European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/779

15.4.2025

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2025/779,

14. aprill 2025,

millega muudetakse ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP, (1) millega ajakohastati ja asendati nõukogus 8. juunil 1998 vastu võetud Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhend.

(2)

Ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP on esitatud välis- ja julgeolekupoliitika kriteeriumid, mida iga liikmesriik peab kasutama ekspordilitsentside taotluste igal üksikjuhul eraldi hindamiseks. Pärast ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP vastuvõtmist on olukord rahvusvahelisel ja liidu tasandil arenenud, mistõttu on tarvis need kriteeriumid uuesti läbi vaadata ning kehtestada ekspordilitsentside taotluste hindamiseks uusi kohustusi ja kokkuleppeid.

(3)

Nõukogu võttis 16. septembril 2019 vastu järeldused ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP läbivaatamise kohta, milles tehti tavarelvastuse ekspordi töörühmale (COARM) ülesandeks hinnata uuesti kõnealuse ühise seisukoha rakendamist.

(4)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas. Nende hulka kuuluvad demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine.

(5)

Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 kohaselt taotleb liit ulatuslikku koostööd kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades, sealhulgas selleks, et tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning säilitada rahu ja rahvusvaheline julgeolek.

(6)

Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 3 teise lõigu kohaselt tuleb liidul tagada kooskõla oma välistegevuse eri valdkondade vahel. Sellega seoses võtab nõukogu muu hulgas teadmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/821 (2) ja (EL) 2025/41 (3).

(7)

Kõnealuse ühise seisukoha maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaksid liikmesriigid ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames töötama selle nimel, et tugevdada omavahelist koostööd ja soodustada omavahelist konvergentsi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi alal, muu hulgas vahetades asjakohast teavet, sealhulgas teavet konkreetsete sihtkohtade kohta ning keeldumisest teatamise, relvaekspordipoliitika, ja kui see on asjakohane, lõppkasutuse seire kohta, konsulteerides üksteisega oma ohuhinnangu osas ning selgitades välja võimalikud meetmed suurendamaks konvergentsi veelgi ning edendamaks ühtsust ja sidusust liidu välistegevuses.

(8)

Seepärast on asjakohane veelgi tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd ekspordilitsentside väljaandmist käsitlevate normide osas ning edendada konvergentsi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi alal. Ühtlasi on vaja kehtestada läbivaadatud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse sellise tehnoloogia üleandmise kontrolli, ja tagada nende järgimine. Need eesmärgid on võimalik saavutada ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP ajakohastamisega, millega tagatakse kõrged ühised standardid sellise tehnoloogia ja varustuse üleandmise kontrolli rakendamisel.

(9)

Ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP tuleks seetõttu muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kriteeriumid

1.   Esimene kriteerium: liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste ja kokkulepete austamine, eeskätt kinnipidamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu kehtestatud piiravatest meetmetest, tuumarelvade leviku tõkestamist ja muid küsimusi käsitlevatest lepingutest, samuti muudest rahvusvahelistest kohustustest ja kokkulepetest.

Ekspordilitsentsi väljaandmisest keeldutakse, kui selle väljaandmine oleks vastuolus liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste ja kokkulepetega, sealhulgas:

a)

liikmesriikide kohustustega ning nende kokkulepetega viia ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni relvaembargosid;

b)

tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni ja keemiarelvade konventsiooni raames liikmesriikide võetud kohustustega;

c)

teatavate tavarelvade konventsiooni ja asjakohaste lisaprotokollide raames liikmesriikide võetud kohustustega;

d)

relvakaubanduslepingu raames liikmesriikide võetud kohustustega;

e)

jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (Ottawa konventsioon) raames liikmesriikide võetud kohustustega;

f)

väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava raames liikmesriikide võetud kohustustega;

g)

liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad tavalaskemoona haldamist kogu olelusringi kestel käsitlevast ülemaailmsest raamistikust;

h)

liikmesriikide kohustustega Austraalia grupi, raketitehnoloogia kontrollirežiimi, Zanggeri komitee, tuumatarnijate grupi, Wassenaari kokkuleppe ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi raames.

2.   Teine kriteerium: lõppsihtriigis austatakse inimõigusi ning lõppsihtriik järgib rahvusvahelist humanitaarõigust.

Olles hinnanud vastuvõtjariigi suhtumist inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides kindlaks määratud asjakohastesse põhimõtetesse, sealhulgas inimõiguste olukorda kõnealuses riigis, liikmesriigid:

a)

keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse siserepressioonide, raskete soolise või naiste- või lastevastase vägivalla tegude või inimõiguste muude raskete rikkumiste toimepanemiseks või hõlbustamiseks;

b)

on eriti ettevaatlikud ja valvsad, kusjuures nad hindavad igat üksikjuhtu eraldi ja võtavad arvesse sõjatehnoloogia või -varustuse olemust, litsentside väljaandmisel riikidele, kus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu pädevad asutused on tuvastanud raskeid inimõiguste rikkumisi;

Tehnoloogia või varustus, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, hõlmab muu hulgas tehnoloogiat või varustust, mille kohta on olemas tõendid, et lõppkasutaja kasutab seda või sarnast tehnoloogiat või varustust siserepressioonideks, või mille puhul on põhjust uskuda, et tehnoloogia või varustus suunatakse väidetavalt lõppkasutuselt või lõppkasutajalt ära ja seda kasutatakse siserepressioonideks. Kooskõlas artikliga 1 kaalutakse hoolikalt tehnoloogia või varustuse olemust, eriti juhul, kui see on nähtud ette sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks. Siserepressioonid hõlmavad muu hulgas isikute piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist, kiirkorras ja omavolilist hukkamist, kadumist, omavolilist kinnipidamist ja muid raskeid inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisi, mis on kindlaks määratud asjakohastes inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õigusaktides, sealhulgas inimõiguste ülddeklaratsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis.

Olles hinnanud vastuvõtjariigi suhtumist rahvusvahelise humanitaarõiguse kokkulepetes kindlaks määratud asjakohastesse põhimõtetesse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamist, liikmesriigid:

c)

keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste toimepanemiseks või hõlbustamiseks, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõigusega kaitstavate rühmade, näiteks naiste ja laste vastu.

3.   Kolmas kriteerium: lõppsihtriigi siseolukord, sõltuvalt pingete või relvakonfliktide olemasolust.

Liikmesriigid keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest sõjatehnoloogia või -varustuse puhul, mis võib lõppsihtriigis esile kutsuda või pikendada relvakonflikte või süvendada olemasolevaid pingeid või relvakonflikte, tingimusel et sellise keeldumisega ei piirata lõppsihtriigi õiguspärast ja seaduslikku julgeolekut ja kaitset.

4.   Neljas kriteerium: piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamine.

Liikmesriigid keelduvad ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht, et kavandatud vastuvõtja kasutab eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust agressiooniks teise riigi vastu või jõuga territoriaalsete nõudmiste esitamiseks. Kõnealuste ohtude kaalumisel võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse:

a)

relvastatud konflikti olemasolu või tõenäosust selle tekkeks vastuvõtjariigi ja teise riigi vahel;

b)

territoriaalseid nõudmisi, mida vastuvõtja on minevikus üritanud või ähvardanud jõuga täita;

c)

tõenäosust, et sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse muul eesmärgil kui vastuvõtjariigi õiguspärane ja seaduslik julgeolek ja kaitse või vastuvõtjariigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 sätestatud võõrandamatu enesekaitseõiguse kasutamine kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

d)

vajadust mitte kahjustada märkimisväärselt piirkondlikku stabiilsust.

5.   Viies kriteerium: liikmesriikide ja territooriumide, mille välissuhete eest liikmesriik vastutab, ning sõbralike riikide ja liitlasriikide julgeolek.

Liikmesriigid võtavad arvesse:

a)

eksporditava sõjatehnoloogia või -varustuse võimalikku mõju liikmesriigi enda ja teiste liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidele, piiramata inimõiguste, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse kriteeriumidega arvestamist;

b)

ohtu, et asjaomast sõjatehnoloogiat või -varustust kasutatakse liikmesriigi enda või teiste liikmesriikide ning sõbralike riikide ja liitlasriikide vägede vastu.

6.   Kuues kriteerium: ostjariigi või vastuvõtjariigi käitumine rahvusvahelise üldsuse suhtes, eelkõige tema suhtumine terrorismi, tema liitlaste iseloom ja see, kuidas ta austab rahvusvahelist õigust.

Ostjariigi või vastuvõtjariigi puhul võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse andmeid järgmise kohta:

a)

tema terrorismi ja rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust toetav või soodustav tegevus;

b)

kas ta järgib oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kohustusi mitte kasutada jõudu, ning rahvusvahelist humanitaarõigust;

c)

kas ta on pühendunud massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja muudele relvastuskontrolli ja desarmeerimise valdkondadele, eelkõige mis puudutab esimese kriteeriumi punktides b–d osutatud asjakohaste relvastuskontrolli ja desarmeerimise konventsioonide allkirjastamist, ratifitseerimist ja rakendamist.

7.   Seitsmes kriteerium: oht, et sõjatehnoloogia või -varustus suunatakse vastuvõtjariigis kõrvale või reeksporditakse ebasoovitavatel tingimustel.

Hinnates eksporditava sõjatehnoloogia või -varustuse mõju vastuvõtjariigile ja ohtu, et selline tehnoloogia või varustus suunatakse ebasoovitavale lõppkasutajale või ebasoovitavale kasutusele, võetakse arvesse järgmist:

a)

vastuvõtjariigi õigustatud kaitse- ja sisejulgeolekuhuvid, sealhulgas osalemine Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni või muus rahuvalveoperatsioonis;

b)

vastuvõtjariigi tehniline suutlikkus sellist tehnoloogiat või varustust kasutada ja kaitsta;

c)

vastuvõtjariigi suutlikkus rakendada tõhusat ekspordikontrolli, sealhulgas juhul, kui eksporditav sõjatehnoloogia või -varustus on kaup, mille vastuvõtjariik lisab hiljem eksporditavatesse toodetesse;

d)

oht, et selline tehnoloogia või varustus reeksporditakse ebasoovitavasse sihtkohta, ja andmeid selle kohta, mil määral vastuvõtjariik on varem pidanud kinni sellistest reeksporti käsitlevatest sätetest või reekspordile eelneva nõusoleku saamise nõuetest, mida eksportiv liikmesriik peab asjakohaseks kehtestada;

e)

oht, et selline tehnoloogia või varustus suunatakse kõrvale terroristlikele ühendustele või üksikutele terroristidele;

f)

pöördprojekteerimise või tahtmatu tehnosiirde oht;

g)

oht, et sellist tehnoloogiat või varustust kasutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või Euroopa Liidu kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

h)

konflikti, vägivalla ja ebaseadusliku tegevuse süvenemise oht, mis on tingitud eksporditava tehnoloogia ja varustuse eripärast, eelkõige seoses väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamise ohuga.

8.   Kaheksas kriteerium: sõjatehnoloogia või -varustuse ekspordi kokkusobivus lõppsihtriigi majandusliku ja tehnilise suutlikkusega, võttes arvesse, et soovitavalt peaksid riigid rahuldama oma õigustatud julgeoleku- ja kaitsevajadusi inim- ja majandusressursside minimaalse ümbersuunamisega.

Liikmesriigid võtavad arvesse asjakohastest allikatest, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammi (UNDP), Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannetest saadud teavet selle kohta, kas kavandatav eksport kahjustaks tõsiselt lõppsihtriigi kestlikku arengut. Nad arvestavad sellega seoses asjaomase riigi sõjaliste ja sotsiaalkulude suhtelisi tasemeid, võttes arvesse ka liidult saadud abi ja kahepoolset abi.“

2)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Ekspordilitsentsid antakse vaid lõppsihtriigis lõppkasutust käsitleva usaldusväärse eelinfo alusel. Üldiselt on selleks vaja põhjalikult kontrollitud lõppkasutaja sertifikaati või asjakohast dokumentatsiooni ja/või lõppsihtriigi poolt teatavas vormis väljastatud ametlikku luba. Liikmesriigid võivad kasutada muid lõppkasutajate seire vahendeid, sealhulgas nõuda, et lõppkasutajad nõustuksid konkreetsete kontrollimehhanismide kasutamisega. Hinnates sõjatehnoloogia või -varustuse sellise ekspordi litsentsitaotlusi, mille eesmärk on varustuse tootmine kolmandates riikides, võtab liikmesriik eelkõige arvesse lõpptoodangu võimalikku kasutamist tootjariigis ja ohtu, et lõpptoodang suunatakse kõrvale või eksporditakse ebasoovitavale lõppkasutajale.“

3)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/821 (*1) kohaldamist, kehtivad käesoleva ühise seisukoha artiklis 2 sätestatud kriteeriumid ja käesoleva ühise seisukoha artiklis 4 sätestatud konsulteerimiskord liikmesriikide suhtes ka määruse (EL) 2021/821 I lisas kindlaks määratud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia osas, kui on olemas tõsine alus uskuda, et selliste kaupade ja tehnoloogia lõppkasutajaks on asjaomase riigi relvajõud või sisejulgeolekujõud või sarnased organid. Käesoleva ühise seisukoha viiteid sõjatehnoloogiale või -varustusele tõlgendatakse nii, et see hõlmab ka selliseid kaupu sellist ja tehnoloogiat.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).“ "

4)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Et käesolev ühine seisukoht oleks võimalikult tulemuslik, teevad liikmesriigid ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tööd selle nimel, et tugevdada omavahelist koostööd ja soodustada omavahelist konvergentsi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi alal, muu hulgas vahetades asjakohast teavet, sealhulgas teavet konkreetsete sihtkohtade kohta ning keeldumisest teatamise, relvaekspordipoliitika, ja kui see on asjakohane, lõppkasutuse seire kohta, konsulteerides üksteisega oma ohuhinnangu osas ning selgitades välja võimalikud meetmed suurendamaks konvergentsi veelgi ning edendamaks ühtsust ja sidusust liidu välistegevuses.

2.   Selleks et edendada konvergentsi ja hõlbustada otsuste tegemist ühiselt rahastatud ja toodetud sõjavarustuse või -tehnoloogia ekspordi kohta, võivad ühises kaitseprojektis osalevad liikmesriigid kasutada asjakohaseid hõlbustavaid mehhanisme. Ühises kaitseprojektis osalevaid liikmesriike julgustatakse oma ohuhinnangu osas üksteisega konsulteerima.“

5)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Käesolev ühine seisukoht vaadatakse läbi 15. aprilliks 2030.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2025

Nõukogu nimel

eesistuja

K. KALLAS


(1)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99, ELI: http://data.europa.eu/eli/compos/2008/944/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/779/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)