KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/23,

19. detsember 2024,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakenduseeskirjad seoses nõuetega, mida kohaldatakse maapealse teeninduse teenuste ja neid teenuseid osutavate organisatsioonide üle järelevalve teostamise suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 62 lõike 14 punkti d ning lõike 15 punkte a, b ja c ning artikli 72 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2018/1139 on kehtestatud olulised nõuded, mida kohaldatakse maapealse teeninduse teenuste ohutu osutamise ja neid teenuseid osutavate organisatsioonide suhtes kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvatel lennuväljadel, ning sätted, mida kohaldatakse riiklike pädevate asutuste poolt maapealse teeninduse teenuste ja neid teenuseid osutavate organisatsioonide üle teostatava järelevalve suhtes kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvatel liidu lennuväljadel.

(2)

Selleks et tagada liidus tsiviillennundusohutuse kõrge tase ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks käesolev määrus kajastama maapealse teeninduse valdkonna kõige uuemaid arengusuundumusi ja parimaid tavasid. Ühtlasi tuleks käesolevas määruses arvesse võtta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kohaldatavaid standardeid ja soovituslikke tavasid ning maapealse teeninduse alaseid üleilmseid kogemusi, samuti teaduse ja tehnika edusamme maapealse teeninduse valdkonnas. Selleks et tagada piisav järelevalve maapealse teeninduse teenuseid osutavate organisatsioonide üle, peaksid käesolevas määruses sätestatud eeskirjad olema proportsionaalsed, arvesse võtma maapealse teeninduse toimingutega seotud ohutusriske ja maapealse teeninduse organisatsioonide ohutusalast suutlikkust ning hõlmama kohandatud nõuete täitmiseks vajalikku paindlikkust.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud nõuetega tuleks tagada, et liikmesriigid teostavad liidu lennuväljadel maapealse teeninduse teenuseid osutavate organisatsioonide üle ühtlustatud ja järjepidevat järelevalvet. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha raamistik, mille alusel pädevad asutused töötavad välja ja rakendavad juhtimissüsteemi, mis hõlmab vajalikke protsesse, töötajate väljaõpet ja kvalifitseerimist ning maapealse teeninduse organisatsioonide üle teostatava järelevalve, eelkõige järelevalvealase koostöö protseduure.

(4)

Tagamaks, et deklaratsiooni esitanud maapealse teeninduse organisatsioonide üle teostatakse järelevalvet pädeval ja korrektsel viisil ning et selle järelevalve tulemusi kasutatakse järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide ohutuse suurendamiseks vastavalt nõuetele, peaksid riiklikud pädevad asutused tagama, et järelevalvet teostavad inspektorid on piisavalt välja õpetatud ja kvalifitseeritud ning et neil on asjakohased oskused ja kogemused, et hinnata nende järelevalve alla kuuluvate maapealse teeninduse organisatsioonide ohutusalast suutlikkust.

(5)

Selleks et võimaldada pädevatel asutustel oma ressursse järelevalve teostamisel tõhusamalt kasutada ning soodustada maapealse teeninduse protsesside ja menetluste ühtlustamist lennundussektori standardite vabatahtliku kasutuselevõtu kaudu, peaks käesolev määrus võimaldama liikmesriikidel ühiselt hinnata lennundussektori standardite kooskõla komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/20 (2) I ja II lisaga.

(6)

Järelevalvetoiminguid, mis hõlmavad kontrolli teostamist selle üle, kas maapealse teeninduse organisatsioonid vastavad kõigile kohaldatavatele nõuetele ja esitatud deklaratsioonile, tuleks kohaldada järjepidevalt ja käesoleva määrusega kehtestatud ajavahemiku jooksul. Selleks peaksid pädevad asutused välja töötama ja rakendama järelevalveprogrammi, et järelevalve hõlmaks täielikult kõike kavandatut.

(7)

Riskipõhise järelevalve rakendamist silmas pidades peaks järelevalveprogramm osaliselt põhinema maapealse teeninduse organisatsioonidelt kogutud ohutusandmetel, mis aitaksid pädevatel asutustel saada täieliku ülevaate kõigi tema järelevalve alla kuuluvate maapealse teeninduse organisatsioonide ohutustasemest. Ohutusaruanded peaksid sisaldama usaldusväärset ja piisavat teavet, mille alusel saab koostada täpse ohutusanalüüsi.

(8)

Selleks et maapealse teeninduse organisatsioonide aruandluskohustused aitaksid suurendada maapealse teeninduse ohutust, tuleks käesoleva määrusega luua pädevatele asutustele raamistik, et anda otsest ja järjepidevat tagasisidet maapealset teenindust mõjutavate juhtumite kohta otse maapealse teeninduse organisatsioonidele ning seda peaks muu hulgas olema võimalik teha järelevalveprotsessi kaudu.

(9)

Regulatiivsete meetmete puhul tuleks seada prioriteediks riiklike pädevate asutuste koostöö järelevalve teostamisel selliste organisatsioonide üle, kes osutavad maapealse teeninduse teenuseid eri liikmesriikides asuvatel lennuväljadel, kuna see võimaldaks paremini kasutada ressursse ning vältida toimingute ja järelevalve dubleerimist. Riiklikud pädevad asutused, kes tegelevad järelevalve teostamisega eri liikmesriikides asuvatel lennuväljadel maapealse teeninduse teenuseid osutavate organisatsioonide üle, peaksid üksteisega jagama tõhusaks ja ühtlustatud järelevalveks vajalikku teavet. Tõhusa järelevalvealase koostöö tagamiseks on oluline kogu protsessi hästi koordineerida ja järelevalveülesanded asjaomaste liikmesriikide vahel ära jagada. Sellega seoses peaksid järelevalvealases koostöös osalevad riiklikud pädevad asutused järgima selgeid eeskirju, kus on kindlaks määratud nende ülesanded, ja neile tuleks anda sobivad vahendid, et jagada üksteisega järelevalvetulemusi, mis on kogutud nende järelevalve alla kuuluvatel lennuväljadel ja maapealse teeninduse organisatsioonide peamistes tegevuskohtades, mille kaudu asjaomased organisatsioonid teostavad kontrolli ja kohaldavad juhtimissüsteemi kõikide oma haldusalasse kuuluvate lennuväljade suhtes.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) arvamusel nr 01/2024, (3) mis on välja antud kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(11)	Pärast käesoleva määruse jõustumist on pädevatele asutustele vaja anda piisavalt aega uue õigusraamistiku rakendamiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata 27 märts 2028.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud nõuded on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt loodud tsiviillennunduse valdkonna ühiste ohutuseeskirjade kohaldamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse selliste riiklike pädevate asutuste ülesanded, kes vastutavad maapealse teeninduse teenuste ja asjaomaseid teenuseid osutavate organisatsioonide järelevalve eest, ning kõnealuste pädevate asutuste teabevahetust, töötajate kvalifitseerimist ning haldus- ja juhtimissüsteemi käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„järelevalvealane koostöö“ – koordineeritud järelevalveprotsess, milles osaleb rohkem kui üks pädev asutus, kes teostab järelevalvet organisatsiooni üle, mis osutab maapealse teeninduse teenuseid lennuväljadel, mis kuuluvad rohkem kui ühe pädeva asutuse jurisdiktsiooni alla või mis asuvad eri liikmesriikides, ja mille raames pädevad asutused määravad kindlaks oma individuaalsed ülesanded, jagavad järelevalvega seotud andmeid ja teavet, ning edendavad koostööd, et tagada ühtne järelevalve ja tõhus ressursikasutus, muu hulgas vältides ülesannete, auditite ja kontrollide dubleerimist;

2)	„audit“ – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus; auditid võivad muu hulgas hõlmata ka kontrolle;

„kontroll“ – nõuetele vastavuse järelevalve raames teostatav sõltumatu ja dokumenteeritud vastavushindamine, mille käigus tehakse vaatlusi ja antakse hinnanguid, millele vajaduse korral lisatakse mõõtmised, katsed või hindamine, et kontrollida vastavust kohaldatavatele nõuetele; kontroll võib moodustada osa auditist, kuid seda võib läbi viia ka väljaspool tavapärast auditikava, eelkõige selleks, et kontrollida teatava puuduse suhtes kohaldatud järelmeetmeid.

Artikkel 3

Liikmesriikide peamised kohustused

1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kellele antakse vajalikud volitused ja kohustused, et täita asjaomases liikmesriigis ülesandeid, mis on seotud määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse kuuluvate maapealse teeninduse organisatsioonide järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega.

2. Riiklikel pädevatel asutustel on järgmised kohustused, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva määruse lisas:

a)	võtta vastu deklaratsioone organisatsioonidelt, kes osutavad maapealse teeninduse teenuseid nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel lennuväljadel;

b)	teostada järelevalvet kõnealuste maapealse teeninduse organisatsioonide üle;

c)	tagada, et maapealse teeninduse järelevalvega tegelevad töötajad on asjakohaselt välja õpetatud, kvalifitseeritud ja pädevad ning et nende pädevus püsib;

d)	aidata kaasa tõhusa järelevalvealase koostöö rakendamisele;

e)	võtta või algatada vastavalt vajadusele meetmeid nõuete täitmise tagamiseks.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalik suutlikkus ja ressursid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kasutavad oma volitusi sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt.

Artikkel 4

Järelevalve

1. Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tuleb sätestada iga pädeva asutuse kohustused ja tema pädevuse geograafiline kohaldamisala.

Need asutused koordineerivad oma tegevust asjaomase pädevusvaldkonna raames, et tagada tõhus järelevalve kõikide maapealse teeninduse toimingute ja neid teostavate organisatsioonide üle.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste töötajad ei teosta järelevalvet, kui see võib otseselt või kaudselt põhjustada huvide konflikti.

3. Töötajatel, kelle pädev asutus volitab järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus teha vähemalt järgmisi toiminguid:

a)	kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid järelevalveülesande täitmisega seotud materjale;

b)	teha nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c)	vajaduse korral küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d)	siseneda vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või muudesse vajalikesse paikadesse ja transpordivahenditesse;

e)	teha auditeid, uurimisi, katseid, toiminguid, hindamisi, kontrolle ja

f)	võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid.

Vajaduse korral volitavad liikmesriigid asjaomaseid töötajaid täitma järelevalvega seotud lisaülesandeid.

4. Kui maapealse teeninduse organisatsioon kuulub komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1645 (4) artikli 2 lõike 1 punkti c kohaldamisalasse ning asjaomane liikmesriik on määranud sõltumatu ja eraldiseisva üksuse, kes täidab määruse (EL) 2022/1645 järgimise järelevalve eest vastutava pädeva asutuse ülesandeid ja kohustusi, lepitakse kõnealuse üksuse ja käesoleva määruse kohaselt määratud riikliku pädeva asutuse vahel kokku koordineerimismeetmed, et tagada tõhus järelevalve kõigi nõuete üle, mida asjaomane maapealse teeninduse organisatsioon peab täitma.

5. Liikmesriigid töötavad välja määruse (EL) 2018/1139 artikli 62 lõike 2 punktide d ja e kohased täitmise tagamise meetmed ja rakendavad neid.

Artikkel 5

Ameti tegevus järelevalvealase koostöö hõlbustamisel

Amet hõlbustab järelevalvealase koostöö nõuete tulemuslikku rakendamist liikmesriikides, et võimaldada pädevatel asutustel asjakohasele teabele ja dokumentidele turvaliselt juurde pääseda ning seda teavet ja neid dokumente turvaliselt jagada, kui see on vajalik järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 6

Üleminekusätted

Erandina punkti ARGH.OVS.305 alapunktist c teostavad pädevad asutused kõikides oma asukohaliikmesriigis deklaratsiooni esitanud organisatsioonides vähemalt ühe põhjaliku järelevalvemenetluse hiljemalt 27 märts 2030.

Pädev asutus võtab oma järelevalvekava koostamisel arvesse organisatsioonide eelnevaid tegutsemiskogemusi.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda hakatakse kohaldama 27 märts 2028.

3. Allpool loetletud punkte hakatakse kohaldama 27 märts 2031.

a)	punkti ARGH.GEN.125 alapunkt c;

b)	punkt ARGH.GEN.136;

c)	punkti ARGH.MGM.200 alapunkt e;

d)	punkti ARGH.MGM.205 alapunkt e;

e)	punkt ARGH.MGM.211;

f)	punkti ARGH.OVS.300 alapunkt f.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1139/oj.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/20, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139, kehtestades nõuded maapealse teeninduse teenuste ohutule osutamisele ja neid teenuseid osutavatele organisatsioonidele (ELT L, 2025/20, 20.7.2025, ELI: http:data.europa.eu/eli/reg_del/2025/20/oj).

(3) https://www.easa.europa.eu/en/document-library/opinions/opinion-no-012024.

(4) Komisjoni 14. juuli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1645, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendamise eeskirjad nõuete osas, mis on seotud selliste infoturvariskide juhtimisega, mis võivad mõjutada komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja (EL) nr 139/2014 hõlmatud organisatsioonide lennuohutust, ning muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 748/2012 ja (EL) nr 139/2014 (ELT L 248, 26.9.2022, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2022/1645/oj).

LISA

PÄDEVATE ASUTUSTE NÕUDED – MAAPEALNE TEENINDUS

(ARGH-OSA)

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

ARGH.GEN.005 Kohaldamisala

Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded, mida kohaldatakse pädevate asutuste ja nende kohustuste suhtes, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 4, seoses järelevalve teostamisega maapealse teeninduse organisatsioonide ja nende osutatavate maapealse teeninduse teenuste üle kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2025/20.

ARGH.GEN.100 Pädev asutus

a)	Määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse kuuluval lennuväljal on maapealse teeninduse teenuseid osutavate organisatsioonide üle järelevalve teostamise eest vastutavaks pädevaks asutuseks lennuvälja asukohaliikmesriigi määratud asutus.

Olenemata alapunktist a on pädev asutus, kes vastutab selliste deklaratsioonide vastuvõtmise eest, mille on esitanud ühtse maapealse teeninduse organisatsioonide kontsern või omateenindust teostav õhusõidukikäitaja, kelle peamine tegevuskoht on liikmesriigis ja kes osutab maapealse teeninduse teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis, selle liikmesriigi määratud pädev asutus, kus asub asjaomase organisatsiooni peamine tegevuskoht.

Kõnealune deklaratsioon loetakse kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele esitatuks, kui on täidetud mõlemad allpool nimetatud tingimused:

1)	see sisaldab teavet maapealse teeninduse teenuste kohta kõigil määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse kuuluvatel lennuväljadel kõigis liikmesriikides, kus maapealse teeninduse organisatsioon teenuseid osutab;

2)	see jõuab määruse (EL) 2018/1139 artikli 74 kohaselt loodud teabehoidla kaudu kõigi asjaomaste liikmesriikideni.

c)	Esitatud deklaratsioon on kehtiv ja seda tunnustatakse kõikides liikmesriikides ilma täiendavate nõuete või hindamiseta vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 67 lõikele 1.

d)	Alapunktis b osutatud organisatsioonide järelevalve eest vastutav pädev asutus on lennuvälja asukohaliikmesriigi määratud asutus. Nende organisatsioonide järelevalvega seotud ülesannete jagamine asjaomaste pädevate asutuste vahel toimub kooskõlas punktiga ARGH.OVS.330.

ARGH.GEN.115 Järelevalvedokumendid

Pädev asutus esitab asjaomastele töötajatele kõik asjakohased õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ja nendega seotud dokumendid ning juhendmaterjalid, mis on vajalikud nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks.

ARGH.GEN.120 Nõuete täitmise viisid

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

ARGH.GEN.125 Ametile esitatav teave

Kui pädev asutus on saanud teada, et maapealse teeninduse organisatsioonil on esinenud mis tahes olulisi probleeme määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisel, teavitab ta sellest ametit põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta neist olulistest probleemidest teada sai.

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (1) ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, esitab pädev asutus ametile võimalikult kiiresti ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta koostatud ettekannetest, mis määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 6 kohaselt on talletatud riiklikku andmebaasi.

c)	Asjaomane pädev asutus esitab ametile viivitamata ohutuse seisukohast olulise teabe, mis on pärit infoturbearuannetest, mis asutus on saanud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/1645 lisa (osa IS.D.OR) punktile IS.D.OR.230.

ARGH.GEN.135 Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

a)	Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab pädev asutus ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks vajalikku süsteemi.

Amet rakendab kogu talle laekunud ohutusalase teabe analüüsimiseks vajaliku süsteemi ning edastab liikmesriikide pädevale asutusele ja komisjonile viivitamata kogu teabe, sealhulgas soovitused või võetavad parandusmeetmed, mida nad vajavad selleks, et õigeaegselt reageerida ohutusprobleemidele, mis on seotud organisatsioonidega, kes vastutavad maapealse teeninduse teenuste osutamise eest vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele.

c)	Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

Pädev asutus teavitab alapunkti c kohaselt võetud meetmetest viivitamata asjaomast maapealse teeninduse organisatsiooni, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peab neid meetmeid järgima. Pädev asutus teatab meetmetest ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse korral teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

e)	Vajaduse korral teavitatakse maapealse teeninduse organisatsioonile teatatud meetmetest ka selle lennuvälja käitajat, kus maapealse teeninduse organisatsioon osutab neid maapealse teeninduse teenuseid, mille suhtes asjaomaseid meetmeid kohaldatakse.

ARGH.GEN.136 Viivitamatu reageerimine lennuohutust mõjutavale infoturvaintsidendile või turvaaugule

Pädev asutus rakendab süsteemi, et koguda, analüüsida ja levitada teavet, mis on seotud lennuohutust mõjutada võivate infoturvaintsidentide ja turvaaukudega, millest maapealse teeninduse organisatsioonid neid teavitavad. Seda tehakse kooskõlastatult kõigi teiste asjaomaste asutustega, kes vastutavad asjaomases liikmesriigis info- või küberturbe eest, et suurendada aruandluskavade kooskõlastatust ja ühilduvust.

Amet rakendab süsteemi, et analüüsida kogu punkti ARGH.GEN.125 alapunkti c kohaselt saadud asjakohast ohutusalast teavet, ning esitab põhjendamatu viivituseta liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovitused või parandusmeetmed, mis on vaja võtta selleks, et nad saaksid õigeaegselt reageerida infoturvaintsidendile või turvaaugule, mis võib mõjutada lennuohutust seoses mehitamata õhusõiduki süsteemide, mehitamata õhusõiduki komponentide ja isikute või organisatsioonidega, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

c)	Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus asjakohased meetmed, et käsitleda infoturvaintsidendi või turvaaugu võimalikku mõju lennuohutusele.

Alapunkti c kohaselt võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele või organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele neid meetmeid kohaldavad. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.

MGM-ALAJAGU

JUHTIMINE

ARGH.MGM.200 Juhtimissüsteem

Pädev asutus kehtestab juhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki allpool loetletud elemente, ning rakendab ja haldab seda:

dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused, milles kirjeldatakse pädeva asutuse töökorraldust, vahendeid ja meetodeid, et saavutada kooskõla määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, mida ajakohastatakse ja mis on kõnealuses pädevas asutuses kõigi asjaomaste ülesannete puhul põhilised töödokumendid;

2)	piisavalt töötajaid (koos inspektoritega) ülesannete ja kohustuste täitmiseks;

3)	nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

4)	funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist;

5)	isik või isikuterühm, kes kannab vastavuskontrolliga seotud ülesannete täitmise eest vastutust otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

Alapunkti a alapunktis 2 osutatud töötajate puhul peab pädev asutus tagama järgmise:

1)	töötajatel peavad olema asjakohased lennundusalased teadmised ja kogemused ning nad peavad olema piisavalt väljaõpetatud ja kvalifitseeritud neile määratud ülesannete täitmiseks;

2)	inspektorid peavad läbima algõppe, töökohapõhise õppe ja korduvõppe, et tagada nende jätkuv pädevus, sõltuvalt nende varasemast kvalifikatsioonist ja töökogemusest ametiülesannete täitmisel;

3)	kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem.

c)	Alapunkti a alapunktis 4 osutatud vastavuskontrolliga seotud ülesannete täitmine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine.

d)	Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust alapunktis a osutatud ülesannete juhtimise eest.

e)	Lisaks alapunktis a esitatud nõuetele peab pädeva asutuse poolt kehtestatud ja töös hoitav juhtimissüsteem vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/203 (2) I lisa (osa IS.AR) nõuetele, et tagada selliste infoturvariskide nõuetekohane juhtimine, mis võivad mõjutada lennuohutust.

ARGH.MGM.205 Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

Pädev asutus võib anda määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate maapealse teeninduse organisatsioonide deklaratsioonide registreerimise või asjaomaste organisatsioonide pideva järelevalvega seotud ülesandeid kvalifitseeritud üksustele.

Kvalifitseeritud üksustele ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:

1)	ta on välja töötanud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas asjaomane kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisa nõuetele;

2)	alapunktis 1 osutatud süsteem ja hindamiste tulemused dokumenteeritakse;

ta on sõlminud asjaomase kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on selgelt sätestatud järgmine:

i)	täidetavad ülesanded;

ii)	esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

iii)	ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)	täidetavate ülesannetega seotud vastutus;

v)	ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.

c)	Pädev asutus kehtestab korra, millega tagatakse, et pädev asutus ja kvalifitseeritud üksus edastavad üksteisele viivitamata kogu maapealse teeninduse organisatsiooni deklaratsiooni esitamisega seotud teabe.

d)	Pädev asutus tagab, et käesoleva lisa punkti ARGH.MGM.200 alapunkti a alapunktis 4 osutatud siseauditi kord ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmavad kõiki deklaratsioonide vastuvõtmise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid, mida tema nimel täidetakse.

Järelevalve teostamisel selle üle, kas maapealse teeninduse organisatsioon täidab delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punkti ORGH.MGM.201 nõudeid, võib pädev asutus jaotada ülesandeid kvalifitseeritud üksustele kooskõlas alapunktiga a või mis tahes asjaomasele asutusele, kes vastutab liikmesriigis info- või küberturbe eest. Ülesannete jaotamisel tagab pädev asutus järgmise:

1)	kvalifitseeritud üksus või asjaomane asutus koordineerib ja võtab arvesse kõiki lennuohutusega seotud aspekte;

2)	kvalifitseeritud üksuse või asjaomase asutuse järelevalvetoimingute tulemused integreeritakse organisatsiooni üldistesse sertifitseerimis- ja järelevalvetoimikutesse;

3)	tema poolt punkti ARGH.MGM.200 alapunkti e kohaselt kehtestatud infoturbe halduse süsteem hõlmab kõiki tema nimel täidetavaid pideva järelevalvega seotud ülesandeid.

ARGH.MGM.210 Juhtimissüsteemi muudatused

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b)	Selleks et tagada oma juhtimissüsteemi tõhus rakendamine, ajakohastab pädev asutus seda vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)	Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud ülesandeid ja kohustusi.

ARGH.MGM.211 Maapealse teeninduse organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi muudatused

Muudatuste puhul, mida hallatakse ja millest teavitatakse pädevat asutust vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2022/1645 lisa punkti IS.D.OR.255 alapunktis a sätestatud menetlusele, lisab pädev asutus selliste muudatuste läbivaatamise oma pidevasse järelevalvesse kooskõlas käesoleva lisa punktis ARGH.OVS.300 sätestatud põhimõtetega. Nõuete rikkumise korral teavitab pädev asutus sellest asjaomast organisatsiooni, nõuab täiendavaid muudatusi ja tegutseb vastavalt käesoleva lisa punktile ARGH.OVS.325.

b)	Delegeeritud määruse (EL) 2022/1645 lisa punkti IS.D.OR.255 alapunktis b osutatud muude muudatuste puhul kontrollib pädev asutus asjaomase maapealse teeninduse organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele oma järelevalveülesannete täitmise käigus.

ARGH.MGM.215 Andmete säilitamine

Pädev asutus võtab kasutusele dokumentide säilitamise süsteemi, millega tagatakse võimalus juurde pääseda järgmistele andmetele, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida järgmist:

1)	juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused;

2)	pädeva asutuse töötajate koolitused, kvalifikatsioon ja volitused;

3)	vajaduse korral kvalifitseeritud üksustele antud ülesanded, mis hõlmavad punkti ARGH.MGM.205 kohaselt nõutavaid elemente, ning nende ülesannete üksikasjalik kirjeldus;

4)	deklareerimisprotsess ja pideva järelevalve teostamine maapealse teeninduse teenuste osutamise eest vastutavate organisatsioonide üle;

5)	maapealse teeninduse teenuste osutamise eest vastutavate organisatsioonide esitatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja nendest ametile teatamine ning hinnangu andmine pädeva asutuse enda kasutatavatele nõuete täitmise alternatiivsetele meetoditele;

6)	puudused, parandusmeetmed ja meetmete lõpuleviimise kuupäev ning märkused;

7)	nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmed;

8)	ohutusteabega seotud meetmed ja järelmeetmed;

9)	määruse (EL) 2018/1139 artikli 71 kohaste paindlikkussätete kasutamine.

b)	Pädev asutus haldab kõigi talle esitatud deklaratsioonide ajakohastatud loetelu.

c)	Kõiki alapunktides a ja b osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat kooskõlas liidus kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega.

OVS-ALAJAGU

JÄRELEVALVE JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

ARGH.OVS.300. Järelevalve

Pädev asutus kontrollib järelevalveprotsessi käigus mõlemat allpool nimetatud valdkonda:

1)	maapealse teeninduse organisatsiooni jätkuv vastavus delegeeritud määruse (EL) 2025/20 nõuetele ja asjaomase organisatsiooni esitatud deklaratsioonis loetletud tingimustele;

2)	pädeva asutuse poolt punkti ARGH.GEN.135 kohaselt kehtestatud asjakohaste ohutusmeetmete rakendamine.

Alapunktis a osutatud järelevalve suhtes kohaldatakse järgmist:

1)	selle teostamist toetatakse dokumentidega, milles pädeva asutuse töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2)	asjaomast maapealse teeninduse organisatsiooni teavitatakse järelevalve tulemustest;

3)	selle aluseks on auditid ja inspekteerimised, sealhulgas vajaduse korral õhusõiduki kontrollid seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäigud;

4)	järelevalve tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti ARGH.OVS.325 alapunkti d kohaseid meetmeid.

c)	Järelevalve hõlmab pädeva asutuse varasema järelevalvetegevuse tulemusi ja lennundusohutuse Euroopa tegevuskavas kindlaks määratud ohutusalaseid prioriteete.

d)	Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida peetakse vajalikuks järelevalve ja riskipõhise järelevalve, sealhulgas vajaduse korral etteteatamiseta kontrollkäikude jaoks.

e)	Kui ühe ja sama organisatsiooni järelevalve eest vastutab rohkem kui üks pädev asutus, teostatakse järelevalvet kooskõlas punktiga ARGH.OVS.330.

Seoses järelevalve teostamisega selle üle, kas organisatsioon täidab delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punkti ORGH.MGM.201 nõudeid, vaatab pädev asutus lisaks käesoleva punkti alapunktide a–d järgimisele läbi kõik delegeeritud määruse (EL) 2022/1645 lisa punkti IS.D.OR.200 alapunkti e alusel tehtud erandid pärast kohaldatavat järelevalveauditi tsüklit ja alati, kui organisatsiooni töös tehakse muudatusi.

ARGH.OVS.305 Järelevalveprogramm

a)	Pädev asutus kehtestab ja säilitab punkti ARGH.OVS.300 kaudu ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi.

Järelevalveprogrammi väljatöötamisel ja rakendamisel võetakse arvesse järgmisi elemente:

1)	maapealse teeninduse organisatsiooni osutatavad teenused;

2)	maapealse teeninduse organisatsiooni keerukus;

3)	vajaduse korral varasema järelevalvetegevuse tulemused;

4)	maapealse teeninduse organisatsiooni osutatavate maapealse teeninduse teenustega seotud riskide ja asjaomase organisatsiooni riskile avatuse hindamine;

5)	vajaduse korral maapealse teeninduse organisatsiooni ohutusalane suutlikkus.

Pädev asutus kehtestab järelevalve planeerimistsükli, mille pikkus on kuni 48 kuud alates esialgse deklaratsiooni kättesaamise kuupäevast. Järelevalveprogramm ja planeerimine peavad kajastama maapealse teeninduse organisatsiooni ohutusalast suutlikkust ja tema avatust riskile. Järelevalvetsükkel hõlmab auditeid ja kontrolle, sealhulgas vajaduse korral etteteatamiseta kontrollkäike.

Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 72 kuuni, kui pädev asutus on eelmise audititsükli jooksul kindlaks teinud järgmise:

1)	asjaomane maapealse teeninduse organisatsioon on tõendanud, et tal on tõhus juhtimissüsteem, mis hõlmab muu hulgas vastavuskontrolli, lennuohutusega seotud ohtude kindlakstegemist ja nendega seotud riskide juhtimist;

2)	asjaomane maapealse teeninduse organisatsioon on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktile ORGH.GEN.130 järjepidevalt tõendanud, et tal on täielik kontroll kõikide muutuste üle;

3)	organisatsioonis ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4)	kõik parandusmeetmed on rakendatud ajavahemiku jooksul, mille pädev asutus on käesoleva lisa punkti ARGH.OVS.325 alapunkti d kohaselt kindlaks määranud või mida ta on selle alapunkti kohaselt pikendanud.

e)	Järelevalvetsüklit võib lühendada, kui on tõendeid selle kohta, et maapealse teeninduse organisatsiooni ohutustase on vähenenud, või kui lennuväljal, kus asjaomane organisatsioon tegutseb, esinevad kohalikul tasandil konkreetsed ohud, mis nõuavad tõhusamat järelevalvet.

f)	Järelevalveprogramm peab sisaldama auditite ja kontrollide tähtaegu ning nende toimumise kuupäevi.

ARGH.OVS.310 Valdkondlikud standardid

Selleks et koguda asjakohast teavet komisjoni, ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste poolt ning vahetada ja levitada sellist teavet komisjoni, ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel, hindab amet liikmesriikidelt saadud eksperditeadmisi kaasates ja objektiivsetele kriteeriumidele tuginedes korrapäraselt valdkondlike standardite sisu ja ajakohastatud versioone, mida maapealse teeninduse organisatsioonid kasutavad vabatahtlikult selleks, et täita oma kohustusi seoses maapealse teeninduse teenuste ohutu osutamisega.

ARGH.OVS.315 Järelevalveprogramm

Pädev asutus, kes vastutab tema liikmesriigi lennuväljadel maapealse teeninduse teenuseid osutava organisatsiooni üle järelevalve teostamise eest, peab tagama, et iga järelevalvetsükli jooksul kontrollitakse kõiki järgmisi aspekte:

vastavus delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa nõuetele:

i)	organisatsiooni juhtimissüsteem, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, protsessid, programmid ja protseduurid, mida kohaldatakse maapealse teeninduse organisatsiooni kui terviku suhtes;

ii)	ohutuspõhimõtted ja -protsessid, ohutusjuhtimissüsteem, sealhulgas ohutegurite kindlakstegemine, riskide hindamine ja leevendamine, sealhulgas asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te) lennuvälja(de) käitamiskontekstile omaste ohutusriskide leevendamine;

iii)	asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te) lennuvälja(de) ohutus ja vahejuhtumitest teatamise protsess ning sellega seotud aruanded;

iv)	delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.GEN.130 osutatud muudatuste ja deklaratsiooni haldamine;

v)	vastavuskontrolli funktsioon;

vi)	andmete säilitamise ja dokumenteerimise süsteem, sealhulgas maapealse teeninduse käsiraamat;

vii)	maapealse teeninduse koolitusprogrammid, sealhulgas koolitusdokumendid;

viii)

maapealse teeninduse seadmete (GSE) hooldusprogramm;

ix)	kõik muud asjaomase maapealse teeninduse organisatsiooni deklaratsiooniga hõlmatud üldised organisatsioonilised protsessid, programmid ja protseduurid, mida kohaldatakse asjaomase organisatsiooni kui terviku suhtes;

2)	vastavus delegeeritud määruse (EL) 2025/20 II lisas sätestatud käitamisnõuetele.

b)	Rohkem kui ühes liikmesriigis maapealse teeninduse teenuseid osutava organisatsiooni üle järelevalve teostamisel kohaldatakse punkti ARGH.OVS.330 nõudeid.

ARGH.OVS.320 Maapealse teeninduse organisatsioonide deklaratsioon

Kui maapealse teeninduse organisatsioon esitab pädevale asutusele deklaratsiooni, kinnitab pädev asutus deklaratsiooni või muudatust käsitleva teatise kättesaamist, edastab sellele antud individuaalse viitenumbri ning kontrollib, kas asjaomane deklaratsioon sisaldab kogu delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.DEC.100 nõutud teavet ja muutmisteade punktis ORGH.GEN.130 nõutud teavet. Pädev asutus tagab, et deklaratsioon edastatakse teabehoidlasse vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/2117 (3) sätestatud tingimustele.

Kui deklaratsioon ei ole nõuetekohaselt täidetud või sisaldab teavet, mis ei ole kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktiga ORGH.DEC.100 ja alajao ORGH.DEC liitega, teavitab pädev asutus asjaomast maapealse teeninduse organisatsiooni puuduvatest või ebaõigetest elementidest ja palub lisateavet. Vajaduse korral kontrollib pädev asutus asjaomast maapealse teeninduse organisatsiooni. Kui nõuete rikkumine leiab kinnitust, tegutseb pädev asutus punkti ARGH.OVS.325 kohaselt.

Kui deklaratsioon sisaldab teavet, et maapealse teeninduse organisatsioon osutab või kavatseb osutada teenuseid ka teiste liikmesriikide lennuväljadel, tagab deklaratsiooni või muutmisteate saanud pädev asutus, et sellest teavitatakse ka kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ning et neil on juurdepääs kõnealusele deklaratsioonile, muutmisteatele ja kõigile asjaomastele dokumentidele.

ARGH.OVS.325. Puudused, märkused, parandus- ja täitemeetmed

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste analüüsimiseks, et teha kindlaks nende ohutusalane tähtsus ja juhtida neid järgmistel eesmärkidel:

1)	tagada võimalikult kiiresti delegeeritud määruse (EL) 2025/20 nõuete järgimine;

2)	vältida puuduste kordumist.

Pädev asutus väljastab teate esimese astme puuduse kohta, kui tehakse kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2025/20 või esitatud deklaratsiooni nõuete oluline rikkumine, mis alandab lennu- või maapealse ohutuse taset või vähendab seda oluliselt.

Esimese astme puudused hõlmavad eelkõige järgmist:

1)	pädevale asutusele ei tagata delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punkti ORGH.GEN.140 kohast juurdepääsu maapealse teeninduse organisatsiooni rajatistele tavapärasel tööajal ja pärast kahte kirjalikku taotlust;

2)	on leitud tõendeid eeskirjade eiramise või deklaratsiooni pettuse eesmärgil kasutamise kohta;

3)	puudub vastutav juht.

c)	Pädev asutus väljastab teate teise astme puuduse kohta, kui tehakse kindlaks delegeeritud määruse (EL) 2025/20 või esitatud deklaratsiooni nõuete rikkumine, mis ei ole liigitatud esimese astme puuduseks ja mis võib alandada lennu- või maapealse ohutuse taset või seda oluliselt vähendada.

Kui pädev asutus leiab uurimise või järelevalve teostamise käigus või muul viisil tõendeid selle kohta, et maapealse teeninduse organisatsioon ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2025/20 või kõnealuse määruse punkti ORGH.DEC.100 kohaselt esitatud deklaratsiooni nõuetele, teeb pädev asutus järgmist:

1)	tuvastab puuduse, registreerib selle, edastab asjaomase kirjaliku teate maapealse teeninduse organisatsiooni esindajale ning määrab kindlaks mõistliku ajavahemiku, mille jooksul asjaomane organisatsioon peab võtma delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.GEN.150 sätestatud meetmed;

kui maapealse teeninduse organisatsioon ei esita esimese astme puuduse korral nõuetekohaseid parandusmeetmeid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktile ORGH.GEN.150, võtab viivitamata asjakohaseid meetmeid nõuete rikkumisega seotud maapealse teeninduse toimingute piiramiseks või nende peatamiseks seniks, kuni asjaomane maapealse teeninduse organisatsioon on võtnud alapunktis 1 osutatud parandusmeetmed; asjaomase organisatsiooni järelevalves osalevad pädevad asutused hindavad, kas ühe pädeva asutuse suutmatus kõrvaldada esimese astme puudus mõjutab käitamist nende järelevalve alla kuuluvatel lennuväljadel, ning võtavad selle hindamise põhjal asjakohased meetmed;

teise astme puuduste korral:

nõuab, et asjaomane organisatsioon esitaks parandusmeetmete kava koos nende rakendamiseks ette nähtud tähtaegadega, mis vastavad puuduse laadile ja ei tohi algselt olla pikemad kui kolm kuud; selle tähtaja lõpus võib pädev asutus sõltuvalt puuduse laadist esialgset tähtaega pikendada, kui asjaomane organisatsioon on nõuetekohaselt muutnud esialgset parandusmeetmete kava, milles kokku lepiti;

ii)	hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ning kinnitab selle, kui see on tema hinnangu kohaselt asjaomas(t)e rikkumis(t)e kõrvaldamiseks piisav;

Kui maapealse teeninduse organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei täida parandusmeetmete kava pädeva asutuse poolt kindlaks määratud või pikendatud tähtaja jooksul, võib pädev asutus teise astme puuduse liigitada esimese astme puuduseks ja võtta alapunktis 2 sätestatud meetmeid;

4)	teeb alapunktides 2 ja 3 loetletud meetmete kohaldamisel vajaduse korral koostööd teiste asjaomaste pädevate asutustega, et tagada kõnealusel lennuväljal käitamistegevuse ja maapealse teeninduse teenuste osutamise järjepidevus;

5)	võtab kõik täiendavad nõuete täitmise tagamise meetmed, mida on vaja selleks, et kõrvaldada asjaomane rikkumine ja vajaduse korral heastada selle tagajärjed;

6)	dokumenteerib kõik kindlakstehtud puudused ja vajaduse korral meetmed, mis on vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 62 lõike 2 punktidele d ja e võetud nõuete täitmise tagamiseks, samuti kõik parandusmeetmed ja puuduste kõrvaldamise kuupäeva.

e)	Pädev asutus teavitab asjaomast lennuväljakäitajat maapealse teeninduse organisatsiooniga seotud puudustest, kui need on kõnealuse lennuvälja ohutuse seisukohast olulised.

f)	Juhtumite korral, mis ei vaja liigitamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid.

ARGH.OVS.330 Järelevalvealane koostöö

Pädevad asutused, kes vastutavad selliste organisatsioonide järelevalve eest, kes osutavad maapealse teeninduse teenuseid eri liikmesriikides asuvatel lennuväljadel, mille järelevalve eest vastutab rohkem kui üks pädev asutus, teevad koostööd, et tagada tulemuslik ja tõhus järelevalve asjaomaste organisatsioonide ja nende teenuste üle. Kõnealused pädevad asutused tagavad, et nad vahetavad oma järelevalveülesannete ja -kohustuste täitmisel vastastikku teavet ja abistavad üksteist.

Järelevalvealast koostööd tehakse seoses järgmiste organisatsioonidega, kelle peamine tegevuskoht asub ühes liikmesriigis ja kes osutavad maapealse teeninduse teenuseid rohkem kui ühes liikmesriigis või lennuväljadel, mille järelevalve eest vastutab rohkem kui üks pädev asutus:

1)	sõltumatud maapealse teeninduse teenuste osutajad;

2)	omateenindust teostavad õhusõidukikäitajad, kes võivad, kuid ei pruugi kuuluda ühte ja samasse lennuettevõtjate kontserni.

Vastastikune teabevahetus hõlmab järgmisi elemente:

1)	maapealse teeninduse organisatsioonide deklaratsioonid ja nendega seotud dokumendid, mis tõendavad vastavust määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele;

2)	nõuete täitmise alternatiivsed meetodid, mida need organisatsioonid kasutavad;

3)	auditiaruanded, avastatud puudused, parandusmeetmed, parandusmeetmete kavad, algpõhjuste analüüsid ja mis tahes muu teave asjaomaste avastatud puuduste, järelmeetmete ja järelevalve tulemusel võetud meetmed nõuete täitmise tagamiseks;

4)	teave, mis tuleneb kohustuslikust ja vabatahtlikust lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamisest, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.GEN.160.

d)	Alapunktis b osutatud maapealse teeninduse organisatsiooni järelevalvega seotud ülesanded määratakse kooskõlas alapunktidega e ja f.

Selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, kontrollib kas üksi või mõne muu asjaomase pädeva asutuse osalusel kõiki järgmisi maapealset teenindust käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I ja II lisas loetletud elemente ning seejärel kontrollib ta oma liikmesriigi lennuväljadel teostatavaid maapealse teeninduse toiminguid, et teha kindlaks, kas järgmiseid organisatsiooni juhtimissüsteemi elemente rakendatakse vastavalt dokumentidele:

1)	organisatsiooni juhtimissüsteemi elemendid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.MGM.200 ja mis on seotud asjaomase maapealse teeninduse organisatsiooni kui terviku suhtes kohaldatava organisatsioonilise struktuuri, protsesside, programmide ja protseduuridega;

2)	ohutuspõhimõtted ja -protsessid, ohutusjuhtimissüsteem, sealhulgas ohutegurite kindlakstegemine, riskide hindamine ja leevendamine, sealhulgas asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te) lennuvälja(de) käitamiskontekstile omaste ohutusriskide leevendamine;

3)	ohutusaruandlus- ja vahejuhtumitest teatamise protsess ning aruanded, mis on seotud maapealse teeninduse teenuste osutamisega asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te)l lennuvälja(del);

4)	muudatuste ja deklaratsiooni haldamine;

5)	vastavuskontrolli funktsioon;

6)	andmete säilitamise ja dokumenteerimise süsteem, sealhulgas maapealse teeninduse käsiraamat;

7)	maapealse teeninduse koolitusprogrammid, sealhulgas koolitusdokumendid;

8)	maapealse teeninduse seadmete hooldusprogramm;

9)	kõik muud asjaomase organisatsiooni deklaratsiooniga hõlmatud üldised organisatsioonilised protsessid, programmid ja protseduurid, mida kohaldatakse organisatsiooni kui terviku suhtes.

Kõik nende liikmesriikide pädevad asutused, kus asjaomane organisatsioon osutab maapealse teeninduse teenuseid, välja arvatud liikmesriik, kus asub organisatsiooni peamine tegevuskoht, teostavad järelevalvet teenuste ohutu osutamise üle oma liikmesriigi jaamades ja kontrollivad, kuidas tegelikult rakendatakse järgmist:

organisatsiooni juhtimissüsteemi elemendid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punktis ORGH.MGM.200, eelkõige seoses asjaomase maapealse teeninduse organisatsiooni tegevusega tema järelevalve all olevas jaamas:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2025/20 I lisa punkti ORGH.MGM.200 alapunkti b alapunktis 1 osutatud organisatsiooniline struktuur ja maapealse teeninduse toimingud;

ii)	ohutegurite kindlakstegemine;

iii)	riskide hindamine ja leevendamine, sealhulgas asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te)s jaama(de)s teenuste pakkumisega seotud konkreetsete ohutusriskide leevendamine;

iv)	maapealse teeninduse käsiraamatu sisu, sealhulgas asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva(te)s jaama(de)s tegutsevate õhusõidukikäitajate protseduurid ja juhised, samuti asjaomas(t)e lennuväljakäitaja(te) protseduurid;

v)	koolitusdokumendid ja koolitusprogrammi rakendamine jaama(de)s, mille üle järelevalvet teostatakse;

vi)	maapealse teeninduse seadmete hooldusprogramm;

vii)	lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded ja asutusesisesed ohutusaruanded, mis on olulised maapealse teeninduse teenuste osutamiseks asjaomas(t)es jaama(de)s, mille üle järelevalvet teostatakse;

2)	delegeeritud määruse (EL) 2025/20 II lisas sätestatud käitamisnõuded.

Kõik alapunktides e ja f osutatud pädevad asutused peavad tegema järgmist:

1)	leppima maapealse teeninduse organisatsiooniga kokku kavandatavas parandusmeetmete kavas ja parandusmeetmetes, et kõrvaldada nende järelevalve all olevas jaamas kindlaks tehtud rikkumised;

2)	teavitama kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi auditi- ja kontrolliaruannetest ning parandusmeetmetest.

Kui alapunktis b osutatud organisatsioonile teatatakse esimese astme puudusest, teavitab puuduse avastanud pädev asutus sellest viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi. Iga pädev asutus, kes vastutab asjaomase organisatsiooni järelevalve eest, hindab, kas ja mil määral mõjutab kõnealune rikkumine tema järelevalve all olevaid jaamu. Iga pädev asutus võtab kõige asjakohasemaid meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et kõrvaldada rikkumine ja heastada selle tagajärjed.

Kui esimese astme puuduse põhjuseks on vastutava juhi puudumine, teavitab puuduse avastanud pädev asutus sellest viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, kes kohaldavad ühtesid ja samu meetmeid ühetaoliselt kõigis nende järelevalve all olevates jaamades. Nad võtavad kõik täiendavad nõuete täitmise tagamise meetmed, mida on vaja selleks, et kõrvaldada asjaomane rikkumine ja vajaduse korral heastada selle tagajärjed.

Kõik pädevad asutused, kes osalevad järelevalve teostamises mõne alapunktis b osutatud organisatsiooni üle, toetavad organisatsiooni peamise tegevuskoha pädevat asutust organisatsiooni ohutusalase suutlikkuse hindamise korrapärasel ajakohastamisel, tuginedes teistes liikmesriikides asuvate jaamade järelevalvearuannetele.

i)	Iga alapunktis b osutatud organisatsiooni järelevalve eest vastutav pädev asutus võib alapunktis e osutatud auditite või kontrollide tegemisel abistada selle liikmesriigi pädevat asutust, kus asub asjaomase organisatsiooni peamine tegevuskoht.

j)	Asjaomased pädevad asutused kehtestavad järelevalvealase koostööprotsessi rakendamise korra, mis hõlmab kõiki alapunktides a–i kirjeldatud aspekte.

k)	Pädevad asutused kasutavad alapunktis c osutatud dokumentidele ja teabele juurdepääsuks määruse (EL) 2018/1139 artikli 74 kohaselt loodud teabehoidlat.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/376/oj).

(2) Komisjoni 27. oktoobri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/203, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendamise eeskirjad nõuete osas, mis on seotud selliste infoturvariskide juhtimisega, mis võivad mõjutada lennuohutust ning mida kohaldatakse komisjoni määrustega (EL) nr 1321/2014, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 1178/2011, (EL) 2015/340 ning komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664 hõlmatud organisatsioonide ning komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012, (EL) nr 1321/2014, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 1178/2011, (EL) 2015/340 ja (EL) nr 139/2014, komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664 hõlmatud pädevate asutuste suhtes, ning muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 748/2012, (EL) nr 965/2012, (EL) nr 139/2014, (EL) nr 1321/2014, (EL) 2015/340 ning komisjoni rakendusmäärusi (EL) 2017/373 ja (EL) 2021/664 (ELT L 31, 2.2.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/203/oj).

(3) Komisjoni 12. oktoobri 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/2117, millega kehtestatakse andmekogu toimimiseks ja haldamiseks vajalikud eeskirjad ning üksikasjalikud nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L, 2023/2117, 13.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/2117/oj).