(1)

Määrusega (EL) 2022/2554 loodud järelevaatamisraamistik peaks põhinema Euroopa järelevalveasutuste ja pädevate asutuste struktureeritud ja pideval koostööl järelevaatamisfoorumi ja ühiste kontrollirühmade kaudu.

(2)

Määruse (EL) 2022/2554 artikli 40 lõikes 2 osutatud asutused peaksid tagama, et nende töötajatel, kes nimetatakse kõnealuse määruse artikli 40 lõikes 1 osutatud ühise kontrollirühma liikmeks, on ühise kontrollirühma vajadustele vastavad tehnilised eriteadmised. Kui tõendatakse, et asutusel ei ole töötajaid, kellel on ühises kontrollirühmas osalemiseks vajalikud konkreetsed tehnilised eriteadmised, peaks juhtiv järelevaatamisasutus käsitama seda põhjendusena, mis sel ajal vabastab asjaomase asutuse kohustusest nimetada ühistesse kontrollirühmadesse töötajaid. Sellisel juhul peaks asutus siiski võtma parimal võimalikul viisil meetmeid, et seda eriteadmiste lünka täita, ja püüdma parandada oma suutlikkust nimetada järgmisel korral ühistesse kontrollirühmadesse töötajaid.

(3)

Määruse (EL) 2022/2554 artikli 40 lõikes 2 osutatud asutuste töötajad, kes on nimetatud kõnealuse määruse artikli 40 lõikes 1 osutatud ühise kontrollirühma liikmeks, peaksid jääma nimetava asutuse töötajaks, mistõttu nende suhtes peaksid kehtima nende töölepingutes sätestatud tööaja ja alalise töökoha tingimused.

(4)

Selleks, et tagada järelevaatamistegevuses vahendite võimalikult tõhus kasutamine, peaks ühiste kontrollirühmade liikmetel olema võimalik kuuluda mitmesse ühisesse kontrollirühma ja vaadata järele mitme kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja üle. Konkreetsele ühise kontrollirühma liikmele määratavate kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate arvu ja ühiste kontrollirühmade üldiste personalivajaduste puhul tuleks arvesse võtta kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate riskiprofiili ja järelevaatamistegevuse kavandatud intensiivsust. Võimalust teha järelevaatamist mitme kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja üle võetakse arvesse strateegilises mitmeaastases järelevaatamiskavas, mida juhtivad järelevaatamisasutused ajakohastavad igal aastal vajalikul määral ja mis kajastub individuaalses iga-aastases järelevaatamiskavas. Selleks, et usaldusväärselt tagada nimetavate asutuste kavakohane ja kestev valmidus nimetada ühistesse kontrollirühmadesse töötajaid, peaks juhtiv järelevaatamisasutus konsulteerima strateegilise mitmeaastase järelevaatamiskava üle nii ühise järelevaatamisvõrgustiku kui ka järelevaatamisfoorumiga.

(5)

Juhtiv järelevaatamisasutus peaks iga ühise kontrollirühma töötajate arvu ja sellest tuleneva koosseisu kindlaksmääramisel kasutama kriteeriumide ja põhimõtete kombinatsiooni. Võttes arvesse kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate erinevat tehnoloogilist ja geograafilist jalajälge ning nende kasutamist mitmesuguste finantssektori ettevõtjate poolt, tuleks nendes kriteeriumides ja põhimõtetes võtta arvesse järelevaatamisülesannete tehnilist laadi, seda, mil määral finantssektori ettevõtjad sõltuvad kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate teenustest, nendele teenustele tuginevate finantssektori ettevõtjate geograafilist jaotust, suurust ja arvu ning võimaluse korral proportsionaalset sektoriülest esindatust. Selle ülesande täitmisel peaks juhtiv järelevaatamisasutus lähtuma teabest, mille pädevad asutused on esitanud seoses kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate määramisega, sealhulgas teabest, mida on vaja kõigi komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2024/1502 (2) sätestatud allkriteeriumide täitmiseks, ning võtma arvesse kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate kriitilist tähtsust teatavate finantsteenuste osutamisel nii liikmesriigi kui ka liidu tasandil.

(6)

Ühiste kontrollirühmade struktuuri ja koosseisu eesmärgipärasuse ning järelevaatamisraamistiku pideva tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks peaksid juhtiv järelevaatamisasutus ja ühiste kontrollirühmade liikmed ühiste kontrollirühmade tööd korrapäraselt hindama. Juhtiv järelevaatamisasutus ja nimetavad asutused peaksid nende hinnangute põhjal kontrollima, kas ühiste kontrollirühmade liikmed on endiselt võimelised oma ülesandeid täitma, ning tegema vajadusel ühise kontrollirühma koosseisus muudatusi.

(7)

Tagamaks, et ühiste kontrollirühmade liikmed töötavad ühtse meeskonnana ja teevad järelevaatamist järjepidevalt, peaksid Euroopa järelevalveasutused määrama kindlaks järelevaatamismenetlused, mida ühiste kontrollirühmade liikmed ja juhtiv järelevaatamiskoordinaator peavad oma ülesannete täitmisel järgima.

(8)

Kuna järelevaatamisülesanded hõlmavad konfidentsiaalse teabe töötlemist, peaks juhtiv järelevaatamisasutus andma ühise kontrollirühma liikmetele juurdepääsu sellisele teabele ja sellega seotud IT-vahenditele (sh tööriistad, rakendused ja andmekogumid) ja muudele kui ITga seotud vahenditele (sh poliitika, menetlused ja dokumendid) teadmisvajaduse alusel ja kindlaksmääratud ülesannete ulatuses, kui see on ühise kontrollirühma liikmetele vajalik juhtiva järelevaatamisasutuse abistamisel tema õigusnormidega ette nähtud ülesannete täitmisel. Selleks, et tagada nimetavate asutuste antud ressurssidega seotud kulude nõuetekohane rahastamine, peaks juhtiv järelevaatamisasutus, kui ta sõlmib pädevate asutustega kokkulepped käesoleva määruse rakendamiseks vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2024/1505, (3) lisama sellistesse kokkulepetesse punkti, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kõigi ühistes kontrollirühmades osalevate nimetavate asutuste otseste ja kaudsete kulude hüvitamise menetlust. Järelevaatamistegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleks kõnealuste kokkulepetega tagada ka ühiste kontrollirühmade liikmete huvide konflikti vältimine nende ülesannete täitmisel.

(9)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt Euroopa Komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(10)

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artiklis 54, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (5) artiklis 54 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artiklis 54, on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu teemal avalikud konsultatsioonid, analüüsinud kavandatud standardite võimalikke kulusid ja kasu ning küsinud nõu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,