a)

liikmesriikide kohustustega ning nende kokkulepetega viia ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni relvaembargosid;

b)

tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni ja keemiarelvade konventsiooni raames liikmesriikide võetud kohustustega;

c)

teatavate tavarelvade konventsiooni ja asjakohaste lisaprotokollide raames liikmesriikide võetud kohustustega;

d)

relvakaubanduslepingu raames liikmesriikide võetud kohustustega;

e)

jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (Ottawa konventsioon) raames liikmesriikide võetud kohustustega;

f)

väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava raames liikmesriikide võetud kohustustega;

g)

liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad tavalaskemoona haldamist kogu olelusringi kestel käsitlevast ülemaailmsest raamistikust;

h)

liikmesriikide kohustustega Austraalia grupi, raketitehnoloogia kontrollirežiimi, Zanggeri komitee, tuumatarnijate grupi, Wassenaari kokkuleppe ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi raames.

—

Olles hinnanud vastuvõtjariigi suhtumist inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides kindlaks määratud asjakohastesse põhimõtetesse, sealhulgas inimõiguste olukorda kõnealuses riigis, liikmesriigid:

Tehnoloogia või varustus, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, hõlmab muu hulgas tehnoloogiat või varustust, mille kohta on olemas tõendid, et lõppkasutaja kasutab seda või sarnast tehnoloogiat või varustust siserepressioonideks, või mille puhul on põhjust uskuda, et tehnoloogia või varustus suunatakse väidetavalt lõppkasutuselt või lõppkasutajalt ära ja seda kasutatakse siserepressioonideks. Kooskõlas artikliga 1 kaalutakse hoolikalt tehnoloogia või varustuse olemust, eriti juhul, kui see on nähtud ette sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks. Siserepressioonid hõlmavad muu hulgas isikute piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist, kiirkorras ja omavolilist hukkamist, kadumist, omavolilist kinnipidamist ja muid raskeid inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisi, mis on kindlaks määratud asjakohastes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis.

—

Olles hinnanud vastuvõtjariigi suhtumist rahvusvahelise humanitaarõiguse kokkulepetes kindlaks määratud asjakohastesse põhimõtetesse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist, liikmesriigid:

a)

relvastatud konflikti olemasolu või tõenäosust selle tekkeks vastuvõtjariigi ja teise riigi vahel;

b)

territoriaalseid nõudmisi, mida vastuvõtja on minevikus üritanud või ähvardanud jõuga täita;

c)

tõenäosust, et sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse muul eesmärgil kui vastuvõtjariigi õiguspärane ja seaduslik julgeolek ja kaitse või vastuvõtjariigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud võõrandamatu enesekaitseõiguse kasutamine kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

d)

vajadust mitte kahjustada märkimisväärselt piirkondlikku stabiilsust.

a)

eksporditava sõjatehnoloogia või -varustuse võimalikku mõju liikmesriigi enda ja teiste liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidele, piiramata inimõiguste, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse kriteeriumidega arvestamist;

b)

ohtu, et asjaomast sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse liikmesriigi enda või teiste liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide vägede vastu.

a)

tema terrorismi ja rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust toetav või soodustav tegevus;

b)

kas ta järgib oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kohustusi mitte kasutada jõudu, ning rahvusvahelist humanitaarõigust;

c)

kas ta on pühendunud massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja muudele relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkondadele, eelkõige mis puudutab esimese kriteeriumi punktides b–d osutatud asjakohaste relvastuskontrolli ja desarmeerimise konventsioonide allkirjastamist, ratifitseerimist ja rakendamist.

a)

vastuvõtjariigi õigustatud kaitse- ja sisejulgeolekuhuvid, sealhulgas osalemine Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni või muus rahuvalveoperatsioonis;

b)

vastuvõtjariigi tehniline suutlikkus sellist tehnoloogiat või varustust kasutada ja kaitsta;

c)

vastuvõtjariigi suutlikkus rakendada tõhusat ekspordikontrolli, sealhulgas juhul, kui eksporditav sõjatehnoloogia või -varustus on kaup, mille vastuvõtjariik lisab hiljem eksporditavatesse toodetesse;

d)

oht, et selline tehnoloogia või varustus reeksporditakse ebasoovitavasse sihtkohta, ja andmeid selle kohta, mil määral vastuvõtjariik on varem pidanud kinni sellistest reeksporti käsitlevatest sätetest või reekspordile eelneva nõusoleku saamise nõuetest, mida eksportiv liikmesriik peab asjakohaseks kehtestada;

e)

oht, et selline tehnoloogia või varustus suunatakse kõrvale terroristlikele ühendustele või üksikutele terroristidele;

f)

pöördprojekteerimise või tahtmatu tehnosiirde oht;

g)

oht, et sellist tehnoloogiat või varustust kasutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või Euroopa Liidu kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

h)

konflikti, vägivalla ja ebaseadusliku tegevuse süvenemise oht, mis on tingitud eksporditava tehnoloogia ja varustuse eripärast, eelkõige seoses väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamise ohuga.