(1)

Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaste ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt eraldatakse kalapüügivõimalused liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 3 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust kõikide kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, kuid lubatud on teatavad erandid. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon võtnud vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teatava püügitegevuse suhtes kohaldatava lossimiskohustuse täitmise üksikasjad.

(4)

Selliste kalavarude püügi võimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid püügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuandel põhineval kogupüügi näitajal. Kogused, mida võib erandina lossimiskohustusest endiselt tagasi heita, tuleks maha arvata kõnealusel nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. Veelgi enam, kui ICES annab kalavarude kohta üksnes lossimisalase nõuande, tuleks püügivõimalused kehtestada nimetatud nõuande põhjal.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (2) on kehtestatud Põhjamere mitmeaastane kava ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/472 (3) on kehtestatud läänepiirkonna vete mitmeaastane kava. Põhjamere mitmeaastases kavas ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas on sätestatud eesmärgid ja meetmed neis kavades käsitletavate kalavarude pikaajaliseks majandamiseks. Kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude (sihtvarud) püügi võimalused tuleks kehtestada kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremuse väärtuste vahemikega („FMSY-vahemikud“) või sellest madalamal tasemel ning kõnealustes määrustes sätestatud kaitsemeetmetega. FMSY-vahemikud määratakse kindlaks vastavates ICESi nõuannetes. Kui piisavad teadusandmed ei ole kättesaadavad, tuleks sihtvarude või kõnealuste määruste artikli 1 lõikes 4 osutatud kaaspüügivarude püügi võimalused kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud kõnealustes määrustes.

(6)

Põhjamere mitmeaastase kava artikli 4 lõike 6 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 4 lõike 7 kohaselt tuleks sihtvarude püügi võimaluste kindlaksmääramisel tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole biomassi piirangu piirväärtust (Blim), oleks alla 5 % (4).

(7)

Kooskõlas Põhjamere mitmeaastase kava artikliga 7 ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikliga 8, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes sihtvaru kudekarja biomass on alla MSY Btrigger (5) väärtust, tuleb võtta parandusmeetmeid, eeskätt tuleks püügivõimalused määrata kindlaks tasemel, mis vastab proportsionaalselt vähendatud kalastussuremuse piirväärtusele, et võtta arvesse biomassi vähenemist. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes sihtvaru kudekarja biomass on alla Blim väärtust, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru kiire taastumine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavat taset. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist selliste kalavarude või muude kalavarude puhul.

(8)

On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või madalat püügitaset, või mille puhul ICES prognoosib, et biomassi allapoole piirväärtust Blim vähenemise tõenäosust, mis on väiksem kui 5 %, saaks saavutada ainult madala püügitaseme korral, saaks saavutada ainult nullpüügi korral või ei ole võimalik saavutada nullpüügiga. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüügid olid kehtestatud teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas kõnealuste varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel alles teiste liikide kvoot. Vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse kaaspüügi lubatud kogupüügi tase peaks aitama vähendada kõnealuste kalavarude kalastussuremust või tagama, et nende biomass oleks stabiilne, ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja kõnealuste kalavarude kaaspüügi vältimiseks. Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks püügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada püügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset.

(9)

Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks.

(10)

Nende kalavarude puhul, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 ja artikli 16 lõike 4 kohaselt Põhjamere mitmeaastase kavaga või läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, kui on olemas piisav teaduslik teave, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava kalastussuremusega, ning kui selline teave ei ole kättesaadav, tuleks püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisiga.

(11)

Teatavate kalavarude kohta annab ICES nõuande mitmeks aastaks, seega kehtib kõnealune nõuanne parima kättesaadava teadusliku nõuandena kogu nõuandeperioodi jooksul. Sellistel juhtudel tuleks kehtestada kogu nõuandeperioodi hõlmav aastane lubatud kogupüük (edaspidi „mitmeaastane lubatud kogupüük“). Ent kui sel ajavahemikul annab ICES uusi nõuandeid, tuleks tagada, et mitmeaastane lubatud kogupüük oleks kooskõlas uue nõuandega. Lisaks tuleks tagada, et iga-aastased mahaarvamised liidu kvootidest eesmärgiga võtta arvesse lossimiskohustusest tehtavaid erandeid, oleksid kooskõlas olemasolevate andmetega.

(12)

Vastavalt ICESi nõuandele 2025. aasta kohta peaks hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) biomass ICESi 8.a ja 8.b rajoonis 2024. aastal jätkuvalt vähenema ja jääma allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikku taset Btrigger, kuid ülespoole piirväärtust Blim. Seepärast peavad Hispaania ja Prantsusmaa läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 8 lõike 1 kohaselt ühiselt tagama, et nende poolt kõnealuse kalavaru töönduspüügi kvootide kindlaksmääramisel on töönduspüügi lossimised ja tagasiheide ning harrastuskalapüügi lossimised ja tagasiheide kokku alla FMSY väärtuse, (6) mida vähendatakse proportsionaalselt, et võtta arvesse biomassi vähenemist. Selleks et komisjon saaks jälgida määruses (EL) nr 1380/2013 ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teabe nende kvootide kohta.

(13)

Võttes arvesse harrastuskalapüügi märkimisväärset mõju hariliku huntahvena varu biomassile ja vähenenud biomassi, tuleks ICESi 8.a ja 8.b rajoonis jätkata harrastuskalapüügi suhtes täiendavate meetmete kohaldamist.

(14)

On teatavaid kalavarusid, mille puhul ICES soovitab madalat püügitaset ületavat püüki. Ent kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüügid olid kehtestatud teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu saagi, sealhulgas kõnealuste varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi ja teatavate püügipiirkondade enneaegset sulgemist. Vastavalt Põhjamere mitmeaastase kava ja läänepiirkonna vete mitmeaastase kava artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 4 koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja lõike 5 punktidega c ja f ning selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea seisund, arvestades seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuse kaaspüügi lubatud kogupüükide kindlaksmääramine peaks põhinema tõenditel, mis näitavad, et lubatud kogupüügi kehtestamine ICESi soovitatud tasemel tooks kaasa ühe või mitme püügipiirkonna enneaegse sulgemise ja sellel võib olla ränk sotsiaal-majanduslik mõju. Lisaks tuleks kõnealune kaaspüügi lubatud kogupüük kehtestada tasemel, mis vähendaks püüki piiravate liikide nähtust ja teatavate püügipiirkondade enneaegset sulgemist, vähendaks kaaspüügiga seotud sotsiaal-majanduslikku mõju ja vähendaks kõnealuste kalavarude kalastussuremust või tagaks, et nende biomass püsib stabiilsena, ning pakuks ühtlasi stiimuleid selektiivsuse parandamiseks ja kõnealuste kalavarude kaaspüügi vältimiseks.

(15)

Teaduslike nõuannete kohaselt on pollaki (Pollachius pollachius) harrastuspüük ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes märkimisväärne. Seepärast on asjakohane säilitada kõnealustel aladel piirangud harrastuskalapüügi suhtes. Selleks et kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki, ei tohi 1. jaanuarist kuni 30. aprillini harrastuskalapüügi käigus püüda ega pardal hoida mitte ühtegi pollaki isendit, samas kui ülejäänud ajal aastast on lubatud püüda või pardal hoida maksimaalselt kahte isendit.

(16)

2022. aasta mais märkis ICES, et hoolimata liikmesriikide jõupingutustest euroopa angerja (Anguilla anguilla) varusid taastada, ei ole liidus tervikuna saavutatud üldist edu nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 (7) artikli 2 lõikes 4 nõutud eesmärgi saavutamisel, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma 40 % täiskasvanud angerja biomassist, ja et suremuse osas ei täheldatud konkreetseid suundumusi. 2024. aasta novembris soovitas ICES uuesti, et kui kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, peaks euroopa angerja püük olema null kõigis elupaikades ja eluetappides kogu looduslikus levilas, mis hõlmab Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemerd. See kehtib nii harrastus- kui ka tööndusliku püügi kohta ning hõlmab taasasustamiseks ja vesiviljeluseks ette nähtud klaasangerja püüki.

(17)

Nõukogu määrusega (EL) 2023/194 (8) pikendati Atlandi ookeani kirdeosa ELi merealadel ja riimvetes toimuva tööndusliku angerjapüügi keeluaega kuuele kuule. Samuti keelati sellega angerja harrastuspüük nendes vetes. Leiti, et kuuekuuline keeluaeg kaitseks kalavarusid paremini kui 2022. aastani rakendatud liidu ja riiklikud meetmed. Lisaks leiti, et pikem keeluaeg aitaks saavutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 2 lõikes 4 kehtestatud eesmärgi, mille kohaselt peaks merre kudema jõudma vähemalt 40 % hõbeangerja biomassist. Nõukogu määrusega (EL) 2024/257 (9) jäeti need meetmed kehtima, selgitades samas keeluaja kehtestamise kriteeriume ja võimalikku erandit angerjate piiratud püügi jätkamiseks angerja rändeperioodil. Võttes arvesse euroopa angerja jätkuvat kriitilist olukorda, on asjakohane need meetmed 2025. aastal säilitada.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt on klaasangerja taasasustamine kaitsemeede, mille teatavad liikmesriigid on oma angerjavarude majandamise kavades valinud. Selleks et võimaldada kõnealustel liikmesriikidel jätkata kõnealuse meetme rakendamist, võib lubada klaasangerja püüki Kirde-Atlandi liidu merealadel ja riimvetes asjakohasel ajal aastas ning võimalik, et ka nende peamise rändeperioodi või peamiste rändeperioodide jooksul. Seepärast võivad liikmesriigid lubada jätkata klaasangerja püüki veel 50 päeva jooksul klaasangerja peamisel rändeperioodil või peamistel rändeperioodidel üksnes taasasustamise eesmärgil.

(19)

Oma nõuandes soovitab ICES varilõpuseste (haid ja railased) teatavate varude puhul nullpüüki, sest nende kaitsestaatus on halb, või kus isegi piiratud püük võiks kaitsmist tõsiselt ohustada. Lisaks on sellistel varilõpusestel kõrge ellujäämismäär vette tagasi laskmisel. Sellest tulenevalt tuleks nende varude saak vette tagasi lasta, mitte lossida, kuna ollakse seisukohal, et tagasiheide ei suurenda oluliselt varu kalastussuremust ja pigem toetab nende varude kaitset. Seepärast peaks selliste liikide püük olema keelatud, kuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt ei kohaldata lossimiskohustust liikide suhtes, mille püük on keelatud. Juhupüügi korral ei tohiks neid liike kahjustada ja nad tuleks viivitamata vette tagasi lasta.

(20)

Püügivõimaluste maksimeerimiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel.

(21)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (10) artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige nende bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Lisaks tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkust varude bioloogilise seisundi põhjal vajaduse korral mitte kasutada.

(22)

Kui lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealune lubatud kogupüük kindlaks määrata. See on asjakohane tingimusel, et lubatud kogupüügi taseme kindlaksmääramisel järgib liikmesriik määruses (EL) nr 1380/2013, Põhjamere mitmeaastases kavas ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärke ja eeskirju. Selleks et komisjon saaks jälgida määruses (EL) nr 1380/2013, Põhjamere mitmeaastases kavas ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkide ja eeskirjade nõuetekohast kohaldamist, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teabe kõnealuste lubatud kogupüükide kohta. Lisaks võib komisjon paluda kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel (STECF) neid lubatud kogupüüke hinnata ning juhul, kui STECF leiab, et lubatud kogupüük ei vasta määruses (EL) nr 1380/2013, Põhjamere mitmeaastases kavas ja läänepiirkonna vete mitmeaastases kavas sätestatud eesmärkidele ja eeskirjadele, peaksid liikmesriigid lubatud kogupüügi vastavalt STECFi nõuandele läbi vaatama.

(23)

Tuleb kehtestada merikeele (Solea solea) püügikoormuse piirangud La Manche’i lääneosas (ICESi 7.e rajoon) kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastast kava käsitleva määruse artikliga 12.

(24)

On vaja kehtestada 2025. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2053 (11) artiklitega 6, 11, 13 ja 16.

(25)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (12) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist püügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(26)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2024. aasta aastakoosolekul vastu NEAFCi osalistele 2025. aasta lubatud kogupüügi meriahvena (Sebastes mentella) osas, mida võib püüda ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ajavahemikul 1. juulist 2025 kuni 30. novembrini 2025. Liidu kvoot meriahvena püügiks selles piirkonnas 2025. aastal tuleks kehtestada nimetatud lubatud kogupüügi tasemel. Kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud ja püük on lõppenud, peaksid liikmesriigid keelama oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(27)

NEAFC võttis 2025. aastaks vastu samad kaitsemeetmed nagu 2024. aastal Irmingeri mere ja sellega piirnevate vete kahe meriahvena varu (madalvee pelaagiline ja süvamere pelaagiline) suhtes ning võttis vastu ka täiendavad meetmed nende kalavarude sihtpüügiga tegelenud kalalaevade suhtes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(28)

NEAFC ei võtnud 2025. aastaks vastu soovitust süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas. Süvalesta püügi liidu kvoodiks ICESi 1. ja 2. alapiirkonna rahvusvahelistes vetes 2025. aastaks tuleks kehtestada 1 711 tonni. Liidu kvoodi tase vastab 9,25 %-le ICESi 2023. aasta nõuande tasemest, milleks on 18 494 tonni. ICESi nõuanne on viimane parim kättesaadav teaduslik nõuanne süvalesta kohta ICESi 1. ja 2. alapiirkonnas.

(29)

Rannikuriikidega peetakse konsultatsioone hariliku makrelli (Scomber scombrus), põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) ja Atlandi-Skandinaavia heeringa (Clupea harengus) varude majandamise üle Atlandi ookeani kirdeosas ning need on ka varud, mida majandab NEAFC. Liit väljendas nendel konsultatsioonidel oma seisukohti, mille nõukogu kiitis heaks 10. oktoobril 2024. Nende konsultatsioonide tulemused on dokumenteeritud kokkulepitud protokollides Atlandi-Skandinaavia heeringa püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2025. aastal, mis allkirjastati 18. oktoobril 2024, põhjaputassuu püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2025. aastal, mis allkirjastati 16. oktoobril 2024, ning hariliku makrelli püügivõimaluste kohta Atlandi ookeani kirdeosas 2025. aastal, mis allkirjastati 22. oktoobril 2024. NEAFC võttis oma 2024. aasta aastakoosolekul vastu soovitused Atlandi-Skandinaavia heeringa, põhjaputassuu ja hariliku makrelli kaitse- ja majandamismeetmete kohta 2025. aastaks. Seepärast on asjakohane kehtestada Atlandi-Skandinaavia heeringa, põhjaputassuu ja hariliku makrelli lubatud kogupüük Atlandi ookeani kirdeosas vastavalt rannikuäärsete riikide kokkulepitud protokollides ja NEAFC soovitustes kokku lepitud püügivõimalustele.

(30)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) jättis oma 2024. aasta aastakoosolekul kehtima praegused meetmed teatavate ICCATi konventsiooni ala kalavarude suhtes. Ühtlasi suurendas ICCAT suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja Põhja-Atlandi mõõkkala (Xiphias gladius) lubatud kogupüüki 2025. aastaks võrreldes 2024. aastaga. Lisaks lükkas ICCAT troopikatuuni peibutuspüügivahenditega püüdmise keelu edasi aasta lõpu poole ja lühendas selle kestust 45 päevani. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(31)

ICCATi konventsiooni ala kalavarude liidu 2025. aasta kvoote kohandati ICCATi 2024. aasta aastakoosolekul vastavalt mitmele ICCATi soovitusele, mille kohaselt võib liit taotluse korral kanda teatava protsendi oma kasutamata kalapüügivõimaluste kvootidest 2023. aastast üle 2025. aastasse. Kuni liidu kvootide sellise võimaliku kohandamiseni liidu õiguse alusel tuleks liikmesriikide individuaalsed kvoodid kehtestada liidu 2025. aasta kogukvoodi alusel, millega ICCAT on enne ülekandmist nõustunud.

(32)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR) võttis oma 2024. aasta aastakoosolekul vastu piirnormid kalavarude püügiks CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikuks 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(33)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) jättis oma 2024. aasta aastakoosolekul kehtima 2025. aastaks IOTC pädevusalasse kuuluval alal kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja suursilm-tuuni suhtes vastu võetud meetmed: püügi piirnorm, püügivõimsuse piiramine ning piirangud peibutuspüügivahendite ja varustuslaevade suhtes. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(34)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse 17.–21. veebruaril 2025. Seega peaksid SPRFMO konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lubatud kogupüügiga, jääma ajutiselt kehtima kuni aastakoosoleku toimumiseni ja 2025. aasta lubatud kogupüügi kindlaksmääramiseni.

(35)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis oma 2024. aasta aastakoosolekul kehtima IATTC konventsiooni alal praegu kohaldatavad meetmed, kinnitades samal ajal triivivate peibutuspüügivahendite arvu vähendamist 2025. aastaks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(36)

Ringhoovuse tuuni kaitse komisjon (CCSBT) võttis oma 2023. aasta aastakoosolekul vastu ringhoovuse tuuni (Thunnus maccoyii) lubatud kogupüügi kolmeks aastaks ajavahemikus 2024–2026. Seda meedet tuleks rakendada liidu õiguses 2025. aastal.

(37)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) jättis oma 2024. aasta aastakoosolekul ajavahemikuks 2025–2026 jõusse 2024. aastaks SEAFO konventsiooni alal kehtestatud lubatud kogupüügid. 2024. aastaga võrreldes suurendati aga 2025. aastaks patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) lubatud kogupüüki SEAFO alapiirkonnas D 13 tonni võrra. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(38)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) jättis oma 2024. aasta aastakoosolekul 2025. aastaks kehtima 2024. aastaks vastu võetud meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(39)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2024. aastal peetud 46. aastakoosolekul vastu teatavate kalavarude 2025. aasta püügivõimalused NAFO konventsiooni alal. Samuti jättis ta 2025. aastaks kehtima teatavad meetmed, mis on funktsionaalselt seotud lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) püügivõimalustega NAFO 3. ja 4. alapiirkonnas ning ruske soomuslesta (Limanda ferruginea) püügivõimalustega NAFO rajoonis 3LNO, et minimeerida mittesihtliikide kaaspüüki ja vältida vajadust vähendada nende varude püügivõimalusi mittesihtliikide kaitsmise eesmärgil. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(40)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA) osalised vaatasid oma 2024. aasta koosolekul läbi kihvkalade (Dissostichus spp.) püügivõimalused Del Cano piirkonnas. Kuigi SIOFA osalised ei võtnud vastu teaduskomitee soovitust kehtestada uus kihvkalade majandamispiirkond India lõunakalda piirkonnas ja püügi piirnorm, peaks liit kohaldama neid meetmeid kooskõlas kõnealuse soovitusega ja SIOFA osaliste asjaomasel aastakoosolekul väljendatud seisukohaga. Nad ajakohastasid ka nende süvamerehaide loetelu, mille sihtpüük SIOFA lepinguga hõlmatud piirkonnas on keelatud. Nimetatud meetmeid tuleks rakendada ka liidu õiguses.

(41)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (13) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) artikli 498 lõike 2 kohaselt peavad liit ja Ühendkuningriik iga-aastaseid konsultatsioone, et leppida iga aasta 10. detsembriks kokku kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude järgmise aasta lubatud kogupüük. Kui sellist lubatud kogupüüki ei lepita kokku 10. detsembriks, peavad pooled viivitamata jätkama konsultatsioone eesmärgiga leppida kokku lubatud kogupüük, nagu on nõutud kaubandus- ja koostöölepingu artikli 499 lõikes 1.

(42)

2024. aastal pidasid liit ja Ühendkuningriik kahepoolseid konsultatsioone kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud kalavarude lubatud kogupüügi kehtestamise üle 2025. aastaks. Kõnealused konsultatsioonid toimusid vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõigetele 2, 4 ja 6. Liit osales nendes konsultatsioonides oma seisukoha alusel, mille nõukogu oli heaks kiitnud 7. oktoobril 2024, ning kooskõlas komisjoni talituste mitteametlike dokumentidega, mille nõukogu oli heaks kiitnud 5., 8., 19. novembril ja 2. detsembril 2024. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti 6. detsembril 2024 allkirjastatud kirjalikus protokollis. Asjaomased püügivõimalused tuleks seetõttu kindlaks määrata kõnealuses kirjalikus protokollis sätestatud tasemetel ning püügivõimalustega funktsionaalselt seotud muid meetmeid, mis on samuti kokku sätestatud kõnealuses kirjalikus protokollis, tuleks rakendada liidu õiguses.

(43)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid 2024. aastaks kokku vastastikuses juurdepääsus, et püüda liikmesriikide ja Ühendkuningriigi majandusvööndites esialgu kokku 280 tonni põhjapoolset pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga). See ei hõlma juurdepääsu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikega 3 hõlmatud piirkondadele.

(44)

Kaubandus- ja koostöölepingu 35. lisas loetletud süvamere kalavarude lubatud kogupüügid 2024. aastaks lisati määrusesse (EL) 2024/257, kuid tähistati märkega „kehtestatakse hiljem“. Seepärast tuleks määrust (EL) 2024/257 muuta ja kehtestada kõnealuste kalavarude püügivõimalused kirjalikus protokollis sätestatud tasemetel.

(45)

Asjaomaste varude suhtes tuleks kehtima jätta kaasnevad meetmed, sealhulgas parandusmeetmed seoses tursaga (Gadus morhua) Põhjameres ning parandusmeetmed seoses mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) püügiga ICESi 6., 7. ja 8. alapiirkonnas. Tursklaste ja mustlaik-besuugo puhul tuleks funktsionaalselt seotud tehnilisi meetmeid kohaldada üksnes seni, kuni hakatakse kohaldama asjaomaseid delegeeritud õigusakte.

(46)

Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku, et hariliku ogahai (Squalus acanthias) püügil tuleks suguküpsete emaskalade kogumite sihtpüügi vältimiseks järgida maksimaalse suurusena ülemmõõtu 100 cm, et kaitsta kõnealuse kalavaru seda osa, mis on kalastussuremuse suhtes eriti haavatav. Selline meede on funktsionaalselt seotud varu lubatud kogupüügiga, sest ilma sellise meetmeta ei tagaks üksnes lubatud kogupüügi tase piisavat kaitset poegivatele emaskaladele, kes moodustavad eriti haavatava osa populatsioonist. Kõnealust maksimaalset suurust tuleks kohaldada ainult seni, kuni hakatakse kohaldama delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse vastavad meetmed.

(47)

ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas tuleks jätkuvalt hooajaliselt keelustada tobia (Ammodytes spp.) püük teatavate veetavate püünistega, et oleks võimalik kaitsta koelmuid ja piirata noorkalade püüki.

(48)

2024. aastal pidasid liit, Ühendkuningriik ja Norra kolmepoolseid konsultatsioone kuue ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle, mida leidub nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel, et leppida kokku nimetatud varude majandamises, sealhulgas 2025. aasta püügivõimalustes. Kõnealused konsultatsioonid toimusid ajavahemikul 4. novembrist kuni 2. detsembrini 2024 nõukogu poolt 7. oktoobril 2024 heaks kiidetud liidu seisukoha alusel ja kooskõlas nõukogu poolt 8. novembril 2024 heaks kiidetud komisjoni talituste mitteametliku dokumendiga. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kokkulepitud protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 2. detsembril 2024. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Ühendkuningriigi ja Norraga kokku lepitud tasemele ning kõnealuse kokkulepitud protokolli muid sätteid tuleks rakendada liidu õiguses.

(49)

Liit pidas Norraga kahepoolseid konsultatsioone seitsme ühise ja ühiselt majandatava kalavaru üle Skagerraki piirkonnas (tursk (Gadus morhua), kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), heeringas (Clupea harengus), harilik süvameregarneel (Pandalus borealis), merilest (Pleuronectes platessa), kilu (Sprattus sprattus) ja merlang (Merlangius merlangus)), et leppida kokku nende varude majandamises ja 2025. aasta püügivõimalustes ning kvootide vahetamises ja juurdepääsu korras. Kõnealused konsultatsioonid viidi lõpule 5. detsembril 2024 ja nende tulemused dokumenteeriti kolmes kokkulepitud protokollis, millele delegatsioonide juhid kirjutasid alla 5. detsembril 2024. Asjaomased püügivõimalused tuleks kehtestada vastavalt Norraga kokku lepitud tasemele ning kõnealuse kokkulepitud protokolli muid sätteid tuleks rakendada liidu õiguses.

(50)

Kahepoolsete konsultatsioonide käigus ei suutnud liit ja Norra leppida kokku juurdepääsus oma vastavatele vetele seoses kahe ühiselt majandatava pelaagilise kalavaruga Atlandi ookeani kirdeosas: Atlandi-Skandinaavia heeringas (Clupea harengus) ja põhjaputassuu (Micromesistius poutassou). Liit ja Norra jätkavad arutelusid niipea kui võimalik, et leida sobiv juurdepääsukord. Kuni juurdepääsu tasemete üle peetavate konsultatsioonide lõpule viimiseni tuleks kõnealuste tasemete juurde kanda märge „kehtestatakse hiljem“.

(51)

Kooskõlas menetlusega, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelises säästva kalapüügi partnerluslepingus (14) ja selle rakendusprotokollis, leppisid lepinguosalised kokku, et pärast rakendusprotokolli ajutist kohaldamist osaliste poolt, kehtestatakse 2025. aastaks liidule Gröönimaa vetes kalapüügivõimaluste tase kõnealuses rakendusprotokollis kokku lepitud ja selles ette nähtud tasemel, mis kinnitatakse kirjavahetuse teel, nagu on sätestatud kõnealuse lepingu artikli 12 lõikes 8. Seepärast tuleks asjaomased püügivõimalused kindlaks määrata nimetatud rakendusprotokollis esitatud tasemel ning võttes arvesse ülekandmisi Norrale, milles lepiti 2025. aastaks kokku kahepoolsete kalandusalaste konsultatsioonide käigus liidu ja Norra vahel.

(52)

9. veebruari 1920. aasta Teravmägede (Svalbardi) kokkulepe (edaspidi „1920. aasta Pariisi leping“) tagab kõigile selle kokkuleppe osalistele Svalbardi ümbruses võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta on esitatud mitmes verbaalnoodis Norrale, viimati 26. veebruaril 2021, 28. juunil 2021 ja 1. augustil 2022 ja 26. oktoobril 2023. Seoses lumekrabide (Chionoecetes spp.) püügi võimalustega Svalbardi ümbruses on asjakohane määrata kindlaks sellise püügiga tegelevate kalalaevade arv, millega tagatakse lumekrabide varude kasutamine kooskõlas Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega; Norral on selles piirkonnas suveräänsed õigused ja jurisdiktsioon kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja 1920. aasta Pariisi lepingu asjaomaste sätetega. Nimetatud püügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele on piiratud 2025. aastaga. Liidus lasub esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lipuliikmesriikidel.

(53)

Seoses arktilise Norra tursa püügivõimalustega on asjakohane kehtestada liidu tursakvoot 2025. aastaks Svalbardi vetes ning ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes, võttes aluseks kõnealuse kalavaru lubatud kogupüügi ja liidu püügi varasema määra 2,8274 %. Kõnealune liidu kvoot tuleks eraldada liikmesriikidele kooskõlas nõukogu otsusega 87/277/EMÜ, (15) võttes arvesse vajalikke kohandusi, mis on tingitud Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust, nagu on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu 36. lisa tabelis E.

(54)

Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes püügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis ja mis kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2015/1565, (16) on vaja määrata kindlaks Venezuela kalalaevadele liidu vetes riffahvena püügiks antavate lubade maksimaalne arv.

(55)

NAFO otsustas oma 2024. aastal toimunud 46. aastakoosolekul lubada uuesti alustada tursa (Gadus morhua) püüki NAFO rajoonide 2J, 3K ja 3L (edaspidi „2J3KL“) selles osas, mis on hõlmatud NAFO reguleerimispiirkonnaga, tehes kõnealuse otsuse pärast seda, kui Kanada oli kehtestanud oma kalalaevadele ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 NAFO rajoonides 2J, 3K ja 3L püügi piirnormiks 18 000 tonni. Eeskätt võttis NAFO vastu kõnealuse kalavaru lubatud kogupüügi ja liidu kvoodi ajavahemikuks 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 tasemel 735 tonni, mis põhineb NAFO muudetud jaotuspõhimõttel. Lisaks kehtestas NAFO selleks ajavahemikuks kõnealuse kalavaru taastamismeetmed. Lubatud kogupüük, liidu kvoot ja taastamismeetmed jõustusid 11. oktoobril 2024 ilma tagasiulatuva kohaldamiseta. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(56)

Määrust (EL) 2024/257 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(57)

Tursa, heeringa ja meriahvena püügivõimaluste võimalikult ulatusliku kasutamise tagamiseks ICESi 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes, püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa teha 20 % igast kilttursa (HAD/1N2AB.), põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) (POK/1N2AB.), süvalesta (GHL/1N2AB.) ja muude liikide (OTH/1N2AB.) kvoodist selliste liikmesriikidega vahetatavaks, kellel ei ole nende kalavarude jaoks piisavat kvooti. Hispaania, Portugal ja teised asjaomased liikmesriigid peavad taotlema vahetamist 31. jaanuariks 2025. Taotlused ei tohi ületada vajadust hõlmata vältimatut kaaspüüki tursa, heeringa ja meriahvena püügil. Kõik kasutamata kogused antakse tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamisse panustasid. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, püüavad liikmesriigid, kellel ei ole sellise vältimatu kaaspüügi jaoks piisavaid kvoote, anda vastu tursapüügikvoote (COD/1N2AB.). Kui nimetatud kogused ei võimalda asjaomastel liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki katta, püüavad Saksamaa ja Prantsusmaa leppida kokku edasises vahetamises kooskõlas kvootide kättesaadavuse ja vahetamise üldise tasakaaluga.

(58)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et lubada konkreetsel liikmesriigil hallata talle eraldatud püügikoormust kilovatt-päevade süsteemi alusel, anda täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise eest ja teadusliku vaatlemise tõhustamiseks ning kehtestada tabelivormid, mida kasutatakse liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahelise merepäevade ülekandmise kohta teabe kogumiseks ja edastamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(59)

Selleks et tagada eeskirjade järjepidev kohaldamine ja vältida õiguskindlusetust ajavahemikul aasta lõpust kuni kuupäevani, mil jõustub järgmiseks aastaks püügivõimaluste kindlaksmääramist käsitlev uus määrus, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2026. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks püügivõimalused 2026. aastaks. Samadel põhjustel tuleks selliseid sätteid, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2026, jätkuvalt kohaldada 2027. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks 2027. aasta püügivõimalused.

(60)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2025. Püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada alates 1. veebruarist 2025. Kiireloomulisuse tõttu ja õiguskindluse tagamiseks võimalikult kiiresti peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(61)

Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu püügivõimalused või piiratakse neid, võeti asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu 2024. aasta lõpus ja neid hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast tuleks käesoleva määruse sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldada tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad püügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2024, tuleks käesoleva määruse asjaomaseid sätteid kohaldada alates nimetatud kuupäevast. Lisaks kestab kihvkalade püügi hooaeg SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning kuna selle liigirühma lubatud kogupüük kehtestatakse 1. detsembril 2024 algavaks ajavahemikuks, tuleks lubatud kogupüüki kohaldada alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna osalisriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel on keelatud püüda CCAMLRi konventsiooni alal ja SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kala ilma loata,