(1)

1. juulil 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Taiwanilt ja Taist (Hiina Rahvavabariik, Taiwan ja Tai on edaspidi nimetatud „asjaomased riigid“) pärit epoksüvaikude (edaspidi „epoksüvaigud“) impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 6. juunil 2024 epoksüvaikude tootjate ajutine liit (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu epoksüvaikude tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/2714 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Korea, Hiina, Taiwani ja Tai ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Hiina Nafta- ja Keemiatööstuse Liidu epoksüvaikude ja nende kasutusviiside komitee (edaspidi „ERC“), kes tegutses Hiina epoksiiditootjate nimel, (4) väitis, et liidu tootmisharu ei täitnud käesoleva menetluse algatamiseks vajalike piisavate tõendite nõuet ja et komisjon ei kontrollinud nõuetekohaselt kaebuse sisu. ERC sõnul oleks pidanud kaebus sisaldama teavet kõigi alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5 loetletud tegurite kohta.

(7)

Esiteks on alusmääruse artikli 5 kohaselt kaebuse esitamiseks nõutavate tõendite õiguslikust standardist („uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid“) selge, et kaebuses esitatud teabe hulk ja kvaliteet ei ole sama, millele komisjon uurimise lõpus oma järeldustes tugineb. Tegelikult peab kaebus sisaldama dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta piisavaid tõendeid, mis on kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadavad. Lisaks sellele ei nõuta alusmääruse artiklis 5, et kõiki artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegureid peab analüüsima või need peavad näitama halvenemist, et teha kindlaks, et olulise kahju olemasolu kohta on piisavalt tõendeid. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (kuid mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõikes 3 ja artikli 3 lõikes 5. Käesolevas juhtumis tehti kaebuse esitajate esitatud tõendeid käsitlevas komisjoni analüüsis kooskõlas alusmääruse artikliga 2 järeldus, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta. Seepärast lükati ERC väide tagasi.

(8)

ERC väitis, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon ja selle lisad ei võimalda kärbitud teabe sisust vajalikul määral aru saada ning muudavad teiste huvitatud isikute jaoks sisuliste märkuste esitamise väga keeruliseks. Eelkõige väitis ERC, et kõik liidu tasandi kahjunäitajad ja kaebuse esitanud tootjate andmed esitati vahemikena seda põhjendamata, paljud teabeallikad jäeti avalikustamata ja teatavates dumpingumarginaalide arvutusi sisaldavates lisades olid kõik sisulised andmed, mis oleksid võimaldanud ERC-l käsitleda dumpingu kohta esitatud väiteid, täielikult varjatud.

(9)

Tai eksportiv tootja Aditya Birla Chemicals (Thailand) Limited (edaspidi „Aditya Birla“) vaidlustas ka ülemäärase konfidentsiaalsuse, mida komisjon võimaldas kaebuse esitajatele, mis oli eksportiva tootja sõnul vastuolus alusmääruse artikliga 19. See väide oli seotud kaebuses esitatud kärbitud teabega, mis puudutas erinevaid turuaruandeid (ECH Market Report, 2022 CEH Epoxy Resins, Tecnon Orbichem), toetuskirju, dumpingu ja hindade allalöömise / turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi toetavaid tõendeid (sh puudus hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüs Tai kohta) ning liidu tootmisharule avaldunud COVID-19 mõju analüüsi.

(10)

Komisjon leidis esiteks, et kaebuses esitatud teave, sealhulgas konfidentsiaalsuse tõttu kärbitud teave, võimaldas esitatud teabe sisust vajalikul määral aru saada kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 2. Liidu tootmisharu ülesehituse tõttu oli komisjon mikro- ja makromajanduslike näitajate vahemikena esitamisega nõus. Kahjunäitajate puhul esitatud vahemikud olid piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada esitatud teabe sisust vajalikul määral aru saada ja hinnata kõigi kahjunäitajate suundumusi, eriti kuna iga näitaja kohta oli esitatud indeks.

(11)

Lisaks sellele, eriti seoses ERC poolt vaidlustatud kahjunäitajate ja teabeallikate konfidentsiaalsuspiirangutega, pani kaebuse esitaja pärast uurimise algatamist makroküsimustikule antud vastuses nimetatud andmed avatud toimikusse piiranguteta ja indekseerimata kujul ning täpsustas kasutatud allikad.

(12)

Mis puudutab dumpingu kohta esitatud väiteid, siis komisjon leidis, et kaebuse põhiosas sisalduv teave võimaldas ERC-l esitada kõnealuse teema kohta asjakohaseid märkusi. Kaebuse avalikus versioonis esitatud dumpinguarvutustele oli lisatud dumpinguarvutuste tegemiseks kasutatud eri elementide, sealhulgas kõigi arvutustes kasutatud allikate üksikasjalik selgitus. Normaalväärtus põhines liidu tootmisharu kulustruktuuril ja seetõttu pidas komisjon mõistlikuks, et kaebuse avalikus versioonis esitati iga asjaomase riigi kohta kitsas normaalväärtuse vahemik. Aditya Birla ei põhjendanud, miks kaebuse avalikus versioonis esitatud teave dumpingumarginaali arvutamise kohta ei olnud piisavalt üksikasjalik, et võimaldada sellest vajalikul määral aru saada.

(13)

Mis puudutab Aditya Birla väiteid, siis mittekonfidentsiaalsetes kokkuvõtetes esitati piisavalt üksikasjalikud turuaruannetest saadud või kahju- ja dumpinguarvutustega seotud suundumuste muutumise vahemikud või näitajad. Vastupidiselt Aditya Birla väitele esitati Tai hinna allalöömise / turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüs kaebuse põhiosas ning sama teave on esitatud ka lisas 5.4. Pealegi on teatav teave (nt tsitaadid telefoni teel esitatud aruannetest) oma olemuselt konfidentsiaalne ja selle kohta ei saa esitada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Lisaks olid erinevad kaebuses viidatud aruanded autoriõigusega kaitstud, kuid teistele huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadavad. Mis puudutab selle isiku teisi väiteid, näiteks kaubandusanalüüsi, toetuskirjade ja COVID-19 mõju kohta, siis ei põhjendatud, miks avalik versioon ei võimaldanud vajalikul määral neist aru saada ja miks komisjon ei saanud neid seetõttu nõuetekohaselt hinnata.

(14)

Nagu eespool kirjeldatud, võimaldasid kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon ja selle lisad nende sisust vajalikul määral aru saada ja seega on isikute menetlusõigusi järgitud.

(15)

ERC väitis ka, et Eurostati esitatud PRODCOMi andmed asjaomase tooterühma tööstusliku tootmise kohta näitavad liidu tootmisharu olukorda kaebuses esitatust erinevana.

(16)

Kaebuses esitatud andmed hõlmavad 70–80 % liidu toodangust ja pärinevad kaebuse esitajalt. PRODCOMi andmeid kogutakse seevastu liidu tootjate vabatahtliku küsitluse kaudu ja nende täpsust ei saa sõltumatult kontrollida. Eespool esitatud põhjustel ei eksinud kaebuse esitaja, kui ta jättis kaebuse koostamisel PRODCOMi andmebaasi kõrvale. Seetõttu lükati ERC väide tagasi.

(17)

Aditya Birla väitis, et kaebuses esitatud andmed käsitlevad uurimisperioodi 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembrini, samas kui algatamisteates viidatakse sellest erinevale uurimisperioodile. Aditya Birla väitel võivad märkused impordiandmete, kahju ja dumpingu kohta põhineda ainult kaebuses käsitletud ajavahemikul, vastasel juhul oleks tegemist kaitseõiguste rikkumisega. Veel väitis Aditya Birla, et kaebus ei võimaldanud eksportival tootjal olukorra kindlakstegemiseks hinnata asjakohast teavet liidu tootjate ja tootmise kohta.

(18)

Esiteks ei ole komisjon uurimise läbiviimisel seotud kaebuses nimetatud uurimisperioodiga ning peaks põhimõtteliselt määrama uurimisperioodi, mis on menetluse algatamise kuupäevale lähemal. Teiseks on olukorra hindamise – mille käigus andis endast teada neli ettevõtjat, kes esindavad ligikaudu 80 % liidu toodangust – tulemused esitatud avalikus toimikus ja on seega kõigile huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavad. Seetõttu lükatakse Aditya Birla väited põhjendamatuse tõttu tagasi.

(19)

Aditya Birla sõnul oli Taist pärit impordi maht kahest teisest asjaomasest riigist pärit impordiga võrreldes palju väiksem ja seega oleks pidanud Tai uurimisest välja jätma.

(20)

Taist pärit impordi turuosa oli üle 1 %, mis on artikli 5 lõikes 7 sätestatud künnis, millest allapoole jääva impordi puhul ei saa uurimist algatada. Seetõttu ei saa Aditya Birla väitega nõustuda.

(21)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(22)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel võttis komisjon aluseks liidu suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu uurimisperioodil. Valim koosnes kahest liidu tootjast (Westlake ja Blue Cube / Olin). Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 60 % liidu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud ja valimit peeti liidu tootmisharu esindavaks.

(23)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(24)

Nõutud teabe esitas kaks sõltumatut importijat (Cortex ja Comexim), kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(25)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Tai eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Tai Kuningriigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(26)

Uurimise algatamise ajal oli komisjonile teada ainult üks Tai eksportiv tootja. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Seetõttu leidis komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik, ja tegi ettepaneku uurida kõnealust eksportivat tootjat. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti selle otsuse üle kõnealuse teadaoleva eksportiva tootjaga ja asjaomase riigi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(27)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Korea Vabariigi (edaspidi „Korea“) eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Korea Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(28)

Nõutud teabe esitas neli Korea eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon kaasas valimisse kaks Korea eksportivat tootjat, kelle liitu suunatud ekspordi maht on suurim. Nad moodustasid uurimisperioodil üle 90 % Koreast liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(29)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Taiwani eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Taipei esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(30)

Uurimise algatamise ajal oli komisjonile teada ainult kaks Taiwani eksportivat tootjat. Rohkem eksportivaid tootjaid endast teada ei andnud. Seetõttu leidis komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik, ja tegi ettepaneku uurida neid kahte eksportivat tootjat. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti selle otsuse üle kõnealuste teadaolevate eksportivate tootjatega ja asjaomase riigi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei esitatud.

(31)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina Rahvavabariigi (edaspidi „Hiina“) eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(32)

Nõutud teabe esitas kümme Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kahest kontsernist, mis esindasid ligikaudu 80 % Hiina impordist uurimisperioodil, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja asjaomaste riikide (ning Korea) ametiasutustega.

(33)

Eksportivad tootjad Chang Chun Chemical (Panjin) Co., Ltd. (CCPJ) ja Chang Chun Chemical (Jiangsu) Co., Ltd. (CCJS) (edaspidi koos „Chang Chun Group“) väitsid, et nende ekspordi kogumaht moodustab uurimisperioodil 20 % epoksüvaikude impordist liitu, mis on suurem kui teisel valimisse kaasatud kontsernil. Pealegi, kuna Chang Chun Group kaasati valimisse ka Taiwani puhul, väitis kõnealune kontsern, et komisjon saaks hõlmata suurema osa selle kontserni ekspordist liitu, kui ta kaasaks kontserni Chang Chun Group valimisse ka Hiina puhul. Chang Chun Group väitis, et nende raamatupidamisarvestuse süsteem erineb valimisse kaasatud Hiina äriühingute omast, kuna nad on Taiwani omanduses olev kontsern.

(34)

Komisjon kinnitas, et Chang Chuni liitu suunatud ekspordi maht oli väiksem kui kahe valimisse kaasatud kontserni deklareeritud maht. Pealegi moodustas komisjon valimi, mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik mõistlikult uurida, mistõttu ei saanud arvesse võtta muid tegureid, näiteks arvestusmeetodeid või kontserni Chang Chun Group üldist ekspordimahtu Hiinast ja Taiwanist liitu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(35)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku, mis käsitles olulisi moonutusi Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(36)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, käsitles uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina suhtes alusmääruse artikli 7 lõiget 2a ja artikli 7 lõiget 2b. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele sellekohase lisaküsimustiku.

(37)

Valimisse kaasatud Hiina, Korea, Taiwani ja Tai äriühingutele tehti küsimustikud elektrooniliselt kättesaadavaks (5) uurimise algatamise päeval.

(38)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mis oli vajalik dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(39)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(40)

ERC väitis, et komisjoni poolt uurimise algatamisel määratud uurimisperioodi puhul jääb uurimisperioodi lõpu ja uurimise algatamise kuupäeva vahele terve kvartal. Lisaks annab ERC väitel 2020. aasta valimine impordimahtude ja -hindade hindamise võrdlusaluseks moonutatud pildi, kuna kõnealusel aastal põhjustasid turuvälised jõud impordimahtude madalseisu, mis tulenes logistikaprobleemidest ja äärmiselt heitlikest hindadest. ERC soovitas komisjonil valida asjaomaseks perioodiks ajavahemiku alates 1. jaanuarist 2019, et kajastada enne COVID-19 pandeemiat ja sellele järgnenud geopoliitilist ebastabiilsust valitsenud tavapäraseid äritingimusi.

(41)

Üks sõltumatu importija (Cortex) soovitas samuti asjaomast perioodi pikendada, lisades 2019. aasta, mil importija arvates valitsesid turul tavapärased tingimused.

(42)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 peab uurimisperiood tavaliselt hõlmama menetluse algatamisele vahetult eelnevat vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku. Komisjonil on uurimisperioodi valikul suur kaalutlusõigus, tingimusel et selline valik võimaldab teha tüüpilisi järeldusi ja kasutatakse võimalikult värsket teavet. Käesoleval juhul valis komisjon kolm kuud enne uurimise algatamist lõppeva uurimisperioodi, mis on kooskõlas artikli 6 lõikega 1 ja väljakujunenud tavaga ning võimaldab ühtlasi koguda andmeid liidult, eksportivatelt tootjatelt ja muudest statistilistest allikatest.

(43)

Seoses asjaomase perioodiga ja selle pikendamisega 2019. aastani tuletatakse meelde, et komisjonil on ka selle perioodi valikul suur kaalutlusõigus. Asjaomane periood peaks olema piisavalt pikk, et komisjon saaks nõuetekohaselt hinnata kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda. Käesoleval juhul valis komisjon vastavalt oma tavale makro- ja mikromajanduslike suundumuste ja näitajate uurimiseks kolm täisaastat ning uurimisperioodi. Lisaks märgitakse, et kahju hinnates hindab komisjon majandustegureid dünaamiliselt kogu asjaomasel perioodil, mitte ainult asjaomase perioodi alguses ja lõpus valitsenud tingimusi. Sellega seoses näitas komisjoni analüüs selgelt, et hoolimata asjaomase perioodi esimesest aastast tekkis liidu tootmisharule uurimisperioodi jooksul oluline kahju. Asjaomase perioodi muutmine ei muudaks seega käesoleva määruse järeldusi kahju kohta kehtetuks ega muudakse neid ka muul viisil. Seetõttu lükati ERC ja Cortexi väited tagasi.

(44)

Uuritava toote moodustavad tooted, mis sisaldavad rohkem kui 35 massiprotsenti epoksüvaikusid (mida nimetatakse ka epoksiidvaikudeks ja polüepoksiidideks), mis on reaktiivseid epoksürühmi sisaldavad polümeerid või eelpolümeerid, mis saadakse epiklorohüdriinist (ECH) ja alifaatsest või aromaatsest alkoholühendist (nt BPA), mis on tahkes, pooltahkes või vedelas olekus ja tahes tüüpi, mis tahes puhtuseastme, molaarmassi ja molekulaarstruktuuriga ning mis võivad sisaldada modifikaatoreid, kõvendeid ja lisaaineid, tingimusel et kõvendid ei ole põhjustanud keemilist reaktsiooni, mis epoksüvaiku kõvendaks või muudaks selle muuks tooteks, milles epoksürühmad puuduvad (edaspidi „uuritav toode“).

Uuritavate toodete hulka ei kuulu:

(45)

Epoksüvaigud on erineva keemilise koostisega. Kõige tavalisem epoksüvaik on bisfenool A diglütsidüüleeter, tuntud ka kui BADGE või DGEBA, mis tekib ECH ja bisfenool A (edaspidi „BPA“) reageerimisel. Epoksüvaikusid saab toota ka ECH reageerimisel muude toorainetega, näiteks alifaatsete glükoolide ning fenool- või kresool-novolakkidega. Isegi kui epoksüvaigu tootmisel kasutatakse teisi tooraineid, mis asendavad BPAd reaktsioonis ECHga, on tootmisprotsess sarnane.

(46)

Epoksüvaigud on termokõvenevad vaigud, mis tähendab, et neil tekivad kasulikud omadused alles siis, kui nad on kõvenenud, st kui nad on reageerinud kõvendiga. Kõvenenud kujul on epoksüvaikudel järgmised omadused: väga hea nakkuvus, suurepärane korrosiooni- ja kemikaalikindlus, suur mehaaniline tugevus ja suurepärased omadused isoleerimisrakenduste jaoks.

(47)

Epoksüvaikusid kasutatakse paljudes eri toodetes, nagu pinnakatted (sh tuuleturbiinide labad), värvid, liimid, komposiitmaterjalid, isoleermaterjalid ja elektroonika.

(48)

Asjaomane toode on Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Taiwanilt ja Taist pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 2910 90 00 , ex 3824 99 92 , ex 3824 99 93 ja ex 3907 30 00 (TARICi koodid 2910 90 00 05, 3824 99 92 96, 3824 99 93 10, 3907 30 00 05, 3907 30 00 20 ja 3907 30 00 80) alla.

(49)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(50)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(51)

Valspar Corporation SAS (edaspidi „Sherwin Williams“) väitis, et asjaomase toote määratluse alla kuuluv tetrametüül bisfenool-F-diglütsidüüleeter (edaspidi „TMBPF-DGE“) tuleks uuritava toote määratlusest välja jätta. Täpsemalt väitis Sherwin Williams, et TMBPF-DGE on heaks kiidetud kasutamiseks toiduga kokkupuutuvates pinnakatetes ja on oluline alternatiiv BPA-põhistele pinnakatetele. Lisaks on Sherwin Williamsi väitel äriühingul patendiõigused TMBPF-DGE tootmiseks liidus ja Hiinas, TMBPF-DGEd ei impordita liitu ning puuduvad tõendid selle kohta, et asjaomastest riikidest liitu imporditud epoksüvaigu suuremast impordist põhjustatud kahju oleks kahjustanud TMBPF-DGE tootmist liidus.

(52)

Sherwin Williams väidab kõigepealt ise, et TMBPF-DGE-d kasutatakse pinnakattematerjalide tööstuses BPA-põhiste toodete alternatiivina. Seega on kõnealusel epoksiidi liigil sama põhikasutus ja sarnased põhiomadused kui teistel konkureerivatel epoksiidi liikidel ning see on asendatav teiste uuritavate epoksütoodetega. Lisaks ei saa teatava epoksiidi liigi valmistamisega seotud omandiõiguse olemasolu pidada selle uuritava toote määratlusest väljajätmise põhjuseks. Sherwin Williams ei ole tõendanud, et kõik TMBPF-DGE versioonid on patendiga hõlmatud. Peale selle ei mõjuta intellektuaalomandiõigused toote omadusi ega kasutusviise, mis on kaubanduse kaitsemeetmete alases uurimises olulised. Lisaks ei viita asjaolu, et TMBPF-DGEd ei impordita liitu, asjaomaste riikide eksportivate tootjate edaspidisele käitumisele, sõltumata patendiõigustest, mis võivad laieneda väljapoole liitu või mis ei tarvitseta väljaspool liitu asuvatel territooriumidel isegi kohaldatavad olla. Samuti ei ole Sherwin Williams tõendanud, et TMBPF-DGEd ei saaks toota üheski asjaomases riigis.

(53)

Lisaks esitas Allnex Resins (China) Ltd. (edaspidi „Allnex China“) taotluse, et Allnexi erivaigud, täpsemalt BECKOPOX EP 2387w/53WA, jäetaks uurimisest välja. Allnex China väitis, et kõnealune erivaik sisaldab vähem ohtlikke orgaanilisi lahusteid ja on väga väikese keskkonnamõjuga ning et äriühing kasutab vaigu valmistamiseks patenteeritud meetodeid.

(54)

Esiteks tunnistab Allnex China ise, et BECKOPOX EP 2387w/53WA vastab uuritava toote määratlusele. Teiseks ei ole asjaolu, et asjaomane vaik sisaldab vähem ohtlikke aineid ja on keskkonnasõbralikum, käesoleval juhul uuritava toote määratlemise kriteeriumiks. Nagu põhjenduses 51 on märgitud, ei saa patenteeritud meetodite kasutamine olla toote väljajätmise põhjuseks ning see ei tähenda, et teised tootjad ei saa valmistada sarnaste omaduste ja toimivusnäitajatega epoksüvaikusid, põhjustades sellega kahju liidu tootmisharule.

(55)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse jätta TMBPF-DGE ja BECKOPOX EP 2387w/53WA uuritava toote määratlusest välja.

(56)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(57)

Seetõttu kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet epoksüvaikude tootmisel kasutatud sisendite kohta, et koguda vajalikke andmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks. Asjakohase teabe esitas kolm eksportivate tootjate kontserni.

(58)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina RV valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Huvitatud isikutelt ei saadud ühtegi märkust, mis oleks käsitlenud alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikku kohaldamist Hiina suhtes.

(59)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(60)

17. septembril 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks selgitas komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumide alusel välja võimaliku võrdlusriigi, nimelt Tai. Komisjon sai märkused ühelt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt, Jiangsu Sanmu Group Co. Ltd-lt, ja kaebuse esitajalt. Neid märkusi käsitleti teises teates.

(61)

Pärast saadud märkuste analüüsimist avaldas komisjon 15. novembril 2024 teise teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „teine teade“). Komisjon esitas selles teates esialgse tootmistegurite loetelu ja teavitas huvitatud isikuid kavatsusest kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohase võrdlusriigina Taid. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) kohta kättesaadavate finantsandmete põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Märkusi saadi valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt Jiangsu Sanmu Group Co. Ltd ja kaebuse esitajalt.

(62)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Tai on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 104 ja sellele järgnevates põhjendustes. Saadud märkusi käsitletakse punktis 3.1.2.4.4.

(63)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(64)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(65)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(66)

Hiljutiste Hiina (6) keemiasektorit (7) käsitlenud uurimiste käigus leidis komisjon, et esines olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(67)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (8). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa keemiasektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (9) ning lisaks sellele on Hiina RV valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (10). Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad täiendavat turgu moonutavat mõju. Hiinas kasutatav planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (11). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (12). Samamoodi leidis komisjon keemiasektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (13) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (14).

(68)

Nagu ka eelmistes Hiina keemiasektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selleks võttis komisjon aluseks tõendid, mis sisalduvad toimikus, sealhulgas kaebuses ja komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (15) (edaspidi „aruanne“), mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid enda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas, nagu tehti kindlaks ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(69)

Kaebuses väideti, et Hiina epoksüvaikude sektoris esineb olulisi moonutusi. Selles viidati aruandele ja eelkõige sellele, et Hiina majandussüsteem on „sotsialistlik turumajandus“ ja Hiina Kommunistlikul Parteil (edaspidi „HKP“) on aktiivne roll nii Hiina avalikus kui ka erasektoris.

(70)

Täpsemalt märgiti kaebuses järgmist:

(71)

Kokkuvõttes jõuti kaebuses seisukohale, et hinnad või kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seda arvesse võttes ei ole kaebuse kohaselt sobiv kasutada käesoleval juhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(72)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selles analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul.

(73)

Mis puudutab algmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimest taanet, siis asjaomase toote sektoris tegutsevad nii eraettevõtjad, nagu Hongchang Electronics (tuntud ka kui Grace Epoxy) (20) või Huibo New Materials (tuntud ka kui Wells Advanced Materials), (21) kui ka riigile kuuluvad ettevõtted, nagu Fujian Sanmu Group, (22) Sinochem Group (23) ja Sinopec Group (24). Eratootjate ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhet epoksüvaikude turul ei olnud võimalik kindlaks teha. Komisjon leidis siiski, et mitu tootjat on otseselt riigi kontrolli all. Näiteks Hiina suurim epoksüvaigutootja (25) Fujian Sanmu Group, mida kontrollib Fuzhou Development Zone State-owned Assets Operation Co., Ltd., (26) ning Sinochem Group ja Sinopec Group, mis on mõlemad riiginõukogu varade järelevalve- ja halduskomisjoni (edaspidi „SASAC“) kontrolli all olevad kesksed ettevõtted (27).

(74)

Lisaks sellele on HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse saanud reegliks mitte üksnes riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (28) ning HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte. HKP struktuuride kaudu teostatav riigi mõju ettevõtetes tähendab tegelikult seda, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, võttes arvesse seda, kui tugevalt on riigi- ja parteistruktuurid Hiinas omavahel läbi põimunud.

(75)

Uurimise käigus leiti, et epoksüvaigutootjaid esindav riiklik tööstusliit, Hiina Nafta- ja Keemiatööstuse Föderatsioon (China Petroleum and Chemical Industry Federation, edaspidi „CPCIF“), moodustas epoksüvaikude ja nende kasutusviiside erikomisjoni (29). CPCIF allub HKP üldisele juhtimisele, viib läbi partei tegevusi ja loob vajalikud tingimused parteiorganisatsioonide tegutsemiseks (30). Lisaks sellele on „tööstusliitu registreeriv ja juhtiv asutus […] siseministeerium“ (31) ning CPCIFi esindajaks saamiseks peab muu hulgas „järgima HKP juhtkonna suuniseid, toetama Hiinale iseloomulike omadustega sotsialismi, rakendama otsustavalt partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt usaldusväärne“ (32).

(76)

Keemiasektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased keemia- ja naftakeemiasektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina RV valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Selle näiteks on majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlev 14. viisaastakukava ja 2035. aasta väljavaated, mille kohaselt kavatseb Hiina RV valitsus „[m]uuta ja ajakohastada traditsioonilisi tööstusharusid, edendada toorainetööstuse, näiteks naftakeemiatööstuse ülesehituse optimeerimist ja struktuurilist kohandamist“.

(77)

Lisaks sellele on suunavas arvamuses „Naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamine 14. viisaastakukava ajal“ (edaspidi „suunav arvamus“) ette nähtud, et Hiina RV valitsus „[s]oodustab tööstusstruktuuri kohandamist“: tugevdab erimeetmeid ja reguleerib teaduslikult tööstuse ulatust“ ning „[…] [s]uurendab kvaliteetsete polümeeride, erikemikaalide ja muude toodete tarnimise võimsust“.

(78)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest jälgida ja suunata epoksüvaikude sektori arengut võib leida ka provintsi tasandil, näiteks Jiangxi 14. viisaastakukavas uute materjalide tööstuse kvaliteetse arendamise kohta, milles märgitakse, et „arendame kõrgtehnoloogilisi vaikusid, pidades silmas selliseid uusi valdkondi nagu energiasääst ja keskkonnakaitse, elektrooniline teave, uusi energiaid kasutavad sõidukid, 5G ja biomeditsiin“.

(79)

Lisaks sellele plaanitakse Zhejiangi 14. viisaastakukavas uute materjalide tööstuse arendamise kohta, mis hõlmab kõrgtehnoloogiliste vaikude sektorit, „keskenduda kõrgtehnoloogiliste vaikude ja elastomeeride, nagu polüetüleen, polüpropüleen, polüester, epoksüvaik, arendamisele“ ning nimetatakse epoksüvaiku peamiste uute arendatavate materjalide hulgas.

(80)

Mis puudutab Hiina RV valitsuse võimalust sekkuda hindadesse ja kuludesse riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, siis leidis komisjon, et Huibo New Materialsi põhikirja artiklis 12 on sätestatud järgmist: „Äriühing loob kommunistliku partei organisatsiooni ja tegeleb parteitegevusega kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhiseaduse sätetega. Äriühing tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ (33).

(81)

Lisaks sellele on kontserni Fujian Sanmu Group juhatuse esimees ja mitu juhatuse liiget ka HKP liikmed (34).

(82)

Kontserni Sinochem Group juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja mitu juhatuse liiget on parteikomitee sekretäri asetäitjad (35). Samuti tutvustab Sinochem Group ennast kui äriühingut, mis „järgib Xi Jinpingi mõtet Hiina sotsialismi kohta uuel ajastul, tugevdab tõhusalt partei üldist juhtimist äriühingus, süvendab partei ülesehitamist [ja] annab täieliku panuse parteiorganisatsioonide rollile kõikidel tasanditel“ (36).

(83)

Ka kontserni Sinopec Group juhatuse esimees on parteikomitee sekretär ja mitu juhatuse liiget on parteikomitee sekretäri asetäitjad (37). Sinopec Group teatas, et kavatseb „keskenduda äriühingu uuele missioonile ja uutele ülesannetele uuel teekonnal, viia edasi partei eneserevolutsioonilist vaimu, tugevdada partei juhtimist ja partei ülesehitamist igakülgselt ja integreeritult ning edendada süstemaatiliselt terviklikku ja ranget partei juhtimist, et anda tugev garantii Hiina kaasaegse naftakeemiatööstuse uue peatüki kirjutamiseks“ (38).

(84)

Kõikide uuritava toote tootjate ja HKP vaheliste isiklike sidemete olemasolu ei olnud võimalik süstemaatiliselt kindlaks teha. Kuna aga uuritav toode esindab keemiasektori allsektorit, leidis komisjon, et keemiasektorit käsitlevate hiljutiste uurimiste käigus kindlaks tehtud teave, millele on osutatud põhjenduses 67, on asjakohane ka uuritava toote puhul.

(85)

Samuti on epoksüvaikude sektoris kehtestatud poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Komisjon leidis mitu dokumenti, mis näitavad, et epoksüvaikude tootmisharu saab kasu valitsuse suunistest ja sekkumisest keemiasektorisse, võttes arvesse, et epoksüvaigud kujutavad endast keemiasektori allsektorit.

(86)

Hiina RV valitsus peab keemiatööstust järjekindlalt oluliseks tootmisharuks (39). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud kemikaalidele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina RV valitsus eraldas 14. viisaastakukava raames vahendeid keemiatööstuse optimeerimiseks ja ajakohastamiseks (40). Samuti on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta sätestatud, et Hiina RV valitsus „optimeerib korralduslikku struktuuri: muudab juhtivad ettevõtted suuremaks ja tugevamaks. […] [T]oetab ettevõtteid, et kiirendada piirkondade- ja omanikevahelisi ühinemisi ja ümberkorraldusi, suurendab tööstuse koondumist ja viib läbi rahvusvahelisi tegevusi. Naftakeemia, terase, värviliste metallide, ehitusmaterjalide ja muude tootmisharude puhul kasvatab ökoloogilise domineerimise ja põhilise konkurentsivõimega tööstusahela juhtivate ettevõtete rühma“ (41).

(87)

Peale selle valis Hunani valitsus Sinopeci kontserni Hunani tütarettevõtja projekti „Kõrgtehnoloogilise eriepoksüvaigu võtmetehnoloogia“ kümne parima toetatava tehnoloogilise uurimisprojekti hulka (42).

(88)

Lisaks sellele sai Hongchang Electronics 2024. aastal valitsuselt 21 miljoni Hiina jüaani ulatuses valitsuse eritoetusi, millest sai kasu tema täisomanduses tütarettevõtja Zhuhai Hongchang Electronics Materials Co., Ltd. epoksüvaikude tootmise projekti jaoks (43). Oma 2023. aasta aruandes teatas Hongchang Electronics Materials Co., Ltd., et ta sai valitsuse toetust 2022. aastal 9,2 miljonit Hiina jüaani ja 2023. aastal 11,5 miljonit Hiina jüaani (44).

(89)

Samamoodi sai Huibo New Materials 2022. aastal 1,4 miljonit Hiina jüaani ja 2023. aastal 2,8 miljonit Hiina jüaani valitsuse toetusi (45).

(90)

Fujian Sanmu Group sai samuti 2021. aastal 10,8 miljonit Hiina jüaani, 2022. aastal 13,9 miljonit Hiina jüaani ja 2023. aastal 3,2 miljonit Hiina jüaani valitsuse toetusi (46).

(91)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritavat toodet. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(92)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine keemiasektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid (47).

(93)

Uuritavat toodet mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on osutatud ka põhjenduses 67. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi) (48).

(94)

Pealegi ei ole käesolevas uurimises esitatud tõendeid, mis näitaksid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane riigi sekkumine finantssüsteemi ei mõjuta epoksüvaikude sektorit (49). Riigi sekkumise väga hea näide on ka eespool nimetatud suunav arvamus, milles nõutakse „toetava poliitika parandamist, maksu-, finants-, regionaal-, investeerimis-, impordi- ja ekspordipoliitika […] tööstuspoliitikaga kooskõlastamise tugevdamist, et täielikult kasutada tööstus- ja finantssektori vahelist riiklikku koostööplatvormi ning edendada ettevõtjate ja pankade vahelist sidet“ (50). Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(95)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Kui uuritava toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(96)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte ainult uuritava toote omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(97)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(98)

Hiina RV valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(99)

Jiangsu Sanmu Group väitis, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna puuduvad piisavad tõendid oluliste moonutuste kohta Hiina epoksüvaikude tootmisharus. Ta väitis, et Jiangsu Sanmu Group on eraomanduses olev äriühing ja et tema äritegevust juhivad turujõud ilma riigi põhjendamatu sekkumiseta. Seetõttu palus ta komisjonil aktsepteerida äriühingu teatatud omamaiseid hindu ja kulusid.

(100)

Esiteks ei nõustunud komisjon sellega, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Hiina epoksüvaikude tootmisharu mõjutavad olulised moonutused. Kuigi aruanne ei sisalda konkreetset peatükki epoksüvaikude kohta, ei ole oluliste moonutuste olemasolu, mis tingib alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise, seotud uuritavat toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes on kirjeldatud Hiinas esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja laienevad kogu Hiina majandusele (51) ning mõjutavad uuritava toote tootmise, sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, kapitali ja tööjõuhindu ning -kulusid (52). Lisaks sisaldab aruanne keemiasektorit käsitlevat peatükki, mis on asjakohane, et komisjon saaks hinnata epoksüvaikude sektorit, mis on keemiatööstuse allsektor.

(101)

Pealegi ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest selleks kasutatakse täiendavaid katseelemente (sh kaebus) (53). Nagu eespool punktis 3.1.2.1 selgitatud, esineb epoksüvaikude tootmisharus mitu riigi sekkumist (nt riigi osalemine ja järelevalve tootmisharu peamistes osalejates, (54) käsitlemine viisaastakukavades ja muudes dokumentides (55) ning sekkumised finantssektoris) (56), mis avaldab mõju ka epoksüvaigu tootmiskuludele, sealhulgas tooraine-, energia-, maa-, kapitali- ja tööjõukuludele (57). Seepärast lükati see väide tagasi.

(102)

Teiseks, seoses kontserni Jiangsu Sanmu Group taotlusega, et komisjon kasutaks äriühingu teatatud omamaiseid hindu ja kulusid, tuletab komisjon meelde, et kui on kindlaks tehtud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu eksportivas riigis ei ole asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutada normaalväärtuse iga eksportiva tootja puhul sobiva võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui on kindlalt välja selgitatud, et need ei ole moonutatud. Eksportivate tootjate tootmistegureid käsitlevaid kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes ei saa aga uuritava toote tootmiskulusid ja müüki lugeda moonutamatuks. Samuti märgib komisjon, et Jiangsu Sanmu Group ei ole oma väidet täiendavalt põhjendanud. Seetõttu lükati väide tagasi.

(103)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobilik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult nende tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(104)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(105)

Nagu on selgitatud põhjendustes 60 ja 61, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille asjaomased isikud said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest valida käesoleval juhul sobivaks võrdlusriigiks Tai.

(106)

Esimeses teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Malaisia ja Tai, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(107)

Esimeses teates märkis komisjon, et nendes riikides, kus uuritavat toodet toodetakse, st Brasiilias, Malaisias ja Tais, olid uuritava toote tootjate finantsandmed hõlpsasti kättesaadavad ainult ühe Tai epoksüvaikude tootja, st äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) (59) kohta.

(108)

Komisjon ei suutnud leida Tai tootja Aditya Birla Chemicals (Thailand) kohta üksikasjalikku finantsteavet, mis langeks kokku uurimisperioodiga. Uurimise käigus esitas aga äriühing oma finantsaruanded 31. märtsil 2024 lõppenud majandusaasta kohta, mis ühtib uurimisperioodiga, ning nõustus, et teda käsitatakse käesolevas uurimises võrdlusriigina (60) ja et asjakohased andmed lisatakse toimikusse, mis on huvitatud isikutele kättesaadav.

(109)

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal on Malaisias ainult üks epoksüvaikude tootja, DIC Corporation, (61) mis kuulub ülemaailmsesse Jaapani kontserni. Kõnealuse äriühingu puhul ei olnud üksikasjalik finantsteave hõlpsasti kättesaadav. Selle kohta ühtegi märkust ei esitatud.

(110)

Euroopa Komisjonile kättesaadava teabe põhjal on Brasiilias kolm epoksüvaikude tootjat: Dow, (62) Hexion Quimica do Brazil LTDA (63) ja Olin (64). Nende äriühingute puhul ei olnud aga asjaomast toodet käsitlev finantsteave kättesaadav.

(111)

Kaebuse esitaja esitas ühe teadaoleva Brasiilia epoksüvaikude tootja Olin Brazili auditeeritud raamatupidamisaruannete konfidentsiaalse versiooni. Sellele teabele ei olnud siiski lisatud mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet ega äriühingu nõusolekut kasutada neid konfidentsiaalseid andmeid käesoleva uurimise käigus võrdlusena. Seetõttu ei saanud komisjon seda teavet pidada kergesti kättesaadavateks andmeteks alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses ega saanud seda seega käesolevas uurimises kasutada.

(112)

Teise teate kohta esitatud märkustes palus Hiina eksportiv tootja Jiangsu Sanmu Group komisjonil avalikustada äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) täieliku raamatupidamise aastaaruande, et hinnata kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvutamise õigsust ja metoodikat. Eelkõige palus Jiangsu Sanmu Group avalikustada üksikasjad „müügikulude“, „halduskulude“ ja „finantskulude“ kohta.

(113)

Komisjon leidis, et äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) esitatud finantsandmed kujutasid endast põhjalikku ja ajakohast teabeallikat müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamiseks, mis andis huvitatud isikutele piisavalt andmeid, et hinnata kasumi ja müügi-, üld- ja halduskulude taset. Nagu on selgitatud põhjendustes 109–111, ei olnud alternatiivne teave kergesti kättesaadav, samuti ei esitanud huvitatud isikud alternatiivseid andmeid, mida oleks saanud kasutada. Mis puudutab müügi-, üld- ja halduskuludes sisalduvaid elemente, mida arvutustes kasutatakse ja mida saaks hõlpsasti kättesaadavaks teha, siis uurib komisjon selle kohta täiendavalt äriühingult Aditya Birla Chemicals (Thailand).

(114)

Teises teates märkis komisjon, et Hiinast Taisse suunatud impordi mahud on ECH (75 %) ja naatriumhüdroksiidi (62 %) puhul märkimisväärsed. Selle põhjal leidis komisjon, et Taist pärit ECH ja naatriumhüdroksiidi impordi väärtus on tõenäoliselt moonutatud. Tõepoolest, Hiinast ja muudest allikatest pärit impordihindade täiendav uurimine näitas, et need hinnad olid vastavuses, kusjuures Hiina hinnad mõjutasid tõenäoliselt ülejäänud maailma hindu. Sellest tulenevalt otsustas komisjon leida nende kahe tootmisteguri jaoks alternatiivsed võrdlusalused. ECH ega naatriumhüdroksiidi kohta ei olnud rahvusvahelised võrdlusalused kättesaadavad. Seetõttu kaalus komisjon nende tootmistegurite importi Malaisiasse või Brasiiliasse, st kahte sarnase arengutasemega riiki, kus toodetakse epoksüvaikusid, nagu on selgitatud põhjenduses 106. Hiinast pärit ECH impordi osakaal koguimpordist oli uurimise ajal Malaisia puhul 0 % ja Brasiilia puhul 27 %, samas kui Hiinast pärit naatriumhüdroksiidi (mis moodustab siiski väiksema osa tootmise kogukuludest) impordi osakaal oli Malaisia puhul 15 % ja Brasiilia puhul 4 % koguimpordist. Võttes arvesse ECH üldist tähtsust epoksüvaigu tootmiskuludes, otsustas komisjon kasutada nende kahe tootmisteguri moonutamata kulude kindlaksmääramiseks Malaisiasse suunatud importi.

(115)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades teatas komisjon huvitatud isikutele teises teates, et ta kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste allikana Taid kui sobivat võrdlusriiki (v.a ECH ja naatriumhüdroksiid, mille puhul ta kasutab Malaisiasse suunatud importi) ning äriühingut Aditya Birla Chemicals (Thailand).

(116)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Tai sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) sobivust võrdlusriigi tootjana.

(117)

Jiangsu Sanmu Group oli vastu komisjoni eeldusele, et Tai ECH ja naatriumhüdroksiidi turg on üksnes Hiinast pärit ulatusliku impordi tõttu moonutatud, ja väitis, et komisjon peaks ka naatriumhüdroksiidi ja ECH moonutamata väärtuste kindlaksmääramiseks kasutama Taisse suunatud importi.

(118)

Lisaks märkis Jiangsu Sanmu Group, et muudest riikidest kui Hiinast Taisse imporditud ECH kogused on endiselt suuremad kui ECH koguimport Malaisiasse.

(119)

Lõpuks väitis Jiangsu Sanmu Group, et normaalväärtuse puhul tuleks moonutamata võrdlusaluste allikana eelistada Taid, kuna see on üks uuritud riikidest.

(120)

Kaebuse esitaja vaidlustas esimest ja teist teadet kommenteerides need väited ning rõhutas, et Hiinast ühte riiki suunatud impordi märkimisväärne osakaal avaldaks tõenäoliselt survet ka teistest konkureerivatest riikidest pärit impordi hindadele. Kaebuse esitaja toonitas, et Hiina kui maailma suurim ECH tootja avaldab oma tohutu tootmis- ja ekspordimahuga suurt mõju naaberturgudele. Selle tulemusel kajastaksid Taisse suunatud ECH ja naatriumhüdroksiidi impordi hinnad kaudselt Hiina hinnamoonutusi.

(121)

Kuna vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad, leidis komisjon, et Hiinast pärit märkimisväärne import mõjutab tõenäoliselt kogu impordihinda. Seda näitas Taisse suunatud Hiina ja muude riikide impordi hindade ühtlustumine, kusjuures Hiinast pärit impordi osakaal oli märkimisväärne, nagu on selgitatud põhjenduses 114. Sel põhjusel ei pea komisjon tavaliselt neid riike, kuhu suur osa peamisi tootmistegureid imporditakse Hiinast, tegelikult sobivateks võrdlusriikideks. Seetõttu otsustas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramisel mitte arvestada ECH ja naatriumhüdroksiidi importi Taisse moonutamata võrdlusalusena.

(122)

Sellest hoolimata ei nõustunud kaebuse esitaja komisjoni ettepanekuga kasutada ECH ja naatriumhüdroksiidi puhul moonutamata võrdlusaluste allikana Malaisiat. Kaebuse esitaja väitis, et Malaisia ei vasta moonutamata võrdlusaluse kriteeriumidele kahel põhjusel. Esiteks ei toodeta Malaisias vedelat epoksüvaiku, mille tootmiseks kasutatakse muude sisendite hulgas ka ECHd. Teiseks ei ole Malaisia kaitstud turumoonutuste eest, mis mõjutavad Aasia epoksüvaikude tootmisahelat. Neil põhjustel tegi kaebuse esitaja ettepaneku, et komisjon kasutaks hoopis Brasiiliat. Kaebuse esitaja sõnul toodetakse Brasiilias suuremas koguses epoksüvaikusid, sealhulgas vedelaid epoksüvaikusid. Lisaks vastavad Brasiilia ECH ja naatriumhüdroksiidi hinnad rohkem rahvusvahelistele hindadele kui Malaisia hinnad. Samuti väitis kaebuse esitaja, et Brasiilia ECH ja naatriumhüdroksiidi impordihinnad on kõrgemad kui Malaisia impordihinnad.

(123)

Komisjon rõhutas, et Malaisia on riik, kus toodetakse epoksüvaikusid, kuigi väidetavalt mitte vedelal kujul, ning et Malaisia impordib moonutamata allikatest märkimisväärses mahus ECHd ja naatriumhüdroksiidi. Lisaks ei põhjendatud väidet, et Hiina moonutused levivad kogu Aasias. Seetõttu lükkas komisjon selle märkuse tagasi.

(124)

Mis puudutab kavandatud alternatiivi, nimelt Brasiiliat, siis täheldas komisjon, et Hiinast pärit ECH import moodustas 27 % ECH koguimpordist, samal ajal kui sama materjali import Hiinast Malaisiasse oli uurimisperioodil 0 %. Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et Malaisia on sobivam allikas ECH moonutamata väärtuse määramiseks kui Brasiilia.

(125)

Lõpuks väitis kaebuse esitaja oma vastuses esimesele teatele, et Tai epoksüvaikude tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum võivad olla moonutatud, kuna ta saab kasu ECH moonutatud turuhinnast. Seetõttu palus kaebuse esitaja komisjonil kasutada kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata väärtuste kindlaksmääramiseks Brasiilia epoksüvaigutootjaid, kes on teadaolevalt ka rohkem vertikaalselt integreeritud kui nende Tai konkurendid. Kaebuse esitaja ei esitanud siiski mingeid tõendeid selle väite toetuseks ega ka alternatiivseid ja kasutatavaid Brasiilia tootjate finantsaruandeid, mis oleksid avalikult kättesaadavad. Seetõttu lükati kaebuse esitaja märkus põhjendamatuse tõttu tagasi.

(126)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on kõige sobivam võrdlusriik, mille kohta on asjakohased andmed hõlpsasti kättesaadavad, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset. Seoses ECH ja naatriumhüdroksiidi moonutamata andmetega leiti, et Malaisia esitas kõige asjakohasemad esindavad andmed ja seetõttu ei olnud ka Malaisia puhul vaja sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata.

(127)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Tai (ja Malaisia seoses ECH ja naatriumhüdroksiidiga) alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(128)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja kergesti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(129)

Komisjon märkis teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainete ja ligniidiga seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et ta kasutab Tai keskpanga andmeid moonutamata tööjõukulude kindlaksmääramiseks, (65) Tai provintsi elektriameti ja Tai energeetikasektori reguleeriva komisjoni andmeid elektri kohta (66) ning energiaministeeriumi energiapoliitika ja -planeerimise ameti andmeid maagaasi ja seega ka auru kohta (67).

(130)

Lisaks ajakohastas komisjon teises teates tootmistegurite loetelu, tuginedes asjaomaste isikute märkustele ja teabele, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(131)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning mõne tooraine osakaal tootmise kogukuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(132)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Epoksüvaikude tootmistegurid

(133)

Selleks et oleksid esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse tootmise üldkulusid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud põhjendustes 158–160.

(134)

Võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks GTAs esitatud kaalutud keskmise impordihinna, millele lisati imporditollimaksud ja transpordikulud. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (73) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 103, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Ülejäänud mahte pidas komisjon tüüpiliseks.

(135)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest (kuni 2,5 %). Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 157.

(136)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks toorainete moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi või ECH ja naatriumhüdroksiidi puhul Malaisia asjakohaseid imporditollimakse.

(137)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(138)

Pärast teist teadet tõstatas Jiangsu Sanmu Group küsimuse, et komisjon kohaldas sama võrdlusalust kahele naatriumhüdroksiidi kvaliteediklassile (32 % ja 50 % kontsentratsioon), ning tegi ettepaneku teha kohandusi, et võtta arvesse kõrgemat turuhinda, mida tavaliselt nõutakse 50 % kvaliteediklassi puhul.

(139)

Komisjon tunnistas, et 50 % naatriumhüdroksiidi turuhind on tõepoolest kõrgem kui 32 % naatriumhüdroksiidi turuhind. GTAs kättesaadav võrdlusalus viitab siiski ainele „naatriumhüdroksiid vesilahusena (seebikivi või vedel naatriumhüdroksiid)“, mis tähendab, et see võrdlusalus on naatriumhüdroksiidi eri kvaliteediklasside keskmine impordihind. Kuna klassipõhised hinnaandmed puudusid, tegi komisjon järelduse, et GTA keskmise hinna kasutamine on kõige usaldusväärsem variant. Lisaks leevendab selle meetodiga kaasnevat ligikaudsust asjaolu, et epoksiidi tootmisprotsessis kasutatakse ka eri kvaliteediklassidesse kuuluva naatriumhüdroksiidi segu. Seetõttu lükati kohandamisettepanek tagasi.

(140)

Jiangsu Sanmu Group esitas väite, mis puudutas seda, millise kaubandustasandi impordiandmeid kasutatakse (allikas: GTA) (74), ja oli vastu komisjoni otsusele tugineda Hiina toorainekulude võrdlusalusena tollimaksustatud hindadele, mis hõlmavad merevedu, kindlustust, sadamatasusid, sisetransporti ja imporditollimaksusid. Ta rõhutas, et need tegurid ei ole Hiina tootjate tootmisprotsessi jaoks olulised, sest tooraine tarnitakse enamasti omamaiselt ja normaalväärtuse määramiseks paisutatakse kulubaas üles. Teisisõnu väitis ta, et kolmanda riigi impordistatistika ei kajasta täpselt omamaiseid hindu ega tegelikke ostukulusid asjaomases riigis, sest impordihindade taset moonutavad mitmesugused välised tegurid, sealhulgas impordimahud, importiva ja eksportiva riigi vaheline geograafiline kaugus ning selliste sisendite kättesaadavus kõnealuses riigis. Seetõttu palus Jiangsu Sanmu Group, et komisjon arvaks tootmistegurite impordi CIF-väärtusest võrdlusriigis maha mereveo, maismaatranspordi, kindlustuse ja tollimaksudega seotud kulud. See lähendaks võrdlushindu omamaiselt ostetud sisendite hindadele.

(141)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kõik Jiangsu Sanmu Groupi nimetatud elemendid on kulud, mis peavad kajastuma võrdlusriigi turul küsitavas lõpphinnas. Lisaks mõjutavad selliseid elemente sisaldavaid lõpphindu importivates riikides valitsevad konkurentsijõud. Seetõttu saab neid kasutada usaldusväärse allikana, et määrata kindlaks moonutusteta kulud tüüpilistel turgudel.

(142)

Pärast esimest teadet palus kaebuse esitaja, et komisjon eristaks otseseid tooraineid (nagu BPA, ECH ja naatriumhüdroksiid), mida kasutatakse konkreetselt epoksüvaikude tootmisprotsessis, ja tootmisahela eelneva etapi tooraineid (nagu propüleen, fenool, atsetoon, benseen ja propaan), mida vertikaalselt integreeritud tootjad kasutavad tootmisahela eelnevates etappides.

(143)

Komisjon märkis, et integreeritud tootjad kasutavad tootmisahela eelneva etapi toorainet ettevõttesiseselt BPA ja/või ECH tootmiseks, mis on epoksüvaikude tootmise otsesed sisendid, ning kohaldas võrdlusaluseid, mis põhinevad iga eksportiva tootja tegelikul toorainetarbimisel, olenemata sellest, kas tegemist on otsese või eelneva etapi toorainega.

(144)

Kaebuse esitaja väitis, et kui komisjon kaasab toorainena propüleeni ja benseeni, siis peaks ta kaasama ka kloori, glütserooli ja vesinikkloriidi. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollitud vastuste põhjal moodustab nende sisendite tarbimine siiski tühise osa tootmiskuludest ja seetõttu käsitletakse neid kulumaterjalidena.

(145)

Komisjon kasutas tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks Tai keskpanga (75) viimaseid avalikult kättesaadavaid andmeid Tai keskmiste palkade kohta uurimisperioodil. Neid korrigeeriti nii, et need sisaldaksid sotsiaalmaksu (76). Viimaks jagati aastane tööjõu kogukulu aasta töötundide arvuga (st 8 tundi päevas, korrutatud 5 tööpäevaga nädalas ja nädalate arvuga aastas).

(146)

Teise teate kohta esitatud märkustes vaidlustas Jiangsu Sanmu Group põhjenduses 145 kirjeldatud 40-tunnise töönädala eelduse, leides, et see alahindab tegelikku tööaega. Jiangsu Sanmu Group viitas Tai tööministeeriumile, kes lubab töötada kuni 48 tundi nädalas. Lisaks märkis äriühing, et komisjoni arvutustes ei ole arvesse võetud ületunnitööd, mis on Tais tavaline. Jiangsu Sanmu Group toonitas oma märkustes, et vastavalt Tai tööõigusele makstakse ületunnitöö eest tavalisel tööpäeval vähemalt 1,5-kordset tavapalga määra ja puhkepäevadel, riigipühadel või iga-aastase puhkuse ajal kuni 2-kordset määra.

(147)

Komisjon märkis, et Jiangsu Sanmu Group ei esitanud ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et Tais epoksüvaikude tootmisega tegelevad töötajad töötavad rohkem kui 40 tundi. Tuletati meelde, et kui huvitatud isikud soovivad vaidlustada komisjoni normaalväärtuse arvutamisega seotud keerulisi hinnanguid, peavad nad esitama konkreetsed tõendid, mis näitavad, et komisjon tegi ilmse hindamisvea tõendites, mida sellise arvutuse tegemisel arvesse võeti. Nii nagu CCCME kohtuasjas, (77) väitis Jiangsu Group konkreetsetele tõenditele tuginemata, et töötundide arv nädalas on Tais tegelikult suurem. Analoogses olukorras CCCME kohtuasjas leidis Üldkohus, et „hagejad ei ole esitanud tõendeid komisjoni ilmse hindamisvea kohta, kui see kasutas Tai 40-tunnise töönädala väärtust asjaomase toote valmistamisega seotud tööjõukulude arvutamiseks“ (78). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(148)

Teise teate kohta esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja komisjoni metoodika tööjõukulude kindlaksmääramiseks ja väitis, et need tuleks viia vastavusse varasemate uurimiste tulemustega, milles kasutati võrdlusriigina Taid (nimelt dumpinguvastane menetlus Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes) (79). Lisaks märkis kaebuse esitaja, et hinnanguline tööjõu ühikukulu oli oluliselt madalam kui kinnitusdetailide juhtumi uurimise ajal (st ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020).

(149)

Komisjon selgitas, et ta kasutas tööjõukulude moonutamata väärtuse kindlaksmääramiseks sama metoodikat ja samu allikaid kui kinnitusdetailide juhtumis. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Selleks et määrata kindlaks elektrienergia võrdlushind, kasutas komisjon ettevõtjate, tööstus- ja riigiettevõtete puhul kehtivat elektrienergia võrdlushinda, mis on kättesaadav provintsi elektriameti (80) veebisaidil (jaotis 4.2 „Time of use tariff (TOU tariff)“, ajatariifid). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hindade andmeid vastava tarbimisvahemiku 4.2.3 kohta: alla 12 kV.

(151)

See energiamaks ei ole alates 2018. aastast muutunud ja seda ajakohastatakse igakuiselt, kasutades vahendit nimega „Ft lisatasu“. Elektrienergia tasu, mille kohta esitatakse igakuine arve, arvutatakse seega järgmiselt:

(152)

Võrdlusaluse arvutamisel lisas komisjon elektrienergia põhitasule uurimisperioodi keskmise korrigeeritud energiahinna.

(153)

Iga valimisse kaasatud eksportiva tootja jaoks kehtestati võrdlusalus vastava tippkoormuse ajal ja tippkoormuse välisel ajal tarbimise alusel, kui eksportiv tootja eristas tarbimist tippkoormuse ajal ja tippkoormuse välisel ajal. Saadud kasutus korrutati vastavalt tippkoormuse ajal ja tippkoormuse välisel ajal kehtiva tariifiga. Kui valimisse kaasatud eksportiv tootja ei eristanud tarbimist tippkoormuse ajal ja tippkoormuse välisel ajal, kasutati tippkoormuse ajal kehtivaid tariife.

(154)

Selleks et määrata kindlaks gaasi võrdlusalus, kasutas komisjon Tai äriühingute (tööstuskasutajad) gaasihindu vastavalt energiaministeeriumi energiapoliitika ja -planeerimise ameti (82) avaldatud andmetele. Komisjon kasutas vastavaid hindu tabelist 7.2–4 „Final Energy Consumption Per Capita“ (Lõppenergia tarbimine inimese kohta) Komisjon lähtus võrdlusalusena kõige värskematest andmetest 2023. aasta kohta.

(155)

Auru (väljendatud jüaanides/MT) võrdlusaluse kehtestamiseks lähtus komisjon põhjenduses 154 esitatud metoodika kohaselt arvutatud maagaasi hinnast, mis on väljendatud jüaanides kuupmeetri kohta. Kasutades üldtunnustatud ümberarvestustegurit, (83) hindas komisjon gaasi energiasisaldust, väljendatuna miljonites Briti soojusühikutes kuupmeetri kohta (MMBtu/m3). Seejärel määras komisjon USA energeetikaministeeriumi avaldatud põlemiskoefitsiendi (84) abil kindlaks gaasi energiakoguse, mida saab üle kanda aurule, väljendatuna Briti soojusühikutes kuupmeetri gaasi kohta (Btu/m3). Kasutades USA energeetikaministeeriumi avaldatud asjakohast tabelit, määras komisjon kindlaks küllastunud aurus rõhu juures 4 MPa salvestatud energia koguse, mida väljendatakse Briti soojusühikutes kilogrammi auru kohta (Btu/kg). Kombineerides neid elemente (gaasi hind jüaanides kuupmeetri kohta, aurule ülekantud energia Briti soojusühikutes kuupmeetri gaasi kohta ja aurus salvestatud energia Briti soojusühikutes kilogrammi auru kohta), sai komisjon auru võrdlushinna jüaanides/MT (85).

(156)

Võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud ligniidi moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks GTAs esitatud võrdlusriigi kaalutud keskmise impordihinna, millele lisati imporditollimaksud ja transpordikulud, nagu on selgitatud põhjenduses 134.

(157)

Kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal tootmise kogukuludes oli tähtsusetu, rühmitati mõned tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu tootmise kogukuludes ja kohaldas seda protsendimäära võrdlusaluste põhjal ümber arvutatud tootmiskulude suhtes.

(158)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(159)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(160)

Selleks et teha kindlaks müügi üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summad, tugines komisjon äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) Co., Ltd. 31. märtsil 2024. aastal lõppenud eelarveaasta finantsandmetele, mis on esitatud mittekonfidentsiaalses versioonis. Äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) Co., Ltd. kättesaadavate andmete põhjal kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata väärtusena 18,0 % ja kasumi moonutamata väärtusena 9,3 %.

3.1.2.6.10.

Arvutamine

(161)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(162)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.1.2.6.2.

(163)

Pärast seda, kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on märgitud põhjendustes 158–160. Need tehti kindlaks äriühingu finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 160.

(164)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, et teha kindlaks tootmise moonutamata kogukulud, nagu on selgitatud põhjenduses 160.

(165)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 18,0 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes, oli kasum 9,3 %.

(166)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(167)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele.

(168)

Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui asjaomast toodet müüdi ekspordiks liitu.

(169)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(170)

Nagu on selgitatud põhjenduses 161, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(171)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(172)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, tolli-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(173)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud ja pangatasud.

(174)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(175)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(176)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(177)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 30,3 %.

(178)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(179)

Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(180)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 85 % Hiinast pärit koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali kindlaks suurima dumpingumarginaaliga kontserni tasemel.

(181)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(182)

Komisjon esitab põhjendustes 183–191 dumpinguarvutustes kasutatud üldise metoodika. Vajaduse korral käsitletakse arvutustega seotud mistahes riigi- või äriühingupõhiseid küsimusi riigipõhistes punktides allpool.

(183)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(184)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(185)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse võetud eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(186)

Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(187)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(188)

Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(189)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(190)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud seda tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(191)

Normaalväärtuse saamiseks liideti iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(192)

Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 tuleks normaalväärtus arvutada, kuna omamaised hinnad olid Korea, Taiwani ja Tai moonutatud tootmiskulude suhtes kohandatuna tootmiskuludest madalamad. Nimelt väitis ta, et Hiina ülemäärane tootmisvõimsus moonutab Aasia epoksüvaikude turgu, mille tulemusena on epoksüvaikude ja nende sisendite, sealhulgas bisfenool-A (edaspidi „BPA“) ja epiklorohüdriini (edaspidi „ECH“) hinnad kunstlikult madalad. Selle väite kohaselt on Hiina ülemäärane epoksüvaikude ja nende sisendite tootmisvõimsus koos Korea ja Taiwani kunstlikult madalate energiahindadega moonutanud epoksüvaikude tootmiskulusid ja hindu Koreas, Taiwanil ja Tais. Selline olukord takistas väidetavalt nõuetekohast võrdlust omamaise ja eksportmüügi vahel, mistõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas omamaine müük toimus „tavapärase kaubandustegevuse käigus“.

(193)

Kaebuse esitaja palus, et komisjon kasutaks oma laialdasi volitusi kulude kohandamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 5, kohandades eksportijate tootmiskulusid, et kajastada ECH ja BPA moonutamata hindu. Ta väitis, et see on vajalik, et teha kindlaks, kas omamaisel turul olid müügihinnad tootmiskuludest madalamad.

(194)

Komisjon leidis, et kaebuse esitaja ei tõendanud artikli 2 lõike 5 kohaseks kulude kohandamiseks vajalike tingimuste esinemist. Lisaks ei olnud väited põhjendatud. Eelkõige kehtib see väidetava hinnamõju kohta, mida Hiina ülemäärane tootmisvõimsus põhjustas BPA ja ECH turgudel kogu Aasias. Näiteks ilmnes uurimise käigus, et hoolimata väidetavast suurest impordist Hiinast oli ECH ostuhind Koreas uurimisperioodil kõrgem kui keskmine ECH impordihind Malaisias, kuhu Hiinast ei imporditud. See oli vastuolus kaebuse esitaja väitega, et Hiina ülemäärase tootmisvõimsuse tõttu langesid Koreas tooraine, eelkõige ECH hinnad.

(195)

Lisaks ei toetatud tõenditega väidet Hiina BPA ülemäärase tootmisvõimsuse kohta, kuna GTA (86) statistika näitas, et Hiina eksport moodustas ainult 1 % BPA ülemaailmsest ekspordist.

(196)

Samuti ei tõendatud väidet Korea ja Taiwani kunstlikult madalate energiahindade kohta. Väide tugines peamiselt riigile kuuluvate ettevõtete turgu valitsevale seisundile elektriturul ning elektrihindade võrdlusele liidu ja Jaapani hindadega. Sellised hinnaerinevused üksi ei saa aga mingil juhul määrata oluliste moonutuste olemasolu konkreetse riigi turul. Kaebuse esitaja jättis näiteks tähelepanuta energiaallikad ja energia tootmisega seotud kulud, millel on elektrienergia hinna kujundamisel oluline roll.

(197)

Veel väitis kaebuse esitaja, et Korea peamine elektritarnija teatas oma kWh ostu- ja müügihindade kahjumlikkusest teatavatel perioodidel, kuid need ei hõlmanud tervet uurimisperioodi. Sarnast olukorda täheldati ka Taiwanil. Kuigi see võib viidata energiaettevõtjate finantsprobleemidele, ei ole sellised väited piisavad turumoonutuste tõendamiseks, kui ei ole põhjalikult hinnatud aluseks olevaid tegureid, nagu energia tootmismeetodid, valitsuse poliitika ja turudünaamika, mida kaebuse esitaja ei esitanud ega analüüsinud.

(198)

Seetõttu leidis komisjon, et kaebuse esitaja esitatud teave ei ole piisav, et asjakohaselt analüüsida väidetavaid moonutusi Aasia epoksüvaikude turul Hiina ülemäärase tootmisvõimsuse tõttu, mis põhjustas epoksüvaikude ja nende sisendite kunstlikult madalad hinnad Koreas, Taiwanis ja Tais ning mis koos kunstlikult madalate energiahindadega Koreas ja Taiwanis moonutas epoksüvaikude tootmiskulusid ja hinnakujundust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(199)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele tarbijatele või importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(200)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(201)

Kui eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude, ning kasumi suhtes.

(202)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(203)

Käesolevas uurimises kaasati valimisse kaks Korea eksportivat tootjat, Kukdo Chemical Co., Ltd. ja Kumho P&B Chemicals, Inc.

(204)

Uurimisperioodil tootis ja müüs asjaomast toodet ka Kukdo Chemical Co., Ltd. täisomanduses olev tütarettevõtja Kukdo Finechem Co., Ltd., kes tegi käesolevas uurimises koostööd. Mõlemad eksportivad tootjad loeti Kukdo kontserni kuuluvaks.

(205)

Mõlemad eksportivad tootjad/kontsernid müüsid asjaomast toodet siseturul otse sõltumatutele klientidele. Liitu eksporditi samuti kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(206)

Mõlema Korea eksportiva tootja/kontserni puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt eespool punktis 3.2.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines enamiku liitu eksporditud tooteliikide normaalväärtus tegelikel omamaistel hindadel. Ülejäänud tooteliikide normaalväärtus arvutati, kuna kummalgi valimisse kaasatud eksportival tootjal ei toimunud nende tooteliikide omamaist müüki ja komisjonile ei olnud muu teave asjaomaste tooteliikide hindade kohta kättesaadav.

(207)

Mõlemad Korea eksportivad tootjad/kontsernid müüsid tooteid liitu kas otse või seotud äriühingu kaudu. Ekspordihind tehti kindlaks vastavalt punktis 3.2.2 sätestatud üldmetoodikale.

(208)

Seotud importija kaudu toimuva eksportmüügi puhul määrati ekspordihinnad kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, võttes aluseks hinnad, millega kaup müüdi esimest korda edasi sõltumatule kliendile liidus. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude suhtes. Lisaks sellele arvati maha seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud ning [1–5 %] kasum, mis saadi koostööd tegevalt sõltumatult importijalt. Teise koostööd tegeva importija andmed jäeti välja, kuna ta tegutses kahjumiga.

(209)

Nagu on selgitatud põhjenduses 202, võrdles komisjon normaalväärtust ja eksportivate tootjate/kontsernide ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(210)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses omamaise transpordi ning kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(211)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, tollimaksu tagastamine ja pakkimiskulud.

(212)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega ning laenukuludega.

(213)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pakkimiskulud, laenukulud ja pangatasud.

(214)

Mis puudutab ekspordihinna kohandamist komisjonitasude suhtes, siis komisjon leidis, et mõned asjaomased seotud ettevõtjad tegutsesid komisjonitasu alusel töötavate agentidena ja neile tasuti asjakohaste ülesannete täitmise eest kasumimarginaalist. Seetõttu oli kohanduse tegemine asjakohaste müügi-, üld- ja halduskulude ning nominaalse kasumi alusel arvutatud komisjonitasu suhtes õigustatud.

(215)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 koostööd tegevate Korea eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(216)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised.

(217)

Komisjon uuris, kas Korea puhul oli üleriigiline dumpingutase suurem kui miinimumtase 2 % vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 3. Selleks peeti asjakohaseks valimi tulemusi ekstrapoleerida, hõlmates valimisse kaasamata äriühingute dumpingutaseme hindamiseks ka dumpinguvaba äriühingu. Valimisse kaasatud äriühingute dumpingusumma, väljendatuna protsendimäärana valimiga hõlmatud ekspordi CIF-hinnast, oli alla 0 %. Seetõttu ei määratud Korea Vabariigi jaoks üldist dumpingumarginaali.

(218)

Nendel asjaoludel kavatseb komisjon vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3 lõpetada käimasoleva menetluse Korea Vabariigist pärit asjaomase toote impordi suhtes.

(219)

Eespool esitatud järeldusi arvestades lõpetatakse Koreast pärit samasuguse toote impordi registreerimine.

(220)

Huvitatud isikutel palutakse kommenteerida komisjoni kavatsust menetlus Korea Vabariigi suhtes lõpetada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist.

(221)

Uurimisperioodil oli Taiwanil kaks eksportivat tootjat, Chang Chun Plastics Co. ja Nan Ya Plastics Corporation. Kõnealused kaks eksportivat tootjat tegid koostööd. Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja müüs liitu otse sõltumatutele klientidele. Teine eksportiv tootja müüs liitu nii otse kui ka kaudselt liidus asuva seotud importija kaudu. Mõlemad eksportivad tootjad müüsid asjaomast toodet siseturul otse sõltumatutele klientidele.

(222)

Mõlema Taiwani eksportiva tootja puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt punktis 3.2.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines enamiku liitu eksporditud tooteliikide normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. Kui samasuguse tooteliigi omamaist müüki ei toimunud, siis normaalväärtus arvutati, sest teise valimisse kaasatud tootja omamaist müügihinda selle tooteliigi puhul ei olnud võimalik sisuliselt avalikustada, ilma et see rikuks kõnealuse tootja konfidentsiaalsust.

(223)

Üks Taiwani eksportiv tootja eksportis otse liitu. Kõnealuse ekspordi puhul määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8, nagu on selgitatud eespool punktis 3.2.2.

(224)

Teine eksportiv tootja eksportis liitu nii otse kui ka liidus asuva seotud importija kaudu. Liidus asuva importija kaudu toimunud ekspordi puhul tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel.

(225)

Nagu on selgitatud põhjenduses 202, võrdles komisjon normaalväärtust ja eksportivate tootjate/kontsernide ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(226)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(227)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pakkimiskulud.

(228)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo-, käitlemis-, laadimis- ja kõrvalkulude, meretranspordi, merekindlustuse, tollimaakleri tasude, kaubanduse edendamise tasude ning tollimaksudega.

(229)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pakkimine, komisjonitasud, laenukulud ja pangatasud.

(230)

Mis puudutab ekspordihinna kohandamist komisjonitasude suhtes, siis komisjon leidis, et asjaomane seotud ettevõtja tegutses komisjonitasu alusel töötava agendina ja talle tasuti asjakohaste ülesannete täitmise eest kasumimarginaalist. Seetõttu oli kohanduse tegemine asjakohaste müügi-, üld- ja halduskulude ning nominaalse kasumi alusel arvutatud komisjonitasu suhtes õigustatud.

(231)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(232)

Koostöö tase on kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil 100 % Taiwani koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasemel kui kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd tegeva äriühingu määr.

(233)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(234)

Ainsa Tai eksportiva tootja, äriühingu Aditya Birla Chemicals (Thailand) puhul tehti normaalväärtus kindlaks vastavalt eespool punktis 3.2.1 kirjeldatud üldmetoodikale. Selle tulemusena põhines enamiku liitu eksporditud tooteliikide normaalväärtus tegelikel omamaistel hindadel. Ülejäänud tooteliikide puhul, mida müüdi siseturul ebapiisavates kogustes, arvutas komisjon normaalväärtuse.

(235)

Aditya Birla Chemicals (Thailand) müüs liidu turule nii otse kui ka kaudselt liidus asuva seotud importija kaudu. Liidus asuv seotud äriühing importis asjaomast toodet ja i) müüs selle edasi või ii) töötles seda enne edasimüüki. Viimasel juhul töötles seotud äriühing asjaomast toodet enda retseptide alusel.

(236)

Kõnealuse otseekspordi puhul määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8, nagu on selgitatud eespool punktis 3.2.2.

(237)

Liidus asuva seotud importija kaudu toimunud ekspordi puhul määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Seotud importija poolt töödeldud toote ekspordi puhul kohandati hinda ka töötlemiskulude suhtes lisaks müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile, mida on kirjeldatud põhjenduses 214.

(238)

Kui tooteliiki müüdi koos teiste toodetega (kas asjaomaste või muude toodetega) ja kui kõigi toodete eest küsiti sama ühikuhinda, jaotati müügihind komponentide vahel nende tootmiskulude või ostuhinna alusel.

(239)

Nagu on selgitatud põhjenduses 202, võrdles komisjon normaalväärtust ja eksportivate tootjate/kontsernide ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(240)

Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(241)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: pakkimine, komisjonitasud, laenukulud ja pangatasud.

(242)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, ladustamis-, tollimaksu-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskuludega.

(243)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: komisjonitasud, laenukulud ja pangatasud, komplektidena müüdavad tooted, konverteerimiskulud.

(244)

Otse liitu suunatud eksportmüügi puhul osales müügiprotsessis vahendajana ka liidus asuv seotud äriühing, kes tegutses komisjonitasu alusel. Seepärast tehti artikli 2 lõike 10 punkti i kohane kohandus seoses müügiga seotud äriühingu vahendusel. Kohandamine hõlmas vastava seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on kirjeldatud põhjenduses 214.

(245)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 ainsa eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(246)

Koostöö tase oli kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil 100 % Tai koguimpordist. Selle alusel otsustas komisjon üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks teha samal tasandil kui ainsa eksportiva tootja puhul.

(247)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(248)

Võttes arvesse, et Korea puhul kogu riiki hõlmavat dumpingut ei määratud, hindas komisjon olulist kahju ainult seoses Hiinast, Taiwanilt ja Taist pärit impordiga.

(249)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kuus tootjate kontserni. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(250)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 249 000 tonni. Komisjon määras selle näitaja kogu kättesaadava liidu tootmisharu käsitleva teabe põhjal, mille esitas kaebuse esitaja ning mis sisaldus valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustiku vastustes ja tööstusharu spetsialisti IHS Markit/S&P Global („S&P Global“) väljaandes (87). Nagu on märgitud põhjenduses 22, moodustas kahe valimisse kaasatud liidu tootja toodang umbes 60 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(251)

Käesolevas juhtumis käsitles komisjon liidu tootjatena epoksüvaikude nn põhitootjaid. Põhitootjad valmistavad epoksüvaikusid puhtal vedelal kujul („vedel epoksüvaik“ või „vedel baasepoksüvaik“), mis hõlmab peamiselt BPA ja ECH vahelist keerukat reaktsiooni. Äriühinguid, kellel puudub tootmisvõimsus vedela baasepoksüvaigu tootmiseks ja kes lihtsalt ostavad vedelat baasepoksüvaiku, et seda reageerida, segada või kasutada tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida seejärel kasutatakse enda tarbeks või mis müüakse edasi, ei loeta liidu tootmisharusse kuuluvateks äriühinguteks. Selline lähenemisviis on kooskõlas tootmisharu tavapärase tegevusega (mida on kinnitanud juhtiv konsultatsioonifirma IHS Markit/S&P Global) ja kaebuse esitaja seisukohtadega (mida teised huvitatud isikud ei vaidlustanud).

(252)

Lisaks ei sisalda liidu kogutoodang (vähemalt kaebuse esitanud tootjate puhul, võttes arvesse üksikasjalikumate andmete kättesaadavust) topeltarvestuse vältimiseks vedelat baasepoksüvaiku, mida kasutatakse ettevõttesiseselt edasiseks töötlemiseks teisteks kõrgtehnoloogilisteks vaikudeks (nii vedel epoksüvaik kui ka kõrgtehnoloogilised vaigud on asjaomane toode). Samuti tagatakse sellega, et komisjoni analüüs hõlmab konkreetselt vabaturul müüdavate epoksüvaikude tootmist. Igal juhul ei tuvastatud käesoleval juhul, et liidu tootmisharu kasutab epoksüvaikusid enda tarbeks või müüb neid asjaomase toote tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks.

(253)

Üks huvitatud isik, Sherwin Williams, nimetas end (teiste hulgas) teatavat liiki epoksüvaikude tootjaks (töötlevaks tootjaks) liidus ja pulbriliste epoksüpinnakatete otsetootjaks. Esiteks ei hõlma käesolev uurimine pulbrilisi epoksüpinnakatteid, vaid uuritava toote tootmisahela järgmise etapi toodet. Seetõttu ei kuulu pulbriliste epoksüpinnakatete tootjad käesoleval juhul liidu tootmisharusse. Lisaks sellele (ja mis on oluline) ei ole Sherwin Williams baasepoksüvaigu tootja, kuna tal puudub tootmisvõimsus vedela baasepoksüvaigu tootmiseks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 251, käsitleti käesoleval juhul alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt liidu tootjatena ainult epoksüvaikude põhitootjaid. Seetõttu ei saa Sherwin Williamsit käesolevas menetluses pidada liidu epoksüvaigutootjaks.

(254)

Lisaks sellele väitis Tai eksportiva tootja Saksa tütarettevõtja CTP Advanced Material GmbH (edaspidi „CTP“), et liidu toodangu hulka tuleks arvata ka CTP toodang, kuna ta tegeleb eriliiki epoksüvaikude tootmisega. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 251, ei saa CTPd käsitleda liidu tootjana, sest ta ei tõendanud, et tal on tootmisvõimsus ja suutlikkus toota liidus vedelat baasepoksüvaiku. Lisaks järeldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 1 punktile a, et CTPd ei tohiks käsitada liidu tootjana, sest ta on seotud Tai eksportiva tootjaga.

(255)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule antud vastuste ning kaebuse esitaja makroküsimustikule antud vastuste, S&P Global intelligence’i ja Eurostati andmete põhjal.

(256)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(257)

Liidu tarbimine suurenes 2020.–2021. aastal 11 %. Epoksüvaigud on oluline tooraine, mida on vaja värvide ja pinnakatete tootmiseks, ning COVID-19 pandeemia ajal kasvas värvide tarbimine liidus kiiresti, kuna tarbijad järgisid liikumispiirangute ajal soovitust kodus püsida.

(258)

2022. aastal langes aga epoksüvaikude nõudlus allapoole 2020. aasta taset ning vähenes 2023. aastal ja uurimisperioodil veelgi. Nõudluse vähenemine tulenes mitmest tegurist, näiteks turu normaliseerumisest epoksüvaikude sektoris pärast COVID-19st taastumist, mille tulemusena kliendid vähendasid olemasolevaid varusid.

(259)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit epoksüvaikude importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnata kumulatiivselt.

(260)

Hiinast, Taiwanilt ja Taist pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli suurem kui alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtase. Lisaks ei olnud igast asjaomasest riigist pärit impordi maht tähtsusetu alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses ning uurimisperioodil oli Taiwani turuosa vastavalt 3,3 %, Tai turuosa 4,5 % ja Hiina turuosa 9 %.

(261)

Peale selle olid konkurentsitingimused Hiinast, Taiwanilt ja Taist pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja liidu samasuguse toote vahel sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud epoksüvaikudega, sest neil on suurel määral samad omadused ja neid müüakse samadele kliendikategooriatele. Asjaomaste riikide eksportivad tootjad müüvad liidu turul alati suurtes kogustes baasepoksüvaiku. Lisaks märgitakse, et kui mõned erivaigud välja arvata, on epoksüvaigud üldiselt tarbekaubad, mis on päritolust olenemata võrreldavad. Lisaks lõi asjaomastest riikidest pärit import kõik liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla ning järgis kogu asjaomase perioodi jooksul suuresti sarnast hinnamudelit.

(262)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Hiinast, Taiwanilt ja Taist pärit importi uuriti kahju kindlakstegemiseks kumulatiivselt.

(263)

Aditya Birla vaidlustas kumulatiivse hindamise Tai puhul ja väitis, et Tai eksport liitu on vähese tähtsusega.. Aditya Birla viitas Šveitsist liitu suunatud impordile, mis oli asjaomasel perioodil Tai impordist palju suurem. Lisaks sellele oli Tai eksportija sõnul muudest riikidest kui asjaomased riigid pärit import asjaomasel perioodil ja uurimisperioodil palju suurem kui import asjaomastest riikidest.

(264)

Akzo Nobel väitis ka, et Hiina epoksüvaigu eksportijate ja teiste asjaomaste riikide eksportijate käitumine erineb oluliselt ning et erinevalt Hiina epoksüvaigu impordist on Taiwani ja Tai impordi maht olnud stabiilne või palju väiksem. Akzo Nobeli sõnul ei olnud erinevaid konkurentsitingimusi arvesse võttes impordi kumulatiivne hindamine seetõttu asjakohane.

(265)

Esiteks on Taiwani ja Tai eksportijate olukord sarnane Hiina eksportijate omaga – nad kõik müüvad oma epoksüvaikusid liidu turul dumpinguhindadega ja löövad liidu müügihinnad märkimisväärselt alla, müües samas sarnaseid tooteid ja konkureerides nii omavahel kui ka liidu toodetega. Teiseks, nagu on märgitud põhjendustes 260–262, on Tai, Taiwani ja Hiina impordi kumuleerimise tingimused käesoleval juhul täidetud ja seetõttu hinnati importi koondtasemel. Kolmandaks ei ole kolmandast riigist pärit impordi olukord alusmääruse artikli 3 lõike 4 alusel tehtava hindamise seisukohalt oluline. Komisjon hindas kolmandatest riikidest (sh Šveitsist) pärit importi punktis 5.2.1, mis käsitleb põhjuslikku seost. Kokkuvõttes lükati Aditya Birla ja Akzo Nobeli väited esialgu tagasi.

(266)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu turul (vt tabel 2 eespool).

(267)

Käesolevas juhtumis kasutas komisjon kahju hindamiseks Eurostati impordistatistikat üksnes CN-koodi 3907 30 00 (epoksüvaigud) kohta. Samal ajal võis asjaomasel perioodil toimuda väga piiratud ulatuses epoksüvaikude import CN-koodide 2910 90 00 , 3824 99 92 ja 3824 99 93 all. Need on kaubakoodid, mis hõlmavad ka muid tooteid peale epoksüvaikude. Lisaks järeldati kaebuse esitajalt ja ühelt valimisse kaasatud liidu tootjalt saadud teabe põhjal, et ettevõtjad ei ole asjaomasel perioodil kasutanud epoksüvaikude liitu importimiseks CN-koodi 2910 90 00 ning import CN-koodide 3824 99 92 ja 3824 99 93 all oleks üksnes teoreetiline, kuna need on seotud nn kõvenditega (mitte uuritava tootega). Seepärast ei ole asjakohane käsitada nende koodide alla kuuluvat importi epoksüvaigu impordina, sest see moonutaks oluliselt pilti kahjust, sealhulgas eelkõige impordisuundumusi, turuosa ja liidu tarbimise näitajaid asjaomasel perioodil. Seetõttu ei võetud käesoleval juhul muu, täpsema meetodi puudumisel impordimahu ja hinnataseme kindlaksmääramiseks Eurostati statistikat CN-koodide 2910 90 00 , 3824 99 92 ja 3824 99 93 alla kuuluva impordi kohta kahju hindamisel arvesse. Kasutati ainult Eurostati statistikat CN-koodi 3907 30 00 kohta, mis hõlmab ainult epoksüvaikusid. Seda lähenemisviisi kasutati kaebuses ja huvitatud isikud seda ei vaidlustanud (88). Käesolevas juhtumis kasutatud impordistatistika on ka kooskõlas S&P Global intelligence’i andmetega.

(268)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(269)

Absoluutarvudes suurenes asjaomastest riikidest pärit import asjaomasel perioodil rohkem kui 44 000 tonni võrra, mis moodustab peaaegu 13 % liidu kogutarbimisest uurimisperioodil. Asjaomaste riikide impordi koguturuosa suurenes 3,5 %-lt 2020. aastal 16,9 %-le uurimisperioodil. Üldiselt oli asjaomastest riikidest pärit import uurimisperioodil rohkem kui neli korda suurem kui 2020. aastal. Hiina import kasvas asjaomasel perioodil 28 774 tonni võrra ja saavutas 9 % turuosa (võrreldes 0,5 %ga 2020. aastal). Tai import kasvas asjaomasel perioodil 10 454 tonni võrra ja saavutas 4,5 % turuosa (võrreldes 1,3 %ga 2020. aastal). Taiwani import kasvas asjaomasel perioodil 4 795 tonni võrra ja saavutas 3,3 % turuosa (võrreldes 1,7 %ga 2020. aastal). Kuigi Eurostati statistika põhjal vähenes Taiwani import 4,6 %-lt 2022. aastal 3,3 %-le uurimisperioodil, märgib komisjon, et Taiwani impordimahtusid on eelkõige uurimisperioodil alahinnatud impordideklaratsioonides tehtud vigade tõttu (vale CN-koodi kasutamine). Kahe teadaoleva Taiwani tootja kontrollitud andmed näitasid, et Taiwani import oli uurimisperioodil impordistatistikas kajastatust suurem. Järelikult oleks Taiwani impordi turuosa tegelikult suurem.

(270)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordihinna allalöömine tehti kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste ning sõltumatute importijate poolt antud vastuste (impordijärgsete kulude kohta) põhjal.

(271)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(272)

Hiina impordi keskmine hind kasvas esmalt 2021. aastal, jõudes 4 292 euroni tonni kohta (2020. aasta 3 601 eurolt tonni kohta), kuid langes seejärel 2022. aastal 3 985 euroni tonni kohta ning kahanes seejärel järsult 2 312 euroni tonni kohta 2023. aastal ja 2 173 euroni tonni kohta uurimisperioodil. Tai ja Taiwani impordi keskmine hind kasvas järsult aastatel 2021–2022, jõudes Tai impordi puhul vastavalt 3 618 euroni tonni kohta ja 4 761 euroni tonni kohta (2020. aasta 2 440 eurolt tonni kohta) ning Taiwani impordi puhul vastavalt 3 946 euroni tonni kohta ja 4 045 euroni tonni kohta (2020. aasta 2 333 eurolt tonni kohta); sellele järgnes järsk langus vastavalt 2 914 euroni tonni kohta (Tai) ja 2 638 euroni tonni kohta (Taiwan) 2023. aastal ning 2 632 euroni tonni kohta (Tai) ja 2 489 euroni tonni kohta (Taiwan) uurimisperioodil.

(273)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine ühikuhind vähenes asjaomasel perioodil 8 %. Nagu on näidatud tabelis 4 ja tabelis 8, olid 2020. aastal asjaomaste riikide impordihinnad kõrgemad või ligikaudu samad kui valimisse kaasatud liidu tootjate müügihinnad liidus. Ent alates 2021. aastast ja katkematult kuni asjaomase perioodi lõpuni olid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad liidu tootjate hindadest pidevalt madalamad, sageli suurel määral (näiteks uurimisperioodil olid Hiina hinnad 40 %, Tai hinnad 27 % ja Taiwani hinnad 31 % madalamad kui liidu müügihinnad).

(274)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(275)

Hindu võrreldi liigipõhiselt sama kauplemistasandi tehingute lõikes. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli Hiina tootjate puhul 25–28 %, Tai tootja puhul 23 %, Taiwani tootjate puhul 20–25 % ning kumulatiivne kaalutud keskmine hinna allalöömine oli valimisse kaasatud Hiina, Tai ja Taiwani tootjate puhul vastavalt 27 %, 23 % ja 20 %.

(276)

Hinna allalöömise kohta tehtud järeldustest olenemata märkis komisjon igal juhul seda, et dumpinguhinnaga import tõi uurimisperioodil kaasa ka märkimisväärse hinnalanguse (mis kajastub turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalides), kui liidu tootmisharu müüs epoksüvaiku oma tootmiskuludest madalamate hindadega.

(277)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(278)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(279)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kaebuse esitaja makromajanduslikke näitajaid kaebuse esitaja esitatud makromajanduslikus küsimustikus sisalduvate andmete ja kontrollkäikude ajal saadud teabe põhjal. Ülejäänud liidu tootjate andmeid hinnati S&P Global intelligence’i andmete põhjal, mida kasutati koos kaebuse esitajalt saadud andmetega. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustikule vastates. Nii makro- kui ka mikromajanduslikud andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(280)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(281)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(282)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste määrati i) kaebuse esitajalt saadud kontrollitud makroandmete põhjal nende liidu tootjate kohta, keda kaebuse esitaja esindas, ja ii) ülejäänud liidu tootjate kohta S&P Global intelligence’i andmete põhjal tehtud hinnangute alusel.

(283)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (89) muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(284)

Samasuguse toote tootmisel liidus esines alates 2021. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni selge langussuundumus, mis järgnes tootmise 6 % kasvule aastatel 2020–2021. Kuigi pandeemiast tingitud liikumispiirangud ja inimeste koju jäämine tõid 2020. ja 2021. aastal kaasa värvide ja pinnakatete (peamine epoksüvaikude kasutusala) nõudluse tohutu kasvu, vähenes liidu tootmine alates 2022. aastast järsult Aasiast pärit tarnete kättesaadavuse paranemise ja sellest tuleneva kasvava impordisurve ning samuti varude vähendamise tulemusena.

(285)

Tootmisvõimsus jäi suhteliselt stabiilseks, välja arvatud väike 5 % langus ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini, mis oli tingitud hooldusprobleemidest ühes liidu tootjas 2023. aastal.

(286)

Tootmisvõimsuse rakendusaste jäi 2020. ja 2021. aastal stabiilseks, kuid vähenes oluliselt alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini, mil see langes alla 50 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes alates 2022. aastast tootmise järsu vähenemise tõttu (vt põhjendus 284).

(287)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(288)

Liidu tootjate müügimaht kõikus asjaomase perioodi alguse (2020–2021) ja ajavahemiku 2022. aastast kuni uurimisperioodini vahel märkimisväärselt. Kuigi 2021. aastal kasvas müügimaht COVID-19 pandeemia mõjul ning tarneahela häirete ja nendega kaasnenud epoksüvaikude nõudluse järsu kasvu tõttu 5 %, järgnes sellele ajutisele kasvule liidu tootjate müügi järkjärguline vähenemine ülejäänud asjaomase perioodi jooksul, kusjuures uurimisperioodil oli langus 2020. aastaga võrreldes üle 30 %. Selline muutus oli tingitud nõudluse vähenemisest ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisest.

(289)

Mis puudutab liidu tootmisharu turuosa muutumist, siis üldine negatiivne suundumus on selgelt näha kogu asjaomase perioodi jooksul, samas kui turuosa vähenemine on aastapõhiselt kõige silmatorkavam aastatel 2021–2023/uurimisperiood, mil liidu tootmisharu kaotas igal aastal 6 protsendipunkti oma turuosast liidu turul. Kokku vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil 68 %-lt 52 %-le.

(290)

Turuosa kaotamine väheneva tarbimisega turul süvendas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga epoksüvaikude impordi mõju, mille turuosa suurenes (vt põhjendus 269) liidu tootjate arvelt.

(291)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 11 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 31 %. Tarbimine oli üsna kõikuv, kasvades 2021. aastal 11 %. Seejärel liidu tarbimine alates 2022. aastast vähenes, millega kaasnes liidu tootjate müügi veelgi suurem langus ja asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine. Selle tulemusena kaotas liidu tootmisharu sellel kahaneval turul turuosa, vastupidiselt asjaomastest riikidest pärit impordile.

(292)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(293)

Töötajate arv jäi asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilseks (+ 2 %). See on kooskõlas stabiilse tootmisvõimsusega, sest tehaste käitamiseks vajalike töötajate arv ei kõigu vastavalt tootmisvõimsuse rakendusastmele.

(294)

Tootlikkus töötaja kohta võttis 2022. aastal negatiivse pöörde. Olukord halvenes veelgi 2023. aastal ja uurimisperioodil. Madal tootlikkus alates 2022. aastast oli tingitud stabiilsest töötajate arvust asjaomasel perioodil ja madalast tootmistasemest. Üldiselt vähenes tootlikkus (tonnides töötaja kohta) asjaomasel perioodil 40 %.

(295)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(296)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(297)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(298)

Keskmine ühiku müügihind liidus oli vaatlusalusel perioodil väga kõikuv. Nõudluse väike kasv koos tarneahela häirete ja kiireneva inflatsiooniga 2021. ja 2022. aastal tõi kaasa märkimisväärse hinnatõusu, mis ületas kulude kasvu. See suundumus siiski ei püsinud ja pärast energiakriisi puhkemist liidus 2022. aastal, millele lisandus ostjatepoolne varude vähendamine ja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud surve, halvenes olukord 2023. aastal kiiresti, kui liidu tootjad lihtsalt ei suutnud kasvavaid tootmiskulusid katta. Selle tulemusena olid liidu tootjate müügihinnad 2023. aastal ja uurimisperioodil tootmiskuludest madalamad.

(299)

Uurimisperioodil korrigeeriti tootmiskulusid pärast energiakriisi vaibumist, kuid müügihind langes veelgi järsemalt, nagu on näidatud tabelis 8 (uurimisperioodil ja võrreldes 2022. aastaga vähenesid tootmiskulud 10 %, kuid keskmine müügihind langes veelgi rohkem, nimelt 37 %). Selle tulemusena tegutsesid valimisse kaasatud liidu tootjad uurimisperioodil olulise kahjumiga. Suur erinevus liidu tootjate tootmiskulude ja müügihindade vahel näitab, kui suurt mõju avaldas üha suurenev dumpinguhinnaga import liidu tootjate turukäitumisele, hinnapoliitikale ja konkurentsivõimele.

(300)

Üldiselt kasvasid müügihinnad asjaomasel perioodil 51 %, kuid tootmiskulude kasv oli veelgi suurem (asjaomasel perioodil 74 %).

(301)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(302)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli suhteliselt stabiilne, vähenedes asjaomasel perioodil vaid 3 %. Komisjon leiab, et keskmiste tööjõukulude muutumine ei mõjuta käesolevas juhtumis kuidagi kahju hindamist.

(303)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(304)

Aasta lõpu lõppvarude osakaal toodangust suurenes 8,8 %-lt 2020. aastal 16 %-le 2023. aastal ja isegi 20,8 %-le uurimisperioodil, kui asjaomasel perioodil oli asjaomastest riikidest pärit suure impordi mõju koos ebasoodsate turutingimustega kõige rohkem tunda.

(305)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(306)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kuigi 2020. aasta kahjumlik olukord oli tingitud turu esialgsest reaktsioonist COVID-19 pandeemiale, taastus kasumlikkus kiiresti ja jõudis 2021. aastal erakordsele tasemele, kuna COVID-19 pandeemia tõi kokkuvõttes kaasa nõudluse tõusu epoksiidi sisaldavate toodete järele ja tarneahelate katkemine tõi kaasa pakkumise pingestumise. Kuigi tekkiv energiakriis vähendas 2022. aastal saavutatud kasumlikkust juba enam kui poole võrra, suutsid valimisse kaasatud liidu tootjad kulude märkimisväärse kasvu liidu ostjatele üle kanda. Alates 2023. aastast muutus olukord liidu tootjate jaoks siiski mittekestlikuks, kuna nende tegevusmäärad vähenesid märkimisväärselt, mis tõi kaasa suuremad püsivad ühikukulud ja müügimahu vähenemise, mistõttu tekkis 2023. aastal ja uurimisperioodil suur kahjum.

(307)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoogude netoanalüüs näitab langussuundumuse esinemist alates 2021. aastast ning olulist langust 2023. aastal ja uurimisperioodil, mil rahavoog on esimest korda asjaomasel perioodil negatiivne. Valimisse kaasatud tootjad lükkasid uurimisperioodil mõned investeeringud või mitteolulised hooldustööd edasi, kuid need meetmed ei olnud negatiivse rahavoo vältimiseks piisavad.

(308)

Kui ajavahemikul 2020–2022 olid investeeringud suhteliselt stabiilsed, siis ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini valitses ka nende puhul sarnaselt teiste peamiste kahjunäitajatega langussuundumus.

(309)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Võttes arvesse eespool kirjeldatud suundumusi, vähenes see alates 2021. aastast kuni asjaomase perioodi lõpuni pidevalt, langedes tugevalt +63 %-lt 2022. aastal paljuütlevale -93 %-le uurimisperioodil.

(310)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimet mõjutas tõsiselt nende majandustulemuste halvenemine asjaomase perioodi lõpus ja ebakindlad turuväljavaated.

(311)

Peamistele makromajanduslikele näitajatele oli asjaomasel perioodil iseloomulik negatiivne suundumus: liidu tootmismaht vähenes 39 %, tootmisvõimsuse rakendamine 34 %, liidu müügimaht 31 % ja tootlikkus 40 %. Kuigi nimetatud näitajate suundumus oli 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga positiivne, halvenesid need seejärel järsult kogu ülejäänud asjaomase perioodi jooksul.

(312)

Pilt on sarnane ka mikronäitajate puhul. Liidu müük oli aastatel 2021–2022 kasumlik, kuid seejärel hakkas kasumlikkus vähenema ning 2023. aastal ja uurimisperioodil muutus liidu tootmisharu kahjumlikuks. Samamoodi muutus aastatel 2020–2022 positiivne olnud rahavoog 2023. aastal ja uurimisperioodil negatiivseks. Aasta lõpu lõppvarude osakaal toodangust tõusis üle 15 % asjaomase perioodi teises pooles, kui liidu tootmisharu tundis juba asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemise mõju.

(313)

Asjaomaste riikide impordimahud suurenesid asjaomasel perioodil rohkem kui neli korda. Samal ajal kui aastane tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 43 031 tonni võrra, suurenes aastane import asjaomastest riikidest samal perioodil 44 023 tonni võrra, mille tulemusena suurendasid asjaomaste riikide eksportijad oma turuosa kokku 3,5 %-lt 2020. aastal 16,9 %-le uurimisperioodil, kuna nende hinnad lõid alates 2021. aastast liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Uurimisperioodil olid asjaomaste riikide eksportijate hinna allalöömise marginaalid märkimisväärsed ja jäid vahemikku 20–28 % (nagu on kirjeldatud põhjenduses 275).

(314)

Asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule märkimisväärset hinnalangust. Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu müüa tootmiskulusid katvate hindadega ning muutus 2023. aastal ja uurimisperioodil kahjumlikuks.

(315)

Kogu asjaomase perioodi jooksul vähenesid netoinvesteeringud 16 % ning investeeringutasuvus ja rahavood muutusid alates 2023. aastast negatiivseks. Kuigi töötajate arv suurenes asjaomasel perioodil 2 %, vähenes tootlikkus sama perioodi jooksul 40 %, mille tulemuseks olid kõrgemad tööjõukulud toodetud epoksüvaigu tonni kohta. Sellest tuleneb, et kuigi tööhõive tase püsis kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsena, kogeb liidu tootmisharu märkimisväärset survet säilitada oma tööjõudu, kuna ta tegutseb dumpinguhinnaga impordi massilise sissevoolu tõttu oluliselt väiksema tootmisvõimsusega.

(316)

Nagu eespool märgitud, halvenesid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus asjaomasel perioodil järsult. Need negatiivsed suundumused mõjutasid liidu tootmisharu võimet teha märkimisväärseid investeeringuid ja kaasata kapitali, takistades seega tootmisharu kasvu.

(317)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(318)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. import muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Koreast, liidu tootjate eksporditulemused, energiakriisi ja tootmiskulude kasvu mõju, liidu tarbimise vähenemine ja liidu tootjate äriotsused.

(319)

Asjaomastest riikidest pärit impordikogused kasvasid asjaomasel perioodil rohkem kui neli korda – 13 526 tonnilt 2020. aastal 57 549 tonnile uurimisperioodil. Nagu on selgitatud põhjenduses 313, langes see järsk kasv kokku omamaise tarbimise 11 % vähenemisega, samal ajal kui liidu tootjate omamaine müük vähenes samal ajavahemikul 31 %.

(320)

Selle tulemusena kasvas asjaomaste riikide turuosa asjaomasel perioodil kokku 3,5 %-lt 16,9 %-le. Liidu tootmisharu turuosa vähenes samal ajal pidevalt (68 %-lt 2020. aastal vaid 52 %-le uurimisperioodil).

(321)

Perioodi 2020–2021 mõjutasid COVID-19 pandeemia, häired tarneahelates ja erakordselt suur nõudlus epoksiidi sisaldavate toodete järele, mis aitas liidu tootjatel tõrjuda kasvava dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju. Dumpinguhinnaga impordi mõju muutus aga veelgi tuntavamaks alates 2022. aastast, kui asjaomastest riikidest pärit import suurendas kahaneval turul pidevalt oma turuosa, avaldades kahju kannatavale liidu tootmisharule hinnasurvet. Kuigi 2022. aastal õnnestus liidu tootjatel veel saavutada korralik kasum, muutus 2023. aastal ja uurimisperioodil surve, mis tulenes liidu tootjate tootmiskuludest oluliselt madalamate dumpinguhindadega impordimahtude suurenemisest, liidu tootmisharu jaoks mittekestlikuks. Liidu tootmisharu ei suutnud oma müügihindu tõsta, et kanda tooraine hinnatõus üle klientidele, sest tootmisharul tuli silmitsi seista asjaomase toote impordist tingitud ebaõiglase konkurentsiga. Tootmismahu ja turuosa vähenemise leevendamiseks olid liidu tootjad sunnitud hindu alandama, mis vähendas nende kasumlikkust. Tõepoolest, kui 2021. ja 2022. aastal oli liidu tootmisharu kasumlik, siis 2023. aastal ja uurimisperioodil muutus see väga kahjumlikuks. Seega põhjustas asjaomastest riikidest pärit odav import liidu tootmisharu hindade olulist langust alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

(322)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgu kindlaks, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

(323)

Cortex väitis, et kuigi Hiinast pärit import mõjutab kaubandust liidus, peaks komisjon kaaluma teiste asjaomaste riikide impordi menetlusest väljajätmist. Aditya Birla väitis ka, et impordi kasv tuli peamiselt muudest asjaomastest riikidest kui Taist (subsideeritud energiahindadest saadud kasu tõttu), et Tai ekspordihinnad ja CIF-impordihinnad olid kõrgemad kui teiste asjaomaste riikide omad ning et mis tahes kahju oli peamiselt tingitud Hiinast pärit impordist.

(324)

Nagu on märgitud punktis 4.3.1, hinnatakse kõigi asjaomaste riikide impordi mõju kumulatiivselt, ja nagu eespool esitatud põhjendustes järeldatakse, põhjustas liidu tootmisharu kantud olulise kahju dumpinguhinnaga import kõigist asjaomastest riikidest (Hiina, Tai, Taiwan). Veelgi enam, kuigi Hiina impordimahu kasvumäär ja hindade allalöömise tase olid asjaomasel perioodil võrreldes teistest asjaomastest riikidest pärit impordiga silmatorkavamad, tuleneb põhjendustest 269 ja 272–276, et Tai ja Taiwani impordi puhul täheldatud suundumused toetavad samuti järeldust, et see import tekitas oma mahu ja hinnatasemete tõttu liidu tootmisharule kahju (isegi individuaalselt hinnatuna), mida näitab selgelt liidu tootmisharu hindade märkimisväärne allalöömine. Seetõttu lükati Cortexi ja Aditya Birla väited esialgu tagasi.

(325)

PPG väitis, et kaebuse esitanud tootjate kasumlikkus kasvas koos impordimahuga (ajavahemikul 2020–2021) ja hakkas oluliselt vähenema, samal ajal kui impordimaht kasvas ainult tagasihoidlikult (2021. aasta ja uurimisperioodi vahel). PPG sõnul näitab see, et asjaomastest riikidest imporditud epoksüvaikude ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel puudub seos.

(326)

Esiteks viidatakse eespool põhjenduses 321 kirjeldatud olukorrale ja komisjoni järeldustele. Teiseks, vastupidiselt PPG väitele kasvas import asjaomastest riikidest pidevalt ja oluliselt asjaomase perioodi kõigil aastatel (seega mitte ainult aastatel 2020–2021), samal ajal kui liidu tootjate turuosa vähenes ja import kolmandatest riikidest (v.a Korea) oli suures osas stabiilne. Asjaomastest riikidest pärit impordi kasv ei olnud 2021. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kaugeltki mitte tagasihoidlik – liidu turuosa selles impordis ulatus uurimisperioodil 16,9 %ni, võrreldes 8,4 %ga 2021. aastal. Sellepärast lükati PPG väide esialgu tagasi.

(327)

Lisaks sellele väitis PPG, et asjaomase perioodi jooksul kasvasid asjaomastest riikidest (v.a Hiina) pärit impordi hinnad, mis tekitab tõsiseid kahtlusi, kas kõnealune import võis olla kahju tekkimise põhjuseks.

(328)

Leiti, et PPG väide on eksitav. Kuigi on tõsi, et võrreldes 2020. aastaga on Tai ja Taiwani hinnad kasvanud, näitas aastapõhine analüüs, et kui 2021. ja 2022. aastal hinnad kasvasid, siis 2023. aastal ja uurimisperioodil langesid need järsult. Pealegi ei saa hinnasuundumusi vaadelda eraldi teistest kahjunäitajatest ja üldisest turudünaamikast. Käesoleval juhul tuleb täheldatud suundumust vaadelda koos toorainekulude kasvu ja inflatsioonisurvega. Lisaks näitavad asjaomastest riikidest (sh Taiwanilt ja Taist) pärit impordi hinnad võrreldes liidu tootmisharu hindadega märkimisväärset hindade allalöömist. Seetõttu lükati PPG väide esialgu tagasi.

(329)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(330)

Asjaomasel perioodil olid Korea, Šveits ja India ainsad kolmandad riigid, kust imporditi liitu märkimisväärses mahus epoksüvaikusid.

(331)

Üldiselt oli muude kolmandate riikide kui asjaomaste riikide turuosa liidu turul asjaomasel perioodil 27–32 %. Samas püsis turuosa stabiilsena ajavahemikul 2022. aastast kuni uurimisperioodini, mil dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju oli kõige enam tunda. Ka absoluutarvudes jäi impordimaht suhteliselt stabiilseks, kui võrrelda 2020. aastat uurimisperioodiga.

(332)

Kui vaadata importijaid eraldi, siis Korea andis peaaegu poole kolmandate riikide impordist. Korea turuosa kõikus 2020. aasta 11 % ja uurimisperioodi 15 % vahel ning suurenes uurimisperioodil võrreldes 2020. aastaga kokku 4 protsendipunkti, samuti liidu tootmisharu kahjuks. Lisaks olid Korea hinnad asjaomasel perioodil liidu müügihindadest madalamad. Komisjon leidis, et Korea import aitas asjaomasel perioodil kahtlemata kaasa liidu tootmisharu halvale olukorrale (eriti arvesse võttes turuosasid liidu turul). Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu ning nende arengut asjaomasel perioodil, ei saa siiski järeldada, et Koreast pärit import suutis vähendada põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(333)

Šveitsi ja India impordi puhul kasvasid impordihinnad asjaomasel perioodil vastavalt 42 % ja 63 % ning alates 2022. aastast olid nende hinnad pidevalt kõrgemad kui asjaomaste riikide keskmised impordihinnad. Lisaks sellele on oluline, et nii Šveitsi kui ka India turuosa vähenes asjaomasel perioodil (Šveitsi puhul 8,9 %-lt 8 %-le ja India puhul 2,8 %-lt 2,1 %-le) ning seega ei saa see import olla liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjuseks. Šveitsis olid hinnad asjaomasel perioodil liidu tootjate hindadest kõrgemad või nendega võrdväärsed.

(334)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon esialgu järeldusele, et Koreast pärit import aitas kaasa liidu tootmisharule olulise kahju tekitamisele, kuid mitte sellisel määral, et see nõrgendaks põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(335)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(336)

Sarnaselt tootmismahtudele ja omamaisele müügile vähenesid liidu tootmisharu ekspordimahud asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Lisaks sellele järgisid ekspordihinnad sama suundumust kui hinnad liidu turul, kasvades 2021. ja 2022. aastal ning kahanedes seejärel märkimisväärselt 2023. aastal ja uurimisperioodil.

(337)

Komisjon märkis, et asjaomaste riikide tootjad tegutsevad üldjuhul ka traditsioonilistel liidu eksporditurgudel, mis selgitab liidu tootmisharu probleeme mahtude ja hindade säilitamisel ka eksporditurgudel.

(338)

Lisaks sellele olid ajavahemikul 2020–2022, kui liit tõrjus edukalt madalate hindadega importi asjaomastest riikidest, liidu tootjate omamaised hinnad kõrgemad kui ekspordihinnad; olukord pöördus aga ajavahemikul 2023. aastast kuni uurimisperioodini, mil dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju oli kõige tugevam. Seega, kui ekspordihinnad kasvasid rohkem kui omamaised hinnad ja tekkis oluline kahju, siis eksportmüük pigem leevendas kui halvendas liidu tootjate olukorda.

(339)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades ei nõrgendanud eksporditegevus põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(340)

Aditya Birla ja PPG väitsid, et liidu tootmisharule tekitatud kahju oli tingitud ekspordi turuosa kaotamisest. Aditya Birla sõnul ei selgita see, miks kaebuse esitaja ei suutnud suurendada oma eksportmüüki, isegi kui kaebuse esitaja kandis liidus kahju. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 335–337, seisid liidu tootjad eksporditurgudel silmitsi samade probleemidega, sest nad pidid konkureerima asjaomaste riikidega, ning eksporditurgude kaotamine ei selgita turuosa vähenemist siseturul ega liidu hindade tugevat langust, mis tõi kaasa negatiivse kasumi liidu turul. Seetõttu tuli Aditya Birla ja PPG väide tagasi lükata.

(341)

ERC väitis, et kaebuse esitaja tulemuslikkuse ja kasumlikkuse halvenemist põhjustas peamiselt tootmiskulude suurenemine, mitte dumpinguhinnaga import. Sellega seoses väitis ERC ka, et aastatel 2022–2023 kasvasid elektrihinnad liidus hüppeliselt, mis muutus oluliseks liidu tootjate tootmiskulude ja kasumlikkuse seisukohalt. Samuti väitis Aditya Birla, et liidu tootmisharule tekitatud kahju on tingitud energiakriisist ja toorainehindade tõusust tulenevatest kõrgetest tootmiskuludest. Aditya Birla sõnul suurenes eksport asjaomastest riikidest 2022. aastal ja uurimisperioodil, st perioodil, mil liidu tootmisharu mõjutas kõige rohkem energiahindade tõus ja tooraine kättesaamatus. Cortex väitis samamoodi, et epoksüvaikude kasumlikkuse vähenemine 2023. aastal on peamiselt tingitud erakorralistest majandustingimustest, näiteks energiakriisist Euroopas. Lisaks viitas PPG ka pärast 2021. aastat toimunud energiakulude kasvule kui liidu tootmisharu olukorra halvenemise põhjusele.

(342)

Ei ole kahtlust, et energiakriis tõi kaasa energiakulude ja seejärel ka epoksüvaikude tootmiskulude järsu suurenemise liidus, nagu on meenutatud käesoleva määruse põhjenduses 305. Ajavahemikul 2021–2022 suutsid liidu tootjad siiski hoolimata tootmiskulude kasvust ja kõrgeimale tasemele jõudnud energiahinnast tõsta oma müügihindu, et katta kasvavad ühiku tootmiskulud ja saavutada asjaomase perioodi jooksul kõrgeim kasumlikkuse tase. Teisalt vähenes 2023. aastal ja uurimisperioodil, kui energiahindade kasvusuundumus oli pöördunud (erinevalt ERC ja Aditya Birla väidetest), liidu tootjate kasumlikkus järsult ja jõudis murettekitavalt negatiivsele tasemele ning liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju sai selgelt nähtavaks. Lisaks sellele ei suutnud Aditya Birla tõendada, et alates 2022. aastast oli probleemiks tooraine kättesaadavus. Igal juhul ei tohiks dumpinguhinnaga import takistada ELi tootjaid tõstmast hindu, et kulude kasvu edasi kanda. Olukorras, kus liidu tootjate hinnad olid dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu tugevalt allasurutud ja tootmiskulud püsisid kõrged, on kasumlikkuse järsk langus pigem dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kui enda põhjustatud tulemuslikkuse vähenemise ilming. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(343)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 257–258, kasvas liidu tarbimine aastatel 2020–2021 nõudluse suurenemise tõttu 11 %. Epoksüvaikude nõudlus langes 2022. aastal alla 2020. aasta taseme ning vähenes 2023. aastal ja uurimisperioodil veelgi.

(344)

ERC väitis, et väiksem nõudlus alates 2022. aastast oli pigem värvitootjate tavapärase turukorrigeerimise otsene tulemus kui ebaausate konkurentsitavade tulemus. PPG viitas põhjusliku seose puhul ka tarbimise olulisele vähenemisele pärast 2021. aastat. Samuti väitis Aditya Birla, et tarbimise vähenemisega väheneb ka müük ja et selline muutus ei ole kuidagi seotud impordiga asjaomastest riikidest. Lisaks väitis Cortex, et probleemid ehitussektoris, mis on üks peamisi epoksüvaikude turge, mõjutasid otseselt asjaomase toote kasumlikkust. Cortex väitis, et liidu tootjate kasumlikkuse vähenemist mõjutas asjaomase toote tarbimise üldine tase liidus.

(345)

Liidu turg kahanes aastatel 2022–2023 (ja pärast seda) tõepoolest 7 protsendipunkti võrra ning asjaomasel perioodil kokku 11 %. Selline langus oli tingitud COVID-19 pandeemia järelmõjust, varude vähenemisest ja üldisest majanduslangusest. Tavapärastes konkurentsitingimustes oleks kõikide turuosaliste müügimahud sellisel kahaneval turul vähenenud enam-vähem võrdselt. Kuid käesoleval juhul suurenes asjaomaste riikide turuosa liidu turul ajavahemikul 2022. aastast kuni uurimisperioodini veel 5,2 protsendipunkti liidu tootmisharu kahjuks (kes kaotas 6 protsendipunkti turuosa), samas kui teiste importivate riikide turuosa jäi stabiilseks. Lisaks ei selgitanud asjaomased isikud, miks nõudluse vähenemine sunnib liidu tootmisharu, mille turuosa on üle 55 %, müüma oma tooteid äkki tunduvalt alla omahinna. Peale selle langes nõudlus juba aastatel 2021–2022 peaaegu 14 % (seega kaks korda rohkem kui aastatel 2022–2023), samal ajal kui liidu tootjad teenisid endiselt head kasumit.

(346)

Seetõttu lükati asjaomaste isikute väited tagasi, kuna leiti, et majanduslangus ei põhjustanud käesoleval juhul liidu tootmisharule olulist kahju.

(347)

Cortex, PPG ja Akzo Nobel väitsid, et aastatel 2020–2021 kasvas nõudlus epoksüvaikude järele märkimisväärselt, kuid samal ajal tõstsid kaebuse esitanud tootjad põhjendamatult ja oluliselt hindu liidu turul. Cortexi ja PPG väitel kehtestasid kaebuse esitanud tootjad tootmiskuludest oluliselt kõrgemad hinnad, mis ajendas kliente otsima alternatiivseid tarneallikaid. Sellest tulenevalt väitis Cortex, et ajavahemikul 2020–2021 oli asjaomastest riikidest pärit impordi kasv tingitud turujõudude loomulikust toimimisest, samas kui 2022. aastal ja pärast seda jäid asjaomastest riikidest pärit impordimahud stabiilseks.

(348)

Nagu on märgitud põhjenduses 306, olid valimisse kaasatud liidu tootjad 2020. aastal kahjumis ja alles 2021. aastal teenisid nad erakordset kasumit, mis tulenes i) nõudluse kasvust, ii) tarneahelate häiretest, mis viisid pakkumise pingestumiseni, ja iii) müügihindade tõusust (mis ületas süsivesiniku hindade järkjärgulist tõusu). Liidu tootjate reageerimist tollastele turutingimustele tuleb käsitada turumajanduses tegutseva ettevõtja ratsionaalse ärilise reaktsioonina. Liidu tootmisharu olukorra halvenemist seoses odava impordi järsu suurenemisega ei saa siiski pidada turujõududest tulenevaks. Märgitakse, et kumulatiivne import asjaomastest riikidest kasvas pidevalt asjaomase perioodi kõigil aastatel (seega mitte ainult aastatel 2020–2021), samal ajal kui liidu tootjate turuosa vähenes ja koguimport muudest riikidest oli stabiilne. Peale selle on igast asjaomasest riigist pärit impordi hinnad juba alates 2021. aastast liidu hinnad alla löönud. Kuigi madala hinnaga ja kasvava impordi kahjulik mõju muutus tugevamaks alles 2023. aastal ja uurimisperioodil, jäi asjaomaste riikide eksportijate strateegia asjaomasel perioodil sisuliselt samaks. Kokkuvõttes puudub liidu tootmisharu hinnapoliitika ja muude äriotsuste ning kantud kahju vahel igasugune seos. Liidu tootmisharule tekitatud kahju ei tulene mitte vabadest turujõududest, vaid pigem asjaomaste riikide eksportijate ebaausatest kaubandustavadest.

(349)

PPG viitas ka liidu tootjate väidetavale strateegiale seada 2021. aastal müügimahtude asemel esikohale marginaalid / kõrgemad ühikuväärtused. PPG ei suutnud siiski põhjendada, kuidas ja miks selline ärikäitumine perioodil, mil liidu tootmisharu teenis head kasumit, oleks põhjustanud või isegi aidanud kaasa liidu tootmisharu tingimuste halvenemisele alates 2022. aastast, rääkimata sellest, kuidas selline käitumine oleks nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(350)

Cortex väitis veel, et lisaks hinnakujundusotsustele mõjutasid kaebuse esitanud tootjate üldist tootmistaset ja kasumlikkust tõenäoliselt ka nende muud äriotsused (näiteks BPA tootmisliinide ja kumeenitehase sulgemine või epoksüvaigu tootmise lõpetamine väljaspool liitu). Samamoodi väitis Aditya Birla, et tootmise märkimisväärne vähenemine oli tingitud Olini ja Westlake’i tehaste sulgemisest, mis oli strateegiliselt planeeritud.

(351)

Esiteks ei sulgenud Westlake ega Olin asjaomasel perioodil oma epoksüvaigutehaseid liidus. Kuigi liidu tootjad võisid kahaneval turul oma tegevust vähendada, püsis tootmisvõimsus kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsel tasemel, nagu on esitatud tabelis 5. Teiseks ei suutnud Cortex põhjendada, kuidas teiste, ehkki seotud tootjate tegevus või muude varade kui epoksüvaikudega seotud tegevus mõjutaks liidu tootjate kasumlikkust epoksüvaikudega seotud äritegevuses.

(352)

Lisaks sellele viitas PPG Olini ja Westlake’i ebapiisavatele investeeringutele oma vananenud rajatistesse ning mitmele vääramatu jõu sündmusele, millele Westlake viitas seoses põhjusliku seosega.

(353)

Märgitakse, et mõlema valimisse kaasatud liidu tootja investeeringud olid asjaomasel perioodil (peamiselt aastatel 2020–2022) konsolideeritud tasandil suhteliselt stabiilsed ja igal juhul suuremad kui uurimisperioodi tootmis- ja müügitasemed võrreldes asjaomase perioodi algusega. Kuigi asjaomase perioodi lõpu poole investeerimistegevus aeglustus (mille tulemuseks oli 16 % langus asjaomasel perioodil), oli selle põhjuseks nõrk turg ja asjaomaste äriühingute viimased finantstulemused. Sellegipoolest tehti asjaomasel perioodil suur hulk investeeringuid i) seadmete uuendamiseks ja rajatiste, näiteks kontrollisüsteemide ajakohastamiseks, et vähendada tootmisprotsessi kitsaskohti, ii) tõhususe suurendamiseks ning keskkonna- ja ohutusnõuete täitmise tagamiseks. Vääramatule jõule viitamine üksikutel juhtudel ei ole samuti märk sellest, et see mõjutaks laiemalt liidu tootjate tootmise tõhusust. Üldiselt puuduvad igasugused märgid sellest, et täheldatud investeeringute vähenemine mõjutaks kuidagi liidu tootjate konkurentsivõimet. Kokkuvõttes ei suutnud PPG põhjendada, kuidas väidetavalt ebapiisavad investeeringud tekitaksid kahju liidu tootmisharule. Seepärast lükati need väited tagasi.

(354)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa märkimisväärne suurenemine ning liidu tootmisharu tulemuste halvenemine, mis oli märgatav eelkõige alates 2022. aastast, langesid ajaliselt kokku. Suhteliselt nõrgal turul, kus nõudlus vähenes, vähendas dumpinguhinnaga impordi kasvanud maht liidu tootmisharu tegevusmäära ja tema võimet kehtestada hindu, mis kataksid kõrged tootmiskulud, mis viitab selgelt hinnalangusele. Sellise olukorra tõttu olid liidu tootjad 2023. aastal ja uurimisperioodil kahjumis.

(355)

Komisjon uuris muid võimalikke tegureid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada. Komisjon selgitas välja nende tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust.

(356)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju puhul jõudis komisjon järeldusele, et see import (v.a Korea import) ei põhjustanud liidu tootmisharule kahju. Kolmandate riikide turuosad olid üldiselt stabiilsed ja hinnad kõrgemad kui dumpinguhinnaga impordil, eriti ajavahemikul 2022. aastast kuni uurimisperioodini, mil dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju oli kõige suurem. Mis puudutab konkreetselt Korea importi, siis asjaomasel perioodil lõi see liidu müügihinnad alla ning suurendas oma liidu turuosa asjaomasel perioodil 11 %-lt 15 %-le, samal ajal kui Hiina, Taiwan ja Tai suurendasid oma kumulatiivset turuosa 3,5 %-lt 16,9 %-le (90). Seega, kuigi Korea import võis aidata kaasa liidu tootmisharu kahjustavale olukorrale, ei nõrgendanud Korea import põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(357)

Ka liidu tootmisharu eksporditegevus ei nõrgendanud põhjuslikku seost. Eksportmüük järgis asjaomasel perioodil nii mahu kui ka hinna poolest samasugust mustrit nagu täheldati liidu müügi puhul. Seda seetõttu, et liidu tootjad seisavad oma traditsioonilistel eksporditurgudel silmitsi samade probleemidega, kuna nad peavad konkureerima asjaomaste riikide tootjate odava hinnaga impordiga. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi eksporditegevuse mõju liidu tootjatele aitas kaasa liidu tootjate ebasoodsale olukorrale, ei kõrvaldanud see põhjendustes 335–340 selgitatud põhjustel põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel.

(358)

Seoses tarbimise vähenemise ja toorainehindade tõusust tingitud tootmiskulude suurenemisega on vaieldamatu, et liidu tootmisharu pidi asjaomasel perioodil toime tulema arvukate probleemidega. Kui dumpinguhinnaga import ei oleks avaldanud hinnasurvet, oleks liidu tootmisharu siiski suutnud kulude kasvu edasi kanda ja asjakohaselt reageerida muutuvatele turutingimustele. Nagu eespool märgitud, ei tohiks dumpinguhinnaga import takistada liidu tootjaid tõstmast hindu, et kulude kasvu edasi kanda. Seega, kuigi energiakriis ja nõudluse vähenemine kujutasid endast liidu tootjatele märkimisväärset probleemi, leiti, et need tegurid ei ole liidu tootmisharule olulist kahju tekitanud.

(359)

Mis puudutab liidu tootjate äriotsuseid, olgu need siis seotud hinnatõusu, investeerimisotsuste või tehase tegevusega, siis need otsused tehti vastavalt valitsevatele turutingimustele ja neid tuleb vaadelda kui ratsionaalseid äriotsuseid, mida iga ettevõtja oleks teinud turumajanduse tingimustes. Seega leidis komisjon, et need otsused ei põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(360)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid (Korea import ja liidu tootmisharu eksporditulemused) ei nõrgendanud ega katkestanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse rakendamise, tootlikkuse, kasumlikkuse, lõppvarude, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemises. Peale selle, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 276, põhjustas asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu hinnalanguse.

(361)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(362)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõike 2c ja artikli 7 lõike 2d tähenduses.

(363)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(364)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasum kõikus asjaomasel perioodil suurel määral. Erakordselt kõrge kasum aastatel 2021–2022 saavutati erakorralise nõudluse perioodil, mida soodustasid COVID-19 aegne majandus ja tarneahela piirangud. Seetõttu ei oleks asjakohane kasutada 2021.–2022. aasta kasumiandmeid alusmääruse artikli 7 lõike 2c kohase põhikasumina. Lisaks sellele ei olnud asjaomasele perioodile eelnenud aastate puhul võimalik kindlaks teha täpseid või asjakohaseid kasumlikkuse tasemeid, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed kasumi kohta, mis on tingitud ettevõtte süsteemi piirangutest, või kuna kasumlikkus on kõikunud suurest kasumist väga suure kahjumini. Seetõttu kehtestas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2c mittekahjustava hinna kindlaksmääramisel arvesse võetavaks taotletavaks kasumiks 6 %. Lisaks sellele ei esitanud ükski valimisse kaasatud liidu tootja põhjendatud väidet saamata jäänud investeeringute või teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude kohta. Neid asjaolusid arvesse võttes kasutas komisjon minimaalset 6 % taotletavat kasumit, mis lisati liidu tootmisharu tegelikule tootmiskulule, et määrata kindlaks mittekahjustav hind.

(365)

Kuna ei esitatud ühtegi artikli 7 lõike 2d kohast tõendatud väidet seoses praeguste ega tulevaste kuludega, mis tuleneksid mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest või loetletud ILO konventsioonidest, siis kindlakstehtud mittekahjustavale hinnale täiendavaid kulusid ei lisatud.

(366)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(367)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu vastavatest asjaomastest riikidest pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal.

(368)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(369)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides.

(370)

Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud poolte, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(371)

Nagu on selgitatud põhjenduses 249, koosneb liidu tootmisharu kuuest tootjate kontsernist, kes valmistasid uurimisperioodil uuritavat toodet.

(372)

Liidu epoksüvaikude tootmisharu on liidu tööstusbaasi jaoks väga oluline. Epoksüvaiku, mis on veekindel kemikaal, kasutatakse pinnakatetes ja liimides kaitse-, auto-, lennundus-, kosmose- ja elektroonikatööstuses, ehituses, meditsiiniseadmetes, energeetikas ja paljudes muudes elutähtsates tööstusharudes. Epoksüvaiku kasutatakse ka kodu- ja tarbekaupades ning toiduainete töötlemisel ja pakendamisel.

(373)

Epoksüvaikudel on oluline roll ka energiasüsteemi ümberkujundamises, sest taastuvenergia tootmiseks ja salvestamiseks kasutatavad tooted (näiteks tuuleturbiinide labad, akud, kütuseelemendid ja päikesepaneelid) sisaldavad asendamatu komponendina epoksüvaiku, mis tagab nende pikaealisuse ja tõhususe. Tšehhi Vabariigi Keemiatööstuse Liit (kes toetab meetmeid ja kelle üks liikmetest on kaebuse esitanud Tšehhi tootja Spolchemie) rõhutas samuti, et võrdsete tingimuste tagamisega liidus on võimalik saavutada liidu kemikaalide tarneahela rohepööre ja kliimaeesmärgid.

(374)

Üldiselt tooks meetmete kehtestamine käesoleval juhul tõenäoliselt kaasa liidu tootjate suurema müügimahu ja seega parema tootmisvõimsuse rakendamise ning tegevusmarginaalide ja kasumi taastumise. Paremad tulemused viiksid omakorda investeeringute ja tööhõive püsiva tasemeni ning innovatsiooni jätkuva edendamiseni.

(375)

Meetmetest saaksid kasu ka tootmisahela eelneva etapi tootmisharud, kuna epoksüvaikude tootmismahtude suurenedes muutub toorainete nõudlus kestlikumaks.

(376)

Ilma meetmeteta oleks tõenäolisem, et epoksüvaigu tootmine liidus väheneb veelgi. Vähenev rakendusaste tooks kaasa mittekestlikult kõrged püsikulud ja investeeringute järsu vähenemise, mille tagajärjel võivad kaduda töökohad, mis omakorda vähendaks veelgi võimet konkureerida asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordiga. Nagu märkis ka Poola Keemiatööstuskoda (meetmete toetuseks), mõjutab epoksüvaikude import hindadega, mis ei vasta õiglasele turuväärtusele, negatiivselt mitte ainult epoksüvaikude turgu, vaid ka eelnevat turgu (näiteks fenooli turgu).

(377)

Võttes arvesse Ameerika Ühendriikides käimasolevaid kaubanduse kaitsemeetmete alaseid uurimisi asjaomaste riikide suhtes, suunatakse tollimaksude kehtestamise korral eksport tõenäoliselt ümber teistesse sihtkohtadesse, näiteks Euroopa Liitu, kuna see on alternatiivse turuna atraktiivne. Selline kaubavoogude ümbersuunamine liitu halvendaks meetmete puudumisel liidu tootmisharu olukorda veelgi.

(378)

Komisjon järeldas seega, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(379)

Käesolevas juhtumis andsid endast märku kasutajad, kes esindavad peamiselt pinnakatete/värvide segmenti ja tuuleenergia segmenti. Viimased esindavad kahte asjaomase toote peamist kasutusala. Uurimise alguses kättesaadavaks tehtud kasutajate küsimustikule vastas mitu kasutajat (PPG, Akzo Nobel, Sherwin Williams, Siemens Gamesa, Allnex Europe). Teised kasutajad (MIPA ja Emil Frei) osalesid uurimises ilma spetsiaalset kasutajate küsimustikku täitmata.

(380)

Pinnakattetööstuse kasutajate finantstulemused näitavad (vähemalt nende kasutajate puhul, kes esitasid struktureeritud küsimustiku vastused, mis hõlmasid kogu nende tegevust liidu pinnakatete sektoris), et nende kasumimarginaalid olid suured ja ulatusid uurimisperioodil isegi kahekohaliste numbriteni. Lisaks sellele ilmnes pinnakatete sektori kasutajate esitatud teabest, et epoksüvaigu maksumuse osakaal nende tootmiskuludest on piiratud ja moodustab üldiselt kuni 10 % tootmiskuludest. Lisaks sellele ei olnud nende tulu epoksüvaiku sisaldavatest toodetest suurem kui 40–45 % (ja oli sageli palju väiksem).

(381)

Mis puutub tuuleenergia sektori kasutajatesse, siis komisjoni küsimustikule vastanud kasutaja (Siemens Gamesa) domineerib avamere tuuleenergia turul ja võttis kasutusele lepingulised mehhanismid, et maandada toorainehindade võimalikke kõikumisi ja epoksüvaikude osa tuuleturbiinide (tuuleenergia sektori kasutajate tegevusala) (91) maksumuses on ainult umbes [0–3] %.

(382)

Kasutajate huvide analüüsimisel on märkimisväärne, et mitu kasutajat (näiteks Akzo Nobel või Emil Frei) tunnistas, et Hiina epoksüvaikude import võib põhjustada kahju liidu tootmisharule.

(383)

Sõltumatutest importijatest tegi kaks äriühingut (Cortex ja Comexim) käesolevas uurimises koostööd, sealhulgas esitasid nad vastused komisjoni küsimustikule. Veel üks sõltumatu importija, Monchy, andis samuti endast teada, väljendades oma vastuseisu võimalikele dumpinguvastastele meetmetele. Cortex pooldas dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiina suhtes, väites, et selline tegevus taastaks normaalsed kaubandustingimused, kuid oli siiski vastu meetmete kohaldamisele teiste riikide suhtes peale Hiina.

(384)

Cortex väitis, et dumpinguvastaste meetmete laialdane kohaldamine (mis hõlmab ka teisi riike peale Hiina) ei ole liidu huvides. Cortexi sõnul on liidu ettevõtjate suutlikkus rahuldada liidu epoksüvaikude turu vajadusi piiratud ja võib olla ebapiisav. Comexim ja Monchy väitsid ka, et Euroopas toodetud maht ei ole piisav, et katta liidu nõudlust. PPG väitis lisaks, et on väga oluline säilitada konkurentsivõimeliste hindadega alternatiivsed tarneallikad, võttes arvesse tootmise vähenemist ja liidu tootjate mitut vääramatu jõu avaldust minevikus. Sherwin Williams väitis samuti, et liidu tootmisvõimsus ei ole liidu nõudluse katmiseks piisav ning et tollimaksud vähendaksid asjaomase toote kättesaadavust liidu turul.

(385)

Lisaks sellele toob PPG sõnul dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kaasa epoksüvaikude turu edasise koondumise suurte tootjate kätte, mis kahjustab tarbijaid ja kogu turukonkurentsi.

(386)

PPG sõnul takistaksid tollimaksud liidu CO2-neutraalsuse ja taastuvenergia eesmärkide saavutamist, kuna põhjustaksid häireid epoksüvaikude tarneahelas. Siemens Gamesa Renewable Energy (edaspidi „SGRE“) väitis samuti, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu energiapoliitika eesmärkidega, et kasutajad viiksid oma tootmise liidust välja või isegi lahkuksid turult täielikult ning et asjaomastest riikidest pärit epoksüvaikude impordile ei ole elujõulisi alternatiive. Sherwin Williams väljendas ka muret, et tollimaksude kehtestamine võib põhjustada tootmisahela järgneva etapi tootmisharude võimalikku ümberpaigutamist väljapoole liitu.

(387)

Esiteks, seoses väitega, et liidu tootmisharu ei ole võimeline katma nõudlust, ja muude alternatiivsete allikate võimalikkusega tuletas komisjon meelde, et on teisi suuri eksportivaid riike, nagu India, Korea või Šveits, ja nende tootjaid, kes on alternatiivsed tarneallikad ja pakuvad liidu tootmisharule head konkurentsi. Teiseks ei takistata Hiinast, Taist ja Taiwanilt pärit õiglase hinnaga impordi sisenemist Euroopa Liitu. Seega ei põhjusta dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine tõenäoliselt tootjate suuremat koondumist epoksüvaikude turul. Kolmandaks ei esitanud asjaomased isikud ühtegi põhjendatud tõendit selle kohta, et liidu tootjad ei suuda liidu kasutajate nõudlust rahuldada. Kuigi liidu tootjad võisid kahaneval turul oma tegevust vähendada, nagu on selgitatud põhjenduses 351, püsis tootmisvõimsus kogu asjaomase perioodi jooksul stabiilsel tasemel.

(388)

Lisaks seaks meetmete puudumine ohtu mitte ainult epoksüvaikude tootmisharu olemasolu liidus, vaid ka epoksüvaikude kasutajatele suunatud epoksüvaigutarnete stabiilsuse. Vastupidiselt asjaomaste isikute väidetele kahjustaks dumpinguhinnaga impordile tuginemine liidu jõupingutusi oma usaldusväärse tööstusbaasi arendamiseks ning taastuvenergia ja CO2-eesmärkide saavutamiseks. Lisaks sellele märkis üks kasutaja (Allnex Europe), et Hiina epoksüvaigud võivad olla kvaliteedilt ja toimivuselt väga erinevad, samas kui liidus toodetud vaikusid seostatakse tavaliselt järjepidevusega kasutusvaldkondades, kus toimivus ja nõuetele vastavus on kriitilise tähtsusega.

(389)

Võttes arvesse kasumlikkuse taset (peamiselt pinnakatete tootmisharu puhul) ja/või epoksiidikulude piiratud osakaalu kasutajate tootmiskuludest (vt täpsemalt põhjendused 380–381) ning olemasolevaid alternatiivseid tarneallikaid, ei tohiks meetmete kehtestamisel olla kasutajatele takistavat mõju, rääkimata sellest, et nad oleksid sunnitud viima oma tegevuse liidust välja. Seetõttu lükati asjaomaste isikute väited tagasi.

(390)

ERC väitis ka, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei ole liidu üldistes huvides, sest selline samm tõstaks epoksüvaikude hinda liidu tööstustarbijate ja lõpptarbijate jaoks. Cortex väitis, et tollimaksude maksumus kantakse kogu ulatuses edasi tarbijatele, mõjutades seega ka neid. Lõpuks väitis PPG, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega kaasneks epoksüvaikude hinnatõus, mis omakorda suurendaks PPG-le ja teistele liidu kasutajatele survet hindu tõsta. Tegelikult väitis PPG, et ta ei suuda dumpinguvastastest tollimaksudest tulenevat materjalikulude kasvu edasi kanda ja et selline kulude kasv mõjutaks PPG konkurentsivõimet liidu turul. Monchy väitis, et meetmete kehtestamisel oleks negatiivne mõju importija finantstulemustele ja tööhõivele. Lõpuks väitis SGRE, et meetmed mõjutaksid asjaomaseid tooteid kasutava tööstuse pikaajalist tehnoloogilist ellujäämist.

(391)

Esiteks, kuigi dumpinguvastased meetmed võivad põhjustada epoksiidihinna tõusu ja avaldada kahjulikku mõju mõnele importijale, epoksiidi sisaldavaid tooteid kasutavale tööstusele ja lõppkasutajale, on see väide puhtalt spekulatiivne, kuna ühtegi tõendit tollimaksude mõju kvantifitseerimiseks ei esitatud. Lisaks prognoosivad turu-uuringute allikad (nimelt Tecnon OrbiChem oma 2024. aasta oktoobri aruandes „ChemFocus Report“) (92) vaid tagasihoidlikku hinnatõusu, kui epoksüvaikude impordi suhtes kehtestatakse dumpinguvastased meetmed. Pealegi oleks igasugune hinna korrigeerimine vaid õiglase kaubanduse taastamise ilming olukorras, kus liidu tootmisharu hinnad olid dumpinguhinnaga impordi tõttu alla surutud. Lisaks sellele võimaldab pinnakatete kasutajate (nagu PPG) väga kasumlik tegevus katta võimalikku hinnatõusu ning tollimaksud on kehtestatud tasemel, mis võimaldab kasutajatel ja importijatel jätkata epoksüvaikude importi mõistlike ja õiglaste hindadega. Kokkuvõttes ei saa hüpoteetiline kahjulik mõju asjaomaseid tooteid kasutavatele tööstusharudele ja importijatele kaaluda üles vajadust taastada liidu epoksüvaikude turul võrdsed tingimused, eriti kui kaalul on liidu tootmisharu säilitamine.

(392)

Eespool öeldut arvesse võttes on meetmete mõju kasutajatele ja tarbijatele tõenäoliselt ebaoluline. Sellise järelduse võib teha järgmiste tegurite kombinatsiooni põhjal. Esiteks on epoksüvaigu maksumuse osakaal tootmisahela järgneva etapi toodetes või lõpptarbekaupades üldiselt väike. Teiseks on alternatiivsed epoksüvaigu allikad kergesti kättesaadavad liidu tootjatelt ja erinevatest muudest impordiallikatest, mis tagab stabiilse pakkumise ja terve konkurentsi. Konkurentsisurve leevendab tõenäoliselt võimalikku kulude kasvu, mis võib kõnealuste tollimaksude kehtestamisest tuleneda.

(393)

Lisaks sellele on meetmete mõju importijatele tõenäoliselt ebaoluline (kui üldse), sest nad saavad jätkata epoksüvaikude importi õiglase hinnaga asjaomastest riikidest või muudest kolmandatest riikidest, luues omamaiselt toodetud epoksüvaikudele terve konkurentsi.

(394)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimismenetluse praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, miks Hiinast, Taiwanilt ja Taist pärit epoksüvaikude impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(395)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(396)

Hiinast, Taist ja Taiwanilt pärit epoksüvaikude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(397)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(398)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu [asjaomasest riigist] pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(399)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu [asjaomasest riigist] pärit impordi suhtes“.

(400)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(401)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(402)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(403)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(404)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(405)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(406)

Aditya Birla, kaebuse esitaja ja Sinochem Group esitasid märkusi, kuid ükski neist märkustest olnud seotud arvutuste täpsusega. Komisjon käsitleb nende isikute esitatud märkusi lõppetapis.

(407)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(408)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,