(1)

Direktiivi 2003/99/EÜ artikli 8 lõike 2 kohaselt peab asjaomase liikmesriigi pädev asutus uurima toidust põhjustatud haiguspuhanguid koostöös pädevate asutustega, kes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (2) vastutavad inimeste tervist ähvardavate tõsiste piiriüleste ohtudega ja nende tagajärgedega tegelemise eest. Nimetatud otsus on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1082/2013/EL, (3) mis tunnistati hiljem kehtetuks ning asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/2371 (4). Kõnealustest uuringutest tuleb saada andmeid puhangute epidemioloogilise profiili, nendega potentsiaalselt seotud toiduainete ja puhangute võimalike põhjuste kohta ning need peavad hõlmama piisavaid epidemioloogilisi ja mikrobioloogilisi uuringuid.

(2)

Sellistes uuringutes on väga olulisel kohal tõhusus ja valdkondadevaheline koostöö rahvatervise ja toiduohutuse asutuste vahel, et võimaldada piirata haiguspuhangu mõju rahvatervisele ja minimeerida ohtliku või potentsiaalselt ohtliku toidu tagasivõtmisest ja turult kõrvaldamisest tulenevat majanduslikku mõju. Selle saavutamiseks on vaja kiiresti ja usaldusväärselt tuvastada saastunud toitu sisaldavad partiid ning puhangu põhjus.

(3)

Kogu genoomi järjendamine on tänapäevane mikrobioloogilistes uuringutes kasutatav molekulaaranalüüsi meetod, mis hõlbustab oluliselt mikroorganismide klastrite kiiret tuvastamist ja võimaldab seeläbi toetada epidemioloogilisi uuringuid. See lubab kindlaks teha seosed toidu kaudu levivate patogeenide isolaatide vahel, mis on haiguspuhangu uurimise ajal kogutud inimestelt, toidust, loomadelt, söödast ja neid ümbritsevast keskkonnast.

(4)

Selleks, et oluliselt hõlbustada toidust põhjustatud haiguspuhangute uurimist ja selliste puhangute allikate õigeaegset tuvastamist, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad koguksid toidust, loomadelt, söödast ja neid ümbritsevast keskkonnast võetud, toidu- ja söödakäitlejatelt pärit ning ametlike kontrollide käigus kogutud proovidest saadud Salmonella enterica, Listeria monocytogenes’e, Escherichia coli, Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaate, mida seostatakse või mille puhul kahtlustatakse seost toidust põhjustatud haiguspuhanguga. Liikmesriikidelt tuleks nõuda ka nende isolaatide kogu genoomi järjendamist.

(5)

Liikmesriigid peaksid edastama toidust, loomadelt, söödast ja neid ümbritsevast keskkonnast pärit kõnealuste patogeenide isolaatide kogu genoomi järjendamise tulemused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“), kes on koos Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega töötanud välja ühise terviseühtsuse süsteemi. Selles ühises terviseühtsuse süsteemis saab amet võrrelda käesoleva määruse kohaselt kogutud kõnealuste patogeenide isolaatide kogu genoomi järjendamise tulemusi inimestelt pärit isolaatide kogu genoomi järjendamise tulemustega, mis on edastatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele vastavalt määruse (EL) 2022/2371 artikli 13 lõike 3 punktile d. Kui sellist võrdlust kasutatakse koos epidemioloogiliste uuringute andmetega, võimaldab see kindlaks teha puhangu allika ja sellest mõjutatud saadetised. Kogu genoomi järjendamise tulemused tuleks ametile edastada koos nendega seotud täiendavate andmetega, mis on vajalikud toidust põhjustatud haiguspuhangute uurimiseks.

(6)

On asjakohane anda liikmesriikidele ja ametile piisavalt aega toidust, loomadelt, söödast ja neid ümbritsevast keskkonnast võetud proovidest saadud isolaatide kogumist, nende isolaatide kogu genoomi järjendamist ja asjaomaste andmete edastamist käsitlevate uute nõuetega kohanemiseks, et võimaldada näha ette selleks vajalikud tehnilised rakendused ja rahalised vahendid. Seepärast tuleks käesoleva määruse nõudeid hakata kohaldama 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,