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendit, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud menetlust.

2. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus on jõudnud järeldusele, et tegemist on piiriülese takistusega, teavitab ta algatajat järgmisest:

a)	kindlaks tehtud piiriülene takistus;

b)	järgmised sammud, olenemata sellest, kas need viivad piiriülese takistuse kõrvaldamiseni või mitte, ning kui see on asjakohane, siis millist lõigete 4 ja 5 kohastest menetlustest kohaldatakse.

3. Pärast piiriülese toimiku hindamist ja piiriülese takistuse kindlakstegemist jagab piiriülene koordineerimiskeskus asjakohast teavet selle piiriülese takistuse kohta naaberliikmesriigi piiriülese koordineerimiskeskusega või selle puudumisel naaberliikmesriigi asjaomase asutusega. Piiriülesed koordineerimiskeskused püüavad vältida üht ja sama piiriülest takistust käsitlevaid paralleelseid menetlusi.

4. Kui piiriülene takistus seisneb haldusnormis või -tavas ja piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus leiab, et takistuse kõrvaldamine ei nõua õigusnormide muutmist, võtab kas piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus ühendust haldusnormi või -tava eest vastutava pädeva asutusega, et teha kindlaks, kas piiriülese takistuse kõrvaldamiseks piisab kõnealuse haldusnormi või -tava muutmisest ja kas kõnealune asutus oleks valmis seda haldusnormi või -tava vastavalt muutma.

Algatajat teavitatakse kirjalikult kaheksa kuu jooksul alates piiriülese toimiku artikli 7 kohase esitamise kuupäevast.

5. Kui piiriülene takistus seisneb õigusnormis, võtab piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus ühendust õigusnormi eest vastutava pädeva asutusega, et teha kindlaks, kas muudatus, näiteks erand või kõrvalekalle kohaldatavast õigusnormist võimaldaks piiriülese takistuse kõrvaldada ja kas pädev asutus oleks valmis võtma vajalikke meetmeid, et algatada seadusandlik menetlus sellise muudatuse tegemiseks kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise ja õigusraamistikuga.

Algatajat teavitatakse kirjalikult kaheksa kuu jooksul alates piiriülese toimiku artikli 7 kohase esitamise kuupäevast.

6. Kui sama piiriülest takistust käsitlevad piiriülesed toimikud on esitatud piiriülestele koordineerimiskeskustele kahes või enamas naaberliikmesriigis, otsustab igaüks neist piiriülestest koordineerimiskeskustest, kas nende vastavas liikmesriigis kohaldatakse lõike 4 või lõike 5 kohast menetlust, ning suhtleb teiste koordineerimiskeskustega.

7. Kui piiriülesel koordineerimiskeskusel ei ole võimalik lõike 4 teises lõigus või lõike 5 teises lõigus sätestatud kaheksakuulise tähtaja jooksul algatajale vastata õigusliku analüüsi koostamise, oma liikmesriigis toimuvate konsultatsioonide või naaberliikmesriigiga koordineerimise tõttu, või kui naaberliikmesriigi pädev või asjaomane asutus muudab haldussätet või -tava või algatab seadusandliku menetluse, siis teavitatakse algatajat kirjalikult viivituse põhjusest ja vastamise ajakavast.

Artikkel 12

Viimased sammud

1. Piiriülene koordineerimiskeskus teavitab algatajat oma artikli 9 kohaselt tehtud hindamisele tuginedes ja kooskõlas artikli 11 lõike 3 kohaselt saadud teabega kirjalikult menetluse tulemustest, st järgmisest:

a)	artikli 11 lõike 4 kohase menetluse tulemused, sealhulgas asjakohasel juhul haldusnormi või -tava muutmine;

b)	artikli 11 lõike 5 kohase menetluse tulemused, sealhulgas asjakohasel juhul seadusandliku menetluse algatamine või õigusnormi muutmine;

c)	piiriülest takistust ei kõrvaldata;

d)	punktide a, b või c alusel võetud seisukoha põhjendused;

e)	õiguskaitse taotlemise tähtaeg, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud.

Juhul kui riigisiseses õiguses õiguskaitse kasutamise tähtaeg puudub, antakse punkti e kohaldamisel algatajale õiguskaitse taotlemiseks aega kuus kuud.

Õiguskaitse piirdub käesolevas määruses osutatud menetlusõiguste järgimise kontrollimisega.

2. Kui piiriülene koordineerimiskeskus või pädev asutus on otsustanud piiriülese takistuse kõrvaldada artikli 11 lõikes 5 sätestatud menetluse abil, teeb ta järgmist:

a)	teavitab naaberliikmesriigi piiriülest koordineerimiskeskust;

b)	teavitab algatajat õigusnormi muutmise, sealhulgas asjakohasel juhul piiriülese takistuse kõrvaldamise eesmärgil asjaomase õigusnormi muutmiseks algatatud seadusandliku menetluse kõige olulisematest etappidest või lõplikust otsusest, millega menetlus lõpetatakse.

Piiriülene koordineerimiskeskus teavitab algatajat ka juhul, kui naaberliikmesriigi pädev asutus on algatanud seadusandliku menetluse õigusnormi muutmiseks.

3. Kui asjaomane liikmesriik ja naaberliikmesriik jõuavad järeldusele, et nad mõlemad on valmis algatama seadusandliku menetluse oma vastava õigusnormi muutmiseks või oma vastava haldusnormi või -tava muutmiseks, teevad nad seda tihedas koostöös ja kooskõlas kummagi liikmesriigi vastava institutsioonilise ja õigusraamistikuga. Vajaduse korral võib selline koostöö hõlmata menetluste ajastamist ning viia pädevate asutuste ja piiriüleste koordineerimiskeskuste esindajatest koosneva ühiskomitee loomiseni.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Komisjoni koordineerimisülesanded

1. Komisjon täidab järgmisi koordineerimisülesandeid:

a)	loob liidu ühtse piiriüleste toimikute avaliku registri ja haldab seda;

b)	suhtleb piiriüleste koordineerimiskeskustega;

c)	toetab käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks vajaliku institutsioonilise suutlikkuse parandamist liikmesriikides;

d)	edendab kogemuste vahetamist liikmesriikide ja eelkõige piiriüleste koordineerimiskeskuste vahel;

e)	avaldab kõigi riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu ning hoiab seda ajakohasena.

2. Liikmesriigid toetavad komisjoni käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud koordineerimisülesandeid kas kooskõlas artikli 5 lõike 3 punktiga e või esitades igal aastal teavet vastavalt lisale.

Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse üksnes nende liikmesriikide suhtes, kellel on artikli 2 lõikes 1 osutatud maismaapiirialad.

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

Hiljemalt 9. juuniks 2030 vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 7. mai 2025

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

A. SZŁAPKA

(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 124 ja ELT C, C/2024/4060, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4060/oj.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 165 ja ELT C, C/2023/1326, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1326/oj.

(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. märtsi 2025. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 6. mai 2025. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1059/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1082/oj).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj).

(7) Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2013/461/oj).

LISA

ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUS LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI VAHEL

Käesolevas lisas nõutud teave tuleb esitada ühes liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

1. jagu

Teave, mille esitavad liikmesriigid, kellel on piiriülesed koordineerimiskeskused

1. Piiriüleste koordineerimiskeskuste loetelu

Teave, mille liikmesriigid esitavad alltoodud tabelis iga piiriülese koordineerimiskeskuse kohta, kantakse piiriüleste koordineerimiskeskuste loetellu, mille komisjon veebis avaldab.

Piiriülese koordineerimiskeskuse nimi	Piiriülese koordineerimiskeskuse kood	Postiaadress	Internetiaadress (1)	Telefon	Geograafiline ulatus (2)	Määramise/loomise kuupäev	Määramise/loomise õiguslik viide	Põhiülesanded (3)




Alus: artikli 4 lõige 4 ja artikli 13 lõike 1 punkt e

2. Piiriüleste koordineerimiskeskuste kontaktandmed

Teave, mille liikmesriigid esitavad alltoodud tabelis iga piiriülese koordineerimiskeskuse kohta, võimaldab komisjonil täita oma ülesandeid, mis on seotud koordineerimise, suutlikkuse suurendamise ja teadmiste jagamisega. Seda teavet ei avalikustata.

Kontaktisik	Ametikoht	E-posti aadress	Telefon




Alus: artikli 4 lõige 4

3. Teave liidu ühtse piiriüleste toimikute avaliku registri jaoks

Teave, mille piiriülesed koordineerimiskeskused või pädevad asutused esitavad alljärgnevas tabelis iga piiriülese toimiku kohta, kantakse liidu ühtsesse piiriüleste toimikute avalikku registrisse, mille komisjon veebis avaldab. See teave võimaldab komisjonil täita oma ülesandeid, mis on seotud koordineerimise, suutlikkuse suurendamise ja teadmiste jagamisega.

Toimiku kood

Toimiku pealkiri

[200] (4)

Piiriülesesse koordineerimiskeskusesse esitamise kuupäev

Komisjoni teavitamise kuupäevad

a)	esimene teavitamine;

b)	täiendavad teavitamised

Takistuse kirjeldus

[5 000 ]

Algataja nimi

Takistuse geograafiline piirkond (5)

Toimiku staatus

1 – Ei ole veel hinnatud;

2 – Algatajalt saadava lisateabe ootel (6) või lõpetatud, kuna algatajalt ei saadud piisavalt teavet; (7)

3 – Takistust ei tuvastatud või takistus ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse;

4 – Toimik suletud selle dubleerimise tõttu; (8)

5 – Hinnatud, edasine tegevus otsustamisel;

6 – Toimik edastatud teisele piiriülesele koordineerimiskeskusele või asjaomasele asutusele; (9)

7 – Protsess võimaliku lahenduse saavutamiseks käivitatakse piiriülese tegevuse hõlbustamise vahendi raames;

8 – Protsess võimaliku lahenduse saavutamiseks käivitatakse muu vahendi raames; (10)

9 – Takistus kõrvaldatud (osaliselt või täielikult); (11)

10 – Otsus takistust mitte kõrvaldada.

Toimikut muudeti viimati (kuupäev)

Järelmeetmete kirjeldus

[5 000 ] Kui on asjakohane

Kasutatud lahenduse õiguslik viide (12)

Kui on asjakohane

Toimiku veebileht

Kui on asjakohane

Toimiku kohta avaldatud materjalid

Kui on asjakohane

Alus: artikli 5 lõike 3 punkt e ja artikli 13 lõike 1 punkt a

4. Algatajate kontaktandmed

Alltoodud tabelis piiriüleste toimikute kohta teabe esitamine on liikmesriikidele vabatahtlik. See võimaldab komisjonil täita oma ülesandeid, mis on seotud suutlikkuse suurendamise ja teadmiste jagamisega. Seda teavet töödeldakse üksnes isiku vabatahtlikult ja selgesõnaliselt väljendatud loal ning seda ei tohi avalikustada.

Algataja kontaktisik	Ametikoht	E-posti aadress



Alus: artikli 5 lõike 3 punkt e ja artikli 13 lõike 1 punkt a

2. jagu

Teave, mille esitavad liikmesriigid, kellel ei ole piiriüleseid koordineerimiskeskuseid

1. Asjaomaste asutuste loetelu

Teave, mille liikmesriigid esitavad alltoodud tabelis iga asjaomase asutuse kohta, kantakse asjaomaste asutuste loetellu, mille komisjon veebis avaldab.

Asjaomase asutuse nimi	Postiaadress	Telefon



Alus: artikli 6 lõige 1

2. Teave liikmesriikidelt, kellel ei ole piiriüleseid koordineerimiskeskusi; tuleb esitada igal aastal hiljemalt 31. detsembriks

Kokkuvõte peamistest sammudest, mis on viimase aasta jooksul tehtud seoses ühest või mitmest piiriülesest koordineerimiskeskusest saadud teabega, mis käsitleb tuvastatud piiriüleseid takistusi, sealhulgas teave nende kõrvaldamiseks võetud kõigi meetmete kohta ja muu asjakohane teave.	[8 000 ] (13)
Alus: artikli 13 lõike 1 punkt a

(1) Vastavalt artikli 5 lõike 3 punktile e.

(2) Täidetakse artikli 4 lõike 2 kohaselt loodud ühise piiriülese koordineerimiskeskuse puhul.

(3) Vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

(4) Nurksulgudes esitatud arv tähistab maksimaalset tähemärkide arvu ilma tühikuteta.

(5) Piiriülese takistusega seotud territoriaalüksuste NUTS 3 koodid. Kui takistus puudutab ainult osa ühest või mitmest territoriaalüksusest, võib NUTS 3 koodid asendada nende osade LAU koodidega.

(6) Vastavalt artikli 9 lõikele 2.

(7) Vastavalt artikli 9 lõike 2 teisele lõigule.

(8) Asjakohasel juhul märkige ühesuguste toimikute puhul selle toimiku kood, mis jääb avatuks.

(9) Asjakohasel juhul märkige ühesuguste toimikute puhul selle toimiku kood, mis jääb avatuks.

(10) Asjakohasel juhul märkige artikli 9 lõike 6 punktide a, b ja c kohaselt kavandatud või kasutatud vahendi laad.

(11) Asjakohasel juhul märkige, kas takistus on kõrvaldatud osaliselt või täielikult.

(12) Asjakohasel juhul viide õigus- või haldusaktile, mille alusel lahendus (kasvõi osaline) kasutusele võeti.

(13) Nurksulgudes esitatud arv tähistab maksimaalset tähemärkide arvu ilma tühikuteta.