(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2019/244 (2) tasakaalustavad tollimaksud Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes (edaspidi „algsed meetmed“). Algsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi algseks uurimiseks.

(2)

Praegu kehtib valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes 25–33,4 % suurune tasakaalustav tollimaks, koostööd teinud, valimisse kaasamata äriühingutele 28,2 % suurune tasakaalustav tollimaks ja kõigile muudele Argentina äriühingutele 33,4 % suurune tasakaalustav tollimaks. 2019. aasta veebruaris kiitis komisjon samuti heaks Argentina eksportijate pakutud kohustused, (3) mis seisnesid iga-aastases tollimaksuvabas kvoodis Argentina ametlikul sojaõli hinnal põhineva miinimumhinnaga (millele lisanduvad tootmis- ja veokulud) biodiislikütusele.

(3)

Biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid meetmeid, kui import on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) (4) või Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“), (5) ja tasakaalustusmeetmeid, kui import on pärit Indoneesiast (6) või USAst (7).

(4)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (8) sai komisjon alusmääruse artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 10. novembril 2023 Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“ või „EBB“) liidu biodiislikütuse tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(6)

Enne aegumise läbivaatamise algatamist teatas komisjon Argentina valitsusele, (9) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud taotluse, ning kutsus Argentina valitsust osalema konsultatsioonidel kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7. Konsultatsioonid toimusid 5. veebruaril 2024. Argentina valitsusega ei jõutud aga vastastikusele kokkuleppele. Võttes arvesse alusmääruse artikli 18 lõiget 2, koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele tõenditele, mille põhjal komisjon algatas uurimise. See märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Märgukirjas käsitleti Argentina valitsuse esitatud asjaomaseid märkusi ja tehti neist kokkuvõte.

(7)

Pärast konsulteerimist määruse (EL) 2016/1036 (10) artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 9. veebruaril 2024 alusmääruse artikli 18 alusel aegumise läbivaatamise seoses Argentinast (edaspidi „asjaomane riik“) pärit biodiislikütuse impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (11).

(8)

Subsideerimise jätkumise uurimine kestis 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(9)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele Argentina tootjatele, Argentina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele ning kutsus neid osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

15. märtsil 2024 esitatud seisukohas vaidlustas Argentina biokütuste koda (edaspidi „CARBIO“) algatamise põhjendusega, et taotluses esitatud kahju analüüsis ei olnud arvesse võetud muid tegureid, mis võivad kahju tekitada. Samuti väitis CARBIO, et taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud, eeskätt mis puudutab eeldust, et kui tasakaalustusmeetmetel lastaks aeguda, kasvaks Argentinast pärit biodiislikütuse import hüppeliselt ja põhjustaks liidu tootmisharule kahju.

(12)

Komisjon oli arvamusel, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid, millest nähtus, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise. Pole välistatud, et taotluses on teatavaid lünki või andmeid, mis ei ole liidu tootmisharule hõlpsasti kättesaadavad, kuid see ei sea kahtluse alla üldist järeldust, et olemas olid piisavad tõendid, mis põhjendasid edasist uurimist. Peale selle ei ole algatamisel ja muudel uurimisetappidel samad tõendamisstandardid. Komisjon lükkas CARBIO väited tagasi.

(13)

Algatamise kohta esitatud märkustes väitsid CARBIO ja Argentina valitsus, et alates algsest uurimisest oli õigusaktides tehtud asjakohaseid muudatusi, eeskätt seoses Santa Fe provintsis kehtivate maksuvabastuste ja omamaise biodiislikütuse segamise kohustusega. Peale selle märkisid nad, et uurimise käigus tehakse õigusaktides eeldatavalt veel muudatusi.

(14)

Komisjon võttis seda teavet arvesse asjaomaste subsiidiumikavade analüüsis (põhjendused 35–51 ja 271–283) ja tõenäosuse analüüsis (põhjendused 323–330).

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(16)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon tugines valimi moodustamisel samasuguse toote tüüpilistele toodangu- ja müügimahtudele liidus ajavahemikul 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023. Arvesse võeti ka valimi tootevalikut. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Võttes arvesse algatamise ajal saadaval olnud teavet, moodustasid valimisse kaasatud liidu tootjad ligikaudu 15 % samasuguse toote hinnangulisest toodangu kogumahust liidus ja 24 % vastanud tootjate müügimahust liidus. Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ükski isik märkusi ei esitanud. Liidu tootjate valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(17)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(18)

Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(19)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Argentina tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Argentina esindusel kindlaks teha muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)

Nõutud teabe esitasid seitse asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast, kes kuuluvad kahte kontserni, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide impordimaht moodustas 68 % Argentinast liitu suunatud impordi kogumahust vastavalt Eurostati andmetele läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud Argentina valitsusele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, ühele sõltumatule importijale ja taotluse esitajale. Need küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt, (12) välja arvatud Argentina valitsusele ja taotluse esitajale suunatud küsimustikud, mis tehti kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

(22)

Küsimustikule esitasid vastused Argentina valitsus, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, valimisse kaasatud liidu tootjad, sõltumatu importija ja taotluse esitaja.

(23)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise ja kahju jätkumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks.

(24)

Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti Argentina valitsuse ja järgmiste äriühingute valdustesse:

(25)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti algse uurimise käigus, st mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid, mis esinevad puhtal kujul või osana segust (edaspidi „vaatlusalune toode“), ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98  (TARICi koodid 1516 20 98 21, 1516 20 98 29 ja 1516 20 98 33), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518 00 91 21, 1518 00 91 29 ja 1518 00 91 33), ex 1518 00 95 (TARICi kood 1518 00 95 21), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518 00 99 21, 1518 00 99 29 ja 1518 00 91 33), ex 2710 19 42 (TARICi koodid 2710 19 42 21 ja 2710 19 42 29), ex 2710 19 44 (TARICi koodid 2710 19 44 21, 2710 19 44 29 ja 2710 19 44 33), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710 19 46 21, 2710 19 46 29 ja 2710 19 46 33), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710 19 47 21, 2710 19 47 29 ja 2710 19 47 33), 2710 20 11 , 2710 20 16 , ex 3824 99 92 (TARICi koodid 3824 99 92 10, 3824 99 92 14 ja 3824 99 92 17), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826 00 90 11, 3826 00 90 19 ja 3826 00 90 33) (13).

(26)

Vaatlusalust toodet saab toota erinevate protsesside abil, nagu õlide ja rasvade ümberesterdamine, Fisher-Tropsch meetod või taastuvate lähteainete vesiniktöötlus. See on taastuvkütus, mida toodetakse eri toorainetest, sh taimeõlidest, nagu rapsiõli, sojaõli või palmiõli, kasutatud toiduõlist, loomsetest rasvadest või biomassist.

(27)

Uurimisest nähtus, et Argentinas toodetud biodiislikütus on üksnes sojaõlist saadud sojaoa metüülester (SME), samal ajal kui suur osa liidus toodetud biodiislikütusest on rapsiseemne metüülester (RME). Nii SME kui ka RME kuuluvad rasvhapete metüülestrite (FAME) kategooriasse.

(28)

Biodiislikütust kasutatakse enamasti transpordisektoris, peamiselt fossiildiislikütusega segatuna, ent ka puhtal kujul.

(29)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Argentinast pärit vaatlusalune toode.

(30)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust algses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(31)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(32)

Toote määratluse kohta märkusi ei esitatud.

(33)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon esmalt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(34)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ning Argentina valitsuse ja koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

(35)

Alates algsest uurimisest on biodiislikütuse tootmisharuga seonduvas Argentina valitsuse sooduspoliitikas tehtud järgmised muudatused.

(36)

Iga subsiidiumikavaga seotud õigusaktide muudatusi analüüsitakse asjaomastes jaotistes, kuid üldisemal tasandil kaotas 2021. aasta mais kehtivuse biokütuste õigusraamistikku käsitlev seadus nr 26093, mis kehtestati 2006. aastal ja mida analüüsiti algse uurimise käigus (edaspidi „2006. aasta biokütuste seadus“) (14). Seega asendati see 2021. aastal seadusega nr 27640 (edaspidi „2021. aasta biokütuste seadus“), mis oli jõus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal (15).

(37)

2021. aasta biokütuste seadusega nähti ette omamaine biodiislikütuse segamise kohustus, millega omamaistele vertikaalselt integreerimata biodiislikütusetootjatele määrati igakuised kvoodid biodiislikütuse tarnimiseks omamaistele segajatele valitsuse reguleeritud kindlate hindadega.

(38)

Sel eesmärgil usaldati 2021. aasta biokütuste seaduses täitmise tagamine energiatalitusele, kellel on muu hulgas järgmised ülesanded: „reguleerida ja hallata biokütuste tootmist, turustamist ja säästvat kasutamist ning teha selle üle järelevalvet“; „teha auditeid ja inspektsioone ettevõtetes ja rajatistes, kus toodetakse, ladustatakse ja/või segatakse biokütuseid“; „kohaldada [2021. aasta biokütuste seadusega] ettenähtud karistusi“; „tagada, et olemas on vajalikud sisendid kohustuslikus korras segatavate biokütuste valmistamiseks, tegutseda vahendajana ja kehtestada mehhanismid, mida peetakse vajalikuks selleks, et kõnealuste sisendite soetamine toimuks tavapärastel turutingimustel ja ilma moonutusteta, ning kehtestada vajaduse korral kõnealustele sisenditele ekspordi piirhind, millest arvatakse maha vastavad kulud“; „määrata kindlaks segamiskohustuse täitmiseks tarnitavad biokütuste kogused“; „määrata kindlaks hinnad, millega tohib müüa fossiilkütustega segamisele kuuluvaid biokütuseid“ (16).

(39)

2021. aasta biokütuste seaduse kohaselt kohaldati omamaise segamiskohustuse täitmiseks tarnitud biodiislikütuse suhtes kohaliku sisendi kasutamise nõuet – see pidi olema „toodetud Argentina Vabariigis asuvates tehastes ja riigist pärit toorainest“ (17). Kohapealsel kontrollkäigul kinnitas Argentina valitsus, et sojaõli, mida kasutati segamiskohustuse täitmiseks tarnitud biodiislikütuse tootmiseks, pidi olema pärit Argentinast. See tähendab, et biodiislikütus, mida kasutati segamiskohustuse täitmiseks, pidi olema toodetud Argentina tehastes ja omamaisest lähteainest (18).

(40)

2021. aasta biokütuste seaduses oli sätestatud järgmine: „Biodiislikütust tarnivad igakuistes kogustes […] äriühingud, kes toodavad kõnealust biokütust, kuid ei tegele ei otseselt ega kaudselt (kontrolliva ega/või kontrollitavate äriühingute kaudu) tegevusega, mis on seotud biodiislikütuse ja/või selle peamiste sisendite ekspordiga“ (19). Seega said biodiislikütuse segamise kohustuse täitmisel osaleda vaid vertikaalselt integreerimata äriühingud, kes ei olnud eksportijad, samal ajal kui biodiislikütust eksportivad suurettevõtted ei saanud tarnida oma toodet kohustuslikus korras segamiseks. Omamaise segamiskohustuse täitmisel ei osalenud järgmised valimisse kaasatud eksportivad tootjad: LDC Argentina S.A., Molinos Agro S.A. (edaspidi „Molinos Agro“) ja Viterra Argentina S.A. (edaspidi „Viterra Argentina“). Lisaks biodiislikütuse tootmisele ja eksportimisele tegelesid kõik need äriühingud sojaubade purustamisega sojaõli saamiseks, mida nad müüsid sisendina ka omamaistele biodiislikütuse tootjatele, kes osalesid omamaise segamiskohustuse täitmisel. Renova kontsernis olid aga lisaks Molinos Agrole ja Viterra Argentinale (eksportivad tootjad) ka äriühingud, kes tootsid biodiislikütust siseturu tarbeks ja/või tootsid biodiislikütust töötlemislepingute alusel eksportivatele tootjatele, kes selle hilisemas etapis eksportisid. Need äriühingud osalesid omamaise segamiskohustuse täitmisel.

(41)

Eespool kirjeldatust võib järeldada, et omamaise segamiskohustuse täitmisel osalevad biodiislikütusetootjad ei saa seaduse kohaselt tegeleda ekspordiga, mis tähendab, et Argentina valitsus eraldas omamaise ja ekspordituru ning asjaomased ettevõtjad.

(42)

Peale selle oli seaduses sätestatud järgmine: „Eespool osutatud tarne mõistes kaalutakse tarnijatena [üksnes] äriühinguid, kes vastavad käesoleva sätte tingimustele ning on saanud täitmise tagamise eest vastutavalt asutuselt seaduse nr 26093 alusel loa tarnida biodiislikütust segamiskohustuse täitmiseks käesoleva seaduse kehtivuse ajal […]“ (20). See tähendas, et uue seaduse alusel said tarnijad olla üksnes need äriühingud, kes tegelesid tarnimisega varasema segamiskohustuse alusel kooskõlas 2006. aasta biokütuste seadusega.

(43)

2006. aasta biokütuste seadusega ettenähtud segamiskohustuse kohaselt pidi biodiislikütuse sisaldus saadavas kütusesegus olema 10 %. 2021. aasta biokütuste seadusega langetati kõnealune kohustuslikus korras segamise määr 5 %-le (21). 2021. aasta biokütuste seaduse kohaselt võis energiatalitus langetada segamismäära koguni 3 %-le, kui ta on arvamusel, et majanduslike tingimuste tõttu peaks kütusehinnad olema madalamad, eeskätt juhul, „kui biodiislikütuse tootmise põhisisendite hinnatõus võib moonutada fossiilkütuste hinda tanklates“ (22). 2022. aasta juunis tõsteti kohustuslikus korras segamise määr resolutsiooniga nr 438/2022 aga 7,5 %-le (23).

(44)

Siiski tõstis Argentina valitsus biodiislikütuse kohustuslikus korras segamise määra läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses neljaks kuuks (2022. aasta juuni keskpaigast 2022. aasta oktoobri keskpaigani) ajutiselt 5 % võrra, 12,5 %-le (dekreediga nr 330/2022 ja resolutsiooniga nr 638/2022), kuna turul valitses diislikütuse nappus (24). Lisaks nendele äriühingutele, kes omamaise segamiskohustuse täitmisel tavapäraselt osalesid, tarnisid täiendavates kogustes biodiislikütust erandkorras ka biodiislikütuse eksportijad (25). Seda tegi ka Molinos Agros. Argentina valitsus märkis, et kõnealuse täiendavalt tarnitud biodiislikütuse hinnas võidi vabalt kokku leppida, kuid et dekreedi nr 330/2022 kohaselt oli ka kõnealuse ajutise lisakohustuse puhul hind reguleeritud maksimumhinna kujul (26).

(45)

Seega oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohustuslikus korras segamise määr poole kuu jooksul 12,5 % ja ülejäänud perioodi jooksul 7,5 %.

(46)

Kohapealsel kontrollkäigul selgitas Argentina valitsus, et Argentinas on olemas väike siseturg ka biodiislikütuse jaoks, mida ei kasutata segamiskohustuse täitmiseks. Sellel turul võivad osaleda ka biodiislikütuse eksportijad ja vertikaalselt integreeritud biodiislikütusetootjad. Kõnealune kohustuseväline turg moodustas vaid 1,5–2 % biodiislikütuse kogu siseturust.

(47)

Peale selle valitses Argentinas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – eeskätt ajavahemikus 2022. aasta detsembrist 2023. aasta juulini – ränk põud, mis kahjustas sojaubade ja ka muude põllumajanduskultuuride tootmist. See on selgelt nähtav jooniselt 1, mille kohaselt kahanes sojaubade, maisi- ja nisutoodang sellel perioodil märkimisväärselt (põhjendus 125). Sellegipoolest püsis tootmisvõimsus vaatamata põuale stabiilsena ja pärast põuda toodang suurenes, nagu on näha jooniselt 1. Seepärast pidas komisjon põuda ajutiseks nähtuseks.

(48)

Kuigi üldiselt on sojaubade toodang Argentinas piisav nõudluse täitmiseks, olid valimisse kaasatud eksportivad tootjad seetõttu 2023. aastal sunnitud importima sojaube naaberriikidest, kus põud ei olnud nii ulatuslik: Paraguay, Brasiilia põhjapoolsed piirkonnad ja Boliivia. Seda kinnitas ka avalikult kättesaadav teave (27).

(49)

Kõnealune sojaubade import toimus ajutise impordikorra alusel, nii nagu esialgse uurimise puhul. Ajutine impordikord sarnaneb ELi seestöötlemise protseduuriga ning selle puhul ei kohaldata imporditollimakse, kui sisendit töödeldakse ja saadav toodang reeksporditakse.

(50)

Ajutise impordikorra alusel imporditud sojaube kasutati üksnes sojajahu ja -õli, mitte biodiislikütuse tootmiseks ja reeksportimiseks. Õigupoolest põhineb ajutine impordikord imporditava sisendi ja reeksporditava toodangu ümberarvestuskursil, mida võidakse kohaldada sojaubade purustamisele sojajahuks ja -õliks ning nende toodete reekspordile, kuid mitte biodiislikütuse edasisele tootmisele ja reekspordile, mis kujutavad endast teist tootmisetappi väärtusahela järgmises etapis.

(51)

Imporditud sojaube võib biodiislikütuse tootmiseks kasutada üksnes juhul, kui need on tegelikult imporditud, erinevalt ajutise impordikorra alusel toimuvast impordist. See tingimus ei olnud mitmel põhjusel täidetud. Esiteks kohaldati Mercosuri riikidest (nt Paraguay, Brasiilia ja Uruguay) imporditud sojaubade (ning ka sojaõli ja biodiislikütuse) suhtes nn välisvaluuta ostu maksu (impuesto PAIS (Para una Argentina lnclusiva y Solidaria)), mis arvutatakse protsendimäärana impordi CIF-väärtusest. Peale selle kohaldati Mercosuri mittekuuluvatest riikidest (nt Boliivia) imporditud sojaubade (ning ka sojaõli ja biodiislikütuse) suhtes impuesto PAIS-maksu kõrval ühtset Mercosuri imporditollimaksu ja statistikalõivu. Seepärast on sojaubade import Argentinasse kulukas ja seetõttu ei ole see majanduslikult atraktiivne. Teiseks selgitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et võrreldes Argentinas toodetud sojaubadega oli Paraguayst ja Brasiiliast imporditud sojaubade puhul keerulisem saada sojaubade kestlikkuse sertifikaate, mida on vaja teatavatesse sihtkohtadesse, eelkõige ELi eksportimiseks. See on seotud eeskätt vastavusega raadamisvastastele eeskirjadele, mis Argentina tohutu suuri puudeta tasandikke ei puuduta. Samuti pidi segamiskohustuse täitmiseks kasutatud biodiislikütus (mis moodustab suurima osa siseturust, nagu on osutatud põhjenduses 46) olema toodetud Argentina tehastes ja omamaistest lähteainetest. Seega sai imporditud sojaube kasutada üksnes selleks, et toota biodiislikütust ülejäänud, väga väikesele osale siseturust, mida kõnealune kohustus ei hõlmanud, või siis eksporditurgudele, kusjuures eksportimine ei olnud majanduslikult otstarbekas ja arvestada tuli eespool kirjeldatud sertifitseerimisprobleemidega.

(52)

Taotluse esitaja osutas oma taotluses komisjoni algses uurimises tehtud järeldustele selle kohta, et Argentina valitsus oli volitanud või suunanud sojaubade kasvatajaid ellu viima oma eraldatud siseturu loomise poliitikat ning tarnima sojaube biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest. Peale selle tegi komisjon algses uurimises samuti kindlaks, et Argentina valitsus tagas kasu, mis seisnes selles, et omamaiste biodiislikütusetootjate makstud hind erines hinnast, mida nad oleksid maksnud juhul, kui Argentinas oleksid sojaubade puhul valitsenud turutingimused. Lisaks leiti, et Argentina valitsuse meetmed olid konkreetsed, sest need piirdusid üksnes rühma ettevõtjate või tootmisharudega, sealhulgas omamaise biodiislikütuse tootmisharuga.

(53)

Taotluse esitaja väitis, et neid meetmeid kohaldatakse endiselt ning et need on Argentina biodiislikütuse tootmisharule järgnevatel aastatel kättesaadavad. Väidetavalt võimaldatakse nende meetmetega Argentina biodiislikütuse tootmisharul osta toorainet madalamate kuludega, et soodustada biodiislikütuse tootmist ja eksporti.

(54)

20. jaanuaril 2025 teatas komisjon Argentina valitsusele, et ta võib alljärgnevalt kirjeldatud põhjustel olla sunnitud tuginema kättesaadavatele faktidele vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida muu hulgas piisavast väiksema tasu eest sojaubade pakkumise kaudu biodiislikütuse tootmisharule antud väidetava toetuse olemasolu ja ulatust.

(55)

Kõigepealt palus komisjon Argentina valitsusel küsimustikus esitada kõikide vaatlusaluse toote tootmiseks sojaube ja -õli tarnivate äriühingute kontaktandmed (nimi, aadress, e-posti aadress).

(56)

Oma vastuses esitas Argentina valitsus vaid sojaõli turustamise väärtusahelas tegutsevate ettevõtjate nimed ja aadressid, kuid mitte andmeid sojaubade tarnijate kohta. Argentina valitsus selgitas, et esitas üksnes teabe, mille edastamine ei oleks tema väitel vastuolus õiguslike piirangutega, mis on kehtestatud äriühingute konfidentsiaalsuse kaitsmiseks seaduse nr 17622 (eeskätt artiklid 11 ja 13) ja täiendavate eeskirjade alusel.

(57)

Puudustele viitavas kirjas küsis komisjon sojaubade tootjate kontaktandmeid uuesti, arvestades et Argentina valitsus esitas Argentina sojaubade tootjate koguarvu vastavalt föderaalse riikliku maksuameti lihtsustatud põllumajandusteabe süsteemi andmetele ning et seega peaks tal kõnealune teave olemas olema.

(58)

Vastuseks märkis Argentina valitsus, et asjaomaste äriühingute kohta ei saanud teavet edastada seetõttu, et see kuulus seaduse nr 17622 kohaldamisalasse ning oli samal ajal kaitstud maksusaladuse seaduse nr 11683 artikli 101 alusel; seega ei saanud kõnealust teavet uurimise käigus esitada.

(59)

Teiseks palus komisjon küsimustikus Argentina valitsusel nimetada ka kümme suurimat i) sojaubade ja ii) sojaõli tootjat Argentinas ning edastada kõigi kohta järgmised andmed: a) nimi, b) asukoht ja c) ettevõtte omandistruktuur (nt kas see kuulub riigile, on ühisomandis, eraomandis, välisomandis). Peale selle palus komisjon Argentina valitsusel esitada Argentina kõigi kümne suurima i) sojaubade ja ii) sojaõli tootja ja turustaja puhul andmed direktorite nõukogu ja juhatuse liikmete kohta ning tuua välja liikmed, kes on ühtlasi valitsusametnikud või töötavad mõnes valitsusasutuses või avaliku sektori asutuses.

(60)

Oma vastuses märkis Argentina valitsus, et taotletud teave kuulub seaduse nr 17622 ja seda täiendavate määruste kohaldamisalasse ning et seda ei saa esitada.

(61)

Puudustele viitavas kirjas kordas komisjon eespool osutatud taotlust, võttis teadmiseks Argentina valitsuse vastuse küsimustikule, märkis, et sai seaduse nr 17622 kohaldamisalast esiti aru, ning viitas ühtlasi mitmele muule juhtumile, kus sojaubade tarnijad edastasid provintsi tasandi ja keskasutustele asjakohaseid andmeid, mis nähtavasti ei kuulunud seaduse nr 17622 kohaldamisalasse. Peale selle uuris komisjon, kas äriregistrile edastatakse üldnõudena teavet äriühingu omandistruktuuri ning ka direktorite nõukogu koosseisu kohta.

(62)

Oma vastuses täpsustas Argentina valitsus, et põllumajandus-, loomakasvatus- ja kalandustalituse teave on seaduse nr 17622 alusel kaitstud ning et seepärast ei saanud seda uurimise raames esitada. Peale selle selgitas Argentina valitsus, et Argentinas vastutab iga provints ja autonoomne territoorium oma äriregistri loomise ja pidamise eest, ning kinnitas, et andmeid äriühingu omandistruktuuri ja direktorite nõukogu koosseisu kohta edastatakse äriregistrile näiteks Buenos Airese autonoomses linnas. Äriühingu omandistruktuuri kohta kättesaadav teave sõltub üksuse õiguslikust korraldusest ning direktorite nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed on kättesaadavad, kuid kõik andmed ei ole avalikud, mistõttu ei saanud neid uurimise käigus esitada.

(63)

Kolmandaks palus komisjon küsimustikus Argentina valitsusel edastada A liide (küsimustik sisendite tarnijatele) i) kümnele suurimale asjaomaste sisendmaterjalide tootjale ja turustajale ning ka ii) kõigile muudele sojaubade ja -õli tootjatele ja turustajatele, kes on tarninud sisendeid kahele valimisse kaasatud eksportijale. Sellega seoses teatas komisjon Argentina valitsusele, et palus igal koostööd teinud äriühingul koostada nimekirja kõigist oma asjaomaste sisendmaterjalide tarnijatest, ning suunas Argentina valitsust koostööd teinud eksportivate tootjatega suhtlema. Samuti taotles komisjon tõendusmaterjali (e-kirja, kirja või faksi koopia), mis kinnitaks, et Argentina valitsus saatis A liite asjaomastele tootjatele ja turustajatele, ning võimaluse korral tõendeid selle kohta, et tootjad ja turustajad said A liite kätte (nt vastuvõtuteatis).

(64)

Oma vastuses ei esitanud Argentina valitsus taotletud teavet ega täpsustanud, kas tal on kõnealune teave juba olemas või kas ta edastas A liite asjaomastele sisendite tootjatele ja turustajatele. Ta märkis üksnes, et taotletud teave kuulub seaduse nr 17622 ja seda täiendava määruse kohaldamisalasse ning et seega ei saa seda esitada.

(65)

Puudustele viitavas kirjas kordas komisjon oma taotlust ning selgitas, et ta ei soovi Argentina valitsuselt teavet, vaid lihtsalt abi kõnealuse teabe saamisel sojaubade tarnijatelt.

(66)

Oma vastuses selgitas Argentina valitsus, et sai komisjoni taotlusest igati aru, kuid kordas, et tal puudub õiguslik alus, mille põhjal saaks taotletud teabe esitada, arvestades et äriühingute andmed on kaitstud maksusaladuse seaduse nr 11.683 artikli 101 alusel, mistõttu ei saanud neid käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus esitada. Taas kord ei täpsustanud Argentina valitsus oma vastuses, kas ta edastas A liite asjaomastele sisendite tootjatele ja turustajatele, ega esitanud vastavaid tõendeid.

(67)

Kohapealsel kontrollkäigul arutas komisjon neid küsimusi Argentina valitsusega uuesti.

(68)

Vastusena osutas Argentina valitsus uuesti konfidentsiaalsuskohustustele, mida Argentina ametiasutused peavad järgima, kuid märkis ühtlasi, et tal ei olnud võimalik edastada registreeritud sojaoatootjate nimekirja esiteks seetõttu, et tootjate arv on viljelushooaegade lõikes erinev, ning teiseks seetõttu, et sojaubade tootjaid on iga viljelusaasta kohta ligikaudu 60 000. Argentina valitsus selgitas samuti, et biodiislikütuse segajate puhul on olukord teistsugune ning et seetõttu sai ta küsimustikule esitatud vastuses anda biodiislikütuse segajate nimed ja kontaktandmed. See on seepärast, et erinevalt sojaubade tootjatest peavad segajad registreeruma avalikkusele kättesaadavas registris, et kõnealuse äritegevusega tegeleda. Nagu on aga osutatud allpool põhjenduses 80, leidis komisjon, et Argentina valitsus oleks saanud hankida taotletud teabe Argentina maksuhalduri andmebaasist.

(69)

Kokkuvõttes – mis puudutab sojaubade väidetavat pakkumist piisavast väiksema tasu eest – keeldus Argentina valitsus andmast juurdepääsu vajalikule teabele ja tõendusmaterjalile, mida komisjon oma küsimustikus, puudustele viitavas kirjas ja kohapealse kontrollkäigu ajal taotles, ega esitanud kõnealust teavet ega tõendusmaterjali.

(70)

Piisava koostöö puudumine ei võimaldanud komisjonil koguda kogu teavet, mida ta pidas käesolevas uurimises oma järelduste tegemiseks vajalikuks. Täpsemalt ei õnnestunud komisjonil saada teavet ega andmeid sojaubade ja sojaõli tootjate ega selle kohta, kuidas sojaubade, sojaõli ja biodiislikütuse ekspordimaks (vt põhjendused 101 ja 123) mõjutas sojaubade ja sojaõli tootjate toodangut ja hinnakäitumist, samuti tarnimist biodiislikütuse tootjatele.

(71)

See hõlmas järgmist teavet: sojaubade ja sojaõli tootjate identiteediandmed, riigi osaluse ja kontrolli määr suurimates ettevõtetes, sojaubade ja sojaõli tootjate käitumine ja otsused ekspordimaksude ja nende muudatuste kontekstis, nende tootmisstrateegiad ja võimalus üle minna teiste põllumajanduskultuuride kasvatamisele, põllumaa kättesaadavus ja juurdepääs põllumaale, turu omadused ja muutused seoses suurettevõtete ja VKEde eristamisega, nende müügi- ja turustuskanalid ning -strateegiad siseturul ja eksporditurgudel; hinnad ja hinnakujunduspõhimõtted siseturul ja eksporditurgudel, rahvusvahelise hinna mõju nende hinnakujunduspõhimõtetele, konkurentsiolukord siseturul ja eksporditurgudel, nende kasumlikkus aastate jooksul, võimaliku ülevõimsuse ja laovarude kogumise strateegiate mõju, siseturu ja eksporditurgude peamiste klientide import ja eksport, sealhulgas sojaubade purustamise sektori roll ja selle sektori antav lisaväärtus, samuti purustamissektori konkurentsiolukord Argentinas ja rahvusvahelistel turgudel.

(72)

Kogu see teave ning kõik need andmed ja dokumendid olid vajalikud, kuna nende puudumise tõttu oli väga keeruline jõuda täpsele ja põhjendatud järeldusele selle kohta, kas väidetava subsiidiumikavaga, mis kujutas endast sojaubade pakkumist piisavast väiksema tasu eest, kaasnes subsideerimise jätkumine. Seetõttu takistas kogu selle vajaliku teabe puudumine uurimist olulisel määral.

(73)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et Argentina valitsus

(74)

Seda silmas pidades teatas komisjon 20. jaanuaril 2025 Argentina valitsusele kavatsusest kohaldada alusmääruse artikli 28 lõiget 1 ja palus Argentina valitsusel esitada märkused.

(75)

27. jaanuaril 2025 esitas Argentina valitsus oma märkused alusmääruse artikli 28 lõike 1 kavandatud kohaldamise kohta. Selles küsimuses esitas märkused ka CARBIO.

(76)

Põhimõtteliselt tunnistas Argentina valitsus, et esitatud teave oli osaliselt mittetäielik või ei olnud nõutava üksikasjalikkusega, eeskätt mis puudutab sojaubade tootjaid, kuid ei olnud nõus määratlusega, et kõnealune koostöö puudumine kujutas endast vajaliku teabe andmisest keeldumist ja märkimisväärset takistust uurimisele. Argentina valitsuse arvamuse kohaselt tuleks seda juhtumi asjaolusid arvestades pigem iseloomustada vajaliku teabe mitteesitamisena.

(77)

Eeskätt tuletasid Argentina valitsus ja CARBIO kõigepealt meelde, et käesolev aegumise läbivaatamine on seotud biodiislikütusega, mille sisend on sojaõli, mitte sojaoad. Seega on sojaubade tootmine biodiislikütuse tootmisega seotud vaid kaudselt ning kõnealuse teabe puhul ei ole tegemist vajaliku teabega. Komisjon aga käsitles oma analüüsis ekslikult kõiki väärtusahela eelnevaid etappe.

(78)

Komisjon märkis sellega seoses, et ta küsis vajalikku teavet selleks, et analüüsida taotluse esitaja taotluses kirjeldatud väidetavat subsideerimist, mis oli eeskätt seotud sojaubade – ehk biodiislikütuse peamise lähteaine – pakkumisega piisavast väiksema tasu eest nii, et sellest said kasu biodiislikütuse tootjad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(79)

Teiseks selgitas Argentina valitsus, et ta ei ole koostanud sellist sojaubade tootjate nimekirja, nagu komisjon taotles, ega pea sellist arvestust, mistõttu ei saanud ta kõnealust teavet esitada.

(80)

Komisjon ei olnud nõus väitega, et Argentina valitsus ei saa kõnealust uurimise jaoks vajalikku teavet esitada. Eeskätt juhtis komisjon tähelepanu, et oma märkustes alusmääruse artikli 28 kohaldamise kohta selgitas Argentina valitsus, et taotletud teabe kogumiseks oleks vaja olnud juurdepääsu Argentina maksuhalduri andmebaasile; see kinnitab, et Argentina valitsus oleks saanud taotletud teabe ette valmistada. Seega loobus komisjon määratlusest, et sojaubade tarnijate kontaktandmete puhul keelduti andmast juurdepääsu vajalikule teabele ja et sellega takistati märkimisväärselt uurimist, ning tegi järelduse, et Argentina valitsus jättis nõutud vajaliku teabe esitamata. Vaatamata sellele, kuidas kõnealust olukorda määratleda, võib aga jätkuvalt järeldada, et nõutud vajaliku teabe esitamata jätmisega keeldus Argentina koostööst, mistõttu komisjon ei saanud nimetatud teavet ja kohaldas alusmääruse artikli 28 lõiget 1.

(81)

Kolmandaks selgitas Argentina valitsus, et esitas kogu talle kättesaadava teabe, kuid et seaduste alusel ei saanud ta esitada muud liiki teavet, eeskätt mis puudutab Argentina kümne suurima sojaubade ja sojaõli tootja nime, asukohta, ettevõtte omandistruktuuri ning direktorite nõukogu ja juhatuse liikmete andmeid, sh nende sidemeid Argentina valitsusega.

(82)

Komisjon märkis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping sisaldab üksikasjalikke eeskirju ja kohustusi, mille alusel uuriv ametiasutus peab kaitsma konfidentsiaalset teavet. Komisjon leidis, et kui kõnealust teavet ei esitata, võib uuriv ametiasutus tugineda kättesaadavatele faktidele. Seepärast pidi komisjon jõusse jätma määratluse, et vajaliku teabe (Argentina kümne suurima sojaubade ja sojaõli tootja kohta) esitamisest keelduti ning et see takistas märkimisväärselt uurimist, ning lükkas kõnealuse väite tagasi.

(83)

Viimaks kommenteeris Argentina valitsus eespool põhjenduses 71 esitatud loetelu teabest, mida komisjonil ei õnnestunud saada – esiteks väitis ta, et sojaubade tootjate nimekiri ei oleks puuduva teabe probleemi lahendanud, teiseks, et Argentina vastas mitmele kõnealusele teabenõudele kontrolli käigus, ning kolmandaks, et teavet kasumlikkuse ja purustamise lisaväärtuse kohta oleks saanud muudest usaldusväärsetest allikatest, mille suhtes ei kehti samad õiguslikud nõuded nagu Argentina valitsusele, eeskätt valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt. Samuti esitas teavet teistele põllumajanduskultuuridele ülemineku suutlikkuse ja turuotsuste kohta Argentina sojaubade väärtusahela ühendus (Asociación de la Cadena de la Soja Argentina, edaspidi „ACSOJA“).

(84)

Komisjon märkis, et eespool põhjenduses 71 loetletud teabe puudumine ei olnud tingitud üksnes sellest, et sojaubade tootjate nimekirja ei esitatud, vaid sellest, et kogu nõutud teave (loetletud eespool põhjenduses 73) jäeti esitamata. Peale selle ei lükanud komisjon tagasi Argentina valitsuse esitatud muud teavet, ent kui Argentina valitsus oleks edastanud sojaubade tootjatele A liite, oleks saadud täpsemat teavet otse sojaubade tootjatelt. Samuti ei olnud komisjonil probleemi Argentina valitsuselt ja ACSOJA-lt kontrolli käigus saadud teabega, kuid see ei asenda esitamata jäetud teavet ega muuda järeldust, et Argentina valitsus ei teinud koostööd. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(85)

Kokkuvõttes tugines komisjon vajaliku teabe puudumisel kooskõlas alusmääruse artikliga 28 osaliselt faktidele, mis olid kättesaadavad, et teha oma järeldused põhjendustes 70 ja 71 loetletud uurimise aspektide kohta.

(86)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Argentina valitsus, et tal ei ole nimekirja sojaubade tootjatest.

(87)

Nagu on osutatud põhjenduses 80, ei väitnud komisjon, et Argentina valitsusel oli see nimekiri olemas, vaid juhtis tähelepanu, et Argentina valitsuse kinnituse kohaselt oleks olnud võimalik nõutud teavet koguda ja see esitada.

(88)

Peale selle väitis Argentina valitsus, et sellise nimekirja koostamine, samuti küsimustiku edastamine kümnele suurimale sojaubade ja sojaõli tarnijale, oleks andmetele juurdepääsu kõrval nõudnud ka nende õigussätete eiramist, mis takistavad Argentina valitsusel kõnealuse teabe jagamist kolmanda isikuga. Sellega seoses väitis Argentina valitsus, et komisjon viitas vääralt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu eeskirjadele ning et valitsusametnike kohustus seoses teatavat liiki teabele juurdepääsu ja selle jagamisega on eraldiseisev WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohasest konfidentsiaalse teabe käsitlemise menetlusest ega ole sellega seotud.

(89)

Samuti väitis Argentina valitsus, et komisjon oli nendest piirangutest teadlik alates algsest uurimisest ning oleks pidanud nimetama konkreetsed sojaubade tootjad, kes oleksid tema arvates kindlasti pidanud käesolevas uurimises osalema. Seega ei oleks nende tootjate puhul Argentina valitsuse suhtes kohaldatavad piirangud kehtinud ja neile oleks saanud küsimustikud edastada.

(90)

Komisjon märkis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaldamisalasse kuulub olukord, kus valitsusametnike suhtes on siduvad riigisisesed konfidentsiaalsuskohustused, nagu on juba selgitatud põhjenduses 82. Vastasel juhul võiks uuritav liige alati väita, et ei saa riigisiseste konfidentsiaalsuskohustuste tõttu subsiidiumivastase uurimise käigus koostööd teha. Komisjon on kohustatud esitatud konfidentsiaalset teavet kaitsma. Lisaks ei saa komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 29 lõikega 6 kasutada kogutud teavet ühelgi muul eesmärgil, sest subsiidiumivastase uurimise käigus saadud teavet tohib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti. Komisjon märkis veel, et ta ei saanud asjaolust, et Argentina valitsus ei saa kõnealust teavet esitada, varasema uurimise põhjal eelnevalt teadlik olla, kuna asjaolud võivad olla muutunud. Kuna Argentina valitsus ei esitanud sojaubade tootjate nimekirja ei algses uurimises ega käesoleval läbivaatamisel, ei saanud komisjon olla teadlik sellest, kes need tootjad on. Mis veelgi olulisem, Argentina valitsus pakkus selle võimaliku lahendusena välja alles pärast lõplike järelduste avalikustamist, st uurimise väga hilises etapis, mil seda võimalust ei oleks enam saanud kasutada, samuti ei selgitanud ta, miks konfidentsiaalsuspiirangud sel juhul ei kehtiks. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(91)

Argentina valitsus esitas samuti hulga väiteid seoses mitmesuguse põhjenduses 71 osutatud teabe puudumisega ning selgitas oma seisukohta igat tüüpi teabe suhtes või osutas vastustele, mille ta käesoleva aegumise läbivaatamise kontekstis oli esitanud.

(92)

Komisjon juba selgitas põhjenduses 84, et probleem ei seisnenud mitte Argentina valitsuse esitatud teabes, vaid teabes, mida Argentina valitsus ei esitanud või ei vahendanud, eeskätt seetõttu, et Argentina valitsus ei edastanud A liidet kunagi asjaomastele tarnijatele. A liites ei küsinud komisjon Argentina valitsuse seisukohta sojaubade ja sojaõli tarnijatelt küsitud teabe kohta. Komisjon oli Argentina valitsuse seisukohast juba teadlik tänu küsimustikule esitatud vastusele (mis oli küll mittetäielik) ning uuris seda seisukohta. Selle asemel soovis komisjon saada seisukohti ja teavet tarnijatelt, arvestades, et uuritud kava hõlmas sojaubade pakkumist piisavast väiksema tasu eest. Seepärast lükati see väide tagasi.

(93)

Tasakaalustatava subsiidiumi olemasolu kindlakstegemiseks peavad olema täidetud kolm järgmist tingimust: a) rahaline toetus või sissetuleku-/hinnatoetus; b) saadav kasu ja c) konkreetsus.

(94)

Esimese elemendi kohta järelduse tegemiseks analüüsis komisjon seda, kas Argentina valitsuse võetud meetmed toovad kaasa rahalise toetuse sellises vormis, et valitsus pakub Argentina biodiislikütust eksportivatele tootjatele sojaube piisavast väiksema tasu eest, tuginedes alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktile a, ja/või kas Argentina valitsuse võetud meetmed kuuluvad biodiislikütuse tootmisharu sissetuleku-/hinnatoetuse kategooria alla alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt.

(95)

Nagu algses uurimiseski, täheldas komisjon, et kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid sojaube siseturul kas seotud või sõltumatutelt äriühingutelt, et töödelda neid sojaõliks ja seejärel biodiislikütuseks. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei ostnud sojaõli selleks, et see järgnevalt biodiislikütuseks töödelda (v.a ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja väga väikesed ostud, mis moodustasid 0,004 % tema sojaubade ja sojaõli ostumahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), sest nad purustasid ise sojaube sojaõliks biodiislikütuse tootmise vaheetapina. Seepärast keskendutakse järgmistes alapunktides esitatud analüüsis sellele, kas Argentina valitsus pakkus sojaube (mitte sojaõli) piisavast väiksema tasu eest.

(96)

Alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv teises taandes on täpsustatud, et rahaline toetus on olemas, kui valitsus „teeb mõnele eraõiguslikule asutusele ülesandeks täita üht või mitut alapunktides i, ii ja iii nimetatud ülesannet, mis on tavaliselt valitsuse ülesanne, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest“. Alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iii kirjeldatud tüüpi funktsioonid esinevad, kui „valitsus pakub kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu ...“. Kõnealused sätted peegeldavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkte iii ja iv, ning neid tuleb tõlgendada ja rakendada asjakohast WTO menetluspraktikat arvesse võttes.

(97)

Kooskõlas WTO asjakohase menetluspraktikaga (28) analüüsis komisjon, kas algses uurimises tehtud järeldused seoses i) Argentina valitsuse sekkumise laadiga (st kas Argentina valitsuse sekkumine hõlmab sojaubade kasvatajate volitamist või suunamist), ii) volitatud asutuste olemusega (st kas sojaubade kasvatajad on eraõiguslikud asutused alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses) iii) ning volitatud või suunatud asutuste tegevusega (st kas volitatud või suunatud sojaoakasvatajad tarnisid sojaube Argentina biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest ning tegutsesid seega valitsuse volitusel) peavad paika ka käesoleval läbivaatamisel. Komisjon hindas kõiki aegumise läbivaatamise taotluses ja vastavates lisades meetme jätkumise kohta esitatud tõendeid, samuti uurimise käigus leitud tõendeid. Peale selle kontrollis komisjon ka seda, kas sojaubade kasvatajate täidetud ülesanne on tavaliselt valitsuse ülesanne (st kas sojaubade tarnimist sojaõli tootjatele piisavast väiksema tasu eest Argentinas saaks pidada valitsuse tüüpiliseks tegevuseks) ning kas see ülesanne erineb tegelikult menetlustest, mida valitsused tavaliselt järgivad (st kas sojaubade tegelik tarnimine kasvatajate poolt erineb tegelikult sellest, mida valitsus oleks tavaliselt ise teinud).

(98)

Komisjon analüüsis esmalt, kas Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule põhines jätkuvalt mõnel valitsuse poliitikal või oli see lihtsalt õigusaktides sätestatud üldiste regulatiivsete volituste „kõrvalmõju“. Nagu algses uurimiseski, keskenduti käesolevas uurimises eriti asjaolule, kas mõni avastatud hinnamoonutus oli osa valitsuse eesmärkidest või kaasnesid sellised moonutused pigem tahtmatult valitsuse üldise regulatiivse tegevusega. Vastavalt põhjenduses 85 esitatud järeldustele otsustas komisjon alusmääruse artikli 28 alusel osaliselt kasutada kättesaadavaid fakte, et määrata kindlaks, kas Argentina valitsus on sojaoa kasvatajaid volitanud või suunanud.

(99)

Algses uurimises järeldas komisjon, et mitme dokumendi kohaselt soovis Argentina valitsus poliitilise eesmärgina selgelt toetada ja arendada biodiislikütuse tootmisharu, eelkõige püüdes vähendada sisendmaterjalide (sojaubade) omamaist hinda ja seega pakkudes rahalist toetust biodiislikütuse tootmiseks (29). Peale selle järeldas komisjon, et kõnealune toetus tagati mitme meetme abil, mida kohaldati järjepidevalt (kuigi alates nende kehtestamisest 1994. aastal muudeti neid mitu korda), et langetada sojaubade omamaist hinda maailmaturu hindade tõusu arvessevõtmiseks (nagu Argentina valitsus ise õigusaktides kinnitas) ning eesmärgiga arendada Argentinas lisaväärtuse ahelat, mis muu hulgas hõlmab biodiislikütuse tootmisharu (30).

(100)

Ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetati biodiislikütuse tootmisharu mitme meetme abil, mida võis seostada Argentina valitsusega (sh sojaubade ekspordimaks; vastumeetmed muude teraviljade tootmisele, näiteks ekspordikvootide kehtestamise teel; muud meetmed sojaubade kasvatajate toetamiseks, st nõue, et omamaise segamiskohustuse täitmiseks kasutatav biodiislikütus peab olema kohalikku päritolu; subsiidiumid sojaubade tootjatele, et jätkata tootmist ja müüki siseturul biodiislikütuse tootjatele).

(101)

Algses uurimises selgitas komisjon, et kui sojaubade ekspordimaks 1994. aastal kehtestati, oli see 3,5 %, kuid et dekreediga nr 133/2015 tõsteti see 30 %-le (31). Selles küsimuses selgitas Argentina valitsus käesoleva uurimise algatamise kohta esitatud märkustes, et paljud vastavad resolutsioonid ei kehti enam. See puudutab järgmisi resolutsioone: 10/2007, 369/2007, 64/2008 ja 125/2008.

(102)

Pärast algset uurimist tõsteti dekreediga nr 230/2020, (32) mida hakati kohaldama 2020. aasta märtsis ja mis on sellest ajast saati olnud kehtiv õiguslik alus, nii sojaubade kui ka sojaõli ekspordimaksu määr 30 %-lt 33 %-le.

(103)

Seejärel nähti dekreediga nr 790/2020 (33) (jõus alates 2020. aasta oktoobrist) ette ekspordimaksu määrade järkjärguline muutmine järgnenud kuudel; selle tulemusena kehtis alates 2021. aasta jaanuarist sojaubadele ja sojaõlile erinev ekspordimaksu määr. Konkreetsemalt oli sojaõli maksumäär alates 2021. aasta jaanuarist madalam, st 31 %, samal ajal kui sojaubade maksumääraks jäi 33 %.

(104)

2022. aasta märtsis jõustus aga dekreet nr 131/2022, (34) millega sojaõli madalama ekspordimaksu (mis sätestati dekreediga nr 790/2020) kohaldamine peatati ajutiselt 31. detsembrini 2022. Selle tagajärjel kehtestati sojaõlile uuesti kõrgem ekspordimaks, nagu oli ette nähtud dekreedis nr 230/2020 (33 %). Sojaubade ekspordimaks jäi kogu sellel perioodil samaks (33 %).

(105)

1. jaanuaril 2023 jõustus dekreet nr 790/2020 automaatselt uuesti ning sojaõli ekspordimaks oli seega taas 31 % ja sojaubadel 33 %.

(106)

Seega kehtis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimeses kvartalis nii sojaubade kui ka sojaõli suhtes 33 % suurune ekspordimaks, kuid selle perioodi kolmes viimases kvartalis oli sojaubade ekspordimaks 33 % ja sojaõlil 31 %.

(107)

Ekspordimaksu kohaldatakse ka biodiislikütuse enda suhtes. Dekreediga nr 230/2020 tõsteti biodiislikütuse ekspordimaksu 2020. aasta märtsist 27 %-lt 30 %-le. Seejärel vähendati dekreediga nr 790/2020 (jõustus 2020. aasta oktoobris) ekspordimaksu 2020. aasta oktoobriks 26 %-le, kuid seejärel seda järgnenud kuudel järk-järgult tõsteti, mistõttu oli ekspordimaksu määr 2021. aasta jaanuaris 29 %. Dekreediga nr 131/2022 kehtestati ajutises korras uuesti dekreedi nr 230/2020 kohane 30 % suurune ekspordimaksu määr 31. detsembrini 2022. Alates 1. jaanuarist 2023 oli biodiislikütuse ekspordimaks taas 29 %.

(108)

Seega kehtis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimeses kvartalis biodiislikütuse suhtes 30 % suurune ekspordimaksu määr ja selle perioodi viimases kolmes kvartalis 29 % suurune maksumäär.

(109)

Argentina valitsus selgitas kohapealsel kontrollkäigul, et kolme toote ekspordimaksu määrade (sojaubadel 33 %, sojaõlil 31 % ja biodiislikütusel 29 %) väiksem erinevus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpupoole tulenes tootmisetappide vahelisest lisandväärtusest.

(110)

Kahe ekspordimaksu (ühelt poolt sojaubade ja sojaõli ja teisalt biodiislikütuse ekspordimaksu) arvutusmeetod on aga erinev, mis ei kinnita Argentina valitsuse sellekohast väidet.

(111)

Argentina valitsus selgitas kohapealsel kontrollkäigul, et sojaubade ja sojaõli ekspordimaksu väljendatakse protsendimäärana asjaomase toote ametlikust FOB-hinnast, mida avaldab kord päevas põllumajandus-, loomakasvatus- ja kalandustalitus põllumajandustööstuse ministeeriumi resolutsiooni nr 411E/2017 alusel vastavalt eksportijate päeva jooksul deklareeritud hindade aritmeetilisele keskmisele (35). Ametlik FOB-hind avaldatakse nii sojaubade kui ka sojaõli kohta, kuid mitte biodiislikütuse kohta.

(112)

Õigupoolest selgitasid valimisse kaasatud eksportivad tootjad kohapealsel kontrollkäigul, et biodiislikütuse eksportimisel tolliasutusele deklareeritav FOB-hind USA dollarites juba sisaldab ekspordimaksu (samuti USA dollarites), mis tähendab, et biodiislikütuse 29 % suurune ekspordimaks arvutatakse tegelikkuses madalama hinna alusel kui tollile deklareeritav FOB-hind kokku. Selle tulemusena on biodiislikütuse tegelik maksumäär (tasa efectiva) vaid 22,48 % FOB-hinnast USA dollarites.

(113)

Eespool kirjeldatust lähtudes on biodiislikütuse ekspordimaksu ja väärtusahela eelneva etapi esimese toote, st sojaõli ekspordimaksu tegelik erinevus üle 2 %, kui võrrelda kaht maksumäära (vastavalt 29 % ja 31 %), ning moodustab tegelikkuses 8,52 % (st kui võrrelda biodiislikütuse tegelikku maksumäära 22,48 % ja sojaõli maksumäära 31 %). Peale selle oli kõnealune tegelik erinevus isegi suurem läbivaatamisega seotud uurimisperioodi esimeses kvartalis, mil biodiislikütuse 30 % suurune ekspordimaks vastas 23,07 % suurusele tegelikule määrale ja sojaõli ekspordimaks oli 33 %. Selles kvartalis oli tegelik erinevus 9,93 %. Seda kinnitasid nii Argentina kui ka rahvusvahelised avalikud allikad (36).

(114)

Selle tulemusena leidis komisjon, et mitme rahvusvahelise asutuse hinnang erinevate ekspordimaksu määrade mõju kohta (esitatud algses uurimises (37)) oli jätkuvalt kehtiv ja paikapidav.

(115)

Eeskätt on OECD hinnanud, et Argentina valitsus kehtestab oma ekspordimaksu korra kaudu „kõrgemad määrad toorainete või sisendi tootjatele, samal ajal kui valmistoodete suhtes kehtivad madalamad määrad. […] Siseturul järgmiste tootmisetappide ettevõtjatele pakutav hinnaeelis võib moonutada ja vähendada konkurentsi nii siseturul kui ka välisturgudel“ (38). Lisaks märkis Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) Argentinat käsitlevas aruandes, et „diferentseeritud ekspordimaksud biokütustele võrreldes teiste samast lähteainest saadud toodetega soodustasid biokütuste, eriti biodiislikütuse eksporti“ (39). Maailmapank aga märkis, et Argentina valitsus on „nii sojaõlile kui ka biodiislikütusele kehtestanud kõrged ekspordimaksud“ (mis aruande koostamise ajal olid vastavalt 32 % ja 16,6 %), mis „vähendavad lähteaine kulusid siseturul ja soodustavad biodiislikütuse eksporti“ (40).

(116)

Komisjon märkis, et see hinnang vastab Argentina valitsuse poliitika eesmärkidele, mida on kirjeldatud asjaomastes õigusaktides. Komisjon märkis, et dekreedi nr 131/2022 (millega jäeti jõusse 33 % suurune sojaubade ekspordimaks ja tõsteti ajutiselt sojaõli ja biodiislikütuse ekspordimakse) ühe nummerdamata põhjenduse kohaselt tohib Argentina valitsus ekspordimaksu kohaldada muude eesmärkide hulgas selleks, et „stabiliseerida omamaiseid hindu, kuni need jõuavad sobivale tasemele või tagavad siseturu tarnevajadustele vastava pakkumise“.

(117)

Meetmega seotud varasematest õigusnormidest nähtus, et sojaubade ekspordimaksu eesmärk oli tagada tooraine tarnimine eelkõige biodiislikütuse tootmisharule. Õigupoolest juhtis komisjon juba eelmises uurimises tähelepanu sellele, et ühisotsuses 438/2012, 269/2012, 1001/2012 (41) osutati biodiislikütuse ja selle peamise sisendi (st sojaubade) tegelike maksumäärade erinevusele (42) ning et sojaubade ekspordimaksu kohandati dekreediga nr 133/2015; (43) samuti tuletas ta meelde, et „täisistutatud ala suurenemine ja viimase hooaja rekordiline saak ei ole ära hoidnud kogu seonduva väärtusahela [(sh biodiislikütus)] konkurentsivõime ja kasumlikkuse vähenemist“ (44).

(118)

Hilisemates aktides võeti sarnane lähenemisviis. Näiteks dekreedis nr 1343/2016, (45) millega dekreediga nr 133/2015 kehtestatud tollimakse mõnevõrra langetati, põhjendati, et „vaja on jätkata tõhusate meetmete rakendamist, mis aitavad kõnealust eesmärki saavutada, eeskätt sojaubade ja nende kõrvaltoodete puhul, ning mis pakuvad turule prognoositavust ja kindlust seoses sellistele kaupadele kohaldatavate ekspordimaksude järkjärgulise vähendamisega“ (rõhuasetus lisatud). Sojaubade kõrvaltoodete hulgas on biodiislikütus.

(119)

Sarnaselt tuletati dekreedi nr 1025/2017 (46) (millega kehtestati biodiislikütuse ekspordimaksuks sel ajal 8 %) põhjendustes meelde, et „biodiislikütuse ja selle peamise tooraine (sojaõli) lähendamiseks tuleb ühtlustada nende toodete ekspordimakse“ (rõhuasetus lisatud).

(120)

Dekreetides nr 230/2020 ja 131/2022 seda seost sõnaselgelt ei mainitud, sest nendega üksnes muudeti mitmesuguste toodete suhtes kehtinud ekspordimaksu määrasid. Selle asemel kajastus Argentina valitsuse ametlik seisukoht sojaubade kui biodiislikütuse sisendi kohta jätkuvalt dekreedis nr 790/2020, arvestades et see oli seotud üksnes sojaubade ja sojaubadel põhinevate toodete, sealhulgas biodiislikütuse ekspordimaksudega. Eelkõige tuletati dekreedi nr 790/2020 põhjendustes meelde, et „dekreediga nr 230/20 kehtestati ekspordimaksu määrad eri toodetele, sealhulgas Mercosuri ühise nomenklatuuri teatavate selliste tariifirubriikide puhul, mis hõlmavad teatavaid sojaoatooteid ja kõrvaltooteid“ (rõhuasetus lisatud). Biodiislikütus oli üks neist sojaoatoodetest, mille ekspordimaksu määra muudeti.

(121)

Seega, nagu algses uurimiseski, tõendas Argentina valitsus sojaubade, sojaõli ja biodiislikütuse ekspordimaksu määrade samal ajal ja sama õigusakti alusel (nagu dekreet nr 790/2020) kehtestamisega seda, et ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli sojaube käsitleva poliitika eesmärk tagada madala hinnaga sojaubade kättesaadavus ja tarne biodiislikütuse tootmiseks. Seda kinnitab asjaolu, et Argentina valitsus märkis eespool põhjenduses 109, et tema arvamuse kohaselt vastavad kolm ekspordimaksu määra (sojaubadele, sojaõlile ja biodiislikütusele) lisaväärtuse erinevatele etappidele ning moodustavad seega osa samast väärtusahelast.

(122)

Seda järeldust toetab samuti asjaolu, et ekspordimaksude abil kaitstakse väärtusahela kõiki etappe alates asjaomasest sisendist (sojaoad) kuni vaheetapi (sojaõli) ja lõpuks uuritava tooteni (st biodiislikütus), mistõttu pole sojaubade tootjatel n-ö puhvrit ega alternatiivi omamaisele tarnimisele, arvestades et kõik biodiislikütuse eksportijad on vertikaalselt integreeritud ning ühtlasi peamised ettevõtjad, kes tegelevad sojaubade purustamisega sojaõliks.

(123)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes asetab Argentina valitsus sojaubade ekspordimaksude kehtestamisega sojaubade kasvatajad majanduslikult ebaratsionaalsesse olukorda, mis sunnib neid müüma oma kaupa siseturul madalama hinnaga kui see hind, mida nad võiksid saada nende ekspordimaksude puudumisel. Seega võetakse neilt ratsionaalne valik ja neid sunnitakse järgima poliitikaeesmärke, millel ekspordimaks põhineb.

(124)

Algses uurimises leiti, et sojaubade kasvatajatele tekitatud kõnealust ebaratsionaalset olukorda süvendasid muud ekspordipiirangud, nagu maisi ja nisu ekspordikvoodid ajavahemikul 2008–2015, mis pärssisid muude põllumajanduskultuuride eksporti, suunasid kasvatajaid jätkama sojaubade (mitte muude teraviljade) tootmist ning alandasid omamaist hinda veelgi (47). Kõnealune muude põllumajanduskultuuride ekspordipiirangute pikk periood tõi kaasa sojaubade toodangu märkimisväärse kasvu (sojización) (48). Nagu on näha jooniselt 1, suurenes sojaubade toodang ajavahemikul 2008–2015 peaaegu kaks korda ning jõudis rekordtasemele 61,4 miljonit tonni. Pärast ekspordikvootide kaotamist 2015. aastal ja kuni 2016/2017. saagiaastani ei vähenenud sojaubade toodang sellel piiratud perioodil võrreldes teiste põllumajanduskultuuride toodanguga märkimisväärselt ning püsis üsna stabiilsena (49).

(125)

Joonisel 1 on komisjon esitanud sojaoa-, maisi- ja nisutoodangu andmed saagiaasta kohta alates 2008. aastast ning täiendanud selleks algses uurimises esitatud vastavaid andmeid. Selles kontekstis tähendab saagi- ehk viljelusaasta ühest saagikoristusest järgmise saagikoristuseni kuluvat ajavahemikku. Seega ei pruugi saagiaasta kokku langeda kalendriaastaga. Sojaubade saagiaasta algab 1. aprillil ja lõppeb 31. märtsil.

Joonis 1

Argentina sojaoa-, maisi- ja nisutoodang saagiaasta kohta

(126)

Järgnevalt saadud andmetest nähtus, et alates 2018. aastast suurenes ekspordikvootide puudumisel nisu- ja eriti maisitoodang, samal ajal kui sojaubade toodang vähenes. Taotluse esitaja selgitas, et see vähenemine oli tingitud Euroopa Liidu, USA ja Peruu kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetest.

(127)

Selleks et toime tulla kaubanduse kaitsemeetmete negatiivse mõjuga, kehtestas Argentina valitsus taotluse esitaja väite kohaselt maisi ja nisu ekspordikvoodid uuesti resolutsiooniga nr 276/2021, (50) mis pidi eelduste kohaselt kaasa tooma sama nihkeefekti nagu ajavahemikul 2008–2015 rakendatud poliitikameetmed.

(128)

Seega uuris komisjon, kas maisi ja nisu ekspordikvoodid olid endiselt jõus.

(129)

ACSOJA selgitas kohapealsel kontrollkäigul, et põllumajandustootjatel puudub kohustus hakata ühe põllumajanduskultuuri asemel kasvatama teist põllumajanduskultuuri ning et neil on vaba voli otsustada, milliseid põllumajanduskultuure oma põllumaal kasvatada, olgu siis tegemist sojaubade või muude kultuuridega. Argentina valitsus selgitas küsimustikule esitatud vastuses ja kohapealsel kontrollkäigul, et resolutsiooniga nr 276/2021 kehtestatud korda ei saa pidada ekspordikvootideks, sest tegemist oli pigem ekspordi tasakaalustamiseks ettenähtud mahtudega (volúmenes de equilibrio). Sellised mahud kehtestas konsultatiivkomitee (Consejo Consultivo), mis koosneb omamaiste tarbijate, ekspordisektori ja Argentina valitsuse esindajatest. Komitee määrab tasakaalustusmahu vastavalt omamaisele tarbimisele ja ekspordivajadustele ning seda korrigeeritakse pakkumise ja nõudluse põhjal. Argentina valitsus selgitas, et kõnealused mahud kehtestatakse üldjuhul kõrgemal tasemel kui tegelik ekspordimaht, sest eesmärk on tagada prognoositavus turuosalistele, mitte takistada eksporti. Kui aga 90 % tasakaalustusmahust oli ammendatud, sai tolliasutustele esitada vaid kohustuslikke eksportmüügi deklaratsioone (declaraciones juradas de venta al exterior, edaspidi „DJVE 30“), mis kehtisid ekspordiks 30-päevase tähtaja jooksul, mitte DJVE-sid, mis kehtisid ekspordiks 360-päevase tähtaja jooksul (DJVE 360). Kui kogu tasakaalustusmaht oli ammendatud, ei saanud maisi ja nisu enam eksportida. Tasakaalustusmahud olid avalikult kättesaadavad (51).

(130)

Uurimise käigus selgus tõepoolest, et mis puudutab läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, siis tõsteti maisi 2022/2023. saagiaasta esialgne tasakaalustusmaht, mis oli 10 miljonit tonni, (52) hiljem 20 miljonile tonnile (53) ja seejärel 26 miljonile tonnile (54).

(131)

Selle asemel tõsteti nisu 2022/2023. saagiaasta esialgne tasakaalustusmaht, mis oli 2 miljonit tonni, (55) hiljem 10 miljonile tonnile (56) ja seejärel kinnitati sama 10 miljoni tonni suurune maht (57).

(132)

Pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jõuti 2023. aasta detsembris tasakaalustusmahu piirini ja Argentina valitsus peatas mõneks päevaks uute DJVE-de registreerimise (58). Samuti andis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja teada, et isegi kui tasakaalustusmaht mõnel aastal saavutati ja eksport peatati, ei olnud sel märkimisväärset mõju ekspordile, kuna eksport toimus vastava aasta lõpupoole.

(133)

Komisjon märkis, et kuigi resolutsiooni nr 276/2021 kohasest uuest korrast tulenevat nihkeefekti võis piirata põud, mis kahjustas Argentinas 2023. aastal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõigi kolme asjaomase põllumajanduskultuuri tootmist, nagu on näha jooniselt 1, oli sojaubade toodang 2021/2022. aastal (enne põuda) veel 42 % suurem kui enne seda, kui Argentina valitsus hakkas rakendama poliitikat teraviljatoodangu ümbersuunamiseks, et toetada sojaubade kasvatajaid (2008/2009). Peale selle ei saavutanud maisi- ega nisutoodang pärast põuda (2023/2024) põuaeelset tootmismahtu, samal ajal kui sojaubade toodang taastus ja oli suurem kui enne põuda (2021/2022).

(134)

Lisaks võis ajavahemikul 2015–2021, mil piiranguid ei kohaldatud, täheldada maisi- ja nisutoodangu kasvu, samal ajal kui sojaubade toodang vähenes.

(135)

Kuigi ekspordi tasakaalustamise mahuga kehtestatud kord võib küll tagada muudetava kvoodi, tähendas see siiski, et pärast kvoodi ammendamist maisi ja nisu eksport peatati. Asjaolu, et 2023. aastal juhtus see vaid mõneks päevaks, ei välista võimalust pikemaks ekspordi peatamiseks, mida Argentina valitsus oleks saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teha.

(136)

Seepärast järeldas komisjon, et alates 2021. aastast ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud ekspordi tasakaalustamise mahtudega aidati soodustada sojaubade tootmist maisi- ja nisutootmise asemel ning suunati sojaubade kasvatajaid jätkama sojaubade (muude teraviljade asemel) tootmisega, mis omakorda vähendas omamaist hinda vastavalt Argentina valitsuse poliitikaeesmärkidele.

(137)

Algses uurimises selgitas komisjon, kuidas sojaubade ajutine impordikeeld ning asjaolu, et pärast selle kaotamist oli sojaubade importimine väga koormav, mõjutasid kodumaiste sojaubade kasutamist biodiislikütuse tootmiseks. Samuti järeldas komisjon, et impordikeeld koos sojaubade ekspordimaksuga kinnitas Argentina valitsuse poliitilist eesmärki ergutada täienisti omamaise biodiislikütuse tootmisharu arengut, sealhulgas kohalikke tooteid tarneahelas. See tekitas Argentinas kunstliku ja valitsuse ergutatud sojaoatoodangu, mis oli mõeldud sisetarbimiseks, tagades, et kohalik nõudlus sojaubade järele rahuldati kohalike tarnete abil eesmärgiga saavutada kehtestatud poliitikaeesmärgid (59).

(138)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sojaubadele impordikeeldu ei kohaldatud.

(139)

Nagu on aga selgitatud eespool põhjenduses 38, innustati 2021. aasta biokütuste seadusega – mida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldati – hoiduma sojaubade impordist kohaliku sisendi kasutamise nõudega, mille kohaselt segamiskohustuse täitmiseks kasutatud biodiislikütus pidi olema toodetud Argentina tehastes omamaisest lähteainest. Selle tulemusena lõi Argentina valitsus kodumaiste sojaubade suletud turu ning eraldas omamaise väärtusahela maailmaturust ja kaitses seda impordisurve eest. Sekkumisega turul saavutas Argentina valitsus oma eesmärgi suurendada toodangut ja vähendada omamaiseid hindu biodiislikütuse tootmisharu kasuks.

(140)

Algses uurimises tegi komisjon kindlaks, et Argentina valitsus suunas sojaubade kasvatajaid sojaube tootma ja suurendas sellega sojaubade pakkumist siseturul biodiislikütuse tootmisharu arendamise nimel (60).

(141)

Taotluse esitaja väitis, et Argentina valitsus jätkas sojaubade tootjate toetamist, eeskätt kahe hüvitusprogrammi abil.

(142)

Esimene neist oli väikestele sojaubade tootjatele ja ühistutele suunatud hüvitus- ja stiimuliprogramm dekreedi nr 786/2020 (61) alusel. Taotluse esitaja väitis, et selle programmi raames said sojaubade kasvatajad olenevalt haritava maa suurusest ekspordimaksutagastusi ning et kuigi see programm oli jõus 31. detsembrini 2020, pikendati seda edasiste valitsuse meetmete ja õigusaktidega, mida taotluse esitaja täpsemalt ei kirjeldanud.

(143)

Seega uuris komisjon, kas kõnealune kava oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt jõus.

(144)

Argentina valitsus väitis, et sojaubade kasvatajad ei saanud ekspordimaksutagastusi, arvestades et nemad ekspordimaksu ei tasunud. Argentina valitsus selgitas, et selle asemel on dekreedi nr 786/2020 asjaomases põhjenduses viidatud seadusele nr 27541, (62) millega lubati Argentina valitsusel tõsta ekspordimaksud tasemele 33 %, tingimusel et 3 % ekspordimaksude lisandväärtusest suunatakse loodavasse fondi, mille eesmärk on suurendada väikeste ja keskmise suurusega tootjate ja ühistute konkurentsivõimet (63). Samuti sätestati seadusega nr 27541, et „riigi täidesaatev võimuorgan kehtestab segmentideks jagamise mehhanismid ja stiimulid, mille eesmärk on suurendada nende väiketootjate ja -ühistute kasumlikkust ja konkurentsivõimet, kelle tegevust mõjutab ekspordimaksu määrade edasine tõus […]“ (rõhuasetus lisatud) (64). Väljamaksed sellest fondist põhinesid sojaubade kasvatajate müügimahtudel 2020. aasta veebruarist 2020. aasta detsembrini ja teataval piirmääral (sojaubade kogus haritava maa hektari kohta).

(145)

Kuna Argentina valitsus ei teinud koostööd ega edastanud A liidet sojaubade tarnijatele, ei saanud komisjon kontrollida, kas sojaubade kasvatajad said sellest kavast kasu. Artikli 28 sätte kohaselt kujutas Argentina valitsuse esitatud üksikasjalik selgitus endast aga kättesaadavaid fakte, mis osutasid sellele, et kava oli tõepoolest jõus ja müügimahust sõltuvaid väljamakseid tehti 31. detsembrini 2020. Taotluse esitaja ei täpsustanud, milliste järgnenud meetmete ja õigusaktidega valitsus seda kava jätkas, mistõttu ei õnnestunud komisjonil tuvastada ühtki asjaomast meedet, ning Argentina valitsus kinnitas, et meedet kohaldati 31. detsembrini 2020 toimunud müügi suhtes, järeldas komisjon, et kuna väljamakseid tehti 31. detsembrini 2020, ei olnud see kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõus.

(146)

Teine programm kujutas endast väikeste ja keskmise suurusega sojaoa- ja maisitootjate hüvitusprogrammi resolutsiooni nr 862/2022 alusel, mis jõustus 2022. aasta novembris (65). Selle programmi alusel sai iga sojaoatootja hüvitist summas kuni 6 500 USA dollarit iga sojaubade all oleva deklareeritud hektari kohta, kusjuures hüvitise saajate koguhüvitis oli kokku 1 730 miljonit USA dollarit.

(147)

Uurimise tulemusena selgus, et hüvitusprogrammi rahastati ekspordi suurendamise fondist (Fondo Incremento Exportador), mis loodi dekreedi nr 576/2022 (66) artikliga 9. Seda fondi rahastati omakorda ekspordi suurendamise programmi (Programa de Incremento Exportador) tulemusena suurenenud ekspordilt kogutud täiendavast (sh sojaubade, sojaõli ja biodiislikütuse) ekspordimaksust. Dekreedi nr 576/2022 kohaselt oli ekspordi suurendamise programm Argentina valitsuse kava, mille eesmärk oli suurendada eksporti sojaubadel põhinevate toodete eksportijatele USA dollari ja Argentina peeso atraktiivse vahetuskursi (nn sojadollar) pakkumisega, millega tagati välisvaluuta laekumine föderaalreservi kõrge inflatsiooniga majandustingimustes.

(148)

Hüvitusprogrammi rakendamise periood ja selle lõpetamine sätestati resolutsiooni nr 862/2022 artiklis 5, mille kohaselt oli taotluste esitamise tähtaeg 15 tööpäeva alates õigusakti avaldamisest ametlikus väljaandes. Pärast selle tähtaja lõppu ei saanud uusi taotlusi enam esitada. Sellele vastavalt viidi programm resolutsiooni nr 862/2022 artikli 8 kohaselt ellu 2022. aasta detsembris; sel otstarbel avaldati resolutsioon nr 276/2022, (67) kus esitati programmi raames hüvitise saajate nimekiri. Selle haldusaktiga programmi kohaldamine lõppes. Taotluse esitaja ei väitnud, et programm pärast seda jätkus, ning komisjon ei leidnud sellekohaseid tõendeid.

(149)

Seega oli hüvitusprogramm läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõus. Kuna Argentina valitsus ei teinud koostööd ega edastanud A liidet sojaubade tarnijatele, ei saanud komisjon kontrollida, kuidas see hüvitusprogramm neid mõjutas. Artikli 28 sätte kohaselt oli programmi raames hüvitise saajate nimekiri aga piisav tõend selle kohta, et kõnealuse programmi alusel tehti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väljamakseid.

(150)

Kokkuvõttes annavad hüvitisprogramm ja selle õiguslikud alused selgelt tunnistust sellest, et Argentina valitsus eeldas, et tema ekspordimeetmetel võib olla kahjulik mõju omamaistele sojaubade kasvatajatele, ega peljanud kasutada samadest ekspordimeetmetest (st ekspordimaksudest) saadavat tulu kõnealuse mõju vähendamiseks sojaubade kasvatajatele hüvitiste andmisega. See kava on veel üks viis, mille abil Argentina valitsus volitab või suunab sojaubade kasvatajaid ellu viima oma poliitikat ja pakkuma omamaisele biodiislikütuse tootmisharule sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(151)

Nagu algses uurimiseski, leidis komisjon, et kättesaadavaid tõendeid silmas pidades võttis Argentina valitsus jätkuvalt „aktiivsema rolli kui lihtsalt julgustamine“, nagu nõuab apellatsioonikogu (68). Argentina valitsuse võetud meetmed koos vaadelduna piiravad sojaubade kasvatajate tegevusvabadust, seades faktiliselt piirangud nende toote müügi hinna ja müümise koha suhtes tehtavatele äriotsustele.

(152)

Seega ei lasta sojaubade kasvatajatel maksimeerida tulu, mida neil oleks võimalik teenida sojaubade ekspordimaksu puudumise korral (näiteks eksportides oma toodangut, et saada kasu kõrgematest hindadest, või tõstes omamaiseid hindu), samuti muude sarnasel määral piiravate meetmete korral.

(153)

Seda toetab lisaks resolutsioon nr 862/2022, mille alusel Argentina valitsus võtab erimeetmeid, et abistada sojaubade tootmisharu ja selle seonduvat väärtusahelat eesmärgiga pöörata ümber kogu seonduva väärtusahela konkurentsivõime ja kasumlikkuse vähenemise suundumus. Seega toetab Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid rahaliselt, julgustab või suunab neid siseturu varustamise eesmärgil oma tootmist säilitama, vaatamata asjaolule, et ratsionaalne tarnija kohandaks oma toodangu mahtu ja hindasid olukorras, kus eksport ei ole soodustatud.

(154)

Nende meetmetega mõjutab Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid sojaube Argentinas hoidma, kuna nad ei saa müüa paremate hindadega, mis kehtiksid Argentinas juhul, kui kõnealuseid meetmeid ei eksisteeriks.

(155)

Selles mõttes on sisendi tootjad Argentina valitsuse poolt „volitatud“ või „suunatud“ pakkuma kaupu omamaistele sojaubade kasutajatele, st biodiislikütuse tootjatele piisavast väiksema tasu eest. Sojaubade kasvatajatele on tehtud ülesandeks kunstliku, eraldatud ja madalate hindadega siseturu loomine Argentinas.

(156)

Teisisõnu püüdis Argentina valitsus eespool kirjeldatud meetmete kohaldamisega vähendada nende meetmete kahjulikku mõju sojaubade kasvatajatele ning soodustas seejuures konkreetset käitumist, mis ei ole ainuüksi Argentina valitsuse meetmete tulemus ega mõju. Kuigi sojaubade kasvatajad võivad omamaist tootmist veidi vähendada, et reageerida ekspordimaksudele ja muudele piiravatele meetmetele, nähtub tõenditest, et tootmine ei lõppenud ega vähenenud oluliselt (v.a 2023. aastal põua tõttu, vt tabel 1 allpool). Komisjon tegi järelduse, et see tuleneb Argentina valitsuse meetmetest, millega volitatakse ja suunatakse sojaubade kasvatajaid tootmist jätkama.

(157)

Meetmed, mille eesmärk oli vähendada Argentina valitsuse ekspordipiirangute mõju sojaubade kasvatajatele, nähti ette samade õiguslike alustega nagu kõnealused ekspordipiirangud (nt ekspordi suurendamise fond loodi dekreediga nr 576/2022, millega kehtestati ekspordi suurendamise programm; samuti varasem seadus nr 27541, millega lubati Argentina valitsusel tõsta ekspordimakse 33 %-le, tingimusel et 3 % ekspordimaksude lisandväärtusest eraldatakse mõjutatud sojaoakasvatajate toetamiseks loodavasse fondi). Seega tegi Argentina valitsus kõnealuse mõju kindlaks eelnevalt ja mitte tagantjärele ning seetõttu ei olnud see mõju „tahtmatu“. On olemas „tõendatav seos“ poliitika ning asjaomaste eraõiguslike asutuste käitumise vahel, kes tegutsevad vahendajatena valitsuse poliitika elluviimisel, mis näeb ette sojaubade pakkumise biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(158)

CARBIO ja Argentina valitsus väitsid, et kõnealused ekspordimaksud ei kujutanud endast tasakaalustatavat subsiidiumi. CARBIO väite kohaselt ei ole ekspordimaksud rahaline toetus alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. CARBIO jäi seisukohale, et arvestades Üldkohtu (69) praktikast ja WTO menetluspraktikast tulenevat tõlgendust volitamisest või suunamisest, ei saa järeldada, et Argentina valitsus volitas või suunas sojaubade tootjaid. Õigupoolest ei antud sojaubade ekspordimaksuga sojaubade tootjatele ülesannet müüa sojaube siseturul maailmaturu hindadest madalamate hindadega. Selle asemel oli see Argentina valitsuse väite kohaselt mõeldud eelarvetulude suurendamiseks ning eelarvega seotud tõendusmaterjali põhjal oli see Argentina valitsusele endiselt väga oluline tuluallikas.

(159)

Komisjon tuletas meelde, et üksnes asjaolu, et ekspordimaksud kui sellised ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis a sõnaselgelt nimetatud, ei välista seda, et neil võib olla rahalise toetuse laad ning et need võivad seega kuuluda subsiidiumi määratluse alla alusmääruse ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel, eriti juhul, kui neid kohaldatakse koos valitsuse muude meetmetega. Üldkohtu praktika kinnitab tõepoolest, et ekspordipiirangute süsteemi eesmärk võib olla biodiislikütuse tootmisharu otsene ja kaudne toetamine (70). Komisjon esitas ulatuslikult tõendeid, et sojaubade ekspordimaksu kasutati koos muude instrumentidega vahendina, et motiveerida sojaubade kasvatajaid järgima kehtestatud poliitikaeesmärke viisil, mis tõi kaasa tasakaalustatava subsiidiumi, nagu on määratletud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis a. Ekspordimaksude eesmärgi küsimuses märkis komisjon, et õigusaktides oli samuti mainitud eesmärki „stabiliseerida omamaiseid hindu, kuni need jõuavad sobivale tasemele või tagavad siseturu tarnevajadustele vastava pakkumise“, nagu on osutatud põhjenduses 116. Seepärast lükati see väide tagasi.

(160)

CARBIO ja Argentina valitsus väitsid, et ekspordimaksud ei piiranud muul viisil valikut toodete tootmise, müügi ja ekspordi osas. Peale selle märkis Argentina valitsus, et ametlikke FOB-hindu kasutati üksnes ekspordimaksu maksubaasina, seega määrati ekspordihinnad vabalt.

(161)

Komisjon märkis, et uurimise tulemuste kohaselt mõjutasid sojaubade tootmist tõepoolest muude põllumajanduskultuuride ekspordipiirangud, et sojaubade omamaine hind oli maailmaturu hinnast jätkuvalt madalam (vt joonis 3) ning et sojaubade puhul tasutud ekspordimaksude summa sõltus Argentina valitsuse kehtestatud ametlikust FOB-hinnast. Kui ekspordimaks põhineb ametlikul FOB-hinnal, ei pruugi sojaubade kasvatajatel olla vaba voli ekspordihindade määramiseks. Lisaks, nagu on kirjeldatud eespool esitatud analüüsis, ei ole ekspordimaks ainus vahend, mille Argentina valitsus töötas välja sojaubade kasvatajate suunamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(162)

Kokkuvõttes leidis komisjon, nagu algses uurimiseski, et Argentina valitsus volitab või suunab jätkuvalt sojaubade kasvatajaid ellu viima oma eraldatud siseturu loomise poliitikat ning pakkuma sojaube omamaisele biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(163)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et sojaoad ei ole biodiislikütuse otsene tooraine ning et komisjon peaks seda oma analüüsis arvesse võtma, eeskätt sellega, et käsitab sisendina sojaõli, mille puhul Argentinal on loomulik konkurentsieelis.

(164)

Komisjon kinnitas, et võttis seda aspekti valimisse kaasatud Argentina eksportivatele tootjatele antud subsiidiumi summa arvutamisel arvesse. Õigupoolest kasutati kavast tuleneva kasu arvutamisel nimetajana sojaubadel põhinevate toodete, mitte üksnes biodiislikütuse müügi käivet. Seetõttu ei pidanud komisjon jaotama saadud kasu vastavalt ostetud sojaubade lõppkasutusele. Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid vertikaalselt integreeritud, ei pidanud komisjon arvesse võtma sojaubade ja biodiislikütuse vahelise väärtusahela täiendavaid etappe, samuti ei toimunud taotluses osutatud väidetavat sojaõli tarnimist, mida oleks saanud analüüsida, sest valimisse kaasatud eksportivad tootjad tootsid seda ise. Peale selle on komisjon analüüsinud sojaõli rolli sojaubade ja biodiislikütuse vahelises väärtusahelas käesoleva määruse punktis 3.3.1.3.3, eeskätt tabelis 1. Seepärast lükati see väide tagasi.

(165)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Argentina valitsus ja CARBIO, et ekspordimaks oli üldkohaldatava eelarvepoliitika meede. Argentina valitsus märkis, et allikad, mille põhjal komisjon põhjenduses 115 esitatud järeldused tegi, ei kinnita, et selle eesmärk oli pakkuda biodiislikütuse tootmisharule sojaube piisavast väiksema tasu eest. CARBIO tuletas meelde, et ekspordimaksud olid olemas enne biodiislikütuse tootmisharu loomist Argentinas (2007) ning et neid on kasutatud eelarvepoliitika vahendina. CARBIO arvamuse kohaselt võivad need olla koguni koormavad eksportivatele tootjatele, kes ei saa nende eest tagasimakseid. Seetõttu võib eeldada, et ekspordimaksu igasugune mõju sojaubade hindadele ja sellega kaasnenud mis tahes kasu oli Argentina valitsuse riigitulu kogumise tegevuse ja „pelgalt valitsuse regulatsiooni kõrvalmõju“ (71). Sellist tavapärast tulu kogumise tegevust ei saa juriidilises tähenduses käsitada tegevusena, millega valitsus võtab „aktiivsema rolli kui lihtsalt julgustamine“ (72).

(166)

Komisjon tuletas meelde põhjenduses 116 tehtud järeldust, et üks eesmärk, mille saavutamiseks Argentina valitsusel oli õigus ekspordimakse kohaldada, oli „stabiliseerida omamaiseid hindu, kuni need jõuavad sobivale tasemele või tagavad siseturu tarnevajadustele vastava pakkumise“. Peale selle on põhjendustes 117–123 esitatud kättesaadavad tõendid, millest nähtub, et sojaubade ekspordimaksu eesmärk oli tagada tooraine pakkumine eelkõige biodiislikütuse tootmisharule. Seega tunnistas komisjon, et ehkki sojaubade ekspordimaksu võidi kasutada ka eelarvepoliitika vahendina, ei olnud see selle ainus eesmärk. Pidades silmas, et Argentina õigusaktide kohaselt püüdis riik ekspordimaksuga arendada järgmisi tootmisetappe, eeskätt biodiislikütuse tootmisharu, ei ole ekspordimaksu mõju hindadele pelgalt Argentina valitsuse poolse regulatsiooni kõrvalmõju, vaid Argentina valitsuse väljendatud kavatsus. Selles kontekstis ei välista fakt, et ekspordimaksud olid olemas enne biodiislikütuse tootmisharu loomist Argentinas 2007. aastal, võimalust, et poliitikavahendit kohandatakse või kohaldatakse uutele poliitikaeesmärkidele, mis on tekkinud hiljem. Õigupoolest leiti algses uurimises, et ekspordimaksu määra muudeti 2007. aastal täpselt selleks, et kasutada kõnealuseid tooteid „uutes tootmisvaldkondades, tuues sõnaselge näitena biokütused“ (73). Seepärast lükati see väide tagasi.

(167)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas CARBIO oma märkusi, mis on esitatud eespool põhjenduses 158 ja 160. Samamoodi kordas Argentina oma märkusi, mis on esitatud põhjenduses 158. Mõlemad osutasid WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkti iv tõlgendusele, mis esitati vaekogu aruandes „US – Export Restraints“ ja mille kohaselt ei saa ekspordipiirangut pidada valitsuse volitatud või suunatavaks kaupade tarnimiseks alapunkti iv tähenduses (74). Samuti juhtisid mõlemad pooled tähelepanu sellele, et liit nõustus selle menetluspraktikaga sõnaselgelt kolmanda isiku märkustes, mille ta aruande „US – Export Restraints“ raames esitas (75). Lisaks väitis CARBIO, et ekspordipiiranguid ei saa käsitada vahendina eraõiguslike osalejate volitamiseks või suunamiseks ehk neile ülesande seadmiseks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses. Põhjendusena osutas CARBIO Üldkohtu tõlgendusele (76) ning vaekogu tõlgendusele WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunktist iv aruannetes „China – GOES“ (77) ja „US – Countervailing Measures (China)“, kus on selgitatud, et „[k]ui Hiina valitsus piirab omamaiste magneesia- ja koksitootjate võimet neid tooteid eksportida, võtab ta omamaistelt tootjatelt vastutuse otsustada oma tegevuse üle“ (78). Sellest tulenevalt väitis CARBIO, et ekspordipiiranguid ei saa käsitada volitamise või suunamise kujul antud rahalise toetusena. Seega ei kujutanud ekspordimaksud ega ka maisi ja nisu ekspordipiirangud CARBIO arvamuse kohaselt endast tasakaalustatavaid subsiidiume.

(168)

Komisjon märkis, et ta ei analüüsinud ainuüksi ekspordipiiranguid – nagu ekspordimaks ning maisi ja nisu ekspordipiirangud –, vaid täielikku meetmete kogumit, mis hõlmas muu hulgas põhjendustes 101–150 kirjeldatud ekspordipiiranguid. Kõik need meetmed tervikuna võimaldasid Argentina valitsusel volitada või suunata sojaubade kasvatajaid täitma valitsuse poliitikaeesmärke viisil, mis tõi kaasa tasakaalustatava subsiidiumi, nagu on määratletud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punktis a. Seega ei mõjuta üksnes ekspordipiiranguid käsitlevad väited komisjoni analüüsi. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(169)

CARBIO väitis, et komisjon viitas eespool põhjenduses 159 otsusele kohtuasjas PT Wilmar Bioenergi Indonesia jt vs. komisjon eeskätt seepärast, et toetada oma väidet, et ta esitas ulatuslikult tõendeid selle kohta, et sojaubade ekspordimaksu kasutati koos muude instrumentidega vahendina, et motiveerida sojaubade kasvatajaid järgima kehtestatud poliitikaeesmärke viisil, mis tõi kaasa tasakaalustatava subsiidiumi. CARBIO arvamuse kohaselt ei toeta kõnealune kohtuotsus seda väidet, eeskätt kuna selles kohtuotsuses käsitletud ekspordipiirangud olid seotud rahvusvaheliste hindadega.

(170)

Komisjoni arvamuse kohaselt toetab põhjenduses 159 nimetatud kohtuotsus väidet, et Üldkohtu praktika kohaselt võib ekspordipiirangute süsteemi eesmärk olla biodiislikütuse tootmisharu otsene ja kaudne toetamine. Siiski ei osutanud ta kõnealusele kohtuotsusele selleks, et põhjendada oma järeldust sojaubade ekspordimaksu kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(171)

Kuigi Argentina valitsus tunnistas, et komisjon tegi õigesti kindlaks, et sojaubadel ja sojaõlil oli teistsugune maksubaas (st asjaomane FOB-hind) kui biodiislikütusel, väitis ta, et komisjon ajas selle segi maksustatava väärtusega (st väärtus, mille alusel ekspordimaks arvutatakse) ning tõlgendas biodiislikütuse ekspordimaksu tegeliku määra ning sojaubade ja sojaõli ekspordimaksu määra erinevust põhjenduses 113 valesti. Argentina valitsuse arvamuse kohaselt oleks komisjon pidanud võrdlema biodiislikütuse ekspordimaksu tegelikku määra sojaubade ja sojaõli ekspordimaksu väidetava tegeliku määraga, mis oli märksa madalam. Argentina valitsus väitis, et kuigi maksubaas on erinev, siis maksustatava väärtuse arvutamise meetod on kolme ekspordimaksu puhul sama.

(172)

Komisjon märkis, et Argentina valitsus esitas sellega seoses vasturääkivat teavet. Küsimustikus küsimusele C.II.22 esitatud vastuses oli Argentina valitsus ise selgitanud, et „kui kaupade (nt seaduse nr 21453 kohaldamisalasse kuuluvad kaubad [st sojaoad ja sojaõli]) suhtes kohaldatakse ametlikke hindu, võrdub maksustatav väärtus ametliku hinnaga“. Sellest tulenevalt toimis komisjon õigesti, kui kasutas sojaubade ja sojaõli maksustatava väärtusena ametlikku FOB-hinda (st ekspordimaks põhineb otseselt ametlikul FOB-hinnal) ega arvutanud sojaubade ja sojaõliga seotud tegelikku määra. Seepärast on põhjenduses 113 kirjeldatud ja avalikes allikates teatatud erinevus tegelikkuses olemas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(173)

Samuti ei nõustunud Argentina valitsus väitega, et sojaubade kasvatajad olid Argentina valitsuse meetmete tõttu ebaratsionaalses olukorras (nagu on kirjeldatud põhjenduses 123), arvestades, et 2025. aastaks prognoositakse head toodangumahtu.

(174)

Komisjon märkis, et sõnaga „ebaratsionaalne“ iseloomustati pigem müüki, mitte tootmist, ning lükkas selle väite tagasi.

(175)

Peale selle väitis Argentina valitsus, et maisi ja nisu ekspordi tasakaalustamise mahud ei kujutanud endast toetust sojaubade tootjatele, vaid nende eesmärk oli pigem leevendada turuhäireid, mida põhjustas Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Argentina valitsus väitis lisaks, et komisjon keskendus oma analüüsis vastupidiselt meetme mõjule. Peale selle märkis Argentina valitsus, et aasta jooksul tasakaalustusmahtusid suurendati, mitte ei vähendatud, mis oleks olnud soovitav suund juhul, kui eesmärk oleks olnud stimuleerida sojaubade tootmist. Viimase aspektina väitis Argentina valitsus, et komisjon ei arvestanud asjaoluga, et sojaubade tootjatel on vaba voli minna üle muudele põllumajanduskultuuridele ning et kvoot täideti peaaegu samal ajal, mil selle tähtaeg lõppes.

(176)

Komisjon järeldas põhjenduses 136, et ekspordi tasakaalustamise mahtudega soodustati sojaubade tootmist, mitte ei toetatud seda. Peale selle kehtestati ekspordi tasakaalustamise mahud resolutsiooniga nr 276/2021 16. detsembril 2021, st enne kui Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris algas. Samuti ei tasakaalustanud komisjon ekspordi tasakaalustamise mahtusid eraldiseisvalt, vaid osana meetmetest, millega Argentina valitsus volitas või suunas sojaubade tarnijaid konkreetse eesmärgiga pakkuda biodiislikütuse tootmisharule sojaube piisavast väiksema tasu eest. Ekspordi tasakaalustamise mahtusid muudeti vastavalt omamaisele tarbimisele ja ekspordivajadustele. Seega suurendati mahtusid vaid seepärast, et tarbimine oli vähenenud ja ekspordivajadused suurenenud. Vastupidi – maisi ja nisu ekspordi tasakaalustamise mahtude kehtestamine iseenesest tõendabki sojaubade tootmise soodustamise eesmärki. Tasub märkida, et ekspordi tasakaalustamise mahud kehtestati pärast perioodi, mil ekspordipiiranguid ei kohaldatud. Sellel ekspordipiiranguteta perioodil sojaubade toodang vähenes, samal ajal kui maisi- ja nisutoodang suurenes. Võimalus minna üle muudele põllumajanduskultuuridele toetab komisjoni järeldusi, arvestades, et joonisel 1 esitatud tootmisandmed näitavad tugevat korrelatsiooni sojaubade toodangu ja ekspordipiirangute vahel, nagu nähtub ka sellest, milliseid põllumajanduskultuure tootjad piiranguteta perioodil eelistasid. Samuti oli ekspordi tasakaalustamise mahtudel range ülemmäär, nagu nähtub tõsiasjast, et kõnealused mahud ammendati, mistõttu soodustati juba ainuüksi nende olemasoluga sojaubade tootmist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(177)

Nagu algses uurimiseski, hindas komisjon seejärel, kas Argentina sojaubade kasvatajad on eraõiguslikud asutused, keda Argentina valitsus volitab või suunab alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(178)

Valimisse kaasatud Argentina eksportivad tootjad ostsid kogu sojaoa, mida kasutati biodiislikütuse tootmisel, omamaistelt allikatelt. Sojaube osteti eraõiguslikelt sojaubade kasvatajatelt, välja arvatud teatav kogus sojaube, mis osteti riigi osalusega äriühingult YPF SA.

(179)

Argentina valitsus selgitas, et Argentinas kasvatab sojaube enam kui 60 000 põllumajandustootjat, kes tegutsevad hajutatult tohutu suurel alal erinevates majandus- ja tootmistingimustes, ning väitis, et neid ei saa pidada WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkti iv tähenduses volitatavateks või suunatavateks eraõiguslikeks asutusteks ainuüksi asjaolu tõttu, et nende suhtes kehtivad riigis üldkohaldatavad regulatiivsed volitused ja eelarvepoliitika põhimõtted.

(180)

Komisjon märkis, et asukoha või tootmistingimustega seotud erinevuste määr iseenesest ei välista järeldust, et toimunud on volitamine või suunamine. Selle asemel on sojaubade turu killustatus märk turu kehvast tasakaalustatusest, eriti võrrelduna väheste biodiislikütuse eksportijatega (Argentina valitsuse andmete kohaselt on neid vähem kui 12), kes on vertikaalselt integreeritud ning ühtlasi peamised sojaubade purustajad ja omavad märksa rohkem turuvõimu. Peale selle ei ole kõnealune eelarvepoliitika (ekspordimaksud) üldkohaldatav, vaid puudutab konkreetseid põllumajanduslikke toiduaineid ja nendel põhinevaid tooteid, eeskätt sojaube, sojaõli ja biodiislikütust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(181)

Seega leidis komisjon – nagu algses uurimiseski –, et kättesaadava teabe põhjal on kõik sojaubade kasvatajad eraõiguslikud asutused, keda Argentina valitsus on volitanud alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses pakkuma sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(182)

Algses uurimises kontrollis komisjon, kas sojaubade kasvatajad viisid ka tegelikult ellu Argentina valitsuse poliitikat ja pakkusid sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(183)

Komisjon tegi sama analüüsi ning ajakohastas sel otstarbel toona kogutud andmeid. Vastavalt põhjenduses 85 esitatud järeldustele pidi komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 28 osaliselt kasutama kättesaadavaid fakte, et määrata kindlaks, kas sojaubade kasvatajad pakkusid sojaube piisavast väiksema tasu eest.

(184)

Põhjendustes 101–150 kirjeldatud meetmete abil innustas Argentina valitsus sojaubade kasvatajaid müüma sojaube kohalikul tasandil madalamate hindadega kui muidu, st nende meetmete puudumisel oleksid sojaubade kasvatajad eksportinud sojaube oluliselt kõrgema maailmaturu hinnaga või oleksid lihtsalt kohandanud oma pakkumist turupiirangutega. Ent sojaubade kasvatajad ei teinud seda tingituna Argentina valitsuse poliitikast ergutada biodiislikütuse tootmisharu järgmiste etappide arengut.

(185)

Nagu nähtub tabelist 1, töödeldakse praktiliselt kogu omamaine sojaubade toodang purustamise teel sojaõliks. Sojaubade tootmist, eksporti, importi ja siseturul purustamist käsitlevad andmed on aastate lõikes järgmised.

Tabel 1

Argentina sojaubade, sojaõli ja biodiislikütuse tootmine

(186)

Nagu on selgitatud põhjenduses 133, vähenes sojaubade tootmine 2022. aastani seetõttu, et maisi ja nisu ekspordikvoodid kaotati; lisaks kohaldasid Euroopa Liit, USA ja Peruu kaubanduse kaitsemeetmeid. Sellele järgnenud vähenemine 2023. aastal oli tingitud ulatuslikust põuast Argentinas. Pärast põuda, 2024. aastal sojaubade tootmine taastus ning toodang kasvas nii, et see ületas põuaeelset (2022. aasta) taset.

(187)

Seda suundumust kajastatakse joonisel 2 (tonnides).

Joonis 2

Sojaubade töötlemine Argentinas

(188)

Tabelist 1 ja jooniselt 2 nähtub, et praktiliselt kogu sojaubade toodang läks purustamisele ning saadud sojaõli tarbiti siseturul peamiselt biodiislikütuse tootmisel. Lisaks, isegi siis, kui toodang oli 2023. aasta põua tõttu väike, importis Argentina rohkem sojaube, et tagada purustamisvõimsus.

(189)

Peale selle toimub sojaubade eksport üksnes siis, kui omamaine tarbimine nii sojaubade purustamiseks kui ka biodiislikütuse tootmiseks on täielikult rahuldatud. Tabelist 1 ja jooniselt 2 on samuti näha, et ekspordipiirangute kohaldamise aastatel (v.a 2023. aasta, mil valitses põud) oli sojaubade import väga piiratud. Seda kinnitab ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul täheldatud ärimudel. Tõepoolest, mitte ükski neist ei importinud sojaube biodiislikütuse tootmiseks. Nad importisid sojaube pigem üksnes oma purustamistehastes kasutamiseks ning seejärel eksportisid Argentinast kogu saadud sojaõli ja -jahu.

(190)

Järelikult on Argentina valitsuse meetmete põhieesmärk saavutatud – siseturul toodetud sojaoad on täielikult rahuldanud nõudluse omamaise biodiislikütuse tootmiseks vajaliku sisendi järele, kahjustades neid sojaubade tootjaid, kellel ei õnnestunud ekspordipiirangute tõttu optimeerida oma kasumit kas kogu toodangu eksportimise või siseturul kõrgemate hindadega müümise teel.

(191)

Asjaomase WTO menetluspraktika kohaselt peaks enamikul juhtudel esinema teatav valitsuse ähvardus või stiimul sisendi tarnijatele, et tõendada volitamise ja suunamise olemasolu. Kaalutlusõiguse andmine ei välista automaatselt seda järeldust. See juhtumipõhine analüüs tugineb tõenditele. Käesoleval juhul väärib äramärkimist asjaolu, et eksport on üsna piiratud väga rahvusvahelisel kaubaturul, kus Argentina on üks juhtivaid sojaubade tootjaid kogu maailmas, eelkõige võttes arvesse, et hind on rahvusvahelisel turul märkimisväärselt kõrgem kui Argentina omamaine hind (vt joonis 3).

(192)

Argentina õigusaktides sisalduvatest tõenditest (vt põhjendused 116–120) nähtub, et Argentina valitsuse poliitiline eesmärk on arendada ja edendada suurema lisaväärtusega järgmisi tootmisetappe, sealhulgas biodiislikütuse tootmist. Lisaks märkis Argentina valitsus selgelt, et tema eesmärk on kaitsta järgmisi tootmisetappe rahvusvaheliste hindade tõusu eest.

(193)

Samuti on selge, et kõnealune poliitika innustab väga paljusid väikeseid sojaubade tootjaid müüma peaaegu kogu oma toodangu siseturul ja madalama hinnaga, kui nad oleksid muidu saanud rahvusvahelistel turgudel, ehkki Argentina valitsus ei ole ametlikult takistanud neil oma tooteid eksportimast. Puuduvad tõendid, et Argentina valitsus üritab mingil viisil otse või kaudselt julgustada ja/või aktiivselt toetada ekspordi kasvu ja seega sojaubade tootjate kasumi maksimeerimist, hoolimata sellest, et sojaube kasvatavatel väikestel põllumajandusettevõtjatel on teadaolevalt raskusi välisriikidest klientide leidmisel, võõrkeeles rääkimisel ja kõikide koormavate ekspordiks vajalike haldusformaalsuste täitmisel.

(194)

Kuna toimikus puuduvad vastupidised tõendid ja arvestades asjaolu, et Argentina valitsus ei teinud piisavat koostööd asjakohaste tõendite ja teabe esitamisel selles küsimuses, tegi komisjon järelduse, et nendest tõenditest nähtub, et sojaubade kasvatajaid motiveeritakse pigem müüma oma toodangut siseturul järgmiste tootmisetappide, sealhulgas biodiislikütuse tootjate kasuks kui maksimeerima oma tulu muid võimalusi otsides, nagu oma tootmismahu kohandamisega või isegi üleminekuga muud liiki tootmisele (nt muudele teraviljadele).

(195)

Asjaolu, et sojaubade kasvatajatel on vähemalt formaalselt endiselt teatav kaalutlusõigus müüa välisriigis ning et väga väikeses mahus eksport siiski toimus, ei sea kahtluse alla peamist järeldust nende volitamise või suunamise olemasolu kohta kooskõlas WTO menetluspraktikaga (80).

(196)

Järgmiseks analüüsis komisjon – nagu algses uurimiseski – seda, mil määral mõjutas sojaubade tarnimine Argentina valitsuse meetmete tulemusena sojaubade omamaist hinda Argentinas.

(197)

Komisjon kasutas Argentina keskmist omamaist sojaubade hinda, mis põhines Buenos Airese teraviljabörsi kuuandmetel Rosario, Bahia Blanca ja Quequeni kohta (need andmed esitas Argentina valitsus).

(198)

Nagu algses uurimiseski, importisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad sojaube mõnel määral. Ehkki äriühingud ei kasutanud neid imporditud tooteid biodiislikütuse tootmiseks – neid kasutati sojaõli valmistamiseks, mis seejärel eksporditi –, võib selle impordi hinda pidada tüüpiliseks, sest sojaube imporditi purustamiseks ja reeksporditi sojaõlina ning nende hind kajastas sojaubade maailmaturuhinda (Mehhiko lahe piirkond).

(199)

Joonisel 3 on näidatud hinnakõikumised läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (v.a kuud, mil omamaist hinda ei teatatud) ning Argentina omamaise hinna ja maailmaturu hinna vahe.

Joonis 3

Argentina omamaine hind võrreldes maailmaturu hinnaga

(200)

Joonisel 3 kajastatakse Argentina omamaise hinna ja maailmaturu hinna vahet, samuti valimisse kaasatud eksportivate tootjate CIF-hinda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Argentina valitsuse suunav poliitika takistab sojaubade tootjatel teenimast kasumit, tuginedes maailmaturu hindadele. Sojaubade kasvatajad jäetakse tegelikult ilma ratsionaalsest võimalusest müüa rahvusvahelistel turgudel palju kõrgema hinnaga.

(201)

Selle asemel teenivad nad nii siseturul kui ka rahvusvahelisel turul võrreldava kasumi, mis tuleb selle arvelt, et omamaiseid hindu alandatakse ekspordimaksu võrra. Seega alandab Argentina valitsus omamaiseid hindu siseturu töötleva tööstuse kasuks.

(202)

Argentina valitsus tegeleb suunamisega, jättes sojaubade kasvatajad ilma ratsionaalsest võimalusest. Lisaks, nagu jooniselt näha võib, erinesid omamaised hinnad rahvusvahelistest hindadest järjepidevalt kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ent samal ajal kaitses see hinnavahe biodiislikütuse tootmisharu ja kõiki teisi järgmisi tootmisetappe (näiteks purustajaid, kes on peamiselt integreeritud biodiislikütuse tootjatega) rahvusvahelise turu kõrgemate hindade eest.

(203)

Seega saavutas Argentina valitsus meetmete abil oma eelnevalt kindlaks määratud eesmärgi, nimelt alandada omamaiseid hindu rahvusvaheliste hindade tõusu kontekstis, tekitades kasu omamaisele lisaväärtusega tootmisharule, sealhulgas biodiislikütuse sektorile.

(204)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon järelduse, et Argentina sojaoakasvatajaid volitati või suunati tarnima sojaube omamaisele biodiislikütuse tootmisharule piisavast väiksema tasu eest.

(205)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CARBIO, et erinevalt algsest uurimisest ei teinud komisjon käesoleval aegumise läbivaatamisel järeldust, et sojaubade tootjatel ei ole vaba voli määrata sojaubade hindu (81). CARBIO märkis, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad selgitasid kontrollimise käigus, et sojaubade turul teevad ostjad ja müüjad tehinguid ja määravad hindu vabalt. Peale selle väitis CARBIO, et ekspordimaksuga ei võetud sojaubade tarnijatelt ratsionaalset valikut ega piiratud nende ekspordivõimet, nagu nähtub tabelist 1 ja põhjendusest 195. Samuti oli kasvatajatel vaba voli otsustada, milliseid põllumajanduskultuure kasvatada.

(206)

Vastupidiselt väidetule järeldas komisjon põhjenduses 161, et nagu algses uurimiseski, oli sojaubade omamaine hind jätkuvalt maailmaturu hinnast madalam ning sojaubade tootjatel ei olnud ekspordimaksu tõttu võimalust ekspordihinda vabalt määrata. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate selgitused ei lükanud neid kaht järeldust ümber. Peale selle on komisjon põhjendustes 161 ja 193–195 juba selgitanud, kuidas Argentina valitsus sojaubade tootjate kaalutlusõigust piiras. Samuti ei lükka asjaolu, et tootjatel oli vabadus otsustada, milliseid põllumajanduskultuure kasvatada, ümber komisjoni eespool põhjenduses 135 esitatud järeldust selle kohta, et ekspordi tasakaalustamise mahtudega soodustati maisi ja nisu asemel sojaubade tootmist. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(207)

Argentina valitsuse väite kohaselt ei tohiks asjaolu, et puuduvad tõendid Argentina valitsuse meetmete kohta sojaubade tootjate eksporditegevuse toetamiseks, pidada tõendiks vastupidisest. Peale selle ei võtnud komisjon Argentina valitsuse arvamuse kohaselt arvesse seda, et rahvusvaheline kaubaturg on keerukas ning et sojaubade tootjad ei osale sellel turul otse, vaid pigem kauplejate vahendusel.

(208)

Komisjon märkis, et tema järeldus oli seotud sellega, mil määral Argentina valitsus sojaubade tootjate kaalutlusõigust piiras, lähtudes uurimise käigus kogutud otsestest tõenditest, mitte sellega, et neil sellist kaalutlusõigust üldse polnud; Argentina valitsus ei ole pärast lõplike järelduste avalikustamist esitanud täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et rahvusvahelisel kaubaturul osaletakse üldjuhul kauplejate vahendusel, ei tohiks takistada sojaubade tootjate poolset eksporti. Argentina biodiislikütust eksportivad tootjad ekspordivad tõepoolest enamjaolt kauplejate vahendusel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(209)

Nagu algses uurimises, (82) leidis komisjon, et Argentina territooriumil kasvatatud sojaubade pakkumine Argentina biodiislikütuse tootmisharule on tavapäraselt valitsuse ülesanne, võttes arvesse fakti, et üldise rahvusvahelise õiguse kohaselt on riikidel suveräänne õigus oma loodusvarade üle. Selle asemel, et tarnida sisendit otse biodiislikütuse tootmisharule eesmärgiga saavutada Argentina valitsuse riiklikud poliitikaeesmärgid ergutada biodiislikütuse tootmisharu arengut, sealhulgas selle tootmisharu ekspordipotentsiaali, motiveerib Argentina valitsus mitmesuguste meetmete kaudu erasektori asutusi tegema seda Argentina valitsuse eest, seega täidab ta ülesannet, mis tegelikkuses ei erine tavadest, mida valitsused tavaliselt järgivad, ja mis hõlmab tuludest loobumist.

(210)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et sojaubade tarnimine ei ole ülesanne, mida tavaliselt täidab valitsus, sest Argentina valitsus ei osalenud sojaubade tootmisega seotud tegevuses. Samamoodi väitis CARBIO, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Argentinas eraomandis oleval maal kasvatatud sojaubade tootmise ja müügiga tegelevate eraõiguslike tarnijate tehtud otsused kajastaksid Argentina valitsuse tavapäraselt täidetavaid ülesandeid. Argentina valitsuse ja CARBIO arvamuse kohaselt ei tähenda ainuüksi asjaolu, et riik võib kasutada oma territooriumil leiduvate loodusvarade puhul reguleerivaid volitusi, seda, et kõnealuste loodusvarade tarnimine erasektori ettevõtjatele on samuti ülesanne, mida tavaliselt täidab valitsus. Vastupidi – loodusvarade ärilisel eesmärgil kasutamine, tarnimine ja müük on üldjuhul eraettevõtete ülesanne, kusjuures riigi roll piirdub reguleerimise ja järelevalvega. Teisisõnu, kui loodusvarade reguleerimine ja järelevalve on ülesanne, mida täidab tavaliselt valitsus, siis loodusvarade otsene tarnimine eraõiguslikele asutustele seda ei ole.

(211)

Esiteks, mis puudutab väidet, et Argentina valitsus ei osalenud sojaubade tootmisel, et tarnijad on eraõiguslikud asutused ning et nad müüvad eraomandis oleval maal kasvatatud sojaube, siis märkis komisjon, et Argentina valitsus volitas või suunas sojaubade tootjaid täitma konkreetset poliitikaeesmärki. Olukord, kus sojaube tarnivad volitatud sojaoatootjad, ei erine tegelikkuses olukorrast, kus Argentina valitsus toodab sojaube otseselt ise. Peale selle ei ole komisjon nõus CARBIO meelevaldse eristusega, et loodusvarade ärilisel eesmärgil kasutamine, tarnimine ja müük ei ole ülesanne, mida tavaliselt täidab valitsus, kelle ülesanded piirduvad loodusvarade reguleerimise ja järelevalvega. Selline lähenemisviis tähendaks, et kaupade või teenuste pakkumist piisavast väiksema tasu eest ei saa mingil juhul käsitada valitsuse täidetava ülesandena, kuna riigi ülesanne piirduks vaid kõnealuse kauba või teenuse pakkumise reguleerimisega. Komisjon ei olnud selle eristusega nõus ja leidis, et Argentina valitsuse regulatiivsete volituste teostamine sojaubade tarnimisel on just nimelt see nüanss, mille tõttu võib sellist sojaubade tarnimist käsitada ülesandena, mida tavapäraselt täidab valitsus. Selleks kontekstis ei mõjuta seda järeldust asjaolu, et kõnealuse kauba saajad on eraõiguslikud, mitte riigi omandis olevad ettevõtjad, sest see ei ole biodiislikütuse tootmisharu arendamise poliitikaeesmärgi seisukohast asjakohane. Seepärast lükati see väide tagasi.

(212)

Mitmesuguste meetmete, sealhulgas ekspordimaksude, kvantitatiivsete piirangute, omamaistele tootjatele antud subsiidiumide ja riikliku poliitika avaldamise kaudu motiveeris Argentina valitsus omamaiseid sojaubade tootjaid müüma sojaube kohalikul tasandil ning volitas ja suunas neid tarnima seda toorainet Argentinas piisavast väiksema tasu eest. Kõnealuste meetmetega saavutati soovitud mõju, milleks oli Argentina omamaise sojaubade turu moonutamine ja hinna surumine kunstlikult madalale tasemele, andes sellega eelise järgmise etapi ehk biodiislikütuse tootmisharule. Ülesannet pakkuda sojaube piisavast väiksema tasu eest täidab tavapäraselt valitsus, pidades silmas riiklikku eesmärki toetada biodiislikütuse tootmisharu. Peale selle ei erine olukord, kus see ülesanne on antud sojaubade kasvatajatele, tegelikkuses praktikast, mida valitsused tavapäraselt järgivad, et saavutada sarnaseid poliitikaeesmärke muus vormis toetuse (näiteks rahaliste toetuste või tavaliselt laekuvatest tuludest loobumise) kaudu.

(213)

Komisjon tegi seega järelduse, et Argentina valitsus andis rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses, mida on tõlgendatud ja kohaldatud kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti 1 alapunkti iv kohase WTO standardiga.

(214)

Algses uurimises leidis komisjon, et sellised kategooriad nagu „rahaline toetus“ ja „sissetuleku- või hinnatoetus“ ei ole vastastikku välistavad (83). Kooskõlas selle tõlgendusega analüüsis komisjon lisaks selle kontrollimisele, kas Argentina valitsuse vastuvõetud meetmeid saaks iseloomustada rahalise toetusena kaupade pakkumise vormis piisavast väiksema tasu eest, samuti seda, kas Argentina valitsuse meetmeid võiks iseloomustada ka sissetuleku- või hinnatoetusena, mis kuulub alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b alla (84).

(215)

Nagu on osutatud tõendite piisavust käsitlevas memorandumis, leidis komisjon, et käesoleval aegumise läbivaatamisel esitas taotluse esitaja tõendeid selle kohta, et Argentina valitsuse meetmeid võib ühtlasi iseloomustada sissetuleku- või hinnatoetusena alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b alusel. Seepärast analüüsis komisjon esiteks seda, kas Argentina valitsus kavatses jätkuvalt toetada biodiislikütuse tootmisharu loomist ja arendamist; teiseks seda, milliseid meetmeid Argentina valitsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil biodiislikütuse tootmisharu toetamiseks vastu võttis või jätkuvalt rakendas; ning kolmandaks seda, kas need meetmed kvalifitseerusid mis tahes vormis sissetuleku- või hinnatoetusena 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XVI tähenduses.

(216)

Algses uurimises osutas komisjon sissetuleku- või hinnatoetuse analüüsi kontekstis õigusaktidele, mis kajastasid Argentina valitsuse kavatsust toetada biodiislikütuse tootmisharu, eeskätt dekreet nr 1396/2001, (85) resolutsioon nr 1156/2004 (86) ja 2006. aasta biokütuste seadus.

(217)

Lisaks põhjendustes 117–122 esile tõstetud elementidele (seoses ekspordimaksuga), põhjenduses 136 tehtud järeldusele (maisi ja nisu ekspordi tasakaalustamise mahtude kohta) ja põhjenduses 150 tehtud järeldusele (sojaubade kasvatajate subsideerimise kohta) uuris komisjon käesolevas uurimises, kas hiljem vastu võetud õigusaktidest nähtus, et Argentina valitsusel oli sõnaselge poliitika, millega ta toetas omamaise biodiislikütuse tootmisharu arengut. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2006. aasta biokütuste seadus enam ei kehtinud ning see oli asendatud 2021. aasta biokütuste seadusega, millega reguleeriti omamaist biodiislikütuse segamise kohustust.

(218)

Põhjenduses 38 tuletas komisjon juba meelde ülesandeid, mida täidab energiatalitus, kes on täitmise tagamise eest vastutav asutus 2021. aasta biokütuste seaduse kohaselt. Sissetuleku- või hinnatoetuse analüüsi seisukohast tuletab komisjon meelde, et energiatalituse ülesanne on „tagada, et olemas on vajalikud sisendid kohustuslikus korras segatavate biokütuste valmistamiseks, tegutseda vahendajana ja kehtestada mehhanismid, mida peetakse vajalikuks selleks, et kõnealuste sisendite soetamine toimuks tavapärastel turutingimustel ja ilma moonutusteta, ning kehtestada vajaduse korral kõnealustele sisenditele ekspordi piirhind, millest arvatakse maha vastavad kulud“ (87). See ülesanne osutab sellele, et Argentina valitsus kavandas sojaubade tootmist vastavalt biodiislikütuse tootmisele ning selleks, et tagada sel eesmärgil piisav tarne. Nendel eesmärkidel oli Argentina valitsusel õigus kehtestada omamaise segamiskohustuse täitmiseks müüdava biodiislikütuse sisendite maksimumhind, mis vastas kõnealuste sisendite ekspordihinnale, millest olid maha arvatud asjakohased kulud. Teisisõnu oleks siseturule suunatud sisendi hind olnud madalam kui eksporditurule suunatud sisendi hind. Kõnealune korraldus tõendab seega, et Argentina kavatses 2021. aasta biokütuste seadusega toetada biodiislikütuse tootmisharu.

(219)

Seda kinnitab täiendavalt ja sõnaselgelt 2021. aasta biokütuste seaduse artikkel 16 (tähendusrikka pealkirjaga „Impordi asendamine“), mille kohaselt on energiatalitusel õigus „asendada fossiilkütuste import biokütustega“ ning „edendada investeeringuid riigisiseste toorainete industrialiseerimiseks“ (88). Nagu Argentina valitsus kohapealsel kontrollkäigul kinnitas, tähendab industrialiseerimine (industrialización) sojaubade väärtusahela kontekstis purustamist. Seega on 2021. aasta biokütuste seaduse artiklis 16 tegelikkuses osutatud eesmärgile edendada sojaubade purustamisse tehtavaid investeeringuid, et soodustada biodiislikütuse tootmist. See kujutab endast veel üht viisi, kuidas omamaist biodiislikütuse tootmisharu toetati.

(220)

Peale selle võis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt täheldada biodiislikütuse omamaise hinna kehtestamist, nagu hinnati algses uurimises (89). Argentina valitsus kehtestas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2021. aasta biokütuste seaduse alusel tõepoolest jätkuvalt selle biodiislikütuse hinnad, mida müüdi siseturul selleks, et täita omamaist biodiislikütuse segamise kohustust, mis omakorda hõlmas peaaegu kogu biodiislikütuse siseturgu.

(221)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestati biodiislikütuse omamaine hind peaaegu igal kuul, eristamata äriühinguid nende tüübi alusel, ning need andmed olid avalikult kättesaadavad (90).

(222)

Ühelegi valimisse kaasatud eksportivale tootjale ei määratud kvooti ning keegi neist ei tarninud uurimisperioodil siseturule (kuigi seda tegid teised biodiislikütuse tootjad Renova kontsernis). Hinnad, mille Argentina valitsus siseturul kehtestas, tunduvad aga olevat kõrgemad kui valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordi keskmine FOB-hind sama omamaise hinnaga perioodidel (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), mil nad teatasid eksportmüügist, võttes arvesse ekspordi FOB-hinda nii ilma biodiislikütuse ekspordimaksuta (v.a kahel perioodil, mil omamaised ja ekspordihinnad olid samal tasemel) kui ka koos sellega.

(223)

Seega, omamaise biodiislikütuse hinna kunstlikult kõrgel tasemel kehtestamisega järgis Argentina valitsus poliitikat, millega ta pakkus hinnatoetust väikestele ja keskmise suurusega biodiislikütuse tootjatele, kes müüsid siseturul.

(224)

Selleks et tõendada Argentina valitsuse jätkuvat toetust biodiislikütuse tootmisharule, osutas taotluse esitaja ka järgmisele: i) biodiislikütuse tootmisharu käibekapitali rahastamise programm resolutsiooni nr 947/2023 (91) alusel ning ii) asjaolu, et 2021. aasta biokütuste seaduse alusel loobuti teatavast tavaliselt laekuvast tulust.

(225)

Need kujutavad endast biodiislikütuse tootjatega seotud uusi väidetavaid kavasid ning komisjon on neid analüüsinud vastavates jaotistes allpool, et teha kindlaks, kas nende kavadega kaasnes kasu. Selleks et aru saada, kas need kavad tõendavad Argentina valitsuse toetust biodiislikütuse tootmisharule, analüüsis komisjon aga nende õiguslikke aluseid, mis kehtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning neid käsitlevat avalikku teadaannet. 2021. aasta biokütuste seadusega seotud tõendid esitati eespool põhjendustes 218 ja 219. Nagu on selgitatud põhjendustes 313–314, sätestati 2021. aasta biokütuste seaduse artikliga 22 nähtavasti vedelkütuste maksu ja CO2 maksu vabastus, mis oli kohaldatav üksnes kütustega segatava riigisisest päritolu biodiislikütuse suhtes. Kohapealsel kontrollkäigul tundus, et Argentina valitsus oli sellega nõus. Samal ajal võis Argentina valitsuse vastusest küsimustikule välja lugeda, et seaduse nr 23966 (92) III jao artikli 4 kohaselt ei kohaldata kütustega segatud biodiislikütuse suhtes – olenemata sellest, kas see on riigisisest päritolu või imporditud – vedelkütuste maksu ega CO2 maksu mingil juhul ning et nende maksudega maksustatakse üksnes kütusesegu bensiini-, gaasiõli või diislikütuse komponenti, olenemata sellest, kas kõnealune komponent või segatud biodiislikütus on riigisisest päritolu või imporditud. Tõepoolest, erinevalt muudest kütustest ei olnud biodiislikütuse puhul artiklis 4 maksumäära esitatud. Seega oli endiselt ebaselge, kas maksustamine oli olenevalt biodiislikütuse päritolust erinev.

(226)

Nagu on selgitatud allpool põhjenduses 315, ei olnud võimalik sellest kavast tulenenud kasu arvutada, kuna ilmnes, et kõnealust maksu kohaldati kütusesegule, mis saadi pärast segamist väärtusahela järgmistes etappides, mitte biodiislikütuse tootjate tasandil. Asjaolu, et biokütuste, sealhulgas biodiislikütuse (millele on sõnaselgelt osutatud seaduse nr 23966 III jao artiklis 4) suhtes ei kohaldata vedelkütuste maksu ega CO2 maksu, on iseenesest märk Argentina valitsuse selgest kavatsusest soodustada biodiislikütuse, eeskätt riigist pärit biodiislikütuse tarbimist ning toetada seega omamaist biodiislikütuse tootmisharu.

(227)

Mis puudutab aga biodiislikütuse tootmisharu käibekapitali rahastamise programmi, siis oli selle kindlaksmääratud eesmärk „pakkuda paremaid rahastamistingimusi seaduse nr 27640 alusel kohustuslikus korras diislikütusega segatava biodiislikütuse tootmiseks vajalike sisendite hankimiseks“ (93). Programmi rakendamist tähistaval tseremoonial märkis Argentina suurima (täielikult riigile kuuluva) panga Banco de la Nación Argentina (edaspidi „BNA“) president sõnaselgelt, et „rahastamise eesmärk on luua rohkem töökohti ja võimaldada edasist eksporti, samuti säästa välisvaluutat“ (94). Sellest tulenevalt ei ole kahtlust, et biodiislikütuse tootmisharu käibekapitali rahastamise programmi eesmärk oli toetada biodiislikütuse tootmisharu paremate rahastamistingimuste pakkumisega, eeskätt selleks, et toetada biodiislikütuse eksporti. Kuigi allpool põhjenduses 311 teeb komisjon järelduse, et valimisse kaasatud ettevõtjad ei saanud rahastamisprogrammist kasu, oli kõnealune kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil abikõlblike biodiislikütuse tootjate puhul jõus ning seega tõendab see põhjendatult sissetuleku- või hinnatoetuse olemasolu.

(228)

Peale selle väitis taotluse esitaja, et biodiislikütuse tootmisharu toetati provintsi tasandi haldusasutuste mitmesuguste meetmetega ka provintsi tasandil.

(229)

Konkreetsemalt märkis taotluse esitaja, et esiteks käivitati Santa Fe provintsis programm eesmärgiga tagada, et kõigis ühistranspordi bussides kasutataks puhtal kujul biodiislikütust (B100) (95).

(230)

Teiseks teatas Cordoba provints laenude rahastamisest eesmärgiga edendada biodiislikütuse kohalikku tootmist ja tarbimist (96).

(231)

Kolmandaks viis Cordoba provints oma biokütuste edendamise programmi ellu ka provintsi seaduse nr 10721 (97) alusel, et tugevdada biodiislikütuse tootmist ja edendada fossiilkütuste asendamist biodiislikütusega. Provintsi seaduses nr 10721 on kindlaks määratud mitu eesmärki, sealhulgas eesmärk tugevdada biokütuste tootmist ning „edendada fossiilkütuste järkjärgulist asendamist [...] biokütuste tarbimise eelistamise teel, tagades nende ulatusliku kasutamise“ (rõhuasetus lisatud) (98).

(232)

Kõik need provintsi tasandi sekkumismeetmed võeti pärast algset uurimist.

(233)

Mis puudutab Santa Fe provintsi võetud uut meedet, siis oli selle eesmärk soodustada „biokütuste (biodiislikütus […]) ulatuslikku kasutamist“ (99) mitmesugustes majandussektorites, sealhulgas eelkõige avalikud transporditeenused ja sõidukipargid. Lisaks nõudele, et riigihankelepingute täitmisel tuleb avalike transporditeenuste ja sõidukite puhul kütusena kasutada puhtal kujul biodiislikütust (B100), nähti Santa Fe provintsi seadusega nr 14010 ette võimalus anda „käibelt arvestatava maksu, tempelmaksu ja/või automaksu vabastusi ja/või maksu brutosumma vähendusi“ äriühingutele, kes andsid panuse Santa Fe provintsi seaduse nr 14010 eesmärkide täitmisse (100). Seda panust mõõdeti investeeringute põhjal, mida need äriühingud olid teinud selleks, et suurendada biodiislikütuse kasutamist oma tegevuses. Kuna Santa Fe provintsi seadusega nr 14010 soodustati maksuvabastuste kaudu erasektori äriühingute tehtud investeeringuid, edendati sellega seega provintsis biodiislikütuse kasutamist (ja seepärast biodiislikütuse müüki) paljudes majandussektorites. Seega, kuigi biodiislikütuse tootjatele Santa Fe provintsis antud maksuvabastusi analüüsitakse konkreetselt põhjendustes 270–289, siis sissetuleku- või hinnatoetuse seisukohast viidi Santa Fe provintsi seadusega nr 14010 provintsi tasandil ellu Argentina valitsuse kavatsust toetada biodiislikütuse tootmisharu.

(234)

Mis puudutab Cordoba provintsis võetud uusi meetmeid, siis tunnistas taotluse esitaja taotluses, et Cordoba provintsi antud subsiidiume käsitlevad tõendid lükati algses uurimises tagasi põhjendusega, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud Cordoba provintsi seadustest kasu (101). Sellegipoolest väitis taotluse esitaja, et need elemendid on endiselt huvipakkuvad, sest need tõendavad riikliku biokütuste poliitika kohaldamist kohalikul tasandil ning võivad olla olulised juhul, kui aegumise läbivaatamisega seotud uurimisel kaasatakse valimisse teised tootjad.

(235)

Komisjon märkis, et kuigi valim oli võrreldes algse uurimisega teistsugune, ei tootnud ükski käesoleval aegumise läbivaatamisel valimisse kaasatud eksportiv tootja biodiislikütust Cordoba provintsis. Seega ei saanud nad siin osutatud kavadest kasu. Cordoba provintsi antud subsiidiumid, mida taotluse esitaja palus komisjonil uuesti uurida, ei olnud aga samad, mida käsitletakse käesolevas dokumendis allpool põhjendustes 297–299. Käesoleval aegumise läbivaatamisel valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud ka käesolevas dokumendis käsitletud subsiidiume, kuna nad ei asunud Cordoba provintsis. Sellegipoolest ei saa välistada, et neid subsiidiume said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teised Cordoba provintsis asuvad biodiislikütuse tootjad. Seega leidis komisjon ainuüksi sissetuleku- või hinnatoetuse seisukohast, et kõnealuste meetmetega viidi provintsi tasandil arvatavalt ellu Argentina valitsuse kavatsust toetada biodiislikütuse tootmisharu.

(236)

Seepärast järeldas komisjon, et Argentina valitsusel oli ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilmselge kavatsus toetada Argentina biodiislikütuse tootmisharu arengut.

(237)

Nagu on selgitatud põhjendustes 216–236, tõendasid Argentina valitsuse kavatsust toetada biodiislikütuse tootmisharu mitmesugused meetmed, sealhulgas sojaubade siseturu kunstlik moonutamine, siseturul müüdava biodiislikütuse hinna kehtestamine, biodiislikütuse tootmisharu käibekapitali rahastamise programm resolutsiooni nr 947/2023 alusel, tavaliselt laekuvatest tuludest loobumine 2021. aasta biokütuste seaduse alusel ning Santa Fe ja Cordoba provintsis kehtestatud meetmed. Nende meetmetega toetati otseselt või kaudselt biodiislikütuse tootjate sissetulekut. Peale selle jätkas Argentina valitsus 2021. aasta biokütuste seadusega seda biodiislikütuse tootmise edendamise korda, mis kehtestati juba 2006. aasta biokütuste seaduse alusel. Seepärast järeldas komisjon kättesaadava teabe põhjal, et algsele uurimisele järgnenud aastatel kehtestas Argentina valitsus jätkuvalt mitmesuguseid meetmeid, et arendada biodiislikütuse tootmisharu ja toetada selle sissetulekut.

(238)

Põhjendustes 216–236 kirjeldatud meetmetega pakub Argentina valitsus sissetulekutoetust biodiislikütuse tootmisharule.

(239)

Peale selle on Argentina valitsus 2021. aasta biokütuste seadusega jätkuvalt kohaldanud kohustusliku segamise nõuet, mille tulemusena peavad Argentina segajad ostma biodiislikütust Argentina valitsuse kehtestatavate kunstlikult kõrgete hindadega; see kujutab endast hinnatoetust biodiislikütuse tootmisharule.

(240)

Kõik need meetmed näitavad, et Argentina biodiislikütuse tootmisharu toetatakse ja stimuleeritakse kunstlikult.

(241)

Seepärast tegi komisjon järelduse, et eespool nimetatud Argentina valitsuse meetmete kaudu pakub Argentina valitsus otse või kaudselt sissetuleku- või hinnatoetust biodiislikütuse tootmisharule, aidates seega suurendada selle konkurentsivõimet.

(242)

Nagu leiti ka algses uurimises, lõi Argentina valitsus omamaise biodiislikütuse turu reguleerimisega ja üksnes väiksematele biodiislikütuse ettevõtetele kvoodi määramisega tootmisharu, kus suurimad tootjad ei saa siseturul müüa ja on seega täielikult suunatud ekspordile, mis omakorda aitab suurendada biodiislikütuse tootmisharu ekspordialast konkurentsivõimet (102).

Tabel 2

Argentina biodiislikütuse tootmine ja eksport (tonnides)

(243)

Nagu nähtub tabelist 2, oli biodiislikütuse tootmisharu jätkuvalt suunatud ekspordile. Alates 2020. aastast eksporditi olenevalt aastast kuni 74 % toodangust ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi peaaegu pool toodangust. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad selgitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (mil kehtisid kohustused) olid hinnad liidus – mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nende ainus ekspordisihtkoht – madalad ning et üldjuhul eksportisid nad üksnes siis, kui hinnad olid võrreldes kohustuste raames kehtinud minimaalse impordihinnaga piisavalt kõrged, et teenida kasumit. Samal ajal oli 2022. aasta oktoobri keskpaigani biodiislikütuse kohustusliku segamise määr kõrgem (12,5 %) ning tarnimisel said osaleda ka äriühingud, kes omamaise segamiskohustuse täitmisel tavapäraselt ei osalenud, mistõttu suunati suurem osa toodangust ekspordi asemel sisetarbimiseks. Sel põhjusel on ekspordi osakaal toodangust võrreldes varasemate aastatega väiksem. Sarnast olukorda võis täheldada 2020. aastal, mil biodiislikütuse kohustuslikus korras segamise määr oli 2006. aasta biokütuste seaduse alusel 10 %, enne kui see 2021. aastal langetati 2021. aasta biokütuste seadusega 5 %-le (2022. aasta juunis tõsteti see 7,5 %-le). Seda silmas pidades võib eeldada, et kui biodiislikütuse kohustuslikus korras segamise määr on kõrgem, on omamaine tarbimine suurem, samal ajal kui madalam määr ajendab eksporti. Biodiislikütuse kohustuslikus korras segamise määra langetamisega 2021. aasta biokütuste seaduse alusel suunas Argentina valitsus seepärast biodiislikütuse tootmisharu veelgi rohkem ekspordi poole. Asjaolu, et tootmise tase ja ekspordi kogumaht olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil absoluutarvudes väiksemad, oli tingitud tootmismahtude üldisest vähenemisest Argentinas valitsenud põua tõttu, mis kahjustas biodiislikütuse lähteaine, st sojaubade tootmist.

(244)

Seepärast soodustas omamaisele biodiislikütuse tootmisharule antud toetus biodiislikütuse eksporti, tänu millele suutsid biodiislikütuse tootjad konkureerida ebaõiglaselt teiste riikide biodiislikütuse tootjatega, kes ei saanud väiksematest sisendihindadest kasu. Argentina biodiislikütuse tootmisharu jaoks olid endiselt olulisel kohal eksporditurud ja eelkõige liidu turg.

(245)

Argentina valitsus väitis, et ekspordimaksude käsitamine biodiislikütuse tootmisharule antud sissetuleku- või hinnatoetusena on vastuolus biodiislikütuse ekspordimaksu rolliga volitamisel või suunamisel, arvestades et sellega langetati biodiislikütuse tootmisharu saadud hindu.

(246)

Komisjon märkis, et volitamise või suunamise analüüsis keskenduti sojaubade, mitte biodiislikütuse ekspordimaksule ning tagajärgedele, mis kaasnesid sojaubade pakkumisega piisavast väiksema tasu eest, mistõttu olid kulud väiksemad ning teenitud kasum/tulu seega suurem. Seega oli just kõnealune ekspordimaks koos teiste toetusmeetmetega see, mille abil Argentina valitsus andis sissetuleku- või hinnatoetust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(247)

Seega järeldas komisjon, et mitmesuguste meetmete abil andis Argentina valitsus biodiislikütuse tootmisharule jätkuvalt otseselt või kaudselt sissetuleku- või hinnatoetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses, mille tulemusena enamik omamaisest toodangust eksporditi.

(248)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et enamik meetmeid, millega sissetuleku- või hinnatoetuse andmise kohta tehtud järeldust põhjendati, on seotud siseturuga, kus biodiislikütuse eksportijad ei saanud osaleda. See puudutab eeskätt põhjenduses 218 esitatud järeldust 2021. aasta biokütuste seaduse kohta, millega tagatakse sisendid siseturule suunatava biodiislikütuse tootmiseks. Samuti väitis Argentina valitsus, et sojaoad ei ole talituse pädevuses, sest see ei ole biodiislikütuse otsene sisend, ning et piirhind kehtib sisenditele, mida kasutatakse biodiislikütuse tootmiseks segamiskohustuse raames, mitte biodiislikütusele endale. Sellist piirhinda kohaldatakse üksnes juhul, kui sisendeid ei osteta turutingimustel.

(249)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Õigupoolest selgus uurimise tulemusena, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidesse kuuluvad üksikud äriühingud osalesid biodiislikütuse siseturul. Peale selle puudutab 2021. aasta biokütuste seadus eksportijaid seeläbi, et sellega keelatakse eksportivatel üksustel siseturul osalemine ning seega kohustatakse neid eksportima. Lisaks saavad ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidesse kuuluvad äriühingud toetust siseturule suunatava biodiislikütuse tootmiseks vajalike sisendite tarnimiseks. Mis puudutab talituse volitusi seoses biodiislikütuse sisenditega, siis ei selgitanud Argentina valitsus, milline muu eesmärk sellel õigussättel on kui mitte sojaubade tarnekindluse ja piirhinna tagamine. Argentina valitsus ei selgitanud, millistele muudele sisenditele peale sojaubade kõnealuses õigussättes osutati. Samuti müüdi segamiskohustuse täitmiseks kasutatud biodiislikütust juba valitsuse reguleeritud hinnaga ning see ei vajanud talituse kehtestatavat täiendavat piirhinda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(250)

Olles kindlaks teinud, et eespool põhjendustes 101–150 kirjeldatud eri meetmed kujutavad endast Argentina valitsuse rahalist toetust eraõiguslike asutuste volitamise või suunamise kaudu ja/või et põhjendustes 216–236 kirjeldatud eri meetmed kujutavad endast sissetuleku-/hinnatoetust, arvutas komisjon tasakaalustatava subsiidiumi kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2 ja artikliga 5, lähtudes kasust, mille subsiidiumi saaja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimistulemuste järgi sai.

(251)

Kuna Argentina valitsuse enamiku meetmete eesmärk oli kunstlikult langetada sojaubade omamaist hinda, mis tõi kaasa suurema sissetuleku Argentina biodiislikütuse tootjatele, analüüsis komisjon (nagu algses uurimiseski), kas Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule tõi kaasa kasu, võttes aluseks erinevuse omamaiste biodiislikütuse tootjate makstud hindade ja võrdlusaluse vahel, mis põhines valdavatele sojaubade turutingimustele Argentinas.

(252)

Kõigepealt arvutas komisjon kaalutud keskmise ostuhinna, millega valimisse kaasatud Argentina eksportivad tootjad ostsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sojaube. Kaalutud keskmine arvutati kuu lõikes, arvestades tarnimist sojaubade kasvatajatelt biodiislikütuse tehasesse Argentinas.

(253)

Keskmine ostuhind arvutati ilma käibemaksuta nende hindade ja koguste alusel, mis olid märgitud tehingute arvete loeteludes, mille esitasid valimisse kaasatud Argentina eksportivad tootjad ja mida kontrolliti kohapealsete kontrollkäikude ajal.

(254)

Kõnealust keskmist hinda tuli võrrelda asjakohase võrdlusalusega. Nagu algses uurimiseski, kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud sojaubade igakuist kaalutud keskmist hinda. Need sojaoad imporditi CIF-hinna põhjal ning nende hinnatase oli olenemata päritolust keskeltläbi sama. Tegelikud impordihinnad, mida pakuti CIF-tingimustel purustamistehastele, olid samal tasemel nagu maailmaturu hind (Mehhiko lahe piirkond). Sojaubade import moodustas märkimisväärse osa valimisse kaasatud eksportivate tootjate ostudest, nimelt 38 %; see protsendimäär on kõrgem kui algses uurimises, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitses riigis põud. Need ostud jagunesid sadade tehingute peale.

(255)

Seepärast leidis komisjon, et tegelikud hinnad, mida valimisse kaasatud tootjad maksid imporditud sojaubade eest, kajastavad moonutamata turutingimusi Argentinas, sealhulgas lõpphinna hulka kuuluvaid üldiselt kohaldatavaid tarnetasusid (103).

(256)

Asjaolu, et neid valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud tooteid ei kasutatud mitte biodiislikütuse, vaid sojaõli tootmiseks, ei muuda seda järeldust, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli sojaubade nõudlus biodiislikütuse tootmiseks Argentinas täielikult kaetud sojaubade omamaise pakkumisega. Samal ajal ei ole eri kättesaadavatel sojaubadel kvaliteedierinevusi, mille tõttu ei saaks imporditud sojaube kasutada biodiislikütuse tootmiseks. Seega leidis komisjon, et need ostud moodustasid asjakohase võrdlusaluse.

(257)

Sellele tuginedes kasutas komisjon tegelikku hinda, millega valimisse kaasatud eksportivad tootjad importisid Argentinasse sojaube naaberriikidest, võimaliku lähisväärtusena Argentina moonutamata omamaistele hindadele nende toodete eest. Nagu on selgitatud põhjenduses 254, olid need hinnad samal tasemel nagu maailmaturu hinnad.

(258)

Komisjon võrdles seejärel hinda, mida Argentina tootjad maksid omamaiselt kasvatatud sojaubade eest, sojaubade tegeliku igakuise kaalutud keskmise impordihinnaga. Kogu see import toimus ajutise impordikorra alusel ja seetõttu ei kohaldatud imporditollimaksu. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud tegeliku hinna kohta leiti, et see vastas valdavatele turutingimustele Argentinas.

(259)

Saadud vahe kogusumma kujutab endast „säästu“, mille said Argentina biodiislikütuse tootjad, kes ostsid sojaube Argentina moonutatud turult, võrreldes hinnaga, mida nad oleksid pidanud maksma moonutuste puudumisel. Kokkuvõttes kujutab see kogusumma endast kasu, mida Argentina valitsus andis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Argentina tootjatele.

(260)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagas komisjon need subsiidiumisummad valimisse kaasatud eksportivate tootjate sojaoapõhise toodangu kogukäibega (nimetaja) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna subsiidium tagas kasu kogu sojaoapõhise toodangu, mitte ainult asjaomase toote või eksporditud toodangu tootmiseks.

(261)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Argentina valitsus ja CARBIO, et komisjon ei esitanud piisavat põhjendust järelduse kohta, et keskmised impordihinnad kajastasid valdavaid turutingimusi, vaid üksnes viitas moonutuste puudumisele ja juhtis tähelepanu sellele, et i) impordihinnad vastasid maailmaturu hindadele ning et ii) vastav import moodustas märkimisväärse osa valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ostudest. CARBIO väitis, et see põhjendus on vastuolus komisjoni põhjenduses 190 esitatud järeldusega selle kohta, et siseturul toodetud sojaoad on täielikult rahuldanud nõudluse omamaise biodiislikütuse tootmiseks vajaliku sisendi järele ning et imporditud sojaube ei kasutatud biodiislikütuse tootmiseks.

(262)

Vastupidiselt väidetule selgitas komisjon põhjenduses 254, miks valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt sojaubade eest tegelikult makstud impordihind kajastas valdavaid turutingimusi. Peale selle on asjaolu, et impordihinnad vastasid maailmaturu hindadele (erinevalt Argentina omamaistest hindadest) ning et import moodustas märkimisväärse osa valimisse kaasatud eksportivate tootjate ostudest, kesksed elemendid, mis osutavad sellele, et võrdlusalus kajastab valdavaid turutingimusi. Asjaolu, et imporditud sojaube ei kasutatud biodiislikütuse tootmiseks, ei lükka seda järeldust ümber, sest imporditud sojaoad purustati samades purustamistehastes kui siseturul toodetud sojaoad, mida kasutati biodiislikütuse tootmiseks. Seega võttis komisjon lisaks oma nendele järeldustele, mida CARBIO meelde tuletas, põhjenduses 258 arvesse ka asjaolu, et imporditud sojaoad toimetati sadamatesse, mis asusid selliste tehaste läheduses, kus purustati nii omamaiseid kui ka imporditud sojaube biodiislikütuse tootmiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(263)

Peale selle väitis CARBIO, et sojaubade keskmised impordihinnad ei ole asjakohane võrdusalus, sest need ei kajasta turutingimusi Argentinas. Eeskätt imporditi sojaube ajutise impordikorra alusel ning neid imporditud sojaube ei kasutatud biodiislikütuse tootmiseks; samuti toimus tarne CIF-tingimustel, samal ajal kui sojaubade ostmisel siseturult ei olnud vaja maksta rahvusvahelise tarne eest.

(264)

Komisjon märkis, et ta on põhjenduses 262 juba kirjeldanud, miks ta järeldas, et imporditud sojaoad kajastavad valdavaid turutingimusi Argentinas. Peale selle leidis komisjon, et CIF-impordihind on piisav, sest see kajastas hinda, mida maksti sadamas asuvas purustamistehases, kus purustati ka biodiislikütuse tootmiseks kasutatud kodumaiseid sojaube. Peale selle, nagu on meelde tuletatud põhjenduses 254, olid CIF-impordihinnad samal tasemel kui maailmaturu hind. Samuti ei esitanud CARBIO rohkem argumente selle kohta, miks impordihind ei oleks sobiv võrdlusalus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(265)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CARBIO samuti, et kasu arvutamisel võttis komisjon kodumaiste sojaubade eest makstud hinna erinevust võrdlusalusest arvesse üksnes juhul, kui see hind oli võrdlusalusest madalam. Kui aga kodumaiste sojaubade eest makstud hind oli võrdlusalusest kõrgem, ei võtnud komisjon erinevust arvesse, kuigi võrdlusalust ületav summa oleks tulnud kasu kogusummast maha arvata.

(266)

Komisjon märkis, et meetod, mille põhjal sojaubade piisavast väiksema tasu eest pakkumisega kaasnenud kasu arvutati, oli põhjendatud. Eeskätt leidis vaekogu aruandes „US – Anti-Dumping and Countervailing Duties (China)“, (104) et kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga „ei pea „negatiivse“ kasu summasid „positiivse“ kasu summadest maha arvama“. Peale selle leidis komisjon igal juhul, et väide ei pea paika, sest isegi kui komisjon rakendaks CARBIO väljapakutud metoodikat, viiks tulemuseks saadav subsiidiumimarginaal siiski järeldusele, et subsideerimine jätkub. Seepärast lükati see väide tagasi.

(267)

Argentina valitsuse meetmed olid suunatud sellele, et tagada kasu teatavatele tootmisharudele, sealhulgas omamaisele biodiislikütuse tootmisharule. Ehkki sojaubadega seotud moonutused toovad lisaks biodiislikütuse tootmisharule kasu ka järgmistele tootmisetappidele, saavad kasu tõepoolest üksnes teatavad tootmisharud Argentinas, st need, mis kuuluvad sojaubade väärtusahelasse. Seda, et Argentina valitsus suunas oma meetmed konkreetselt biodiislikütuse tootmisharule sojaubade väärtusahelas, tõendab lisaks sojaubade ja biodiislikütuse vaheline seos põhjendustes 117–122 osutatud asjaomastes õigusaktides. Pealegi, isegi kui biodiislikütusele Argentina valitsuse poolt mitme meetme kaudu antud toetust võimaldatakse ka teistele biokütustele, piirduvad need meetmed rühma ettevõtjate või tootmisharudega. Seetõttu on need alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetsed.

(268)

Komisjon leidis, et mitmesuguste meetmete abil, mis kujutavad endast sojaubade pakkumist piisavast väiksema tasu eest ja/või sissetuleku- või hinnatoetust, toetas Argentina valitsus biodiislikütuse tootmisharu. Argentina valitsus tagas toetuse saajatele kasu, mis on konkreetne, tuues seega kaasa tasakaalustatava subsiidiumi.

(269)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli nende meetmetega määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

(270)

Taotluse esitaja väitis, et biodiislikütuse tootjad said Santa Fe provintsis jätkuvalt kasu sellest, et valitsus loobus tavaliselt laekuvatest tuludest mitmesuguste maksuvabastuste kohaldamisega 15 aasta jooksul, nagu komisjon algses uurimises (105) tuvastas.

(271)

Uurimise tulemusena selgus, et üks algses uurimises kindlakstehtud õiguslik alus – Santa Fe provintsi seadus nr 12692 (106) – oli jätkuvalt kohaldatav ning et selle ainus muudatus tehti Santa Fe provintsi seadusega nr 12956, (107) kus määrati kindlaks maksud, mille puhul võidakse kohaldada maksuvabastusi: käibelt arvestatav maks, tempelmaks, kinnisvaramaks, teenustasud ja automaks (108). Seda rakendatakse täiendavalt dekreediga nr 158/07 (109) (koos lisaga) ja resolutsiooniga nr 121/21, (110) mis sisaldab taotlusvormi.

(272)

Santa Fe provintsi seadusega nr 12692 võeti provintsi tasandil üle seadus nr 26093, millega reguleeriti varasemat omamaist biodiislikütuse segamise kohustust. Olenemata sellest, et viimati nimetatud seadus asendati 2021. aasta biokütuste seadusega, ei tehtud Santa Fe provintsi seaduses nr 12692 muudatusi.

(273)

Nagu leiti algses uurimises, on provintsi seadusega nr 12692 ette nähtud maksuvabastused (samuti maksuvähendused ja maksutähtaja pikendamine) provintsi äriühingutele, kes tegelevad taastuvenergiaga seotud toodete uurimise, arendamise, loomise, tootmise ja kasutamisega ning eelkõige biodiislikütuse tootmisega. Biokütustele on osutatud Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 artikli 3 punktis c, artiklis 4, artikli 5 punktis d ja artiklis 10 ning biodiislikütuse tootmist on konkreetselt mainitud artiklis 10.

(274)

Käesoleva uurimise tulemusena ilmnes samuti, et kuigi maksuvabastusi võidakse anda kõige enam 15 aastaks, tuleb nende kehtivust igal aastal pikendada. Pikendamine ei toimu automaatselt, vaid vabastuse saaja peab tõendama, et ta on subsideeritud tegevust jätkanud ning saavutanud vähemalt 80 % toodangu ja töötajate arvuga seotud eesmärkidest, mida ta kohustus maksuvabastuse esialgsel taotlemisel täitma. Samuti sõltus iga-aastane pikendamine Santa Fe provintsi valitsusele iga-aastase eelarve seaduse alusel kättesaadavate eelarvevahendite olemasolust (111).

(275)

Uurimise tulemusena selgus, et Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 alusel ei antud kõnealuseid iga-aastaseid pikendusi alates 2020. aastast. Õigupoolest leiti uurimise käigus, et teatavad Renova kontserni äriühingud tootsid Santa Fes biodiislikütust, mida eksportisid hiljem Viterra ja Molinos Agro, ning olid kõnealust vabastust saanud varem, st enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Nendel äriühingutel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt õigus saada vabastust tempelmaksust ja kinnisvaramaksust (st nende vabastuse 15-aastane tähtaeg veel kestis), kuid nende vabastuste iga-aastane pikendamine lõpetati enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Biodiislikütust eksportivad tootjad, kes kaasati valimisse (LDC Argentina, Molinos Agro ja Viterra Argentina), ei vastanud maksuvabastuste saamise tingimustele, kuna nad ei olnud Santa Fes asuvate tootmisrajatiste otsesed omanikud või kuna maksuvabastuste saajatel pidi olema tegevusluba üksnes edendatud tegevusalal, st biodiislikütuse tootmine, samal ajal kui valimisse kaasatud eksportivad tootjad tegelesid lisaks biodiislikütuse tootmisele mitmesuguste muude toodete ja tegevustega (112).

(276)

Seega ei saanud Renova kontsern läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 kohaseid maksuvabastusi, vaatamata sellele, et ühel tema biodiislikütuse tootjal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt õigus saada vabastust tempelmaksust ja kinnisvaramaksust.

(277)

Uurimise tulemusena selgus, et maksuvabastusi anti Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 (113) alusel.

(278)

Santa Fe provintsi seadusega nr 8478, mis pärineb 1979. aastast, ning provintsi dekreetidega nr 3856/1979 ja 1361/2022 (114) kehtestati provintsi tööstusarengu edendamise kava, mis hõlmas maksuvabastuste või -vähenduste andmist või maksutähtaja pikendamist maksimaalselt 10 aasta võrra (115). Selle raames kohaldati samasugust iga-aastase pikendamise korda nagu Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 alusel.

(279)

Kõnealune kava puudutas kõiki neid äriühinguid, kes tegelesid tööstustegevusega, millega kaasnes „toorainete või materjali vormiline või olemuslik füüsikaline, keemiline või füüsikalis-keemiline töötlemine uuteks toodeteks protsessi kaudu, mis hõlmab ühtsete tootmistehnikate rakendamist, masinate või seadmete kasutamist ning üksiktoimingute või -protsesside kordamist paiksetes rajatistes“ (116). See kirjeldus hõlmab biodiislikütuse tootmist.

(280)

Seega seisneb kahe maksuvabastuste korra vaheline seos selles, et Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 kohase korra puhul on tegemist erikorraga ja Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 kohase korra puhul üldkorraga. Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 kohase maksuvabastuste korra õigusraamistikuga on tõepoolest ette nähtud, et „juhtudel, mida siinsetes õigusnormides ei ole mainitud, kohaldatakse alternatiivina seaduses nr 8478 – tööstuse edendamise kava – kehtestatud sätteid ning täiendavaid ja regulatiivseid norme“ (117). Seega, kui Santa Fe provintsi seadust nr 12692 kohaldati üksnes taastuvenergiaga (eeskätt biodiislikütuse tootmisega) tegelevatele äriühingutele, siis Santa Fe provintsi seadust nr 8478 kohaldati rohkematele tootmisharudele.

(281)

Sellegipoolest olid Santa Fe provintsi biodiislikütusetootjad abikõlblikud mõlema seaduse alusel. Eeskätt sai Renova kontsern maksuvabastusi Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 alusel, kuna vabastuse saaja võimalike tegevusalade arv ei ole piiratud.

(282)

Seda tõendab asjaolu, et Renova kontserni üks biodiislikütuse tootja, kelle biodiislikütust eksportisid hiljem Molinos Agro ja Viterra Argentina, oli enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 alusel vabastatud tempelmaksust ja kinnisvaramaksust. Samuti nähtub see asjaolust, et üks Renova kontserni kuuluv valimisse kaasatud eksportiv tootja sai uue vabastuse käibelt arvestatavast maksust, kinnisvaramaksust ja automaksust veidi aega pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi.

(283)

Viimase aspektina ei leitud tõendeid seoses Santa Fe provintsis eksportmüügi käibelt arvestatava maksu vabastusega artikli 127 alusel ja tempelmaksuvabastusega artikli 183.29 alusel. Mis puudutab eeskätt esimest meedet, siis selgitasid CARBIO ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et ekspordikäive ei ole asjakohane käive, mille suhtes kohaldatakse provintsi tasandil käibelt arvestatavat maksu, nagu on sätestatud Santa Fe eelarvekoodeksi artikli 179 punktiga c (118).

(284)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et selle kavaga seoses on tehtud vigu, mida ta ei täpsustanud, ning et tõlgendus oli puudulik. Kuna see väide ei olnud aga põhjendatud, lükkas komisjon selle tagasi.

(285)

Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 alusel ei kohaldatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil maksuvabastusi, kuna iga-aastaseid pikendusi ei tehtud, ehkki ühel valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernil oli õigus saada vabastust tempelmaksust ja kinnisvaramaksust. Seetõttu ei olnud võimalik kasu arvutada.

(286)

Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 alusel maksuvabastusi ei kohaldatud, kuna ühe valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni vabastused kas kaotasid enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kehtivuse või anti need pärast selle lõppu.

(287)

Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 kohased maksuvabastused on de jure konkreetsed, arvestades et neid kohaldati üksnes taastuvenergiaga, eelkõige biodiislikütuse tootmisega seotud tootmisharudele. Peale selle on kava ka piirkondlikult konkreetne, sest sellest said kasu üksnes need osutatud tootmisharud, kelle tegevuskoht oli Santa Fe provintsis või kes tegid seal investeeringuid.

(288)

Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 kohased maksuvabastused on de jure konkreetsed seepärast, et neid kohaldati üksnes provintsi dekreedi nr 3856/1979 artiklis 4 kirjeldatud tootmisharudele, sealhulgas biodiislikütuse tootmisharule. Peale selle on kava ka piirkondlikult konkreetne, sest sellest said kasu üksnes need osutatud tootmisharud, kelle tegevuskoht oli Santa Fe provintsis või kes tegid seal investeeringuid.

(289)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasu ei saadud, ei olnud võimalik subsiidiumisummat arvutada.

(290)

Taotluse esitaja palus komisjonil uuesti uurida teatavaid programme, mille puhul komisjon oli algses uurimises leidnud, et need ei olnud valimisse kaasatud Argentina eksportivate tootjate suhtes kohaldatavad.

(291)

Taotluse esitaja väitis algses uurimises, et BNA (mille igapäevase juhtimise eest vastutab tegelikkuses Argentina valitsus seeläbi, et tal on volitus nimetada ametisse kõik juhatuse liikmed) pakkus ekspordi rahastamist ja sooduslaene konkreetselt biodiislikütuse tootmisharule Argentinas. Selle programmi raames rahastuse saamiseks pidi saaja tõendama, et saadud rahalisi vahendeid kasutatakse mitmesugustes tootmisetappides ja kauba ekspordiga seotud turustamisprotsessis.

(292)

Ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et BNA oleks valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele andnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil laene või ekspordikrediiti.

(293)

Komisjon tegi järelduse, et valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ei antud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sooduslaene.

(294)

Taotluse esitaja väitis, et 2006. aasta biokütuste seaduse artikli 13 punktiga d ja artikli 15 lõikega 1 nähti ette mitmesugused meetmed omamaise biodiislikütuse tootmisharu arendamiseks ja toetamiseks, et edendada biokütuste arengut; seega on subsiidium konkreetne. Heaks kiideti mitmesugused maksusoodustused, sealhulgas kapitalikaupade kiirendatud amortisatsioon. Kõnealuse kasu saamiseks peab äriühing olema asutatud Argentinas ja tegelema ainult biokütuste arendamisega. Kiirendatud amortisatsioon võimaldab biodiislikütuse tootjatel vähendada maksustatava tulu vähendamise teel oma maksukohustust. Maksuvähendus kujutab endast valitsuse antavat rahalist toetust, sest sellega loobub valitsus tavaliselt laekuvatest tuludest. Lisaks on biodiislikütuse tootjatel 2006. aasta biokütuste seaduse artikli 15 kohaselt võimalus vähendada maksubaasi, mille alusel arvutatakse minimaalne eeldatav tulumaks. Selle võimaluse kasutamiseks peaks äriühing asuma Argentinas ja tegelema ainult biokütuste arendamisega, st saaja peaks olema biokütuste tootja.

(295)

Uurimisel leiti, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud perioodil kasu 2006. aasta biokütuste seaduse artikli 13 punktis d ja artiklis 15 sätestatud soodushüvitistest.

(296)

Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seda meedet, tegi komisjon järelduse, et selle puhul ei ole võimalik kasu arvutada. Samuti märkis komisjon, et 2006. aasta biokütuste seaduse sätted kaotasid 2021. aasta biokütuste seaduse (119) jõustumisel kehtivuse, mistõttu oli jätkuvalt ebaselge, kas 2006. aasta biokütuste seaduse artikli 13 punkt d ja artikli 15 lõige 1 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel kehtisid ja kas nende alusel saadi kasu.

(297)

Taotluse esitaja väitis, et Cordoba provintsis kehtestati mitmesugused maksusoodustused Cordoba provintsi seadusega nr 9397, (120) millega võeti provintsi tasandil üle 2006. aasta biokütuste seadus. Seaduse alusel oli biokütuste arendamine ja kestlik kasutamine 15 aasta jooksul vabastatud maksudest, mida arvestatakse käibelt, toodangu industrialiseerimiselt ja ladustamiselt ning biokütustega seotud toimingute, lepingute ja tehingute kinnitamiselt. Vabastust said üksnes provintsis asutatud äriühingud, kes tegelesid biokütuste tootmise, töötlemise ja/või ladustamisega. Samuti andis ametlik pank subsideeritud määraga laenutoetust biokütustega seotud projektideks ja energiatarbimise vähendamiseks.

(298)

Algses uurimises leiti, et Cordoba provintsis asuvatele biokütuste tootjatele pakuti maksuvabastusi (121). Seda järeldust kinnitas ka käesolev uurimine. Samas ei tootnud ükski käesolevas uurimises valimisse kaasatud eksportiv tootja biodiislikütust Cordoba provintsis.

(299)

Seepärast ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad sellest maksuvabastusest kasu ja seega järeldas komisjon, et kõnealust kasu ei saa arvutada. Sellegipoolest leidis komisjon, et subsideerimine jätkus.

(300)

Taotluse esitaja väitis, et Buenos Airese provintsis kehtestati provintsi seadus nr 13719 selleks, et anda 15 aastaks vabastusi käibelt arvestatavast maksust ja kinnisvaramaksust, tingimusel et projekt on ette nähtud ekspordiks, et tehas asub Buenos Airese provintsis ning et vabastuse saaja on kvalifitseeritud ja registreeritud 2006. aasta biokütuste seaduse raamistikus.

(301)

Algses uurimises leiti, et Buenos Airese provintsis asuvatele biokütuse tootjatele pakuti maksuvabastusi (122). Seda järeldust kinnitas ka käesolev uurimine. Samas ei tootnud ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja biodiislikütust Buenos Airese provintsis.

(302)

Seepärast ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad sellest maksuvabastusest kasu ja seega järeldas komisjon, et kõnealust kasu ei saa arvutada. Sellegipoolest leidis komisjon, et subsideerimine jätkus.

(303)

Taotluse esitaja väitis, et Santiago del Estero provintsis viidi 2005. aastal ellu provintsi tasandi kava tööstuse edendamiseks ja arendamiseks, et laiendada tootmisharusid provintsis ja soodustada uute tootmisharude teket kooskõlas Santiago del Estero provintsi seadusega nr 6750 (123). Selle raames olid kättesaadavad järgmised kaheksa eelist: 1) kuni 30 % suurune tagasimakse tehtud investeeringult (mitte üle viie aasta); 2) kuni 50 % suurune tagasimakse või maksu ümberarvutus edasiste maksude tasumiseks, et projektidesse kaasatud äriühingud saaksid teha investeeringuid teede- ja elektrivõrkudesse; 3) täielik või järkjärguline vabastus provintsi kehtivatest või loodavatest maksudest; 4) rahalised vahendid provintsi vallas- ja kinnisvara ostmiseks, ostuvõimalusega rendi või pruuklaenu korras kasutamiseks viie aasta jooksul ja liisimiseks; 5) riigiasutuste antav haldus-, tehnoloogiline ja rahaline abi ning riigiasutustepoolne tehniline nõustamine; 6) toetus ja riigi osalus riigi või kohaliku tasandi maksu- ja tariifivabastuste ja -vähenduste, soodustuste või kaitsemeetmete ja muude maksuvabastuste (nullmääraga maksud) haldamisel; 7) subsiidiumid, et vähendada edendatavate äriühingute krediidiliini intressimäära kuni 50 % vastavalt asjaomastele tingimustele; 8) laenude andmine investeeringute edendamiseks.

(304)

Uurimise tulemusena leiti, et ükski käesoleval uurimisel valimisse kaasatud eksportiv tootja ei asunud Santiago del Estero provintsis.

(305)

Seepärast ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad sellest maksuvabastusest kasu ja seega järeldas komisjon, et kõnealust kasu ei saa arvutada. Sellegipoolest leidis komisjon, et subsideerimine jätkus.

(306)

Taotluse esitaja osutas oma taotluses uutele väidetavatele subsiidiumidele, mida algses uurimises ei uuritud.

(307)

Resolutsiooniga nr 947/2023 (124) loodi Argentina biokütuste sektori rahastamise programm, mis kehtis 31. detsembrini 2023. Resolutsiooni põhieesmärk oli soodustada Argentina biokütuste tootmisharu arengut. Selle programmi raames investeeriti riigikassast 988 000 000 Argentina peesot riiklikku tootmise arengu fondi (edaspidi „FONDEP“).

(308)

Taotluse esitaja väite kohaselt pakuti FONDEPi raames väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele soodsaid rahastamistingimusi biodiislikütuse tootmiseks vajalike sisendite soetamiseks. Nagu on meelde tuletatud põhjenduses 225, märkis BNA president sõnaselgelt, et rahastamise eesmärk on „luua rohkem töökohti ja võimaldada edasist eksporti, samuti säästa välisvaluutat“ (125).

(309)

Uurimise tulemusena leiti, et kuna see programm oli ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, oli selle eesmärk toetada omamaise segamiskohustuse täitmisel osalevaid biodiislikütuse tootjaid, kes ei ole biodiislikütuse eksportijad. Kuigi mõni Renova kontserni kuuluv biodiislikütuse tootja osales omamaise segamiskohustuse täitmisel, ei saanud nad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FONDEPi raames rahastust. Seega leiti uurimise tulemusena, et ükski valimisse kaasatud tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil FONDEPi alusel rahastust.

(310)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et selle kavaga seoses on tehtud vigu, mida ta ei täpsustanud, ning et tõlgendus oli puudulik. Kuna see väide ei olnud aga põhjendatud, lükkas komisjon selle tagasi.

(311)

Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seda meedet, tegi komisjon järelduse, et selle puhul ei ole võimalik kasu arvutada. Siiski oli kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt kättesaadav abikõlblikele biodiislikütuse tootjatele.

(312)

Taotluse esitaja väitis, et uue, 2021. aasta biokütuste seaduse kohaselt olid biokütused vabastatud vedelkütuste maksust ja CO2 maksust. Peale selle nähti 2021. aasta biokütuste seadusega biokütuste puhul ette maksusoodustused madalama käibemaksu, tulumaksu, diislikütuse impordi maksu ja veetaristu maksu kujul.

(313)

Uurimise tulemuste kohaselt oli 2021. aasta biokütuste seaduse artiklis 22 sätestatud järgmine: „Biodiislikütust ja bioetanooli ei maksustata vedelkütuste maksuga (ICL) ega CO2 maksuga (ICO2), mis on sätestatud vastavalt seaduse nr 23966 III jao I ja II peatükis, kusjuures eespool osutatud maksustamislahendus kehtib kõigi tootmis-, tarnimis- ja turustusetappide suhtes. Kui kõnealused biokütused on segatud fossiilkütustega, maksustatakse ainult selle segu fossiilkütuse komponenti. Selles artiklis sätestatud maksustamislahendus kehtib kuni korra kehtivuse lõpetamiseni ning seda kohaldatakse tingimusel, et asjaomastes tootmisprotsessides kasutatavad peamised toorained on kodumaist päritolu.“

(314)

Seaduse nr 23966 III jao artiklis 4 on aga sätestatud järgmine: „Biodiislikütuse ja kütusena kasutatava bioetanooli korral loetakse maks täielikult tasutuks toorbensiini, gaasiõli või diislikütuse komponendi või muu maksustatava komponendi suhtes kohaldatava maksu tasumisel. See ei puuduta puhtal kujul biokütuseid.“ Erinevalt muudest kütustest ei olnud biodiislikütuse puhul artiklis 4 maksumäära esitatud.

(315)

Seega oli endiselt ebaselge, kas maksustamine oli olenevalt biodiislikütuse päritolust erinev. Siiski nähtus, et puhtal kujul biodiislikütuse (mida asjaomane toode on) suhtes maksu ei kohaldatud. Vastupidiselt taotluses väidetule oli lisaks selge, et maksustati biodiislikütust sisaldavaid kütusesegusid, mida toodavad väärtusahela edasistes etappides tegutsevad segajad. Kuigi need järeldused võivad olla asjakohased sissetuleku- või hinnatoetuse analüüsi suhtes, nagu on osutatud põhjendustes 225 ja 227, siis kuna käesolev uurimine on seotud biodiislikütuse (mitte biodiislikütust sisaldavate kütusesegudega) ja seda eksportivate tootjatega, leidis komisjon, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud sellest maksuvabastusest otsest kasu.

(316)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Argentina valitsus, et selle kavaga seoses on tehtud vigu, mida ta ei täpsustanud, ning et tõlgendus oli puudulik. Kuna see väide ei olnud aga põhjendatud, lükkas komisjon selle tagasi.

(317)

Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei kasutanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil seda meedet, tegi komisjon järelduse, et selle puhul ei ole võimalik kasu arvutada.

(318)

Kooskõlas alusmääruse sätetega arvutas komisjon tasakaalustatavate subsiidiumide summa valimisse kaasatud äriühingute puhul nii, et lähtus ainsast subsiidiumikavast, millest kõnealused äriühingud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järelduste kohaselt kasu said, st Argentina valitsuse toetus biodiislikütuse tootmisharule, sealhulgas sojaubade pakkumisega piisavast väiksema tasu eest. Selle kava alusel toimunud subsideerimise summa arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt protsentuaalse subsideerimise, s.o subsiidiumide summa osakaalu äriühingute sojaubadel põhinevatelt toodetelt teenitud käibest. Seejärel kasutati seda protsendimäära läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul asjaomase toote liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks. Pärast seda arvutati subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud asjaomase toote tonni kohta ning marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(319)

Subsiidiumide kogusumma ületab alusmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumtaset.

(320)

Peale selle leidis komisjon, et muude uute subsiidiumide kõrval olid jätkuvalt kättesaadavad muud subsiidiumid, mida algselt uuriti, olgugi et valimisse kaasatud eksportivad tootjad neid ei kasutanud. Seega tehti järeldus, et uuritud subsiidiumikavad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõus.

(321)

Pärast kindlakstegemist, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines subsideerimine, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 subsideerimise jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(322)

Sellega seoses uuris komisjon järgmisi elemente: prognoositavad edasised arengusuunad Argentina valitsuse poliitikas, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Argentinas, liidu turu atraktiivsus, sealhulgas kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta.

(323)

Tehti kindlaks, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Argentina ametiasutustelt jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Samuti selgus, et subsideerimine jätkus ka riigi tasandil, kuna enamik kavasid olid biodiislikütuse eksportijatele kättesaadavad kogu riigis.

(324)

Mis puudutab sojaubade ja sojaõli ekspordimaksu, siis kinnitas Argentina valitsus kohapealsel kontrollkäigul, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kehtis sojaõli puhul endiselt 31 % suurune maksumäär ja sojaubade puhul 33 % suurune maksumäär. Avaliku teabe alusel leidis kinnitust, et nii oli see vähemalt 2024. aasta juulini (126). Peale selle kinnitas Argentina valitsus kohapealsel kontrollkäigul, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kehtis endiselt ka biodiislikütuse 29 % ekspordimaks. Samamoodi leidis avaliku teabe põhjal kinnitust, et nii oli see vähemalt 2024. aasta juulini (127). Kohapealsel kontrollkäigul märkis Argentina valitsus lisaks, et ekspordimaksud olid endiselt Argentina föderaaleelarve peamised tuluallikad.

(325)

Mis puudutab ekspordi tasakaalustamise mahtusid, siis kuigi neid pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jätkuvalt rakendati, nagu on kirjeldatud põhjenduses 132, teatas Argentina valitsus, et 20. detsembril 2023, pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, võttis Argentina valitsuse uus koosseis vastu dekreedi nr 70/2023, (128) mille artiklis 142 sätestati põhimõte, „et riigi täitevvõim ei tohi kehtestada ekspordi- ega impordikeelde ega -piiranguid majanduslikel põhjustel. Seda tohib teha üksnes õiguse alusel“. Majanduslikel põhjustel kaaluti piiranguid juhul, kui neid peeti vajalikuks teatavate eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas eesmärk „stabiliseerida omamaiseid hindu, kuni need jõuavad sobivale tasemele või tagavad siseturu tarnevajadustele vastava pakkumise“ ning „täita riigi rahandusega seotud vajadusi“. Peale selle sätestati artiklis 144, et „riigi täitevvõim ei kehtesta ekspordi- ega impordipiiranguid ega -kvoote majanduslikel põhjustel ega alustel“. Selline põhimõte kehtestati 8. mail 2024 vastu võetud resolutsioonis nr 302/2024, (129) millega tunnistati kehtetuks resolutsioon nr 276/2021 ja ekspordi tasakaalustamise mahud.

(326)

Dekreedis nr 70/2023 sätestatud põhimõte võeti üle koondseaduse eelnõusse, (130) mille ühe artikliga kavatseti kehtestada uus biodiislikütuse õigusraamistik. See artikkel aga ei läbinud parlamentaarset analüüsi ja koondseadus võeti lõppkokkuvõttes vastu ilma selleta. Seega ei muudetud kohaliku sisendi kasutamise nõuet ega omamaist biodiislikütuse segamise kohustust käsitlevat raamistikku (sh biodiislikütuse omamaise hinna kehtestamise säte) pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Argentina valitsus selgitas, et kõik koondseaduse artiklid, mida kongress heaks ei kiitnud (nagu uut biokütuste raamistikku käsitlev artikkel), esitatakse kongressile tõenäoliselt uuesti läbivaatamiseks; selle, millises vormis ja millal seda tehakse, otsustab Argentina valitsus hilisemas etapis, kuigi konkreetselt ei ole selles suunas veel tegutsetud.

(327)

Kohapealsel kontrollkäigul selgitas Argentina valitsus lisaks, et Argentina parlamendi alamkojas on esitatud seaduseelnõu 2021. aasta biokütuste seaduse muutmiseks. Projekti pakkus välja Liga Bioenergética, mis ühendab kuut Argentina provintsi, kus tegutsevad põllumajandustootjad ja biodiislikütuse tootjad. See kajastus ka avalikult kättesaadavas teabes (131). Parlamentaarne menetlus oli aga veel pooleli.

(328)

Mis puudutab väikeste ja keskmise suurusega sojaoa- ja maisitootjate hüvitusprogrammi, millele on osutatud põhjenduses 148, siis lõpetati selle rakendamine 2022. aasta detsembris, st läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(329)

Santa Fe provintsi maksuvabastuste puhul leiti – olenemata asjaolust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud kasu ei õnnestunud arvutada – uurimise tulemusena, et jätkuvalt olid jõus nii Santa Fe provintsi seaduse nr 12692 kohased maksuvabastused (kusjuures ühel Renova kontserni kuuluval biodiislikütuse tootjal, kelle biodiislikütust eksportisid hiljem Molinos Agro ja Viterra Argentina, oli endiselt õigus saada vabastusi tempelmaksust ja kinnisvaramaksust, olenemata iga-aastase pikenduse puudumisest) kui ka Santa Fe provintsi seaduse nr 8478 kohased maksuvabastused (kusjuures üks Renova kontserni kuuluv valimisse kaasatud eksportiv tootja sai uue vabastuse veidi aega pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi).

(330)

Kokkuvõtteks antakse käesoleva uurimise tulemusena kindlaks tehtud tasakaalustatava subsiidiumi kavadega korduvat kasu ning puuduvad märgid, et kavade edasiste muudatustega (mis praeguses etapis ei ole veel kindlad) kõnealuse korduva kasu saamine lõppeb. Samuti ei viita miski sellele, et kavad lähemas tulevikus täielikult kaotataks või et valimisse kaasatud eksportivad tootjad nende kavade alusel enam kasu ei saaks.

(331)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CARBIO, et korduvat kasu anti ainult ühe käesolevas uurimises kindlakstehtud tasakaalustatava subsiidiumi kava alusel, st sojaubade pakkumine piisavast väiksema tasu eest.

(332)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu on selgitatud põhjenduses 329, siis kuigi komisjon ei saanud arvutada Santa Fe provintsi maksuvabastustest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud kasu, on selge, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi saadi kasu. Igal juhul ei ole märke sellest, et Santa Fe provintsi maksuvabastused lähitulevikus kaotataks, nagu on osutatud põhjenduses 329. Seega võib subsideerimise jätkumise tõenäosuse seisukohast eeldada, et ka selle kavaga antakse korduvat kasu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(333)

CARBIO märkis samuti, et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi langetati 2025. aasta jaanuaris dekreediga nr 38/2025 sojaubade ekspordimaksu määr 33 %-lt 26 %-le (132). Seega peaks igasugune mõju sojaubade tootjatele olema vähenenud. Peale selle peaks CARBIO väite kohaselt sojaubade ekspordimaks seega alates 2025. aasta jaanuarist olema biodiislikütuse ekspordimaksust (29 %) kõrgem ning komisjon peaks läbi vaatama põhjenduses 115 esitatud tsitaadi, mille kohaselt on toorainetel kõrgemad ja valmistoodetel madalamad maksumäärad, mis tagab hinnaeelise omamaistele järgmise etapi tootmisharudele.

(334)

Komisjon märkis, et sojaubade ekspordimaksu kõnealune täiendav korrigeerimine kinnitas, et Argentina valitsusel on õigus ekspordimaksu süsteemi korrapäraselt kohandada. Seega järeldas komisjon, et selle korrigeerimisega ei tühistatud asjaomaseid subsiidiumimeetmeid ning et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi saadakse jätkuvalt kasu. Peale selle märkis komisjon, et dekreediga nr 38/2025 muudeti ka biodiislikütuse ekspordimaksu määra (29 %-lt 23 %-le), (133) mis tähendab, et eespool põhjenduses 115 esitatud tsitaat peab paika. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(335)

CARBIO märkis lisaks, et võttes arvesse sojaubade ekspordimaksu määra vähendamist, asjaolu, et subsiidiumimarginaali silmas pidades on subsideerimine võrreldes algse uurimisega vähenenud, ning komisjoni põhjenduses 328 esitatud järeldust, et väikeste ja keskmise suurusega sojaoa- ja maisitootjate hüvitusprogramm kaotati, tuleks järeldada, et subsideerimine tõenäoliselt ei jätku.

(336)

Komisjon järeldas, et subsideerimine jätkub ning et CARBIO nimetatud tegurid seda järeldust ümber ei lükka, arvestades et muid eespool põhjendustes 101–150 osutatud meetmeid (mis üheskoos kujutavad endast sojaubade pakkumist piisavast väiksema tasu eest) ei ole tühistatud. Seega saadakse pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jätkuvalt kasu. Seda silmas pidades lükati see väide tagasi.

(337)

Komisjon analüüsis, kas Argentinast pärit subsideeritud import toimuks märkimisväärselt suures mahus, kui meetmetel lastakse aeguda ja seejuures kaotaks kehtivuse ka eksportivate tootjate võetud kohustused eksportida liitu minimaalse impordihinnaga.

(338)

Argentina valitsuse esitatud avalikult kättesaadava teabe kohaselt on tootmisvõimsus Argentinas püsinud alates 2020. aastast stabiilsena – 3 920 550 tonni (134). Nagu on juba osutatud põhjenduses 47, püsis tootmisvõimsus muutumatuna ka vaatamata Argentinas ajavahemikul 2022–2023 valitsenud põuale, mis kinnitab, et tegemist oli ajutise nähtusega.

(339)

Võrrelduna tegeliku toodanguga oli vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja kogu asjaomasel perioodil üle 2 miljoni tonni.

Tabel 3

Argentina vaba tootmisvõimsus (tonnides)

(340)

Eespool esitatu põhjal oli Argentina tootmisvõimsuse rakendamise määr läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 30 % ning vaba tootmisvõimsus oli püsivalt märkimisväärne, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 % liidu tarbimisest, nagu on osutatud tabelis 4. Nagu nähtub tabelis 2 esitatud ekspordiandmetest, ei saa siseturg seda märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ära kasutada ning seega on see suuresti kättesaadav ekspordiks. Sellest tulenevalt võib eeldada, et kui meetmetel ja koos nendega ka kehtivatel kohustustel lastakse aeguda, võib jätkuda märkimisväärses mahus import liitu, võttes eeskätt arvesse liidu turu atraktiivsust, mida kirjeldatakse järgmistes põhjendustes.

(341)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral suurendavad Argentina eksportivad tootjad subsideeritud hindadega eksportmüüki liidu turul. Komisjon analüüsis kõigepealt Argentinast kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi keskmist hinnataset ja võrdles seda Argentinast liidu turule suunatud ekspordi keskmise hinnatasemega, et teha kindlaks biodiislikütuse võimalik ekspordihind, mis kehtiks juhul, kui tasakaalustusmeetmeid ei kohaldataks.

(342)

Selleks et võrrelda liitu suunatud ekspordi hindu kolmandatesse riikidesse suunatud samal tasemel ekspordi hindadega, võttis komisjon aluseks liitu suunatud ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade andmed, mis olid avalikult kättesaadavad Argentina ekspordistatistikas (135) (mõlemad FOB-tasandil).

(343)

Seda silmas pidades leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liitu eksporditud biodiislikütuse ühikuhind 25 % võrra kõrgem kui kolmandatesse riikidesse (Kanada ja Hiina) suunatud ekspordi ühikuhind – see tähendab, et liidu turg on Argentina eksportivatele tootjatele tulusam (ja seega atraktiivsem). Kui vaadata tulevikku, siis võttes arvesse, et liitu suunatud ekspordi hind, mida analüüsiti, sõltub kohustuste alusel kehtivast minimaalsest impordihinnast, kajastab kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnatase seda, kui suureks võivad kujuneda liitu suunatud ekspordi subsideeritud hinnad meetmete ja kohustuste puudumisel.

(344)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollimise käigus sai komisjon ülevaate kohustuste alusel kehtestatud minimaalse impordihinna mõjust. Kontrolli tulemusena selgus, et kui liidu hinnad on minimaalsest impordihinnast madalamad või kui need ei võimalda teenida piisavat kasumit lisaks minimaalsele impordihinnale, eelistavad Argentina eksportivad tootjad eksportida sojaõli või muid vahetooteid neutraliseeritud õlina (mida toodetakse samal tootmisliinil kui biodiislikütust, kuid tootmisahela järgmises etapis), mille suhtes ei kohaldata liidus tasakaalustavaid tollimakse ja mille tootmiskulud on võrreldes biodiislikütuse kuludega väiksemad. Sellised äriotsused ei vaja pikka kohanemisaega, sest biodiislikütuse tehaste käivitamine ja seiskamine on äärmiselt lihtne. Seepärast takistab kohustuste alusel kehtiv minimaalne impordihind sellest hinnast madalama hinnaga eksportimist, mis tõenäoliselt leiaks aset juhul, kui meetmeid ja kohustusi ei kehtiks.

(345)

Komisjon analüüsis, kas liit oli Argentina biodiislikütuse eksportijatele atraktiivne turg.

(346)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportisid valimisse kaasatud eksportivad tootjad biodiislikütust ainult liitu. Lisaks, vastavalt Argentina valitsuse esitatud avalikult kättesaadavale teabele oli liit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peamine Argentina biodiislikütuse ekspordisihtkoht ning nii oli see vähemalt alates 2020. aastast (136). Avalikult kättesaadavas teabes kinnitati, et „Euroopa Liit on endiselt Argentina biodiislikütuse peamine ja enam-vähem ainus turg“ (137).

(347)

Nagu on osutatud põhjenduses 243, tõi omamaise kohustuse 7,5 % suurune biodiislikütuse segamise määr, mis kehtis enamikul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja püsis samal tasemel ka pärast seda perioodi, kaasa selle, et Argentina siseturul tarbitud biodiislikütuse kogused vähenesid võrrelduna sellega, kui kõnealune määr oli 10 % 2006. aasta biokütuste seaduse alusel ja ajutiselt 12,5 %. See tähendab, et kui vastav biodiislikütuse segamise määr on omamaise kohustuse raames madalam, suunatakse rohkem toodangut ekspordiks, eeskätt liidu suunal.

(348)

Laiemas laastus on Argentina biodiislikütuse tootmisharu suuresti suunatud ekspordile ning siseturu varustamisega tegelevad vaid väiksemad äriühingud. Suuremad eksportivad äriühingud asuvad seevastu piki Paraná jõe kallast, mis on strateegiliselt hea asukoht ekspordiks ning võimaldab transportida kaupa otse liitu ja muudesse ekspordisihtkohtadesse.

(349)

Viimase aspektina analüüsis komisjon, mil määral suudaksid kolmandate riikide turud osa Argentina biodiislikütuse toodangust vastu võtta.

(350)

2016. aastal kehtestati Peruus ja 2017. aastal USAs (mõlemad olid kaua aega Argentina biodiislikütuse ekspordisihtkohad) Argentinast pärit biodiislikütuse suhtes dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud tasemel, mida saab käsitada keelamisena (138).

(351)

Tabelist 2 nähtub, et Argentinast pärit eksport kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas. Argentina avalikult kättesaadava statistika kohaselt (139) tulenes see kasv peamiselt Kanadasse suunatud ekspordi mahtude suurenemisest. Üldjoontes moodustas kõnealune eksport kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aga vaid väga väikese osa ekspordi kogumahust, st üksnes 3,6 %, kusjuures ülejäänud eksport oli täielikult suunatud liitu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ainus teine ekspordisihtkoht Hiina, kuhu imporditi Argentinast vähetähtsas koguses (21 tonni). Hiinal on aga oma biodiislikütuse tootmine ning turg ei ole võimeline suurenenud ekspordimahtusid vastu võtma. Seega järeldas komisjon, et kolmandad riigid tõenäoliselt ei suuda vastu võtta Argentinast pärit biodiislikütuse eksporti.

(352)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 3, et subsideerimise jätkumine on tõenäoline, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(353)

Uurimine näitas, et Argentinast pärit import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt subsideeritud hindadega.

(354)

Peale selle leidis komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Argentinal märkimisväärne ülemäärane vaba tootmisvõimsus. Liidu turu atraktiivsus suuruse ja müügihindade poolest osutas samuti sellele, et kui tasakaalustusmeetmetel lastaks aeguda, suunataks Argentina eksport tõenäoliselt liidu turule.

(355)

Seda arvesse võttes pidas komisjon tõenäoliseks, et kui tasakaalustusmeetmetel ja seega ka kehtivatel kohustustel lastakse aeguda, suurendavad Argentina eksportivad tootjad subsideeritud hinnaga biodiislikütuse eksporti liidu turule.

(356)

Samasugust toodet tootsid liidus 43 tootjat, kes olid EBB liikmed, ja lisaks hinnanguliselt veel 20 teist liidu tootjat, kes ei ole EBB liikmed. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(357)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 14 925 455 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks, lähtudes makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastusest, mille EBB esitas ajakohastatuna pärast kontrollkäiku. EBB andmed liidu biodiislikütuse toodangu kohta põhinesid välise turuteabepakkuja Stratase andmetel.

(358)

Lisaks põhjenduses 16 osutatule tuleb märkida, et uurimise käigus muudetud liidu toodangu näitajat arvestades moodustas nelja valimisse kaasatud liidu tootja toodang ligikaudu 12 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(359)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidus, võttes arvesse EBB esitatud ja tema valdustes kontrollitud andmeid ning Comexti impordiandmeid.

(360)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 4

Liidu tarbimine (tonnides)

(361)

Liidu tarbimise puhul võis asjaomasel perioodil täheldada positiivset suundumust, mis on kooskõlas biodiislikütuse kasutamise ja segamise kohustusliku mahu suurenemisega liidus.

(362)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Comexti ja GTA impordistatistika põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu biodiislikütuse tarbimise andmed, mis on esitatud tabelis 4, ning taotluse esitaja edastatud, Comexti ja GTA andmed liidu tootjate müügi kohta.

(363)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(364)

Argentinast pärit impordi mahud kõikusid, kuid üldjoontes asjaomasel perioodil vähenesid (kokku –44 %). Selle turuosa vähenes 5,1 %-lt 2020. aastal 2,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tasub märkida, et eespool põhjenduses 2 osutatud kohustused kehtisid kogu asjaomase perioodi jooksul.

(365)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Comexti andmete põhjal.

(366)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 6

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(367)

Argentinast pärit impordi hind tõusis asjaomasel perioodil märkimisväärselt (kokku 95 %). Hinnatõusu puhul tuleks arvestada asjaoluga, et kogu asjaomase perioodi jooksul kehtisid eespool põhjenduses 2 osutatud kohustused.

(368)

Impordist tulenev hindade allalöömine tehti kindlaks küsimustikule esitatud kontrollitud vastuste põhjal.

(369)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(370)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus väljendati protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning selle kohaselt ei löönud Argentina hinnad liidu tootmisharu hindu alla. Hindade allalöömise puudumise puhul tuleb arvesse võtta Argentina eksportijate 2019. aastal pakutud hinnakohustusi.

(371)

Import muudest kolmandatest riikidest peale Argentina pärines peamiselt Hiinast, Ühendkuningriigist ja Singapurist.

(372)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud biodiislikütuse impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 7

Import kolmandatest riikidest

(373)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli muudest kolmandatest riikidest peale Argentina pärit impordi keskmine hind enamjaolt kõrgem kui Argentinast pärit impordi hind. Kaubandusvoogude ja/või kasutatud lähteainete erinevuste tõttu ei ole impordihinnad aga otseselt võrreldavad. Eri päritolu biodiislikütuse hindu, mahtusid ja turuosi saab õigupoolest sisuliselt võrrelda ainult siis, kui vastav tootevalik on teada. Sellega seoses tuleb märkida, et Hiina biodiislikütus oli valmistatud lähteainetest, mis oleksid liidu turul taastuvenergia direktiivide kohase topeltarvestuse hinnalisandi tõttu kallimad, samal ajal kui suur osa muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast imporditud toodetest olid põllukultuuripõhised, nagu on muu hulgas kinnitatud EBB 2023. aasta statistikaaruandes, (142) GAINi aruannetes Hiina (143) ja Euroopa Liidu kohta, (144) turuteabes (145) ning mitmes kaubanduskaitset käsitlevas uurimises, mille komisjon on korraldanud (146).

(374)

Singapurist pärit impordi puhul ei kajasta kõnealuse impordi hinnad eeldatavasti tegelikke turutingimusi. Mis puudutab Ühendkuningriigist (147) pärit importi liitu, siis oli tegemist peamiselt kaubeldavate kaupadega, (148) , mis võisid hõlmata piiriüleste Ühendkuningriigi (149)/ELi tootjate positsiooni tasakaalustamist siirdehindadega, mida komisjon ei saanud täiendavalt jälgida. Lisaks on märke sellest, et Ühendkuningriigis kasutati asjaomasel perioodil kõnealuses sektoris ebaharilikke kaubandustavasid (150). Kolmandaks on Ühendkuningriigi asjaomased ametiasutused andnud naftaettevõtetele lube imporditava biodiislikütuse seestöötlemiseks, mis on hõlbustanud mujalt kui Ühendkuningriigist pärit biodiislikütuse müümist liitu Ühendkuningriigi kaudu, hägustades statistikat. Nende tavade kasutamine lõpetati alles hiljuti (151) , (152).

(375)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(376)

Nagu põhjenduses 16 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(377)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille taotluse esitaja esitas makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastuses. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(378)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast subsideerimisest taastumine.

(379)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(380)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(381)

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2020. aastaga võrreldes suhteliselt muutumatuks. Küll aga vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2022. aastaga võrreldes märkimisväärselt tootmismahud.

(382)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(383)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa peaaegu 10 protsendipunkti ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele 64,7 %. Liidu tootmisharu müügimahud ja vastav turuosa hakkasid vähenema 2021. aastal.

(384)

Liidu tootmisharu toodang asjaomasel perioodil ei kasvanud, kuigi biodiislikütuse tarbimine kõnealusel perioodil suurenes. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vaatlusperioodil hoopis vähenesid.

(385)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(386)

Komisjon märkis, et liidu tootjad ei esitanud EBB-le tööhõiveandmeid kõigil juhtudel sama lähenemisviisi kasutades ning et andmed esitamata jätnud äriühingute puhul tuli kasutada mõningaid hinnangulisi andmeid, mistõttu olid komisjonile kättesaadavad tööhõiveandmed teatavate puudustega. Igal juhul peeti eespool esitatud hinnangulist töötajate arvu küllaltki täpseks ja käesoleva uurimise suhtes asjakohaseks, eeskätt kuna märkimisväärse osa andmetest vaatas komisjon ise ristkontrolli korras läbi kohapealsetel kontrollkäikudel valimisse kaasatud liidu tootjate ja taotluse esitaja valdustesse.

(387)

Kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate subsiidiumimarginaalid olid üle miinimumtaseme. Tegelike subsiidiumimarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli aga piiratud, kuna Argentinast pärit impordi hinnad kujunesid kohustuste tulemusena.

(388)

Nagu on osutatud põhjenduses 3, on vaatlusalust toodet uuritud juba mitmes dumpingu- ja subsiidiumivastases uurimises.

(389)

Asjaomasel perioodil pikendati Ameerika Ühendriikide suhtes kehtestatud dumpingu- ja tasakaalustusmeetmeid (kohaldamisala laiendati Kanadast pärit saadetistele, v.a mõned erandid (153)). Miski ei viita sellele, et need meetmed ei ole olnud tulemuslikud.

(390)

2020. aastal võis liidu tootmisharu puhul selgelt näha märke taastumisest pärast algse uurimise lõpetamist ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplike tasakaalustusmeetmete kehtestamist 2019. aastal (154).

(391)

Liidu tootmisharu oli parasjagu taastumas Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse varasema subsideerimise kahjustavast mõjust, kui liidu turule hakkas saabuma üha suuremas mahus Hiinast madalate hindadega imporditud biodiislikütust. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import mõjutas asjaomasel perioodil nii mahtusid kui ka hindu, sealhulgas surus see liidu turul hinnad alla, samuti oli sel selge negatiivne mõju liidu tootmisharu finantsseisundile.

(392)

Liidu tootmisharu kandis Hiinast pärit biodiislikütuse impordi tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. 2024. aasta augustis kehtestati Hiina suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed, mis hõlmasid sama asjaomast perioodi kui käesolev läbivaatamine, ning need kinnitati 2025. aasta veebruaris (155).

(393)

Liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihinnad liidus ja ühiku tootmiskulu

(394)

Aastatel 2020–2022 muutusid müügihinnad kooskõlas kulude muutusega ning 2022. aastaks olid mõlemad näitajad kasvanud 90 % võrra. Liidu tootmisharu ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kulude kasvu oma müügihindades kajastada ja oli sunnitud müüma tooteid peaaegu et omahinnaga.

(395)

Asjaomase perioodi lõpus ühiku tootmiskulu ja ühiku müügihinna vahe vähenes ning oli lõpuks vaevalt 2 eurot.

(396)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(397)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tööjõukulud kasvasid asjaomasel perioodil keskmiselt 15 %. Kuna tööjõukulud moodustavad biodiislikütuse tootmiskuludest vähem kui 3 %, mõjutab tööjõukulude kasv – mis on kooskõlas Eurostati andmete (156) kohase tööjõukulude üldise keskmise 12 % kasvuga liidus aastatel 2020–2023 – liidu tootmisharu olukorda vähe.

(398)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(399)

Komisjon oli varem märkinud, et varude tase ei ole kõnealust liiki tootmisharu puhul eriti oluline näitaja (157). Komisjon kinnitas, et tootmisharu püüdis hoida varud madalal tasemel, kuid et turu olukorda arvestades ei olnud see alati võimalik. Samuti märkis komisjon, et kuna vaatlusalust toodet müüakse lahtiselt, võib ühe tarne maht olla märkimisväärne (üle 10 000 tonni) ja olenevalt tehingu täpsest kuupäevast oluliselt laovarusid mõjutada.

(400)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(401)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kasumlikkus oli asjaomasel perioodil väga väike ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumiläve tasemele.

(402)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus halvenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt ja oli alates 2021. aastast väga negatiivne.

(403)

Valimisse kaasatud äriühingute investeeringunäitajad olid asjaomasel perioodil erinevad. Üldiselt kinnitatakse investeeringud aastaid enne nende rakendamist. Asjaomase perioodi viimase poole investeeringud olid ette nähtud juba pikka aega tagasi ja puudutasid ainult kaht äriühingut.

(404)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Nii nagu kasumlikkuse puhul, oli selle näitaja areng negatiivne ja selle väärtus kogu asjaomase perioodi jooksul väga väike ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 1,3 %, eelkõige tingituna väga väikesest kasumlikkusest.

(405)

Mis puudutab liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet, siis vähendas seda alates 2021. aastast tugevalt negatiivne rahavoog.

(406)

Eespool esitatud majanduslike makro- ja mikronäitajate hindamisest nähtub, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, kuna ta kaotas märkimisväärse turuosa ja tema müügihindade tõus ei olnud tootmiskulude suure kasvu edasikandmiseks piisav, mille tagajärjel vähenes tema kasumlikkus, mis mõjus negatiivselt investeeringutasuvusele ja rahavoole. Asjaolu, et mõned näitajad (tootmisvõimsus, töötajate arv) ei halvenenud, ei sea järeldust kahju kohta kahtluse alla.

(407)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(408)

Asjaomasel perioodil vähenes Argentinast pärit impordi maht 44 % (nagu nähtub tabelist 5), samal ajal kui tarbimine kasvas ligikaudu 9 % (nagu nähtub tabelist 4). Selle tulemusena vähenes Argentinast pärit impordi turuosa 2,4 protsendipunkti, 5,1 %-lt 2,7 %-le, samal ajal kui liidu tootmisharu turuosa vähenes enam kui 9 protsendipunkti võrra ning langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 64,7 %-le.

(409)

Valimisse kaasatud eksportijate arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 68 % Argentinast pärit biodiislikütuse impordist liitu ning nende hinnad ei löönud liidu hindu alla. Arvestades, et tabeli 6 kohaselt olid Argentinast pärit impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgemad kui valimisse kaasatud Argentina eksportijate hinnad, järeldas komisjon, et üldjoontes ei löönud Argentinast pärit impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi liidu tootmisharu hindu alla.

(410)

CARBIO märkis, et Argentinast pärit import ei olnud põhjus, miks liidu tootjad võisid kahju kanda.

(411)

Uurimise tulemusena ei saanud järeldada, et Argentinast pärit subsideeritud import aitas kaasa olulisele kahjule, mida liidu biodiislikütuse tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kandsid.

(412)

Eespool esitatud analüüsist nähtub, et Argentinast pärit impordi maht ega turuosa asjaomasel perioodil üldiselt ei suurenenud. Tänu kehtivatele kohustustele olid Argentinast pärit subsideeritud impordi hinnad piisavalt kõrged ega saanud olla liidu tootmisharule takistuseks kestlike hindade ja mõistlike kasumimarginaalide saavutamisel.

(413)

Liidu tootmisharu kaotas märkimisväärselt turuosa Hiinast dumpinguhinnaga imporditud jäätmepõhisele biodiislikütusele. Komisjon ei suutnud tõendada, et Argentinast pärit import põhjustas hinnakahju.

(414)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi hinnataset silmas pidades ei saanud see tekitada liidu tootmisharule olulist kahju, mida täheldati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(415)

Komisjon järeldas põhjenduses 407, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Samuti järeldas komisjon eespool olevas jaotises, et liidu tootmisharu puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud kahju ei saanud tekitada Argentinast pärit subsideeritud import, peamiselt hinnataseme tõttu, mida mõjutab kohustuste olemasolu. Liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud oluline kahju oli põhjustatud Hiinast pärit biodiislikütuse dumpinguhinnaga impordist (158). Komisjon leidis, et kohustuste puudumisel ei oleks tegelike subsiidiumimarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule olnud vähetähtis, võttes arvesse Argentinast pärit impordi mahtu asjaomasel perioodil ja tõsiasja, et toote puhul on tegemist toorainega. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 Argentinast pärit subsideeritud impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(416)

Sellega seoses analüüsis komisjon järgmist: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Argentinas, hindade vaheline seos asjaomases riigis, liitu suunatud ekspordi hinnad ja teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad; Argentinast pärit impordi tõenäolised hinnatasemed tasakaalustusmeetmete puudumise korral; liidu turu atraktiivsus ning võimaliku impordimahu ja impordi tõenäoliste hinnatasemete mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(417)

Nagu nähtub tabelist 3 ja GAINi aruannetest (159) ning nagu on järeldatud põhjenduses 340, on asjaomase riigi eksportivatel tootjatel suur vaba tootmisvõimsus ja seega suudavad nad biodiislikütuse tootmist märkimisväärselt suurendada, kui turuolukord on soodne. Pärast algatamist esitatud märkustes vaidlustas CARBIO selle punkti põhjendusega, et lähitulevikus ei ole kavas teha investeeringuid, et biodiislikütuse tootmine ja tootmisvõimsus on Argentinas vähenenud ning et see suundumus edaspidi jätkub, arvestades globaalse soojenemise tagajärgi Argentinas. Vaatamata põllumajandust globaalse soojenemise tõttu ähvardavatele probleemidele on siiski selge, et Argentina tootmisvõimsus oli 2024. aastal omamaisest tarbimisest enam kui viis korda suurem (160) ning moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 25 % biodiislikütuse tarbimisest liidus (161). Seepärast lükati CARBIO väited tagasi.

(418)

15. märtsi 2024. aasta avalduses märkis CARBIO, et meetmete puudumisel Argentinast pärit biodiislikütuse import tõenäoliselt enam ei suureneks, arvestades asjaolu, et pärast teatavaid seadusandlikke algatusi on liidu turg vähem atraktiivne (näiteks on osa liikmesriike lõpetanud sojaõli kasutamise ning eelistavad kasutada ELi raadamisvabade tarneahela algatuste raames toodetud jäätmepõhist biodiislikütust), samuti Argentina uusi segamiskohustusi ning seda, et Argentinal on võimalus müüa biodiislikütust uutel turgudel, eeskätt Brasiilias (162).

(419)

Komisjon leidis, et CARBIO avaldusi ei toeta faktid. Mis puudutab väidet, et Argentinast pärit biodiislikütuse import liitu tõenäoliselt enam ei suureneks, siis märkis komisjon, et liit on maailma suurim biodiislikütuse tarbija ning et 2023. aastal langes liidu arvele ligikaudu 23 % üleilmsest tarbimisest (163). Olenemata asjaolust, et Argentina siseturul on hinnad kunstlikult kõrged, nagu on osutatud põhjenduses 239, ning et Argentinas kehtivad uued segamiskohustused, oli biodiislikütuse omamaine tarbimine asjaomases riigis väga väike ja moodustas 0,9 % Argentina biodiislikütuse toodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Biodiislikütuse eksport oli Argentina biodiislikütuse tootmisharu peamine tugisammas ning kuigi see olenevalt turutingimustest varieerus, oli liit aastast aastasse selgelt Argentina biodiislikütuse peamine eksporditurg, nagu nähtub Argentina valitsuse vastusest küsimustikule (164). Olgugi et eksport on Argentina tootmisharule tähtis, oli Argentinal üha keerulisem välismaale müüa. Nagu on osutatud põhjenduses 350, kehtestasid Peruu ja USA ametiasutused Argentina biodiislikütusele kõrged tasakaalustusmeetmed ja dumpinguvastased meetmed, millega sisuliselt keelati import Argentinast (165). Argentina statistika kohaselt eksporditi 2024. aastal Argentinast biodiislikütust muudesse sihtkohtadesse peale liidu praktiliselt ainult Kanadasse, nagu on märgitud põhjenduses 351. Kanadasse suunatud eksport moodustas vähem kui 10 % Argentina ekspordist ning hinnad olid võrreldes liidu ekspordihindadega vähem atraktiivsed. Argentina tootjatel ei olnud olulisi väljavaateid eksportida muudele turgudele (166). Olenemata seadustest tulenevatest muudatustest, mis väidetavalt peaksid mõjutama liidu biodiislikütuseturu atraktiivsust, on liit võtnud kohustuse edendada traditsioonilise fossiildiislikütuse alternatiive, sealhulgas tavapärase biodiislikütuse abil, nagu on kinnitatud kolmandas taastuvenergia direktiivis (167). Kokkuvõttes oli ja on liidu turg atraktiivne suuruse, hinna ja turulepääsu seisukohast, mistõttu on väga tõenäoline, et kehtivate tasakaalustusmeetmete aegumine tooks kaasa asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi märkimisväärse kasvu.

(420)

Peale selle oli asjaomasest riigist pärit impordi maht asjaomasel perioodil jätkuvalt oluline, nagu nähtub tabelist 5. Argentinas on 32 biodiislikütuse tehast ning kõigis kasutatakse lähteainena sojaubade purustamisel saadud taimeõli, (168) st lähteainet, mille puhul (nagu enamiku liidu toodangu puhulgi) ei kohaldata taastuvenergia direktiivi alusel topeltarvestuse hinnalisandit, mistõttu on sellest toodetud biodiislikütuse turuhinnad madalamad kui teise taastuvenergia direktiivi IX lisas loetletud lähteainetest toodetud biodiislikütusel. Biodiislikütus on tooraine ning Argentina biodiislikütuse ja liidus valmistatud biodiislikütuse vaheline konkurents turul on seega ajendatud hindadest.

(421)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis CARBIO, et Argentinast pärit impordiga seotud meetmete puudumine ei tooks tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumist liidu tootmisharu jaoks, võttes arvesse järgmisi aspekte: 1) Argentinast pärit biodiislikütuse import on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt vähenenud ning komisjon ei võtnud Argentinas olemasoleva vaba tootmisvõimsuse hindamisel arvesse omaenda järeldust selle kohta, et Argentina omamaise segamiskohustuse täitmisel osalevad biodiislikütusetootjad ei saa seaduse kohaselt tegeleda ekspordiga; 2) hinna allalöömist ei esine ning igasuguse väidetava subsideerimise mõju korvatakse kohustustega; 3) mis tahes kahju, mida liidu tootmisharu on kandnud, seostatakse Hiinast pärit biodiislikütuse dumpinguhinnaga impordiga, nagu kinnitas ka komisjon.

(422)

Komisjon ei olnud CARBIO eespool esitatud väidetega nõus. Esimese punkti kohta tuleb märkida, et CARBIO tunnistas sellise vaba tootmisvõimsuse olemasolu, mis võidakse suunata liitu (ehkki vähemal määral kui komisjoni järelduse kohaselt). Peale selle tehti uurimisel kindlaks (põhjendus 40), et üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni kuulunud biodiislikütusetootja tootis biodiislikütust, mida müüdi hiljem nii siseturul kui ka eksporditurul. Sellise biodiislikütuse tootja puhul võib eeldada, et kvoodi määramine biodiislikütusega seotud kohustuse raames vähendas tootmisvõimsust ekspordiks. Seega on siseturule suunatav tootmisvõimsus ja eksporditurule suunatav tootmisvõimsus omavahel seotud. Teise punkti kohta märkis komisjon, et praeguste meetmete puudumisel ei korvaks kehtivad kohustused igasuguse väidetava subsideerimise mõju, kuna kohustused on iseenesest seotud tasakaalustusmeetmete olemasoluga. Teisisõnu, meetmete ja kohustuste puudumisel on tõenäoline, et hindade allalöömine kordub. Mis puudutab kolmandat punkti, siis kuigi läbivaatamisega seotud uurimise tulemusena järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud kahju ei olnud põhjustatud Argentinast pärit impordist, jõuti ühtlasi järeldusele, et kui meetmeid ei säilitata, põhjustaks Argentinast pärit ebaausate hindadega impordi taasteke kahju ja pidurdaks liidu tootmisharu kahjust taastumise, mida oodatakse selle tulemusena, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestati hiljuti dumpinguvastased tollimaksud.

(423)

Võttes arvesse käesolevas jaotises kokku võetud järeldusi, eeldatakse seega, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks Argentina eksportijatel ajend eksportida liitu hindade juures, mis löövad liidu tootjate müügihinnad alla samasugusel määral nagu tuvastati algses uurimises. See tekitaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis kaotaks seejärel müügimahus ja/või oleks sunnitud alandama oma hinnataset, mis omakorda mõjutaks kasumlikkust.

(424)

Seda silmas pidades järeldatakse, et meetmete puudumine põhjustaks tõenäoliselt Argentinast pärit subsideeritud impordi märkimisväärse kasvu ning Argentinast pärit subsideeritud impordi põhjustatud oluline kahju tõenäoliselt korduks.

(425)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kauplejate ja kasutajate huve.

(426)

Liidu tootmisharu moodustavad rohkem kui 60 tootjat kogu liidust ja see tagab otseselt töö peaaegu 6 000 inimesele. Ükski tootja ei olnud uurimise vastu.

(427)

Komisjon tegi kindlaks, et kui meetmeid ei pikendataks, muutuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumiläve tasemel tegutsenud liidu tootmisharu Argentinast pärit madala hinnaga biodiislikütuse impordi järsu kasvu tõttu kahjumlikuks ja selle tootjaid ähvardaks maksejõuetus, mis liidu tootmisharu elujõulisust veelgi vähendaks.

(428)

Kehtivate meetmetega jätkamine seevastu võimaldaks liidu tootmisharul taastuda ja saavutada lõpuks jätkusuutlik kasumlikkuse tase.

(429)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(430)

Menetluse käigus registreeris end huvitatud isikuna üks liidus tegutsev kaupleja, kes aga ei esitanud märkusi.

(431)

Menetluse algatamisel paluti küsimustikud täita fossiilkütuste tootmise ja turustamisega tegelevatel äriühingutel, kes segavad kohustuslikus korras fossiildiislikütust biodiislikütusega. Ainsana küsimustikule vastanud isik väitis, et tal ei ole piisavaid teadmisi, et väljendada seisukohta meetmete võimaliku pikendamise suhtes. Selle vastanu puhul moodustas biodiislikütusega seotud tegevus väga väikese osa kogu äritegevusest. Võttes arvesse seda asjaolu, poole seisukohta ja tõsiasja, et ta ei esitanud enamikku teabest nõutava üksikasjalikkusega (st teave pidi kajastama vaid (Argentinast pärit) biodiislikütusega seotud tegevust), järeldas komisjon, et miski ei osuta sellele, et meetmete säilitamine avaldaks sellele isikule olulist mõju.

(432)

CARBIO väitis, et kuna Hiinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestati hiljuti dumpinguvastased tollimaksud, ei ole Hiina enam tarneallikas ning seetõttu vajab liidu turg imporditud biodiislikütust lähiaastatel rohkem. Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed on aga tagasihoidlikud, ulatudes 10 %-st 35,6 %-ni, ning neid ei saa pidada piiravaks. Peale selle saab kasutada muid tarneallikaid, mille suhtes kaubanduse kaitsemeetmeid ei kohaldata. Seda tõendab mitmest muust kolmandast riigist pärit impordi märkimisväärne turuosa (vt tabel 7). Komisjon leidis, et kehtivate meetmetega jätkamine võimaldaks liidu tootmisharul taastuda ja varustada täiendavalt siseturgu.

(433)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamine ei kahjustaks oluliselt importijate, kauplejate ega turustajate huve. Need ettevõtjad on osa tarneahelast ja kannavad meetmetest tulenevad kulud (kui need kohustuste puudumisel tekivad) üle kasutajatele ja tarbijatele.

(434)

Miski ei viita sellele, et kehtivad meetmed on avaldanud negatiivset mõju biodiislikütuse kasutajatele liidus. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõnel kehtival meetmel oleks olnud negatiivne mõju nende kasumlikkusele.

(435)

Tasub märkida, et kütuse lõpphinnad kujunevad pigem fossiilse toornafta (169) hinna alusel ning et ligikaudu 40 % diislikütuse hinnast ELi tanklates moodustavad maksud, (170) mida saab sõltuvalt erinevatest huvidest või vajadustest kohandada. Samuti võidakse kohaldada biodiislikütuse kasutamist soodustavaid meetmeid (171). Pidades silmas neid fakte ja biodiislikütuse väikest osakaalu (tavaliselt mitte üle 10 %), mis tavaliselt segatakse fossiildiislikütusesse, ei leitud tõendeid, mis kinnitaksid, et meetmete pikendamine oleks selgelt vastuolus kasutajate või tarbijate huvidega või kaaluks üles liidu tootmisharu praeguse olukorra säilitamisega kaasneva positiivse mõju.

(436)

Peale selle leidis komisjon, et kehtivate meetmete säilitamisega edendatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkusega seotud jõupingutusi tarneahelas ning et see avaldab positiivset mõju liidu tarnijatele, sest tulud ja tootmisvõimsuse rakendamine suurenevad.

(437)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid meetmeid Argentinast pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(438)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi subsideerimise jätkumise, Argentinast pärit impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta, tuleks Argentinast pärit biodiislikütuse suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed säilitada.

(439)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalseid tollimakse kohaldatakse üksnes tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada tasakaalustavat tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu Argentinast pärit impordi suhtes.

(440)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(441)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(442)

Eespool põhjenduses 2 on märgitud, et komisjon kiitis rakendusotsusega (EL) 2019/245 heaks pakutud kohustused. Komisjon leidis, et need kõrvaldavad subsideeritud impordi kahjuliku mõju ja piiravad piisaval määral kõrvalehoidmise ohtu.

(443)

CARBIO ja Argentina valitsus väitsid, et kui kehtivaid meetmeid pikendatakse, tuleks olemasolevad kohustused säilitada. CARBIO pidas kohustusi tõhusaks mehhanismiks, mis aitab stabiliseerida biodiislikütuse liitu importimise hindu, arvestades kõrgeid hindu, mille juures Argentina biodiislikütusega kaubeldi, ning taotluses osutatud negatiivset hinna allalöömise marginaali (–2 %). CARBIO märkis, et tema liikmed on võtnud kindla eesmärgi jätkata jõupingutusi pikendatud lepingu raames.

(444)

Komisjon märkis, et käesoleva aegumise läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas tasakaalustusmeetmete säilitamine on põhjendatud. Kõnealuste kehtivate kohustuste hindamine ei kuulu käesoleva aegumise läbivaatamise käsitlusalasse.

(445)

Pärast seda, kui komisjon teatas Argentina valitsusele kavatsusest kohaldada alusmääruse artikli 28 lõiget 1, palus EBB selle asemel kohustused kõrvaldada, võttes arvesse Argentina valitsuse koostöövalmiduse puudumist. Eeskätt juhtis EBB tähelepanu valitsuste rollile kohustustes vastavalt alusmäärusele. Samuti rõhutas EBB, et osa põhjenduses 71 loetletud puuduvast teabest (sojaubade ja sojaõli tootjate hindade ja hinnakujunduspõhimõtete kohta) oli hädavajalik minimaalse impordihinna kehtestamiseks kohustuste raames. Peale selle märkis EBB, et Argentina valitsus ei esitanud teavet Argentina sojaubade turu kohta, kuigi tegemist on väga likviidse ja läbipaistva turuga, kusjuures Molinos Agro kinnitas oma vastuses küsimustikule, et sojaubade turg on selline. Samuti võib eeldada, et koostööst keeldumisega kuritarvitas Argentina valitsus usaldust, mille alusel kohustused heaks kiideti.

(446)

Argentina valitsus ja CARBIO väitsid, et hinnad, mille kohta individuaalsed sojaubade tarnijad oleksid saanud käesoleva aegumise läbivaatamise kontekstis teavet esitada, ei ole samad mis Argentina siseturul valitsevad sojaubade hinnad, mis on asjakohane tegur minimaalse impordihinna kindlaksmääramiseks. Samuti juhtis Argentina valitsus tähelepanu sellele, et asjaolu, et sama teavet ei esitatud algses uurimises, ei takistanud kohustustes kokkuleppimist. Sellele vastavalt märkisid Argentina valitsus ja CARBIO, et Argentina valitsuse koostöövalmiduse puudumine ei kujutanud endast kohustuste rikkumist, võttes samuti arvesse, et Argentina valitsus ei olnud kokkuleppe pool. Peale selle selgub Argentina valitsuse väite kohaselt Molinos Agro vastusest küsimustikule, et kui turg on läbipaistev, ei ole sojaubade tootjate registri pidamisest mingit praktilist kasu. Viimase aspektina märkis CARBIO, et kohustuste säilitamine on liidu huvides.

(447)

Komisjon märkis, et kõnealuste kehtivate kohustuste hindamine ei kuulu käesoleva aegumise läbivaatamise käsitlusalasse. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(448)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas CARBIO põhjenduses 443 esitatud märkusi, mida komisjon käsitles juba põhjenduses 444.

(449)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EBB, et komisjon peaks hindama, kuidas Argentina valitsuse koostöövalmiduse puudumine käesolevas uurimises mõjutab kehtivaid kohustusi. Ta väitis, et seda tuleks teha kas käesoleva aegumise läbivaatamise või eraldi hindamise raames. Lisaks sellele leidis EBB, et kuna Argentina sojaubade turu kohta puudub täpne teave, ei saaks komisjon kehtestada minimaalset impordihinda, mis arvutatakse vastavalt Argentina valitsuse avaldavatele kuu keskmistele sojaõli hinnanoteeringutele. Seega leidis EBB, et kohustused ei ole põhjendatud ja et nende kohaldamine tuleks peatada.

(450)

Komisjon kordas, et kõnealuste kehtivate kohustuste hindamine ei kuulu käesoleva aegumise läbivaatamise käsitlusalasse. See aga põhimõtteliselt ei takista algatamast hindamist selle kohta, kas kohustusi on rikutud, kusjuures seda tuleks igal juhul teha eraldi käesolevast aegumise läbivaatamisest. Seega ei võetud seda väidet käesoleva uurimise kontekstis arvesse.

(451)

Peale selle esitas EBB mitu väidet seoses sellega, kuidas on Argentina valitsuse esitamata jäetud teave seotud minimaalse impordihinna kindlaksmääramisega.

(452)

Komisjon märkis, et kõnealuste kehtivate kohustuste hindamine ei kuulu käesoleva aegumise läbivaatamise käsitlusalasse. Seetõttu ei võetud neid väiteid arvesse.

(453)

Kui komisjon alusmääruse artikli 13 lõike 9 alusel tühistab rikkumise korral kohustuse heakskiidu, viidates konkreetsetele tehingutele, ja tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(454)

Käesolevas määruses äriühingutele sätestatud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Argentinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Argentinast pärit impordi suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tollimaksumäära.

(455)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (172). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(456)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist samuti aega oma vastuväidete esitamiseks. Märkusi esitasid Argentina valitsus, CARBIO ja EBB ning neid on käsitletud eespool asjaomastes jaotistes.

(457)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks tasakaalustava tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse tasakaalustavaid tollimakse; ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(458)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (173) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(459)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,