(1)

Õiglase maksustamise tagamine siseturul ja kapitaliturgude liidu hea toimimine on liidu peamiste poliitiliste prioriteetide seas. Sellega seoses on äärmiselt oluline kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ning samal ajal tõkestada maksupettusi ja maksualaseid kuritarvitusi. Sellised takistused esinevad näiteks juhul, kui kasutatakse ebatõhusaid ja ebaproportsionaalselt koormavaid menetlusi, et vähendada ülemäärast maksu, mis peetakse tulu tekkimise kohas kinni avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt või võlakirjadelt mitteresidendist investoritele makstavalt dividendi- või intressitulult. Lisaks on mõnel juhul ilmnenud, et praeguse olukorraga ei ole suudetud hoida ära korduvaid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske, nagu on näidanud arvukad maksu tagasinõudmise skeemid ja pettused, mis hõlmavad dividendiarbitraaži kasutamise või dividendide koorimise skeeme (cum-cum- ja cum-ex-skeemid). Seetõttu soovitakse käesoleva direktiiviga muuta kinnipeetava maksu menetlused tõhusamaks ning tugevdada neid samal ajal maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski vastu.

(2)

Selleks et suurendada liikmesriikides maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmise ja tõkestamise suutlikkust, mida praegu pärsib üldine puudus usaldusväärsest ja õigeaegsest investoreid puudutavast teabest, on vaja ette näha võimalus kehtestada piiriülestelt väärtpaberiinvesteeringutelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise ühine raamistik, mis on vastupidav maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riskile. See raamistik võiks lähendada üksteisele erinevaid liikmesriikides kohaldatavaid maksuvähenduse menetlusi, tagades samal ajal väärtpaberite emitentidele, maksu kinnipidajatele, finantsvahendajatele ja liikmesriikidele investori isiku suhtes läbipaistvuse ja kindluse. Selleks peaks raamistik tuginema automatiseeritud menetlustele, nagu maksuresidentsuse tõendi digitaliseerimine, seda nii menetluse kui ka vormi osas. Raamistik peaks olema ka piisavalt paindlik, et võtta nõuetekohaselt arvesse eri liikmesriikides kohaldatavaid erinevaid süsteeme, ning tagama samas asjakohased kuritarvituste vastased vahendid, mille abil maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske. Sellega seoses tuleb arvesse võtta maksuhaldurite erinevaid lähenemisi sõltuvalt kehtivast maksuvähenduse süsteemist. Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi alusel on maksuhalduril võimalik saada asjakohast teavet investorite ja makseahela kohta üksnes pärast maksuvähenduse kohaldamist. Seevastu kui kohaldatakse maksutagastuse süsteemi, on oluline, et maksuhaldur saaks piisavat teavet enne maksuvähenduse kohaldamist, et hinnata, kas maksuvähendust tuleks kohaldada. Mõlemas maksuvähenduse süsteemis kehtestatakse normid finantsvahendaja vastutuse kohta alusetute maksuvähenduste korral. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide suutlikkust reguleerida viise, kuidas sertifitseeritud finantsvahendajad saavad nõuda sisse direktiivis sätestatud kohustustega kohandumiseks või nende järgimiseks tehtud kulutusi.

(3)

Võttes arvesse neid erinevusi ja ka proportsionaalsuse põhimõtet, ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad sertifitseeritud finantsvahendajate riiklikke registreid ja teabe esitamise kohustust, olla siduvad liikmesriikide jaoks, kellel on olemas terviklik tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem ja kelle turukapitalisatsiooni määr jääb allapoole teatavat künnist, nagu on määratletud käesolevas direktiivis. Eesmärk edendada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise tõhusaid ja toimivaid süsteeme kogu siseturul tuleks lugeda saavutatuks, kui liikmesriigid, kes jätkavad oma riikliku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi kohaldamist, vastavad mõlemale nimetatud kriteeriumile, nagu on määratletud käesolevas direktiivis. Esiteks vastab turukapitalisatsiooni kriteerium majanduse suurusele ja dividendimaksete võimalikule ulatusele. Väikese turukapitalisatsiooniga kaasneb dividendide väikeses mahus jaotamine ja seetõttu väiksem maksualaste kuritarvituste risk. Kui liikmesriik saavutab teatava ajavahemiku jooksul turukapitalisatsiooni määra künnise või ületab seda, tuleks kohaldada käesoleva direktiivi ühiseid norme ja need peaksid jääma kohaldatavaks, sõltumata sellest, kui liikmesriigi turukapitalisatsiooni määr mis tahes ajal hiljem langeb allapoole nimetatud künnist. Teiseks tuleks terviklikke tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteeme, mis võimaldavad kohaldada asjakohast maksumäära makse tegemise ajal lihtsal ja tõhusal viisil, käsitada samaväärsena käesolevas direktiivis sätestatud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemiga. Need kaks kriteeriumi koos saavad tagada, et investoritel on kogu siseturul tegelik juurepääs ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise tõhusatele menetlustele kõikides liikmesriikides. Liikmesriikide puhul, kelle aktsiaturud on suhteliselt väikesed ja kelle riikliku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem on piisavalt tõhus, ei saaks nende süsteemide muutmise nõuet pidada proportsionaalseks. Peale selle, kuna käesoleva direktiivi ühised normid hõlmaksid peaaegu kogu siseturgu, saavutataks asjakohane lähenemine.

(4)

Käesoleva direktiiviga ühtlustatakse investorite juurdepääsu maksuvähenduse süsteemidele kõigis liikmesriikides, nähes ette tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise ühise süsteemi ja kiire maksutagastuse ühise süsteemi, jättes samal ajal liikmesriikidele siiski võimaluse säilitada riiklikud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemid teatavatel tingimustel ja võttes arvesse liikmesriikide majanduste arenguerinevusi, ning tagades samal ajal juurdepääsu maksuvähenduse süsteemidele liikmesriikides. Igal juhul, sõltuvalt riskihindamise kriteeriumidest, võivad asjaomased liikmesriigid, kes peavad seda asjakohaseks näiteks maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste vastase võitluse vahendite tugevdamise eesmärgil, kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud vahendeid.

(5)

Selleks et riiklikku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi saaks pidada terviklikuks, peaks see sisaldama mitut käesolevas direktiivis sätestatud põhitunnust. See peaks andma füüsilistele isikutele või üksustele, kellel on õigus sellisele maksuvähendusele, laialdase juurdepääsu, ning maksuvähenduse, kui maksumaksjal on õigus seda saada, välja arvatud juhul, kui ta jätab esitamata liikmesriigi nõutava teabe. Põhimõtteliselt ei tohiks nõutav teave minna kaugemale artiklites 12, 13 või 15 osutatud andmetest. Riiklik tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem peaks võimaldama juurdepääsu nii otse- kui ka kaudsetele investeeringutele ning sellega ei tohiks tekitada muid täiendavaid turule sisenemise tõkkeid peale nende, mis on sätestatud artikli 11 lõikes 2. Seega ei peaks riiklik tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem tagama mitte ainult õigusliku võimaluse maksuvähenduseks, vaid maksuvähendus tuleks ka de facto anda, kui maksumaksjal on selleks õigus. Riikliku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemiga ei tohiks kehtestada täiendavaid kohustusi, näiteks paralleelset aruandlussüsteemi. Liikmesriik peaks kehtestama normid, mis käsitlevad vastutust kinnipeetavast maksust tuleneva tulu saamatajäämise eest ja karistusi, mida kohaldatakse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi käsitlevate riigisiseste sätete rikkumise korral. Seoses turukapitalisatsiooni määra tingimusega peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) esitama regulatiivsete tehniliste standardite alusel nõutavad andmed. Kui liikmesriik ei täida või enam ei täida vähemalt ühte kahest tingimusest (mis käsitlevad terviklikku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi ja turukapitalisatsiooni määra künnist), peaks ta võtma riigisisestesse õigusaktidesse üle kõik käesoleva direktiivi sätted.

(6)

Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks peaks käesolev direktiiv hõlmama ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi üksnes nendes liikmesriikides, kes maksustavad rahas makstavaid dividendide või aktsiadividende erineva maksumääraga, sõltuvalt konkreetse investori maksuresidentsusest. Sellisel juhul peavad liikmesriigid pakkuma maksuvähendust olukorras, kus maks peeti kinni kohaldatavast määrast kõrgema määraga. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus rakendada samalaadseid menetlusi mitteresidentidele avalikult kaubeldavatelt võlakirjadelt tehtavate intressimaksete puhul, et muuta asjaomane maksuvähenduse menetlus tõhusamaks ja tagada maksumaksjate seas parem nõuete täitmine. Käesolevas direktiivis osutatud menetlused ei puuduta liikmesriike, kes dividendidelt või intressidelt ülemääraselt kinnipeetava maksuga seoses maksuvähenduse menetlusi ei vaja. Kui ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamine on vajalik ja selleks, et tagada ühine juurdepääs ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamisele, tuleks käesoleva direktiiviga näha ette tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise ühine süsteem ja kiire maksutagastuse süsteem, mida liikmesriigid peavad rakendama.

(7)

Arvestades, et investorid võivad asuda mis tahes liikmesriigis, tuleks kõikides liikmesriikides kohaldada ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendiga seotud norme. Tagamaks, et kõigil liidu maksumaksjatel on juurdepääs ühisele, asjakohasele ja tõhusale maksuresidentsuse tõendile, peaksid liikmesriigid kasutama maksuresidentsuse tõendite väljastamiseks automaatseid menetlusi, et kohaldada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi, terviklikku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi, kiire maksutagastuse süsteemi või standardse maksutagastuse süsteemi, et vähendada ülemääraselt kinnipeetavat maksu dividendidelt, mida makstakse avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt, või asjakohasel juhul intressidelt, mida makstakse avalikult kaubeldavatelt võlakirjadelt. Lisaks tuleks digitaalsed maksuresidentsuse tõendid väljastada samal äratuntaval ja vastuvõetaval digitaalsel kujul ning nende sisu peaks olema sama.

(8)

Suurema tõhususe tagamiseks peaks digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmama maksimaalset ajavahemikku kalendriaastast või majandusaastat (nt kalendriaasta piire ületav majandusaasta või ühest kalendriaastast pikem majandusaasta), mille kohta tõend on välja antud, ning see peaks olema kehtiv, et tõendada residentsust hõlmatud ajavahemikul. Tõendi väljastanud liikmesriigil peaks olema võimalik digitaalne maksuresidentsuse tõend täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui maksuhalduril on tõendeid selle kohta, et maksumaksja ei ole kogu hõlmatud perioodi või selle osa jooksul tõendi väljastanud liikmesriigi resident. Selleks et võimaldada liidu üksuste tõhusat tuvastamist, peaks digitaalne maksuresidentsuse tõend sisaldama maksukohustuslasena registreerimise numbrit või selle puudumise korral, näiteks kui asjaomane liikmesriik sellist numbrit oma maksumaksjatele ei väljasta, maksustamisel kasutatavat funktsionaalset ekvivalenti. Lisaks, kui digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastanud asutusel on sellised andmed olemas, peaks digitaalne maksuresidentsuse tõend sisaldama Euroopa kordumatut tunnust (EUID) või juriidilise isiku tunnust (LEI) või juriidilise isiku registreerimisnumbrit, mis kehtib kogu hõlmatud perioodi vältel. Kui füüsilisel isikul puudub maksukohustuslasena registreerimise number, sest elukohaliikmesriik ei anna oma maksumaksjatele sellist numbrit, peaks olema võimalik ka funktsionaalse ekvivalendi kasutamine maksustamise eesmärgil. Tunnused peaksid kehtima kogu hõlmatud perioodi jooksul.

(9)

Kui see on asjakohane, peaks digitaalne maksuresidentsuse tõend sisaldama viidet topeltmaksustamise vältimise lepingule, mis on sõlmitud riigiga, mille maksuresidendina käsitamist maksumaksja taotleb. Selleks et tuluallikaliikmesriik tunnistaks digitaalset maksuresidentsuse tõendit kehtiva maksuresidentsuse tõendina juhul, kui ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamist taotletakse topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete alusel, on oluline, et digitaalne maksuresidentsuse tõend sisaldaks viidet kohaldatavale topeltmaksustamise vältimise lepingule. Väljastav asutus peaks saama asjaomasel digitaalsel maksuresidentsuse tõendil viidata enamale kui ühele kohaldatavale topeltmaksustamise vältimise lepingule. Kuigi digitaalne maksuresidentsuse tõend on peamiselt ette nähtud kinnipeetava maksu menetluste rakendamiseks, võib sel olla ka laiem kohaldamisala ja seda võidakse lisaks kinnipeetava maksu menetlustele kasutada ka maksuresidentsuse tõendamiseks. Kinnipeetava maksu vähendamise menetluste kohaldamisel ei tohiks digitaalne maksuresidentsuse tõend sisaldada täiendavat teavet. Digitaalne maksuresidentsuse tõend väljastatakse vaid üks kord kalendriaasta jooksul või üks kord majandusaasta jooksul, isegi kui sama maksumaksja investeerib mitu korda samasse tuluallikaliikmesriiki, tingimusel et maksumaksja maksuresidentsus jääb samaks.

(10)

Selleks et saavutada eesmärk tagada tõhusam ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamine, tuleks kogu liidus rakendada ühiseid menetlusi, mis võimaldavad saada investori isiku kohta kiiresti selget ja kindlat teavet, eelkõige suure investoribaasi korral, st seoses avalikult kaubeldavatesse väärtpaberitesse tehtavate investeeringutega, mille puhul on üksikinvestorite isikut keeruline tuvastada. Sellised menetlused peaksid võimaldama ka makse tegemise ajal sobiva maksumäära kohaldamist (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või ülemääraselt tasutud maksusumma kiiret tagastamist. Kuna piiriülesed investeeringud hõlmavad tavaliselt finantsvahendajate makseahelat, peaksid asjakohased menetlused võimaldama samuti jälgida ja tuvastada ahela osaks olevaid vahendajaid ning seega ka tuluvoogu väärtpaberi emitendilt registreeritud omanikuni ja saada teavet investeeringu allikaks oleva investori kohta. Kõige levinumad investeerimiskokkulepped hõlmavad tavaliselt kontohaldurist panka või muud investeerimisüksust (nt maakler), kes investeeringu allikaks oleva investori eest hoiab oma nimel väärtpabereid. Selliste kokkulepete puhul peetakse väärtpaberite registreeritud omanikuks investeeringu allikaks olevat investorit. Liikmesriigid, kes kohaldavad väärtpaberitulult kinnipeetavat maksu ja näevad ette ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise ning kellel ei ole terviklikku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või kelle turukapitalisatsiooni määr on võrdne käesolevas direktiivis sätestatud künnisega või ületab seda, peaksid seetõttu looma riikliku registri nende finantsvahendajate kohta, kellel on makseahelas oluline roll, ja seda registrit pidama. Registreeritud finantsvahendajatelt tuleks asjakohasel juhul nõuda, et nad esitaksid neile kättesaadava teabe nende käideldavate dividendi- või intressimaksete kohta. Nõutav teave peaks piirduma teabega, mis on vajalik makseahela rekonstrueerimiseks ja on seega kasulik maksupettuste või maksualaste kuritarvituste riskide vältimiseks, niivõrd kui selline teave on aruandvale vahendajale kättesaadav. Liikmesriigid, kes kohaldavad intressidelt kinnipeetavat erinevate määradega maksu ja peavad rakendama samalaadseid maksuvähenduse menetlusi või kellel on dividendimaksete osas kehtestatud terviklik tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem ja kelle turukapitalisatsiooni määr jääb allapoole käesolevas direktiivis sätestatud künnist, võiksid samuti kaaluda loodud riikliku registri kasutamist vastavalt olukorrale.

(11)

Kuna kõige sagedamini on väärtpaberimaksete ahelas finantsvahendajateks suured finantsinstitutsioonid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, (3) ja ka väärtpaberite keskdepositooriumid, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid, peaksid need üksused olema kohustatud taotlema enda registreerimist liikmesriikide riiklikes registrites. Kui sellised üksused tegutsevad mis tahes liikmesriigis asuva filiaali või filiaalide või ühe või enama tütarettevõtja kaudu, peaks neil üksustel olema lubatud täita registreerimiskohustust igas tuluallikaliikmesriigis kas ühe sertifitseeritud finantsvahendajana kontserni tasandil või individuaalselt filiaali või tütarettevõtja tasandil või nende kombinatsioonina. Teistel finantsvahendajatel peaks samuti olema lubatud taotleda enda registreerimist liikmesriikide riiklikes registrites nende äranägemisel. Mõlemas olukorras, ükskõik kas kohustusliku või vabatahtliku registreerimise alusel, peaks finantsvahendajatel olema paindlikkus taotleda registreerimist ise või olla esindatud nende nimel tegutseva teise finantsvahendaja poolt, kes on osa samast kontsernist, et minimeerida halduskoormust ja mõju sellele, kuidas nad soovivad oma tegevust korraldada. Finantsvahendajad peaksid taotlema enda registreerimist, esitades taotluse Euroopa sertifitseeritud finantsvahendajate portaali (edaspidi „portaal“) kaudu, mis peaks toimima ühtse kontaktpunktina. Sellised taotlused tuleks edastada portaali kaudu asjaomastele liikmesriikidele. Seejärel peaksid liikmesriigid tegema otsuse registreerimistaotluse kohta. Seepärast peaks portaal olema vahend, mis kajastab liikmesriikide otsuseid finantsvahendajate registreerimise kohta.

(12)

Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha ka normid riiklikes registrites registreerimise nõuete ja registreerimisest keeldumise kohta. Registreerimistaotluse tagasilükkamise korral peaks finantsvahendajatel siiski olema lubatud esitada uus registreerimistaotlus hilisemas etapis, kui tagasilükkamise põhjused on kõrvaldatud. Pärast registreerimist tuleks finantsvahendajaid käsitada vastavas liikmesriigis „sertifitseeritud finantsvahendajana“ ning nende suhtes tuleks kohaldada sertifitseeritud finantsvahendajate kohustusi käesoleva direktiivi alusel. Liikmesriigid peaksid ajakohastama portaali seoses sertifitseeritud finantsvahendaja registreerimisega. Käesolevas direktiivis tuleks samuti ette näha normid sertifitseeritud finantsvahendajate riiklikust registrist kustutamise või neile maksuvähenduse taotlemise võimaluse andmisest keeldumise kohta. Kui liikmesriik otsustab sertifitseeritud finantsvahendaja registrist kustutada, keeldub sertifitseeritud finantsvahendajale maksuvähenduse taotlemise võimaluse andmisest või lükkab registreerimistaotluse tagasi, peaks asjaomane liikmesriik portaali vastavalt ajakohastama. Selliste ajakohastamiste eesmärk on võimaldada liikmesriikidel hinnata võetud meetmeid, nagu näiteks registrist kustutamist või registreerimistaotluse tagasilükkamist ning võtta neid meetmeid arvesse, kui sama finantsvahendaja esitab tulevikus uue registreerimistaotluse nende oma riiklikus registris. Asjaomaste isikute õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide õigusnorme, sealhulgas seoses riiklikus registris registreerimise ja sellest kustutamise kohta tehtud liikmesriigi otsuse edasikaebamise õigusega.

(13)

Selleks et tagada dividendi- või intressimakseid saava investori isiku ja temaga seotud asjaolude ning emitendilt lähtuva maksevoo suhtes suurem läbipaistvus, peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad esitama konkreetse tähtaja jooksul asjakohase teabe. Käesolevas direktiivis tuleks ette näha kaks aruandlusvõimalust: otsene ja kaudne aruandlus. Kui aruandlus on otsene, peaks sertifitseeritud finantsvahendaja esitama teabe otse tuluallikaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui aruandlus on kaudne, peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad esitama teabe väärtpaberimaksete ahelas järjestikuselt ning seoses nende sertifitseeritud finantsvahendajate positsiooniga väärtpaberimaksete ahelas, milles nad osalevad. Tulemuseks peaks olema see, et see teave jõuab maksu kinnipidajani või määratud sertifitseeritud finantsvahendajani, kes esitab teabe tuluallikaliikmesriigi pädevale asutusele. Esitatud andmed peaksid hõlmama teavet asjaomase investori nõuetele vastavuse kohta, kuid peaksid piirduma teabega, mis on kättesaadav aruandvale sertifitseeritud finantsvahendajale. Finantsvahendajatel, kes ei ole kohustatud sertifitseeritud finantsvahendajana registreeruma ja ei ole otsustanud sellisena registreeruda, ei peaks olema käesoleva direktiivi kohast aruandluskohustust. Teave selliste vahendajate käideldavate maksete kohta, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendajad, on siiski oluline, et võimaldada makseahela õiget rekonstrueerimist enne käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse süsteemide kohaldamist.

(14)

Selleks et tagada teabelünkade puudumine makseahelas ja võimaldada investoritel pääseda ligi maksuvähenduse menetlustele, peaks käesolev direktiiv võimaldama sertifitseeritud finantsvahendajal, ükskõik kas kõnealune sertifitseeritud finantsvahendaja on või ei ole otseselt kaasatud konkreetsesse makseahelasse, võtta selles ahelas finantsvahendaja roll. See tähendab, et sertifitseeritud finantsvahendaja täidab ülesandeid ja kohustusi, mis on seotud teabe esitamise ja maksuvähenduse süsteemiga ning mida finantsvahendaja oleks täitnud, kui ta oleks olnud sertifitseeritud finantsvahendaja. Sellise finantsvahendajate vahelise kokkuleppe kaudu oleks maksuhalduritel võimalik saada kogu asjakohast teavet ja kogu makseahela ulatuses teavet tõhusalt ühitada ning investoritel oleks juurdepääs maksuvähenduse süsteemile, isegi juhul, kui tegemist on finantsvahendajaga, kes ei ole registreeritud liikmesriigis ega ole seotud käesoleva direktiivi kohaste kohustustega.

(15)

Käesolev direktiiv ei tohiks takistada sertifitseeritud finantsvahendajatel oma käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisega seotud ülesandeid edasi anda. Seepärast peaks sertifitseeritud finantsvahendajal olema lubatud tugineda kolmandale isikule, et täita asjakohaseid kohustusi seoses kinnipeetava maksu menetlustega. Igal juhul peaks nende kohustuste täitmise eest vastutama sertifitseeritud finantsvahendaja, kes on oma ülesanded edasi andnud.

(16)

Selleks et kapitaliturgude liit oleks tulemuslikum ja konkurentsivõimelisem, tuleks lihtsustada ja kiirendada väärtpaberitulult ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi, kui asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on esitanud piisava teabe, muu hulgas investori isiku kohta. Asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on kõik investori ja väärtpaberite emitendi vahelises väärtpaberimaksete ahelas osalevad sertifitseeritud finantsvahendajad, kellelt võidakse nõuda teabe esitamist sertifitseerimata finantsvahendajate poolt ahelas tehtud maksete kohta. Võttes arvesse liikmesriikide eri lähenemisviise, tuleks ette näha kahte liiki menetlused: esiteks, tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem, mille puhul asjaomast maksumäära kohaldatakse otse maksu kinnipidamise ajal, ja teiseks, kiire maksutagastuse süsteem, mille puhul tagastustaotluse esitab sertifitseeritud finantsvahendaja ja seda menetleb tuluallikaliikmesriigi maksuhaldur käesolevas direktiivis sätestatud tähtajaks. Kui maksutagastusi ei menetleta nimetatud tähtaja jooksul, tuleks kohaldada viivist, kui riigisisestes õigusnormides on nii ette nähtud. Käesoleva direktiivi III peatükki kohaldavatel liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem või kiire maksutagastuse süsteem või nende kombinatsioon, tagades, et vähemalt üks süsteem on kõigile investoritele kättesaadav vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele. Liikmesriigil, kes on valinud sellise kombinatsiooni, peaks olema võimalik piirata ühe süsteemi kasutamist konkreetsete juhtudega, näiteks väikese riskiga stsenaariumide puhul, tingimusel et teine süsteem on kättesaadav kõigi muude käesoleva direktiiviga hõlmatud juhtumite puhul. Neil, kes saavad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäävaid makseid – nagu börsil noteeritud äriühingutelt saadud dividendid, mida makstakse tuluallikaliikmesriigi maksuresidendist registreeritud omanikele, või börsil noteerimata äriühingutelt saadud dividendid, või intressid, kui liikmesriik ei ole otsustanud kohaldada käesolevat direktiivi intressimaksete suhtes – võiks siiski olla õigus taotleda ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamist riikliku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või tagastamise süsteemi alusel, mida kohaldatakse selliste maksetega seotud menetluste suhtes.

(17)

Kui käesoleva direktiivi asjakohased nõuded ei ole käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksete puhul täidetud või kui asjaomane investor seda soovib, peaksid liikmesriigid kohaldama riiklikul standardsel maksutagastuse süsteemil põhinevaid kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi varuvariandina käesolevas direktiivis sätestatud kiirmenetlustele. Investorid, kellel on õigus maksuvähendusele, või nende volitatud esindajad, peaksid saama liikmesriigis makstud ülemääraselt kinnipeetavat maksu tagasi nõuda üksnes siis, kui sertifitseeritud finantsvahendaja ei ole kasutanud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või kiire maksutagastuse süsteemi.

(18)

Kui esineb maksupettuste või maksualaste kuritarvituste risk, peaks liikmesriikidel olema võimalik jõustada pettusevastaseid meetmeid ja viia enne kiire maksutagastuse taotluse menetlemist läbi põhjalikke uurimisi. Selleks peaks liikmesriikidel olema õigus maksutagastuse taotlus teatavatel tingimustel tagasi lükata. Need tingimused peaksid hõlmama juhtumeid, kus sellise taotluse nõuded ei ole täidetud või kus makseahelat ei ole võimalik rekonstrueerida. Samuti peaks saama maksutagastuse taotluse tagasi lükata siis, kui liikmesriik otsustab algatada kontrollimenetluse või maksuauditi, mis põhineb riskihindamise kriteeriumidel. Neid kontrollimenetlusi või maksuauditeid peaks olema võimalik läbi viia iga juhtumi korral, mille puhul tehakse kindlaks, et see kujutab maksupettuste või maksualaste kuritarvituste riski.

(19)

Ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise süsteemide kaitsmiseks peaksid riiklikku registrit pidavad liikmesriigid samuti nõudma, et sertifitseeritud finantsvahendajad kontrolliksid, kas maksuvähendust taotleda soovivad investorid vastavad nõuetele. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad saama asjaomaselt investorilt maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et sellel investoril on vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusnormidele või topeltmaksustamise vältimise lepingule õigus kinnipeetava maksu vähendamisele, ning kui tuluallikaliikmesriik seda nõuab, kinnituse selle kohta, et ta on dividendide või intressidega seoses tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusnormidele või topeltmaksustamise vältimise lepingule, nagu on kirjeldatud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidislepingu artikli 10 või artikli 11 kommentaaris. Seega peaks tuluallikaliikmesriikidel olema võimalus nõuda tegeliku tulusaaja deklareerimist.

(20)

Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid olema kohustatud kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole enne dividendikuupäeva arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Selles kontekstis tuleks seda kohustust mõista nii, et investorile lähim sertifitseeritud finantsvahendaja - tema klient - peaks võtma mõistlikke meetmeid selliste kontrollide heas usus läbiviimiseks. Näiteks peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad kontrollima, kas digitaalsel maksuresidentsuse tõendil või selle ekvivalendil esitatud teave või investori kinnitusel esitatud teave ei ole vastuolus teabega, mida need sertifitseeritud finantsvahendajad on kogunud oma klientide kohta oma tavapärase äritegevuse käigus. Selline teave hõlmab näiteks investori kontot käsitlevat teavet ja muud teavet, mida nad võivad olla kogunud põhimõtte „tunne oma klienti“ järgimise tulemusel. Seetõttu ei tuleks sertifitseeritud finantsvahendajatelt nõuda täiendavate kontrollide tegemist ning oma klientidelt lisateabe küsimist ja kogumist. Lisaks tuleks investorilt nõuda, et ta teavitaks finantsvahendajat kõigist asjaomaste asjaolude muutustest. Liikmesriigid võiksid saada lubada hoolsuskohustuse täitmist kord aastas, välja arvatud juhul, kui sertifitseeritud finantsvahendaja teab või peaks teada, et asjaolud on muutunud või et teave on ebaõige või ebausaldusväärne.

(21)

Käesoleva direktiivi kohaste kinnipeetava maksu vähendamise menetlust kohaldatakse tingimusel, et registreeritud omanik, kes on kas füüsiline isik või üksus ja kellel on väärtpaberite omanikuna õigus saada dividende või intresse, on ühtlasi isik, kellel on õigus kinnipeetava maksu vähendamisele vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusnormidele või kohaldataval juhul topeltmaksustamise vältimise lepingule. Kui registreeritud omanik on ühtlasi isik, kellel on õigus maksuvähendusele, tuleks kohaldada ainult otseinvesteeringuid käsitlevaid sätteid. Olukordades, kus registreeritud omaniku ja maksuvähendusele õigust omava isiku puhul ei ole tegemist sama isikuga, tuleks siiski kohaldada kaudseid investeeringuid käsitlevaid sätteid. Kaudseid investeeringuid käsitlevad sätted võimaldavad maksuvähendust juhtudel, kui teatavatel investeerimisfondidel või nende investoritel võib olla õigus maksuvähendusele, kuid nad ei ole registreeritud omanikud, sest väärtpabereid hoiab teine juriidiline isik või maksustamise seisukohast läbipaistev investeerimisfond. Kaudseid investeeringuid käsitlevad sätted tagavad seaduslikele investoritele juurdepääsu käesoleva direktiiviga kehtestatud menetlustele. Seepärast peaksid liikmesriigid investeerimisfondi mõistet tõlgendama nii, et see hõlmaks investeerimisfonde, kellel on õigus ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamisele enda nimel, ja investeerimisfonde, mille puhul on õigus maksuvähendusele investeerimisfondis osalust omavatel investoritel, tuginedes tuluallikaliikmesriigi õigusnormidele või topeltmaksustamise vältimise lepingule. Kui sertifitseeritud finantsvahendaja osaleb kaudsetes investeeringutes, peaks ta olema siiski kohustatud täitma hoolsuskohustuse nõudeid. Lisaks peaks olema võimalik pidada sertifitseeritud finantsvahendajat vastutavaks maksutulu saamata jäämise korral.

(22)

On teada, et väärtpaberite kogu või osalise omandiõiguse või asjakohaste investeerimisriskide üleminemiseks võidakse kasutada finantskokkuleppeid. Samuti on selliseid kokkuleppeid kasutatud dividendiarbitraaži ja dividendide koorimise skeemides, nagu cum-ex- ja cum-cum-skeemid, ainsa eesmärgina saada maksutagastust juhtudel, kus selleks õigust ei ole, või suurendada seda tagasimakstavat summat, millele investoril on õigus. Peaks olema võimalik käsitada selliseid kokkuleppeid nagu futuurlepingud, repotehingud, väärtpaberite laenamine ja laenuks võtmine, ostu-tagasimüügi tehingud või müügi-tagasiostu tehingud, tuletisinstrumendid, võimenduslaenu tehingud ja hinnavahelepingud finantskokkulepetena, juhul kui need tähendavad ajutist või püsivat eristumist investeeringuga seotud majanduslikke riske kandva füüsilise isiku või üksuse ning aktsia või alusvara õiguste juriidilise omaniku vahel. Need näited ei ole ammendavad.

(23)

Lisaks valitseb finantskokkulepete puhul seisukoht, et väärtpaberite omandiõigust ei ole ostjale või laenuks võtjale üle antud, kui majanduslik risk jääb väärtpaberite müüjale või laenajale õiguslike tehingute, näiteks väärtpaberite laenamise, optsioonide või futuurlepingute kaudu. Finantskokkuleppena peaks olema võimalik käsitada mis tahes kokkulepet, mille kohaselt asjaomaste osapoolte vahel dividende hüvitatakse. Asjaomastele osapooltele ei maksta alati rahalist hüvitist, vaid neile saab maksta hüvitist ka kaudsemal viisil, näiteks väärtpaberite või tuletisinstrumentide hinnaerinevuse võimaldamise kaudu. Teave finantskokkulepete kohta on maksuhalduritele vajalik, et võidelda maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste vastu. Kui sellist teavet antakse otse, tuleks seda nõuda üksnes sertifitseeritud finantsvahendajatelt, kes oma positsiooni tõttu ahelas võisid olla otseselt seotud asjaomase finantskokkuleppega, mis kehtib sertifitseeritud finantsvahendajate puhul, kes taotlevad maksuvähendust. Kui teavet esitatakse kaudselt, peaks teabe finantskokkulepete kohta esitama registreeritud omaniku sertifitseeritud finantsvahendaja. Sellistel juhtudel tuleks teave tuleks esitada väärtpaberimaksete ahelas järjestikuselt, nii et see jõuab lõpuks maksu kinnipidajani või määratud sertifitseeritud finantsvahendajani. See tähendab, et teised aruandvad sertifitseeritud finantsvahendajad peavad edastama teabe kõnealuste finantskokkulepete kohta maksu kinnipidajale või määratud sertifitseeritud finantsvahendajale, isegi kui need aruandvad sertifitseeritud finantsvahendajad ei ole asjaomase finantskokkuleppega otseselt seotud. Finantskokkuleppeid käsitlevat aruandlust ei tuleks nõuda võlakirjade ja intressimaksete puhul.

(24)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või kiire maksutagastuse süsteemi kasutamist juhtudel, millega kaasneb suur maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste risk. Seepärast on asjakohane kehtestada loetelu sellistest juhtudest, kus liikmesriikidel on võimalus maksuvähenduse taotlused tagasi lükata ja teha täiendavaid kontrolle. Selleks et võtta arvesse riikide õigussüsteemide ja eelkõige maksuriskide hindamise erinevusi, ei tohiks sellise loetelu kehtestamine olla kohustuslik ning liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, milliste juhtumite suhtes tuleks kohaldada standardset maksutagastuse süsteemi. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisisesed õigusnormid ei võimalda tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiiret maksutagastust juhtumite korral, mis liikmesriikide hinnangul kujutavad endast kõrgendatud riski. Selliste meetmetega tagataks, et maksuhalduritel on paremad võimalused võidelda kuritarvituslike skeemide vastu, kuna neil oleks võimalik teha täiendavaid kontrolle, et teha kindlaks, kas maksuvähenduse taotlused on põhjendatud ja kas need tuleb rahuldada. Üks sellistest meetmetest puudutab dividendi brutosummaga seotud künnist. See künnis tuleks arvutada registreeritud omaniku kohta või investori kohta, kellel on õigus ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamisele, kui registreeritud omanik on investeerimisfond või sellise investeerimisfondi määratud juriidiline isik. Seda künnist ei peaks kohaldama juhtudel, kui maksuvähendusele on õigus investeerimisfondil, mis on asutatud ja mida reguleeritakse liidus või millel on valitseja, mis on asutatud ja mida reguleeritakse liidus, liikmesriigi kohustuslikul pensioniskeemil või tööandja kogumispensioni asutusel, mis on registreeritud või saanud tegevusloa liikmesriigis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (4) artikli 9 lõikele 1. Need ettevõtjad, skeemid ja asutused on rangelt reguleeritud ja nende suhtes kohaldatakse pädevate riigiasutuste järelevalvet ja põhjalikke sisekontrolle. Selline reguleerimine ja järelevalve tagab vastavuse asjakohastele õigusnormidele ning minimeerib maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski.

(25)

Siiski on juhtumeid, kus maksumaksjad saaksid taotleda kinnipeetava maksu vähendatud määra, mis tugineb riigisiseste õigusnormidega rakendatud liidu õigusaktidele. Tavaliselt on see nii juhul, kui riigisiseses õiguses tagatakse, et asutamisvabadus või kapitali vaba liikumine antakse võrdselt nii riigisisestele kui ka välismaistele võrreldavatele olukordadele, või direktiivi ülevõtmise korral. Sellistel juhtudel võib olla vaja teha kontrolle, eelkõige selleks, et hinnata olukordade võrreldavust ja liikmesriigi õiguse kohaldatavust piiriüleste juhtumite suhtes. Kui selline kontroll on vajalik, peaks liikmesriikidel olema võimalik käsitleda neid juhtumeid oma olemasoleva riikliku tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi alusel, vähendades seega ülemääraselt kinnipeetavat maksu kõige kiiremal ja ohutumal viisil.

(26)

Võttes arvesse sertifitseeritud finantsvahendajate olulist rolli sellise täieliku ja õige teabe esitamisel, mis on kinnipeetava maksu vähendamise või maksutagastuse aluseks, on asjakohane, et liikmesriikide õigusnormid sisaldaksid vähemalt norme, mille kohaselt saab sertifitseeritud finantsvahendajaid pidada täielikult või osaliselt vastutavaks kinnipeetavast maksust tuleneva tulu saamatajäämise eest, kuna sertifitseeritud finantsvahendaja jättis täielikult või osaliselt täitmata käesoleva direktiivi põhikohustused. Liikmesriigid peaksid saama kehtestada oma õigusnormidega maksuvähendust taotlevatele sertifitseeritud finantsvahendajatele range solidaarvastutuse. Lisaks tuleks vastutuse muid aspekte jätkuvalt täielikult reguleerida liikmesriikide õigusnormidega. Need muud aspektid hõlmavad ühiselt või eraldi tegutsevaid maksu kinnipidajaid, kes ei tegutse sertifitseeritud finantsvahendajatena, ning juhtumeid, mis on seotud selliste registreeritud omanike ja investorite otsese või kaudse vastutusega, kes esitavad sertifitseeritud finantsvahendajatele mittetäielikku või ebaõiget teavet. Käesolevas direktiivis ei määrata kindlaks standardse maksutagastuse süsteemiga seotud vastutuse norme.

(27)

Kohaldatavate normide tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid sätestama normid, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi. Need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(28)

Käesoleva direktiivi nõuetekohane ülevõtmine igas asjaomases liikmesriigis on äärmiselt oluline nii kogu kapitaliturgude liidu edendamiseks kui ka liikmesriikide maksutulu kaitsmiseks. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt statistilist teavet, mis puudutab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike meetmete rakendamist ja järgimise tagamist nende territooriumil. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hindama kohaldatavate õigusnormide tulemuslikkust. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma käesoleva direktiiviga kehtestatud normide ajakohastamise vajadust.

(29)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige digitaalse maksuresidentsuse tõendi, portaali, finantsvahendajate aruandluse, registreeritud omaniku kinnituse ja käesoleva direktiivi kohase maksuvähenduse taotluse puhul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(30)

Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (6). Käesoleva direktiiviga ette nähtud andmetöötlustoimingute eesmärk on teenida üldist avalikku huvi, nimelt maksustamise küsimust, ning täiendavaid eesmärke võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu, kaitsta maksutulusid ja edendada õiglast maksustamist, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kaasamise võimalusi liikmesriikides. Seepärast peaks liikmesriikidel käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks ja nende üldist avalikku huvi teenivate eesmärkide kaitsmiseks olema võimalik piirata määruses (EL) 2016/679 sätestatud teatavate andmesubjekti õiguste ulatust. Sellised piirangud ei tohiks siiski minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. Seoses lisateabega, mida võidakse käesoleva direktiivi kohaselt nõuda maksumaksja maksuresidentsuse tõendamiseks, tuleks füüsilise isikuga seotud teabe kogumist käsitada nii, et see piirdub füüsilise isiku tuvastamisega.

(31)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda asjaomaste tehingute piiriülese laadi ja siseturul tervikuna nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (7) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 8. augustil 2023,