(1)

4. mail 2018 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastu määruse (EL) 2018/683, (2) millega kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) (edaspidi „rehvid“ või „asjaomane toode“) impordi suhtes.

(2)

18. oktoobril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1579, (3) millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuti lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (edaspidi „algne dumpinguvastane määrus“).

(3)

9. novembril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1690, (4) millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (edaspidi „algne subsiidiumivastane määrus“).

(4)

Pärast seda, kui Hiina kummitööstuse ühendus (China Rubber Industry Association (edaspidi „CRIA“)) ja Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters, (edaspidi „CCCMC“)) esitasid vaide, tühistas Euroopa Liidu Üldkohus 4. mail 2022 oma otsusega liidetud kohtuasjades T-30/19 ja T-72/19 (5) (edaspidi „kohtuotsus“) algse dumpinguvastase ja algse subsiidiumivastase määruse mitme eksportiva tootja suhtes.

(5)

Pärast Üldkohtu otsust taasalustas komisjon uurimist ja 4. aprillil 2023 taaskehtestas ta rakendusmäärusega (EL) 2023/737 (6) (edaspidi „teine dumpinguvastane määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja rakendusmäärusega 2023/738 (7) (edaspidi „teine subsiidiumivastane määrus“) lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

(6)

6. septembril 2024 lõpetas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kaks osalist vahepealset läbivaatamist (8) , (9).

(7)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, mida kohaldatakse eurodes ühiku kohta, vahemikus 0–35,74 eurot ühiku kohta.

(8)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (10) avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 19. juulil 2023 rehvide ebaõiglase impordi vastane koalitsioon (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatavate uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(10)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 20. oktoobril 2023 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses teatavate Hiina RVst (edaspidi „asjaomane riik“) pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (11) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(12)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi taotluse esitajale, teadaolevatele tootjatele Hiina Rahvavabariigis ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, samuti teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel järgmisest:

(16)

Valimisse kuulus kuus liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 25 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Komisjonile andis endast teada üks sõltumatu importija, kuid ta ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Ükski muu sõltumatu importija endast teada ei andnud.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja eksportivate tootjate ühingutel kindlaks teha muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid kolm asjaomase riigi eksportivat tootjat / eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kahe eksportivate tootjate kontserni ekspordimaht moodustas kokku ligikaudu 50 % ajavahemikul 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta juunini Euroopa Liitu eksporditud teadaolevast mahust, kolmanda eksportiva tootja ekspordimahtu aga ei loetud märkimisväärseks. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon kahest eksportivate tootjate kontsernist koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(22)

Esimeses uurimises nõustus enda kaasamisega valimisse 49 eksportivat tootjat. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise puhul oli kaebuses loetletud üle 140 eksportiva tootja, kuid valikuuringu raames andsid vastuse ainult kolm eksportivat tootjat / eksportivate tootjate kontserni.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate impordimaht moodustas ligikaudu 50 % Hiina RVst Euroopa Liitu imporditud rehvide kogumahust ja nende toodang alla 2 % rehvide kogutoodangust Hiina RVs. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina RVst pärit impordi turuosa Euroopa Liidus ligikaudu 5,4 %, leidis komisjon, et pool sellest impordist tagaks piisavalt teavet ekspordihinna hindamiseks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingu jätkumise või kordumise kindlakstegemiseks ning seega võib seda pidada Hiina RVst pärit impordi kogumahu suhtes representatiivseks.

(24)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kaasatud eksportijate kontsernile ja kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale. Sama küsimustik tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (13). Lisaks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale.

(26)

Küsimustikule vastasid kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni ja kuus liidu tootjat. Ühelt liidu tootjalt, äriühingult Recauchutagem São Mamede, Lda (edaspidi „RSM“) saadud vastus oli ebapiisav ja komisjon palus sellel tootjal oma vastust täiendada. Täiendavat vastust ei saadud ja komisjon teatas RSMile, et kavatseb kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja kasutada kättesaadavaid fakte. Kõnealune liidu tootja täiendavaid märkusi ei esitanud.

(27)

Sellest tulenevalt kasutas komisjon ülejäänud viie liidu tootja esitatud andmeid. Asjaolu, et RSMilt andmeid ei saadud, mõjutas valimi representatiivsust vaid vähesel määral. Ülejäänud viie liidu tootja toodang moodustas endiselt üle 25 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus. Seega leiti, et ülejäänud viiest liidu tootjast koosnev valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(28)

Hiina RV valitsus küsimustikule ei vastanud.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(30)

11. novembril 2024 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(31)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine. Giti taotlusel toimus ärakuulamine.

(32)

Vaatlusalune toode on teatavad uued või protekteeritud kummist õhkrehvid, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 4011 20 90 ja ex 4012 12 00 (TARICi kood 4012 12 00 10) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(33)

Vaatlusalune toode hõlmab nii uusi kui ka protekteeritud kummist busside või veoautode õhkrehve, millel on samad peamised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Asjaomase toote mõlemad liigid on valmistatud samast sisendist (olgugi et kasutatud tehnoloogia võib erineda) ja neil on sarnane struktuur. Erinevad kasutusnäitajad tulenevad tooraine ja struktuuri erinevustest.

(34)

Uute veoauto- ja bussirehvide tootmisprotsess hõlmab järgmist: 1) kummisegu koostamine ja segamine; 2) rehvikomponentide ettevalmistamine; 3) (keskkonnasõbralike) rehvide tootmine; 4) kõvastamine (vulkaniseerimine) ja 5) lõplik kontroll. Kõik veoauto- ja bussirehvid valmistatakse samadest peamistest toorainetest, nagu looduslik kautšuk, sünteetiline kautšuk, teras, tahm, muud kemikaalid ja õlid ja ka kangas, ning neil on samad osad, nagu turvisevöö, külgkate, sisemine rehvimantel, randitraadid, terasvööd ja mantlikoort, isegi kui kõnealuse toote eri tootjate vahel on teatavaid erinevusi.

(35)

Uute veoauto- ja bussirehvide tootmisprotsessi puhul leiti, et see hõlmab samuti eri tehnoloogiaid, mis samas ei mõjuta üldiseid asendatavusega seotud järeldusi.

(36)

Protekteerimine on põhimõtteliselt ümbertöötlemisprotsess, mille käigus uuendatakse kasutatud rehve vanal rehvimantlil turvise asendamise teel. Rehvimantlid on protekteerimisprotsessi põhielemendid ning protekteerimise oluline osa on protekteerimiseks sobivate rehvimantlite valimine ja soetamine. Rehvimantlid on seega tootmisprotsessi peamine sisend ja need moodustavad oma kvaliteedist sõltuvalt kas pooltoote või jäätmed.

(37)

See protsess võib taas hõlmata eri tehnoloogiaid, mis ei avalda mõju asendatavust käsitlevatele komisjoni järeldustele.

(38)

Veoauto- ja bussirehve toodetakse väga mitut tüüpi ja mitmes suuruses ning neid kasutatakse väga erinevatel tarbesõidukitel alates kohalikest kaubaautodest ning linna- või linnalähibussidest kuni pikamaaveokite ja -bussideni sõltuvalt nende suurusest ja koormusindeksi näitajatest. Neid ei saa kasutada sõiduautodel ega teistel väikestel tarbesõidukitel ega üksnes väljaspool teid kasutatavatel sõidukitel, nagu põllumajandustraktorid.

(39)

Müüakse kahte tüüpi ja nelja kategooriasse kuuluvaid veoauto- ja bussirehve. Tavapärasem rehvitüüp on lohviga rehv; selle sees on lohv oma ventiiliga, mis asub rehvi sees. Lohvita rehvis moodustavad rehv ja rattavelg õhukindla tihendi ning ventiil on paigaldatud otse veljele. Valdav enamik veoauto- või bussirehve, mida liidus müüakse, on lohvita rehvid. Veoauto- või bussirehvide neli kategooriat on juhttelje-, veotelje-, haagise- ja kõigil telgedel kasutatavad rehvid. Juhtteljerehvid on mõeldud kasutamiseks esiteljel, et need abistaks juhtimisel, aga neid võib olenevalt sõiduki kasutusalast kasutada veoautode või busside kõikidel telgedel. Veoteljerehvid on mõeldud jõuülekandesüsteemi juurde ning tagavad parema haardumise. Haagiserehvid on mõeldud paigaldamiseks haagistele ning kõigile telgedele paigaldatavaid rehve võib kasutada sõiduki mis tahes teljel olenevalt sõiduki kasutusalast.

(40)

Uute või protekteeritud rehvide suhtes kehtivad liidu turul samad ohutusnõuded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ (14).

(41)

Komisjoni kogutud ja saadud teave viitab sellele, et liidu bussi- ja veoautorehvide turg jaguneb kolme segmenti. Ehkki segmentide vahel puuduvad selged eraldusjooned, valitseb huvitatud isikute seisukohtade ja komisjoni järelduste alusel üldine kokkulepe järgmiste kategooriate suhtes.

(42)

Esimese segmendi rehvid hõlmavad kõrgema hinnaklassi uusi rehve, mis on põhitootjate juhtiva kaubamärgiga. Kaubamärgi tuntus on sellesse segmenti kuuluvate rehvide puhul põhitegur ning õigustab oluliselt kõrgemaid hindasid, mida makstakse eeldatavate paremate omaduste eest, samuti eriti suuri turundusinvesteeringuid. Sellesse segmenti kuuluvad eelkõige veoauto- või bussitootjate originaalvarustuse rehvid. Esimese segmendi rehvide kvaliteet tagab rehvide ulatusliku protekteeritavuse ning need rehvid on mõeldud korduvalt kasutamiseks, mis suurendab veelgi originaaltoote märkimisväärselt suuremat läbisõidunäitajat (tavakasutuse korral kuni kolm protekteerimist). Esimese segmendi rehve seostatakse ka kõrgema ohutuse tasemega ning nendega kaasneb sageli heal tasemel müügijärgne teenindus.

(43)

Teise segmendi rehvid hõlmavad enamikku muu kui kõrgema hinnaklassi nii uusi kui ka protekteeritud rehve, mille hinnad on ligikaudu 65–80 % esimese segmendi rehvide hinnast. Sellesse segmenti võivad kuuluda haagiste tootjate originaalvarustuse rehvid. Ka selles segmendis on kaubamärgi tuntus oluline ning kaubamärgid on tavaliselt hästi teada ostjate jaoks, kes suudavad tuvastada ka rehvitootjaid. Need on üldiselt vähemalt üks kord protekteeritavad ning ehkki nende läbisõidunäitajad on väiksemad kui esimese segmendi rehvide puhul, on need siiski head.

(44)

Kolmanda segmendi rehvid hõlmavad nii uusi kui ka protekteeritud rehve, millel on väiksemad läbisõidunäitajad ja väga piiratud protekteeritavus, kui neid üldse saab protekteerida. Nende hind on tavaliselt vähem kui 65 % esimese segmendi rehvide hinnast ja läbisõidunäitaja vähem kui 65 % esimese segmendi läbisõidunäitajast. Selles segmendis on kaubamärgi tuntus peaaegu olematu ning hind on kliendi ostuotsuse puhul määrav tegur. Tavaliselt ei pakuta neile müügijärgset teenindust.

(45)

Protekteeritud rehvid võib liigitada teise või kolmandasse segmenti. Ehkki mõned Hiina rehvid on protekteeritavad, protekteeritakse neid Hiinas väga väikeses mahus. Samas on protekteerimine üsna laialt levinud liidus ja teistel turgudel, näiteks Brasiilias. Liidus seisneb protekteerimistegevus järgmises.

(46)

Komisjon kaardistas uued ja protekteeritud rehvid kaubamärkide kaupa samamoodi nagu esialgses uurimises. Selle teabe esitas ka kaebuse esitaja ja see tehti menetluse algatamise päeval kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks.

(47)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalune toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(48)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(49)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(50)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017). Eurostati andmetel moodustas teatavate uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) import Hiina Rahvavabariigist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 5,4 % liidu turust, esialgse uurimise ajal oli sellise impordi turuosa aga 21,3 %. Need näitajad on absoluutnäitajad.

(51)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, tegid uurimises koostööd kolm Hiina RV eksportivate tootjate kontserni, kelle impordimaht moodustas Hiina RVst Euroopa Liitu imporditud rehvide kogumahust ligikaudu 50 %.

(52)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiina RV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(53)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet rehvide tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kaks eksportivate tootjate kontserni.

(54)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(55)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(56)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(57)

23. jaanuaril 2024 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kasutada kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Indoneesia, Malaisia, Tai, Türgi ja Lõuna-Aafrika.

(58)

Komisjonile esitasid esimese teate kohta märkusi taotluse esitaja, Giti ja Hankook.

(59)

Pärast saadud märkuste ja Hankooki esitatud lisateabe analüüsimist teavitas komisjon 16. juulil 2024 huvitatud isikuid teises teates (edaspidi „teine teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Türgit.

(60)

Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootjate Brisa Bridgestone ja Goodyear Lastikleri Turk kohta kättesaadava teabe põhjal.

(61)

Komisjonile esitasid teise teate kohta märkusi taotluse esitaja, Giti ja Hankook. Kõiki märkusi on üksikasjalikult käsitletud punktis 3.3.

(62)

Komisjon järeldas, et Hiina kuludest ja hindadest lähtuda ei saa ning et normaalväärtuse arvutamisel tuleks kasutada alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud meetodit.

(63)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(64)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(65)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(66)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(67)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel esitada kõiki asjaolusid. Pealegi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte.

(68)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(69)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(70)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“) (15) teabega riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse mitmel tasandil, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt keemiatööstus, ...). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Hiinat käsitlev aruanne lisati uurimise uurimistoimikule algatamise etapis. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(71)

Taotluse esitaja väitis aruandes sisalduvatele tõenditele tuginedes, et nii Hiina rehvitööstus ise kui ka teised, rehvitootmiseks kriitilise tähtsusega sektorid, nagu kummi-, energia- ja terasetööstus tootmisahela eelnevas etapis, samuti autotööstus tootmisahela järgnevas etapis, on Hiina valitsuse kohalolust tugevasti mõjutatud, millest tingituna on hinnad ja kulud märkimisväärselt moonutatud. Taotluse esitaja rõhutab Hiina Kommunistliku Partei (Hiina KP) esindatust ja mõju majandusele, tuginedes Hiina KP keskkomitee 2018. aasta otsusele partei ja riigiasutuste reformi süvendamise kohta, Hiina presidendi kõnele kommunistliku partei 20. rahvakongressil ja Hiina KP keskkomitee 2020. aastal avaldatud korraldusele, milles väljendatakse sõnaselgelt kavatsust suurendada riigi esindatust eraettevõtetes ning nõutakse eraettevõtete juhtide poliitilist ja ideoloogilist harimist. Taotluse esitaja väitis, et Hiina valitsuse sekkumine toimub eri vormides, mille saab eelkõige liigitada kolme kategooriasse: haldus-, finants- ja regulatiivsed meetmed.

(72)

Taotluse esitaja märkis, et plaanid koostatakse eri valitsustasanditel – riigi, provintside ja omavalitsuste tasandil – ning neid täiendatakse valdkondlike plaanidega. Need plaanid on õiguslikult siduvad ja neid tuleb rakendada kõigil tasanditel, millest tingituna on neil väga otsene mõju seoses rahastamisvõimaluste, maksusüsteemide või äriühingutes tehtavate valikutega. Eelkõige viitas taotluse esitaja aastatel 2021–2025 kohaldatavale 14. viisaastakuplaanile, mille põhjal ta leidis, et riigi aktiivne roll majanduses on täiesti ilmne, kuna näiteks on riigi ülesandena sätestatud „edendada“, „tugevdada“ või „ehitada üles“ terveid Hiina majanduse segmente. Taotluse esitaja järelduse kohaselt on ka viisaastakuplaanide eesmärk tugevdada sidet Hiina valitsuse ja riigile kuuluvate ettevõtete vahel ning veelgi suurendada riigile kuuluva vara järelevalvesüsteemi. See võib toimuda mitmes vormis, sealhulgas riigile kuuluva vara vähenemise tõhusa ennetamise kaudu.

(73)

Taotluse esitaja rõhutab, et Hiina finantssüsteemis domineerivad riigi omanduses pangad, mis peavad juhinduma valitsuse poliitikast, mitte tegutsema turupõhimõtete kohaselt. Samuti märkis ta, et Hiina valitsus sekkub regulatiivselt peamiselt riigihanke- ja investeerimiseeskirjade kaudu.

(74)

Taotluse esitaja viitas ka järeldustele, milleni komisjon jõudis mitmes hiljutises Hiina terase- ja naftakeemiasektorit käsitlevas uurimises, mis kinnitasid oluliste moonutuste olemasolu seoses asjaomase toote tootmise põhisisenditega, nimelt uurimistes, milles käsitleti roostevabast terasest lehtvaltstooteid, (16) elektrolüütiliselt kroomitud terasest tooteid, (17) valtstraati, (18) teatavaid grafiitelektroodisüsteeme, (19) räni (20) ja eriti tugevat polüesterlõnga (21).

(75)

Lisaks tuletati taotluses meelde järgmiseid olulisi moonutusi põhjustavaid asjaolusid.

(76)

Esiteks teenindavad rehvitööstuse sektorit olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(77)

Taotluse esitaja väitis, et Hiina valitsuse omandis on endiselt märkimisväärne osa asjaomase toote tootmisahela eelneva etapi tootmisharude ettevõtetest, sealhulgas järgmised äriühingud ja kontsernid:

(78)

Taotluse esitaja väitis ka, et Hiina valitsuse omandis on endiselt märkimisväärne osa asjaomase toote tootmisharu ettevõtetest, sealhulgas järgmised äriühingud ja kontsernid:

(79)

Taotluse esitaja väitis ka, et Hiina valitsuse omandis on endiselt märkimisväärne osa asjaomase toote tootmisahela järgneva etapi tootmisharude ettevõtetest, sealhulgas järgmised äriühingud ja kontsernid:

(80)

Seega täheldas taotluse esitaja, et Hiina valitsus juhib ja kontrollib Hiina rehvitööstuse äriühinguid muude kui turust lähtuvate põhimõtete alusel, mille tulemuseks on kõikehõlmavad olulised moonutused.

(81)

Teiseks võimaldab riigi esindatus rehve tootvates äriühingutes ametiasutustel mõjutada hindu ja/või kulusid.

(82)

Taotluse kohaselt teostatakse Hiina majanduse üle kontrolli, luues nii era- kui ka riigiettevõtetes Hiina KP rakukesi, millel on äriühingu ja selle töötajate tegevuses ülekaalukas roll. Taotluse esitaja rõhutas ka, et viimastel aastatel on vastu võetud mitu määrust, mis käsitlevad riigile kuuluvaid või eraettevõtteid ja mille eesmärk on tagada jõulisem ja tõhusam jõustamine. See hõlmab 2020. aasta määrust riigile kuuluvates ettevõtetes tehtava Hiina Kommunistliku Partei rohujuuretasandi organisatsioonide töö kohta ja eelkõige selle artiklit 11, millega antakse Hiina KP rakukestele äriühingutes märkimisväärsed täitevvolitused. See kajastub äriühingute, näiteks Aeoluse põhikirjas. Taotluses märgiti samuti, et sarnased nõuded on kehtestatud ka eraettevõtjate suhtes. Alates 2016. aastast on äriühinguid üha enam survestatud, et nad annaksid Hiina KP-le otsuste tegemisel suurema rolli. Nimelt kutsuti juba 2018. aasta äriühingu juhtimise juhendis börsil noteeritud äriühinguid üles andma Hiina KP-le oma sise-eeskirjade alusel rolli. Taotluse esitaja viitas ka ülehiinalise tööstus- ja kaubandusliidu aseesimehele Ye Qingile, kelle selgituse kohaselt hõlmab Hiinale omase nüüdisaegse ettevõtlussüsteemi mõiste partei kontrolli kolme samba kaudu: i) inimressursimehhanism, ii) järelevalve- ja audititöö ning iii) ametiühingud. Samuti märkis ta, et Hiina KP-l on tavaks kasutada nn topeltpädevuse süsteemi, mille kohaselt on ühel isikul korraga mitu rolli eri struktuurides.

(83)

Taotluse esitaja järeldas, et lojaalsus riigi ja partei suhtes ning sellest tulenev kohustus teenida riigi ja partei poliitilisi eesmärke tähendab, et Hiina äriühingud lähtuvad turuvälistest kaalutlustest, mis mõjutavad otseselt nende võimalusi oma hindu vabalt määrata (mis omakorda mõjutab ka kulusid).

(84)

Lisaks on taotluses märgitud, et Hiina KP-l on eriti suur mõju äriühingu personali üle ning see hõlmab eelkõige peamiste juhtivtöötajate nimetamist. Samuti väidetakse selles, et Hiina KP ja Hiina äriühingud on märkimisväärselt põimunud ning et riigile kuuluvates ettevõtetes peavad nii peamistel juhtivatel ametikohtadel kui ka inimressurssidega seotud ametikohtadel olema Hiina KP liikmed. Mis puutub eraettevõtjatesse, siis ka neil soovitatakse luua järelevalvemehhanism, mida juhib distsiplinaarvolitustega parteirakuke.

(85)

Seega järeldas taotluse esitaja, et kuna Hiina KP ja Hiina valitsus on esindatud eri juhtimistasanditel nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes äriühingutes, on neil võimalik oluliselt mõjutada ja otseselt teha äritegevust puudutavaid otsuseid, mis ei lähtu vabaturu põhimõtetest, vaid on kooskõlas riigi või partei tasandil sätestatud poliitiliste ja tööstuslike eesmärkidega. Sellest tulenevalt mõjutavad kulusid ja hindu märkimisväärselt turuvälised jõud.

(86)

Taotluse esitaja väitis, et riiklikul arengu- ja reformikomisjonil on otsene kontroll äriühingute arengu üle, kuna ta vastutab strateegiliste arengukavade koostamise eest. Majanduse planeerimine mõjutab otseselt äriühinguid, kes peavad rakendama eri plaanides sätestatud siduvaid suuniseid. Seega ei vastuta riiklik arengu- ja reformikomisjon mitte ainult äriühingute suunamise eest, vaid mõjutab otseselt nende juhtimisotsuseid. Nendes eri plaanides nähakse ette Hiina KP ideoloogia järgimine ja seega peavad Hiina äriühingud neist juhinduma. Kõnealuseid põhimõtteid jõustatakse äriühingutes tegutsevate Hiina KP rakukeste kaudu.

(87)

Samuti väitis taotluse esitaja, et riik on rehvitööstuses esindatud tööstusühenduste kaudu. Sellega seoses olgu öeldud, et riiklik ühendus China Rubber Industry Association (edaspidi „CRIA“) vastutab kogu Hiina kummitööstuse eest, sealhulgas selle tootmisahela järgneva etapi toodete, näiteks rehvide tootmise eest. CRIA on riiginõukogu SASACi järelevalve all ja pooldab oma tegevuses Hiina KP põhimõtete järgimist, mis tähendab, et Hiina KP mõjutab rehvitööstust otseselt tööstusühenduse kaudu, millel on ka sidemed rehvitootjate juhtidega. Taotluses mainitakse, et lisaks CRIA-le toimub riigipoolne mõjutamine ka CCCMC ja CAAMi kaudu, kes mõlemad võimaldavad riigil ja parteil kontrollida kogu rehvitootmisahelat, mistõttu ei kujune hinnad ja kulud vabaturu põhimõtete alusel.

(88)

Samuti väidetakse taotluses, et Hiina KP nimetab partei liikmeid korrapäraselt rehvitööstuses tegutsevate äriühingute juhtivtöötajateks. Eelkõige viidatakse selles riigile kuuluvate ettevõtete ja eelkõige Aeoluse juhtumile, aga see on ilmne ka muude kui riigile kuuluvate ettevõtete puhul, nagu Prinx Changshan, Zhongce Rubber Group Co., Ltd ja Sailun Group Co., mille juhatusse või nõukogusse kuuluvad samuti Hiina KP liikmed.

(89)

Kolmandaks viib Hiina RV valitsus ellu riiklikku poliitikat või rakendab meetmeid, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil.

(90)

Taotluse esitaja märkis eelkõige, et rehvitööstust toetatakse soodsate poliitikameetmete kaudu, millega tehakse eraldisi naftakeemia- ja kummitööstusele, samuti poliitikameetmete kaudu, millega soodustatakse selliste oluliste kulukomponentide valdkonda nagu teras, energia ja tekstiil. Sellega seoses viitab ta asjaolule, et loodusliku kautšuki tootmine ja müük toimub CRIA suuniste kohaselt. Samuti mainib ta Yunnani valitsuse põllumajanduse moderniseerimise kolme aasta tegevusplaani, milles loodusliku kautšuki valdkond on liigitatud võtmetähtsusega tootmisharuks ja nimetatud ühe arenguvaldkonnana. Plaanis on seatud eesmärk „laiendada rehvide jaoks mõeldud erikummi tootmist“. Sanmeni maakonna pikaajaliste, 2035. aasta eesmärkidega keskendutakse samuti kummitööstusele ning nendega on võetud siht ehitada riiklik kummi kontrolli- ja -katsetamiskeskus.

(91)

Terasega seoses märgib taotluse esitaja, et 14. viisaastakuplaanis käsitletakse ka terasetööstuse edendamist ja moderniseerimist ning selles viidatakse, et 2022. aasta alguses avaldatakse suunavad arvamused raua- ja terasetööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta eesmärgiga viia ellu 14. viisaastakuplaani ja toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakuplaani. Teraseturgu kontrollitakse Hiina raua- ja teraseühenduse (China Iron and Steel Association, edaspidi „CISA“) kaudu, mille üle teeb järelevalvet partei ehitusamet, mis pole muud kui riiginõukogu SASACi parteikomitee.

(92)

Mis puutub energia- ja tekstiilivaldkonda, siis viitas taotluse esitaja hiljutistele Hiina tooteid käsitlevatele komisjoni ja USA dumpinguvastastele uurimistele, millest nähtub, et elektri hind määratakse kindlaks, nimelt määrab elektri hinna riiklik arengu- ja reformikomisjon. Tekstiilitööstust on nimetatud 14. viisaastakuplaanis. Sellest tulenevalt avaldas tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium teate tekstiili- ja rõivatööstuses tarnete optimeerimise ja moderniseerimise edendamise 2022. aasta tegevuse käivitamise kohta. Selle teate kohaselt vastutab ülesannete kavandamise ja täitmise eest Hiina riiklik tekstiili- ja rõivatööstuse nõukogu, kes tegutseb „riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni ärisuuniste järgi, tema järelevalve all ja tema juhtimisel“.

(93)

Suunavates arvamustes, milles käsitletakse naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamist 14. viisaastakuplaani perioodil ja milles nõutakse „keskkonnasäästlike toodete osakaalu suurendamist sellistes tööstusharudes nagu rehvitööstus“ ja rehvitoodete valdkonnaga seotud digipöörde edendamist, loetakse rehvid kummitööstuse alla. Rehvitööstust suunatakse ka CRIA suuniste kaudu. Teine 14. viisaastakuplaani arenguvaldkond, millest saavad kasu rehvitootjad, on teadus- ja arendustegevuse toetamine, eelkõige kõrgtehnoloogiliste rehviseadmete ja põhimaterjalide riikliku inseneriuuringute keskuse kaudu. Lisaks tõi taotluse esitaja välja, et tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium valis Sailuni kontserni ka oma riikliku aruka tootmise katseprojekti esimese vooru näidisettevõtteks ja riikliku tööstuse esemevõrgu pilootprojekti näidisettevõtteks kõnealuses tootmisharus ning peamiste tootmisharude jaoks mõeldud eriomase tööstuse esemevõrgu platvormi projekti esimesse vooru.

(94)

Peale mitme provintsi tasandi poliitikameetme tugines taotluse esitaja paljudele muudele meetmele, sealhulgas järgmistele.

(95)

Tootmisahela järgneva etapiga seoses mainiti taotluses järgmisi meetmeid.

(96)

Mis puutub finantsmeetmetesse, siis märkis taotluse esitaja eelkõige järgmist.

(97)

Veel märgitakse taotluses, et lisaks meetmete võtmisele rahalise toetuse ulatusliku jagamise vormis sekkus Hiina valitsus oma kohalike üksuste kaudu äriühingute juhtimisse, hoogustades ühinemisi ja ümberkorraldusi.

(98)

Viimaks viitas taotluse esitaja sellele, et rehvitööstus saab kasu ülemaailmse laienemise poliitikast. See hõlmab kasu järgmisega seoses: müügipunktide loomine algatuse „Üks vöönd, üks tee“ kaudu; kaudse transpordiga seotud eksporditoetus; asjaolu, et algatus „Üks vöönd, üks tee“ on väga diskrimineeriv ja sisuliselt varjatud vahend, millega rahastatakse Hiina äriühinguid välismaal (teiste) osalevate riikide arvelt.

(99)

Neljandaks esineb rehvitootmissektoris, nagu kõikides muudes Hiina majanduse sektorites, Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse normide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest tingitud moonutusi.

(100)

Viiendaks esineb rehvitööstuse sektoris ka palgakulude moonutusi.

(101)

Taotluse esitaja sõnul on tõendeid selle kohta, et ametiühingus on juhtivatel kohtadel riigile kuuluvates ettevõtetes tegutsevad kõrged parteitegelased või eraettevõtete juhid, mis pärsib ühingu suutlikkust töötajaid tegelikult tõhusalt esindada. Samuti mainib ta, et Hiina RV-l on endiselt ratifitseerimata mitu olulisemat töötajate õigusi käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni, ning osutab institutsioonilistele piirangutele, mis takistavad palkade vaba kujunemist. Peale selle leiab taotluse esitaja, et Hiina tööjõudu mõjutab nn leibkondade registreerimise süsteem, ning märgib, et palkade moonutamisele aitab kaasa sunniviisilise töö kasutamine Xinyangi piirkonnas, kuna tõenäoliselt saavad rehvitootjad, kellel on kõnealuses piirkonnas rajatised (nagu riigile kuuluv äriühing Double Coin (Xinjiang) Kunlun Engineering Tire Co., Ltd), sellest kasu, nii otseselt kui ka tootmisahela eelnevate etappide ettevõtjate kaudu.

(102)

Kuuendaks saavad rehvitootjad rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(103)

Taotluse esitaja väidab, et eespool nimetatud moonutused on süsteemsed ning et Hiina valitsus sekkub rehvide tarneahela kõigil tasanditel, luues olukorra, kus sisendid, sisendite sisendid jne on ühel või teisel viisil mõjutatud valitsuse tekitatud moonutustest.

(104)

Kokkuvõttes väitis taotluse esitaja, et rehvitööstuses esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaseid olulisi moonutusi.

(105)

Komisjon uuris, kas Hiina omamaiseid hindu ja kulusid on asjakohane kasutada, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus saadaolevate tõendite alusel. Toimikus olevad tõendid hõlmasid aruandes ja selle ajakohastatud versioonis (edaspidi „ajakohastatud aruanne“) (22) sisalduvaid tõendeid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel.

(106)

Selles analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Lisaks nende tõendite analüüsile tegi komisjon asjakohastest kriteeriumidest lähtuvaid uuringuid, et olla veendunud, et Hiinas esineb olulisi moonutusi.

(107)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskse põhimõtte kohaselt on „tootmisvahendid sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (23).

(108)

Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (24). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil ulatuslikult majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides.

(109)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, mille kohaselt on Hiina sotsialismi esimeses etapis ja millega on riigile antud ülesanne toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadusega lubatakse neid arendada kõrvuti riigi omandiga (25).

(110)

Peale selle toimub Hiinas sealse õiguse kohaselt sotsialistliku turumajanduse arendamine Hiina KP juhtimisel. Hiina riigi ja Hiina KP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles Hiina KP ja riigi roll on teineteisest eristamatud.

(111)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes Hiina KP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses.

(112)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (26). See näitab, et Hiina KP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi.

(113)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku kontrolli niivõrd, kuivõrd see ei häiri turujõudude vaba toimimist.

(114)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku Hiina KP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (27). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(115)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Plaanid hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel.

(116)

Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikud, riigi tasandi plaanidega aga püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(117)

Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(118)

Nii era- kui ka riigiettevõtjad on sunnitud oma äritegevuses lähtuma planeerimissüsteemiga loodud tegelikest oludest. Seda mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanide süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (28).

(119)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (29).

(120)

Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsia-, võlakirja-, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhusat toimimist, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja Hiina KP-l sekkuda (30).

(121)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil regulatiivse keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Siiski ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (31).

(122)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (32).

(123)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimise põhimõttega ning pärsib vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (33).

(124)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omandis ning tegutsevad riigi suunamisel ja selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve all.

(125)

Asjaomase toote sektoris tegutsevad peamiselt riigile kuuluvad ettevõtted, näiteks China National Tyre & Rubber Co. Ltd (CNRC), mille omanik on SINOCHEM (SASACi kontrolli all tegutsev riigile kuuluv ettevõte), (34) Aeolus Tyres, millest 57,5 % kuulub riigiettevõttele CNRC, (35) ja Shuangqian (Double Coin) Tire Group Co., Ltd, millest 58,57 % kuulub riigile (36).

(126)

Lisaks on riigil märkimisväärne osalus ka teistes äriühingutes, sealhulgas Qingdao Doublestar, milles riigil on 42,4 % osalus, (37) ja Guizhou Tyre Co., Ltd, milles riigil on 26,47 % osalus (38).

(127)

Hiina KP sekkumine tegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigile kuuluvates kui ka eraettevõtetes, (39) kusjuures Hiina KP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik Hiina KP kaudu ettevõtjatele tõepoolest sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla.

(128)

Lisaks kohaldatakse asjaomase toote sektori suhtes mitut valitsuse poliitikameedet, näiteks MIITi suunavat arvamust keemia- ja naftakeemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta 14. viisaastakuplaani perioodil, mille punkti II.3 kohaselt viiakse ellu „meetmed keemiatoodete tarnekvaliteedi parandamiseks. Keskendutakse strateegilistele kujunemisjärgus tootmisharudele [...] ning hoogustatakse [...] kõrgtehnoloogiliste kummi- ja plastmaterjalide väljatöötamist, […]. Suurendatakse keskkonnasäästlike toodete osakaalu sellistes tootmisharudes nagu [...] rehvid, [...]. Julgustatakse ettevõtteid parandama toodete kvaliteeti ning looma ja edendama kaubamärke“. Lisaks luuakse kõnealuse suunava arvamuse V jao kohaselt „internetipõhine tööstusahela seire süsteem, mida kohaldatakse pakendamata toodete puhul, nagu väetised ja rehvid“ (40).

(129)

Rehvitööstust käsitletakse ka provintsi tasandi poliitikas, näiteks Shandongi provintsi keemiatööstuse arendamise 14. viisaastakuplaanis, milles nähakse konkreetselt rehvitööstusega seoses ette järgmine. „Rakendada rangelt tööstuspoliitikat ja tööstusstandardeid, integreerida ja kõrvaldada ettevõtted, mille aastane tootmisvõimsus on väiksem kui 1,2 miljonit üleni terasest radiaalrehvi (v.a ehitusmasinate rehvid, lennukirehvid ja laia ristlõikega lohvita rehvid) ja väiksem kui 5 miljonit pooleldi terasest radiaalrehvi (v.a isetoestuvad rehvid, tipptasemel võidusõidurehvid ja ülimadala ristlõikega rehvid). […] Kõrgema hinnaklassi toodete ja segmenteeritud turgude suundumusi järgides arendada tipptasemel tooteid, nagu ülimadala ristlõikega, madalamad, väikese veeretakistusega, madala müratasemega ja isetoestuvad rehvid, laiendada teadus- ja arendustegevust ning toota suure vastupidavusega radiaalrehve, nagu arukad rehvid, turvarehvid, väikese veeretakistusega rehvid ja ülisuure kulumiskindlusega rehvid, et suurendada toodete lisaväärtust ja turuosa. Tugevdada rehvitööstuse klastreid Shandongi poolsaarel ja Shandongi põhjaosas, tugevdada sidemeid tööstuse toetusvahendite jagajatega, arendada kummilisandite tööstuse klastrit Shandongi lääneosas ning laiendada kummitöötlusseadmete tootmisharu klastrit Shandongi idaosas. Parandada põhjalikult rehvitööstuse digiteerimist, võrguarendust ja arukat arendamist, edendada arukate tehaste ehitamist kogu provintsi rehvitööstuses ning luua rehvitootmise tööstusharu jaoks internetpõhine pilvplatvorm. Edendada aktiivselt keskkonnasäästlikke rehvitootmisprotsesse, nagu kummi keemiline rafineerimine ja kiirgusega eelvulkaniseerimise tehnoloogia kasutamine, soodustada rehvide teisest kasutamist, edendada rehvijäätmete keskkonnasäästlikku pürolüüsi ja nendest tahma regenereerimise tehnoloogiat ning edendada tootmisharu keskkonnasäästlikku ringluspõhist arendamist. [...] 2025. aastaks jõuab rehvitööstuse kogutoodangu väärtus 200 miljardi jüaanini; kaheksa rehviettevõtte käive on suurem kui 10 miljardit jüaani, neist enam kui kahe käive ületab 20 miljardi jüaani piiri ning 1–2 äriühingut jõuavad maailma rehvitööstuse 10 suurima tootja hulka“ (41).

(130)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (42).

(131)

Näiteks märgib Hiina kummitööstuse ühendus (China Rubber Industry Association, edaspidi „CRIA“), mille liikmed on CNRC, Aeolus Tyres, Qingdao Doublestar, Shuangqian (Double Coin) Tire Group Co., Ltd ja Guizhou Tyre Co., Ltd, (43) oma põhikirja artiklis 3, et ta „allub Hiina Kommunistliku Partei üldisele juhtimisele. Vastavalt Hiina Kommunistliku Partei põhikirjale asutab ta Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, korraldab parteilist tegevust ja loob parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Ühenduse registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on tsiviilasjade ministeerium ning parteitöö eest vastutav asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni parteikomitee. Ühendus aktsepteerib registreerimise ja halduse eest vastutava asutuse, parteitöö eest vastutava asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (44). Samuti on artiklis 36 märgitud, et ühendust juhtivad isikud peavad vastama teatavatele tingimustele, näiteks „[t]egutsema Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel, toetama Hiinale omast sotsialismi, järgima otsustavalt partei suunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt pädevad“ (45).

(132)

Lisaks on CRIA-l 15 allharu ja kutsekomiteed ning selle suurim haru on rehvitootmisharu. Ühendusel on üle 270 liikmesüksuse, kes enamjaolt on rehvitootjad, ülejäänud aga uuringuinstituudid, kummitööstusmasinate tootjad ning rehvitööstusega seotud toor- ja abimaterjalide tootmis- ja turustusettevõtted. CRIA rehvitootmisharu järgib Hiina kummitööstuse ühenduse põhikirja sätteid, on võtnud oma eesmärgiks teenida liikmeid, toimib sillana valitsuse ja ettevõtete vahel ning täidab ühenduse juhtimisel mitmesuguseid ülesandeid (46).

(133)

Ühenduse liikmeks olevate äriühingute rehvitoodang moodustab ligikaudu 80 % Hiina omamaisest rehvitoodangust. Ühendusel on 62 juhtimisüksust, selle eesistuja on Zhongce Rubber Group Co., Ltd ja ase-eesistujad Sailun Group Co., Ltd, Linglong Tire Co., Ltd, SHUANGQIAN Tire Group Co., Ltd, Triangle Tire Co., Ltd, Michelin (China) Investment Co., Ltd ning teised tuntud omamaised ja välismaised rehviettevõtted (47).

(134)

Ühendus ise rõhutab oma poliitika mõju turule, eelkõige märkides, et „[2023. aastal] langesid peamiste toorainete hinnad aasta esimesel poolel ja tõusid taas kolmandas kvartalis, tuues kaasa hinnatõusulaine rehvitööstuses. Sellele vaatamata vähenes tahma, kummilisandite ja teraskoordi puhul kasum esimese kümne kuu jooksul eelmise aastaga võrreldes endiselt märkimisväärselt, kusjuures tahma puhul kahanes see 14,99 %, kummilisandite puhul 7,45 % ja põhimaterjalide puhul 2,90 %“. Ühendus tõstab samuti esile poliitika mõju rehvitööstuse eksporditegevusele, märkides, et „välismaine eksporditurg on eriti soodne turg, mis korvab puudujäägi omamaises tarbimises ja on muutumas oluliseks liikumapanevaks jõuks, mis toetab müügi suurenemist. Hiina kummitööstuse ühenduse statistika kohaselt oli tootmisharu ekspordimäär jaanuarist oktoobrini 37,5 % (rahalise väärtuse alusel). Sellel ajavahemikul jätkus rehviekspordi kiire kasvu suundumus ja ekspordimäär (väärtuse alusel) püsis mitmel järjestikusel kuul üle 50 %. (…). Tolliameti statistilised andmed näitavad, et jaanuarist novembrini oli riigi uute kummist õhkrehvide ekspordi väärtus ligikaudu 564 miljonit, mis tähendab 11,4 % kasvu; ekspordi maht oli ligikaudu 7,86 miljonit tonni ehk kasvas 16,8 %; ekspordi kaubanduslik väärtus oli 137,51 miljardit jüaani ehk kasvas 20,3 %“ (48).

(135)

Rehvitootjad mainivad samuti sõnaselgelt, et Hiina KP-l on nende tegevusele mõju. Näiteks märgib Qingdao Doublestar oma 2023. aasta aruandes, et „2023. aastal jätkas äriühing oma tegevust parteitööst juhindudes ja kvaliteetse arengu eesmärki silmas pidades, rakendas aktiivselt ökoloogiat, kõrgtehnoloogiat, lokaliseerimist ja digiteerimist käsitleva „uue nelja moderniseerimissuuna“ strateegiat ning keskendus kahele peamisele, äritegevuse parandamise ja murrangulise innovatsiooni valdkonnale“ ning tõi välja „[u]ued sihid parteitöö juhtimises: järgida parteitöö eest vastutava juhtkonna suuniseid, keskenduda peamistele kohustustele ja põhitegevustele, arendada ja süvendada Xi Jinpingi uuele ajastule kohase Hiinale omase sotsialismi idee teemat käsitlevat haridust, tugevdada poliitilist struktuuri, konsolideerida partei ülesehitamist rohujuure tasandil ning võimaldada täiel määral täita harukomiteede rolli töörühmades ja parteiliikmete rolli eesliinil“ (49). Sarnaselt märgib Shuangqian (Double Coin) Tire Group Co., Ltd, et „[ä]riühingu parteikomitee ja juhatuse tugeval juhtimisel on kõik meeskonnad ja töötajad muutunud kindlameelsemaks, lahendanud otsustavalt probleeme, saanud üle tööstuse tsüklilise languse mõjust ning teinud stabiilselt edusamme äriühingu tootmises ja toimimises, suurendades pidevalt selle põhipädevustega seotud konkurentsivõimet ja kiirendades maailmatasemel ettevõtete ülesehitamist“ (50). Samuti märgib Guizhou Tyre Co., Ltd, et „[e]ttevõte kui riigile kuuluv valdusettevõte tunnistab alati „partei vankumatut juhtrolli riigile kuuluvates ettevõtetes“. Põhikirjas kinnitatakse parteiorganisatsiooni õiguslikku seisundit äriühingu üldjuhtimises ja nähakse ette partei juhtrolli lõimimine kõikidesse äriühingu üldjuhtimise tahkudesse“ (51).

(136)

Seega ei saa asjaomase toote sektoris toimivad eraomanduses olevad tootjad turutingimustel tegutseda. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(137)

Hiina valitsusel on tänu riigi esindatusele äriühingutes võimalus mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad Hiina KP rakukesed üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada.

(138)

Hiina äriühinguseaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua Hiina KP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud Hiina KP põhikirjas (52)) ja ettevõte peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(139)

Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Küll aga on Hiina KP vähemalt alates 2016. aastast kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (53) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (54).

(140)

On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda Hiina KP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (55). Sarnased hinnangulised näitajad esitati ka 2022. aastal (56). Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(141)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „Hiina KP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (57) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(142)

Suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ja punktis III.6 on sätestatud, et „[m]eil tuleb veelgi tõhustada parteitööd eraettevõtetes, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning võimaldada partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega Hiina KP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (58).

(143)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et rehvitööstuses juhtival kohal olevad töötajad on ka Hiina KP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Näiteks on äriühingute China National Tyre & Rubber Co. Ltd, Qingdao Doublestar, Shuangqian (Double Coin) Tire Group Co., Ltd, ja Guizhou Tyre Co., Ltd mitu juhtivtöötajat ja/või juhatuse liiget Hiina KP liikmed ja töötavad parteikomitee sekretariaadis (59). Sama kehtib ka Aeoluse juhatuse esimehe, peadirektori ja nõukogu liikmete kohta, kusjuures selle üks juhatuse liige on ka äriühingu China National Chemical Rubber Co., Ltd. finantsdirektor (60).

(144)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (61). Seega võimaldab riigi esindatus rehvitööstuse sektori ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(145)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil.

(146)

Üldiselt suunatakse Hiina plaanimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (62).

(147)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(148)

Toorainetööstuse arendamist käsitlevas 14. viisaastakuplaanis (63) on seatud eesmärk saavutada läbimurre peamistes toorainekategooriates, „[k]eskendudes peamistele rakendusvaldkondadele, nagu […] biolagunev sünteetiline kautšuk“ (64). Veel on konkreetselt rehvitööstusega seotud sätted hõlmatud MIITi suunavas arvamuses, milles käsitletakse naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamist 14. viisaastakuplaani perioodil, ning keemiatööstuse arengut käsitlevas Shandongi provintsi 14. viisaastakuplaanis, nagu on mainitud eespool põhjendustes 128 ja 129.

(149)

Sarnaselt sätestatakse provintsi tasandil uute materjalide tootmisharu arendamist käsitlevas Anhui provintsi 14. viisaastakuplaanis, (65) et valitsusasutused kujundavad sektori tööstuslikku ülesehitust järgmiselt: „[k]eskendudes auto-, elektroonika-, kiirraudtee-, lennundus- ja tuumaenergiasektorile, tuginedes Anqingi, Huainani ja muude kohtade tööstuslikele baasidele, hoogustades teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja arendades jõuliselt kummitooteid, millel on eriomadused (ja iseloomulikud protsessid), näiteks kõrge ja madala temperatuuri taluvus, vananemiskindlus, kulumiskindlus, keemiline vastupidavus, ilmastikukindlus, osoonikindlus, elektripingetaluvus jne“. Dokumendis esitatud peamiste toodete loetelus on nimetatud ka „hüdrogeenitud nitriilkautšuk, broomitud nitriilkautšuk, lahuspolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk, isopreenkautšuk ja selle monomeerid, akrülaatkummi, erilaadne fluori sisaldav kautšuk, fluorosilikoonkautšuk, elektrit isoleeriv silikoonkummi“ ning läbimurdetehnoloogiate loetelus „nitriilkautšuki hüdrogeenimistehnoloogia, karboksüülnitriilkautšuki valmistamise tehnoloogia, funktsionaalse stüreen-butadieenkautšuki lahuspolümerisatsiooni teel tootmise tehnoloogia, sünteetilise kummi kuivatamise protsessis kasutatav energiasäästlik tehnoloogia, lahuspolümerisatsiooni kontsentratsiooni tehnoloogia, keskkonnahoidlik lisandite asendamise tehnoloogia jne“ (66).

(150)

Sarnaselt sisaldab Gansu provintsi toorainetööstuse arendamist käsitlev 14. viisaastakuplaan (67) jaotist teemal „peenkemikaalide tootmisharu“, milles on sätestatud, et „2025. aastaks peaks tootmisharu kogutoodangu väärtus küündima 50 miljardi jüaanini“ ning et sünteetilise kautšuki valdkonnas on võetud eesmärk „[t]uumikettevõtetele toetudes arendada jõuliselt keskkonnasõbralikke kummilisandeid, kautšuki vulkaniseerimiskiirendite seeriaid CBS/MBS, süsinikdisulfiidi, lahustumatut väävlit, kvaliteetseid tahma- ja muid tooteid“ ja kõrgtehnoloogiliste uute naftakeemiamaterjalide valdkonnas eesmärk „[t]uumikettevõtetele toetudes tõsta Gansu provintsi taset ja suutlikkust spetsiaalsete konstruktsioonplastide, sünteetilise erikautšuki, [jne] tootmisel“ ning „[a]rendada jõuliselt olulisi strateegilisi uusi materjale“. Naftakeemiatööstuse valdkonnas on eesmärgiks seatud „arendada konstruktsioonplasti, sünteetilist erikautšukit, erikiude, tugevaid biolagunevaid materjale ja tugevaid komposiitmaterjale“.

(151)

Gansu provintsi 14. viisaastakuplaanis mainitakse oluliste projektide loendis ka äriühingut PetroChina Lanzhou Petrochemical Company ja uue, 35 000 tonnise aastase toodangumahuga spetsiaalse nitriilkautšuki tootmise üksuse ehitamist, mis hõlmab eelkõige kemikaali valmistamise üksust, polümerisatsiooniüksust, monomeeri taastamise üksust, läga ladustamise üksust, segamisüksust, koagulatsiooni-, kuivatus- ja pakendamisüksust (jne) ning millesse investeeritakse kokku üle 84 miljoni jüaani (68).

(152)

Jiangxi provintsi naftakeemiatööstuse kvaliteetset arengut käsitlevas 14. viisaastakuplaanis (69) on öeldud, et „[Me] laiendame selliste [...] orgaanilisest silikoonist toodete kohaldamisala, nagu silikooniõli, silikoonkummi, (...) ja valge tahm. Tugevdame uute keemiatoodetega seotud teadusuuringuid, arendustegevust ja nende tootmist ning arendame jõuliselt välja uusi tipptasemel materjale, nagu eriomadustega kautšuk (...)“. Eriomadustega kautšukiga seoses on selles sätestatud veel, et valitsus „keskendub sellistele materjalidele nagu lahuspolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk (SSBR), hüdrogeenitud nitriilkautšuk, halogeenitud butüülkautšuk, hüdrogeenitud stüreen-termoplast-elastomeerid (HSBC), isopreenkautšuk (IR), termoplastne vulkanisaat, etüleenpropüleenkautšuk (EPR) jne“.

(153)

Ka Jilini provintsi naftakeemiatööstuse arendamise 14. viisaastakuplaanis (70) on sätestatud, et valitsus „edendab igakülgselt selliste uute keemiatoodete tööstuse arengut nagu konstruktsioonplast, sünteetiline erikautšuk ja tugev kiud, laiendab uute keemiatoodete kohaldamisala sellistes valdkondades nagu autotööstus, raudteetransport ja kosmosesõidukid (jne) ning tagab meie provintsi naftakeemiatööstuse süsteemi kvaliteetse arengu“ ja „[t]ugevdab kümne samba tooteid, nagu polüetüleen, akrüülnitriilbutadieenstüreen (ABS), akrüülnitriil, metüülmetakrülaat, fenool/atsetoon, benseen, butüüloktanool, etüleenoksiid, etüleenpropüleenkautšuk ja etanoolkütus, rafineerib eriomadustega süsinikkiudu, väga aktiivset polüisobutüleeni, eriomadustega kummi- ja plastmaterjale ning muid eritooteid, (...) ning loob kolm peamist konkurentsivõimelist sektorit, st „sünteetilise vaigu, sünteetilise kautšuki ja orgaanilistest põhikemikaalidest tooraine“ sektori, suurendab naftakeemiatööstuse konkurentsivõimet ja sisemise arengu hoogu ning aitab välja töötada konkurentsivõimelisi tooteklastreid ja eritoodete tootmisahelaid“.

(154)

Peamiste rehvitootjate aastaaruandes mainitakse ka valitsuse subsiidiumide või toetuste saamist. Näiteks rehvitootja Aeoluse aastaaruandes märgitakse, et äriühing sai 2023. aastal valitsuselt toetust 9,4 miljonit jüaani ja 2022. aastal 11 miljonit jüaani (71). Qingdao sai valitsuselt toetusena 2023. aastal 105,6 miljonit jüaani ja 2022. aastal 625 miljonit jüaani (72). Shuangqian (Double Coin) Tire Group Co., Ltd aruande kohaselt saadi 2023. aastal 163 miljonit jüaani ja 2022. aastal 760,8 miljonit jüaani (73). Guizhou Tyre Co., Ltd aastaaruandest nähtub, et äriühing sai valitsuselt äritegevusega seotud toetustena 2023. aastal 25,2 miljonit jüaani ja 2022. aastal 19,8 miljonit jüaani (74).

(155)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus seega peaaegu kõiki arendamise ja toimimise aspekte nii asjaomases sektoris kui ka sisendite sektoris tootmisahela eelnevates etappides.

(156)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(157)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse ka muude riikide seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(158)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurust arvesse võttes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (75).

(159)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (76). Kogu maa kuulub riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme aga sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (77). Lisaks lähtuvad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetsetest poliitilistest eesmärkidest, sealhulgas majandusplaanide täitmine (78).

(160)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Sellest tingituna mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka rehvitootmissektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks.

(161)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav.

(162)

Hiinas ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus moodustada organisatsioone on piiratud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (79).

(163)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. See organisatsioon ei ole aga riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (80). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(164)

See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (81). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(165)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et rehvitööstuses ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi).

(166)

Mitmesugused asjaolud moonutavad Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile.

(167)

Esiteks on Hiina finantssüsteemis tugev positsioon riiklikel pankadel, (82) kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigiettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riiklike finantsasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse Hiina KP) (83) ning viivad järjekindlalt ellu Hiina valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat.

(168)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (84). Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapäraseid käitumispõhimõtteid ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(169)

Näiteks on Hiina valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab Hiina KP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuslike ja juhtimisega seotud küsimustes (85). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tootmisharusid“ (86).

(170)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (87). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (88). Seetõttu antakse laene pigem riigiettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja olulisimates tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(171)

Teiseks on laenukasutuse kulud hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb. Sellest annab tunnistust asjaolu, et riigisektoris on ettevõtete finantsvõimendus veelgi suurenenud, olgugi et kasumlikkus on järsult vähenenud, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele äritingimustele.

(172)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viitintressimääraga või sellest madalama määraga laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (89). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et Hiina KP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (90). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(173)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata.

(174)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ärilaenusüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(175)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(176)

Aastaaruannetest ja avalikult kättesaadavatest allikatest nähtub, et peamised rehvitööstuses tegutsevad äriühingud said toetust arengupankadelt. Näiteks on avalikes allikates märgitud, et „Hiina ekspordi-impordipanga Henani filiaal on aktiivselt rakendanud uut arengukontseptsiooni, täitnud finantsteenuse pakkuja kohustust ja ülesannet toetada reaalmajandust ning andnud äriühingule Aeolus Tire Co., Ltd (edaspidi „Aeolus Tire“) 1 miljardi jüaani suuruse krediidilimiidi ja 300 miljoni jüaani suuruse laenu, et aidata äriühingul arendada oma ekspordile suunatud äritegevust ja veelgi suurendada oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul“ (91). Sarnaselt on meedia kajastanud, et „12. augustil toimus Doublestari üleilmse mudeli- ja turuinnovatsiooni keskuses Doublestari kontserni ning Hiina tööstus- ja kommertspanga Qingdao filiaali strateegilise koostöö lepingu allkirjastamise tseremoonia, mis tähistab pankade ja ettevõtete koostöö mudeli „koos arenemine ja koos kasvamine“ viimist uuele tasemele. Tseremoonial osalesid Doublestari kontserni parteikomitee sekretär ja juhatuse esimees Chai Yongsen, parteikomitee asesekretär ja president Zhang Junhua, Hiina tööstus- ja kommertspanga Qingdao filiaali parteikomitee sekretär ja president Cai Qian, parteikomitee liige ja asepresident Li Xia ja teised juhid“ ja et „Hiina tööstus- ja kommertspanga Qingdao filiaal jätkab heade finantsteenuste osutamist, suurendab Doublestari kontserni krediidilimiiti ja laenusummat ning toetab täielikult Doublestari kontserni kiiret arengut“ ning et „Doublestari areng on lahutamatult seotud Hiina tööstus- ja kommertspanga tugeva toetusega“ (92). Kajastamist on leidnud ka tugevad sidemed kommunikatsioonipanga ja Hiina Pangaga, mille kohta on artiklites öeldud, et „kommunikatsioonipanga Qingdao filiaal käsitab Doublestari kontserni oma peamise kliendina ning tagab Doublestari kontserni tulevaseks arendustegevuseks tugeva toetuse investeeringulaenude ja krediidiliinide näol, välismaise üksuse Kumho Tire kõrgtehnoloogilise tootmise võimsuse suurendamise projektide ja muu kaudu, et toetada Doublestari kontserni „kolmandal ettevõtlustasandil“ ja aidata kontsernil saada võimalikult kiiresti kõrgtehnoloogial ja digilahendustel põhinevaks sotsiaalselt vastutustundlikuks ettevõtteks“ ning et „Hiina Panga Qingdao filiaali parteikomitee sekretär ja president Ju Qun toetab täielikult Qingdao reaalmajanduse arengut ning suurendab selle arengu kiirendamiseks Doublestari kontserni krediidilimiiti ja laenumahtu. Allkirjastamise järel jätkavad mõlemad pooled oma ärikoostöö laiendamist, alustades Doublestari tulevase arenguga seotud üldiste vajaduste käsitlemisega, et saavutada ühiselt areng ja majanduskasv, edendada ühiselt uusi murrangulisi lahendusi nende vastavates ärivaldkondades ning saavutada olukord, kus vastastikusest edendamisest võidavad nii pangad kui ka ettevõtted“ (93).

(177)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavatest tõenditest nähtub, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(178)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanisüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on põhjalikult kirjeldatud eespool, põhjendustes 66–106. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et rehvitootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(179)

Seega ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses asjakohane kasutada mitte üksnes asjaomase toote omamaiseid müügihindu, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(180)

Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(181)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(182)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(183)

Nagu on selgitatud põhjendustes 57 ja 59, avaldas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta kaks toimikusse lisatud teadet: esimese teate 14. jaanuaril 2024 ja teise teate 16. juulil 2024.

(184)

Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(185)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(186)

Valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt saadud esialgsete esildiste põhjal otsustas komisjon rühmitada toorained vastavalt nende osakaalule tootmiskuludes. Määrati kindlaks kolm kategooriat: põhitoorained, mille kulud moodustavad kogukuludest kokku üle 35 %, teisesed toorained, mille osakaal kogukuludes on kokku üle 10 %, ja viimase kategooriana kõik muud toorained tootmiskulude alusel. Seejärel uuriti neid kategooriaid andmebaasi Global Trade Atlas (95) impordiandmete alusel, et veenduda nende representatiivsuses.

(187)

Lisaks uuris komisjon, kas toorainete suhtes kehtib piirangud, tuginedes tööstusliku tooraine ekspordipiirangute (OECD) andmebaasile, (96) andmebaasile Global Trade Alert (97) ja andmebaasile Market Access Map (98). Türgi puhul piiranguid ei tuvastatud.

(188)

Esimeses teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid (see tähendab kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid), kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Indoneesia, Malaisia, Tai, Türgi ja Lõuna-Aafrika.

(189)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate esialgsete esildiste põhjal leidis komisjon, et Brasiilia ja Türgi import oli enamiku toorainete puhul piisav ning Hiinast pärit import koguimporti märkimisväärselt ei mõjutanud.

(190)

Teise kriteeriumi tarvis tegi komisjon kindlaks hõlpsasti kättesaadavate üksikasjalike finantsaruannetega äriühingud Brasiilias ja Türgis: Vipal Borrachas S.A. (99) Brasiilias ning Brisa Bridgestone Sabancı Lastik Sanayi ja Ticaret AŞ (100) Türgis. Vipal Borrachas on turvisematerjali tootja, Bridgestone aga toodab uusi rehve.

(191)

Komisjon leidis, et Brasiilia on sobivam valik, kuna seal toodetakse ka uusi veokirehve.

(192)

Komisjon palus esimeses teates esitada märkusi võrdlusriigi leidmiseks kasutatud põhjenduste kohta.

(193)

Komisjonile esitasid märkused Giti kontsern, Hankooki kontsern ja rehvide ebaõiglase impordi vastane koalitsioon.

(194)

Giti väitis, et komisjon ei esitanud tõendeid seoses oletusega, mille kohaselt võib Hiinast pärit impordi tase mõjutada mujalt kui Hiinast pärit impordi keskmisi hindu.

(195)

Komisjon hindas väidet ja leidis, et Hiina impordi tase Malaisias on selline, mis ei võimalda pidada impordi mahtu representatiivseks, kuna tõenäoliselt mõjutavad seda moonutused, kui oluliste moonutuste esinemine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses leiab lõplikes järeldustes kinnitust. Võttes arvesse seda riski ja asjaolu, et Türgi puhul oli Hiinast pärit impordi tase märkimisväärselt madalam, lükkas komisjon väite tagasi ja kinnitas oma valikuna Türgi.

(196)

Giti väitis, et kuna finantsandmete (müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) allikana välja pakutud Brasiilia tootja ei tootnud uusi rehve, ei saa tema andmeid normaalväärtuse arvutamiseks kasutada. Peale selle on väljapakutud Brasiilia tootja aruandes kajastatud 2022. aasta puhul tegevuskahjum (kui kasumiaruandes omakapitalitulu maha arvata).

(197)

Komisjon hindas väidet ja kinnitas, et väljapakutud tootja 2022. aasta aruandeperioodi aruandlus kajastab kahjumit. Seega, pidades silmas eespool esitatud analüüsi, mis näitas, et teisese kategooria nelja toodet Brasiiliasse ei imporditud, ning võttes arvesse ka asjaolu, et alternatiivseid finantsandmeid saada ei olnud, järeldas komisjon, et Brasiilia võrdlusriigiks ei sobi.

(198)

Giti väitel ei tohiks jätta Indoneesiat kõrvale põhjusel, et HS-koodide 4001 21 , 4001 22 ja 4002 80 alla kuuluva kauba import on ebapiisav või puudub, kuna vastavad väärtused saaks rahvusvahelist võrdlusalust (nt Singapuri kaubabörs) kasutades asendada. Giti ei selgitanud, miks võiks Indoneesia olla võimalik sobiv võrdlusriik ja mis põhjusel oleks Singapuri kaubabörs usaldusväärne andmeallikas. Seega leidis komisjon, et väide ei ole põhjendatud.

(199)

Komisjon leidis, et olukorras, kus teatava tooraine (st HS-koodi 4001 22 ) puhul usaldusväärne impordiväärtus puudub, võib ta viidata muudest allikatest saadud väärtustele. Kõnealusel konkreetsel juhul oli eespool nimetatud toorainete import teiste võimalike võrdlusriikide puhul siiski tuvastatav.

(200)

Giti väitis ka, et kõnealuse HS-koodi arvessevõtmine ei ole tema puhul asjakohane, sest tema vastavat toorainet ei tarbi.

(201)

Komisjon tuletab meelde, et ta koostas tootmistegurite loetelu kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide esitatud teabe põhjal, kuna analüüs peab kehtima kõigi nende suhtes.

(202)

Seega kuna Indoneesia puhul impordiandmed asjaomaste kaubakoodide kohta puuduvad, ent sellised andmed on kättesaadavad teiste võimalike võrdlusriikide puhul, ei saa komisjon Indoneesiat sobivaks võrdlusriigiks pidada.

(203)

Giti väitis, et USA kaubandusministeerium kasutas sama liiki toodete puhul peamise asendusriigina Malaisiat (101). Peale selle olevat Malaisia ainus riik, mille puhul kõigi peamise kategooria toorainete import on märkimisväärne ja tüüpiliste hindadega. Lisaks olevat ka sealsed teisese kategooria toorainete impordihinnad tüüpilised, kuna need on kooskõlas impordihindadega teistes riikides, mille puhul komisjon ei ole tüüpilisuse või usaldusväärsusega seoses probleeme tõstatanud. Pealegi pole Malaisias erinevalt Türgist kõrge inflatsiooni, devalveerimismäärade ja kõrgete intressimäärade probleemi. Kõnealune huvitatud isik tegi ettepaneku kasutada Toyo Tyre Malaysia finantsandmeid, mida kasutas ka USDOC.

(204)

Kõnealuse huvitatud isiku välja pakutud tootjaga seoses märkis komisjon, et ettevõtte veebisaidi andmetel ei tooda Toyo Tyre Malaysia raskeveokirehve, (102) vaid kergveokirehve (nt linnamaasturitele ja neljarattaveoga maasturitele), ning mainitud USA menetlus ei puudutanud raskeveokirehve.

(205)

Komisjon leidis, et võttes arvesse, et Malaisias on Hiinast pärit peamiste sisendite impordi maht märkimisväärne, ei saa tema importi pidada tüüpiliseks, sest kui oluliste moonutuste esinemine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses leiab lõplikes järeldustes kinnitust, mõjutavad seda tõenäoliselt moonutused.

(206)

Seda riski arvesse võttes lükkas komisjon väite tagasi.

(207)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Giti, et Malaisia majandustingimused olid stabiilsed, seejuures riigi 2022. aasta inflatsioonimäär madal ehk 3,3 % ja vääringu devalveerumise määr tagasihoidlik ehk 10 %, millest tulenevalt on Malaisia sobivam võrdlusriik.

(208)

Nagu on selgitatud põhjenduses 222, leidis komisjon, et võimaliku võrdlusriigi majanduslikku olukorda ei tohiks käsitada otsustava negatiivse tegurina. Seda põhjusel, et riigi majanduslik olukord ei mõjuta otseselt võrdlusaluste kindlaksmääramist. Komisjon kasutab võrdlusaluste kindlaksmääramiseks lähenemisviisi, mis põhineb toorainete impordihindadel ning müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi osakaalule vastava protsendimäära kohaldamisel, mis aitab sisemiste kõikumiste mõju tasakaalustada. Lisaks konverteeriti energiakulud Hiina jüaanidesse (CNY), kasutades vahetuskurssi, mis kajastab kohaliku vääringu muutumist jüaani suhtes. Seda silmas pidades leidis komisjon, et Türgi on sobiv võrdlusriik. Väide lükati tagasi.

(209)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et nii Brisa Bridgestone kui ka Goodyear Lastikleri tootsid peamiselt sõiduauto- ja kergveokirehve, mis sarnanevad uuritava tootega. Seega põhinesid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks väljapakutud võrdlusalused suures osas sõiduauto- ja kergeveokirehvide tootmisel, mis tähendab, et Toyo Tyre Malaysia andmed on võrdlusalusena sobivad.

(210)

Võrdlusriigi otsimise käigus selgitas komisjon välja, et ühegi riigi puhul ei olnud võtta äriühingut, kes toodaks ainult veokirehve. Nagu on märgitud põhjenduses 204, ei tootnud Toyo Tyre Malaysia veokirehve, samal ajal aga valmistasid oma Türgi rajatistes veokirehve Brisa Bridgestone ja Goodyear Lastikleri. Seega otsustas komisjon, et eelisjärjekorras kasutatakse müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks võrdlusalusena veokirehve tootvate äriühingute andmeid. Sellise lähenemisviisiga tagatakse tootmisharu suhtes asjakohasemad ja representatiivsemad võrdlusalused.

(211)

Giti väitis, et komisjoni kaalutud riikide hulgast oleks kõige sobivam valik Tai. Giti ja Hankook väitsid, et Tai ei tohiks jääda kõrvale põhjusel, et HS-koodide 4001 21 , 4001 22 ja 4002 80 alla kuuluva kauba import on ebapiisav või puudub, kuna vastavad väärtused saaks rahvusvahelist võrdlusalust (nt Singapuri kaubabörsi või Statista andmed) kasutades asendada, ning et alusmääruses puuduvad sätted, mis nõuaksid impordiandmete kasutamist. Lisaks väitis Giti, et koodi 4001 21 all oleva kauba arvessevõtmine on tema puhul mõttetu, sest tema seda toorainet ei kasuta. Sama isik esitas nimekirja kolme veokirehvide tootjaga.

(212)

Komisjon märkis, et Giti jättis oma väite põhjendamata ega selgitanud, miks oleks Tai võrdlusriigina kõige sobivam valik, samuti jättis ta selgitamata, miks tuleks Singapuri börsi või Statistat (103) pidada usaldusväärseks teabeallikaks. Komisjon tuletab meelde, et ta koostas tootmistegurite loetelu kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide esitatud teabe põhjal, kuna analüüs peab kehtima kõigi nende suhtes. Lisaks leidis komisjon, et olukorras, kus ühe eespool nimetatud põhikategooria peamise sisendi import sama hästi kui puudub, ei saa Taid pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(213)

Ebaõiglase impordi vastane koalitsioon väitis, et komisjon ei võtnud arvesse asjaolu, et Türgi importis märkimisväärses koguses sisendeid Venemaalt. Sanktsioonid, mis kehtestati pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, on Venemaalt pärit kaubavooge väga tugevalt mõjutanud ning suured tootekogused on suunatud ümber ELi-välistele turgudele kaubandustingimustel, mille puhul ei saa tagada vabaturu tingimuste püsimist. Seega ei saa ebaõiglase impordi vastase koalitsiooni sõnul Türgit sobivaks võrdlusriigiks pidada.

(214)

Komisjon hindas väidet ja leidis, et Venemaalt pärit import Türki on olnud märkimisväärne põhikategooria alla kuuluva kahe HS-koodi kauba puhul (nagu määrati kindlaks esimeses teates: 2803 00 ja 4002 19 ). Huvitatud isik ei esitanud siiski tõendeid, mis kinnitaks, et Venemaalt pärit import võib muuta Türgi impordiandmed ebausaldusväärseks. Komisjon ei täheldanud Venemaalt Türki imporditud kahe HS-koodi kauba puhul ebatavalisi hinnakõikumisi; nende müügihind ei olnud oluliselt madalam võrreldes kõnealuse sisendi keskmise impordihinnaga Türgis. Seega lükati väide tagasi.

(215)

Giti väitis, et Türgi kehtestas oma terasetööstuse kaitseks dumpinguvastased meetmed ja et need meetmed moonutasid terastraadi (rehvide tootmise sisend) impordihindu ning et lisaks tagati kohalikele rehvitootjatele märkimisväärne kaitse rehvide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete näol, mis suurendas kunstlikult kasumeid. Komisjon leidis, et dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud eesmärgiga kaitsta kohalikke tootjaid konkurentsi eest, vaid nende abil hoopis taastati tavapärane konkurentsiolukord. Seega lükati väide tagasi.

(216)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et komisjon jättis tähelepanuta tootmistegureid käsitleva teise teate avalikustamise järel esitatud väite, mille kohaselt on uuritavas tootes kasutatav terastraat põhiline terastoode, mida tavaliselt hangitakse omamaiselt turult, import aga peaks kajastama pigem eritooteid, mitte üldisi turusuundumusi. Sellega seotud moonutust tõendab Türgi ekspordihinna võrdlemine impordihinnaga, kuna esimene oli ligikaudu pool impordihinnast.

(217)

Giti väitis, et veokirehvide tootmisel kasutati eriliiki terastraati, kuid ei esitanud selle väite toetuseks mingeid tõendeid. Tõendite puudumise tõttu luges komisjon väite spekulatiivseks ja jättis selle arvesse võtmata.

(218)

Türgiga seoses väitis Hankook, et äriühingu Brisa Bridgestone konsolideeritud finantsaruanded hõlmasid andmeid Arvento tütarettevõtjate kohta, kes tegelesid mobiilsidetehnoloogia arendamise ja tootmisega. Seega leiti, et Brisa Bridgestone’i andmed ei ole ilmselgelt normaalväärtuse arvutamiseks representatiivsed. Kõnealune huvitatud isik tegi ettepaneku kasutada äriühingu Goodyear Lastikleri Turki (104) andmeid, mis oleksid asjakohasemad kui Brisa Bridgestone’i omad, kuna nende puhul muud liiki tegevuste andmeid ei konsolideerita.

(219)

Mis puutub äriühingutesse Brisa Bridgestone ja Arvento, märkis komisjon, et asjaomane isik ei põhjendanud oma väidet, eelkõige seoses sellega, milline on Arvento käibe mõju konsolideeritud finantsaruannetele. Seega järeldas komisjon, et Brisa Bridgestone’i finantsandmete kasutamine on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendi kindlaksmääramiseks asjakohane. Lisaks kaalus komisjon väidet Goodyear Lastikleri Turki kohta ja jõudis järeldusele, et peale Brisa Bridgestone’i andmete võiks kasutada ka selle veokirehvide tootja finantsandmeid, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsent, mille põhjal arvutada välja normaalväärtus Türgis. Goodyear Lastikleri Turki finantsandmed on hõlpsasti kättesaadavad ja tema raamatupidamisaruanded auditeeritud. Mõlema tootja andmetele tuginedes on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmine määr, mida väljendatakse protsendina müüdud kaupade maksumusest, vastavalt 22,0 % ja 10,8 %, mida võib pidada kõnealuse tootmisharu puhul mõistlikuks.

(220)

Seega lükati väide tagasi.

(221)

Giti ja Hankook väitsid, et majandustingimused (nt kõrge inflatsioon, Türgi liiri devalveerimine, laenuintresside ja energiahindade tõus) mõjutavad Türgi majandust ning et poliitilise otsusega mõjutati tööjõukulusid. Nende arvates võib see mõjutada kaudsete kulude usaldusväärsust ja vähendada normaalväärtuse usaldusväärsust.

(222)

Komisjon leidis, et Türgi liiri devalveerimine ei mõjutanud impordihindu ning et igasugune suurenemine kajastub müüdud kaupade maksumuse ning/või müügi-, üld- ja halduskulude suurenemises ja seega tüüpilise tootja kasumimarginaali vähenemises. Kuna müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaale väljendati protsentides, ei mõjutanud see normaalväärtuse arvutamist. Mis puutub teatavate kulude, näiteks tööjõu- või elektrikulu suurenemist, leidis komisjon, et Türgis täheldatud inflatsiooni kompenseerib suuresti Türgi liiri ja jüaani vahelise vahetuskursi muutus. Seega lükati väide tagasi.

(223)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et lähenemisviisi puhul, mida komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel, ei võetud arvesse vääringu devalveerimise olulist mõju ekspordile ja impordile, mis olid nomineeritud välisvaluutas. Eelkõige märkis Giti, et komisjoni nõuet eristada realiseeritud ja vahetuskursist tulenevat kasumit/kahjumit ei olnud võimalik täita, kuna Türgi äriühingute finantsandmed ei olnud esitatud sellisel üksikasjalikkuse tasemel.

(224)

Komisjon uuris ka vahetuskursi muutustest tuleneva kasumi või kahjumi võimalikku mõju müügi-, üld- ja halduskulude marginaalile, kuid ei leidnud toimikust tõendeid selle kohta, et see mõju oli märkimisväärne. Igal juhul on selge, et müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma muutused mõjutaks vastavalt kasumi kogusummat ega avaldaks mõju dumpingumarginaalide lõplikule kindlaksmääramisele. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(225)

Lõuna-Aafrika osas nõustub Giti komisjoniga ja leiab, et Lõuna-Aafrika Vabariik ei näi olevat sobiv võrdlusriik, kuna sealsed impordimahud on kõigi tootmistegurite puhul tühised.

(226)

Seega kavatseb komisjon käsitada võrdlusriigina Türgit.

(227)

Pärast esimese teate avalikustamist muutis Hankooki kontsern mitu korda tootmistegurite kohta algselt esitatud teavet. Sellest tulenevalt vaatas komisjon läbi iga põhjenduses 186 kirjeldatud kategooria HS-koodide loetelu ja oma esialgse analüüsi. Pärast läbivaatamist avaldatud teise teate kohaselt moodustasid põhikategooria toodete kulud ligikaudu 64 % otsestest materjalikuludest ja teisese tootekategooria kulud ligikaudu 22 % otsestest materjalikuludest.

(228)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et komisjon ei andnud selgitusi seoses HS-koodi 4002 80 alla kuuluva kauba ümberliigitamisega A-kategooriast B-kategooriasse.

(229)

Nagu on märgitud põhjenduses 227, muutis komisjon pärast Hankooki tootmistegurite andmetes muudatuste tegemist iga kategooria HS-koodide loetelu. Kategooriate kindlaksmääramiseks kasutati metoodikat, mis põhines iga HS-koodi alla kuuluva materjali osakaalul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 186. Seega leidis komisjon, et kasutatud metoodika oli huvitatud isikutele sõnaselgelt teatavaks tehtud. Väide lükati tagasi.

(230)

Nagu on märgitud põhjenduses 219, muutis komisjon tulenevalt muudatustest Hankooki tootmistegurite andmetes iga kategooria HS-koodide loetelu. Muudatused tehti vastavalt põhjenduses 186 kirjeldatud metoodikale, mis põhineb iga HS-koodi alla kuuluva materjali osakaalul. Komisjon oli selle metoodika sõnaselgelt huvitatud isikutele teatavaks teinud ja leidis seega, et kõnealune väide oli alusetu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(231)

Oma märkustes kordas Hankooki kontsern väidet, et konsolideeritud finantsaruandeid ei tohiks kasutada (vt põhjendus 218) ja et komisjon ei esitanud tõendeid, mis toetaksid Brisa Bridgestone’i käsitamist usaldusväärse andmeallikana. Seega leidis Hankooki kontsern, et Brisa Bridgestone’i finantsandmete kasutamine ei olnud põhjendatud.

(232)

Komisjon leidis, et Hankooki kontsern ei põhjendanud uute tõenditega väidet, et Arvento hõlmamine mõjutas Brisa Bridgestone’i kasumimarginaali. Brisa Bridgestone’i ja Goodyear Lastikleri Turki finantsaruannete konsolideerimisel saadi mõistlik kasumimarginaal 10,8 % ning seega tuleks seda käsitada kõige sobivama saadaoleva võrdlusalusena.

(233)

Giti kontsern kordas märkustes oma väidet, et Malaisiat ei tohiks kõrvale jätta, kuna komisjon ja USA kaubandusministeerium olid hiljutistes juhtumites teinud valiku selle riigi kasuks. Giti kontsern leidis, et Malaisia on palju sobivam võrdlusriik, kuna peamisi sisendeid imporditi sinna piisavas koguses. Lisaks leidis Giti kontsern seoses tootja valimisega võrdlusriigis, et äriühingut Toyo Tyre Malaysia võiks siiski pidada sobivaks, olgugi et ta tootis ainult linnamaasturitele mõeldud rehve. See arvamus põhines asjaolul, et Türgi tootja Goodyear Lastikleri Turk ei tootnud mitte ainult veokirehve. Nimelt moodustasid 2023. aasta esimeses kvartalis autorehvid 85 % eksportiva tootja poolt liidus müüdud rehvide arvust.

(234)

Komisjon lükkas väite tagasi, kuna Toyo Tyre Malaysia ei tootnud vaatlusalust toodet üldse.

(235)

Türgiga seoses kordas Giti kontsern oma väiteid Türgi liiri inflatsiooni ja devalveerimise kohta, et elektrihindu ja tööjõukulusid mõjutasid poliitilised tegurid ning et eri päritoluga rehvide suhtes kohaldati dumpinguvastaseid meetmeid.

(236)

Kuna Giti kontsern täiendavaid tõendeid ei esitanud, lükati väide tagasi.

(237)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(238)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades ja kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega pidas komisjon sobivaimaks võrdlusriigiks Türgit ning finantsandmete asjakohaseks ja mõistlikuks allikaks Brisa Bridgestone’i konsolideeritud finantsaruandeid ja Goodyear Lastikleri Turki finantsaruandeid.

(239)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuse kohta.

(240)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“). Lisaks märkis komisjon, et ta kasutab nii Türgi statistikaameti (105) andmeid, et teha kindlaks moonutamata tööjõu-, maagaasi-, veeldatud maagaasi (LNG) ja aurukulud, kui ka energiaturu reguleerimisasutuse (106) esitatud statistikat, et teha kindlaks moonutamata elektrikulud. Moonutamata veekulude kindlakstegemiseks kasutab komisjon Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisameti (107) esitatud statistikat.

(241)

Komisjon andis teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(242)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1.

Tootmistegurid

(243)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (109) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.2, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(244)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(245)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et komisjon tegi valesti, kui jättis arvesse võtmata tema loodusliku kautšuki ostud, kui seda imporditi otse ja selle arve esitati välisvaluutas.

(246)

Komisjon märkis, et isegi kui ta kasutaks loodusliku kautšuki ostuga seotud kulusid, kui see on imporditud otse ja selle eest on esitatud arveid välisvaluutas, väheneks dumpingumarginaal sellest vaid ligikaudu 2 %, jäädes samas miinimumtasemest tunduvalt kõrgemaks, mistõttu ei muudaks see üldist järeldust dumpingu jätkumise kohta. Sellest tulenevalt komisjon kõnealust väidet rohkem ei käsitlenud.

(247)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites (110). Komisjon tegi võrdlusaluse kindlaks viimaste kättesaadavate, 2022. aastat käsitlevate statistiliste andmete põhjal keskmise tööjõukulu kohta tunnis majandustegevuse „Kummirehvide ja torude tootmine“ (NACE Rev. 2 klassifikaatori kohane NACE kood C.22) puhul, kui töötajate arv on üle 1 000. Neid väärtusi kohandati täiendavalt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti (111) avaldatud tööjõukulude indeksit, et kajastada kulusid uurimisperioodil.

(248)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et kasutatud võrdlusalus paistis teiste hiljutiste juhtumitega võrreldes olevat liiga suur.

(249)

Komisjon vaatas väite läbi, kuid ei tuvastanud arvutusvigu. Huvitatud isiku viited teistele juhtumitele eri tootmisharudes, nagu terastrosside ja -kaablite, melamiini ja volframkarbiidi tootmine, ei andnud alust vaidlustada komisjoni arvutusi. Nende juhtumite puhul täheldatud erinevused tulenevad iga kõnealuse tööstusharu eripärast. Väide lükati tagasi.

(250)

Türgis äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajatele) kehtiva elektrihinna avaldab Türgi energiaturu reguleerimisasutus (112). Komisjon kasutas andmeid tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektri hindade kohta, mida energiaturu reguleerimisasutus lubas kohaldada alates 1. jaanuarist 2023, arvates maha käibemaksu osa, kuna Türgis on uuritava toote tootjatel õigus see tagasi nõuda.

(251)

Türgis tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtiva maagaasihinna avaldab Türgi statistikaamet. Komisjon kasutas 2021. aasta teise poolaasta ja 2022. aasta esimese poolaasta kohta kättesaadavat hinda 2 610 000–26 100 000 m3 (113) suuruses tarbimisvahemikus. Seda hinda kohandati täiendavalt inflatsiooniga, kasutades Türgi statistikaameti (114) avaldatud tootjahinnaindeksit, et kajastada kulusid uurimisperioodil. Avaldatud hinnas sisalduv käibemaksu osa arvati maha, kuna Türgis on uurimisaluse toote tootjatel õigus see tagasi nõuda.

(252)

Auru puhul tuletati võrdlusalus maagaasi võrdlusalusest asjakohast teisendustegurit kasutades. Nimelt kulub tavatingimustes ühe tonni aurugaasi tootmiseks hinnanguliselt ligikaudu 0,421 tonni maagaasi.

(253)

Tööstuslikul eesmärgil kasutatava vee kulud avaldas Türgi Vabariigi presidendi kantselei investeerimisamet (115). Komisjon kasutas hinda, mis kehtis 2023. aastal Balikesiri piirkonnas, kus asub äriühing Sisecam Elyaf, arvates maha käibemaksu osa, kuna Türgis on uuritava toote tootjatel õigus see tagasi nõuda.

(254)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(255)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsendina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(256)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta hõlpsasti kättesaadavaid Türgi tootjate Brisa Bridgestone ja Goodyear Lastikleri Turk finantsandmeid, mida on nimetatud eespool põhjenduses 238.

(257)

Brisa Bridgestone’i konsolideeritud finantsaruannetele ja Goodyear Lastikleri finantsaruannetele tuginedes on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmine määr, mida väljendatakse protsendina müüdud kaupade maksumusest, vastavalt 22,0 % ja 10,8 %. Need protsendimäärad leiti olevat rehvitööstuse jaoks mõistlikud.

(258)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Giti, et komisjon kasutas kasumimarginaalina võrdlusalust, mis kajastab esimese segmendi kaubamärgitoodete tootjatest äriühingute kasumit, ning seega ei saa see olla tema puhul mõistlik võrdlusalus.

(259)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 257, tugines komisjon kättesaadavale teabele ja määras marginaaliks 8,1 % (väljendatuna protsendina kogutulust). Olgugi et kolmel segmendil põhinevat arvutust ei saanud teha, leidis komisjon, et see marginaal oli lähedal esimese ja teise segmendi kaalutud keskmisele, kuna Bridgestone ja Goodyear ei tooda ainult esimese segmendi, vaid ka teise segmendi veokirehve eri kaubamärkide all. Komisjon leidis siiski, et see võrdlusalus oli aegumise läbivaatamise seisukohast mõistlik. Seda põhjusel, et sellise läbivaatamise puhul ei ole vaja teada täpset marginaali. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(260)

Pärast avalikustamist kordas Hankook, et Brisa Bridgestone’i finantsaruandeid ei tohiks dumpingu arvutamiseks kasutada ning et Hankook esitas uurimise eri etappides sellega seoses oma argumendid. Hankook leidis, et komisjon jättis tema argumendid käsitlemata ja takistas seeläbi Hankookil teostada oma kaitseõigust, kuna on ilmne, et tema väidet ei hinnatud hea halduse aluspõhimõtetega nõutavate standardite kohaselt.

(261)

Hankook väitis, et põhjused, millega komisjon Brisa Bridgestone’i kasutamist õigustas, on pelgalt spekulatsioonid, mida tõendid ei toeta, ning et komisjon ei põhjendanud oma valikut ega järginud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tüüpilise väärtuse kindlakstegemisel tõendamisstandardit, nagu nõutakse alusmääruse artikli 2 lõikes 6a.

(262)

Seda tõendamispõhimõtet kinnitas hiljuti Üldkohus, korrates aluspõhimõtet, mille kohaselt lasub väitele tugineval poolel selle väite tõendamise koormus (116). Käesoleval juhul, mil asjaomased müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei põhine Hankooki kontserni andmetel, on komisjonil kohustus tõendada, et kõnealused näitajad on asjakohased, nagu on nõutud artikli 2 lõikes 6a. Seega tuleb komisjonil esitada järjepidevad tõendid selle kohta, et Türgi valimine võrdlusriigiks ja muu hulgas Brisa Bridgestone’i valimine tüüpiliseks kohalikuks tootjaks on vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a asjakohane ja põhjendatud, mitte huvitatud isikutel tõendada vastupidist.

(263)

Hankook väitis, et komisjon otsustas Malaisia tootja kõrvale jätta põhjusel, et too tegutseb ka teistes sektorites.

(264)

Hankook väitis, et komisjon peab tõendama, et tüüpiliseks kohalikuks tootjaks valitud tootja on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt sobiv, mitte huvitatud isikutel tõendada vastupidist.

(265)

Brisa Bridgestone’i konsolideeritud aruannete arvandmetega on hõlmatud mitmesugused eri tooted, sealhulgas mõned sellised tooted, mis ei ole uurimisega kuidagi seotud, ja seega ei ole need näitajad alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses tüüpilised.

(266)

Hankook väitis, et komisjon jättis selgitamata, miks oli vaja kasutada Brisa Bridgestone’i finantsaruandeid. Veel märkis Hankook, et Goodyear Lastikleri finantsaruannete kasutamise õigsust ei seatud kordagi kahtluse alla ja seega ei olnud teise äriühingu lisamine vajalik.

(267)

Need väited lükati tagasi. Komisjon leidis, et Brisa Bridgestone oli võrdlusriigis tüüpiline tootja, sest i) ta toodab asjaomast toodet, ii) tema finantsandmed olid asjaomase perioodi kohta kättesaadavad ning iii) tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ei paistnud olevat ebaproportsionaalselt suured ning loeti seega asjakohaseks. Vastupidiselt ei esitanud hoopis Hankook tõendeid selle kohta, et Brisa Bridgestone’i konsolideeritud finantsaruandes hõlmatud muu tegevusega seotud andmete tõttu on müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi näitaja tavapäratu. Seega olid Türgi puhul finantsandmed kättesaadavad kahe asjaomase toote tootja kohta ning komisjon ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu tuleks üks või teine välistada.

(268)

Mis puutub Malaisia tootja kõrvalejätmise kohta esitatud väitesse, siis nagu on selgitatud eespool põhjenduses 234, ei tootnud see tootja asjaomast toodet üldse, erinevalt kahest Türgi puhul kindlaks tehtud tootjast.

(269)

Hankook ja Giti väitsid, et komisjon määras müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks valesti, kuna teatavad kulud, nagu transpordi- ja laokulud, jäid müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast maha arvamata. Lisaks väitsid Hankook ja Giti, et müügi-, üld- ja halduskulude summast tuleks maha arvata ka muud liiki kulud, nagu komisjonitasud või turunduskulud.

(270)

Komisjon vaatas need väited läbi ja otsustas, et müügi-, üld- ja halduskulude osakaalu tähistavat protsendimäära on vaja muuta. Mis puutub metoodikasse, siis kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude (mis ei hõlma transpordikulusid) osakaalu tähistava protsendimäära kindlaksmääramiseks oma standardmeetodit: kogutulust arvati maha müüdud kaupade kulud ja kasum ning seejärel lahutati transpordikulude summa.

(271)

Kättesaadavate finantsaruannete põhjal arvas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast (mis määrati kindlaks eespool kirjeldatud metoodika kohaselt) maha transpordikulude summa. Kuna kvartaliandmed puudusid, hindas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodi transpordikulusid 2023. aasta jaanuari–juuni finantsaruannete põhjal. Hinnangulised transpordikulud moodustasid teatava protsendi müügi-, üld- ja halduskulude kogusummast. Läbivaatamise tulemusena vähenes müügi-, üld- ja halduskulude osakaalu näitaja, mida väljendatakse protsendina müüdud kaupade maksumusest, 22,0 %-lt 18,5 %-le (13 %-le, kui seda väljendada protsendina kogutulust).

(272)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(273)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud kasutusmäärasid kontrolliti kontrollkäikude ajal. Komisjon korrutas kasutusmäärad võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud punktis 3.3.14.

(274)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, nagu on kirjeldatud põhjenduses 255.

(275)

Seejärel lisas komisjon 18,5 % müügi-, üld- ja halduskulud ning 10,8 % kasumi, nagu on selgitatud põhjenduses 271.

(276)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele ja/või importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu.

(277)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(278)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskuludega, ning kasumiga.

(279)

Kuna sõltumatu importija koostööd ei teinud, tugines komisjon esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sõltumatu importija kasumile, mis on 6,7 %.

(280)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud normaalväärtust valimisse kaasatud eksportivate tootjate eespool kindlakstehtud ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil tooteliigi kaupa.

(281)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti järgmisega seoses: veokulud liidus, tollimaksud, koguselised allahindlused, krediidikulu ja pangatasud.

(282)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon dumpingumarginaali arvutamiseks samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, hõlmates kõik eksporditehingud, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(283)

Selle põhjal jäid valimisse kaasatud koostööd tegevate tootjate kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, vahemikku ligikaudu 7–22 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(284)

Olles teinud kindlaks dumpingu esinemise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon veel kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(285)

Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus.

(286)

Kuna koostööd ei tehtud, määras komisjon tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse Hiina RVs kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal.

(287)

Taotluse esitaja taotluses esitatud andmetele tuginedes oli CRIA statistika kohaselt 2021. aasta toodang 122,39 miljonit rehvi ning sama aasta hinnanguline tootmisvõimsus 141,76 miljonit rehvi; see tähendab, et rehvitoodang kasvas eelmise aastaga võrreldes 2,72 miljoni võrra. Nende arvude põhjal tuletatud tootmisvõimsuse rakendamise määr on ligikaudu 86 %. CRIA andmetel oli 2022. aastal rehvitootmisvõimsust juba vähemalt 1,5 miljoni ühiku võrra suurendatud. Seega on rehvitootmisvõimsus 2022. aastal ligikaudu 143,25 miljonit ühikut. Kui võtta aluseks sama, 2021. aasta tootmisvõimsuse rakendamise määr, oleks toodang ligikaudu 123,67 miljonit rehvi. Seega on Hiinas 2022. aastal kasutamata tootmisvõimsus peaaegu 20 miljonit ühikut, mis võrdub peaaegu ELi turu kogutarbimisega (117).

(288)

Algsest uurimisperioodist peale on Hiina tootjad kooskõlas Hiina valitsuse ja Hiina KP eespool kirjeldatud tööstuspoliitikaga jätkanud juba niigi ülemäärase tootmisvõimsuse suurendamist. Hiljutistes väliskaubanduse kaitsemeetmete uurimistes jõuti järeldusele, et Hiinas olemasolev tootmisvõimsus on märkimisväärne. Juba 2021. aasta mais avaldatud Brasiilia dumpinguvastases uurimises toodi esile sealset märkimisväärset tootmisvõimsust ja tõendeid suurimate äriühingute mitmest investeeringust tootmisvõimsusesse, millega oleks võimalik katta Brasiilia tarbimisvajadus (118). 2022. aasta augustis avaldatud Lõuna-Aafrika dumpinguvastases uurimises leiti samamoodi, et Hiina tootjate tootmisvõimsus on märkimisväärne ja et nad suudaks oma tootmist ekspordinõudluse rahuldamiseks suurendada (119).

(289)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral jätkavad Hiina RV eksportivad tootjad oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turul. Seega analüüsis komisjon Hiina ekspordi hinnataset kolmandate riikide turgudel ja võrdles seda Hiina ekspordi hinnatasemega liidu turul, et teha kindlaks, kas liidu turg on hinnataseme poolest atraktiivne.

(290)

Komisjon uuris valimisse kaasatud eksportivate tootjate (teatatud) hinnataset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja leidis, et võrreldavate tehingute puhul (st faktuurarve, FOB incoterms) moodustas kolmandatesse riikidesse eksporditud veokirehvide ühikuhind ligikaudu 80 % nende ühikuhinnast ELis. Samuti näitas liidu turu atraktiivsust asjaolu, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest püsis Hiinast liitu suunatud ekspordi maht esialgse uurimise jooksul tasemel, mis vastas ligikaudu 30 %-le liidu impordimahust.

(291)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest Hiina eksportivate veokirehvitootjate jaoks atraktiivne turg.

(292)

Lisaks eespool kirjeldatule tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote ekspordi suhtes kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed Ameerika Ühendriikides, Armeenias, Botswanas, Brasiilias, Egiptuses, Eswatinis, Kasahstanis, Kirgiisi Vabariigis, Lesothos, Lõuna-Aafrikas, Namiibias, Türgis, Venemaa Föderatsioonis ja Ühendkuningriigis (120) .. Selle tulemusena on need kolmandate riikide turud, mis on olulised veokirehvide tarbijad, Hiina eksportivate tootjate jaoks vähem atraktiivsed. See on täiendav element, mis toetab järeldust, et Hiina RV praegune tootmisvõimsus jõuaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule.

(293)

Uurimisest nähtus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurte koguste (võrreldes turu suurusega) sisenemine liidu turule.

(294)

Peale selle oli vaba tootmisvõimsus Hiina RVs võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne (põhjendus 301). Lisaks osutas liidu turu atraktiivsus oma suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et meetmete aegumise korral suunataks Hiina eksport liidu turule ning ka vaba tootmisvõimsust kasutataks tootmise ja liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(295)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumise tulemusel tõenäoliselt suureneks märkimisväärselt vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiina RVst liitu, tingituna suurest vabast tootmisvõimsusest Hiina RVs ja liidu turu hinnatasemest võrreldes muude ekspordisihtkohtadega.

(296)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(297)

Asjaomasel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 400 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(298)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 18 miljonit tonni rehve. Komisjon määras liidu kogutoodangu suuruse kindlaks Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduselt (European Tyre & Rubber Manufacturers Association, edaspidi „ETRMA“) ja taotluse esitajalt saadud teabe ning Eurostati statistika põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 27, moodustas lõplikku valimisse kaasatud viie liidu tootja samasuguse toote toodang üle 25 % liidu toodangust ja müügist. Seega hinnati mikromajanduslikke näitajaid nende viie liidu tootja vastustest saadud andmete põhjal.

(299)

Selgus, et mõned valimisse kaasatud tootjad importisid asjaomast toodet Hiina RVst ja müüsid seda edasi liidu turul. Nende kogumüügiga võrreldes jäi impordi tase siiski marginaalseks (alla 1 % nende kogumüügist) ega mõjutanud nende liigitamist liidu tootjateks.

(300)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks ETRMA-lt ja Eurostatilt saadud andmete põhjal.

(301)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Liidu tarbimine (ühikutes)

(302)

Tarbimine liidu turul suurenes asjaomasel perioodil üle 11 %. Märkimisväärne kasv oli täheldatav aastatel 2020–2022. See kasv oli tõenäoliselt seotud COVID-19 kriisist taastumisega ja seda selgitab asjaolu, et rehvide tarbimine on lahutamatult seotud sõidukipargi läbisõiduga, mis omakorda sõltub suurel määral üldisest majandustegevusest ja eelkõige maanteed pidi veetava kauba mahust. Tarbimise kasv saavutas oma haripunkti 2022. aastal ja aeglustus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(303)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise alusel, mille andmed on esitatud tabelis 1.

(304)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3.

Impordi maht (ühikutes) ja turuosa

(305)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa liidu tarbimise alusel on esitatud tabelis 3.

(306)

Hiina RVst pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil 22 %, ligikaudu 900 tuhandelt rehvilt 2020. aastal ligikaudu 1,1 miljoni rehvini uurimisperioodil. Hiina impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2022. aastal, mil Euroopa Liidu Üldkohus tühistas osaliselt esialgsed meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 4. Impordimaht jäi samale tasemele ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vaatamata liidu tarbimise vähenemisele. Selle tulemusena suurenes Hiina impordi turuosa asjaomasel perioodil 4,9 %-lt 5,4 %-le.

(307)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel.

(308)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4.

Impordihinnad (eurot/ühik)

(309)

Asjaomasel perioodil tõusid liitu suunatud Hiina impordi (kõik segmendid) keskmised hinnad 61 %.

(310)

Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid peamiselt esimese ja teise segmendi rehve, puudus komisjonil üksikasjalik teave Hiina ekspordi kohta kolmandas segmendis, kus kahju esialgse uurimise ajal peamiselt ilmnes, tuues kaasa nn vastupidise ahelmõju kahele teisele segmendile.

(311)

Sellest tulenevalt hindas komisjon kogu impordi hinna allalöömist impordistatistika põhjal.

(312)

Seega võrdles komisjon omavahel järgmisi näitajaid:

(313)

See võrdlus näitas, et Hiina impordi keskmine hind mahalaadimisel (270 eurot/ühik) oli madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind (281 eurot/ühik) ja vaid veidi kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu (260 eurot/ühik). Kui hinnana kehtestataks hind mahalaadimisel ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta, oleks see 254 eurot/ühik, mis lööks märkimisväärselt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna ja oleks ka madalam liidu tootmisharu tootmiskulust.

(314)

Seega järeldas komisjon, et üldiselt olid Hiina impordi hinnad liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast madalamad.

(315)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et komisjon oli valesti muutnud oma hinna allalöömise arvutamise metoodikat võrreldes esialgse uurimisega. Hankook väitis, et selle asemel, et hinnata kogu impordi hinna allalöömist impordistatistika alusel, oleks komisjon pidanud tegema analüüsi tooteliikide või segmentide kaupa. Oma tundlikke andmeid sisaldavas esildise versioonis esitas Hankook andmed ka oma ekspordimahtude ja -hindade kohta ning ta väitis, et komisjon oleks saanud neid andmeid kasutades tuletada impordihinnad kõigi segmentide kohta ja teha hinna allalöömise analüüsi segmentide kaupa.

(316)

Komisjon lükkas kõnealused väited tagasi. Esiteks, kuna kolmandas segmendis tegutsevad Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst ja nagu on märgitud põhjenduses 310, puudus komisjonil üksikasjalik teave Hiina ekspordi, eelkõige kolmanda segmendi ekspordi kohta, ning tal ei olnud võimalik analüüsida hinna allalöömist segmentide kaupa. Seega komisjonile kättesaadavad alusandmed muutusid. Teiseks ei olnud Hankooki esitatud andmed tema ekspordimahtude ja -hindade kohta üksikasjalikuma hinna allalöömise analüüsi tegemiseks piisavad. Isegi kui neid andmeid silmas pidada, siis on esimeses, teises ja kolmandas segmendis siiski teisi ettevõtjaid, kelle kohta üksikasjalik teave puudub, ning vastupidiselt Hankooki väidetele, ei ole kõnealused andmed piisavad, et saada teavet ka hindade allalöömise kohta segmentide kaupa või lükata ümber komisjoni tehtud hinna allalöömise analüüsi tulemused. Seega lükati väide tagasi.

(317)

Rehvide import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärines peamiselt Taist, Türgist ja Vietnamist.

(318)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud rehviimpordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5.

Import kolmandatest riikidest

(319)

Asjaomasel perioodil suurenes import muudest kolmandatest riikidest ligikaudu 2 miljoni ühiku võrra, st 41 %. See kasv oli kiirem kui liidu tarbimise kasv ja selle tulemusel suurenes turuosa 26,5 %-lt 33,5 %-le.

(320)

Peamiselt kasvas import Taist (856 000 ühikut), Türgist (590 000 ühikut) ja Vietnamist (486 000 ühikut). Muude kolmandate riikide puhul oli kasv tagasihoidlik (53 000 ühikut).

(321)

Muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Taist ja Vietnamist pärit impordi hinnatase oli liidu tootmisharu müügihindade tasemest märkimisväärselt madalam.

(322)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(323)

Nagu on märgitud põhjendustes 15–17, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(324)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvate andmete, Eurostati statistika ja ETRMA esitatud teabe põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(325)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(326)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(327)

Esialgses uurimises analüüsiti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil ning teatavate mikromajanduslike näitajate puhul ka liidu turu segmentide tasandil. Käesolevas uurimises analüüsis komisjon kõigepealt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil.

(328)

Komisjon analüüsis teatavaid näitajaid ka segmendi tasandil. Nagu on näidatud põhjendustes 370–377, kinnitab see analüüs, et asjaomase toote suundumused tervikuna vastavad eraldi segmentide tasandil täheldatud suundumustele.

(329)

Esialgses uurimises kaalus komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate tulemusi kooskõlas nende müügi osakaaluga liidu tootjate liidus toimuvas kogumüügis, et tagada VKEde esindatus vastavalt nende osakaalule liidu kogumüügimahus kõikide mikromajanduslike näitajate puhul. Kuna VKEd tegutsevad üksnes kolmandas segmendis, oli selle kohandamise otsene tagajärg kolmanda segmendi müügi osakaalu suurenemine valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud andmekogumi raames.

(330)

Käesolevas uurimises leidis komisjon, et algselt kasutatud kaalumine ei ole liidu tootmisharu olukorra objektiivseks hindamiseks aegumise läbivaatamise kontekstis vajalik. Uurimise käigus leiti, et üksnes kolmandas segmendis tegutsevate VKEde puhul oli kahju isegi suurem kui kolmanda segmendi kahju üldiselt. Pealegi leidis komisjon, et isegi valimisse kaasatud liidu tootjate andmeid kaalumata selgus, et liidu tootmisharu kandis kahju kõigis segmentides (vt põhjendused 370–377). Seega loogiliselt võttes oleks kaalumise korral kahjunäitaja suundumus veelgi negatiivsem kui praegu täheldatud üldise kahjunäitaja puhul.

(331)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(332)

Kookõlas turu ja müügi kasvuga liidu turul suurenesid aastatel 2020–2021 ka tootmismahud. Pärast seda, 2022. aastal, tootmine vähenes ja kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Tootmismahtude vähenemine oli tingitud müügimahtude vähenemisest, mis omakorda oli seotud liidu tarbimise vähenemisega ja tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis liidu tootmisharu tootmismaht taas samale tasemele, nagu see oli olnud 2020. aastal. Liidu tootmisharu suutis aga oma tootmisvõimsust tootmismahtude muutumise järgi kohandada, vähendades sellega kõikumisi tootmisvõimsuse rakendamise määras, mis asjaomase perioodi jooksul veidi isegi paranes (3 %).

(333)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Müügimaht ja turuosa

(334)

Kasvava turu tingimustes aastatel 2020–2021 liidu tootmisharu müügimaht suurenes. 2022. aastal aga kahanes liidu tootmisharu müügimaht vaatamata turu kasvule ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis liidu tootmisharu müügimaht taas samale tasemele, nagu see oli olnud 2020. aastal. Kuna liidu tootmisharu müügi kasv jäi 2022. aastal turu kasvule alla ja müük kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kiiremini kui turg, vähenes turuosa asjaomasel perioodil 69 %-lt 61 %-le.

(335)

Uurimise algatamise kohta esitatud märkustes väitis Hankooki kontsern, et nii liidu tootmisharu müük kui ka selle turuosa jäid asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilseks ning et täheldatud väike langus 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli seletatav tarbimise vähenemisega.

(336)

Uurimise tulemused seda väidet ei toeta. Kuigi liidu tootmisharu müük oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2020. aastaga võrreldes samal tasemel, vähenes see alates 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oluliselt (13 %). Samuti vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil 69 %-lt 61 %-le.

(337)

Seega lükati väide tagasi.

(338)

Liidu tarbimine kasvas kõigepealt aastatel 2020–2022 kooskõlas COVID-19 järgse majandustegevuse hoogustumisega. Tarbimise kasv saavutas oma haripunkti 2022. aastal ja aeglustus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest tulenevalt kasvas tarbimine asjaomasel perioodil kokku 11 %. Alles 2021. aastal suutis liidu tootmisharu müük turu positiivse suundumusega kaasa minna. 2022. aastal ei kasvanud liidu tootmisharu müük samas tempos turu kasvuga ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahanes müük turust kiiremini. Selle tulemusena vähenes turuosa asjaomasel perioodil 8 protsendipunkti võrra (69 %-lt 61 %-le).

(339)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Tööhõive ja tootlikkus

(340)

Asjaomasel perioodil kaotati liidu tootmisharus rohkem kui 2 700 otsest töökohta. Koos liidu tootmisharu tootmismahu suurenemisega aastatel 2020–2021 suurenes ka tööhõive. Kuna aga liidu tootmisharu tootlikkus kasvas, siis tööhõive ei suurenenud tootmismahuga samal määral. Tootmismahtude vähenemine alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tõi kaasa töökohtade vähenemise ja mõningase tootlikkuse languse.

(341)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid koostööd tegevate eksportivate tootjate individuaalsed dumpingumarginaalid endiselt märkimisväärsed (vt eespool põhjendus 283).

(342)

Vaatamata asjaolule, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import jätkus, ilmnes kahjunäitajate analüüsist, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule asjaomase perioodi alguses positiivset mõju. See positiivne olukord muutus aga vastupidiseks 2022. aastal, mil liidu tootmisharu olukord taas halvenes.

(343)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik)

(344)

Sõltumatutele klientidele kehtivad rehvide müügihinnad tõusid liidu turul asjaomasel perioodil 25 %. Aastatel 2020–2021 tõusid hinnad koos nõudluse suurenemisega. Sellises olukorras suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu suuremal määral (7 %), kui kasvasid tootmiskulud (4 %).

(345)

Selles soodsas olukorras tuli muutus 2022. aastal, pärast mida ei olnud liidu tootmisharul võimalik kulude kasvu oma müügihindadesse üle kanda. Kuigi müügihinnad tõusid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 18 %, ei tõusnud hinnad siiski kooskõlas tootmiskulude suurenemisega.

(346)

Kokkuvõttes suurenesid tootmiskulud asjaomasel perioodil 40 %. Kõige märkimisväärsemalt ehk 30 % suurenesid tootmiskulud aastatel 2021–2022.

(347)

Peamisi kahjunäitajaid analüüsiti ka kolme eri segmendi kaupa.

(348)

Esimeses segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 55 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 75 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 24 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 39 %.

Tabel 10.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – esimene segment

(349)

Teises segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 60 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 68 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 29 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 39 %.

Tabel 11.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – teine segment

(350)

Kolmandas segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 40 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 58 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 24 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 34 %.

Tabel 12.

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – kolmas segment

(351)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(352)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 2020.–2021. aastal 9 % ja seejärel 2021.–2022. aastal 20 %, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele.

(353)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14.

Varud

(354)

Tootmismahu suhtes jäid lõppvarud 2020.–2022. aastal samale tasemele (14–16 % tootmismahust). Kui võrrelda uurimisperioodi lõpu (30. juuni 2023) lõppvarude taset aastate 2020–2022 lõpu lõppvarude tasemega, täheldati kasvu (21 %-le tootmismahust). See kasv on aga suuresti seletatav hooajalisusega. Aasta teisel poolel müüakse rehve rohkem kui aasta esimesel poolel, tootmises aga on hooajalisust vähem. Sellest hooajalisusest tingituna on varude maht juuni lõpus tavaliselt suurem kui detsembri lõpus. Sellest tulenevalt ei kajasta see varude näitaja kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootjate finantsolukorda.

(355)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 15.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(356)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(357)

Esialgu, aastatel 2020–2021 üldine kasumlikkus suurenes, kuna COVID-19 kriisile järgnenud maanteetranspordi taastumise järel nõudlus rehvide järele kasvas, ent import polnud veel kasvanud tasemele, mis ta oli hiljem. Nagu on selgitatud põhjenduses 344, suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu 2021. aastal tootmiskulude kasvuga võrreldes rohkem, tänu millele kasvas kasumimarginaal 7,9 %-lt 13,4 %-le.

(358)

Olukord muutus 2022. aastal, mil liidu tootmisharul ei olnud võimalik oma hindu kulude suurenemisega kooskõlas tõsta. Sellest tulenevalt langes liidu tootmisharu kasumlikkus madalale tasemele (1,8 % 2022. aastal ja 1,3 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(359)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo puhul valitses kogu asjaomase perioodi jooksul langussuundumus. Seda mõjutasid kaks peamist tegurit. Ühest küljest oli liidu tootmisharu üldisel kasumlikkusel asjaomase perioodi alguses rahavoogudele positiivne mõju. Selle mõju tulem kasutati aga pärast kasumlikkuse vähenemist 2022. aastal peaaegu täielikult ära. Teisest küljest vähendas tootmismahtude ja lõppvarude suurenemine käibekapitali ning avaldas seega juba alates 2021. aastast rahavoogudele negatiivset mõju. Kokkuvõttes kahanes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 96 miljonilt eurolt negatiivsele 95 miljonile eurole.

(360)

Asjaomasel perioodil kasvas investeeringute maht 50 miljonilt eurolt 66 miljonile eurole, st 32 %. Kokkuvõttes jäi nende osakaal kogukäibes terve asjaomase perioodi jooksul väiksemaks kui 10 %.

(361)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Kõigepealt kasvas see 2020.–2021. aastal kooskõlas kasumlikkuse kasvuga –2,1 %-lt 3,9 %-le. Seejärel, kuna liidu tootmisharu üldine kasumlikkus vähenes, kahanes investeeringutasuvus 2022. aastal –15,2 %-le ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –16,3 %-le.

(362)

Liidu tootmisharu on killustunud, jagunedes suurte rahvusvaheliste äriühingute kontsernide ja üle 400 VKE vahel üle liidu, ning (tootjate) kapitali kaasamise võime poolest heterogeenne.

(363)

Sama kirjeldatud meetodit kasutades tehti eraldi kasumlikkuse analüüs kolme eri segmendi kohta.

(364)

Esimese segmendi puhul muutus kasumlikkus asjaomasel perioodil sarnaselt kogu liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse kõikumisele. Kõigepealt, aastatel 2020–2021, see kasvas, ent langes seejärel madalale tasemele (1,9 % 2022. aastal ja 1,3 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(365)

Esimese segmendi puhul vähenes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 85 miljonilt eurolt negatiivsele 56 miljonile eurole. Investeeringutasuvus kasvas kõigepealt 1,1 %-lt 7,6 %-le ja langes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –14,0 %-le.

Tabel 16.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – esimene segment

(366)

Asjaomasel perioodil teise segmendi kasumlikkus esialgu, aastatel 2020–2021, kasvas, seejärel vähenes 2022. aastal 3,5 %-le ja kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi, nimelt 2,5 %-le.

(367)

Netorahavoog vähenes teises segmendis asjaomasel perioodil positiivselt 5,5 miljonilt eurolt negatiivsele 34,5 miljonile eurole. Investeeringutasuvus vähenes 15,8 %-lt 2020. aastal –28,0 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 17.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – teine segment

(368)

Kolmas segment teenis kogu asjaomase perioodi jooksul kahjumit. Asjaomasel perioodil olukord halvenes ja kahjum kasvas –1,6 %-lt 2020. aastal –3,5 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Olukord oli veelgi halvem kolmandas segmendis tegutsevate VKEde puhul, kelle kasumlikkus kõikus asjaomasel perioodil 4,6 % ja –7,0 % vahel. Näitaja vähene paranemine 2022. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal näitab, et tootmisharu jõupingutused keerulise olukorraga kohanemiseks kandsid pisut vilja.

(369)

Kolmandas segmendis vähenes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 5,3 miljonilt eurolt negatiivsele 4,2 miljonile eurole. Investeeringutasuvuse näitaja oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne ja langes –5,9 %-lt –20,0 %-le.

Tabel 18.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – kolmas segment

(370)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu tervikuna oli varasemast dumpingust 2021. aastal taastumas. 2022. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tuli taastumises tagasilöök.

(371)

Seda on eelkõige näha tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest, turuosa kahanemisest ja suutmatusest tõsta hindu vastavalt kulude kasvule. Lisaks halvenesid ka kasumlikkusega seotud näitajad, nagu rahavoogude ja investeeringutasuvuse näitaja. Seda täheldati eriti kolmanda segmendi tootjate puhul, kes on madala hinnaga impordi hinnasurve suhtes eriti haavatavad, mis omakorda avaldab negatiivset mõju teisele kahele segmendile esialgses uurimises kirjeldatud vastupidise ahelmõju tõttu (121).

(372)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(373)

Asjaomasel perioodil kaotas liidu tootmisharu oma turuosa teistest riikidest, eelkõige Taist, Vietnamist ja Türgist, aga ka Hiinast pärit impordile.

(374)

Liidu tootmisharu turuosa vähenemise tingis osaliselt Hiinast pärit impordi suurenemine pärast dumpinguvastaste tollimaksude osalist tühistamist ja enamgi veel muudest riikidest pärit madalate hindadega impordi suurenemine. Madalama hinnaga import muudab hindade tõstmise ja oma turuosa säilitamise kasvavate kulude tingimustes liidu tootmisharu jaoks keeruliseks.

(375)

Pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina-vastast agressioonisõda, tõusid sisendmaterjalide ja energia hinnad märkimisväärselt, mille tulemusena suurenesid kiiresti ka tootmiskulud. Samal ajal impordimahud suurenesid ja alates 2022. aastast ei olnud liidu tootmisharul võimalik kulude kasvu oma müügihindadesse üle kanda. Kuigi müügihinnad tõusid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 18 protsenti, ei olnud see tõus tootmiskulude kasvu kompenseerimiseks piisav.

(376)

Sellest tulenevalt märgib komisjon ka, et liidu tootmisharu kahjustav olukord tekkis ajal, mil esinesid ka muud tegurid, nagu kulude märkimisväärne kasv ja muudest riikidest, eelkõige Taist, Vietnamist ja Türgist pärit madala hinnaga impordi oluline suurenemine. Nagu on selgitatud põhjendustes 317–321, suurenes Taist ja Vietnamist pärit import märkimisväärselt ning nende hinnatase oli liidu tootmisharu hindadest oluliselt madalam.

(377)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil; siiski andsid esinenud muud tegurid, eelkõige kulude kasv ja import teistest riikidest, põhjuse seada kahtluse alla tegeliku seose olemasolu dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule avalduva mõju vahel. Seega otsustas komisjon täiendavalt hinnata, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju tekiks meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt uuesti.

(378)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et liidu tootmisharu kantud kahju ei ole tingitud Hiinast pärit impordist. Hankook väitis, et Hiina import ei löö liidu tootmisharu hindu alla ei kolmandas segmendis ega ka esimeses segmendis. Selle väite toetuseks esitas Hankook tundlikud andmed oma ekspordihindade ja -mahtude kohta.

(379)

Komisjon lükkas väite tagasi. Nagu on märgitud põhjenduses 316, ei ole Hankooki esitatud andmed üksikasjalikuma hinna allalöömise analüüsi tegemiseks piisavad, kuna need ei sisalda piisavalt teavet esimeses, teises ja kolmandas segmendis tegutsevate teiste ettevõtjate kohta. Seega ei oleks nende andmete alusel saanud ühtegi komisjoni hinna allalöömise analüüsi tulemust ümber lükata. Seega leidis komisjon, et kuna kõnealuse väite eeldus, mille kohaselt esimeses ja kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esine, on vale, lükatakse väide tagasi.

(380)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook veel, et liidu tootmisharu kantud kahju ei ole tingitud Hiinast pärit impordist, vaid muudest kolmandatest riikidest pärit rehvide impordist.

(381)

Nagu on märgitud põhjenduses 377, järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele, kuid asjaolu, et esinesid ka muud tegurid, eelkõige kulude kasv ja import teistest riikidest, seadis kahtluse alla tegeliku seose olemasolu dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule avalduva mõju vahel. Seega leiab komisjon, et kõnealune väide ei lükka eespool esitatud järeldust ümber, mistõttu lükatakse see tagasi.

(382)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju tõenäoliselt korduks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(383)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, liidu turu atraktiivsus ja kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad ning liidu ja Hiina hindade vaheline seos, kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta, Hiinast pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hindade allalöömine ja kahjustav tase, ning Hiina impordi suurenemine pärast dumpinguvastaste tollimaksude ajutist tühistamist.

(384)

Nagu põhjendustes 286–288 osutatud, on Hiinas olulisel määral tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, et juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, saaks kiiresti suurendada eksporti liidu turule. Nagu on märgitud põhjenduses 287, oli Hiinas 2022. aastal kasutamata tootmisvõimsus peaaegu 20 miljonit ühikut, mis võrdub peaaegu ELi turu kogutarbimisega.

(385)

Nagu on märgitud põhjendustes 289–291, on liidu turg, mis on USA järel suuruselt teine turg maailmas, atraktiivne nii hindade kui ka suuruse poolest. 2023. aastal oli liitu suunatud Hiina ekspordi hinna tase muudesse peamistesse sihtkohtadesse, sh USAsse suunatud ekspordi keskmistest hindadest märkimisväärselt kõrgem. Pealegi, hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest, püsis Hiinast pärit impordi maht liidus esialgse uurimise jooksul tasemel, mis vastas ligikaudu 30 % liidu koguimpordimahust.

(386)

Nagu on märgitud põhjenduses 292, kehtivad enamikul veokirehvide olulistest tarbijatest kolmandate riikide turgudel Hiina RVst pärit samasuguse toote ekspordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. See vähendab nende turgude atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks. See on täiendav element, mis toetab järeldust, et Hiina RV praegune tootmisvõimsus jõuaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule.

(387)

Nagu on näidatud tabelis 4, oli liitu suunatud Hiinast pärit impordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 218 eurot/ühik, mis on oluliselt madalam kui tabelis 9 näidatud keskmine liidu müügihind 281 eurot/ühik ja samuti madalam kui liidu tootmiskulu 260 eurot/ühik.

(388)

Seega on tõenäoline, et ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta lööks Hiinast pärit import liidu hinnad oluliselt alla.

(389)

Nagu on näidatud tabelis 3 ja märgitud põhjenduses 306, oli Hiina impordi kasv eriti märkimisväärne 2022. aastal, mil Euroopa Liidu Üldkohus esialgsed meetmed osaliselt tühistas.

(390)

See näitab, et Hiina eksportivad tootjad on liidu turust endiselt huvitatud ja meetmete tühistamise korral kasvaks import tõenäoliselt uuesti.

(391)

Algatamise järel esitatud märkustes väitis Hankooki kontsern, et impordisuundumused viitavad sellele, et kahju jätkumise või kordumise ohtu ei ole. Hankooki kontserni sõnul ei saa Hiina impordi praegusel turuosal olla liidu tootmisharu tulevikule märkimisväärset mõju. Samuti väitis Hankooki kontsern, et Hiina tootmisvõimsust ei suurendatud mitte liidu turu, vaid muude turgude tarvis.

(392)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Olgugi et praegused tollimaksud teataval määral kaitsevad liidu tootmisharu Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi eest, suurenes Hiinast pärit impordi turuosa asjaomasel perioodil siiski. Võttes arvesse Hiina hinnataset ilma tollimaksudeta ja Hiina kasutamata tootmisvõimsust, on tõenäoline, et kui meetmetel lastaks aeguda, suureneks Hiina impordi turuosa märkimisväärselt. Samuti ei olnud põhjendatud väide, et Hiina tootmisvõimsust suurendati asjaomasel perioodil peamiselt muude turgude tarvis. Isegi kui see vastab tõele, leiab komisjon, et liidu turg on Hiina impordi jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(393)

Seega lükati väited tagasi.

(394)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et puuduvad piisavad tõendid, mis kinnitaksid kahju kordumise tõenäosust. Eelkõige väitis Hankook, et 2022. aastal täheldatud impordi kasvu ei saa seostada meetmete osalise tühistamisega 2022. aastal ning et see ei kajasta Hiina eksportivate tootjate käitumist. Hankook väitis veel, et kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esinenud, et meetmete aegumise korral Hiina tootjad pigem suurendaksid oma kasumit kui et langetaksid hinda ning et kui arvestada, et liidu turg moodustas Hiina ekspordi kogumahust ainult 4 %, ei saa liidu turgu pidada atraktiivseks.

(395)

Komisjon lükkas kõnealused väited tagasi. Esiteks saatis Üldkohtu otsus meetmete osalise tühistamise kohta turule signaali tollimaksude osalise tühistamise ja hilisema tagasimaksmise võimaluse kohta, muutes sellega impordi potentsiaalselt atraktiivsemaks. Teiseks, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 316 ja 379, on väide, et kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esine, vale. Kolmandaks ei esitanud Hankook tõendeid, mis toetaksid tema väidet, mille kohaselt meetmete aegumise korral suurendaksid Hiina tootjad pigem oma kasumit, kui et langetaksid hindu. Pealegi ei muuda praegune, tollimaksude kehtimise aegne liitu suunatud Hiina ekspordi tase olematuks asjaolu, et liidu turg on endiselt atraktiivne eespool põhjendustes 289–291 ja 385 loetletud põhjustel. Seega lükati väide tagasi.

(396)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasvaks tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustava dumpinguhinnaga import Hiinast, mis halvendaks liidu tootmisharu kahjulikku olukorda veelgi.

(397)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja lõppkasutajate huve.

(398)

Uurimise raames tegid koostööd liidu tootjad, kelle tootmismaht moodustab liidu kogu tootmismahust üle 25 %.

(399)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu oli haavatavas olukorras, kuna tootjatel polnud võimalik kulude kasvu täielikult müügihindadele üle kanda ja nende kasumimarginaalid olid langenud.

(400)

Komisjon järeldab, et kuna liidu tootmisharu juba kannatab kahju ja meetmete aegumise korral kahjustaval tasemel dumpinguhinnaga import Hiinast väga tõenäoliselt suureneks, kasvaks hinnasurve liidu turul ja liidu tootmisharu kannataks veelgi suuremat kahju.

(401)

Seega on meetmete jätkamine selgelt liidu tootmisharu huvides.

(402)

Ükski importija ega kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(403)

Esialgses uurimises jõuti järeldusele, et kuigi meetmed ei olnud selliste importijate huvides, kes tuginevad peamiselt Hiinast pärit väga odavate rehvide impordile, siis ei mõjuta ausa konkurentsi taastamine tõenäoliselt oluliselt neid importijaid, kelle tooteportfell on mitmekesisem.

(404)

Kuna uusi tõendeid ei esitatud, järeldas komisjon, et nii nagu esialgse uurimise puhul, ei mõjuta meetmete jätkamine importijaid ega kasutajaid olulisel määral.

(405)

Esialgses uurimises leiti, et meetmed, millega kaitstakse liidu tootmisharu kõrgema hinnaklassi rehvide tootjaid, kes toodavad uusi kvaliteetseid pika kasutuseaga rehve, mida saab protekteerida, ning samuti kolmanda segmendi turul tegutsevaid protekteerijaid, on ka liidu poliitika huvides, mille eesmärk on vähendada jäätmeid ja hallata tooraineid jätkusuutlikul moel. Peale selle, arvestades, et protekteerimise valdkonnas tegutsevad peamiselt VKEd, oleks meetmete kehtestamine kooskõlas ka komisjoni olulise eesmärgiga toetada VKEsid (122).

(406)

Esialgses uurimises esitasid turviste tarnijad märkusi, mis toetavad dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, väites, et need meetmed on vajalikud protekteerimissektori püsimajäämiseks ning et ilma protekteerimistegevuseta kannataks nende äritegevus suurt kahju. Komisjon järeldas seega, et meetmete kehtestamine oleks turvise tarnijate huvides.

(407)

Kuna uusi tõendeid ei esitatud, järeldas komisjon, et nii nagu esialgse uurimise puhul, oleksid meetmed turvisetarnijate huvides.

(408)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 21 kohaselt ei ole kaalukaid põhjusi, mis osutaksid sellele, et Hiina Rahvavabariigist pärit rehvide impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamine ei oleks liidu huvides.

(409)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks Hiinast pärit rehvide suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(410)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes rakendada „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(411)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(412)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(413)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(414)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (123). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(415)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(416)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(417)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,