(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 269/2014 (2) rakendatakse otsusega 2014/145/ÜVJP ette nähtud piiravaid meetmeid.

(2)

24. veebruaril 2025 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2025/388 (3), millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP.

(3)

Lisaks sellele kehtestatakse otsusega (ÜVJP) 2025/388 kaks täiendavat kriteeriumi, mille alusel kantakse loetellu füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse ning kellele keelatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine. Esimest kriteeriumi kohaldatakse nende isikute, üksuste või asutuste suhtes, kes omavad, kontrollivad, haldavad või käitavad laevu, mis on seotud teatava tegevusega, või kes annavad muul viisil materiaalset, tehnilist või rahalist toetust selliste laevade käitamiseks. Teist kriteeriumi kohaldatakse nende isikute, üksuste või asutuste suhtes, kes kuuluvad Venemaa sõjatööstuskompleksi, toetavad seda materiaalselt või rahaliselt või saavad sellest kasu. Samuti laiendatakse otsusega (ÜVJP) 2025/388 kehtivat võõrandamisega seotud erandit veel kolmele loetellu kantud isikule, lisatakse erand Budapesti metroosüsteemi jaoks vajalike teatavate kaupade tarnimiseks ja teenuste osutamiseks ning laiendatakse teatavate rahaülekannete ja maksete puhul kahe kehtiva erandi kohaldamisala.

(4)

Venemaa eelarvest moodustab märkimisväärse osa Venemaa meritsi toimuvast naftaekspordist saadav tulu ja seega aitab see kaasa Venemaa ebaseaduslikule agressioonisõjale Ukraina vastu. Nimetatud naftaekspordi puhul sõltub Venemaa üha enam laevastikust, mis kasutab nõuetele mittevastavaid ja suure riskiga laevandusvõtteid, nagu ebapiisav või olematu kindlustus (edaspidi „varilaevastik“). Need laevad põhjustavad liidule, selle rannikuäärsetele liikmesriikidele ja rannikuäärsetele kolmandatele riikidele märkimisväärseid meresõiduohutus- ja keskkonnariske. Nimetatud riskidele on tähelepanu juhtinud eelkõige Rahvusvaheline Mereorganisatsioon oma peaassamblee 6. detsembri 2023. aasta resolutsioonis A.1192(33), milles kutsuti organisatsiooni liikmesriike ja muid asjaomaseid sidusrühmi üles arendama suutlikkust ja hoolsuskohustustavasid varilaevastiku tegevuse ja selliste laevastike ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks, avastamiseks ja sellest teatamiseks. Kui isikuid ja üksusi heidutatakse kasutamast ja soodustamast Venemaalt pärit nafta vedamisel suure riskiga laevandusvõtteid ning häiritakse varilaevastiku tegevust, aitab see vähendada tulu teenimist Venemaa sõjategevuse jaoks ning toetab samal ajal rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Selliseid jõupingutusi varilaevastikuga seotud tegevuse häirimiseks tuleks teha sihipäraselt, võttes arvesse asjaomaste ettevõtjate vastutuse ulatust otsustusprotsessis ja laevade käitamisel. Lisaks ei tohiks takistada meresõiduohutuse tagamiseks vajalikke lootsiteenuseid.

(5)

Kui see on vajalik määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud keeldudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks, peaks komisjonil olema võimalik vahetada sarnaseid piiravaid meetmeid kohaldavate määruse (EL) nr 833/2014 (4) VIII lisas osutatud partnerriikide pädevate asutustega teavet kolmandate riikide kaubanduse, tehingute ja ettevõtjate kohta.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (5) nõutakse selle artikli 2 lõikes 1 esitatud teatavat liiki üksustelt, nimelt kohustatud isikutelt, et nad teataksid kahtlastest tehingutest liikmesriikide rahapesu andmebüroodele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1226 (6) lisati liidu piiravate meetmete rikkumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1673 (7) artikli 2 punktis 1 esitatud eelkuritegude loetellu. Selle lisamise tulemusena ja vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 33 peavad kohustatud isikud alates 2025. aasta maist teatama rahapesu andmebüroodele kõigist kahtlastest tehingutest, kui kahtlustatakse kuritegelikku tegevust, mis on seotud liidu piiravate meetmete rikkumisega. Lisaks sellele peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ja asutused määruse (EL) nr 269/2014 artikli 8 kohaselt esitama kõnealuse määruse rakendamist hõlbustava teabe kahe nädala jooksul pärast selle teabe saamist oma elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ja tegema kõnealuse pädeva asutusega koostööd sellise teabe kontrollimiseks. Topeltaruandluse vältimiseks võivad liikmesriigid otsustada, et kõnealustelt isikutelt, üksustelt ja asutustelt ei nõuta sama teabe edastamist muudele pädevatele asutustele peale rahapesu andmebüroode.

(7)

On asjakohane süvendada riigi pädevate asutuste koostööd, sealhulgas suurendades rahapesu andmebüroode rolli sellise teabe vahetamisel, mis on oluline määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud piiravate meetmete rakendamise ja täitmise tagamise eesmärgil.

(8)

Kuna piiravate meetmete tõhususe seisukohast on ülimalt oluline nõuete täitmine liidu ettevõtjate poolt, peaks komisjon pakkuma neile tuge, mis hõlbustaks nõuete täitmist, eriti kui selleks oleks vaja märkimisväärseid ressursse ning kui tsentraliseeritud tugi annaks paremad tulemused. Eriti puudutab see hoolsuskohustust, mille täitmist liidu ettevõtjatelt seoses võimalike äripartneritega nõutakse. Komisjonil peaks olema võimalik töödelda sel eesmärgil vajalikke isikuandmeid.

(9)

Selleks et tagada piiravate meetmete nõuetekohane rakendamine ja liidu ettevõtjate piisav kaitse, on asjakohane, et määruse (EL) nr 269/2014 artikli 11a kohaselt võivad liidu ettevõtjad nõuda liikmesriigi pädevates kohtutes peetavates kohtumenetlustes teatava otsese või kaudse kahju hüvitamist, mida nad on kandnud tulenevalt nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 punktis a või b osutatud üksuste või isikute poolt nõuete esitamisest, sealhulgas nende liidu ettevõtjate omandis või kontrolli all olevate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste kantud kahju hüvitamist, vastavalt hüvitise kahekordse sissenõudmise keeldu käsitlevatele riigisisestele õigusnormidele. Lisaks peaksid liidu ettevõtjad saama nõuda kahju hüvitamist isikutelt, üksustelt või asutustelt, kes omavad või kontrollivad määruse (EL) nr 269/2014 artikli 11 lõike 1 punktis a või b osutatud üksusi või asutusi. Olukorras, kus Venemaa või mõni muu kolmas riik võtab meetmeid määruse (EL) nr 269/2014 nõuete täitmise takistamiseks, võib liidu ettevõtjaid lugeda de facto ilma jäetuks tõhusast juurdepääsust õiguskaitsevahenditele nendes riiklikes jurisdiktsioonides.

(10)

Piiravate meetmete tulemuslikuks rakendamiseks ning võimalike kohtuliku arutamise mittevõimaldamise olukordade lahendamiseks on asjakohane näha ette forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandkorras teha otsuse määruse (EL) nr 269/2014 artikli 11a alusel esitatud kahju hüvitamise nõude kohta, kui liidu või liikmesriigi õigus ei määra konkreetselt kindlaks ühegi liikmesriigi kohtu alluvust. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat kohtualluvust peaks saama teostada üksnes siis, kui kohtuasjal on piisav seos selle liikmesriigiga, mille kohtusse pöörduti, näiteks juhul, kui hageja alaline elukoht on selles liikmesriigis või ta on asutatud selle liikmesriigi õiguse alusel.

(11)

Määrust (EL) nr 269/2014 kohaldatakse üksnes selle artiklis 17 määratletud jurisdiktsioonide piires. Samal ajal võib liidu ettevõtjatel, kui neil on võimalik avaldada ja nad avaldavad otsustavat mõju väljaspool liitu asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse tegevusele, tekkida vastutus piiravaid meetmeid kahjustava kõnealuse juriidilise isiku, üksuse või asutuse tegevuse eest ning nad peaksid kasutama oma mõju, et takistada asjaomase tegevuse elluviimist.

(12)

Selline mõju võib tuleneda omandiõigusest või kontrollist juriidilise isiku, üksuse või asutuse üle. Omandiõigus tähendab, et omatakse vähemalt 50 % juriidilise isiku, üksuse või asutuse varalistest õigusest või enamusotsustusõigust selles. Kontrollile viitavad asjaolud hõlmavad järgmist: õigus või volitus nimetada ametisse või vabastada ametist enamikku haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest; õigus kasutada kõiki juriidilise isiku, üksuse või asutuse varasid või osa neist; juriidilise isiku, üksuse või asutuse äritegevuse juhtimine ühistel alustel, avaldades konsolideeritud aastaaruande, või õigus rakendada juriidilise isiku, üksuse või asutuse üle valitsevat mõju.

(13)

On asjakohane nõuda, et liidu ettevõtjad teeksid kõik endast oleneva, et väljaspool liitu asutatud juriidilised isikud, üksused või asutused, mida nad omavad või kontrollivad, ei osaleks määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud piiravaid meetmeid kahjustavas tegevuses. Kõnealuse tegevuse tulemuseks on see, mida nende piiravate meetmetega püütakse takistada, näiteks et rahalised vahendid või majandusressursid tehakse kättesaadavaks määruse (EL) nr 269/2014 I lisasse kantud isikule.

(14)

Kõige endast oleneva tegemise all tuleks mõista kõiki meetmeid, mis on sobivad ja vajalikud, et vältida määruses (EL) nr 269/2014 sätestatud piiravate meetmete kahjustamist. Need meetmed võivad hõlmata näiteks asjakohaste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride rakendamist, et tulemuslikult maandada ja juhtida riske, võttes arvesse selliseid tegureid nagu liidu ettevõtja omandis või kontrolli all oleva juriidilise isiku, üksuse või asutuse asutamiskohaks olev kolmas riik, ärisektor ja tegevuse liik. Samal ajal tuleks kõige endast oleneva tegemist mõista nii, et need hõlmavad üksnes selliseid meetmeid, mis on liidu ettevõtja jaoks teostatavad, võttes arvesse ettevõtja laadi, suurust ja asjakohaseid tegelikke asjaolusid, eelkõige tegeliku kontrolli ulatust väljaspool liitu asutatud juriidilise isiku, üksuse või asutuse üle. Sellised asjaolud hõlmavad olukorda, kus liidu ettevõtja ei saa tema omandis olevat juriidilist isikut, üksust või asutust kontrollida põhjustel, mida ta ise ei vallandanud, näiteks kolmanda riigi õigusaktide tõttu.

(15)

On asjakohane teha mitu tehnilist muudatust, et tagada selgus seoses teatavate määruse (EL) nr 269/2014 sätetega, mis puudutavad muu hulgas liidu institutsioonide valduses hoitavaid dokumente ja isikuandmete töötlemist.

(16)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(17)

Määrust (EL) nr 269/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

2)

Artiklit 6a muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 6b muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

6)

Artikkel 11a asendatakse järgmisega:

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

8)

Artikli 12 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artikli 16a lõige 2 asendatakse järgmisega: