(1)

21. novembril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit erütritooli impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 9. oktoobril 2023 Jungbunzlauer S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu erütritooli tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2024/1608 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude.

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 21. juunil 2024 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. Selle aja jooksul taotles kaebuse esitaja, et komisjon kontrolliks uuesti ekspordiandmeid, ja kaks importijat/kasutajat esitasid märkused, mis puudutasid registreerimisega seotud küsimusi. Arvutuste täpsuse kohta esitas märkusi ainult valimisse kaasatud eksportiv tootja Dongxiao Biotechnology Co., Ltd ning need puudutasid tagastatava käibemaksu summat ja kahe kõrvalsaaduse võrdlusaluseid. Komisjon parandas Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. osutatud arvutusvead.

(5)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2024/1959 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) Hiina RVst pärit erütritooli impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(6)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) teatas valimisse kaasatud eksportiv tootja, kelle puhul ajutises määruses kasutati nime Sanyuan Biotechnology Co., Ltd, et see tuleks parandada nimeks Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd. Võttes arvesse selle äriühingu poolt uurimise käigus esitatud teavet, rahuldas komisjon tema taotluse.

(7)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid valimisse kaasatud eksportiv tootja Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd, kaebuse esitaja ning kasutajad Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International esialgsete järelduste kohta individuaalsed esildised ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaegselt esitas märkused kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ka Hiina metallide, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „CCCMC“), keda neli eksportivat tootjat on volitanud neid esindama (5).

(8)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati CCCMC, Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International.

(9)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(10)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina RVst pärit erütritooli impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada.

(11)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist avastas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohase põhjendatud kasumisumma kindlaksmääramisel tehtud kirjavea. 7. novembril 2024 teavitas komisjon huvitatud isikuid selle kirjavea parandamisest ja allpool põhjendustes 47–50 osutatud väidetega seotud parandustest. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks.

(12)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist toimus Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH Internationali taotlusel 14. novembril 2024 ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Nende kahe isiku poolt ärakuulamisel tõstatatud teemad puudutasid pigem sisulisi kui kaitseõiguse küsimusi. Nad väljendasid kahtlusi dumpingu ja kahju arvutuste suhtes ning taotlesid, et lõplike meetmete tagasiulatuvat kohaldamist ei rakendataks enne 1. juulit 2024 ja et meetmeid ei kohaldataks teatavat liiki toodete suhtes. Komisjon selgitas arvutusmetoodikat ning võttis nende isikute tõstatatud probleemid ja taotlused teadmiseks. Neid käsitletakse allpool.

(13)

CCCMC leidis, et komisjon ei olnud esialgses ajutises määruses piisavas ulatuses käsitlenud CCCMC algses esildises esitatud menetlusalaseid väiteid. CCCMC kordas varem tõstatatud probleeme, mis on muu hulgas seotud puuduvate majandusnäitajate ja puuduliku mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega kaebuses. Lisaks väitis ta, et ajutises määruses esitatud mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete parem kvaliteet ei asenda kaebuses esitatavaid algseid andmeid ega võimalda CCCMC-l teostada oma kaitseõigust, mida uurimise algatamise etapis rikuti.

(14)

Komisjon kordas, et nagu ajutise määruse põhjenduses 11 on selgitatud, sisaldas kaebus piisavalt teavet, mis oli kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav, ning et kaebuse mittekonfidentsiaalne kokkuvõte sisaldas liidu tootmisharu seisundit puudutavaid asjakohaseid tegureid ja näitajaid, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Samuti oli komisjon ajutise määruse põhjenduses 17 selgitanud, et kuna liidu tootmisharu koosneb ühest tootjast, on arusaadav, et kahjutegurid olid kaebuses esitatud vahemikena ja indekseeritud kujul. Seega ei nõustu komisjon väitega, et uurimise algatamise etapis rikuti CCCMC esindatavate äriühingute kaitseõigusi.

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadis üks importija kahtluse alla valimisse kaasatud eksportivate tootjate representatiivsuse, väites, et väiksemad Hiina eksportijad erinevad suurtest turuosalistest mitmes aspektis. See väide oli põhjendamatu ja esitati menetluse liiga hilja ning seetõttu lükati see tagasi.

(16)

Muid märkusi valikuuringu kohta ei esitatud. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 19–26 esitatud järeldused.

(17)

Individuaalse kontrollimise kohta märkusi ei esitatud. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 27 esitatud järeldused.

(18)

Rio Mints & Sweeteners B.V. kritiseeris valitud uurimisperioodi, väites, et see oli Hiina tarnijate madalate hindade, väikeste veokulude ning liidu väga kõrgete tooraine- ja energiakulude poolest ainulaadne. Komisjon nentis, et see väide esitati menetluse käigus liiga hilja, ja lükkas selle igal juhul tagasi põhjusel, et kõnealune uurimisperiood on kooskõlas komisjoni üldise tavaga valida uurimisperioodiks menetluse algatamisele vahetult eelnenud periood.

(19)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kritiseerisid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH eeltoodud komisjoni põhjendust, väites, et komisjon ei ole tõendanud, kas ja kuidas ta täitis oma õiguslikku kohustust võtta arvesse erandlikke asjaolusid, olenemata sellest, millal väide erandlike asjaolude kohta esitati. Need isikud väitsid konkreetselt, et uurimisperioodil olid veokulud väga väikesed ja liidu energiakulud erakordselt suured. Komisjon nentis, et selles etapis ei seadnud huvitatud isikud oma väitega kahtluse alla selle tava asjakohasust, mida komisjon järgib uurimisperioodi valimisel ja mida ta järgis ka käesoleval juhul. Lisaks märkis komisjon, et uurides kahju hindamise seisukohast olulisi suundumusi pikema ajavahemiku jooksul, mis kestis 1. jaanuarist 2020 kuni 30. septembrini 2023, võttis ta tegelikult arvesse asjaolusid, mis võisid olla uurimisperioodil erandlikud.

(20)

Muid märkusi ajutise määruse põhjenduses 33 kirjeldatud uurimisperioodi ja asjaomase perioodi kohta ei esitatud. Seega kinnitas komisjon kõnealuses põhjenduses kirjeldatud uurimisperioodi ja asjaomase perioodi.

(21)

Rio Mints & Sweeteners B.V. väitis, et komisjon ei ole uurinud segatud tooteid ning et selliste toodete puhul dumpingut ei esine ja need peaksid uurimisest välja jääma. Pärast lõplike järelduste avalikustamist jäi Rio Mints & Sweeteners B.V. oma algse väite juurde, väites samas, et komisjon ei olnud segatud tooteid uurinud, kuna huvitatud isikule ei esitatud võrdlusarvutusi segatud toodete kohta. Hamburg Fructose GmbH väitis sama nii segatud kui ka mahepõllumajanduslike toodete kohta. Mõlemad isikud märkisid, et kaebuse esitaja ei paku tooteid tarbimisvalmis kujul.

(22)

Komisjon tuletas meelde, et nii dumpingu- kui ka kahjumarginaalid arvutati toodete kontrollnumbrite tasandil, millega eristatakse puhtaid ja segatud tooteid. Kui algatamisetapis tehti kättesaadavaks tühjad küsimustikud, ei väitnud ükski isik, et toodete kontrollnumbritega tuleks eristada mahepõllumajanduslikke tooteid. Seetõttu määrati normaalväärtus ja ekspordihinnad nii puhaste kui ka segatud toodete puhul kindlaks selle eristuse alusel ning „mahepõllumajanduslikku“ omadust võeti arvesse normaalväärtuses. Kaebuse esitaja ega valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei müünud uurimisperioodil liidus erütritooli purkides ega pulkadena. Üksikasjalikud arvutused sisaldasid tundlikke andmeid ja need avalikustati ainult isikutele, kellel oli võimalik nende kohta sisulisi märkusi esitada. Mõlemale huvitatud isikule selgitati põhjenduses 12 osutatud ärakuulamisel siiski arvutusmetoodikat.

(23)

Komisjon märkis ka, et kuigi puhtad ja segatud tooted on laboris eristatavad, on neil samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH, et eespool esitatud väide ei ole asjakohane, sest segude olulised omadused seisnevad „muudes tegurites“, nimelt organoleptilistes omadustes. Komisjon kordas, et objektiivsete ja vaidlustamata kriteeriumide alusel tagati õiglane hinnavõrdlus, nagu eespool selgitatud.

(25)

Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International väitsid lisaks, et meetmete kohaldamisalast tuleks jätta välja vähemalt tarbimisvalmis toodetes sisalduvad funktsionaalsed segud ja mahepõllumajanduslik erütritool. Komisjon nentis, et põhjenduses 22 esitatud järeldus kehtib ja et hoolimata finantsmõjust kahele kõnealusele isikule ei ole taotletud väljajätmine põhjendatud.

(26)

Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 34–39 (muudetud kujul) esitatud järeldused uuritava toote ja samasuguse toote kohta.

(27)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid valimisse kaasatud eksportiv tootja Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd, CCCMC, kaebuse esitaja ja kasutajad märkusi dumpingut puudutavate esialgsete järelduste kohta.

(28)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjendustes 40–227.

(29)

CCCMC vaidles vastu komisjoni kaalutlustele oluliste turumoonutuste olemasolu kohta Hiina RVs. Oma seisukoha toetuseks väitis ta, et i) aruanne ei vasta erapooletute ja objektiivsete ning piisava tõendusjõuga tõendite standarditele, muu hulgas seetõttu, et komisjon on selle koostanud konkreetse eesmärgiga hõlbustada liidu tootmisharudel kaubandusmeetmete valdkonnas kaebuse esitamist; ii) apellatsioonikogu otsustuspraktika (6) kohaselt peab komisjon dumpingu olemasolu otseselt kindlaks tegema; iii) alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO õigusnormidega, sest dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 puudub viide oluliste moonutuste mõistele, artikli 2.2 kohaselt on lubatud kasutada üksnes päritoluriigi tootmiskulusid, millele on lisatud põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summa, artikli 2.2.1.1 kohaselt arvutatakse kulud tavaliselt uuritava eksportija või tootja raamatupidamisandmete alusel, tingimusel et need andmed on kooskõlas ekspordiriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning kajastavad asjakohaselt uuritava toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, ning WTO otsustuspraktikast, eelkõige otsustest DS473 ja DS494, tuleneb, et uurimisasutused peavad arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel kasutama tootjate või eksportijate tegelikke tootekulusid.

(30)

Komisjon ei saanud nende väidetega nõustuda. Seoses CCCMC esimese ja teise väitega märkis komisjon, et oluliste moonutuste olemasolu ja võimaliku mõju hindamiseks on ta kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga e kogunud andmeid, mis on vajalikud oluliste moonutuste olemasolu ja mõju ning sellest tulenevalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodika kasutamise kindlaksmääramiseks. Komisjoni kogutud andmed ja nende põhjal tehtud otsused on üksikasjalikult esitatud ajutise määruse jaos 3.2.2. See jagu sisaldab komisjoni täielikku hinnangut oluliste moonutuste olemasolule, sealhulgas uurimisega seotud olulisi lisatõendeid, mida aruanne ei sisalda. Mis puudutab aruannet ennast, siis komisjon tuletas meelde, et tegemist on tervikliku dokumendiga, mis tugineb ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina ametiasutuste avaldatud õigusaktidele, eeskirjadele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvahelistest organisatsioonidest kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uurimustele ja teadlaste artiklitele ning muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele. Aruanne lisati uurimistoimikule, et kõigil huvitatud isikutel oleks piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid vaidlustada, täiendada või kommenteerida. CCCMC ei esitanud ühtegi sellist vastuväidet, välja arvatud üldsõnalised väited selle kohta, et aruanne ei ole erapooletu ega objektiivne.

(31)

Seoses CCCMC kolmanda väitega kordas komisjon ajutise määruse põhjenduses 159 väljendatud seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohane metoodika on täielikult kooskõlas liidu kohustustega, mis tulenevad WTO õigusest. WTO liikmed ei pea oma rakendusaktides kasutama täpselt samu mõisteid, mida kasutatakse WTO lepingutes. Seetõttu ei piira asjaolu, et dumpinguvastases lepingus ei esine mõistet „olulised moonutused“, selle mõiste kasutamist ELis. Peale selle lubab WTO õigus, nagu apellatsioonikogu seda tõlgendas vaidluse DS473 lahendamisel, kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Lisaks leidis vaekogu oma aruandes seoses vaidlusega DS494 sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb vaidluse piiridest välja. Lisaks märkis komisjon, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud, ja seetõttu ei ole neil WTO otsustuspraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsusega heaks kiitnud. Seetõttu lükati CCCMC väide tagasi.

(32)

Muid märkusi oluliste moonutuste olemasolu kohta Hiina RVs ei esitatud. Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 40–162 esitatud järeldused.

(33)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH, et ksülitooli tootmiskulud on uuritava toote tootmiskuludega paremini võrreldavad kui sidrunhappe tootmiskulud. See väide lükati tagasi kui põhjendamatu ja menetluse väga hilises etapis esitatud väide.

(34)

Ühtegi märkust ei esitatud järelduse kohta, et Colombia vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab seda riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks. Komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 163–184 esitatud järeldused.

(35)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks importija, et asjakohase asendustootena oleks sidrunhappe asemel võinud kasutada muid tooteid. See väide, mis oli põhjendamatu, esitati menetluse liiga hilises etapis (7) ja lükati tagasi.

(36)

Kaebuse esitaja märkis, et toimikusse lisatud 21. detsembri 2023. aasta teates asjakohaste allikate kohta, mida komisjon kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „esimene teade“), on maisi väärtus erinev ajutise määruse tabelis 1 esitatud maisi väärtusest. Komisjon kinnitas, et ta tegi ajutise määruse jaoks toorandmetest uue väljavõtte, mille tulemuseks oli ajutise määruse tabelis 1 esitatud väärtus.

(37)

Kaebuse esitaja taotles maisi puhul kasutatud võrdlusväärtuse 6,5 % võrra ülespoole korrigeerimist, põhjendades seda sellega, et Hiina mais on geneetiliselt muundamata ja et geneetiliselt muundamata maisi eest makstakse turul hinnalisandit, ning esitas tõendeid geneetiliselt muundamata maisi väiksema tootlikkuse kohta. Hinnalisand oli arvutatud kaebuse esitajale kättesaadava turuteabe põhjal. Uurimine kinnitas, et geneetiliselt muundamata toodete puhul makstakse hinnalisandit, et riikides, kust Colombiasse maisi imporditakse, kasvatatakse peamiselt geneetiliselt muundatud maisi, (8) ja et Hiina erütritooli toodetakse geneetiliselt muundamata maisist. Seega nõustus komisjon korrigeerima ajutise määruse tabelis 1 esitatud maisi võrdlusalust 6,5 % ülespoole. Maisi ajakohastatud võrdlusalus on 2,277 jüaani kg kohta ja mahepõllumajandusliku maisi võrdlusväärtus on 2,732 jüaani kg kohta.

(38)

Vedela glükoosi kuivainesisalduse osas leidis kaebuse esitaja, et ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja esitatud sisalduse määr 71 % on alahinnatud. Komisjon lükkas selle väite tagasi, võttes arvesse valimisse kaasatud asjaomaste eksportivate tootjate tasandil kontrollitud teavet.

(39)

Kaebuse esitaja kritiseeris ajutise määruse tabelis 1 esitatud kõrvalsaaduste/jäätmete väärtusi, kuna üldteada on, et vedel valk on märkimisväärselt kallim kui maisi idud ja maisi kiudained ning et maisi idude väärtus oleks maisi kiudainete väärtusest vähemalt kaks korda suurem. Komisjon nentis, et kaebuse esitaja väide on vastuolus valimisse kaasatud Hiina tootjate poolt omamaisel turul müüdava vedela valgu hinna erinevusega. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et maisi kiudainete väärtus on maisi idude väärtusest suurem, siis selles osas ei olnud võimalik kohandust teha. GTA võrdlusalus, mida komisjon kasutas, esindab toodete segu ja põhjendamata jäi, kas see väärtus on lähemal maisi idude või maisi kiudainete väärtusele.

(40)

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei kohaldanud mahepõllumajandusliku tootmise puhul abiainetega seotud hinnalisa ega täiendava puhastamisega seotud suuremaid tootmiskulusid. Komisjon märkis, et ta oli oma arvutustes võtnud võimaluste piires arvesse mahepõllumajandusliku tootmise (mis ei moodusta suuremat osa tootmisest) eripära, näiteks erinevate abiainete ja tööjõu osas. Komisjon lükkas kaebuse esitaja väite tagasi.

(41)

Kaebuse esitaja väitis, et valimisse kaasatud Hiina tootjate, nimelt vertikaalselt integreeritud tootjate puhul võib esineda kulude alakajastamist, ja pakkus välja rea ristkontrolle. Komisjon kinnitas valimisse kaasatud Hiina tootjate juurde tehtud kontrollkäikude tulemused, ei tuvastanud selles küsimuses alakajastamise probleeme ja lükkas kaebuse esitaja väite tagasi.

(42)

Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd taotles, et maisi, glükoosi ja maisitärklise hindade võrdlusalusena kasutataks Colombiasse Argentinast imporditud toodete keskmist ühikuhinda, põhjendades seda sellega, et Argentina on üks peamisi impordiallikaid ning et Argentinast Colombiasse imporditud maisi, glükoosi ja maisitärklise keskmine ühikuhind erineb peamiste importivate riikide kaalutud keskmisest ühikuhinnast vähe. Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd väitis, et Colombia maisitärklise import Brasiiliast võib põhjustada hinnamoonutusi, sest selle impordi hinnad on Brasiiliast imporditud maisi ja Argentinast imporditud maisitärklise hindadest märksa kõrgemad, ning lisas, et maisitärklise import Brasiiliast, Prantsusmaalt ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) tuleks välja jätta, kuna need on ainsad riigid, mille hinnad erinevad peamiste importivate riikide keskmistest hindadest. CCCMC kordas taotlust jätta välja maisitärklise import Brasiiliast, kuna Brasiilia ei kuulu maailma suurimate maisitärklise eksportijate hulka ning ekspordib maisitärklist peamiselt muudesse sihtriikidesse kui Colombia.

(43)

Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd ei väitnud, et import konkreetsetest riikidest oleks moonutatud, ega esitanud ühtegi hinnaerinevuse põhjust, mis õigustaks taotletud väljajätmist. Komisjon märkis, et ainuüksi asjaolu, et impordihinnad on eri allikate puhul erinevad, ei tähenda iseenesest, et kallimate (või odavamate) allikate impordihinnad oleksid tavatud ja/või neid ei tuleks arvesse võtta. Vastupidi, komisjon tuvastas näiteks, et maisitärklise tootmine Prantsusmaal (9) on konkurentsitihe tegevusala, millega kaasneb märkimisväärne eksport, ning et Brasiilias on märkimisväärne maisitärklise pakkumine, nõudlus (10) ja eksport. Komisjon ei tuvastanud huvitatud isikute osutatud erinevuste taga ühtegi moonutust ega ka põhjusi, miks Brasiiliast ja/või USAst, mis on maailma kaks suurimat maisitootjat, pärit maisi impordihindu ei tuleks arvesse võtta. Asjaolu, et Brasiilia ei kuulu maailma suurimate maisitärklise eksportijate hulka või et Colombia ei ole Brasiilia peamine maisitärklise eksporditurg, ei tähenda, et Brasiilia ekspordihinnad oleksid tavatud või et need tuleks kõrvale jätta. Kuna konkreetsete impordiallikate väljajätmiseks puuduvad põhjendused, kinnitas komisjon seega maisi, glükoosi ja maisitärklise võrdlushinnad, mis põhinevad kogu asjakohasel maisi, glükoosi ja maisitärklise impordil.

(44)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles CCCMC, et komisjon jätaks võrdlusaluse arvutusest välja Brasiilia maisitärklise impordihinna, põhjendades seda asjaoluga, et see hind on tavatult kõrge, kuna maisitärklise ja maisi hinnaerinevus on Brasiilias suurem kui Argentinas. CCCMC arvates muudab Brasiilia maisitärklise kõrgemate impordihindade arvessevõtmine Colombia maisitärklise GTA kohase impordihinna ebatüüpiliseks, diskrimineerides samal ajal Hiina eksportijaid, kelle peamine sisendmaterjal oli maisitärklis. Kaebuse esitaja sõnul on CCCMC väited vastuolulised, kuna nende kohaselt on maisi võrdlusaluse puhul Brasiilia arvessevõtmine õige, kuid maisitärklise puhul vale, kuigi Brasiilia on nii maisi kui ka maisitärklise suurim eksportija Colombiasse. Kaebuse esitaja järeldas, et Brasiilia maisihinnad on liiga madalad ning et maisist maisitärklise ja glükoosi tootjatel on kõrged kasumimarginaalid. Uurimise käigus ei leidnud kinnitust, et maisi ja maisitärklise hinnaerinevus Brasiilias oleks põhjendamatu. Seega kinnitas komisjon maisitärklise võrdlushinna, mis põhineb kogu asjakohasel maisitärklise impordil Colombiasse.

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd, et maisitärklise väärtus, mida komisjon kasutas, ei ole asjakohane. See isik kinnitas, et ta ei tõstata küsimust impordihindade moonutuste või ebausaldusväärsuse kohta. Ta väitis, et komisjon ei esitanud riikidevahelisi hinnaerinevusi põhjendavaid selgitusi, ning lisas, et USAst, Prantsusmaalt ja Brasiiliast pärit maisitärklise kõrgemaid hindu saab usutavalt selgitada ainult maisitärklise müümisega tarbijale mõeldud tootena.

(46)

Nagu see isik ise välja tõi, ei võimalda HS-koodid eristada tarbijale mõeldud tootena kasutatavat maisitärklist sisendmaterjalina kasutatavast maisitärklisest. Selle teabe ja muude tõendusmaterjalide puudumisel selle kohta, milline oli uurimisperioodil Colombias tarbijale mõeldud tootena müüdud maisitärklise ja sisendmaterjalina müüdud maisitärklise hinnaerinevus (kui see oli olemas), kinnitas komisjon maisitärklise võrdlushinna, mis põhineb kogu asjakohasel maisitärklise impordil Colombiasse ja mis on parim meetod konkreetsetele huvidele kõige paremini sobivate normaalväärtuse elementide väljavalimise vältimiseks. Pealegi, nagu Üldkohus kinnitas kohtuotsuses CCCME, eeldab teatavate tootmistegurite moonutamata hindade kindlaksmääramiseks HS-koodide kasutamine paratamatult teatavat ligikaudsust (11).

(47)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd arvutuste läbivaatamist, kuna tööjõukulude võrdlusalust oli sotsiaalkindlustuskulude osas topelt arvestatud.

(48)

Komisjon nõustus selle väitega. Toimikule lisatud 19. juuli 2024. aasta teates, (12) milles selgitati moonutamata kulude ja kasumi kindlaksmääramise metoodikat, esitatud summa 23,04 jüaani töötunni kohta sisaldas ebaõigesti topelt arvestatud summasid, mis puudutasid tööandja kantud sotsiaalkindlustuskulusid. Komisjon kinnitas, et ajutise määruse tabelis 1 ja põhjenduses 209 osutatud 18 jüaani töötunni kohta kajastas Colombia tööstussektori tunnitasu uurimisperioodil ja sisaldas selliseid kulusid nagu tööandja tasutud sotsiaalkindlustusmaksed.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Shandong Sanyuan Biotechnology Co., Ltd, et tema kulumaterjalide arvutamisel on tehtud viga, mille tulemuseks on liiga suur väärtus äriühingu kahjuks.

(50)

Komisjon nõustus selle väitega ja parandas kirjavea.

(51)

Rio Mints & Sweeteners B.V. väitis, et normaalväärtust tuleks kontrollida muude allikate, näiteks avaldatud hinnakirjade, ametliku impordistatistika ja tollideklaratsioonide põhjal. Komisjon tuletas meelde, et normaalväärtus määrati kindlaks alusmääruses sätestatud metoodika kohaselt (ja seda on kirjeldatud ka ajutise määruse jaos 3.1), ning lükkas selle väite tagasi.

(52)

Põhjenduses 11 osutatud kirjavea tõttu ajakohastati ajutise määruse põhjenduses 227 esitatud protsendimäärasid. Ajakohastatud müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, moodustasid 21,4 %. Ajakohastatud kasum, väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, oli 13,9 %.

(53)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 40–227 esitatud järeldused normaalväärtuse kohta, olles ajakohastanud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäärasid, teinud eespool põhjenduses 11 osutatud parandused ja ajakohastanud põhjenduses 37 osutatud (mahepõllumajandusliku) maisi võrdlusaluseid. Selguse huvides esitab komisjon ajutise määruse tabeli 1, mida uurimise lõppetapis ajakohastati:

Tabel 1

(54)

Kaebuse esitaja vaidlustas Hiinast pärit impordi mahu ja hinna, mida kasutati arvutustes. Kaebuse esitaja palus komisjonil teha täiendavaid ristkontrolle. Komisjon tegi võimaluste piires ristkontrolle, kuid ei saanud teiste huvitatud isikutega vaielda väidete ja andmete põhjal, mille kaebuse esitaja oli komisjonile esitanud konfidentsiaalsuse tingimusel. Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud kaebuse esitaja lähenemisviisiga, mida komisjon järgis, nõudes „täielikke“ kontrolle ja märkides, et komisjoni käsutuses on üksikasjalikud andmed, mis seavad Baolingbao Biology Co., Ltd. esitatud arvnäitajad kahtluse alla, sealhulgas Rio Mints & Sweeteners B.V. märkused, et Baolingbao Biology Co., Ltd. hinnad ei olnud teiste eksportijate hindadest kõrgemad. Komisjon märkis, et teavet, mille kaebuse esitaja oli Baolingbao Biology Co., Ltd. kohta komisjonile esitanud konfidentsiaalsuse tingimusel, ning teavet, mida komisjon kontrollis ja kinnitas Baolingbao Biology Co., Ltd. valdustes, ei olnud kuidagi võimalik ühitada ning seetõttu ei võetud seda arvesse. Samuti märkis komisjon, et Rio Mints & Sweeteners B.V. märkused Baolingbao Biology Co., Ltd. hindade kohta ei pruugi kehtida Baolingbao Biology Co., Ltd. ekspordihindade kohta tervikuna. Komisjon kinnitas oma esialgsed järeldused ja lükkas eespool osutatud väited tagasi.

(55)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 228 esitatud järeldused.

(56)

Osutades veokulude muutumisele aja jooksul, seadis Rio Mints & Sweeteners B.V. kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 230 osutatud transpordiga seotud kohanduse taseme. Komisjon märkis, et kohanduse tegemisel võeti arvesse transpordikulusid, millest olid teatanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad ise, ja lükkas väite tagasi.

(57)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 229–230 esitatud järeldused.

(58)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 53, vaatas komisjon pärast huvitatud isikute väidetega tutvumist dumpingumarginaalid läbi.

(59)

Kasutaja Rio Mints & Sweeteners B.V. taotles võimalust dumpinguarvutusi kontrollida. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas ta oma taotluse uuesti. Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles dumpinguarvutuste kontrollimise võimalust ka Hamburg Fructose GmbH. Komisjon märkis, et dumpinguarvutused avaldatakse nende konfidentsiaalsuse tõttu ainult asjaomastele eksportivatele tootjatele. Komisjon lükkas need taotlused tagasi. Sellegipoolest selgitas komisjon kasutatud arvutusmetoodikat mõlemale huvitatud isikule põhjenduses 12 osutatud ärakuulamisel.

(60)

Rio Mints & Sweeteners B.V. leidis, et dumpingumarginaalide erinevus on ebaõiglane. Komisjon märkis, et ekspordihindade ja toodete erinevuste kõrval mõjutavad marginaale ka erinevused arvestuslikes normaalväärtustes, mis kajastavad konkreetsete valimisse kaasatud ja sisendmaterjale erineval määral kasutanud eksportivate tootjate moonutamata tootmiskulusid. Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH, et komisjon vaataks läbi erinevuse individuaalsete dumpingumarginaalide vahel, mis tulenes normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud metoodikast, nimelt asjaolust, et sisendmaterjalid olid eksportivate tootjate puhul erinevad. Nad palusid arvesse võtta pigem Hiina RV eksportivate tootjate kulutaset. Komisjon tuletas meelde ajutise määruse põhjendust 159, kus on märgitud, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu tehakse kindlaks kogu riigi tasandil ning kui see on kindlaks tehtud, siis ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse arvutamiseks ekspordiriigi kulusid ja hindu. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(61)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(62)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu kindlaksmääramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 236–238 esitatud järeldused.

(63)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 239–241 esitatud järeldused.

(64)

CCCMC väitis, et kuna komisjon ei avalikustanud ajutises määruses seda spetsialiseerunud turuteabe pakkujat, kes oli esitanud andmed Hiinast pärit impordi kohta, ei ole tal võimalik kontrollida komisjoni poolt ajutise määruse põhjenduses 247 esitatud andmete paikapidavust, mis CCCMC sõnul tekitab probleeme tema kaitseõiguste teostamisel. Lisaks väitis CCCMC, et need andmed ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa pidada otseseks tõendusmaterjaliks, mis sobib kahjutegurite objektiivseks uurimiseks.

(65)

Komisjon märkis seoses eespool osutatud väitega, et ta oli ajutises määruses esitanud täielikud ja indekseerimata andmed Hiina RVst pärit erütritooli impordi kohta. CCCMC-l oli seega võimalik kontrollida neid andmeid oma allikate või muude impordiandmete põhjal, millele tal on juurdepääs. Samuti juhib komisjon tähelepanu sellele, et turuteabe pakkuja esitatud andmeid võrreldi muude kättesaadavate statistiliste allikatega ja koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate valikuuringu küsimustiku vastustega, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 243. Eespool öeldut silmas pidades ei nõustunud komisjon väitega, et CCCMC kaitseõigusi ei järgitud.

(66)

Kuna muid märkusi selle jao kohta ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendused 242–248.

(67)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi hindade, hinna allalöömise ja hindade allasurumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 249–257 esitatud järeldused.

(68)

CCCMC leidis, et erütritoolituru toimimist ja sellel tegutsevate tootjate käitumist mõjutab asjaolu, et erütritool on tüüpiline põhitarbeaine ning et järelikult on ka erütritooli hinnakujundus ülemaailmne ega sõltu kohalikest turutingimustest.

(69)

Komisjon nentis, et olenemata sellest, kas erütritool on põhitarbeaine või mitte, on väide erütritooli ülemaailmse hinnakujunduse kohta vastuolus asjaoluga, et Hiina eksportivad tootjad müüsid seda toodet ELi turul dumpinguhindadega, mis lõid liidu tootja hinnad alla.

(70)

Peale selle väitis CCCMC, et ainsal liidu tootjal on võimalik teha otsuseid, mis mõjutavad kogu liidu turgu, mis CCCMC arvates seab kahtluse alla liidu tootja poolt küsimustikule vastuseks esitatud makro- ja mikromajanduslike tulemuste andmete usaldusväärsuse, representatiivsuse ja objektiivsuse.

(71)

Komisjon märkis, et liidu tootja võimet mõjutada kogu liidu turgu piiras asjaolu, et liidu tootjale pakkus märkimisväärset konkurentsi Hiina RVst pärit ebaõiglase hinnaga import, mille turuosa oli asjaomasel perioodil pidevalt üle 60 %. Lisaks märkis komisjon, et kõiki andmeid kontrolliti uurimise käigus objektiivselt ning et nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse suhtes ei tekkinud mingeid kahtlusi. Representatiivsuse kohta märkis komisjon, et liidu ainsa tootja esitatud andmed on liidu tootmisharu suhtes juba iseenesest representatiivsed.

(72)

CCCMC väitis, et liidu tootja otsus investeerida üle 20 miljoni euro tootmisvõimsuse suurendamisse oli osa strateegiast, mille eesmärk oli valmistuda käesolevaks dumpinguvastaseks uurimiseks ja saavutada selle soodne tulemus.

(73)

Komisjoni kinnitusel veendus ta, et liidu tootja investeerimisotsus tehti 2019. aastal, st rohkem kui neli aastat enne käesoleva uurimise algatamist. Samuti märkis komisjon, et võttes arvesse turuolukorda, eelkõige liidu tarbimise jõulist kasvu (2021. aastal 39 %) ja väga kõrget tootmisvõimsuse rakendusastet (2020. aastal 83 % ja 2021. aastal 100 %), ei tundunud investeerimisotsus ebaloogiline. Seetõttu tegi komisjon järelduse, et CCCMC väide ei ole mitte ainult põhjendamatu, vaid ka alusetu. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Rio Mints & Sweeteners B.V., et 2020. ja 2021. aasta tegureid ei saa kasutada 2019. aastal tehtud investeerimisotsuse põhjendatuse hindamiseks. Komisjon märkis, et lisaks ajastusele veendus ta ka selles, et liidu tootja põhjendas investeerimisotsust turu kiire kasvu ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge taseme prognoosidega. Asjaomase perioodi raames kättesaadavaid 2020. ja 2021. aasta andmeid kasutati selleks, et näidata, et need prognoosid vastasid turutingimuste tegelikule arengule.

(74)

CCCMC väitis ka, et komisjon ei uurinud, kas liidu tootja tootmise peatamine võis tõepoolest olla äriühingu strateegiline otsus, mis oli seotud käesoleva uurimise algatamisega.

(75)

Komisjon märkis, et tootmine peatati uurimisperioodil ja peatamisele eelnes Hiinast pärit impordi turuosa pidev kasv (asjaomase perioodi jooksul [62–70] %-lt [77–87] %-le), kusjuures selle impordi hinnad langesid uurimisperioodil järsult (–19 % võrreldes 2022. aastaga ja –36 % võrreldes 2021. aastaga). Seepärast kinnitas komisjon ajutises määruses esitatud järelduse, et liidu tootja tootmise peaaegu täielik peatamine oli tingitud tema suutmatusest konkureerida Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga, mille hinnad olid alates 2022. aastast liidu tootmisharu tootmiskuludest oluliselt madalamad.

(76)

Lisaks väitis CCCMC, et komisjon ei kontrollinud, ega liidu tootja ei kasutanud vaba tootmisvõimsust erütritooli asemel muude ühendite tootmiseks.

(77)

Komisjon märkis, et vastupidiselt CCCMC väidetule veendus ta, et liidu tootja oli erütritooli tootmisliini tegelikult peatanud ega kasutanud seda muude ühendite tootmiseks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Rio Mints & Sweeteners B.V., et komisjon oleks pidanud hoopis uurima, kas selline muul otstarbel kasutamine oleks võimaldanud liidu tootmisharu kulusid kokku hoida, ja kulusid vastavalt kohandama. Komisjon märkis, et käesoleva menetluse ulatus piirdub asjaomase tootega.

(78)

Seetõttu lükati CCCMC väited tagasi ning kuna makromajanduslike ja mikromajanduslike näitajate kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 262–287 esitatud järeldused.

(79)

Kõik pärast ajutise määruse avaldamist esitatud asjaomaste isikute väited lükati tagasi. Seega leidis komisjon ajutises määruses tehtud järelduste põhjal, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(80)

CCCMC väitis, et liidu tootja probleemide põhjuseks oli pigem tooraine- ja energiakulude kasv kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks väitis CCCMC, et import suurenes üksnes turunõudluse rahuldamise eesmärgil, kuna liidu tootja oli oma tootmise peaaegu täielikult peatanud.

(81)

Nagu on märgitud ajutises määruses, tunnistas komisjon, et tooraine- ja energiakulude kasv etendas rolli liidu tootja probleemide tekkimisel, suurendades tema tootmiskulusid ühiku kohta. Energia ja maisi (peamine glükoosi tooraine) hinnad saavutasid aga tipptaseme 2022. aastal ning sel aastal suutis liidu tootja müügihindade tõstmise abil säilitada omamaise müügi tasemel, mis vastas 2020. aasta tasemele, 14 % kõrgema tootmistaseme kui 2020. aastal ja hea kasumlikkuse taseme [7–10 %]. Uurimisperioodil ei olnud see siiski enam võimalik, kuna Hiina RVst pärit impordi hind langes järsult ja turuosa suurenes märkimisväärselt, nagu on märgitud põhjenduses 75. Seetõttu tuli liidu tootmisharul tootmine peatada, sest müügi jätkamiseks oleks ta pidanud langetama oma müügihinna alla tootmiskulude. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 75, oli Hiina RVst pärit impordi turuosa juba varasematel aastatel pidevalt suurenenud ning see ei kasvanud liidu tootja tootmise peatamise tõttu.

(82)

Kõik pärast ajutise määruse avaldamist esitatud asjaomaste isikute väited lükati tagasi. Seetõttu järeldas komisjon ajutises määruses esitatud tähelepanekute põhjal, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ega kõrvaldanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel.

(83)

Kuna märkusi, mis õigustaksid kahjumarginaalide muutmist, ei esitatud, on lõplik kahju kõrvaldamist võimaldav tase koostööd tegevate eksportivate tootjate ja kõigi teiste äriühingute puhul järgmine:

(84)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendused 334–335.

(85)

Kuna liidu importijad märkusi ei esitanud, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendused 338–339.

(86)

Kasutajad väitsid, et meetmete tõttu on nad sunnitud oma müügihinda varasema tasemega võrreldes enam kui kaks korda tõstma, mille tulemusena suured jaemüüjad loobuksid nende erütritoolipõhistest suhkruasendajatest ja paljud tarbijad jääksid seega ilma võimalusest tervislikumalt toituda.

(87)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 342, ei mõjutanud Hiina toodangu hinnad erütritooli tarbimist 2021. aastal, mil tarbimine oli asjaomase perioodi suurim ja Hiina toodangu hinnad olid 56 % kõrgemad kui uurimisperioodil. Seega väidab komisjon, et võimalikud kõrgemad hinnad ei heidutaks kasutajaid ega lõpptarbijaid erütritooli tarbimast.

(88)

Üks kasutaja väitis, et meetmed mõjutaksid tema käibest suuremat protsenti kui ajutise määruse põhjenduses 342 esitatud näitajad. Lisaks väitis ta, et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju tema majanduslikule olukorrale, mistõttu ta on meetmete vastu. Sellega seoses märgib komisjon, et kõnealuses põhjenduses esitatud näitajad puudutasid müüdud kaupade kogumaksumust. Lisaks, kuna kasutajate käive sõltub liidu tarbimise tasemest, ei mõjuta meetmete kehtestamine eeldatavasti oluliselt käivet, nagu on selgitatud eelmises põhjenduses 87.

(89)

Kõik huvitatud isikute poolt ajutise määruse avaldamise järel esitatud väited lükati tagasi ja komisjon kinnitas oma esialgse järelduse, et puuduvad kaalukad põhjused otsustada, et meetmete kehtestamine Hiina RVst pärit erütritooli impordi suhtes ei oleks liidu huvides.

(90)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(91)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(92)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad nad asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata muude äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud üksuste toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(93)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (16). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(94)

Kasutajad tegid ettepaneku kehtestada kõikidele Hiina tarnijatele kindlasummaline tollimaks, mida kohaldatakse hulgiimpordi puhul üksnes erütritoolisisalduse suhtes. Nende arvates tagaks kindlasummaline tollimaks segude impordi õiglasema kohtlemise ja seega tervislikumate magustamisvõimaluste jätkuva kättesaadavuse tarbijatele.

(95)

Komisjon nentis, et meetme kohaldamisega üksnes erütritoolisisalduse suhtes kaasneks märkimisväärne meetmest kõrvalehoidmise oht. Lisaks võib kindlasummalistel tollimaksudel põhinev meede aja jooksul muutuda mõjutuks või ülemäära piiravaks sõltuvalt sellest, kuidas impordihinnad muutuvad, mida omakorda mõjutab üldine inflatsioon ja eelkõige asjaomase toote peamiste kulutegurite hindade kõikumine. Erütritooli puhul on peamisteks kuluteguriteks mais ja energia ning mõlema puhul on esinenud märkimisväärseid kõikumisi. Arvestades, et segude osakaal ei ületa ELi tarbimises 7 % ja et kasutajad võivad minna üle muude magustajate müügile või osta erütritoolipõhiseid segusid liidu tootjalt, on komisjon seisukohal, et eespool nimetatud oht kaalub kasutajate huvid üles. Seepärast järeldas komisjon, et väärtuseline tollimaks on jätkuvalt kõige sobivam meetme vorm.

(96)

Selleks, et minimeerida maksumäärade erinevustest tulenevat tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade korrektse rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu võib kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.

(97)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et tollimaksumäära edaspidine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(98)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset tollimaksumäära, suureneb märkimisväärselt, eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse tollimaksumäära kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(99)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(100)

Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(101)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad.

(102)

Nagu on märgitud jaos 1.2, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude.

(103)

Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(104)

Registreerimisperioodi tollimaksude sissenõudmise kriteeriumid on sätestatud alusmääruse artikli 10 lõikes 4.

(105)

Komisjon leiab, et registreerimismäärus vastab kriteeriumile a, st import on alumääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud.

(106)

Komisjon leiab, et ajutise määruse ja registreerimismääruse avaldamisega on importijatele antud võimalus esitada kriteeriumi b kohaselt oma arvamus.

(107)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile c peab olema „dumping esinenud pikema aja jooksul või […] importija on või oleks pidanud olema teadlik dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust“. Käesoleval juhul leiab komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust alates uurimise algatamise kuupäevast.

(108)

Algatamisteade ja kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon sisaldasid mitmeid väiteid ja tõendeid, mis toetasid ja kinnitasid väidetava dumpingu ja kahju ulatust. Seepärast leidis komisjon, et importijad ja kasutajad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(109)

Peale selle esitas kaebuse esitaja tõendid, millest nähtub, et ELi importijaid ja turustajaid teavitati dumpinguvastasest uurimisest ning neid õhutati ostma ja importima erütritooli enne ajutiste meetmete kehtestamist. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International, et kuna nemad ei ole neid tõendeid näinud, on nende kaitseõigusi rikutud. Komisjon märkis, et kaebuse esitaja esitatud tõendid olid nii konfidentsiaalsed (17) kui ka mittekonfidentsiaalsed (18).

(110)

Lõpuks nendib komisjon, et seda kriteeriumi analüüsiti nõuetekohaselt registreerimismääruse põhjendustes 8–11.

(111)

Seega teeb komisjon järelduse, et see tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise kriteerium on täidetud.

(112)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile d peab saama väita, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud“.

(113)

Hiina RVst pärit impordi igakuine keskmine maht oli uurimisperioodil 1 097 tonni. Andmed (mis olid hindamise ajal kättesaadavad kuni 2024. aasta augustini (kaasa arvatud)) näitavad, et ajavahemikul, mis algas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamisele järgnenud esimesel täispikal kuul ja lõppes ajutiste meetmete kehtestamisele eelnenud viimasel täispikal kuul (detsember 2023 – juuni 2024), oli Hiina RVst pärit impordi kuine keskmine maht 1 749 tonni, st 59 % suurem kui uurimisperioodil. Impordi kogumaht oli samal perioodil 12 240 tonni.

(114)

Arvestades perioodi alates esimesest täispikast kalendrikuust pärast uurimise algatamist, sh kuu, mil kehtestati ajutised meetmed (st detsember 2023 – juuli 2024), oli kuine keskmine impordimaht 1 586 tonni, mis on 45 % suurem kui kuine keskmine maht uurimisperioodil.

(115)

Mõlemad analüüsid näitavad, et pärast uurimise algatamist suurenes impordimaht tõepoolest märgatavalt.

(116)

Pärast impordi registreerimist märkusi esitanud kasutajad tunnistasid, et nad pidid koguma erütritooli varusid, et täita oma lepingulisi kohustusi, eelkõige suurte jaemüügikettide ees. Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International selle, kuid tunnistasid, et nad tellisid kaupa, et täita oma lepingulisi kohustusi eelnevalt kokkulepitud hindadega. Komisjon nentis, et selline käitumine kujutab endast varude kogumist enne meetmete rakendamist.

(117)

Tarbimise analüüs ajavahemikul 2023. aasta detsembrist kuni 2024. aasta juulini näitab kuist keskmist kasvu 50 % võrreldes uurimisperioodi kuu keskmisega. Samal perioodil, kui liidu tootja asus taas tootma, ei kasvanud tema müük võrreldes 2022. aastaga, mis on asjaomase perioodi aasta, mil tootmise peatamine tema müüki ei mõjutanud. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2022. aastaga võrreldes 12 protsendipunkti. See on selge märk liidu tootmisharu edasise kahjustamise kohta.

(118)

Mis puudutab mahtu, siis registreerimisperioodi import hõlmati „veelgi suurenenud impordi“ hindamisega ning registreerimisperioodil eraldi vaadeldud import vähenes võrreldes registreerimiseelse tasemega, kuid selle maht oli siiski oluline.

(119)

Lisaks langesid impordihinnad ajavahemikul 2023. aasta detsembrist 2024. aasta juulini jätkuvalt rohkem kui liidu tootja hinnad. Keskmine impordihind oli sel ajavahemikul 7 % madalam kui keskmine impordihind uurimisperioodil. Seega suurenes hinna allalöömine registreerimisperioodil keskmiselt [45–65] %ni.

(120)

Nagu viidati põhjenduses 116, leidis komisjon tõendeid varude kogumise kohta pärast uurimise algatamist.

(121)

Põhjenduses 12 osutatud ärakuulamisel vaidlustasid Rio Mints & Sweeteners B.V. ja Hamburg Fructose GmbH International selle järelduse, väites, et kuna see maht on juba turule sisenenud ja seda müüakse lepingutes kokku lepitud hindadega, ei aita dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuv kohaldamine kaasa dumpinguvastasele võitlusele ega mõjuta turuhindu. Küll aga põhjustab see nende väitel neile märkimisväärset kahju. Komisjon lükkas selle väite tagasi, võttes arvesse põhjendustes 107–120 esitatud tõendeid, ja kinnitas järelduse, et impordi edasine märgatav suurenemine, arvestades selle ajastust ja mahtu ning veelgi langenud keskmisi hindu, on tõsiselt kahjustanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(122)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon järelduse, et alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimused lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks kohaldamiseks on täidetud. Seega tuleks nõuda sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomaselt tootelt, mille registreerimise nõue kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2024/1608. Tagasiulatuvalt sissenõutava tollimaksu määr tuleks kehtestada rakendusmäärusega (EL) 2024/1959 kehtestatud ajutiste tollimaksude tasemel, kui see on käesoleva määrusega kehtestatavate lõplike tollimaksude määrast madalam.

(123)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (19) artiklist 109 tuleneb, et juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, on viivisemäär Euroopa Keskpanga poolt tema peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(124)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,