(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/127 (2) täiendati määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega.

(2)

Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise rakendamise esimesel aastal ning selle teise aasta ettevalmistamise käigus saadud kogemused näitavad, et liikmesriikidele tekitab ebaproportsionaalset halduskoormust kohustus esitada iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks põhjendusi tegelike ühikusummade kõrvalekallete kohta kavandatud ühikusummadest.

(3)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 37 kohaselt võib liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (3) osutatud sekkumistega seotud kulusid rahastada üksnes juhul, kui need on kantud akrediteeritud makseasutuste poolt kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormide ja kohaldatavate juhtimissüsteemidega ning kui need vastavad asjakohasele väljundile. Nende nõuete täitmise tagavad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 9 osutatud makseasutused, kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud sertifitseerimisasutused ning komisjon kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuskontrolli raames. See annab kindluse, et tegelikud väljundid saavutatakse kooskõlas liidu õigusaktidega ning et ÜPP strateegiakavadega saavutatakse vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mille liikmesriigid on oma ÜPP strateegiakavades tulemussüsteemide osana kehtestanud.

(4)

Lisaks on liikmesriikidel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1468 (4) määrustesse (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 tehtud muudatuse tulemusena lubatud esitada komisjonile kaks muutmistaotlust aastas selliste elementide kohta nagu kavandatud ühikusummad, väljundid ja rahaeraldised sekkumiste jaoks, mis on iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise aluseks. Samuti kasutavad liikmesriigid üha enam määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 9 sätestatud võimalust muuta oma ÜPP strateegiakavade neid elemente, mis on seotud kõnealuse määruse III jaotise IV peatüki kohaste sekkumistega, ja kohaldada nende suhtes muudatusi. See mõjutab iga-aastast tulemuslikkuse kontrollimist ja heakskiitmist ning suurendab sellega seotud halduskoormust.

(5)

Halduskoormuse leevendamiseks ning iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise kulutõhususe parandamiseks ei tohiks liikmesriikidelt iga-aastase tulemuslikkuse kontrolli ja heakskiitmise eesmärgil nõuda põhjendusi tegelike ühikusummade kõrvalekallete kohta kavandatud ühikusummadest, kui nendele kõrvalekalletele vastavate kulude kogusumma ei ületa miinimummäära, mida väljendatakse protsendina iga-aastases tulemusaruandes määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõike 5 punkti b kohaselt deklareeritud kuludest. Kõnealuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse iga ühikusumma kõrvalekalle vastava väljundite arvuga ja liidetakse saadud summad kokku. Selle arvutuse puhul tuleks arvesse võtta üksnes ülemääraseid kulusid põhjustavaid kõrvalekaldeid. Selleks et hoida ära kahjulik mõju liidu fondidele ja tagada proportsionaalsus, on asjakohane kehtestada miinimummäär 2 %. See protsendimäär on kooskõlas üldtunnustatud põhjendatud kindluse määraga, mida kohaldatakse liidu poliitika ja eelarve auditites.

(6)

Miinimummäära, mida kohaldatakse iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks põhjenduste esitamise suhtes, ei tohiks siiski kohaldada tegelike ühikusummade kõrvalekallete suhtes maksimaalsetest kavandatud ühikusummadest, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 102, kuna maksimaalsed kavandatud ühikusummad on kehtestatud paindlikkuse tagamiseks, et vältida vahendite kasutamata jäämist ja samal ajal ülemäärast hüvitamist põllumajandustootjatele.

(7)

Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõike 9 kohast nõuet esitada määruse (EL) 2021/2116 artikli 40 lõike 2 kohaldamisel iga-aastastes tulemusaruannetes põhjendused, kui tegelik ühikusumma ületab kavandatud ühikusummat rohkem kui 50 %.

(8)

On vaja muuta selgemaks delegeeritud määruse (EL) 2022/127 artikli 14 lõike 8 ja artikli 15 lõike 4 sõnastus, kuna selle sõnastuse tõttu võib komisjon tahtmatult kohaldada kindlat korrektsioonimäära, mis on madalam kui liidu eelarvele avalduv risk. Seetõttu tuleks kõnealused sätted ümber sõnastada, et oleks selgelt märgitud, et kui objektiivsed elemendid tõendavad, et fondidele tekitatav maksimumkahju on väiksem kui kahju, mis tuleneks komisjoni pakutud kindlast korrektsioonimäärast madalama määra kohaldamisest, või on sellega võrdne, peab komisjon liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta otsuse tegemisel kohaldama osutatud madalamat kindlat korrektsioonimäära.

(9)

Kuna eelarveaasta 2024 tulemusaruanded tuleb esitada 15. veebruariks 2025, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ning miinimummäära tuleks kohaldada iga-aastaste tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluste suhtes alates eelarveaastast 2024.

(10)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2022/127 vastavalt muuta,

1)

Artikli 13 lõikesse 2 lisatakse teine lõik:

„Erandina esimesest lõigust ei pea liikmesriigid iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise eesmärgil esitama põhjendusi tegelike ühikusummade kõrvalekallete kohta kavandatud ühikusummadest, kui nendele kõrvalekalletele vastavad kogukulud ei ületa 2 % määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõike 5 punkti b kohaselt iga-aastases tulemusaruandes asjaomase eelarveaasta kohta deklareeritud kogukuludest. Selle miinimummäära arvutamisel tuleb arvesse võtta üksnes ülemääraseid kulusid põhjustavaid kõrvalekaldeid.

Liikmesriigid esitavad iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise eesmärgil siiski põhjendused kõigi tegelike ühikusummade kohta, mis ületavad maksimaalseid kavandatud ühikusummasid.“

2)

Artikli 14 lõige 8 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega: