(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 23. mail 2024. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit lüsiini impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 8. aprillil 2024. aastal Metex Noovistago (3) (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu lüsiini tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärusega (EL) 2024/2732 (edaspidi „registreerimismäärus“) (4).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kauplejatele ja kasutajatele, samuti muudele teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ning kutsus neid üles selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Pärast uurimise algatamist väitsid Confederación Española de Fabricantes de Alimentos Compuestos para animales (edaspidi „CESFAC“ – Hispaania loomasöödatootjate konföderatsioon), Andrés Pintaluba S.A. (lüsiini importija ja turustaja) ja Vall Companys Group (lüsiini kasutaja ja loomasööda tootja, keda esindab ka CESFAC), et kaebuses esitatud Eurostati CN-koodi 2922 41 00 alla kuuluv impordistatistika ei võimalda kahjutegureid objektiivselt uurida, sest need põhinevad „teatatud“ impordiandmetel, kuna Eurostat ei tee vahet imporditud lüsiini eri liikidel [lüsiinvesinikkloriid ja vedel lüsiin], millel on erinevad aminohappe kontsentratsioonitasemed. CESFAC, Pintaluba ja Vall Companys väitsid, et kui lüsiiniliigid, mille kontsentratsioonid on mõõtühiku kohta oluliselt erinevad, koondatakse kokku ilma nende kohandamiseta samale tasemele, tekivad mahu- ja hinnamoonutused. Lisaks väitsid nad, et kõik kaebuses kirjeldatud impordistatistikal põhinevad kahjuelemendid (st impordimaht, impordi osakaal, liidu tarbimine, turuosa andmed) põhinesid ebapiisavatel teatatud andmetel ning et Metex Noovistago ei avalikustanud „parandatud“ impordistatistikat kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis. CESFAC, Pintaluba ja Vall Companys märkisid, et liidu tootmisharu keeldumine parandatud impordistatistika avalikustamisest kahjustas käesolevas menetluses nende kaitseõigust ja on alusmääruse artikliga 19 vastuolus. Seetõttu palusid nad komisjonil esitada parandatud andmed või vähemalt avalikustada teabe põhjaliku mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.

(7)

Esiteks nõustus komisjon, et erineva kontsentratsiooniga lüsiini eri liigid, ilma et nendega seoses tehtaks kohandusi, ei võimalda objektiivselt hinnata liidu tarbimist, imporditud lüsiini kogust ja hinna arvutamist. Komisjoni poolt uurimise käigus kohandatud impordikogused ja hinnad on esitatud põhjenduses 234.

(8)

Kuigi on tõsi, et osa kaebuses esitatud impordistatistikast põhineb Eurostati teatatud andmetel, märkis komisjon, et kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon sisaldab jaotises „Turuandmed koos parandustega lüsiinisisalduse kohta“ muundamise määrasid, mida kasutati vedela lüsiini ümberarvestamisel lüsiinvesinikkloriidiks ja lüsiinsulfaadi ümberarvestamisel lüsiinvesinikkloriidiks. Selleks et saada CN-koodi 2922 41 00 alla kuuluva impordi väärtus, väljendatuna lüsiinvesinikkloriidi ekvivalendina, kohaldas liidu tootmisharu eespool nimetatud muundamise määrasid. Seetõttu leidis komisjon, et kuna liidu tootmisharu tegi avalikult kättesaadavaks Eurostati impordiandmed, teisendustegurid vedela lüsiini ja lüsiinsulfaadi teisendamiseks vesinikkloriidi ekvivalendiks ning konverteeritud impordihinnad (kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni punkt 265), oli kõigil huvitatud isikutel juurdepääs lõplikele parandatud impordiandmetele. Seega muutusid väited tühiseks.

(9)

Pärast algatamist esitas ka Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals and Chemical Importers and Exporters, edaspidi „CCCMC“) kaebuse ja uurimise algatamise kohta märkusi.

(10)

CCCMC väitis, et uurimise algatamiseks puudusid piisavad ja objektiivsed tõendid kahju kohta, nagu on nõutud WTO dumpinguvastase lepingu punktis 5.3 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2, ning komisjon ei vaadanud kaebuses esitatud teavet nõuetekohaselt läbi, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 5 lõikes 3.

(11)

Eelkõige väitis CCCMC, et liidu tootmisharu hinnang lüsiinsulfaadi koguste muutumise kohta põhineb üksnes eeldustel ning et väide Hiina madalate hindade kohta põhineb andmetel, mis ei ole objektiivsed ega õiged. Väide põhineb sellel, et liidu tootmisharu kasutas Eurostati impordiandmeid, mis ei ole oma olemuselt piisavalt üksikasjalikud mahtude hindamiseks, ning kohaldas seejärel eri mahtude oletatavaid suhtarve.

(12)

Kõigepealt märkis komisjon, et ta uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, st uurimise algatamiseks oli piisavalt tõendeid.

(13)

Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama liidu tootmisharule hõlpsasti kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele (piisavad tõendid) esitatavad õiguslikud nõuded erinevad sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlaksmääramiseks. Seega võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgset või lõplikku kindlakstegemist, olla siiski uurimise algatamiseks piisavad. Sellega seoses ei põhjendanud CCCMC, miks ei olnud kaebuse esitaja poolt Eurostati impordiandmetele kohaldatud suhtarv piisav. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(14)

CCCMC väitis ka, et komisjon ei ole uurinud ega võtnud arvesse liidu tootmisharu avalikult teadaolevaid probleeme peamiste toorainete ja energiakoguste hankimisel konkurentsivõimeliste hindadega ega ka teadusuuringute tulemusi, mis tõenäoliselt mõjutavad tarbijate valikuid ja muudavad ELis tarbimisharjumusi.

(15)

Selle kohta märkis komisjon, et CCCMC väide läheb alusmääruse artikli 5 lõike 3 nõuetest kaugemale, kuna uurimise algatamise etapis on komisjoni ülesanne kontrollida liidu tootmisharu esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust, et teha kindlaks, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. CCCME ei selgitanud, kuidas väidetavad probleemid ja teaduslikud järeldused seavad selle järelduse kahtluse alla. Seetõttu lükati CCCME väide tagasi.

(16)

Lisaks väitis CCCMC, et tema kaitseõigusi on tõsiselt rikutud, sest i) kaebuse avalikus versioonis käsitleti Eurostati teatatud impordimahte, ilma et oleks avalikustatud muundamise määra kohaldamisega parandatud andmed, ii) kahjutegurid ei võimalda konfidentsiaalselt esitatud andmeid objektiivselt mõista, iii) ekspordihindu käsitlevates lisades ei olnud võimalik parandatud summasid kokkuvõtlikult esitada ja iv) enamikku kaebuse aluseks olevaid teabeallikaid ei avalikustatud.

(17)

Eespool esitatud väidete kohta märkis komisjon, et kuna liidu tootmisharu koosneb ühest tootjast, on põhjendatud, et kahjutegurid olid kaebuses esitatud vahemikena ja indekseeritud kujul, et säilitada asjaomaste andmete konfidentsiaalsus. Eurostati parandatud impordimahud, indeksid ja vahemikud võimaldasid mõista taotluse esitaja konfidentsiaalselt esitatud erinevate kahjunäitajate suundumusi ja taset. Seoses andmete konverteerimise allikate avalikustamata jätmisega esitas liidu tootmisharu parandatud andmed ja selgitas kasutatud teabeallikaid, (5) mis muutis väite selle osa tühiseks. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükati CCCMC väide tagasi.

(18)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(19)

Selleks et otsustada, kas valikuuring oleks vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(20)

Nõutud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(21)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina RV eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(22)

Nõutud teabe esitasid kuus asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kaks eksportivat tootjat, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(23)

Eksportiv tootja CJ (Liaocheng) Biotech Co., Ltd. (edaspidi „CJ“) väitis, et kahest kontsernist koosnev valim kaldus kõrvale komisjoni väljakujunenud tavast valida kolm eksportivat tootjat ning et tema kaasamine valimisse tooks kasu, kuna esialgses valimis ei ole välisomandis olevaid tootjaid, ning et kolmanda kontserni lisamine valimisse väldib tarbetuid probleeme, kui üks valimisse kaasatud tootjatest ei tee hilisemas etapis koostööd. Komisjon märgib, et algselt 4. juunil 2024 koostatud valim hõlmas olulist osa Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote impordist liitu, mis oli esialgse hinnangu kohaselt [67–77] %. Lisaks leidis komisjon, et sellist valimit on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Komisjon märkis, et vähem kui kolmest tootjast koosnev valim ei ole erandlik ja et ta ei saa ette näha võimalikku koostööst loobumist. Lõpuks tuletas komisjon meelde, et välisomandis olevate äriühingute esindatus valimis ei ole alusmääruse artikli 17 lõikes 1 loetletud kriteerium. Sellest tulenevalt lükkas komisjon CJ esitatud väite tagasi ja kinnitas 4. juunil 2024 moodustatud valimi.

(24)

Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei taotlenud algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset hindamist.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjale, valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatele tootjatele ning endast teada andnud importijatele. Samuti esitas komisjon küsimustiku kasutajale, kes andis endast komisjonile teada. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt.

(26)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(27)

Vastused küsimustikule saadi ainsalt liidu tootjalt, kahelt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt, kolmelt importijalt ja ühelt kasutajalt. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule.

(28)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(29)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(30)

Uuritav toode on lüsiin, selle estrid ja nende soolad ning söödalisandid, mis sisaldavad kuivaines 68–80 % L-lüsiinsulfaati ning kuni 32 % muid koostisaineid, nagu süsivesikud ja muud aminohapped (edaspidi „uuritav toode“).

(31)

L-lüsiinvesinikkloriidi CASi (Chemical Abstracts Service) registrinumber on 657-27-2, lüsiini vesilahuse registrinumber on 56-87-1 ning lüsiinsulfaadi registrinumbrid on 60343-69-3 ja 94195-18-3.

(32)

Lüsiin on asendamatu aminohape, mis on inimeste ja loomade tervist arvestades vajalik aine valkude tootmiseks. Lüsiini toodetakse biokääritamise teel, nimelt süsivesikute muundamisega aminohapeteks bakteritüvede koosmõju abil. Lüsiini kasutatakse mitmes valdkonnas, näiteks söödaturul, farmaatsiatoodetes ja toidus (toidulisandina).

(33)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 2309 90 31 ja ex 2309 90 96 (lüsiinsulfaat) ja CN-koodi 2922 41 00 (lüsiinvesinikkloriid ja lüsiini vesilahus) alla (TARICi koodid: 2309 90 31 41, 2309 90 31 49, 2309 90 96 41 ja 2309 90 96 49) (edaspidi „asjaomane toode“).

(34)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusalad:

(35)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(36)

CCCMC väitis, et uurimine peaks piirduma lüsiinvesinikkloriidiga ja mitte hõlmama lüsiinsulfaati, kuna viimast ei tooda liidu tootmisharu. CCCMC väitis, et lüsiinsulfaat ja lüsiinvesinikkloriid on erinevad tooted, millel on oma eriomadused ja kasutusviis.

(37)

Sellega seoses märkis komisjon kõigepealt, et kõik kolm lüsiinivormi (vesinikkloriid, vedelik ja sulfaat) pidid olema hõlmatud põhjendustes 30–32 esitatud tootekirjeldusega. Seejärel märkis komisjon, et uurimine on näidanud, et lüsiinvesinikkloriidil ja lüsiinsulfaadil on sarnased olulised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused. Kolme lüsiinivormi (vesinikkloriid, vedelik ja sulfaat) tootmisprotsess on väga sarnane. Peamine erinevus tekib tootmisprotsessi lõpus sõltuvalt sellest, kas lüsiini lõplik vorm on pulber või vedelik. Lüsiini võib toitainena viia eri vormidesse ja need eri vormid konkureerivad üksteisega. Lisaks ei muuda uuritava toote erinevused, st lüsiini vorm ja lüsiini sisaldus tootes, selle põhimääratlust, omadusi ega seda, kuidas erinevad isikud sellest aru saavad. Lüsiini eri vormidel on sama ülesanne, st tagada loomadele ja inimestele kergesti seeditav lüsiin farmaatsiatoodetes, toidus (toidulisandina) või söödas. Lüsiini vorm ei ole oluline, sest kõik kolm vormi on omavahel asendatavad, sest tegemist on sama toitainega. Seda on kinnitanud ka ELi lüsiini importija ja kasutaja oma vastustes küsimustikule ja kirjalikes esildistes (6). Asjaolu, et liidu tootmisharu seda tooteliiki praegu ei tooda, ei ole oluline, arvestades otsest konkurentsi kolme peamise tooteliigi vahel, nagu on selgitatud eespool.

(38)

Seetõttu lükatakse see väide uurimise selles etapis tagasi.

(39)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(40)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet lüsiini tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kuus eksportivat tootjat.

(41)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsuselt küsimustiku vastuseid ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(42)

Pärast algatamist sai komisjon CCCMC-lt märkused artikli 2 lõike 6a kohaldatavuse kohta, mida on käsitletud punktis 3.2.10 allpool.

(43)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteate punktis 5.3.2, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(44)

28. juunil 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele toimikusse lisatud teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „esimene teade“).

(45)

Selles teates loetles komisjon kõik lüsiini tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks kolm võimalikku võrdlusriiki, nimelt Brasiilia, Colombia ja Tai. Kuna võimalikes võrdlusriikides puuduvad andmed lüsiini tootjate kohta, teatas komisjon, et ta võtab oma arvutustes aluseks andmed sidrunhappe tootmise kohta, mis on lüsiiniga samasse sektorisse kuuluv toode ja mille tootmisprotsess on sarnane. Komisjon sai esimese teate kohta märkusi kaebuse esitajalt, eksportivatelt tootjatelt Heilongjiang Eppen Biotech Co.,Ltd (edaspidi „Eppen“) ja Meihua Holdings Group Co. Ltd-lt (edaspidi „Meihua“) ning kasutajatelt Barentz Iberia S.L.U ja Agri Nutrition B.V. Märkusi käsitletakse asjakohastes punktides allpool.

(46)

31. oktoobril 2024 käsitles komisjon huvitatud isikutelt esimese teate kohta saadud märkusi toimikusse lisatud teises teates (edaspidi „teine teade“) ja teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida tal oli kavas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, kusjuures võrdlusriigiks oli Colombia. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Sucroal S.A. (edaspidi „Sucroal“) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(47)

Komisjon sai teise teate kohta kaebuse esitajalt ning eksportivatelt tootjatelt Eppen ja Meihua märkusi, milles viidati allikatele, mida kasutati moonutamata kulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis. Neid on käsitletud allpool punkti 3.4 vastavate pealkirjade all. Lisaks kordas Eppen oma seisukohta, mida ta väljendas esimese teate kohta esitatud märkustes, et olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses ei esine ning seetõttu tuleks uurimises kasutada omamaiseid kulusid ja hindu. Neid märkusi käsitletakse allpool punktis 3.2.

(48)

Pärast saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Colombia on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.3.

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „[n]ormaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(50)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(51)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ja võttes arvesse Hiina valitsuse poolse koostöö puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(53)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte.

(54)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(55)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt.“.

(56)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“) (7) teabega riigi jõulise sekkumise kohta majandusse mitmel tasandil, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati algatamise etapis uurimistoimikule.

(57)

Liidu tootmisharu väitis, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, ning et seetõttu ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(58)

Selle seisukoha toetamiseks viitas liidu tootmisharu aruandes (8) esitatud tõenditele, komisjoni mitme hiljutise uurimise tulemustele, nimelt naatriumglükonaadi, (9) teatavate polüvinüülalkoholide, (10) sulfaniilhappe, (11) sidrunhappe (12) ja naatriumglutamaadi (13) kohta tehtud järeldustele ning USA kaubandusameti järeldustele sidrunhappe ja naatriumglükonaadi kohta. Samuti viitas ta USA järeldustele hindade ja kulude kohta Hiinas, rõhutades selliseid tegureid nagu sotsialistliku turumajanduse doktriin, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“ või „partei“) juhtiv roll ja Hiina riigi sekkuv majanduspoliitika.

(59)

Viidates sellele, et eespool nimetatud komisjoni uurimistes märgitud tootjad on samad kui lüsiinisektori tootjad, tuletas liidu tootmisharu meelde järgmisi asjaolusid, mis viitavad oluliste moonutuste esinemisele.

(60)

Esiteks tegutsevad keemiasektoris, sealhulgas lüsiinisektoris, olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(61)

Teiseks, tänu riigi osalusele lüsiini tootvates ettevõtetes saavad ametiasutused ka hindu ja/või kulusid mõjutada.

(62)

Kolmandaks teostab Hiina RV valitsus riiklikku poliitikat või rakendab meetmeid, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil.

(63)

Neljandaks, nagu teistes Hiina majandussektorites, esineb ka keemiasektoris moonutusi, mis tulenevad pankroti-, ettevõtlus- ja omandiseaduste diskrimineerivast kohaldamisest või ebapiisavast jõustamisest.

(64)

Viiendaks esineb keemiasektoris ka palgakulude moonutusi.

(65)

Kuuendaks saavad lüsiinitootjad rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(66)

Liidu tootmisharu väitis veel, et eespool nimetatud moonutused on süsteemsed. Riigi sekkumine toimub kogu riigis ja kõigis majandussektorites, muu hulgas seoses kapitali, maa, tööjõu, energia ja tooraine eraldamisega. Naatriumglükonaati käsitlev uurimine on näidanud, et kui tootjad ostavad sisendeid või sõlmivad lepinguid sisendite ostmiseks, mõjutavad makstud ja kuludena kajastatud hindu eespool kirjeldatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused, laenavad raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ja nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(67)

Kokkuvõttes väitis liidu tootmisharu, et lüsiinisektoris esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt olulisi moonutusi.

(68)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus kättesaadavate tõendite alusel. Toimikus olevad tõendid hõlmasid aruandes ja selle ajakohastatud versioonis (edaspidi „ajakohastatud aruanne“) (26) sisalduvaid tõendeid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel.

(69)

Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas.

(70)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (27).

(71)

Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (28). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides.

(72)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (29).

(73)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud.

(74)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses.

(75)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (30). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi.

(76)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku juhtimist niivõrd, kuivõrd see ei häiri vabaturujõudude toimimist.

(77)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (31). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(78)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kõigi sellega seotud kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel.

(79)

Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(80)

Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(81)

Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (32).

(82)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigile kuuluvad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (33).

(83)

Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (34).

(84)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (35).

(85)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (36).

(86)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust valitsuse sekkumist. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (37).

(87)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omandis ning tegutsevad riigi suunamisel ja selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve all.

(88)

Asjaomase toote sektoris tegutsevad peamiselt eraettevõtjad, näiteks Meihua Group, (38) Yufeng Industrial Group, (39) Fufeng Group, (40) Heilongjiang Wanli Lida Group (41).

(89)

Hiina KP sekkumine tegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes, (42) kusjuures Hiina KP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides. Hiina KP struktuuride kaudu teostatav riigi mõju äriühingutes viib tegelikult selleni, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, eriti arvestades seda, kui tugevalt on riigi- ja parteistruktuurid Hiinas omavahel läbi põimunud.

(90)

Lisaks sellele kohaldatakse lüsiinisektori suhtes mitut valitsuse poliitikakava, näiteks rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi välja kuulutatud 2022. aasta põhipoliitikat: „[p]õllumajandustööstuse integreeritud arendamine. Mitmesuguste riiklike nüüdisaegsete põllumajanduslike tööstusparkide, soodsate ja iseloomulike tööstusklastrite ning tugevate põllumajanduslike tööstusomavalitsuste rajamise ja ehitamise koordineerimine. Keskendumine riikliku toiduga kindlustatuse tagamisele ja oluliste põllumajandustoodete tõhusale tarnimisele, kontsentreerudes riisile, nisule, maisile, […] nüüdisaegse maapiirkondade tööstussüsteemi rajamine, mis põhineb tugevatel tööstuslinnadel, mootorina toimivatel tööstusparkidel ja selgrooks olevatel tööstusklastritel, provintside, maakondade ja linnade plaanidel ning punktide, suundade ja piirkondade kooskõlastatud edendamisel, et parandada tööstuse arengu kvaliteeti ja tõhusust tervikuna“ (43). Samuti on põllumajanduse ja maapiirkondade moderniseerimise edendamise 14. viisaastakukavas seatud järgmised eesmärgid: „[r]iikliku toidutööstuse vööndi ehitus. Tuginedes riisi, nisu, maisi, sojaubade jne tootmisele ja pakkumisele, suutlikkuse suurendamise korralduse koordineerimine tootmise, töötlemise, ladustamise ja ringluse valdkonnas ning toiduohutuse tööstusvööndite ehitamine […]“ (44). Lisaks nõutakse biomajanduse arendamise 14. viisaastakukavas ka „ensüümpreparaatide, mikroobipreparaatide, kääritatud sööda, sööda aminohapete ja muude bioloogiliste söötade väljatöötamist [...]“ (45).

(91)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (46).

(92)

Näiteks on Hiina biotehnoloogilise kääritamistööstuse ühingu (China Biotech Fermentation Industry Association, edaspidi „CBFIA“) põhikirja artiklis 3 märgitud, et organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (47). CBFIA (48) partei haru nõuab, et ühing „uuriks ja rakendaks konkreetseid meetmeid, et edendada partei terviklikku ja ranget juhtpositsiooni ning tugevdada parteitööd [...], ning tunnistaks täielikult, et partei tervikliku ja range juhtimise põhjalik edendamine riiklike tööstusliitude ja kaubanduskodade üle on poliitiline nõue, mis suunab tööstusliitude ja kaubanduskodade jõupingutusi partei juhtpositsiooni järgimisel ja tugevdamisel“ (49).

(93)

Meihua Group ja Fufeng Group kuuluvad CBFIA liikmete hulka, olles mõlemad tegevad ühingu juhatuse aseesimeestena (50).

(94)

Mis puudutab CSIAd, siis selle ühingu eesmärk on „tutvustada ja rakendada riiklikku tööstuspoliitikat, teenida tööstust kogu südamest ja edendada tööstuslikku tootmist“ (51). CSIA põhikirja artiklis 3 on sätestatud, et ühing „asutab Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, teostab parteilist tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ ning „tegutseb registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning tootmisharu juhtimise eest vastutavate asjakohaste haldusasutuste ärisuuniste, järelevalve ja juhtimise all“ (52).

(95)

Meihua Group kuulub CSIA täitevnõukogu aseesimeeste hulka (53).

(96)

Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi asjaomase toote sektori eraomandis olevad tootjad. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(97)

Hiina valitsusel on võimalus riigi esindatuse tõttu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed on tõepoolest oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada.

(98)

Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (54)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(99)

Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (55) sh avaldanud eraomanduses olevatele ettevõtetele survet, et nad seaksid esikohale „patriotismi“ ja järgiksid parteidistsipliini (56).

(100)

Teadete kohaselt olid juba 2018. aastal parteirakukesed olemas 73 %-l ligi 2,57 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomastes äriühingutes (57). Sama toimub Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(101)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (58) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(102)

Suuniste punktis II.4 on öeldud, et „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (59).

(103)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et lüsiinisektoris juhtival kohal olevad töötajad on ka Hiina KP liikmed / täidavad parteiülesandeid. Näiteks Meihua Groupi aseesimees on kontserni partei haru peasekretär (60).

(104)

Lisaks on Yufeng Industrial Groupi esimees parteikomitee sekretär ja Hebei provintsi rahvakongressi esindaja (61).

(105)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (62). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes lüsiini- ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(106)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil.

(107)

Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (63).

(108)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(109)

Rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi eespool nimetatud 2022. aasta põhipoliitika (vt põhjendus 90) sisaldab ka järgmisi sätteid, mis mõjutavad sektori toimimist: „[r]iik jätkab selliste poliitikameetmete rakendamist nagu maisi- ja sojatootjate toetused, riisitoetused ja stiimulid peamistele teravilja tootvatele maakondadele, et kindlustada pakkumise poole struktuurireformi tulemuslikkus põllumajanduses ja tagada riiklik toiduga kindlustatus“ või „[p]reemiad peamistele seemnetootmise maakondadele. Laiendada toetuse ulatust peamistele riisi-, nisu-, maisi- […] seemneid tootvatele maakondadele ning edendada seemnetööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (64).

(110)

Põllumajandust ja maapiirkondade moderniseerimist edendava 14. viisaastakukava (65) eesmärk on „[p]arandada teraviljatootmise toetamise poliitikat. Stabiliseerida toetused teraviljakasvatajatele ning parandada riisi ja nisu minimaalsete ostuhindade poliitikat ning maisi- ja soojatootjate subsideerimispoliitikat. Täiustada hüvitamismehhanismi vastavalt olulisimate teraviljatootmispiirkondade huvidele ja parandada peamiste teravilja tootvate maakondade toetamise süsteemi“ (66). 14. viisaastakukavas, mis käsitleb taimekasvatussektori arendamist riiklikul tasandil, (67) on märgitud: „14. viisaastakukava perioodil uuritakse laienemispotentsiaali, suurendatakse tootmisvõimsust, optimeeritakse struktuuri, edendatakse mitmekülgset arengut ja parandatakse tarnete tagamise võimekust“ (68).

(111)

CSIA 14. viisaastakukava (69) näitab veelgi kehtivat valitsuse poliitikat selles sektoris, selgitades, et „[a]lates 2016. aastast on riik kohandanud kolme kirdeosas asuva provintsi ja Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna maisi ajutise ladustamise poliitikat uuele mehhanismile „turupõhine ost“ pluss „toetus“, mis on järsult langetanud maisi hindu ja vähendanud oluliselt maisitärklise tootmiskulusid; maisi ülejäägi kasutamiseks on Heilongjiang, Jilin, Liaoning, Sise-Mongoolia ja muud kohad andnud erinevas ulatuses toetusi maisi süvatöötlemisettevõtetele, mis on jätkanud maisi süvatöötlemise ja maisitärklise tootmise tootmisvõimsuse suurendamist“ (70).

(112)

14. viisaastakukava biomajanduse arendamise kohta käsitleb otseselt asjaomase toote sektorit, seades eesmärgiks „[t]ugevdada ettevõtete peamist positsiooni innovatsiooni valdkonnas. Toetada biovaldkonna juhtivate ettevõtete juhtivat ja toetavat rolli, suunata suurettevõtteid avama ressursse, nagu tehnoloogiline innovatsioon, tarneahel ja finantsteenused, tööstusahela eelnevale ja järgnevale tasandile ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete integratsiooni ja innovatsiooni. Keskendudes suuremahulistele ja laia mõjuga võtmevaldkondadele, nagu biomeditsiin, -põllumajandus ja -tööstus, julgustatakse bioinnovatiivseid ettevõtteid tugevdama oma tegevust alavaldkondades, edendama oma arengueeliseid ja kasvama ülemaailmse konkurentsivõimega individuaalseteks tipptasemel ettevõteteks“ (71). Täpsemalt nõutakse kavas asjaomastelt ettevõtetelt ka „ensüümpreparaatide, mikroobipreparaatide, kääritatud sööda, sööda aminohapete ja muude bioloogiliste söötade väljatöötamist [...]“.

(113)

Provintsi tasandil on Hebei provintsi 14. viisaastakukavas strateegiliste ja esilekerkivate tööstusharude kohta (72) sätestatud, et valitsusasutused kujundavad sektori tööstuslikku ülesehitust järgmiselt: „Arendada jõuliselt biokääritamise, biopõhiste toodete ja iseloomulike bioloogiliste toodete tootmisharusid ning edendada biotehnoloogia integreeritud rakendamist meditsiini, keemiatööstuse, materjalide, toidu süvatöötlemise ja uue energia valdkonnas. Konsolideerida ja parandada aminohapete, tärklisesuhkrute, ensüümpreparaatide, vitamiinide ja muude toodete eeliseid ning arendada uusi bioloogilisi materjale, näiteks biopõhiseid kiude ja biopõhiseid kemikaale“ (73).

(114)

Lisaks sellele võttis Shandongi provints 2024. aastal vastu peamise poliitika maisitööstuse edendamiseks, ajakohastamiseks ja arendamiseks, (74) pakkudes olulist maksutoetust teadus- ja arendustegevuseks.

(115)

Samuti avalikustas Jilin konkreetse sooduspoliitika, millega soositi asjaomase toote tootmisharu. Vastavalt oma veebisaidil avaldatud aruandele „[...] sõnastab ja kohandab Jilini provintsi maksuasutus poliitiliste soodustuste ning kiiret reageerimist vajavate teemade loetelu. Ettevõtetel on vajadused, maksustamine vastab nendele. Tööstuse ajakohastamiseks on piisavalt poliitikavahendeid“ (75) . Seda kinnitab Meihua Groupi esindaja väitega, et „[ä]riühing alustas 2017. aastal Jilin Baichengi tööstuspargis esimese Baichengi äriühinguna tegevust kokku 10 miljardi jüaani suuruse investeeringuga. Pärast aastatepikkust järkjärgulist arengut ja kasvu ning maksusoodustuste poliitika tugeval toel on toodete konkurentsivõime turul paranenud. Ainuüksi 2023. aasta esimesel poolel vähendati meie ettevõtte ekspordimakse 139 miljoni jüaani võrra, mis on vabastanud meid muredest toodete tootmise pärast ning võimaldab meil rahulikumalt reageerida riskidele ja väljakutsetele rahvusvahelistel turgudel ning eksporditegevust laiendada (76).“ Meihua grupi esimees tõdes samuti, et Jilin Meihua on saanud märkimisväärset toetust ja abi provintsi ja omavalitsuse kõigi valitsustasandite juhtidelt, mis on võimaldanud Meihual kiiresti areneda (77). See näitab, et soodustused ei piirdunud üksnes maksupoliitikaga.

(116)

Sarnased toetusmeetmed on kättesaadavad ka Heilongjiangis, nagu on osutatud Suihua omavalitsuse tööstussüsteemi arengukavas aastateks 2023–2026, (78) mille kohaselt on olulise ettevõttena loetletud lüsiinitootja Heilongjiang Chengfu Food Group, kelle toodang moodustab 7,39 % omamaisest lüsiini tootmisvõimsusest (79).

(117)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelneva etapi sisendite arendamise ja toimimise aspekte.

(118)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(119)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(120)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (80).

(121)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (81). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (82). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel tihti konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (83).

(122)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse valikulisest kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka keemiasektoris ja seega lüsiinisektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(123)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(124)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa Hiinas täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut ILO põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (84).

(125)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (85). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(126)

Selle tulemusel satuvad töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, tavaliselt ebasoodsasse tööolukorda, ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (86). Need asjaolud põhjustavad palgakulu moonutusi Hiinas.

(127)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et lüsiinisektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi).

(128)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(129)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (87) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigile kuuluvatele ettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riiklike finantsasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse Hiina KP) (88) ning viivad järjekindlalt ellu Hiina RV valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat.

(130)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (89). Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(131)

Näiteks selgitas Hiina valitsus, et isegi eraomandis olevate äripankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud küsimustes (90). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas üksused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (91).

(132)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (92). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (93). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(133)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(134)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (94). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (95). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(135)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(136)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(137)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(138)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(139)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on üksikasjalikult kirjeldatud eespool põhjendustes 87–137. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et lüsiinitootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(140)

Seega ei sobi kasutada mitte ainult asjaomase toote omamaist müügihinda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutatud on ka kõigi sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud, mille hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(141)

Õigupoolest toimub kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainega seoses kirjeldatud valitsuse sekkumine kogu Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(142)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(143)

Pärast uurimise algatamist esitasid CCCMC, Eppen ja Barentz märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. CCCMC väitis, et i) alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO õigusega ja ii) väide Hiina lüsiinisektorit mõjutavate oluliste moonutuste kohta ei põhine kindlatel tõenditel. Samuti leidis Eppen, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO eeskirjadega, märkides lisaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kasutamine ei saa olla algusest peale iseenesestmõistetav. Barentz leidis omalt poolt, et käesoleval juhul on dumpingu võimaliku esinemise kindlakstegemiseks asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu, kuna oluliste moonutuste esinemist ei ole tõendatud.

(144)

Oma esimese argumendi toetuseks väitis CCCMC, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a ette nähtud normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodika ei ole kooskõlas WTO lepingute ja kohtupraktikaga. CCCMC väitis, et alates 12. detsembrist 2016 pidi EL Hiina eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks järgima dumpinguvastase lepingu standardmeetodeid, mille alusel kasutatakse Hiina eksportivate tootjate tegelikke hindu ja kulusid. Viidates dumpinguvastase lepingu artiklile 2.1 või 2.2, samuti vaekogu aruandele kohtuasjas DS538 (vaidlus „Pakistan – BOPP kiled (AÜE)“) ja apellatsioonikogu aruandele kohtuasjas DS437 (vaidlus „EL – biodiisel (Argentina)“), asus CCCMC seisukohale, et kuigi erandjuhtudel võib normaalväärtuse arvutada, tuleb tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed alati saada eksportiva riigi allikatest. Miski dumpinguvastases lepingus ei võimalda CCCMC sõnul uurimisasutusel jätta arvesse võtmata eksportiva tootja (või eksportivas riigis kehtivaid) kulusid ja hindu ning asendada need väidetavasti moonutamata hindade või võrdlusalustega teises riigis põhjusel, et eksportivas riigis esinevad eeldatavasti olulised moonutused, arvestades et oluliste moonutuste mõistet dumpinguvastases lepingus isegi ei esine.

(145)

Oma teises väites ei nõustunud CCCMC algatamisteates esitatud komisjoni järeldusega, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine ei ole asjakohane selliseid hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ning et seega on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine põhjendatud. Selle seisukoha toetuseks loetles CCCMC mitu elementi ja väitis, et: i) liidu tootmisharu tugines suurel määral 2017. aasta aruandele, mis on CCCMC arvates aegunud; ii) liidu tootmisharu tugines komisjoni varasematele uurimistele, mis ei olnud ajaliselt seotud, puudutasid väga erinevaid tooteid ja sektoreid ning põhinesid kindlate tõendite asemel pigem kättesaadavatel faktidel; CCCMC viitas sellega seoses apellatsioonikogu aruandele kohtuasjas DS379 (vaidlus „USA – dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks (Hiina)“); iii) liidu tootmisharu esitas tõendeid valitsuse olulise sekkumise kohta, mis põhineb peamiselt riigi omandil, mis on CCCMC arvates kriteerium, mis ei ole piisav tõend valitsuse „sisulise kontrolli“, „volitamise“ või „suunamise“ kohta; iv) liidu tootmisharu tugines äärmiselt üldistele mittesiduvatele poliitikadokumentidele, nagu 14. viisaastakukava; v) liidu tootmisharu tugines muudele dokumentidele, mis olid liiga laiaulatuslikud ja üldised, et neid saaks pidada tõenditeks; vi) 13 % käibemaksu kohaldamata jätmine ekspordi suhtes ei ole subsiidium ega valitsuse sekkumine turul. Selle eesmärk on üksnes vältida topeltmaksustamist; vii) lüsiinitootjate tootmiskoha valikud tulenevad pigem praktilistest aspektidest kui poliitilistest teguritest või Hiina valitsuse survest; viii) isegi kui eeldada valitsuse sekkumist, ei esitanud liidu tootmisharu tõendeid selle kohta, et selline sekkumine on oluliste moonutuste põhjus.

(146)

CCCMC väidetega ei olnud võimalik nõustuda. Mis puudutab vastavust WTO lepingutele ja kohtupraktikale, siis leidis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a säte on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja CCCMC viidatud kohtupraktikaga. Eksportiva riigi kulud ja hinnad ei ole oluliste moonutuste olemasolu tõttu normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane). Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud juhtumis DS473, (96) lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon märkis sellega seoses, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Alusmääruse sama sätte kohaselt võib kasutada ka ekspordiriigi omamaiseid kulusid, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Selles kontekstis oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed kulud ei ole moonutatud. Samas ei esitatud kindlaid tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegurid ei ole moonutatud. See, kas Hiina äriühingute raamatupidamisarvestust peeti kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või kas see arvestus kajastas asjakohaselt uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid Hiinas, ei saa seega mõjutada järeldust alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamise kohta.

(147)

Mis puudutab väiteid kaebuses esitatud tõendite piisavuse kohta, siis tuletas komisjon meelde, et nagu Üldkohus kinnitas kohtuotsuses Viraj Profiles, on uurimise algatamisel tõendite piisavuse kriteeriumi täitmiseks vajalik tõendite kvantiteet ja kvaliteet erinev sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgsel või lõplikul kindlakstegemisel (97). Kaebus vastas standarditele, mis on sätestatud alusmääruse artikli 5 lõikes 9 koostoimes artikli 2 lõike 6a punktiga d. Nagu on öeldud algatamisteates, leidis komisjon esialgses etapis, et alusmääruse artikli 5 lõike 9 kohaselt oli piisavalt tõendeid, mis osutasid sellele, et hindu ja kulusid mõjutavate oluliste moonutuste tõttu ei oleks kohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, ning seega oli uurimise algatamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt põhjendatud. Seega jätkas komisjon selliste moonutuste tõendamisega, nagu on kirjeldatud punktides 3.2.2–3.2.9. Seda tehes täiendas komisjon liidu tootmisharu esitatud tõendeid ja väiteid oma uurimistega ning tõendas lõpuks kõigi kättesaadavate tõendite põhjal oluliste moonutuste esinemist, mis õigustavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamist normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(148)

Eppen märkis, et dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 ei ole viidatud mõistele „olulised moonutused“, kuna see ei kuulu ühtegi selles sättes ette nähtud alternatiivsete arvutusmeetodite kategooriasse. Lisaks väitis Eppen, et sobiva võrdlusriigi andmete või rahvusvaheliste hindade kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks ei ole tema arvates kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2, mille kohaselt on lubatud normaalväärtuse arvutamisel kasutada üksnes tootmiskulusid päritoluriigis, millele on lisatud mõistlik haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summa. Eppen viitas sellega seoses ka dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 nõuetele, mille kohaselt arvutatakse kulud harilikult uurimisaluse eksportija või tootja arvestusdokumentide põhjal, tingimusel et need on kooskõlas eksportiva riigi kehtivate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega ning kajastavad põhjendatult kõnealuse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid. Lisaks asus Eppen seisukohale, et WTO kohtupraktika, nimelt vaidlus „EL – biodiisel (Argentina)“ (DS437) ja vaidlus „EL – kulude kohandamise metoodika II (Venemaa)“ (DS494) toetavad tema väidet alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobimatuse kohta WTO nõuetega.

(149)

Komisjon ei saanud Eppeni väitega nõustuda põhjustel, mis on esitatud eespool põhjenduses 146. Lisaks leiti vaekogu aruandes seoses vaidlusega DS494 konkreetselt, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted jäävad vaidluse piiridest välja. Samuti juhtis komisjon tähelepanu sellele, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud, ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsusega heaks kiitnud.

(150)

Barentz tõi välja, et liidu tootmisharu väited Hiina lüsiinituru moonutuste kohta on esitatud üldistusena, tuginedes varasematele ELi aruannetele või otsustele moonutuste kohta muudes sektorites. Alusmääruse artikli 2 lõigete 6a ja 6b kohaldamiseks on siiski vaja tõendada, et Hiina omamaised hinnad ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, vaid et neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine konkreetselt lüsiini puhul. See ei ole piisav väitmaks, et Hiina valitsus sekkub üldiselt majandusse. Vastupidiselt sellele on vaja tõendada, kuidas Hiina konkreetselt lüsiiniturgu toetab ning milline on valitsuse tegevuse ja lüsiinihindade vaheline seos. Sellest tulenevalt pooldas Barentz Hiina omamaiste hindade kasutamist, et teha kindlaks, kas dumping esineb või mitte.

(151)

Barentzi väide tuli eespool põhjenduses 147 juba esitatud põhjustel tagasi lükata. Komisjon märkis eelkõige, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist õigustavad otsused ei ole tehtud liidu tootmisharu väidet silmas pidades, vaid komisjoni enda uurimise põhjal, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud punktides 3.2.2–3.2.9.

(152)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(153)

Nagu on selgitatud põhjendustes 44–46, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: esimese teate tootmistegurite kohta 28. juunil 2024 ja teise teate tootmistegurite kohta 31. oktoobril 2024. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Colombiat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(154)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riik, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel ainult Brasiilia, st Maailmapank on selle riigi liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(155)

Märkused saadi Eppenilt ja liidu importijalt/kasutajalt Barentz-Agri Nutrition NV, kes tegi ettepaneku kasutada Indoneesiat võrdlusriigina, kuna ta toodab ja ekspordib liitu lüsiini. Komisjon märgib, et Indoneesia sai üle keskmise sissetulekuga riigi staatuse alles 2023. aasta juulis ja seetõttu ei olnud tema majandusareng kogu uurimisperioodil Hiina RVga samal tasemel ning seega ei ole riik sobiv. Seepärast lükati see ettepanek tagasi.

(156)

Brasiilia puhul analüüsis komisjon peamiste tootmistegurite importi Brasiiliasse. Impordiandmete analüüs näitas, et Hiina RVst pärit import ei mõjutanud peamiste tootmistegurite importi Brasiiliasse.

(157)

Meihua märkis, et Brasiilia ei ole sobiv võrdlusriik ja tõi välja, et Brasiilia impordihinnad erinevad rahvusvahelistest hindadest. Eppen ja liidu tootmisharu toetasid samuti seisukohta, et Brasiilia maisi impordihinnad ei sobi võrdlusaluseks.

(158)

Esimeses teates märkis komisjon, et selles riigis, mille puhul tehti kindlaks, et tegemist on Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigiga ja seal toodetakse lüsiini, nimelt Brasiilias, on avalike andmete kättesaadavust vaja veel kontrollida, eelkõige seoses uuritava toote tootjate avalike finantsandmetega.

(159)

Siiski ei leidnud komisjon Brasiilia lüsiinitootjaid puudutavaid hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid kahe äriühingu, nimelt Evonik Brazil ja CJ do Brazil kohta, mis olid esimeses teates määratletud lüsiinitootjatena. Liidu tootmisharu kindlaks tehtud kahe lüsiinitootja, nimelt, nimelt Birla Carboni (99) ja QGP Quimica (100) puhul, jätkas komisjon uurimist ja jõudis järeldusele, et need äriühingud ei tootnud uuritavat toodet ja et nende tootmisprotsessid ei olnud lüsiini tootmisprotsessiga sarnased.

(160)

Komisjon leidis finantsteavet kääritamisega tegeleva Brasiilia äriühingu Union Agro S.A kohta. See äriühing toodab väetisi, mis sisaldavad ka aminohappeid, valke ja ensüüme. Kuid viimane periood, mille kohta Union Agro S.A. andmed on kättesaadavad, on 2022. aasta.

(161)

Kuna Brasiilias uuritavat toodet tootva äriühingu puhul uurimisperioodi kohta hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed puudusid, järeldas komisjon, et Brasiiliat ei saa pidada käesoleva uurimise jaoks sobivaks võrdlusriigiks.

(162)

Kuna finantsandmed puudusid Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riikide kohta, kus toodetakse lüsiini, võttis komisjon arvesse uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva toote tootmist. Esimeses teates jõudis komisjon järeldusele, et sidrunhape on lüsiiniga samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluv asjakohane asendustoode, et määrata kindlaks lüsiini tootmisel kasutatavate samade tootmistegurite moonutamata väärtus Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis. Sidrunhape on toode, mis kuulub uuritava tootega samasse üld- ja alamkategooriasse (kemikaalid, eelkõige kääritamise teel saadud orgaanilised happed). Nii nagu lüsiin, on ka sidrunhape orgaaniline kemikaal, mida toodetakse põllumajanduslike süsivesikute kääritamise teel. Sidrunhappe ja lüsiini tootmiseks kasutatakse reguleeritud etappidega kääritamisprotsessi, millele järgneb kristalliseerumisetapp (101) ja kristallide kuivatamine. Nii lüsiini kui ka sidrunhapet võib müüa kas kuivainena või vesilahusena ning mõlemat toodet kasutatakse tavaliselt farmaatsia- ja toiduainetööstuses.

(163)

Komisjon leidis, et sidrunhape, mis on asendamatu nõrk orgaaniline hape, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsia- ja toiduainetööstuses, on sobiv sama alamkategooria toode, kuna sellel on samad põhilised sisendtoorained, ühised asjakohased kulumaterjalid ja väga sarnane tootmisprotsess. Seega järeldas komisjon, et sidrunhape on uuritava tootega samasse alamkategooriasse (kääritamise teel saadud orgaanilised happed) kuuluv sobiv toode. Seetõttu teatas komisjon, et kasutab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks sobiva võrdlusriigi tuvastamiseks lüsiiniga sarnase toote sidrunhappe tootmist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a leiti, et sidrunhappe tootjate finantsandmeid võib pidada tüüpiliseks ka asjaomast toodet eksportivate tootjate puhul.

(164)

Liidu importija Barentz ei olnud sidrunhappe kasutamisega rahul, kuna see on ette nähtud inimtoiduks, samas kui lüsiin on söödalisand. Ta tegi ettepaneku kasutada selle asemel naatriumglutamaati. Komisjon märgib, et nõutud iseloomulik omadus on tootmisprotsessi sarnasus ning et igal juhul kuuluvad toit ja sööt ELi impordi puhul samade õigusraamistike alla. Seepärast lükati see märkus tagasi.

(165)

Sidrunhappega seotud sissetuleku ja tootmise taseme analüüs näitas, et Brasiilia, Colombia ja Tai on võimalikud võrdlusriigid, millel on Hiina RVga sarnane arengutase ja kus toimub sidrunhappe tootmine.

(166)

Liidu tootmisharu ja Meihua nõustusid esialgu valima võrdlusriigiks Colombia, täheldades moonutuste ja Hiina RV impordist sõltuvuse puudumist.

(167)

Tai puhul teatas komisjon teises teates, et nagu märkis ka Meihua oma vastuses esimesele teatele, on maisi hind impordile kehtestatud impordikvootide tõttu moonutatud ning et äriühingu finantsandmeid üldjuhul ei auditeerita ja seetõttu peetakse nende kvaliteeti madalamaks. Seetõttu leidis komisjon, et Taid ei saa sobiva võrdlusriigina arvesse võtta.

(168)

Brasiilia puhul järeldas komisjon, et Hiina RVst pärit import ei mõjutanud peamiste tootmistegurite importi Brasiiliasse. Maisi kui kõige olulisema tootmisteguri import Brasiiliasse oli siiski piiratud, sest Brasiilia on maisi peamine eksportija. Teiseks oli impordihind 15 % madalam kui ekspordihind ja ligikaudu 30 % madalam kui kogu maailma impordi keskmine hind. Seepärast ei saanud Brasiiliasse suunatud impordi hindu pärast tollimaksu tasumist pidada maisi puhul sobivaks võrdlusaluseks ning kuna kõige olulisema tootmisteguri kohta puudub võrdlusalus, ei saanud Brasiiliat pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(169)

Lisaks näitas sama analüüs, et Colombiat saab kasutada sobiva võrdlusriigina, sest tal on Hiina RVga sarnane majandustase ning Hiina RVst või muudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (102) I lisas loetletud riikidest pärit import ei mõjutanud olulisel määral nende peamiste tootmistegurite importi. Komisjon teatas esimeses teates veel, et ta olid teinud kindlaks sidrunhappe tootja Sucroali, kelle finantsandmed olid uurimisperioodi kohta hõlpsasti kättesaadavad. Üks eksportiv tootja ja liidu tootmisharu olid Colombia kasutamisega nõus ning Sucroali kasutamise kohta vastuväiteid ei esitatud.

(170)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Colombiat ja äriühingut Sucroal S.A.

(171)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Colombia sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Sucroal sobivust võrdlusriigi tootjana.

(172)

Vastuses teisele teatele toetasid kaebuse esitaja ja Meihua Colombia ja Sucroali kasutamist. Eppen märkis, et esimese ja teise teate vahelisel ajal vaatas komisjon läbi Sucroali kohta esitatud finantsandmed ja palus läbivaatamise kohta selgitust. Äriühing nõudis ka üksikasjalikumaid andmeid tagamaks, et Sucroali muud tegevuskulud ei hõlma elemente, mis arvatakse tehasest hankimise tasandile taandamisel ekspordihinnast maha. Seoses Sucroali andmete ajakohasusega märkis komisjon, et finantsandmeid saab läbi vaadata, näiteks pärast auditit, ning et komisjon tugineb oma analüüsis kõige ajakohasematele ja täpsematele kättesaadavatele andmetele. Selle tagamiseks sai komisjon Sucroali finantsandmed Colombia ametiasutustelt. Need finantsandmed on kooskõlas teises teates esitatud andmetega, mistõttu leiab komisjon, et ta on esitanud kõige ajakohasemad ja täpsemad andmed ning seetõttu saab märkuse lugeda käsitletuks. Taotlust „muude tegevuskulude“ jaotuse kohta käsitletakse allpool põhjenduses 219.

(173)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Colombia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(174)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Colombia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(175)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(176)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta andmebaasi Global Trade Atlas (103) (edaspidi „GTA“), et teha kindlaks toorainete ja söega seotud moonutamata kulud. Komisjon teatas ka, et ta kasutab elektri-, gaasi- ja auruhindade kindlaksmääramiseks Colombia (104) hõlpsasti kättesaadavaid elektrihindu (kasutades kergesti kättesaadavaid andmeid, et arvutada USA valitsuse andmete (105) põhjal auru tootmiseks vajalik energia) ning tööjõukulude kindlaksmääramiseks ILO statistikat (106).

(177)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide kulude osakaalu tooraine kogukuludes ja kohaldab seda protsendimäära tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(178)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1.

Lüsiini tootmistegurid

(179)

Colombia peesodes (COP) esitatud hindade konverteerimiseks Hiina jüaaniks (CNY) kasutas komisjon Maailmapanga veebisaidil kättesaadavat COP/USD 2023. aasta vahetuskurssi ja Euroopa Keskpanga USD/CNY vahetuskurssi. Vahetuskurss oli 1 CNY = 0,001637 COP.

(180)

Kaebuse esitaja esitas märkusi tootmise tõhususe ja vajalike tootmistegurite koguste kohta. Kuna komisjon on kohapealsete kontrollkäikude käigus kontrollinud vajalikke tootmiskoguseid ja -tegureid, kasutab ta normaalväärtuse arvutamiseks eksportivate tootjate teatatud ja komisjoni kontrollitud koguseid ja tootmistegureid.

(181)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud tootmiskulusid, mis ei olnud eespool esitatud individuaalses tootmistegurite nimekirjas kajastatud, nagu amortisatsioon, kvaliteedikontrollikulud ja hoolduskulud. Need kulud hõlmavad kääritamisel kasutatava mikroorganismiga seotud kulusid.

(182)

Nende summad võeti eksportivate tootjate vastustest küsimustikule. Tootmise üldkulude uus summa on väljendatud protsendina teatatud tootmiskuludest ja seda on kohaldatud ümberarvutatud tootmiskulude suhtes.

(183)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena Colombiasse suunatud impordi kaalutud keskmist hinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Hiina RVst ja määruse (EL) 2015/755 (112) 1. lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit importi arvesse ei võetud. Ülejäänud koguseid peeti tüüpiliseks. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(184)

Hiina RVs lüsiini tootmiseks kasutatav mais on GMO-vaba. Kaebuse esitaja märkis oma vastuses teisele teatele, et Colombia impordib maisi peamiselt USAst ja Brasiiliast, kus geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise määr on kõrge. GMO-vaba maisi hinnale lisandub võrreldes GMO-maisiga lisatasu, mis tuleneb muu hulgas madalamast saagikusest ning suurematest tootmis- ja nõuete täitmisega seotud kuludest. Seega kohandati Colombiasse imporditud maisi hinda, et see kajastaks hinnaerinevust. Andmetena kasutati GMO-vaba maisi eest USA turul määratud lisatasu, mis saadi veebisaidilt Fastmarkets.com.

(185)

Söe, vesinikkloriidhape ja muu melassi Colombiasse suunatud impordi kogused olid piiratud. Seetõttu ei peetud impordi põhjal kindlaksmääratud hindu tüüpiliseks. Nende tootmistegurite võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon kõikidest riikidest (v.a Hiina RV ja riigid, mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 lisas 1) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmist, nagu on märgitud GTA andmebaasis ja mille partneriks on märgitud maailm. Tabelis 1 ei ole esitatud teises teates loetletud väävelhappe võrdlusalust, kuna eksportivad tootjad seda toorainet oma protsessides ei kasutanud.

(186)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla. Pärast teist teadet lühendati tootmistegurite loetelu veelgi, kuna mõned materjalid olid tootmiskuludes tühised ja GTA andmebaasi andmed Colombiasse suunatud impordi hindade kohta puudusid. Seetõttu lisati kulumaterjalide väärtusele ka pakkematerjali, ammoniaagi vesilahuse ja suruõhu väärtused.

(187)

Komisjon analüüsis valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate raamatupidamistavasid, mis on seotud kõrvalsaadustega, ning uuris nende kohta kättesaadavaid andmeid. Peamised teatatud kõrvalsaaduste kategooriad on need, mis tekivad maisi töötlemisel glükoosi saamiseks, nt maisiidud, maisijahu, maisikestad. Kaebuse esitaja esitas märkusi ja tõendeid selle kohta, et nendesse kõrvalsaaduste kategooriatesse kuuluvate toodete omadused ja kasutusviisid on väga erinevad, mis kajastub seejärel hindade mitmekesisuses. Nende toodete hinnad on otseselt seotud nende tootmiseks kasutatava maisi hinnaga.

(188)

Seega võttis komisjon nende kõrvalsaaduste puhul muude andmete puudumisel esialgu aluseks kõrvalsaaduse hinna ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud maisi hinna suhtarvu Hiina RVs. Seda suhtarvu kohaldati seejärel Colombia maisi hinna suhtes, mis saadi GTA andmebaasist, et arvutada nende kõrvalsaaduste võrdlusalus.

(189)

ILO avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Colombia eri majandussektorites. Komisjon kasutas Colombia tööstussektori palkade kindlaksmääramiseks ILO statistika (113) viimaseid avalikult kättesaadavaid andmeid. Uurimisperioodi keskmist igakuist väärtust on nõuetekohaselt korrigeeritud muude maksetega, lisades tööandja makstud sotsiaalkindlustusmaksed, sealhulgas pensioni- ja kutseriski maksed: 12 % tööandja sissemaksena pensionifondi, 8,5 % ravikindlustusmaksete ja 6,5 % kinnipeetavate maksudena (114) , (115). Keskmine tööjõukulu täistööajale taandatud töötaja kohta on 20,1 Hiina jüaani töötunnis.

(190)

Üks eksportiv tootja väitis, et teises teates osutatud solidaarsuspanust ei kohaldata tööandjate suhtes ning et 8,5 % suurust tervisemaksu ja 4–9 % töötasult kinnipeetavat maksu kohaldatakse üksnes juhul, kui töötajate palk ületab 10 kuu miinimumpalka.

(191)

Kuna tootmisharu keskmine kuupalk ületab Colombias 2023. aasta miinimumpalka (1 160 000 Colombia peesot + 140 000 Colombia peesot transporditasude puhul), kohaldatakse tervishoiu- ja töötasult kinnipeetavat maksu ning väide lükati tagasi.

(192)

Sama tootja väitis ka, et Colombia keskmine nädalatundide arv uurimisperioodil oli 39,3 tundi (116). Komisjon nõustus selle väitega, mistõttu solidaarsuspanust arvutustes arvesse ei võetud ning keskmist iganädalast tundide arvu kohandati 39,3 tunnile nädalas.

(193)

Komisjon kasutas asjakohaseid tööstustarbijatele kehtestatud elektrihindu, mis on avaldatud Colombia peamise elektritarnija Eneli (117) veebisaidil.

(194)

Üks eksportiv tootja märkis, et Hiina tehastes kasutatav elektripinge on kõrgem kui see, mis vastab Colombia tööstuse puhul kehtivale tasemele (Nivel 2) (118). Sellest tulenevalt kohandas komisjon võrdlusalust, et kajastada 3. taseme (Nivel 3) hindu. Lisatasusid ei lisatud, sest teatatud hind hõlmab kõiki kulusid. Sellest allikast pärinev kWh hind oli 1,18 jüaani.

(195)

Komisjon kasutas Colombia ettevõtjatele mõeldud gaasi hinda, mille on avaldanud GlobalPetroPrices (119) oma veebisaidil. Komisjon kasutas Colombia ettevõtjate maagaasi keskmist hinda 2023. aastal (st 53 eurot MWh kohta või 405,8 jüaani MWh kohta). Need hinnad sisaldavad kõiki makse, tasusid ja muid gaasiarve komponente. Märgitakse, et 1 m3 maagaasi ≈ 10,55 kWh. Seega on ühe kuupmeetri maagaasi nominaalkulu 4,281 jüaani kuupmeetri kohta.

(196)

Auru maksumuse arvutamine põhines maagaasi maksumusel (väljendatuna kWh-des) ja gaasi kogusel (väljendatuna kWh-des), mis on vajalik ühe tonni auru tootmiseks. Oma vastuses teisele teatele juhtis liidu tootmisharu tähelepanu sellele, et teises teates esitatud auru maksumuse arvutamisel ei võtnud komisjon arvesse, et lüsiini tootmisel kasutatav aururõhk on 13 baari. Seepärast võttis komisjon arvesse üldtunnustatud energia muundamise määrasid (120) ja arvutas, et 897,8 kWh on vajalik 1 tonni vee muutmiseks auruks rõhul 13 baari. See vastab 85,1 m3 maagaasi kogusele, mida on vaja ühe tonni auru tootmiseks. Kuna maagaasi maksumus on 405,8 jüaani MWh kohta, siis 1 tonni auru tootmise maksumus rõhul 13 baari on 364,33 jüaani.

(197)

Vee maksumus määrati Colombia veevarustusettevõtja (121) veehindade alusel, võttes arvesse muutuvkulusid kuupmeetri kohta ja püsikulusid, mis on jaotatud vee tarbimiskoguste vahel. Eksportija taotles, et kasutataks ainult „tariffas por consume“. Kuid fikseeritud hinnad on vaatamata nende väga väikesele summale Colombia vee püsikulude osa, mistõttu lükati see märkus tagasi.

(198)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(199)

Et arvutada normaalväärtust, võttis komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimäärade kindlaksmääramisel aluseks Colombia äriühingu Sucroal S.A. 2023. aasta viimased kättesaadavad andmed. Kuna Orbiselt saadud ja teises teates esitatud andmeid olid ajakohastatud ning selleks, et arvutused põhineksid viimastel kättesaadavatel andmetel, sai komisjon viimased finantsandmed Colombia ametiasutustelt (122) ja kasutab arvutustes neid andmeid.

(200)

Komisjon leidis, et sellisel viisil kindlaks tehtud määrade tulemuseks on mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses tehasest hankimise tasandil.

(201)

Eksportiv tootja Meihua taotles maksueelse kasumi kasutamise asemel pigem puhaskasumi kasutamist. Ta väitis, et puhaskasum kajastaks täpsemalt võrdlusriigis asuva äriühingu tegelikku finantsolukorda. Kuna maksueelne kasum annab ülevaate tegevustõhususest, samas kui puhaskasum sõltub Colombia tegelikust maksuolukorrast ega ole seega Hiina maksutingimustele ülekantav, leiab komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks on mõistlik kasutada maksueelset kasumit. Meihua väitis ka, et kuna komisjon võtab maksude mõju arvesse näiteks tööjõukulude arvutamisel, on õiglane võtta maksude mõju arvesse äriühingu majandustulemuste hindamisel võrdlusriigis. Komisjon märgib, et kasumit kasutatakse tehasehinna arvutamiseks ja selle võrdlemiseks ekspordihinnaga, mis ei hõlma tingimata maksude mõju, kuna neid kohaldatakse majandusaasta lõpus. Seega tekitaks netokasumi lisamine maksueelse kasumi asemel ebavõrdsuse. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(202)

Nii Eppen kui ka Meihua märkisid, et Sucroali esitatud andmed hõlmavad „muid tegevuskulusid“, ning palusid üksikasjalikumaid andmeid tagamaks, et need ei hõlma selliseid kulusid nagu veo-, käitlemis-, kindlustus- ja pangakulud, mis jäetakse tehasest hankimise tasandil ekspordihinna arvutamisel välja. Colombia ametiasutustelt Sucroali kohta saadud värskeimad finantsandmed (vt põhjendus 199) näitavad, et „muud tegevuskulud“ hõlmavad „turustuskulusid“, „halduskulusid“ ja „muid kulusid“. Sucroali müügi-, üld- ja halduskulude edasine jaotus ei olnud hõlpsasti kättesaadav.

(203)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana nende eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(204)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(205)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 3,4.

(206)

Moonutamata tootmiskulude leidmiseks lisas komisjon kõigepealt moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, võttes aluseks iga tootja teatatud tootmise üldkulude ja materjalikulude suhte.

(207)

Seejärel kohaldas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määrasid, nagu on kirjeldatud punktis 3.4.9. Viimased tehti kindlaks Sucroali finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 199.

(208)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmise kogukulude suhtes kohaldas komisjon Sucroal S.A. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, moodustasid 23,3 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 9,5 %.

(209)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Teine eksportis teatavaid tooteid importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu.

(210)

Asjaomase toote kõnealusel eksportimisel otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele oli ekspordihinnaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(211)

Kui üks valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet liitu importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Hinda korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(212)

Võttes arvesse, et koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teave kasumi kohta oli puudulik, tugines komisjon esialgu Hiina RVst pärit teatavate polüvinüülalkoholide importi käsitlevas varasemas uurimises mõistlikuks peetud kasumimäärale, mis oli 6,89 % (123). Käesolevas menetluses teatas ainult üks koostööd tegev importija asjaomase toote müügist saadud kasumist. Seetõttu oli võimatu kasutada koostööd tegeva importija kasumit, säilitades samas tema andmete konfidentsiaalsuse. Seega peeti mõistlikuks 6,89 % suurust kasumitaset, kuna seda teenisid keemiatoodete kauplemisega seotud sõltumatud importijad.

(213)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool lähemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(214)

Nagu on selgitatud põhjenduses 204, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(215)

Komisjon ei leidnud ühtegi põhjust normaalväärtuse korrigeerimiseks, samuti ei taotlenud niisugust korrigeerimist ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja.

(216)

Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja pakkimiskuludega.

(217)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pangatasud.

(218)

Neil juhtudel, kui tooted müüdi tootjalt teistele samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele ja eksporditi seejärel liitu, kohandati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i seotud kauplejate saadud hinnalisandit, kui leiti, et kauplejad täitsid komisjonitasu alusel töötava esindajaga sarnaseid ülesandeid. Hinnalisandi arvutamiseks liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning teenitud kasum. Müügi-, üld- ja halduskulude puhul võeti aluseks seotud kauplejate esitatud andmed, samas kui kasutatud kasum oli 6,89 %, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 212.

(219)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja taotles, viidates Üldkohtu hiljutisele otsusele, (124) et Sucroali müügi-, üld- ja halduskulude määra tuleks kohandada, et jätta välja teatavad müügi-, üld- ja halduskulud, mis võivad sisalduda tema enda ekspordihinnas, kui võrdlust tehakse tehasest hankimise tasandil. Lisaks väitis ta, et kui komisjon ei suuda neid kulusid Sucroali finantsteabe kategoorias „Muud tegevuskulud“ kindlaks teha, peaks ta hoiduma ekspordihinna kohandamisest, et kõrvaldada ekspordihinna osaks olevad müügi-, üld- ja halduskulud. Nagu on selgitatud põhjenduses 213, otsustas komisjon võrrelda ekspordihinda ja normaalväärtust tehasest hankimise tasandil. Nagu on selgitatud põhjenduses 204, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(220)

Kohtuasja CCCME (125) otsuses, mis järgnes kohtuasjas Sinopec tehtud kohtuotsusele, tuletas Üldkohus kõigepealt meelde, et kohtupraktika kohaselt peab isik, kes taotleb alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgseid kohandusi, et muuta normaalväärtus ja ekspordihind dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks võrreldavaks, tõendama oma väite põhjendatust. Kohustus tõendada, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktides a–k loetletud konkreetsed kohandused tuleb teha, on sellel, kes soovib neile tugineda (126). Sellest järeldub, et nimetatud kohtuasjas, nagu käesolevas uurimiseski, pidid huvitatud isikud osutatud kohtupraktika kohaselt tõendama, et taotletud kohandus on vajalik nende tõendite põhjendamiseks, mille nad uurimise käigus esitasid (127).

(221)

Seejärel pidas Üldkohus tähtsaks märkida, et kuigi alusmääruse artikli 2 lõike 10 järgsed kohandused võivad osutuda vajalikuks, et võtta arvesse ekspordihinna ja normaalväärtuse vahelisi erinevusi, mis mõjutavad nende võrreldavust, ei saa selliseid mahaarvamisi teha väärtuselt, mis on arvutatud ega ole seega tegelik. Seda väärtust ei mõjuta üldiselt tegurid, mis võiksid vähendada selle võrreldavust, sest see väärtus on kunstlikult kindlaks tehtud (128). Nagu kohtuasjas CCCME, hõlmas kõnealusel juhul tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamine tehasest hankimise tasandil põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning puudus teave, mis näitaks, et Sucroali müügi-, üld- ja halduskulud hõlmasid kõnealuseid kulusid. Seoses põhjendamata väidetega, et artikli 2 lõike 6a punkti a alusel normaalväärtuse arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud – mida komisjon peab tehasest hankimise tasandil põhjendatuks – sisaldavad transpordikulusid, järgis komisjon seega kõige hiljutisemat kohtupraktikat, kasutades oma kaalutlusõigust alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaldamisel (129).

(222)

Kokkuvõtteks ja sõltumatult CCCME otsusest ei lahendaks pakutud lahendus, mille kohaselt asjaomased kuluartiklid jäetakse ekspordihinna hulka, eksportiva tootja tuvastatud probleemi. Isegi kui Sucroali müügi-, üld- ja halduskulud sisaldaksid asjakohaseid kuluartikleid (mida ei ole tõendatud), on praktiliselt võimatu, et nende kulude väärtus oleks võrreldav valimisse kaasatud eksportivate tootjate omadega. Nende väljajätmine ei lahendaks seega väidetavat asümmeetriat normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(223)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(224)

Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(225)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö taset mõõdeti koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahuna, väljendatuna protsendina asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist uurimisperioodil, mis määrati kindlaks valimisse kaasamata eksportivate tootjate valikuuringu vormis esitatud andmete ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuste põhjal.

(226)

Koostöö taset peeti käesoleval juhul kõrgeks, sest nii valimisse kaasatud kui ka valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kogueksporti arvestati uurimisperioodil koguimpordi puhul.

(227)

Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata kõigi koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal valimisse kaasatud äriühingu kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(228)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(229)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. Teda käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(230)

Kuna kahju hindamisel kasutatud andmed pärinevad ainult ühelt liidu tootjalt, siis on kahju analüüsi arvnäitajad esitatud konfidentsiaalsusnõuete tõttu vahemikena. Indeksid põhinevad siiski tegelikel andmetel, mitte vahemikel.

(231)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil vahemikus 11 000–13 000 tonni. Komisjon tegi tegeliku näitaja kindlaks liidu tootmisharu auditeeritud aruannete, nimelt Eurolysine’i kontrollimise põhjal.

(232)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu tootmisharult saadud kontrollitud müügiandmete ning ii) asjaomasest riigist ja kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi põhjal.

(233)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Liidu tarbimine (tonnides, lüsiinvesinikkloriidi ekvivalent)

(234)

Lüsiini eri liikide võrdlemiseks märkis komisjon, et üks tonn lüsiinvesinikkloriidi sisaldab tavaliselt 78 % lüsiini, samas kui üks tonn vedelat lüsiini sisaldab tavaliselt 50 % lüsiini. Seepärast leiab komisjon, et üks tonn vedelat lüsiini vastab 0,641 tonnile lüsiinvesinikkloriidile. Sarnaselt sisaldab üks tonn lüsiinvesinikkloriidi tavaliselt 78 % lüsiini, samas kui üks tonn lüsiinsulfaati sisaldab tavaliselt 55 % lüsiini. Seepärast leiab komisjon, et üks tonn lüsiinsulfaati vastab 0,705 tonnile lüsiinvesinikkloriidile.

(235)

Selle põhjal arvutas komisjon välja liidu lüsiini tarbimise lüsiinvesinikkloriidi ekvivalendina ja täheldas liidu tarbimise langust, kusjuures liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil kokku 11 %. Liidu tarbimise üldine vähenemine tulenes tõsisest linnugripist liidus koos lüsiininõudluse vähenemisega seakasvatussektoris, (130) millel on otsene mõju lüsiini tarbimisele.

(236)

Lüsiinvesinikkloriidi, vedela lüsiini ja lüsiinsulfaadi õigeks võrdlemiseks on kogu liidus toodetud ja imporditud lüsiinikogused kogu käesoleva määruse ulatuses teisendatud vesinikkloriidi ekvivalendiks, kasutades põhjenduses 234 esitatud muundamise määrasid.

(237)

Kuna L-lüsiinvesinikkloriidi ja L-lüsiini vesilahust imporditakse CN-koodi 2922 41 00 all, tugines komisjon nende kahe tooterühma puhul Eurostati impordiandmetele. Siiski kuulub lüsiinsulfaat praegu nn liitkoodide ex 2309 90 31 ja ex 2309 90 96 (loomasöödana kasutatavad tooted) alla ning Eurostati impordistatistikat ei ole võimalik hinnata. Seetõttu põhines kolmandasse tooterühma kuuluva lüsiinsulfaadi impordistatistika andmetel, mis on saadud Hiina ja Indoneesia kaubandusstatistika kohta spetsiaalse turuteabe pakkujatelt (131).

(238)

Hiina importi käsitlevate andmete allikat ei saanud andmete esitaja taotluse tõttu avalikustada. Komisjon võrdles siiski liidu tootmisharu esitatud andmeid muude kättesaadavate statistiliste allikatega (Eurostat ja Surveillance) ning koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate valikuuringuga ja nende vastustega küsimustikule.

(239)

Impordi turuosa kindlakstegemiseks analüüsis komisjon lüsiini eri vorme ja kohaldas põhjenduses 234 esitatud muundamise määrasid. Komisjon võrdles lüsiinvesinikkloriidi ekvivalendiks teisendatud impordimahte lüsiinvesinikkloriidi ekvivalendina väljendatud tarbimisega liidu turul.

(240)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3.

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(241)

Tabelis 3 on näidatud Hiinast pärit impordi vähenemine 2021. aastal, mis on tingitud COVID-19 kriisi, Hiina ja energiakriisiga seotud erakorralistest asjaoludest. Samas kasvas 2022. aasta ja uurimisperioodi vahel Hiinast pärit impordi maht 15 % võrra.

(242)

Asjaomasel perioodil suurenes Hiinast pärit lüsiini import vesinikkloriidi ekvivalendiks teisendatuna 25 037 tonni ehk 8 %. See tähendas, et liitu suunatud Hiina impordi turuosa kasvas samal perioodil kokku 21 %.

(243)

CESFAC, Pintaluba ja Vall Companys väitsid, et mahu suurenemine 8 % võrra ei ole Hiinast pärit lüsiini impordi märkimisväärne absoluutne kasv ning et kõnealuse impordi turuosa suurenemist, mis nende hinnangul on 5 protsendipunkti, ei saa samuti pidada märkimisväärseks. Komisjon ei olnud sellega nõus. Impordimahu kasv 25 037 tonni võrra, mis iseenesest moodustab 8 % liidu tarbimisest uurimisperioodil, on igal juhul märkimisväärne. Komisjon märkis, et CESFACi, Pintaluba ja Vall Companyse tehtud arvutus turuosa suurenemise kohta oli väär ning et tegelikult oli see 9 % (ehk 5 protsendipunkti) asemel 21 %, nagu näitab eespool esitatud tabel. Selline turuosa suurenemine on märkimisväärne.

(244)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati ja põhjenduses 237 nimetatud spetsiaalse turuteabe alusel. Impordihinna allalöömine määrati kindlaks valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal.

(245)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud hind muutus järgmiselt.

Tabel 4.

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(246)

2021. ja 2022. aastal tõusid Hiinast pärit impordi hinnad. Liidu tootmisharu väitis, et 2020. aastal toimus Hiinas hindade taastumine sigade Aafrika katkuga seoses täheldatud ajalooliselt madalalt tasemelt. Hinnad tõusid 2021. aastal Hiina energiakriisi ja COVID-19 piirangute tõttu, mis põhjustasid mõne lüsiinitehase ajutise sulgemise. Hinnad tõusid 2022. aastal veelgi ja seejärel langesid uurimisperioodil märkimisväärselt.

(247)

Hiina hinnad mahalaadimisel püsisid kogu asjaomasel perioodil liidu tootmisharu hindadest madalamad, välja arvatud 2021. aastal, mil Hiinat mõjutasid omamaised energiakriisid ja COVID-19 piirangud ning lüsiini eksport liitu vähenes.

(248)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(249)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 38–42 %. Hinna allalöömist täheldati 100 % valimisse kaasatud äriühingute impordimahtude puhul.

(250)

Komisjon kaalus ka muud hinnamõju, eelkõige olulise hinnasurve olemasolu. Nagu põhjendustes 269–271 osutatud, suurenesid liidu tootmisharu ühiku tootmiskulud alates 2022. aastast märgatavalt, mis tulenes nii kaudsetest kuludest ühiku kohta kui ka energia- ja toorainehindadest. Kuna uurimisperioodil vähenes Hiinast pärit impordi hind märkimisväärselt, ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihinda tootmiskulude katmiseks tõsta. Selline hindade allasurumine kinnitab veelgi, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus.

(251)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(252)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Kuna Eurolysine on liidu ainus samasuguse toote tootja, määrati mõlemad andmekogumid kindlaks Eurolysine’ilt saadud küsimustiku kontrollitud vastuste põhjal ja leiti, et need on liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(253)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(254)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(255)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(256)

Hoolimata liidu tarbimise mõningasest kasvust 2021. aastal, mida on näidatud tabelis 2, vähenes liidu tootmisharu tootmismaht asjaomasel perioodil oluliselt. Liidu tootmine vähenes uurimisperioodil järsult vaid 17 %-le 2020. aasta mahust. Liidu tootmisharu ei suutnud konkureerida Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga, mille hinnad olid uurimisperioodil oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Seetõttu pidi liidu tootmisharu kohandama tootmist väga vähese müügimahuga, mis tõi kaasa tootmise ajutise peatamise.

(257)

See tootmismahtude vähenemine oli suurem kui liidu tarbimise 14 % vähenemine asjaomasel perioodil. 2021. aastal täheldatud tootmismahtude ajutine suurenemine on tingitud Hiinas esinevatest ebasoodsatest eksporditingimustest, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 241 ja 247.

(258)

Teatatud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad paigaldatud võimsust, mis jäi asjaomasel perioodil stabiilseks. Lisaks lüsiinile toodab liidu tootja ka muid eritooteid, näiteks valiin, arginiin või trüptofaan. Tehas on rajatud siiski [77–87 %] lüsiini ja [13–23 %] muude eritoodete tootmiseks.

(259)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Müügimaht ja turuosa

(260)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul kasvas võrreldes 2020. aastaga kõigepealt 2021. aastal 32 %, seda peamiselt eespool nimetatud Hiinast pärit impordi surve vähenemise tõttu. 2021. aastal, mil Hiina eksportivad tootjad seisid silmitsi takistustega siseturul ja lüsiini eksport liitu vähenes, suurenesid liidu tootmisharu müük ELis ja turuosa stabiilselt. Alates 2022. aastast on liidu tootmisharu müük ELis märkimisväärselt vähenenud. Uurimisperioodil vähenes müügimaht võrreldes 2020. aastaga järsult, st 84 %.

(261)

Seda olukorda peegeldab ka turuosa. Seoses Hiina ekspordi suure kasvuga vähenes liidu osakaal märkimisväärselt, asjaomasel perioodil 82 %.

(262)

Liidu tarbimine vähenes asjaomasel perioodil veidi ja liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes järsult. Seega vähenes liidu tootmisharu turuosa oluliselt, st 9 protsendipunkti. Samal ajal suurenes asjaomasest riigist pärit impordi turuosa samal perioodil 22 %.

(263)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Tööhõive ja tootlikkus

(264)

Liidu tootmisharu vähendas asjaomasel perioodil oma tööjõudu, sest tootmis- ja müügimaht vähenesid. Järsk langus toimus uurimisperioodil, mil liidu tootja pidi uuritava toote tootmise ajutiselt peatama.

(265)

Tootlikkus järgis muutusi tootmises ja tööhõives. Asjaomasel perioodil vähenes tootlikkus 58 %, kusjuures 2021. aastal suurenes see ajutiselt tänu liidu tootmisharu toodangu ja müügi kasvule, mis tulenes Hiinast pärit asjaomase toote impordi vähenemisest.

(266)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(267)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(268)

Liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Müügihinnad liidus

(269)

Tabelist 8 nähtub, et asjaomasel perioodil tõusid müügihinnad pidevalt peamiselt elektri- ja aurukulude, peamiste toorainete (nagu suhkur, ammoniaak või ammooniumsulfaat) ja püsikulude suurenemise tõttu. See oli eriti märgatav alates 2022. aastast, mil liidu tootmisharu kannatas energiahindade tõusu tõttu ja lüsiini tarbimine ELis hakkas vähenema (vt põhjendus 235).

(270)

Kogu asjaomase perioodi jooksul oli keskmine ühiku müügihind madalam kui ühiku tootmiskulu, kusjuures see vahe suurenes aasta aastalt.

(271)

Ühiku tootmiskulud suurenesid oluliselt, asjaomasel perioodil 141 %. See oli eriti silmatorkav 2022. aastal, kui energiahinnad saavutasid haripunkti, ja uurimisperioodil, mil püsikulud jagunesid väiksema tootmismahu vahel.

(272)

Taotluse esitaja keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(273)

Asjaomasel perioodil suurenes keskmine palk töötaja kohta 11 %. Uurimisperioodil oli kasv veelgi märgatavam, olles 13 % aastas.

(274)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Varud

(275)

Laovarude seis absoluutarvudes vähenes 2021. aastal 65 %, kui liidu tootmisharu suutis Hiina impordi ajutise vähenemise tõttu oma müügimahtu ja turuosa suurendada. Kuna liidu tootmisharu hakkas 2022. aastal ja uurimisperioodil oma turupositsiooni veelgi kaotama, suurenes laovarude maht uuesti ja kogu kavandatud toodangut ei suudetud müüa. Laovarude üldine vähenemine on lineaarne liidu toodangu vähenemisega. Lõppvarud protsendina toodangust suurenesid lineaarselt võrreldes uurimisperioodi väikese tootmismahuga.

(276)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(277)

Selleks et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kogu asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu suures kahjumis. Liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil märkimisväärset kahju, kui tootmine peatati neljaks kuuks, võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi jätkuvat kasvu ja madalamaid hindu, mille tagajärjel kaotati müügimahtu ja peatati ajutiselt tootmine. Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus 120 protsendipunkti võrra.

(278)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kujunenud netorahavoo suundumus järgis kogu asjaomase perioodi jooksul kasumlikkusega sarnast suundumust. Kuigi rahavoo suundumus oli vähem silmatorkav kui suured kahjumid, jäi voog kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivseks. Uurimisperioodil moodustas müük laovarudest ligikaudu 20 % kogumüügist, mis oli küll suurem kui eelmistel perioodidel, kuid mõjutas vähem negatiivset rahavoogu kui varasematel aastatel.

(279)

Netoinvesteeringud vähenesid asjaomasel perioodil 12 %, suurenedes veidi 2021. aastal. Liidu tootmisharu raske majanduslik olukord ja sellest tulenev kasumlikkuse puudumine on peamine põhjus, miks lüsiini tootmisse ei ole tehtud uusi investeeringuid.

(280)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Eespool kirjeldatud suundumusi silmas pidades oli investeeringutasuvus (tootmiseks kasutatud põhivara) asjaomasel perioodil negatiivne. Näiliselt paranevat suundumust seostatakse kasumlikkuse väiksema vähenemisega võrreldes eelmiste aastatega, mille põhjustas vähene tootmine uurimisperioodil.

(281)

Liidu tootmisharu kapitali kaasamise võimet mõjutasid tõsiselt asjaomasele perioodile iseloomulikud märkimisväärsed negatiivsed rahavood ja kasumlikkus.

(282)

Kõigi peamiste kahjunäitajate suundumus oli negatiivne ja enamik neist olid asjaomasel perioodil pidevalt negatiivsed, samal ajal kui liidu tootmisharu olukord halvenes uurimisperioodil järsult veelgi.

(283)

Liidu tootmisharu tootmismaht ja müügimaht vabaturul vähenesid tugevalt vastavalt 83 % ja 84 %. Seega vähenes liidu tootmisharu turuosa 11 %-lt 2020. aastal 2 %-le uurimisperioodil.

(284)

Lisaks sellele seisis liidu tootmisharu silmitsi tootmiskulude märkimisväärse suurenemisega, need kasvasid asjaomasel perioodil 141 %. Liidu tootmisharu ei saanud seda kulude kasvu klientidele üle kanda – oluliselt väheneva müügimahu tõttu võis tootmisharu tõsta keskmisi hindu kuni 105 %. Selle tulemusena halvenes asjaomase perioodi esimesel aastal juba kahekohalist kahjumit kandnud liidu tootmisharu olukord oluliselt ning uurimisperioodil pidi ta kahju piiramiseks tootmise ajutiselt peatama. Liidu tootmisharu olukorra järsk halvenemine kajastus ka muude põhinäitajate, nagu tööhõive, rahavoog ja investeeringutasuvus, suundumustes.

(285)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(286)

Nagu on põhjenduses 250 juba selgitatud, järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule kogu asjaomasel perioodil hinnasurvet.

(287)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksporditegevus ja muud tegurid, nagu liidu tootmisharu import, tootmiskulude kasv, tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu muu tegevus ja liidu tootmisharu olukord asjaomase perioodi alguses.

(288)

Nagu on märgitud põhjenduses 242, suurenes asjaomase toote Hiinast pärit impordi maht 8 %, väljendatuna lüsiinvesinikkloriidi ekvivalendina, mis tähendab, et Hiinast liitu suunatud impordi turuosa suurenes asjaomasel perioodil 13 protsendipunkti. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 260 ja 261, ei suutnud liidu tootmisharu konkureerida Hiina eksportivate tootjatega ja liidu tootmisharu müügimaht vähenes samal perioodil 84 % ja turuosa 82 %. See juhtus olukorras, kus liidu tarbimine kõikus ja vähenes asjaomasel perioodil kokku 11 %.

(289)

Nagu on näidatud põhjenduses 249, lõi Hiina import liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil märkimisväärselt alla ning need olid liidu tootmisharu hindadest madalamad kogu asjaomase perioodi jooksul, mille tulemusel muutus liidu tootmisharu olukord üha halvemaks. Hiina import tõi asjaomasel perioodil kaasa ka hindade allasurumise, sest liidu tootmisharu ei suutnud dumpinguhinnaga impordist tuleneva surve tõttu müüa oma tootmiskuludest kallimalt. Hindade allasurumine oli eriti silmatorkav uurimisperioodil.

(290)

Nagu on näidatud tabelis 12, langeb Hiinast pärit impordi kasvav turuosa samuti kokku nii liidu tootja kui ka kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa järsu vähenemisega uurimisperioodil.

(291)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine hindadega, mis lõid liidu hinnad märgatavalt alla, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(292)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12.

Import kolmandatest riikidest

(293)

Komisjon märkis, et uurimisperioodil moodustas muudest kolmandatest riikidest kui HRV pärit import suurima osa liitu suunatud impordist. Lisaks märkis komisjon, et Indoneesia ekspordib peamiselt vedelat lüsiini, millele järgneb lüsiinsulfaat (6 % Indoneesia impordist uurimisperioodil).

(294)

Muudest konkurentsitult suurimatest allikatest kui Hiinast 2020. aastal, Indoneesiast ja USAst pärit impordi maht ning kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi maht kokku on asjaomasel perioodil oluliselt vähenenud, välja arvatud 2022. aastal, mil Brasiilia ja Lõuna-Korea suurendasid oma turuosa. Indoneesiast ja Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht järgib sarnast suundumust nagu liidu tootmisharu müügi puhul – import suurenes 2021. aastal ning vähenes seejärel järsult 2022. aastal ja uurimisperioodil. Kõigist muudest kolmandatest riikidest (Brasiilia ja Lõuna-Korea) pärit import, mille turupositsioon suurenes 2022. aastal, kaotas uurimisperioodil võrreldes 2022. aastaga samuti turuosa.

(295)

Komisjon täheldas, et 2021. ja 2022. aastal oli Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hind madalam kui Hiinast pärit impordi hind. USAst pärit impordi hind langes uurimisperioodil võrreldes eelmiste aastatega siiski märkimisväärselt, mis viitab hindade allasurumisele, mida põhjustas turgu valitsev Hiinast pärit import.

(296)

Seevastu tegi komisjon kindlaks, et kogu Hiina impordi hinnad kauba mahalaadimisel langesid uurimisperioodil märkimisväärselt (66 %) ning lõid liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil alla 40,2 % võrra.

(297)

Seejärel uuris komisjon Hiinast, Indoneesiast, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast ja Lõuna-Koreast pärit impordi tähtsust kogu liidu turul. Nagu nähtub tabelitest 3 ja 12, on Hiinast pärit impordi kogumaht uurimisperioodil kolm korda suurem kui muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht. Lisaks kaotas Indoneesiast ja USAst pärit import uurimisperioodil turuosa. Seevastu Hiina import oli ainus, mille turuosa 2022. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes.

(298)

Komisjon märkis, et Hiina keskmine hind oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hindadest madalam, langetades ka kolmandatest riikidest pärit impordi hindu liidu tootmisharu tootmiskuludest madalamale tasemele. Arvestades asjaolu, et impordimaht riigi kohta oli suhteliselt väike, ehk palju väiksem kui Hiinast pärit impordi maht, kusjuures kahanemine jätkus ja seda Hiinast pärit impordist kõrgemate, kuid liidu tootmisharust madalamate hindade juures, järeldas komisjon, et Indoneesiast, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast ja Lõuna-Koreast pärit impordi mõju ei saa eraldi pidada märkimisväärseks.

(299)

Liidu tootmisharu ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13.

Eksportmüük

(300)

Liidu tootmisharu ekspordimaht oli asjaomasel perioodil suhteliselt väike, moodustades selle perioodi esimesel aastal liidu tootmisharu müügist 20 %. Sellest ajast alates on see vastavalt tootmise vähenemisele ühtlaselt vähenenud. Ekspordi keskmised müügihinnad järgisid samuti omamaise müügiga sarnast suundumust, st need kasvasid kõrgemate tootmiskulude tõttu.

(301)

Võttes seega arvesse kogu asjaomase perioodi suhteliselt väikest mahtu ja suundumusi, mis on sarnased nendega, mida täheldati liidu tootmisharu müügi puhul liidus, tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu tootmisharu eksporditulemused ei nõrgendanud põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud olulise kahju vahel.

(302)

CESFAC, Pintaluba, Vall Companys ja CCCMC väitsid, et kahju põhjuseks oli see, et liidu tootmisharu importis lüsiini Hiina eksportivatelt tootjatelt ja see moodustas ligikaudu 10–15 % lüsiini müügist liidus.

(303)

Komisjon kinnitas, et liidu tootmisharu importis Hiinast ja Lõuna-Koreast piiratud koguses lüsiini edasiseks turustamiseks liidu turul, et parandada oma rahavoogude positsiooni. Kuid need mahud vähenesid alates 2020. aastast järk-järgult ja 2023. aastal sellist importi enam ei toimunud. Selle põhjal lükati see väide tagasi.

(304)

Lisaks juhtisid samad isikud võimaliku kahju põhjusena tähelepanu liidu tootmiskulude olulisele suurenemisele, mis oli tingitud peamiselt suhkrupeedi- ja elektrikulude suurenemisest.

(305)

Nagu on märgitud põhjenduses 269, suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud energia ja tooraine, näiteks suhkrupeedi, ammoniaagi või ammooniumsulfaadi hindade tõusu tõttu. Tavapärastes turutingimustes võivad tootjad kajastada kulude suurenemist oma müügihindades. 2021. aastal võis liidu tootmisharu oma hindu teataval määral tõsta, et reageerida tootmiskulude suurenemisele. Kuid 2022. aastal ja uurimisperioodil ei olnud seda enam võimalik teha, arvestades Hiinast pärit impordi väga madalat hinnataset ja selle edasist järsku langust uurimisperioodil, nagu on näidatud tabelis 4. Seega ei põhjustanud kahju konkreetselt kulude suurenemine, vaid Hiinast pärit madala hinnaga ebaõiglaselt kaubeldava impordi olemasolu tõttu liidu turul ei suutnud liidu tootmisharu seda kulude kasvu oma müügihindades täpselt kajastada, mis põhjustas kahju.

(306)

CESFAC, Pintaluba, Vall Companys ja CCCMC väitsid, et kahju on osaliselt põhjustatud lüsiini tarbimise vähenemisest liidus.

(307)

Tabel 2 kinnitab, et asjaomasel perioodil vähenes lüsiini tarbimine 55 000–60 000 tonni, ehk 11 %. Samas kui tarbimine vähenes, suurenes Hiinast pärit import samal perioodil 25 000 tonni võrra. Selle tulemusena vähenes liidu tootmisharu turuosa, mis oli asjaomase perioodi alguses 10,7 %, uurimisperioodil alla 2 %.

(308)

Liidu tootmisharu müügimahu vähenemine proportsionaalselt tarbimise vähenemisega oleks olnud ligikaudu 6 000–8 000 tonni, samas kui Hiina impordi vastupidise suundumuse tõttu oli see nüüd 44 500–48 000 tonni. Konkreetselt tarbimise vähenemist ei saa pidada märkimisväärseks.

(309)

CESFAC, Pintaluba, Vall Companys ja CCCMC väitsid veel, et liidu tootja on lüsiinituru volatiilsuse tõttu nihutanud olulises mahus tootmisvõimsust lüsiinilt nn spetsiaalsetele aminohapetele ning et liidu tootmisharu oli muutnud 40 000 tonni lüsiini tootmiseks paigaldatud tootmisvõimsust nn eritoodete, nagu valiin, arginiin ja trüptofaan, tootmisvõimsuseks, tõmbudes seega teadlikult liidu lüsiiniturult tagasi.

(310)

Nagu tabelist 5 näha, märkis komisjon esiteks, et liidu tootja lüsiini tootmise võimsus püsis asjaomasel perioodil stabiilsena. Eritooteid toodetakse abirajatistes, mis ei ole seotud lüsiini tootmisega. Liidu tootmisharu suurendas asjaomasel perioodil spetsiaalsete aminohapete tootmist, et leevendada olulist kahju, mida ta kandis lüsiini tootmisel ja müügil. Nende spetsiaalsete aminohapete tootmise võimsus on siiski lüsiini tootmisprotsessist eraldiseisev ja seda ei tohiks pidada vastastikku asendatavaks. Nagu on märgitud põhjenduses 258, on kaebuse esitaja peamine majandustegevus lüsiini tootmine. Spetsiaalsete aminohapete tootmise võimsus on võrreldes lüsiini tootmiseks mõeldud võimsusega piiratud. Seetõttu on tõenäoline, et võimalik lüsiini tootmise lõpetamine tooks kaasa muude spetsiaalsete aminohapete tootmise lõpetamise. Seetõttu leidis komisjon, et spetsiaalsete aminohapete tootmise suurenemine ei mõjuta tekitatud kahju.

(311)

CESFAC, Pintaluba, Vall Companys ja CCCMC väitsid, et liidu tootmisharu majandus- ja finantstulemused olid kehvad enne asjaomast perioodi ning kulmineerusid liidu tootmisharu otsusega taotleda 2024. aasta alguses Prantsusmaa kohtutes maksejõuetusmenetluse algatamist. Nad väitsid, et varasemad finantsraskused tulenevad enda äri- ja finantsotsustest ning -strateegiatest viisil, mis ei ole seotud Hiinast pärit lüsiini impordi avaldatava konkurentsisurvega.

(312)

Vastuseks sellele väitele märkis komisjon kõigepealt, et väide ei olnud põhjendatud, kuna selles ei täpsustatud, milliseid valesid finants- või äriotsuseid oleks liidu tootmisharu varasemalt võinud teha, mis võinuksid tema raskusi selgitada. Teiseks märkis komisjon, et tootjatelt ei nõuta hiljutist kasumlikkust, et taotleda kaubanduse kaitsemeetmete kaudu abi. Kolmandaks oli liidu tootmisharu tõepoolest juba asjaomase perioodi alguses kahjumis, nagu on näidatud tabelis 11. Ilma et komisjon oleks teinud järeldusi Hiina impordi rolli kohta liidu tootmisharu olukorras kõnealusel aastal, märkis ta siiski, et Hiinast pärit impordil oli juba 2020. aastal väga märkimisväärne turuosa, ehk üle 50 %. Veelgi olulisem on see, et sellest ajast saadik suurenes Hiinast pärit import liidu turul oluliselt, samal ajal kui liidu tootmisharu müügihindade ja Hiinast pärit impordi hindade vahe suurenes järsult: [125–325] eurolt tonni kohta 2020. aastal [1 097–1 397] eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(313)

Selle põhjal on selge, et liidu tootmisharu olukorra muutumist asjaomasel perioodil ei saa seostada juhtimisvigadega. See väide lükati tagasi.

(314)

Eespool esitatud analüüs näitab, et kuigi liidu turg kahanes, suurenes asjaomasel perioodil Hiinast pärit impordi maht oluliselt. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi madalad hinnad ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma hindu jätkusuutlikule tasemele, mille tulemuseks oli pidev ja üha suurenev kahjum. Peale selle kaotas liidu tootmisharu Hiinast pärit impordile ka märkimisväärse turuosa ja müügi olulise vähenemise tõttu pidi ta 2023. aastal tootmise isegi ajutiselt peatama. Seega tegi komisjon kindlaks, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos.

(315)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Ent asjaomaste tegurite mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule ei olnud märkimisväärne.

(316)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju on üldine ja hõlmab muu hulgas tootmise kadu, müüki, turuosa, kasumlikkust ja tööhõivet.

(317)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(318)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(319)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(320)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Kuna liidu tootmisharu kandis kogu asjaomase perioodi jooksul kahjumit ja liidu tootmisharu andmeid ei olnud võimalik kasutada, määras komisjon mõistlikuks kasumimarginaaliks 6 %.

(321)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet investeerimiskavade ja edasilükatud projektide põhjal. Leiti, et liidu tootmisharu väited on tõepoolest põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringutega, teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. See erinevus, mida väljendati protsendina käibest, oli 4,69 %.

(322)

See 4,69 % lisati põhjenduses 319 nimetatud 6 % baaskasumile, saades taotletavaks kasumiks 10,69 %.

(323)

Liidu tootja ei tootnud uurimisperioodil märkimisväärses koguses asjaomast toodet. Seetõttu ei peetud tema kulusid sihthinna kindlaksmääramiseks asjakohasteks. Neid kulusid mõjutas püsikulude märkimisväärne suurenemine ühiku kohta tulenevalt müügimahu vähenemisest (nii omamaisel kui ka eksporditurul), mis väljendub ka tootmismahu vähenemises. Samuti peatas liidu tootja lüsiini tootmise uurimisperioodil neljaks kuuks. Seepärast pidas komisjon 2022. aasta tootmismahtu (kohandatud Prantsusmaa 2023. aasta detsembri inflatsiooniindeksiga) käesoleva uurimise jaoks asjakohaseks.

(324)

Sellest lähtudes on mittekahjustav kaalutud keskmine hind vahemikus 2 800–3 300 eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 10,69 % kasumimarginaali kohaldamisest ainsa liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(325)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu [240–270] eurot tonni kohta. See lisati põhjenduses 324 nimetatud mittekahjustavale hinnale.

(326)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna [3 040–3 570] eurot tonni kohta, kohaldades liidu tootmisharu tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 324) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(327)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, liidu tootmisharu poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(328)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Hiinast pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal (vt eespool punkt 3.3).

(329)

Pärast otsust kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides.

(330)

Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(331)

Ainus liidu lüsiinitootja, kes kaebuse esitas, tegi uurimise käigus täielikku koostööd ja väljendas oma huvi meetmete kehtestamise suhtes.

(332)

Uurimine on näidanud, et liidu tootja kannatab asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. See import põhjustas märkimisväärse hinna allasurumise, sundides liidu tootmisharu müüma omahinnast madalama hinnaga. Selle tulemusena teenis liidu tootmisharu märkimisväärset kahjumit. Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad ikka veel tõsiselt alla ning selle impordi mahu kasv põhjustas liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa märkimisväärse vähenemise.

(333)

Meetmete kehtestamine hoiaks tõenäoliselt ära Hiinast pärit väga madalate hindadega impordi edasise kasvu ja võimaldaks tootmisharul uuesti taastuma hakata. Ilma meetmeteta jätkavad Hiina tootjad asjaomase toote dumpinguhinnaga müüki liidu turul ning ei lähe kaua, kui liidu tootmisharul ei jää muud üle kui tegevus lõpetada.

(334)

Kuna liidu tootmisharu suudab tarnida üksnes ligi 20 % liidu tarbimisest, eeldatakse pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, et Hiinast liitu suunatud import jätkub, kuid liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suureneb ja hinnad tõusevad, aidates nii suurendada asjaomase tootmisharu kasumlikkust ja parandada selle teisi finantsnäitajaid ja ära hoida selle tegevuse lõpetamise.

(335)

Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine Hiina suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(336)

Kolm importijat tegid uurimises koostööd ja vastasid küsimustikule. Kokku langes asjaomaste importijate arvele 26 % Hiinast pärit lüsiini impordist.

(337)

Andres Pintaluba S.A väljendas muret selle üle, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit lüsiini impordi suhtes tekitaks ELi turul tõsise varude nappuse ohu, ning esitas tõendeid varasema pikaajalise ja püsiva vedela lüsiini varude nappuse kohta, mis tekkis enne seda, kui turule sisenesid Hiina lüsiinitarnijad.

(338)

Komisjon selgitas, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu asjaomasest riigist pärit impordile, vaid pigem võidelda ebaausate turutavade vastu ja taastada võrdsed tingimused, mis võimaldavad just turu normaalset toimimist. Liidu tootja ja kolmandate riikide eksportivad tootjad, kes ei ole Hiina eksportivad tootjad, tõenäoliselt ei suuda liidu turgu täielikult varustada. Hiina eksportivate tootjate turgu valitsevat seisundit ja muude kolmandate riikide tootjate üleilmset kahanevat positsiooni arvestades suurendavad dumpinguvastased meetmed liidu tootmisharu tootmist ja taastavad võrdsed tingimused, kuid ei takista Hiinast pärit importi. Seepärast lükkas komisjon eespool esitatud väited põhjendamatuse tõttu tagasi.

(339)

Barentz, CESFAC, Pintaluba ja Vall Companys väitsid lisaks, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks ka keskkonnakaalutlusi arvestades liidu huvidega vastuolus, kuna lüsiini hinnatõus looks sööda eelsegude ja segasööda tootjatele stiimuli kohandada söödamaterjalide ja -lisandite segu, et suurendada niisuguste odavamate ja valgurikaste alternatiivide osakaalu nagu sojauba ja toorvalgulisandid.

(340)

Väide lükati tagasi, kuna komisjon märkis, et sojaubade ja toorvalgulisandite sööta lisatava koguse määrab peamiselt nende toorainete hind ning peamised hinnakõikumise tegurid (saagi kogus, euro ja USA dollari kursi kõikumine, prahiraha) ei sõltu lüsiini hinnast.

(341)

Uurimise käigus andis endast teada ja vastas küsimustikule üks kasutaja. Asjaomane äriühing Vall Companys Group tegutseb loomasöödaturul, mis on üks lüsiini kolmest peamisest turust. Uurimisperioodil moodustas see vähem kui 5 % Hiinast imporditud lüsiinist. Vall Companys Groupile võimaldati ärakuulamine komisjoni juures ja äriühingu küsimustikule antud vastuseid kontrolliti kohapeal.

(342)

Vall Companys Group väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tooks kaasa i) loomasööda ja muude tootmisahela järgmise etapi toodete kulude märkimisväärse suurenemise liidus, ii) tõsise lüsiini varude nappuse ohu, iii) konkurentsi märkimisväärse nõrgenemise liidu turul, luues tingimused konkurentsivastaseks tegevuseks, ning iv) liidu keskkonnapoliitika õõnestamise.

(343)

Esimese punkti kohta väitis Vall Companys, et lüsiin moodustab loomasööda tootmiskuludest ligikaudu [0–10 %]. Lisaks selgitas kasutaja, et loomasöödaga seotud kulud moodustavad ligikaudu 65 % sea- ja linnulihatoodete tootmiskuludest, arvutades, et lüsiin moodustab ligikaudu [0–5 %] sea- ja linnulihatoodete tootmiskuludest. Kasutaja väitis, et asjaomase tootmise tootmiskulude osa on märkimisväärne, võttes arvesse lihatööstuse olemust ning asjaolu, et sea- ja linnulihatooteid müüakse väikeste marginaalidega kaubaturgudel. Seetõttu mõjutab lüsiini kulude suurenemine ebaproportsionaalselt lihatootjate kasumit ja/või avaldab tarbijatele lihatoodete kõrgemate hindade tõttu negatiivset mõju.

(344)

Komisjon tunnistas, et dumpinguvastased meetmed mõjutaksid lüsiini hinda. Kuid nagu Eurolysine (132) on märkinud, valitakse loomasöödas kasutatavad sööda koostisosad sõltuvalt toiteväärtusest, mida need söödale annavad, ja nende hinnast. Kuna tootmisharu kasutab matemaatilist mudelit „vähima kulu põhimõte“, muutub sööda koostis vastavalt kättesaadavusele ja hinnale. Loomasööda tooraine hindade muutumine mõjutab söödasegude hindu ligikaudu 15 %, lüsiini hinna mõju on aga 2 %. Selle põhjal leidis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete mõju loomasööda tootjatele on piiratud.

(345)

Mis puudutab teist punkti, siis seda on juba käsitletud eespool põhjenduses 338. Lisaks märkis komisjon, et mis puudutab konkurentsivastase käitumise ohtu liidu turul, siis liidu tootmisharu jätkuv olemasolu lisaks asjaomasest riigist ja muudest allikatest pärit tarnetele on konkurentsile rajatud turu jaoks pigem tagatis kui oht. Väidet, et meetmed kahjustaksid liidu keskkonnapoliitikat, on käsitletud eespool põhjenduses 340.

(346)

Vall Companys Group oli samuti dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu, kartes, et see võib mõjutada Hispaanias toodetud sealiha pääsu Hiina eksporditurule, mida ta pidas oluliseks majandustegevuseks. Ta ei suutnud seda väidet aga põhjendada ja seetõttu lükati see tagasi.

(347)

Kuna kasutajad lisateavet ei esitanud, tehakse eelöeldut silmas pidades esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt kasutajate olukorrale olulist mõju.

(348)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit lüsiini impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(349)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(350)

Hiina Rahvavabariigist pärit lüsiini impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale (vt eespool punkt 6.2). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(351)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(352)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vastava toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(353)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(354)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(355)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(356)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(357)

Esialgses etapis tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(358)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(359)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(360)

Märkusi esitasid Eppen ja Meihua. Saadud märkused ei puudutanud aga arvutuste täpsust, vaid meetodeid, mida komisjon kasutas nende vastavate dumpingumarginaalide kindlaksmääramisel. Seepärast võetakse neid märkusi koos kõigi muude esildistega arvesse pärast ajutiste meetmete avaldamist.

(361)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(362)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,