LISA

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka läbiviimise hõlbustamine

Taust

Tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga seotud praegused väljakutsed on nii hästi teada kui ka tõsised. Praeguses geostrateegilises keskkonnas on riskitase suurenenud, sealhulgas tuumarelvade kasutamise ja konfliktide oht. On esile kerkimas märke võimalikust uuest tuumarelvade alasest võidurelvastumisest. Geostrateegilised tingimused soodustavad tuumarelvade levikut ning tuumavaldkonda mõjutavatesse piirkondlikesse kriisidesse võidakse kaasa tõmmata tuumarelva omavad riigid, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed.

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu väärtust tunnustatakse ja austatakse siiski laialdaselt ning valitseb ühine teadlikkus sellest, kui oluline on lepingut ja selle läbivaatamise protsessi tugevdada. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi edukas tulemus on realistlik ja saavutatav, kuid nõuab ulatuslikke konsultatsioone ja võimalikult paljude osalisriikide prioriteetide tunnustamist ning osalisriikides tegutsevate mitmesuguste sidusrühmade, eelkõige nende, kes ei ole võib-olla tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga varem süvitsi tegelenud, prioriteetide tunnustamist.

Tuumarelva leviku tõkestamise leping on oma viie aastakümne pikkuse ajaloo jooksul osutunud tugevaks ja kohandatavaks. See on endiselt kõige laialdasemalt järgitav mitmepoolne desarmeerimisleping neljal peamisel põhjusel:

—	selle õiguslikult siduvaid tuumadesarmeerimise kohustused, sealhulgas viie tuumariigi suhtes;

—	selle kontrollitavad tuumarelva leviku tõkestamise kaitsemeetmed, mille üle teostab järelevalvet Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur;

—	selle kohustus soodustada tuumateadusest ja -tehnoloogiast saadavat rahuotstarbelist kasu, sealhulgas edendada kestlikku arengut; ning

—	selle liikmeteks on peaaegu kõik maailma riigid, sest lepinguga on ühinenud 191 riiki, mis tähendab, et selle sätted on siduvad rahvusvahelise üldsuse valdava enamuse jaoks.

Alates tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tähtajatust pikendamisest 1995. aastal on järjestikustel iga viie aasta tagant toimunud läbivaatamiskonverentsidel otsitud võimalusi lepingu rakendamise tugevdamiseks, muu hulgas praktiliste sammude ja tegevuskava abil, et saavutada lõpuks tuumarelvavaba maailm. Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsidel 1995., 2000. ja 2010. aastal võeti vastu rida lubadusi ja kohustusi, mis tugevdasid lepingu rakendamist selle kõigi kolme samba – desarmeerimine, tuumarelva leviku tõkestamine ja rahuotstarbeline kasutamine – osas ning tugevdasid selle tuumaks olevat nn suurt kokkulepet.

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2015. ja 2022. aasta läbivaatamiskonverentsidel sisulise lõppdokumendi suhtes kokkuleppele ei jõutud. Sellest tulenevalt on tuumarelva leviku tõkestamise leping teelahkmel.

Edu 2026. aasta läbivaatamiskonverentsil tugevdab lepingu rolli ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivina, põhialusena tuumadesarmeerimise saavutamisel vastavalt artiklile VI ja olulise elemendina tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arendamisel. See võib otsustaval viisil kinnitada ja tugevdada lepingu püsivat väärtust, selle rolli de facto mitmepoolse läbirääkimisorganina kõigis tuumarelvadega seotud küsimustes ja selle käegakatsutavat kasu julgeolekule.

Edukas läbivaatamiskonverents nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi kohaldamist lepingu kõigi kolme samba puhul. Samuti nõuab see ettevalmistuste alustamist aegsasti enne konverentsi ja selles osas on kasu eesistujast, kes mõistab kõigi osalisriikide seisukohtade nüansse ja on ära teeninud nende usalduse. Oluline on korrapärane dialoog osalisriikide ning määratud eesistuja ja tema büroo vahel selle üle, kuidas ületada 2026. aastal edu saavutamisel esinevad takistused, mis oli kesksel kohal lõppdokumendi koostamisel 2022. aastal, milles leppisid keerulisest rahvusvahelisest olukorrast hoolimata kokku kõik riigid peale ühe.

Korrapärase dialoogi saab kõige paremini saavutada piirkondliku ja kohapealse suhtlemisega võimalikult kõrgel tasandil ning ekspertidega suhtlemisega Genfis, New Yorgis ja Viinis. Tugeva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu säilitamisest on selgelt huvitatud pealinnades ja eri valitsusüksustes tegutsevad otsusetegijad, olgu need siis kas parlamendiliikmed, tuumavaldkonda reguleerivad asutused, arenguagentuurid või kaitseministeeriumid. Oluline on mõista nende erinevate sidusrühmade seisukohti ja luua nende hulgas toetust.

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kümnenda läbivaatamistsükli raames korraldas määratud eesistuja 2022. aasta läbivaatamiskonverentsi eel – tänu Euroopa Liidu suurele toetusele – rea piirkondlikke konsultatsioone Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Nimetatud piirkondade riigid tervitasid neid konsultatsioone südamlikult, sest nendega said pealinnades asuvad eksperdid juurdepääsu ettevalmistuskomitee juhatajatele, andes dialoogivõimaluse riikidele, kellel puuduvad ressursid suurte delegatsioonide hoidmiseks New Yorgis, Genfis või Viinis, ning olulisi võimalusi peamiste piirkondlike prioriteetide arutamiseks. Nende konsultatsioonidega loodi määratud eesistuja ja piirkondlike omavalitsuste vahel kahesuunaline suhtlus ning pandi alus 2022. aasta lõppdokumendi kavandile kõigi osalisriikide, välja arvatud ühe toetuse saavutamisele.

Sarnaselt sellele nõuab 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi sisuka ja eduka tulemuse saavutamine samuti erinevaid ja kaasavaid lähenemisviise, sealhulgas võimalikult paljude osalisriikide delegatsioonide, eelkõige varem mitte osaleda saanud riikide delegatsioonide osalemise suhtes. Lähtudes eeldusest, et läbirääkimised tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise üle on edukamad ja püsivamad, kui riigid saavad vestlustes esitada erinevaid arvamusi ja vaatenurki, pakutakse projektis välja sponsorlusprogramm.

Kõnealuse puhaskasu läbivaatamiskonverentsi jaoks võib saavutada, toetades selliste delegaatide kohaletulekut, kes muidu ei saaks konverentsil osaleda. Seda tehes säilitataks side piirkondlikel konsultatsioonidel kohapeal toimuva töö ja New Yorgis toimuval läbivaatamiskonverentsil tehtava töö vahel ning võimaldatakse seega kujundada praeguste probleemide lahendamiseks uuenduslikumaid ja tõhusamaid lähenemisviise.

1.   Projekti eesmärgid

Projekti eesmärk on aidata kaasa 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka tulemuse saavutamisele, mis tugevdab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamist kõigi selle kolme samba osas. Projektiga püütakse see eesmärk saavutada piirkondade pealinnades toimuvate konsultatsioonide kaudu, mis a) aitavad suurendada pealinnades asuvate sidusrühmade teadlikkust lepinguga seotud põhiküsimustest ja b) tagavad, et 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi juhtidel kujuneb üksikasjalik arusaam kõigi osalisriikide prioriteetidest ja muredest. Selline lähenemisviis tugineks väga edukale piirkondlikule lähenemisviisile, mida kasutati viimase läbivaatamistsükli jooksul, kuid hõlmataks rohkem erinevaid sidusrühmi.

Põhieesmärgid

1.	Ülevaate saamine ja arusaama kujundamine kõigi osalisriikide erinevate sidusrühmade muredest ja prioriteetidest seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2026. aasta läbivaatamistsükliga, muu hulgas tagades läbivaatamiskonverentsil kaasamise ja osalejate mitmekesisuse.

2.

Teadlikkuse suurendamine takistustest, kuid samuti võimalikest valdkondadest, kus seisukohti sarnaseks kujundada, tuginedes paljudele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu pakutavatele eelistele, sealhulgas kaasates laiema ja mitmekesisema hulga arvamuste esitajaid, nt reguleerivate ametite ja teaduskondade tehnilised eksperdid, samuti otsusetegijad nagu parlamendiliikmed, võttes nõuetekohaselt arvesse soolise tasakaalu tagamist ekspertide ja osalejate seas.

3.	Usalduse ja kindlustunde loomine riikide ja määratud eesistuja vahel, et arendada tugevaid suhteid, mida on vaja sellise läbivaatamiskonverentsi pidamiseks, mis soodustab eduka tulemuse saavutamist.

4.	Riikide innustamine suhtuma läbivaatamiskonverentsi paindlikult ja kompromissialtilt ning ideede otsimine selle kohta, kus nii saavutada üksmeel kui ka ületada lahkarvamusi.

5.	Sisendite väljatöötamine strateegia jaoks, et saavutada 2026. aasta läbivaatamiskonverentsil edukas tulemus, sealhulgas uuenduslike ideede kaalumine seoses sellega, milline võiks olla võimalik tulemus, mis tagab lepingu tugevdatud rakendamise.

2.   Tegevused

2.1.   Piirkondlikud konsultatsioonid

2.1.1.   Eesmärk

Iga piirkondliku kohtumise eesmärk on suurendada praeguse olukorra mõistmist, arutada koostööl põhineva kaasamise võimalusi, mõelda välja lahendusi ja luua suhteid, et hõlbustada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi edukat lõpuleviimist.

2.1.2.   Teemad

Piirkondlikud kohtumised Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Aafrikas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas hõlmavad kõiki kolme tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sammast ning neil käsitletakse tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja selle osalisriike mõjutavaid peamiseid tegureid, tuginedes tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomitee istungjärkudel peetud aruteludele ning võttes arvesse piirkondlikke prioriteete ja muresid. Käsitletavad teemad on muu hulgas näiteks: eelmistes läbivaatamistsüklites võetud kohustuste täitmine; lahkarvamuste ületamine selle osas, kuidas saavutada tuumarelvavaba maailm ja see sellisena ka hoida; tuumarelva leviku tõkestamise režiimi tugevdamine; juurdepääs tuumatehnoloogia rahuotstarbelise kasutamise eelistele, sealhulgas selleks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid; ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamisprotsessi tugevdamine.

Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide piirkondlik kohtumine Lähis-Idas hõlmaks kõiki kolme tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sammast. Peale selle käsitletaks sellel eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta resolutsiooni (tuumarelva- ja teiste massihävitusrelvade vaba Lähis-Ida tsooni loomise kohta) rakendamist. Sellist lähenemisviisi õigustavad äsjased sündmused, nagu hiljutised arengud piirkonnas ja ÜRO Peaassamblee mandaadiga konverentsi korraldamine, millel käsitletakse tuumarelva- ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomist Lähis-Idas, ning probleemid, mida see küsimus võib põhjustada eduka tulemuse saavutamisele 2026. aastal.

2.1.3.   Vorm

Piirkondlikud kohtumised põhinevad peamiselt interaktiivsetel konsultatsioonidel. Igal piirkondlikul kohtumisel antakse määratud eesistujale võimalus tutvustada läbivaatamistsükli olukorda. Seejärel esitatakse riikidele rida küsimusi, et stimuleerida interaktiivset küsimuste ja vastuste stiilis suhtlemist.

Kohtumistel kasutatakse ka piirkondlike ekspertide rühmi, et luua arutelusid ja ideid.

Sama vormi kasutatakse täiendavatel kohtumistel valitsusväliste sidusrühmadega.

Osalemine oleks mõeldud nii ekspertidele kui ka otsusetegijatele.

2.1.4.   Asukoht

Piirkondlikud kohtumised on mõeldud selleks, et toetada suhtlust teatavate piirkondade valitsustega 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamisel. Pakutakse välja järgmised neli piirkondlikku kohtumist:

Riigid piirkondadest/allpiirkondadest:	Soovitatud koht:
Aafrika (2025)	Addis Abeba
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond (2026)	México
Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (2025)	Bangkok
Lähis-Ida (2026)	Amman

2.1.5.   Ajakava

Kümne kuu jooksul 2025. aasta juunist 2026. aasta märtsini leiavad aset neli piirkondlikku kohtumist. Piirkondlike kohtumiste täpse aja ja järjekorra (st hõlmatud piirkondade järjekorra) määrab kindlaks rakendusüksus, konsulteerides selleks läbivaatamiskonverentsi määratud eesistujaga ja ELiga, võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskalendrit. Iga piirkondlik kohtumine kestab kuni kaks päeva.

2.1.6.   Rakendusüksuse kohustused

Sisuline ettevalmistamine:

Rakendusüksus töötab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi määratud eesistujaga konsulteerides välja piirkondlike kohtumiste sisu ja päevakorra ning valib esinejad/eksperdid.

Logistika ja kohtumiste tugi:

Rakendusüksus tegeleb koos võõrustava piirkondliku riigiga piirkondlike kohtumiste logistika korraldamisega (toimumispaikade broneerimine, toitlustuse korraldamine, audiovisuaalseadmed, osalejate ja ekspertide reisikorraldus jne).

2.2.   Sponsorlus

2.2.1.   Eesmärk

Toetada osalemist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2026. aasta läbivaatamiskonverentsil, toetades rahaliselt ühte delegaati vähemalt kolmest, aga võimalikult mitmest osalisriigist, ja tagada sellel osalemine, muu hulgas seeläbi, et tagatakse selliste riikide delegaatide osalemine, kellel ei ole traditsiooniliselt olnud võimalik osaleda.

2.2.2.   Lähenemisviis/kriteeriumid

Spondeeritavad delegaadid valitakse vähim arenenud riikidest, ametlikku arenguabi saavatest riikidest (vastavalt arenguabi komitee ametlikku arenguabi saavate riikide nimekirjale) või väikestest arenevatest saareriikidest. Sponsorlusprogrammi puhul on täiendavateks kriteeriumiteks õiglane piirkondlik esindatus ja sooline õiglus.

2.2.3.   Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus teeb valitud delegaatide osalemiseks vajalikud reisikorraldused ja maksab neile päevaraha.

2.3.   Kaks kõrvalüritust

2.3.1.   Eesmärk

Üks kõrvalüritus on kavas korraldada esimese komitee (ÜRO Peaassamblee 80. istungjärk) raames ja üks toimub 2026. aasta läbivaatamiskonverentsi enda raames.

2.3.2.   Teemad

Esimene kõrvalüritus, mis toimub ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu esimese komitee raames, on mõeldud selleks, et tutvustada kahte selleks ajaks toimunud piirkondlikku konsultatsiooni ja vaadata, milline on nende seis. See hõlmaks määratud eesistuja ülevaadet selles vallas tehtud tööst, sealhulgas esialgsetest tulemustest. Teine kõrvalüritus, mis toimub läbivaatamiskonverentsi ajal, aitaks jagada teavet lõpptulemuste ja kokkuvõtete kohta. Tulemuste mõju suurendamiseks peaks see kõrvalüritus toimuma läbivaatamiskonverentsi varases etapis, ideaaljuhul esimesel nädalal.

2.3.3.   Vorm

Määratud eesistuja teavitab osalisriike toimunud arengutest ja tulemustest, kirjeldades väljakutseid ja võimalusi ning pakkudes välja võimalikke lähenemisviise. Üritus hõlmaks määratud eesistuja ja osalejate vahel interaktiivseid küsimuste ja vastuste voorusid, kus osaleksid nii osalisriikide delegaadid kui ka kodanikuühiskond.

2.3.4.   Asukoht

ÜRO peakorter (New York)

2.3.5.   Rakendusüksuse kohustused

Sisuline ettevalmistamine:

Rakendusüksus töötab määratud eesistujaga konsulteerides välja kõrvalürituste sisu, samuti päevakava ning valib esinejad/eksperdid.

Logistika ja konverentsiteenused

Rakendusüksus vastutab logistilise korralduse (toimumispaikade broneerimine, toitlustuse korraldamine, audiovisuaalseadmed) eest.

3.   ELi nähtavus

Rakendusüksus võtab kõik asjakohased meetmed, et avaldada teavet selle kohta, et seda projekti rahastab Euroopa Liit. Liidu toetust rõhutatakse määratud eesistuja avalikel ja kinnistel esitlustel ja infotundides. Liidu toetusele osutatakse ka kutsetel ja muudes kirjalikes materjalides, mida jagatakse eri üritustel osalejatele. Rakendusüksus tagab, et liit on esindatud kõikidel selle projekti raames toetatavatel üritustel.

4.   Rakendusüksus

ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo (massihävitusrelvade osakond).

5.   Personal – projekti töötajad B/C tasandi konsultant ja osalise tööajaga haldustugi G-5 tasandil

Võttes arvesse UNODA massihävitusrelvade osakonna töötajate väikest arvu, nähakse ette, et projekti sisuliste ja halduslike/korralduslike aspektidega tegelemiseks on vaja B/C tasandi konsultandi (samaväärne P3 teenistujaga) ja osalise tööajaga G-5 tasandi töötaja poolset toetust. Vastavad ülesanded hõlmavad piirkondlike kohtumiste päevakordade ja vajalike materjalide väljatöötamist, osalejate seisukohtade kindlaksmääramist ja hilisemat koondamist, kohtumiste kokkuvõtete koostamist ja lõpparuande jaoks sisendite esitamist. Lisaks vastutavad tugitöötajad logistiliste ülesannete eest, sealhulgas toimumispaikade broneerimine ning osalejate ja ekspertide reisi korraldamine.

Asjaomased töötajad annavad aru massihävitusrelvade osakonna juhatajale.