LISA

„ Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline kaubanduse vaheleping

Kohaldamise alguskuupäev

1.2.2025

Kahepoolsed kaitseklauslid ja/või muud mehhanismid

Viienda peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ C jagu „Kahepoolsed kaitsemeetmed“

Lepingu säte/sätted

Artikli 5.9 punkt b

„b)

„üleminekuperiood“ –

i)	seitsme aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või

ii)	kui tegemist on kaubaga, mille puhul kahepoolset kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise 2. lisas esitatud tariifitabelis on ette nähtud seitsmeaastane tollitariifide kaotamise periood, siis vastav tollitariifide kaotamise periood, millele lisandub kaks aastat.“

Artikli 5.10 lõike 2 punkti b alapunkt ii

„ii)	käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kauba puhul kehtinud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär.“

Artikli 5.11 lõike 1 punkt c

„1.	Kahepoolset kaitsemeedet võib kohaldada üksnes:

…

c)	kuni artikli 5.9 punktis b määratletud üleminekuperioodi lõpuni.“

Artikli 5.11 lõige 2

„2.	Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see määr, mis oleks kauba suhtes kehtinud vastavalt lepinguosalise tariifitabelile, mis on esitatud 2. lisas.“

Artikli 5.11 lõige 3

„3.	Selleks et hõlbustada asjaomase tootmisharu kohanemist olukorras, kus kahepoolset kaitsemeedet kohaldatakse eeldatavasti rohkem kui ühe aasta jooksul, liberaliseerib meedet kohaldav lepinguosaline selle järk-järgult korrapäraste ajavahemike järel meetme kohaldamisaja jooksul.“

Artikkel 5.14.

„1.

Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kahepoolset kaitsemeedet sellise kauba impordi suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet juba kohaldatud, enne, kui on möödunud ajavahemik, mis võrdub poolega ajast, mille jooksul kaitsemeedet vahetult eelneval ajavahemikul kohaldati. Kahepoolset kaitsemeedet, mida on sama kauba suhtes kohaldatud rohkem kui üks kord, ei tohi artikli 5.11 lõike 1 punkti b kohaselt veel kahe aasta võrra pikendada.

Lepinguosaline ei kohalda sama kauba suhtes ja sama ajavahemiku jooksul:

a)	käesoleva lepingu kohast kahepoolset kaitsemeedet või ajutist kahepoolset kaitsemeedet ning

b)	GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast üldist kaitsemeedet.“

Artikkel 5.15

„Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad *

Kui Tšiili päritolustaatusega kaupa imporditakse Euroopa Liidu ühe või mitme äärepoolseima piirkonna territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad asjaomase piirkonna territooriumiga.

Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel:

a)	impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest allikatest pärit impordiga ning

b)	lõikes 1 osutatud impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas müügi- ja tootmismahule, finantsolukorrale ja tööhõivele.

Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva jao muid kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavaid sätteid ka käesoleva artikli alusel võetud kaitsemeetmete suhtes. Käesoleva jao muudes sätetes esinevaid viiteid „olulisele kahjule“ käsitatakse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade puhul „tõsise halvenemisena“.

Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion, Mayotte, Saint Martin, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka riigi või ülemereterritooriumi suhtes, mis muudab oma staatuse äärepoolseimaks piirkonnaks Euroopa Ülemkogu otsusega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõikes 6 sätestatud menetlusele, alates kõnealuse otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Kui Euroopa Liidu äärepoolseim piirkond ei ole pärast kõnealust menetlust enam äärepoolseim piirkond, lõpetatakse käesoleva artikli kohaldamine selle riigi või ülemereterritooriumi suhtes alates Euroopa Ülemkogu sellekohase otsuse kuupäevast. Euroopa Liit teavitab Tšiilit kõigist muudatustest selles, milliseid territooriume käsitatakse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadena.“

Artikli 5.17 lõige 2

„2.

Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad omamaised tootjad, kelle toodang kokku moodustab üle 50 % samasuguste või otseselt konkureerivate kaupade omamaisest kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Pädev uurimisasutus ei algata uurimist, kui taotlusele toetust avaldavate omamaiste tootjate toodang moodustab vähem kui 25 % omamaise tootmisharu toodetavate samasuguste või otseselt konkureerivate kaupade omamaisest kogutoodangust.“

Artikli 5.18 lõike 3 punkt a

„a)

tõendid olulise kahju või selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi suurenemine käesoleva lepingu kohaselt tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena; uurimine näitab objektiivsete tõendite alusel põhjusliku seose olemasolu asjaomase kauba suurenenud impordi ja olulise kahju või selle ohu vahel; lisaks suurenenud impordile uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid tagamaks, et kõnealuste tegurite põhjustatud olulist kahju või selle ohtu ei omistata suurenenud impordile;“

Artikli 5.18 lõige 5

„5.	Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib käesoleva artikli kohase uurimise lõpule 12 kuu jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.“

Artikli 5.19 lõige 2

„2.

Konfidentsiaalset teavet andvatel huvitatud isikutel palutakse esitada selle mittekonfidentsiaalne kokkuvõte või, kui sellised isikud märgivad, et teavet ei saa kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust piisaval määral aru saada. Kui pädev uurimisasutus leiab, et konfidentsiaalsuse taotlus ei ole põhjendatud ja kui asjaomane huvitatud isik kas ei soovi teavet avalikustada või lubada selle avaldamist üldistatud või kokkuvõtlikul kujul, võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle tõendatakse asjakohastest allikatest kättesaadavate andmete põhjal, et asjaomane teave on õige.“

Artikkel 5.22

„Selleks et hõlbustada dokumentide esitamist kaitsemeetmete menetluse raames, aktsepteerib menetluse eest vastutav lepinguosalise pädev uurimisasutus dokumente, mille huvitatud isikud on esitanud inglise keeles, tingimusel et need isikud esitavad hiljem, pädeva asutuse määratud pikema tähtaja jooksul, dokumentide tõlke kaitsemeetmete menetluse keelde.““