European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria

2025/791

8.8.2025

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2025/791,

23. aprill 2025,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/98

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 51 lõike 4 teist lõiku ja artikli 116 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2013/36/EL on sätestatud eeskirjad krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tegevate pädevate asutuste järelevalvealaste volituste ja vahendite kohta. Järelevalvekolleegiumid on vahend, mille kaudu järelevalvetegevust koordineeritakse. Direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt peavad konsolideeritud järelevalvet tegevad asutused moodustama järelevalvekolleegiumid, et hõlbustada teatavate järelevalveülesannete täitmist ning tagada asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega. Lisaks peavad pädevad asutused, kes teevad järelevalvet teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavate finantsinstitutsioonide üle, vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikele 3 moodustama järelevalvekolleegiumid ja neid juhatama, kui kõnealuse direktiivi artiklit 116 ei kohaldata.

(2)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/98 (2) on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõike 3 ja artikli 116 kohaselt loodavate järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused. Direktiivi 2013/36/EL lisati uued sätted, mis käsitlevad teatavatele finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele tegevuslubade andmist, ELis vahelülina tegutsevate emaettevõtjate asutamist ning liidus juhitavate selliste konsolideerimisgruppide kolleegiume, mille tütarettevõtjad on asutatud kolmandates riikides. Lisaks jäeti direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalast välja investeerimisühingud, kuna mõiste „finantsinstitutsioon“ määratlus ei hõlma enam investeerimisühinguid, ehkki mõned direktiivi 2013/36/EL sätted on nende suhtes endiselt kohaldatavad. Nende mitmete muudatuste arvessevõtmiseks ja õiguskindluse huvides tuleb delegeeritud määrus (EL) 2016/98 kehtetuks tunnistada ja asendada.

(3)

Järelevalvekolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramisel peetakse väga oluliseks konsolideerimisgrupi kaardistamist, millega tehakse kindlaks konsolideerimisgrupi ettevõtjad liidus ja kolmandas riigis ning kirjeldatakse iga konsolideerimisgrupi üksuse laadi, asukohta, selle järelevalves osalevaid ametiasutusi, kohaldatavaid usaldatavusnõuete erandeid, selle tähtsust konsolideerimisgrupi jaoks ja tähtsust riigi jaoks, kus üksusele on antud tegevusluba või kus see on asutatud, samuti kriteeriumeid, mille alusel selline tähtsus kindlaks määratakse. Selles kontekstis on teave filiaali tähtsuse kohta konsolideerimisgrupi jaoks ja liikmesriigi jaoks, kus filiaal on asutatud, esmatähtis selleks, et määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste osalemine kolleegiumi tegevuses. Järelevalvekolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramiseks on tähtis ka teave selle kohta, kas konsolideerimisgrupi üksused on finantsinstitutsioonid, filiaalid või muud finantssektori ettevõtjad, samuti kas riik, kus neile on antud tegevusluba või kus need on asutatud, on liikmesriik või kolmas riik. Selle tähtsuse kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada teatavad kriteeriumid.

(4)

Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõikele 2 võivad pädevad asutused lubada, et investeerimisühingutel on kaks ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, millega kaasneb kahe järelevalvekolleegiumi loomine. Kui on loodud kaks järelevalvekolleegiumi, tuleb tagada nende tihe koostöö. Selleks peaks ühe kolleegiumi konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või konsolideerimisgrupi järelevalve tegija osalema vaatlejana teises kolleegiumis.

(5)

Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikele 1a loob konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumi ka juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kõigi piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandates riikides. Kõnealuse artikli alusel loodud järelevalvekolleegiumide puhul tuleb tagada, et konsolideeritud järelevalvet tegev asutus kutsub kõiki selliste kolmandate riikide ametiasutusi, kus konsolideerimisgrupil on tütarettevõtja, osalema asjaomases järelevalvekolleegiumis vaatlejatena, kuna see on esmatähtis nende tütarettevõtjate tähtsuse kindlaksmääramisel ja usaldusväärse riskijuhtimise tagamisel ELi emaettevõtja tasandil. Kõigis teistes direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 alusel loodud järelevalvekolleegiumides tuleks vaatlejana osalema kutsuda ainult selliste kolmandate riikide asutused, kus konsolideerimisgrupil on märkimisväärne kohalolu. Selleks et tagada liidu õiguses sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuete täitmine kõigil juhtudel, peaks kolmandate riikide asutustel olema lubatud osaleda järelevalvekolleegiumides vaatlejana üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

(6)

Selleks et tõhustada koostööd ja teabevahetust usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste ja muude konsolideerimisgrupi järelevalves osalevate asutuste vahel ning tagada teabe jagamine nende vastavate ülesannete täitmiseks, peaks konsolideeritud järelevalvet tegev asutus taotlema, et järelevalvekolleegiumis hakkaksid vaatlejana osalema konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks loodud kolleegiumi („rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium“) juhtiv järelevalveasutus, selliste kolmandate riikide järelevalveasutused, kus on asutatud olulised finantsinstitutsioonid või filiaalid, sellise liikmesriigi järelevalveasutus, kus on asutatud teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja, ning finantskonglomeraadi koordinaator, kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on need asutused kindlaks määranud. Vaatleja staatus peaks tähendama, et konsolideeritud järelevalvet tegev asutus saab kutsuda kõnealuseid asutusi osalema järelevalvekolleegiumi koosolekutel, kui nende kohalolek on nende koosolekute päevakorda silmas pidades asjakohane.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 21 kohaselt jälgib Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järelevalvekolleegiumide toimimist ning edendab järjepidevust ja sidusust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, (4) direktiivi 2013/36/EL, delegeeritud määruse (EL) 2016/98 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/99 (5) kohaldamisel. Seire tulemused näitasid, et tuleb veelgi tugevdada järelevalvekolleegiumide töökorralduse teatavaid aspekte, sealhulgas varajaste hoiatavate näitajate korrapärast vahetamist või koostööd kriisilahendusasutuste või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega. Seepärast tuleb suurendada järelevalvekolleegiumide rolli oma liikmete vahelise teabevahetuse vahendina ning koostööd ja koordineerimist vaatlejatega, sealhulgas muude valdkondlike kolleegiumidega.

(8)

Järelevalvekolleegiumide tõhususe suurendamiseks peaks direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord hõlmama kõiki kolleegiumi töövaldkondi. Kirjalik kord peaks hõlmama ka konkreetses kolleegiumi tegevuses, näiteks kolleegiumi konkreetsete allstruktuuride kaudu läbiviidavas tegevuses osalevate kolleegiumi liikmete vahelisi kokkuleppeid. Kirjalik kord peaks sisaldama ka järelevalvekolleegiumi töö rakenduslikke aspekte, sest need aspektid on olulised kolleegiumi tegevuse hõlbustamiseks nii tavatingimustes kui ka eriolukordades. Kuna väga tähtis on tagada kolleegiumisisene koostöö enne sisendi andmist ja sisendi andmiseks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse küsimustes, tuleks kirjalikus korras näha ette asjaomase teabe koordineerimise protsessid, samuti konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ülesanded ja roll selle sisendi edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (6) artikli 2 lõike 1 punktis 44 määratletud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu kriisilahenduse kolleegiumile. Kirjalik kord peaks olema terviklik, sidus ja ammendav ning andma pädevatele asutustele piisava ja asjakohase aluse, et täita oma vastavaid kohustusi ja ülesandeid eelkõige järelevalvekolleegiumis, mitte väljaspool seda.

(9)

Vaatlejate olemasolu korral peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed arutama nende järelevalvekolleegiumisse kaasamise ulatuse ja taseme üle ning selles kokku leppima. Selleks et tõhustada koostööd ja teabevahetust vaatlejatega, sealhulgas konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega ning asjakohasel juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhtiva järelevalveasutusega, tuleks kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorraga kehtestada iga vaatleja puhul koostöö ja teabevahetuse raamistik. Kirjalik kord peaks hõlmama ka kokkuleppeid järelevalvekolleegiumi liikmete vahel, kes osalevad kolleegiumi konkreetses tegevuses, sealhulgas järelevalvekolleegiumi konkreetsete allstruktuuride kaudu läbiviidavas tegevuses.

(10)

Kolleegiumi kõigi ülesannete täitmiseks peaks konsolideeritud järelevalvet tegeval asutusel ja teistel kolleegiumi liikmetel olema ülevaade kõigi konsolideerimisgrupi üksuste tegevusest, sealhulgas nende üksuste tegevusest, kes tegelevad finantstegevusega, ilma et nad oleksid kvalifitseeritud kui finantsinstitutsioonid, ning nende üksuste tegevusest, kes tegutsevad väljaspool liitu. Edendada tuleks koostoimet konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse, kolleegiumi liikmete, kolmanda riigi järelevalveasutuste, avaliku sektori asutuste või riiklike organite vahel, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas ametiasutused, kes vastutavad konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, või pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise või tarbijakaitse eest, lubades neil kolmanda riigi järelevalveasutustel ja avaliku sektori asutustel või organitel vajaduse korral osaleda kolleegiumi töös vaatlejana.

(11)

Selleks et hõlbustada varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkuste kindlakstegemist konsolideerimisgrupi ja selle üksuste puhul, sealhulgas mis tahes sündmuse korral, millel on negatiivne oluline mõju konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiilile, ning varajase sekkumise meetmete kehtestamist, või süsteemi puhul, milles konsolideerimisgrupp ja selle üksused tegutsevad, ja eriolukordade korral, tuleks tõhustada teabevahetust järelevalvekolleegiumides.

(12)

Järelevalvekolleegiumi liikmed, kes osalevad direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud ülesannete täitmisel, peaksid kasutama järelevalvekolleegiumit peamise platvormina, mille kaudu vahetatakse teavet piiriülese konsolideerimisgrupi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi põhielementide kohta, nagu on osutatud direktiivi artiklis 97, tunnistades samas, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi võidakse liikmesriikides läbi viia erinevalt, sõltuvalt liidu eeskirjade ülevõtmisest nende riiklikku õigusesse, võttes arvesse ka Euroopa Pangandusjärelevalve poolt direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõike 3 alusel välja antud suuniseid.

(13)

Selleks et hõlbustada pädevate asutuste vahelist koostööd ja koordineerida kõiki otsused, mille eesmärk on tegeleda finantsinstitutsiooni nõuetele vastavuse küsimustega seoses meetoditega, mis vajavad enne omavahendite nõuete arvutamiseks kasutamist pädeva asutuse luba (sisemudelite kasutamine krediidiriski, tururiski, vastaspoole riski ja operatsiooniriski puhul), tuleks täpsustada tingimused, mille alusel teevad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja asjaomased pädevad asutused koostööd teabe vahetamiseks kõnealuste sisemeetodite toimimise kohta ning tuvastatud puuduste kõrvaldamise eesmärgil meetmete üle arutamiseks ja kokkuleppele jõudmiseks.

(14)

Selleks et edendada koostööd järelevalvekolleegiumis ning suurendada konsolideerimisgrupi järelevalve tulemuslikkust ja tõhusust, peaksid konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise üle arutama ja asjakohasel juhul nendes vabatahtlikult kokku leppima.

(15)

Iga järelevalvekolleegium peaks otsustama, millist teavet vahetatakse ja korrapäraselt ajakohastatakse, ning esitama selle teabe kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras. Selleks et suurendada järelevalvekolleegiumi suutlikkust teha kindlaks suurenevaid riske ja nõrkusi, peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed ja asjakohasel juhul vaatlejad vahetama korrapäraselt kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet. Lisaks tuleks kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras ette näha menetlus asjakohase sisendi koordineerimiseks ning konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse kohustused ja roll selle sisendi edastamisel vaatlejatele. Tagamaks, et teabevahetus konsolideeritud järelevalvet tegevate asutuste ja järelevalvekolleegiumi liikmete vahel käivitub juhul, kui leiab aset sündmus, millel on negatiivne oluline mõju konsolideerimisgrupile või selle üksustele, peaksid konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed määrama kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras kindlaks sellise sündmuse põhitunnused, võttes arvesse konsolideerimisgrupi eripära, ning leppima kokku teabes, mida vahetatakse juhul, kui selline negatiivse olulise mõjuga sündmus aset leiab.

(16)

Selleks et hõlbustada asjakohase teabe kogumist ja jagamist järelevalvekolleegiumis, peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed vahetama kogu teavet, mida on vaja direktiivi 2013/36/EL artiklites 112 ja 113 osutatud järelevalvekolleegiumi ülesannete täitmise hõlbustamiseks. Samal eesmärgil peaks konsolideeritud järelevalvet tegev asutus jagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (7) artikli 119 lõike 1 kohaselt loodud kolleegiumilt saadud teavet järelevalvekolleegiumi liikmetega, kui see teave on oluline direktiivi 2013/36/EL artiklis 112 osutatud ülesannete täitmiseks, eelkõige järelevalvetegevuse kavandamiseks ja koordineerimiseks ning kõnealuse direktiivi artiklis 113 osutatud ülesannete täitmiseks, eelkõige konsolideerimisgrupi riskihindamiseks ja ühisotsusele jõudmiseks.

(17)

Järelevalvekolleegiumi liikmed peaksid koordineerima oma tegevust eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel, sealhulgas ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, või muudes olukordades, mis mõjutavad või võivad otseselt mõjutada pankade konsolideerimisgrupi või selle tütarettevõtjate finants- ja majanduslikku olukorda. Seepärast peaks pädevate asutuste tegevuse kavandamine ja koordineerimine eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel hõlmama muu hulgas direktiivi 2014/59/EL asjaomastes sätetes osutatud tegevust, eelkõige tegevust, mille eesmärk on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavandamine ja vajaduse korral koordineeritud sisendi andmine kriisilahendusasutustele eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel.

(18)

Eriolukorraga tegelemisel peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse koordineerimisel koostama olukorra koordineeritud järelevalvealase hinnangu, leppima kokku koordineeritud järelevalvetegevuses ja tegema seiret selle rakendamise üle, tagamaks et eriolukorda hinnatakse ja sellega tegeletakse nõuetekohaselt. Samuti peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed tagama, et igasugune välissuhtlus toimub koordineeritult ja hõlmab elemente, mis on eelnevalt kolleegiumi liikmete vahel kokku lepitud.

(19)

Võttes arvesse mitmeid tehtavaid muudatusi, tuleks delegeeritud määrus (EL) 2016/98 selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada. Seepärast tuleks viiteid delegeeritud määrusele (EL) 2016/98 käsitada viidetena käesolevale määrusele.

(20)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(21)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus“ – asutus, kellele on seatud avalik ülesanne tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (8) järgimine;

—

„konsolideerimisgrupi järelevalve tegija“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (9) artikli 3 lõike 1 punktis 15 määratletud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija.

2. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLIS 116 OSUTATUD JÄRELEVALVEKOLLEEGIUMIDE MOODUSTAMINE JA TOIMIMINE

1. jagu

Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 2

Finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupi kaardistamine

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus kaardistab finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupi vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/790 (10) artiklis 1 sätestatud menetlusele, et teha kindlaks järgmised konsolideerimisgrupi üksused ja filiaalid:

a)

liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioonid ning filiaalid, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a kohaselt heaks kiidetud finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad;

b)

liikmesriigis tegevusloa saanud finantssektori ettevõtjad;

c)

kolmandas riigis asutatud finantsinstitutsioonid ja filiaalid.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel kajastatakse kaardistamisel järgmist teavet:

a)

liikmesriik, kus finantsinstitutsioon on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaal;

b)

finantsinstitutsiooni järelevalve eest vastutav pädev asutus või selle vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, ning selle liikmesriigi teised finantssektori asutused, sealhulgas finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesuks või terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise ja tarbijakaitse eest vastutavad pädevad asutused;

c)

kas finantsinstitutsiooni üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet individuaalselt või kas finantsinstitutsioonile on tehtud erand määruse (EL) nr 575/2013 II–VIII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7, 8 või 10;

d)

finantsinstitutsiooni olulisus selle liikmesriigi jaoks, kus finantsinstitutsioonile on antud tegevusluba, ja kriteeriumid, mida pädevad asutused kasutavad selle olulisuse kindlaksmääramiseks, eelkõige:

i)

finantsinstitutsiooni suurus võrreldes kohaliku turuga koguvara ja bilansiväliste kirjete seisukohast;

ii)

kas finantsinstitutsiooni hoiuste turuosa ületab 2 % liikmesriigis, kus finantsinstitutsioonile on antud tegevusluba;

iii)

finantsinstitutsiooni tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju sellise liikmesriigi süsteemsele likviidsusele ning makse-, kliiringu- ja arveldussüsteemidele, kus finantsinstitutsioonile on antud tegevusluba;

iv)

direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 3 kohase süsteemse olulisuse hindamise tulemus; ning teave selle kohta, kui oluline on kõnealune finantsinstitutsioon konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle finantsinstitutsiooni varade kogumaht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel;

e)

filiaali olulisus liikmesriigis, kus filiaal on asutatud, eelkõige:

i)

kas filiaali käsitatakse olulisena või taotletakse selle käsitamist olulisena vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 51;

ii)

teave selle kohta, kui oluline on kõnealune filiaal konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle filiaali varade kogumaht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

3.   Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel kajastatakse kaardistamisel järgmist teavet:

a)

liikmesriik, kus finantssektori ettevõtja on asutatud, või kolmas riik, kus finantsinstitutsioon või filiaal on asutatud;

b)

selle finantssektori ettevõtja, finantsinstitutsiooni või filiaali järelevalve eest vastutav või selles osalev ametiasutus;

c)

teave selle kohta, kui oluline on finantssektori ettevõtja, finantsinstitutsioon või filiaal konsolideerimisgrupi jaoks, tingimusel et selle finantssektori ettevõtja, finantsinstitutsiooni või filiaali varade kogumaht ja bilansivälised kirjed moodustavad rohkem kui 1 % konsolideerimisgrupi koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest konsolideeritud alusel.

4.   Finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupi kaardistus kajastab järgmist:

a)

kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõiget 1a, kas ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kõigi piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid on saanud tegevusloa kolmandates riikides;

b)

kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklit 21b, kas üks või kaks ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat on asutatud liidus.

Artikkel 3

Järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus taotleb kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 2 sätesatud menetlusega, et kolleegiumi liikmeteks hakkaksid järgmised asutused:

a)

selliste finantsinstitutsioonide järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, kes on ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjad, ning sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 osutatud olulised filiaalid;

b)

liikmesriikide Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud juriidiliste isikute usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)

EBA.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus taotleb kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 2 sätesatud menetlusega, et kolleegiumis hakkaksid vaatlejana osalema järgmised asutused:

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikes 1 osutatud järelevalvekolleegiumide puhul selliste kolmandate riikide järelevalveasutused, kus on asutatud finantsinstitutsioonid või olulised filiaalid, mida peetakse konsolideerimisgrupi jaoks oluliseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 punktis c, tingimusel et kõnealuste kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid;

b)

direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikes 1a osutatud järelevalvekolleegiumide puhul selliste kolmandate riikide järelevalveasutused, kus finantsinstitutsioonid on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaalid, mida peetakse oluliseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 punktis c, tingimusel et kõnealuste kolmandate riikide järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid;

c)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

d)

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks loodud kolleegiumi (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium) juhtiv järelevalveasutus;

e)

kui direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõike 3 teise lõigu kohaselt on asutatud teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja, siis direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt kõnealuse teise ELis vahelülina tegutseva emaettevõtjaga seoses asutatud teise järelevalvekolleegiumi konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 kohane konsolideerimisgrupi järelevalve tegija;

f)

finantskonglomeraadi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (11) artikli 11 lõikes 1 osutatud koordinaator, kui see ei ole konsolideeritud järelevalvet tegev asutus.

3.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus võib kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artikli 2 lõikes 1 sätesatud menetlusega taotleda, et kolleegiumis hakkaksid vaatlejana osalema järgmised asutused:

a)

sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud ebaolulised filiaalid;

b)

selliste kolmandate riikide järelevalveasutused, kus on asutatud finantsinstitutsioonid või filiaalid, välja arvatud lõike 2 punktides a ja b osutatud asutused;

c)

liikmesriigi ametiasutused või organid, kes vastutavad konsolideerimisgrupi üksuse või filiaali järelevalve eest või osalevad selles, tingimusel et sama vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on nõustunud saama järelevalvekolleegiumi liikmeks või vaatlejaks, sealhulgas:

i)

vastuvõtva liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus;

ii)

finantsinstrumentide turgude järelevalve eest vastutavad asutused;

iii)

tarbijakaitse eest vastutavad asutused;

iv)

konsolideerimisgrupi finantssektori ettevõtjate usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavad asutused;

d)

vastuvõtva liikmesriigi kriisilahendusasutused, tingimusel et sama vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on nõustunud saama järelevalvekolleegiumi liikmeks või vaatlejaks.

Artikkel 4

Järelevalvekolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus teatab konsolideerimisgrupi ELi emaettevõtjale järelevalvekolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikuandmed, samuti kõigist muutustest kolleegiumi koosseisus.

Artikkel 5

Kirjalik koordineerimis- ja koostöökord

Direktiivi 2013/36/EL artiklis 115 osutatud kirjalik koordineerimis- ja koostöökord sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

teave asjaomase konsolideerimisgrupi üldstruktuuri kohta, mis hõlmab kõik konsolideerimisgrupi üksused ja filiaalid;

b)

järelevalvekolleegiumi liikmete ja vaatlejate isikuandmed;

c)

vaatlejate järelevalvekolleegiumis osalemise tingimused, nagu on osutatud artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ning võttes arvesse artiklit 17, sealhulgas:

i)

vaatlejate osalemine järelevalvekolleegiumi koosolekutel ja tegevuses ning eriolukorras;

ii)

vaatlejate õigused ja kohustused seoses vahetatava teabega ning konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja vaatlejate vahelise teabevahetuse asjakohane kord;

iii)

vaatlejatelt saadud teabe edastamine järelevalvekolleegiumi liikmetele;

d)

teabevahetuse kord, sealhulgas teabe ulatus, teabevahetuse sagedus ja turvalised sidekanalid;

e)

konfidentsiaalse teabe käsitlemise kord;

f)

ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise kord, kui see on asjakohane;

g)

järelevalvekolleegiumi kõigi allstruktuuride kirjeldus;

h)

tavatingimustes järelevalve kavandamise ja koordineerimise kord;

i)

eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel järelevalve kavandamise ja koordineerimise kord, seahulgas erandolukorra plaanimine, sidevahendid ja menetlused;

j)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete ning ELi emaettevõtja ning konsolideerimisgrupi liikmete ja oluliste filiaalide vahel teabe vahetamise põhimõtted;

k)

järelevalvekolleegiumi koosolekute dokumentide levitamise kokkulepitud kord ja tähtajad;

l)

mis tahes muud järelevalvekolleegiumi liikmete vahelised kokkulepped, sealhulgas kokkulepitud näitajad varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkuste kindlakstegemiseks;

m)

konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele sisendi andmise kord vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 12, 13, 16, 18, 45h, 91 ja 92, sealhulgas kõnealustes artiklites osutatud konsulteerimismenetluse eesmärgil;

n)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse rolli kirjeldus eelkõige seoses konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kaudu asjaomasele kriisilahenduse kolleegiumile punktis m osutatud sisendi andmise koordineerimisega;

o)

kord juhuks, kus liige või vaatleja lõpetab osalemise järelevalvekolleegiumis;

p)

sellise sündmuse tunnused, millel on negatiivne oluline mõju konsolideerimisgrupi ja selle üksuste riskiprofiilile, võttes arvesse konsolideerimisgrupi eripära, ning sellise sündmuse korral vahetatav teave, nagu on kokku leppinud konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed.

Artikkel 6

Järelevalvekolleegiumide koosolekutel ja tegevuses osalemine

1.   Otsustades, millised asutused osalevad järelevalvekolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõikega 7, võtab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus arvesse järgmist:

a)

arutatavad teemad, ettevõetavad tegevused ja koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega konsolideerimisgrupi iga üksuse jaoks ja vaatlejate ülesannete täitmiseks;

b)

konsolideerimisgrupi üksuse olulisus liikmesriigi jaoks, kus konsolideerimisgrupi üksus on asutatud, ning olulisus konsolideerimisgrupi jaoks.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus võib kutsuda järelevalvekolleegiumi vaatlejaid osalema üksnes sellistes koosoleku või tegevuse konkreetsetes päevakorrapunktides, mis on olulised vaatleja ülesannete täitmiseks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed tagavad arutatavate teemade ja seatud eesmärkide põhjal, et järelevalvekolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige sobivamad esindajad. Nendel esindajatel on järelevalvekolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse teha koosolekutel või tegevuse käigus.

4.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus võib koosoleku või tegevuse teemade ja eesmärkide alusel kutsuda järelevalvekolleegiumi koosolekul või tegevuses osalema konsolideerimisgrupi üksuste esindajaid.

Artikkel 7

Ülesannete jagamine ja kohustuste delegeerimine

1.   Käesoleva määruse artiklis 16 osutatud järelevalvekolleegiumi kontrolliprogrammi kehtestamisel ja ajakohastamisel vahetavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed arvamusi võimaliku ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise üle. Selle alusel kaaluvad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vabatahtliku kokkuleppe sõlmimist ülesannete jagamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kohustuste võimaliku delegeerimise kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktile b, kui selline jagamine või delegeerimine toob eeldatavasti kaasa konsolideerimisgrupi tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, eelkõige kõrvaldades järelevalvenõuete, sealhulgas teabepäringutega seotud nõuete tarbetu dubleerimise.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus teavitab ELi emaettevõtjat ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes jagab oma ülesandeid või delegeerib oma kohustusi, teavitab asjaomast finantsinstitutsiooni.

3.   Kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed ei jõua ülesannete jaotamise või kohustuste delegeerimise suhtes kokkuleppele, teavitab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus sellest EBA.

Artikkel 8

Teabevahetus järelevalvekolleegiumi liikmete ja finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupi vahel

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja kõik kolleegiumi liikmed vastutavad nende järelevalvepädevusse kuuluvate finantsinstitutsioonide ning filiaalidega suhtlemise ja neilt teabe küsimise eest.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või järelevalvekolleegiumi liige, kes erandkorras kavatseb edastada teavet tema järelevalve alla mittekuuluvale finantsinstitutsioonile või filiaalile või taotleda teavet selliselt finantsinstitutsioonilt või filiaalilt, teavitab sellest eelnevalt kõnealuse finantsinstitutsiooni või filiaali eest vastutavat järelevalvekolleegiumi liiget.

2. jagu

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 9

Teabevahetus konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete vahel

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja nende funktsioonide ja ülesannete, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artiklites 112 ja 113 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites kõnealuse direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (12) artiklite 76 ja 81 nõudeid.

2.   Samuti vahetavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed teavet, mida on vaja direktiivi 2014/59/EL artiklis 8 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, olgu see saadud konsolideerimisgrupi üksuselt, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast, ning teevad seda kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 6 sätestatud menetlusega. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

4.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus esitab järelevalvekolleegiumi liikmetele järgmise teabe:

a)

sellise hoiuste tagamise skeemi nimi, kuhu finantsinstitutsioon ja selle filiaalid kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (13) artikli 4 lõikele 3;

b)

hoiuste tagamise skeemi maksimaalne kate iga nõuetele vastava hoiustaja kohta;

c)

katte ulatus ja kaetud hoiuste liigid;

d)

kõik kattest väljajätmised, sealhulgas välja jäetud toodete ja hoiustajate liigid;

e)

hoiuste tagamise skeemi rahastamise kord, eelkõige, kas skeemi eelrahastatakse või järelrahastatakse, ning hoiuste tagamise skeemi maht;

f)

hoiuste tagamise skeemi halduri kontaktandmed.

5.   Järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, esitavad konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele teavet tõkete kohta, mis takistavad raha ja tagatise ülekandmist sellele filiaalile või sellelt filiaalilt.

6.   Kui käesoleva artikli kohaselt esitatud teave muutub, vahetavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed ajakohastatud teavet põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 10

Teabevahetus järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta konsolideerimisgrupi riskide hindamisel ja ühisotsusele jõudmisel

1.   Direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohastele ühisotsustele jõudmiseks finantsinstitutsioonipõhiste usaldatavusnõuete kohta vahetavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed põhjendamatu viivituseta nii individuaalsel kui ka konsolideeritud tasandil kogu teavet, mida on vaja ühisotsusele jõudmiseks.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad teavet direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste kohta. See teave hõlmab järgmist:

a)

ärimudeli analüüs, sealhulgas hinnang olemasoleva ärimudeli elujõulisuse ja finantsinstitutsiooni tulevikku suunatud äristrateegia jätkusuutlikkuse kohta;

b)

sisemine juhtimiskord ja kogu finantsinstitutsiooni hõlmavad kontrollid;

c)

finantsinstitutsiooni kapitali individuaalsed riskid, hõlmates järgmist:

i)

individuaalsed sisemised riskid;

ii)

riskijuhtimine ja kontrollid;

d)

kapitali adekvaatsuse ja ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamine, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud kavandatud täiendavad omavahendid;

e)

finantsinstitutsiooni likviidsus- ja rahastamisriskid, hõlmates järgmist:

i)

likviidsusrisk ja rahastamisrisk;

ii)

likviidsus- ja rahastamisriski juhtimine;

f)

likviidsuse adekvaatsuse hindamine, sealhulgas kavandatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed likviidsusmeetmed direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohaselt;

g)

muud järelevalvemeetmed, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 102 kohased järelevalvemeetmed, või varajase sekkumise meetmed, mis on võetud või mida kavatsetakse võtta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemusena kindlaks tehtud ebatõhususte kõrvaldamiseks;

h)

direktiivi 2013/36/EL artikli 100 kohaselt tehtud järelevalvealaste stressitestide tulemused, sealhulgas kapitali adekvaatsus stressitingimustes ja mis tahes kavandatud suunised täiendavate omavahendite kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 104b;

i)

kohapealsete kontrollide ja kaugseire tulemused, mis on olulised konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiili hindamisel.

Artikkel 11

Teabevahetus seoses sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamise ja sisemudelite ebaoluliste laienduste või muudatustega

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet finantsinstitutsioonide üle, kellele on antud luba kasutada sisemeetodeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikele 1, artikli 151 lõikele 4 või 9, artiklile 283, artikli 312 lõikele 2 või artiklile 363, vahetavad kogu asjakohast teavet direktiivi 2013/36/EL artiklis 101 osutatud sisemeetodite kasutamise loa pideva läbivaatamise tulemuste kohta.

2.   Kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või mõni lõikes 1 osutatud asjaomastest järelevalvekolleegiumi liikmetest on teinud kindlaks, et liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioon, sealhulgas ELi emaettevõtja, ei täida enam sisemeetodi kohaldamise nõudeid, või on teinud kindlaks olulised puudused vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101, vahetab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või järelevalvekolleegiumi liige rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 8 osutatud ühisele kokkuleppele jõudmise hõlbustamiseks viivitamata asjakohasel juhul järgmist teavet:

a)

hinnang kindlaks tehtud puuduste mõju ja sisemeetodite kasutamise nõuete täitmata jätmisega seotud probleemide ning nende puuduste ja probleemide olulisuse kohta;

b)

hinnang ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni või liikmesriigis asutatud finantsinstitutsiooni esitatud kavale, mille eesmärk on taastada vastavus sisemeetodite kasutamise nõuetele ja kõrvaldada kindlaks tehtud puudused, sealhulgas teave kava rakendamise ajakava kohta;

c)

teave konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse või järelevalvekolleegiumi asjaomase liikme kavatsuse kohta tunnistada kehtetuks sisemeetodite kasutamise luba või piirata nende sisemeetodite kasutamist nõuetele vastavate valdkondadega või selliste valdkondadega, kus vastavus on võimalik saavutada sobiva aja jooksul, või selliste valdkondadega, mida kindlaks tehtud puudused ei mõjuta;

d)

teave kõigi kavandatud täiendavate omavahendite nõuete kohta, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile d järelevalvemeetmena kindlaks tehtud mittevastavuse probleemide või puudustega tegelemiseks.

3.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja lõikes 1 osutatud asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad teavet ka sisemudelite kasutamise loa pikendamise kohta või kõnealuste sisemudelite mitteoluliste muudatuste kohta, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/100 (14) artiklis 13.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet arutatakse ja võetakse arvesse konsolideerimisgrupi riskihindamise läbiviimisel ja ühisotsusele jõudmisel kooskõlas direktiivi artikli 2013/36/EL artikli 113 lõike 1 punktiga a.

5.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus teavitab selliste vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi, kus on asutatud olulised filiaalid, lõigetes 1 ja 2 osutatud teabest, kui see teave on kõnealuste pädevate asutuste jaoks asjakohane.

Artikkel 12

Teabevahetus varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkuste kohta

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes osalevad direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktis a osutatud konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande või kõnealuse direktiivi artikli 113 lõike 2 punktis b osutatud konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamises, vahetavad finantsinstitutsioonipõhiste usaldatavusnõuete kohta kooskõlas kõnealuse artikliga ühisotsustele jõudmiseks kvantitatiivset teavet, et teha kindlaks varajased hoiatavad märgid, võimalikud riskid ja nõrkused ning panustada konsolideerimisgrupi riskihindamise aruandesse ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandesse. Selleks lepivad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklile 10 kokku korrapäraselt vahetatavate näitajate loetelus.

2.   Lõikes 1 osutatud teave põhineb teabel, mille pädevad asutused on kogunud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2024/3117 (15). See teave hõlmab kõiki liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi üksusi ja vähemalt järgmisi valdkondi:

a)

kapital ja finantsvõimendus;

b)

likviidsus;

c)

varade kvaliteet;

d)

rahastamine;

e)

kasumlikkus;

f)

kontsentratsioonirisk.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud teabele teevad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed kindlaks konsolideerimisgrupi ja selle üksuste riskid ja nõrkused, vahetades kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet järgmise kohta:

a)

makromajanduslik keskkond, milles finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupp ja selle üksused tegutsevad;

b)

turgudel aset leidvad ebasoodsad arengud, mis võivad ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriikides, kus on asutatud konsolideerimisgrupi üksused või olulised filiaalid, ja mis võivad negatiivselt mõjutada konsolideerimisgrupi üksuseid või selle olulisi filiaale.

4.   Kui konsolideerimisgrupi üksus rikub või hakkab – muu hulgas kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu – tõenäoliselt lähitulevikus rikkuma määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivi 2013/36/EL nõudeid, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõikes 1, esitavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed üksteisele järgmise teabe:

a)

kas varajase sekkumise meetmete kohaldamise tingimused on täidetud;

b)

kas konsolideerimisgrupi või selle mis tahes üksuse suhtes on võetud või kavatsetakse võtta varajase sekkumise meetmeid vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 27 ja 30;

c)

teave nende varajase sekkumise meetmete võimalike tagajärgede kohta.

5.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus edastab lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe asjakohasel juhul selliste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele, kus on asutatud olulised filiaalid.

Artikkel 13

Teabevahetus nõuete rikkumise, karistuste ja muude parandusmeetmete kohta

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus edastab järelevalvekolleegiumi liikmetele teabe mis tahes olukordade kohta, mille puhul ta on kindlaks teinud, et tema järelevalve alla kuuluv ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon individuaalsel või konsolideeritud tasandil:

a)

ei järgi määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL;

b)

on allutatud halduskaristustele või muudele haldusmeetmetele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklitega 64–67.

2.   Järelevalvekolleegiumi liikmed edastavad konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele teabe kõigi olukordade kohta, mille puhul need liikmed on kindlaks teinud, et nende järelevalve alla kuuluv finantsinstitutsioon või filiaal:

a)

ei järgi määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL;

b)

on allutatud halduskaristustele või muudele haldusmeetmetele, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklitega 64–67.

Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus edastab vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklile 6 asjaomase teabe järelevalvekolleegiumi liikmetele, kelle jaoks on see teave asjakohane.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt vahetatud teabe põhjal arutavad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed lõigetes 1 ja 2 osutatud mittevastavuse ja sanktsioonide võimalikku mõju asjaomastele konsolideerimisgrupi üksustele või konsolideerimisgrupile tervikuna.

Artikkel 14

Teabevahetus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja need järelevalvekolleegiumi liikmed, kes osalevad direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõikes 2 osutatud küsimustes ühisotsusele jõudmise protsessis, vahetavad kogu vajalikku teavet.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esitab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 6 sätestatud menetluse kohaselt järelevalvekolleegiumi liikmetele.

3.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid lõikes 1 osutatud protsessi tulemustest.

Artikkel 15

Teabevahetus seoses konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutega

Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingutele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 20 antud loa peamistest tingimustest.

Artikkel 16

Kontrolliprogramm

1.   Järelevalvekolleegiumi kontrolliprogrammi vastuvõtmiseks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktiga c määravad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed kindlaks tehtavad järelevalvetoimingud.

2.   Järelevalvekolleegiumi kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

a)

ühistöö valdkonnad, mis on kindlaks tehtud konsolideerimisgrupi riskihindamise ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise ning finantsinstitutsioonipõhiseid usaldatavusnõudeid käsitlevate ühisotsuste tulemusena vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 113 või järelevalvekolleegiumi tehtud mis tahes muu tegevuse tulemusena, sealhulgas jõupingutused järelevalve tõhustamiseks järelevalvenõuete tarbetu dubleerimise lõpetamise kaudu, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 116 lõike 1 punktis d;

b)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete vastavad järelevalvealased kontrolliprogrammid liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioonide ja filiaalide jaoks;

c)

järelevalvekolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas konsolideerimisgrupi põhimõtete rakendamise hinnang, kavandatud ettevõttevälised toimingud ja kohapealsed kontrollid, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 99 lõike 1 punktis c;

d)

kavandatud järelevalvetegevuse eest vastutavad järelevalvekolleegiumi liikmed;

e)

asjakohasel juhul ülesannete ja kohustuste jaotus vastavalt ülesannete jagamiseks ja kohustuste delegeerimiseks;

f)

asjakohasel juhul järelevalvekolleegiumi vaatlejad, kui need vaatlejad osalevad järelevalvetegevuses;

g)

eeldatavad ajakavad nii ajastuse kui ka kestuse seisukohast iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

Artikkel 17

Teabevahetus konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi vaatlejate vahel

1.   Kui artiklites 12–18 osutatud teave on vaatlejate ülesannete täitmiseks asjakohane, edastab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus selle teabe asjaomastele vaatlejatele.

2.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus esitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele järgmise teabe:

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud omavahendid ja mis tahes suunised täiendavate omavahendite kohta, mis on finantsinstitutsioonile edastatud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 104b;

b)

asjakohane teave direktiivi 2014/59/EL artiklite 12, 13, 16, 18, 25, 30, 45h, 91 ja 92 kohaldamiseks;

c)

konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamist ja hindamist käsitleva ühisotsuse ajakava vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõikele 2, sealhulgas kuupäev, milleks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus peab vajaduse korral esitama oma soovitused kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikega 4;

d)

finantsinstitutsioonipõhiseid usaldatavusnõudeid käsitlevate ühisotsuste ajakava vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 113;

e)

käesoleva määruse artikli 12 lõikes 4 ja artiklis 15 osutatud teave.

Artikkel 18

Sündmus, millel on negatiivne oluline mõju konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiilile

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet sündmuste kohta, millel on finantsinstitutsioonile või konsolideerimisgruppi kuuluvatele muudele üksustele negatiivne oluline mõju ja mis võivad finantsinstitutsioone tõsiselt mõjutada, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 117 lõike 1 punktis c.

2.   Sellise sündmuse puhul, millel on negatiivne oluline mõju liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi või selle selliste finantsinstitutsioonide riskiprofiilile, mis on olulised vastavalt artikli 2 lõikele 2, või selle olulistele filiaalidele, hindavad pädevad asutused sündmuse tagajärgi konsolideerimisgrupile ja selle üksustele ning määravad kindlaks järgmise:

a)

sündmuse laad ja raskusaste;

b)

sündmuse mõju või võimalik mõju konsolideerimisgrupi või selle üksuste olemasolevatele omavahenditele ja likviidsustasemele ning kas konsolideerimisgrupp ja selle üksused järgivad jätkuvalt määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivi 2013/36/EL sätteid ebasoodsates makromajanduslikes, mikromajanduslikes ja geopoliitilistes tingimustes;

c)

suutlikkus tegutseda tõsiste majandustegevuse häirete korral;

d)

mõjude piiriülene ülekandumise risk ja võimalik süsteemne mõju.

3.   Kui mõni järelevalvekolleegiumi liige on konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele teatanud sündmusest, millel on negatiivne oluline mõju riskiprofiilile, või kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on sellise sündmuse kindlaks teinud, teavitab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumi liikmeid, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi selliste üksuste või oluliste filiaalide üle, keda see sündmus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja EBA. Vaatlejaid, eelkõige konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust, teavitatakse juhul, kui teave on nende ülesannete täitmise seisukohast asjakohane.

4.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet selliste konsolideerimisgrupi üksuste või oluliste filiaalide üle, keda negatiivse olulise mõjuga sündmus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, jälgivad olukorda ja ajakohastavad vajaduse korral lõikes 1 osutatud teavet viivitamata, kui asjakohane uus teave on kättesaadav.

5.   Lõikes 2 osutatud negatiivse olulise mõjuga sündmuse hindamise tulemuste ja selle sündmuse prognoositava arengu põhjal võivad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed koordineerida koordineeritud järelevalvetegevuse kavandamist.

3. jagu

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel

Artikkel 19

Kolleegiumi eriolukordade raamistik

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c („kolleegiumi eriolukordade raamistik“), võttes arvesse finantsinstitutsioonide konsolideerimisgrupi eripära ja struktuuri.

2.   Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab järgmist:

a)

kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)

miinimumteave, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud miinimumteave peab sisaldama järgmist:

a)

ülevaade tekkinud eriolukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ning eriolukorra arvatav mõju konsolideerimisgrupi üksustele ja konsolideerimisgrupile tervikuna, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)

selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või järelevalvekolleegiumi mis tahes liige või konsolideerimisgrupi üksused ise on eriolukorrale reageerimiseks võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)

viimane kättesaadav kvantitatiivne teave eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuste likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta individuaalsel ja konsolideeritud alusel.

Artikkel 20

Teabevahetus eriolukordade ajal

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL artiklite 76 ja 81 nõudeid.

2.   Kui järelevalvekolleegiumi mõni liige või vaatleja on teavitanud konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust eriolukorrast või kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on teinud kindlaks eriolukorra, edastab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud teabe kõnealuse lõike punkti a kohaselt kehtestatud menetlust järgides järelevalvekolleegiumi liikmetele, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja EBA-le.

3.   Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ning ülekanduva mõju tõenäosusest võivad järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi liikmete või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus vahetada täiendavat teavet.

4.   Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on vaatlejate ja eelkõige konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ülesannete täitmiseks asjakohane, edastab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus selle teabe neile vaatlejatele.

5.   Rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 16 osutatud eriolukorrale reageerimisel kaasab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus põhjendamatu viivituseta konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja jagab sellelt asutuselt saadud sisendit järelevalvekolleegiumi liikmetega.

Artikkel 21

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib ja valmistab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ette eriolukorra hindamist („koordineeritud järelevalvealane hindamine“) koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada.

2.   Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine, mis viiakse läbi vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 15 sätestatud menetlusele, hõlmab järgmist:

a)

eriolukorra laad ja raskusaste;

b)

eriolukorra mõju või võimalik mõju konsolideerimisgrupile tervikuna ja selle mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksustele;

c)

mõjude piiriülese ülekandumise risk.

3.   Lõike 2 punkti c kohaldamisel võtab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus arvesse võimalikke süsteemseid tagajärgi mis tahes liikmesriigis, kus on asutatud konsolideerimisgrupi üksused või olulised filiaalid.

Artikkel 22

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib konsolideeritud järelevalvet tegev asutus eriolukorra järelevalvetegevuse („koordineeritud järelevalvetegevus“) kavandamist koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada.

2.   Koordineeritud järelevalvetegevus põhineb artiklis 21 osutatud koordineeritud järelevalvealasel hindamisel ning selle raames määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja rakendamise ajakava.

3.   Koordineeritud järelevalvetegevuse puhul võetakse arvesse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse antud sisendit.

Artikkel 23

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, teevad seiret artiklis 22 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave hõlmab kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 22 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 24

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

1.   Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste või oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, koordineerivad võimalikult palju oma välissuhtlust.

2.   Lõike 1 kohaldamisel lepivad konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed kokku järgmistes elementides:

a)

välissuhtluse koordineerimise ülesannete jaotus eriolukorra eri etappides;

b)

avalikustatava teabe tase, võttes arvesse vajadust säilitada turu usaldus, ja muud täiendavad avalikustamise kohustused, kui eriolukorrast mõjutatud või tõenäoliselt mõjutatud konsolideerimisgrupi üksuse emiteeritud finantsinstrumentidega kaubeldakse avalikult ühel või mitmel liidu reguleeritud turul;

c)

avalike teadaannete koordineerimine, sealhulgas selliste teadaannete puhul, mille on teinud ainult üks järelevalvekolleegiumi liige, eelkõige siis, kui need avalikud teadaanded võivad põhjustada tagajärgi konsolideerimisgrupi üksustele või olulistele filiaalidele, kelle üle teeb järelevalvet teine järelevalvekolleegiumi liige;

d)

ülesannete jaotus ja asjakohane ajakava konsolideerimisgrupi üksustega ühenduse võtmiseks;

e)

ülesannete jaotus ja meetmed, mis võetakse eesmärgiga teavitada avalikkust eriolukorraga tegelemiseks võetud meetmetest;

f)

kirjeldus, milles käsitletakse võimalikku koordineerimist teise sellise konsolideerimisgrupi või kolleegiumiga, kes võidakse kaasata konsolideerimisgruppi mõjutava eriolukorra lahendamisse (sealhulgas kriisiohjerühm või kriisilahenduse kolleegium).

3. PEATÜKK

DIREKTIIVI 2013/36/EL ARTIKLI 51 LÕIKES 3 OSUTATUD JÄRELEVALVEKOLLEEGIUMIDE TOIMIMINE

1. jagu

Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine

Artikkel 25

Järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad

1.   Pärast teistes liikmesriikides filiaale omava finantsinstitutsiooni kaardistamist vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 18 sätestatud menetlusele taotleb päritoluliikmesriigi pädev asutus, et järelevalvekolleegiumi liikmeteks hakkaksid järgmised asutused:

a)

sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud olulised filiaalid;

b)

Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, kes osalevad oma riikliku õiguse kohaselt punktis a osutatud oluliste filiaalide usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, kuid kes ei ole pädevad asutused;

c)

EBA.

2.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus taotleb kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artikli 2 lõikes 1 sätesatud menetlusega, et kolleegiumis hakkaksid vaatlejana osalema järgmised asutused:

a)

selliste kolmandate riikide järelevalveasutused, kus finantsinstitutsioonid on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaalid, mida peetakse konsolideerimisgrupi jaoks oluliseks, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 punktis c, tingimusel et kõnealuste järelevalveasutuste suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid;

b)

päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutus;

c)

päritoluliikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus;

d)

kui vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõike 3 teisele lõigule on asutatud teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja, siis konsolideeritud järelevalvet tegev asutus või kõnealuse teise järelevalvekolleegiumi konsolideerimisgrupi järelevalve tegija;

e)

finantskonglomeraadi puhul direktiivi 2002/87/EÜ artikli 11 lõikes 1 osutatud koordinaator, kui see ei ole päritoluliikmesriigi pädev asutus.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2025/790 artikli 2 lõikes 1 sätesatud menetlusega taotleda, et kolleegiumis hakkaksid vaatlejana osalema järgmised asutused:

a)

sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kus on asutatud ebaolulised filiaalid;

b)

kolmandate riikide järelevalveasutused, välja arvatud lõike 2 punktis a osutatud asutused;

c)

liikmesriigi ametiasutused või organid, kes vastutavad finantsinstitutsiooni või selle filiaalide järelevalve eest või osalevad selles, tingimusel et sama vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on nõustunud saama järelevalvekolleegiumi liikmeks või vaatlejaks, sealhulgas:

i)

liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus;

ii)

finantsinstrumentide turgude järelevalve eest vastutavad pädevad asutused;

iii)

tarbijakaitse eest vastutavad asutused;

d)

vastuvõtva liikmesriigi kriisilahendusasutused, tingimusel et sama vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on nõustunud saama järelevalvekolleegiumi liikmeks või vaatlejaks.

Artikkel 26

Järelevalvekolleegiumi moodustamisest ja koosseisust teatamine

Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab finantsinstitutsioonile järelevalvekolleegiumi moodustamisest ning selle liikmete ja vaatlejate isikuandmed, samuti kolleegiumi koosseisu kõigist muutustest.

Artikkel 27

Kirjalik koordineerimis- ja koostöökord

Oluliste filiaalide puhul järelevalvekolleegiumi moodustamine ja toimimine kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3 põhineb kirjalikul koordineerimis- ja koostöökorral, mis määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 5 kohaselt.

Artikkel 28

Järelevalvekolleegiumide koosolekutel ja tegevuses osalemine

1.   Otsustades, millised asutused peavad osalema järelevalvekolleegiumi koosolekul või tegevuses kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikega 3, võtavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused arvesse järgmist:

a)

arutatavad teemad, kaalutavad tegevused ja koosoleku või tegevuse eesmärgid, eelkõige seoses nende olulisusega iga filiaali jaoks ja vaatlejate ülesannete täitmiseks;

b)

filiaali olulisus liikmesriigis, kus see filiaal on asutatud, ja selle olulisus finantsinstitutsiooni jaoks.

2.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kutsuda järelevalvekolleegiumi vaatlejaid osalema üksnes sellistes koosoleku või tegevuse konkreetsetes päevakorrapunktides, mis on olulised vaatleja ülesannete täitmiseks.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed tagavad arutatavate teemade ja seatud eesmärkide põhjal, et järelevalvekolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige sobivamad esindajad. Nendel esindajatel on järelevalvekolleegiumi liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses otsustega, mida plaanitakse teha koosolekutel või tegevuse käigus.

4.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib koosoleku või tegevuse teemade ja eesmärkide alusel kutsuda järelevalvekolleegiumi koosolekul või tegevuses osalema finantsinstitutsiooni esindajaid.

Artikkel 29

Suhtlemine finantsinstitutsiooni ja selle filiaalidega

Suhtlus finantsinstitutsiooni ja selle filiaalidega korraldatakse vastavalt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete järelevalvealastele kohustustele, nagu on sätestatud direktiivi 2013/36/EL V jaotise 4. peatükis ja VII jaotises.

2. jagu

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes

Artikkel 30

Teabevahetus päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete vahel

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja direktiivi 2013/36/EL artikli 50 ja artikli 51 lõike 2 kohase koostöö hõlbustamiseks.

2.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja direktiivi 2014/59/EL artiklites 6, 7 ja 8 osutatud koostöö hõlbustamiseks.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 524/2014 (16) artiklites 6 ja 15 osutatud teavet.

4.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad lõigetes 1–3 osutatud teavet, olgu see saadud finantsinstitutsioonilt, pädevalt asutuselt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast. See teave peab olema piisavalt asjakohane, täpne ja õigeaegne.

Artikkel 31

Teabevahetus päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi vaatlejate vahel

1.   Kui artiklis 32 osutatud teave on asjakohane järelevalvekolleegiumi kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras sätestatud vaatlejate ülesannete täitmiseks, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle teabe asjaomastele vaatlejatele.

2.   Päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutus ja päritoluliikmesriigi pädev asutus vahetavad kogu teavet, mida on vaja tagamaks, et järelevalvekolleegium ja kriisilahenduse kolleegium täidavad oma rolli, nagu on sätestatud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõikes 3 ja direktiivi 2014/59/EL artiklis 88.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus esitab päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutusele järgmise teabe:

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud omavahendid ja mis tahes suunised täiendavate omavahendite kohta, mis on finantsinstitutsioonile edastatud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 104b;

b)

asjakohane teave direktiivi 2014/59/EL artiklite 12, 13, 16, 18, 25, 30, 45h, 91 ja 92 kohaldamiseks;

c)

käesoleva määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud teave.

Artikkel 32

Teabevahetus järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemuste ning varajaste hoiatavate märkide, võimalike riskide ja nõrkuste kohta

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab järelevalvekolleegiumi liikmetele järgmise:

a)

delegeeritud määruse (EL) nr 524/2014 artiklites 3, 4 ja 5, artiklites 7–13 ja artiklis 17 osutatud teave;

b)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 osutatud finantsvõimenduse määra väärtus;

c)

direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud nõutavad omavahendid ja mis tahes suunised täiendavate omavahendite kohta vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 104b, mis tulenevad kõnealuse direktiivi artikli 97 kohaselt tehtud järelevalvealasest läbivaatamisest ja hindamisest.

2.   Finantsinstitutsiooni ja selle oluliste filiaalide riskide ja nõrkuste kindlakstegemiseks vahetavad päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet järgmise kohta:

a)

makromajanduslik keskkond, milles finantsinstitutsioonid ja nende olulised filiaalid tegutsevad;

b)

turgudel aset leidvad ebasoodsad arengud, mis võivad ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriikides, kus on asutatud finantsinstitutsioon või selle olulised filiaalid, ja mis võivad negatiivselt mõjutada finantsinstitutsiooni ja selle olulisi filiaale.

3.   Kui finantsinstitutsioon rikub või hakkab – muu hulgas kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu – tõenäoliselt lähitulevikus rikkuma määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivi 2013/36/EL nõudeid, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõikes 1, esitab päritoluliikmesriigi pädev asutus järelevalvekolleegiumi liikmetele järgmise teabe:

a)

kas varajase sekkumise meetmete kohaldamise tingimused on täidetud;

b)

kas on võetud või kavatsetakse võtta varajase sekkumise meetmeid vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 27 ja 30;

c)

teave nende varajase sekkumise meetmete võimalike tagajärgede kohta.

Artikkel 33

Teabevahetus finantsseisundi taastamise kava hindamiseks

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus konsulteerib kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2 järelevalvekolleegiumi liikmetega finantsseisundi taastamise kava üle, kui see on asjaomase olulise filiaali jaoks asjakohane.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esitab päritoluliikmesriigi pädev asutus finantsinstitutsiooni finantsseisundi taastamise kava järelevalvekolleegiumi liikmetele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklile 20.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid lõikes 1 osutatud konsultatsiooni tulemustest.

Artikkel 34

Kontrolliprogramm

1.   Direktiivi 2013/36/EL artikli 99 kohase järelevalvekolleegiumi kontrolliprogrammi vastuvõtmiseks määravad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja järelevalvekolleegiumi liikmed kindlaks edasise järelevalvetegevuse.

2.   Järelevalvekolleegiumi kontrolliprogramm sisaldab vähemalt järgmist:

a)

direktiivi 2013/36/EL artikli 97 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise või järelevalvekolleegiumi muu tegevuse tulemusena kindlaks tehtud ühistöö valdkonnad;

b)

järelevalvekolleegiumi töö kesksed valdkonnad ja kavandatud järelevalvetegevus, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised olulistes filiaalides vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 52 lõikele 3;

c)

kavandatud järelevalvetegevuse eest vastutavad järelevalvekolleegiumi liikmed;

d)

asjakohasel juhul ülesannete ja kohustuste jaotus vastavalt ülesannete jagamiseks ja kohustuste delegeerimiseks;

e)

asjakohasel juhul järelevalvekolleegiumi vaatlejad, kui need vaatlejad osalevad järelevalvetegevuses;

f)

eeldatavad ajakavad nii ajastuse kui ka kestuse seisukohast iga kavandatud järelevalvetegevuse kohta.

3.   Järelevalvekolleegiumi kontrolliprogrammi kehtestamisel ja ajakohastamisel vahetavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja järelevalvekolleegiumi liikmed arvamusi võimaliku ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise üle. Selle alusel kaaluvad päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja järelevalvekolleegiumi liikmed vabatahtliku kokkuleppe sõlmimist ülesannete jagamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kohustuste võimaliku delegeerimise kohta vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 punktile b, tingimusel et selline jagamine või delegeerimine toob eeldatavasti kaasa konsolideerimisgrupi tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve, eelkõige kaotades järelevalvenõuete, sealhulgas teabepäringutega seotud nõuete tarbetu dubleerimise.

4.   Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teavitavad asjaomast finantsinstitutsiooni ülesannete jagamise ja kohustuste delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast filiaali.

Artikkel 35

Sündmus, millel on negatiivne oluline mõju finantsinstitutsiooni või selle oluliste filiaalide riskiprofiilile

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet sündmuste kohta, millel on finantsinstitutsioonile või selle olulistele filiaalidele negatiivne oluline mõju ja mis võivad finantsinstitutsiooni tõsiselt mõjutada, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 117 lõike 1 punktis c.

2.   Sellise sündmuse puhul, millel on negatiivne oluline mõju liikmesriigis asutatud finantsinstitutsiooni või selle oluliste filiaalide riskiprofiilile, hindavad pädevad asutused sellise sündmuse tagajärgi finantsinstitutsioonile ja selle olulistele filiaalidele ning määravad kindlaks järgmise:

a)

sündmuse laad ja raskusaste;

b)

sündmuse mõju või võimalik mõju finantsinstitutsiooni ja selle oluliste filiaalide olemasolevatele omavahenditele ja likviidsustasemele ning kas finantsinstitutsioon järgib jätkuvalt määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivi 2013/36/EL sätteid ebasoodsates makromajanduslikes, mikromajanduslikes ja geopoliitilistes tingimustes;

c)

finantsinstitutsiooni ja selle oluliste filiaalide suutlikkus tegutseda tõsiste majandustegevuse häirete korral;

d)

mõjude piiriülene ülekandumise risk ja võimalik süsteemne mõju.

3.   Kui mõni järelevalvekolleegiumi liige on päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teatanud sündmusest, millel on negatiivne oluline mõju riskiprofiilile, või kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on sellise sündmuse kindlaks teinud, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus järelevalvekolleegiumi liikmeid, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda see sündmus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja EBA. Vaatlejaid, eelkõige päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutust, teavitatakse juhul, kui teave on nende ülesannete täitmise seisukohast asjakohane.

4.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda negatiivse olulise mõjuga sündmus mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, jälgivad olukorda ja ajakohastavad vajaduse korral lõikes 1 osutatud teavet viivitamata, kui asjakohane uus teave on kättesaadav.

5.   Lõikes 2 osutatud negatiivse olulise mõjuga sündmus hindamise tulemuste ja selle sündmuse prognoositava arengu põhjal võivad päritoluliikmesriigi pädev asutus ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed koordineerida koordineeritud järelevalvetegevuse kavandamist.

3. jagu

Järelevalve kavandamine ja koordineerimine eriolukordadeks valmistumisel ja nende kestel ning lõppsätted

Artikkel 36

Kolleegiumi eriolukordade raamistik

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed koostavad võimalikeks eriolukordadeks valmistumisel kolleegiumi raamistiku kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktiga c („kolleegiumi eriolukordade raamistik“).

2.   Kolleegiumi eriolukordade raamistik sisaldab järgmist:

a)

kolleegiumipõhised menetlused, mida kohaldatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord;

b)

miinimumteave, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukord.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud miinimumteave peab sisaldama järgmist:

a)

ülevaade tekkinud eriolukorrast, sealhulgas eriolukorra tekkepõhjus, ja eriolukorra eeldatav mõju finantsinstitutsioonile, turu likviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele;

b)

selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus või järelevalvekolleegiumi mis tahes liige või finantsinstitutsioon ise on eriolukorrale reageerimiseks võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha;

c)

viimane kättesaadav kvantitatiivne teave finantsinstitutsiooni likviidsuse ja kapitalipositsiooni kohta.

Artikkel 37

Teabevahetus eriolukordade ajal

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks, täites nimetatud direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja asjakohasel juhul direktiivi 2014/65/EL artiklite 76 ja 81 nõudeid.

2.   Kui järelevalvekolleegiumi mõni liige või vaatleja on teavitanud päritoluliikmesriigi pädevat asutust eriolukorrast või kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on teinud kindlaks eriolukorra, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus artikli 36 lõike 2 punktis b osutatud teabe kõnealuse lõike punkti a kohaselt kehtestatud menetlust järgides järelevalvekolleegiumi liikmetele, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja EBA-le.

3.   Sõltuvalt eriolukorra olemusest, raskusest, võimalikust süsteemsest mõjust või muust mõjust ning ülekanduva mõju tõenäosusest võivad järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja päritoluliikmesriigi pädev asutus vahetada täiendavat teavet.

4.   Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud teave on vaatlejate ja eelkõige päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutuse ülesannete täitmiseks asjakohane, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle teabe neile vaatlejatele.

5.   Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/790 artiklis 27 osutatud eriolukorrale reageerimisel kaasab päritoluliikmesriigi pädev asutus põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutuse ja jagab sellelt asutuselt saadud sisendit järelevalvekolleegiumi liikmetega.

Artikkel 38

Eriolukorra järelevalvealase hindamise koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib ja valmistab päritoluliikmesriigi pädev asutus ette eriolukorra hindamist („koordineeritud järelevalvealane hindamine“) koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2.   Eriolukorra koordineeritud järelevalvealane hindamine hõlmab järgmist:

a)

eriolukorra laad ja raskusaste;

b)

eriolukorra mõju või võimalik mõju finantsinstitutsioonile ja selle mis tahes filiaalile, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada;

c)

mõjude piiriülese ülekandumise risk.

3.   Lõike 2 punkti c kohaldamisel kaalub päritoluliikmesriigi pädev asutus võimalikke süsteemseid tagajärgi kõigis liikmesriikides, kus on asutatud olulised filiaalid.

Artikkel 39

Eriolukorra järelevalvetegevuse koordineerimine

1.   Kui tekib eriolukord, koordineerib päritoluliikmesriigi pädev asutus eriolukorra järelevalvetegevuse kavandamist („koordineeritud järelevalvetegevus“) koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 3 kohaselt.

2.   Koordineeritud järelevalvetegevus põhineb artiklis 38 osutatud koordineeritud järelevalvealasel hindamisel ning selle raames määratakse kindlaks vajalikud järelevalvemeetmed, nende ulatus ja rakendamise ajakava.

3.   Koordineeritud järelevalvetegevuse kavandavad päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada. Koordineeritud järelevalvetegevuse puhul võetakse arvesse kriisilahenduse kolleegiumi sisendit, mis on asjakohane finantsinstitutsiooni eriolukorra haldamiseks ja mille on andnud päritoluliikmesriigi kriisilahendusasutus.

Artikkel 40

Eriolukorra koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise seire

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, teevad seiret artiklis 39 osutatud koordineeritud järelevalvetegevuse rakendamise üle ja vahetavad selle kohta teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave hõlmab kokkulepitud meetmete rakendamist ettenähtud ajakava raames, nagu on osutatud artikli 39 lõikes 2, ning nende meetmete ajakohastamise või kohandamise vajadust.

Artikkel 41

Välissuhtluse koordineerimine eriolukorras

Päritoluliikmesriigi pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet oluliste filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, koordineerivad oma välissuhtlust võimalikult palju, võttes arvesse artikli 24 lõikes 2 osutatud elemente.

Artikkel 42

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) 2016/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud delegeeritud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 43

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj.

(2)  Komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/98, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused (ELT L 21, 28.1.2016, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2016/98/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).

(5)  Komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/99, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (ELT L 21, 28.1.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/99/oj).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse finantsinstitutsioonide finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/59/oj).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2034/oj).

(10)  Komisjoni 23. aprilli 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/790, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL kohaldamiseks seoses järelevalvekolleegiumide tegevusega (ELT L, 2025/790, 8.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/790/oj).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/87/oj).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/49/oj).

(14)  Komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/100, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks ühisotsuste tegemise protsess, mida järgitakse teatavate usaldatavusnõuetega seotud lubade taotlemisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 21, 28.1.2016, lk 45, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/100/oj).

(15)  Komisjoni 29. novembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/3117, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses finantsinstitutsioonide järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/451 (ELT L, 2024/3117, 27.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3117/oj).

(16)  Komisjoni 12. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 524/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste poolt üksteisele esitatav teave (ELT L 148, 20.5.2014, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/524/oj).

LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev delegeeritud määrus

Delegeeritud määrus (EL) 2016/98

—

Artikkel 1

Artikkel 1 (uus)

—

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

—

Artikkel 18

—

Artikkel 19

Artikkel 17

Artikkel 20

Artikkel 18

Artikkel 21

Artikkel 19

Artikkel 22

Artikkel 20

Artikkel 23

Artikkel 21

Artikkel 24

Artikkel 22

Artikkel 25

Artikkel 23

Artikkel 26

Artikkel 24

Artikkel 27

Artikkel 25

Artikkel 28

Artikkel 26

Artikkel 29

Artikkel 27

Artikkel 30

Artikkel 28

Artikkel 31

Artikkel 29

Artikkel 32

—

Artikkel 33

Artikkel 30

Artikkel 34

Artikkel 31

Artikkel 35

—

Artikkel 36

Artikkel 32

Artikkel 37

Artikkel 33

Artikkel 38

Artikkel 34

Artikkel 39

Artikkel 35

Artikkel 40

Artikkel 36

Artikkel 41

Artikkel 37

Artikkel 42

—

Artikkel 43

Artikkel 38

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/791/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)