European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/443

3.3.2025

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2025/443,

28. veebruar 2025,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 koostoimes artikli 31 lõikega 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu leppis 25. novembril 1996 kokku nimetada ametisse Euroopa Liidu eriesindaja (edaspidi „ELi eriesindaja“) Lähis-Ida rahuprotsessis.

(2)

Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine on liidu jaoks strateegiline prioriteet ja liit peab jääma sellega aktiivselt seotuks, kuni see konflikt on leidnud kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse.

(3)

Liit on pühendunud üleüldise ja püsiva rahu tagamisele kogu Lähis-Ida piirkonnas ning on valmis tegema selle nimel koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega.

(4)

ELi eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis tuleks nimetada ametisse kolmeks kuuks.

(5)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi keerulises piirkondlikus olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Lähis-Ida rahuprotsessis nimetatakse 1. märtsist 2025 kuni 1. juunini 2025 Luigi DI MAIO. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku alusel otsustada, et ELi eriesindaja volitused (edaspidi „volitused“) lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

Volitused põhinevad järgmisel Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud poliitilisel eesmärgil:

a)

üldine eesmärk on saavutada õiglane, püsiv ja üleüldine rahu, mille aluseks peaks olema kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis hõlmab Iisraeli ning demokraatlikku, terviklikku, elujõulist, rahumeelset ja suveräänset Palestiina riiki, mis eksisteerivad kõrvuti turvalistes ja tunnustatud piirides ning millel on normaalsed suhted naaberriikidega kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega 242 (1967) ja 338 (1973), tuletades meelde ka muid asjakohaseid resolutsioone, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2334 (2016), ja kooskõlas Madridi põhimõtete (sealhulgas maade vahetamine rahu vastu), teekaardi, poolte eelnevate kokkulepete, Araabia rahualgatuse ning Lähis-Ida neliku (edaspidi „nelik“) 1. juuli 2016. aasta soovitustega; pidades silmas Iisraeli-Araabia suhete erinevaid valdkondi, on piirkondlik mõõde kõikehõlmava rahu saavutamisel väga tähtis komponent;

b)

punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisel on poliitilisteks prioriteetideks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse säilitamine ning rahuprotsessi taasalustamine ja toetamine; seda arvesse võttes on eduka lõpptulemuse saavutamiseks äärmiselt olulised selged parameetrid, millega määratakse kindlaks läbirääkimiste alus, ning liit on nõukogu 2009. aasta detsembri, 2010. aasta detsembri ja 2014. aasta juuli järeldustes määranud selliste parameetrite suhtes kindlaks oma seisukoha, mille aktiivset propageerimist ta jätkab;

c)

liit on pühendunud koostööle pooltega ning rahvusvahelise kogukonna partneritega Lähis-Idas ning aktiivsele osalemisele asjakohastes rahvusvahelistes algatustes, et anda läbirääkimistele uut hoogu.

Artikkel 3

Volitused

1.   Artiklis 2 sätestatud poliitilise eesmärgi saavutamiseks on volitused järgmised:

a)

anda aktiivne ja tõhus liidu panus tegevusesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli-Palestiina konflikti lõplikule, kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele kooskõlas liidu parameetrite ja asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2334 (2016), ning esitada ettepanekuid sellega seotud liidu meetmete võtmiseks;

b)

hõlbustada ja säilitada tihedaid suhteid kõigi rahuprotsessi pooltega, eelkõige Iisraeli ja Palestiina omavalitsusega, asjaomaste poliitiliste osalejatega ja Lähis-Ida riikidega ning teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Araabia Riikide Liiga ja Pärsia lahe koostöönõukogu, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamiseks;

c)

kasutada ära arenevat piirkondlikku maastikku Lähis-Idas ning eelkõige suhete normaliseerumist Iisraeli ja mitme Araabia riigi vahel, et rahuprotsessi veelgi edendada ning seeläbi toetada piirkonna stabiilsust;

d)

pöörata erilist tähelepanu rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet mõjutavatele teguritele, sealhulgas arengusuundadele seoses konfliktiga Gazas ja piirkonnas pärast Hamasi poolt 7. oktoobril 2023 Iisraeli vastu toime pandud valimatuid terrorirünnakuid, ning Araabia partnerite kaasamisele ja Araabia rahualgatuse rakendamisele;

e)

aktiivselt toetada ja edendada rahuläbirääkimisi poolte vahel, muu hulgas esitades nende läbirääkimiste kontekstis ettepanekuid liidu nimel kooskõlas liidu konsolideeritud pikaajalise poliitikaga;

f)

tagada liidu jätkuv kohalolek asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

g)

anda panus kriisiohjamisse ja varajasse hoiatamisse;

h)

toetada poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning alustada nendega diplomaatilist suhtlust, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

i)

toetada poliitilisi jõupingutusi, et edendada püsivat lahendust konfliktijärgse Gaza sektori jaoks, mis on tulevase Palestiina riigi lahutamatu osa; toetada Palestiina omavalitsuse tagasipöördumist Gazasse, sealhulgas hõlbustades arutelusid Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, ning edendada humanitaartegevust;

j)

säilitada rahuprotsessi raames konstruktiivsed suhted kokkulepetele alla kirjutanutega, et edendada demokraatia põhinormidest kinnipidamist, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist;

k)

teha ettepanekuid seoses liidu sekkumisega Lähis-Ida rahuprotsessi ning selle kohta, kuidas kõige paremini viia ellu liidu algatusi ja käimasoleva rahuprotsessiga seotud liidu jõupingutusi, näiteks liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse, kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elluviimise ülemaailmne liit ja liidu asjaomaste arenguprojektide poliitilised aspektid;

l)

mõjutada pooli hoiduma, eelkõige okupeeritud Palestiina alal, ühepoolsetest meetmetest, mis võiksid kahjustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust, sealhulgas asunduspoliitikast ning vägivalla ja vaenukõne õhutamisest;

m)

koostöös Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaga aidata rakendada liidu inimõigustealast poliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konflikti küsimuses ning liidu suunised, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naistevastase diskrimineerimise vormide vastu, ning aidata rakendada liidu poliitikat, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta;

n)

edendada liidu rolli paremat mõistmist ja suuremat nähtavust Lähis-Ida arvamusliidrite hulgas;

o)

teha koostööd kodanikuühiskonna esindajatega, sealhulgas naiste ja noortega, ning pooltevahelise usalduse suurendamise meetmetes osalevate isikutega.

2.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust, omades ülevaadet kogu liidu Lähis-Ida rahuprotsessiga seotud tegevusest.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja tagab korrapärase, süstemaatilise, põhjaliku ja selge kooskõlastamise ja koostöö Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

4.   ELi eriesindaja külastab Lähis-Ida piirkonda regulaarselt ning tagab tiheda koordineerimise asjaomaste liidu delegatsioonidega piirkonnas, sealhulgas liidu esindusega Jeruusalemmas, liidu delegatsiooniga Tel Avivis ning nende kaudu liikmesriikide diplomaatiliste esindustega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   Volituste täitmisega seotud kulude (edaspidi „kulud“) katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2025 kuni 1. juunini 2025 ette nähtud lähtesumma on 273 229,68 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud, nagu on vaja volituste täitmiseks. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepanekuid lähetada personali tööle ELi eriesindaja meeskonda. Lähetatud personali töötasu katab vastavalt kas lähetav liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja meeskonda võib lähetada tööle ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel personali liikmetel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud personal jääb neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidab oma kohustusi ja tegutseb volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja meeskond jagab ruume asjaomase Euroopa välisteenistuse osakonnaga, liidu delegatsiooniga Tel Avivis ja liidu esindusega Jeruusalemmas, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema meeskonna privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja volituste täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud ELi eriesindaja ja tema meeskonna privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse kokku vastuvõtvate pooltega, nagu on asjakohane. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (1) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja asjakohasel juhul liikmesriikide diplomaatilised esindused Lähis-Idas osutavad piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Juurdepääs dokumentidele ja andmekaitse

1.   ELi eriesindaja kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (2) sätestatud norme. Kõrge esindaja võtab vastu ELi eriesindaja suhtes kohaldatavad asjakohased rakendusnormid.

2.   ELi eriesindaja kaitseb üksikisikuid nende isikuandmete töötlemisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (3) sätestatud normidega. Kõrge esindaja võtab vastu ELi eriesindaja suhtes kohaldatavad asjakohased rakendusnormid.

Artikkel 11

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kogu tema otseses alluvuses oleva personali julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud personali julgeoleku kohta, vastavalt volitustele ja julgeolekuolukorra alusel tema vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes spetsiaalse julgeolekukava, milles nähakse ette konkreetsed füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, mida kohaldatakse, et juhtida personali ohutut liikumist vastutuspiirkonda ja -piirkonnas ning ohjata julgeolekuintsidente, ning koostades erandolukorra lahendamise plaani ja evakueerimisplaani;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud personalile;

c)

tagades, et kogu väljapoole liitu lähetatud personal, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised personali liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud soovitused, millega on nõustutud, viiakse ellu, ning esitades kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kõnealuste soovituste elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kirjalikke aruandeid korrapäraste eduaruannete ja volituste täitmist käsitleva täieliku aruande raames.

Artikkel 12

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral esitab ELi eriesindaja aruandeid ka muudele nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. Euroopa välisteenistust hoitakse pidevalt kõigega kursis. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib Euroopa Parlamendi teavitamise teha ülesandeks ELi eriesindajale.

Artikkel 13

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab saavutada liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ning liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talituste tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liidu delegatsioone ning liikmesriikide diplomaatilisi esindusi, sealhulgas liidu esindust Jeruusalemmas ja liidu delegatsiooni Tel Avivis.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide diplomaatiliste esinduste juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide juhtidega. Need teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös Tel Avivis asuva liidu delegatsiooni juhiga ja liidu esindusega Jeruusalemmas Palestiina aladel läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL COPPS) ja Rafahi piiriületuspunktis läbiviidava Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EUBAM Rafah) juhtidele poliitilisi juhtnööre kohalikul tasandil. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 14

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema meeskond aitavad hankida teavet varasemate Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevatele nõuetele ja kohustustele vastamiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruandeid.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. veebruar 2025

Nõukogu nimel

eesistuja

A. SZŁAPKA


(1)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/488/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/443/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)