1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid käesoleva artikli lõike 1 punktides 3, 5 ja 6 määratletud helisummutite, poolvalmis tulirelvade ja poolvalmis oluliste osade tehnilisi omadusi käsitlevate üksikasjalike normide kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Loetletud kaubaga ei tohi teha järgmisi toiminguid:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punkte a ja b ei kohaldata loetletud kauba suhtes, kui tegemist on lihtsustatud protseduuride ühtse loaga, mis on veel kehtiv vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (32) artikli 345 lõikele 4.

1.   Importijad:

2.   Käesoleva artikli lõikest 1 tulenevad kohustused ei mõjuta importijate kohustusi, mis tulenevad direktiivist (EL) 2021/555 või sellel direktiivil põhinevatest õigusaktidest.

1.   Ilma ÜRO tulirelvade protokolli artikli 8 lõike 1 punkti a kohase märgistuseta tulirelvi, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile, ei impordita ega reekspordita.

2.   Loetletud kaupa võib vabasse ringlusse lubamiseks deklareerida üksnes juhul, kui see vastab direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 4 ja ÜRO tulirelvade protokolli artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud märgistusnõuetele, välja arvatud juhul, kui sellise kauba on importinud relvakaupmehed, kellel on lubatud neid nõudeid täita viivitamata pärast vabasse ringlusse lubamist.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata loetletud kauba suhtes, mis on erilise ajaloolise tähtsusega vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artikli 4 lõike 2 teisele lõigule.

1.   Seadmed, mis deklareeritakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvana, deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks või ajutiseks impordiks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 10 üksnes tingimusel, et nendega on kaasas laskekõlbmatuks muutmise tõend ja need on märgistatud kooskõlas direktiivi (EL) 2021/555 artikliga 15.

2.   Importija esitab pädevale asutusele laskekõlbmatuks muutmise tõendi koopia elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

1.   Pädev asutus annab hoiatus- ja signaalrelva impordiloa üksnes juhul, kui asjaomane seade vastab direktiivi (EL) 2021/555 artikli 14 lõikes 2 osutatud tehnilistele nõutele või kui tegemist on mudeliga, mis on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusaktis loetletud mitteümberehitatava hoiatus- ja signaalrelvana.

2.   Komisjon kehtestab rakendusaktiga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mitteümberehitatavate hoiatus- ja signaalrelvade mudelite lahtise loetelu ning selliste seadmete, mis on deklareeritud hoiatus- ja signaalrelvana, kuid mida teadaolevalt saab ümber ehitada, lahtise loetelu. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Olenemata artiklitest 11 ja 12 on I lisas loetletud liiduvälise kauba liidu tolliterritooriumile sisenemiseks vaja impordiluba. Impordiloa annab lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi pädev asutus.

2.   Impordiluba sisaldab II lisas loetletud teavet ja väljastatakse elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu ühe järgmist liiki loana:

3.   Impordiluba on õigus taotleda igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada või vallata loetletud kaupa või sellega kaubelda, välja arvatud poolvalmis tulirelvad ja poolvalmis olulised osad.

4.   Poolvalmis tulirelvade ja poolvalmis oluliste osade impordiluba on õigus taotleda üksnes relvakaupmeestel ja vahendajatel.

5.   Kui füüsilisel või juriidilisel isikul ei ole lõike 3 või 4 kohaselt õigust impordiluba taotleda, ei võta pädev asutus selle isiku taotlust vastu.

1.   Pädev asutus menetleb impordiloa taotlusi ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 90 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevale asutusele esitati kogu nõutud teave. Igakülgselt põhjendatud juhtudel ja A-klassi kuuluva loetletud kaubaga seotud taotluse puhul võib seda tähtaega pikendada 110 tööpäevani.

2.   Pädev asutus keeldub impordiloa andmisest, kui:

3.   Impordiloa andmise üle otsustamisel võtab pädev asutus arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas riikliku välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlusi. Artiklit 24 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel hangivad liikmesriigid teistes liikmesriikides taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta teavet raamotsusega 2009/315/JSK loodud süsteemi kaudu.

5.   Lõike 2 punkti c kohaldamisel kontrollivad liikmesriigid, et kõnealune tulirelv poleks kantud Schengeni infosüsteemi.

6.   Pädev asutus tühistab või peatab impordiloa kehtivuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, kui selle andmise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. Kui pädev asutus võtab need otsused vastu, teeb ta selle teabe tollile elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks.

7.   Kui pädev asutus on keeldunud impordiloa andmisest, registreeritakse tema lõplik otsus ja selle põhjendus elektroonilises litsentsisüsteemis.

8.   Pädev asutus kontrollib impordiloa tingimuste täitmist riskihaldamise alusel. Pikemaks ajaks kui kaks aastat välja antud impordilubade tingimusi kontrollitakse kahe aasta pärast.

1.   I lisas loetletud liiduväline kaup võib ajutiselt liidu tolliterritooriumile siseneda, kui sellega on kaasas ühekordne impordiluba, mille on taotlenud liidu tolliterritooriumil mitteasuv importija.

2.   Liidu tolliterritooriumil mitteasuvatele importijatele võib anda loetletud kauba jaoks ühekordse impordiloa üksnes järgmistel juhtudel:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud load annab selle liikmesriigi pädev asutus, kus toimub asjaomane hindamine, näitusel väljapanek, parandamine või sportlaskmine, jahipidamine või ajaloolise sündmuse taasetendamine. Kui hindamine, näitusel väljapanek, parandamine või sportlaskmine, jahipidamine või ajaloolise sündmuse taasetendamine toimub rohkem kui ühes liikmesriigis, annab loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus hindamine, näitusel väljapanek, parandamine või sportlaskmine, jahipidamine või ajaloolise sündmuse taasetendamine toimub esimesena.

Esimese lõigu punktis c osutatud loa annab selle liikmesriigi pädev asutus, kus kaup liidu tolliterritooriumile siseneb.

3.   Lõikes 2 osutatud impordiloa taotlus sisaldab järgmist:

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud impordiloa väljaandmise suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1, 2, 3, 5, 6 ja 7.

5.   Olenemata lõikest 2 võivad liikmesriigid anda riikliku üldise impordiloa, millega otseselt lubatakse C-klassi kuuluva loetletud kauba ajutist importi selle liikmesriigi territooriumile lõike 2 punktis b osutatud eesmärkidel, erijuhtudel, kui jahimehed, ajalooliste sündmuste taasetendajad või laskesportlased on kutsutud osalema korraldaja valdustes toimuvas tegevuses. Importijad täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, välja arvatud neid, mis on seotud ühekordse impordiloa taotlemisega, ning järgivad riiklikus üldises impordiloas kindlaks määratud tingimusi.

6.   Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks riiklikesse üldistesse impordilubadesse lisatavate tingimuste miinimumnõuded. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Isik, kellel on Euroopa tulirelvapass või kellel on muul viisil direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt lubatud valmistada, omandada või vallata loetletud kaupa või sellega kaubelda, võib importida loetletud kaupa liidu tolliterritooriumile ilma käesoleva määruse artikli 9 kohase impordiloata järgmistel juhtudel:

2.   Käesoleva artikli kohaselt kaupa importiv isik peab olema sama isik, kes kauba eksportis, ja ta esitab tollideklaratsioonis selle tollideklaratsiooni viitenumbri, mida kasutati kauba ajutiseks liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks, ning pädeva asutuse poolt artikli 22 lõike 2 või artikli 23 lõike 1 kohaselt antud lihtsustatud ekspordiloa viitenumbri või numbri.

3.   Sihtkoha pädev asutus keeldub importi lubamast ja registreerib selle keeldumise viivitamata elektroonilises litsentsisüsteemis, kui:

1.   Kui I lisas loetletud liiduväline kaup liigub liidu tolliterritooriumil, peab artiklis 9 või 11 osutatud impordiloa taotlus sisaldama teavet kavandatava liikumise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul nende erinevate liikmesriikide kohta, kus hindamine, näitusel väljapanek, parandamine või sportlaskmine, jahipidamine või ajaloolise sündmuse taasetendamine toimub.

2.   Artiklis 9 või 11 osutatud impordiluba andev pädev asutus taotleb seoses kavandatava liikumisega heakskiitu impordiloa taotluses märgitud teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt. Julgeolekukaalutlustega seotud igakülgselt põhjendatud juhtudel võib konsulteeritud liikmesriigi pädev asutus esitada vastuväiteid tema territooriumilt läbi liikumise suhtes kümne tööpäeva jooksul alates kavandatava liikumise kohta teabe esitamise kuupäevast. Vastuväidete esitamata jätmist käsitatakse heakskiiduna. Kui teise liikmesriigi pädev asutus esitab vastuväite sellise loa andmise suhtes, lükkab liikmesriik, kus taotlus esitati, taotluse tagasi. Pädevate asutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatakse elektroonilist litsentsisüsteemi.

3.   Loa saanud isik teatab loa andnud pädevale asutusele elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata kõigist muudatustest kavandatud liikumises. Julgeolekukaalutlustega seotud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist teeb asjaomane pädev asutus kooskõlas loa andmise reeglitega otsuse selle kohta, kas kiita teatatud muudatused heaks või lükata need tagasi.

4.   Kui kohaldatakse artikli 12 lõike 1 punktis a sätestatud halduslikke lihtsustusi ja kui kavandatav taassisenemiskoht ei asu sihtliikmesriigi pädeva asutuse territooriumil, teavitab kõnealune pädev asutus elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata selle liikmesriigi pädevat asutust, kus asjaomase liikumise puhul kavandatav taassisenemiskoht asub. Julgeolekukaalutlustega seotud igakülgselt põhjendatud juhtudel võib kavandatava taassisenemiskoha liikmesriigi pädev asutus esitada vastuväiteid kõnealuse tema territooriumi läbiva liikumise suhtes viie tööpäeva jooksul alates kavandatava taassisenemise kohta teabe esitamise kuupäevast. Vastuväidete esitamata jätmist käsitatakse heakskiiduna. Kõik kavandatava taassisenemiskoha liikmesriigi pädeva asutuse vastuväited sellise haldusliku lihtsustuse võimaldamise suhtes on sihtliikmesriigile siduvad.

1.   Kui liikmesriik kavatseb võtta artiklis 14 osutatud meetmeid, teatab ta sellest komisjonile.

2.   Lõikes 1 osutatud teatega koos tuleb esitada asjakohased dokumendid ning teave võetavate meetmete kohta, sealhulgas nende eesmärgid ja muu asjakohane teave.

3.   Lõikes 1 osutatud teade esitatakse vähemalt kuus kuud enne riikliku meetme võtmist. Kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav, võib komisjon nõuda lisateavet.

4.   Kui artiklis 18 sätestatud konfidentsiaalsusnõudest ei tulene teisiti, teeb komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate ning taotluse korral ka sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

5.   Kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav riiklike meetmete võtmise lubamiseks, võib komisjon nõuda lisateavet.

1.   Komisjon annab liikmesriikidele loa kehtestada impordipiiranguid, välja arvatud juhul, kui ta jõuab järeldusele, et sellised meetmed:

2.   Komisjon annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon teeb otsuse 120 tööpäeva jooksul alates artiklis 16 osutatud teatise saamisest. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 120-tööpäevast tähtaega lisateabe saamise kuupäevast.

3.   Komisjon teavitab lõike 2 kohaselt tehtud otsustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4.   Kui komisjon otsustab lõike 1 kohaselt luba mitte anda, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja põhjendab loa andmisest keeldumist.

1.   Kui liikmesriik teatab komisjonile oma kavatsusest võtta artiklis 14 osutatud meetmeteid, võib ta märkida, kas mingit esitatud teavet tuleb käsitada konfidentsiaalsena ning kas seda võib jagada teiste liikmesriikidega.

2.   Lõikes 1 osutatud juhul tagavad liikmesriigid ja komisjon konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

3.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et artikli 16 kohaselt esitatud konfidentsiaalse teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

1.   Loetletud kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks on vaja ekspordiluba.

2.   Ekspordiluba on õigus taotleda igal eksportijal, kellel on vastavalt direktiivile (EL) 2021/555 lubatud valmistada, omandada või omada loetletud kaupa või sellega kaubelda. Ekspordiloa annab selle liikmesriigi pädev asutus, kus on eksportija asukoht .

3.   Ekspordiluba sisaldab III lisas osutatud teavet ja see väljastatakse elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu ühe järgmist liiki loana:

4.   Kui loetletud kaup asub ühes või mitmes liikmesriigis, mis ei ole liikmesriigid, kus ekspordiloa taotlus esitati, peab see asjaolu olema märgitud taotlusele. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele ekspordiloa taotlus esitati, konsulteerib teise asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega või teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega, esitades asjakohase teabe ekspordiloa taotlemise kohta. Liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul alates nendega ühenduse võtmise kuupäevast elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu sellise loa andmisega seotud kõigist vastuväidetest, mis on liikmesriigile, kus taotlus esitati, siduvad.

5.   Kui isikul ei ole lõike 2 kohaselt õigust ekspordiluba taotleda, ei võta pädev asutus taotlust vastu.

6.   Liikmesriigid võivad võtta vastu riiklikud üldised ekspordiload, millega kehtestatakse riiklikud nõuded loetletud kauba ekspordile. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata igast riiklikust üldisest ekspordiloast, mis on vastu võetud lõike 3 punkti c kohaselt, esitades selle põhjused. Nad teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kontrollitava kauba kirjelduse, sihtriigid ning kasutustingimused ja -nõuded. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata ka kõigist vastu võetud riiklike üldiste lubade muudatustest. Komisjon avaldab sellised teated Euroopa Liidu Teatajas.

1.   Pädev asutus menetleb ekspordiloa taotlusi ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 90 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevale asutusele esitati kogu nõutud teave. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib pädev asutus kõnealust ajavahemikku pikendada 110 tööpäevani.

2.   Taotleja esitab ekspordiloa väljastamise eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et

Esimese lõigu punkti b ei kohaldata:

3.   Enne artiklis 19 osutatud ekspordiloa väljastamist kontrollib pädev asutus käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud dokumente.

4.   Kui transiidi suhtes ei ole lõike 2 esimese lõigu punkti b kohaselt saadud vastuväiteid 20 tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku taotluse esitamise kuupäevast, siis loetakse, et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil või kolmandatel riikidel, kellega konsulteeriti, ei ole transiidi suhtes vastuväiteid.

5.   Kui tegemist on laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadega, esitab taotleja ekspordiloa väljastamise eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele direktiivi (EL) 2021/555 artiklis 15 osutatud tõendi laskekõlbmatuks muutmise kohta.

6.   Pädev asutus võib anda I lisas loetletud tulirelvadele ekspordiloa üksnes juhul, kui sellise loa taotlusele on lisatud IV lisa kohane kasutajadeklaratsioon, mille on väljastanud lõppsihtriigi importija. Kui loetletud kaup eksporditakse erasektori äriühingule, kes müüb selle edasi kohalikul turul, käsitatakse seda äriühingut käesoleva määruse kohaldamisel kasutajana. See ei takista pädeval asutusel hindamast erinevalt ekspordiloa taotlusi, mis puudutavad eksporti edasimüüjatele, ja ekspordiloa taotlusi, mis puudutavad eksporti kasutajatele.

7.   Ühekordse ekspordiloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui kolmanda riigi väljastatud impordiloa kehtivusaeg. Mitmekordse ekspordiloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui kolm aastat. Kui kolmanda riigi väljastatud impordiloal ei ole kehtivusaega märgitud, ei tohi ekspordiloa kehtivusaeg olla pikem kui üks aasta, välja arvatud erandlikel asjaoludel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel.

1.   Ekspordiluba, asjaomase kolmanda riigi väljastatud impordiluba ja neile lisatud dokumendid sisaldavad koos järgmist teavet:

2.   Kui lõikes 1 osutatud teave on esitatud asjaomase kolmanda riigi väljastatud impordiloal, edastab eksportija selle eelnevalt ja hiljemalt enne vedu kolmandale riigile, kolmandatele riikidele või territooriumidele, mille kaudu kaupa veetakse.

3.   Loetletud kaupa võib eksportida üksnes juhul, kui see on märgistatud vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4.

1.   Erandina artikli 19 lõikest 1 ei nõuta ekspordiluba loetletud kauba ajutiseks ekspordiks või reekspordiks järgmistel juhtudel:

Olenemata esimese lõigu punkti a alapunktist ii esitavad jahimehed, ajalooliste sündmuste taasetendajad või laskesportlased lennureisi korral pädevale asutusele Euroopa tulirelvapassi, kui asjaomane loetletud kaup antakse üle lennuettevõtjale transpordiks väljapoole liidu tolliterritooriumi.

2.   Pädev asutus annab lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt teavet esitavale isikule elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viitenumbri.

3.   Liikmesriigi pädev asutus peatab ekspordi ajavahemikuks, mis ei ületa kümmet tööpäeva, või vajaduse korral takistab muul viisil loetletud kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt kõnealuse liikmesriigi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et jahimeeste, ajalooliste sündmuste taasetendajate või laskesportlaste esitatud põhjused, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis a, ei ole vastavuses artiklis 24 sätestatud asjakohaste kaalutluste või kohustustega. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib pädev asutus kõnealust peatamise ajavahemikku pikendada 30 tööpäevani. Pädev asutus edastab elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu tollile oma otsuse loetletud kauba vabastamise lubamise kohta või täiendavate meetmete võtmise kohta.

1.   Lihtsustatud ekspordiluba võib taotleda järgmistel juhtudel:

2.   Lihtsustatud ekspordiloa taotlus esitatakse elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu ja see peab sisaldama järgmist:

3.   Pädev asutus menetleb lihtsustatud ekspordilubade taotlusi ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 20 tööpäeva alates kuupäevast, mil pädevale asutusele esitati kogu nõutud teave. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 40 tööpäevani. Lihtsustatud ekspordiluba väljastatakse elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

4.   Selleks, et taotleja saaks lihtsustatud ekspordiloa, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

5.   Lõike 1 punkti c kohaselt välja antud lihtsustatud ekspordiloa kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui kolmanda riigi väljastatud impordiloa kehtivusaeg või üks aasta, kui kõnealune kolmas riik ei täpsusta kehtivusaega või kui kohaldatakse impordiloa nõudest vabastamist.

1.   Otsuse tegemisel selle kohta, kas anda ekspordiluba või lihtsustatud ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele, võtab pädev asutus arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas:

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud asjakohastele kaalutlustele võtab pädev asutus ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa taotluste hindamisel arvesse, kas taotleja vahendid ja menetlused on proportsionaalsed ja piisavad, et tagada kooskõla käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega ning loa tingimustega.

3.   Otsuse tegemisel selle kohta, kas anda ekspordiluba või lihtsustatud ekspordiluba vastavalt käesolevale määrusele, peab pädev asutus järgima kõiki kohustusi, mis tulenevad nõukogu otsustega, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusega või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud piiravatest meetmetest, eelkõige seoses relvaembargodega, ning neid kohustusi rakendavat riiklikku õigust.

4.   Enne ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa andmist võtab pädev asutus arvesse kõiki teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel tehtud keeldumisi. Esimesena mainitud pädev asutus võib kõigepealt konsulteerida viimasena mainitud asjaomase pädeva asutuse või pädevate asutustega. Kui esimesena mainitud pädev asutus otsustab pärast konsulteerimist siiski loa anda, teavitab ta sellest viimasena mainitud asjaomast pädevat asutust või pädevaid asutusi ning esitab oma otsuse selgitamiseks kogu asjakohase teabe. Selline teabevahetus toimub viivitamata ja elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

5.   Pädevad asutused kontrollivad nende antud ekspordilubade ja lihtsustatud ekspordilubade tingimuste täitmist riskihaldamise alusel. Pikemaks ajaks kui kaks aastat välja antud lubade tingimusi kontrollitakse kahe aasta pärast.

1.   Pädevad asutused keelduvad ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa andmisest, kui kohaldub mõni järgmine tingimus:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel hangivad liikmesriigid teistes liikmesriikides taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta teavet raamotsusega 2009/315/JSK loodud süsteemi kaudu.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamiseks kontrollivad liikmesriigid, et tulirelv poleks kantud Schengeni infosüsteemi.

4.   Pädev asutus tühistab või peatab ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa kehtivuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, kui selle andmise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud. Kui pädev asutus võtab sellise otsuse vastu, teeb ta selle teabe tollile elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks.

5.   Kui pädev asutus on ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa kehtivuse peatanud, teeb ta oma lõpliku otsuse peatamise ajavahemiku lõppedes teistele pädevatele asutustele elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks.

6.   Kui pädev asutus on keeldunud ekspordiloa või lihtsustatud ekspordiloa andmisest, registreerib ta oma lõpliku otsuse viivitamata elektroonilises litsentsisüsteemis.

7.   Käesoleva artikli kohaselt jagatakse teavet kooskõlas artikliga 28, mis käsitleb teabe konfidentsiaalsust.

1.   Eksportija esitab ekspordiloa väljastanud pädevale asutusele tõendi loetletud kauba saadetise impordiriigiks olevas kolmandas riigis kättesaamise kohta 45 päeva jooksul pärast loetletud kauba väljumist liidu tolliterritooriumilt, esitades asjaomased importi käsitlevad tollidokumendid. Kõnealused dokumendid esitatakse elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tõendit saadetise kättesaamise kohta ei ole, taotleb ekspordiloa väljastanud pädev asutus ekspordiriigi tollilt viivitamata kinnitust, et loetletud kauba väljumisega seotud tolliformaalsused on täidetud ning loetletud kaup on liidu tolliterritooriumilt väljunud.

3.   Kui toll kinnitab tolliformaalsuste täitmist ja kauba väljumist, palub ekspordiloa väljastanud pädev asutus importiva kolmanda riigi asjaomasel asutusel kinnitada kauba sisenemist tema tolliterritooriumile.

4.   Kui pädev asutus ei saa importivalt kolmandalt riigilt kauba sisenemise kohta lõike 3 kohast kinnitust, kannab ta selle teabe elektroonilisse litsentsisüsteemi.

1.   Loetletud kaubale ekspordiloa andnud pädev asutus võib teha saatmisjärgse kontrolli, et teha kindlaks, et kauba eksport on vastavuses IV lisas sätestatud kasutajadeklaratsioonis esitatud kinnitustega ja et kaup on jõudnud kavandatud lõppsihtkohta.

2.   Pädev asutus ja toll teevad omavahel ja vajaduse korral kolmandate riikide asutustega koostööd, et kontrollida IV lisas sätestatud kasutajadeklaratsioonis esitatud kinnitustele vastavust või loetletud kauba jõudmist kavandatud lõppsihtkohta. Saatmisjärgseid kontrolle võib asjakohasel juhul läbi viia kolmandas riigis, tingimusel et asjaomane kolmas riik on sellega nõus, tehes koostööd kõnealuse kolmanda riigi haldusasutustega. Liikmesriigid võivad paluda komisjonilt toetust selliste kontrollide tegemisel.

1.   Komisjon, pädevad asutused ja toll teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine.

2.   Riskide kohta käivat teavet, sealhulgas riskianalüüsi ja kontrollide tulemusi, mis on asjakohased käesoleva määruse täitmise tagamiseks ja eeskätt loetletud kaubaga ebaseadusliku kauplemise kahtluse korral, vahetatakse ja töödeldakse järgmiselt:

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b sätestatud teabe vahetamine ja töötlemine toimub määruse (EL) nr 952/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt selleks loodud süsteemi kaudu. Kui tollid vahetavad konfidentsiaalset teavet, edastavad nad selle teabe kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 12 ka komisjonile ja pädevatele asutustele.

4.   Tolli ja pädevate asutuste vaheline teabe vahetamine toimub selleks loodud riiklike vahendite või elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu.

5.   Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (33) kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud meetmete suhtes mutatis mutandis.

1.   Loetletud kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisel esitab deklarant tollideklaratsioonil või reekspordi deklaratsioonil viite pädeva asutuse poolt artikli 9, 11, 19 või 23 kohaselt antud loale või pädeva asutuse poolt artikli 22 kohaselt antud viitenumbri. Kui tolliformaalsuste täitmiseks kasutatakse ATA-märkmikku, esitatakse see teave ühes selle osas.

2.   Importija või eksportija esitab vastavalt pädeva asutuse taotlusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja, et tõendada loetletud kauba vastavust käesolevale määrusele, selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus kõnealune pädev asutus asub, või inglise keeles.

3.   Kui artikli 34 lõikes 7 osutatud ühendus on toimiv, kontrollib toll loetletud kauba tollideklaratsiooni või reekspordi deklaratsiooni vastuvõtmisel loa kehtivust ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu. Kontroll toimub elektrooniliselt ja automaatselt.

4.   Kui toll vabastab loetletud kauba tolliprotseduuriks või reekspordiks, teatatakse vabastamisest elektrooniliselt ja automaatselt elektroonilisele litsentsisüsteemile ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu, kui artikli 34 lõikes 7 osutatud ühendus on toimiv. Kui loetletud kaup suunatakse ajutise impordi protseduurile, ajutiselt eksporditakse või reeksporditakse ATA-märkmikku kasutades, registreerib toll teabe kauba vabastamise kohta elektroonilises litsentsisüsteemis.

5.   Ilma et see piiraks talle määrusega (EL) nr 952/2013 antud volitusi, ei vabasta toll loetletud kaupa tolliprotseduuriks või reekspordiks ning teavitab 24 tunni jooksul selleks loodud riikliku vahendi või elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu pädevat asutust, kes teeb otsuse nimetatud kauba käitlemise kohta, kui toll kahtleb, kas kaup kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse, või kui tollil on põhjust kahtlustada, et:

Pädev asutus vastab tollile selleks loodud riikliku vahendi või elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe saamist. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 30 tööpäevani. Kui pädev asutus ettenähtud aja jooksul ei vasta, vabastab toll loetletud kauba kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 194.

1.   Kui toll avastab loetletud kauba saadetise, mille puhul ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustused täidetud, võtab toll sobivaid meetmeid selle tagamiseks, et asjaomane kaup jääb tollijärelevalve alla, ning teavitab sellest 24 tunni jooksul pädevat asutust.

2.   Pädev asutus teeb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse loetletud kauba käitlemise kohta ja teavitab tolli oma otsusest lubada nimetatud kauba vabastamist või võtta täiendavaid meetmeid. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada 30 tööpäevani.

3.   Toll tagab, et pädeva asutuse otsus tollijärelevalve all oleva loetletud kauba kohta täidetakse kooskõlas tollialaste õigusaktidega.

4.   Kui nõuetele mittevastava loetletud kauba saadetis saadetakse teise liikmesriiki või lähetatakse teisest liikmesriigist, teavitab selle liikmesriigi pädev asutus, kus nimetatud kauba saadetis avastati, elektroonilise litsentsisüsteemi kaudu viivitamata lähtekoha või sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust nimetatud kauba suhtes võetud meetmetest ja nende põhjendustest.

5.   Kui põhjendatult on alust kahtlustada ebaseaduslikku kauplemist loetletud kaubaga, siis kaup arestitakse või peetakse kinni ning toll jagab tollikontrolli käigus arestitud või kinni peetud kauba kohta viivitamata teavet:

6.   Arestimis- või kinnipidamisandmed sisaldavad järgmist teavet niipea kui see on olemas:

7.   Käesoleva määruse artikli 6 lõige 1 ei takista tollil kohaldamast määruse (EL) nr 952/2013 artikli 198 lõiget 2. Kui toll hävitab loetletud kauba pädeva asutuse otsuse kohaselt, kantakse hävitamise kulud vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 198 lõikele 3.

8.   Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks süsteemi, mida kasutatakse iga-aastase statistilise teabe kogumiseks loetletud kauba arestimise ja kinnipidamise kohta. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Liikmesriik säilitab vähemalt 20 aasta jooksul kogu loetletud kauba importi, eksporti ja reeksporti käsitleva teabe, mida on vaja selle kauba jälgimiseks ja tuvastamiseks ning sellega ebaseadusliku kauplemise avastamiseks ja tõkestamiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave sisaldab teavet vastavalt artikli 21 lõikele 1 mutatis mutandis.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata artikli 12 lõike 1 punktis a või artikli 22 lõike 1 punktides a ja b osutatud impordi ja ekspordi suhtes.

1.   Komisjon esitab artikli 39 lõikes 1 osutatud tulirelvade impordi ja ekspordi koordineerimise rühmaga konsulteerides iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja avalikustab selle aruande. Aruanne sisaldab järgmist teavet:

2.   Komisjonil on juurdepääs elektroonilises litsentsisüsteemis ja artikli 30 lõike 8 kohaselt kindlaks määratud süsteemis kogutud statistilistele andmetele.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 punktides f ja g osutatud teabe iga aasta 31. juuliks.

4.   Lõikes 1 osutatud statistika ja aastaaruanne ei tohi sisaldada isikuandmeid, tundlikku äriteavet ega kaitsevaldkonda, välispoliitikat või riiklikku julgeolekut käsitlevat kaitstud teavet.

1.   Komisjon loob artiklites 9, 11, 12, 13, 19, 22, 23, 25, 26, 28, 29 ja 30 sätestatud impordi-, ekspordi- ja lihtsustatud ekspordilubade ning nendega seotud registreerimiste, teabe esitamiste ja otsuste jaoks turvalise ja krüpteeritud elektroonilise litsentsisüsteemi ja haldab seda.

Esimeses lõigus osutatud elektrooniline litsentsisüsteem peab vähemalt võimaldama järgmist:

2.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega õigusnormid, mis käsitlevad elektroonilise litsentsisüsteemi toimimist, sealhulgas normid isikuandmete töötlemise ja muude IT-süsteemidega toimuva andmevahetuse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon annab juurdepääsu elektroonilisele litsentsisüsteemile

Esimese lõigu punktis b osutatud isikutel on juurdepääs ainult neid käsitlevale teabele.

4.   Komisjon ühendab omavahel elektroonilise litsentsisüsteemi ja riiklikud elektroonilised litsentsisüsteemid, kui need on loodud.

5.   Isikuandmeid töödeldakse elektroonilises litsentsisüsteemis kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 või määrusega (EL) 2018/1725, nagu on kohaldatav.

6.   Elektrooniline litsentsisüsteem võetakse kasutusele 12. veebruariks 2027.

7.   Käesoleva määruse artikli 29 lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrolli ja teabevahetuse eesmärgil ühendab määruse (EL) 2022/2399 artiklis 4 osutatud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem elektroonilise litsentsisüsteemi ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga. See ühendus tuleb luua 12. veebruariks 2031.

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. juuliks aruande hoiatus- ja signaalrelvade mudelite kohta, mida on kontrollitud vastavalt artiklile 8. Neid aruandeid arutatakse artiklis 39 osutatud tulirelvade impordi ja ekspordi koordineerimise rühmas.

2.   Liikmesriigid esitavad artiklis 39 osutatud tulirelvade impordi ja ekspordi koordineerimise rühmale iga kahe aasta järel aruande artikli 10 lõikes 8 ja artikli 24 lõikes 5 osutatud lubade kontrolli tulemuste kohta. Neid aruandeid arutatakse tulirelvade impordi ja ekspordi koordineerimise rühmas.

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada, et nende loa andmise menetlus on turvaline ja et loa andmisega seotud dokumentide autentsust saab kontrollida või kinnitada.

2.   Liikmesriigid võivad kontrolli ja kinnitamise tagada ka diplomaatiliste kanalite kaudu, kui see on asjakohane.

1.   Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mis võimaldavad nende pädevatel asutustel

2.   Ekspordiriigiks oleva sellise kolmanda riigi taotlusel, kes on ekspordi ajal ÜRO tulirelvade protokolli osalisriik, kinnitab selle liikmesriigi pädev asutus, kelle väljastatud impordiluba kasutati ekspordiks kolmandast riigist, impordiloaga hõlmatud loetletud kauba importi või ajutist ladustamist.

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest ning nende hilisematest muudatustest.

2.   Isikute suhtes, kes teatavad käesoleva määruse rikkumisest, kohaldatakse direktiiviga (EL) 2019/1937 loodud rikkumisest teavitajate kaitse korda.

1.   Moodustatakse tulirelvade impordi ja ekspordi koordineerimise rühm (edaspidi „koordineerimisrühm“), mille eesistuja on komisjoni esindaja. Koordineerimisrühma kuuluvad artikli 40 lõikes 2 osutatud pädevate asutuste esindajad.

2.   Koordineerimisrühm käsitleb kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või artikli 40 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse esindaja. Käesoleva lõike kohane teabe töötlemine ja kasutamine peab vastama konfidentsiaalsuse osas määrusele (EÜ) nr 515/97.

3.   Koordineerimisrühma eesistuja või koordineerimisrühm konsulteerib vajaduse korral asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

1.   Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest.

2.   Iga liikmesriik määrab 12. augustiks 2025 käesoleva määruse rakendamiseks pädeva riikliku asutuse või asutused ning teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Komisjon avaldab lõike 2 kohaselt saadud teabe põhjal kõnealuses lõikes osutatud asutuste nimekirja oma veebisaidil ja ajakohastab seda muudatuste korral.

4.   Koordineerimisrühma taotlusel ning igal juhul iga kümne aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande, mis võib sisaldada käesoleva määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks . Komisjon avaldab esimese kohaldamist käsitleva vahearuande 12. veebruariks 2030.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 41 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 41 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 41 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Kuni 12. veebruarini 2029 saadavad liikmesriigid artikli 32 lõike 1 rakendamise eesmärgil komisjonile iga aasta 31. juuliks järgmise teabe:

2.   Loetletud kauba impordi- või ekspordiload, mille suhtes kohaldatakse artikleid 9, 11, 19 ja 23 ning mis on antud enne 12. veebruari 2029, kehtivad kuni 12 kuud alates nimetatud kuupäevast.

3.   Loetletud kauba impordi- või ekspordiload, mille taotlus on esitatud enne 12. veebruari 2029 ja mille menetlemine on sel kuupäeval pooleli, antakse kooskõlas enne kõnealust kuupäeva kohaldatavate sätetega. Need load kehtivad kuni 12 kuud alates nimetatud kuupäevast.

4.   Loetletud kauba impordi koguselistest piirangutest, millele on osutatud artiklis 14 ja mis kehtivad liikmesriikides 11. veebruaril 2025, teatatakse komisjonile artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud korras. Liikmesriigid esitavad selle teate 12. augustiks 2028.