(1)

16. veebruaril 2024. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 alusel subsiidiumivastase menetluse teatavate Marokost (edaspidi „asjaomane riik“) pärit alumiiniumrataste impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 3. jaanuaril 2024 Euroopa rattatootjate liit (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu teatavate alumiiniumrataste tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses. Kaebuses esitati subsideerimise ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Maroko valitsusele, (3) et ta oli saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Maroko valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7 ning komisjon avaldas 16. veebruaril 2024 tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja (4). Konsultatsioonid Maroko valitsusega toimusid 12. veebruaril 2024. Vastastikusele kokkuleppele siiski ei jõutud.

(4)

17. novembril 2021 algatas komisjon Marokost pärit sama toote asjus eraldi dumpinguvastase uurimise (edaspidi „eraldi dumpinguvastane uurimine“) (5). Komisjon järeldas, et asjaomase toote puhul toimus liidu turul dumping ning kehtestas 11. jaanuaril 2023 lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,0–17,5 % (6).

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, Maroko valitsust, Hiina Rahvavabariigi valitsust (edaspidi „Hiina valitsus“), (7) teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(6)

Hiina valitsust kutsuti endast teada andma ja uurimises koostööd tegema. Hiina valitsus ei soovinud siiski, et teda käsitataks huvitatud isikuna, ning ei teinud mingit koostööd.

(7)

Kaebuse esitajad palusid, et nende nimed hoitaks konfidentsiaalsena, kuna nad kartsid klientide võimalikke vastumeetmeid. Komisjon asus seisukohale, et tõepoolest oli olemas suur vastumeetmete oht, ning nõustus, et kaebuse esitajate nimesid ei tohiks avalikustada. Anonüümsuse tõhusaks tagamiseks hoiti konfidentsiaalsena ka muude liidu tootjate nimed, et vältida võimalust, et kaebuse esitajate nimesid oleks võimalik välja selgitada tuletamise teel.

(8)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(9)

Komisjon sai uurimise algatamise kohta märkused Maroko valitsuselt, Euroopa Autotootjate Ühenduselt ja kaebuse esitajalt.

(10)

Komisjoni talitustelt taotlesid ärakuulamist ja kuulati ära kolm isikut: Maroko valitsus, Euroopa Autotootjate Ühendus ja Renault’ kontsern.

(11)

8. aprilli ja 16. mai 2024. aasta märkustes (8) ning 17. mail 2024 toimunud ärakuulamisel väitis Maroko valitsus, et see menetlus on vastuolus teatavate sätetega Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, (9) (edaspidi „assotsieerimisleping“) ning Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises lepingus, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord (10) (edaspidi „vaidluste lahendamise leping“). Maroko valitsuse väitel oleksid mis tahes tollimaksud, sh tasakaalustavad tollimaksud assotsieerimislepingu artiklite 8 ja 9 alusel keelatud. Maroko valitsus väitis, et nende sätete erandid on esitatud ainult assotsieerimislepingu artiklites 24–27, mis võimaldavad dumpinguvastaseid või kaitsemeetmeid, kui teatavad tingimused on täidetud. Vastupidiselt ei saa komisjon tugineda assotsieerimislepingu artiklile 36 positiivse kaitsena, et õigustada tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist. See oleks vastuolus vaidluste lahendamise lepingu artikli 2 lõikega 1, kuna kõnealused meetmed jääksid väljapoole selle sätte kohaldamisala ning vahekohtu pädevust, samas kui konkreetselt on nimetatud ainult assotsieerimislepingu artikli 24 alusel lubatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(12)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Kuigi assotsieerimislepingu artiklid 8 ja 9 sisaldavad vastavalt keeldu kehtestada uusi tollimakse või samaväärse toimega makse kahepoolses kaubanduses ning Marokost pärinevate toodete ELi impordi õigust ilma kõnealuste tollimaksude ja makseteta, kohaldatakse kõnealuste keeldude suhtes erandeid. Kõnealused erandid ei sisaldu ainult assotsieerimislepingu artiklites 24–27, nagu Maroko valitsus väidab, aga ka kõnealuse lepingu artiklis 36.

(13)

Eelkõige on assotsieerimislepingu artikli 36 lõikes 3 märgitud, et sätted üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VI tõlgendamise ja kohaldamise kohta on kohaldatavad normid, mille alusel saab hinnata, kas assotsieerimislepinguga on kooskõlas subsiidiumid, mis moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 1 punktiga c, kui puuduvad konkreetsed rakenduseeskirjad, mille assotsiatsiooninõukogu on artikli 36 lõike 3 kohaselt vastu võtnud. Komisjon märkis, et kõnealuseid rakenduseeskirju ei ole siiani vastu võetud. Kuna üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VI asjakohased rakendussätted hõlmavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut ning samuti alusmäärust (millega rakendatakse kõnealused sätted ELi õiguses), järeldas komisjon, et need on tõepoolest asjakohased seadusandlikud normid, mida kohaldatakse Maroko vastu käimasolevas menetluses täielikus kooskõlas assotsieerimislepinguga.

(14)

Komisjon märkis samuti, et Maroko valitsuse väites ei ole täpsustatud, millised materiaalõiguse normid oleksid käimasoleva menetluse kohaldamisalas subsiidiumide suhtes kohaldatavad. Maroko valitsus väidab lihtsalt, et mis tahes impordimaksud või samaväärse toimega maksed oleksid vastuolus assotsieerimislepingu artikliga 8 või 9, ning järeldab, et tasakaalustav tollimaks ei oleks nende sätetega kooskõlas. Sellel väitel puudub loogiline alus, kuna sellest tuleneks, et assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 1 punktiga c hõlmatud subsiidiumid ei jääks ainult väljapoole alusmääruse ja asjakohaste WTO normidega sätestatud põhimõtteid, aga need oleksid ka lihtsalt juriidiliselt lubatud, isegi kui need moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi ning vastavad kõnealuse sätte muudele materiaalõiguslikele nõutele. Teisisõnu, kui assotsiatsiooninõukogu ei võtaks vastu artikli 36 lõike 3 kohaseid rakendusnorme, siis muudaks see automaatselt seaduslikuks kõik kõnealused moonutavad subsiidiumid, isegi kui need oleksid vastuolus alusmäärusega ja WTO normidega, millega rakendatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklit VI. See oleks probleemne tagajärg, mida ei toeta assotsieerimislepingu ükski õiguslik säte ega selle seadusandlik ajalugu.

(15)

Maroko valitsuse väide, mis põhineb vaidluste lahendamise lepingu artikli 2 lõikel 1, ei muuda neid järeldusi. Käesoleva lepingu eesmärk ja kohaldamisala on ainult vältida mis tahes vaidlusi, mis tulenevad assotsieerimislepingu II jaotisest, ning need lahendada. II jaotis sisaldab assotsieerimislepingu artikleid 8 ja 9, aga ei sisalda artiklit 36. Vaidlused, mis käsitlevad assotsieerimislepingu muid sätteid, sh artiklit 36, on hõlmatud assotsieerimislepingu artikliga 86. Komisjon märkis juba alguses, et need sätted käsitlevad menetlusnorme, mis reguleerivad võimalikku vaidluste lahendamist assotsieerimislepingu materiaalõiguslike normide tõlgendamise ja kohaldamise asjus. See, kas vaidluste lahendamise lepingut või assotsieerimislepingu artiklit 86 kohaldatakse võimalike vaidluste suhtes, mis käsitlevad tasakaalustavat tollimaksu käsitleva käimasoleva menetluse asjus tehtavat lõplikku otsust, ei oma mingit mõju käesoleva menetluse suhtes kohaldatavatele materiaalõiguslikele alusnormidele. Nagu on selgitatud põhjendustes 12–14, järeldas komisjon, et kohaldatavad normid on alusmääruse normid ja asjakohased WTO normid, millega rakendatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklit VI. Komisjon märkis, et miski käesolevas määruses ei välista Maroko valitsuse õigust valida käesoleva määruse järelduste mis tahes vaidlustamise jaoks kõige sobilikum jurisdiktsioonipõhine või alternatiivne vaidluste lahendamise viis, sh assotsieerimislepingu ja/või vaidluste lahendamise lepingu alusel.

(16)

Maroko valitsus väitis samuti, et taotlus ei sisalda üldiselt piisavalt tõendeid subsiidiumivastase uurimise algatamiseks, nagu nõuavad WTO kohtulahendid. Eelkõige väitis Maroko valitsus, et kaebus ei sisalda konkreetseid tõendeid, mille kohaselt oleksid Marokos tegutsevad kaks eksportivat tootjat saanud kasu väidetavatest subsiidiumiprogrammidest. Tema sõnul on eksportivatele tootjatele makstud väidetavad subsiidiumid parimal juhul spekulatiivsed ning ei vasta kriteeriumidele, mis on märgitud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklites 11.2 ja 11.3.

(17)

Täpsemalt väitis Maroko valitsus, et ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et kaks teadaolevat eksportivat tootjat said Maroko valitsuselt toetusi ning et kaebuses ei tõendatud piisavalt, et neid toetusi anti riigiorganite kaudu. Sama väide esitati maksuvabastuste ja Maroko pankade antud sooduslaenude kohta. Sel puhul väitis Maroko valitsus, et kaebuses ei olnud ühtegi pankade teenuspakkumist või makset tõendina eksportivatele tootjatele antud sooduslaenude kohta. Maa tagamisega seotud subsiidiumide puhul väitis Maroko valitsus, et kaebuses esitatud dokumendid käsitlevad aegunud teavet Maroko auditiasutuselt 2016. aastast, milles on käsitletud teatavat rahastamist, mis jääb väljapoole uurimisperioodi ning ei ole eksportivate tootjatega seotud. Konkreetsuse puhul väitis Maroko valitsus, et kaebuses ei olnud tõendeid selle kohta, et kaks eksportivat tootjat kuulusid Maroko valitsuse toetatud autotööstuse sektorisse.

(18)

Viimaks väitis Maroko valitsus, et Marokole omistatud väidetava Hiina rahalise toetuse tasakaalustamine on vastuolus WTO normidega ja et komisjon ei omandanud enne uurimise algatamist piisavalt tõendeid, et omistada väidetav Hiina rahastamine Maroko valitsusele.

(19)

Komisjon ei olnud nende väidetega nõus. Alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajale mõistlikult kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele (piisavad tõendid) esitatavad õiguslikud nõuded erinevad sellest, mis on vajalik subsideerimise, kahju või põhjusliku seose olemasolu lõplikuks kindlaksmääramiseks. Seega võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada subsideerimise, kahju või põhjusliku seose lõplikku kindlakstegemist, olla siiski uurimise algatamiseks piisavad.

(20)

Komisjon osutab samuti tõendusmaterjali piisavust käsitlevale märgukirjale, milles analüüsiti üksikasjalikult kaebusesse kaasatud subsiidiumikava ning järeldati, et on piisavalt tõendeid, mis näitavad uurimise algatamise etapis väidetava subsideerimise olemasolu. Üldiselt, nagu kaebuse esitaja on oma uurimise algatamist käsitlevates märkustes esile toonud, toetab Maroko valitsuselt eksportivatele tootjatele makstud mitme subsiidiumi olemasolu mõlema eksportiva tootjaga kahepoolse investeerimislepingu allkirjastamine. Kuid kõnealuste lepingute täpne sisu ei ole kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav, kuna see on konfidentsiaalne Maroko valitsuse ja eksportivate tootjate vahel ning seda tuleb seega pärast uurimise algatamist põhjalikumalt käsitleda. Samal moel ei ole individuaalsed pangateenuste pakkumised ja maksetehingud pankadega üldjuhul osa avalikust ruumist ja ei olnud seega kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavad.

(21)

Piisavast väiksema tasu eest maa tagamise puhul märkis komisjon, et maa ost toimus eksportivate tootjate loomise ajal, s.o 2018. aastal. Seega ei saa käsitada 2016. aasta aruannet aegununa. Igal juhul ei tuginenud kaebus ainult sellele aruandele, vaid ka tööstuse edendamise kavale, mis selgelt kehtis maa ostmise ajal, ning faktile, et eksportivad tootjad asuvad erimajandustsoonides, mille suhtes kohaldatakse konkreetseid norme.

(22)

Eksportivate tootjate autotööstuse sektorisse kuulumise puhul on kaebuses esitatud tõenditest juba selge, et Maroko valitsus on jaganud autotööstuse sektori kaheksaks ökosüsteemiks, mis ei hõlma ainult valminud autot, aga ka selle eraldi osi. Üks neist ökosüsteemidest hõlmab autode jõuseadet ja ajamit, mille alla kuuluvad ka rattad.

(23)

Maroko valitsusele omistatud väidetava Hiina rahalise toetuse puhul märgib komisjon, et tõendusmaterjali piisavust käsitlevas märgukirjas oli selgelt selgitatud selle subsiidiumikava õiguslikku alust, mida toetas Üldkohus. Selles olid samuti märgitud elemendid, mis olid asjakohased Maroko valitsusele omistamise puhul, sh fakt, et valitsusjuhid ja ministrid mõlemal poolel kinnitasid Hiina investeeringuid ja kapitali osana algatusest „Üks vöönd, üks tee“ ning tundsid selle üle heameelt. Mõlemad valitsused osalesid kõige kõrgemal tasemel aruteludes, esitasid ühisavaldused ja sõlmisid ametlikult partnerluslepingud algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ja selle Marokos asuvate subsiidiumikavade rakendamiseks. Selles raamistikus on korduvalt otseselt nimetatud CITIC Dicastali investeerimisprojekti. Komisjon järeldas seega, et kaebuses on esitatud piisavalt tõendeid Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö kontekstis antud subsiidiumide kohta. Seetõttu lükati Maroko valitsuse väited tagasi.

(24)

Lisaks sellele väitis Maroko valitsus, et kaebuse esitaja ei tõendanud tegelikku põhjuslikku seost Marokost pärit alumiiniumrataste impordi ja ELi alumiiniumrataste tootmisharule tekkinud väidetava kahju vahel. Nad väitsid, et kaebuse esitaja ei uurinud objektiivselt impordist ELi alumiiniumrataste tootmisharule tekkinud mõju. Lisaks sellele jäid nad seisukohale, et kolmandate riikide importi ei hinnatud piisavalt ning müügimahu muutumise analüüs näitab, et liidu tootjad kaotasid turuosa täies ulatuses Türgist pärit impordile. Maroko valitsus väitis samuti, et kaebuse esitaja ei võtnud arvesse muid tegureid, nagu alumiiniumrataste nõudluse vähenemine ning alumiiniumihinna suurenemine asjaomasel perioodil.

(25)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus ja väitis, et kaebuse esitaja on tegelikult teinud kindlaks selge põhjusliku seose Marokost pärit alumiiniumrataste impordi ja ELi alumiiniumrataste tootmisharule tekkinud kahju vahel. Kaebuse esitaja analüüs hõlmab kolmandatest riikidest pärineva impordi mõju käsitlemist, võttes arvesse Marokost pärit ja ELi turule suunatud alumiiniumrataste ekspordi märkimisväärset suurenemist, mis on põhjustanud märkimisväärse hindade allasurumise ja turumoonutuse. Nagu on näidatud punktis 5.2 allpool ei ole import Türgist ja muudest kolmandatest riikidest liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud. Lisaks sellele tegi kaebuse esitaja analüüsi, võttes hoolikalt arvesse muid võimalikke tegureid, nagu alumiiniumrataste nõudluse vähenemine ja alumiiniumihinna suurenemine. Kuid need tegurid üksinda ei saa täielikult selgitada liidu tootmisharule tekkinud kahju, mida on märkimisväärselt võimendanud Marokost pärit impordi järsk suurenemine.

(26)

Maroko valitsus esitas samuti märkusi praktiliselt kõigi kaebuses sisalduvate kahjunäitajate kohta ning väitis, et kaebuse esitajate järeldused kahju kohta ei hõlmanud objektiivset uurimist, mis põhines positiivsetel tõenditel, ning see ei olnud kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 nõuetega. Lisaks sellele väitsid nad, et kaebuse esitaja ei esitanud piisavalt tõendeid Marokost pärit alumiiniumrataste impordi ja liidu tootmisharule tekkinud väidetava kahju vahelise põhjusliku seose kohta.

(27)

Selle kohta märkis komisjon, et Maroko valitsuse väide läheb alusmääruse artikli 10 lõike 3 nõuetest kaugemale, kuna uurimise algatamise etapis on komisjoni ülesanne kontrollida kaebuse esitaja esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et teha kindlaks, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Kuna komisjon seda tõepoolest tegi, lükati Maroko valitsuse väide tagasi.

(28)

Kõigi eespool nimetatud argumentide põhjal lükkas komisjon Maroko valitsuse väited tagasi.

(29)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist oli Maroko valitsus seisukohal, et assotsieerimisleping ei sisalda sätteid subsiidiumide kohta, mis on võrdväärsed assotsieerimislepingu artikliga 24. Lisaks sellele ei ole assotsieerimislepingu artikkel 36 üldine erand mis tahes ja kõigist lepingu rikkumistest ning ei kuulu IV jaotisesse „Maksed, kapital, konkurents ja muud majandust käsitlevad sätted“. Seega ei kohaldata artiklit 36 muude sätete suhtes, eelkõige nende, mis on esitatud II jaotises „Kaupade vaba liikumine“.

(30)

Maroko valitsus jäi seisukohale, et kooskõlas vaidluste lahendamise lepinguga kuuluvad assotsieerimislepingu artiklit 36 käsitlevad vaidlused assotsieerimislepingu artikli 86 kohaldamisalasse, erinevalt assotsieerimislepingu artiklite 8 ja 9 rikkumistest, mis kuuluvad vaidluste lahendamise lepingu kohaldamisalasse. Maroko valitsus märkis, et komisjon ei käsitlenud väidet, mille kohaselt ei saa artiklit 36 kasutada positiivse kaitsena assotsieerimislepingu artiklitest 8 ja 9 tulenevate kohustuste eest. Selle toetamiseks tugines ta kahepoolsele vaidlusele ELi-Ukraina puiduekspordi keeld, mis käsitleb ELi-Ukraina assotsieerimislepingu asjakohaseid sätteid (11).

(31)

Maroko valitsus väitis samuti, et ei tõendatud, et komisjonil on õigus võtta meetmeid kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 36 lõikega 6. Eelkõige ei sisalda järelduste avalikustamine järeldusi assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 1 punktis c ette nähtud olukorra kohta, nimelt et Maroko valitsus andis ametlikku abi, mis moonutab konkurentsi või ähvardab seda teha, eelistades teatavaid ettevõtjaid või teatava kauba tootmist. Maroko valitsuse väitel ei tõendanud komisjon selles kontekstis, et üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet kohaldatakse asjaomaste väidetavate subsiidiumiprogrammide suhtes. Nimelt ei ole üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes midagi, mis annab võimaluse tasakaalustada rahvusvahelisi subsiidiume.

(32)

Maroko valitsus väitis samuti, et isegi kui artikli 36 lõike 1 punktiga c kokkusobimatud tavad oleks olemas olnud, siis on artikli 36 lõikes 6 sätestatud, et meetmeid saab võtta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe alusel ning seda tuleks lugeda koostoimes II jaotise „Kaupade vaba liikumine“ sätetega. Kuna II jaotises „Kaupade vaba liikumine“ ei ole antud võimalust kehtestada subsideerimise tõttu tollitariife kahepoolsele kaubandusele, tuleb assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 3 viidet üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe meetmetele tõlgendada selliselt, et võimalik on kasutada ainult WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu III osas (konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine) ning mitte kõnealuse lepingu V osas (ühepoolsed tasakaalustavad tollimaksud) ette nähtud parandusmeetmeid.

(33)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Vastupidiselt Maroko valitsuse väidetele tugines komisjon oma järeldustes põhjendustes 12–15 märgitud konkreetsetele õiguslikele põhjustele. Väited, millele Maroko valitsus tugines, põhinevad selles sisalduvate põhjenduste valitud tsitaatidel, mis on võetud välja nende täielikust õiguslikust kontekstist ja mõttekäigust.

(34)

Väite puhul, et assotsieerimislepingu artiklit 36 ei saa kasutada positiivse kaitsena ka kahepoolse vaidluse ELi-Ukraina puiduekspordi keeld alusel, märkis komisjon, et Maroko valitsus nõustus komisjoni tõlgendusega põhjenduses 15, mille kohaselt reguleerib artiklist 36 tulenevaid vaidlusi assotsieerimislepingu artikkel 86, erinevalt artiklitest 8 ja 9, mida reguleerib vaidluste lahendamise leping. Komisjon märkis samuti, et assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 6 teises lõigus on otseselt märgitud, et artikli 36 lõike 1 punktiga c kokkusobimatu teguviisi puhul, mis vaieldamatult hõlmab käesoleva menetluse eesmärgiks olevaid subsiidiume, võib võtta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja selle muude vastavate juriidiliste dokumentidega kooskõlas kehtestatud meetmeid. Nagu on selgitatud põhjenduses 13, on käesoleva menetluse eesmärgiks olevate subsiidiumite suhtes kohaldatavad asjakohased sätted üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel VI ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping, millega neid rakendatakse, nagu need on ELi alusmääruses üle võetud. Maroko valitsuse tuginemine ELi ja Ukraina vahelisele kahepoolsele vaidlusele ei puutu õiguslikult asjasse mitte ainult lähtuvalt neist kaalutlustest, aga samuti kuna see käsitleb erinevat kahepoolset lepingut ELi ja Ukraina vahel, mis on palju uuem ja ei sisalda sellist sätet nagu artikkel 36, kuna sellel on eraldiseisev 2. peatükk kaubanduse kaitsemeetmete kohta. See ELi ja Ukraina leping sisaldab konkreetseid kahepoolseid vaidluste lahendamise menetluse norme, mida kohaldatakse ainult nende lepinguosaliste vahel. Lisaks sellele, isegi kui nende lepingute tegelikult materiaalõiguslikud ja menetlusnormid oleksid täiesti identsed (mida need ei ole), oleks ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu raames loodud vahekohtu otsus selles kontekstis siduv ainult neile lepinguosalistele. Neil põhjustel lükkas komisjon Maroko valitsuse selle väite tagasi.

(35)

Seoses Maroko valitsuse väitega, et komisjon ei tõendanud assotsieerimislepingu artikli 36 lõike 1 punktis c ette nähtud olukorra olemasolu, kordas komisjon järeldusi, mille ta esitas põhjendustes 13–15. Käesoleva menetluse eesmärgiks olev olukord kuulub kindlalt artikli 36 lõike 1 punkti c kohaldamisalasse, kuna see käsitleb ametlikku abi tasakaalustatavate subsiidiumite erinevate vormidena, mis moonutavad konkurentsi ja põhjustavad kahju liidu tootmisharule ning mida selgelt reguleerivad üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel VI, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping ning ELi alusmäärus kooskõlas assotsieerimislepingu artikli 36 lõigetega 3 ja 6. Lisaks sellele on Maroko valitsuse väide, et see, mida nad nimetavad „rahvusvahelisteks subsiidiumiteks“, ei ole assotsieerimislepinguga hõlmatud, kuna need ei ole nähtud ette üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes, õiguslikult ekslik, nagu on näidatud punktis 3.5 esitatud järelduses, mille kohaselt võimaldab alusmäärus omistada rahalise toetuse teisele WTO liikmele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Maroko valitsuse väite puhul, et assotsieerimislepingu artikli 36 lõigete 6 ja 3 sätteid tuleks lugeda koostoimes kaupade vaba liikumist käsitleva II jaotise sätetega, märkis komisjon, et kõnealused sätted on eraldiseisvad ja reguleerivad erinevat olukorda. Assotsieerimislepingu II jaotis käsitleb kaupade vaba liikumist ning sisaldab artikleid 8 ja 9, mis käsitlevad tööstuskauba liikumise puhul keeldu kehtestada uusi tollimakse või samaväärse toimega makse, nagu on samuti selgitatud põhjenduses 12. Need sätted kajastavad üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artiklite I–III sätteid kaupade vaba liikumise kohta koos vastavate keeldudega lähtuvalt teatavatest põhimõtetest ja teatavate eranditega. Vastupidiselt sellele on assotsieerimislepingu artikkel 36 osa eraldiseisvast IV jaotisest „Maksed, kapital, konkurents ja muud majandust käsitlevad sätted“ ning see käsitleb ametlikust abist, sh tasakaalustatavatest subsiidiumitest põhjustatud konkurentsimoonutusi. Käsitletud olukorrad on ebaõiglane kaubandus ja moonutatud majanduskäitumine, mille on põhjustanud ühe lepinguosalise valitsuse antud kõnealused subsiidiumid. Neid reguleerivad seega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikkel VI, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping ning ELi alusmäärused. Neid konkreetseid norme kohaldatakse kõnealuste olukordade suhtes, mis erinevad käesolevast olukorrast ja mille puhul on tegemist kaupade vaba liikumise erandiga. Väite puhul, et assotsieerimislepingu artikli 36 lõiked 3 ja 6 võimaldaksid tugineda ainult WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V osale, ei ole neis sätetes midagi, mis piiraks otseselt või kaudselt asjakohaste üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe normide ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätteid rakendavate normide, sh WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaldamisala. See väide põhineb samuti assotsieerimislepingu II ja IV jaotise sätete ekslikul tõlgendamisel ja nende väidetava koosmõju ekslikul mõistmisel, nagu on selgitatud eespool. Sellest tulenevalt lükati Maroko valitsuse väited tagasi.

(37)

Pärast lõplikku avalikustamist esitatud märkustes oli Maroko valitsus seisukohal, et komisjon on ekslikult lükanud avalikustamise dokumendis tagasi enamiku Maroko valitsuse väited, mis käsitlevad muu hulgas uurimise ebaseaduslikku algatamist kahju tekitava subsideerimise kohta piisavate tõendite puudumisel. Maroko valitsuse väitel oli komisjon kaitsnud oma seisukohta, korrates algatamisdokumentides esitatud avaldusi, eelkõige subsideerimist käsitlevate tõendite piisavuse kohta uurimise algatamiseks, või lihtsalt lükates tagasi õiguslikud argumendid, väites et komisjon ei pidanud algatamise etapis tegema Maroko valitsuse soovitud hindamisi. Maroko valitsus märgib, et mitut määrava tähtsusega argumenti ei käsitletud üldse, näiteks fakti, et komisjon oli uurimise algatamise etapis nõustunud kaebuse esitaja esitatud ebapiisava ja ebatäpse teabega imporditollimaksu ja imporditud kaubalt makstava käibemaksu kujul subsiidiumi olemasolu kohta. Maroko valitsuse väitel näitab see, et komisjon algatas uurimise, ilma et ta oleks olnud kursis nende programmide täpse kohaldamisalaga, mida ta kavatses uurida.

(38)

Komisjon ei nõustu Maroko valitsuse hinnanguga. Nagu on näha põhjendustest 20–23, ei esitanud komisjon ainult üldisi avaldusi, vaid andis samuti konkreetseid näiteid ja esitas argumente Maroko valitsuse väidete ümberlükkamiseks. Imporditollimaksu ja imporditud kauba käibemaksu kujul subsiidiumide konkreetse küsimuse puhul märkis komisjon, et Maroko valitsuse algsed märkused käsitlesid ainult väidetavat konkreetsuse puudumist. Sel puhul osutab komisjon kaebusele ja tõendusmaterjali piisavust käsitlevale märgukirjale, milles on selgelt esile toodud, et seda kava käsitati konkreetsena lähtuvalt (muu hulgas) 26. jaanuari 1995. aasta seaduses nr 19-94 ja dekreedis nr 1-95-1 sätestatud eritingimustest erimajandustsoonis äriühingu asutamiseks. Konkreetsust kinnitati täiendavalt uurimise ajal, nagu on näha punktis 3.7.

(39)

Maroko valitsus märkis samuti, et kaebuses esitatud andmed olid aegunud, kuna need olid rohkem kui kuus kuud vanad.

(40)

Komisjon märkis, et kaebuse esitamise ja uurimise algatamise vahelist ajavahemikku arvesse võttes peaks kaebuses kasutatud uurimisperiood üldiselt erinema menetluses endas kasutatavast uurimisperioodist. Alusmääruses ei ole kaebuses sisalduvate andmete ajavahemikuga seoses õiguslikku kohustust sätestatud, kuid selles on ette nähtud, et kaebus peaks sisaldama kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavat teavet. Komisjon leidis, et kaebuses sisalduvad andmed olid piisavalt värsked, et õigustada uurimise algatamist.

(41)

Viimaks märkis Maroko valitsus, et komisjon ei konsulteerinud Maroko valitsusega uurimise käigus ilmnenud uute subsiidiumiprogrammide asjus, rikkudes WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklit 13.2. Maroko valitsust ei teavitatud seega komisjoni kavatsusest tasakaalustada soodusrahastamine, mida väidetavalt anti Dika Morocco Africa S.A (edaspidi „DMA“) teatavatele üksustele, ega võimaldatud tal seda komisjoniga arutada.

(42)

Hiina valitsuse esile toodud väidetavad uued subsiidiumikavad käsitlevad subsiidiume, mille DMA sai Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse kahepoolse koostöö raamistikus. Fakti, et kõnealuseid subsiidiume sai anda soodusrahastamise vormis, toodi esile juba enne algatamist kaebuse punktis D.3 ja tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja punktis 4.2. Seega ei ilmnenud uurimise käigus uusi kavasid, mille asjus oleks olnud vaja Maroko valitsusega täiendavalt konsulteerida. Igal juhul oli Maroko valitsuse ja Hiina valituse vahelise kahepoolse koostöö protsessis saadud subsiidiume käsitletud küsimustikus, tõendusmaterjali piisavust käsitlevas menetluses ja Maroko valitsuses tehtud kontrollkäigu ajal. Maroko valitsusel oli seega piisavalt võimalusi ka uurimise ajal neis asjus arutelu alustada. Seepärast lükati need väited tagasi.

(43)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjon seadis Dicastali kontsernile ebamõistliku koormuse, laiendades uuritud subsiidiumiprogrammide ulatust, nende sidusettevõtjate hulka, kellel paluti teave esitada, ning määrates küsimustikule vastuste esitamiseks lühikesed tähtajad. DMA väitel rikkus komisjon WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikleid 12.1, 12.1.1 ja 12.8.

(44)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustikus määrati selgelt kindlaks, millised eksportiva tootjaga seotud äriühingud pidid esitama vastuse küsimustiku konkreetsetele osadele. See tähendas muu hulgas mis tahes sidusettevõtjat, kes osaleb eksportivale tootjale põhivara, sisendite, kapitali, laenude, tagatise või muud liiki rahastamise tagamises ning maa ostmises või rentimises. Vastus tuli esitada 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon teavitas isikuid, et ta loobus eksportivate tootjate valikuuringust kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, millega rakendatakse WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklit 12.1.1. Lisaks sellele anti Dicastali kontsernile pärast nõuetekohaselt põhjendatud taotluse esitamist palju lisaaega. Kontsern esitas siiski ainult osalised vastused küsimustikule eespool nimetatud tegevuses osalevate teatavate sidusettevõtjate puhul. Komisjon sai küsitud teabe alles pärast korduvalt puuduva tõendusmaterjali küsimist. Loomulikult ei andnud komisjon täiendavat 30 päeva puuduva tõendusmaterjali esitamiseks, kuna Dicastali kontserni äriühingud olid juba saanud piisavalt aega küsimustikule vastamiseks oma esialgses vastuses. Seega ei laiendanud komisjon nende äriühingute ulatust, kellel paluti küsimustikule vastata, ega määranud kontserni äriühingutele vastuste esitamiseks lühikesi tähtaegu.

(45)

Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 42, uuris komisjon kaebuse ja tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirjaga hõlmatud subsiidiumikavasid. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et ta ei määranud Dicastali kontsernile täiendavat koormust.

(46)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(47)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust uurimisperioodil. Samuti võeti arvesse geograafilist ulatust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjad tootsid 27 % hinnangulisest kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(48)

Esialgse valimi kohta saadi märkused kaebuse esitajalt. Pärast saadud märkuste analüüsimist leidis komisjon, et üks esialgsesse valimisse kaasatud äriühingutest ei olnud samasuguse toote tootja. Seetõttu otsustas komisjon valimit muuta.

(49)

Komisjon moodustas alusmääruse artikli 27 kohaselt lõpliku valimi. Valimi moodustamiseks kasutatud kriteerium oli samasuguse toote 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 liidus tootmise mahul põhinev esindavus. Liidu tootjate lõplik valim moodustas üle 22 % samasuguse toote teadaolevate liidu tootjate kogu tootmismahust ja 24 % samasuguse toote ELi kogu hinnangulisest müügiväärtusest ning sellel oli samuti hea geograafiline ulatus. Lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes esindav.

(50)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(51)

Ükski teadaolev sõltumatu importija ei esitanud küsitud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

(52)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Maroko eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Maroko Kuningriigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(53)

Nõutud teabe esitasid kaks asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(54)

Ükski Maroko eksportiv tootja ei taotlenud alusmääruse artikli 27 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist.

(55)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, kolmele teadaolevale kasutajale ja kahele eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (12).

(56)

Komisjon saatis küsimustiku Maroko valitsusele.

(57)

Küsimustik Maroko valitsusele sisaldas konkreetseid küsimustikke i) valitsuse fondidele, mis toetavad uurimisaluseid eksportivaid tootjaid, eelkõige fond Hassan II ning tööstuse arengu ja investeerimisfond, ii) mis tahes finantsasutusele, mis andis laene või ekspordikrediiti uurimisalustele eksportivatele tootjatele, ning iii) tööstuse edendamise vöönditele, milles asuvad uurimisalused eksportivad tootjad.

(58)

Maroko valitsusel paluti koguda kokku kõik nende üksuste vastused ja saata need komisjonile.

(59)

Komisjon sai vastused eksportivatelt tootjatelt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kolmelt kasutajalt ja Maroko valitsuselt.

(60)

Eksportivate tootjate ja Maroko valitsuse esitatud vastused küsimustikule ei sisaldanud kogu küsimustikus nõutud teavet. Komisjon küsis esitamata teavet eksportivatele tootjatele ja Maroko valitsusele saadetud puudustele viitavate kirjade abil.

(61)

Ilma et see oleks piiranud alusmääruse artikli 28 kohaldamist, kogus komisjon kokku ja ristkontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks subsiidiumi, tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Eksportivad tootjad ja nende sidusettevõtjad Marokos ning Hiina Rahvavabariigis (edaspidi „Hiina RV“)

Kasutajad

(62)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(63)

18. oktoobril 2024 teavitas komisjon huvitatud isikuid alusmääruse artikli 12 kohaselt sellest, et tal ei ole kavatsust kehtestada ajutisi meetmeid ja et ta plaanib uurimist jätkata.

(64)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(65)

Vastusena komisjoni otsusele ajutisi meetmeid mitte kehtestada teatas Euroopa rattatootjate liit komisjonile, et tema hinnangul on otsus mitte ajutisi tasakaalustavaid meetmeid kehtestada kahetsusväärne (13). Oma märkustes palus Euroopa rattatootjate liit komisjonil kehtestada tasakaalustavad tollimaksud tagasiulatuvalt alusmääruse artikli 16 alusel, loomulikult tingimusel, et komisjoni uurimise tulemusena järeldatakse, et tasakaalustavad tollimaksud olid põhjendatud.

(66)

Komisjon võttis selle taotluse teadmiseks, aga lükkas selle väite tagasi lähtuvalt faktist, et alusmääruse artiklis 16 tagasiulatuvaks kehtestamiseks sätestatud tingimused ei olnud täidetud, eelkõige kuna sel puhul ei toimunud registreerimist ja ajutisi tollimakse ei kehtestatud.

(67)

23. jaanuaril 2025 teavitas komisjon kõiki isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksu asjaomase toote impordi suhtes (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele asjaomastele isikutele anti võimalus nende kohta teatava aja jooksul märkusi esitada. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(68)

29. jaanuaril 2025 taotles Maroko valitsus ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist neilt pärineva, aga toimikusse dokumendina ametlikult lisamata teatava väidetavalt konfidentsiaalse teabe, konkreetselt dokumendi „Maroko Kuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline rakenduskava algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ühiseks edendamiseks“ (edaspidi „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava“) asjus. Kuigi dokument tehti kaubanduse kaitsemeetmete talitustele nende kontrollkäigu ajal mitteametlikult kättesaadavaks, väitis Maroko valitsus, et seda dokumenti jagati ainult kohapealseks kontrollimiseks ning mitte sissenõudmiseks ja Brüsselisse viimiseks, kuna see rikuks kõnealuse teabe konfidentsiaalset olemust.

(69)

Sellest lähtuvalt soovitas ärakuulamise eest vastutav ametnik järgmist teguviisi: „Kaubanduse kaitsemeetmete talitused peaksid kõrvaldama mis tahes viite kõnealusele teabele kõigile huvitatud isikutele kättesaadavast üldisest avalikustamisdokumendist, kutsudes tagasi praeguse üldise avalikustamisdokumendi ja asendades selle uue versiooniga, et austada Maroko valitsuse õigust konfidentsiaalsusele, ning palub kõigil menetluse huvitatud isikutel kustutada üldise avalikustamisdokumendi eelmine versioon. Kaubanduse kaitsemeetmete talitused peaksid samuti kustutama kontrolliaruande tõendis 12a sisalduvad algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava väljavõtted ja ei tohiks seda uurimistoimiku osana arvesse võtta“.

(70)

Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava väidetava konfidentsiaalse olemuse puhul juhtis komisjon tähelepanu sellele, et alusmääruse artikli 29 kohaselt tuleb käsitada teavet konfidentsiaalsena asjakohase põhjendatuse korral. Komisjon märkis, et ärakuulamise eest vastutav ametnik oli seisukohal, et see asjakohane põhjendatus oli olemas, ja seega tuleks üldisest avalikustamisdokumendist kõrvaldada mis tahes teave, mida tuleks käsitada konfidentsiaalsena. Komisjon muutis üldist avalikustamisdokumenti sellest lähtuvalt.

(71)

Seoses soovitusega kustutada algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava väljavõtted kontrolliaruande tõendist 12a ja mitte võtta seda arvesse uurimistoimiku osana, märkis komisjon, et ei ole vaidlustatud, et see dokument tehti komisjoni talitustele Maroko valitsuse ruumides tehtud kontrollkäigu ajal kättesaadavaks. Samuti ei ole vaidlustatud, et Maroko valitsus osutas oma märkustes artikli 28 kohasele kirjale otseselt sellele, et komisjoni talitused olid saanud sellele dokumendile juurdepääsu, et kontrollida selle sisu ning mõju käimasolevale uurimisele, nagu on samuti kirjeldatud põhjenduses 94. Kuigi kontrolliaruande tõend 12a kaitseks täiel määral kohapeal saadud teabe konfidentsiaalsust ja selle aluseks oleva teabe ainult Maroko valitsusele avalikustamisel kaitstaks samuti täiel määral konfidentsiaalsust, kustutas komisjon sellest hoolimata selle tõendi ja ei võtnud seda toimiku osana arvesse.

(72)

Seetõttu märkis komisjon eespool märgitud teguviisi piiramata, et Maroko valitsuse katseid kõrvaldada komisjoni talitustele konfidentsiaalselt kättesaadavaks tehtud dokumendi konfidentsiaalsed väljavõtted toimikust võis käsitada juurdepääsu andmisest keeldumisena või muul viisil vajaliku teabe esitamata jätmisena või katsena takistada uurimist alusmääruse artikli 28 tähenduses.

(73)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid märkused Maroko koostööd tegevad eksportivad tootjad, Maroko valitsus, Euroopa Autotoojate Ühendus ja kaebuse esitaja. Maroko valitsus ja DMA taotlesid samuti komisjonilt ärakuulamist.

(74)

Maroko valitsus väitis sel puhul, et komisjon ei andnud huvitatud isikutele mõistlikku võimalust esitada märkusi järelduste avalikustamise kohta, osutades eelkõige sellele, et lükati tagasi Maroko valitsuse taotlus märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks ja anti ainult ühepäevane pikendus, mis ei ole väidetavalt kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 12.1, ning takistati Maroko valitsusel esitada komisjonile kirjalikult kõik tõendid, mida Maroko valitsus pidas asjakohaseks avalikustamisdokumendiga hõlmatud erinevate küsimuste puhul.

(75)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et isikute tähtaeg märkuste esitamiseks määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 30 lõikega 5. Komisjon märkis samuti, et kooskõlas algatamisteate punktiga 9 võib tähtaega pikendada ainult eriolukorras ja kui see on piisavalt põhjendatud. Neil juhtudel võib tähtaega pikendada kuni kolm päeva. Maroko valitsus ei tõendanud sellise eriolukorra olemasolu. Komisjon oli samuti seisukohal, et taotlus esitati menetluse väga hilises etapis ja kui see oleks kogu küsitud ulatuses rahuldatud, siis oleks see seadnud ohtu menetluse õigeaegse lõpetamise. Sellest hoolimata oli komisjon nõus märkuste esitamise tähtaega pikendama. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjon rikkus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklit 12.4, kui ta avalikustas Dicastali kontserni käsitlevad konfidentsiaalsed andmed. Sel puhul juhtis äriühing tähelepanu oma 24. jaanuari 2025. aasta märkustele, milles ta palus käsitada konfidentsiaalsena teatavat üldises avalikustamisdokumendis sisalduvat teavet.

(77)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis DMA komisjoni tähelepanu sellele, et üldine avalikustamisdokument sisaldas teatavaid konfidentsiaalseid andmeid. Komisjon vaatas selle nõude kiiresti läbi ja muutis üldist avalikustamisdokumenti, et kaitsta konfidentsiaalset teavet kooskõlas alusmääruse artikliga 29. Komisjon teavitas seejärel kiiresti huvitatud isikuid sellest, et välja oli saadetud uus üldine avalikustamisdokument, ning palus neil isikutel kõrvaldada dokumendi eelmine versioon.

(78)

Lisaks sellele väitis DMA, et komisjon rikkus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklit 22.5, kui ta kasutas järgmist teavet, millel ei olnud uurimisaruandes mingit alust: a) laenude võrdlusteave, b) OECD riigi riski hinnang Maroko kohta, c) Wisdomi omaniku aadress, d) veebilinkide alusel joonealustes märkustes osutatud dokumendid, mida DMA-l ja selle sidusettevõtjatel ei olnud võimalik kontrollida.

(79)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Laenude võrdlusalused ja OECD riigi riski hinnang avalikustati asjaomasele isikule äriühingupõhise järelduste avalikustamise osana. Wisdomi omaniku aadress on üldsusele kättesaadav teave ja väikese tasu eest kontrollitav Hongkongi äriregistrist (14). Joonealustes märkustes osutatud dokumendid tehti uurimise avalikus toimikus kättesaadavaks lõplike järelduste avalikustamise päeval. Täiendavad dokumendid, mida komisjon kasutas huvitatud isikute märkuste käsitlemiseks, ning samuti Maroko valitsuse kaebus konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta, mida on kirjeldatud põhjenduses 68, tehti kättesaadavaks avatud toimikus pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste saamist. Juurdepääs teatavatele allikatele (veebilinkidele) oli tõepoolest geograafiliselt piiratud Hiina RV IP-aadressidele. Neil juhtudel oli siiski Dicastali kontserni Hiina RVs asuvatel äriühingutel võimalik neid teabeallikaid vaadata. Igal juhul lisati kõnealune teave 23. jaanuaril 2025 avalikustatud dokumentide paketti.

(80)

Viimaks väitis DMA, et komisjon rikkus artiklit 22.5, kuna ta ei käsitlenud Dicastali kontserni a) vastust esimesele artikli 28 kohasele kirjale (vt põhjendus 110) ja b) Changsha Dicastali esitatud rahastamisallikat.

(81)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon käsitles Dicastali kontserni vastust esimesele artikli 28 kohasele kirjale põhjendustes 280–305, mis olid juba lisatud üldisesse avalikustamisdokumenti. Changsha Dicastali rahastamisallikate esitamise puhul proovis Dicastali kontsern tõendada, et Changsha Dicastal ei olnud saanud toetusi Hiina valitsuselt, laene Hiina pankadelt või finantsasutustelt ega CITIC Dicastalilt, mida oleks võinud kasutada selle investeeringu rahastamiseks Marokos. Komisjon ei vaidlustanud neid väiteid. Selle asemel käsitles komisjon küsimust, kas CITIC Dicastal rahastab Changsha Dicastali, et hankida vahendeid Maroko investeeringu jaoks, põhjendustes 221, 257, 259 ja 371.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Euroopa Autotoojate Ühendus, DMA ja Maroko valitsus, et nende kaitseõigust ei olnud tagatud, väites, et valimisse kaasatud liidu tootjate mittekonfidentsiaalse küsimustiku vastuste teatavate piiratud osade kohta puudus tähenduslik kokkuvõte. Nad väitsid samuti, et nende kaitseõigust ei tagatud ka komisjoni kontrolliaruannete mittekonfidentsiaalsetes versioonides.

(83)

Komisjon märkis, et need isikud ei olnud menetluse üheski varasemas etapis esitanud mingeid märkusi valimisse kaasatud liidu tootjate mittekonfidentsiaalsele küsimustikule esitatud vastuste kvaliteedi kohta. Lisaks sellele ei selgitanud nad, kuidas ja milliseid kaitseõigusi ei tagatud valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustike mittekonfidentsiaalsete versioonide ja kontrolliaruannete mittekonfidentsiaalsete versioonide puhul. Lisaks sellele ei palunud nad mitte arvesse võtta mingit konfidentsiaalselt esitatud teavet väidetavalt puuduvate mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete tõttu. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(84)

Asjaomane toode on HSi rubriikidesse 8701 –8705 kuuluvad mootorsõidukite alumiiniumrattad (tarvikutega või mitte, varustatud rehvidega või mitte ning pärit Marokost), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 (TARICi koodid: 8708 70 10 15, 8708 70 10 50, 8708 70 50 15 ja 8708 70 50 50) alla (edaspidi „asjaomane toode“).

(85)

Alumiiniumrattaid müüakse liidus üldjuhul kahe turustuskanali kaudu: algseadmete valmistajate turule, kuhu kuuluvad peamiselt autotootjad, ja järelturule, kuhu kuuluvad näiteks turustajad, jaemüüjad, remonditöökojad jne. Marokost pärit asjaomast toodet müüdi asjaomasel perioodil üksnes algseadmete valmistajate turu kaudu. Algseadmete valmistajate turu puhul korraldavad autotootjad alumiiniumrataste hankemenetlusi ja osalevad sageli oma kaubamärgiga seotud uute rataste väljatöötamises. Nii liidu tootjad kui ka Maroko eksportijad saavad konkureerida samadel hangetel.

(86)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(87)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(88)

Kaebuses, algatamisteates ja komisjoni küsimustikule saadud vastuses sisalduva teabe põhjal uuriti väidetavat subsideerimist järgmiste Maroko valitsuse subsiidiumide kaudu.

(89)

Komisjon uuris, kas eksportivad tootjad said kõnealustest subsiidiumidest rahalist või mitterahalist kasu kooskõlas alusmääruse artiklis 4 esitatud määratlusega.

(90)

Komisjon küsis puudustele viitava kirjaga kaasapandud küsimustikus ja kontrollkäigu ajal Maroko valitsuselt teatavat teavet Hiina ja Maroko kahepoolse koostöö kohta. Kõnealused teabenõuded sisaldasid muu hulgas küsimusi õigus- ja institutsioonilise raamistiku ning Hiina ja Maroko valitsustevaheliste lepingute olemasolu kohta.

(91)

Eelkõige paluti Maroko valitsusel küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas esitada loetelu dokumentidest ja kokkulepetest, mis on seotud Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse kahepoolse koostööga. Kuid Maroko valitsus ei esitanud neid dokumente. Selle asemel tegi Maroko valitsus ainult kohapeal kontrollimiseks kättesaadavaks ühe kõnealuse lepingu 2022. aastast. Lisaks sellele ei olnud komisjonil dokumente esitatud lepingute rakendamise ega konsultatsioonimehhanismide kohta, mille Hiina valitsus ja Maroko valitsus olid nende puhul kasutusele võtnud, sh ühisprojektide kohta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames, mis hõlmavad CITIC Dicastali tegevust Marokos.

(92)

Lisaks sellele ei olnud kättesaadavad esindajad Maroko välisministeeriumist, mis on kõnealuste lepingute asjus läbirääkimise, nende allkirjastamise ja järelevalve eest vastutav valitsusasutus, et arutada Maroko valitsusse tehtud kontrollkäigu ajal kõnealuste küsitud dokumentide sisu ja konteksti.

(93)

Lisaks sellele ei esitanud Maroko valitsus 2015. aasta raamlepingut autotööstuse sektori ettevõtjate toetamise ja abistamise kohta, kuigi seda küsiti nii küsimustikus kui ka puudustele viitavas kirjas. Selle lepingu allkirjastasid Maroko valitsus ja Maroko pangandussektori esindajad, sh AttijariWafa Bank, mis andis laenu ühele eksportivatest tootjatest.

(94)

Oma vastuses artikli 28 kohasele kirjale esitas Maroko valitsus 2015. aasta raamlepingu AttijariWafa Bankiga. Maroko valitsus tõi esile, et ta oli kontrollkäigu ajal samuti esitanud koostöölepingu Hiina riigi ekspordikrediidikindlustuse ja Maroko väliskaubanduspanga vahel ning paberversiooni 5. jaanuari 2022. aasta rakenduskavast algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ühiseks edendamiseks Maroko Kuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse poolt (edaspidi „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava“) ning selgitas, et kuna see kava allkirjastati aastaid pärast CITIC Dicastali investeeringu lõpetamist, ei olnud see uurimise jaoks asjakohane. Maroko valitsus väitis samuti, et ükski neist dokumentidest ei osutanud mingile kahe valitsuse vahelisele koostööle alumiiniumrataste tootmise või DMA puhul ning seega ei olnud see komisjoni uurimise jaoks vajalik teave.

(95)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku soovituste puhul märgib komisjon, et Maroko valitsus keeldus esitamast algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava ning seega ei ole see juhtumi toimiku osa, nagu on kirjeldatud põhjenduses 70.

(96)

Nagu on selgitatud põhjenduses 72, proovis Maroko valitsus kõrvaldada algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava väljavõtted konfidentsiaalsest toimikust pärast komisjoni lõplike järelduste avalikustamist. Viimatinimetatud tegevus kinnitab, et Maroko valitsuse valduses olev vaidlustatud dokument toetaks komisjoni tehtud järeldusi, kui see oleks vastavalt taotlusele nõuetekohaselt esitatud.

(97)

Komisjon leidis üldsusele kättesaadava teabe põhjal, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava on seotud 2017. aasta vastastikuse mõistmise memorandumiga Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja Maroko Kuningriigi valitsuse vahel, mis käsitleb Siiditee majandusvööndi ja 21. sajandi merepõhise Siiditee ühist edendamist (edaspidi „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum“) (15) ning ühisavaldusega, millega luuakse Maroko ja Hiina vaheline strateegiline partnerlus, nimetades ka Maroko kuninga Mohammed VI ja Hiina presidendi Xi Jinpingi vahelist 2016. aasta mais toimunud riigivisiiti, (16) s.o dokumentidega, mida Maroko valitsus ei esitanud. Seetõttu oli komisjon kasutada olevate faktide põhjal seisukohal, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava tekst sisaldab vastupidiselt Maroko valitsuse väitele selles uurimises komisjoni antava hinnangu jaoks asjakohast teavet. Sellest lähtuvalt ning kuna Maroko valitsus ei esitanud algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumit, algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava ega mitut muud kahepoolse koostöö dokumenti, kasutas komisjon oma järelduste tegemiseks kasutada olevaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(98)

Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava sisu puhul väitis Maroko valitsus, et ta oli näidanud seda kava eesmärgiga tõendada, et DMA Maroko projekt ei olnud selle dokumendiga hõlmatud ning see dokument ei puutunud igal juhul asjasse, kuna see allkirjastati pärast DMA Maroko projekti lõpetamist, nagu on selgitatud põhjenduses 94. Lähtuvalt artikli 28 sätetest ja põhjenduses 96 esitatud järeldustest pidi komisjon jõudma vastupidisele järeldusele. Eelkõige leidis komisjon lähtuvalt asjaoludest, milles kõnealune dokument esitati ja seejärel ära võeti, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava hõlmas DMA Maroko projekti ja et see oli asjakohane DMA projekti hindamisel, kuigi see allkirjastati pärast seda, kuna Maroko valitsus ei oleks tahtnud kõrvaldada seda dokumenti toimikust pärast avalikustamise ajal selle hindamist, kui see ei oleks sisaldanud neid asjaolusid kinnitavat teavet. Seda kinnitavad põhjenduses 97 esitatud täiendavad tõendid ja järeldused.

(99)

Maroko valitsus väitis samuti, et komisjon oleks pidanud alustama oma uurimise, esitades küsimustiku Hiina valitsusele ja kontrollides seda seejärel kohapeal Hiinas ning mitte ainult esitades küsimustiku Maroko valitsusele. Kuna komisjon ei ole esitanud ühtegi küsimustikku Hiina valitsusele ja ei ole kutsunud Hiina valitsust esitama käesoleva uurimise jaoks kasulikku teavet, siis ei saa Maroko valitsus avalikustada ühepoolselt konfidentsiaalseid lepinguid, mille ta on Hiina valitsusega allkirjastanud.

(100)

Komisjon ei nõustunud Maroko valitsuse väidetega. Nagu on toodud esile põhjenduses 6, kutsus komisjon uurimise alguses Hiina valitsust endast teada andma ja uurimises koostööd tegema. Hiina valitsus ei andnud siiski endast teada, ei soovinud, et teda käsitataks huvitatud isikuna, ning ei teinud uurimises koostööd. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(101)

Lõpuks väitis Maroko valitsus, et teiseste allikate põhjal ei olnud erinevatel põhjustel võimalik tõendada, et Maroko valitsus võimaldas DMA-l saada kasu kolmanda riigi rahalisest toetusest, mis tulenes Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse väidetavast kahepoolsest koostööst. See märkus on seotud komisjoni uurimise järelduste hindamisega ja mitte vajaliku teabe esitamisega alusmääruse artikli 28 kohaselt ning seega käsitletakse seda komisjoni üksikasjalikus põhjenduses punktides 3.4 ja 3.5 allpool.

(102)

Oma märkustes pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Maroko valitsus, et ta oli esitanud komisjonile piisava „vajaliku“ teabe Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö puudumise kohta Marokos alumiiniumrataste tootmise puhul. Maroko valitsus jäi seisukohale, et ükski komisjoni küsitud dokumentidest ei sisaldanud teavet, mis oleks olnud selle uurimise jaoks asjakohane. On oluline, et Maroko valitsus ei osutanud kunagi algatusele „Üks vöönd, üks tee“ kui CITIC Dicastali Marokos tehtava investeeringu tingimusele või põhjusele. Maroko valitsus ei koostanud samuti ühtegi dokumenti, mille kohaselt soovis Maroko valitsus algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames antavaid Hiina subsiidiume CITIC Dicastali investeeringu jaoks Marokos. Seega kuna puudusid Maroko valitsuse algatusega „Üks vöönd, üks tee“ seotud kaalutlused CITIC Dicastali investeeringu jaoks Marokos, ei pidanud Maroko valitsus avalikustama komisjonile mingit rangelt konfidentsiaalset teavet Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise muu koostöö kohta. Kuna kõnealune teave jääb väljapoole käesoleva uurimise kohaldamisala, on Maroko valitsus seisukohal, et see küsitud teave ei olnud uurimise jaoks „vajalik“ ja kõnealuse teabe esitamata jätmine ei põhjustanud seega tõendusmaterjali puudumist.

(103)

Seetõttu väitis Maroko valitsus, et komisjon ei saanud kohaldada Maroko valitsuse suhtes alusmääruse artiklit 28, kuna ta ei esitanud Hiina valitsusele küsimustikku. Maroko valitsuse väitel ei ole algatamise päeval esitatud lihtne koostöö tegemise kutse võrdväärne vajaliku teabe esitamise taotlusega. Maroko valitsus on seisukohal, et kui huvitatud isikut ei ole teavitatud teabest, mille ta peab esitama, ei ole võimalik väita, et ta on keeldunud juurdepääsu andmisest või muul viisil jätnud esitamata vajaliku teabe või uurimist märkimisväärselt takistanud. Komisjon ei väljendanud ennast selgelt, kui ta esitas juhiseid Hiina valitsuselt küsitava teabe kohta ja seega ei saa komisjon kättesaadavaid fakte kasutada (17). Maroko valitsus märkis, et piiriülest rahalist toetust käsitlevate varasemate uurimiste puhul, mis käsitlesid ainult Egiptuse ja Indoneesia valitsust, oli komisjon esitanud Hiina valitsusele teabe taotluse.

(104)

Komisjon ei nõustunud Maroko valitsuse hinnanguga. Esiteks, nagu on näidatud põhjendustes 177–220, olid kahepoolsed lepingud, mille esitamisest Maroko valitsus keeldus, vajalikud Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö olemasolu nõuetekohaseks uurimiseks, kuna nendega loodi raamistik, milles viidi ellu CITIC Dicastali investeerimisprojekt. Teiseks oli komisjon seisukohal, et Hiina valitsus oli piisavalt kursis uurimise algatamise ja komisjoni taotlusega koostöö tegemiseks. Sellega seoses esitas komisjon algatamise päeval Hiina valitsusele algatamisteate ja kutsus seda Maroko ametiasutustega koostööd tegema. Komisjon juhtis Hiina valitsuse tähelepanu algatamisteate punktile 5.3, milles komisjon kutsus Hiina RV asutusi uurimises osalema. Hiina valitsust teavitati seega nõuetekohaselt menetlusest, sh faktist, et selle koostöö oleks uurimise jaoks vajalik. Hiina valitsus ei vastanud siiski kunagi nendele teadaannetele ega registreerinud ennast uurimise huvitatud isikuna. Komisjon selgitas Maroko valitsusele meetmeid, mille ta võttis Hiina valitsuse koostööd tegema kutsumiseks, ka kontrollkäigu ajal. Sel puhul kinnitas ka Maroko valitsus, et Hiina valitsus keeldus menetluses koostööd tegemast, kuna ta ei andnud Maroko valitsusele nõusolekut esitada komisjonile nõutud kahepoolsed lepingud, sh näiteks 2022. aasta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava. Seega ei olnud vastupidiselt Maroko valitsuse väidetele mitmetimõistetavusi Hiina valitsuse koostöö vajaduse ning selle keeldumise asjus komisjoniga koostööd teha.

(105)

Uurimise tulemusena leiti ebatavalisi äritehinguid DMA ja selle sidusettevõtjate ning 2019. aasta novembris Hongkongis asutatud äriühingu Wisdom Integration Investment Technology Co., Limited (edaspidi „Wisdom“) vahel, mis ei olnud DMA väitel Dicastali kontserniga seotud.

(106)

Eelkõige ei olnud uurimisperioodi lõpuks tasutud alumiiniumist valuplokkide eest, mille DMA ostis Wisdomilt 2023. aastal ja osaliselt ka 2022. aastal. Lisaks sellele müüdi need valuplokid DMA-le turuhinnast märksa madalama hinnaga. Wisdom andis samuti laenu Dicastal Asiale, mida kasutati, et suurendada selle äriühingu poolt DMAsse tehtud kapitalisüsti.

(107)

Komisjon leidis, et kuigi Wisdom oli ametlikult asutatud Hongkongis, oli selle omanik Hiina kodanik, kelle aadress oli Qinhuangdaos, mis on sama linn kui CITIC Dicastali õigusjärgne tegevuskoht. Lisaks sellele näitasid DMAs tehtud kontrollkäigu ajal kogutud dokumendid, et Wisdomil oli Hongkongis sama registrijärgne aadress kui kahel Hongkongis tegutseval kontserni äriühingul, Dicastal Asial ja Dicastal HK-l.

(108)

DMAs tehtud kontrollkäigu ajal selgitasid CITIC Dicastali esindajad, et CITIC Dicastal soovitas Wisdomit DMA-le alumiiniumist valuplokkide tarnijana lähtuvalt pikaajalisest koostööst Wisdomi omanikuga, kes oli väidetavalt ekspert alumiiniumiettevõtluse valdkonnas.

(109)

Lähtuvalt eespool märgitud toimikusse kaasatud teabest ning DMAs tehtud kontrollkäigu ajal esitatud teabest palus komisjon 10. septembri 2024. aasta puudustele viitavas kirjas, et Wisdom vastaks subsiidiumivastase küsimustiku asjasse puutuvatele osadele. Lisaks sellele küsis komisjon Wisdomi omanikuga õigusliku ja ärisuhte olemuse kohta ning aadressi kohta, kus Wisdom tegelikult tegutses. Viimaks küsis komisjon üksikandmeid alumiiniumist valuplokkide ostuga seotud tasumata võla sissenõudmata jätmise kohta. Komisjon küsis nende Wisdomiga seotud asjaolude kohta ka CITIC Dicastali tehtud kontrollkäigu ajal.

(110)

Wisdom keeldus siiski koostööd tegemast ja Dicastali kontsern keeldus avaldamast mis tahes lisateavet peale põhjenduses 108 märgitud teabe. Seetõttu teavitas komisjon Dicastali kontserni oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 põhjendustes 105–107 kirjeldatud juhtudel (edaspidi „esimene artikli 28 kohane kiri“).

(111)

Oma vastuses esimesele artikli 28 kohasele kirjale jäi Dicastali kontsern seisukohale, et i) ta ei olnud Wisdomiga seotud ja ii) teave Wisdomi kohta ei olnud vajalik. Komisjon lükkas need väited tagasi ja kinnitas oma kavatsust kohaldada neil juhtudel alusmääruse artiklit 28. Kuna need väited ja nendega seotud argumendid käsitlevad esimeses artikli 28 kohases kirjas sisalduvate asjaolude olemust ja nendega seotud järeldusi ning kasutada olevate faktide kohaldamist, on neid üksikasjalikult käsitletud punktis 3.5.2.1.2.

(112)

Lisaks sellele leiti uurimise tulemusena, et DMA ostis oma tootmisseadmed Changsha Dicastalilt, mis ei olnud kõnealuste masinate tootja. Changsha Dicastalis tehtud kontrollkäigu ajal keeldus äriühing esitamast seadmete algsete tootjate loetelu. Seetõttu ei saanud komisjon põhjalikumalt uurida DMAle müüdud seadmete tegelikku päritolu ja väärtust.

(113)

DMA ei teatanud samuti märkimisväärse arvu tehingute puhul kaubakoode, mille alusel seadmed imporditi, või teatas need valesti. Samal ajal ei lisanud äriühing ühegi teatatud tehingu puhul kohaldatavat imporditollimaksumäära. Kuigi komisjon juhtis sellele tähelepanu DMAs tehtud kontrollkäigu ajal, ei lisanud äriühing puuduvat teavet subsiidiumivastase küsimustiku vastava tabeli muudetud versiooni, mille äriühing esitas kontrollkäigu lõpus. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik kontrollida äriühingu suhtes kohaldatavaid imporditollimakse ja seega kapitalikauba imporditollimaksudest vabastuse kujul antava subsiidiumi ulatust.

(114)

Komisjon teavitas Dicastali kontserni oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 samuti põhjendustes 112 ja 113 kirjeldatud juhtudel (edaspidi „teine artikli 28 kohane kiri“).

(115)

Oma vastuses teisele artikli 28 kohasele kirjale ei olnud Dicastali kontsern komisjoni hinnanguga nõus.

(116)

Ta väitis esiteks, et kuna ta oli näidanud DMA-le müüdud masinate algsete tootjate loetelu komisjonile kontrollkäigu ajal, võimaldas Changsha Dicastal uurida kõnealuste seadmete tegelikku päritolu ja väärtust.

(117)

Teiseks väitis Dicastali kontsern, et ta täitis subsiidiumivastase küsimustiku masinate importi käsitleva tabeli oma võimete piires, kuna ta ei pidanud aruandlust, mis võimaldaks äriühingul esitada teavet tabelis küsitud tollimaksumäärade ja koodide kohta. Kontsern väitis samuti, et Maroko valitsus esitas küsitud teabe komisjonile valitsuse küsimustikule esitatud vastuses. Dicastali kontsern kordas neid väiteid ka lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes.

(118)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Fakt, et komisjonil oli võimalik kontrollkäigu ajal lühidalt näha masinate tarnijate loetelu, ei muutnud fakti, et komisjonil ei olnud võimalik neid äriühinguid põhjalikumalt uurida. Lisaks sellele oli komisjon seisukohal, et DMA-l oli olemas kogu teave, mis oli vajalik kaubakoodide ja imporditud masinate suhtes kohaldatavate tollimaksude kindlaks tegemiseks. Eelkõige olid äriühingul impordi tollideklaratsioonid kõigi imporditud masinate kohta. Teatavate tehingute puhul sisaldas äriühingu aruandlus isegi kohaldatavaid kaubakoode raamatupidamisaruandlusesse kantud vara kirjelduses. Tollimaksud on Maroko tolliõigusaktides üldsusele kättesaadavad ja need olid seega äriühingule kergesti kättesaadavad, et esitada terviklik vastus subsiidiumivastase küsimustiku vastavale osale.

(119)

Seetõttu kinnitas komisjon oma kavatsust kohaldada alusmääruse artiklit 28 teises artikli 28 kohases kirjas märgitud asjaolude puhul.

(120)

Maroko valitsus valis autotööstuse sektori, sh autoosade ja selliste lisaseadmete nagu alumiiniumrataste tarne kohalikult arendatava olulise sektorina, mis aitab parandada riigi majanduslikku olukorda. Maroko valitsus rakendas aastate vältel sel otstarbel mitmesugust sooduspoliitikat. Kõnealune poliitika hõlmas mitut stiimulit muu hulgas välisinvesteeringute, rahastamise ja oskusteadmiste Marokosse meelitamiseks. Majanduskasvu ei olnud võimalik saavutada ainult riigisiseselt loodusvarade kasutamise teel. Valitsuse kavad ja sooduspoliitika rõhutasid vajadust meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ning kasutada Maroko vaba ja/või eelisjuurdepääsu olulistele turgudele, nagu Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid.

(121)

2014. aastal oli autotööstuse sektor tõepoolest sisemajanduse tööstustootmises kolmandal kohal pärast fosfaadi ja keemiatööstuse sektorit ning ekspordis pärast keemiatööstust teisel kohal. Kuid tänu Maroko valitsuse jõupingutustele oli autotööstuse sektor 2021. aastal ekspordi ja välismaiste otseinvesteeringute puhul esimesel kohal. Lausa kaks kolmandikku 2021. aastal Marokosse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest oli seotud autotööstuse sektoriga (18). Autotööstuse sektorisse tehtud välisinvesteeringute olulisust näitab samuti selles sektoris võetud kaubanduse edendamise meetmete arv, mida Maroko investeeringute ja ekspordi arendusamet (edaspidi „AMDIE“) käsitas „Maroko majanduse ühe kõige strateegilisema sektorina“, mis moodustas 18 % kõigist sellel aastal võetud meetmetest (19).

(122)

2008. aastal kutsus kuningas Mohamed VI valitsust üles võtma vastu tööstus- ja teenindussektorite ning uue tehnoloogia arengu strateegia. Selle strateegia eesmärk oli kasutada suurimal võimalikul määral võimalusi, mida üleilmastumine pakkus investeerimisvoogude seisukohast. Lisaks sellele tõi kuningas Mohamed VI esile vajaduse kaasata pangandussektor loodud mehhanismi abil riiklikku ja sotsiaalsesse arengusse.

(123)

Nende ideede tulemuseks oli riiklik tööstusarengu pakt 2009–2015 (edaspidi „riiklik tööstusarengu pakt“), sotsiaalne kokkulepe ühelt poolt Maroko valitsuse ning teiselt poolt Maroko ettevõtete keskliidu ja Maroko pankade kutseühenduse vahel. Riiklikus tööstusarengu paktis määras Maroko valitsus kindlaks kuus strateegilise tähtsusega teenus- ja tööstussektorit, milles Marokol oli selge ja kasutatav konkurentsieelis ning millest üks oli autotööstus.

(124)

Autotööstuse puhul oli riikliku tööstusarengu pakti eesmärk luua autotootjate jaoks autoosade tarnijate võrgustik, meelitada Marokosse teine suur välisriigi autotootja (lisaks Renault’le) ning samuti meelitada riiki eriotstarbeliste sõidukite tootjad, mis on väikestes seeriates monteerimise tõttu töömahukas.

(125)

Autoosade tarnijate pakkumine keskendus järgmisele kolmele meetmele:

(126)

Riiklikus tööstusarengu paktis nähti autotööstusele ette kaks vabatsooni staatusega P2Id, üks Tangeris ja üks Kénitras. Vabatsoonides asuvatele äriühingutele pakutavad stiimulid sätestati 26. jaanuari 1995. aasta seaduses nr 19-94 ja dekreedis nr 1-95-1. Need stiimulid hõlmavad muu hulgas äriühingu tulumaksu ja kutsemaksu vabastust ja/või vähendust ning imporditollimaksu vabastust.

(127)

Lisaks vabatsoonidega seotud piirangutele pakuti P2Ide puhul rendiks või müügiks teenindusega krunte, rendiks või müügiks kasutusvalmis hooneid, kohapealseid teenuseid (nt taristu hooldus, turvateenus, toitlustus, tervishoiuteenused, pangandus, reisibüroo), ühtset kontaktpunkti, mis koondab investorite jaoks erinevaid valitsuse teenuseid, optimaalset logistilist ühendatust jne.

(128)

Strateegia rakendamine algas Renault’ võetud märkimisväärse investeerimiskohustusega. Renault alustas tehase ehitamist Tangeri vabatsoonis 2008. aastal ja tehas on olnud kasutuses alates 2012. aastast (20). Riikliku tööstusarengu pakti raames alustas Marokos tegevust mitu autoosade tarnijat, nagu Yazaki, Leoni, Antolin, Delphi ja Valeo (21).

(129)

Kuigi Tangeri vabatsoon loodi juba 1997, (22) asutati riikliku tööstusarengu pakti raames 2013. aastal Tangeri autolinnak (23). Need kaks Tangeris asuvat tsooni hõlmavad vastavalt 400 ha ja 517 ha suurust maa-ala. Atlandi vabatsoon Kénitras loodi 2011. aastal 488 hektarile (24).

(130)

Riikliku tööstusarengu pakti rakendamise tulemusena loodi 2008. aastast 2011. aastani 110 000 töökohta ning tööstuseksport suurenes 22 %. Maroko muutus märgatavaks maailma juhtivatele tööstusettevõtetele atraktiivse ja konkurentsivõimelise sihtkohana tänu taristu arendamisele riikliku tööstusarengu pakti raames ning tänu selle soodsale asukohale Euroopa, Aafrika, Lähis-Ida ja Ameerika ristumispunktis ning mitmele turule eelisjuurdepääsu võimaldamisele. Riikliku tööstusarengu pakti raames suurenesid välismaised otseinvesteeringud 2009. aastast alates aastas keskmiselt 23 % (25).

(131)

2014. aastal järgnes riiklikule tööstusarengu paktile tööstuse edendamise kava 2014–2020 (edaspidi „tööstuse edendamise kava“), mis oli täielikult kooskõlas riikliku tööstusarengu pakti eesmärkidega ja mille sihiks oli muuta tööstus oluliseks majanduskasvu allikaks.

(132)

Tööstuse edendamise kava eesmärk oli suurendada noorte tööhõivet, tööstuse osakaalu SKPs, eksporti ja välismaiseid otseinvesteeringuid ning tootlikkust tööstuse osalejate sihtotstarbelise toetamise teel. Pool tööstuse edendamise kavaga ette nähtud 500 000 uuest töökohast oli kavas luua välismaiste otseinvesteeringute teel (26). See näitab jällegi, et Maroko valitsus tugines oma tööstusstrateegia eesmärkide saavutamiseks välisriikidest pärinevatele ressurssidele.

(133)

Tööstuse edendamise kava raames meelitas Maroko riiki teise suure autotootja. 2015. aasta juunis allkirjastas Stellantis (siis PSA kontsern) CDG kontserniga vastastikuse mõistmise memorandumi Kénitra ekspordi vabatsoonis tehase rajamise kohta (27). Stellantis investeeris 6 miljardit Maroko dirhemi (557 miljonit eurot) ja võttis 2019. aastal kasutusse tehase, mille aastane tootmisvõimsus oli 200 000 sõidukit ja 200 000 mootorit (28).

(134)

Riikliku tööstusarengu pakti raames saavutatud tulemuste põhjal tunnustas Maroko valitsus vajadust vähendada tööstuse killustatust, luues tööstuse ökosüsteemid. Maroko valitsus käsitas autotööstust jätkuvalt ühe olulisima tööstusharuna.

(135)

Tööstuse edendamise kava raames lõi Maroko valitsus autotööstuses kaheksa ökosüsteemi, (29) sh autode juhtmestik, autode sisustus/istmed, autoakud, metalli pressimine, algseadmete tootjate leidmine ja jõuseade. Maroko valitsus allkirjastas individuaalsete ökosüsteemidega tulemuslepingud, milles olid märgitud tulemuseesmärgid ning Maroko valitsuse kohustused iga konkreetse tööstuse allsektori puhul, ning samuti tulemuslepingu, mis käsitleb autotööstuse horisontaalseid meetmeid.

(136)

Maroko majandus- ja finantsministeerium, Maroko tööstuse, kaubanduse, investeeringute ja digitaalmajanduse ministeerium (edaspidi „tööstus- ja kaubandusministeerium“) ning Maroko autotööstuse ja kaubanduse ühendus (Association Marocaine pour l’Industrie at le Commerce de l’Automobile, „AMICA“) allkirjastasid 2016. aasta veebruaris tulemuslepingu jõuseadme ökosüsteemiga. Nagu kinnitas Maroko valitsuse ja CITIC Dicastali allkirjastatud investeerimisleping ning tulemuslepingu 2018. aasta muudatus, on alumiiniumrataste tootmine jõuseadme ökosüsteemi osa.

(137)

Tulemuslepingu alusel võttis AMICA kohustuse luua 10 000 täiendavat töökohta, 6,5 miljardi Maroko dirhemi väärtuses täiendavat müüki ja täiendavad investeeringud samas väärtuses ning kaasata ökosüsteemi rohkem Maroko majandusse kohaliku tegevuse suurema osakaalu teel. Teisest küljest lubas Maroko valitsus tagada jõuseadme ökosüsteemi ettevõtjatele soodsa hinnaga maa, võtta ühendust välisinvestoritega ja neid kaasata, sh kohalike äriühingutega ühisettevõtete loomiseks, kaasata investeerimispankasid välisinvestorite toetamiseks ning anda investeeringutoetusi. Investeeringutoetusi, mille ülempiir oli üldjuhul 20 % investeeringu väärtusest, suurendati selle uue pakkumise raames 30 %ni kolme esimese äriühingu puhul neljas tegevusvaldkonnas (malmitehas, alumiiniumi survevalu, alumiiniumi kokillvalu, alumiiniumi rafineerimine).

(138)

Selleks et tagada tööstuse edendamise kava jaoks üks rahastamisallikas, moodustas Maroko valitsus 2015. aastal riigieelarve konkreetse eraldiskontona tööstuse arengu ja investeerimisfondi (30). Tööstuse edendamise kava rakendamise koguressurssideks määrati 3 miljardit Maroko dirhemi aastas ajavahemikus 2014–2020. Tulemuslepingu kohaselt eraldati esialgu jõuseadme ökosüsteemile 450 miljonit Maroko dirhemi. Tulemuslepingut muudeti siiski 2018. aasta oktoobris. Võttes arvesse alumiiniumrataste tootmise arengut Marokos jõuseadme ökosüsteemile eraldatud eelarve peaaegu neljakordistus 1,71 miljardi Maroko dirhemini.

(139)

Lisaks sellele, et võimaldada kogu autotööstuse osalejatele lihtne juurdepääs täiendavale rahastamisele, allkirjastasid Maroko valitsus ja AMICA 2015. aasta juulis partnerluslepingu mitme pangaga, (31) sh AttijariWafa Bank Groupiga. Partnerlusleping volitab panka muu hulgas tagama autotööstusele krediidiliine välisvaluutas, et rahastada nende tegevusvajadusi soodsa intressimääraga.

(140)

Lisaks sellele allkirjastasid Maroko valitsus ja Hands Corporation 19. veebruaril 2018 investeerimislepingu, mille kohaselt Maroko valitsus võttis kohustuse tagada Hands 8-le stiimulid, subsiidiumid ja abimeetmed uuritava toote tootmise tööstustehase rajamise erinevates etappides. Tööstustehase rajamise etapid hõlmavad erinevat liiki investeeringuid ja kulusid, eelkõige maa ostmine, tööstushoonete rajamine, uute seadmete ja tarkvara omandamine nende toimimiseks, paigaldamiseks ja testimiseks mõeldud tehniline abi ning erialane väljaõpe.

(141)

Kontrollkäigu ajal selgitas Maroko valitsus, et algne investeeringute harta kehtis ajavahemikus 1995–2022 samal ajal tööstuse edendamise kava 2014–2020 alusel antud stiimulitega. Selleks et pikendada nende programmide alusel antud stiimuleid tõhusamal viisil, loodi uus investeerimisministeerium konkreetse eesmärgiga koostada uus investeeringute harta ja ühendada kõik varasemad stiimulite programmid. Samal ajal jätkas Maroko valitsus vana investeeringute harta ning tööstuse edendamise kava 2014–2020 sätete kohaldamist. Kõiki varasemaid toetusprogramme kombineeriva uue investeeringute harta asjus hääletati 2022. aasta detsembris ja see kehtib alates 2023. aastast. Äriühingud, millel on uuest investeeringute hartast varasemad investeerimislepingud, võivad saada jätkuvalt kasu varasemate normide alusel antud stiimulitest.

(142)

Asjakohased kahepoolsed lepingud ja muud dokumendid, mille Maroko valitsus ja Hiina valitsus on aastate jooksul allkirjastanud, ning nende ühisavaldused hõlmavad järgmist:

(143)

Lisaks subsiidiumidele ja muule sooduspoliitikale, mida on kirjeldatud eelmises punktis, soovis Maroko valitsus samuti meelitada ligi investeeringuid, soodusrahastamist ja oskusteadmisi kolmandatest riikidest, kus olid olemas vajalikud rahalised vahendid ja oskusteadmised. Sel puhul oli loomulik partner Hiina, võttes arvesse tervikliku soodusprogrammi „Üks vöönd, üks tee“ (mille kohta kasutatakse ka nimetust „algatus „Üks vöönd, üks tee““) olemasolu. Samal ajal oli Hiinal pikka aega tegutsenud alumiiniumrataste tootja CITIC Dicastal, mis kuulub CITICi kontserni (32).

(144)

Maroko on tutvustanud ennast Vahemere tootmiskeskusena ja meelitanud ligi investoreid oma geograafilise asukoha abil, töötanud välja taristu ja andnud vaba juurdepääsu turgudele mitme vabakaubanduslepingu teel, eelkõige juurdepääsu liidu turule Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingu alusel (vt põhjendused 11–15) (33).

(145)

Koostöö Hiina ja Maroko vahel ulatub 1995. aastasse, kui need kaks riiki allkirjastasid 27. märtsil 1995 Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja Maroko Kuningriigi valitsuse vahelise lepingu investeeringute edendamise ja vastastikuse kaitse kohta. Hiina julgustas tugevaid ja hea mainega Hiina ettevõtteid Marokos tegevust alustama. Maroko andis Hiina äriühingutele Maroko turul tegutsemiseks mitmesuguseid toetusi ja muutis seda mitmel moel mugavamaks.

(146)

2014. aasta novembris korraldati Pekingis Hiina-Maroko majandusfoorum ning allkirjastati edukalt mitu lepingut ja vastastikuse mõistmise memorandumit, mis hõlmasid mitmeid majandusvaldkondi.

(147)

2016. aasta jaanuaris oli Hiina väljastanud dokumendi „Riiginõukogu mitu arvamust töötlemistegevuse innovatiivse arengu edendamise kohta“, (34) et suunata ettevõtjaid tegema rahvusvahelist koostööd tootmisvõimsuse valdkonnas ning edendada positiivset koosmõju rahvusvahelise koostöö ning kohaliku tööstuse ümberkujundamise ja täiustamise vahel. Selle dokumendi põhjenduses 17 nähti ette tööstuskoostöö suurendamine riikidega algatuse „Üks vöönd, üks tee“ piirkonnas ning selle põhjenduses 18 kutsuti parandama Hiina ja Aafrika vahelise tööstuskoostöö ulatust, et keskenduda koostööle töötlemistegevuse tootmisvõimsuse valdkonnas.

(148)

2016. aasta mais tegi Maroko kuningas Mohammed VI Hiinasse riigivisiidi. Kaks riigijuhti allkirjastasid ühiselt dokumendi „Ühisavaldus kahe riigi vahelise strateegilise partnerluse loomise kohta“. Seejärel, 2016. aastal täiustas deklaratsioon Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise strateegilise koostöö loomise kohta veelgi nende kahe valitsuse koostöövahendeid. Selle koostöö olulised elemendid sisalduvad deklaratsiooni 2. osas pealkirjaga „Majandus, kaubandus ja investeeringud“ ja need saab kokku võtta järgmiselt: i) vajadus tugevdada kahe riigi vahelist majandus- ja kaubanduspartnerlust ning kasutada täiel määral Hiina-Maroko kaubandus-, majandus- ja tehnilise koostöö ühiskomitee rolli ning laiendada üldiselt kahe riigi vahelise kaubanduse ulatust; ii) arendada partnerlusi tööstuse valdkonnas; iii) aktiivselt rakendada 1995. aasta lepingu ning 2014. aasta novembris allkirjastatud memorandumite ja lepingute sisu; iv) julgustada kahe riigi finantsjärelevalveasutusi looma järelevalvealase koostöö mehhanism; v) tugevdada kahe riigi vahelist koostööd inimressursside arendamise valdkonnas; vi) anda Hiina võimekuste piires jätkuvalt abi Maroko Kuningriigi majandusarengule ning Maroko valitsus lubas omakorda luua soodsad tingimused Hiina äriühingutele Marokos tegutsemiseks.

(149)

Koostööd soodustas veelgi see, kui Bank of China avas 2016. aastal Marokos büroo. 2017. aasta novembris teatati Hiina valitsuse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ andmebaasi ametlikul veebisaidil, et Hiina valitsuse välisminister Wang Yi pidas Pekingis kõnelusi Maroko valitsuse välisasjade ja rahvusvahelise koostöö ministriga. Pärast kõnelusi allkirjastasid kahe riigi välisministrid ühiselt vastastikuse mõistmise memorandumi Hiina Rahvavabariigi valitsuse ja Maroko Kuningriigi valitsuse vahel, mis käsitleb Siiditee majandusvööndi ja 21. sajandi merepõhise Siiditee ühist edendamist (edaspidi „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum“). Sellest teatati ka Hiina valitsuse veebisaidi algatuse „Üks vöönd, üks tee“ portaalis. Nagu on märgitud punktis 3.2.1 eespool, ei olnud selle lepingu üksikasjalik sisu komisjonile kättesaadav, kuna Maroko valitsus seda uurimise ajal ei esitanud.

(150)

Samuti loodi Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ veebisaidil avaldatud artikli andmetel 2017. aastal fond, et meelitada Hiina äriühinguid Marokosse. Teatises on märgitud järgmine: „Loodame, et rohkem Hiina tootjaid asub tegutsema Marokos ning et suurenevad majandus- ja kaubanduskoostöö ja investeeringud ning rajatakse rohkem tehaseid. Maroko majandus- ja kaubandusametnik ütles intervjuus, et Marokol on madalad tööjõukulud, sisemaal suur turg ning soodusmaksustamine jms. Praeguse seisuga on Maroko allkirjastanud vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Türgi ja teiste riikidega ning vabakaubanduslepingud ja sooduskaubanduse korrad hõlmavad 56 riiki. See teenindab rohkem kui 1 miljardi tarbijaga turgu. Maroko on Hiina kapitali ligimeelitamiseks mitte ainult loonud valitsuse fondi, mille eelarve on 2 miljardit USA dollarit, konkreetselt Hiina äriühingute investeeringute jaoks, aga on samuti lubanud tegutseda nn hüppelauana, et Hiina äriühingud saaksid siseneda Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Lisaks sellele on ta samuti võtnud kasutusele viieaastase tööstuse edendamise kava.“

(151)

2018. aasta märtsis allkirjastasid mõlemat riiki esindavad äriühendused vastastikuse mõistmise memorandumi Siiditee ärinõukogu (Conseil d’affaires de la route de la soie) loomiseks. Hiina ühenduse president hr Zengwei tegi järgmise avalduse: „[...] Minu arvates ei tohiks Marokot käsitada 35 miljoni tarbijaga turuna, vaid pigem mitme turu ristumiskohana, kuhu kuulub nüüd miljard tarbijat [...].“ Hr Zengwei kinnitas oma riigi pühendumist sellele, et aidata Marokol tagada oma majandusareng, eelkõige suuremate investeeringute kaudu erinevates majandustegevuse sektorites. Selle memorandumi alusel lõid kaks riiki mehhanismid, mis olid vajalikud korrapäraste kohtumiste pidamiseks, et uurida ja hinnata kahe poole vahelist koostööd (35). Selles deklaratsioonis on selgelt märgitud Hiina valitsuse kavatsus laiendada algatust „Üks vöönd, üks tee“ Marokos, et saada juurdepääs kogu liidu turule ning luua rakendusmehhanism, et jälgida ja hinnata kahepoolset koostööd algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames.

(152)

Soodusrahastamise puhul allkirjastasid Hiina ametlik ekspordikrediidi amet Sinosure ja Maroko väliskaubanduspank 2019. aastal lepingu. Selle lepingu alusel pidi Sinosure aktiivselt tegema üldist koostööd Maroko väliskaubanduspangaga, et anda rahastamist ja kindlustustoetust Hiina rahastatud ettevõtetele Maroko turule sisenemiseks ning anda abi Hiina ja Maroko majanduse ja kaubanduse arengu eesmärgil (36).

(153)

Viimaks tugevdasid Hiina valitsus ja Maroko valitsus 5. jaanuaril 2022 (37) veelgi oma koostööd, allkirjastades dokumendi „Maroko Kuningriigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline rakenduskava algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ühiseks edendamiseks“ (edaspidi „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava“), mis tugineb 2017. aasta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumile ja mille eesmärk on seda täiendavalt rakendada. Selles lepingus võetakse tõepoolest konkreetselt arvesse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumit ja 2016. aasta ühisavaldust.

(154)

Lähtuvalt konsensusest, milleni jõuti algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumis, määravad kaks poolt seejärel algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskavas kindlaks tööstussektorid ja tegevusvaldkonnad, kus Maroko tööstusstrateegial ja Hiina algatusel „Üks vöönd, üks tee“ on ühised huvid ja koosmõju. Selles kontekstis on loetletud tööstuskoostöö prioriteedid (38). Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ portaalis on isegi esile toodud, et „Hiina valitsus võtab selle lepingu alusel kohustuse julgustada Hiina suurettevõtteid alustama tegevust Maroko territooriumil ja sinna investeerima“, näiteks autotööstuse sektorisse. On huvitav, et samas portaalis on kasutatud selle näitlikustamiseks CITIC Dicastali projekti pilti (39).

(155)

Lisaks sellele toetatakse üldsusele kättesaadava teabe kohaselt potentsiaalseid investoreid selle lepingu alusel algatuse „Üks vöönd, üks tee“ alusel kättesaadavast finantsraamistikust. Maroko välisminister märkis, et „selle konventsiooni eesmärk on edendada juurdepääsu Hiina rahastamisele algatuse „Üks vöönd, üks tee“ alusel, et luua suuremahulised projektid Marokos, soodustada kaubandust ja ühisettevõtteid erinevates valdkondades, näiteks tööstuse valdkonnas [...]“ (40).

(156)

Asjakohased õiguslikud dokumendid, milles on kirjeldatud Dicastali kontserni investeerimisprojekti, kinnitavad, et see õiguslik ja poliitiline soodne keskkond, mis tuleneb Maroko rakendatud sisepoliitikast ja seejärel kahepoolsest koostööst Hiinaga, oli raamistik, milles Dicastali kontsern Marokosse investeeris (vt muu hulgas punkt 3.4.3).

(157)

Dicastali kontserni investeerimisprojekt Marokos kuulub kindlalt kahepoolse tööstuskoostöö projektide hulka, mis on algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi ja algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava eesmärgiks. Nende kahe riigi vaheline algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum, mille üle peeti läbirääkimisi ja mis allkirjastati samal ajal vastastikuse mõistmise memorandumiga, ja investeerimisleping allkirjastati vastavalt 2017. aasta detsembris ja 2018. aasta juulis CITIC Dicastali ja Maroko valitsuse vahel, et luua tööstusprojekt autotööstuse sektoris alumiiniumrataste tootmiseks.

(158)

Projekt hõlmas 350 miljoni euro suurust investeeringut kahe tootmisrajatise loomiseks tootmisvõimsusega 6 miljonit tükki aastas, millest 90 % on mõeldud ekspordiks. Rakendamine toimus kahes etapis, 2019. aasta juunis kasutusele võetud esimesele tehasele järgnes teine tehas 2019. aasta lõpus.

(159)

See autotööstuse projekt oli selgelt hõlmatud mõlema riigi tööstuskoostöö prioriteetidega, s.o ühelt poolt Maroko valitsuse tööstuse edendamise kavaga ning teiselt poolt Hiina valitsuse algatusega „Üks vöönd, üks tee“ ja tööstusstrateegiaga „Made in China 2025“, milles jõuti konsensusele algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumis ning lähtuvalt kasutada olevatest faktidest algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava alusel. Investeerimisleping kinnitab, et Maroko valitsus on algatanud aktiivse poliitika tööstussektori arendamiseks tööstuse edendamise kava raames ning investorite meelitamiseks autotööstuse sektorisse.

(160)

Seda eesmärki kinnitavad ka Maroko valitsuse ametnike avaldused. Näiteks Dicastali kontserni teise tehase avamistseremoonia ajal Kénitras 25. novembril 2019 ütles Maroko kaubandus- ja tööstusminister Moulay Hafid Elalamy, et see tehas „on näide Maroko ja Hiina edukast koostööst tööstuse valdkonnas ning see on osa Hiina valitsuse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakendamisest“, rõhutades et Hiina investor on üks „suurimatest riigi omanduses olevatest tööstusgruppidest Hiinas“.

(161)

Fakti, et CITIC Dicastal rakendas selle projekti kaudu Hiina valitsuse poliitikat, sh täpsemalt algatust „Üks vöönd, üks tee“ ja tööstusstrateegiat „Made in China 2025“, toetab toimikus sisalduv täiendav teave. CITIC Dicastal kuulub CITIC Group Corporationi alla, mis on riigi omanduses olev riiklik volitatud investeerimisasutus (3. lisa punkt 1.1. – investeerimislepingu äriplaan). CITIC Group Corporation, mis on Hiina riigi omanduses olev ettevõte, ja selle sidusettevõtjad, on varem korduvalt toetanud algatust „Üks vöönd, üks tee“ rahastamise ja investeeringutega (41). Lisaks sellele, kuigi investeerimislepingut ei allkirjastanud otseselt Hiina valitsus ja Maroko valitsus, vaid äriühing CITIC Dicastal ja Maroko valitsus, on lepingu tekstist selge, et CITIC Dicastal tegutses sel juhul Hiina valitsuse esindajana. See näitab selgelt, et CITIC Dicastal on üksus, mille Hiina valitsus valis Hiina valitsuse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ poliitika rakendamiseks Marokos investeerimislepingu allkirjastamise teel.

(162)

Sellest lähtuvalt oli komisjon kättesaadava teabe põhjal seisukohal, et CITIC Dicastal tegutses Hiina valitsuse nimel avaliku ettevõtjana. Nagu on selgitatud punktis 3.5.2.1.3, on CITIC Dicastal tõepoolest Hiina valitsuse ja Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kontrolli all ning rakendab algatuses „Üks vöönd, üks tee“ ette nähtud poliitikaeesmärke, sh välisriikidesse laienemise kontekstis. Nagu on eelkõige märgitud CITIC Dicastali põhikirja põhjendustes 328 ja 329 ning nagu nähtub HKP ametnike kohalolust, ei osale HKP ainult äriühingu otsustusorganites, vaid osaleb samuti aktiivselt äriühingu ettevõtlusalastes otsustes, muu hulgas et tagada vastavus Hiina erinevatele riiklikele majanduspoliitika meetmetele, mis hõlmavad algatust „Üks vöönd, üks tee“ ja Maroko projekti. Investeerimislepingule lisatud äriplaan kinnitab, et CITIC Dicastal lähtub kavast „Made in China 2025“. Projekti taust osutab nii Maroko tööstuse edendamise kavale kui ka algatusele „Üks vöönd, üks tee“ ning 2016. aasta novembri visiidile ja vastastikuse mõistmise memorandumile, mida on käsitletud punktis 3.4.2. Selles kinnitati, et DMA loodi Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames ning see on kooskõlas „CITIC Dicastali 13. viisaastakukavaga“, mis on eeldatavasti viis, kuidas äriühing rakendab Hiina valitsuse üldist poliitikadokumenti 13. viisaastakukava kesk-, provintsi- ja omavalitsuse tasandil. Alumiiniumivalusid tootva CITIC Dicastali kolmanda tehase avamisel 2022. aasta veebruaris osales Maroko tööstus- ja kaubandusminister ning Hiina suursaadik Marokos, kelle sõnul oli „projekt Hiina suurim investeering Marokos, mis väljendab algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames tehtava koostöö suurt saavutust“ (42).

(163)

Investeerimisleping andis omakorda DMA-le, mis on CITIC Dicastaliga seotud projekti rakendamiseks loodud rakendusettevõte, Maroko investeerimistoetuse tööstuse arengu ja investeerimisfondist ning stiimulid, mis tulenevad tööstuse edendamise vööndis asutamisest, nagu on märgitud punktis „Investeerimislepingu eesmärk“.

(164)

Neid elemente kinnitab ka vastastikuse mõistmise memorandum, mille Maroko valitsus ja CITIC Dicastal allkirjastasid 11. detsembril 2017. Selle dokumendi sissejuhatuses on osutatud poliitilisele sooduskeskkonnale, mida Maroko investeerimisprojekti jaoks rakendab. Lisaks sellele on selles loetletud Maroko valitsuse antud konkreetsed investeerimisstiimulid.

(165)

Klaaskiust kangaste, (43) klaaskiu (44) ja roostevabast terasest lehtvaltstoodete (45) uurimiste puhul järeldas komisjon, et alusmäärus hõlmab samuti olukordi, mille puhul rahalist toetust ei anna päritolu- või ekspordiriigi valitsus otseselt, vaid kolmanda riigi valitsus. Tuleb teha kindlaks tõendatav seos päritolu- või ekspordiriigi valitsuse võetud meetmete ning kolmanda riigi valitsuse käitumise ja meetmete vahel (nagu rahalise toetuse andmine teatavatele ettevõtetele, mis lõpuks eraldatakse tootmistegevuseks päritolu- või ekspordiriigis). Näiteks kui valitsus soovib, et kolmanda riigi valitsus annaks tema nimel kõnealuse valitsuse alluvuses toodetud toodetele rahalist toetust, või ajendab teda seda tegema, siis tuleks rahaline toetus omistada alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alusel päritolu- või ekspordiriigi valitsusele.

(166)

Liidetud kohtuasjades C-269/23 P ja C-272/23 P (46) kinnitas Euroopa Kohus, et mõiste „rahaline toetus“ hõlmab olukordi, kui on tõendatud, et rahalist toetust, mis pärineb täielikult või osaliselt muult kolmanda riigi valitsuselt kui asjaomase toote päritolu- või ekspordiriik, võib pidada päritolu- või ekspordiriigi valitsuse antud toetuseks, võttes arvesse selle riigi valitsuse enda tegevust.

(167)

Neis olukordades tuleb päritolu- või ekspordiriigi valitsuse käitumist arvesse võttes tõendada, et valitsust võib käsitada rahalise toetuse andjana. Euroopa Kohus kinnitas, et toetus võib olla antud konkreetse riigi valitsuse poolt kolmandas riigis asukohta omavasse ühte või mitmesse muusse ettevõttesse tehtud välisinvesteeringute vormis, tingimusel et niisuguse riigi tegevus võimaldab asuda seisukohale, et nad on andnud rahalist toetust sellele ettevõttele või nendele ettevõtetele, andes seda neile formaalselt või võimaldades neil sellest praktikas kasu saada (47). Nii võib see olla eelkõige juhul, kui õigusakti kehtestamine, otsuse vastuvõtmine, loa andmine või mõne muu meetme kasutamine WTO liikme poolt on vajalik selleks, et võimaldada vastaval ettevõttel või vastavatel ettevõtetel saada niisuguse liikme territooriumil sellelt teiselt liikmelt pärinevat rahalist toetust, olenemata sellest, kas see vajadus tuleneb õiguskorrast või asjaolust, et nimetatud teine liige seadis rahalise toetuse saamise praktikas sõltuvusse asjaomasest õigusaktist, otsusest, loast või muust meetmest.

(168)

Kui kolmanda riigi valitsuse rahaline toetus on omistatud päritolu- või ekspordiriigi valitsusele, siis saab päritolu- või ekspordiriigi valitsusest „andev asutus“ alusmääruse artikli 4 lõike 1 eesmärgil, kuna ta vastutab kõnealuse tegevuse eest.

(169)

Seega kontrollib komisjon käesoleva uurimise raames, kas konkreetsete kättesaadavate tõendite põhjal tuleks rahaline toetus, mille Hiina valitsus andis CITIC Dicastali tegevusele Marokos, omistada Maroko valitsusele alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a eesmärgil.

(170)

Kõik dokumendid, sh tõendid Maroko valitsuse tööstusstrateegia kohta, mida on kirjeldatud punktis 3.3 eespool, ning samuti lepingud Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse kahepoolse koostöö kohta, mida on kirjeldatud punktis 3.4.2 eespool, näitavad, et Maroko valitsus proovis aktiivselt rakendada soodsa sisepoliitika, õigusliku ja soodusrahastamise keskkonda, et arendada mitut konkreetset sektorit, sh nimelt autotööstuse sektorit. Alumiiniumrattad, mis on osa Maroko valitsuse tööstuse edendamise kavaga hõlmatud jõuseadme allsektorist, on selgelt hõlmatud selle sektoriga ning seega saavad kasu kõnealusest sooduskeskkonnast.

(171)

Kõnealuse poliitika osana on Maroko valitsus loonud tiheda koostöö raamistiku Hiina valitsusega, et võimaldada Marokos asutatud äriühingutel saada kasu soodusrahastamisest, mis on kättesaadav Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames ning eelkõige rahastada konkreetset Hiina ja Maroko projekti, mille tulemusena algatati CITIC Dicastali tegevus Marokos selle sidusettevõtja DMA kaudu ning arendati seda edasi.

(172)

Algatus „Üks vöönd, üks tee“ on valitsuse strateegiline programm, mis on rahvusvahelise ulatusega suurem taristu ja investeerimisprogramm. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava ei jäta mingit kahtlust, et algatus on tihedalt seotud Hiina rahvusvahelistumise strateegia ja maailmas tööstuse valdkonnas juhtivale positsioonile jõudmisega.

(173)

Hiina valitsus keskendub Hiina tööstuse toetamisele välisriikidesse laienemisel kooskõlas poliitikaga, mille eesmärk on luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised riiklikud juhtivad ettevõtted ning muutuda üleilmseks. Seda kinnitab keelekasutus kesktasandi viisaastakukavades (mis sisaldavad konkreetselt algatust „Üks vöönd, üks tee“ käsitlevat jaotist): „Me julgustame rohkemaid Hiina seadmeid, tehnoloogiat, standardeid ja teenuseid muutuma üleilmseks, osaledes rahvusvahelises koostöös tootmisvõimsuse ja seadmete tootmise valdkonnas välisriikidesse tehtavate investeeringute kaudu, projektide kohta lepingute sõlmimises, tehnoloogiaalases koostöös, seadmete eksportimises ja muudes meetmetes, keskendudes sellistele tootmisharudele nagu teras, mitteraudmetallid, ehitusmaterjalid, raudteed, elektrienergia, keemiatehnoloogia, tekstiilitooted, autod, side, masinatehnoloogia, lennundus ja kosmos, laevaehitus ja meretehnoloogia“.

(174)

Dicastali kontserni ettevõtlusalane maine ja oskusteadmised Hiinas koos kontserni vajadusega laieneda välisriikidesse muu hulgas, et vältida sellele tootele liidus kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ning rahuldada loomupärane kasvuvajadus (48) olid selgelt kooskõlas Maroko valitsuse poliitikaeesmärkidega autotööstuse sektoris. Neid eesmärke ning CITIC Dicastali eesmärki rakendada poliitikat „Made in China“, eksportides Hiinast üldise kujunduse, ehituskava, põhiseadmed, tootmisprotsessi ja juhtimiskorra Marokosse, kinnitavad muud ajakirjanduse allikad (49). Samas, nagu on märgitud eespool, on autotööstuse sektor samuti üks Hiina üleilmastumise strateegia prioriteetsetest valdkondadest algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames. Sellest tulenevalt on algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskavas, mis põhineb algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumil, nimetatud autotööstuse sektorit kui algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames rakendatavate kahepoolse tööstuskoostöö projektide prioriteeti.

(175)

Seega kooskõlas Maroko kõrgeima esindaja visiidiga 2016. aastal, nagu on kirjeldatud põhjenduses 148, ning algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamisega rakendas Maroko valitsus oma sisepoliitika eesmärgid kahepoolsete lepingute raamistikus. See saavutati CITIC Dicastali ja Maroko valitsuse vahel allkirjastatud investeerimislepinguga, mille tulemusena sai CITIC Dicastal õiguse saada Maroko valitsuselt kohalikku toetust selle projektile Marokos vastutasuks Hiina valitsuselt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames soodustingimustel antavale toetusele.

(176)

Eelkõige taotles Maroko valitsus Hiina pankadelt eellepinguid, mis kinnitavad Hiina rahastamist Marokosse tehtavate investeeringute eeltingimusena investeerimislepingu artikli 7.4 punkti c kontekstis. See oli osa CITIC Dicastali tagatistest ja kohustustest kooskõlas investeerimislepingu artikli 7.6 punktiga b. Kui CITIC Dicastal neid kohustusi ei täidaks, siis lõpetataks leping vaikimisi kõnealuse lepingu artikli 22.1 kohaselt. Võttes arvesse selle eeltingimuse olulisust, kontrollis Maroko valitsus eraldi, et see tingimus oli täidetud, nagu on näidatud hindamisaruandes. Sel puhul küsis Maroko valitsus lisateavet eellepingute kohta, mis esitati algselt hindamiseks eesmärgiga kinnitada, et Hiina valitsus oli võtnud kohustuse anda investeerimisprojekti jaoks vajalikku rahastamist. Fakt, et projekt lõpuks rakendati, kinnitab, et CITIC Dicastal täitis oma kohustuse tagada Hiina rahastamine, nagu on märgitud investeerimislepingus ja selle lisades. Seega on olemas tõendatav seos Maroko valitsuse tegevuse ja Hiina valitsuse poolt Marokos tehtud investeeringule antud rahalise toetuse vahel: kui Hiina valitsus ei oleks andnud rahalist toetust, siis ei oleks Maroko valitsus lubanud Marokos investeeringut teha. Maroko valitsuse kõnealune tegevus näitab ühemõtteliselt, et Maroko valitsus lubas investeerimisprojekti rakendada ja andis CITIC Dicastali investeerimisprojektile vajaliku loa ainult Hiina valitsuse finantsasutuste antud nõutava rahalise toetuse puhul. Ilma Maroko valitsuse kõnealuse loata ei oleks Hiina valitsuse rahalise toetusega rakendatud CITIC Dicastali investeerimisprojekt võimalik olnud.

(177)

Nagu on esile toodud põhjenduses 97, kuna Maroko valitsus ei esitanud 2017. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit, algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava ja mitut muud kahepoolse koostöö dokumenti, kasutas komisjon alusmääruse artikli 28 põhjal oma hinnangu andmiseks mitut asjakohast üldsusele kättesaadavat asjaolu. Komisjon märkis, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava on seotud 2017. aasta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumiga ning samuti 2016. aasta ühisavaldusega, millega luuakse Maroko ja Hiina vaheline strateegiline partnerlus.

(178)

Esiteks kinnitavad algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava kohta kasutada olevad faktid, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum ja nende riikide kahepoolne suhe loodi muu hulgas Maroko poolelt majanduskasvu kava ja tööstusstrateegia kontekstis ning Hiina poolelt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis, nagu on toodud esile põhjenduses 154. See näitab, et Maroko valitsuse eesmärk oli meelitada toetuse eest riiki Hiina investeeringuid.

(179)

Teiseks näitavad kasutada olevad faktid, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava osutab samuti konkreetselt autotööstusele (50).

(180)

Kolmandaks on finantstoetuse puhul algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava eesmärk anda juurdepääs Hiina rahastamisraamistikule algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames, nagu on juba märgitud põhjenduses 155. See raamistik hõlmab algatuse „Üks vöönd, üks tee“ arengu rahastamise suunavaid põhimõtteid (51). Üldsusele kättesaadava teabe põhjal peaksid kõnealuseid suunavaid põhimõtteid järgivad riigid „ühiselt saatma positiivse signaali algatuse „Üks vöönd, üks tee“ arengu toetamise ja rahastamise kohta“. Nad „toetavad rahaliste allikate suunamist osalevate riikide ja piirkondade reaalmajandusele, omistades suuremat tähtsust sellistele valdkondadele nagu [...] tööstusliku tootmisvõimsuse alane koostöö, [...]“ ning neid kutsutakse üles „kooskõlastama oma toetavaid poliitikameetmeid ja rahastamiskorraldusi“. Nad „väärtustavad avaliku sektori vahendite suunavat rolli suurte projektide kavandamisel ja rajamisel“ ning nad „julgustavad osalevate riikide poliitika finantsasutusi ja ekspordikrediidi agentuure jätkuvalt pakkuma poliitika rahalist toetust algatuse „Üks vöönd, üks tee“ arendamiseks“. Viimaks näevad nad ette, et „kommertspangad, omakapitalifondid ning kindlustus-, liisingu- ja garantiiühingud tagavad rahalised vahendid ja muud finantsteenused algatuse „Üks vöönd, üks tee“ arendamiseks“. See näitab, et Maroko valitsus toetas ametlikult soodustingimustel rahalist toetust, mille Hiina valitsus andis Hiina ja Maroko projektile algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raamistikus.

(181)

Nagu on selgitatud põhjendustes 91 ja 92 eespool, kuigi komisjon küsis Maroko valitsuselt lisateavet kasutusel olevate konkreetsete järelevalvemehhanismide kohta, ei esitanud Maroko valitsus sellel teemal mingit teavet.

(182)

Komisjon oli seisukohal, et toimikus kasutada olevad faktid alusmääruse artikli 28 kohaselt kinnitavad, et kahepoolne koostöö Maroko ja Hiina vahel, eelkõige 2017. aasta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi, algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava ning nende kahe riigi juhtide sel puhul allkirjastatud ühisavalduse alusel, loodi eesmärgiga rakendada Maroko soodustingimustel tööstus- ja arengupoliitikat ning vastavat Hiina sooduspoliitikat, mida rakendatakse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ja strateegia „Made in China“ raames. Autotööstuse sektor, sh alumiiniumrataste tootmine oli kõnealuse sooduspoliitika konkreetne abisaaja. Kasutada olevad faktid kinnitavad veelgi, et Maroko valitsus kavatses meelitada riiki Hiina tootjaid autotööstuse sektori suurte tööstusprojektide jaoks ja et soodusrahastamist nii Maroko kui ka Hiina poolelt kasutataks ühisprojektide edukaks rakendamiseks. Kooskõlas klaaskiust kangaste ja roostevabast terasest lehtvaltstoodete uurimistes kogutud tõenditega järeldas komisjon, et Maroko valitsus ja Hiina valitsus olid samuti loonud haldussüsteemi kahepoolse koostöö raamesse kuuluvate projektide edukaks rakendamiseks subsiidiumide väljamaksete ja kaubanduse lihtsustamise, sh CITIC Dicastali investeeringute kaudu. Maroko valitsus ja Hiina valitsus tegid seega tihedat koostööd, et luua konkreetsed õiguslikud ja majanduslikud omadused, mis võimaldasid Hiina valitsusasutustel tagada otseselt kõik Hiina algatusele „Üks vöönd, üks tee“ omased vahendid CITIC Dicastali tegevuse jaoks investeerimisprojektide ligimeelitamiseks loodud vabatsoonides.

(183)

Maroko valitsus võttis seejärel kahepoolse koostöö raamistiku kasutusele, allkirjastades investeerimislepingu Hiina valitsuse nimel tegutseva CITIC Dicastali ja Maroko valitsuse vahel. Nagu on juba märgitud põhjenduses 161 eespool, sõlmis CITIC Dicastal selle lepingu Maroko valitsusega Hiina valitsuse nimel. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames CITIC Dicastali tagatud kapitali eest andis Maroko valitsus CITIC Dicastali sidusettevõtjale DMA õiguse Maroko investeerimistoetusele tööstuse arengu investeerimisfondist ning täiendavatele stiimulitele. Selles kontekstis märkis komisjon samuti, et CITIC Dicastali äriplaan, mis on lisatud investeerimislepingule ja mida Maroko valitsus seega toetab, osutab selgelt kahepoolse koostöö raamistikule ning Maroko ja Hiina toetuspoliitika üksteist täiendavale olemusele. Projekti tausta käsitlevas peatükis on märgitud, et projekt on kooskõlas Maroko valitsuse riikliku poliitikaga tööstuse edendamise kava alusel, et meelitada ligi välisinvesteeringuid autotööstuse valdkonnas, ning et projekt on samal ajal koostatud kooskõlas Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ riikliku strateegiaga ja strateegiaga „Made in China 2025“. Samuti on konkreetselt osutatud 2016. aasta ühisavaldusele ja 2017. aasta algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumile.

(184)

Komisjon keskendus seejärel CITIC Dicastali investeerimisprojekti konkreetsele rahastamiskorraldusele lisaks põhjenduses 176 märgitud asjaoludele. Investeerimislepingu artiklis 7.4 on nähtud ette Maroko tütarettevõtja üksikasjalik kapitalisatsioonikava, sh maksetingimused, ajakava teatava aja jooksul osakapitali suurendamiseks ning võimalus rahastada ülejäänud investeerimisvajadust muude rahastamismeetodite, näiteks pangavõlgade kaudu. Artiklis 7.6 on selgitatud, et CITIC Dicastal peab järgima artiklit, mis käsitleb rakendusettevõtte kapitalisatsiooni ja tingimusi rakendusettevõtte osakapitali suurendamiseks ja vähendamiseks. Samade sätete kohaselt on osakapitali võimalik vähendada ainult juhul, kui Maroko valitsus ei esita vastuväidet, võttes arvesse selle volitust teha investeerimislepingus (eelkõige selle artikli 7.4 punktis b) sätestatud tingimustele „vastavuse“ järelevalvet. CITIC Dicastal võttis samuti kohustuse esitada Maroko valitsusele lepingud ja dokumendid, mis õigustavad osakapitali suurendamist ja selle makseid. Artiklis 25 on ette nähtud juhtkomitee, mille Maroko valitsus loob projekti rakendamise järelevalve tegemiseks. Tööstusliku kasutuselevõtu kuupäeval pidi CITIC Dicastal esitama sellele komiteele välisaudiitori sertifitseeritud aruande, milles on esitatud kokkuvõte finantselementidest, mis kinnitavad vastava tootmisvõimsuse investeeringu tegemist. Täiendavad aruandluskohustused on sätestatud lepingus.

(185)

Lisaks sellele on lepingule lisatud investeerimiskavas selgitatud, et CITIC Dicastal rahastab projekti pangalaenude ja omafinantseeringu kombinatsiooni kaudu. Neid rahastamisaspekte analüüsis ja hindas ka Maroko valitsus, nagu näitavad projekti hindamise ja heakskiitmise aruanded, mille on esitanud Maroko valitsus investeerimisprojekti toetamiseks. Maroko valitsus osales seega täielikult kõigis kapitaliinvesteeringu etappides ja kiitis heaks CITIC Dicastali esitatud investeeringu finantsaspektid.

(186)

Selles kontekstis meelitas Maroko valitsus seega Hiina valitsust ja CITIC Dicastali Marokosse investeerima, muu hulgas pakkudes riiklikke subsiidiume. Maroko valitsus eeldas omalt poolt, et Hiina valitsus tagab tehnilised oskusteadmised ja soodusrahastamise algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rahastamisega hõlmatud kapitaliinvesteeringute vormis ning alustas tihedat kahepoolset koostööd Hiina valitsusega. Selle tulemusena õnnestus Maroko valitsusel edukalt kindlustada konkreetne projekt autotööstuse sektoris alumiiniumrataste tootmiseks CITIC Dicastali sidusettevõtjasse DMA investeerimise kaudu, saades seeläbi kasu Hiina valitsuse soodusrahastamisest ning samuti oskusteadmistest, mille see äriühing riiki tõi. Maroko valitsusel õnnestus edukalt meelitada riiki see investeering ka tänu CITIC Dicastali teatatud eesmärgile vältida ELi poolt alumiiniumrataste ekspordile kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid (52) ning samuti CITIC Dicastali vajadusele saavutada loomulik kasv välisriigi turul (vt ka põhjendus 174).

(187)

Kõik eespool märgitud elemendid väljendavad tõendatavat seost ühelt poolt Maroko vajaduse vahel meelitada ligi investeeringuid ja kapitali Hiinast, et saavutada oma sisepoliitilised eesmärgid arendada autotööstuse sektorit, ning teiselt poolt Hiina valitsuse tagatud soodusrahastamise vahel, et saada juurdepääs eelistele Maroko valitsuse loodud nendes erimajandustsoonides ning lõpuks võimalus eksportida liidu turule, vältides dumpinguvastaseid tollimakse, mis juba kehtisid Hiina RVst pärit alumiiniumratastele alates 2023. aasta jaanuarist, saavutades samal ajal kasvu välisriikides.

(188)

Kõigi nende elementide ning alusmääruse artikli 28 alusel järeldas komisjon seega, et Maroko valitsus võimaldas oma tegevuse kaudu CITIC Dicastalil saada kasu Hiina valitsuse soodusrahastamisest algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis. Nagu Euroopa Kohus on kinnitanud, võib toetus „olla antud konkreetse riigi valitsuse poolt kolmandas riigis tegevuskohta omavasse ühte või mitmesse muusse ettevõttesse tehtud välisinvesteeringute vormis, tingimusel et niisuguse riigi tegevus võimaldab asuda seisukohale, et nad on andnud rahalist toetust sellele ettevõttele või nendele ettevõtetele, andes seda neile formaalselt või võimaldades neil sellest praktikas kasu saada“ (53). Lähtuvalt koostööraamistikust, mille Maroko valitsus ja Hiina valitsus võtsid kasutusele, lähtuvalt Marokos investeerimisprojekti rakendamiseks vajalike lubade andmisest, eelkõige sel otstarbel Maroko valitsuse loodud erimajandustsoonidele juurdepääsu andmise puhul, lähtuvalt kasutusel olevatest mehhanismidest, mille eesmärk on tagada Hiina valitsuse rahaline toetus ning lähtuvalt volitusest teha investeerimislepingu järgimise järelevalvet CITIC Dicastali osakapitali muutumise puhul tuleks CITIC Dicastali tegevusele Marokos kõnealuse rahalise toetuse andmine omistada Maroko valitsusele.

(189)

Nagu on selgitatud eelkõige põhjenduses 176, hindas Maroko valitsus põhjalikult, et CITIC Dicastali lubadusi ja kohustusi täideti, sh rahastamisaspekti puhul. Projekti lõpliku heakskiitmise eest vastutava Maroko valitsuse ühise hindamiskomitee 2018. aasta juulis antud heakskiit kinnitab seda, kuna esitati põhjenduses 176 nimetatud hindamisaruanne ja see oli heakskiitmisotsuse olemuslik osa. Järelduste osas kinnitab protokoll konkreetselt, et projekti raames kasutatakse Dicastali kontserni tööstuslikke oskusteadmisi ning et antakse „tõendatud panus autotööstuse sektoris ning konkreetsemalt jõuseadme ökosüsteemis vastu võetud riiklikusse strateegiasse“. Järeldus kinnitas seega, et CITIC Dicastali projektil oli õigus saada riigitoetust ka Hiina valitsuse allikatest ning Maroko valitsus võttis selle sõnaselgelt omaks. Maroko valitsus on jätnud endale täiendavad õigused teha pidevalt järelevalvet, et projekti rakendatakse nõuetekohaselt selle riiklike eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige on investeerimislepingu artiklis 25 nähtud ette „juhtkomitee“ loomine, mis koosneb Maroko valitsuse esindajatest, kes teevad tööstusprojekti ja investeerimislepingu tingimuste täitmise järelevalvet. Need Maroko valitsuse konkreetsed meetmed ja/või Maroko valitsuse õigused võtta konkreetseid meetmeid, et tagada investeerimisprojekti nõuetekohane rakendamine, sh et antakse Hiina soodusrahastamist projekti arendamise rahastamiseks, toetavad selgelt nende CITIC Dicastali ja/või DMA poolt selle projekti jaoks saadud rahaliste toetuste omistamist Maroko valitsusele.

(190)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Maroko valitsus, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga ei ole antud võimalust tasakaalustada rahvusvahelisi subsiidiume, kuna sellega rakendatakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VI lõiget 3, milles osutatakse „päritolu- või ekspordiriigist“ antud subsiidiumitele. Maroko valitsus osutas samuti sellele, et ka dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude eksperdirühma 1959. aasta aruandes on osutatud „artikli VI sätetele, mis lubavad kehtestada tasakaalustavad tollimaksud, et kompenseerida ka tootvas või ekspordiriigis antud subsiidiumide mõju“ (54).

(191)

Maroko valitsus väitis samuti, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a alapunktis 1 on märgitud, et subsiidiumiga on tegemist siis, kui valitsus või liikme territooriumil asuv riigiorgan annab rahalist toetust. Lisaks mõistetele „valitsus“ ja „riigiorgan“ on artikli 1.1 punkti a alapunkti 1 alapunktis iv sätestatud, et subsiidiume võivad anda ka erasektori asutused, kellele liikme valitsus on selle ülesande usaldanud või keda ta on suunanud seda tegema. Maroko valitsus järeldas samuti, et artikli 1.1 punkti a alapunktis 1 on esitatud ammendav loetelu, kuna subsiidiumina käsitatavat rahalist toetust võivad anda ainult need kolme liiki üksused.

(192)

Selle teooria toetuseks väitis Maroko valitsus, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklites 2.1 ja 2.2 on samuti märgitud, et subsiidiumi võib käsitada „konkreetsena“ kui seda on antud „andva asutuse jurisdiktsioonis olevatele“ ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguse alusel käsitatakse „jurisdiktsiooni“ reeglina territoriaalselt, mis tähendab, et riigil ei saa seda põhimõtteliselt olla väljaspool oma territooriumi, v.a kui selleks on antud otsene luba. Seega ei hõlma WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping subsiidiume, mille liige on andnud väljaspool oma territooriumi väljaspool selle jurisdiktsiooni asuvatele äriühingutele ning igal juhul ei ole selle puhul tegemist konkreetse subsiidiumiga.

(193)

Komisjon märkis, et tõlgenduse kohaselt ei nõustunud Maroko valitsus Euroopa Kohtu otsusega liidetud kohtuasjades C-269/23P ja C-272/23P. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(194)

Komisjon märkis samuti, et Maroko valitsus osutas pidevalt „rahvusvahelistele subsiidiumitele“. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ei ole rahvusvahelise subsiidiumi kontseptsiooni, millele Maroko valitsus korduvalt osutab. Kõnealuste subsiidiumite puhul annab välisriigi valitsus, s.o Hiina valitsus, rahalist toetust üksustele, mis on asutatud teises riigis, s.o Marokos, kus toimub asjaomase toote tootmine ja eksport. Hiina valitsuse antud rahaline toetus on omistatud Maroko valitsusele kui ekspordiriigi valitsusele. Kõnealusest toetusest saab käesoleval juhul Maroko valitsuse poolne rahaline toetus. Kooskõlas põhjendusega 167 hinnatakse neid rahalisi toetusi pärast nende Maroko valitsusele omistamist, võttes arvesse muid asjakohaseid elemente, et teha kindlaks, kas ekspordiriigis on tasakaalustatav subsiidium, millest saab kasu selle territooriumil tootev äriühing. See Maroko valitsuse pidevalt kasutatud valenimetus „rahvusvahelised subsiidiumid“ kirjeldab ekslikult komisjoni ellu viidud rahalise toetuse õiguslikku hinnangut ja hindamist Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö kontekstis. See mõiste ja kontseptsioon on ekslikud, neid ei ole olemas ning need ei kajasta seda, mida komisjon on uurimise käigus tasakaalustanud. Seega on Maroko valitsuse mis tahes väide, mis põhineb kõnealuse õigusliku kontseptsiooni eksitaval kirjeldamisel, õiguslikult väär ja selle saaks juba ainult sellest lähtuvalt tagasi lükata. Igal juhul lükatakse need väited tagasi lähtuvalt põhjenduses 193 esitatud järeldusest.

(195)

Maroko valitsus väitis samuti, et komisjon oli teinud kindlaks diskrimineeriva eelduse, et algatuses „Üks vöönd, üks tee“ osalevad riigid ei saa eirata algatuse „Üks vöönd, üks tee“ eriomadusi, nagu selle soodustingimustel antav rahaline toetus ja muud abi vormid. Maroko valitsuse hinnangul on komisjon seisukohal, et algatuses „Üks vöönd, üks tee“ osalev mis tahes riik on kursis, et kõnealuse Hiinaga tehtava koostööga kaasneb rahastamine Hiina asutustelt, mida ei anta turutingimustel. Seega käsitab komisjon süstemaatiliselt Hiina projekte välisriikides selle üleminekuteooriaga hõlmatuna, isegi kui kõnealuse projekti puhul puudub konkreetne koostöö, nagu on olukord DMA puhul. See annab komisjonile sisuliselt volituse tegutseda ükskõik millises ekspordiriigis Hiina rahastamise asjus vastumeetmete võtmiseks, kui on võimalik näidata, et ekspordiriik osaleb algatuses „Üks vöönd, üks tee“.

(196)

DMA väitis, et komisjon tegi ekslikke järeldusi, kui ta tegi otsuse DMA puhul Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö olemasolu kohta.

(197)

Maroko valitsus rõhutas samuti, et ta ei meelitanud toetuse eest riiki Hiina investeeringuid. Selles mõttes on Maroko valitsuse hinnangul olukord väga erinev, võrreldes rahvusvahelisi subsiidiume käsitlevate komisjoni varasemate uurimistega.

(198)

Egiptuse klaaskiu juhtumi puhul tegi komisjon kindlaks konkreetse koostöölepingu Egiptuse ja Hiina vahel („Suessi majandus- ja kaubanduskoostöötsooni leping“), mille alusel anti otseselt Hiina soodusrahastamist kõnealusele investeerimisprojektile Egiptuses. Roostevabast terasest lehtvaltstoodete Indoneesia juhtumi puhul leidis komisjon, et Indoneesia toetas investeerimis- ja rahastamislepingut Hiina ja ASEANi investeerimiskoostöö fondiga, et töötada välja kõnealune investeerimisprojekt Indoneesias. Käesoleval juhul puudus korraldus Hiina pankadelt või muudelt finantsasutustelt otseseks raha ülekandmiseks ning ei ole mingit teavet selle kohta, et Maroko valitsus osales DMA-le mis tahes vahendite ülekandmises või nõustus sellega. Maroko valitsus ei osutanud kunagi algatusele „Üks vöönd, üks tee“ kui CITIC Dicastali Marokos tehtava investeeringu tingimusele või põhjusele. Lisaks sellele ei ole Maroko valitsus avaldanud mingit soovi saada algatuse „Üks vöönd, üks tee“ alusel Hiina subsiidiume, et toetada CITIC Dicastali investeeringut riigis.

(199)

Komisjon ei nõustunud väitega, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames antava rahastamise puhul subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine on diskrimineeriv, kuna seda ei ole piisavalt tõendatud. Välisriigi valitsuse rahalise toetuse päritolu- või ekspordiriigi valitsusele omistamiseks vajalike tõendite nõuded ja piisavus on sätestatud Euroopa Kohtu otsusega liidetud kohtuasjades C-269/23P ja C-272/23P, nagu on kirjeldatud põhjendustes 166–167. Sel puhul oli Euroopa Kohus seisukohal, et asjaolu, et välisriigi valitsuse (antud juhul Hiina RV) antud rahalise toetuse saab omistada päritolu- või ekspordiriigile (antud juhul Maroko), võib põhineda selle viimase riigi tegevusel (55). Euroopa Kohus kinnitas samuti, et subsiidiumi puhul võib olla tegemist kolmanda riigi valitsuse välisinvesteeringuga muus kolmandas riigis asuvatesse ettevõtjatesse. See on sama olukord kui käesoleva menetluse puhul, kui Hiina valitsus on suunanud algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vahendeid otseselt või kaudselt CITIC Dicastali välisinvesteeringu jaoks Marokos DMA kaudu. Tõendite piisavuse puhul oli Euroopa Kohus seisukohal, et kõnealuse kolmanda riigi (s.o Hiina) tegevus võimaldab järeldada, et kooskõlas selle Maroko valitsusega kokkulepitud koostööga andsid nad rahalist toetust välisriigi jurisdiktsioonis investeeringut tegevale ettevõttele, s.o CITIC Dicastalile ja DMA-le (56). See piisavuse nõue on selgelt täidetud punktides 3.4 ja 3.5 esitatud kõigi märkuste ja tõendite alusel. Sel puhul ei teinud komisjon vastupidiselt DMA väitele „ekslikke järeldusi“, vaid tugines kõigile toimikus olevatele tõenditele ning täitis allesolevad lüngad, tuginedes muu hulgas alusmääruse artiklil 28 põhinevatele järeldustele, võttes arvesse Maroko valitsuse ulatuslikku koostöö puudumist neis küsimustes.

(200)

Maroko valitsuse viide Egiptuse klaaskiu ja Indoneesia roostevabast terasest lehtvaltstoodete juhtumile ei ole määrava tähtsusega, kuna vastavad faktid on erinevad ning Hiina valitsuse ja vastava ekspordiriigi tehtud koostöö tingimused on samuti erinevad. Komisjoni järeldus põhineb kõigi juhtumite puhul selle konkreetsetel faktidel ja asjaoludel. Nagu komisjon on tõendanud, näitavad käesoleva juhtumi faktid ja tõendid selgelt, et Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse kahepoolse raamistiku tingimused ning samuti nende riikide vastavad kohalikud sooduspoliitikameetmed toetasid Hiina valitsuse poolt CITIC Dicastali projektile Marokos antud rahalise toetuse omistamist Maroko valitsusele, täielikult kooskõlas normidega, mille Euroopa Kohus kehtestas liidetud kohtuasjades C-269/23P ja C-272/23P.

(201)

Maroko valitsus ja DMA väitsid samuti, et komisjon ei tõendanud, et DMA projekt tulenes Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelisest kahepoolsest koostööst. Maroko valitsus osutas faktile, et DMA asutamise ja kapitaliseerimise ajal puudus Maroko ja Hiina vaheline kahepoolne koostöö autotööstuse või algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames, Hiina valitsus ei andnud mingit soodusrahastamist DMA-le ning põhjenduses 142 osutatud kahepoolsed lepingud on oma olemuselt üldised ja ei anna konkreetset volitust DMA asutamiseks. DMA väitis, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumis, mis allkirjastati 2017. aasta novembris, s.o pärast DMA asutamise memorandumi allkirjastamist 2017. aasta septembris ja mille äriühing esitas lisana märkustele, mille ta esitas lõplike järelduste avalikustamise kohta, ei olnud ühtegi viidet äriühingule endale ega alumiiniumrataste projektidele.

(202)

Maroko valitsus väitis samuti, võrreldes CITIC Dicastali ja Hands 8ga sõlmitud vastavaid investeerimislepinguid, et need olid märkimisväärses ulatuses identsed ja et kui Hands 8 sai Maroko valitsuse antud investeerimistoetust, siis CITIC Dicastal ei saanud seda investeerimislepingus ettenähtud toetust. DMA lisas sel puhul, et investeerimislepingu teksti „Hiina Rahvavabariik soovib CITIC Dicastal Groupi kaudu anda uut hoogu oma üleilmsele kohalolule, rakendades tööstusprojekti Maroko Kuningriigis“ tõlgendati valesti. Äriühing väitis, et CITIC Dicastali otsus Marokosse investeerida oli ajendatud kaubanduslikest kaalutlustest ja strateegilistest ettevõtluseesmärkidest.

(203)

Maroko valitsus ja DMA väitsid samuti, et uurimise kohaselt ei ole mingeid Hiina pankasid, muid finantsasutusi või Hiina riigi haldusasutusi, kes toetasid DMA asutamist Marokos. Sellest järeldusest tuleneb, et DMA on rangelt CITIC Dicastali erasektori investeering, milles ei osale ja mida ei toeta mingid riigiorganid.

(204)

Investeerimisleping ei osutanud Hiina valitsuse ühelegi rahalisele kohustusele. Sel puhul väitis DMA, et põhjenduses 175 osutatud eellepingud ei sisaldanud mingeid Hiina valitsuse ega Hiina pankade või finantsasutuste rahalisi kohustusi. Ta esitas selle kohta DMA üldjuhi kirjaliku tunnistuse, kes oli väidetavalt kõnealuste dokumentide sisuga kursis.

(205)

Põhjenduses 183 osutatud investeerimislepingu konkreetne rahastamiskorraldus ei hõlmanud samuti mingit Hiina valitsuse antavat toetust. Sel puhul kordas DMA, et CITIC Dicastal võttis DMA omandi üle alles 2023. aasta lõpus.

(206)

CITIC Dicastali investeeringu rahastamine pangalaenude ja omarahastamise kombinatsioonina, mida on selgitatud investeerimislepingule lisatud investeerimiskavas, osutas väidetavalt Maroko ja mitte Hiina pankadele.

(207)

Maroko valitsus ja DMA väitsid samuti, et ametnike avaldused, näiteks DMA asutamistseremoonia ajal, on tehtud tseremoonia kontekstis ja mõeldud kahepoolsete suhete edendamiseks ning neid ei saa käsitada konkreetsete tõenditena tehase asutamisel valitsustevahelise otsese koostöö kohta.

(208)

Lisaks sellele märkis Maroko valitsus, et komisjon kasutas kasutada olevaid fakte viisil, mis ei ole kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 12.7. Maroko valitsuse väitel valis komisjon omavoliliselt faktid, mis näitavad olemuselt olukorda halvas valguses, ning tugines järelduste tegemisel ainult mittefaktilistele eeldustele ja oletustele.

(209)

Viimaks väitis DMA, et fakt, et Maroko valitsus ei olnud laiendanud tööstuse arengu ja investeerimisfondist antavat toetust DMA-le, oli vastuolus mis tahes väidetega Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö kohta, ning fakt, et CITIC Dicastal sai DMA omanikuks alles 2023. aasta lõpus, tähendab et tal ei olnud võimalik rakendada Marokos mingit algatuse „Üks vöönd, üks tee“ poliitikat.

(210)

Komisjon ei olnud nõus Maroko valitsuse ja DMA väidetega, mille kohaselt ei olnud mingeid tõendeid, et Maroko valitsus soovis selle projekti jaoks saada konkreetselt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rahastamist, ning et investeerimislepingut tõlgendati valesti ja see on praktiliselt identne teise eksportiva tootja, Hands 8ga allkirjastatud lepinguga. Punktides 3.4 ja 3.5 esitatud tõendid näitavad jällegi, et CITIC Dicastalil oli Hiina valitsuse volitus saada rahalist toetust algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ning muu Hiina poliitika alusel, mis käsitles selle välisinvesteeringut Marokos kahe valitsuse tehtava kahepoolse koostöö kontekstis, olles seega täielikult kooskõlas normidega, mille Euroopa Kohus kehtestas liidetud kohtuasjades C-269/23P ja C-272/23P. Seega saaks Maroko valitsuse väite juba selle põhjal tagasi lükata.

(211)

Komisjon märkis samuti, et ulatuslik koostöö puudumine Maroko valitsuse puhul, kes keeldus esitamast praktiliselt kõiki dokumente, mis näitavad kahepoolse koostöö üksikasju, ajendas komisjoni järeldama, et sellises vormis koostöö takistas selgelt kõnealuse küsimuse uurimist. Sellest hoolimata näitavad punktides 3.4 ja 3.5 esitatud kõik tõendid ja järeldused samuti, et sellel väitel ei ole alust, kuna Maroko valitsus oli täielikult kursis algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames antava soodusrahastamisega kui määrava tähtsusega aspektina Maroko valitsuse sooduspoliitika rahastamiseks muu hulgas autotööstuse sektoris, milles CITIC Dicastali projekt oli Hiina suurim investeering Marokos. Igal juhul märkis komisjon, et Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelist koostööd tõendavate dokumentide puhul on algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi ja algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakenduskava pealkirjas tekst „algatus „Üks vöönd, üks tee““, mis näitab, et see oli nende peamine eesmärk, ning et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rahastamine oli määrava tähtsusega, et võimaldada Maroko valitsusel saavutada sektoripõhise ja arengupoliitika eesmärke. Kõiki neid järeldusi on tagantjärgi kinnitanud tegeliku algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi tekst, mille DMA esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud oma märkuste kontekstis (vt ka põhjendused 212 ja 215). Fakti, et juurdepääs Hiina rahastamisele oli täiel määral kokkuleppe osa ja et Maroko valitsus oli sellega kursis, kinnitavad kaks erinevat Maroko kaubandus- ja välisministrit, nagu on kirjeldatud põhjendustes 155 ja 160, neist viimane konkreetselt DMA projekti puhul, ning samuti Hiina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ portaal, nagu on kirjeldatud põhjenduses 154.

(212)

Lisaks sellele oli komisjoni hinnangul üpris mõjus see, et uurimistoimikusse ei esitanud uue tõendina algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumit lõpuks Maroko valitsus, vaid DMA ise, oma lõplike järelduste avalikustamisele esitatud märkuste kontekstis. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum on valitsustevaheline leping, mis kirjeldab Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelist koostööd muu hulgas Marokos algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakendamiseks. Maroko valitsus keeldus konkreetselt seda komisjonile esitamast, kuna see sisaldas konfidentsiaalset valitsuse teavet ja selle esitamiseks oli vaja Hiina valitsuse nõusolekut, mida ei olnud väidetavalt antud. Fakt, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum oli DMA valduses ja et ta selle lõpuks esitas, tõendab veel kord, et ta oli pidanud selle saama, kuna projekti rakendati Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames tehtava tiheda koostöö kontekstis, mida näitavad muu hulgas vastastikused viited investeerimislepingu äriplaanis (vt ka põhjendus 215). Faktist, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum oli DMA valduses, saab samuti järeldada, et CITIC Dicastal tegutses tõepoolest riigiorganina, kui ta rakendas Maroko projekti eesmärgil algatust „Üks vöönd, üks tee“, kuna ta allkirjastas selle samuti Hiina valitsuse nimel. Kui DMA sidusettevõtja CITIC Dicastal ei oleks olnud riigiorgan ja väljendanud otseselt Hiina valitsuse tahet, siis ei oleks tema valduses olnud sellist konfidentsiaalset valitsustevahelist lepingut nagu algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum ja tal ei oleks olnud sellele juurdepääsu. Kõik need elemendid kinnitavad vastupidiselt Maroko valitsuse ja DMA väidetele, et DMA Maroko projekt kuulus kindlalt Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise koostöö raamesse ning algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ja Maroko valitsuse poliitika konteksti ning et CITIC Dicastal tegutses riigiorganina, kui ta rakendas projekti oma sidusettevõtja DMA kaudu.

(213)

DMA ja Hands 8 investeerimislepingute võrdluse puhul on kaks olulist erinevust, mida Maroko valitsus ja DMA ei ole nimetanud, kui nad väidavad, et nende sõnastus on sisuliselt sama või seda on valesti tõlgendatud. Esiteks, nagu on selgitatud põhjenduses 161, allkirjastas CITIC Dicastal investeerimislepingu, esindades Hiina valitsust, mis oli selgelt lepingu osaline. CITIC Dicastaliga sõlmitud lepingu konkreetset sõnastust, s.o „Hiina Rahvavabariik CITIC Dicastal Groupi kaudu [...]“ ei ole kuskil Hands 8 lepingus, mis allkirjastas lepingu enda ja mitte oma valitsuse nimel.

(214)

Teiseks, kuigi on tõsi, et CITIC Dicastali investeerimislepingu põhisosas ei ole osutatud algatusele „Üks vöönd, üks tee“, on selle äriplaanil, mis on sellele lisatud ja on seega selle lahutamatu osa, konkreetne jaotis algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ja poliitika „Made in China 2025“ rakendamise kohta, erinevalt Hands 8 investeerimislepingust ja selle lisadest. Selles lisas osutatakse samuti konkreetselt 2017. aasta novembri algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumile, Maroko kuninga 2016. aasta riigivisiidile ning sellest tulenevale deklaratsioonile Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise strateegilise koostöö loomise kohta. Komisjon märkis samuti, et vastupidiselt DMA väidetele on Maroko valitsuse ja CITIC Dicastali vahelisest vastastikuse mõistmise memorandumist kaks versiooni, esimene neist on allkirjastatud 2017. aasta septembris ja teine (lõplik) 2017. aasta novembris, s.o täpselt samal ajal kui algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum. Seega puudub ajaline erinevus algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi ja DMAsse investeerimist käsitlevate tõendavate dokumentide vahel.

(215)

Kolmandaks saab fakti, et algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandum on tõepoolest rahalise toetuse alus ja mitte ainult üldine avaldus kahepoolse koostöö kohta, nüüd kinnitada dokumendi tegeliku sisu põhjal. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumi esitas lõpuks toimikusse DMA oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumis on tõepoolest toodud esile, et vastastikuse mõistmise memorandumi üks eesmärkidest on toetada projekte, mis on seotud algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis Hiina täiendavasse tootmisvõimsusesse investeerimisega ja et koostööd tegevate riikide finantsasutusi julgustatakse andma neile projektidele rahalist toetust. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel on käesoleva põhjenduse eesmärgil kasutatud selle teksti konkreetsed tsitaadid esitatud DMA-le ja Maroko valitsusele eraldiseisvas järelduste avalikustamises.

(216)

Neljandaks, on üksikasjalikumaid järeldusi ja tõendeid, mis näitavad, kuidas riigiorganina tegutsevad Hiina pangad ja Hiina valitsus andsid algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis rahastamist konkreetselt DMA projektile, ulatuslikult kirjeldatud punktides 3.4 ja 3.5, ning käesolevas punktis on neid edasi arendatud. Konkreetselt põhjenduses 176 nimetatud eellepingute puhul märgib komisjon, et äriühing ei esitanud ühtegi algset kirja ja et Maroko valitsuse esitatud teabes osutati otseselt Hiina pankade (ja mitte Maroko pankade) poolsele rahastamisele, samas kui DMA esitatud kirjalik tunnistus osutab teatavatele äriühingutele, kes osalesid DMA kapitali suurendamises, ja ei puutu seega asjasse. Komisjon soovib samuti juhtida tähelepanu sellele, et ainus Maroko panga antud laen anti alles 2023. aastal, s.o viis aastat pärast DMA algset asutamist.

(217)

Viiendaks ei ole samades punktides ja käesolevas punktis käsitletud riigiametnike avaldused tehtud lihtsalt tseremoonia kontekstis ja neid käsitletakse asjakohaste tõenditena Maroko valitsuse ametnike seisukohtade kohta nende ametiülesannete täitmisel. Seega on need koos muude tõenditega, mida komisjon on arvesse võtnud, asjakohased nendes küsimustes järelduste tegemiseks, seda enam lähtuvalt alusmääruse artiklist 28 selles uurimise aspektis Maroko valitsuse koostöö täieliku puudumise kontekstis.

(218)

Viimaks väite puhul, et Maroko valitsus andis tegelikult investeerimislepingus ette nähtud investeerimistoetuse ainult Hands 8-le ja mitte CITIC Dicastalile, tulenes see ainult faktist, et viimatinimetatu ei täitnud teatavaid tingimusi kõnealuse toetuse saamiseks. Kui need asjaolud midagi näitavad, siis seda, et CITIC Dicastal ei vajanud tegelikult Maroko valitsuse investeerimistoetust, eeldatavasti kuna algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames antav märkimisväärne Hiina soodusrahastamine oli juba piisav investeerimisvajaduste katmiseks. Need elemendid näitavad samuti, et Hiina valitsus oli täiendav partner Maroko valitsuse sisetööstuspoliitika edukal rakendamisel lähtuvalt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames kättesaadavast rahastamisest, erinevalt Lõuna-Koreast, mis ei pakkunud kõnealust samalaadset soodusrahastamist. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(219)

Maroko valitsus vaidlustas samuti komisjoni järeldused Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse ühise järelevalve kohta DMA asutamise ja arendamise üle, näiteks juhtkomitee kaudu, mille Maroko valitsus moodustas projekti rakendamise järelevalveks, ning samuti CITIC Dicastali rolli Hiina valitsuse esindajana ja äriühingu käsitamise riigiorganina.

(220)

Kuna Maroko valitsus koostööd ei teinud, tugines komisjon alusmääruse artikli 28 kohaselt toimikus olevatele asjakohastele tõenditele. Investeerimislepingus osutatud juhtkomitee on üks sellistest ühisorganitest, mis on loodud investeerimisprojekti nõuetekohase rakendamise järelevalve tegemiseks, mis näitab, et kahepoolset koostööd kontrolliti ja rakendati proaktiivselt valitsuse järelevalve all. Lisaks sellele on algatuse „Üks vöönd, üks tee“ vastastikuse mõistmise memorandumis samuti osutatud kahepoolse koostöö mehhanismidele, et teha järelevalvet vastastikuse mõistmise memorandumiga hõlmatud ühisprogrammide rakendamise üle ja seda koordineerida. See oli koos muude kasutada olevate faktidega, millele komisjon tugines, oluline element järelduste tegemiseks täiendava koostöö puudumise kontekstis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(221)

Komisjon leidis, et CITIC Dicastali projekt Marokos sai kasu Hiina valitsuse toetusest. Tõendid näitasid, et ajavahemikus 2017–2023 sai CITIC Dicastal Hiina valitsuse antud toetusi ning sooduslaene Hiina finantsasutustelt (sh seotud pankadelt), kes tegutsesid riigiorganitena. Need rahalised vahendid eraldati (vähemalt osaliselt) CITIC Dicastali projektile Marokos. Rahaliste vahendite otse DMA-le (CITIC Dicastali nimel Maroko projekti jaoks kokku lepitud arendaja) tagamise asemel leidis komisjon ammendavaid tõendeid selle kohta, et CITIC Dicastal, kes tegutses riigiorganina, suunas Hiina valitsuselt saadud rahalisi vahendeid mitme sidusettevõtja kaudu. Täpsemalt andis CITIC Dicastal laene Dicastal HK-le, mis andis seejärel 100 miljoni euro väärtuses laene DMA-le. CITIC Dicastal suurendas samuti Changsha Dicastali rahavoogu ajavahemikus 2018–2020; (57) Changsha Dicastal on partner äritegevuses ja seega CITIC Dicastaliga seotud ning toetas DMA tegevust otseselt seadmeid tagades või kaudselt CITIC Dicastali teise sidusettevõtja (Dicastal Asia) ja DMA omaniku kaudu, mis andis DMA-le mitu laenu ja kapitalisüsti. Lisaks sellele kasutas CITIC Dicastal Wisdomit DMA-le täiendavate laenude ja odavate sisendite tagamiseks. 2024. aasta jaanuaris, kui Maroko projekt oli edukalt käigus, omandas CITIC Dicastal äriühingu Dicastal Asia ning sai seega sisuliselt DMA ainuaktsionäriks. Seega järeldas komisjon, et DMA sai kasu rahalisest toetusest, mida CITIC Dicastal andis oma sidusettevõtjate kaudu.

(222)

Nagu on selgitatud punktis 3.5.1, näitasid investeerimisprojekti käsitlevad asjakohased dokumendid selgelt, et CITIC Dicastal sai Maroko projekti rakendamiseks vajalikku rahastamist algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ning Hiina valitsuse rakendatud muu sooduspoliitika raames. Eelkõige näitasid toimikus olevad tõendid, et CITIC Dicastal sai ajavahemikus 2017–2023 mitu toetust erinevatelt Hiina valitsuse üksustelt, sh investeeringute ja väliskaubanduse jaoks (58). Tõendid näitasid samuti, et CITIC Dicastal sai ajavahemikus 2017–2023 otseselt või kaudselt märkimisväärses summas sooduslaene väga madala intressimääraga välistelt Hiina pankadelt ja muudelt finantsasutustelt ning samuti sidusettevõtjatelt CITIC Bank ja CITIC Finance (59).

(223)

CITIC Dicastal sai otseselt või kaudselt sooduslaene järgmistelt sõltumatutelt pankadelt:

(224)

Lisaks sellele sai CITIC Dicastal laene seotud pankadelt/finantsasutustelt CITICi kontsernist:

(225)

Need pangad ja finantsasutused tagasid suures koguses rahalisi vahendeid, et katta mitmekordselt Marokos tehtavate investeeringute väärtus, mille kohta oli võetud kohustus investeerimislepingus. Nende laenude ligikaudne kogusumma, mis nomineeriti mitmes valuutas, on mitu miljardit eurot ajavahemikus 2017–2023. Ligikaudu kolmandik neist laenutest nomineeriti eurodes. Seda valuutat kasutati Maroko investeerimisprojekti investeerimislepingus alusvaluutana. Nagu on näidatud punktides 3.4.3 ja 3.5.1, rakendas CITIC Dicastal Marokosse investeerides algatust „Üks vöönd, üks tee“. Seega on mõistlik praeguse juhtumi asjaolude puhul järeldada, et CITIC Dicastal suunas vähemalt osa kõnealustest märkimisväärsetest välistest rahalistest vahenditest, mis saadi Hiina valitsuselt ja Hiina pankadelt, oma sidusettevõtjate kaudu DMA-le, et rahastada investeerimisprojektiga hõlmatud tehaste rajamist ja muid kulusid, ning samuti Marokos tegutsemise käibekapitali.

(226)

Nende CITIC Dicastali saadud sooduslaenude puhul hindas komisjon, kas eespool nimetatud Hiina pangad ja finantsasutused andsid CITIC Dicastalile rahalist toetust, tegutsedes „riigiorganina“ alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a ja artikli 2 punkti b tähenduses, tõlgendades seda lähtuvalt asjakohasest WTO kohtupraktikast.

(227)

WTO asjakohase kohtupraktika (60) kohaselt on riigiorgan ettevõte, mis „omab või täidab valitsusasutuse volitusi või millele need on antud“. Seda, kas tegemist on riigiorganiga, tuleb uurida iga juhtumi puhul eraldi, võttes nõuetekohaselt arvesse „asjaomase ettevõtte põhiomadusi ja ülesandeid“, selle ettevõtte „ja valitsuse vahelisi suhteid“ ning „selle riigi õigus- ja majanduskeskkonda, kus uuritav ettevõte tegutseb“. Sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest võivad asjaomased tõendid hõlmata i) tõendeid selle kohta, et „ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid“, eelkõige kui need tõendid viitavad „pidevale ja süstemaatilisele tegevusele“, ii) tõendeid, mis käsitlevad „uuritava ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud valitsuse poliitika ulatust ja sisu“, ja iii) tõendeid selle kohta, et valitsus „kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt“. Selle uurimisel, kas tegemist on riigiorganiga, peab uurimist läbiviiv ametiasutus „hindama ja võtma arvesse ettevõtte kõiki asjakohaseid tunnuseid“ ning kontrollima kõiki tõendeid, mis võivad hindamise seisukohast olulised olla, vältides seejuures „keskendumist üksnes või põhjendamatult ühele tunnusele, võtmata nõuetekohaselt arvesse teisi tunnuseid, mis võivad olla asjakohased“.

(228)

Selleks et konkreetsel juhul nõuetekohaselt iseloomustada ettevõtet kui riigiorganit, võib olla asjakohane kaaluda, „kas [ettevõtte] ülesanded või tegevus liigitatakse asjaomase liikme õiguskorras tavaliselt valitsuse ülesanneteks või tegevuseks“, ning WTO liikmete ettevõtete liigitamist ja ülesandeid üldiselt. Seega võib asjaolu, kas ülesanded või tegevus liigitatakse asjaomase liikme õiguskorras tavaliselt valitsuse ülesanneteks või tegevuseks, olla asjakohane kaalutlus selle kindlakstegemisel, kas konkreetne ettevõte on riigiorgan või mitte.

(229)

On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele.

(230)

Tõendid selle kohta, et valitsus kontrollib üksust ja selle toimimist sisuliselt, võivad teatavatel asjaoludel tõendada seda, et asjaomasel ettevõttel on valitsusasutuse volitused ja ta teostab neid volitusi valitsusasutuse ülesandeid täites. Valitsuse omanduses olemine ei ole küll määrav kriteerium, kuid koos muude elementidega võib selle näol olla tegemist tõendiga. Kuid, nagu WTO kohtupraktika samuti kinnitas, (61)„ei piisa“ ettevõtte ja valitsuse üksnes formaalsete seoste olemasolust „tõenäoliselt“ valitsusasutuse volituste kindlakstegemiseks. Seega näiteks ainult fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita iseenesest, et valitsus kontrollib selle ettevõtte toimimist sisuliselt, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et selline sisuline kontroll on olemas, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte teostab valitsusasutuse volitusi.

(231)

Selle uurimisel, kas tegemist on riigiorganiga, ei keskenduta küsimusele, kas tegevus, millest rahaline toetus väidetavalt tuleneb, on loogiliselt seotud kindlakstehtud „valitsusasutuse ülesandega“. Sellega seoses ei ole WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a alapunkti 1 kohase riigiorgani kindlakstegemist käsitleva õigusliku normiga ette nähtud teatavas ulatuses või teatavat laadi seost, mis tuleb kindlakstehtud valitsusasutuse ülesande ja konkreetse asjaomase rahalise toetuse vahel kindlaks teha. Pigem sõltub asjaomane kahju kõnealust tegevust ellu viivast ettevõttest, tema põhiomadustest ja tema suhtest valitsusega. Selline keskendumine ettevõttele, mitte tegevusele, millest rahaline toetus väidetavalt tuleneb, on kooskõlas asjaoluga, et „valitsuse“ (kitsamas tähenduses) ja „riigiorgani“„põhiomadused on teataval määral ühised või kattuvad“, see tähendab, nad on mõlemad oma laadilt „valitsusasutused“.

(232)

Ettevõtte tegevuse või tavade näol võib kahtlemata olla tegemist riigiorgani kindlakstegemise seisukohast olulise tõendiga. Ettevõtte tegevus, eelkõige kui see viitab „pidevale ja süstemaatilisele tegevusele“, on tõepoolest üks mitmesugust liiki tõenditest, mis sõltuvalt iga uurimise asjaoludest võib näidata ettevõtte põhiomadusi ja tema suhet valitsusega kitsamas tähenduses. Selliste tõendite hindamise eesmärk on aga vastata kesksele küsimusele, kas ettevõttel endal on põhiomadused ja ülesanded, mille alusel saaks ta liigitada riigiorganiks. Näiteks menetluses DS 379 hõlmas asjaomane hinnang selle kohta, kas riigi omanduses olevate Hiina kommertspankade (edaspidi „riigi omanduses olevad kommertspangad“) puhul on ettevõtte näol tegemist riigiorganiga, teavet, mis näitas, et i) „[r]iigi omanduses olevate kommertspankade peakontorite tegevjuhid on valitsuse määratud ja [HKP-l] on nende valiku üle jätkuvalt suur mõju“ ja ii) riigi omanduses olevatel kommertspankadel „puuduvad endiselt piisavad riskijuhtimis- ja analüütilised oskused“. Need tõendid ei piirdunud riigi omanduses olevate kommertspankade laenuandmistegevuse kui sellisega, vaid kirjeldasid pigem nende korralduslikke tunnuseid, otsustamisvolituste ahelaid ja üldist suhet Hiina valitsusega. Seega märkis apellatsioonikogu menetluses DS 379, et kuigi Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium võttis arvesse tõendeid riigi omanduses olevate kommertspankade tegevuse kohta [„laenude andmine“], siis tegi ta seda uurimise raames, mis käsitles nende ettevõtete põhiomadusi ja suhet Hiina valitsusega. Need riigi omanduses olevad kommertspangad täitsid Hiina valitsuse nimel valitsusasutuse ülesandeid.

(233)

Peale selle pidas apellatsioonikogu oluliseks ka asjaolu, et kõnealune valitsus ei teinud uurimises koostööd. Apellatsioonikogu kinnitas menetluses DS 379 Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi järeldust, et kaetud paberit käsitlevas uurimises olid riigi omanduses olevad kommertspangad „riigiorganid“, järgmistel kaalutlustel: i) Hiina pangandussektor on peaaegu täielikult riigi omanduses, ii) kommertspangandusseaduse artikkel 34, milles on sätestatud, et pangad peavad „viima oma laenutegevust ellu vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitikast“, iii) dokumenteeritud tõendid, mis näitavad, et riigi omanduses olevatel kommertspankadel puuduvad endiselt piisavad riskijuhtimis- ja analüütilised oskused, ja iv) asjaolu, et „[kõnealuse] uurimise käigus ei saanud [Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium] vajalikke tõendeid, mis oleksid võimaldanud paberitööstusele antavate laenude taotlemise, andmise ja hindamise protsessi igakülgselt dokumenteerida (62)“.

(234)

Selleks et käsitada kõnealuseid riigi omanduses olevaid ettevõtteid riigiorganina, ei pea Hiina valitsus neid tingimata kontrollima seoses iga sisendite müügiga järgmise etapi tootjatele.

(235)

Komisjon hindas, kas CITIC Dicastali otseselt või kaudselt rahastavad Hiina pangad ja finantsasutused tegutsesid „riigiorganina“ lähtuvalt eespool kokkuvõtlikult esitatud asjakohastest normidest ja kohtulahenditest. Komisjon otsis konkreetsemalt teavet riigi omanduses olemise kohta ning ametlikke kaudseid tõendeid selle kohta, et need pangad on valitsuse kontrolli all. Ta keskendus seejärel nende pankade põhilistele omadustele ja funktsioonidele ning nende suhtele Hiina valitsusega, sh analüüsides tõendeid riigipoolse kaudse kontrolli kohta, Hiina valitsuse sekkumist turule konkreetsete poliitikaeesmärkide saavutamiseks, kas Hiina valitsusel oli tähenduslik kontroll nende laenuandmispoliitika ja riskihindamise üle ning kas need äriühingud täitsid Hiina valitsuse nimel valitsusasutuse ülesandeid.

(236)

Nagu on märgitud eespool, keeldus Hiina valitsus uurimises koostööd tegemast. Seetõttu hindas komisjon kättesaadava teabe põhjal, kas asjaomased Hiina finantsasutused tegutsesid riigiorganina lähtuvalt kasutada olevatest faktidest. Sel otstarbel tugines komisjon oma järelduste puhul eelnevatele uurimistele ja asjakohastele elementidele.

(237)

Nagu on märgitud klaaskiust kangaste subsiidiumivastase uurimise punktides 3.4.1.2–3.4.1.5 ning klaaskiu uurimise punktides 3.3.1.2–3.3.1.4, loetles komisjon konkreetselt riigi omanduses olevad pangad ja muud finantsasutused, mille puhul leiti, et need on riigiorganid. Loetelu sisaldab enamikku põhjendustes 223 ja 224 loetletud pankadest ja finantsasutustest, mis andsid Dicastali kontsernile otsest või kaudset rahastamist, kuna need on Hiina riigi omanduses olevad pangad ja/või on olemas ametlikud kaudsed tõendid Hiina valitsuse kontrolli kohta nende pankade üle. Lisaks tegi komisjon klaaskiust kangaste ja klaaskiu subsiidiumivastaste uurimiste samades punktides järelduse, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku kõigile Hiinas tegutsevatele pankadele ja finantsasutustele, mida Hiina valitsuse määratud ning tema ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega teostas Hiina valitsus kõigi riigi omanduses olevate pankade ning Hiinas tegutsevate muude pankade ja finantsasutuste üle sisulist kontrolli normatiivse raamistiku abil.

(238)

Lisaks klaaskiust kangaste ja klaaskiu subsiidiumivastastes uurimistes sätestatud üldisele õigusraamistikule, kohaldati nende finantsasutuste poolt CITIC Dicastalile antava soodusrahastamise suhtes kogu õiguslikku konteksti, mis on märgitud punktis 3.4 sätestatud kahepoolse koostöö kontekstis, ning konkreetset õiguslikku poliitikat ja soodustuste poliitika majanduslikku konteksti, mida Hiina rakendab alumiiniumrataste sektoris, nagu on kirjeldatud punktis 3.5.2.1.3.

(239)

Kõigi eespool märgitud faktide ja tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks, et kogu Hiina poliitika ning kõnealused riigi omanduses olevad pangad ja samuti kõik muud Hiina pangad ja finantsasutused, kes CITIC Dicastali rahastavad, rakendasid eespool märgitud õiguslikku raamistikku alumiiniumrataste sektoris valitsuse ülesannete täitmisel. Seepärast olid nad „riigiorganid“ alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses koostoimes alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunktiga a.

(240)

Täiendavad selgitused selle välisrahastamise kohta on esitatud punktides 3.4.3, 3.5.1 ja 3.5.2.1.3. Kuna CITIC Dicastal ja üldisemalt CITICi kontsern rakendasid Marokos investeerimisprojekti algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis ning võttes arvesse selle projekti märkimisväärseid investeerimisvajadusi ning CITIC Dicastali konkreetset olukorda, mida on selgitatud punktis 3.5.2.1.2, on mõistlik järeldada, et vähemalt osa sellest välisrahastamisest kasutati Maroko projekti rahastamiseks. CITIC Dicastal rakendas investeerimislepingust tulenevaid rahastamisnõudeid mitmes etapis. Konkreetselt ei antud rahastamist otse DMA-le, vaid kaudselt CITIC Dicastali kontrolli all oleva mitme vahendava äriühingu kaudu, nagu on täpsemalt selgitatud punktis 3.5.2.1.2.

(241)

Maroko valitsusega investeerimislepingut rakendades otsustas CITIC Dicastal suunata soodusrahastamise DMA-le, mis on Maroko projekti rakendamiseks loodud rakendusettevõte, järgmise nelja sidusettevõtja kaudu:

(242)

Investeerimislepingu rakendamise ajal esinenud konkreetse olukorra tõttu, mida on kirjeldatud põhjendustes allpool, ei andnud CITIC Dicastal Maroko projekti jaoks vajalikke rahalisi vahendeid DMA-le otse. Selle asemel otsustas ta kasutada sel otstarbel keerukamat korraldust kõnealuste sidusettevõtjate kaudu. Samal ajal tagas CITIC Dicastal kindla kontrolli kõnealuste vahendite liikumise üle nende ettevõtjate kaudu, nagu on samuti täpsustatud allpool.

(243)

Pärast investeerimislepingu allkirjastamist 2018. aasta juulis muudeti 2019. aastal põhjalikult CITIC Dicastali aktsionäride struktuuri. Kuigi see oli algselt CITIC Group Corporationi täisomandis (kaudne) tütarettevõtja, kanti 2019. aastal ligi 60 % selle aktsiatest üle teistele aktsionäridele. Aktsiate üleandmine viidi lõpule alles 2020. aasta lõpus, nagu kinnitab CITIC Dicastali kõige hiljutisem kapitalihindamise aruanne. Äriühing jäi CITIC Group Corporationi mitte täisomandis tütarettevõtjaks ning selle finantstulemused konsolideeritakse jätkuvalt CITIC Group Corporationi finantsaruandesse.

(244)

Võttes arvesse selle omandi muutumist, ei viinud CITIC Dicastal Maroko investeerimisprojekti otse ellu. Selle asemel suhtles ta mitme äripartneriga, et rakendada projekt kooskõlas investeerimislepingus märgitud ajakavaga.

(245)

Maroko eksportiva tootja DMA asutas esialgu Kerry Invest Pty Ltd, äriühing, kes panustas 99 % algsest omakapitalist. Kerry Investi ainuaktsionär on CITIC Dicastal Australia Pty Ltd (mis lõpetas tegevuse 2018. aastal) endine direktor/sekretär.

(246)

Samal ajal pöördus CITIC Dicastal oma äripartneri Changsha Dicastali poole, nagu on täpsemalt selgitatud punkti 3.5.2.1.2 alapunktis b, ettepanekuga teha koostööd Maroko investeerimisprojektis. Sellest sai Changsha Dicastaliga ärialane kokkulepe, nagu kinnitas CITIC Dicastali esindaja DMA ruumides tehtud kontrollkäigu ajal. Sellest lähtuvalt sai DMAst Changsha Dicastali kaudne tütarettevõtja selle Hongkongi tütarettevõtja Dicastal Asia kaudu, mis asutati 2018. aasta novembris Maroko investeerimisprojekti rakendamiseks.

(247)

2023. aasta lõpus võttis CITIC Dicastal algse investeerimisprojekti ametlikuks lõpetamiseks ametlikult üle Dicastal Asia omandi (Hongkongi tütarettevõtja Dicastal HK kaudu), seega saades sisuliselt DMA ainuaktsionäriks (63). Seega „omandas“ CITIC Dicastal ka DMA tasumata võlad Changsha Dicastali ees kohaletoimetatud kapitalikauba eest, nagu on selgitatud punkti 3.5.2.1.2 alapunktis b. Omandi muudatus registreeriti 30. jaanuaril 2024.

(248)

Toimikusse lisatud tõendid näitavad, CITIC Dicastal oli DMAga seotud ning seda käsitati Maroko investeeringu investori ja projekti omanikuna isegi enne, kui ta sai lõpuks ametlikult DMA omanikuks, nagu on selgitatud põhjendustes allpool.

(249)

Esiteks, nagu on selgitatud punktis 3.4.3, asutati DMA lähtuvalt investeerimislepingust, mille CITIC Dicastal allkirjastas Hiina valitsuse nimel Maroko valitsusega. Investeerimislepingus on CITIC Dicastal määratletud investorina ning investeerimisprojekti juhtiva partnerina. Nagu on samuti selgitatud punktides 3.4.3 ja 3.5.1, on investeerimislepingu artikli 7 kapitalinõudes täpsustatud, et investor (CITIC Dicastal) võtab kohustuse tagada rakendusettevõtte kogu kapitali ja hääleõiguse ning et osakapital ja hääleõigus on otseselt CITIC Dicastalil ning et aktsiatel on säilitamisperiood 15 aastat võimaliku varajase võõrandamise erimenetlusega kokkuleppel Maroko valitsusega.

(250)

Teiseks käsitasid välised osalised CITIC Dicastali alati projekti tegeliku omanikuna ja/või ta tutvustas ennast selliselt. Seda näitas muu hulgas 2021. aastal Attijari International Bankile esitatud DMA laenutaotluse hindamine ning CITIC Limitedi finantsaruannete analüüs, milles osutati 2019. juulis Marokos uue tootmistehase esimese etapi avamisele (64).

(251)

Kolmandaks oli DMA tegelikul aktsionäril ajavahemikus 2018–2023 Changsha Dicastalil CITIC Dicastaliga ühine arusaam Maroko investeerimisprojektist, nagu seda on selgitatud põhjenduses 246. Lisaks sellele allkirjastas Cangsha Dicastal CITIC Dicastaliga ainutootmislepingu, nagu on täpsemalt selgitatud põhjendustes 256 ja 259, muutes selle täielikult sõltuvaks CITIC Dicastalist kui selle ainukesest kliendist.

(252)

Viimaks allkirjastas DMA CITIC Dicastaliga ainutootmislepingu, milles ta võttis kohustuse eraldada kogu oma tootmisvõimsus CITIC Dicastali toodetele. Ta sai samuti õiguse kasutada ja kuvada CITIC Dicastali logo oma toodetel ja ruumides. Sellest lähtuvalt sai CITIC Dicastalist DMA ainuke otsene klient. Samal ajal vastutas CITIC Dicastal DMA toodetud alumiiniumrataste ainsa omanikuna rataste autotootjatele müümise hankemenetluse eest.

(253)

Lähtuvalt neist elementidest leidis komisjon, et DMA oli seotud CITIC Dicastaliga DMA loomise hetkest alates, vähemalt kooskõlas komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (edaspidi „liidu tolliseadustiku rakendusmäärus“) (65) artikli 127 lõike 1 punktiga b või lõikega 2. Pärast eespool kirjeldatud ametlikku ülevõtmist 2023. aasta novembris sai DMA samuti CITIC Dicastaliga ametlikult seotuks kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punktiga e.

(254)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et ta ei olnud CITIC Dicastali sidusettevõtja ja et komisjon tegi eksliku järelduse, kui ta jõudis seisukohale, et CITIC Dicastal andis DMA-le rahalist toetust.

(255)

Komisjon märkis, et see DMA väide oli lihtne avaldus, mida ei toetanud mingid tõendid. Nagu on näidatud käesolevas punktis, ei põhinenud komisjoni seisukoht ekslikel järeldustel, vaid toimikus kättesaadaval mitmel objektiivsel faktil ja tõendil kooskõlas alusmääruse artikliga 28. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(256)

Changsha Dicastal ei ole CITIC Dicastali aktsionär. See on siiski allkirjastanud CITIC Dicastaliga ainutootmislepingu, mille alusel Changsha Dicastal kasutab selle täielikku tootmisvõimsust Dicastali kaubamärgi all alumiiniumrataste tootmiseks. CITIC Dicastal omalt poolt on võtnud kohustuse osta Changsha Dicastali tooteid oma lõppklientidele müümiseks.

(257)

Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 246, oli Changsha Dicastalil CITIC Dicastaliga Maroko investeeringu asjus ühine ärialane arusaam. Maroko valitsusega investeerimislepingu õigeaegse rakendamise valdkonnas koostöö tegemise eest võttis CITIC Dicastal kohustuse „suurendada oma toetust Changsha Dicastalile“ Hiina siseturul. See väljendus Changsha Dicastali rahavoo suurenemises. Äriühingu müügikasum suurenes märkimisväärselt ajavahemikus 2018–2020, võrreldes enne 2017. aastat ja pärast 2020. aastat saavutatud kasumiga. Changsha Dicastal sai seega täiendavaid vahendeid Marokos investeerimistegevuse rahastamiseks. 2018. aastal esitas Changsha Dicastal CITIC Dicastalile nõude ulatuses, mis vastab sobilikult Dicastal Asia kaudu DMA-le 2019. aastal üle kantud kapitalisüstile (66).

(258)

Seega, kuigi need äriühingud ei olnud üksteise aktsionärid, leidis komisjon, et need olid vähemalt tunnustatud äripartnerid kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punktiga b ja lõikega 2.

(259)

Kuna CITIC Dicastal oli Changsha Dicastali ainus klient tootmislepingu alusel, oli ta selle ainus tuluallikas. Kooskõlas eespool kirjeldatud ärialase ühise arusaamaga investeerimisprojektist suutis CITIC Dicastal kontrollida Changsha Dicastali rahavoogu ning mõjutada selle suunamist ja kasutamist.

(260)

Changsha Dicastal varustas DMAd suurema osaga alumiiniumrataste tootmiseks kasutatud seadmetest. Kuigi need ostud tehti ajavahemikus 2018–2022 ja enamik seadmetest toimetati kohale 2020. aastal, ei olnud investeerimisprojekti algusest tasutud rohkem kui 90 % omandatud seadmete väärtusest. Seega andis Changsha Dicastal DMA-le intressita soodusrahastamist seadmete tarne arvete hilinenud tasumise teel.

(261)

Lisaks sellele kandis Changsha Dicastal oma Hongkongi tütarettevõtja Dicastal Asia kaudu DMA-le üle täiendavad vahendid, nagu on põhjalikumalt kirjeldatud allpool.

(262)

Dicastal Asia on Changsha Dicastali otsene täisomandis tütarettevõtja, mis loodi ainult Marokosse tehtava investeeringu rakendamise eesmärgil. Kuigi see on registreeritud Hongkongis, ei ole sellel Hongkongis töötajaid ja seal ei säilitata ka selle aruandeid. Selle töötajad ja aruanded asuvad hoopis CITIC Dicastali peakorteris Qinhuangdaos (Hiina RVs), nagu tehti kindlaks 2024. aastal toimunud kontrollkäigu ajal, s.o pärast seda, kui CITIC Dicastal võttis DMA üle (Dicastal HK ja Dicastal Asia kaudu). Dicastal Asial ei olnud muud äritegevust peale Maroko investeerimisprojekti, mille lõppinvestor oli CITIC Dicastal. Seega leiti, et Dicastal Asia tegevust kontrollisid CITIC Dicastali ärieesmärgid Marokos.

(263)

Seetõttu leidis komisjon, et Dicastal Asia oli seotud CITIC Dicastaliga selle tunnustatud äripartnerina liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punkti b kohaselt ning CITIC Dicastal suunas seda DMA-le soodusrahastamist andma.

(264)

Dicastal Asia andis DMA-le erinevas vormis soodusrahastamist, mis muudeti lõpuks aktsionäride omakapitaliks.

(265)

DMAd rahastati alates selle loomisest kuuelt riskikapitaliettevõtjalt saadud laenude kaudu. DMA registreeris need võlad oma raamatupidamisaruannetes tasumisele kuuluvatena. 2021. aastal võttis Dicastal Asia need võlad üle. Dicastal Asia kasutas algsete investorite nõuete tasumiseks mitmeid laene Wisdomilt.

(266)

Lisaks riskikapitaliettevõtjatelt saadud vahenditele rahastati DMAd alates selle asutamisest ka kokku kuue Dicastal Asialt saadud laenu kaudu. Dicastal Asia rahastas neid laene Changsha Dicastali suuremast kapitalisüstist ja Changsha Dicastali antud laenust.

(267)

Kui Dicastal Asia sai 2021. aastal eelmistes põhjendustes kirjeldatud tehingutest tuleneva DMA võla ainuomanikuks, siis muutis ta võla DMAsse tehtava kapitalisüsti suurendamiseks.

(268)

Lisaks sellele andis Dicastal Asia 2021. aastal DMA-le finantslaenu. Laen oli intressivaba ja DMA maksis laenu põhisumma tagasi alles 2023. aasta lõpus. Nagu on selgitatud eespool, tagati see laen mitme laenuga, mille Dicastal Asia sai Wisdomilt.

(269)

Dicastal HK on Hongkongis registreeritud ja CITIC Dicastali ainuomandis tütarettevõtja. Sarnaselt Dicastal Asiale kinnitas kontrollkäik, et äriühingul ei olnud töötajaid ega aruandeid Hongkongis, vaid need olid Qinhuangdaos, CITIC Dicastali ruumides. Dicastal HK asutati enne, kui CITIC Dicastal otsustas Marokosse investeerida. Äriühing kasutas seda varem Euroopas asuvatesse tütarettevõtjatesse investeerimiseks. Pärast Maroko projekti algatamist kasutati seda, et anda soodusrahastamist DMA-le kui Euroopa autotootjate peamisele alumiiniumrataste tarnijale.

(270)

Seega leidis komisjon, et Dicastal HK oli seotud CITIC Dicastaliga liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punkti e kohaselt ning CITIC Dicastal kontrollis seda ja suunas seda DMA-le soodusrahastamist andma.

(271)

2020. aastal andis Dicastal HK DMA-le eurodes nomineeritud finantslaenu. Laenu põhisumma maksti uurimisperioodil tagasi mitme osamaksena. Dicastal HK sai omakorda mitu laenu CITIC Dicastalilt, mis katsid DMA-le laenatud vahendid.

(272)

DMA hankis suurema osa alumiiniumist valuplokkidest, mis on alumiiniumrataste tootmiseks kasutatav peamine tooraine, Wisdomilt. Nagu on selgitatud punktis 3.2.2, näitas uurimine Wisdomi ja Dicastali kontserni vahelisi ebatavalisi äritehinguid. Komisjon analüüsis seega Wisdomi ja kontserni vahelist võimalikku suhet. Nagu on järeldatud allpool, leidis komisjon, et Wisdom oli kasutada olevate faktide kohaselt Dicastali kontserniga seotud.

(273)

Wisdom küsis alumiiniumist valuplokkide tagamiseks DMA-lt märksa madalamat hinda kui oli sõltumatult tarnijalt ostetavate valuplokkide hind. Lisaks sellele ei maksnud DMA hoolimata kokku lepitud 90päevasest maksetähtajast 2023. aastal saadud alumiiniumist valuplokkide eest. Seega andis Wisdom DMA-le rahastamist alumiiniumist valuplokkide soodushinna ja vastavate tarnete eest maksete hilisema sissenõudmise teel.

(274)

Lisaks sellele andis Wisdom Dicastal Asiale mitu laenu koguväärtuses kümnetes miljonites eurodes, mida kasutati lõpuks DMA omakapitali suurendamiseks ja finantslaenu andmiseks, nagu on selgitatud eespool alapunktis c.

(275)

Lähtuvalt nendest tehingutest, toimikusse lisatud dokumentidest ja Dicastali kontserni tehtud kontrollkäikude jooksul kogutud tõenditest, nagu on samuti selgitatud punktis 3.2.2, oli komisjonil põhjust olla seisukohal, et Wisdom on Dicastali kontserni sidusettevõtja. Oma hinnangus arvestas komisjon järgmisi asjaolusid.

(276)

Wisdom asutati Hongkongis 2019. aasta novembris registreeritud kapitaliga 100 Hongkongi dollarit (ligikaudu 12,50 eurot). Äriühing asutati Hiina kodanikust ainuaktsionäri poolt.

(277)

Nagu on märgitud punktis 3.2.2, leidis komisjon, et Wisdomi ainuaktsionärina tegutsev Hiina kodanik oli registreeritud Qinhuangdaos, linnas, mis on CITIC Dicastali õigusjärgne tegevuskoht. Lisaks sellele selgus, et Wisdomil oli Hongkongis sama registreeritud juriidiline aadress kui Dicastali kontserni kahel Hongkongis tegutseval äriühingul, s.o Dicastal Asial ja Dicastal HK-l.

(278)

Hoolimata komisjoni korduvatest katsetest saada nii Wisdomilt endalt kui ka Dicastali kontsernilt rohkem teavet Wisdomi tegevuse ning selle õigusliku ja majandusliku suhte kohta DMA ning Dicastali kontserniga, keeldus Wisdom uurimises koostööd tegemast ja Dicastali kontsern ei esitanud kogu komisjoni küsitud teavet.

(279)

Ükski CITIC Dicastali väide ei selgitanud, kuidas ja miks saaks ainult 12,50 euro suuruse omakapitaliga väidetavalt sõltumatu äriühing rahastada alumiiniumist valuplokkide hilinenult tasutud arvete alusel ja kokku miljonite eurode väärtuses laenudelt intressi nõudmata väidetavalt sõltumatut kontserni ning kuidas selline suur äriühing nagu CITIC Dicastal võiks usaldada seda tarnijat sedavõrd märkimisväärses koguses valuplokkide tarnete puhul. Küsimusele, miks soovitas CITIC Dicastal Wisdomit DMA-le valuplokkide tarnijana, vastati lihtsalt, et CITIC Dicastal oli teinud Wisdomi omanikuga kui alumiiniumiettevõtluse eksperdiga pikka aega koostööd.

(280)

Punktis 3.2.2 käsitletud alusmääruse artikli 28 kohaldamise menetluse kontekstis väitis CITIC Dicastal, et ta ei olnud Wisdomiga seotud ja et teave, mida komisjon Wisdomi kohta küsis, ei olnud vajalik.

(281)

Suhte puhul väitis CITIC Dicastal, et asjaolud, millele komisjon osutas, ei tõendaud Dicastali kontserni ja Wisdomi vahelist suhet kohaldatava liidu õiguse, s.o liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 alusel. CITIC Dicastali väitel kinnitasid kontserni äriühingute auditeeritud aruanded ja raamatupidamisaruanded, et Wisdom ei olnud kontserni aruannetes sidusettevõtjana loetletud.

(282)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks, nagu CITIC Dicastal õigesti märkis, on selle menetluse otstarbel suhte kindlaks tegemise õiguslik alus liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 127. Fakt, et teatav äriühing ei ole märgitud sidusettevõtjana Dicastali kontserni auditeeritud aruannetes ja finantsaruannetes, ei puutu asjasse, kuna kõnealuse aruandluse raamatupidamise otstarbel konsolideerimise õiguslik alus on Hongkongi või Hiina õigussüsteemi vastavad raamatupidamis- ja auditeerimiseeskirjad ning mitte liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 127. Lisaks sellele võib seda argumenti tegelikkuses mõjutada see, kas ja kuidas neid auditeerimis- ja raamatupidamiseeskirju Hongkongis või Hiinas tegelikult rakendatakse, kui äriühing jätab teisest äriühingust sidusettevõtjana teatamata.

(283)

Komisjon märkis samuti, et ta oli teinud kindlaks seose Dicastali kontserni kahe osa vahel (üks osa, mis oli seotud CITIC Dicastali ja teine Changsha Dicastali aktsiate omamisega) lähtuvalt CITIC Dicastali ja Changsha Dicastali vahelise tootmislepingu olemasolust. Changsha Dicastal tehinguid ühelt poolt selle tütarettevõtjatega ja teiselt poolt CITIC Dicastali sidusettevõtjatega ei teatatud äriühingute auditeeritud aruannetes ega raamatupidamisaruannetes sidusettevõtjatega tehtud tehingutena.

(284)

Lisaks sellele on komisjonil ainult teave Dicastali kontserni Wisdomi ja Changsha Dicastali osa vaheliste tehingute kohta. Seega ei olnud võimalik välistada, et see oli seotud Dicastali kontserni CITIC Dicastali osaga Wisdomi ja Dicastali kontserni CITIC Dicastali osa ühisel aktsionäril põhineva suhte, ühise juhtimise või juhtide ja/või omanike vaheliste perekondlike sidemete kaudu. Kõige eeltoodu alusel lükkas komisjon need väited tagasi.

(285)

Faktide kohta, mille alusel komisjon eeldas suhte olemasolu, esitas Dicastali kontsern lisateavet Wisdomi poolt Dicastali kontsernile tasuta toorainete ja laenude tagamise väidete ümberlükkamiseks. Eelkõige näitas ta, et alumiiniumi eest, mille DMA Wisdomilt ostis, maksti osaliselt pärast uurimisperioodi 2024. aastal ja et Dicastal Asiale antud laen maksti samuti tagasi pärast uurimisperioodi 2024. aastal. Ta väitis samuti, et on tavapärane, et mitu Hongkongis registreeritud äriühingut jagavad sama aadressi ja et see ei kinnita teooriat, et Dicastali kontserni ja Wisdomi vahel on olemasolev suhe.

(286)

Komisjon käsitas eespool kirjeldatud tehingute olemasolu ja ühist registreeritud aadressi teiste äriühingutega kui piisavaid asjaolusid, mis osutavad Wisdomi ja Dicastali kontserni vahelise suhte olemasolule. Need asjaolud õigustavad täielikult Dicastali kontsernilt ja Wisdomilt lisateabe küsimist, et teha kindlaks, kas neid asjaolusid kinnitab täiendav teave, kuna ilma Wisdomi koostööta ei olnud neid võimalik kontrollida. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi. Kõnealuste väidete sisu on põhjalikumalt käsitletud selles punktis.

(287)

Dicastali kontsern väitis samuti, et ta tegi endast parima, et edastada subsiidiumivastane küsimustik Wisdomile. Kõnealune äriühing ei vastanud siiski neile katsetele. Samal moel ei olnud võimalik avaldada mingit teabevahetust Dicastali kontserni ja Wisdomi vahel ärisaladuse ja privaatsuse kaalutlustel.

(288)

Komisjon oli seisukohal, et tal oli toimikus piisavalt teavet äriühingute seotuse kohta. Ärisaladuse ja privaatsuse kaalutlused ei ole mõjuv põhjus, et keelduda komisjonile uurimise jaoks asjakohaste dokumentide ja teabe esitamisest, kuna need on täielikult kaitstud konfidentsiaalse teabena kooskõlas alusmääruse artikliga 29. Seepärast lükati see väide tagasi.

(289)

Seoses küsimusega, kas komisjoni küsitud teave oli vajalik, väitis Dicastali kontsern, et võttes arvesse Wisdomi registreerimise riiki ning DMA-le tarnitud tooraine päritoluriiki, ei olnud teave, mida komisjon Wisdomi kohta küsisis, vajalik, kuna uurimine piirdus Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse väidetava koostööga. Seetõttu jäi mis tahes võimalik rahaline panus väljaspool Maroko territooriumi või Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelist koostööd kõnealuse uurimise kohaldamisalast välja.

(290)

Komisjon ei olnud sellega nõus. On tavapärane, et Hiina ettevõtted loovad tütarettevõtjad Hongkongis, millel on soodne ettevõtluskeskkond välisriikidega kauplemiseks või neisse investeerimiseks, näiteks soodsamad äriühingu maksumäärad, juurdepääs kapitaliturgudele ja vabalt konverteeritav valuuta. Mitmel juhul tegutsevad Hongkongis registreeritud äriühingud tegelikult oma emaettevõtjate ruumides Hiinas. Sellist teguviisi võib täheldada ka Dicastali kontserni puhul, kuna CITIC Dicastal ja Changsha Dicastal mõlemad asutasid investeerimisfirmad Hongkongis. Nagu kontrollkäigud kinnitasid, asusid kõnealuste tütarettevõtjate aruanded ja töötajad CITIC Dicastali peakorteris Qinhuangdaos. Lisaks sellele asutas CITIC Group Corporation (CITIC Dicastali kõige kõrgema taseme omanik) ise Hongkongis äriühingu CITIC Limited ja suunas enamiku oma varast sellesse Hongkongis registreeritud äriühingusse (67). Lisaks sellele, kuigi tarnitud tooraine ei olnud pärit Hiinast ega Marokost, rahastas Wisdom DMAd alumiiniumist valuplokkide maksete märkimisväärselt hilisema sissenõudmise teel ja turuhinnast märkimisväärselt madalama hinnaga. Wisdom asutati Hiinas ja see rakendas alumiiniumrataste tootjate suhtes kohaldatavat Hiina sooduspoliitikat, nagu on täpsemalt selgitatud allpool. Seega oli komisjon seisukohal, et valuplokkide päritolu ei puutunud sel puhul asjasse. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(291)

Eitades pidevalt Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse koostööd DMA puhul toetas Maroko valitsus enda märkustes Dicastali kontserni seisukohti küsitud teabe saamise vajaduse kohta. Sel puhul väitis Maroko valitsus, osutades WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 12.7 ja alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et kasutada olevaid fakte saab kohaldada ainult teabe suhtes, mille uurimist läbiviiv ametiasutus on määranud kindlaks vajaliku teabena. Lisaks sellele oli Maroko valitsus seisukohal, et kooskõlas vaekogu aruandega kohtuasjas „US – Supercalendered paper“ (Ameerika Ühendriigid – superkalandreeritud paber) (68) ning Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas European Bicycle Manufacturers Association (EBMA) vs. Giant (China) Co. Ltd, (69) jääb kohustus tõendada teabe vajalikkust enne kasutada olevate faktide kasutamist komisjonile. Maroko valitsus tuletas samuti meelde, et kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu (edaspidi „dumpinguvastane leping“) II lisa punktiga 7, mida kohaldatakse analoogia alusel subsiidiumivastaste uurimiste kontekstis, peaks komisjon kasutada olevate faktide allikate valimisel olema eriti hoolikas. Selles kontekstis märkis Maroko valitsus, et uurimist läbiviiv ametiasutus peaks võimaluse korral kasutama kasutada olevate faktidena teavet muudest sõltumatutest allikatest või muudelt huvitatud isikutelt saadud teavet. Maroko valitsus rõhutas samuti, et Dicastali kontsern esitas mitu vastust küsimustikule, nõustus kontrollkäikudega ja tegi koostööd samuti kontrollkäikudele järgnevas etapis. Viimaks hoiatas Maroko valitsus komisjoni väidetava koostöö mittetegemise kontekstis kasutada olevate ebapiisavate faktide eest ning tuletas komisjonile meelde, et komisjoni kindlaks tehtud mis tahes uute subsiidiumikavade asjus tuleb konsulteerida Maroko valitsusega enne uurimise laiendamist kõnealustele programmidele.

(292)

Komisjon võttis neid Maroko valitsuse märkusi täiel määral arvesse. Kooskõlas põhjendustes 286–290 esitatud märkustega lükkas komisjon need väited tagasi, kuna Wisdomilt ja Dicastali kontsernilt küsitud teave oli uurimise jaoks vajalik kooskõlas Maroko valitsuse osutatud õigusaktide ja WTO kohtulahenditega. Nagu on täpsustatud allpool, ei tuginenud komisjon oma järeldustes „ebapiisavatele“ kasutada olevatele faktidele, vaid kasutas väga mõistlikult toimikus kasutada olevaid fakte. Seetõttu lükati need Maroko valitsuse väited tagasi.

(293)

Kõigi eespool märgitud kaalutluste ja tõendite põhjal kinnitas komisjon oma kavatsust kohaldada alusmääruse artiklit 28, et teha kindlaks, kas Wisdom oli seotud Dicastali kontserniga ning seega CITICi kontserniga kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 127. Sel otstarbel tugines komisjon oma hindamises mitmele kasutada olevale faktile ning pidi vajaduse korral tegema allesolevate lünkade kõrvaldamiseks järeldusi.

(294)

Esiteks täheldas komisjon, et Wisdom ja Maroko projektis osalevad kaks Dicastali kontserni äriühingut, s.o Dicastal Asia a Dicastal HK, olid Hongkongis registreeritud samal aadressil.

(295)

Lisaks punktis 3.2.2 ja eelmistes põhjendustes esitatud märkustele ja vastuväidetele väitis CITIC Dicastal, et põhjus, miks Wisdomil, Dicastal Asial ja Dicastal HK-l oli Hongkongis sama registreeritud aadress, oli see, et kõik kolm äriühingut kasutasid sama registreerimisesindajat. Kolme äriühingu registreeritud aadress oli registreerimisesindaja aadress Hongkongis.

(296)

See väide ei tõendanud, et äriühingud ei olnud seotud. Kui üldse, siis võib sama registreerimisesindaja ja sama registreeritud aadressi kasutamist käsitada samuti suhte märgina alusmääruse artikli 28 kontekstis, kuna on tavaline, et seotud isikud kasutavad sama esindajat ja juriidilist aadressi, et maksimeerida haldusmenetluste tõhusus ja minimeerida samal ajal aluseks olevad kulud.

(297)

Lisaks sellele näitas uurimine, et Dicastal Asial ja Dicastal HK-l ei olnud Hongkongis töötajaid, kuna nende töötajad ja aruanded asusid hoopis CITIC Dicastali ruumides Qinhuangdaos Hebei Provintsis Hiina RVs. Seega oli komisjonil põhjust järeldada, et Wisdom ei tegutsenud samuti Hongkongis. Võttes arvesse, et Wisdomi omaniku ja direktori aadress oli samuti Qinhuangdaos, oli komisjon seisukohal, et Wisdomi tegevuskoht oli samuti Qinhuangdaos, kuna Wisdom ja CITIC Dicastal ei teinud selles asjas koostööd.

(298)

Suhet näitav täiendav oluline element, nagu on samuti selgitatud eespool, on fakt, et hoolimata Wisdomi väga väikesest kapitalisatsioonist tugines CITIC Dicastal sellele märkimisväärses koguses alumiiniumist valuplokkide tarneks, mis on hädavajalikud selle talitluspidevuse jaoks Marokos. Komisjoni hinnangul on väga ebatõenäoline, et sõltumatud isikud oleksid sõlminud sedavõrd olulise lepingu ilma täiendavate tagatisteta. Wisdomi ja DMA vaheline alumiiniumist valuplokkide tarne leping ei sisalda mingeid selliseid tagatisi ega karistusi, näiteks kindlaks määratud märkimisväärsete koguste tarnimata jätmise eest. Seega näitab ka see element selgelt kõnealuste üksuste vahelist suhet.

(299)

Lisaks sellele, nagu on märgitud eespool ja punktis 3.2.2 ning nagu on täpsemalt selgitatud allpool, ei saanud Wisdom DMA-lt mingeid makseid märkimisväärses koguses alumiiniumist valuplokkide tarnete eest kuni uurimisperioodi lõpuni ning küsis nende valuplokkide eest turuhinnast märksa madalamat hinda. Ta andis samuti Dicastal Asiale märkimisväärset rahastamist, mida ei makstud uurimisperioodi lõpuks tagasi.

(300)

Komisjon oli seisukohal, et need elemendid osutasid tugevalt Wisdomi ja CITIC Dicastali vahelisele suhtele vähemalt juriidiliselt tunnustatud äripartnerite või äritegevuse kaudu seotud isikutena kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 127. Kui Wisdomi ja CITIC Dicastali vaheline suhe oleks olnud turutingimustel, siis oleks CITIC Dicastal nõudnud lepingut üksikasjalike tagatistega sisendi tarne tagamiseks ning Wisdom oleks aktiivselt nõudnud makseid valuplokkide tarne eest, trahve hilinenud maksete eest ning täiendavat kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest. Kooskõlas Wisdomi ja DMA vahelise alumiiniumitarnelepinguga on kehtestatud selge maksetähtaeg. Lepingus on samuti vaidluste lahendamise klausel. Lisaks sellele on lepingus sätted lepingu lõpetamise kohta. Wisdom ei kasutanud ühtegi neist DMAga sõlmitud tarnelepingus lubatud meetmetest, kui DMA ei tasunud tarnete eest sedavõrd pikka aega. Kui isikud oleksid olnud sõltumatud, eelkõige võttes arvesse väga suuri tarnitud koguseid ja vastavaid summasid, oleks Wisdom võtnud asjakohased heastamismeetmed, et tagada lepingu täitmine, proovides nõuda sisse talle tasumisele kuuluvad maksed, võimalik, et lõpetades lepingu ning nõudes DMA-lt sisse tekkinud kahju.

(301)

CITIC Dicastal väitis, et alumiiniumi eest, mille DMA Wisdomilt ostis, maksti osaliselt pärast uurimisperioodi 2024. aastal ja et Dicastal Asiale antud laen maksti samuti tagasi 2024. aastal. Kuid komisjon oli seisukohal, et need asjaolud ei muuda fakti, et Wisdom ja Dicastali kontsern ei käitunud tavapärastel turutingimustel tegutsevate sõltumatute isikutena. Lihtsalt tagasimakse pärast uurimisperioodi ilma muude trahvide ja hüvitiste nõudmise ja tasumiseta pärast aastatepikkust lepingu rikkumist ei muuda mingil moel eelmises põhjenduses kirjeldatud faktilist olukorda, mis toetab selgelt isikute vahelist suhet.

(302)

Lisaks sellele, nagu on üksikasjalikumalt näidatud allpool, oli hind, mida Wisdom DMA-lt alumiiniumist valuplokkide eest küsis, märksa väiksem hinnast, mida sõltumatud tarnijad alumiiniumist valuplokkide otsetarne eest küsivad. Kuna koostööd ei tehtud, järeldas komisjon, et Wisdomi kõnealuseks käitumiseks ei olnud muid põhjuseid kui fakt, et ta oli CITIC Dicastaliga seotud. Sõltumatu tarnija oleks proovinud maksimeerida alumiiniumist valuplokkide hinda ja nende müügist saadavat vastavat kasumit. Kuna selle tooraine hind on seotud Londoni metallibörsi rahvusvahelise hinnaga ja sellega kaubeldakse kõikjal maailmas tarbekaubana, ei ole toimikus nende hinnaerinevuste jaoks muid mõistlikke selgitusi kui kõnealuste üksuste vaheline suhe.

(303)

Täiendav element, mis toetab järeldust omavahelise suhte kohta, on, et Wisdomi ja DMA vaheline alumiiniumist valuplokkide tarne leping on täpselt sama kui CITIC Dicastali ja DMA vahel. Mõlemal lepingul on täpselt samad artiklid ja peaaegu identsed tingimused (v.a hinnakujundusmehhanism) ning isegi sama vormindus. Komisjon võrdles neid lepinguid DMA tõeliselt sõltumatu tarnija alumiiniumist valuplokkide lepinguga ja see oli nii tingimustelt kui ka vorminduselt täiesti erinev. Seetõttu kinnitas ka see element Wisdomi ja CITIC Dicastali vahelist suhet.

(304)

Kõigi nende toimikus kasutada olevate faktide põhjal järeldas komisjon, et Wisdom on CITIC Dicastali sidusettevõtja kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 127. Wisdom on vähemalt juriidiliselt tunnustatud äripartner kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punktiga b ja/või äritegevuse kaudu seotud kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõikega 2. Komisjon järeldas samuti eespool märgitud faktidest, et on olemas ka juriidiline suhe kooskõlas liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 127 lõike 1 punktiga d, e, f või g.

(305)

Eespool märgitud elemente arvesse võttes järeldas komisjon, et Wisdom tegutses CITIC Dicastali sidusettevõtjana, kes on väga tihedalt seotud Maroko projekti rakendamisega, kaudse rahalise toetuse andjana samal moel ülejäänud kolme sidusettevõtjaga, mida CITIC Dicastal kasutas DMA-le soodusrahastamise suunamiseks.

(306)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjon tegi ekslikke järeldusi, kui ta jõudis seisukohale CITIC Dicastali ja Wisdomi vahelise suhte kohta. Ta kordas oma väiteid põhjendustes 281, 285, 287 ja 289 kirjeldatud CITIC Dicastali ja Wisdomi vahelise suhte puhul. Äriühing väitis samuti, et komisjoni järeldused ebatavalise äritehingu ja CITIC Dicastali ja Wisdomi vahelise suhte kohta ning selle puhul kasutada olevate faktide kasutamine ei olnud põhjendatud ega õigustatud.

(307)

DMA väitel olid Wisdomi asutamine 2019. aasta novembris ja müügilepingu sõlmimine 2020. aasta märtsis, mille tulemusena sai Wisdomist DMA peamine alumiiniumist valuplokkide tarnija, kooskõlas tavapäraste ettevõtlustavadega.

(308)

Alumiiniumist valuplokkide tarnete maksmata arvete puhul väitis DMA, et ta oli näidanud, et selle põhjustas valuplokkide hinna alane vaidlus. Väidetavalt lahendati vaidlus 2023. aasta lõpus. Pärast lahendatud vaidluse alusel uue lepingu allkirjastamist kõrvaldas DMA sisuliselt kogu võla 2024. aastal. Turuhinnast madalama valuplokkide hinna puhul väitis DMA, et tarnija võttis hinnakujunduse puhul riski. Pärast mõistmist, et see hinnakujundus ei toimi, taotles Wisdom eespool nimetatud müügilepingu uusi läbirääkimisi. DMA väitis, et komisjon ei võtnud arvesse käesolevas põhjenduses kirjeldatud fakte.

(309)

DMA kordas, et sama registrijärgne aadress Dicastali kontserni kahe muu äriühinguga ei näita ilmtingimata suhet, kuna paljudel äriühingutel on sama registrijärgne aadress teiste äriühingutega. Samal moel väitis DMA, et fakt, et Wisdomi omaniku aadress on samas linnas kui CITIC Dicastali tegevuskoht, ei osuta otsesele seosele nende kahe äriühingu vahel. Lisaks sellele väitis see isik, et ta ei ole omaniku aadressiga kursis ning komisjoni väidet ei toetanud ükski uurimistoimikus sisalduv teave. DMA ei vaidlustanud, et tegelik aadress, kus Wisdom äritegevust ellu viib, erines registrijärgsest aadressist.

(310)

DMA väitis, et CITIC Dicastali poolne Wisdomi soovitamine DMA-le alumiiniumist valuplokkide tarnijana lähtuvalt Wisdomi omaniku eksperditeadmistest alumiiniumiettevõtluse valdkonnas ja nende varasemast pikaajalisest koostööst, olid äritegevuses tavapärased. DMA väitel ei õõnestanud selline käitumine äriühingute sõltumatust.

(311)

Viimaks ei tohiks Dicastali kontserni keeldumist avaldada lisateavet Wisdomi ning suhte kohta selle äriühingu ja/või äriühingu omanikuga käsitada mis tahes rikkumise omaks võtmisena. DMA väitel tuleneb keeldumine koostööst kontserni ja Wisdomi vaheliste tehingute puhul äriühingute õigusest kaitsta tundlikku äriteavet ja finantsandmeid.

(312)

Komisjon lükkas põhjendustes 306–311 esitatud väited tagasi. Esiteks ei nõustunud komisjon väitega, et ta oli teinud ekslikke järeldusi. Kuna Wisdom ja Dicastali kontsern ei teinud Wisdomiga tehtavate tehingute asjus koostööd, analüüsis komisjon lihtsalt kasutada olevaid fakte ja tegi nende põhjal järeldusi. Kui eraldiseisvad järeldused ei pruugi olla iseseisvalt analüüsituna piisav tõend CITIC Dicastali ja Wisdomi vahelise suhte kohta, siis ühiselt viisid nad põhjenduses 304 kirjeldatud järelduseni. Lisaks sellele oli komisjon juba käsitlenud enamikku eraldiseisvatest väidetest põhjendustes 275–303.

(313)

Täpsemalt ei ole põhjenduses 308 esitatud tõendamata selgitused alumiiniumist valuplokkide tasumata arvete kohta kooskõlas toimikus olevate tõenditega. Väidetavalt hinnavaidluse lahendamiseks allkirjastatud täiendav leping käsitles ainult 2023. aasta oktoobrist detsembrini esitatud tellimusi, mis vastasid 2023. aasta novembris ja detsembris esitatud arvetele. Seega ei selgitanud see, miks ei olnud makstud ka juba 2022. aasta septembris esitatud arveid. Lisaks sellele ei saa ühegi toimikus oleva märkimisväärse tõendiga toetada väiteid, et äriühingu jaoks vajalikest valuplokkidest enamiku asjus lepingu allkirjastamine äriühinguga, mis oli asutatud ainult mõni kuu varem, on tavapärane ettevõtlustava ning et lepingu puhul järgiti CITIC Dicastali soovitusi lähtuvalt pikaajalisest koostööst Wisdomi omanikuga, kuna Wisdom ei teinud üldse koostööd ja Dicastali kontsern keeldus avaldamast mis tahes teavet Wisdomi omanikuga tehtavate tehingute olemuse ja kestuse kohta. Igal juhul, kui eeldada, et põhjenduses 310 eespool esitatud avaldus oli faktiliselt õige, siis see ainult kinnitab veelgi järeldust Wisdomi ja Dicastali kontserni vahelise tiheda suhte kohta. Nagu on selgitatud põhjenduses 79, oli Wisdomi omaniku aadress avalik ja kättesaadav Hongkongi äriregistri kaudu.

(314)

Eespool märgitud tõendite ja elementide kohaselt sai CITIC Dicastal 2017. aasta seisuga toetust Hiina valitsuselt Hiinas Hiina valitsuse ning riigiorganina tegutsevate Hiina pankade ja finantsasutuste tagatud toetuste ja sooduslaenude kujul. Seda välisrahastamist anti Hiina valitsuse sooduspoliitika, sh algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis. CITIC Dicastal allkirjastas 2018. aastal Hiina valitsuse nimel investeerimislepingu Maroko valitsusega, et rakendada projekti alumiiniumrataste tootmise tehase rajamiseks Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise tiheda koostöö kontekstis. DMA oli projekti elluviimiseks Marokos asutatud rakendusettevõte. Konkreetse olukorra tõttu rakendamise ajal andis CITIC Dicastal DMA-le investeerimislepingu alusel nõutud rahastamist Maroko projekti rakendamiseks vahendavate äriühingute Changsha Dicastal, Dicastal Asia, Dicastal HK ja Wisdom kaudu, kontrollides, et need ettevõtjad suunavad tõepoolest vahendid DMA-le. CITIC Dicastal oli alates investeerimislepingu allkirjastamisest projekti juht ja rahastamise tagaja, hoolimata faktist, et ta ei saanud DMA aktsiate omandamise teel viivitamata selle ametlikuks omanikuks. Ta otsustas samuti rahastada projekti nende vahendajate kaudu, kasutades vähemalt osaliselt Hiina pankadelt ja finantsasutustelt otseselt või kaudselt saadud rahastamist. Seetõttu tegutses CITIC Dicastal rahalise toetuse tagajana, kuna ta kontrollis projekti rakendamise ajal alati, et vahendavatele äriühingutele tagatud vahendid suunatakse lõpuks DMA-le projekti edukaks lõpuleviimiseks. Viimase etapina pärast neid rahastamismeetodeid viis CITIC Dicastal 2024. aasta alguses lõpule DMA aktsiate avaliku omandamise, täites seeläbi oma kohustused Maroko valitsuse ees projekti omanikuna investeerimislepingu alusel.

(315)

Kuigi konkreetsed tehingud soodusrahastamise andmiseks on märgitud allpool punktis 3.5.2.2, pidi uurimine tegema kindlaks, kas CITIC Dicastal tegutses riigiorganina alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a ja artikli 2 punkti b tähenduses, kui ta andis kaudselt (oma sidusettevõtjate kaudu) rahalist toetust DMA-le.

(316)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et uurimise ajal esitas Dicastali kontsern palju tõendeid, mille kohaselt ei olnud Hiina valitsuse mis tahes rahastamine Dicastali kontserni Hiina üksustele mõeldud algatuse „Üks vöönd, üks tee“, Maroko või DMA jaoks ja isegi ei oleks saanud seda olla.

(317)

Sel puhul osutas äriühing a) Changsha Dicastali märkusele, milles selgitati, et see kasutas Marokos investeeringu tegemiseks omavahendeid, b) DMAsse tehtud kontrollkäigu ajal omandatud kontrollitõendile, milles selgitati CITIC Dicastali ja Changsha Dicastali korraldusi Maroko projekti puhul, c) kohapeal kontrollitud Changsha Dicastali laenulepingutele, mis tõendavad, et laenuvõtjal ei olnud õigust kasutada vahendeid investeeringu jaoks välisriigis.

(318)

DMA sõnul komisjon eksis, kui ta väitis, et CITIC Dicastal suunas Hiina valitsuselt saadud vahendeid mitme sidusettevõtja kaudu DMA-le. Äriühing väitis samuti, et järeldus, mille kohaselt CITIC Dicastal rahastas Changsha Dicastali suurema müügitulu kaudu, ei ole uurimisaruannetes põhjendatud. DMA kirjeldas samuti komisjoni järeldusi odavate laenude ja Wisdomi tarnitud sisendite kaudu soodusrahastamise tagamise kohta oletustena.

(319)

Komisjon lükkas põhjendustes 316–318 esitatud väited tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 81, võttis komisjon arvesse Changsha Dicastali märkusi Maroko investeeringu jaoks kasutatud vahendite allikate kohta. Samal moel võttis ta arvesse vastavas kontrollitõendis ja Changsha Dicastali laenulepingutes esitatud teavet. Sel puhul ei väitnud komisjon kunagi, et Changsha Dicastal kasutas ühtegi saadud laenu otseselt Maroko investeeringu jaoks. Nagu on selgitatud põhjendustes 221, 257, 259 ja 371, rahastas investeeringut kaudselt CITIC Dicastal suurema müügitulu kaudu. Vastupidiselt DMA väidetele tehti need järeldused lähtuvalt Changsha Dicastal auditeeritud aruannetes sisalduvast teabest ning nii Changsha Dicastali kui ka CITIC Dicastali saadavate ja makstavate arvete loeteludest, nagu on selgitatud põhjenduses 221, milles on samuti osutatud komisjoni kasutatud dokumentidele.

(320)

Nagu on selgitatud punktis 3.5.2.1.1, sai CITIC Dicastal välist soodusrahastamist Hiina valitsuselt ja/või muudelt Hiina finantsasutustelt. Ta suunas seejärel selle rahalise toetuse DMA-le oma seotud juriidiliste isikute Changsha Dicastali, Dicastal Asia, Dicastal HK ja Wisdomi kaudu, kontrollides et rahastamisvoogu kasutataks Maroko investeerimisprojekti jaoks. Seega tegutses CITIC Dicastal koos Maroko valitsusega investeerimisprojekti esitajana DMA-le antava rahalise toetuse tagajana. Seega hinnati uurimise käigus, kas CITIC Dicastal tegutses riigiorganina alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a ja artikli 2 punkti b tähenduses, kui ta andis oma juriidiliste sidusettevõtjate kaudu DMA-le rahastamist Marokos tegutsemiseks. Kõnealuse hindamise jaoks asjakohased normid ja kohtulahendid on kokkuvõtlikult esitatud punkti 3.5.2.1.1 alapunktis b.

(321)

Kõigepealt kontrollis komisjon CITIC Dicastali puhul riigiomandit ja muid ametlikke kaudseid valitsuse kontrolli näitajaid ning samuti õiguslikku suhet DMAga.

(322)

CITIC Dicastal on CITICi kontserni osa. CITICi kontserni eelnev kontrolliv tasand kuulub CITIC Group Corporationile, mis on Hiina riigi omanduses olev ettevõte, mis on asutatud riiginõukogu heakskiidul ja mida rahastab riiginõukogu nimel finantsministeerium (70). See on suure arvu sidusettevõtjate lõplik kontrollija (71) (edaspidi „CITICi kontsern“). Selle peamine vara on 58,13 % osalus CITIC Limitedis. Alates selle asutamisest 1979. aastal on CITICi kontsern olnud Hiina majandusreformi esirinnas. See investeerib pikaajalise potentsiaaliga ja riiklike prioriteetidega kooskõlas olevates valdkondades (72).

(323)

CITIC Limitedil on 42 % osalus CITIC Dicastalis CITIC Industrial Investment Group Corp., Ltd (edaspidi „CIIG“) kaudu.

(324)

Lisaks sellele on CITIC Dicastali aktsiatest 26 % Aluminum Alliances Limitedi omandis, mis on Hongkongis registreeritud äriühing. Hongkongi äriregistri andmetel on selle direktorid Erh Fei LIU ja Asia Capital Investment Limited. Erh Fei LIU on Asia Investment Fundi valitsemisasutuse Asia Investment Capitali tegevjuht. Asia Investment Fund on börsivälise kapitali dollaripõhine investeerimisfond, mis on asutatud Hongkongis Hiina finantsministeeriumi poolt riiginõukogu ning muude kvalifitseeritud riiklikest ja välisriikide asutustest investorite nõusolekul. Fond järgib põhimõtet „turupõhine, rahvusvaheline ja professionaalne tegevus Hiinas, mis keskendub Aasiale ja pöörab tähelepanu kogu maailmale“ (73).

(325)

CITIC Group Corporationi visioon on luua püsiva mainega märkimisväärne konglomeraat „viies selle missiooni kooskõlla riiklike eesmärkidega ja panustades riigi elavdamisse“ (74).

(326)

CITIC Group Corporation ja mitmesugused kontserni äriühingud reageerivad aktiivselt riigi poliitikale ja eesmärkidele, mis on otseselt asjakohased alumiiniumrataste tootmiseks. Kontserni ametnikud tundsid heameelt uute ideede ja eesmärkide pärast, mille peasekretär Xi Jinping esitas oma aruandes Hiina Kommunistliku Partei 20. rahvuslikul kongressil 19. keskkomitee nimel. Nad nõustusid, et kontsern peaks „panustama oma jõu tänapäevase sotsialistliku riigi igakülgseks rajamiseks ning edendama Hiina riigi suurt elavdamist Hiina stiilis tänapäevastamise teel“, kuna see oli „alati olnud parteiga solidaarne ja jätkab tegevust riigi suure eesmärgi nimel“. Myanmari/Birma filiaal rõhutas, et „algatuse „Üks vöönd, üks tee“ ühine rajamine on saanud populaarseks rahvusvaheliseks avalikuks tooteks ning rahvusvaheliseks koostööplatvormiks“. Partei harukontori teine esindaja ühes kontserni äriühingus teatas, et „on vaja kaasata Hiina Kommunistliku Partei 20. rahvusliku kongressi uued nõuded ja korraldused ettevõtte arendamise strateegiasse, rakendada täiel määral kindlustustööstuse rolli majandusliku puhvri ja sotsiaalse tasakaalustajana ning tuua esile uued kohustused ja meetmed ühise jõukuse huvides“ (75).

(327)

Uurimise käigus leiti, et HKP-l oli kontroll ja mõju äriühingute otsuste üle mitme varasema või praeguse juhtkonna liikme kaudu erinevates CITICi kontserni äriühingutes, sh CITIC Dicastalis. CITIC Dicastali eesistuja Zhihua ZHU tegutses äriühingus ka parteisekretärina (76). Endine üldjuhi asetäitja Xiuying GAO esindas äriühingu HKP alalist komiteed CITIC Dicastali juhatuses (77). Teine CITIC Dicastali direktor Jian ZHANG, kes esindas selle aktsionäri CIIGd, oli samuti CIIG parteikomitee sekretär (78). CITIC Banki parteikomitee sekretär He Ying FANG oli panga eesistuja ja tegevdirektor ning samuti CITIC Group Corporationi üldjuhi asetäitja (79).

(328)

HKP mõju CITICi kontserni ettevõtetes on ilmne ka selle põhikirjast ja väljendub selle äritegevuses.

(329)

CITIC Dicastali põhikiri koostati, et kaitsta äriühingu vastavust muu hulgas HKP põhikirja sätetele. CITIC Dicastali põhikirjas nõutakse äriühingus HKP organisatsiooni asutamist, et tugevdada HKP üldist juhtimist, suunata juhtimist ja hallata üldist olukorda äriühingus. Lisaks sellele nähakse põhikirjaga ette äriühingus parteikomitee loomine, mille liikmed võivad saada äriühingu juhatuse, järelevalvenõukogu ja juhtkonna liikmeteks. Üks parteikomitee ülesannetest on uurida ja käsitleda äriühingu olulisi ärijuhtimise küsimusi. Kõnealuse uurimise ja arutelu eesmärk on teha ettevalmistusi, et juhatus ja juhtkond saaksid teha otsuseid olulistes küsimustes. Põhikirjas nõutakse, et juhatus kuulaks parteikomitee arvamusi oluliste äriotsuste ja probleemide kohta. Direktorid peavad kasutama õigusi, mille äriühing on neile andnud, piisavalt kaalutletult, hoolikalt ja kohusetundlikult, et tagada äriühingu tegevuse vastavus riigi õigusaktide, määruste ning mitmesuguse majanduspoliitikaga.

(330)

Xi Jinpingi aruanne kajastus ka CITIC Dicastalis: „Liu Xinghua, „Lighthouse Factory“ ja alumiiniumrataste liini 6 partei harukontori propagandakomitee liige ütles, et [CITIC Dicastal] peaks võtma Xi Jinpingi mõtteid uue ajastu jaoks mõeldud Hiinale omase sotsialismi kohta nn mõtteviisi teenäitajana, süstemaatiliselt õppima ja süvendama [oma] mõistmist ning juhtima „Lighthouse Factoryt“ kvaliteetse arengu tagamiseks. Seltsimees Dai Wenhu, alumiiniumrataste liini 2 osakonna büroo partei harukontori sekretär, ütles „tootmisvõimsust ja kvaliteedi mõju“ käsitlevas arvamustevahetuses, et tootmine on riigi majanduse jaoks elutähtis valdkond. [Äriühing] peab kaitsma põhimõtet „kvaliteet on Dicastali jaoks olemusliku tähtsusega“ ning aitama suurendada tootmisvõimsust ja kvaliteedi mõju, tugevdades olulisi põhitehnoloogia uuringuid seadmete tootmise valdkonnas ning põhjalikult edendama arukat tootmist“  (80).

(331)

Üks CITIC Dicastali seotud rahastamise tagajatest oli CITIC Bank. Selle üksuse üle on samuti lõplik kontroll CITIC Group Corporationil CITIC Corporation Limitedi, CITIC Limitedi ja CITIC Financial Holdingsi kaudu, mis on selle otsene kontrolliv aktsionär, millel oli 2023. aastal CITIC Bankis 64 % osalus (81).

(332)

Oma põhikirja (82) kohaselt peab CITIC Bank looma HKP organisatsiooni, viima ellu HKP tegevust, järgima ja tugevdama HKP üldist juhtimist ning tagama täiel määral parteikomitee juhtiva rolli suuna määramisel, üldise olukorra haldamisel ja rakendamise tagamisel. Panga direktorid peavad kasutama õigusi, mille pank on neile andnud, ettevaatlikult, kohusetundlikult ja hoolikalt eesmärgiga tagada, et panga äritegevus vastab riiklike õigusaktide, määruste ja erineva riikliku majanduspoliitika nõuetele, sh alumiiniumrataste tootmise valdkonnas.

(333)

Eespool märgitud tõendid osutavad veenvalt Hiina valitsuse CITIC Dicastali ülese kontrolli ametlikele kaudsetele tõenditele, sh Maroko investeerimisprojektis osalevate CITICi kontserni muude üksuste ülese kontrolli ametlike kaudsete tõendite kaudu. Hiina valitsus rakendab kõnealust kontrolli omandi ning otsustusstruktuuri ja -protsessi ja/või HKP kohalolu kaudu kõnealuste erinevate äriühingute tegevuses eesmärgiga tagada, et alumiiniumrataste tootmise jaoks otseselt asjakohast valitsuse poliitikat rakendatakse nõuetekohaselt. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et CITIC Dicastal rakendab Hiina valitsuse poliitikat.

(334)

Lisaks riigi omandile ja Hiina valitsuse kontrolli muudele ametlikele kaudsetele tõenditele analüüsis komisjon seda, kas CITIC Dicastal omab või täidab valitsusasutuse volitusi või kas need on talle antud. Sel puhul keskendus uurimine CITIC Dicastali suhtele Hiina valitsusega, Hiinas valitsevale õiguslikule ja majanduskeskkonnale ning sellele, kas kõnealune üksus täidab tegelikult valitsuse ülesandeid, võttes arvesse kõiki fakte ja asjaolusid ning eelkõige Hiina valitsuse poliitika ulatust ja sisu alumiiniumrataste sektoris.

(335)

Hiina valdava õigusliku, poliitilise ja majanduskeskkonna puhul, milles CITIC Dicastal tegutseb, on komisjon kogunud tõendeid, mis näitavad Hiina valitsuse valdavat mõju selle majanduse peamistes õiguslikes ja majanduslikes aspektides (83). Konkreetsemalt alumiiniumrataste sektori puhul leidis komisjon, et selle puhul toimub märkimisväärne valitsuse sekkumine mitme sooduspoliitika kaudu, mis sisalduvad kavades, suunistes, direktiivides ja muudes poliitikadokumentides, mis on väljastatud kõigil valitsustasanditel, ning Hiina valitsusel on samuti märkimisväärne omand ja kontroll selles sektoris tegutsevate äriühingute üle (84).

(336)

On kolm täiendavat elementi, mis toetavad järeldust, et CITIC Dicastal täidab valitsuse ülesandeid.

(337)

Esimene element sisaldub investeerimislepingus, mille Maroko valitsus allkirjastas 26. juulil 2018. Nagu on juba näidatud põhjendustes 159–161 ja 183, osutatakse selles lepingus Maroko ja Hiina vahelisele kahepoolsele koostööle. Veel mõjusam on see, et selle preambuli punktis D on osutatud „CITIC Dicastal Groupile“ kui alumiiniumrataste juhtivale tootjale ning lisaks sellele on märgitud, et Hiina RV tegutses CITIC Dicastal Groupi kaudu. See näitab, et Hiina valitsus on valinud CITIC Dicastali ja selle kontserni tervikuna, võttes arvesse selle erialaseid oskusteadmisi alumiiniumrataste tootmise valdkonnas, algatuse „Üks vöönd, üks tee“ üldiste valitsuse poliitikaeesmärkide elluviimiseks ja rakendamiseks selle investeeringu kaudu Marokos, kahe riigi vahelise kahepoolse koostöö konkreetses kontekstis.

(338)

Teine element on see, et Hiina valitsus on ametlikult tunnustanud CITICi kontserni, kuhu kuuluvad CITIC Dicastal ja DMA, rakendama algatust „Üks vöönd, üks tee“ ja välismaale laienemise poliitikameetmeid ning investeerimislepingut, mille see Maroko valitsusega 26. juulil 2018„Maroko projekti“ asjus allkirjastas, peetakse algatusega „Üks vöönd, üks tee“„kooskõlas olevaks“. CITICi kontsern tõi juba 2017. aastal esile, (85) et ta oli rakendanud „välismaale laienemise strateegiat“ ning et ta oli teinud algatuse „Üks vöönd, üks tee“ raames ulatuslikke investeeringuid. CITICi kontsern teatas, et ta osaleb jätkuvalt aktiivselt algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakendamisel, panustades suuremal määral Hiina ühisesse arengusse ning sellega hõlmatud riikide ja piirkondade arengusse. Algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakendamiseks kirjeldatud „seitsme koostöövaldkonna“ puhul nimetas CITICi kontsern sünergiat mitme riikliku ministeeriumi ja komisjoniga, riigi omanduses olevate ettevõtete ning samuti kohalike omavalitsuste ja riigi omanduses olevate ettevõtetega. Selles kontekstis toetas CITIC Bank juba 2017. aastal algatust „Üks vöönd, üks tee“ samaaegse investeerimise ja rahastamise teel, kusjuures märkimisväärsed summad anti rahalise toetusena ning sihtotstarbelise algatuse „Üks vöönd, üks tee“ fondi kaudu.

(339)

Lisaks sellele osutab CITIC Dicastal artiklis, mille ta avaldas 2019. aasta juulis (vt samuti põhjendust 174), (86) valitsuse poliitikale, millega edendatakse aktiivselt tööstusstrateegia kohandamist ja täiustamist, märkides et CITIC Dicastal edendab veelgi välismaale laienemise strateegiat ning rajab välisriikides tootmisbaase. See allikas näitab samuti tihedaid sidemeid CITIC Group Corporationi kõrgema juhtkonna (nimelt eesistuja ja üldjuhi) ning CITIC Dicastali arengu ja tegevuse vahel. Maroko projekti puhul julgustasid CITIC Group Corporationi juhid CITIC Dicastali kordama nende riigisisest ärimudelit Marokos, sh „kontrollitud turu ressursse sotsiaalsete kapitaliinvesteeringute edendamiseks.“ Seda mudelit kasutatakse välisriikides, s.o Marokos, esimest korda lähtuvalt kohustusest saada algatuse „Üks vöönd, üks tee“ riiklikuks projektiks.

(340)

Kolmas element, mis näitab, et CITIC Dicastalile on antud valitsusasutuse volitused, põhineb faktil, et mitmes Hiina kavas ja poliitikadokumendis on konkreetselt nimetatud CITIC Dicastali ühe äriühinguna, kes on valitud rakendama algatust „Üks vöönd, üks tee“ ja edendama rahvusvahelise võimekuse laiendamist. Nende hulgas on 2020. aasta Qinhuangdao rakenduskava punktis 6, mis käsitleb seadmete tootmist algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kontekstis, konkreetselt nimetatud CITIC Dicastali investeerimisprojekti edendamist Marokos (87).

(341)

Mis puudutab soodusrahastamist, siis lisaks punktis 3.5.1 kirjeldatud elementidele 2018. aasta Hebei provintsi teatises algatuse „Üks vöönd, üks tee“ rakendamise ning rahvusvahelise võimsuse alase koostöö edendamise kohta, on punktis 6, mis käsitleb seadmete tootmise edendamist, konkreetselt nimetatud CITIC Dicastali ja Marokot investeeringute edendamise kasusaajana (88).

(342)

Lisaks sellele allkirjastasid CITICi kontsern ja Sinosure 2020. aasta jaanuaris strateegilise koostöölepingu, (89) mille tseremoonial osalesid CITIC Banki parteikomitee sekretär ja eesistuja ning samuti Sinosure’i parteikomitee liige ja üldjuhi asetäitja. CITIC Bank oli esimene piiratud vastutusega pank, kes allkirjastas sellise lepingu Sinosure’iga, võttes arvesse nende pikaajalist suhet. Rahastamise ulatus ületas 20 miljardit USA dollarit. See leping näitas kõnealuste äriühingute pühendumist riikliku strateegia ühisele rakendamisele ja ettevõtete toetamisele „üleilmseks muutumisel“. Seda koostööd kajastas Sinosure’i Hebei filiaal, mis nimetas konkreetselt CITIC Dicastali projekti abil algatusele „Üks vöönd, üks tee“ antavat toetust (90). Hiina ekspordi-impordipanga Hebei filiaal märkis samuti konkreetselt oma toetuse ja rahastuse andmist CITIC Dicastalile (91).

(343)

Igal juhul tugines komisjon CITIC Banki ja CITIC Finance’i riigiorgani analüüsi puhul järeldustele muude Hiina pankade ja finantsasutuste kohta, kes annavad otsest või kaudset rahalist toetust CITIC Dicastalile, nagu on kirjeldatud punktis 3.5.2.1.1, kuna need on võrdväärselt kohaldatavad CITIC Banki ja CITIC Finance’i suhtes. Sellest lähtuvalt järeldas komisjon, et CITIC Bank ja CITIC Finance tegutsesid riigiorganina alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a ja artikli 2 punkti b tähenduses, kui nad andsid CITIC Dicastalile rahastamist.

(344)

Kokkuvõttes järeldas komisjon käesolevas punktis kirjeldatud tõendite põhjal, et CITIC Dicastal tegutses riigiorganina alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a tähenduses loetuna koostoimes artikli 2 punktiga b, kui ta andis sidusettevõtjate kaudu rahalist toetust DMA-le. Asjakohased tõendid osutasid sellele, et oli ametlikke kaudseid tõendeid riigi omandi ja kontrolli kohta CITIC Dicastali üle Hiina valitsuse ja/või HKP otsese või kaudse osalemise teel osakapitalis ja/või asjakohaseid äriotsuseid tegevas juhtkonnas ning et CITIC Dicastal rakendas Maroko projekti puhul Hiina valitsuse poliitikat, nimelt algatust „Üks vöönd, üks tee“. Eespool märgitud tõendid näitasid samuti, et asjakohane õiguslik, poliitiline ja majanduslik keskkond Hiinas, kus CITIC Dicastal tegutseb, hõlmab nii üldiselt kui ka konkreetselt alumiiniumrataste sektoris märkimisväärset valitsuse osalemist sooduspoliitika ja kavade kaudu, mis sekkuvad oluliselt tavapärastesse turujõududesse. Lisaks sellele näitasid asjakohased tõendid selgelt, et CITIC Dicastalile on valitsusasutuse ülesandeid täites antud valitsusasutuse volitused, kuna CITIC Dicastal ja muud üksused samas kontsernis on ajalooliselt rakendanud Hiina valitsuse vastuvõetud sooduspoliitikat. CITIC Dicastali ja selle Maroko investeerimisprojekti puhul on selge, et selle kaudu rakendatakse Hiina algatust „Üks vöönd, üks tee“, nn välismaale laienemist ja poliitikat „Made in China“ ning samuti muud Hiina sooduspoliitikat, mis toetab alumiiniumrataste sektorit, sh nimelt Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö kontekstis.

(345)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Maroko valitsus märkused komisjoni järelduste kohta, kuigi ta oli märkinud, et tal ei olnud õigust esitada märkusi kolmanda riigi äriühingute ja nende juhtimise kohta. Maroko valitsus väitis lihtsalt, et tema kogemuste põhjal toimus CITIC Dicastali poolne Maroko tehase asutamine erasektori investeeringuna, mis ei olnud Hiina valitsusega seotud, rõhutades jällegi, et ei ole piisavalt tõendeid kahepoolse koostöö raamistiku kohta Hiina valitsuse nimel tegutseva CITIC Dicastali ja Maroko valitsuse vahelise investeerimislepingu allkirjastamise teel.

(346)

Komisjon märkis, et see väide on ainult avaldus, mis järgnes Maroko valitsuse väidetavale võimetusele esitada märkusi välisriigi ettevõtja kohta. Seetõttu ei pidanud komisjon seda käsitlema, võttes muu hulgas arvesse selle punkti kohta eespool esitatud materiaalõiguslikke vastuväiteid.

(347)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjoni järeldustes ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et CITIC Dicastal on riigiorgan.

(348)

Sarnaselt põhjendustele 345–346 märkis komisjon, et ta ei pidanud käsitlema DMA märkusi järelduse kohta, et CITIC Dicastal on riigiorgan, kuna tegemist oli lihtsa avaldusega, millega ei kaasnenud ühtegi materiaalõiguslikku argumenti.

(349)

Võttes arvesse eespool märgitud järeldusi, et esiteks sai CITIC Dicastal otsest rahalist toetust Hiina valitsuselt ning riigiorganitena tegutsevate Hiina finantsasutuste kaudu ning teiseks tegutses CITIC Dicastal riigiorganina, suunates Hiina valitsuse rahalist toetust Maroko projektile, mida viib ellu DMA, uuris komisjon järgmisi konkreetseid tehinguid, mis on seotud projekti rahastamisega ning mille kaudu tagati DMA-le:

(350)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 264–266, suurenes 2021. aasta novembris DMA registreeritud omakapital märkimisväärselt. Seda suurenemist rahastati järgmiselt.

(351)

Dicastal Asia kasutas vahendeid, mille tagas selle ainuaktsionär Changsha Dicastal omakapitali suurendamise ja laenuna ning sidusettevõtja Wisdom laenuna, nagu on märgitud põhjendustes 261, 265, 266 ja 274. Selle Changsha Dicastali, Wisdomi ja Dicastal Asia kaudu suunatud rahastamise lõplik Hiina allikas oli CITIC Dicastal. Maroko tütarettevõtja loomise ajal ja pärast seda sai CITIC Dicastal ise vahendeid oma kontserni seotud finantsasutustelt ning samuti mitmesugustelt muudelt riigi omanduses olevatelt Hiina pankadelt ja finantsasutustelt, nagu on märgitud põhjendustes 222–226.

(352)

Punktis 3.5.2.1 märgitud järelduste põhjal jõudis komisjon seisukohale, et CITIC Dicastal tegutses riigiorganina alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunkti i ja artikli 2 punkti b tähenduses, kui ta andis DMA-le sidusettevõtjate kaudu eespool märgitud rahalist toetust.

(353)

Seetõttu on kõnealuse programmi puhul tegemist rahalise toetusega Hiina valitsuse poolse otsese raha ülekandmise kujul alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunkti i tähenduses, mis on omistatav Maroko valitsusele Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise koostöö kontekstis.

(354)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et kapitali suurenemise puhul puudus rahaline toetus Hiina valitsuselt või riigiorganilt. Äriühing väitis, et ta lihtsalt liigutas vahendeid ühelt kontolt teisele.

(355)

Äriühing väitis samuti, et komisjoni faktid olid ekslikud, kuna ta ei kapitaliseerinud ainult Dicastal Asialt saadud vahendeid, aga samuti vahendeid, mille ta sai kuuelt sõltumatult offshore äriühingult, ning toimikus ei olnud mingeid tõendeid, et need kuus äriühingut osalesid algatuses „Üks vöönd, üks tee“. Lisaks sellele väitis DMA, et komisjon ei olnud tõendanud, et need laenud Dicastal Asialt pärinesid Hiina valitsuselt või CITIC Dicastalilt.

(356)

Komisjon ei olnud põhjendustes 354–355 esitatud väidetega nõus. Nende tehingute raamatupidamisarvestuses kajastamine (laenude / makstavate arvete kajastamine aktsionäride omakapitalina) ei muutnud seda, et sisuliselt vabastati DMA kohustusest maksta tasumata arved ja maksta tagasi laen. Selle asemel muudeti need võlad äriühingu omakapitaliks.

(357)

Lisaks sellele ei ole käesoleva juhtumi puhul asjakohane, kas kuus offshore äriühingut osalesid algatuses „Üks vöönd, üks tee“ või mitte. DMA võla sissenõudmisest ei loobunud need äriühingud, vaid DMA otsene ainuaktsionär Dicastal Asia. Nagu on selgitatud põhjendustes 350 ja 351, tasus DMA kõigepealt võla offshore äriühingute ees, kasutades CITIC Dicastali vahendeid, mis suunati Changsha Dicastali ja Wisdomi kaudu. Pärast nende võlgade omanikuks saamist kasutas ta neid vahendite DMA-lt sissenõudmise asemel Maroko äriühingusse tehtava kapitalisüsti suurendamiseks.

(358)

DMA võlad, mis tulenevad Dicastal Asia laenudest ja kuuele võlausaldajale makstavatest arvetest, konverteeriti omakapitaliks, aga neid ei makstud kunagi dividendidena otseselt või kaudselt tagasi. Seega käsitas komisjon kapitaliseeritud võlgu CITICi kontserni poolt DMA-le antud võlgade tühistamisena.

(359)

See programm annab kasu, mis on võrdväärne tühistatud võla summaga. Kuid kuna võla tühistamine toimus kapitalisüsti vormis, tuleb saadud kasu jaotada pikemale ajavahemikule. Seetõttu määras komisjon uurimisperioodile osa kogukasust, mis vastab osale äriühingu põhivara, s.o selle seadmete kulumi koguväärtusest uurimisperioodil.

(360)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kurtis DMA, et ei olnud selge, millisel kujul rahalist toetust ja/või kasu saadi, kuna komisjon osutas põhjenduses 353 otsesele raha ülekandmisele, põhjenduses 358 võla tühistamisele ja põhjenduses 359 võla sissenõudmisest loobumisele.

(361)

Kasu arvutamise puhul väitis äriühing, et võla sissenõudmisest ei olnud loobutud, kuna see kapitaliseeriti, ja seega on ekslik jaotada kasu uurimisperioodile lähtuvalt seadmete kulumist.

(362)

Komisjon märkis, et hoolimata sellest, kas tehinguid kirjeldati võla tühistamise või võla sissenõudmisest loobumisena, oli nende puhul tegemist otsese raha ülekandmisega, nagu vaekogu kinnitas aruandes „Korea – Commercial Vessels“ (Korea – kommertslaevad) (92). Nagu on selgitatud põhjenduses 356, loobuti kindlasti DMA võla sissenõudmisest, kuna selle kapitaliseerimise tulemusena vabastati äriühing kohustusest see tagasi maksta. Seetõttu lükkas komisjon põhjendustes 360–361 esitatud väited tagasi.

(363)

Need toetused on konkreetsed, kuna need kuuluvad Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise kahepoolse investeerimislepingu raamistikku, nagu on kirjeldatud punktis 3.4. Eelkõige on kava konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel, kuna see piirdub autotööstuse sektori konkreetse äriühingu osaga kooskõlas Maroko sooduspoliitikaga, mida on kirjeldatud punktis 3.3, ning see on samuti piirkondlikult konkreetne, kuna see asub tööstuse edendamise vööndis, mida on muu hulgas samuti käsitletud punktis 3.3.

(364)

Pärast eraldiseisvat järelduste avalikustamist väitis DMA, et ei olnud mingeid tõendeid selle kohta, et rahaline toetus oli konkreetne DMA-le või autotööstuse sektorile või seda anti Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö kontekstis.

(365)

Komisjon märkis, et seda väidet ei põhjendatud. Nagu on selgitatud põhjenduses 363, tegi komisjon järeldused konkreetsete tõendite alusel, mis näitasid sektoripõhist ja piirkondlikku konkreetsust. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(366)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul oli selle subsiidiumikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Kapitali suurenemine Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö raamistikus

(367)

DMA sai 2020. ja 2021. aastal kaks finantslaenu sidusettevõtjatelt, nagu on märgitud põhjendustes 268 ja 271.

(368)

2020. aastal andis Dicastal HK DMA-le laenu, mis maksti täielikult tagasi uurimisperioodi lõpus. Dicastal HKd ennast rahastati selle ainuaktsionäri CITIC Dicastali laenude kaudu, nagu on kirjeldatud põhjenduses 271. Nende laenude väärtus ületas märkimisväärselt Dicastal HK poolt DMA-le antud laenu väärtust.

(369)

2021. aastal andis Dicastal Asia DMA-le laenu, mis maksti täielikult tagasi uurimisperioodi lõpus. Nagu on selgitatud põhjendustes 268 ja 274, sai Dicastal Asia laenu rahastamiseks mitu laenu Wisdomilt, mille väärtus kattis DMA-le laenatud summa.

(370)

Lisaks sellele, nagu on kirjeldatud põhjenduses 260, sai DMA ühe de facto laenu, kuna Changsha Dicastal tarnis DMA-le tootmisseadmed, mis olid väärt rohkem kui 90 % ostetud seadmete koguväärtusest. Seadmed toimetati kohale vahemikus 2018–2022. Kuid DMA ei tasunud nende seadmete eest õigel ajal. Uurimisperioodi alguses oli DMA-l nende tehingute eest jätkuvalt tasumata võlg, mis oli võrdväärne 70 %ga nende koguväärtusest. Ta tasus uurimisperioodil osa tarnitud seadmete eest, vähendades seega uurimisperioodi lõpuks tasumata väärtust 50 %-le Changsha Dicastalilt omandatud varade koguväärtusest.

(371)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 257, sai Changsha Dicastal rahastada oma panust Maroko investeerimisprojekti CITIC Dicastaliga tehtud tehingutest saadud suurema rahavoo abil.

(372)

Seetõttu sai kõik need rahavood seostada nende Hiina lõpliku omaniku CITIC Dicastaliga, kes sai ise vahendeid oma kontserni seotud finantsasutustelt ning samuti mitmesugustelt muudelt riigi omanduses olevatelt Hiina pankadelt ja finantsasutustelt, nagu on märgitud põhjendustes 222–226.

(373)

Punktis 3.5.2.1 eespool märgitud järelduste põhjal jõudis komisjon seisukohale, et CITIC Dicastal tegutses riigiorganina, kui ta andis DMA-le sidusettevõtjate kaudu eespool märgitud rahalist toetust. Leiti, et CITICi kontserni finantsasutused ning riigi omanduses olevad pangad ja finantsasutused tegutsesid samuti riigiorganina, kui nad andsid laene CITIC Dicastalile.

(374)

Rahalist toetust anti otsese raha ülekandmise teel, andes soodusrahastamist laenude kujul ja de facto laenuna DMA-le alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunkti i tähenduses.

(375)

Kõnealuse rahalise toetuse, mida CITIC Dicastal andis riigiorganina oma sidusettevõtjate kaudu, saab omistada Maroko valitsusele lähtuvalt selle kahepoolsest koostööst Hiina valitsusega, kooskõlas punktis 3.4 esitatud järeldustega.

(376)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et de facto laenu kontseptsiooni ei olnud olemas alusmääruses ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus. Igal juhul tõendas Changsha Dicastal äriühingu sõnul kontrollkäigu ajal, et DMA-l ei olnud Changsha Dicastali ees võlga. Selle asemel tegutses Changsha Dicastal esindajana ja tasumata summa oli laen, mille andsid seadmete tegelikud tarnijad. Selles kontekstis kordas äriühing, et ta ei nõustunud alusmääruse artikli 28 kohaldamisega, kuna keeldumine seadmete algsete tarnijate füüsilise loetelu esitamisest tõendina kontrollkäigu ajal ei takistanud komisjonil kontrollida käesoleva uurimise jaoks vajalikku teavet (vt ka põhjendused 112, 116 ja 118).

(377)

Lisaks sellele väitis DMA, et ei ole tõendeid selle kohta, et Hiina valitsus või CITIC Dicastal oleks andnud laene Dicastal Asiale ja Dicastal HK-le. DMA sõnul näitavad CITIC Dicastali raamatupidamis- ja finantsaruanded selgelt, et ta ei andnud mingeid laene Changsha Dicastalile, Dicastal Asiale või Dicastal HK-le, ning lisaks sellele ei teinud ta Dicastal Asiale mingeid makseid.

(378)

De facto laenude mõiste puhul märkis komisjon, et ta kasutas seda terminoloogiat ainult eesmärgiga eristada neid tehinguid finantslaenudest, mille puhul laenuandja kannab laenulepingu alusel tegelikud rahalised vahendid laenuvõtja pangakontole. Käesoleval juhul tähendab de facto laen võrdväärset olukorda, mille puhul seadmete tarnija tagas maksete sissenõudmata jätmise või hilisema sissenõudmise teel DMA-le vahendeid, mis ei oleks vastasel juhul olnud äriühingule kättesaadavad.

(379)

Väite puhul, et Changsha Dicastal ei ole laenu andnud, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kuna Changsha Dicastal keeldus esitamast loetelu DMA-le tarnitud masinate väidetavatest tarnijatest, ei olnud komisjonil võimalik kontrollida, millised üksused kandsid tasumata võlast tuleneva koormuse ning millistel asjaoludel ja tingimustel kõnealust väidetavalt laenu anti. Vastupidiselt teabele, mille Changsha Dicastal kohapealse kontrollkäigu ajal esitas, on DMA esitatud seadmete ostulepingutes selgelt nimetatud Changsha Dicastali müüjana ning määratletud selle kohustus projekteerida, toota, toimetada kohale, paigaldada ja müüa seadmed DMA-le ning anda kohapealset koolitust. Changsha Dicastal annab lepingute alusel müüjana samuti kõik garantiid.

(380)

Hiina valitsuse või CITIC Dicastali poolt Changsha Dicastalile, Dicastal Asiale või Dicastal HK-le rahastamise tagamise puhul osutas komisjon tehingutele, mis on kindlaks tehtud põhjendustes 257, 268, 271 ja 274 ja mis näitasid, kuidas CITIC Dicastal suunas vahendeid põhjendustes 367–370 kirjeldatud tehingute puhul oma sidusettevõtjate kaudu DMA-le. Eelkõige märkis komisjon, et CITIC Dicastal andis laene Dicastal HK-le vastupidiselt lõplike järelduste avalikustamise kohta DMA esitatud märkustele. Selle teabe esitas Dicastal HK ise ja seda kontrolliti kohapeal.

(381)

Seetõttu lükkas komisjon põhjendustes 376–377 esitatud väited tagasi.

(382)

Kõnealune tegevus annab kasu, mis on võrdväärne erinevusega DMA poolt laenult makstud intressi ning summa vahel, mis oleks tasutud võrreldava kommertslaenu eest.

(383)

Võrdlusintressimäära kindlaks määramiseks võttis komisjon arvesse laenu alguskuupäeva, selle kestust, valuutat ja äriühingu krediidivõimelisust.

(384)

Kaks finantslaenu olid nomineeritud eurodes. Kuigi Changsha Dicastali tarnitud seadmete arved väljastati Hiina renminbi-jüaanides, tehti maksed eurodes. Seega käsitas komisjon laenu de facto eurodes nomineerituna.

(385)

Äriühingu krediidivõimelisuse ja pikaajalise maksevõime riski hindamiseks kasutas komisjon lühiajalise võlgnevuse kattekordajat ning võla ja omakapitali suhet.

(386)

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja mõõdab äriühingu võimet tasuda lühiajalisi kohustusi ning see väljendab käibevarade ja lühiajaliste kohustiste vahelist suhtarvu. 2019., 2020. ja 2023. aastal oli DMA lühiajalise võlgnevuse kattekordaja alla ühe, mis tähendab, et neil aastatel ei oleks äriühingul olnud võimalik täita oma lühiajalisi kohustisi käibevarade likvideerimise teel. Olukord oli parem 2021. ja 2022. aastal, kui lühiajalise võlgnevuse kattekordaja tõusis üle ühe. Kuid kui arvata lühiajalise likviidsuse arvutusest välja varud (likviidsuskordaja), kuna neid ei saa viivitamata rahaks muuta, jäi kattekordaja alla ühe ka 2021. aastal ning ületas vaevu ühe 2022. aastal.

(387)

Võla ja omakapitali suhtega mõõdetakse äriühingu suutlikkust täita oma pikaajalisi võlakohustusi. Selle näitaja kohaselt oli olukord murettekitav. Võla ja omakapitali suhe jõudis 2019. ja 2020. aastal, s.o enne suure osa äriühingu võla kapitaliseerimist rohkem kui 2 000ni (vt põhjendused 264–266 ja 350). Pärast kapitali suurendamist ületasid pikaajalised finantskohustused jätkuvalt aktsionäride omakapitali. Võla ja omakapitali suhe jäi ajavahemikus 2021–2022 üle viie ja 2023. aastal üle kolme.

(388)

Võttes arvesse põhjendustes 385–387 kirjeldatud likviidsus- ja maksevõime probleeme, leidis komisjon, et äriühingut iseloomustab ebakindel finantsolukord ning võimalike laenajate ja investorite mõistes kõrge riskiprofiil.

(389)

Sellest lähtuvalt kasutas komisjon ICE BofA euro kõrge tootlikkusega indeksit, mis jälgib investeerimistasandist madalamat eurodes nomineeritud äriühingute võlga, mis on väljastatud avalikult eurodes kohalikul või eurovõlakirjade turul. Kuna laenud ja de facto laenu andsid Hiina üksused Marokos asuva välisprojekti jaoks, oli komisjon seisukohal, et tuleks arvesse võtta ka riigi riski. Seetõttu kohandas komisjon ICE BofA euro kõrge tootlikkusega indeksil põhinevat intressimäära OECD hinnatud riigi riski alusel.

(390)

Võrdlusintressimäära kindlaks määramiseks võeti arvesse kahe finantslaenu alguskuupäev, kuna mõlemal laenul oli fikseeritud laenuintress. Laenude kestust võeti arvesse riigi riskihindamisel põhineva hinnalisandi arvutamisel.

(391)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjon ei selgitanud piisavalt kasu arvutamist ning arusaadavalt de facto laenust saadava kasu arvutamise alust.

(392)

DMA väitis samuti, et komisjon ei võtnud arvesse kõnealuste seadmete omandamise lepingutes kokku lepitud maksetingimusi. Eelkõige ei võtnud komisjon arvesse, et maksetes lepiti kokku mitme osamaksena ning suur osa omandamisväärtusest tuli tasuda alles 270 päeva pärast seadmete paigaldamise ja kasutuselevõtu lõpetamist. Seega peaks komisjon tagama, et kasu arvutusse kaasati ainult seadmed, mille tasumistähtpäev oli juba möödunud.

(393)

Võrdlusaluse puhul väitis äriühing, et komisjoni kasutatud võrdlusalus ei käsitlenud laene ning seega ei vastanud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktis b sätestatud nõuetele. Lisaks sellele väitis äriühing, et tal ei olnud võimalik saada juurdepääsu lähteandmetele ja seega kontrollida selle täpsust. DMA väitis, et komisjon peaks kasutama Maroko IMFi rahaturu määrasid, mis väidetavalt väljendavad täpselt Maroko kaubandusasutuste intressimäärasid.

(394)

Äriühing väitis samuti, et komisjoni järeldused DMA võla ja omakapitali suhte ning Maroko riigi riski kohta ei olnud põhjendatud. Äriühing väitis, et võla ja omakapitali suhte arvutusi ei avaldatud ja need ei olnud arusaadavad. DMA väitel ei ole OECD riigi riski reiting laenude puhul asjakohane, kuna see käsitleb „ametlikult toetatud ekspordikrediidi korralduse osaliste riigi riski liigitusi“.

(395)

Viimaks väitis äriühing, et seadmete makstavate arvete tasumata summast saadud kasu ei tohiks arvestada lähtuvalt uurimisperioodist, vaid see tuleks jaotada seadmete keskmisele kasutusajale.

(396)

Komisjon lükkas põhjendustes 391–395 esitatud väited tagasi.

(397)

Esiteks oli de facto laenust saadud kasu arvutamist üldiselt selgitatud põhjendustes 382–384 ning üksikasjalik arvutus avalikustati DMA-le äriühingupõhise järelduste avalikustamise lisas 2-3.3.2.

(398)

Teiseks ei olnud maksetingimuste mõju käesoleva juhtumi puhul oluline. Kui arvata välja üks imporditehing, mis moodustas uurimisperioodi alguses vähem kui 0,9 % tasumata summast, toimetati kõik masinad kohale sellise ajavahemiku jooksul, et viimase osamakse tasumistähtpäev möödus enne uurimisperioodi algust.

(399)

Kolmandaks ei olnud komisjon nõus DMA hinnanguga, mis käsitles valitud võrdlusaluse vastavust WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti b nõuetele. Võrdlusalus väljendas suure riskiga äriühingu võla tootlust, s.o kui palju teenis võlausaldaja, kes laenas raha sellise riskiprofiiliga äriühingule, nomineerituna eurodes, kajastades seega DMA võla valuutat ja DMA investeeringu riskiprofiili. Komisjon kinnitas, et link võrdlusandmete allikale, mis esitati äriühingupõhises järelduste avalikustamises, töötas nõuetekohaselt. See viis St. Louisi föderaalpanga kodulehele, (93) kus äriühing sai otsida konkreetset võrdlusalust äriühingupõhise järelduste avalikustamise 2. lisas (leht „Benchmark-EUR loans“ (Võrdlusalus – eurodes laenud)) esitatud koodi abil. Komisjon kontrollis samuti IMFi rahaturu reitinguid Maroko kohta, mille DMA pakkus välja sobilikuma võrdlusalusena. Komisjon leidis, et rahaturu määr vastas pankadevahelisele laenuandmise määrale (94) ja ei ole seega võrdlusintressimäärana sobilik.

(400)

Neljandaks märkis komisjon, et krediidivõimelisuse näitajate arvutused avalikustati DMA-le äriühingupõhise järelduste avalikustamise lisas 2-3.2. Arvutustabel sisaldab iga näitaja arvutamise valemit, arvutuste jaoks kasutatud andmete tabelit ja andmete allikaid (auditeeritud aruanded ja maksudeklaratsioonid). Iga näitaja tulemused esitati samuti sellisel kujul, et äriühingul oli võimalik kontrollida arvutuskäigu iga etappi. Riigi riski hinnalisandi puhul pidas komisjon seda sobilikuks, kuna sarnaselt ekspordikrediidile anti laene välisriigis asuvale projektile.

(401)

Viimaks selgitas komisjon, et seadmete eest makstavate arvete tasumata summast saadud kasu ei tasakaalustatud seadmete täieliku omandamisväärtuse ulatuses. Selle programmi alusel käsitati selle asemel kasuna ainult intressi, mis oleks tulnud uurimisperioodil tasuda kõnealuselt laenult, mis anti maksete hilinenud sissenõudmise kujul. Kasu oli seega uurimisperioodi jaoks konkreetne ja ei nõudnud mingit täiendavat jaotamist pikemale perioodile.

(402)

Need toetused on samuti konkreetsed, kuna need kuuluvad Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise kahepoolse investeerimislepingu raamistikku, nagu on kirjeldatud punktis 3.4. Eelkõige on need kavad konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel, kuna laenud ja de facto laen piirduvad autotööstuse sektori konkreetse äriühingu osaga kooskõlas Maroko sooduspoliitikaga, mida on kirjeldatud punktis 3.3, ning see on samuti piirkondlikult konkreetne, kuna see asub tööstuse edendamise vööndis, mida on muu hulgas samuti käsitletud punktis 3.3.

(403)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et komisjoni konkreetsuse analüüs ei olnud piisav.

(404)

Komisjon märkis, et see väide oli lihtne avaldus, mida ei toetanud mingid tõendid. Komisjon kinnitas oma järeldusi lähtuvalt sektoripõhist ja piirkondlikku konkreetsust näitavatest elementidest, nagu on märgitud põhjenduses 402.

(405)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul oli selle subsiidiumikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

De facto laen, mis on seotud kapitalikauba ja laenudega Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö raamistikus

(406)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist toetas Maroko valitsus DMA väiteid, märkides oma arusaama, et DMA ja selle sidusettevõtjad tõendasid, et iga rahaline toetus, mille Hiina valitsus annab Hiina sidusettevõtjatele Hiinas, ei ole mõeldud algatuse „Üks vöönd, üks tee“, Maroko või DMA jaoks, nagu on samuti tõendanud Changsha Dicastali märkus, kes kasutas omavahendeid DMA kapitali investeerimiseks. Ta järeldas siis, et komisjon ilmselgelt eksis, kui ta järeldas, et riigiorganina tegutsev CITIC Dicastal suunas Hiina valitsuse vahendeid mitme sidusettevõtja kaudu. Viimaks väitis Maroko valitsus, et toimikus ei olnud mingeid tõendeid selle kohta, et suurem müük Changsha Dicastalile toetas DMAd ja et CITIC Dicastal kasutas Wisdomit DMA-le täiendavate laenude ja odavate sisendite tagamiseks.

(407)

Komisjon märkis, et need Maroko valitsuse väited olid lihtsalt põhjendamata avaldused. Seetõttu ei pidanud komisjon neid käsitlema. Igal juhul käsitles komisjon kõigi DMA poolt neis küsimustes esitatud väidete sisu ja lükkas need tagasi.

(408)

DMA hankis alumiiniumist valuplokid, mis on alumiiniumrataste tootmisel kasutatav peamine tooraine, üksikutelt seotud ja sõltumatutelt tarnijatelt. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 105, 106, 272 ja 273, oli Wisdom, kes tehti kindlaks Dicastali kontserni sidusettevõtjana (vt punkt 3.5.2.1), DMA peamine tarnija, kes varustas teda ligikaudu 75 %ga kõigist alumiiniumist valuplokkidest, mis äriühingult uurimisperioodil osteti. DMA allkirjastas Wisdomiga lepingu kõnealuse märkimisväärse koguse alumiiniumist valuplokkide kohta 2020. aasta märtsis, ainult neli kuud pärast Wisdomi asutamist.

(409)

Soodustingimused, mille alusel Wisdom DMAd alumiiniumist valuplokkidega varustas, olid kahetised.

(410)

Esiteks, hoolimata Wisdomi ja DMA vahelises lepingus selgelt kindlaks määratud 90päevasest maksetähtajast, ei olnud DMA kuni uurimisperioodi lõpuni tasunud Wisdomile ühegi valuploki eest, mis osteti 2022. aasta detsembrist kuni uurimisperioodi lõpuni. Lisaks sellele ei võtnud Wisdom kunagi mingeid meetmeid lepingu vaidluste lahendamise sätete alusel kõnealuste maksete saamiseks ega tühistanud lepingut.

(411)

Teiseks oli hind, mida Wisdom DMA-lt küsis, tehislikult ja märkimisväärselt madalam, kui muude välisriikide sõltumatute tarnijate poolt, kes olid samuti tooraine tootjad ja tarnisid DMA-le seda märkimisväärses koguses, otseselt alumiiniumist valuplokkide eest küsitud hind. Komisjon oli seisukohal, et seda hinnaerinevust mõjutas selgelt suhe Wisdomiga ning et märkimisväärset erinevust muude sõltumatute tarnijate hinnaga ei saanud selgitada muude asjaoludega, nagu lepingu kestus või asjaomased kogused.

(412)

Võttes arvesse põhjenduses 305 esitatud järeldusi jõudis komisjon seisukohale, et CITIC Dicastal kasutas Wisdomit Hiina valitsuse soodustingimustel antud toetuse Maroko projektile suunamiseks.

(413)

CITIC Dicastal sai ise vahendeid oma kontserni seotud finantsasutustelt ning samuti mitmesugustelt muudelt riigi omanduses olevatelt Hiina pankadelt ja finantsasutustelt, nagu on märgitud põhjendustes 153–158.

(414)

Punktis 3.5.2.1 eespool märgitud järelduste põhjal jõudis komisjon seisukohale, et CITIC Dicastal tegutses riigiorganina, kui ta andis DMA-le sidusettevõtjate kaudu eespool märgitud rahalist toetust. Leiti, et CITICi kontserni finantsasutused ning riigi omanduses olevad pangad ja finantsasutused tegutsesid samuti riigiorganina, kui nad andsid laene CITIC Dicastalile.

(415)

Rahalist toetust anti otsese raha ülekandmise teel, andes soodusrahastamist ja de facto laenu DMA-le Wisdomi kaudu alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunkti i tähenduses. Rahalise toetuse summa oli võrdväärne maksetähtaja ületanud alumiiniumist valuplokkide tasumata arvetest tuleneva tasumata võlaga. Lisaks sellele varustas Wisdom DMAd alumiiniumist valuplokkidega, küsides tarnitud alumiiniumist valuplokkide eest märksa madalamat hinda.

(416)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et ta ei saanud mingit rahalist toetust otsese raha ülekandmise kujul ja sai ainult alumiiniumist valuplokke.

(417)

Ta oli samuti seisukohal, et CITIC Dicastali ja Wisdomi vahel ei olnud suhet. Seetõttu ei olnud tõendeid rahalise toetuse ja konkreetsuse kohta.

(418)

DMA väitis samuti, et Wisdom ei kehtestanud sellele tarnitud valuplokkide puhul mingeid soodustingimusi. DMA kasutas väidetavalt tasumata arveid, et takistada Wisdomil lepingus kokku lepitud hinna suurendamist. Sel puhul märkis DMA, et kooskõlas uuesti läbiräägitud lepinguga suurenes hind 2023. aasta novembris ja detsembris. Selles ajavahemikus oli see suurem kui ALBA tarnitud alumiiniumist valuplokkide eest tasutud hind. Lisaks sellele väitis DMA, et ta maksis peaaegu kõik tasumata arved 2024. aasta jooksul.

(419)

Lisaks sellele ei olnud DMA väitel mingeid tõendeid, et CITIC Dicastal suunas Hiina valitsuse soodustingimustel antud toetust DMA-le. Eelkõige väitis äriühing, et komisjon kontrollis kõiki CITIC Dicastali makstavaid ja saadavaid arveid ajavahemikus 2017–2023 ja seega oleks saanud kontrollida, et Wisdomile ei kantud mingeid vahendeid. Lisaks sellele ei ole DMA väitel mingeid tõendeid selle kohta, et Wisdom sai Hiina valitsuselt soodusrahastamist.

(420)

Käesoleva subsiidiumikava alusel tasakaalustatud soodusrahastamise vormi puhul väitis DMA, et de facto laenu kontseptsiooni ei olnud olemas ei alusmääruses ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus ning seega oleks komisjon pidanud järeldama, et rahalist toetust ei olnud.

(421)

Komisjon lükkas põhjendustes 416–420 esitatud väited tagasi.

(422)

Esiteks, nagu on selgitatud põhjendustes 409–411, seisnes otsese raha ülekandmise kujul rahaline toetus selles, et Wisdom tagas alumiiniumist valuplokke soodushinnaga ja Wisdom nõudis maksed sisse hiljem, märkimisväärselt pärast lepingus kokku lepitud maksetähtaega.

(423)

Teiseks oli järeldusi ja arusaamu CITIC Dicastali ja Wisdomi vahelise suhte kohta ning Dicastali kontserni märkusi selle küsimuse kohta käsitletud põhjendustes 275–313.

(424)

Kolmandaks käsitles komisjon selgitust Wisdomi küsitud madalamate hindade kohta põhjenduses 313.

(425)

Neljandaks käsitles komisjon juba põhjuseid, miks Wisdomit ei loetletud CITIC Dicastali auditeeritud aruannetes ja raamatupidamisaruannetes, põhjendustes 274–313 ning eelkõige põhjendustes 283 ja 284. Lisaks sellele ei olnud komisjon nõus väitega, et ta kontrollis kõiki CITIC Dicastali ajavahemiku 2017–2023 makstavaid ja saadavaid arveid. Sel puhul küsis komisjon CITIC Dicastalilt Changsha Dicastaliga seotud tehingute makstavate ja saadavate arvete loetelu ning sai selle.

(426)

Viimaks käsitles komisjon de facto laenu mõistet põhjenduses 378.

(427)

Põhjendustes 408–411 kirjeldatud tavadest tekib kasu, mis on võrdväärne järgmisega:

(428)

De facto laenu puhul võttis komisjon kasu arvutamise võrdlusintressimäära kindlaks määramiseks arvesse laenu kestust, selle valuutat ja äriühingu krediidivõimelisust.

(429)

Komisjon kaasas kasu arvutamisse 2022. aastal ellu viidud ostutehingud, mida ei olnud uurimisperioodil tasutud. Nende tehingute puhul määrati laenu kestus kindlaks täisaastana. Ostude puhul, mille kohta esitati arved 2023. aastal, võeti arvesse ainult neid, mille tasumistähtpäev oli 2023. aastal. Kõnealuste tehingute laenu kestus arvutati tasumistähtpäeva ja aasta lõpu vahelise erinevusena. Hoolimata faktist, et pärast uurimisperioodi maksti tagasi ainult osa neist laenudest, käsitas komisjon ka summasid, mille puhul ei ole esitatud tõendeid tagasimakse kohta pärast uurimisperioodi de facto laenuna ja mitte kogusumma otsese ülekandena võla tühistamise kujul.

(430)

Wisdomilt alumiiniumist valuplokkide tarne eest küsitud hind oli USA dollarites. Seega käsitas komisjon de facto laenu USA dollarites nomineerituna.

(431)

Nagu on selgitatud põhjendustes 385–388, oli DMA-l potentsiaalsete laenuandjate ja investorite jaoks kõrge riskiprofiil. Seetõttu kasutas komisjon võrdlusalusena intressimäära, mida eeldatakse B-reitinguga (Bloombergi kohaselt) ettevõtete emiteeritud võlakirjade puhul. Põhjenduses 389 selgitatud põhjustel täiendati võrdlusintressimäära lisaks sellele OECD hinnatud riigi riskiga.

(432)

Kuna de facto laen hõlmas kahte aastat, võttis komisjon võrdlusintressimäära ja riigi riski hinnalisandi kindlaksmääramisel arvesse laenu kaheaastast kestust.

(433)

Kasu arvutamise ostuhinna erinevuse puhul võrdles komisjon keskmist ostuhinda, mille DMA tasus Wisdomi tarnitud alumiiniumist valuplokkide eest uurimisperioodil, keskmise ostuhinnaga, mille DMA tasus teise suurima sõltumatu tarnija tarnitud alumiiniumist valuplokkide eest uurimisperioodil.

(434)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et de facto laenu jaoks kasutatud võrdlusintressimäär oli vastuolus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktiga b, ning viitas oma väidetele, mille oli esitanud seoses põhjenduses 393 kirjeldatud „de facto laenuga, mis on seotud kapitalikauba ja laenudega“.

(435)

Alumiiniumist valuplokkide soodushinna puhul kasu arvutamise metoodika kohta väitis äriühing, et komisjon peaks arvama välja 2023. aasta novembris ja detsembris saadud tarned, kuna tõendati, et Wisdomi küsitud hinnad olid ALBA küsitud hindadest suuremad.

(436)

Alumiiniumist valuplokkide võrdlushinna puhul väitis DMA, et komisjon rikkus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punkti d, milles nõutakse, et „tasu piisavus määratakse kindlaks seoses kõnealuse kauba või teenuse valitsevate turutingimustega ostu riigis“, kui ta kasutas ALBA tarnitud alumiiniumist valuplokkide impordihinda. Äriühingu sõnul ei tõendanud komisjon, et imporditud alumiiniumi hinnad vastavad Marokos valitsevatele tingimustele.

(437)

Viimaks väitis äriühing, et kõnealuse programmi jaoks kindlaks määratud kasu ei tohiks jaotada täielikult äriühingu kogu käibele. Kuna Wisdomilt ostetud alumiiniumist valuplokid moodustasid ainult ühe osa kõigist uurimisperioodil omandatud valuplokkidest, oleks komisjon pidanud jaotama ainult vastava osa arvutatud kasust.

(438)

Komisjon lükkas põhjendustes 434–437 esitatud väited tagasi.

(439)

Esiteks käsitles komisjon äriühingu väiteid võrdlusintressimäära kohta põhjenduses 399. Komisjon avaldas USA dollarites nomineeritud laenude võrdlusintressimäära puhul andmete allika äriühingule äriühingupõhise järelduste avalikustamise 2. lisas (leht „Benchmark-USD loans“ (Võrdlusalus – USA dollarites laenud)). Intressimäär, mida võib eeldada B-reitinguga äriühingute emiteeritud võlakirjade puhul, on sobilik asendaja intressimäära jaoks, mida suure riskiprofiiliga äriühing peaks maksma, kui ta sooviks laenata USA dollarites nomineeritud vahendeid.

(440)

Teiseks määras komisjon kindlaks konkreetse uurimisperioodi subsideerimise. Selles ajavahemikus uuris ta Wisdomi ja ALBA küsitud kaalutud keskmisi hindu. Komisjon oli seisukohal, et äriühingu taotlus teha võrdlus lühema ajavahemiku kohta, ei olnud põhjendatud.

(441)

Kolmandaks oli komisjon seisukohal, et ALBA tarnitud alumiiniumist valuplokkide impordihind oli sobiv asendaja valuplokkide kohalike, Maroko hindade jaoks, kuna imporditud valuplokid pidid konkureerima kohalikult hangitud tooraine hinnaga.

(442)

Viimaks oli komisjon seisukohal, et ta rakendas konservatiivset lähenemisviisi, kui ta jaotas kasu äriühingu kogu käibele. Ei ole vaieldav, et DMA sai selle programmi jaoks kindlaks määratud kasu täies väärtuses ja mitte ainult selle osa puhul, mis vastab Wisdomi tarnitud alumiiniumist valuplokkide osakaalule uurimisperioodil ostetud valuplokkide täielikust kogusest. Vastupidiselt võib väita, et kuna valuplokke kasutati ainult kõigist uurimisperioodil toodetud alumiiniumratastest ühe osa tootmiseks, oleks tulnud koguväärtus jaotada ainult vastavale kogukäibe osale.

(443)

Need toetused on samuti konkreetsed, kuna need kuuluvad Hiina valitsuse ja Maroko valitsuse vahelise kahepoolse investeerimislepingu raamistikku, nagu on kirjeldatud punktis 3.4. Eelkõige on need kavad konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel, kuna de facto laen ja otsene raha ülekandmine alumiiniumist valuplokkide soodushinna kujul piirduvad autotööstuse sektori konkreetse äriühingu osaga kooskõlas Maroko sooduspoliitikaga, mida on kirjeldatud punktis 3.3, ning see on samuti piirkondlikult konkreetne, kuna see asub tööstuse edendamise vööndis, mida on muu hulgas samuti käsitletud punktis 3.3. Wisdom andis eelkõige üksuse Dicastal Asia kaudu DMA-le laene, et kasutada neid DMAsse investeerimiseks.

(444)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul oli selle subsiidiumikavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Alumiiniumist valuplokkide tagamisega seotud otsene raha ülekandmine Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse vahelise koostöö raamistikus

(445)

Kaebuse esitaja väitis, et Maroko eksportivad tootjad said kasu tööstuse arengu investeerimisfondist antud toetustest kõnealuste äriühingute ja Maroko valitsuse allkirjastatud investeerimislepingute raamistikus.

(446)

Tööstuse arengu investeerimisfond on riiklik investeerimisfond, mis annab toetusi selle toetusesaajatele ja mille asutas algselt Maroko valitsus raamseaduse nr 18-95 kontekstis, millega asutatakse investeeringute harta, (95) ning mille nimetuseks sai 1995. aasta finantsseaduse ja selle edasiste muudatuste alusel (96) Fonds de promotion des investissements. 2015. sai fondi uueks nimetuseks Fonds de Développement Industriel et des Investissements, et rõhutada selle keskendumist tööstusele. Tööstuse arengu investeerimisfondi eesmärk on koondada riigi tööstustegevust ning moderniseerida seda ja arendada selle võimet asendada imporditud tooteid.

(447)

Tööstuse arengu investeerimisfondi valitseb praegu otseselt Maroko valitsus, nimelt valitsusjuht, finantsminister ja tööstusminister, nagu on märgitud 2015. aasta finantsseaduse rakendamise dekreedi nr 2-14-715 artiklis 1 (97).

(448)

Tööstuse arengu investeerimisfond on valitsuse vahend, millest antakse investeerimistoetust investoritele antavate toetuste vormis. Tööstuse arengu investeerimisfondiga hõlmatud tegevuse liike on kirjeldatud „tööstuse arengu rahastamisena“, „investoritele investeerimislepingu korra raames antud toetuste kulude riigipoolse katmisena“ ning „investeeringute edendamise ja toetamise jaoks vajalike kulude katmisena“.

(449)

Tööstuse arengu investeerimisfondist toetuse saamiseks peab Maroko valitsus olema liigitanud projekti „strateegilise tähtsusega projektina“ või „struktureerimisprojektina“ tööstuse edendamise kava (2014–2020) raames. Autotööstuse sektor on üks tööstuse edendamise kavast toetatud strateegilise tähtsusega tööstussektoritest, nagu on toodud esile punktis 3.3. Toetuse saamise tingimuseks on samuti Maroko valitsuse ja investori vahelise investeerimislepingu allkirjastamine investeeringute harta seaduse raamistikus. Lisaks sellele peavad investeerimisprojektide kõlblikkuskriteeriumid vastama vähemalt ühele järgmisest viiest kriteeriumist, mis on sätestatud investeeringute hartas: i) nende summa peab olema kolme aasta jooksul vähemalt 200 miljonit Maroko dirhemi (s.o 18,5 miljonit eurot); ii) need tuleb teha (30. juuni 1998. aasta) dekreedis nr 2-98-520 nimetatud provintsis või prefektuuris; (98) iii) need peavad võimaldama luua kolme aasta jooksul vähemalt 250 püsivat töökohta; iv) need peavad tagama tehnosiirde; v) need peavad panustama keskkonnakaitsesse.

(450)

Tööstuse arengu investeerimisfondist antakse rahalist toetust valitud investoritele antavate toetustena ja selle aastaeelarve on 3 miljardit Maroko dirhemi (s.o 280 miljonit eurot). Fondist on võimalik saada järgmist toetust:

(451)

Mõlemad uuritud alumiiniumrataste eksportivad tootjad allkirjastasid kahepoolse investeerimislepingu Maroko riigiga. Maroko valitsus on samuti märgistanud mõlemad projektid riigi jaoks „strateegilise tähtsusega“ projektidena tööstuse edendamise kava raames ning need on loonud ligikaudu 1 200 töökohta DMA ja 1 300 töökohta Handsi jaoks (99).

(452)

Mõlema äriühingu investeerimisleping hõlmas ainult kava investeerimistoetuse osa. Eksportivad tootjad ei saanud ekspordi kasvu ega impordi asendamise lisatasu. Lisaks sellele tehti kindlaks, et kuigi mõlemal äriühingul oli õigus toetust saada, ei vastanud DMA teatavatele lepingus kindlaks määratud ametlikele tingimustele ning seega ei olnud ta uurimisperioodil veel investeerimistoetuse taotlust esitanud. Ainult Hands 8 oli juba saanud osa investeerimistoetusest kooskõlas Hands Corporationi (emaettevõtja) ja Maroko valitsuse allkirjastatud investeerimislepingus sätestatud tingimustega.

(453)

Selle toetusprogrammi puhul on tegemist rahalise toetusena otsese raha ülekandmisena Maroko valitsuselt alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a tähenduses. Maroko valitsus maksis Hands 8-le investeerimisprojekti 1. etapiga seotud rahalisest koguinvesteeringust 30 % väärtuses, nagu on ette nähtud muudetud investeerimislepingus; see väljamakse hõlmas ajavahemikku 2020–2023 (kaasa arvatud).

(454)

Rahaline toetus annab kasu, mis on võrdväärne toetuse summaga.

(455)

Kuna investeerimislepingust tulenev seotud kasu osutab varadele, arvutati kasu investeerimisperioodil, määrates toetuse summa kooskõlas nende varade kulumi perioodiga, mille jaoks investeering tehti, s.o 30 aastat maa ja hoonete puhul ning 7–10 aastat masinate puhul.

(456)

Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel konkreetne, kuna see piirdub valitud investoritega autotööstuse sektorisse kuuluva lõpliku kasusaava ettevõtte tööstustegevuse jaoks kooskõlas punktis 3.3 kirjeldatud Maroko sooduspoliitikaga. See on samuti piirkondlikult konkreetne, kuna see asub tööstuse edendamise vööndis, mida on muu hulgas samuti käsitletud punktis 3.3.

(457)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul oli selle subsiidiumiga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tööstuse arengu investeerimisfondist antud toetused

(458)

Majandus- ja sotsiaalarengu fond Hassan II (edaspidi „fond Hassan II“) oli 1999. aastal loodud esimene fond, mida rahastati riigi omanduses olevate ettevõtete erastamisest. 2002. aastal muudeti fond Hassan II seadusega nr 36-01 eraldiseisva juriidilise isikuna riigiorganiks („établissement public“). Fondil ei ole osakapitali, vaid seda rahastatakse täiel määral Maroko riigieelarvest.

(459)

Seaduse nr 36-01 artiklis 1 on täpsustatud, et Maroko riik teeb fondi tegevuse ja selle üldise juhtimise üle järelevalvet. Lisaks sellele on Maroko peaminister fondi kõrgema juhtorgani, s.o fondi kogu tegevuse üle järelevalvet tegeva haldusnõukogu eesistuja ja tema häälel on selles kõige suurem kaal. Peale tema kuuluvad haldusnõukogusse valitsusasutused ja Maroko riikliku keskpanga Bank Al-Maghribi direktor. Artikli 6 kohaselt on haldusnõukogul lõplikud kontrolli- ja järelevalvevolitused muu hulgas abikõlblike projektide valikukriteeriumide ning tegelike rahastamisotsuste ja raha väljamaksmise üle.

(460)

Fondi Hassan II eesmärk on anda rahalist abi (omakapitaliinvesteeringute, ettemaksete või tagasimaksmisele kuuluvate laenude või tagasimaksmisele mittekuuluvate rahaliste toetuste teel) majandusliku ja finantsarengu programmidele, tööhõive edendamisele mikrolaenude ning mis tahes projektile, mis aitab edendada investeeringuid ja tööhõivet.

(461)

Riikliku tööstusarengu pakti alusel, millele järgnes hiljem tööstuse edendamise kava, pakutakse fondist Hassan II toetust kolmele sektorile (autotööstus, lennundus ja elektroonika). Autotööstuse sektori puhul osales fond idufirmade toetuste andmises, kutseõppe rahastamises ning integreeritud tööstusplatvormi, s.o tööstuse edendamise vööndite loomises, kus asutati koostööd tegevad eksportijad. Leiti, et fondil Hassan II on kapitaliosalus kahes tööstuse edendamise vööndis ning ta andis samuti toetust taristu arendamiseks neis vabatsoonides.

(462)

Lähtuvalt faktist, et fond Hassan II rakendab Maroko valitsuse poliitikat majandus- ja sotsiaalarengu eesmärgil, et tema antav rahastamine pärineb kokkuvõttes Maroko valitsuselt ja et tema otsustusprotsess on kokkuvõttes Maroko valitsuse kontrolli all, järeldas komisjon, et fond Hassan II on riigiorgan WTO kohtulahendite tähenduses (100).

(463)

Kuna Maroko valitsus kontrollis fondi Hassan II kaudu hinda, mida tööstuse edendamise vööndid maa eest küsisid, ja fondist Hassan II anti taristu arendamise toetusi, said kõnealused koostööd tegevad eksportivad tootjad tasuda maa eest soodushinda. Neid tehinguid analüüsiti piisavast väiksema tasu eest maa tagamise toetuskava raames punktis 3.8.

(464)

Kaebuse esitaja väidab, et pangandussektor pakub integreeritud ja konkurentsivõimelisi rahastamispakkumisi partnerluslepingu alusel, mille on sõlminud riik ja pangandussektor, kes on võtnud kohustuse toetada tööstusettevõtteid (konkurentsivõimelised intressimäärad, restruktureerimise toetus, rahvusvahelistumise toetus jne). Riigi ja pangandussektori vahelise partnerluslepingu sisu ei ole avalik, aga riigi juhtiv pangandusasutus AttijariWafa Bank nimetab selle olemasolu oma veebisaidil (101). Pangandusteenuse pakkumine nimetusega „Plan Automotive“ osutab „rahastamislahendustele ning samuti kaasnevatele mehhanismidele partnerluses üksustega „Caisse Centrale de Garantie,“„Maroc PME“ ning Maroko tööstus- ja kaubandusministeeriumiga“. Kaebuse esitaja sõnul näitab selle pakkumise „Plan Automotive“ olemasolu, et rahalised vahendid ja teenused, nagu laenud või tagatised tehakse saajatele kättesaadavaks teatavatel tingimustel, mida mõjutab riik partnerluslepingu nimelise osalisena.

(465)

Ühe koostööd tegeva eksportiva tootja soodusrahastamise õiguslik alus on 14. juuli 2015. aasta partnerlusleping Maroko tööstus- ja kaubandusministeeriumi, Maroko autotööstuse ja kaubanduse ühenduse (edaspidi „AMICA“) ning AttijariWafa Bank Groupi (edaspidi „AWB kontsern“) vahel (edaspidi „partnerlusleping“). Leping allkirjastati aastate 2014–2020 tööstuse edendamise kava ning autotööstuse sektori vastavate tulemuslepingute kontekstis.

(466)

Aastate 2014–2020 tööstuse edendamise kava kontekstis allkirjastatud autotööstuse tulemusleping osutab lepingule, mille allkirjastasid 14. juulil 2015 Maroko majandus- ja finantsministeerium, Maroko tööstus- ja kaubandusministeerium, AWB kontsern, Banque Centrale Populaire ja Banque Marocaine du Commerce Exterieur, et toetada ja abistada ettevõtjaid autotööstuse sektoris. Lepingute sisu ei ole avalik ning Maroko valitsus ei teinud dokumenti oma vastustes ega kontrollimise käigus komisjonile kättesaadavaks.

(467)

Nõutud teabe puudumisel leidis komisjon, et ta ei saanud uurimise selle aspektiga seoses olulist ja vajalikku teavet. Sellepärast teavitas komisjon Maroko valitsust võimalikust alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamisest ja kõnealuste küsimuste puhul kasutada olevate faktide kasutamisest.

(468)

Oma vastuses esitas Maroko valitsus ainult AWB kontserniga allkirjastatud 14. juuli 2015. aasta partnerluslepingu. See partnerlusleping osutab otseselt Maroko valitsuse tööstuse edendamise kavale ja autotööstuse ökosüsteemi vastavatele arendusprojektidele. Selles on samuti toodud esile AWP kontserni võetud kohustus toetada autotööstuse sektoris tegutsevaid äriühingud sobiliku rahastamise pakkumise ja toetusalgatustega ning selles on osutatud lepingu poliitikaeesmärgile, mis on „osaliste ühine eesmärk teha koostööd riigi tööstusbaasi tugevdamiseks ning konkurentsivõimeliste autotööstuse ökosüsteemide tekkeks.“ Lepingu eesmärk on tõepoolest „toetada autotööstuse ökosüsteemides tegutsevaid äriühinguid, andes neile tervikliku toetuse ning rahastamispakkumise, mis on kujundatud nende arengu stimuleerimiseks ja konkurentsivõime parandamiseks“.

(469)

Partnerluslepingu artikli 4 kohaselt võtab AWB kontsern kohustuse anda parimat võimalikku toetust autotööstuse sektoris tegutsevatele äriühingutele, rahastades autotööstuse sektoris tegutsevate äriühingute kõiki vajadusi, ning struktureeritud toetust ökosüsteemide arenguks. Soodustingimused on üksikasjalikult loetletud iga konkreetse rahastamisvahendi all. Need soodustingimused hõlmavad lühikesi laenutaotluste töötlemise perioode, hinnaalandusi või taotlustasudest loobumist, projektiga seotud tagatisi, minimaalseid soodusintressimäärasid, mis on määratletud konkreetselt autotööstuse lepingus, sh soodusintressimäärad välisvaluutas nomineeritud laenudele, ning soodusrenti liisingulepingute puhul.

(470)

Maroko valitsus väidab, et eespool nimetatud partnerlusleping allkirjastati aastate 2014–2020 tööstuse edendamise kava raamistikus, mis oli juba aegunud 2023. aastal toimunud AWB kontserni tütarettevõtja ja DMA vahelise laenulepingu allkirjastamise ajal.

(471)

Kuid, nagu on toodud esile põhjenduses 141, on aastate 2014–2020 tööstuse edendamise kava alusel loodud stiimulid kaasatud uue investeeringute harta raamesse ning Maroko valitsus toetab jätkuvalt autotööstuse sektorit konkreetsete rahastamiskorralduste kaudu (näiteks allkirjastatakse AWB kontserniga allkirjastatuga sarnaseid partnerluslepinguid jätkuvalt täiendavate pankadega (102)). Lisaks sellele ei ole partnerluslepingus märgitud aegumiskuupäeva. AWB kontserni veebisaidil on samuti jätkuvalt märgitud pakkumise „Plan Automotive“ raames kättesaadav rahastamine (103).

(472)

Eespool märgitut arvesse võttes järeldas komisjon, et partnerlusleping AWB kontserniga hõlmas sektori jaoks sooduslaenu tingimusi. Kuna puudub teave Maroko valitsuse ja muude pankade vahel allkirjastatud kõigi muude lepingute kohta, järeldas komisjon, et ka need hõlmasid sooduslaenu tingimusi selle sektori jaoks.

(473)

DMA sai laenu pangalt Attijari International Bank (edaspidi „AIB“). AIB on AWB kontserni kuuluv Maroko eriline offshore üksus. Seega tegutseb see välisvaluutas ning annab laene ainult nn offshore projektidega äriühingutele, s.o välisomandis äriühingutele, mis asuvad Maroko erimajandustsoonides või tööstuse edendamise vööndis ja mida käsitatakse Maroko sisefinantsturust väljaspool olevatena. On tõepoolest olemas piirangud Maroko sisefinantsturul tegutsevatele kohalikele ettevõtjatele antavatele välisvaluutas laenudele.

(474)

Seda kinnitab panga veebisait, millel on märgitud, et selle eesmärk on „toetada välisinvesteeringute edendamise liikumist, mille tulemusena loodi Tangeris ekspordi vabatsoon. AttijariWafa Bank Group laiendab oma tegevuse kaudu oma pangandustoodete ja -teenuste valikut, mida pakutakse Maroko erinevates vabatsoonides tegutsevatele hargmaistele ettevõtjatele ning samuti rahvusvahelistele ettevõtjatele. AIB-l on hea maine juhtiva pangana Tangeri offshore finantstsoonis.

(475)

2017. aastal võttis AttijariWafa Bank Group kasutusele oma offshore kava, Offshore Attijari International Banki (AIB) teenustel põhineva uue pakkumise, et võimaldada toetust rahvusvaheliste finantsturgude ekspertidele ning samuti igapäevaseid pangateenuseid kontodele soodustingimustel.

(476)

Selle pakkumise kaudu osaleb AttijariWafa Bank Group proaktiivselt välisinvestorite toetamises nende projektide rakendamisel ja tegevuse arendamisel. [...] AIB on nii hoiuste (51 %) kui ka kulukohustuste (35 %) seisukohast turuosalt esimesel kohal offshore pank. See offshore kava kehtib jätkuvalt ja rahastamispakkumine on panga veebisaidil jätkuvalt olemas (104).

(477)

AIB on AWB täisomandis tütarettevõtja. AWB enamusaktsionär (46,5 %) on Al Mada. Al Mada on Maroko kuningliku perekonna omandis investeerimisfond, mille eesmärk on tegutseda tänapäevase majanduse tekke ning selle tegevuse sihtmärgiks olevate territooriumide ja elanikkondade elutingimuste parandamise nimel.

(478)

Võttes arvesse DMA-le laenu andnud panga omandit, fakti, et selle ainsad kliendid on tööstuse edendamise vööndis asuvad äriühingud, mida Maroko valitsus toetab tööstuse edendamise kava kaudu, ning Maroko valitsuse ja AWB kontserni vahelise lepingu olemasolu autotööstuse sektorile soodustingimustel antava toetuse kohta, järeldas komisjon, et Maroko valitsus andis kõnealusele pangale ülesandeks anda laen kooskõlas riigi poliitikaga ja suunas teda seda tegema.

(479)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid Maroko valitsus ja DMA, et komisjoni järeldused, mille kohaselt on antud finantsasutustele ülesandeks anda rahastamist alumiiniumrataste tootjatele või neid on suunatud seda tegema, ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 3 punkti 1 alapunkti a alapunktiga iv ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 punkti a alapunkti 1 alapunktiga iv. Nende sõnul ei olnud komisjon järginud ülesandeks andmise ja suunamise õiguslikku normi, s.o näidata, et Maroko valitsus andis vastutuse erasektori finantsasutustele või kasutas oma volitusi erasektori finantsasutuste puhul, et tagada rahaline toetus DMA-le.

(480)

Maroko valitsus ja DMA väitsid eelkõige, et: i) Marokos puudus valitsuse kontroll erapangandussektori üle ja et Maroko finantsturg oli täiesti konkurentsivõimeline ning et erasektori pangad andsid laene kõigile ettevõtetele vabal ja konkurentsiturul kujunenud intressimäärade alusel, ii) AIB oli erasektori pank ja 2015. aasta partnerlusleping ei mõjutanud selle äritegevust, iii) igal juhul käsitles partnerlusleping ainult välisvaluutas laene kuni 12 miljoni Maroko dirhemi väärtuses, kui DMA saadud laen oli märksa suurema väärtusega, iv) AIB kliendibaas ei piirdunud tööstuse edendamise vööndis asuvate äriühingutega, v) AIB ei sõlminud DMAga laenulepingut kooskõlas Maroko valitsuse ja AWB kontserni vahelise lepinguga, mis käsitles autotööstuse sektorile antavat soodustingimustel toetust, vi) laenulepingut ei sõlmitud automaatselt, vaid ainult äriliste kaalutluste alusel, mida toetasid laenutaotlus ja selle AIB poolne läbivaatamine, ning vii) AIB-l oli kaalutlusõigus valida oma kliendid ja määrata kindlaks pakutavad rahastamistingimused. Selle iseseisvuse mõjus näide on AIB otsus keelduda Hands 8 laenu pikendamisest.

(481)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks osutab partnerluslepingus seatud laenu ülempiir 12 miljonit Maroko dirhemi lühiajalistele laenudele (või pigem käibekapitali rahastamise krediidiliinidele) ja seetõttu on see märgitud lepingu artiklis 4.1.2. DMA-le antud laen, mis käsitles seadmeid, kuuluks selle asemel lepingu artikli 4.1.1 (investeerimisrahastamine) kohaldamisalasse, mille puhul ei ole sellist ülempiiri ja mis ei osuta konkreetselt ühelegi valuutale. Lisaks sellele on partnerluslepingu artiklis 4.1.2.6 sätestatud võimalus anda konkreetselt (s.o kohandatud) laenu autotööstuse sektorile, näiteks konkreetseid pakkumisi esirindlikele äriühingutele või konkreetsete oskusteadmiste või eksperdioskustega äriühingutele. Selles artiklis esitatud näited käsitlevad rahastamist nii dirhemites kui ka välisvaluutas ja artikkel ei sisalda ülempiire.

(482)

Teiseks anti DMA saadud laen soodusintressimääraga, nagu on ette nähtud partnerluslepingus, hoolimata äriühingu madalast krediidivõimelisusest, nagu on kinnitatud põhjendustes 385–388, ning AIB poolt DMA-le antud madalast sisereitingust, mis hangiti Maroko valitsuses tehtud kontrollkäigu ajal (105). Lisaks sellele märgiti DMA (106) laenutaotluses vajadus rahastada projekti seadmeid, mis olid juba paigaldatud, aga mille eest ei oldud veel makstud, kuna „äriühingu praegused ressursid ei võimalda [meil rahastada“.

(483)

Kolmandaks täheldas komisjon panga kliendibaasi ja teistele äriühingutele antud laenude puhul, et pärast lõplike järelduste avalikustamist panga esitatud lisateabes käsitles 78 % tagatud vahenditest autotööstuse sektoris tegutsevaid välisriigi äriühinguid, mis asuvad kas tööstuse edendamise vööndis või erimajandustsoonis (kui need asutati enne tööstuse edendamise vööndeid käsitlevate õigusaktide jõustumist) ning täiendavad 6 % käsitlesid tööstuse edendamise vööndi arendamist (s.o 84 % neist vahenditest tagati autotööstuse sektorile ja tööstuse edendamise kava vööndis asuvatele äriühingutele). See näitab, et panga rahastamine on tugevalt kallutatud välisriigi ettevõtjate suunas, kellel on autotööstuse sektoris partnerluslepinguga hõlmatud investeeringud ning kes on seotud tööstuse edendamise kavaga ja tööstuse edendamise vööndi arendamisega.

(484)

Viimaks ei olnud võimalik kontrollida avaldust selle kohta, et AIB keeldus väidetavalt Hands 8-le antud laenu pikendamisest, kuna see teave esitati alles pärast järelduste avalikustamist, selle kohta ei esitatud mingeid dokumente ega viiteid ning vastupidiselt Maroko valitsuse väitele järelduste avalikustamise järgsetes märkustes, ei oldud seda kontrollkäigu ajal arutatud. Kuid isegi siis, kui see avaldus oleks olnud tõene, ei näita fakt, et AIB keeldus Hands 8 laenu pikendamisest, iseenesest AIB tegutsemist vaba turuosalisena, kellele Maroko valitsus ei andnud mingeid juhiseid. Fakt on see, et AIB andis soodusmääraga laenu äriühingule, millele ta andis madala sisereitingu (vt põhjendus 482) ning AIB otsus oli kallutatud tööstuse edendamise kavaga hõlmatud välisriikide äriühingute ja tööstuse edendamise vööndis asuvate äriühingute suunas, nagu on selgitatud põhjenduses 483.

(485)

Kokkuvõttes kinnitab kõik eespool nimetatu, et AIB tegutseb usaldusaluse/suunatud finantsasutusena ja seega annab rahastamist soodustatud autotööstusele, võtmata nõuetekohaselt arvesse kaubanduslikke kaalutlusi.

(486)

Laen, mille DMA AIB-lt (ja kaudselt AWB-lt) sai, oli rahaline toetus otsese raha ülekandmise kujul, kuna Maroko valitsus oli andnud kõnealusele finantsasutusele ülesandeks anda soodustingimustel rahastamist konkreetselt autotööstuse sektorile ja suunanud teda seda tegema. Maroko valitsus lubas rahastada autotööstuse arengut mitmes poliitikadokumendis, näiteks riiklikus tööstusarengu paktis ja tööstuse edendamise kavas. Nagu on selgitatud põhjendustes 136 ja 137, võttis Maroko valitsus jõuseadme ökosüsteemi jaoks (kuhu alumiiniumrataste tootmine kuulub) tööstuse edendamise kava raames allkirjastatud tulemuslepingus kohustuse mobiliseerida investeerimispangad, et toetada välisinvestoreid. Ta lõi seejärel konkreetse funktsiooni, mis hõlmab autotööstuse sektorile toetuse andmist. Tulemusleping osutab otseselt Maroko valitsuse ja AWB kontserni allkirjastatud partnerluslepingule. Teisest küljest on ka Maroko valitsuse ja CITIC Dicastali allkirjastatud investeerimislepingus kirjeldatud peamisi poliitikameetmeid, mille Maroko valitsus võttis autotööstuse sektori arendamiseks, sh tööstuse edendamise kava ja jõuseadme ökosüsteemi tulemuslepingut. Seega oli komisjon seisukohal, et AIB tegutses lähtuvalt Maroko valitsuse juhistest, et täita Maroko valitsuse kohustus anda rahastamist autotööstuse sektorile, ja täita selleks Maroko valitsuse antud konkreetset ülesannet.

(487)

Komisjon analüüsis samuti, kas soodustingimustel laenude andmine on ülesanne, mis tegelikkuses ei erine mingil moel valitsuse ülesannetest. See kriteerium eeldab positiivset järeldust selle kohta, et kui kaupu pakub volitatud eraõiguslik asutus, ei erine see tegelikkuses võimalikust olukorrast, kus valitsus oleks selliseid kaupu ise pakkunud. Komisjon leiab, et see tingimus on täidetud. Selle asemel, et anda sooduslaene otse Maroko valitsuse avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, mis seisnesid autotööstuse arengu kiirendamises, suunas Maroko valitsus erasektori ettevõtjaid seda tema nimel tegema. Lisaks sellele ulatuses, milles kõnealuste laenude andmine hõlmab teatavat tulu kadumist (nagu eraettevõtjatelt turul saadud tulust loobumine), ei tohiks kõnealust tegevust mõista valitsuse tavapäraste ülesannetena (107).

(488)

Kõnealune laen annab kasu, mis on võrdväärne erinevusega saaja poolt laenult makstud intressi ning summa vahel, mis oleks tasutud võrreldava kommertslaenu eest.

(489)

Komisjon võttis võrdlusintressimäära kindlaks määramiseks arvesse laenu kestust, selle valuutat ja äriühingu krediidivõimelisust, mõõdetuna selle lühiajalise likviidsuse ning võla ja omakapitali suhte alusel. Nagu on selgitatud põhjendustes 385–388, leidis komisjon, et DMA-l oli potentsiaalsete laenuandjate ja investorite jaoks kõrge riskiprofiil. Sellest lähtuvalt kasutas komisjon ICE BofA euro kõrge tootlikkusega indeksit, mis jälgib investeerimistasandist madalamat eurodes nomineeritud äriühingute võlga, mis on väljastatud avalikult eurodes kohalikul või eurovõlakirjade turul.

(490)

Oma märkustes pärast järelduste avalikustamist väitsid Maroko valitsus ja DMA, et komisjon järeldas ekslikult, et DMA-l oli AIB jaoks kõrge riskiprofiil. Laen oli AIB jaoks minimaalse riskiga, kuna tehase rajamine oli laenu andmise ajaks juba lõpetatud. Lisaks sellele on DMA-l stabiilne kliendibaas, mida väljendab pikaajaline leping CITIC Dicastaliga.

(491)

Maroko valitsus väitis samuti, et komisjon kasutas kasu arvutamisel vale võrdlusalust. Maroko valitsus oli seisukohal, et viis, kuidas komisjon määra kindlaks tegi, oli vastuolus WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 14 punktiga b. Maroko valitsuse väitel ei ole St. Louisi föderaalreservi pangalt hangitud ICE BofA euro kõrge tootlikkusega indeks, mida komisjon kasutas, laenude puhul asjakohane ja see ei ole mitte kuidagi seotud Marokos antud kommertslaenudega.

(492)

Maroko valitsus väitis, et komisjon oleks pidanud selle asemel kasutama võrdlusalusena IMFi andmeid Maroko intressimäärade kohta, eelkõige kuna IMFi andmeid kasutavad pidevalt kaubanduse kaitsemenetluste uurimisasutused teistes riikides (nimelt Ameerika Ühendriikides). Erinevalt ICE BofA euro kõrge tootlikkusega indeksist on IMFi võrdlusaluse puhul esitatud intressimäärad riigipõhiselt. Maroko valitsus pakkus samuti välja võimaliku alternatiivi, intressimäärad, mida AIB nõudis tegelikult sisse Maroko offshore äriühingutele antud eurodes nomineeritud laenudelt.

(493)

Esimene väide komisjoni valitud võrdlusaluse kohta on olemuselt sama kui DMA väide piirülestest laenudest saadava kasu arvutamise kohta, mida on kirjeldatud põhjendustes 393–394 ning mida on seejärel käsitletud ja mis on tagasi lükatud põhjenduses 399, kus komisjon tõi esile, et see võrdlusalus väljendas eurodes nomineeritud suure riskiga äriühingu võla tootlust, s.o kui palju sellise riskiprofiiliga äriühingule eurosid laenav võlausaldaja teenis, kajastades seega DMA võla liiki, DMA võla valuutat ja DMA investeerimise riskiprofiili. Komisjon kontrollis samuti IMFi rahaturu reitinguid Maroko kohta, mille Maroko valitsus pakkus välja sobilikuma võrdlusalusena. Komisjon leidis, et välja pakutud IMFi rahaturu määr vastab pankadevahelisele laenuandmise määrale (108) ja mitte pangalt äriühingule laenuandmise määrale. Seetõttu ei kajasta see käesoleval juhul laenu krediidiriski ja ei ole võrdlusalusena sobilik.

(494)

Lisaks sellele märkis komisjon, et Exceli arvutustabel intressimääradega, mida AIB küsis eurodes nomineeritud laenudelt, näib käsitlevat peamiselt äriühinguid autotööstuse sektoris ja/või erimajandustsoonides. Selleks et see oleks esindav võrdlusalus, peaks see sisaldama teavet äriühingute kohta, keda Maroko valitsuse sooduspoliitika ei mõjutanud. Kuid need üksikud read, mis võivad kõnealuseid äriühinguid käsitleda, lisati alles pärast lõplike järelduste avalikustamist ja neid ei olnud võimalik kontrollida. Esitatud teave ei ole piisav, et teha ammendavalt kindlaks, et need laenud ei ole hõlmatud Maroko valitsuse sooduspoliitikaga, ning ei ole samuti piisav, et teha kindlaks antud laenude kasusaajate krediidikõlblikkus.

(495)

Intressimäära tase ei ole seotud ainult valuutaga, milles see antakse, aga ka äriühingu individuaalse krediidiriskiga. Sel puhul oli komisjon juba teinud põhjendustes 385–388 kindlaks, et äriühingu finantsolukord ei olnud kindel, ja kasutatud võrdlusalus kajastab seda olukorda, kuna see väljendas suure riskiga äriühingu võla tootlust, s.o kui palju teenis võlausaldaja, kes laenas raha sellise riskiprofiiliga äriühingule, nomineerituna eurodes, s.o kajastades DMA võla valuutat ja DMA investeeringu riskiprofiili. Seega kasutas komisjon sobilikku võrdlusalust, mida on kohandatud DMA-le antud laenu eripäradest lähtuvalt.

(496)

See kava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a alusel, kuna see piirdub soodustatud konkreetse äriühinguga, kuna see on osa autotööstuse sektorist kooskõlas Maroko sooduspoliitikaga, mida on kirjeldatud punktis 3.3, ning see on samuti piirkondlikult konkreetne, kuna see asub tööstuse edendamise vööndis, mida on muu hulgas samuti käsitletud punktis 3.3.

(497)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid Maroko valitsus ja DMA komisjoni järeldused kava konkreetsuse kohta. Maroko valitsuse väitel näitasid nii DMA laenutaotlus kui ka selle AIB poolse läbivaatamise tulemused, et kõnealust laenu ei antud mingi Maroko valitsuse poliitika alusel ega lähtuvalt DMA paiknemisest tööstuse edendamise vööndis. Maroko valitsus väitis samuti, et soodustatud tootmisharud tervikuna ei moodusta piisavalt konkreetset osa majandusest, et see kujutaks endast „teatavaid tootmisharusid“ alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2.1 punkti a tähenduses. DMA rõhutas samuti fakti, et AIB laenud ei piirdunud autotööstusega ja tööstuse edendamise vööndis asuvate äriühingutega.

(498)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu on selgitatud põhjenduses 481, on eespool nimetatud laen seotud Maroko valitsuse poliitika ja partnerluslepinguga ning on seega autotööstuse sektori toetusmehhanism. See on samuti seotud tööstuse edendamise vööndi arendamisega. Järelduste avalikustamise järgsed Maroko valitsuse ja DMA väited, et kõnealust laenu ei antud mingi Maroko valitsuse poliitika alusel või kuna DMA asub tööstuse edendamise vööndis, ei põhine mingitel tõenditel.

(499)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul oli selle subsiidiumiga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Maroko valitsuse antud soodusrahastamine

(500)

Kaebuse esitaja väidab, et tööstuse edendamise vööndites asuvad äriühingud saavad kasu subsiidiumidest mitmest eelarve-, tolli- ja haldusmeetmest vabastamise kujul. Nendest eelarve-, tolli- ja haldusmeetmetest kasu saamiseks peab äriühingutel olema luba olla asutatud tööstuse edendamise vööndis.

(501)

26. jaanuari 1995. aasta seadusega nr 19-94 ja dekreediga nr 1-95-1 loodi Marokos vabatsoonid. Kooskõlas seaduse nr 19-94 artikliga 21 on vabatsoonidesse sisenevad kaubad vabastatud imporditollimaksust.

(502)

Kooskõlas Maroko üldmaksuseadustiku 2023. aasta versiooni artikliga 6, finantsõigusakti nr 50-22 majandusaasta 2023 maksusätteid käsitleva ringkirja nr 733 I peatükiga on tööstuse edendamise vööndites tegutsevad äriühingud täielikult vabastatud tulumaksust esimese viie järjestikuse aasta jooksul.

(503)

Kooskõlas seaduse nr 47-06 (mida on seejärel muudetud seadusega nr 07-20) artikliga 6 on tööstuse edendamise vööndites tegutsevad äriühingud vabastatud kutsemaksust.

(504)

Tööstuse edendamise vööndid (mida varem nimetati ekspordi vabatsoonideks) on loodud Maroko õigusaktide alusel 26. jaanuari 1995. aasta seadusega nr 19-94 ja dekreediga nr 1-95-1. Tööstuse edendamise vööndid on riigi territooriumil konkreetsed piirkonnad, mis on mõeldud tööstuslikuks eksporditegevuseks ja sellega seotud teenuste osutamiseks. Tööstuse edendamise vööndid on vabastatud ühistest väliskaubanduseeskirjadest ja välisvaluuta kontrollist. Iga tööstuse edendamise vöönd on loodud ja piiritletud dekreediga, milles on määratud kindlaks nende äriühingute olemus ja tegevus, mis võidakse seal asutada.

(505)

Seaduse nr 19-94 alusel tööstuse edendamise vööndis asutamiseks peavad ettevõtted esitama taotluse ja saama loa kohalikult eksportkauba tootmise eritsoonide komisjonilt, mille eesistuja on piirkonna maavanem, ning realiseerima vähemalt 70 % oma käibest ekspordina.

(506)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad olid asutatud tööstuse edendamise vööndis. Komisjon leidis, et nad said kasu järgmisest:

(507)

Kapitalikaupade puhul ei teatanud DMA märkimisväärse arvu tehingute puhul kaubakoode, mille alusel seadmed imporditi, või teatas need valesti. Samal ajal ei lisanud äriühing ühegi teatatud tehingu puhul kohaldatavat imporditollimaksumäära.

(508)

Nõutud teabe puudumisel leidis komisjon, et ta ei saanud uurimise selle aspektiga seoses olulist ja vajalikku teavet. Sellepärast kohaldas komisjon alusmääruse artikli 28 lõiget 1 ja tugines kõnealuste küsimuste puhul kasutada olevatele faktidele.

(509)

Kõnealune tegevus seisneb rahalises toetuses valitsuse saamata jäänud tulu kujul (imporditollimaksud, äriühingu tulumaks, kutsemaks), mis oleks nõutud sisse, kui valitsus ei oleks erandit teinud.

(510)

Kasu saajale nende erandite alusel, mis on võrdväärne imporditollimaksu ja maksusäästu summaga (summa, mis kuuluks üldjuhul tasumisele, aga mida ei nõutud sisse).

(511)

Äriühingute saadud finantskasu, mis tuleneb imporditollimaksu vabastusest, on võrdväärne imporditollimaksu säästu summaga. Kui valitsus ei oleks erandit teinud, oleks nõutud sisse väärtuseline imporditollimaks 2,5–40 %.

(512)

DMA osalise koostöö puudumise puhul, nagu on kirjeldatud põhjendustes 113 ja 117, kasutas komisjon kapitalikaupade kohta valesti teatatud või teatamata kaubakoodide jaoks kasutada olevate faktide põhjal MacMapi imporditollimäärasid (109). Kui kaubakoode ei olnud võimalik kindlaks määrata, siis kasutati imporditud kapitalikaupade jaoks kõige esindavamaid tollimaksumäärasid.

(513)

Kapitalikaupade puhul määras komisjon uurimisperioodile osa kogukasust, mis vastab äriühingu imporditud vara väärtuse kulumi osale. Materjalide ja varuosade puhul oli komisjon seisukohal, et kasu seisnes uurimisperioodil tasumata jäetud imporditollimaksu kogusummas.

(514)

Äriühingu tulumaksu vabastusest tulenevalt äriühingutele antud finantskasu on võrdväärne sisse nõudmata jäetud maksuga, mis oleks väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuvate ja samast erandist mitte kasu saavate äriühingute puhul 32 %.

(515)

Äriühingutele kutsemaksu vabastusest tulenevalt antud rahaline kasu seisneb uurimisperioodil kogukäibest 0,25 % väljamakse ja uurimisperioodile eelnenud majandusaastal varade koguväärtusest 0,003 % väljamakse vältimises.

(516)

Imporditollimaksu- ja maksuvabastusega seotud kasu on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna need on seaduse alusel ainult mõeldud erimajandustsoonides asutatud äriühingutele, milleks äriühingud peavad kõigepealt esitama taotluse ning riik peab nad seejärel välja valima ja neile loa andma.

(517)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid Maroko valitsus, DMA ja Hands 8 mitu märkust valitsuse saamata või kogumata jäänud tulu vormis antud mitmesuguste subsiidiumite asjus.

(518)

Maroko valitsus ja DMA märkisid, et komisjon pidi tegema konkreetsuse hindamise iga väidetava programmi või instrumendi puhul, mida ta soovib tasakaalustada, selle asemel et piirduda konkreetsust käsitleva ühe lausega nelja erineva väidetava programmi puhul, nagu tehti põhjenduses 516.

(519)

Täpsemalt väitsid Maroko valitsus ja DMA tulumaksuvähenduse puhul, et seda kohaldati väga ulatuslike ja mitmesuguste tootmisharude ja sektorite suhtes ning seega ei piirdunud väidetav programm piisavalt eraldiseisva Maroko majanduse segmendiga, et seda saaks käsitada konkreetsena WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 2.1 punkti a tähenduses. Eelkõige väideti, et tööstustegevuse lubatud viieaastasest vabastusest saavad kasu kõik äriühingud, olenemata sellest, kas need tegutsevad tööstuse edendamise vööndis või mitte. Väljaspool vööndit asuvate äriühingute puhul on 19. juuni 2018. aasta dekreedis nr 2-17-743 esitatud loetelu sektoritest, mis on väga ulatuslik ja hõlmab praktiliselt kõiki Maroko tööstussektoreid. Seetõttu muudab kavas sätestatud tingimuste olemus (kohaldamisel objektiivne, neutraalne ja horisontaalne) selle mittekonkreetseks.

(520)

Kutsemaksu vabastuse puhul märkisid Maroko valitsus, DMA ja Hands 8, et mis tahes uus loodud kutsetegevus saab kasu viieaastasest täielikust kutsemaksu vabastusest ja seda kohaldatakse ka väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuvate äriühingute suhtes.

(521)

Seoses toorainete tollimaksu peatamisest tuleneva väidetava kasuga märkisid Maroko valitsus, DMA ja Hands 8, et väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuval mis tahes äriühingul oli samuti õigus tollimaksu tagastamisele Maroko üldmaksuseadustiku artiklite 101–103 (mahaarvamine ja hüvitamine) alusel ja Maroko maksuseadustiku artikli 159 (tollimaksu tagastamine) alusel, kui nad olid maksnud imporditollimaksu toorainetelt ja eksportisid seejärel neid sisendeid sisaldavad lõpptooted.

(522)

Maroko valitsuse sõnul kehtib sama väidetavalt kapitalikaupade tollimaksuvabastuse puhul: see vabastus on üldkohaldatav kõigi sektorite suhtes, olenemata sellest, kas äriühing asub tööstuse edendamise vööndis või mitte. See erand on antud kaudse maksu seadustiku artikli 164-1-p alusel, mida kohaldatakse varustuse suhtes, mis on mõeldud investeerimisprogrammi projektide jaoks, mille väärtus on 50 miljonit Maroko dirhemi või rohkem.

(523)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Eespool kirjeldatud soodustingimustel maksustamisest ja tollimenetlusest saadud kasu on seotud äriühingu asukohaga tööstuse edendamise vööndis.

(524)

Tulumaksu ja kutsemaksu vabastused väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuvatele äriühingutele piirduvad äriühingu esimese viie tegutsemisaastaga. Nii DMA kui ka Hands 8 tegutsesid uurimisperioodil rohkem kui viis aastat. Kasu ja konkreetsuse puhul tuleks võrrelda äriühinguid, mis olid uurimisperioodil samas olukorras, s.o rohkem kui viis aastat tegutsenud ja tööstuse edendamise vööndis asuvaid äriühinguid rohkem kui viis aastat tegutsenud ja väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuvate äriühingutega. Kui teha selline võrdlus, siis on lihtne näha, et DMA ja Hands 8 said uurimisperioodil kasutada neid tulumaksu ja kutsemaksu vabastusi ainult tööstuse edendamise vööndis asumise tõttu. Lisaks sellele piirduvad erandid isegi äriühingu esimese viie tegevusaasta jooksul tööstussektorite ammendava loeteluga, mis on konkreetselt ükshaaval esitatud 19. juuni 2018. aasta dekreedis nr 2-17-743 ja mille jaoks Maroko valitsus ei esitanud objektiivseid valikukriteeriume.

(525)

Tollimaksu tagastamise kava ja sellele järgnenud toorainete imporditollimaksudest vabastamise puhul võidakse väljaspool tööstuse edendamise vööndeid asuvatelt äriühingutelt nõuda nende tollimaksude tagasimaksmist. Selleks et seda kava saaks käsitada tegeliku tollimaksu tagastamise kavana, tuleks selle puhul kontrollida imporditud toorainete kasutamist eksporditud kauba tootmisel. Vastupidiselt on tööstuse edendamise vööndites asuvad äriühingud vabastatud kõnealustest imporditollimaksudest enne toomist ja eksporti ning see vabastus on automaatne. Lisaks sellele piiratakse tolliseadustikuga tollimaksu tagastamise korda väljaspool tööstuse edendamise vööndit ainult teatavatele imporditud toodetele, mis on üldjuhul seotud konkreetse lõppkasutusega (110). Alumiiniumrataste tootjate imporditud toorained ei ole selle loeteluga hõlmatud. Seega ei oleks neil võimalik üldse tollimaksu tagastamisest kasu saada, kui need asuksid väljaspool tööstuse edendamise vööndit.

(526)

Viimaks piirdub väljaspool tööstuse edendamise vööndit asuvate kapitalikaupade imporditollimaksuvabastus samuti teatavate sektoritega, s.o äriühingud, mis on allkirjastanud investeerimislepingu, ja ainult kolme aastaga alates äriühingu asutamisest; seda perioodi on võimalik veel kahe aasta võrra pikendada (111). Nagu on juba selgitatud põhjenduses 524, olid nii DMA kui ka Hands 8 tegutsenud uurimisperioodil rohkem kui viis aastat. Seega oli uurimisperioodil esinenud olukorras mõlemal äriühingul võimalik saada neid imporditollimaksuvabastusi ainult seetõttu, et nad asusid tööstuse edendamise vööndis. Lisaks sellele võivad tolliseadustiku artikli 164 lõike 1 kohaselt äriühingud saada imporditollimaksuvabastust isegi äriühingu esimese viie tegevusaasta jooksul juhul, kui nad on allkirjastanud investeerimislepingu Maroko valitsusega. Nagu on toodud esile Maroko tööstuspoliitika üldist tausta käsitlevas punktis 3.3, DMA investeerimisprojekti selgituses, mis on esitatud punktis 3.4.3, ja tööstuse arengu investeerimisfondi toimimist käsitlevas punktis 3.6.1, on investeerimislepingud olemuslikult seotud Maroko valitsuse sooduspoliitikaga soodustatud tööstussektorite puhul, nagu need, mis on hõlmatud tööstuse edendamise kavaga. Investeerimislepingu heakskiitmine ja allkirjastamine Maroko valitsusega on näiteks eeltingimus tööstuse arengu investeerimisfondist toetuste või tööstuse edendamise vööndis odava maa saamiseks. Seega piirduvad kapitalikaupade imporditollimaksuvabastused isegi esimese viie tegevusaasta jooksul sektoritega, mida Maroko valitsus soodustab tööstuse edendamise kava raames.

(527)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul oli selle subsiidiumiga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Tööstuse edendamise vööndis kohaldatavate maksude ja impordimaksude vabastus

(528)

Kaebuse esitaja märgib, et Maroko võttis tööstuse edendamise kavas kohustuse tagada nõudmise korral ja „atraktiivsete hindadega“1 000 hektarit uue kasutusvalmis tööstusmaa loomiseks. Lisaks sellele saavad integreeritud sektoripõhised tööstusplatvormid sageli kasu vabatsooni staatusest ning kombineerivad maa, hooned, logistika, teenused ja kohapealse koolituse (112). Maroko riik avaldab igal aastal huvi väljendamise kutse, et valida projektid tööstusmaa loomiseks ja taastamiseks, millel on õigus saada Maroko valitsuselt rahalist toetust.

(529)

Uurimisperioodile eelnevate aastate puhul osutas kaebuse esitaja faktile, et 2018. aastal tõi Maroko auditiasutus („Cour des Comptes“) esile, et kulude minimeerimiseks määrab uue tööstusmaa valiku kindlaks maa õiguslik staatus (riigimaa, kollektiivne maaomand). Seega on suurem osa uuest tööstusmaast riigimaa või kollektiivses maaomandis maa (113). Töö ja uute tööstusparkide arendamise üldkulusid rahastab riik. 2016. aastal oli see integreeritud tööstusparkide puhul 11,87 miljardit Maroko dirhemi (1,1 miljardit eurot) ja tööstusparkide puhul 3,86 miljardit Maroko dirhemi (360 miljonit eurot). Lisaks kohapealsele tööle on avaliku sektori üksused samuti rahastanud objektivälist tööd (vesi ja energiavarustus, kanalisatsioon ja objektile juurdepääsu taristu) kuni 1,12 miljardi Maroko dirhemi (100 miljonit eurot) väärtuses.

(530)

Maa soodustingimusi käsitlevad sätted põhinevad järgmisel:

(531)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad asuvad tööstuse edendamise vööndis. DMA asub Atlandi vabatsoonis Kénitras (edaspidi „AFZ“); Hands 8 asub Tangeri autolinnakus / Tangeri vabatsoonis (edaspidi „TAC/TFZ“). Tööstuse edendamise vööndeid käitavad haldusettevõtjad ja need on nende omandis:

(532)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad ostsid maad vastavat tööstuse edendamise vööndit haldavatelt äriühingutelt. Äriühingul peab olema Maroko valitsuselt luba tööstuse edendamise vööndis asutamiseks selle investeerimislepingu kaudu.

(533)

MEDZ on peaaegu täielikult CDG Développementi (edaspidi „CDGD“) omandis (seitse isikut omavad igaüks ühte aktsiat võrreldes CDGD omandis oleva 21,5 tuhande aktsiaga ja Caisse de Dépôt et de Gestioni (edaspidi „CDG“) omandis oleva ühe aktsiaga). CDGD on riigi omandis oleva CDG täisomandis tütarettevõtja; CDG on riigiorgan, mis on asutatud ja mida juhitakse seaduse alusel (10. veebruari 1959. aasta dekreet nr 1-59-074) ning mille eesmärk on rakendada ressursse avaliku poliitika toetamiseks Maroko majandusarengu huvides.

(534)

TMG on riigi omanduses olev äriühing. Selle enamusaktsionär on fond Hassan II, mis omab 87,5 % aktsiatest, millele järgnevad vähemusaktsionärid: Maroko valitsus (12,38 %) ja CDG kontsern (0,12 %). Nagu on tehtud kindlaks põhjenduses 462, on fond Hassan II riigiorgan.

(535)

Haldusettevõtjate omandatud arendamata maa oli peamiselt riigiomandis, kuna see oli Maroko põllumajandusministeeriumi hallatav hõimude kolletiivomandis maa. Selle maa hinna määras kindlaks valitsuse komisjon. Maa tööstusinvestorite jaoks sobilikuks muutmiseks vajalikud taristutööd tegid haldusettevõtjad kooskõlas riigi heaks kiidetud äriplaaniga. Lisaks sellele anti fondist Hassan II haldusettevõtjatele toetusi nende taristutööde osa jaoks. Viimaks on haldusettevõtjad kohustatud Maroko valitsusega allkirjastatud lepingu alusel küsima arendatud maa eest hinda pärast taristutööde lõpetamist, nagu valitsus on määranud kindlaks eespool nimetatud lepingus. Need vastavad soodushinnad määrab eelnevalt kindlaks Maroko valitsus põhjenduses 344 käsitletud fondi Hassan II ja Maroko valitsuse ministeeriumide ning tööstuse edendamise vööndite haldusettevõtjate (millele on osutatud punktis a) rakenduslepingute lisades. Nende lepingute raames võtavad tööstuse edendamise vööndite haldusettevõtjad kohustuse järgida kõnealust hinnakirja. Kontrollkäigu ajal kinnitas Maroko valitsus, et hind on tavapärasest turuhinnast väiksem, kuna selle kasumimarginaal on alla erasektori ettevõtja nõutavat tavapärast kasumit. Lisaks sellele kinnitas Maroko valitsus, et ta andis haldusettevõtjatele fondist Hassan II rahastatud toetusi taristu arendamiseks, mis vähendab veelgi kõnealuse maa müügihinda. Haldusettevõtja ja Maroko valitsuse allkirjastatud leping kohustab haldusettevõtjat alandama Maroko valitsuse määratud müügihinda, kui tema taristutööde kulud on prognoositust väiksemad. Haldusettevõtjaid suunati seega määrama tööstuse edendamise vööndites asutatud äriühingutele müüdava maa hinna tavapärasest turuhinnast madalamaks.

(536)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Maroko valitsus, et komisjoni järeldused, mille kohaselt majandus- ja sotsiaalarengu fond Hassan II (edaspidi „fond Hassan II“) on „riigiorgan“, ei ole kooskõlas alusmääruse artikli 2 punktiga b ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1.1 lõike a punktiga 1. Järeldused, et Maroko valitsusel oli fondi Hassan II üle tähenduslik kontroll, olid ekslikud, kuna komisjon käsitas lihtsalt üksuse juhatuse nimetamist tõendina tähendusliku kontrolli kohta. Maroko valitsus osutas faktile, et fond Hassan II peab tegutsema sõltumatult kooskõlas juhatuse otsustega. Selle juhatus koosneb kolmest liikmest, kes on valitsusest sõltumatud. Seaduse nr 36.01 artikli 10 kohaselt on fondi Hassan II otsuste üle operatiivne kontroll juhatusel ja mitte haldusnõukogul.

(537)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu on selgitatud põhjendustes 458–463, rahastatakse fondi Hassan II täielikult Maroko riigieelarvest, Maroko riigil on fondi tegevuse ja selle üldise valitsemise üle järelevalvevolitused ning lõplikud kontrolli- ja järelevalvevolitused muu hulgas abikõlblike projektide valiku kriteeriumide ning tegelike rahastamisotsuste ja vahendite väljamaksmise üle. Lisaks sellele on kooskõlas küsimustikule esitatud vastustega fondi Hassan II juhatuse eesistuja peaminister ja selle liikmete hulgas on mitu kõrget valitsusametnikku, samas kui fondi tegevjuhtkonda (mis koosneb tõepoolest kolmest liikmest) ei olnud peale selle eesistuja veel nimetatud. Fondi Hassan II eesistuja oleks tulnud nimetada kooskõlas põhiseaduse artikliga 49, nagu on nõutud seadusega nr 08-21 (114). Viimatinimetatud seaduse 1. liites („Loetelu strateegilise tähtsusega avaliku sektori asutustest ja ettevõtetest“) sisaldab selgelt fondi Hassan II. Põhiseaduse (115) artiklis 49 on osutatud ametisse nimetamistele „valitsusjuhi ettepanekul ja asjaomase ministri algatusel [...] ning samuti strateegilise tähtsusega avaliku sektori asutustesse ja ettevõtetesse. Nende strateegilise tähtsusega avaliku sektori asutuste ja ettevõtete loetelu täpsustatakse alusseaduses.“

(538)

Kõnealune tegevus on rahaline toetus Maroko valitsuse suunatud üksuste omandis oleva maa piisavast väiksema tasu eest tagamise vormis. MEDZi ja TMGd, mis on kaudselt riigi omandis, suunatakse rakenduslepingutega tagama odavat maad ja seeläbi täitma riigi ülesannet Maroko valitsuse eesmärkide saavutamiseks autotööstuse arendamise valdkonnas.

(539)

Selle kava alusel saadud kasu arvutatakse erinevusena toetusesaajate tegelikult makstud summa ja selle summa vahel, mida nad peaksid maksma, kui nad ostaksid kaupu või teenuseid turutingimustel.

(540)

Kuna kõik samalaadsetes vööndites määratud hinnad on soodushinnad ja kuna puudub teave Marokos arendatud maa turuhinna kohta uurimisperioodil, kasutas komisjon maa turuhinna võrdlusalusena DMA hüpoteegi seadmise lepingut, milles pank hindas sõltumatult DMA tagatisena antud maa tegelikku turuväärtust. Kuna hüpoteegi seadmise leping sõlmiti 2023. aastal, aga koostööd tegevad eksportivad tootjad ostsid maa 2018. ja 2019. aastal, siis kohandas komisjon võrdlusalust lähtuvalt Maroko tööstusliku kinnisvara indeksi hinna kõikumisest. Kuna maad kasutatakse eeldatavasti pikemat aega, eraldas komisjon uurimisperioodi jaoks 1/30 kogu kasust.

(541)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Maroko valitsus ja DMA, et komisjon ei saanud kasutada DMA 2023. aasta hüpoteegi seadmise lepingut, sh maa väärtuse hinnangut 2018. ja 2019. aastal ostetud maa võrdlusalusena. Maroko valitsuse ja DMA sõnul ei olnud see maa hinna võrdlusalus esindav Maroko erinevate osade maa jaoks, mis ei ole võrreldavad, kuigi komisjon kohandas võrdlusalust kooskõlas Maroko tööstusliku kinnisvara indeksi hinna muutumisega.

(542)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kasu arvutamiseks kasutatud võrdlusalus oli DMA maa tegelik turuväärtus kohandatuna lähtuvalt inflatsioonist uurimisperioodil.

(543)

Hands 8 väitis samuti oma järelduse avalikustamise järgsetes märkustes, et maa turuväärtuse kindlaks määramiseks kasutatud võrdlusalus ei olnud sobilik. Äriühing märkis, et see asus Tangeris, samas kui komisjoni kasutatud võrdlusalus oli seotud Kénitras asuva maaga. Hands 8 väitis, et maa hinnas oli olenevalt selle asukohast märkimisväärseid erinevusi. Sel puhul esitas isik sõltumatu hindamisaruande, milles hinnati Hands 8 omandis oleva maa turuväärtust lähtuvalt Tangeri autolinnaku lähedal ja sellest väljaspool asuva maa hindadest, nagu need on registreeritud Tangeri kinnisvararegistris (Conservation Foncière de Tanger).

(544)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks on hindamisaruande kuupäev 2024. aasta jaanuar ja äriühing esitas selle alles pärast lõplike järelduste avalikustamist. Seetõttu ei olnud võimalik välistada, et äriühing tellis aruande ainult käesoleva uurimise jaoks eesmärgiga esitada komisjonile maa väidetav turupõhine väärtus. Mis on olulisem, ei olnud hindamisaruandes esitatud teabega kaasas selle maa väärtuse kindlaks määramiseks kasutatud alusdokumente. Näiteks ei olnud komisjonil võimalik aruande alusel kontrollida kruntide asukohta, maa võrreldavust Hands 8 omandis oleva maaga ning samuti arvesse võetud kruntide koguhinna ja suuruse täpsust.

(545)

Maa piisavast väiksema tasu eest tagamisega seotud kasu on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna ainult Maroko valitsuse valitud ja erimajandustsoonides, s.o toetust andva asutuse jurisdiktsioonis asuvates kindlaks määratud geograafilistes piirkondades, asutatud äriühingutel on õigus kasu saada (vt põhjendus 535).

(546)

Nagu on märgitud põhjendustes 124–127, oli riiklikus tööstusarengu paktis, mis asendati hiljem tööstuse edendamise kavaga, konkreetselt määratud kindlaks autotööstus ühe olulise tööstusena, mille arengut toetatakse muu hulgas integreeritud tööstusplatvormide loomise teel. Maroko valitsus määras kaks kõnealust platvormi, üks Kénitras ja üks Tangeris, autotööstusele ning andis neile tööstuse edendamise vööndi staatuse.

(547)

Maroko valitsuse ja kahe koostööd tegeva eksportiva tootja investorite allkirjastatud investeerimisleping kinnitab, et Maroko valitsus andis äriühingutele otseselt võimaluse olla asutatud vastavas tööstuse edendamise vööndis. Lepingud osutavad samuti faktile, et vastavad vööndid, kus investeeringud asuvad, saavad kasu nendes vööndites kehtivatest Maroko erikordadest tulenevatest eelistest, sh kooskõlas seadusega nr 19/94, nagu on täpsemalt kirjeldatud põhjendustes 124–127. Maroko valitsus võttis samuti kohustuse aidata äriühinguid vööndites maa omandamisel.

(548)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul oli selle subsiidiumiga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Piisavast väiksema tasu eest maa tagamine

(549)

Järgmiste kavade puhul ei leitud tõendeid subsideerimise kohta:

(550)

Komisjon arvutas kooskõlas alusmääruse sätetega tasakaalustatavate subsiidiumide summad koostööd tegevate äriühingute kohta, uurides iga subsiidiumi või subsiidiumikava, ning liitis need summad kokku, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil. Subsideerimise kogusumma arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt välja subsideerimisprotsendi: subsiidiumisumma protsendina äriühingu käibest uurimisperioodil. Seejärel kasutati seda protsendimäära uurimisperioodi jooksul asjaomase toote liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumisumma arvutamiseks. Seda subsiidiumisummat väljendati hiljem protsendina sama ekspordi hinna, kindlustuse ja prahiraha (CIF) väärtusena.

(551)

Kuna valimit ei moodustatud ja seega ei olud muid koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid, ei arvutatud kaalutud keskmist subsiidiumimäära.

(552)

Kuna koostööd tehti suurel määral, pidas komisjon sobilikuks määrata koostööd tegeva äriühingu tasandil jääksubsiidiumimääraks kõrgeima subsiidiumimäära.

(553)

Kuna DMA olukord oli üpris ebatavaline (komisjon ei leidnud tõendeid Maroko valitsuse samalaadse subsideerimise kohta koostöös Hiina valitsuse või muude kolmandate riikide valitsustega Hands 8 puhul), pidas komisjon sobilikuks arvata maha Maroko valitsuse ja Hiina valitsuse koostööga seotud subsiidiumisummad. Tulemus oli mõnevõrra väiksem kui Hands 8 puhul leitud subsiidiumisumma (5,05 %) ja seega kohaldatakse Hands 8 puhul kindlaks tehtud määra jääkmäärana.

(554)

Selle põhjal on tasakaalustatavad subsiidiumisummad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(555)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis DMA, et kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 19.3 tuleks lõplikku subsiidiumimäära kohandada kõnealuse subsideerimise osa jaoks, mille puhul juba kehtestati samal ajal dumpinguvastased meetmed. Ta osutas olukordadele, kus tasakaalustav tollimaks väljendab subsideerimise kogusummat ja kus samal ajal kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, mis arvutatakse vähemalt teataval määral sama subsideerimise alusel. See on tõenäoline juhul, kui dumpingumarginaalid arvutatakse mitteturumajandusliku metoodika kohaselt, kooskõlas WTO kohtulahenditega, millele DMA tugines (116). Eelkõige märkis DMA, et eraldiseisvas dumpinguvastases menetluses põhines DMA dumpingumarginaal suurimal dumpingumarginaalil, mis leiti koostööd tegeva eksportiva tootja Hands 8 poolt esindavates kogustes müüdavate tootetüüpide puhul. Lisaks sellele väitis DMA, et käesoleva subsiidiumidevastase uurimise järelduste põhjal ei saanud Hands 8 kasu piisavast väiksema tasu eest kapitalikaupade või toorainete tagamisest. Selles kontekstis taotles DMA vähemalt seda, et dumpingumarginaali kohandataks DMA kapitalikaupadega seotud de facto laenu summaga ja DMA sisendite soodushinnaga kooskõlas WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 19.3.

(556)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon märkis algusest peale, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 19.3 vastav säte on alusmääruse artikli 15 lõige 2. DMA väide põhineb selle metoodika valesti mõistmisel, mida järgiti dumpinguvastase menetluse puhul, kuna DMA ei teinud üldse koostööd. Eelkõige põhineb selle argument valel eeldusel, et komisjon oleks kasutanud Hands 8 normaalväärtust DMA ekspordihindadega võrdlemiseks. See ei vasta tõele. Dumpinguvastases menetluses DMA koostöö täieliku puudumise tõttu hakati selle äriühingu suhtes kohaldama jääktollimaksu, mida kohaldatakse kõigi koostööd mittetegevate Maroko äriühingute suhtes. Riigiülene tollimaks määrati kindlaks lähtuvalt dumpinguvastases uurimises ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja, s.o Hands 8 poolt esindavas koguses müüdud tooteliikide dumpingumarginaalide komplektist. Need dumpingumarginaalid saadi nii Hands 8 jaoks arvutatud normaalväärtuse kui ka ekspordihinna alusel, mida mõjutas samuti subsideerimine (kui seda oli). Seetõttu ei saa kõnealuse metoodika tulemuseks olla potentsiaalset topeltarvestust alusmääruse artikli 15 lõike 2 tähenduses. Hands 8 normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud metoodika oli tavapärane metoodika turumajanduste jaoks ja see ei olnud mitteturumajanduslik metoodika, mida käsitleti DMA osutatud WTO kohtulahendites. Tavapärase metoodika olukordades võib topeltarvestamine tekkida ainult ekspordi subsideerimise puhul, mis otseselt vähendab ekspordihinda. See ei ole nii käesoleval juhul, kuna Hands 8 puhul ei tekkinud topeltarvestamise küsimust lähtuvalt artikli 15 lõikest 2 või artikli 24 lõikest 1. Sel puhul tekitaks DMA väite põhjal tegutsemine samuti paradoksaalse olukorra, mille puhul DMA saaks kasu väidetaval ja põhjendamatul topeltarvestusel põhinevast mahaarvamisest, kuigi Hands 8 puhul puudus topeltarvestus ja mahaarvamine. Fakt, et Hands 8 ei saanud kasu sisendite piisavast väiksema tasu eest tagamisest või de facto laenust, ei puutu õiguslikust seisukohast asjasse ja ei muuda seda järeldust. Igal juhul märkis komisjon, et sel moel arvutatud dumpingumarginaal valiti asendajana kasutada olevate faktide alusel, et määrata kindlaks koostööd mittetegevate tootjate, sh DMA jääkdumpingumarginaal eesmärgiga asendada marginaal, mis oleks arvutatud juhul, kui DMA oleks koostööd teinud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. .

(557)

Lisaks sellele osutas DMA pärast lõplike järelduste avalikustamist WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklitele 19.1, 19.4 ja 21.1 ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VI lõikele 3, milles on osutatud, et tasakaalustavate tollimaksude jätkuva vajaduse kindlaks tegemiseks peab uuriv asutus tegema järelduse subsideerimise kohta, s.o kas subsiidium on jätkuvalt olemas või mitte.

(558)

Sel puhul osutas äriühing faktile, et DMA omand muutus uurimisperioodi lõpus. Nagu on selgitatud põhjendustes 247 ja 262, müüs Dicastal Asia oma osaluse DMAs CITIC Dicastalile. DMA väitis, et komisjon oleks pidanud võtma arvesse WTO vaekogu järeldusi aruandes „US – Lead and Bismuth II“ (Ameerika Ühendriigid – plii ja vismut II). Kooskõlas vaekogu aruande punktiga 6.81 kõrvaldab õiglaselt turuväärtusel omandi muutuse puhul varasemale äriühingule antud ühekordne rahaline toetus rahalise toetuse ja kasu, mis on kaudselt antud selle õigusjärglasest äriühingule.

(559)

Selles kontekstis väitis DMA, et ta esitas piisavalt tõendeid selle kohta, et omandi muutus toimus uurimisperioodil õiglasel turuväärtusel. DMA sõnul ei analüüsinud komisjon siiski rahalise toetuse ja kasu jätkuvat olemasolu pärast seda, kui CITIC Dicastal omandas DMA.

(560)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Need väited põhinevad valel eeldusel, et CITIC Dicastal, Changsha Dicastal, Dicastal Asia, Dicastal HK ja DMA olid sõltumatud ettevõtjad ja et aluseks olevad tehingud tehti õiglase turuväärtusega. Nagu on põhjalikult näidatud põhjendustes 248–252, 256, 258, 262, 263, 269, 270 ja 293–313, järeldas komisjon, et CITIC Dicastal oli DMA sidusettevõtja ja et kõik need üksused olid algusest peale ja Maroko projekti kogu rakendamise ajal üksteisega seotud. DMA ei ole tõendanud, et ettevõtjad olid sõltumatud ning et asjakohased tehingud tehti turutingimustel ja kajastasid õiglast turuväärtust. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(561)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 27 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(562)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 46,8 miljonit tükki. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks kaebuse esitaja vastusele makromajanduslikule küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 49, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 22 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(563)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese kogumüügi alusel, millele liideti kolmandate riikide koguimport liitu. Liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogused saadi kaebusest ja neid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate käest uurimisperioodi kohta saadud vastuste alusel. Impordi puhul tugines komisjon Eurostati Comexti andmebaasile. Kuna Eurostati Comexti andmebaasis on aga esitatud ainult impordi kaal, mitte imporditud alumiiniumrataste arv, tuli kaal ümber arvestada tükkideks. Kaebuses kohaldas kaebuse esitaja sama teisendussuhet, kui kasutati sama toodet käsitlevas eraldiseisvas dumpinguvastases uurimises (st 11,3 kg tüki kohta). Ükski huvitatud isik ei esitanud selle kohta märkusi. Seepärast kinnitati see suhtarv ja seda kasutati, et määrata kindlaks liidu tarbimine tükkides.

(564)

Liidu turg on jagatud kahe turustusahela vahel: algseadmete tootjad ja järelturg. Kuid suurem osa müügist toimub algseadmete tootjate turul, mille turuosa on 90 %. Kuna Maroko tootjad müüsid ainul algseadmete tootjate turul ja kuna järelturg moodustab väikse osa kogu liidu turust, otsustati mitte jaotada tarbimist kahe turustusahela vahel.

(565)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1.

Liidu tarbimine

(566)

Alates 2020. aastast kuni uurimisperioodini on liidu tarbimine suurenenud 15 % võrra. Kuid 2020. aasta tase oli juba niigi madal COVID-19 pandeemia tõttu. 2020. aastal oli autotööstuse tootmine märkimisväärselt vähenenud ja see mõjutas otseselt alumiiniumrataste tarnijaid, kuna nende müük vähenes tootmise peatamise ja tehaste sulgemise tõttu. Olukord turul paranes mõnevõrra 2021. aastal, aga uurimisperioodil oli tarbimine veel pandeemiaeelsetest tasemetest märksa madalam. Eelkõige oli tarbimine 2019. aastal ligikaudu 74 miljonit tükki, s.o 14 % suurem kui tarbimine uurimisperioodil.

(567)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks selle alusel, kui suure osa moodustas see import liidu kogutarbimisest.

(568)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Impordi maht (tuhandetes tükkides) ja turuosa

(569)

2020. aastal moodustas import Marokost ligikaudu 878 000 tükki ja selle turuosa oli 2 %. Import suurenes asjaomasel perioodil mõnevõrra, mille tulemuseks oli impordimaht 5,9 miljonit tükki uurimisperioodil ja turuosa 9 %.See kasv toimus hoolimata dumpinguvastase tollimaksu jõustumisest 2022. aasta juulis pärast ajutise määruse (117) jõustumist. Kõnealune import oli seotud konkreetselt algseadmete tootjate turuga.

(570)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordist tulenev hindade allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud andmete alusel.

(571)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3.

Impordihinnad (eurot tüki kohta)

(572)

Marokost pärit impordi keskmine müügihind suurenes asjaomasel perioodil 30 %. Kuid see impordihind on ligikaudu 16 % väiksem kui liidu tootmisharu keskmine hind ja ligikaudu 9 % väiksem kui järgmine kolmanda riigi samasuguse toote impordihind uurimisperioodil (vt tabelid 7 ja 11 allpool).

(573)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(574)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Algseadmete tootjate / järelturu müügi jaoks ei peetud kohandusi vajalikuks, kuna järelturu kanal, mis moodustab ligikaudu 10 % müügist, avaldab liidu turu üldisele hinnangule piiratud mõju. Seetõttu otsustas komisjon mitte eraldada käesoleva uurimise otstarbel kahe müügikanali tarbimist. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi hindade allalöömise marginaalid liidu turul jäid vahemikku 17,1–46,5 %.

(575)

Lisaks sellele langesid Maroko impordihinnad uurimisperioodil 2022. aastaga võrreldes, samal ajal kui nende maht ja turuosa liidu turul suurenes. See põhjustas uurimisperioodil märkimisväärse hindade allasurumise liidu tootmisharus, sest 2022. aastaga võrreldes tootmiskulude jätkuvast kõrgest tasemest hoolimata pidi liidu tootmisharu teatava turuosa säilitamiseks langetama hindu tootmiskuludest madalamale ja kandma kahjumit.

(576)

Kooskõlas alusmääruse artikli 8 lõikega 4 hõlmas liidu tootmisharule subsideeritud impordist avalduva mõju uurimine kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(577)

Nagu on märgitud põhjenduses 49, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(578)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid lähtuvalt kaebuse esitajalt saadud andmetest ja tema vastustest makromajanduslikule küsimustikule ning tegi kohandusi lähtuvalt andmetest, mille esitasid oma vastustes valimisse kaasatud liidu tootjad uurimisperioodi kohta. Makromajanduslikud andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(579)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(580)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(581)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes 2020. aastast 2022. aastani 3 %. Tootmismaht oli 2020. aastal COVID-19 pandeemia mõju tõttu juba madalseisus. Toodang suurenes uurimisperioodil, mille põhjustas peamiselt tööstuse taastumine pärast tootmise peatamist COVID-19 kriisi ja üleilmsete tarneahelate häirete ajal. Kuid tootmismaht jõudis uurimisperioodil sellest hoolimata ikkagi tasemeni, mis jäi peaaegu 18 % alla pandeemiaeelse mahu (57 097 000 tükki 2019. aastal). Lisaks sellele kasvas tootmine asjaomasel perioodil tarbimise suurenemisega võrreldes märksa aeglasemalt (4 % võrreldes 15 %ga, vt tabel 1).

(582)

Kuigi liidu tootmisharu tootmismaht vähenes asjaomasel perioodil 5 %, kõikus tootmisvõimsuse rakendamine vahemikus 74–81 % (uurimisperioodil oli see 81 %).

(583)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Müügimaht ja turuosa

(584)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes 2020. aastast 2022. aastani 3 %, mis näitab selles ajavahemikus olukorra halvenemist. Kuid uurimisperioodil tootmisharu taastus, kuna tootjad hakkasid taastuma COVID-19 kriisist ja tarneahela häiretest, mis mõjutasid tootjaid kõikjal maailmas. Sellest taastumisest hoolimata jäi müügimaht märkimisväärselt alla pandeemiaeelsete tasemete (55 502 000 tükki 2019. aastal) ja suurenes kõnealusel perioodil märksa vähem (6 %) võrreldes tarbimisega (15 %).

(585)

Kuigi liidu tootmisharu müügimaht uurimisperioodil üldiselt suurenes, kaotati turuosa, mis vähenes asjaomasel perioodil kuus protsendipunkti.

(586)

Nagu on selgitatud punktis 4.4.2.1, vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 5 % ja tootmismaht suurenes 4 % asjaomasel perioodil.

(587)

Kuigi liidu tootmisharu müügihind mõnevõrra suurenes, jääb see sellistest teguritest nagu toorainete, tööjõu ja energiahinnad põhjustatud suuremate tootmiskulude varju, nagu on näha punktist 4.3.2.

(588)