„I LISA

EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS)

ESRS 1	Peamised nõuded
ESRS 2	Üldine avalikustatav teave
ESRS E1	Kliimamuutused
ESRS E2	Saastus
ESRS E3	Vee- ja mereressursid
ESRS E4	Elurikkus ja ökosüsteemid
ESRS E5	Ressursikasutus ja ringmajandus
ESRS S1	Oma töötajaskond
ESRS S2	Töötajad väärtusahelas
ESRS S3	Mõjutatud kogukonnad
ESRS S4	Tarbijad ja lõppkasutajad
ESRS G1	Äriline käitumine

ESRS 1

PEAMISED NÕUDED

Sisukord

Eesmärk

1.

ESRSide kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1.

ESRSi kategooriad

1.2.

Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

1.3.

Standardite koostamise tavad

2.

Teabe kvalitatiivsed omadused

3.

Kahene olulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus

3.1.

Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

3.2.

Olulised aspektid ja teabe olulisus

3.3.

Kahene olulisus

3.4.

Mõjudest tulenev olulisus

3.5.

Finantsolulisus

3.6.

Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

3.7.

Liigendamise tasand

4.

Hoolsuskohustus

5.

Väärtusahel

5.1.

Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

5.2.

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

6.

Ajaperspektiivid

6.1.

Aruandeperiood

6.2.

Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

6.3.

Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

6.4.

Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

7.

Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

7.1.

Võrdlusandmete esitamine

7.2.

Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

7.3.

Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

7.4.

Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

7.5.

Eelnevate perioodide vigadest teatamine

7.6.

Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

7.7.

Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

7.8.

Aruandlus võimaluste kohta

8.

Kestlikkusaruande struktuur

8.1.

Üldine esitusviis

8.2.

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

9.

Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

9.1.

Andmete esitamine viidetena

9.2.

Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

10.

Üleminekusätted

10.1.

Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

10.2.

5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte

10.3.

Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

10.4.

Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Üksusepõhine avalikustatav teave

–

Kahene olulisus

–

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

–

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

B liide.

Teabe kvalitatiivsed omadused

C liide.

Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

D liide.

ESRSide kohase kestlikkusaruande struktuur

E liide.

Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks

F liide.

ESRSide kohase kestlikkusaruande struktuuri näide

G liide.

Näide andmete esitamise kohta viidetena

Eesmärk

1.

Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, (1) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (2). ESRSide kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest.

2.

Täpsemalt on ESRSides esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude , riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemisteemadega seotud kestlikkusaspektidega . ESRSides ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSidega hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSide kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile.

3.

Standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSide ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464.

1.   ESRSide kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1    ESRSide kategooriad

4.

ESRSid jagunevad kolme kategooriasse: (a) teemadeülesed standardid; (b) teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja valitsemisstandardid); (c) sektoripõhised standardid. Teemadeülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb.

5.

Teemadeüleseid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes.

6.

Käesolevas standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSide ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded.

7.

ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta valitsemise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades.

8.

Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajaduse korral alateema alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateema alateemasid (edaspidi koos „ kestlikkusaspektid “), mida teemapõhised standardid hõlmavad.

9.

Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad ESRS 2s esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos ESRS 2s esitatud üldiste avalikustamisnõuetega.

10.

Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi , mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad asjaomasele sektorile kõige olulisemaid teemasid. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset.

11.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõned mõjud, riskid või võimalused ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski olulised, avalikustab ettevõtja lisaks kõigi kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuete täitmisele täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi . Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta.

1.2.    Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

12.

Avalikustamisnõuded ESRS 2s, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi: (a) valitsemine (GOV): mõjude, riskide ja võimaluste seireks ja juhtimiseks kasutatavad valitsemisprotsessid, kontrollid ja protseduurid (vt ESRS 2 2, peatükk „Valitsemine“); (b) strateegia (SBM): kuidas ettevõtja strateegia ja ärimudel mõjutavad tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, sh teave selle kohta, kuidas ettevõtja neid mõjusid, riske ja võimalusi käsitleb (vt ESRS 2, 3. peatükk „Strateegia“); (c) mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine (IRO): protsess(id), millega ettevõtja: i. teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust (vt IRO-1 ESRS 2 peatükis 4.1), ii. juhib olulisi kestlikkusaspekte poliitika ja meetmete kaudu (vt ESRS 2, peatükk 4.2). (d) mõõdikud ja eesmärgid (MT): ettevõtja tulemuslikkus, sh seatud eesmärgid ja edusammud nende saavutamisel (vt ESRS 2, 5. peatükk „Mõõdikud ja eesmärgid“).

13.

ESRS 2 hõlmab: (a) peatükis 4.2 avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika (MDR-P) ja meetmetega (MDR-A); (b) peatükis 5 avalikustamise miinimumnõudeid seoses mõõdikute (MDR-M) ja eesmärkidega (MDR-T). Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides.

1.3    Standardite koostamise tavad

14.

Kõigis ESRSides (a) tähistab termin „ mõjud “ ettevõtja äritegevusega seotud positiivseid ja negatiivseid kestlikkusega seotud mõjusid, mis on kindlaks tehtud mõjudest tuleneva olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.4 „Mõjudest tulenev olulisus“). Terminit kasutatakse nii tegelike mõjude kui ka võimalike tulevaste mõjude kohta. (b) Terminid „ riskid “ ja „ võimalused “ viitavad ettevõtja kestlikkusalastele finantsriskidele ja -võimalustele, sh riskidele ja võimalustele, mis tulenevad sõltuvusest loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest, nagu need on kindlaks tehtud finantsolulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.5). Nende kohta kasutatakse koos terminit „mõjud, riskid ja võimalused“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi kahest olulisust , mida on kirjeldatud peatükis 3.

15.

Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas , v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda.

16.

ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile.

17.

Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel.

18.

ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel: (a) „avalikustab“ (ingl shall disclose) – näitab, et säte on ette nähtud avalikustamisnõude või andmepunktiga; (b) „võib avalikustada“ (ingl may disclose) – viitab vabatahtlikule avalikustamisele, millega soodustatakse head tava. Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav.

2.   Teabe kvalitatiivsed omadused

19.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist: (a) teabe peamised kvalitatiivsed omadused, st asjakohasus ja tõene esitamine; (b) teabe täiendavad kvalitatiivsed omadused, st võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus.

20.

Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites.

3.   Kahene olulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus

21.

Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud kahesest olulisusest .

3.1    Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

22.

Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on: (a) mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad mõjutada – positiivselt või negatiivselt – ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas ; (b) kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sh varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kestlikkusaruannete kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased.

23.

Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse paragrahvis 22 nimetatud rühma.

24.

Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4).

3.2    Olulised aspektid ja teabe olulisus

25.

Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjudest tulenev olulisus“ ja 3.5 „Finantsolulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud, riskid ja võimalused .

26.

Olulisuse hindamine on ESRSi kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

27.

Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest , mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateema alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas paragrahvis kirjeldatud olulisuse hindamist.

28.

Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjudest tuleneva olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või finantsolulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele.

29.

Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse järgmiste standarditega: ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ (st kõik ESRS 2s sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave““.

30.

Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusaspekt on oluline ja hõlmatud ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist: (a) avalikustab teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis konkreetse kestlikkusaspektiga seotud avalikustamisnõuete (sh kohaldamisnõuete) kohaselt ja (b) esitab täiendava asjakohase üksusepõhise avalikustatava teabe (vt käesoleva standardi paragrahv 11 ja kohaldamisnõuded AR 1–AR 5), kui oluline kestlikkusaspekt ei ole hõlmatud mõne ESRSiga või kui see ei ole hõlmatud piisavalt üksikasjalikult.

31.

Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja peab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist vaatepunkti: (a) teabe olulisus seoses aspektiga, mida sellega soovitakse kirjeldada või selgitada, või (b) kas selline teave võib rahuldada kasutajate otsustusvajadusi, sh paragrahvis 48 kirjeldatud üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate vajadusi ja/või nende kasutajate vajadusi, kelle peamine huvi on saada teavet ettevõtja mõjude kohta.

32.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik ESRS E1 „Kliimamuutused“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta.

33.

Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mis on nõutav vastavalt kõigile avalikustamisnõuetele ja andmepunktidele selle aspektiga seotud asjaomastes teemapõhistes ja sektoripõhistes ESRSides ning ESRS 2 kohaselt nõutud vastavas avalikustamise miinimumnõudes poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat vastu võtnud, vastavaid meetmeid rakendanud või eesmärke seadnud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada.

34.

Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja: (a) lisab avalikustamisnõudega ette nähtud teabe, kui see on tema hinnangul oluline, ja (b) võib jätta avalikustamata teabe, mis on ette nähtud avalikustamisnõude andmepunktis, kui selline teave ei ole tema hinnangul oluline, ja ta järeldab, et sellist teavet ei ole vaja avalikustamise nõude eesmärgi täitmiseks.

35.

Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline.

36.

Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks: (a) teave, mis tuleb esitada olulise kestlikkusaspekti mõõdikute kohta kooskõlas paragrahviga 34 vastavalt asjakohase teemapõhise ESRSi mõõdikute ja eesmärkide peatükile, ja (b) teave, mis tuleb avalikustada üksusepõhiselt avalikustatava teabena.

3.3    Kahene olulisus

37.

Kahesel olulisusel on kaks mõõdet: mõjudest tulenev olulisus ja finantsolulisus . Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis kahese olulisuse tähenduses.

38.

Mõjudest tuleneva olulisuse ja finantsolulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõjude hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi , mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga . Kestlikkusele avalduvad mõjud võivad olla algusest peale finantsolulised või muutuda finantsolulisteks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjudest tuleneva olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on finantsolulised.

39.

Ettevõtja väärtusahela mõjude, riskid e ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus , keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid.

40.

Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikest mõjudest nendele ressurssidele.

41.

Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui kahese olulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes .

42.

Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse selliste mõjude kindlakstegemiseks, mida on ESRSis kirjeldatud oluliste mõjudena.

3.4    Mõjudest tulenev olulisus

43.

Kestlikkusaspekt on mõjude seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegelike või võimalike oluliste positiivsete või negatiivsete mõjudega inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjud hõlmavad ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõjusid, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõjusid. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega.

44.

Sellega seoses hõlmavad mõjud inimestele või keskkonnale mõjusid keskkonna-, sotsiaal- ja valitsemisaspektidele.

45.

Negatiivsetest mõjudest tuleneva olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegelike negatiivsete mõjude puhul põhineb olulisus mõjude tõsidusel, samal ajal kui võimalike negatiivsete mõjude puhul põhineb see mõjude tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest: (a) mõjude tase, (b) ulatus ja (c) pöördumatus. Võimalike negatiivsete mõjude korral inimõigustele on mõjude tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik.

46.

Positiivsete mõjude puhul põhineb olulisus järgmisel: (a) tegelike mõjude tase ja ulatus ja (b) võimalike mõjude tase, ulatus ja tõenäosus.

3.5    Finantsolulisus

47.

Kestlikkusaruandluses on finantsolulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes.

48.

Finantsolulisuse hindamine vastab sellise teabe kindlakstegemisele, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad.

49.

Kestlikkusaspekt on finantsperspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusaspekt tingib riske või loob võimalusi , millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti finantsolulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest , mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla.

50.

Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on finantsriskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil: (a) see võib mõjutada ettevõtja suutlikkust jätkata oma äriprotsessides vajalike ressursside kasutamist või hankimist, samuti nende vahendite kvaliteeti ja hinda, ja (b) see võib mõjutada ettevõtja võimet tugineda äriprotsessides vajalikele suhetele vastuvõetavatel tingimustel.

51.

Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel.

3.6    Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

52.

Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed , mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest , võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga . Näiteks: (a) teatavatest toodetest loobumist eeldaval tootmise CO2 heite vähendamise tegevuskaval võivad olla olulised negatiivsed mõjud ettevõtja oma töötajaskonnale ja sellega võivad kaasneda ülesütlemishüvitistest tulenevad olulised riskid, või (b) autode tarnija tegevuskava, milles keskendutakse elektrisõidukite tootmisele, võib põhjustada tavasõidukite varuosade tootmiseks kasutatava vara kasutuskõlbmatuks muutumist.

53.

Sellistes olukordades peab ettevõtja: (a) avalikustama oluliste negatiivsete mõjude või oluliste riskide olemasolu koos neid põhjustavate meetmetega , lisades viite teemale, millega mõjud või riskid on seotud, ja (b) kirjeldama, kuidas käsitletakse olulisi negatiivseid mõjusid või olulisi riske teema raames, millega need on seotud.

3.7    Liigendamise tasand

54.

Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, liigendab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt: (a) riikide kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on riigiti väga erinevad ning kui teabe esitamisega üldisemal tasandil varjataks olulist teavet mõjude, riskide või võimaluste kohta või (b) oluliste tegevuskohtade või varade kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on seotud konkreetse tegevuskoha või varaga.

55.

Aruandluse asjakohase liigendustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse olulisuse hindamisel kasutatud liigendustasandit. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa.

56.

Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid.

57.

Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mis määratakse kindlaks komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat liigendustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet.

4.   Hoolsuskohustus

58.

Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSidega ei kehtestata käitumisnõudeid seoses kestlikkusalase hoolsuskohustusega; samuti ei laiendate või muudeta nendega ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega.

59.

Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtja teeb kindlaks tegelikud ja võimalikud negatiivsed mõjud keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldib ja leevendav selliseid mõjusid ning esitab nende kohta aruandeid. Need mõjud hõlmavad ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivseid mõjusid, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõjusid. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele.

60.

Nendes rahvusvahelistes suunistes on kindlaks määratud hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivsete mõjude kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõjude tõsidusest ja tõenäosusest. Oluliste mõjude hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Oluliste mõjude kindlakstegemine toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad selliste mõjude tagajärjel.

61.

Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt ESRS 2s ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool: (a) hoolsuskohustuse integreerimine valitsemisse, strateegiasse ja ärimudelisse (3). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2: „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“; ii. ESRS 2 GOV-3: „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse“ ja iii. ESRS 2 SBM-3: „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“; (b) suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega  (4). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2; ii. ESRS 2 SBM-2: „Sidusrühmade huvid ja seisukohad“; iii. ESRS 2 IRO-1; iv. ESRS 2 DC-P ja v. teemapõhised standardid: sidusrühmade kaasamise eri etappide ja eesmärkide kajastamine kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel; (c) inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivsete mõjude kindlakstegemine ja hindamine (5). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1 (sh konkreetsete kestlikkusaspektidega seotud kohaldamisnõuded asjaomases standardis) ja ii. ESRS 2 SBM-3; (d) inimestele ja keskkonnale avalduvate negatiivsete mõjude käsitlemiseks meetmete võtmine (6). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-A ja ii. teemapõhised standardid: peegeldavad mitmesuguste meetmete , sh üleminekukavade ulatust, mille kaudu mõjusid käsitletakse. (e) nende jõupingutuste tõhususe jälgimine (7). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-M, ii. ESRS 2 MDR-T ja iii. teemapõhised standardid: seoses mõõdikute ja eesmärkidega

5.   Väärtusahel

5.1    Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

62.

Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i.

63.

Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega: (a) järgides hoolsuskohustuse protsessi ja olulisuse hindamise tulemusi ja (b) kooskõlas muude ESRSi erinõuetega väärtusahela kohta.

64.

Paragrahvis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid . Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline.

65.

Ettevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et (a) võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või (b) koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

66.

Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides kahese olulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk).

67.

Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja paragrahvi 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõjude mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu.

5.2    Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

68.

Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem.

69.

On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud paragrahvis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed.

70.

Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“).

71.

Seoses poliitika, meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid . Mis puudutab mõõdikuid , siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaaspektides, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt mõjuala 3 KHG heitkoguste arvutamisel.

72.

Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“).

6.   Ajaperspektiivid

6.1    Aruandeperiood

73.

Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile.

6.2    Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

74.

Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega.

6.3    Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

75.

Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda.

76.

Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud väärtuste kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave.

6.4    Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

77.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke: (a) lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina; (b) keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja (c) pikk perspektiiv: üle viie aasta.

78.

Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõjud või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet.

79.

Kui mõne muu ESRSi kohaselt avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused.

80.

Võib esineda olukordi, kus paragrahvis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja valitsemise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt ESRS 2, avalikustamisnõue BP-2, paragrahv 9).

81.

ESRSide viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt paragrahvide 77–80 sätetele.

7.   Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

82.

Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel.

7.1    Võrdlusandmete esitamine

83.

Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe.

84.

Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta: (a) eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe ja (b) arvu korrigeerimise põhjused.

85.

Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu.

86.

Kui ettevõtja peab mõne ESRSi kohaselt esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid.

7.2    Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

87.

Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus.

88.

Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid.

89.

Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

90.

Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega.

91.

Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist: (a) sündmuste oodatav finantsmõju (võimalik tulemus); (b) võimalikest sündmustest inimestele või keskkonnale tulenevate mõjude tõsidus ja tõenäosus, võttes arvesse paragrahvis 45 täpsustatud tõsidustegureid, ja (c) kõik võimalikud tulemused ja võimalike tulemuste tõenäosus selles vahemikus.

92.

Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas . Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.3    Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

93.

Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet.

94.

Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane.

7.4    Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

95.

Mõõdikute , sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema ajas järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on: (a) mõõdiku või eesmärgi uuesti määratlenud või asendanud; (b) teinud kindlaks uue teabe eelmisel perioodil avalikustatud hinnanguliste näitajate kohta ning uus teave tõendab sellel perioodil esinenud asjaolusid.

7.5    Eelnevate perioodide vigadest teatamine

96.

Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas.

97.

Eelnevate perioodide vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes . Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või väärkasutatakse usaldusväärset teavet, (a) mis oli kättesaadav ajal, mil kõnealuste perioodide kestlikkusaruandeid sisaldav tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiideti, ja (b) mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see oleks saadud ja seda oleks arvesse võetud nendes aruannetes sisalduva kestlikkusteabe koostamisel.

98.

Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju.

99.

Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil.

100.

Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes.

101.

Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.6    Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

102.

Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõjude, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel.

103.

Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse.

104.

Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Liigendamise tasand“ kirjeldatud asjaolusid.

7.7    Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

105.

Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet , isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks.

106.

Oma strateegiat, kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui: (a) teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või täpselt sellises osade paigutuses ja koostises üldtuntud või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kus tavaliselt kõnealust liiki teavet käsitletakse; (b) teabel on selle salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ja (c) ettevõtja on võtnud mõistlikke meetmeid, et hoida seda salajas.

107.

Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises paragrahvis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe.

108.

Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust.

7.8    Aruandlus võimaluste kohta

109.

Kui antakse aru võimalustest , peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust . Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist: (a) kas seda võimalust praegu kasutatakse ja kas see sisaldub ettevõtja või sektori üldstrateegias, vastandatuna ettevõtja või sektori üldisele võimalusele, ja (b) kas oodatava finantsmõju kvantitatiivsete näitajate lisamine on asjakohane, võttes arvesse eelduste arvu, mida see võib nõuda, ja sellest tulenevat määramatust.

8.   Kestlikkusaruande struktuur

110.

See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne ). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSide kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele.

8.1.    Üldine esitusviis

111.

Kestlikkusteave esitatakse: (a) viisil, mis võimaldab eristada ESRSiga nõutud teabe avalikustamist muust tegevusaruandes sisalduvast teabest, ja (b) järgides struktuuri, mis hõlbustab juurdepääsu kestlikkusaruandele nii inim- kui ka masinloetavas vormingus ja selle mõistmist.

8.2.    Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

112.

V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas.

113.

Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Kõigi taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärkidega seotud avalikustatav teave esitatakse üheskoos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev paragrahv ja käesoleva standardi paragrahvi 115 esimene lause.

114.

Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu ISSB (International Sustainability Standards Board, edaspidi „ISSB“) või globaalse aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative, edaspidi „GRI“) välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave: a) on selgelt tähistatud asjakohase viitega seotud õigusaktidele, standardile või raamistikule (vt ESRS 2 avalikustamisnõude BP-2 paragrahv 15); b) vastab käesoleva standardi 2. peatükis ja B liites sätestatud teabe kvalitatiivsete omaduste nõuetele.

115.

Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja valitsemisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatut, võib ettevõtja juhul, kui aruande ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, osutada ühes osas teabele, mis on esitatud teises osas, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri.

116.

Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega.

117.

Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas paragrahviga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega.

9.   Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

118.

Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses.

9.1.    Andmete esitamine viidetena

119.

Kui paragrahvis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele: (a) mõni teine tegevusaruande osa; (b) finantsaruanded; (c) ühingujuhtimise aruanne (kui see ei ole osa tegevusaruandest); (d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ nõutav tasustamisaruanne (9); (e) määruse (EL) 2017/1129 (10) artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument ja (f) avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3. samba kohane avalikustamine) (11). Kui ettevõtja lisab viitena 3. samba kohaselt avalikustatava teabe, tagab ta, et teave vastab kestlikkusaruandes kasutatava konsolideerimise ulatusele, täiendades vajaduse korral lisatud teavet täiendavate elementidega.

120.

Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena paragrahvis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave: (a) moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine; (b) avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne; (c) on samas keeles kui kestlikkusaruanne ; (d) peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja (e) vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne.

121.

Kui paragrahvis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnavalitsemis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009 (12). Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega.

122.

Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

9.2.    Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

123.

Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave valitsemise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega . Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi . Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või oodatava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik.

124.

Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe.

125.

Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul.

126.

Kui teave ei ole paragrahvidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist: (a) rahasummad või muud kvantitatiivsed andmed, mis on seotud finantsaruannetes esitatud rahasummade või muude kvantitatiivsete andmetega, või (b) kvalitatiivne teave, mis on seotud finantsaruannetes esitatud kvalitatiivse teabega.

127.

Paragrahvis 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust.

128.

Näited punktidest, mille puhul nõutakse paragrahvis 126 mainitud selgitust, on järgmised: (a) kui sama mõõdik on esitatud finantsaruannetes aruandekuupäeva seisuga ja kestlikkusaruandes tulevaste perioodide prognoosina ja (b) kui kestlikkusaruandes on mõõdikute väljatöötamiseks kasutatud makromajanduslikke või äriprognoose ning need on olulised ka varade kaetava väärtuse, kohustiste summa või finantsaruannete eraldiste hindamisel.

129.

Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid.

10.   Üleminekusätted

10.1.    Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

130.

See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus üksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu.

131.

Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja rakendada üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes , mille käigus ta võib esmajärjekorras: (a) esitada oma aruandluses need üksusepõhised avalikustatavad andmed, mida ta eelmistel perioodidel esitas, kui need avalikustatavad andmed vastavad käesoleva standardi 2. peatükis osutatud teabe kvalitatiivsetele omadustele või neid on kohandatud nendele vastavaks, ja (b) täiendada teemapõhise standardi alusel koostatud avalikustatavat teavet asjakohase lisateabega, mis hõlmab kestlikkusaspekte , mis on ettevõtja sektori(te)s olulised, kasutades olemasolevaid parimaid tavasid ja/või olemasolevaid raamistikke või aruandlusstandardeid, näiteks IFRSi majandusharupõhised suunised ja GRI sektoripõhised standardid.

10.2.    Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“

132.

ESRSide kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada.

133.

ESRSide kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas , ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas: (a) poliitikat, meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel kooskõlas ESRS 2ga ja muude ESRSidega võib ettevõtja piirata väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet ettevõttesiseselt kättesaadava teabega, nt ettevõtjale juba kättesaadavate andmete ja avalikult kättesaadava teabega, ja (b) mõõdikute avalikustamisel ei pea ettevõtja lisama väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, v.a muudest ELi õigusaktidest tulenevad andmepunktid, mis on loetletud ESRS 2 B liites.

134.

Paragrahve 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte.

135.

Ettevõtja lisab alates ESRSi kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt paragrahvile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi sisust.

10.3.    Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

136.

Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSide kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes.

10.4.    Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

137.

Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Üksusepõhine avalikustatav teave AR 1. Üksusepõhine avalikustatav teave peab võimaldama kasutajatel mõista ettevõtja mõjusid, riske ja võimalusi seoses keskkonnaga seotud, sotsiaalsete või valitsemisaspektidega. AR 2. Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel tagab ettevõtja, et: (a) avalikustatav teave vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele, mida on kirjeldatud 2. peatükis „Teabe kvalitatiivsed omadused“, ja (b) avalikustatav teave hõlmab vajaduse korral kogu olulist teavet aruandlusvaldkondade kohta, mis on seotud valitsemisega, strateegiaga, mõjude , riskide ja võimaluste juhtimisega ning mõõdikute ja eesmärkidega (vt ESRS 2, 2.–5. peatükk). AR 3. Määratledes mõõdikute kasulikkust oma üksusepõhises avalikustatavas teabes, võtab ettevõtja arvesse, (a) kas valitud tulemusmõõdikud annavad ülevaate järgmisest: i. kui tõhusad on vastavad praktikad negatiivsete tulemuste vähendamisel ja/või positiivsete tulemuste suurendamisel inimeste ja keskkonna jaoks (mõjude seisukohast) ja/või ii. kui tõenäoliselt on nendel praktikatel ettevõtjale finantsmõju ( riskide ja võimaluste seisukohast); (b) kas mõõdetud tulemused on piisavalt usaldusväärsed, st need ei hõlma liiga palju eeldusi ja tundmatuid näitajaid, mis muudaksid mõõdikud usaldusväärse ülevaate andmiseks liiga meelevaldseks, ja (c) kas on antud piisavalt taustteavet, et tulemusmõõdikuid asjakohaselt tõlgendada, ning kas sellise taustteabe erinevused võivad mõjutada mõõdikute võrreldavust aja jooksul. AR 4. Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel võtab ettevõtja hoolikalt arvesse järgmist: (a) ettevõtjate võrreldavust, tagades samas esitatud teabe asjakohasuse, ent tunnistades, et võrreldavus võib olla üksusepõhise avalikustatava teabe puhul piiratud. Ettevõtja võtab arvesse, kas olemasolevad ja asjakohased raamistikud, algatused, aruandlusstandardid ja võrdlusalused (näiteks ISSB või GRI raames avaldatud tehniline materjal) pakuvad elemente, mis toetavad võrreldavust võimalikult suures ulatuses, ja (b) ajalist võrreldavust: ajalise võrreldavuse saavutamisel on üks peamine tegur metoodikate ja avalikustamise järjepidevus. AR 5. Täiendavaid suuniseid üksusepõhise avalikustatava teabe koostamiseks võib leida, kui võtta arvesse teavet, mida nõutakse teemapõhiste standardite raames, milles käsitletakse sarnaseid kestlikkusaspekte . Kahene olulisus Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis AR 6. Lisaks paragrahvis 22 loetletud sidusrühmadele on tavapärased sidusrühmade kategooriad veel: palgatöötajad jm töötajad, tarnijad , tarbijad , kliendid, lõppkasutajad , kohalikud kogukonnad ja haavatavas olukorras isikud, ametiasutused, sh reguleerivad asutused, järelevalveasutused ja keskpangad. AR 7. Loodust võib pidada vaikivaks sidusrühmaks . Sellisel juhul võivad ettevõtja olulisuse hindamist toetada ökoloogilised ja liikide kaitset käsitlevad andmed. AR 8. Olulisuse hindamisel lähtutakse dialoogist mõjutatud sidusrühmadega. Ettevõtja võib teha koostööd mõjutatud sidusrühmade või nende esindajatega (nt palgatöötajad või ametiühingud), kestlikkusaruannete kasutajate ja muude ekspertidega, et anda sisendeid või saada tagasisidet oma järelduste kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega . Mõjudest tuleneva olulisuse hindamine AR 9. Mõjudest tuleneva olulisuse hindamisel ja aruandes käsitletavate oluliste aspektide kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse kolme järgmist etappi: (a) konteksti mõistmine seoses oma mõjudega, sh oma tegevus, ärisuhted ja sidusrühmad ; (b) tegelike ja võimalike (nii negatiivsete kui ka positiivsete) mõjude kindlakstegemine mh sidusrühmade ja ekspertide kaasamise kaudu. Selles etapis võib ettevõtja tugineda teaduslikele ja analüütilistele uuringutele, mis käsitlevad mõjusid kestlikkusaspektidele; (c) tema tegelike ja võimalike mõjudega seotud olulisuse hindamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine. Selles etapis kehtestab ettevõtja künnised, et määrata kindlaks, milliseid mõjusid tema kestlikkusaruandes käsitlema hakatakse. Tõsiduse näitajad AR 10. Tõsiduse kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest teguritest: (a) tase: kui tõsised on negatiivsed mõjud või kui kasulikud on positiivsed mõjud inimestele ja keskkonnale; (b) ulatus: kui laialdased on negatiivsed või positiivsed mõjud. Keskkonnamõjude puhul võib ulatust mõista keskkonnakahju ulatuse või geograafilise ulatusena. Inimestele avalduvate mõjude korral võib ulatust mõista inimeste arvuna, kes on mõjutatud, ja (c) pöördumatus: kas ja mil määral saaks negatiivseid mõjusid heastada, st taastada keskkonna või mõjutatud inimeste varasema seisundi. AR 11. Ükskõik milline nendest kolmest näitajast (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivsed mõjud tõsisteks. Võimalike negatiivsete mõjude korral inimõigustele on mõjude tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. Ettevõtjaga seotud mõjud AR 12. Illustreeriv näide: (a) kui ettevõtja kasutab oma toodetes koobaltit, mida kaevandatakse lapstööjõu abil, on negatiivsed mõjud (st lapstööjõu kasutamine) seotud ettevõtja toodetega tema väärtusahela eelnevate etappide ärisuhete tasandite kaudu. Nende suhete all on mõeldud suhteid sulatuskoja ja mineraalidega kaupleja ning lapstööjõudu kasutava kaevandusettevõttega, ja (b) kui ettevõtja annab mõnele ettevõttele finantslaene äritegevuseks, mis kokkulepitud tingimusi rikkudes põhjustab tegevuskohta ümbritseva vee ja maa saastumist, on need negatiivsed mõjud seotud ettevõtjaga tema suhte kaudu ettevõttega, kellele ta laenu annab. Finantsolulisuse hindamine AR 13. Allpool on esitatud näited selle kohta, kuidas mõjud ja sõltuvus on riskide või võimaluste allikaks: (a) kui ettevõtja ärimudel sõltub loodusvarast – nt veest –, mõjutavad seda tõenäoliselt muutused selle loodusvara kvaliteedis, kättesaadavuses ja hinnas; (b) kui ettevõtja tegevusel on negatiivsed mõjud nt kohalikule kogukonnale, võib tegevuse suhtes kohaldada rangemaid riiklikke eeskirju ja/või see mõju võib kahjustada ettevõtja mainet. Neil võib olla negatiivne mõju ettevõtja kaubamärgile, mis võib kaasa tuua suuremad värbamiskulud, ja (c) kui ettevõtja äripartnerid seisavad silmitsi oluliste kestlikkusega seotud riskidega, võivad selle tagajärjed mõjutada ka ettevõtjat. AR 14. Finantsolulisuse hindamise lähtepunktiks on selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemine, mis mõjutavad või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, rahastamisele juurdepääsu või kapitalikulusid lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sellega seoses võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) kas esineb sõltuvus loodus- ja sotsiaalsetest ressurssidest, mis on finantsmõju allikaks (vt paragrahv 50); (b) nende liigitamine vastavalt sellele, kas neist tulenevad: i. riskid (mis aitavad kaasa tulevaste eeldatavate sissetulevate rahavoogude negatiivsele kõrvalekaldele või tulevaste eeldatavate väljaminevate rahavoogude kõrvalekalde suurenemisele ja/või negatiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida finantsaruannetes ei kajastata) või ii. võimalused (mis aitavad kaasa positiivsele kõrvalekaldele tulevastes eeldatavates sissetulevates rahavoogudes või tulevaste väljaminevate rahavoogude kõrvalekalde vähenemisele ja/või positiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida ei ole finantsaruannetes kajastatud). AR 15. Kui ettevõtja on oma riskid ja võimalused kindlaks teinud, otsustab ta, millised neist on aruandluse seisukohast olulised. See põhineb i) esinemise tõenäosuse ja ii) asjakohaste künniste alusel kindlaks määratud võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsioonil. Selles etapis võtab ta arvesse nende riskide ja võimaluste mõju finantsmõjule lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, tuginedes järgmisele: (a) stsenaariumid /prognoosid, mille realiseerumist peetakse tõenäoliseks, ja (b) kestlikkusaspektidega seotud oodatav finantsmõju, mis tuleneb olukordadest, mis jäävad allapoole „pigem tõenäolise“ künnist, või varadest/kohustistest, mida ei ole või veel ei ole finantsaruannetes kajastatud. See hõlmab järgmist: i. võimalikud olukorrad, mis võivad pärast tulevaste sündmuste toimumist mõjutada rahavoogude tekkimise võimalikkust; ii. ressursid, mida ei kajastata raamatupidamise ja finantsaruandluse seisukohast varadena, kuid millel on märkimisväärne mõju finantstulemustele, näiteks loodus-, intellektuaalsed (organisatsioonilised), inim-, sotsiaalsed ja suhteressursid, ja iii. võimalikud tulevased sündmused, mis võivad mõjutada selliste ressursside arengut. Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta AR 16. Olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektide loetelu. Kui ettevõtja olulisuse hindamise tulemusena (vt ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) hinnatakse mõnd selles loetelus esitatud kestlikkusaspekti oluliseks, esitab ettevõtja aruande vastavalt asjaomase teemakohase standardi avalikustamisnõuetele. Selle loetelu kasutamine ei asenda oluliste aspektide kindlaksmääramise protsessi. See loetelu on vahend, mis toetab ettevõtja olulisuse hindamist. Ettevõtja peab oma oluliste asjaolude kindlaksmääramisel siiski arvesse võtma enda konkreetset olukorda. Samuti töötab ettevõtja vajaduse korral välja üksusepõhiselt avalikustatava teabe oluliste mõjude , riskide ja võimaluste kohta, mida ESRSid ei hõlma, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi paragrahvis 11. Teemapõhised ESRS Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid   Teema Alateema Alateema alateemad ESRS E1 Kliimamuutused — Kliimamuutustega kohanemine — Kliimamuutuste leevendamine — Energia   ESRS E2 Saastus — Õhusaaste — Veesaaste — Pinnase saastamine — Elusorganismide ja toiduressursside saastamine — Probleemsed ained — Väga ohtlikud ained — Mikroplast   ESRS E3 Vee-ja mereressursid — Vesi — Mereressursid — Veetarbimine — Veevõtt — Veeheide — Veeheide ookeanides — Mereressursside hõlvamine ja kasutamine ESRS E4 Elurikkus ja ökosüsteemid — Elurikkuse kadumise otsesed mõjurid — Kliimamuutused — Maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus — Otsene ekspluateerimine — Invasiivsed võõrliigid — Saastus — Muu — Mõjud liikide seisundile Näited: — liigi populatsiooni suurus — liigi väljasuremise oht kogu maailmas — Mõjud ökosüsteemide suurusele ja seisundile Näited: — maa degradeerumine — kõrbestumine — mulla katmine — Mõjud ökosüsteemi teenustele ja sõltuvus nendest   ESRS E5 Ring-majandus — Ressursside sisendvood, sealhulgas ressursside kasutamine — Toodete ja teenustega seotud ressursside väljundvood — Jäätmed   ESRS S1 Oma töötajaskond — Töötingimused — Tööhõivekindlus — Tööaeg — Piisav töötasu — Sotsiaaldialoog — Ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus — Kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr — Töö ja eraelu tasakaal — Tervishoid ja ohutus     — Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile — Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest — Koolitus ja oskuste arendamine — Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine — Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal — Mitmekesisus     — Muud tööga seotud õigused — Lapstööjõu kasutamine — Sunniviisiline töö — Piisav eluase — Eraelu puutumatus ESRS S2 Töötajad väärtusahelas — Töötingimused — Tööhõivekindlus — Tööaeg — Piisav töötasu — Sotsiaaldialoog — Ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu — Kollektiivläbirääkimised — Töö ja eraelu tasakaal — Tervishoid ja ohutus     — Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile — Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest — Koolitus ja oskuste arendamine — Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine — Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal — Mitmekesisus     — Muud tööga seotud õigused — Lapstööjõu kasutamine — Sunniviisiline töö — Piisav eluase — Vesi ja kanalisatsioon — Eraelu puutumatus ESRS S3 Mõjutatud kogukonnad — Kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused — Piisav eluase — Piisav toit — Vesi ja kanalisatsioon — Mõjud maale — Mõjud julgeolekule     — Kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused — Väljendusvabadus — Kogunemisvabadus — Mõjud inimõiguste kaitsjatele     — Põlisrahvaste õigused — Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek — Enesemääramine — Kultuurilised õigused ESRS S4 Tarbijad ja lõppkasutajad — Teabega seotud mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele — Eraelu puutumatus — Väljendusvabadus — Juurdepääs (kvaliteet)teabele     — Tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus — Tervishoid ja ohutus — Isiku turvalisus — Lastekaitse     — Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine — Diskrimineerimisest hoidumine — Juurdepääs toodetele ja teenustele — Vastutustundlikud turundustavad ESRS G1 Äriline käitumine — Ettevõtte kultuur — Rikkumisest teatajate kaitse — Loomade heaolu — Poliitiline aktiivsus ja lobitöö — Suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad       — Korruptsioon ja altkäemaksu andmine — Ennetus ja avastamine, sh koolitus — Juhtumid Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang AR 17. Kui ettevõtja ei saa mõistlikele jõupingutustele vaatamata koguda väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, nagu on nõutud paragrahvis 63, hindab ta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, mis on ettevõtjale aruandekuupäeval kättesaadav ilma liigsete kulude või jõupingutusteta. See hõlmab muu hulgas ettevõttesisest ja -välist teavet, nt kaudsetest allikatest pärit andmeid, sektori keskmisi andmeid, valimianalüüse, turu- ja võrdlusrühmade andmeid, muid asendusandmeid või kulupõhiseid andmeid. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur AR 18. Käesoleva standardi peatüki 8.2 „Kestlikkusaruannete sisu ja struktuur“ paragrahvi 115 näitena võib ettevõtja, kes hõlmab sama poliitikaga keskkonna- ja sotsiaalaspekte, kasutada ristviiteid. See tähendab, et ettevõtja võib seda poliitikat käsitleda oma avalikustatava keskkonnaalase teabe all ja asjaomase sotsiaalse teabe all sellele viidata või vastupidi. Lubatud on mitut teemat hõlmav poliitika koondtutvustus. „B liide. Teabe kvalitatiivsed omadused Käesolev liide on ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Käesolevas liites on määratletud kvalitatiivsed näitajad, millele ESRSi kohaselt koostatud kestlikkusaruandes esitatud teave peab vastama. Asjakohasus QC 1. Kestlikkusteave on asjakohane, kui see võib muuta kasutajate otsuseid kahese olulisuse alusel (vt käesoleva standardi 3. peatükk). QC 2. Teave võib muuta otsust isegi siis, kui mõni kasutaja otsustab seda mitte kasutada või on sellest juba teadlik muudest allikatest. Kestlikkusteave võib mõjutada kasutajate otsuseid, kui sellel on prognoosiv väärtus, kinnitav väärtus või mõlemad. Teabel on prognoosiv väärtus, kui seda saab kasutada sisendina protsessides, mida kasutajad kasutavad tulevaste tulemuste prognoosimiseks. Kestlikkusteave ise ei pea olema prognoos, vaid sellel on prognoosiv väärtus pigem siis, kui kasutajad kasutavad seda oma prognooside tegemisel. QC 3. Teabel on kinnitav väärtus, kui see annab tagasisidet varasemale hinnangule (kinnitab või muudab seda). QC 4. Olulisus on üksusepõhine aspekt, mis põhineb teabega seotud andmete laadil või ulatusel või mõlemal, nagu seda on hinnatud ettevõtja kestlikkusaruandluse kontekstis (vt käesoleva standardi 3. peatükk). Tõene esitus QC 5. Selleks, et teave oleks kasulik, peab see kajastama mitte ainult asjakohaseid nähtusi, vaid ka tõetruult nende nähtuste sisu, mida sellega soovitakse kujutada. Tõene esitus eeldab, et teave on i) täielik, ii) neutraalne ja iii) täpne. QC 6. Mõju, riski või võimaluse täielik kirjeldus hõlmab kogu olulist teavet, mida kasutajad vajavad selle mõju, riski või võimaluse mõistmiseks. See hõlmab nii seda, kuidas ettevõtja on kohandanud oma strateegiat, riskijuhtimist ja valitsemist vastavalt sellele mõjule, riskile või võimalusele, samuti eesmärkide seadmiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kindlaksmääratud mõõdikuid . QC 7. Kirjeldus on neutraalne siis, kui see on teabe valikul või avalikustamisel erapooletu. Teave on neutraalne, kui seda ei ole kallutatud, kaalutud, rõhutatud, varju jäetud või sellega muul viisil manipuleeritud, et suurendada tõenäosust, et kasutajad reageerivad sellele teabele positiivselt või negatiivselt. See peab olema tasakaalustatud, et hõlmata nii soodsaid/positiivseid kui ka ebasoodsaid/negatiivseid aspekte. Võrdset tähelepanu pööratakse nii mõjudest tuleneva olulisuse seisukohast negatiivsele või positiivsele olulisele mõjule kui ka finantsolulisuse seisukohast olulistele riskidele ja võimalustele . Igasugune kestlikkusalane teave, näiteks eesmärgid või kavad, peab hõlmama nii püüdlusi kui ka tegureid, mis võivad takistada ettevõtjat neid püüdlusi saavutamast, et esitatud kirjeldus oleks neutraalne. QC 8. Neutraalsust toetab hoolsuskohustus, mis tähendab, et ebakindlates tingimustes tuleb otsuste tegemisel olla ettevaatlik. Teavet ei tasakaalustata ega kompenseerita, et see oleks neutraalne. Hoolsuskohustus tähendab, et võimalusi ei ole ülehinnatud ja riske ei ole alahinnatud. Samuti ei võimalda hoolsuskohustuse rakendamine võimalusi alahinnata ega riske ülehinnata. Ettevõtja võib esitada netoandmed, kui nende lisamine brutoväärtustele ei varja asjakohast teavet ning sisaldab selget selgitust tasakaalustamise mõju ja põhjuste kohta. QC 9. Teave võib olla korrektne, ilma et see oleks kõigis aspektides täiesti täpne. Korrektne teave tähendab, et ettevõtja on rakendanud asjakohaseid protsesse ja sisekontrolli, et vältida olulisi vigu või olulisi väärkajastamisi. Sellisel kujul esitatakse hinnangud selge rõhuasetusega nende võimalikele piirangutele ja nendega seotud määramatusele (vt käesoleva standardi peatükk 7.2). Vajalik ja saavutatav täpsus ning tegurid, mis muudavad teabe korrektseks, sõltuvad teabe laadist ja nende aspektide laadist, mida selles käsitletakse. Näiteks eeldab korrektsus, et: (a) faktiline teave ei sisalda olulisi vigu; (b) kirjeldused on täpsed; (c) hinnangud, ligikaudsed väärtused ja prognoosid on sellistena selgelt määratletud; (d) hinnangu, lähenduse või prognoosi koostamiseks sobiva protsessi valimisel ja rakendamisel ei ole tehtud olulisi vigu ning selle protsessi sisendid on mõistlikud ja põhjendatud; (e) väited on mõistlikud ning põhinevad piisava kvaliteedi ja kvantiteediga teabel ja (f) teave tulevaste otsuste kohta kajastab usaldusväärselt nii neid otsuseid kui ka nende aluseks olevat teavet. Võrreldavus QC 10. Kestlikkusteave on võrreldav, kui seda saab võrrelda teabega, mille ettevõtja on esitanud eelmistel perioodidel, ja seda võib võrrelda teiste ettevõtjate, eelkõige sarnase tegevusega või samas tööstusharus tegutsevate ettevõtjate esitatud teabega. Võrdluse aluseks võib olla eesmärk, lähtetase, tööstusharu võrdlusalus, võrreldav teave teistelt ettevõtjatelt või rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt jne. QC 11. Võrreldavusega on seotud järjepidevus, kuid need ei ole üks ja sama. Järjepidevus tähendab seda, et ettevõtja ja teised ettevõtjad kasutavad sama kestlikkusaspekti puhul perioodist perioodi samu lähenemisviise või meetodeid. Järjepidevus aitab saavutada võrreldavuse eesmärki. QC 12. Võrreldavus ei ole ühetaoline. Selleks, et teave oleks võrreldav, peavad sarnased osad nägema välja sarnased ja erinevad osad peavad välja nägema erinevad. Kestlikkusteabe võrreldavust ei aita parandada see, kui erinevad asjad esitatakse nii, et need näevad välja sarnased, ega ka see, kui sarnased asjad esitatakse nii, et need näevad välja erinevad. Kontrollitavus QC 13. Kontrollitavus aitab anda kasutajatele kindluse, et teave on täielik, neutraalne ja korrektne. Kestlikkusteave on kontrollitav, kui sellist teavet ennast või selle tuletamiseks kasutatud sisendeid on võimalik kinnitada. QC 14. Kontrollitavus tähendab, et erinevad asjatundlikud ja sõltumatud vaatlejad võivad jõuda üksmeelele, kuigi mitte tingimata täielikule kokkuleppele, et konkreetne kirjeldus on usaldusväärne. Kestlikkusteave esitatakse viisil, mis suurendab selle kontrollitavust, näiteks: (a) see sisaldab teavet, mida saab kinnitada, võrreldes seda muu teabega, mis on kasutajatele kättesaadav ettevõtja äritegevuse, muude ettevõtete või väliskeskkonna kohta; (b) selles antakse teavet hinnangute või lähenduste koostamiseks kasutatud sisendite ja arvutusmeetodite kohta ja (c) selles esitatakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede poolt läbivaadatud ja kokkulepitud teavet. QC 15. Osa kestlikkusteabest esitatakse selgituste või tulevikku suunatud teabe kujul. Sellist avalikustamist saab toetada, esitades tõeselt ja faktipõhiselt nt ettevõtja strateegiaid, plaane ja riskianalüüse. Selleks, et aidata kasutajatel otsustada, kas sellist teavet kasutada, kirjeldab ettevõtja teabe koostamise aluseks olevaid eeldusi ja meetodeid ning muid tegureid, mis tõendavad, et see kajastab ettevõtja tegelikke plaane või tehtud otsuseid. Arusaadavus QC 16. Kestlikkusteave on arusaadav, kui see on selge ja kokkuvõtlik. Arusaadav teave võimaldab igal mõistlikult asjatundlikul kasutajal edastatavast teabest hõlpsasti aru saada. QC 17. Et kestlikkuse kohta avaldatav teave oleks sisutihe, tuleb selles a) vältida üldist korduvat teavet, mis ei ole seotud konkreetselt asjaomase ettevõtjaga; b) vältida teabe, sealhulgas ka finantsaruannetes esitatud teabe tarbetut dubleerimist ning c) kasutada selget keelt ning hästi struktureeritud lauseid ja lõike. Sisutihe avalikustamine hõlmab üksnes olulist teavet. Paragrahvi 114 kohaselt esitatud täiendav teave tuleb esitada viisil, millega välditakse olulise teabe varjamist. QC 18. Selgust saab suurendada, kui eristada aruandeperioodil toimunud arengut käsitlevat teavet n-ö püsiteabest, mis jääb ühest perioodist teise suhteliselt muutumatuks. Seda saab teha näiteks sel viisil, et ettevõtja kestlikkusega seotud valitsemis- ja riskijuhtimisprotsesside omadusi, mis on pärast eelmist aruandeperioodi muutunud, kirjeldatakse eraldi nendest, mis jäävad samaks. QC 19. Kestlikkust käsitleva teabe täielikkus, selgus ja võrreldavus tuginevad kõik sellele, et teave esitatakse sidusa tervikuna. Selleks, et kestlikkusteabe avalikustamine oleks sidus, esitatakse see viisil, millega selgitatakse tausta ja asjassepuutuva teabe omavahelisi seoseid. Sidususe huvides peab ettevõtja esitama teavet viisil, mis võimaldab kasutajatel seostada teavet tema kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta ettevõtja finantsaruannetes esitatud teabega. QC 20. Kui finantsaruannetes käsitletud kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad kestlikkusaruandlust, lisab ettevõtja kestlikkusaruandesse teabe, mida kasutajad vajavad vastavate mõjude hindamiseks, ja esitab asjakohased lingid finantsaruannetele (vt käesoleva standardi 9. peatükk). Teabe tase, detailsus ja tehnilisus peavad olema kooskõlas kasutajate vajaduste ja ootustega. Lühendeid tuleb vältida ning mõõtühikud tuleb määratleda ja avalikustada. „C liide. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu Käesolev liide on ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. ESRS Avalikustamisnõue Avalikustamisnõude täielik nimetus Järkjärguline kasutuselevõtmine või jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) ESRS 2 SBM-1 Strateegia, ärimudel ja väärtusahel Ettevõtja esitab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 paragrahvi 40 alapunktis b (kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite lõikes) ja paragrahvi 40 alapunktis c (täiendavate oluliste ESRSi sektorite loetelu) ette nähtud teabe alates kohaldamiskuupäevast, mis on kindlaks määratud direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetavas komisjoni delegeeritud õigusaktis. ESRS 2 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Ettevõtja võib jätta ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktiga e (oodatav finantsmõju) ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktis e esitatud nõuet, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. ESRS E1 E1-6 Mõjualade 1, 2 ja 3 heide (bruto) ja KHG koguheide Ettevõtjad või rühmad, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad jätta välja andmepunktid mõjuala 3 heitkoguste ja KHG koguheite kohta oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. ESRS E1 E1-9 Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E1-9 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E1-9, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. ESRS E2 E2-6 Saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E2-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. V.a paragrahvi 40 alapunktiga b ette nähtud teave tõsiste juhtumite ja sadestumisega seoses kantud tegevus- ja kapitalikulude kohta aruandeperioodil, võib ettevõtja täita standardi avalikustamisnõuet E2-6, esitades kestlikkusaruande koostamise esimesel kolmel aastal üksnes kvalitatiivset teavet. ESRS E3 E3-5 Vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju Ettevõtja võib standardi avalikustamisnõude E3-5 kohase teabe oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta välja jätta. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E3-5, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS E4 Kõik avalikustamisnõuded Kõik avalikustamisnõuded Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta ESRS E4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS E4 E4-6 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E4-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E4-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS E5 E5-6 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega E5-6 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi avalikustamisnõuet E5-6, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS S1 Kõik avalikustamisnõuded Kõik avalikustamisnõuded Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (konsolideeritud alusel, kui see on asjakohane), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta esitamata jätta ESRS S1 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe. ESRS S1 S1-7 Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta aruandlusest välja kõik selle avalikustamisnõude andmepunktid. ESRS S1 S1-8 Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta avalikustamata selle avalikustamisnõude kohase teabe oma palgatöötajate kohta EMP-välistes riikides. ESRS S1 S1-11 Sotsiaalkaitse Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-11 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-12 Puuetega inimesed Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-12 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-13 Koolitus ja oskuste arendamine Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-13 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-14 Tervishoid ja ohutus Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja andme tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta. ESRS S1 S1-14 Tervishoid ja ohutus Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja teabe mittepalgatöötajate kohta ESRS S1 S1-15 Töö ja eraelu tasakaal Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-15 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S2 Kõik avalikustamisnõuded Kõik avalikustamisnõuded Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta ESRS S2 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS S3 Kõik avalikustamisnõuded Kõik avalikustamisnõuded Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta ESRS S3 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS S4 Kõik avalikustamisnõuded Kõik avalikustamisnõuded Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta ESRS S4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. „D liide. ESRSide kohase kestlikkusaruande struktuur Käesolev liide on ESRS 1 lahutamatu osa ja sellel on standardi teiste osadega sama tähtsus seoses neljaosalise aruandlusega, nagu on kirjeldatud paragrahvis 115. Tegevusaruande osa ESRSi kodifitseerimine Pealkiri 1. Üldteave ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“, sh ESRS 2 C liites loetletud teemapõhiste standardite kohaldamisnõuete alusel esitatud teave. 2. Keskkonnateave Ei kohaldata Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 kohane avalikustamine   ESRS E1 Kliimamuutused   ESRS E2 Saastus   ESRS E3 Vee- ja mereressursid   ESRS E4 Elurikkus ja ökosüsteemid   ESRS E5 Ressursikasutus ja ringmajandus 3. Sotsiaalne teave ESRS S1 Oma töötajaskond   ESRS S2 Töötajad väärtusahelas   ESRS S3 Mõjutatud kogukonnad   ESRS S4 Tarbijad ja lõppkasutajad 4. Valitsemisalane teave ESRS G1 Äriline käitumine „E liide. Vooskeem ESRSide kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks Olulisuse hindamine on ESRSide kohase kestlikkusaruandluse lähtepunktiks. Käesolevas liites on esitatud mittesiduv näide 3. peatükis kirjeldatud mõjudega seotud olulise ja finantsolulisuse hindamisest. ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamiseks ja nende olulisuse hindamiseks. ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ettevõtja olulisuse hinnangust. Ettevõtja võib jätta teemapõhisest standardist välja kõik avalikustamisnõuded, kui kõnealune teema ei ole tema hinnangul oluline. Sellisel juhul võib ta avalikustada lühiselgituse selle teema olulisuse hindamise järelduste kohta, aga peab avalikustama üksikasjaliku selgituse kliimamuutuste ESRS E1 puhul (ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2). ESRSidega kehtestatakse avalikustamise, mitte käitumise nõuded. Tegevuskavade , eesmärkide , poliitika , stsenaariumianalüüsi ja üleminekukavadega seotud avalikustamisnõuded on proportsionaalsed, sest need sõltuvad sellest, kas ettevõtjal on kõnealused dokumendid olemas, mis võib sõltuda ettevõtja suurusest, suutlikkusest, ressurssidest ja oskustest. Märkus. Allpool esitatud vooskeem ei hõlma olukorda, kus ettevõtja hindab kestlikkusaspekti oluliseks, kuid see ei ole hõlmatud teemapõhise standardiga; sellisel juhul avalikustab ettevõtja täiendavad üksusepõhised andmed (ESRS 1 paragrahvi 30 alapunkt b). „F liide. ESRSide kohase kestlikkusaruande struktuuri näide See liide täiendab ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited standardi peatükis 8.2 kirjeldatud kestlikkusaruande struktuuri kohta. Selles illustreerivas näites on ettevõtja jõudnud järeldusele, et elurikkus ja ökosüsteemid, saaste ja mõjutatud kogukonnad ei ole olulised. „G liide Näide andmete esitamise kohta viidetena See liide täiendab ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited mõne muu tegevusaruande osa viidetena lisamise kohta kestlikkusaruandesse , nagu on kirjeldatud käesoleva standardi peatükis 9.1.

ESRS 2

Üldine avalikustatav teave

Sisukord

Eesmärk

1.

Aruande koostamise alus

–

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus

–

Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega

2.

Valitsemine

–

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

–

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende poolt käsitletud kestlikkusaspektid

–

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

–

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta

–

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

3.

Strateegia

–

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

–

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

4.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

4.1

Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave

–

Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus

–

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

4.2

Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõue

–

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika DC-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

–

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed DC-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

5.

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud

–

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

A liide.

Kohaldamisnõuded

1.

Aruande koostamise alus

–

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus

2.

Valitsemine

–

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

–

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende poolt käsitletud kestlikkusaspektid

–

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

–

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta

–

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

3.

Strateegia

–

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

–

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

4.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

–

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

–

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

5.

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

B liide.

Teemadeüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu

C liide.

Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“

Eesmärk

1.

Käesolevas ESRSis sätestatakse avalikustamisnõuded, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata nende tegevusvaldkonnast (st sektoriülesed) ja mida kohaldatakse kõigi kestlikkusteemade suhtes (st teemaülesed) suhtes. Käesolev standard hõlmab ESRS 1 „Peamised nõuded“ peatükis 1.2 „Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded“ määratletud aruandlusvaldkondi.

2.

Standardi alusel avalikustatava teabe ettevalmistamisel kohaldab ettevõtja teemapõhistes ESRSides sätestatud avalikustamisnõudeid (sh nende andmepunkte), mis on loetletud käesoleva standardi C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave““. Ettevõtja kohaldab C liites loetletud nõudeid: (a) kõigil juhtudel avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ seotud teemapõhiste standardite nõuete puhul ja (b) kõigi muude C liites loetletud nõuete puhul üksnes juhul, kui kestlikkuse teema on ettevõtja olulisuse hindamise põhjal oluline (vt ESRS 1 3. peatükk „Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“).

1.   Koostamise alus

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus

3.

Ettevõtja avalikustab oma kestlikkusaruande koostamise üldise aluse.

4.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja koostab kestlikkusaruande , sh konsolideerimise ulatusest, väärtusahelas eelnevatest ja järgnevatest etappidest ja, kui see on asjakohane, sellest, kas ettevõtja on kasutanud mõnda järgmise paragrahvi alapunktides d ja e osutatud teabe väljajätmise võimalust.

5.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud või individuaalsel alusel; (b) konsolideeritud kestlikkusaruande puhul: i. kinnitus selle kohta, et konsolideerimise ulatus on sama mis finantsaruannete puhul, või vajaduse korral selle kohta, et aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või et aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i, ja ii. vajaduse korral teave selle kohta, millised konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtjad on vabastatud individuaalse või konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustusest vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8; (c) mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“); (d) kas ettevõtja on kasutanud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele (vt ESRS 1 peatükk 7.7 „Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta“), ja (e) sellises ELi liikmesriigis asuvate ettevõtjate puhul, mis lubab jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 3 ja artikli 29a lõikes 3, teave selle kohta, kas ettevõtja on seda erandit kasutanud.

Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega

6.

Ettevõtja avalikustab teabe konkreetsete asjaolude kohta.

7.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade nende konkreetsete asjaolude mõjust kestlikkusaruande koostamisele.

8.

Ettevõtja võib esitada selle teabe koos vastava avalikustatava teabega.

Ajaperspektiivid

9.

Kui ettevõtja on kaldunud kõrvale ESRS 1 peatükis 6.4 „Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses“ määratletud keskmisest või pikast ajaperspektiivist, kirjeldab ta järgmist: (a) enda keskmise või pika ajaperspektiivi määratlust ja (b) nende määratluste kohaldamise põhjusi.

Väärtusahela hinnang

10.

Kui mõõdikud hõlmavad väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid, nagu sektori keskmised andmed või muud asendusandmed, teeb ettevõtja järgmist: (a) määratleb mõõdikud, (b) kirjeldab koostamise aluseid, (c) kirjeldab saadud täpsusastet ja (d) kirjeldab vajaduse korral tulevikus täpsuse parandamiseks kavandatud meetmeid (vt ESRS 1 5. peatükk „Väärtusahel“).

Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

11.

ESRS 1 peatüki 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“ kohaselt peab ettevõtja: (a) tuvastama need avalikustatud kvantitatiivsed mõõdikud ja rahalised summad, mille puhul esineb suur mõõtemääramatus; (b) iga tuvastatud kvantitatiivse mõõdiku ja rahalise summa kohta tuleb avalikustada: i. teave mõõtemääramatuse allikate kohta (nt summa sõltuvus mõnest tulevasest sündmusest, mõõtmistehnikast või üksuse väärtusahela eelnevate ja/või järgnevate etappide andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist) ja ii. eeldused, lähendused ja hinnangud, mida üksus on vastava mõõtmise käigus teinud.

12.

Ettevaatavat teavet avaldades võib ettevõtja märkida, et ta peab sellist teavet ebakindlaks.

Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

13.

Kui kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel on tehtud eelmis(t)e aruandeperioodi(de)ga võrreldes muudatusi (vt ESRS 1 peatükk 7.4 „Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel“), teeb ettevõtja järgmist: (a) selgitab neid muudatusi ja nende põhjuseid, sh seda, miks uus mõõdik annab kasulikumat teavet; (b) esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on võimatu. Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; ja (c) avalikustab eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe.

Eelnevate perioodide vigadest teatamine

14.

Kui eelnevate perioodide andmetes esineb olulisi vigu (vt ESRS 1 peatükk 7.5 „Eelnevate perioodide vigadest teatamine“), avalikustab ettevõtja: (a) eelmise perioodi olulise vea laadi; (b) niivõrd kui see on võimalik, korrigeerib iga kestlikkusaruandes esitatud eelneva perioodi andmeid, ja (c) kui vea parandamine ei ole teostatav, siis asjaolud, mis viisid selle tingimuse tekkimiseni.

Muudest õigusaktidest või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse suunistest tulenev avalikustatav teave

15.

Kui ettevõtja lisab peale standardiga ette nähtud teabe oma kestlikkusaruandesse teavet, mis põhineb muudel õigusaktidel, millega ettevõtjatelt nõutakse kestlikkusteabe avalikustamist, või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditel ja raamistikel (vt ESRS 1 peatükk 8.2. „Kestlikkusaruande sisu ja struktuur“), avalikustab ta selle asjaolu. Osaliselt muude aruandlusstandardite ja raamistike kohaldamise korral esitab ettevõtja täpse viite kohaldatud standardi või raamistiku punktidele.

Andmete esitamine viidetena

16.

Kui ettevõtja esitab andmeid viidetena (vt ESRS 1 peatükk 9.1 „Andmete esitamine viidetena“), avalikustab ta ESRSide selliste avalikustamisnõuete või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetsete andmepunktide loetelu, mis on esitatud viidetena.

Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas ESRS 1 C liitega

17.

Kui ettevõtja või kontsern, mille keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat, otsustab ESRS 1 C liite kohaselt välja jätta ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4ga nõutava teabe, avalikustab ta siiski teabe selle kohta, kas ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 ja ESRS S4 alla kuuluvad kestlikkusteemad on ettevõtja olulisuse hindamise tulemusel hinnatud oluliseks. Kui üks või mitu neist teemadest on hinnatud oluliseks, lisab ettevõtja iga olulise teema kohta järgmise teabe: (a) avalikustab ESRS 1 A liite kohaldamisnõude AR 16 põhjal nende teemade (st teema, alateema või alateema alateema) loetelu, mida hinnatakse oluliseks, ning kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja mõjusid seoses nende aspektidega. Ettevõtja võib aspekti määratleda teema, alateema või alateema alateema tasandil; (b) kirjeldab lühidalt kõiki tähtajalisi eesmärke , mille ta on seadnud seoses kõnealuste aspektidega, edusamme, mida ta on nende eesmärkide saavutamisel teinud, ning seda, kas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (c) kirjeldab lühidalt oma poliitikat seoses kõnealuste küsimustega; (d) kirjeldab lühidalt meetmeid , mida ta on võtnud tegelike või võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seireks, vältimiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja nende meetmete tulemust ja (e) avalikustab asjaomaste aspektidega seotud mõõdikud .

2.   Valitsemine

18.

Peatüki eesmärk on kehtestada avalikustamisnõuded, millega antakse ülevaade kestlikkusaspektide jälgimiseks, juhtimiseks ja järelevalveks kehtestatud valitsemisprotsessidest, kontrollidest ja protseduuridest.

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

19.

Ettevõtja avalikustab teabe haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu, nende rollide ja vastutuse ning juurdepääsu kohta kestlikkusaspektidega seotud eksperditeadmistele ja oskustele.

20.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis ja mitmekesisus; (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollid ja vastutus oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise protsessi üle järelevalve teostamisel, sh juhtkonna roll nendes protsessides, ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektide alased eksperditeadmised ja oskused või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele.

21.

Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu ja mitmekesisuse kohta järgmise teabe: (a) tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete arv; (b) palgatöötajate ja muude töötajate esindatus; (c) ettevõtja sektorite, toodete ja geograafiliste asukohtadega seotud kogemused; (d) sooline osakaal ja muud mitmekesisuse aspektid, mida ettevõtja arvesse võtab. Juhtimisorganite sooline mitmekesisus (13) arvutatakse juhatuse nais- ja meesliikmete keskmise suhtarvuna ja (e) juhtimisorganite sõltumatute liikmete  (14) osakaal. Ühetasandilise juhtimissüsteemiga ettevõtjate puhul vastab see sõltumatute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete protsendile. Kahetasandilise juhtimissüsteemiga ettevõtjate puhul vastab see järelevalveorgani sõltumatute liikmete protsendile.

22.

Ettevõtja avalikustab haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollide ja kohustuste kohta järgmise teabe: (a) mõjude, riskide ja võimaluste järelevalve eest vastutava haldus-, juht- ja järelevalveorgani (nt juhtimisorganite tasandi komitee vms) või vastutava(te) üksikisiku(te) andmed; (b) kuidas iga organi või üksikisiku vastutus mõjude, riskide ja võimaluste eest kajastub ettevõtja pädevuses, juhtimisorganite volitustes ja muus asjakohases poliitikas ; (c) kirjeldus juhtkonna rollist valitsemisprotsessides, kontrollimehhanismides ja protseduurides, mida kasutatakse mõjude, riskide ja võimaluste jälgimiseks, juhtimiseks ja järelevalveks, sh: i. kas see roll on delegeeritud konkreetsele juhtkonna tasandi ametikohale või komiteele ja kuidas teostatakse järelevalvet selle ametikoha või komitee üle; ii. teave haldus-, juht- ja järelevalveorganitele aru andmise korra kohta; iii. kas mõjude, riskide ja võimaluste juhtimisel kohaldatakse spetsiaalseid kontrolle ja protseduure ning kui jah, siis kuidas need on integreeritud muude sisefunktsioonidega, ja (d) kuidas teevad haldus-, juht- ja järelevalveorganid ning kõrgem tegevjuhtkond järelevalvet selliste eesmärkide seadmise üle, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, ning kuidas nad jälgivad nende saavutamisel tehtavaid edusamme.

23.

Avalikustatav teave hõlmab kirjeldust selle kohta, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid tagavad, et kestlikkusaspektide järelevalveks on olemas või arendatakse välja vajalikud oskused ja eksperditeadmised, sh: (a) kestlikkusega seotud eksperditeadmised, mis on organil kui tervikul kas otseselt olemas või mida nad saavad kasutada näiteks juurdepääsu kaudu ekspertidele või koolitusele, ja (b) kuidas need oskused ja eksperditeadmised on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid

24.

Ettevõtja avalikustab, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatakse kestlikkusaspektidest ning kuidas neid aspekte on aruandeperioodil käsitletud.

25.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid kestlikkusaspektidest teavitatakse ning millist teavet ja aspekte need organid on aruandeperioodil käsitlenud. See omakorda võimaldab mõista, kas nende organite liikmeid teavitati piisavalt ja kas nad suutsid oma ülesandeid täita.

26.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas, kelle poolt ja kui sageli haldus-, juht- ja järelevalveorganeid , sh nende asjaomaseid komiteesid teavitatakse olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“), hoolsuskohustuse rakendamisest ning nende käsitlemiseks vastu võetud poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkide tulemustest ja tõhususest; (b) kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid kaaluvad mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja strateegia, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, sh teave selle kohta, kas on arvesse võetud nende mõjude, riskide ja võimalustega seotud kompromisse, ja (c) loetelu olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid või nende asjaomased komiteed on aruandeperioodil käsitlenud.

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

27.

Ettevõtja avalikustab teabe kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamise kohta motivatsioonikavadesse.

28.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele pakutakse kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavasid.

29.

Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite (kui on olemas) liikmete kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade ja tasustamise poliitika kohta järgmise teabe: (a) motivatsioonikava peamiste omaduste kirjeldus; (b) kas tulemuslikkust hinnatakse konkreetsete kestlikkusega seotud eesmärkide ja/või mõjude alusel ja kui jah, siis milliste; (c) kas kestlikkusega seotud tulemuslikkuse mõõdikuid käsitatakse tulemuslikkuse võrdlusalustena ja kuidas seda tehakse või kas ja kuidas neid võetakse arvesse tasustamispõhimõtetes; (d) kestlikkusega seotud eesmärkidest ja/või mõjudest sõltuva muutuvtasu osakaal ja (e) ettevõtja tasand, kus motivatsioonikavade tingimused heaks kiidetakse ja neid ajakohastatakse.

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta

30.

Ettevõtja kaardistab oma kestlikkusaruandes hoolsuskohustuse protsessi kohta esitatud teabe ja avalikustab selle.

31.

Avalikustamisnõude eesmärk on hõlbustada arusaamist ettevõtja hoolsuskohustuse protsessist seoses kestlikkusaspektidega .

32.

ESRS 1 4. peatükis „Hoolsuskohustus“ osutatud hoolsuskohustuse peamised aspektid ja etapid on seotud ESRSide mitme teemadeülese ja teemapõhise avalikustamisnõudega. Ettevõtja kaardistab teabe, milles selgitatakse, kuidas ja kus hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine tema kestlikkusaruandes kajastub, et oleks võimalik kirjeldada ettevõtja tegelikke praktikaid seoses hoolsuskohustusega (15).

33.

Selle avalikustamisnõudega ei nähta ette konkreetseid käitumisnõudeid seoses hoolsuskohustuse meetmetega ning see ei laiene haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollile, mis on ette nähtud muude õigusaktide või määrustega, ega muuda seda.

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

34.

Ettevõtja avalikustab oma riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi põhijooned seoses kestlikkusaruandluse protsessiga.

35.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsessidest seoses kestlikkusaruandlusega.

36.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kestlikkusaruandlusega seotud riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsesside ja -süsteemide ulatus, põhijooned ja -komponendid; (b) kasutatud riskihindamise meetod, sh riskide prioriseerimise metoodika; (c) peamised tuvastatud riskid ning nende maandamise strateegiad, sh nendega seotud kontrollid; (d) kirjeldus selle kohta, kuidas ettevõtja kaasab kestlikkusaruandluse protsessiga seotud riskihindamise ja sisekontrolli leiud asjakohastesse sisefunktsioonidesse ja -protsessidesse, ja (e) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele alapunktis d osutatud leidudest korrapärase aruandmise kirjeldus.

3.   Strateegia

37.

Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) ettevõtja strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega , ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid; (b) kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti ja (c) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise tulemused, sh nende seos ettevõtja strateegia ja ärimudeliga.

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

38.

Ettevõtja avalikustab oma strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid.

39.

Avalikustamisnõude eesmärk on kirjeldada ettevõtja üldstrateegia põhielemente, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, ning ettevõtja ärimudeli ja väärtusahela põhielemente, et anda ülevaade tema mõjudest, riskidest ja võimalustest ning nende allikatest.

40.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe oma üldstrateegia põhielementide kohta, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid: (a) järgmiste aspektide kirjeldus: i. pakutavate toodete ja/või teenuste olulised rühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (toodete ja/või teenuste lisandumine/kadumine); ii. olulised teenindatavad turud ja/või kliendirühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (turgude ja/või kliendirühmade lisandumine/kadumine); iii. palgatöötajate arv geograafiliste piirkondade kaupa ja iv. vajaduse korral teatavatel turgudel keelatud tooted ja teenused, kui see on asjakohane ja oluline; (b) finantsaruannetes esitatud kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite kaupa. Kui ettevõtja esitab oma finantsaruannetes segmendiaruandluse, nagu on nõutud IFRS 8ga „Tegevussegmendid“, tuleb sektorite tulu käsitlevat teavet võimalikul määral esitada kooskõlas IFRS 8 kohase teabega; (c) loetelu täiendavatest ESRSi sektoritest, mis ei ole hõlmatud paragrahvi 40 alapunktiga b, nt seotud ettevõtete vahelise tuluga seotud tegevused, ja kus ettevõtja arendab olulist tegevust või kus ta on või võib olla seotud oluliste mõjudega. Selliste täiendavate ESRSi sektorite kindlaksmääramine peab olema kooskõlas viisiga, kuidas ettevõtja on neid olulisuse hindamisel arvestanud, ja viisiga, kuidas ta avaldab olulist sektoripõhist teavet; (d) vajaduse korral koos vastavate tulude äranäitamisega avaldus selle kohta, et ettevõtja tegutseb järgmistes sektorites: i. fossiilkütuste (süsi, nafta ja gaas) sektor, (16) st ettevõtja saab tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (17) artikli 2 punktis 62 määratletud fossiilkütuste uurimisest, kaevandamisest, tootmisest, töötlemisest, ladustamisest, rafineerimisest või turustamisest, sh fossiilkütuste transpordist ja ladustamisest ning nendega kauplemisest, sh sealhulgas söest, naftast ja gaasist saadud tulu jaotus ning fossiilse gaasiga seotud, taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest saadud tulu, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse 2021/2178 (18) artikli 8 lõike 7 punktis a; ii. kemikaalide tootmine, (19) st tema tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa grupi 20.2 alla; iii. vastuolulised relvad (20) nagu jalaväevastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad ja/või iv. tubaka kasvatamine ja tootmine (21); (e) ettevõtja kestlikkusalased eesmärgid seoses oluliste toote- ja teenuserühmade, kliendikategooriate, geograafiliste piirkondade ja suhetega sidusrühmadega ; (f) hinnang ettevõtja praegustele olulistele toodetele ja/või teenustele ning olulistele turgudele ja kliendirühmadele seoses kestlikkuseesmärkidega ja (g) ettevõtja strateegia need elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, sh peamised eesseisvad probleemid, kriitilise tähtsusega lahendused või rakendatavad projektid, kui see on kestlikkusaruandluse seisukohast asjakohane.

41.

Kui ettevõtja asub ELi liikmesriigis, mis lubab teha erandi direktiivi 2013/34/EL (22) artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud teabe avalikustamisest, ja kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, võib ta jätta välja paragrahvi 40 alapunktis b nõutud müügitulu jaotuse ESRSide oluliste sektorite kaupa. Sellisel juhul avalikustab ettevõtja siiski enda jaoks ESRSide oluliste sektorite loetelu.

42.

Ettevõtja avalikustab oma ärimudeli ja väärtusahela kirjelduse, sh: (a) sisendid ja oma lähenemisviisi nende sisendite kogumisele, arendamisele ja kindlustamisele; (b) väljundid ja tulemused, pidades silmas praegust ja eeldatavat kasu klientidele, investoritele ja muudele sidusrühmadele , ja (c) väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhijooned ning ettevõtja positsioon väärtusahelas, sh peamiste äritegevust mõjutavate tegurite (nagu peamised tarnijad , kliendid, turustuskanalid ja lõppkasutajad ) kirjeldus ja nende suhe ettevõtjaga. Kui ettevõtjal on mitu väärtusahelat, hõlmab avalikustamine peamisi väärtusahelaid.

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

43.

Ettevõtja avalikustab teavet selle kohta, kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti.

44.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja strateegias ja ärimudelis on arvestatud sidusrühmade huvide ja seisukohtadega.

45.

Ettevõtja avalikustab järgmiste aspektide kokkuvõtliku kirjelduse: (a) sidusrühmade kaasamine, sh: i. ettevõtja peamised sidusrühmad ; ii. kas neid on kaasatud ja kui jah, siis milliseid sidusrühmade kategooriaid; iii. kuidas kaasamine on korraldatud; iv. kaasamise eesmärk ja v. kuidas ettevõtja on võtnud kaasamise tulemusi arvesse; (b) ettevõtja arusaamine peamiste sidusrühmade huvidest ja seisukohtadest, mis on seotud ettevõtja strateegia ja ärimudeliga , kuivõrd neid on analüüsitud ettevõtja hoolsuskohustuse protsessi ja/või olulisuse hindamise protsessi jooksul (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1); (c) vajaduse korral strateegia ja/või ärimudeli muudatused, sh: i. kuidas ettevõtja on muutnud või kavatseb muuta oma strateegiat ja/või ärimudelit, et võtta arvesse oma sidusrühmade huve ja seisukohti; ii. kavandatavad edasised sammud ja nende ajakava ja iii. kas need sammud tõenäoliselt muudavad suhteid sidusrühmadega ja nende seisukohti ja (d) kas ja kuidas on haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatud mõjutatud sidusrühmade seisukohtadest ja huvidest seoses ettevõtja kestlikkusalaste mõjudega.

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

46.

Ettevõtja avalikustab oma olulised mõjud, riskid ja võimalused ning selle, kuidas need on seotud tema strateegia ja ärimudeliga.

47.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja olulisuse hindamise põhjal kindlaks tehtud olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest ning sellest, kuidas need tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist , sh ressursside jaotusest, ning põhjustavad nende kohandamist. Teave, mis tuleb avalikustada ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise kohta, on ette nähtud teemapõhistes ESRSides ja sektoripõhistes standardites, mida kohaldatakse koos käesolevas standardis sätestatud poliitika, meetmete ja eesmärkide avalikustamise miinimumnõuetega .

48.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) olulisuse hindamisest tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste lühikirjeldus (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1), sh kirjeldus selle kohta, kuhu tema ärimudelis , enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides need olulised mõjud, riskid ja võimalused on koondunud; (b) oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste praegune ja prognoositav mõju ärimudelile, väärtusahelale, strateegiale ja otsustusprotsessile ning kuidas ta on reageerinud või kavatseb sellele reageerida, sh mis tahes muudatused, mida ta on teinud või kavatseb teha oma strateegias või ärimudelis osana meetmetest , mille eesmärk on tegeleda konkreetsete oluliste mõjude või riskidega või kasutada konkreetseid olulisi võimalusi; (c) seoses ettevõtja oluliste mõjudega : i. kuidas ettevõtja olulised negatiivsed ja positiivsed mõjud mõjutavad (või võimalike mõjude korral tõenäoliselt mõjutavad) inimesi või keskkonda; ii. kas ja kuidas need mõjud tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud; iii. nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv ja iv. kas ettevõtja on seotud nende oluliste mõjudega oma tegevuse või ärisuhete kaudu (kirjeldada asjaomase tegevuse või asjaomaste ärisuhete laadi); (d) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste praegune finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele ning olulised riskid ja võimalused, mille puhul on märkimisväärne risk, et järgmisel aruandeaastal kohandatakse oluliselt seotud finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste bilansilist jääkmaksumust; (e) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv. See hõlmab seda, kuidas ettevõtja eeldab oma finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude muutumist lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, pidades silmas oma riskide ja võimaluste juhtimise strateegiat ja võttes arvesse järgmist: i. ettevõtja investeerimis- ja võõrandamiskavad (nt kapitalikulud, olulised omandamised ja võõrandamised, ühisettevõtted, ettevõtete ümberkujundamine, innovatsioon, uued ärivaldkonnad ja varade kasutuselt kõrvaldamine), sh plaanid, mille suhtes ettevõtja ei ole võtnud lepingulisi kohustusi, ja ii. strateegia rakendamiseks kavandatud rahastamisallikad; (f) teave ettevõtja strateegia ja ärimudeli säilenõtkuse kohta seoses tema suutlikkusega käsitleda olulisi mõjusid ja riske ning kasutada ära oma olulisi võimalusi. Ettevõtja avalikustab säilenõtkuse kvalitatiivse ja vajaduse korral kvantitatiivse analüüsi, sh teabe selle kohta, kuidas analüüs tehti, ja kohaldatud ajaperspektiivid, nagu on määratletud ESRS 1s (vt ESRS 1 6. peatükk „Ajaperspektiivid“). Kvantitatiivse teabe esitamisel võib ettevõtja avalikustada üksikud summad või vahemikud; (g) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste muutused võrreldes eelmise aruandeperioodiga ja (h) ESRSide avalikustamisnõuetega hõlmatud mõjude, riskide ja võimaluste täpsustamine võrreldes nendega, mis on hõlmatud ettevõtja täiendava üksusepõhise avalikustamisega.

49.

Ettevõtja võib avalikustada koos vastava teemapõhise ESRSi alusel avalikustatava teabega paragrahvis 46 nõutud kirjeldava teabe; sel juhul esitab ta koos ESRS 2 käesoleva peatüki kohaselt koostatud avalikustamisega siiski aruande oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

4.   Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

4.1.    Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave

50.

Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsess ja (b) teave, mille ettevõtja on lisanud kestlikkusaruandesse olulisuse hindamise tulemusena.

Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus

51.

Ettevõtja avalikustab protsessi, millega ta teeb kindlaks oma mõjud, riskid ja võimalused ning hindab, millised neist on olulised.

52.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade protsessist, mille kaudu ettevõtja teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust ja mis on aluseks tema kestlikkusaruandes avalikustatava teabe kindlaksmääramisel (vt ESRS 1 3. peatükk ja sellega seotud kohaldamisnõuded, milles on sätestatud nõuded ja põhimõtted seoses oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessiga, mis põhineb kahese olulisuse põhimõttel).

53.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kirjeldatud protsessis kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus; (b) ülevaade protsessist, mille eesmärk on teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja jälgida ettevõtja võimalikke ja tegelikke mõjusid inimestele ja keskkonnale, tuginedes ettevõtja hoolsuskohustuse protsessile, sh selgitus selle kohta, kas ja kuidas see protsess: i. keskendub konkreetsetele tegevustele, ärisuhetele, geograafilistele piirkondadele või muudele teguritele, mis suurendavad kahjulike mõjude riski; ii. võtab arvesse mõjusid, millega ettevõtja on seotud oma tegevuse või ärisuhete kaudu; iii. hõlmab konsultatsioone mõjutatud sidusrühmadega , et mõista, kuidas neid võidakse mõjutada, ja välisekspertidega; iv. seab tähtsuse järjekorda negatiivsed mõjud nende suhtelise tõsiduse ja tõenäosuse alusel (vt ESRS 1 peatükk 3.4 „Mõjudest tulenev olulisus“) ja vajaduse korral positiivsed mõjud nende suhtelise skaala, ulatuse ja tõenäosuse põhjal ning määrab kindlaks, millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised, sh kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt ESRS 1 peatükile 3.4 „Mõjudest tulenev olulisus“; (c) ülevaade protsessist, mida kasutatakse selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemiseks, hindamiseks, prioriseerimiseks ja seireks, millel on või võib olla finantsmõju . Avalikustatakse järgmine teave: i. kuidas ettevõtja on kaalunud oma mõjude ja sõltuvuste seoseid riskide ja võimalustega, mis võivad neist mõjudest ja sõltuvustest tuleneda; ii. kuidas ettevõtja hindab kindlakstehtud riski ja võimaluste mõju tõenäosust, ulatust ja laadi (nt kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt ESRS 1 peatükile 3.5 „Finantsolulisus“); iii. kui tähtsaks peab ettevõtja kestlikkusega seotud riske muude riskidega võrreldes, sealhulgas teave riskihindamisvahendite kasutamise kohta; (d) otsustusprotsessi ja sellega seotud sisekontrolliprotseduuride kirjeldus; (e) mil määral ja kuidas on mõjude ja riskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse riskijuhtimisprotsessi ja kasutusel ettevõtja üldise riskiprofiili ja riskijuhtimisprotsesside hindamisel; (f) mil määral ja kuidas on võimaluste kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse juhtimisprotsessi, kui see on asjakohane; (g) teave sisendparameetrite kohta, mida ettevõtja kasutab (nt andmeallikad, hõlmatud tegevuste ulatus ja eeldustes kasutatud üksikasjad), ja (h) kas ja kuidas on protsess eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud, millal seda viimati muudeti ja olulisuse hindamise tulevase läbivaatamise kuupäevad.

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

54.

Ettevõtja esitab oma kestlikkusaruannetes aruande täidetud avalikustamisnõuete kohta.

55.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kestlikkusaruandes sisalduvatest avalikustamisnõuetest ja teemadest, mis on olulisuse hindamise tulemusena välja jäetud kui ebaolulised.

56.

Ettevõtja lisab pärast olulisuse hindamist (vt ESRS 1 3. peatükk) kestlikkusaruannet koostades täidetud avalikustamisnõuete loetelu, sh leheküljenumbrid ja/või lõigud, kus asjaomane avalikustatav teave kestlikkusaruandes asub. Selle võib esitada sisuregistrina. Ettevõtja lisab ka tabeli muudest ELi õigusaktidest tulenevatest andmepunktidest, mis on loetletud käesoleva standardi B liites, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes, lisades ka need, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks; sel juhul märgib ettevõtja ESRS 1 paragrahvi 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“.

57.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik ESRS E1 „Kliimamuutused“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised.

58.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta.

59.

Ettevõtja esitab selgituse selle kohta, kuidas ta on kindlaks määranud olulise teabe, mis avalikustatakse tema hinnangul oluliste mõjude, riskide ja võimaluste , sh künniste kasutamise kohta ja/või kuidas ta on rakendanud ESRS 1 peatükis 3.2 „Olulised aspektid ja teabe olulisus“ esitatud kriteeriume.

4.2    Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõuded

60.

Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded , mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma poliitika ja meetmete kohta, mille eesmärk on vältida, leevendada ja heastada tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid , käsitleda olulisi riske ja/või kasutada olulisi võimalusi (nendele tegevustele ühiselt viidatakse sõnastusega „oluliste kestlikkusaspektide juhtimine“). Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ja sektoripõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja koostab üksusepõhist avalikustatavat teavet.

61.

Vastav avalikustatav teave peab asuma asjakohase ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. Kui ühe poliitika või samade meetmetega käsitletakse mitut omavahel seotud kestlikkusaspekti , võib ettevõtja avalikustada nõutud teabe ühe teemapõhise ESRSi kohases aruandluses ja muude teemapõhiste ESRSide kohases aruandluses sellele viidata.

62.

Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet asjaomase ESRSiga nõutava poliitika ja meetmete kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta.

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

63.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud avalikustamise miinimumnõudeid , kui ta avalikustab poliitika , mille on kehtestanud seoses iga olulisena määratletud kestlikkusaspektiga .

64.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kehtivast poliitikast tegelike ja võimalike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide käsitlemiseks ja võimaluste kasutamiseks.

65.

Ettevõtja avalikustab teabe oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika kohta. Avalikustada tuleb järgmine teave: (a) poliitika põhisisu kirjeldus, sh selle üldeesmärgid ning olulised mõjud, riskid või võimalused , millega poliitika on seotud, ja seireprotsess; (b) poliitika ulatuse või erandite kirjeldus, pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi ; (c) ettevõtja organisatsiooni kõige kõrgem tase, mis poliitika rakendamise eest vastutab; (d) vajaduse korral viide kolmandate isikute standarditele või algatustele, mida ettevõtja kohustub poliitika rakendamise kaudu järgima; (e) vajaduse korral kirjeldus peamiste sidusrühmade huvide arvessevõtmise kohta poliitika kehtestamisel ja (f) kui see on asjakohane, siis kas ja kuidas teeb ettevõtja poliitika kättesaadavaks võimalikele mõjutatud sidusrühmadele ja sidusrühmadele, kes peavad aitama seda rakendada.

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

66.

Ettevõtja kohaldab käesolevas sättes esitatud avalikustatava sisu nõudeid, kui ta kirjeldab meetmeid , millega haldab iga olulist kestlikkusaspekti, sh tegevuskavasid ning eraldatud ja/või kavandatud ressursse.

67.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade põhilistest meetmetest , mida on võetud ja/või kavatsetakse võtta tegelike ja potentsiaalsete oluliste mõjude vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks , riskide ja võimaluste käsitlemiseks ning vajaduse korral seotud poliitika sihtide ja eesmärkide saavutamiseks.

68.

Kui poliitika rakendamine nõuab eesmärkide saavutamiseks meetmeid või terviklikku tegevuskava või kui meetmeid rakendatakse ilma konkreetse poliitikata, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud põhimeetmete loetelu, nende oodatavad tulemused ja vajaduse korral see, kuidas nende rakendamine aitab kaasa poliitikaga seotud sihtide ja eesmärkide saavutamisele; (b) põhimeetmete ulatus (pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi ); (c) ajaperspektiiv, mille jooksul ettevõtja kavatseb iga põhimeetme lõpule viia; (d) kui see on asjakohane, siis põhimeetmed (koos tulemustega), mis on võetud selleks, et näha ette õiguskaitsevahendite pakkumist neile, keda tegelikud olulised mõjud on kahjustanud, teha selliste meetmete pakkumisel koostööd või seda toetada; (e) vajaduse korral kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave varasematel perioodidel avalikustatud meetmete või tegevuskavade edenemise kohta.

69.

Kui tegevuskava rakendamine nõuab märkimisväärseid tegevuskulusid (Opex) ja/või investeerimiskulusid (Capex), siis ettevõtja: (a) kirjeldab tegevuskavale eraldatud praeguste ja tulevaste rahaliste ja muude vahendite liiki, sh vajaduse korral kestlike rahastamisvahendite – nagu rohelised võlakirjad, sotsiaalsed võlakirjad ja rohelised laenud – asjaomaseid tingimusi, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid eesmärke ning seda, kas meetmete või tegevuskava rakendamise võime sõltub konkreetsetest eeltingimustest, nt rahalise toetuse andmine või avalik poliitika ja turusuundumused; (b) esitab praeguste rahaliste vahendite summa ja selgitab, kuidas need vahendid on seotud kõige asjakohasemate summadega finantsaruannetes, ja (c) esitab tulevaste rahaliste vahendite summa.

5.   Mõõdikud ja eesmärgid

70.

Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded , mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma mõõdikute ja eesmärkide kohta, mis on seotud iga olulise kestlikkusaspektiga. Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja koostab üksusepõhist avalikustatavat teavet.

71.

Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures.

72.

Kui ettevõtja ei saa avalikustada asjaomase teemapõhise ESRSiga nõutavat teavet eesmärkide kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses eesmärke püstitanud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole eesmärke vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta.

Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud

73.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab mõõdikud , mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga .

74.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade mõõdikutest , mida ettevõtja kasutab oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks võetud meetmete tõhususe jälgimiseks.

75.

Ettevõtja avalikustab kõik mõõdikud , mida ta kasutab tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks seoses oluliste mõjude, riskide või võimalustega .

76.

Mõõdikud hõlmavad ESRSides määratletud mõõdikuid ning üksusepõhiselt kindlaks määratud mõõdikuid, olenemata sellest, kas need on võetud muudest allikatest või on need välja töötanud ettevõtja ise.

77.

Ettevõtja teeb iga mõõdiku puhul järgmist: (a) avalikustab mõõdiku aluseks olevad meetodid ja olulised eeldused, sealhulgas kasutatud metoodika piirangud; (b) avalikustab teabe selle kohta, kas mõõdiku mõõtmise on valideerinud muu väline asutus kui kindlusandja, ja kui see on nii, siis milline asutus; (c) tähistab ja määratleb mõõdikud sisukate, selgete ja täpsete nimetuste ja kirjeldustega; (d) kui mõõtühikuks on vääring, kasutab oma finantsaruannete esitusvaluutat.

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

78.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab teavet eesmärkide kohta, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga .

79.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on esitada iga olulise kestlikkusaspekti kohta teavet, mis võimaldab mõista: (a) kas ja kuidas ettevõtja jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust, sh selleks kasutatavad mõõdikud ; (b) mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke , mis ettevõtja on seadnud poliitika elluviimiseks ja mis on määratletud inimeste, keskkonna või ettevõtja jaoks oodatavate tulemustena seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega; (c) üldised edusammud vastuvõetud eesmärkide suunas aja jooksul; (d) juhul, kui ettevõtja ei ole seadnud mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, siis kas ja kuidas ta siiski jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust ning mõõdab edusamme oma poliitika elluviimisel ja (e) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud selliste eesmärkide seadmises, mis on seotud iga olulise kestlikkusaspektiga.

80.

Ettevõtja avalikustab mõõdetavad, tulemuspõhised ja ajaliselt piiritletud, oluliste kestlikkusaspektidega seotud eesmärgid , mille ta on seadnud edusammude hindamiseks. Iga eesmärgi kohta tuleb avalikustada järgmine teave: (a) eesmärgi ja poliitika vahelise seose kirjeldus; (b) kindlaksmääratud sihttase, mis tuleb saavutada, sh, kui see on asjakohane, kas eesmärk on absoluutne või suhteline ning millistes ühikutes seda mõõdetakse; (c) eesmärgi ulatus, sh ettevõtja tegevus ja/või väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid, kui need on asjakohased, ning geograafilised piirid; (d) lähtetaseme väärtus ja võrdlusaasta, millest alates edusamme mõõdetakse; (e) eesmärgi saavutamise ajavahemik ning vajaduse korral vahe-eesmärgid; (f) eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid ja olulised eeldused, sh vajaduse korral valitud stsenaarium , andmeallikad, kooskõla riiklike, ELi või rahvusvaheliste poliitikaeesmärkidega ning teave selle kohta, kuidas eesmärkides võetakse arvesse kestliku arengu laiemat konteksti ja/või kohalikku olukorda, kus mõjud avalduvad; (g) kas ettevõtja keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (h) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud selliste eesmärkide seadmises, mis on seotud iga olulise kestlikkusaspektiga; (i) mis tahes muudatused eesmärkides ja vastavates mõõdikutes või nende aluseks olevates mõõtmismeetodites, olulistes eeldustes, piirangutes, allikates ja andmekogumise protsessides kindlaksmääratud aja jooksul. See hõlmab nende muudatuste põhjendust ja nende mõju võrreldavusele (vt avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses käesoleva standardi konkreetsete asjaoludega“) ja (j) tulemused võrreldes avalikustatud eesmärkidega, sh teave selle kohta, kuidas eesmärki jälgitakse ja läbi vaadatakse ja milliseid mõõdikuid kasutatakse, ning kas edusammud on kooskõlas algselt kavandatuga, samuti analüüs suundumuste või oluliste muutuste kohta ettevõtja tulemustes eesmärgi saavutamisel.

81.

Kui ettevõtja ei ole kehtestanud ühtegi mõõdetavat tulemuspõhist eesmärki : (a) võib ta avalikustada, kas sellised eesmärgid kehtestatakse ja nende kehtestamise ajakava või põhjused, miks ettevõtja ei kavatse selliseid eesmärke kehtestada; (b) avalikustab ta, kas ta jälgib oma poliitika ja meetmete tõhusust seoses kestlikkusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega ning kui jah, siis: i. kõik protsessid, mille abil ta seda teeb; ii. saavutatavate eesmärkide kindlaksmääratud tase ja kõik kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida kasutatakse edusammude hindamiseks, sealhulgas võrdlusperiood, millest alates edusamme mõõdetakse. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS 2 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. 1.   Koostamise alus Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus AR 1. Kirjeldades seda, mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“), võib ettevõtja eristada järgmist: (a) mil määral tema mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hinnang hõlmab tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe; (b) mil määral tema poliitika, meetmed ja eesmärgid hõlmavad tema väärtusahelat ja (c) mil määral sisaldavad mõõdikute kohta avalikustatavad andmed väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid. Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega AR 2. Ettevõtja võib avalikustada, kas ta tugineb mõnele Euroopa standardisüsteemi poolt heaks kiidetud Euroopa standardile (ISO/IECi või CEN/CENELECi standardid), ning millises ulatuses on kestlikkusaruandluseks kasutatavaid andmeid ja protsesse kontrollinud väline kindlusandja ning leidnud, et need vastavad vastavale ISO/IECi või CEN/CENELECi standardile. 2.   Valitsemine Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll AR 3. Kirjeldades haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ja kohustusi seoses kestlikkusaspektidega , võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja valitsemisega seotud kestlikkusaspektid, mille üle tehakse järelevalvet, sh: i. ettevõtja strateegia ja ärimudeli kestlikkusega seotud aspektide hindamine ja nende muutused; ii. oluliste riskide, võimaluste ja mõjude kindlakstegemine ja hindamine; iii. vastav poliitika ja vastavad eesmärgid , tegevuskavad ja sihtotstarbelised vahendid ja iv. kestlikkusaruandlus; (b) sellise järelevalve vorm iga eespool nimetatud aspekti puhul, st teavitamine, konsulteerimine või otsustamine, ja (c) sellise järelevalve korraldamise ja tegemise viis, st protsessid, mille abil haldus-, juht- ja järelevalveorganid tegelevad nende kestlikkusaspektidega. AR 4. Ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud valitsemiskorralduse kirjeldamisel võib keeruka valitsemisstruktuuri kirjeldust täiendada diagrammiga. AR 5. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmiste taseme või kättesaadavuse kirjelduse täiendamiseks võib kirjeldada organite koosseisu, sh liikmeid, kellele need organid kestlikkusaspektide üle järelevalve teostamisel toetuvad, ning seda, kuidas nad neid eksperditeadmisi organina kasutavad. Kirjelduses võtab ettevõtja arvesse, kuidas on eksperditeadmised ja oskused ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste seisukohast asjakohased ning kas organitel ja/või selle liikmetel on juurdepääs muudele eksperditeadmiste allikatele, nagu erieksperdid, koolitus ja muud haridusalgatused, et ajakohastada ja arendada kestlikkusalaseid eksperditeadmisi kõnealustes organites. Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende poolt käsitletud kestlikkusaspektid AR 6. Sõltuvalt ettevõtja struktuurist võivad haldus-, juht- ja järelevalveorganid keskenduda üldistele eesmärkidele , samal ajal kui juhtkond keskendub üksikasjalikumatele eesmärkidele. Sellisel juhul võib ettevõtja avalikustada, kuidas juhtorganid tagavad asjakohase tulemusseire mehhanismi olemasolu. Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse AR 7. Börsil noteeritud ettevõtjate puhul peaks käesolev avalikustamisnõue olema kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ (noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta) artiklites 9a ja 9b sätestatud tasustamisaruandega. Vastavalt ESRS 1 paragrahvidele 119, 120 ja 122 võib börsil noteeritud ettevõtja viidata oma tasustamisaruandele. Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta AR 8. Paragrahvis 30 nõutud kaardistamise võib esitada tabelina, milles hoolsuskohustuse põhielemendid on inimestele ja keskkonnale avalduvate mõjude puhul seostatud ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud asjakohase teabega, nagu on sätestatud allpool. AR 9. Ettevõtja võib lisada allpool olevasse tabelisse täiendavaid veerge, et selgelt kindlaks määrata need avalikustatavad andmed, mis on seotud mõjudega inimestele ja/või keskkonnale, arvestades, et mõnel juhul võidakse sama hoolsuskohustuse täitmise etapi kohta teavet anda rohkem kui ühes punktis. AR 10. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvaheliste dokumentide ja OECD hargmaiste ettevõtete suuniste peamised viited hoolsuskohustuse protseduuride põhielementidele on loetletud ESRS 1 4. peatükis. HOOLSUSKOHUSTUSE PÕHIELEMENDID KESTLIKKUSARUANDE PUNKTID a) Hoolsuskohustuse integreerimine valitsemisse, strateegiasse ja ärimudelisse   b) Mõjutatud sidusrühmade kaasamine hoolsuskohustuse kõigisse olulistesse etappidesse   c) Kahjulike mõjude tuvastamine ja hindamine   d) Meetmete võtmine nende kahjulike mõjude leevendamiseks   e) Nende jõupingutuste tõhususe jälgimine ja sellest teavitamine   Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll AR 11. Käesolevas avalikustamisnõudes keskendutakse üksnes kestlikkusaruandluse protsessi sisekontrolliprotsessidele. Ettevõtja võib arvesse võtta selliseid riske nagu andmete täielikkus ja terviklus, hindamistulemuste täpsus, väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmete kättesaadavus ja teabe kättesaadavuse ajastus. 3.   Strateegia Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel AR 12. Selleks, et anda teavet paragrahvis 40 nõutud sektorite kohta, kaardistab ettevõtja oma olulised tegevused vastavalt ESRSi sektoritele. Kui mõnel allsektoril kood puudub, kasutatakse kategooriat „muud“. AR 13. Paragrahvis 40 nõutud avalikustamise seisukohast on pakutavate toodete ja/või teenuste rühm, teenindatavate turgude ja/või kliendirühmade rühm või ESRSi sektor ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest: (a) see moodustab üle 10 % ettevõtja müügitulust; (b) see on seotud ettevõtja oluliste tegelike mõjude või võimalike oluliste negatiivsete mõjudega. AR 14. Oma ärimudeli ja väärtusahelaga seotud teabe koostamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) ettevõtja põhitegevus, ressursid, turustuskanalid ja kliendisegmendid; (b) ettevõtja peamised ärisuhted ja põhiomadused, sh suhted klientide ja tarnijatega ; (c) ettevõtja ärisegmentide kulude struktuur ja müügitulu kooskõlas IFRS 8 kohaste avalikustamisnõuetega finantsaruannetes, kui see on asjakohane; (d) võimalikud mõjud, riskid ja võimalused olulis(t)es sektori(te)s ning nende võimalik seos ettevõtja ärimudeli või väärtusahelaga . AR 15. Ettevõtja kestlikkusaruande kasutajate jaoks võib olla eriti oluline taustteave, mis aitab mõista, mil määral sisaldab avalikustatav teave väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet. Väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhiomaduste kirjeldus ja – kui see on asjakohane – peamiste väärtusahelate kindlakstegemine peaks aitama mõista, kuidas ettevõtja kohaldab ESRS 1 5. peatüki nõudeid ja ettevõtja poolt ESRS 1 3. peatüki kohaselt tehtud olulisuse hindamist. See kirjeldus võib anda kõrgetasemelise ülevaate väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste põhiomadustest, näidates ära nende suhtelise panuse ettevõtja majandustulemustesse ja -seisundisse ning selgitades, kuidas need aitavad ettevõtjat väärtuse loomisel. Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 16. Sidusrühmade seisukohad ja huvid, mida väljendatakse osana ettevõtja sidusrühmade kaasamisest hoolsuskohustuse protsessi kaudu, võivad olla asjakohased ettevõtja strateegia või ärimudeli ühe või mitme aspekti puhul. Sellisena võivad need mõjutada ettevõtja otsuseid strateegia või ärimudeli tulevase suuna kohta. Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga AR 17. Kirjeldades, kuhu tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides on koondunud olulised mõjud, riskid ja võimalused , võtab ettevõtja arvesse järgmist: geograafilised piirkonnad, rajatised või varade liigid, sisendid, väljundid ja turustuskanali. AR 18. Avalikustatav teave võib väljenduda ühe mõju , riski või võimalusena või oluliste mõjude, riskide ja võimaluste koondatud rühmana, kui sel viisil antakse asjakohasemat teavet ega varjata olulist teavet. 4.   Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega AR 19. Olenemata ESRS 1 8. peatükis „Kestlikkusaruande struktuur“ sisalduva kestlikkusaspekte käsitleva teabe esitamise alusest võib ettevõtja avalikustada kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu (vt paragrahv 54) üldteabe osas või kestlikkusaruande muudes osades, kui ta peab seda asjakohaseks. Ettevõtja võib kasutada sisuregistrit, st kestlikkusaruandes sisalduvate avalikustamisnõuete loendit tabeli kujul, märkides ära nende asukoha (lehekülg/punktid). Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika AR 20. Inimestele ja keskkonnale avalduvate mõjude, riskide ja võimaluste vaheliste sõltuvussuhete tõttu võidakse mitme olulise kestlikkusaspekti suhtes kohaldada ühte poliitikat , sh aspektide suhtes, mida käsitletakse rohkem kui ühes teemapõhises ESRSis. Näiteks kui ühtne poliitika hõlmab nii mõnd keskkonna- kui ka sotsiaalaspekti, võib ettevõtja esitada selle poliitika oma kestlikkusaruande keskkonnaosas. Sellisel juhul peab ta sotsiaalvaldkonna osas ära näitama viite keskkonnaosale, kus poliitikast teatatakse. Samuti võib poliitikast teatada sotsiaalvaldkonna osas, lisades sellele viite keskkonnaosas. AR 21. Poliitika ulatuse kirjelduses võib selgitada, milliseid tegevusi ja/või ettevõtja enda tegevuse või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe see puudutab. Kirjelduses võib ulatust ka konkreetse teema või ettevõtja asjaoludega seoses täiendavalt piiritleda, hõlmates geograafiat, elutsüklit jne. Teatavatel juhtudel, näiteks kui põhimõte ei hõlma kogu väärtusahelat, võib ettevõtja anda selget teavet põhimõttega hõlmatud väärtusahela ulatuse kohta. Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid AR 22. Avalikustamise miinimumnõudega seotud põhilised meetmed on meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisel. Arusaadavuse huvides võib põhimeetmed vajaduse korral koondada. AR 23. Teabe vahendite jaotuse kohta võib esitada tabelina, jaotatuna investeeringu- ja tegevuskulude vahel asjaomaste ajaperspektiivide lõikes ja jooksval aruandeaastal kasutatud vahendite ja vahendite kavandatud eraldamise vahel konkreetsel ajavahemikul. 5.   Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu AR 24. Keskkonnamõjude ennetamise või leevendamisega seotud eesmärkide avalikustamisel seab ettevõtja esikohale eesmärgid, mis on mõjude vähendamisega seotud absoluutses, mitte suhtelises arvestuses. Kui eesmärgid on suunatud sotsiaalsete mõjude ennetamisele või leevendamisele, võib nende täpsustamisel lähtuda mõjust mõjutatud sidusrühmade inimõigustele, heaolule või positiivsetele tulemustele. AR 25. Teabe eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta võib esitada ülevaatlikus tabelis, mis sisaldab teavet lähtetaseme ja sihtväärtuse, vahe-eesmärkide ja varasematel perioodidel saavutatud tulemuste kohta. AR 26. Kui ettevõtja kirjeldab poliitika elluviimisel tehtud edusamme mõõdetava eesmärgi puudumisel, võib ta määrata kindlaks lähtetaseme, millega võrdluses edusamme kirjeldatakse. Näiteks võib ettevõtja hinnata töötasu tõusu teatava protsendi alusel nende puhul, kelle palk jääb alla õiglase palga, või hinnata oma suhteid kohalike kogukondadega, lähtudes sellest, kui suur osa kogukondade tõstatatud küsimustest on neid rahuldavalt lahendatud. Lähtetase ja edusammude hindamine on seotud poliitikaga käsitletava aspekti olulisuse aluseks olevate mõjude, riskide ja võimalustega . „B liide. Teemadeüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu Käesolev liide on ESRS 2 lahutamatu osa. Järgmises tabelis on esitatud ESRS 2 ja teemapõhiste ESRSide andmepunktid, mis tulenevad muudest ELi õigusaktidest. Avalikustamisnõue ja sellega seotud andmepunkt SFDR-määruse (23 53 66 88 93 108 132) viide 3. samba (24 54 67 89 109) viide Võrdlusaluste määruse (25 55 110) viide Euroopa Kliimamääruse (26 56) viide ESRS 2 GOV-1 Juhtimisorganite sooline mitmekesisus paragrahvi 21 alapunkt d I lisa tabeli 1 näitaja nr 13   Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1816 (27 57), II lisa   ESRS 2 GOV-1 Juhtimisorganite sõltumatute liikmete protsent, paragrahvi 21 alapunkt e     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS 2 GOV-4 Avaldus hoolsuskohustuse kohta paragrahv 30 I lisa tabeli 3 näitaja nr 10       ESRS 2 SBM-1 Osalemine fossiilkütustega seotud tegevustes paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt i I lisa tabeli 1 näitaja nr 4 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 (28 58) tabel 1: kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta ja tabel 2: kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS 2 SBM-1 Osalemine kemikaalide tootmisega seotud tegevustes paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt i I lisa tabeli 2 näitaja nr 9   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS 2 SBM-1 Osalemine vastuoluliste relvadega seotud tegevustes paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt iii I lisa tabeli 1 näitaja nr 14   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (29 59) artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS 2 SBM-1 Osalemine tubaka kasvatamise ja tootmisega seotud tegevustes paragrahvi 40 alapunkti d alapunkt iv     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1, delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS E1-1 Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks paragrahv 14       määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 ESRS E1-1 Ettevõtjad, kes on välja jäetud Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevatest võrdlusalustest paragrahvi 16 alapunkt g   Artikkel 449a määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõike 1 punktid d–g ja artikli 12 lõige 2   ESRS E1-4 KHG heite vähendamise eesmärgid paragrahv 34 I lisa tabeli 2 näitaja nr 4 Artikkel 449a määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikkel 6   ESRS E1-5 Fossiilkütustest tulenev energiatarbimine, jaotatuna allikate kaupa (ainult suure kliimamõjuga sektorid) paragrahv 38 I lisa tabeli 1 näitaja nr 5 ja tabeli 2 näitaja nr 5       ESRS E1-5 energiatarbimine ja energiaallikate jaotus, paragrahv 37 I lisa tabeli 1 näitaja nr 5       ESRS E1-5 Energiamahukus seoses tegevustega suure kliimamõjuga sektorites paragrahvid 40 kuni 43 I lisa tabeli 1 näitaja nr 6       ESRS E1-6 Mõjualade 1, 2 ja 3 koguheide ja KHG koguheide paragrahv 44 I lisa tabeli 1 näitajad nr 1 ja 2 Artikkel 449a; määrus (EL) nr 575/2013; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 1: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: riskipositsioonide krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg Delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, artikli 5 lõige 1, artikkel 6 ja artikli 8 lõige 1   ESRS E1-6 KHG koguheite mahukus paragrahvid 53 kuni 55 I lisa tabeli 1 näitaja nr 3 Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 8 lõige 1   ESRS E1-7 KHG sidumine ja süsinikukrediidid paragrahv 56       määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõige 1 ESRS E1-9 Võrdlusaluse portfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes paragrahv 66     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS E1-9 Rahaliste summade jaotus akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel, paragrahvi 66 alapunkt a ESRS E1-9 Olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht paragrahvi 66 alapunkt c   Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punktid 46 ja 47; vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).     ESRS E1-9 Kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse ja energiatõhususe klasside alusel paragrahvi 67 alapunkt c   Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 449a; komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2453 punkt 34; vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus)     ESRS E1-9 Portfelli avatus kliimaga seotud võimalustele paragrahv 69     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 II lisa   ESRS E2-4 Iga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määruse II lisas loetletud saasteaine kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinnasesse, paragrahv 28 I lisa tabeli 1 näitaja nr 8; I lisa tabeli 2 näitaja nr 2; I lisa tabeli 2 näitaja nr 1, I lisa tabelis 2 näitaja nr 3       ESRS E3-1 Vee- ja mereressursid, paragrahv 9 I lisa tabeli 2 näitaja nr 7       ESRS E3-1 Eripoliitika, paragrahv 13 I lisa tabeli 2 näitaja nr 8       ESRS E3-1 Kestlikud ookeanid ja mered paragrahv 14 I lisa tabeli 2 näitaja nr 12       ESRS E3-4 Ringlusse võetud ja korduskasutatud vee üldkogus, paragrahvi 28 alapunkt c I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.2       ESRS E3-4 Vee kogutarbimine (m3) oma tegevuse puhastulu kohta paragrahv 29 I lisa tabeli 2 näitaja nr 6.1       ESRS 2 – SBM 3 – E4 paragrahvi 16 alapunkti a alapunkt i I lisa tabeli 1 näitaja nr 7       ESRS 2 – SBM 3 – E4 paragrahvi 16 alapunkt b I lisa tabeli 2 näitaja nr 10       ESRS 2 – SBM 3 – E4 paragrahvi 16 alapunkt c I lisa tabeli 2 näitaja nr 14       ESRS E4-2 Maaga/põllumajandusega seotud kestlik praktika või poliitika paragrahvi 24 alapunkt b I lisa tabeli 2 näitaja nr 11       ESRS E4-2 Ookeanide/meredega seotud kestlik praktika või poliitika paragrahvi 24 alapunkt c I lisa tabeli 2 näitaja nr 12       ESRS E4-2 Raadamisega seotud poliitika, paragrahvi 24 alapunkt d I lisa tabeli 2 näitaja nr 15       ESRS E5-5 Ringlusse võtmata jäätmed, paragrahvi 37 alapunkt d I lisa tabeli 2 näitaja nr 13       ESRS E5-5 Ohtlikud ja radioaktiivsed jäätmed, paragrahv 39 I lisa tabeli 1 näitaja nr 9       ESRS 2- SBM3 - S1 Sunniviisilise töö juhtumite oht, paragrahvi 14 alapunkt f I lisa tabeli 3 näitaja nr 13       ESRS 2- SBM3 - S1 Lapstööjõu kasutamise juhtumite oht paragrahvi 14 alapunkt g I lisa tabeli 3 näitaja nr 12       ESRS S1-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused paragrahv 20 I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11       ESRS S1-1 Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; paragrahv 21     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS S1-1 inimkaubanduse tõkestamise protsessid ja meetmed paragrahv 22 I lisa tabeli 3 näitaja nr 11       ESRS S1-1 tööõnnetuste ennetamise poliitika või ohjamissüsteem, paragrahv 23 I lisa tabeli 3 näitaja nr 1       ESRS S1-3 kaebuste käsitlemise mehhanismid, paragrahvi 32 alapunkt c I lisa tabeli 3 näitaja nr 5       ESRS S1-14 Surmajuhtumite arv ning tööõnnetuste arv ja määr, paragrahvi 88 alapunktid b ja c I lisa tabeli 3 näitaja nr 2   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS S1-14 Vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv paragrahvi 88 alapunkt e I lisa tabeli 3 näitaja nr 3       ESRS S1-16 Korrigeerimata sooline palgalõhe paragrahvi 97 alapunkt a I lisa tabeli 1 näitaja nr 12   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS S1-16 Liiga suur tegevjuhi palga suhtarv paragrahvi 97 alapunkt b I lisa tabeli 3 näitaja nr 8       ESRS S1-17 Diskrimineerimisjuhtumid, paragrahvi 103 alapunkt a I lisa tabeli 3 näitaja nr 7       ESRS S1-17 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning OECD suuniste mittejärgimine paragrahvi 104 alapunkt a I lisa tabeli 1 näitaja nr 10 ja tabeli 3 näitaja nr 14   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1   ESRS 2 -–SBM3 – S2 Märkimisväärne oht, et väärtusahelas kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist tööd, paragrahvi 11 alapunkt b I lisa tabeli 3 näitajad nr 12 ja 13       ESRS S2-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused paragrahv 17 I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11       ESRS S2-1 Väärtusahela töötajatega seotud poliitika paragrahv 18 I lisa tabeli 3 näitajad nr 11 ja 4       ESRS S2-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete või OECD suuniste mittejärgimine paragrahv 19 I lisa tabeli 1 näitaja nr 10   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1   ESRS S2-1 Hoolsuskohustuse poliitika küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides nr 1–8; paragrahv 19     Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS S2-4 Inimõigustega seotud küsimused ja intsidendid, mis on seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega paragrahv 36 I lisa tabeli 3 näitaja nr 14       ESRS S3-1 Inimõigustealased poliitilised kohustused, paragrahv 16 I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11       ESRS S3-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO põhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine paragrahv 17 I lisa tabeli 1 näitaja nr 10   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1   ESRS S3-4 Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 36 I lisa tabeli 3 näitaja nr 14       ESRS S4-1 Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika, paragrahv 16 I lisa tabeli 3 näitaja nr 9 ja tabeli 1 näitaja nr 11       ESRS S4-1 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ja OECD suuniste mittejärgimine paragrahv 17 I lisa tabeli 1 näitaja nr 10   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa; delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõige 1   ESRS S4-4 Inimõiguste küsimused ja juhtumid, paragrahv 35 I lisa tabeli 3 näitaja nr 14       ESRS G1-1 ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, paragrahvi 10 alapunkt b I lisa tabeli 3 näitaja nr 15       ESRS G1-1 Rikkumisest teatajate kaitse paragrahvi 10 alapunkt d I lisa tabeli 3 näitaja nr 6       ESRS G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste seaduste rikkumise eest määratavad trahvid, paragrahvi 24 alapunkt a I lisa tabeli 3 näitaja nr 17   Delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisa   ESRS G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardid paragrahvi 24 alapunkt b I lisa tabeli 3 näitaja nr 16       „C liide. Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“ Käesolev liide on ESRS 2 lahutamatu osa ja sellel on sama õiguslik jõud nagu standardi muudel osadel. Järgmises tabelis on esitatud teemapõhiste ESRSide nõuded, mida tuleb ESRS 2 esitatud avalikustamisnõuete alusel teabe esitamisel arvesse võtta. ESRS 2 avalikustamisnõue Vastav ESRSi paragrahv GOV-1. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll ESRS G1. Äriline käitumine (paragrahv 5) GOV-3. Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse ESRS E1. Kliimamuutused (paragrahv 13) SBM-2. Sidusrühmade huvid ja seisukohad ESRS S1. Oma töötajaskond (paragrahv 12) ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (paragrahv 9) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (paragrahv 7) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (paragrahv 8); SBM-3. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga ESRS E1. Kliimamuutused (paragrahvid 18 ja 19) ESRS E4. Elurikkus ja ökosüsteemid (paragrahv 16) ESRS S1. Oma töötajaskond (paragrahvid 13–16) ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (paragrahvid 10–13) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (paragrahvid 8–11) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (paragrahvid 9–12); IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus ESRS E1. Kliimamuutused (paragrahvid 20 ja 21) ESRS E2. Saastus (paragrahv 11) ESRS E3. Vee- ja mereressursid (paragrahv 8) ESRS E4. Elurikkus ja ökosüsteemid (paragrahvid 17–19) ESRS E5. Ressursikasutus ja ringmajandus (paragrahv 11) ESRS G1. Äriline käitumine (paragrahv 6)

ESRS E1

KLIIMAMUUTUSED

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Valitsemine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

–

Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning KHG koguheide

–

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu

–

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine

–

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

–

Avalikustamisnõue E1-6 – Mõjualade 1, 2 ja 3 koondheide ning KHG koguheide

–

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu

–

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine

–

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruannete kasutajatel saada ülevaate järgmisest: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kliimamuutusi, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) ettevõtja varasemad, praegused ja tulevased leevendamispüüdlused kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning aidata kaasa globaalse soojenemise piiramisele 1,5 °C-ni; (d) mis tahes muud ettevõtja võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (e) kliimamuutustega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Standardi avalikustamisnõuetes võetakse arvesse asjaomaste ELi õigusaktide ja eeskirjade nõudeid (st ELi kliimaseadus, (30) kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määrus, (31) jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus, (32) ELi taksonoomia (33) ja EBA 3. samba avalikustamisnõuded (34)).

3.

Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega : kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine . See hõlmab ka energiaga seotud küsimusi niivõrd, kuivõrd need on kliimamuutuste seisukohast olulised.

4.

Kliimamuutuste leevendamine on seotud ettevõtja üldiste püüdlustega piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tasemeni, mis ületab industriaalühiskonna eelset taset 1,5 °C võrra, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on muu hulgas seotud seitsme kasvuhoonegaasiga (KHG) : süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiidiga (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsinikud (PCF), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). See hõlmab ka avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas ettevõtja käsitleb KHG heidet ja sellega seotud üleminekuriske .

5.

Kliimamuutustega kohanemine on seotud ettevõtja kohanemisega tegelike ja eeldatavate kliimamuutustega.

6.

Standard hõlmab avalikustamisnõudeid seoses kliimaga seotud ohtudega, mis võivad põhjustada ettevõtja jaoks füüsilisi kliimariske, ja tema kohanemislahendustega nende riskide vähendamiseks. See hõlmab ka üleminekuriske , mis tulenevad vajalikust kohanemisest kliimaga seotud ohtudega.

7.

Energeetikaga seotud avalikustamisnõuded hõlmavad kõiki energia tootmise ja tarbimise liike.

Seosed teiste ESRSidega

8.

Osoonikihti kahandavad ained (OKA), lämmastikoksiidid (NOX) ja vääveloksiidid (SOX) on seotud kliimamuutustega nagu teisedki õhku eralduvad saasteained, kuid nende suhtes kohaldatakse ESRS E2 aruandlusnõudeid.

9.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tuleneda võivaid mõjusid inimestele käsitleb ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

10.

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on tihedalt seotud teemadega, mida käsitleb eelkõige ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ning ESRS E4 „Elurikkus ja ökosüsteemid“. Mis puudutab vett ja nagu on näidatud AR 11 kliimaga seotud ohtude tabelis, siis käesolevas standardis käsitletakse vee ja ookeaniga seotud ohtudest tulenevaid akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske . Elurikkuse kadumist ja ökosüsteemide degradeerumist , mida võivad põhjustada kliimamuutused, käsitletakse ESRS E4s „Elurikkus ja ökosüsteemid“.

11.

Käesolevat standardit tuleks lugeda ja kohaldada koos ESRS 1ga „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

12.

Käesoleva paragrahvi nõudeid tuleks lugeda ja kohaldada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse ESRS 2 2. peatükis „Valitsemine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse kestlikkusaruandes koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta ettevõtjal on kooskõlas ESRS 2 paragrahviga 49 võimalus esitada avalikustatav teave koos selle temaatilise standardi muude avalikustamistega.

Valitsemine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

13.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete tasustamisel arvesse kliimaga seotud kaalutlusi, sh seda, kas nende tulemusi on hinnatud avalikustamisnõude E1-4 kohaselt esitatud KHG heite vähendamise eesmärkide alusel, ning kliimakaalutlustega seotud tasu osakaalu jooksval perioodil, selgitades, millised need kliimakaalutlused on.

Strateegia

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

14.

Ettevõtja avalikustab oma üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks  (35) .

15.

Avalikustamisnõude eesmärk on saada ülevaade ettevõtja varasematest, praegustest ja tulevastest leevendamispüüdlustest tagamaks, et tema strateegia ja ärimudel on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning ettevõtja kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega.

16.

Paragrahviga 14 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) selgitus selle kohta, kuidas ettevõtja eesmärgid vastavad eesmärgile piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega; (b) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-3) selgitus kindlaks tehtud süsinikuheite vähendamise hoobade ja kavandatud põhimeetmete kohta, sh ettevõtja toote- ja teenuseportfelli muutused ja uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtt tema enda tegevuses või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; (c) seoses kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudes E1–3) ettevõtja üleminekukava rakendamist toetavate investeeringute ja rahastamise selgitus ja kvantifitseerimine koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; (d) ettevõtja põhilistest varadest ja toodetest tulenevate võimalike tulevaste KHG heitkoguste kvalitatiivne hindamine. See hõlmab selgitust selle kohta, kas ja kuidas need heitkogused võivad ohustada ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamist ja põhjustada üleminekuriski , ning vajaduse korral selgitust ettevõtja kavade kohta oma KHG heite ja energiamahukate varade ja toodete haldamiseks; (e) ettevõtjate puhul, kelle majandustegevus on hõlmatud taksonoomiamääruse alusel kliimamuutustega kohanemist või nende leevendamist käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitus mis tahes eesmärgi või kavade kohta (kapitalikulud, kapitalikulude kavad, tegevuskulud), millega ettevõtja kavatseb oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud, tegevuskulud) vastavusse viia komisjoni delegeeritud määruses 2021/2139 (36) sätestatud eesmärkidega; (f) vajaduse korral avalikustatakse ka olulised kapitalikulude summad, mis on aruandeaasta jooksul investeeritud seoses söe, nafta ja gaasiga seotud majandustegevusega (37); (g) teave selle kohta, kas ettevõtja on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte (38); (h) selgitus selle kohta, kuidas üleminekukava on integreeritud ettevõtja üldisesse äristrateegiasse ja finantsplaneerimisse ning on sellega kooskõlas; (i) kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud ja (j) selgitus ettevõtja edusammude kohta üleminekukava rakendamisel.

17.

Kui ettevõtja ei ole üleminekukava kehtestanud, märgib ta, kas ta võtab üleminekukava vastu ja millal.

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

18.

Ettevõtja selgitab iga kindlaks tehtud kliimaga seotud riski puhul, kas ta peab riski kliimaga seotud füüsiliseks riskiks või kliimaga seotud üleminekuriskiks .

19.

Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli säilenõtkust kliimamuutuste suhtes. Kirjeldus sisaldab järgmist: (a) säilenõtkusanalüüsi ulatus; (b) kuidas ja millal säilenõtkusanalüüs on tehtud, sh kliima stsenaariumianalüüsi kasutamine, nagu on osutatud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 ja sellega seotud kohaldamisnõude punktides, ja (c) säilenõtkusanalüüsi tulemused, sh stsenaariumianalüüsi kasutamise tulemused.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

20.

Ettevõtja kirjeldab kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesse. Kirjeldus sisaldab ettevõtja protsessi seoses järgmisega: (a) mõjud kliimamuutustele, eelkõige ettevõtja KHG heitele (nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-6); (b) kliimaga seotud füüsilised riskid ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud ohtude kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt suure heitega kliimastsenaariume, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud kliimaga seotud ohtudele ja nende suhtes tundlikud, tekitades ettevõtjale suuri füüsilisi riske . (c) kliimaga seotud üleminekuriske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud üleminekusündmuste kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud nendele kliimaga seotud üleminekusündmustele, tekitades ettevõtjale suuri üleminekuriske või võimalusi .

21.

Paragrahvi 20 alapunktide b ja c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi , sh erinevaid kliimastsenaariume, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi riske ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

22.

Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks.

23.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja rakendab poliitikat , mis käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist .

24.

Paragrahvis 22 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks (vt ESRS 2ga seotud poliitika MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“).

25.

Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi: (a) kliimamuutuste leevendamine , (b) kliimamuutustega kohanemine , (c) energiatõhusus, (d) taastuvenergia kasutuselevõtt ja (e) muu.

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

26.

Ettevõtja avalikustab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kliimaga seotud poliitika elluviimiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest ja eesmärkidest .

28.

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud ESRS 2 meetmetes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

29.

Lisaks ESRS 2 meetmetele MDR-A peab ettevõtja: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud peamiste meetmete loetlemisel esitama kliimamuutuste leevendamise meetmed süsinikuheite vähendamise hoobade kaupa, sh looduspõhised lahendused; (b) kliimamuutuste leevendamise meetmete tulemuste kirjeldamisel esitama teavet saavutatud ja eeldatava KHG heite vähendamise kohta ja (c) siduma võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: i. finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; ii. komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad ja iii. vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

30.

Ettevõtja avalikustab kliimaga seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud.

31.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest , mille ettevõtja on seadnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtete toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

32.

Paragrahvis 30 nõutud eesmärkide avalikustamine peab sisaldama ESRS 2 eesmärkidega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

33.

Paragrahvis 30 nõutud avalikustamisega seoses avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid ja/või muud eesmärgid kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, kliimamuutustega kohanemine ning füüsiliste või üleminekuriskide leevendamine.

34.

Kui ettevõtja on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid  (39), kohaldatakse ESRS 2 eesmärke MDR-T ja järgmisi eesmärke: (a) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse absoluutväärtusena (kas tonnides CO2 ekvivalendina või protsendina võrdlusaasta heitest ) ja, kui seda peetakse asjakohaseks, heitemahukust näitava väärtusena; (b) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse mõjualade 1, 2 ja 3 KHG heite kohta, kas eraldi või koondatult. Ettevõtja täpsustab KHG heite vähendamise koondatud eesmärkide puhul, milliseid KHG heite mõjualasid (1, 2 ja/või 3) eesmärk hõlmab, iga vastava KHG heite valdkonnaga seotud osa ja millised KHG on hõlmatud. Ettevõtja selgitab, kuidas on tagatud nende eesmärkide kooskõla KHG inventuuri piiridega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-6). KHG heite vähendamise eesmärgid esitatakse brutoarvestuses, st ettevõtja ei võta KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamise vahendina arvesse KHG sidumist, süsinikukrediite ega välditud heidet; (c) ettevõtja avalikustab oma jooksva võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse ning ajakohastab alates 2030. aastast oma KHG heite vähendamise eesmärkide võrdlusaastat iga viie aasta järel. Ettevõtja võib avalikustada oma eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud, tingimusel et see teave on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega; (d) KHG heite vähendamise eesmärgid hõlmavad vähemalt 2030. aasta ja võimaluse korral 2050. aasta eesmärke. Alates 2030. aastast kehtestatakse eesmärgid iga viie aasta järel; (e) ettevõtja märgib, kas KHG heite vähendamise eesmärgid on teaduspõhised ja sobivad eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga. Ettevõtja märgib, millist raamistikku ja metoodikat on nende eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud, sh seda, kas need on tuletatud sektori süsinikuheite vähendamise suundumuse alusel ning millised on aluseks olevad kliima- ja poliitilised stsenaariumid ning kas eesmärgid on läbinud väliskontrolli. Osana kriitilise tähtsusega eeldustest KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas ta on võtnud arvesse tulevasi suundumusi (nt müügimahu muutused, klientide eelistuste ja nõudluse muutumine, regulatiivsed tegurid ja uued tehnoloogiad) ning kuidas need võivad mõjutada nii tema KHG heidet kui ka heitkoguste vähendamist, ja (f) ettevõtja kirjeldab eeldatavaid süsinikuheite vähendamise hoobasid ja nende üldist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse (nt energia- või materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toote ja protsessi järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine või asendamine).

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

35.

Ettevõtja esitab teabe oma energiatarbimise ja energiaallikate jaotuse kohta.

36.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja energia kogutarbimisest absoluutväärtusena, energiatõhususe parandamisest, kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega ning taastuvenergia osakaalust tema üldises energiaallikate jaotuses.

37.

Paragrahvis 35 nõutav avalikustamine hõlmab kogu ettevõtja enda tegevusega seotud energiatarbimist megavatt-tundides järgmiselt: (a) fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine (40); (b) tuumaenergiaallikatest toodetud energia kogutarbimine; (c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine järgmise jaotuse alusel: i. kütusetarbimine taastuvatest energiaallikatest, sh biomass (mis hõlmab ka bioloogilist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid), biokütused, biogaas, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik (41) jne; ii. taastuvatest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- ja jahutusenergia tarbimine ja iii. muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine.

38.

Ettevõtja, kes tegutseb suure kliimamõjuga sektorites  (42), jaotab täiendavalt oma fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimise järgmiselt: (a) kütusetarbimine: süsi ja söetooted; (b) kütusetarbimine: toornafta ja naftasaadused; (c) kütusetarbimine: maagaas; (d) kütusetarbimine muudest fossiilsetest allikatest; (e) fossiilsetest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia tarbimine;

39.

Lisaks peab ettevõtja vajaduse korral avalikustama eraldi jaotusena oma taastumatu energia ja taastuvenergia tootmise megavatt-tundides (43).

Energiamahukus netotulu alusel  (44)

40.

Ettevõtja esitab teabe energiamahukuse kohta (energia kogutarbimine netotulu kohta) seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites .

41.

Paragrahvis 40 nõutud energiamahukuse avalikustamine põhineb üksnes energia kogutarbimisel ja puhastulul seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites .

42.

Ettevõtja märgib ära suure kliimamõjuga sektorid , mida kasutatakse paragrahvis 40 nõutud energiamahukuse kindlaksmääramiseks.

43.

Ettevõtja avalikustab suure kliimamõjuga sektorites toimuvast tegevusest saadud puhastulu summa võrdluse asjaomase finantsaruannete kirje või lisadega (nimetaja paragrahvis 40 nõutud energiamahukuse arvutamisel).

Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning KHG koguheide

44.

Ettevõtja avalikustab CO2 ekvivalenttonnides järgmise (45) : (a) mõjuala 1 KHG koguheide; (b) mõjuala 2 KHG koguheide; (c) mõjuala 3 KHG koguheide; (d) KHG heide kokku.

45.

Paragrahvis 44 sätestatud avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) paragrahvi 44 alapunktis a nõutud mõjuala 1 KHG koguheide annab ülevaate ettevõtja otsestest mõjudest kliimamuutustele ja heitkogustega kauplemise süsteemidega reguleeritud KHG koguheite osakaalust; (b) paragrahvi 44 alapunktis b nõutud mõjuala 2 KHG koguheide annab ülevaate kaudsetest mõjudest, mida avaldab kliimamuutustele ettevõtja tarbitud energia, olenemata sellest, kas see on ostetud või omandatud väljastpoolt; (c) paragrahvi 44 alapunktis c nõutud mõjuala 3 KHG koguheide annab ülevaate KHG heitest, mis tekib ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides väljaspool tema KHG 1. ja mõjuala 2 heidet. Paljude ettevõtjate jaoks võib mõjuala 3 KHG heide olla KHG inventuuri peamine osa ja ettevõtja üleminekuriskide oluline mõjutaja; (d) paragrahvi 44 alapunktis d nõutud KHG koguheide annab üldise ülevaate ettevõtja KHG heitest ja sellest, kas see tekib tema enda tegevusest või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Selle teabe avalikustamine on eeltingimus, et mõõta edusamme KHG heite vähendamisel kooskõlas ettevõtja kliimaalaste eesmärkide ja ELi poliitikaeesmärkidega . Käesoleva avalikustamisnõudega ette nähtud teavet on vaja ka selleks, et mõista ettevõtja kliimaga seotud üleminekuriske .

46.

Kui ettevõtja avalikustab paragrahviga 44 nõutava teabe KHG heite kohta, viitab ta ESRS 1 paragrahvidele 62–67. Põhimõtteliselt ei piirdu andmed ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja järgnevatesse etappi kuuluvate sidus- või ühisettevõtete KHG heite kohta (ESRS 1 paragrahv 67) omatava osaga omakapitalist. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis on ühiskokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu, (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad), lisab ettevõtja KHG heitkogused vastavalt sellele, kui suur on tema kontroll tegevuse üle.

47.

Kui aruandva ettevõtja ja selle väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide määratluses tehakse olulisi muudatusi, avalikustab ettevõtja need muudatused ja selgitab nende mõju enda aruannetes esitatud KHG heite aastatevahelisele võrreldavusele (st mõju jooksva ja eelmise aruandeperioodi KHG heite võrreldavusele).

48.

Paragrahvi 44 alapunktis a nõutud mõjuala 1 KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) mõjuala 1 KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides; (b) reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva mõjuala 1 KHG heite osakaal.

49.

Paragrahvi 44 alapunktis b nõutud mõjuala 2 KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) asukohapõhine mõjuala 2 KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides; (b) turupõhine mõjuala 2 KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides.

50.

Mõjualade 1 ja 2 heite puhul, mis on avalikustatud vastavalt paragrahvi 44 alapunktidele a ja b, esitab ettevõtja teabe heitkoguste kohta järgmise jaotuse alusel: (a) konsolideeritud kontsern (ema- ja tütarettevõtjad) ja (b) investeerimisobjektid, nt sidusettevõtted, ühisettevõtted või konsolideerimata tütarettevõtjad, mis ei ole konsolideeritud kontserni finantsaruannetes täielikult konsolideeritud, samuti lepingupõhised kokkulepped, mis on ühised kokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad) ja mille tegevust ettevõtja kontrollib.

51.

Paragrahvi 44 alapunktis c nõutud mõjuala 3 KHG koguheite avalikustamine hõlmab KHG heidet CO2 ekvivalenttonnides igast mõjuala 3 olulisest kategooriast (st iga mõjuala 3 kategooria, mis on ettevõtja jaoks prioriteetne).

52.

Paragrahvi 44 alapunktis d nõutud KHG koguheite avalikustamine on paragrahvi 44 alapunktides a–c nõutud mõjualade 1, 2 ja 3 KHG heite summa. KHG koguheide avalikustatakse eraldi, eristades järgmist: (a) aluseks olevast mõjuala 2 KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse asukohapõhise meetodi abil; (b) aluseks olevast mõjuala 2 KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse turupõhise meetodi abil.

KHG heitemahukus netotulu alusel  (46)

53.

Ettevõtja avalikustab oma KHG heitemahukuse (KHG koguheide puhastulu kohta).

54.

Paragrahvis 53 nõutud KHG heitemahukuse avalikustamisel esitatakse KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides (nagu on nõutud paragrahvi 44 alapunktis d) netotulu kohta.

55.

Ettevõtja avalikustab netotulusummade (nimetaja paragrahvis 53 nõutud KHGde heite mahukuse arvutamisel) võrdluse finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega.

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu

56.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) KHG sidumine ja ladustamine CO2 ekvivalenttonnides, mis tuleneb projektidest, mille ta võib olla enda tegevuses välja töötanud või millele oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides kaasa aidanud, ja (b) vähendatud või seotud KHG heitkoguste summa, mis tuleneb väljaspool ettevõtja väärtusahelat ellu viidud kliimamuutuste leevendamise projektidest, mida ta on rahastanud või kavatseb rahastada süsinikukrediitide ostmise kaudu.

57.

Avalikustamisnõude eesmärk on: (a) anda ülevaade ettevõtja meetmetest KHG lõplikuks eemaldamiseks atmosfäärist või selle eemaldamise aktiivseks toetamiseks, et potentsiaalselt saavutada nullnetoeesmärgid (nagu on märgitud paragrahvis 60); (b) anda ülevaade sellest, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on ettevõtja ostnud või kavatseb vabatahtlikult osta turult süsinikukrediite , millega saab potentsiaalselt toetada oma KHG heite neutraalsuse väiteid (nagu on märgitud paragrahvis 61).

58.

Teave KHG sidumise ja ladustamise kohta, mille avalikustamist nõutakse paragrahvi 56 alapunktis a, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) KHG sidumise ja ladustamise üldkogus CO2 ekvivalenttonnides, mis avalikustatakse jaotatuna ja eraldi ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ning sidumis tegevuste kaupa liigitatuna, ja (b) ettevõtja kasutatavad arvutuslikud eeldused, metoodikad ja raamistikud.

59.

Teave süsinikukrediitide kohta, mille avalikustamist nõutakse paragrahvi 56 alapunktis b, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate süsinikukrediitide kogusumma CO2 ekvivalenttonnides, mida on kontrollitud tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel ja mis on aruandeperioodil tühistatud, ja (b) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate süsinikukrediitide kogusumma (CO2 ekvivalenttonnides), mis kavatsetakse tulevikus tühistada, ja teave selle kohta, kas need põhinevad olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel.

60.

Kui ettevõtja avalikustab lisaks KHG koguheite vähendamise eesmärkidele (nagu nõutakse avalikustamisnõude E1-4 paragrahvis 30) KHG nullnetoheite eesmärgi , selgitab ta kohaldamisala, kohaldatud meetodeid ja raamistikke ning seda, kuidas kavatsetakse KHG jääkheide (pärast KHG heite vähendamist ligikaudu 90–95 % võrra koos võimalusega teha põhjendatud sektoripõhiseid erinevusi kooskõlas tunnustatud sektoripõhise süsinikuheite vähendamise suundumusega) neutraliseerida nt KHG sidumisega ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides.

61.

Kui ettevõtja võib olla avalikustanud väiteid KHG heite neutraalsuse kohta, mis hõlmab süsinikukrediitide kasutamist, selgitab ta järgmist: (a) kas ja kuidas on nendele väidetele lisatud KHG heite vähendamise eesmärgid , nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-4; (b) kas ja kuidas need väited ja süsinikdioksiidil arvestusühikutele tuginemine ei takista ega vähenda tema KHG heite vähendamise eesmärkide (47) või vajaduse korral netonullheite eesmärgi saavutamist ja (c) kasutatud süsinikukrediitide usaldusväärsus ja terviklikkus, sh viidates tunnustatud kvaliteedistandarditele.

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine

62.

Ettevõtja avalikustab, kas ta kohaldab ettevõttesiseseid süsinikuheite kavasid, ja kui kohaldab, siis kuidas need toetavad tema otsuste tegemist ning kliimaga seotud poliitika ja eesmärkide rakendamist.

63.

Paragrahvis 62 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõttesisese süsinikuheite maksustamise kava liik, näiteks varihinnad, mida kohaldatakse kapitalikulude või teadus- ja arendustegevuse investeerimisotsuste tegemisel, ettevõttesisesed CO2 tasud või vahendid; (b) süsinikuheite maksustamise kavade konkreetne kohaldamisala (tegevusalad, geograafilised piirkonnad, üksused jne); (c) CO2 hinnad, mida kohaldatakse vastavalt kava liigile, ja hindade kindlaksmääramise kriitilised eeldused, sh kohaldatavate CO2 hindade allikas ja miks neid peetakse valitud kasutuse jaoks asjakohaseks. Ettevõtja võib avalikustada CO2 hindade arvutamise metoodika, sh selle, mil määral on need kehtestatud teaduslike suuniste alusel ja kuidas nende edasine areng on seotud teaduspõhiste süsinikuheite maksustamise trajektooridega, ja (d) jooksva aasta ligikaudsed KHG koguheite mahud mõjualade 1, 2 ja vajaduse korral 3 kohta nende süsteemidega hõlmatud CO2 ekvivalenttonnides ning nende osakaal ettevõtja KHG koguheites igas vastavas mõjualas.

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju

64.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) oluliste füüsiliste riskide oodatav finantsmõju; (b) oluliste üleminekuriskide oodatav finantsmõju ja (c) oluliste kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaal.

65.

Paragrahvis 64 nõutav teave täiendab praegust finantsmõju käsitlevat teavet, mida nõutakse ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktiga d. Selle avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) olulistest füüsilistest riskidest ja üleminekuriskidest tulenev oodatav finantsmõju – anda ülevaade sellest, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldavad) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kohaldamisnõuetes AR 10–AR 13 nõutud säilenõtkusanalüüsi tegemiseks kasutatud stsenaariumianalüüsi tulemused peaksid olema aluseks olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest tuleneva oodatava finantsmõju hindamisel; (b) potentsiaal kasutada olulisi kliimaga seotud võimalusi – võimaldada ülevaate andmist sellest, kuidas ettevõtja võib olulistest kliimaga seotud võimalustest saada majanduslikku kasu. See avalikustamine täiendab peamisi tulemusnäitajaid, mis avalikustatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178.

66.

Paragrahvi 64 alapunktis a nõutud olulistest füüsilistest riskidest tuleneva oodatava finantsmõju avalikustamine hõlmab järgmist (48): (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) varadest lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutustega kohanemise meetmete arvessevõtmist; nende varade rahalised summad on jaotatud akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel (49); (b) olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutustega kohanemise meetmetega ; (c) olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht (50) ja (d) olulisele füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

67.

Paragrahvi 64 alapunktis b nõutud teave olulisest üleminekuriskist tuleneva oodatava finantsmõju kohta hõlmab järgmist: (a) olulisele üleminekuriskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutuste leevendamise meetmete arvessevõtmist; (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutuste leevendamise meetmetega ; (c) ettevõtja kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa (51); (d) kohustised, mida võib olla vaja kajastada finantsaruannetes lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (e) olulisele üleminekuriskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh vajaduse korral puhastulu, mis on saadud ettevõtja söe, nafta ja gaasiga seotud valdkondades tegutsevatelt klientidelt.

68.

Ettevõtja avalikustab võrdlused finantsaruannete asjaomaste kirjete või lisadega järgmise puhul: (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud paragrahvis 66); (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade, kohustiste ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud paragrahvis 67).

69.

Kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaali avalikustamisel, mida nõutakse paragrahvi 64 alapunktis c, võtab ettevõtja arvesse järgmist (52): (a) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetest tulenev eeldatav kulude kokkuhoid ja (b) võimalik turu suurus või eeldatavad muutused netotulus, mis tuleneb vähese süsinikuheitega toodetest ja teenustest või kohanemislahendustest, millele ettevõtjal on või võib olla juurdepääs.

70.

Võimalustest tuleneva finantsmõju kvantifitseerimist ei nõuta, kui selline avalikustamine ei vasta ESRS 1 B liites „Teabe kvalitatiivsed omadused“ esitatud kasuliku teabe kvalitatiivsetele omadustele. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS E1 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama pädevus. Strateegia Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks AR 1. Üleminekukava on seotud ettevõtja jõupingutustega kliimamuutuste leevendamisel . Üleminekukava avalikustamisel peaks ettevõtja esitama kõrgetasemelise selgituse selle kohta, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit , et tagada kooskõla kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või mõne ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ilma nimetatud temperatuuritõusu taseme ületamiseta või piiratud ületamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimaseadus), ning vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja vähendab oma seotust söe ning nafta ja gaasiga seotud tegevusega. AR 2. Kõigi sektorite avaliku poliitikaga ei ole veel kindlaks määratud valdkondlikke heitkoguste muutuste suundumusi. Seega tuleks paragrahvi 16 alapunkti a kohast avalikustamist, mis puudutab üleminekukava kooskõla eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni, mõista ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi avalikustamisena. Paragrahvi 16 alapunkti a kohasel avalikustamisel võrreldakse andmeid 1,5 °C-ni liikumise suundumusega. See võrdlusalus peaks põhinema kas sektoripõhisel süsinikuheite vähendamise suundumusel, kui see on ettevõtja sektori puhul kättesaadav, või kogu majandust hõlmaval stsenaariumil, pidades silmas selle piiratust (st see on heite vähendamise sihtide lihtne ülekandmine riigi tasandilt ettevõtja tasandile). Selle kohaldamisnõude puhul tuleks arvesse võtta ka kohaldamisnõudeid AR 26 ja AR 27 ning nendega seotud sektoripõhiseid süsinikuheite vähendamise suundumusi. AR 3. Paragrahvi 16 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) põhivaradega seotud kumulatiivseid tulevasi KHG heitkoguseid aruandeaastast kuni aastateni 2030 ja 2050 (CO2 ekvivalenttonnides). Seda hinnatakse hinnangulise mõjualade 1 ja 2 KHG heite summana aktiivsete ja kindlalt kavandatud põhivarade kasutusaja jooksul. Põhivarad on ettevõtja omandis või kontrolli all olevad varad ning need koosnevad olemasolevast ja kavandatavast varast (nt paiksed või teisaldatavad käitised , rajatised ja seadmed), mis tekitavad märkimisväärset otsest või energiaga seotud kaudset KHG heidet. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. (b) kumulatiivsed tulevased KHG heitkogused, mis on seotud müüdud toodete otsese kasutusetapi KHG heitega (CO2 ekvivalenttonnides), mida hinnatakse toodete müügimahuna aruandeaastal korrutatuna hinnangulise otsese kasutusetapi KHG heitega toodete eeldatava kasutusaja jooksul. Seda nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui ettevõtja on tunnistanud mõjuala 3 kategooria „Müüdud toodete kasutamine“ oluliseks vastavalt avalikustamisnõude E1-6 paragrahvile 51, ja (c) selgitus kavade kohta, mille eesmärk on juhtida ettevõtja KHG heite mahukate ja energiamahukate varade ja toodete ümberkujundamist, kasutuselt kõrvaldamist või järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist. AR 4. Paragrahvi 16 alapunkti e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas peaks aja jooksul toimuma tema majandustegevuse vastavusse viimine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 sätetega eesmärgiga toetada üleminekut kestlikule majandusele. Seejuures võtab ettevõtja arvesse peamisi tulemusnäitajaid, mis tuleb määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustada (eelkõige taksonoomiaga kooskõlas olevad tulud ja kapitalikulud ning vajaduse korral kapitalikulude kavad). AR 5. Paragrahvi 16 alapunkti g kohaselt nõutava teabe avalikustamisel märgib ettevõtja, kas ta on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte vastavalt väljajätmise kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaalaste võrdlusaluste standardite määrus) artikli 12 lõike 1 punktides d–g (23 53 66 88 93 108 132) ja artikli 12 lõikes 2 (24 54 67 89 109). ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Paragrahvi 19 alapunkti a kohaselt nõutava säilenõtkusanalüüsi ulatust käsitleva teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, milline osa tema enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest ning millised olulised füüsilised riskid ja üleminekuriskid võidi analüüsist välja jätta. AR 7. Paragrahvi 19 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selle kohta, kuidas säilenõtkusanalüüs on tehtud, selgitab ettevõtja järgmist: (a) kriitilised eeldused selle kohta, kuidas üleminek vähese CO2 heitega ja säilenõtkele majandusele mõjutab ümbritsevaid makromajanduslikke suundumusi, energiatarbimist ja energiaallikate jaotust ning tehnoloogia kasutuselevõtu eeldusi; (b) kohaldatud ajaperspektiivid ja nende kooskõla kliima- ja äristsenaariumidega, mida võetakse arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide kindlaksmääramisel (kohaldamisnõuded AR 11–AR 12) ja KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel (esitatud avalikustamisnõude E 1-4 kohaselt), ja (c) kuidas on võetud arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-9) ning leevendusmeetmete ja -ressursside (avalikustatud avalikustamisnõude E1-3 kohaselt) hinnangulist oodatavat finantsmõju . AR 8. Paragrahvi 19 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel säilenõtkusanalüüsi tulemuste kohta selgitab ettevõtja järgmist: (a) säilenõtkusanalüüsi ebakindlad valdkonnad ning see, mil määral ettevõtja strateegia, investeerimisotsuste ning praeguste ja kavandatavate leevendusmeetmete määratluses võetakse arvesse riskile avatud varasid ja äritegevust; (b) ettevõtja võime oma ärimudelit lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis kliimamuutustega kohandada, näiteks pideva juurdepääsu tagamisega taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele, olemasolevate varade ümberpaigutamise, ajakohastamise või kasutuselt kõrvaldamisega, oma toodete ja teenuste portfelli muutmise ning tööjõu ümberõppega. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 9. Paragrahvi 20 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kliimamõjude kindlakstegemise ja hindamise kohta selgitab ettevõtja, kuidas ta on: (a) vaadanud läbi oma tegevuse ja kavad, et teha kindlaks tegelikud ja võimalikud tulevased KHG heite allikad ning vajaduse korral muud kliimaga seotud mõjude põhjustajad (nt musta süsiniku või troposfääri osooni heide või maakasutuse muutus ) enda tegevuses ja kogu väärtusahelas, ja (b) hinnanud oma tegelikke ja võimalikke mõjusid kliimamuutustele (st oma KHG koguheidet). AR 10. Ettevõtja võib siduda paragrahvi 20 alapunkti a ja kohaldamisnõude AR 9 alusel avalikustatud teabe järgmiste avalikustamisnõuete alusel avalikustatud teabega: avalikustamisnõue E1-1, paragrahvi 16 alapunkt d tulevase KHG heite kohta; avalikustamisnõue E1-4 ja avalikustamisnõue E1-6. AR 11. Paragrahvi 20 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel füüsiliste riskide kindlakstegemise ja hindamise protsesside kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: (a) kindlaks teinud kliimaga seotud ohud (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende ohtudega kokku puutuda; (b) määratlenud lühikese, keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega; (c) hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus kokku puutuda tuvastatud kliimaga seotud ohtudega ja olla nende suhtes tundlikud, võttes arvesse ohtude tõenäosust, ulatust ja kestust ning ettevõtja asukohale ja tarneahelatele omaseid georuumilisi koordinaate (näiteks ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus NUTS ELi territooriumil), ja (d) kuidas kliimaga seotud ohtude kindlakstegemisel ning kokkupuute ja tundlikkuse hindamisel võetakse arvesse suure heitega kliimastsenaariume , mis põhinevad näiteks valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) stsenaariumil SSP5–8.5 või nendel heitestsenaariumidel põhinevatel asjakohastel piirkondlikel kliimaprognoosidel või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) suure füüsilise riskiga kliimastsenaariumidel nagu „Kasvuhoonemaailm“ või „Liiga vähe, liiga hilja“. Kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi üldnõuded on esitatud paragrahvides 18 ja 19 ning avalikustamisnõuetes AR 13 ja AR 15. Kliimaga seotud ohtude liigitus (Allikas: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139)   Temperatuuriga seotud Tuulega seotud Veega seotud Tahke massiga seotud Kroonilised Muutuv (õhu-, magevee-, merevee-)temperatuur Muutuvad tuulemustrid Muutuvad sademete mustrid ja liigid (vihm, rahe, lumi/jää) Rannikuerosioon Kuumastress   Sademete hulga või veerežiimi muutlikkus Mulla degradeerumine Temperatuuri kõikumine   Ookeanide hapestumine Mullaerosioon Igikeltsa sulamine   Soolase vee sissetung Maavoole     Meretaseme tõus       Veestress   Akuutne Kuumalaine Tsüklonid, orkaanid, taifuunid Põud Laviin Külmalaine / pakane Tormid (sh lume-, tolmu- ja liivatormid) Suur sademete hulk (vihm, rahe, lumi/jää) Maalihe Metsapõleng Tornaado Üleujutus (rannik, jõed, vihmatekkeline, põhjavesi) Maapinna vajumine     Liustikujärve kallaste murdumine   AR 12. Paragrahvi 20 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel üleminekuriskide ja -võimaluste kindlakstegemise kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: (a) kindlaks teinud üleminekusündmused (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende sündmustega kokku puutuda. Üleminekuriskide ja -võimaluste korral võib pikaajalisena käsitatav hõlmata rohkem kui kümneaastast ajavahemikku ja olla kooskõlas kliimaga seotud avaliku poliitika eesmärkidega; (b) hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus olla avatud kindlaks tehtud üleminekusündmustele ja nende suhtes tundlikud, võttes arvesse üleminekusündmuste tõenäosust, ulatust ja kestust; (c) andnud teavet üleminekusündmuste kindlakstegemise ja kokkupuute hindamise kohta kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi abil, võttes arvesse vähemalt stsenaariumi, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ni, tuginedes näiteks Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumidele (nullheide 2050. aastaks, kestliku arengu stsenaarium jne) või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) kliimastsenaariumidele. Kliimaga seotud stsenaariumide analüüsi üldnõuded on esitatud paragrahvides 18 ja 19 ning avalikustamisnõuetes AR 13 ja AR 15, ja (d) teinud kindlaks varad ja äritegevuse, mis ei ole kooskõlas kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga või mille puhul on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi (näiteks märkimisväärsete tulevaste KHG heitkoguste tõttu või kokkusobimatuse tõttu taksonoomiaga kooskõlla viimise nõuetega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/2139). Kliimaga seotud üleminekusündmuste näited (põhinevad TCFD klassifikatsioonil) Poliitika ja õigusvaldkond Tehnoloogia Turg Maine KHG heitkoguste kõrgem hind Olemasolevate toodete ja teenuste asendamine väiksema heitega valikutega Klientide käitumise muutumine Tarbijate eelistuste muutumine Rangemad heitearuandluskohustused Ebaõnnestunud investeeringud uutesse tehnoloogiatesse Turusignaalide ebakindlus Sektori häbimärgistamine Olemasolevate toodete ja teenustega seotud volitused ja reguleerimine Väiksema heitega tehnoloogiale ülemineku kulud Tooraine hinna tõus Sidusrühmadepoolne teravam probleemitõstatus Olemasolevate toomisprotsessidega seotud volitused ja reguleerimine   Sidusrühmade negatiivne tagasiside Kokkupuude kohtuvaidlustega   Kliimaga seotud stsenaariumianalüüs AR 13. Paragrahvide 19, 20 ja 21 ning kohaldamisnõuete AR 10 ja AR 11 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud ja oma olukorrast lähtuvat stsenaariumianalüüsi , et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh: (a) milliseid stsenaariume kasutati, nende allikad ja vastavus tipptasemel teadusele; (b) kasutatud narratiivid, ajavahemikud ja näitajad koos aruteluga selle üle, miks ettevõtja usub, et kasutatud stsenaariumide valik hõlmab usutavaid riske ja ebakindlust; (c) iga stsenaariumi puhul arvesse võetud peamised jõud ja mõjurid ning põhjused, miks need on ettevõtja jaoks olulised, nt poliitika puhul kasutatud eeldused, makromajanduslikud suundumused, energiakasutus ja energiaallikate jaotus ning tehnoloogilised eeldused, ja (d) stsenaariumide peamised sisendid ja piirangud, sealhulgas nende üksikasjalikkuse tase (nt kas kliimaga seotud füüsiliste riskide analüüs põhineb ettevõtja asukohale omastel georuumilistel koordinaatidel või riigi või piirkonna tasandi andmetel). AR 14. Stsenaariumianalüüsi tegemisel võib ettevõtja võtta arvesse järgmisi suuniseid: TCFD tehniline lisa, mis käsitleb stsenaariumianalüüsi kasutamist kliimaga seotud riskide ja võimaluste avalikustamisel (2017); TCFD stsenaariumianalüüsi suunised mittefinantsettevõtetele (2020); ISO 14091:2021 „Adaptation to climate change — Guidelines on vulnerability, impacts and risk assessment“ (Kliimamuutustega kohanemine – suunised haavatavuse, mõjude ja riskihindamise kohta“); muud sektori tunnustatud standardid, näiteks finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik (NGFS), ning ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eeskirjad. AR 15. Ettevõtja selgitab lühidalt, kuidas kasutatavad kliimastsenaariumid on kooskõlas finantsaruannetes esitatud oluliste kliimaga seotud eeldustega. Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika AR 16. Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega seotud poliitika võib avalikustada eraldi, sest nende eesmärgid, kaasatud isikud, nende rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid on erinevad. AR 17. Kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitika käsitleb ettevõtja KHG heite , KHG sidumise ja üleminekuriskide juhtimist ettevõtja enda tegevuses ja/või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides eri ajaperspektiivides. Paragrahvi 22 kohane nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutuste leevendamise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutuste leevendamist, sh koolituse , hanke- või tarneahela , investeerimise või tootearenduse põhimõtted. AR 18. Kliimamuutustega kohanemise poliitikas käsitletakse ettevõtja füüsiliste kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemisega seotud üleminekuriskide juhtimist. Paragrahvides 22 ja 25 esitatud nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutustega kohanemise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutustega kohanemist, sh koolituse , hädaolukordade lahendamise, tervishoiu ja ohutuse poliitikat. Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid AR 19. Teabe avalikustamisel meetmete kohta vastavalt paragrahvi 29 alapunktidele a ja b võib ettevõtja: (a) avalikustada oma peamised võetud meetmed ja/või kavad kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise poliitika rakendamiseks ühe meetmena või eraldi meetmetena; (b) koondada liigiti kokku leevendusmeetmed (süsinikuheite vähendamise hoovad), nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela süsinikuheite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega; (c) avalikustada peamiste leevendusmeetmete loetelu koos mõõdetavate eesmärkidega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-4), jaotades need süsinikuheite vähendamise hoobade kaupa, ja (d) avalikustada kliimamuutustega kohanemise meetmed kohanemislahenduste liikide kaupa, nagu looduspõhine kohanemine, insenertehnilised või tehnoloogilised lahendused. AR 20. Kui ettevõtja avalikustab paragrahvi 29 alapunkti c kohaselt nõutava teabe ressursside kohta, avalikustab ta üksnes olulised tegevus- ja kapitalikulude summad, mida on vaja meetmete rakendamiseks, kuna selle teabe eesmärk on pigem näidata oma tegevuse usaldusväärsust kui võrrelda avalikustatud summasid finantsaruannetega. Avalikustatud kapitali- ja tegevuskulude summad on jooksval majandusaastal nii materiaalsele kui ka immateriaalsele varale lisandunud summad ning meetmete rakendamise tulevasteks perioodideks kavandatud täiendused. Avalikustatud summad on üksnes täiendavad finantsinvesteeringud, mis aitavad otseselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele. AR 21. Kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-A selgitab ettevõtja, kas ja mil määral sõltub tema võime meetmeid rakendada ressursside kättesaadavusest ja jaotamisest. Pidev juurdepääs taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele võib olla otsustava tähtsusega ettevõtja meetmete rakendamisel, mis hõlmab kohandamist pakkumise/nõudluse muutuste või sellega seotud omandamistega ning märkimisväärseid teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid. AR 22. Paragrahvi 29 alapunkti c kohaselt avalikustatud, meetmete rakendamiseks vajalikud tegevus- ja kapitalikulude summad peavad olema kooskõlas peamiste tulemusnäitajatega (kapitali- ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad) ja vajaduse korral kapitalikulude kavaga, mida on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178. Ettevõtja selgitab mis tahes võimalikke erinevusi käesoleva standardi kohaselt avalikustatud oluliste tegevus- ja kapitalikulude summade ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 alusel avalikustatud peamiste tulemusnäitajate vahel, mis tulenevad näiteks kõnealuses delegeeritud määruses määratletud „taksonoomias käsitlemata majandustegevuse“ avalikustamisest. Ettevõtja võib oma meetmeid struktureerida majandustegevuste kaupa, et võrrelda oma tegevuskulusid ja kapitalikulusid ning vajaduse korral oma tegevuskulude ja/või kapitalikulude kavasid taksonoomiaga kooskõlas olevate peamiste tulemusnäitajatega. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E1-4 – Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid AR 23. Vastavalt paragrahvi 34 alapunktile a võib ettevõtja avalikustada KHG heite vähendamise eesmärgid heitemahukuse väärtusena. Heitemahukuse sihttasemed on sõnastatud KHG heite suhtena füüsilise tegevuse või majandustoodangu ühikusse. Asjaomastele tegevus- või toodanguühikutele osutatakse ESRSi sektoripõhistes standardites. Kui ettevõtja on kehtestanud üksnes KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgi, avalikustab ta siiski sellega seotud absoluutväärtused sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta. Selle tulemuseks võib olla olukord, kus ettevõtja peab avalikustama KHG absoluutse heite suurenemise sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta, näiteks seetõttu, et ta prognoosib oma äritegevuse orgaanilist kasvu. AR 24. Paragrahvi 34 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel täpsustab ettevõtja iga vastava KHG heite mõjualaga (mõjuala 1, 2 või 3) seotud osa eesmärgist. Ettevõtja märgib, millist meetodit kasutati eesmärgis sisalduva mõjuala 2 KHG heite arvutamiseks (st kas asukoha- või turupõhine meetod). Kui KHG heite vähendamise eesmärgi piir erineb avalikustamisnõude E1-6 kohaselt teatatud KHG heite piirist, avalikustab ettevõtja eesmärgiga hõlmatud mõjualade 1, 2 ja 3 heite vastava protsendimäära ja KHG koguheite. Tütarettevõtjate KHG heite vähendamise eesmärkide puhul kohaldab ettevõtja neid nõudeid analoogselt tütarettevõtja tasandil. AR 25. Paragrahvi 34 alapunktis c nõutud teabe avalikustamisel võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse kohta: (a) selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas on tagatud, et lähtetaseme väärtus, mille alusel mõõdetakse edusamme eesmärgi saavutamisel, on hõlmatud tegevuste ja väliste tegurite mõju (nt teatava aasta temperatuuri kõrvalekalded, mis mõjutavad energiatarbimise kogust ja sellega seotud KHG heidet) suhtes representatiivne. Seda saab teha lähtetaseme väärtuse normaliseerimisega või kasutades lähtetaseme väärtust, mis tuletatakse kolme aasta keskmisest, kui see suurendab representatiivsust ja võimaldab usaldusväärsemat esitust; (b) lähtetaseme väärtust ja võrdlusaastat ei muudeta, v.a juhul, kui sihtväärtuses või aruandluspiiris toimuvad olulised muutused. Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas uus lähtetaseme väärtus mõjutab uut eesmärki, selle saavutamist ja aja jooksul tehtud edusammude esitamist. Võrreldavuse parandamiseks valib ettevõtja uute eesmärkide seadmisel hiljutise võrdlusaasta, mis ei ole uue sihtperioodi esimesest aruandeaastast rohkem kui kolm aastat varasem. Näiteks 2030. aastaks kui sihtaastaks ja 2025.–2030. aasta sihtperioodiks valitakse võrdlusaasta ajavahemikust 2022–2025; (c) ettevõtja ajakohastab oma võrdlusaastat alates 2030. aastast ja pärast seda iga viie aasta järel. See tähendab, et enne 2030. aastat võivad ettevõtjate valitud võrdlusaastad olla kas kehtivate eesmärkide puhul praegu kohaldatav võrdlusaasta või kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamise esimene aasta direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt (2024, 2025 või 2026) ja pärast 2030. aastat iga viie aasta järel (2030, 2035 jne) ja (d) kliimaga seotud eesmärkide esitamisel võib ettevõtja avalikustada nende eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud. Seda tehes tagab ettevõtja võimalikult suures ulatuses, et teave varasemate edusammude kohta on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega. Metoodiliste erinevuste korral, näiteks seoses sihtpiiridega, esitab ettevõtja nende erinevuste kohta lühikese selgituse. AR 26. Paragrahvi 34 alapunktide d ja e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja teabe sihtperioodi kohta, viidates sektoripõhisele (kui see on olemas) või sektoriülesele heitkoguste muutuse suundumusele, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. Selleks arvutab ettevõtja mõjualade 1 ja 2 (ja vajaduse korral eraldi mõjuala 3) sihttaseme, mis on kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga ja millega saab võrrelda tema enda KHG heite vähendamise eesmärke või vastavate valdkondade vahe-eesmärke. AR 27. Sihttaseme arvutamiseks võib korrutada KHG heite võrdlusaastal kas sektoripõhise (sektoripõhine süsinikuheite vähendamise meetod) või sektoriülese (vähendamismeetod) heite vähendamise koefitsiendiga. Heite vähendamise koefitsiente saab tuletada eri allikatest. Ettevõtja peaks tagama, et kasutatav allikas põhineb heitkoguste vähendamise trajektooril, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. AR 28. Heite vähendamise koefitsiente arendatakse edasi. Sellest tulenevalt soovitatakse ettevõtjatel kasutada üksnes ajakohastatud avalikult kättesaadavat teavet.   2030 2050 Sektoriülene (ACA) vähendamise trajektoor põhineb võrdlusaastal 2020 –42  % –90  % Allikas: põhineb dokumendil „Pathways to Net-zero –SBTi Technical Summary“ (versioon 1.0, oktoober 2021) AR 29. Sihttaseme võrdlusväärtus sõltub ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi võrdlusaastast ja heite lähtetasemest. Selle tulemusena võib võrdlusväärtuse saavutamine ettevõtjate puhul, kellel on hiljutine võrdlusaasta või kõrgem lähtetase, olla lihtsam kui ettevõtjatel, kes on varem juba võtnud ulatuslikke meetmeid KHG heite vähendamiseks. Seepärast võivad ettevõtjad, kes on varem saavutanud KHG heite vähendamise kooskõlas 1,5 °C-ga kooskõlas oleva sektoriteülese või sektoripõhise heitkoguste muutuse suundumusega, oma heite lähtetaset vastavalt kohandada, et määrata kindlaks sihttaseme võrdlusväärtus. Seega ei võta ettevõtja, kui ta sihttaseme võrdlusväärtuse kindlaksmääramisel kohandab heite lähtetaset, arvesse KHG heite vähendamist enne 2020. aastat ja esitab asjakohased tõendid oma varasema KHG heite vähendamise kohta. AR 30. Paragrahvi 34 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja järgmist: (a) kliimamuutuste leevendamise meetmetele viidates süsinikuheite vähendamise hoobasid ja nende hinnangulist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse, jaotatuna mõjualade kaupa (mõjualad 1, 2 ja 3); (b) kas ettevõtja kavatseb võtta kasutusele uued tehnoloogialahendused ja nende roll KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisel ja (c) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud arvesse erinevaid kliimastsenaariume , sh vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, et teha kindlaks asjakohased keskkonna, ühiskonna, tehnoloogia, turu ja poliitikaga seotud arengusuunad ning määrata kindlaks oma süsinikuheite vähendamise hoovad. AR 31. Ettevõtja võib esitada oma KHG heite vähendamise eesmärgid koos kliimamuutuste leevendamise meetmetega (vt paragrahv AR 19) tabelina või graafilise kujutisena, mis näitab aja jooksul toimunud arengut. Järgmisel joonisel ja tabelis on esitatud näited eesmärkide ja süsinikuheite vähendamise hoobade kombineerimise kohta:   Võrdlusaasta (nt 2025) 2030. aasta eesmärk 2035. aasta eesmärk … Kuni 2050. aasta eesmärgini KHG heide (kt CO2 ekv) 100 60 40     Energiatõhusus ja tarbimise vähendamine – –10 –4     Materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine – –5 –     Üleminek muudele kütuseliikidele – –2 –     Elektrifitseerimine – – –10     Taastuvenergia kasutamine – –10 -3     Toote järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, asendamine või muutmine – –8 –     Protsessi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamine, asendamine või muutmine – –5 -3     muu – –       Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Arvutussuunised AR 32. Paragrahvis 35 nõutava teabe avalikustamisel energiatarbimise kohta teeb ettevõtja järgmist: (a) teatab üksnes sellise energia tarbimisest, mis on saadud protsessidest, mis kuuluvad ettevõtjale või mida ettevõtja kontrollib, kohaldades sama ulatust, mida kohaldatakse mõjualade 1 ja 2 KHG heitest teatamisel; (b) jätab välja lähteained ja kütused, mida ei põletata energia saamiseks. Ettevõtja, kes tarbib kütust lähteainena, võib avalikustada selle tarbimise kohta teabe nõutavast avalikustamisest eraldi; (c) tagab, et kogu energiaalane kvantitatiivne teave esitatakse megavatt-tundides (MWh) alumise kütteväärtusena. Kui energiaga seotud teabe toorandmed on kättesaadavad ainult muudes energiaühikutes kui MWh (nt gigadžaulid (GJ)) või Briti soojusühikud (Btu)), mahuühikutes (nt kuupjalad või gallonid) või massiühikutes (nt kilogrammid või naelad), teisendatakse need MWh-ks, kasutades sobivaid teisendustegureid (vt nt IPCC viienda hindamise aruande II lisa). Kütuste ümberarvestustegurid muudetakse läbipaistvaks ja neid kohaldatakse järjepidevalt; (d) tagab, et kogu kvantitatiivne energiaalane teave esitatakse energia lõpptarbimisena, viidates energia kogusele, mida ettevõtja tegelikult tarbib, kasutades nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27 (25 55 110) IV lisa tabelit; (e) väldib omatoodetud energiatarbimise avalikustamisel kütusekulu topeltarvestust. Kui ettevõtja toodab elektrit kas taastumatust või taastuvast kütuseallikast ja tarbib seejärel toodetud elektrienergiat, arvestatakse energiatarbimist kütusekulu all ainult üks kord; (f) ei tasaarvesta energiatarbimist isegi juhul, kui kohapeal toodetud energia müüakse kolmandale isikule ja seda kasutab kolmas isik; (g) ei võta arvesse organisatsiooni piiridest „ostetud või omandatud“ energiana hangitud energiat; (h) võtab arvesse auru, soojust või jahutust, mis on saadud „jäätmeenergiana“ kolmanda isiku tööstusprotsessidest „ostetud või omandatud“ energiana; (i) võtab taastuvkütusena arvesse taastuvallikatest toodetud vesinikku (26 56). Vesinik, mis ei ole täielikult saadud taastuvatest energiaallikatest, lisatakse rubriiki „muudest taastumatutest energiaallikatest toodetud kütuse tarbimine“, ja (j) kasutab elektri, auru, soojuse või jahutuse jaotamisel taastuvate ja mittetaastuvate energiaallikate vahel konservatiivset lähenemisviisi, mis põhineb turupõhise mõjuala 2 KHG heite arvutamisel kasutataval lähenemisviisil. Ettevõtja käsitab seda energiatarbimist taastuvatest energiaallikatest pärinevana üksnes juhul, kui ostetud energia päritolu on selgelt määratletud tema tarnijatega sõlmitud lepingutes (taastuvenergia ostuleping, rohelise elektri standardtariif, turuinstrumendid, nagu päritolutunnistus Euroopas (27 57) või sarnased dokumendid, nt taastuvenergia sertifikaadid USAs ja Kanadas jne). AR 33. Paragrahvis 38 nõutud teavet kohaldatakse juhul, kui ettevõtja tegutseb vähemalt ühes suure kliimamõjuga sektoris . Paragrahvi 38 alapunktides a–e nõutav teave hõlmab ka fossiilkütustest toodetud energiat, mida tarbitakse tegevustes, mis ei kuulu suure kliimamõjuga sektoritesse. AR 34. Suure kliimamõjuga sektorite ja kõigi muude sektorite puhul võib energiatarbimist ja energiaallikate jaotust käsitleva teabe esitamiseks kasutada järgmist tabelivormi, jättes välja read 1–5. Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Võrdlus Aasta N 1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh)     2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh)     3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh)     4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh)     5) Fossiilsetest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- ja jahutusenergia (MWh)     6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana)     Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%)     7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh)     tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia kogutarbimises (%)     8) Taastuvate allikate, sh biomass (mis hõlmab ka bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvallikatest toodetud vesinikku jne) kütusetarbimine (MWh)     9) Taastuvatest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- ja jahutusenergia tarbimine (MWh)     10) Muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine (MWh)     11) Taastuvenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 8–10 summana)     Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises (%)     Energia kogutarbimine (MWh) (arvutatakse ridade 6, 7 ja 11 summana)     AR 35. Energia kogutarbimist eristusega fossiil-, tuuma- ja taastuvenergia vahel, võib kestlikkusaruandes kirjeldada graafiliselt, näidates aja jooksul toimunud arengut (nt ring- või tulpdiagrammina). Energiamahukus netotulu alusel Arvutussuunised AR 36. Paragrahvis 40 nõutava energiamahukuse teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: Suure kliimamõjuga sektorite tegevusest tulenev energia kogutarbimine (MWh)   ___________________________________________________________________________________________________ ; Suure kliimamõjuga sektorite netotulu (rahaühikutes)   (b) väljendab kogu energiatarbimist MWh-des ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes); (c) lugeja ja nimetaja koosnevad ainult sellest osast energia lõpptarbimisest (lugejas) ja netotulust (nimetajas), mis on omistatavad tegevusele suure kliimamõjuga sektorites . Tegelikult peaks nii lugeja kui ka nimetaja ulatus olema järjepidev; (d) arvutab kogu energiatarbimise vastavalt paragrahvis 37 esitatud nõudele; (e) arvutab netotulu kooskõlas raamatupidamisstandarditega, mida kohaldatakse finantsaruannete suhtes, st IFRS 15ga „Kliendilepingutest saadav müügitulu“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. AR 37. Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmises tabelis. Energiamahukus netotulu alusel Võrdlus N % N / N-1 Suure kliimamõjuga sektorites tegevusest tulenev energiatarbimine kokku suure kliimamõjuga sektorite netotulu kohta (MWh/rahaühik)       Netotulul põhineva energiamahukuse võrdlus finantsaruannete teabega AR 38. Suure kliimamõjuga sektorite tegevusest saadud netotulu võrdluse asjaomase finantsaruande kirjega või avalikustamisega (nagu on nõutud paragrahvis 43) võib esitada kas: (a) viitega seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või (b) kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. Suure kliimamõjuga sektorite tegevustest saadav netotulu, mida kasutatakse energiamahukuse arvutamisel   Netotulu (muu)   Netotulu kokku (finantsaruanded)   Avalikustamisnõue E1-6 – Mõjualade 1, 2 ja 3 koondheide ning KHG koguheide Arvutussuunised AR 39. Paragrahvis 44 nõutava KHG heite avalikustamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse põhimõtteid, nõudeid ja suuniseid, mis on esitatud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõttestandardis (2004. aasta versioon). Ettevõtja võib arvesse võtta komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 (28 58) või standardis EN ISO 14064–1:2018 sätestatud nõudeid. Kui ettevõtja juba rakendab standardis ISO 14064–1:2018 esitatud KHG arvestusmeetodit, peab ta siiski järgima käesoleva standardi nõudeid (nt mis puudutab aruandluspiire ja mõjuala 2 KHG heite turupõhise avalikustamist); (b) avalikustab KHG heite arvutamiseks või mõõtmiseks kasutatud meetodid, olulised eeldused ja heitekoefitsiendid koos nende valimise põhjustega ning esitab viite või lingi kasutatud arvutusvahenditele; (c) käsitleb CO2, CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heitkoguseid. Arvesse võib võtta täiendavaid kasvuhoonegaase, kui need on olulised, ja (d) kasutab valitsustevahelise IPCC avaldatud uusimaid globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) väärtusi, mis põhinevad 100aastasel perioodil, et arvutada peale muude gaaside kui süsinikdioksiidi heide CO2 ekvivalendina. AR 40. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete aruandluseks vajaliku teabe koostamisel, nagu on nõutud paragrahvis 50, konsolideerib ettevõtja 100 % nende üksuste KHGde heitest, mille tegevust ta kontrollib. Praktikas on see nii juhul, kui ettevõtjatel on nende sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete varade kasutamise luba või litsents. Kui ettevõtjal on lepinguga kindlaks määratud osalise ajaga tegevuskontroll, konsolideerib ta 100 % KHG heitest oma tegevuskontrolli kasutamise ajal. AR 41. Kooskõlas ESRS 1 peatükiga 3.7 esitab ettevõtja vajaduse korral teabe oma KHG heite kohta liigitatuna. Näiteks võib ettevõtja jaotada oma mõjuala 1, 2 ja 3 heidet ja KHG koguheidet käsitleva teabe riikide, tegevussegmentide, majandustegevuse, tütarettevõtjate, KHG kategooriate (CO2, CH4, N2O, HFCd, PFCd, SF6, NF3 ja muud ettevõtja poolt arvesse võetud KHGd) või allikatüüpide (paikne põletamine, liikuv põletamine, protsessiheide ja kontrollimatu heide) kaupa. AR 42. Ettevõtja aruandeperiood võib erineda mõne või kõigi tema väärtusahela üksuste aruandeperioodist. Sellisel juhul on ettevõtjal lubatud mõõta oma KHG heidet vastavalt paragrahvile 44, kasutades teavet aruandeperioodide kohta, mis erinevad tema enda aruandeperioodist, kui see teave on saadud tema väärtusahela üksustelt, mille aruandeperioodid erinevad ettevõtja aruandeperioodist, tingimusel et: a) ettevõtja kasutab oma kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks ja avalikustamiseks oma väärtusahela üksustelt saadud kõige värskemaid andmeid, b) aruandeperioodide pikkus on sama ja c) ettevõtja avalikustab selliste oluliste sündmuste ja asjaolude (kui need on tema KHG heite seisukohast olulised) muutuste mõju, mis toimuvad tema väärtusahelasse kuuluvate üksuste aruandekuupäevade ja ettevõtja üldotstarbeliste finantsaruannete kuupäeva vahel. AR 43. Paragrahvi 48 alapunktis a nõutava kogu mõjuala 1 KHG heite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab või mõõdab paiksest põlemisest, liikuvast põlemisest, protsessiheitest ja kontrollimatust heitest tulenevat KHG heidet ja kasutab sobivaid tegevusandmeid, mis hõlmavad taastumatute kütuste tarbimist; (b) kasutab järjepidevalt sobivaid heitekoefitsiente; (c) avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite mõjuala 1 KHG heitest eraldi, kuid lisab muud liiki KHG (eelkõige CH4 ja N2O) heite, (d) jätab mõjuala 1 KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud süsinikukrediidid või KHG lubatud heitkoguse ühikud, ja (e) esitab sellise tegevuse puhul, millest antakse aru ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames, aruande mõjuala 1 heitkoguste kohta, järgides ELi HKSi metoodikat. ELi HKSi metoodikat võib kohaldada ka tegevuste suhtes geograafilistes piirkondades ja sektorites, mis ei ole ELi HKSiga hõlmatud. AR 44. Valmistades ette teavet selliste mõjuala 1 KHG heitkoguste osakaalu kohta, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega, nagu on nõutud paragrahvi 48 alapunktis b, teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse KHG heidet, mis pärineb tema käitatavatest käitistest , mille suhtes kohaldatakse heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemi (HKS), sealhulgas ELi HKSi, riiklikku HKSi ja ELi-välist HKSi, kui see on asjakohane; (b) käsitleb üksnes CO2, CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heidet; (c) tagab sama arvestusperioodi mõjuala 1 KHG koguheite ja HKSiga reguleeritud KHG koguheite puhul ja (d) arvutab osakaalu järgmise valemi abil: KHG heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides) ELi HKSiga hõlmatud käitistest + riikliku HKSiga hõlmatud käitistest + ELi-välise HKSiga hõlmatud käitistest mõjuala 1 KHG heide (CO2 ekvivalenttonnides) AR 45. Paragrahvis 49 nõutava mõjuala 2 KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse KHG protokolli mõjuala 2 suuniste põhimõtteid ja nõudeid (2015. aasta versioon, eelkõige mõjuala 2 kvaliteedikriteeriumid peatükis 7.1, mis käsitleb lepingulisi instrumente); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või asjakohaseid nõudeid imporditud energiast tuleneva kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064–1:2018; (b) lisab aruandesse andmed ettevõtja tarbitud ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- ja jahutusenergia kohta; (c) väldib mõjuala 1 või 3 raames teatatud KHG heite topeltarvestust; (d) kohaldab mõjuala 2 KHG heite arvutamiseks asukohapõhiseid ja turupõhiseid meetodeid ning annab teavet lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta. Asukohapõhise meetodiga kvantifitseeritakse mõjuala 2 KHG heitkogused kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi kindlaksmääratud asukohtade keskmiste energiatootmise heitekoefitsientide põhjal (GHG Protocol, „Scope 2 Guidance“, Glossary, 2015). Turupõhise meetodiga kvantifitseeritakse mõjuala 2 KHG heitkogused nende tootjate KHG heite põhjal, kellelt aruandev üksus ostab lepingu alusel kas elektrit komplektis instrumentidega või omaette instrumente (GHG Protocol, „Scope 2 Guidance“, Glossary, 2015); sel juhul võib ettevõtja avalikustada turupõhiselt mõõdetud mõjuala 2 KHG heite osa, mis on seotud elektriga, mis on ostetud koos selliste instrumentidega nagu päritolutagatis või taastuvenergia sertifikaat. Ettevõtja esitab teabe selliste lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta, mida kasutatakse energia müügil ja ostmisel koos energiatootmist käsitlevate väidetega või eraldi esitatud energiatootmist käsitlevate väidete toetuseks. (e) avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite mõjuala 2 KHG heitest eraldi, kuid lisab teabe muud liiki KHG (eelkõige CH4 ja N2O) heite kohta. Kui kohaldatavates heitekoefitsientides ei eristata biomassi või biogeense CO2 osakaalu, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. Kui muude KHGde heitkogused peale CO2 (eelkõige CH4 ja N2O) ei ole asukohapõhiste võrgu keskmiste heitekoefitsientide või turupõhise meetodi teabe alusel kättesaadavad või on sealt välja jäetud, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; (f) jätab mõjuala 2 KHG heite arvutamisel välja KHG sidumise ning ostetud, müüdud või ülekantud süsinikukrediidid või lubatud KHG heitkogused. AR 46. Paragrahvis 51 nõutava mõjuala 3 KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela (mõjuala 3) arvestus- ja aruandlusstandardi põhimõtteid ja sätteid (2011. aasta versioon); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või vastavaid nõudeid kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064-1:2018; (b) kui tegemist on finantsasutusega, võtab arvesse finantssektori kasvuhoonegaaside arvestus- ja aruandlusstandardit, mis põhineb süsiniku arvepidamise finantspartnerlusel (PCAF), eelkõige selle A osa „Rahastatud heitkogused“ (2022. aasta detsembri versioon); (c) kontrollib oma mõjuala 3 KHG koguheidet, tuginedes 15-le mõjuala 3 kategooriale, mis on kindlaks määratud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõttestandardis ja kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela (mõjuala 3) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon), kasutades asjakohaseid hinnanguid. Teise võimalusena võib ta kontrollida oma kaudset KHG heidet standardi EN ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 esitatud kategooriate alusel (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide); (d) teeb kindlaks ja avalikustab oma olulised mõjuala 3 kategooriad, võttes aluseks nende hinnangulise KHG heite mahu ja muud kriteeriumid, mis on sätestatud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtete väärtusahela (mõjuala 3) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon, lk 61 ja 65–68) või standardi EN ISO 14064–1:2018 lisas H.3.2, näiteks rahalised kulutused, mõju, seotud üleminekuriskid ja -võimalused või sidusrühmade seisukohad; (e) arvutab või hindab KHG heidet olulistes mõjuala 3 kategooriates, kasutades sobivaid heitekoefitsiente; (f) ajakohastab mõjuala 3 KHG heitkogused igas olulises kategoorias igal aastal jooksvate tegevusandmete alusel; ajakohastab kogu mõjuala 3 KHG inventuuri vähemalt iga kolme aasta järel või olulise sündmuse või asjaolude olulise muutumise korral (oluline sündmus või asjaolude oluline muutus võib olla seotud näiteks muutustega ettevõtja tegevuses või struktuuris, muutustega ettevõtja väärtusahela(te) eelnevate ja järgnevate etappide tegevuses või struktuuris, muutusega arvutusmetoodikas või vigade avastamisega); (g) avalikustab ulatuse, mil määral ettevõtja mõjuala 3 KHG heidet mõõdetakse väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide konkreetsete tegevuste sisendite abil, ning avalikustab heite protsentuaalse osakaalu, mis on arvutatud tarnijatelt või muudelt väärtusahela partneritelt saadud esmaste andmete alusel. (h) avalikustab mõjuala 3 KHG heite iga olulise kategooria puhul arvesse võetud aruandluspiirid, KHG heite hindamise arvutusmeetodid ning teabe selle kohta, kas ja milliseid arvutusvahendeid on kasutatud. Mõjuala 3 kategooriad peaksid olema kooskõlas KHG protokolliga ja hõlmama järgmist: i. konsolideerimisgrupi (emaettevõtja ja tütarettevõtjad) kaudne mõjuala 3 KHG heide, ii. sidus- ja ühisettevõtete ning konsolideerimata tütarettevõtjate kaudne mõjuala 3 KHG heide, mille puhul ettevõtjal on võimalik kontrollida põhitegevust ja suhteid (st omab kontrolli tegevuse üle), iii. mõjualade 1, 2 ja 3 heide sidus- ja ühisettevõtetest, konsolideerimata tütarettevõtjatest (investeerimisüksused) ja ühistest kokkulepetest, mille tegevuse üle ettevõtjal puudub kontroll , kui need üksused on osa ettevõtja väärtusahela eelnevast või järgnevast etapist; (i) avalikustab loetelu mõjuala 3 KHG heite kategooriatest, mis inventuuris sisalduvad või on sellest välja jäetud, koos põhjendusega väljajäetud mõjuala 3 kategooriate kohta; (j) avalikustab oma väärtusahela eelnevas või järgnevas etapis biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO2 biogeense heite mõjuala 3 KHG koguheitest eraldi ning võtab mõjuala 3 KHG heite arvutamisel arvesse muud liiki KHG (nt CH4, N2O) heidet ja CO2 heidet, mis tekib biomassi olelusringis, v.a põletamisel või biolagunemisel (nt biomassi töötlemisel või transportimisel tekkiv KHG heide); (k) jätab mõjuala 3 KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud süsinikukrediidid või KHG lubatud heitkoguse ühikud, AR 47. Paragrahvis 52 nõutava KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) kohaldab KHG koguheite arvutamiseks järgmisi valemeid: KHG koguheideasukohapõhine (CO2 ekvivalenttonnides) = mõjuala 1 koguheide + mõjuala 2 koguheideasukohapõhine + mõjuala 3 koguheide KHG koguheideturupõhine (CO2 ekvivalenttonnides) = mõjuala 1 koguheide + mõjuala 2 koguheideturupõhine + mõjuala 3 koguheide (b) avalikustab KHG koguheite, eristades heitkoguseid, mis tulenevad mõjuala 2 KHG heite mõõtmisel kasutatud asukohapõhistest ja turupõhistest meetoditest. AR 48. Ettevõtja avalikustab oma KHG koguheite , mis on jaotatud mõjuala 1 ja 2 heitkoguste ning mõjuala 3 oluliste heitkoguste alusel vastavalt allpool esitatud tabelile.   Tagasivaatav Vahe-eesmärgid ja sihtaastad Võrdlus- aasta Võrdlus N % N /N-1 2025 2030 (2050) Aastane eesmärk (%) / võrdlusaasta Mõjuala 1 KHG heide Mõjuala 1 KHG koguheide Heide (CO2 ekvivalenttonnides)                 Mõjuala 1 KHG koguheite osakaal, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega (%)                 Mõjuala 2 KHG heide Asukohapõhiselt mõõdetud mõjuala 2 KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides)                 Turupõhiselt mõõdetud mõjuala 2 KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides)                 Mõjuala 3 KHG olulised heitkogused KHG kaudse (mõjuala 3) koguheite üldkogus (CO2 ekvivalenttonnides)                 1. Ostetud kaubad ja teenused                 [Vabatahtlik alamkategooria: Pilvandmetöötlus ja andmekeskusteenused                 2. Kapitalikaubad                 3. Kütuse ja energiaga seotud tegevus (mis ei kuulu mõjualasse 1 või 2)                 4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides                 5. Tegevuse käigus tekkinud jäätmed                 6. Ärireisid                 7. Töötajate tööle- ja kojusõit                 8. Väärtusahela eelnevate etappide rendivara                 9. Transport väärtusahela järgnevates etappides                 10. Müüdud toodete töötlemine                 11. Müüdud toodete kasutamine                 12. Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus                 13. Väärtusahela järgnevate etappide rendivara                 14. Frantsiisid                 15. Investeeringud                 KHG heide kokku KHG heide kokku (asukohapõhine) (CO2 ekvivalenttonnides)                 KHG heide kokku (turupõhine) (CO2 ekvivalenttonnides)                 AR 49. Võimalike üleminekuriskide esiletoomiseks võib ettevõtja avalikustada KHG koguheite jaotatuna peamiste riikide ja vajaduse korral tegevussegmentide kaupa (kasutades samu finantsaruannete segmente, mida on nõutud raamatupidamisstandardites, st standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega). Kui asjaomased andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad, võib mõjuala 3 KHG heitkogused kõnealustest riigipõhistest jaotustest välja jätta. AR 50. Mõjuala 3 KHG heitkogused võib esitada ka standardis EN ISO 14064–1:2018 määratletud kaudsete heitekategooriate kaupa. AR 51. Kui see on ettevõtja mõjuala 3 heitkoguste jaoks oluline, avalikustab ta ostetud pilvandmetöötlusest ja andmekeskusteenustest tuleneva KHG heite mõjuala 3 üldise kategooria „eelnevates etappides ostetud kaubad ja teenused“ alamrühmana. AR 52. Mõjualade 1,2 ja 3 vahel jaotatud KHG koguheide võib olla kestlikkusaruandes graafiliselt esitatud (nt ring- või tulpdiagrammina), näidates KHGde heite jagunemist väärtusahelas (eelnevad etapid, enda tegevus, transport, järgnevad etapid). KHG heitemahukus netotulu alusel Arvutussuunised AR 53. Paragrahvis 53 nõutava netotulul põhineva KHG heitemahukuse teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: (b) väljendab KHG koguheidet CO2 ekvivalenttonnides ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes) ning esitab tulemused turu- ja asukohapõhise meetodi alusel; (c) esitab lugejas KHG koguheite ja nimetajas kogu netotulu; (d) arvutab KHG koguheite, nagu on nõutud paragrahvi 44 alapunktis d ja paragrahvis 52, ja (e) arvutab netotulu kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st IFRS 15ga või riigisiseste raamatupidamispõhimõtetega. AR 54. Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. KHG heite mahukus netotulu alusel Võrdlus N % N/ N-1 KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik)       KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik)       Tulupõhise KHG heitemahukuse ühilduvus finantsaruannete teabega AR 55. KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu võrdlemisel finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega (nagu on nõutud paragrahvis 55) võib: (a) viidata seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või (b) kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu   Netotulu (muu)   Netotulu kokku (finantsaruanded)   Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu KHG sidumine ja ladustamine enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides AR 56. Lisaks KHG heite inventuuridele tagavad ettevõtjad läbipaistvuse selle suhtes, kuidas ja millises ulatuses nad kas suurendavad looduslikke CO2 sidujaid või rakendavad tehnilisi lahendusi KHG sidumiseks atmosfäärist enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Kuigi KHG sidumise arvestamiseks ei ole üldtunnustatud kontseptsioone ja meetodeid, on käesoleva standardi eesmärk suurendada läbipaistvust seoses ettevõtja tegevusega KHG atmosfäärist sidumisel (paragrahvi 56 alapunkt a ja paragrahv 58). Teave väljaspool väärtusahelat toimuva KHG sidumise kohta, mida ettevõtja toetab süsinikukrediitide ostmise kaudu, avalikustatakse eraldi, nagu on nõutud paragrahvi 56 alapunktis b ja paragrahvis 59. AR 57. Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tuleneva KHG sidumise ja ladustamise kohta paragrahvi 56 alapunkti a ja paragrahvi 58 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kirjeldab ettevõtja iga sidumis- ja ladustamistegevuse kohta järgmist: (a) asjaomased KHGd; (b) kas sidumine ja ladustamine on biogeenne või maakasutuse muutusest tingitud (nt metsastamine, taasmetsastamine, metsade taastamine, linnapuude istutamine, agrometsandus, mulla süsiniku sidumine jne), tehnoloogiline (nt otsene õhu sidumine) või hübriid (nt bioenergia koos CO2 kogumise ja ladustamisega) ja tehnoloogilised üksikasjad sidumise, ladustamise liigi ja vajaduse korral seotud KHGde transpordi kohta; (c) vajaduse korral lühike selgitus selle kohta, kas tegevust saab liigitada looduspõhiseks lahenduseks, ja (d) kuidas juhitakse mittepüsivuse riski, sealhulgas vajaduse korral lekete ja tagasipööramiste kindlakstegemist ja jälgimist. Arvutussuunised AR 58. Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahelast tuleneva KHG sidumise ja ladustamise kohta teeb ettevõtja paragrahvi 56 alapunkti a ja paragrahvi 58 kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel järgmist: (a) võtab niivõrd, kui see on asjakohane, arvesse kasvuhoonegaaside protokolli ettevõttestandardit (2004. aasta versioon), tootestandardit (2011. aasta versioon), põllumajandussuuniseid (2014. aasta versioon), maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse suuniseid KHG projektiarvestuse jaoks (2006. aasta versioon); (b) kohaldab konsensuslikke meetodeid KHG sidumise arvestamiseks niipea, kui need on kättesaadavad, eelkõige ELi õigusraamistikku CO2 sidumise sertifitseerimiseks; (c) selgitab vajaduse korral sidumise rolli kliimamuutuste leevendamise poliitikas ; (d) hõlmab sidumist tegevustest, mida ta omab või kontrollib või millele kaasa aitab, ja mida ei ole süsinikukrediitide kaudu müüdud teisele isikule; (e) vajaduse korral märgistab need oma tegevuses või väärtusahelas toimuvad KHG sidumisega seotud tegevused, mis on muudetud süsinikukrediitideks ja müüdud teistele vabatahtlikul turul tegutsevatele isikutele; (f) võtab vastavalt avalikustamisnõudele E1-6 arvesse KHG heidet , mis on seotud sidumistegevusega, sh transpordi ja ladustamisega (mõjuala 1, 2 või 3). Sidumistegevuse, sh transpordi ja ladustamise tõhususe läbipaistvuse suurendamiseks võib ettevõtja avalikustada selle tegevusega seotud KHG heite (nt KHG heide elektritarbimisest, mis on seotud kogumisega otse atmosfäärist) koos seotud KHG heite kogusega, kuid sellest eraldi; (g) tagasipööramise korral arvestab vastavat KHG heidet aruandeperioodil sidumise kompenseerimiseks; (h) kasutab IPCC avaldatud uusimaid GWP -väärtusi, mis põhinevad 100aastasel ajavahemikul, et arvutada heidet CO2 ekvivalendina muude gaaside kui CO2 puhul, ning kirjeldab tehtud eeldusi, meetodeid ja raamistikke, mida kasutati KHG sidumise arvutamiseks, ja (i) võtab arvesse looduspõhiseid lahendusi . AR 59. Ettevõtja eristab KHGde sidumist enda tegevuses väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides toimuvast sidumisest ning avalikustab need andmed eraldi. KHGde sidumine väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides hõlmab tegevust, mida ettevõtja aktiivselt toetab, nt tarnijaga tehtava koostööprojekti kaudu. Ettevõtjalt ei eeldata, et ta võtaks arvesse KHG sidumist, mis võib tekkida tema väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides, aga millest ta ei ole teadlik. AR 60. KHG sidumise kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. Sidumine Võrdlus N % N/ N-1 KHG sidumistegevus 1 (nt metsade taastamine) –     KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine otse atmosfäärist) –     … –     Enda tegevuses KHG sidumine kokku (CO2 ekvivalenttonnides)       KHG sidumistegevus 1 (nt metsade taastamine) –     KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine otse atmosfäärist) –     … –     KHG sidumine kokku väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides (CO2 ekvivalenttonnides)       Tagasipööramine (CO2 ekvivalenttonnides)       Süsinikukrediitide kaudu rahastatavad KHG heite vähendamise projektid AR 61. KHG heite vähendamise projektide rahastamine väljaspool ettevõtja väärtusahelat kõrgetele kvaliteedistandarditele vastavate süsinikukrediitide ostmisega võib olla kasulik panus kliimamuutuste leevendamisse. Käesoleva standardi kohaselt peab ettevõtja avalikustama, kas ta kasutab süsinikukrediite eraldi KHG heitest (paragrahvi 56 alapunkt b ja paragrahv 59) ning KHG heite vähendamise eesmärkidest (avalikustamisnõue E 1-4). Samuti nõutakse ettevõtjalt, et ta näitaks kasutamise ulatust ja kvaliteedikriteeriume, mida ta nende süsinikukrediitide puhul kasutab. AR 62. Paragrahvi 56 alapunktis b ja paragrahvis 59 nõutava süsinikukrediitide teabe avalikustamisel lähtub ettevõtja asjakohasuse alusel järgmisest jaotusest: (a) vähendamis- ja sidumisprojektide osakaal (mahuprotsendina); (b) sidumisprojektidest saadud süsinikukrediitide puhul selgitus selle kohta, kas need on saadud biogeensetest või tehnoloogilistest sidujatest; (c) iga tunnustatud kvaliteedistandardi osakaal (mahu järgi); (d) ELi projektide osakaal (mahu järgi) ja (e) osa (mahuprotsendina), mis kvalifitseerub Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaselt vastava kohandusena. Arvutussuunised AR 63. Paragrahvi 56 alapunktis b ja paragrahvis 59 nõutava süsinikukrediitide teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse tunnustatud kvaliteedistandardeid ; (b) selgitab vajaduse korral süsinikukrediitide rolli oma kliimamuutuste leevendamise tegevuskavas ; (c) ei lisa oma väärtusahelas KHG heite vähendamise projektidest saadud süsinikukrediite, kuna vastav KHG heite vähendamine avalikustatakse juba toimumise ajal avalikustamisnõude E1-6 (2. või mõjuala 3) alusel (et vältida topeltarvestust); (d) ei hõlma oma väärtusahelas KHG sidumise projektidest saadud süsinikukrediite, sest vastav KHG sidumine võib olla juba arvesse võetud selle toimumise ajal avalikustamisnõude E1-7 alusel (et vältida topeltarvestust); (e) ei avalikusta oma KHG heite kompenseerimiseks süsinikukrediite vastavalt KHG heite avalikustamisnõudele E1-6; (f) ei avalikusta süsinikukrediite kui vahendit avalikustamisnõude E 1–4 kohaselt avalikustatud KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja (g) arvutab tulevikus tühistatavate süsinikukrediitide summa süsinikukrediitide summana CO2 ekvivalenttonnides olemasolevate lepingute kestuse jooksul. AR 64. Teabe aruandeaastal tühistatud ja tulevikus tühistada kavatsetavate süsinikukrediitide kohta võib esitada järgmise tabeli vormis. Aruandeaastal tühistatud süsinikukrediidid Võrdlus N Kokku (CO2 ekvivalenttonnides)     Eemaldamisprojektide osakaal (%)     Vähendamisprojektide osakaal (%)     Tunnustatud kvaliteedistandard 1 (%)     Tunnustatud kvaliteedistandard 2 (%)     Tunnustatud kvaliteedistandard 3 (%)     …     ELi-siseste projektide osakaal (%)     Vastavateks kohandusteks kvalifitseeruvate süsinikukrediitide osakaal (%)     Süsinikukrediidid, mis kavatsetakse tulevikus tühistada Summa kuni [ajavahemik] Kokku (CO2 ekvivalenttonnides)   Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine AR 65. Paragrahvide 62 ja 63 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel, kui see on asjakohane, selgitab ettevõtja lühidalt, kas ja kuidas on süsinikuheite ettevõttesisestes hinnakujunduskavades kasutatavad CO2 hinnad kooskõlas finantsaruannetes kasutatud CO2 hindadega. Seda tehakse seoses CO2 ettevõttesiseste hindadega, mida kasutatakse (a) vara (immateriaalne ja materiaalne põhivara) kasuliku eluea ja jääkväärtuse hindamisel; (b) varade allahindamisel ja (c) äritegevuse omandamise kaudu omandatud varade õiglase väärtuse mõõtmisel. AR 66. Teabe võib esitada järgmises tabelis: CO2 sisehindade liigid Asjakohane maht (CO2 ekvivalenttonnides) Kohaldatud hinnad (CO2 ekvivalenttonnides) Ulatuse kirjeldus Kapitalikulude varihind       Teadus- ja arendustegevus Investeeringute varihind       CO2 ettevõttesisene tasu või fond       CO2 hinnad väärtuse languse testimiseks       jne       Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju Oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide oodatav finantsmõju AR 67. Olulised kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja finantsseisundit (nt ettevõtja omandis olevad varad, finantskontrolli all olevad rendivarad ja kohustised), tulemusi (nt netotulu ja -kulude võimalik suurenemine/vähenemine äritegevuse katkemise tõttu, kõrgemad tarnehinnad, mis võivad põhjustada kasumimarginaali vähenemist) ja rahavooge. Mõne kliimaga seotud füüsilise riskipositsiooni väike tõenäosus, suur tõsidus ja pikaajaline ajaperspektiiv ning kestlikule majandusele üleminekust tulenev ebakindlus tähendavad, et sellega kaasneb oluline oodatav finantsmõju , mis jääb kehtivate raamatupidamisstandardite nõuete kohaldamisalast välja. AR 68. Praegu puudub üldtunnustatud metoodika, mis võimaldaks hinnata või mõõta, kuidas olulised füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, finantstulemusi ning rahavooge. Seetõttu sõltub finantsmõju avalikustamine (nagu nõutud paragrahvides 64, 66 ja 67) ettevõtja sisemisest metoodikast ja sellest, kuidas koostatakse oluline hinnang sisendite kindlaksmääramisel, samuti eeldustest, mis on vajalikud nende oodatava finantsmõju kvantifitseerimiseks. Arvutussuunised. Oluliste füüsiliste riskide oodatav finantsmõju AR 69. Paragrahvi 64 alapunkti a ja paragrahvi 66 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: (a) hinnati oodatavat finantsmõju olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, ajaperspektiive, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja (b) selliste varade ja äritegevuse hindamine, mida peetakse avatuks olulisele füüsilisele riskile , põhineb olulise füüsilise riski kindlaksmääramise (nagu on nõutud paragrahvi 20 alapunktis b ja kohaldamisnõudes AR 11) ning kliimastsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud paragrahvis 19 ja kohaldamisnõuetes AR 13 – AR 14) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. AR 70. Valmistades ette paragrahvi 66 alapunktis a nõutavat teavet olulisele füüsilisele riskile avatud varade kohta, teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab olulisele füüsilisele riskile avatud varad rahalises väärtuses ja osakaaluna (protsendina) koguvarast aruandekuupäeva seisuga (st osakaal on olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnanguline bilansiline väärtus, mis on jagatud finantsseisundi aruandes või bilansis esitatud raamatupidamisliku koguväärtusega). Olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnang tuletatakse finantsaruannetes kajastatud varadest. Hinnangulised rahalised summad ja füüsilisele riskile avatud varade osakaal võidakse esitada kas ühe summa või vahemikuna. (b) Olulisele füüsilisele riskile avatud varade kindlaksmääramisel võetakse arvesse igat liiki varasid, sh kapitalirendi / kasutusõiguse varasid. (c) Selle teabe konteksti seadmiseks teeb ettevõtja järgmist: i. avalikustab oma olulisele füüsilisele riskile avatud märkimisväärsete varade asukoha. ELi territooriumil asuvad olulised varad (29 59) koondatakse NUTSi (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) 3. tasandi koodide alusel. Väljaspool ELi territooriumi asuvate märkimisväärsete varade puhul esitatakse jaotus NUTSi koodi alusel üksnes vajaduse korral; ii. jaotab riskile avatud varade rahalised summad akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel (60); (d) arvutab paragrahvi 66 alapunktist a tulenevalt olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaalu, mida käsitletakse kliimamuutustega kohanemise meetmetes , võttes aluseks avalikustamisnõude E1-3 alusel avalikustatud teabe. Selle eesmärk on netoriske ühtlustada. AR 71. Paragrahvi 64 alapunkti a ja paragrahvi 66 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine (a) põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. (b) võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega puhastulu osakaalu kohta, riskitegurite kohta (ohud, riskipositsioon ja tundlikkus) ning võimaluse korral oodatava finantsmõju ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. Arvutussuunised. Üleminekuriski eeldatav finantsmõju AR 72. Paragrahvi 64 alapunkti b ja paragrahvi 67 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: (a) hinnati võimalikku mõju tulevastele majandustulemustele ja seisundile olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse hindamine põhineb olulise üleminekuriski kindlaksmääramise (nagu on kirjeldatud paragrahvi 20 alapunktis c ja kohaldamisnõudes AR 12) ning stsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud kohaldamisnõuetes AR 12 – AR 13) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. AR 73. Avalikustades paragrahvi 67 alapunktides a ja b nõutavat teavet olulisele üleminekuriskile avatud varade kohta teeb ettevõtja järgmist: (a) esitab vähemalt hinnangu potentsiaalselt kasutuskõlbmatute varade summa kohta (rahalistes summades ja protsendina) aruandeaastast kuni aastani 2030 ja aastatel 2030–2050. Kasutuskõlbmatu vara all mõistetakse ettevõtja aktiivset või kindlalt kavandatud põhivara, millega on seotud märkimisväärne tulevane KHG heide selle kasutusaja jooksul. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. Seda summat võib väljendada varade väärtuste vahemikuna, mis põhineb erinevatel kliima- ja poliitikastsenaariumidel , sh stsenaariumil, mis on kooskõlas kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ga; (b) ettevõtja avalikustab oma kinnisvara, sh kasutusõiguse vara jaotuse bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa. Energiatõhusus esitatakse kas energiatarbimise vahemikena kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m2) või EPC (61) energiamärgise (energiatõhususe sertifikaat) (62) klassina. Kui ettevõtja ei saa seda teavet parimate jõupingutuste põhimõtte kohaselt, avalikustab ta selle kinnisvara täieliku raamatupidamisväärtuse, mille energiatarbimine põhineb sisehinnangutel; (c) ettevõtja arvutab selliste olulisele üleminekuriskile avatud koguvarade (sh kapitalirendi / kasutusõiguse varade) osakaalu (protsentides), mida käsitletakse kliimamuutuste leevendamise meetmetega , võttes aluseks vastavalt avalikustamisnõudele E1-3 avalikustatud teabe. Varade koguväärtus on bilansiline väärtus aruandekuupäeva seisuga. AR 74. Paragrahvi 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel olulistest üleminekuriskidest tulenevate võimalike kohustiste kohta: (a) võivad heitkogustega kauplemise süsteemiga reguleeritavaid käitisi käitavad ettevõtjad hõlmata mitmesuguseid kõnealustest süsteemidest tulenevaid võimalikke tulevasi kohustisi; (b) ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi HKSi, võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud nende jaotuskavadega kuni 2030. aastani. Võimalikku kohustist võib hinnata järgmise alusel: i. aruandlusperioodi alguses ettevõtja valduses olevate lubatud heitkoguste ühikute arv; ii. turult ostetavate lubatud heitkoguste ühikute arv igal aastal, st kuni 2030. aastani; iii. lõhe eri üleminekustsenaariumide kohaselt tulevikus tekkivate hinnanguliste heitkoguste ja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vahel, mis on teada kuni 2030. aastani, ning iv. hinnanguline aastane kulu tonni CO2 kohta, mille jaoks on vaja osta lubatud heitkoguse ühik; (c) Oma võimalike tulevaste kohustiste hindamisel võib ettevõtja arvesse võtta ja avalikustada mõjuala 1 KHG lubatud heitkoguse ühikute arvu reguleeritud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemides ning aruandeperioodi alguses hoitavate (eelmistest jaotamistest pärit) lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivse arvu; (d) ettevõtjad, kes avalikustavad lähitulevikus tühistada kavatsetavate süsinikukrediitide mahu (avalikustamisnõue E1-7), võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel põhinevate kohustistega; (e) ettevõtja võib lisada ka oma rahalises väärtuses väljendatud kogu mõjualade 1 ja 2 KHG heite ja KHG koguheite (rahaühikutes), mis arvutatakse järgmiselt: i. mõjualade 1 ja 2 KHG heite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: (a) (mõjuala 1 KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) + mõjuala 2 KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) × KHG heite kulumäär ii. KHG koguheite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: (b) iii. kasutades madalamat, keskmist ja kõrgemat kulumäära (63) KHG heitkoguste puhul (nt CO2 turuhind ja erinevad hinnangud CO2 ühiskondlike kulude kohta) ning nende valiku põhjused. AR 75. Selleks, et hinnata, kuidas üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, võib kasutada muid lähenemisviise ja meetodeid. Igal juhul peab oodatava finantsmõju avalikustamine hõlmama ettevõtja kasutatud meetodite ja määratluste kirjeldust. AR 76. Paragrahvi 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada üleminekuriskidele avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine (a) põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. (b) võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega netotulu osakaalu ja riskitegurite kohta (sündmused ja riskipositsioon) ning võimaluse korral teavet oodatava finantsmõju ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. Ühenduvus finantsaruannete teabega AR 77. Ettevõtja võib esitada varade, kohustiste ja netotulu (mis on avatud olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele ) märkimisväärsete summade võrdluse finantsaruannetes asjaomase kirjega või avalikustatava teabega (nt segmendiaruandluses) (nagu on nõutud paragrahvis 68) järgmiselt: (a) viitena seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes, kui need summad on finantsaruannetes eristatavad, või (b) kui neile ei ole võimalik otseselt viidata, siis kvantitatiivse võrdlusena iga kirje või finantsaruandes avalikustatud teabega, kasutades allpool esitatud tabeli vormi: Varade või kohustiste raamatupidamisväärtus või netotulu, mis on avatud kas olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele   Korrigeerimised   Varad või kohustised või netotulu finantsaruannetes   AR 78. Ettevõtja tagab, et andmed ja eeldused, mida kasutatakse oluliste füüsiliste riskide ja üleminekuriskide oodatava finantsmõju hindamiseks ja kajastamiseks kestlikkusaruandes, on kooskõlas finantsaruannetes kasutatud vastavate andmete ja eeldustega (nt CO2 hinnad, mida kasutatakse varade väärtuse languse, varade kasuliku eluea, hinnangute ja eraldiste hindamisel). Ettevõtja selgitab vasturääkivuste põhjuseid (nt kui kliimaga seotud riskide täielik finantsmõju on alles hindamisel või kui seda ei peeta finantsaruannetes oluliseks). AR 79. Kohustistele avalduva võimaliku tulevase mõju puhul (nagu on nõutud paragrahvi 67 alapunktis d) esitab ettevõtja vajaduse korral viited heitkogustega kauplemise süsteemide kirjeldusele finantsaruannetes. Kliimaga seotud võimalused AR 80. Paragrahvi 69 alapunkti a kohase teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja kulude kokkuhoiu laadi (nt vähenenud energiatarbimisest), ajaperspektiive ja kasutatud metoodikat, sh hindamise ulatust, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, kas ja kuidas tehti stsenaariumianalüüs . AR 81. Paragrahvi 69 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on hinnanud turu suurust või mis tahes eeldatavaid muutusi netotulus seoses vähese süsinikuheitega toodete ja teenuste või kohanemislahendustega, sh hindamise ulatust, ajaperspektiivi, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, mil määral on see turg ettevõtjale kättesaadav. Turu suurust käsitleva teabe avalikustamisel võib seda kõrvutada taksonoomiaga kooskõlas olevatest tegevustest saadud müügituluga, mis avalikustatakse määruse (EL) 2020/852 sätete alusel. Üksus võib ka selgitada, kuidas ta kasutab kliimaga seotud võimalusi , ning võimaluse korral peaks see olema seotud avalikustamisnõuete E1-2, E 1-3 ja E1-4 kohaste poliitika, eesmärkide ja meetmete avalikustamisega.

ESRS E2

SAASTUS

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

–

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

–

Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

–

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

–

Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab õhu, vee ja pinnase saastet , võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid ; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning saaste vältimise, kontrolli ja kõrvaldamise vajadusega. Selle eesmärk on luua nullsaastega mürgivaba keskkond, toetades nii ka ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“; (d) ettevõtja selliste oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, mis on seotud ettevõtja saastega seotud mõjude ja sõltuvustega , samuti saaste vältimise, kontrolli, kõrvaldamise või vähendamisega, sh eeskirjade kohaldamise tõttu, ning kuidas ettevõtja seda haldab ja (e) ettevõtja saastega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

See standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega : õhu-, pinnase- ja vee saaste ning probleemsed ained , sh väga ohtlikud ained .

3.

„Õhusaaste“ hõlmab teavet ettevõtja õhku eralduvate heitkoguste kohta (nii sise- kui ka välitingimustes) ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

4.

„Veesaaste“ hõlmab teavet ettevõtja heidet vette ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

5.

„ Pinnasesaaste “ hõlmab teavet ettevõtja pinnasesse eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

6.

Seoses probleemsete ainetega hõlmab standard teavet, mis on seotud ettevõtja poolt probleemsete ainete, sh väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise ja/või levitamise ja turustamisega. Probleemseid aineid käsitlevate avalikustamisnõuete eesmärk on anda kasutajatele ülevaade selliste ainetega seotud tegelikest või võimalikest mõjudest, võttes arvesse ka nende kasutamise ja/või levitamise ja turustamise võimalikke piiranguid.

Seosed teiste ESRSidega

7.

Saastuse teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, vesi ja mereressursid , elurikkus ja ringmajandus . Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla saastuse seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded seega hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) ESRS E1 „Kliimamuutused“, mis käsitleb järgmist seitset õhusaastega seotud kasvuhoonegaasi : süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PCFd), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3); (b) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb veetarbimist , eelkõige veeriskile avatud piirkondades , vee ringlussevõttu ja ladustamist. See hõlmab ka mereressursside vastutustundlikku majandamist, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus. See standard hõlmab vee- ja mereressursside saastusega, sh mikroplastiga seotud negatiivseid mõjusid, mida selline tegevus põhjustab; (c) ESRS E4 „Elurikkus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb ökosüsteeme ja liike. Selles standardis käsitatakse saastet kui elurikkuse kadumise otsest mõjurit; (d) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet.

8.

Ettevõtja saastega seotud mõjud võivad mõjutada inimesi ja kogukondi. Ettevõtja põhjustatud saastusega seotud olulisi negatiivseid mõjusid mõjutatud kogukondadele käsitletakse ESRS S3s „Mõjutatud kogukonnad“.

9.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

10.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

11.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma tegevuskohti ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud saastega seotud mõjud , riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega.

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud saaste vältimise ja kontrolliga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist .

14.

Paragrahvis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2ga seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

15.

Ettevõtja märgib seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi, kui need on olulised: (a) õhu, pinnase ja vee saastega seotud negatiivsete mõjude leevendamine, sh vältimine ja kontroll; (b) probleemsete ainete minimeerimine ja asendamine ning väga ohtlike ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige mitteolulise ühiskondliku kasutuse puhul ja tarbekaupades , ja (c) juhtumite ja hädaolukordade vältimine ning nende esinemise korral inimestele ja keskkonnale avalduva mõju kontrollimine ja piiramine.

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

16.

Ettevõtja avalikustab saastega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

17.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest.

18.

Saastega seotud tegevuskavade ja ressursside kirjeldus sisaldab teavet, mis on esitatud ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

19.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendamishierarhia kihiga saab seostada meedet ja ressursse, mille eesmärk on: (a) saaste vältimine, sh selliste materjalide või ühendite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega, millel on negatiivne mõju (saaste vältimine tekkekohas); (b) saaste vähendamine, sh: materjalide või ühendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine; täitmisnõuete, näiteks parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete järgimine, või ELi taksonoomiamääruse ja selle delegeeritud õigusaktide kohaste saaste vältimise ja kontrolli põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmine (saaste minimeerimine) ja (c) saastunud ökosüsteemide taastamine, uuendamine ja ümberkujundamine (nii tavapärase tegevuse kui ka juhtumite mõjude kontroll).

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

20.

Ettevõtja avalikustab saastega seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest , mille ettevõtja on vastu võtnud saastega seotud poliitika toetamiseks ning saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

22.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

23.

Paragrahvis 20 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid aitavad vältida ja kontrollida järgmist: (a) õhusaastajad ja vastavad erikoormused ; (b) heide vette ja vastavad erikoormused; (c) pinnasesaaste ja vastavad erikoormused ja (d) probleemsed ained ja väga ohtlikud ained .

24.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärkide seadmisel võeti arvesse ökoloogilisi künniseid (nt biosfääri terviklikkus , stratosfääri osoonikihti kahandamine, aerosooliosakeste paiskumine atmosfääri, mullaviljakuse vähenemine, ookeanide hapestumine) ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõttes vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

25.

Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

26.

Ettevõtja avalikustab oma tegevuse käigus tekkivad saastajad ning mikroplasti, mida ta tekitab või kasutab.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade heitest , mida ettevõtja oma tegevuse käigus õhku, vette ja pinnasesse väljutab, ning mikroplasti tekitamisest ja kasutamisest.

28.

Ettevõtja avalikustab järgmiste ainete koguse: (a) iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (64) (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, E-PRTR-määrus) II lisas loetletud saasteained, mis satuvad õhku, vette ja pinnasesse, v.a KHGde heitkogused, mis on avaldatud kooskõlas ESRS E1ga „Kliimamuutused“ (65); (b) ettevõtja tekitatud või kasutatud mikroplast.

29.

Paragrahvis 28 osutatud summad on konsolideeritud summad, mis sisaldavad heitkoguseid rajatistest, mille üle ettevõtjal on finantskontroll, ja rajatistest, mille tegevust ta kontrollib. Konsolideerimine hõlmab üksnes heitkoguseid, mis pärinevad rajatistest, mille puhul ületatakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas sätestatud künnis.

30.

Ettevõtja asetab avalikustatava teabe konteksti ja kirjeldab järgmist: (a) aja jooksul toimunud muutused, (b) mõõtmismeetodid ja (c) saastega seotud arvestuse ja aruandluse jaoks andmete kogumise protsess(id), sh vajalike andmete liik ja teabeallikad.

31.

Kui heite kvantifitseerimiseks valitakse heite otsese mõõtmisega võrreldes vähem usaldusväärne meetod, esitab ettevõtja selle meetodi valimise põhjused. Kui ettevõtja kasutab hinnanguid, avalikustab ta hinnangute aluseks oleva standardi, sektoripõhise uuringu või allikad, samuti võimaliku mõõtemääramatuse taseme ja mõõtemääramatust kajastavate hinnangute vahemiku.

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

32.

Ettevõtja avalikustab teabe eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordi kohta.

33.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja mõjust tervisele ja keskkonnale ainete kaudu, mis on omaette ainetena probleemsed ained või väga ohtlikud ained . Samuti võimaldab see mõista ettevõtja olulisi riske ja võimalusi , sh kokkupuudet nende ainetega ja eeskirjade muudatustest tulenevaid riske.

34.

Paragrahvis 32 nõutud avalikustamine hõlmab selliste probleemsete ainete üldkoguseid, mis tekivad või mida kasutatakse tootmise käigus või mida hangitakse, ning selliste probleemsete ainete üldkogused, mis viiakse käitisest välja heitena, toodetena või toodete või teenuste osana ning mis esitatakse jagatuna peamisteks probleemsete ainete ohuklassideks.

35.

Ettevõtja esitab eraldi teabe väga ohtlike ainete kohta.

Avalikustamisnõue E2-6 – oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

36.

Ettevõtja avalikustab oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste oodatava finantsmõju.

37.

Paragrahvis 36 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

38.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) saastega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide oodatav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; (b) oodatav finantsmõju , mis tuleneb saaste vältimise ja kontrolliga seotud olulistest võimalustest .

39.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) oodatava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne saastega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) arvesse võetava mõju kirjeldus, sellega seotud mõjud ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) oodatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase.

40.

Paragrahvi 39 alapunkti a kohaselt esitatav teave peab sisaldama järgmist: (a) probleemsetest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa ning väga ohtlikest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa; (b) tegevus- ja kapitalikulud, mis tekkisid aruandeperioodil koos tõsiste juhtumite ja sadestumisega ; (c) keskkonnakaitset ja heastamiskulusid käsitlevad sätted, nt saastatud tegevuskohtade rehabiliteerimine, prügilate rekultiveerimine, keskkonnasaaste kõrvaldamine olemasolevates tootmis- või hoiustamiskohtades ning samalaadsed meetmed.

41.

Ettevõtja avalikustab asjakohase taustteabe, sh selliste oluliste juhtumite ja sadestumise kirjelduse, mille puhul saaste avaldas keskkonnale negatiivset mõju ja/või millel on eeldatavasti negatiivne mõju ettevõtja rahavoogudele, finantsseisundile või finantstulemustele lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS E2 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonda käsitlevate alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja saaste olulisust enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda järgmist nelja etappi, mida tuntakse ka LEAP (locate-evaluate-assess-prepare) lähenemisena: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse saastega seotud sõltuvusi ja mõjusid; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. ESRS E2 puhul vastab olulisuse hindamine LEAP-lähenemise kolmele esimesele etapile. Neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. AR 3. Mõjude , sõltuvuste , riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega“ sätteid. AR 4. ESRS E2 kohase olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad hõlmavad järgmist: (a) õhu, pinnase ja vee saaste (v.a KHG heide ja jäätmed ), mikroplast ja probleemsed ained ; (b) sõltuvus ökosüsteemi teenustest , mis aitavad leevendada saastega seotud mõjusid. AR 5. 1. etapis, kus tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega, võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) otseste varade ja tegevuse ning seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuste asukohad kogu väärtusahelas; (b) tegevuskohad, kus tekivad vee-, pinnase- ja õhusaasteainete heitmed , ja (c) nende heitmetega või mikroplasti ning eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordiga seotud sektorid või äriüksused. AR 6. 2. etapp on seotud iga olulise tegevuskoha või sektori/äriüksuse mõju ja sõltuvuse hindamisega, sh hinnates keskkonnale ja inimeste tervisele avalduvate mõjude tõsidust ja tõenäosust. AR 7. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: i. poliitika ja õigusvaldkond: nt õigusaktide kehtestamine, karistuste ja kohtuvaidluste oht (nt hooletus ökosüsteemide suhtes), karmistatud aruandluskohustused; ii. tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine väiksema mõjuga toodete või teenustega, loobumine probleemsetest ainetest ; iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses mõne ainega, ja iv. maine: nt ühiskonna, kliendi või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist saaste vältimises ja kontrollis; (b) teha kindlaks füüsilised riskid, mis hõlmavad nt ootamatut puhtale veele juurdepääsu katkestust, happevihma või muid saastejuhtumeid , mis tõenäoliselt põhjustavad või on põhjustanud saastet, millel on tagajärjed keskkonnale ja ühiskonnale; (c) teha kindlaks saaste vältimise ja kontrolliga seotud võimalused, liigitatuna järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: mõjude minimeerimiseks kasutatud ainete koguste vähendamine või tootmisprotsessi tõhususe parandamine; ii. turud: nt äritegevuse mitmekesistamine; iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. säilenõtkus: nt kasutatavate ainete mitmekesistamine ja heitkoguste kontrollimine innovatsiooni või tehnoloogia abil, ja v. maine: positiivsed suhted sidusrühmadega , mis tulenevad ennetavast riskijuhtimisest. AR 8. Olulisuse hindamisel võib ettevõtja võtta arvesse komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta. AR 9. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel avalikustab ettevõtja: (a) loetelu tegevuskohtadest , kus saaste on ettevõtja tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem, ja (b) loetelu majandustegevustest, mis on seotud saaste oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika AR 10. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 11. Poliitika kirjeldus peab sisaldama teavet hõlmatud saastaja(te) või aine(te) kohta. AR 12. Paragrahvi 12 kohasel teabe avalikustamisel võib ettevõtja lisada taustteavet rakendatud poliitikasuundade vaheliste seoste kohta ning selle kohta, kuidas need võivad aidata kaasa ELi tegevuskavale „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, kirjeldades näiteks järgmisi elemente: (a) kuidas teda mõjutavad või võivad mõjutada ELi tegevuskava eesmärgid ja meetmed ning olemasolevate direktiivide (nt tööstusheidete direktiiv) läbivaatamine; (b) kuidas ettevõtja kavatseb vähendada oma saaste jalajälge, et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid AR 13. Kui meetmed hõlmavad väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide kohustusi, esitab ettevõtja teabe neid kohustusi kajastavate meetmete liikide kohta. AR 14. Ressursside käsitlemisel võivad tegevuskulud olla näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, et uuendada ja arendada turvalisi ja kestlikke alternatiive probleemsete ainete kasutamisele või vähendada tootmisprotsessis tekkivat heidet . AR 15. Kui see on asjakohane saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandi tegevuskavade kohta. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid AR 16. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele , võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september) või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 17. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, saaste vältimise ja kontrolli olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud saaste vältimise ja kontrolli kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. AR 18. Kui see on vastuvõetud poliitika toetamiseks asjakohane, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandil seatud eesmärkide kohta. AR 19. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahelat. Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste AR 20. Paragrahvi 28 alapunkti b kohaselt esitatav teave mikroplasti kohta hõlmab mikroplaste, mis tekivad või mida kasutatakse tootmisprotsessides või mida hangitakse ning mis väljuvad ettevõtja rajatistest heitena, toodetena või toodete või teenuste osana. Mikroplasti võib toota tahtmatult, suuremate plastitükkide (nagu autorehvid või sünteetilised tekstiilid) kulumisega, või neid võib toota sihilikult ja lisada eriotstarbelistele toodetele (nt näo- või kehakoorijates kasutatavad koorivad terakesed). AR 21. Saastajate maht esitatakse asjakohaste massiühikutena, tonnides või kilogrammides. AR 22. Käesoleva avalikustamisnõude kohaselt nõutav teave esitatakse aruandva ettevõtja tasandil. Ettevõtja võib siiski avalikustada täiendavaid jaotusi, sh teavet tegevuskoha tasandil, või oma heitkoguste jaotuse allika liigi, sektori või geograafilise piirkonna alusel. AR 23. Heitkoguste kohta taustteavet esitades võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) kohalikud õhukvaliteedi indeksid piirkonna kohta, kus ettevõtjal esineb õhusaastet; (b) linnastumise määr (DEGURBA) (23 53 66 88 93 108 132) piirkonnas, kus õhusaastet esineb, ja (c) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veestressiga aladel esineva heite protsentuaalne osakaal ettevõtja saastajate koguheitest vette ja pinnasesse . AR 24. Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt tööstusheidete direktiiv, E-PRTR jne). AR 25. Kui ettevõtja tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL (24 54 67 89 109) ja asjakohaseid parima võimaliku tehnika viitedokumente ( PVT-viitedokumendid ) võib ettevõtja olenemata sellest, kas tegevus toimub Euroopa Liidus või mitte, avalikustada järgmise lisateabe: (a) loetelu ettevõtja käitatavatest käitistest , mis kuuluvad tööstusheidete direktiivi ja ELi PVT-järelduste kohaldamisalasse; (b) loetelu kõigist nõuetele mittevastavuse juhtumitest või nõuete täitmise tagamise meetmetest , mis on vajalikud selleks, et tagada nõuetele vastavus loatingimuste rikkumise korral; (c) tegelikud tulemused, nagu on täpsustatud ELi PVT-järeldustes tööstuslike käitiste kohta, ning ettevõtja keskkonnatoime võrdlus parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetasemega (PVT-SHT) , nagu on kirjeldatud ELi PVT-järeldustes; (d) ettevõtja tegelikud tulemused võrreldes parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tasemega (PVT-SKTT) , tingimusel et neid sektori ja käitise suhtes kohaldatakse, ja (e) loetelu nõuete täitmise ajakavadest või eranditest, mille pädevad asutused on direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 4 kohaselt andnud ja mis on seotud PVT-SHT rakendamisega. Metoodika AR 26. Saastajate kohta teabe esitamisel kaalub ettevõtja kvantifitseerimise meetodeid järgmises tähtsuse järjekorras: (a) heite, heitvee või muu saaste otsene mõõtmine tunnustatud pidevseire süsteemide (nt automaatsed mõõtmissüsteemid (AMS)) abil; (b) perioodilised mõõtmised; (c) tegevuskohapõhistel andmetel põhinev arvutus; (d) avaldatud saasteteguritel põhinev arvutus ja (e) hinnang. AR 27. Seoses paragrahvis 30 nõutud metoodika avalikustamisega võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) kas seire toimub kooskõlas ELi PVT-viitedokumentide standarditega või muu asjakohase võrdlusalusega ja (b) kas ja kuidas tehti sõltumatute laborite poolt AMSi kalibreerimisteste ning kontrolliti perioodilisi mõõtmisi. Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained Arvesse võetavate ainete loetelu AR 28. Selleks, et teave oleks täielik, tuleb lisada nii ettevõtja enda tegevusega seotud kui ka hangitud ained (nt koostisosades, pooltoodetes või lõpptootes sisalduvad ained). AR 29. Saastajate maht esitatakse massiühikutes, näiteks tonnides või kilogrammides või muudes massiühikutes, mis on eralduvate saasteainete mahtu ja liiki arvestades asjakohased. Taustteave AR 30. Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt direktiiv 2010/75/EL, määrus (EÜ) nr 166/2006, E-PRTR jne). Avalikustamisnõue E2-6 – oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju AR 31. Juhtumitega ja sadestumisega seotud tegevus- ja kapitalikulud võivad hõlmata nt järgmist: (a) õhu, pinnase ja vee saaste kõrvaldamise ja heastamise kulud, sh keskkonnakaitsega seotud kulud; (b) kahju hüvitamise kulud, sh reguleerivate või valitsusasutuste määratud trahvid. AR 32. Juhtumid võivad hõlmata näiteks saastet põhjustanud tootmiskatkestusi, olenemata sellest, kas need tulenevad tarneahelast ja/või ettevõtja enda tegevusest. AR 33. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 34. oodatava finantsmõju võib paragrahvi 38 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna.

ESRS E3

VEE- JA MERERESSURSID

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E3-1 – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

—

Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E3-1 – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

—

Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab vee- ja mereressursse , võttes arvesse olulist positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid ; (b) võetud meetmed ja nende tulemused oluliste tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimisel või leevendamisel ning vee- ja mereressursside kaitsmisel, pidades silmas ka veetarbimise vähendamist, ja riskide ja võimaluste käsitlemisel; (c) kas, kuidas ja mil määral aitab ettevõtja kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele seoses värske õhu, puhta vee, heas seisundis mulla ja elurikkusega ning sinise majanduse ja kalandussektori kestlikkuse tagamisele, võttes arvesse järgmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (68) (ELi veepoliitika raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ (69) (ELi merestrateegia raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL (70) (ELi mereruumi planeerimise direktiiv), kestliku arengu eesmärgid (eelkõige eesmärk 6: puhas vesi ja sanitaartingimused ning 14: ookeani- ja mereökosüsteemid) ning ülemaailmsete keskkonnapiirangute järgimine (nt biosfääri terviklikkus , ookeanide hapestumine, magevee kasutamine ja biogeokeemilised voolud planeedi taluvuspiirides ); (d) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule veekasutusele, mis põhineb olemasolevate veeressursside pikaajalisel kaitsel; vee ökosüsteemide kaitse ning magevee- ja mereelupaikade taastamine; (e) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

See standard hõlmab vee- ja mereressurssidega seotud avalikustamisnõudeid. Standardis tähendab mõiste „vesi“ pinnavett ja põhjavett . See hõlmab avalikustamisnõudeid veetarbimise kohta ettevõtja tegevuses, toodetes ja teenustes ning sellega seotud teavet veevõtu ja veeheite kohta.

3.

Seoses mereressurssidega hõlmab standard selliste ressursside ammutamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Vee- ja mereressursside teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, saaste , elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla vee- ja mereressursside seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) ESRS E1 „Kliimamuutused“, milles käsitletakse eelkõige akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske, mis tulenevad vee ja ookeanidega seotud ohtudest, mida on põhjustanud või võimendanud kliimamuutused, sh tõusev veetemperatuur, sademete mustrite ja liigi (vihm, rahe, lumi/jää) muutused, sademete hulga või hüdroloogiline varieeruvus, ookeanide hapestumine, soolase vee sissetung, meretaseme tõus, põud, suur veestress, suur sademete hulk, üleujutused ja liustikujärvede kallaste murdumine; (b) ESRS E2 „Saastus“, milles käsitletakse eelkõige heidet vette, sh heidet ookeanidesse, ning mikroplasti kasutamist ja tekitamist; (c) ESRS E4 „Elurikkus ja ökosüsteemid“, milles käsitletakse eelkõige magevee ökosüsteemide, samuti ookeanide ja merede kaitset ja kestlikku kasutamist ning neile avalduvat mõju, ja (d) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, milles käsitletakse eelkõige jäätmekäitlust , sh plastijäätmeid, ja üleminekut heitvee taastumatute ressursside ammutamisele, plasti kasutamise vähendamisele ja heitvee ringlussevõtule .

5.

Ettevõtja mõjud vee- ja mereressurssidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Ettevõtjast lähtuvad vee- ja mereressurssidega seotud olulised negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele on hõlmatud ESRS S3ga „Mõjutatud kogukonnad“.

6.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

7.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

8.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ja kuidas on ettevõtja kontrollinud oma varasid ja äritegevust, et tuvastada oma tegelikud ja võimalikud vee- ja mereressurssidega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega (71).

Avalikustamisnõue E3-1 – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

9.

Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks (72) .

10.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, valitsemist ja/või heastamist .

11.

Paragrahvis 9 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 MDR-Pga „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

12.

Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) veemajandus, sh: i. vee- ja mereressursside kasutamine ja hankimine ettevõtja enda tegevuses; ii. veekäitlus kui samm vee kestlikuma hankimise suunas ja iii. ettevõtja tegevusest tuleneva veereostuse vältimine ja vähendamine; (b) toodete ja teenuste kavandamine veega seotud küsimuste lahendamiseks ja mereressursside säilitamiseks ja (c) kohustus vähendada olulist veetarbimist veeriskile avatud piirkondades nii enda tegevuses kui ka väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides.

13.

Kui vähemalt üks ettevõtja tegevuskohtadest asub suure veestressiga piirkonnas ega ole hõlmatud mõne poliitikaga , teatab ettevõtja sellest ja põhjendab, miks ta ei ole sellist poliitikat vastu võtnud. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise poliitika vastu võtta (73).

14.

Ettevõtja täpsustab, kas ta on vastu võtnud kestlike ookeanide ja meredega seotud poliitika ja tavad (74).

Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid

15.

Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

16.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade vee- ja mereressurssidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest .

17.

Meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“. Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendamishierarhia kihiga saab meedet seostada.

18.

Ressursse saab eraldada selleks, et: (a) vältida vee- ja mereressursside kasutamist; (b) vähendada vee- ja mereressursside kasutamist, nt tõhususmeetmete abil; (c) vee ringlussevõtt ja korduskasutus või (d) vee ökosüsteemi ja veekogude uuendamine ja taastamine .

19.

Ettevõtja määrab kindlaks meetmed ja ressursid, mis on seotud veeriskile avatud piirkondadega , sh suure veestressiga piirkondadega .

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

20.

Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud vee- ja mereressurssidega seotud poliitika toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

22.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

23.

Paragrahvis 20 nõutud avalikustamise käigus märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud järgmisega: (a) veeriskile avatud piirkondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamine, sh vee kvaliteedi parandamine; (b) mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste vastutustundlik haldamine, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus, ja (c) veetarbimise vähendamine, sh selgitus selle kohta, kuidas need eesmärgid on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega.

24.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõttes vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

25.

Ettevõtja märgib taustteabe osana ära, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

26.

Ettevõtja avalikustab teabe oma veetarbimise näitajate kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja veetarbimisest ja edusammudest eesmärkide saavutamise suunas.

28.

Paragrahvis 26 nõutav avalikustamine on seotud ettevõtja enda tegevusega ja hõlmab järgmist: (a) vee kogutarbimine (m3); (b) vee kogutarbimine (m3) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veeriskiga piirkondades ; (c) ringlusse võetud ja korduskasutatud vee üldkogus (m3) (75); (d) kogu hoiustatav vesi ja muutused hoiustatava vee mahus (m3) ja (e) mis tahes vajalik taustteave seoses alapunktidega a–d, sh vesikondade vee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, andmete kogumise viis, näiteks kasutatud standardid, meetodid ja eeldused, sh teave selle kohta, kas teave on arvutatud, hinnatud, mudeldatud või saadud otseste mõõtmiste põhjal ning selleks kasutatud lähenemisviis, näiteks sektoripõhiste tegurite kasutamine.

29.

Ettevõtja esitab teabe oma veemahukuse kohta: vee kogutarbimine tema enda tegevuses (m3 miljoni euro netotulu kohta) (76).

Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

30.

Ettevõtja avalikustab oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste oodatava finantsmõju.

31.

Paragrahvis 30 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

32.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide oodatav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) oodatav finantsmõju , mis tuleneb vee- ja mereressurssidega seotud olulistest võimalustest.

33.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) oodatava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne vee- ja mereressurssidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) arvesse võetava mõju kirjeldus ning sellega seotud mõjud ja sõltuvused ning ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) eeldatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS E3 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja vee- ja mereressursside olulisust oma tegevuses ja väärtusahelas ning võib arvesse võtta nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahel on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse sõltuvusi ja mõjusid ; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. ESRS E3 kohane olulisuse hindamine vastab LEAP-lähenemisviisi kolmele esimesele etapile, neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemust. AR 3. Mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessides võetakse arvesse ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. AR 4. Olulisuse hindamisega hõlmatud vee- ja mereressurssidega seotud alateemad on järgmised: (a) vesi, mis hõlmab pinnavee , põhjavee tarbimist, samuti veevõttu ja heitvee vettejuhtimist , ja (b) mereressursside alateema, mis hõlmab selliste ressursside ammutamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. AR 5. 1. etapis võib ettevõtja selleks, et teha kindlaks, kus asuvad veeriskiga piirkonnad ja piirkonnad, kus on kokkupuude mereressurssidega , mis võib põhjustada tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides olulisi mõjusid ja sõltuvusi , võtta arvesse järgmist: (a) otseste varade ja tegevuse ning nendega seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuse asukohad kogu väärtusahelas ; (b) veeriskile avatud piirkondades , sh suure veestressiga aladel, asuvad tegevuskohad ja (c) sektorid või äriüksused, millel on nendes esmatähtsates asukohtades seos vee- või mereressurssidega. AR 6. Ettevõtja käsitab asukohtade hindamisel asjakohase tasandina vesikondi ja kombineerib selle lähenemisviisi enda rajatiste ning tarnijate oluliste mõjude ja riskidega rajatiste tegevusriski hindamisega. AR 7. Ettevõtja võtab veekogude seisundi määramisel arvesse kriteeriume, mis lähtuvad direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) asjaomastest lisadest ja direktiivi rakendamiseks ettenähtud juhenddokumentidest. Juhenddokumentide loetelu on kättesaadav Euroopa Komisjoni keskkonnateemalisel veebisaidil. AR 8. 2. etapis võib ettevõtja selleks, et hinnata iga kohaldamisnõude AR 5 kohaselt kindlaks määratud esmatähtsa asukoha mõjusid ja sõltuvusi , teha järgmist: (a) määrata kindlaks äriprotsessid ja tegevuse, mis põhjustavad mõju keskkonnavaradele ja ökosüsteemi teenustele ning sõltuvust nendest; (b) määrata kindlaks vee- ja mereressurssidega seotud mõjud ja sõltuvused väärtusahelas ja (c) hinnata vee- ja mereressurssidele avalduvate positiivsete ja negatiivsete mõjude tõsidust ja tõenäosust. AR 9. Vee- ja mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel võib ettevõtja tugineda rahvusvahelistele klassifikatsioonidele, näiteks ökosüsteemi teenuste ühtsele rahvusvahelisele klassifikatsioonile (CICES). AR 10. Mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel kaalub ettevõtja, kas ta sõltub peamistest mereressurssidega seotud kaupadest, sh kruusadest ja mereandidest. AR 11. Mereressursid määratakse kindlaks vastavalt nende kasutamisele inimühiskonnas ja neid tuleb arvesse võtta seoses neile avalduva survega. Mõnesid survenäitajaid on käsitletud teistes ESRSides, nt mikroplasti ja heidet vette ESRS E2s ning plastijäätmeid ESRS E5s. AR 12. Näited mereressurssidega seotud sõltuvusest , mida ettevõtja võib arvesse võtta, on: (a) sõltuvus kommertspüügina püütud kaladest ja karpidest enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja (b) püügitegevus, mis hõlmab liikuvat põhjatraalimist, millel võivad olla ka negatiivsed mõjud merepõhjale. AR 13. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: i. poliitika ja õigusvaldkond: nt õigusaktide või poliitika vastuvõtmine (nt sellised muudatused nagu parem veekaitse ja vett käsitlevate õigusnormide parem kvaliteet, veevarustuse reguleerimine), veekogude ja mereressursside ebatõhus haldamine, eelkõige piiriüleselt (nt piiriülene majandamine ja koostöö), mis toob kaasa vee või ookeanide seisundi degradeerumise , karistused ja kohtuvaidlused (nt lubade nõuete või kvootide eiramine, ohustatud mereliikide hooletu kohtlemine või hävitamine), suuremad aruandluskohustused mere ökosüsteemide ja nendega seotud teenuste kohta; ii. tehnoloogia: nt toodete ja teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on veele ja mereressurssidele väiksem mõju, üleminek tõhusamale ja puhtamale tehnoloogiale (st millel on ookeanidele ja veele väiksemad mõjud), uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest; iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses vee- või mereressurssidega, iv. maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist seoses mõjudega vee- ja mereressurssidega, ja v. omaenese tegevusest ning väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tulenev kaasaaitamine süsteemsetele riskidele , sealhulgas riskile, et mere ökosüsteem hävib või kriitiline loodussüsteem enam ei toimi (nt jõutakse murdepunkti või kui mitu füüsilist riski kumuleeruvad); (b) füüsilise riski, sh veehulga ( veenappus , veestress), veekvaliteedi, taristu lagunemise või mõne mereressurssidega seotud kauba kättesaamatuse (nt mõne kalaliigi või muude veealuste elusorganismide (mida ettevõtja müüb toodetena) haruldaseks muutumise tõttu) kindlakstegemine, mis nt muudab tegevuse teatavates geograafilistes piirkondades võimatuks; (c) võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem vee- ja mereressursse; ii. turud: nt vähem ressursimahukate toodete ja teenuste arendamine, äritegevuse mitmekesistamine; iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. säilenõtkus: nt mere- või veeressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uue äriüksuse loomine ökosüsteemi taastamiseks ), investeerimine rohelisse taristusse, looduspõhised lahendused , ringlussevõtu- ja ringmajandusmehhanismide kasutuselevõtt, mis vähendavad sõltuvust vee- või mereressurssidest, ja v. maine: sidusrühmade positiivne kaasamine tänu proaktiivsele hoiakule loodusega seotud riskide juhtimisel (mis toob kaasa nt eelistatud partneri staatuse). AR 14. Ettevõtja võib oluliste mõjude, sõltuvuste , riskide ja võimaluste hindamisel tugineda esmastele, teisestele või mudeldatud andmete kogumisele või muudele asjakohastele lähenemisviisidele, näiteks teabele, mis on esitatud komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg)), III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg). AR 15. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) loetelu geograafilistest piirkondadest, kus vesi on ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem; (b) loetelu ettevõtja kasutatavatest mereressurssidega seotud kaupadest, mis on mereala hea keskkonnaseisundi ja mereressursside kaitse seisukohast olulised, ja (c) loetelu vee- ja mereressursside oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud sektoritest või segmentidest. Avalikustamisnõue E3-1 – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika AR 16. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 17. Paragrahvi 9 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, kas ta on vastu võtnud poliitika , mis: (a) hoiab ära veekogude ja vee ökosüsteemide seisundi edasise halvenemise ning kaitseb ja parandab nende seisundit; (b) edendab kestlikku veekasutust, mis põhineb olemasolevate veevarude pikaajalisel kaitsel; (c) seab eesmärgiks veekeskkonna tõhusama kaitse ja parandamise; (d) edendab merevee head keskkonnaseisundit ja (e) aitab vähendada veevõttu ja veeheidet . AR 18. Ettevõtja võib avalikustada ka teabe poliitika kohta, mis: (a) aitab tagada pinnaveekogude hea ökoloogilise ja keemilise kvaliteedi ja põhjaveekogude hea keemilise kvaliteedi ja koguse, et kaitsta inimeste tervist, veevarustust, looduslikke ökosüsteeme ja elurikkust, mereala head keskkonnaseisundit ning tagada merega seotud tegevuste aluseks oleva ressursibaasi kaitse; (b) minimeerib olulist mõju ja olulisi riske ning rakendab leevendusmeetmeid, mille eesmärk on säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus ning suurendada oma tegevuse ressursitõhusust, ja (c) aitab vältida mõjutatud kogukondadele avalduvaid mõjusid. Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid AR 19. Paragrahvi 15 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse meetmeid või tegevuskavasid, mis aitavad kaasa kindlaks tehtud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisele. Kasulikke juhiseid annab organisatsioon Alliance for Water Stewardship. AR 20. Võttes arvesse, et vesi ja mereressursid on jagatud ressursid, mis võivad nõuda ühiseid meetmeid või teisi sidusrühmi kaasavaid tegevuskavasid, võib ettevõtja anda teavet nende konkreetsete ühismeetmete kohta, sh teavet teiste poolte (konkurentide, tarnijate , jaemüüjate, klientide, muude äripartnerite, kohalike kogukondade ja ametiasutuste, valitsusasutuste jne kohta) ning konkreetset teavet projekti, selle konkreetse panuse, sponsorite ja muude osalejate kohta. AR 21. Kapitalikulude kohta teabe esitamisel võib ettevõtja arvesse võtta näiteks kulutusi, mis on seotud sademevee äravoolu taastamisega, torustiku või masinatega, mida kasutatakse uute vähese veekasutusega toodete tootmiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid AR 22. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele , võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuse (Science-Based Targets Initiative for Nature) ajutistes suunistes („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september). Ettevõtja võib viidata ka mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral organisatsioonikohased eraldised. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 23. Ettevõtja võib esitada eesmärgid , mis on seotud (a) veevõtu vähendamise ja (b) veeheite vähendamisega. AR 24. Kui ettevõtja on kehtestanud veevõtu vähendamise eesmärgid , võib ta lisada teavet veevõtu kohta saastatud pinnasest ja põhjaveekihtidest ning heastamise eesmärgil puhastamiseks võetud vee kohta. AR 25. Kui ettevõtja on kehtestanud veeheite eesmärgid , võib ta arvesse võtta veeheidet põhjavette , näiteks põhjaveekihtidesse tagasijuhtimist, või vee tagasisuunamist põhjaveeallikasse äravoolukanali või nõva kaudu. AR 26. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. AR 27. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine AR 28. Ettevõtja võib tegutseda erinevates veeriskile avatud piirkondades . Paragrahvi 28 alapunkti b kohase teabe avalikustamisel lisab ettevõtja sellise teabe ainult nende piirkondade kohta, mis on vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõuetele IRO-1 ja SBM-3 määratletud olulistena. AR 29. Kui ettevõtja avaldab taustteavet veetarbimise tulemuslikkuse kohta, mida nõutakse paragrahvi 28 alapunktis e, selgitab ta arvutusmeetodeid ja täpsemalt seda osa mõõtmistulemusest, mis on saadud otsese mõõtmise, proovide võtmise ja ekstrapoleerimise või parimate hinnangute põhjal. AR 30. Ettevõtja võib esitada teavet muude jaotuste põhjal (st sektorite või segmentide kaupa). AR 31. Paragrahvis 29 nõutud teabe avalikustamisel võib ettevõtja esitada täiendavaid suhtarve, mis põhinevad muudel nimetajatel. AR 32. Ettevõtja võib anda teavet ka oma veevõtu ja veeheite kohta. Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju AR 33. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 34. Oodatava finantsmõju võib paragrahvi 33 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna.

ESRS E4

ELURIKKUS JA ÖKOSÜSTEEMID

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

–

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

–

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme , võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid, sh seda, mil määral ta toetab elurikkuse ja ökosüsteemide kadumise ja degradeerumise mõjureid; (b) võetud meetmed eesmärgiga ennetada või leevendada olulisi negatiivseid tegelikke või võimalikke mõjusid ning kaitsta ja taastada elurikkust ja ökosüsteeme ning käsitleda riske ja võimalusi ning nende meetmete tulemused ja (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas järgmisega: i. planeedi taluvuspiiridest kinnipidamine seoses biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega ; ii. Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste sihtide ja eesmärkidega ; iii. ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 (77); iv. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) (78), ja v. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) (79); (d) elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste riskide, sõltuvuse ja võimaluste laadi, liigi ja ulatusega ning sellega, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõjuga ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selles standardis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis on seotud ettevõtja seosega maismaa-, magevee ja mereelupaikade , ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonidega, sh liigisisese, liikidevahelise ja ökosüsteemide mitmekesisusega ning nende seotusega põliselanike ja muude mõjutatud kogukondadega.

3.

Termin „ elurikkus “ ( bioloogiline mitmekesisus ) hõlmab elusorganismide mitmekesisust maismaa, magevee , mere ja muudes veeökosüsteemides , samuti ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Elurikkus ja ökosüsteemid on tihedalt seotud muude keskkonnaaspektidega. Elurikkuse ja ökosüsteemide muutuste peamised otsesed mõjurid on kliimamuutused, saaste , maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus, organismide otsene ärakasutamine ja invasiivsed võõrliigid. Need mõjurid on käesoleva standardiga hõlmatud, v.a kliimamuutused (mida hõlmab ESRS E1) ja saaste (mida hõlmab ESRS E2).

5.

Selleks et saada põhjalik ülevaade olulistest mõjudest ja sõltuvustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega , tuleks muude keskkonnaalaste ESRSide avalikustamisnõudeid lugeda ja tõlgendada koos käesoleva standardi konkreetsete avalikustamisnõuetega. Muude keskkonnaalaste ESRSidega hõlmatud asjakohased avalikustamisnõuded on järgmised: (a) ESRS E1 „Kliimamuutused“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) ESRS E2 „Saastus“, mis käsitleb õhu, pinnase ja vee saastet ; (c) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse; (d) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet.

6.

Ettevõtja mõjud elurikkusele ja ökosüsteemidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Elurikkusest ja ökosüsteemi muutustest mõjutatud kogukondadele avalduvatest olulistest negatiivsetest mõjudest teatamisel ESRS E4 alusel võtab ettevõtja arvesse ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ nõudeid.

7.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

8.

Käesoleva osa nõudeid tuleb lugeda koos avalikustamisnõuetega ESRS 2 2. peatükis „Valitsemine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

9.

Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega.

10.

Lisaks ESRS 2 nõuetele sisaldab käesolev standard ka teemapõhist avalikustamisnõuet E4-1 „Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis“.

Strateegia

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

11.

Ettevõtja avalikustab, kuidas tema strateegia ja ärimudeli kohandamine tuleneb tema mõjudest, sõltuvustest, riskidest ja võimalustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega.

12.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja strateegia ja ärimudeli säilenõtkusest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli kokkusobivusest elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud asjaomaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkidega .

13.

Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli säilenõtkust seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega . Kirjeldus peab sisaldama järgmist: (a) hinnang praeguse ärimudeli ja strateegia säilenõtkuse kohta elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud füüsilistele, ülemineku- ja süsteemsetele riskidele; (b) säilenõtkusanalüüsi ulatus seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ning seoses kõnealuses analüüsis arvesse võetud riskidega; (c) peamised tehtud eeldused; (d) kasutatud ajaperspektiivid; (e) säilenõtkusanalüüsi tulemused ja (f) sidusrühmade, sh vajaduse korral põlisrahvaste ja kohalike teadmiste valdajate kaasamine.

14.

Kui ettevõtja avalikustab käesolevas avalikustamisnõudes täpsustatud teabe osana ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel nõutavast teabest, võib ta viidata teabele, mille ta on avaldanud ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel.

15.

Ettevõtja võib avalikustada oma üleminekukava , et parandada ja lõpuks saavutada oma ärimudeli ja strateegia kooskõla Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning järgides planeedi taluvuspiire , mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega .

Avalikustamisnõue SBM 3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

16.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) loetelu olulistest tegevuskohtadest tema enda tegevuses, sh tema kontrolli all olevatest tegevuskohtadest, mis põhinevad paragrahvi 17 alapunkti a tulemustel. Ettevõtja avalikustab need asukohad, esitades järgmise teabe: i. määrab kindlaks tegevuse, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid  (80); ii. esitab tegevuskohtade jaotuse vastavalt tuvastatud mõjudele ja sõltuvustele ning alade, kus tegevuskohad asuvad, ökoloogilisele seisundile (võrreldes konkreetse ökosüsteemi lähtetasemega), ja iii. täpsustab elurikkuse seisukohast tundlikud mõjutatud alad , et kasutajad saaksid kindlaks määrata asukoha ja vastutava pädeva asutuse seoses paragrahvi 16 alapunkti a alapunktis i täpsustatud tegevustega; (b) kas ta on kindlaks teinud olulised negatiivsed mõjud seoses maa degradeerumise , kõrbestumise või mulla katmisega  (81) ja (c) kas tema tegevus mõjutab ohustatud liike  (82).

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuste ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

17.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise protsessi. Protsessi kirjeldus hõlmab seda, kas ja kuidas ettevõtja on: (a) kindlaks teinud tegelikud ja võimalikud mõjud elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid; (b) kindlaks teinud sõltuvused elurikkusest ja ökosüsteemidest ning nende teenustest oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja sõltuvust hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, ning kas hindamine hõlmab häiritud või tõenäoliselt tulevikus häiritavaid ökosüsteemi teenuseid ; (c) kindlaks teinud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud ülemineku- ja füüsilised riskid ja võimalused ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad ettevõtja mõjudest ja sõltuvusest; (d) võtnud arvesse süsteemseid riske ; (e) konsulteerinud mõjutatud kogukondadega ühiste bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide kestlikkuse hindamise teemal ning eelkõige: i. kui tegevuskoht, tooraine tootmine või hankimine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, teinud kindlaks konkreetsed tegevuskohad, toorainete tootmise või hankimise, millel on negatiivsed või võimalikult negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele; ii. kui on olemas tõenäolised mõjud mõjutatud kogukondadele, avalikustab ettevõtja, kuidas need kogukonnad olid kaasatud olulisuse hindamisse, ja iii. seoses mõjudega ökosüsteemi teenustele , mis on mõjutatud kogukondade jaoks olulised ettevõtja enda tegevuses, märgib ettevõtja, kuidas negatiivseid mõjusid vältida. Kui sellised mõjud on vältimatud, võib ettevõtja esitada oma kavad nende minimeerimiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks eesmärgiga säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus.

18.

Ettevõtja võib avalikustada, kas ja kuidas ta on kasutanud elurikkuse ja ökosüsteemide stsenaariumianalüüsi , et teha kindlaks ja hinnata olulisi riske ja võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kui ettevõtja on kasutanud sellist stsenaariumianalüüsi, võib ta avalikustada järgmise teabe: (a) miks valiti välja kaalumisel olnud stsenaariumid ; (b) kuidas kaalumisel olnud stsenaariume ajakohastatakse vastavalt muutuvatele tingimustele ja esilekerkivatele suundumustele ja (c) kas stsenaariumide aluseks on sellistes autoriteetsetes valitsustevahelistes allikates nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon avaldatud ootused ja vajaduse korral teaduslik konsensus, nt IPBESi (valitsustevaheline elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum) väljendatud konsensus.

19.

Ettevõtja avalikustab konkreetselt järgmise teabe: (a) kas tal on elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvaid tegevuskohti ja kas nende tegevuskohtadega seotud tegevused mõjutavad neid alasid negatiivselt, tuues kaasa looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise ning selliste liikide häirimise, mille kaitseks kaitseala on määratud, ja (b) kas on jõutud järeldusele, et on vaja rakendada elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, nt neid, mis on kindlaks määratud järgmistes dokumentides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (83) (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud keskkonnamõju hindamine, ja kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul vastavalt samaväärsetele siseriiklikele sätetele või rahvusvahelistele standarditele, näiteks Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) tulemusstandardile 6 „Elurikkuse säilitamine ja elusloodusvarade kestlik majandamine“ (Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources).

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

20.

Ettevõtja avalikustab vastuvõetud poliitika elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuste ja võimaluste haldamiseks.

21.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude , sõltuvuse , riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist .

22.

Paragrahvis 20 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“).

23.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-P sätetele kirjeldab ettevõtja, kas ja kuidas tema elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika : (a) on seotud aspektidega, mis on loetletud ESRS E4 kohaldamisnõudes AR 4; (b) on seotud tema oluliste mõjudega elurikkusele ja ökosüsteemidele; (c) on seotud olulise sõltuvuse ning oluliste füüsiliste ja üleminekuriskidega ja võimalustega; (d) toetab selliste toodete, komponentide ja toorainete jälgitavust, millel on oluline tegelik või võimalik mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele kogu väärtusahelas ; (e) käsitleb tootmist, hankimist või tarbimist ökosüsteemidest, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ja kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus, ja (f) käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude sotsiaalseid tagajärgi.

24.

Ettevõtja avalikustab konkreetselt, kas ta on võtnud vastu: (a) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika , mis hõlmab elurikkuse seisukohast tundlikul alal või selle läheduses asuvaid omatavaid, liisitud või majandatavaid tegevuskohti ; (b) maakasutuse/põllumajanduse kestlikud praktikad või poliitika (84); (c) kestlikud ookeanide / meredega seotud tavad või poliitika (85) ja (d) raadamist käsitlev poliitika (86).

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

25.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest .

27.

Peamiste meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“ määratletud kohustuslikku sisu.

28.

Lisaks: (a) võib ettevõtja avalikustada, kuidas ta on kohaldanud leevendamishierarhiat seoses oma meetmetega (vältimine, minimeerimine, taastamine/uuendamine ning hüvitamine või kompenseerimine); (b) peab ettevõtja avalikustama, kas ta on oma tegevuskavades kasutanud elurikkuse kompenseerimist. Kui meetmed hõlmavad elurikkuse kompenseerimist, lisab ettevõtja järgmise teabe: i. kasutatud kompenseerimise ja tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärk; ii. elurikkuse kompenseerimise finantsmõju (otsesed ja kaudsed kulud) rahalises arvestuses ja iii. kompensatsioonimeetmete kirjeldus, sh pindala, liik, kohaldatud kvaliteedikriteeriumid ja standardid, millele elurikkuse kompensatsioonimeetmed vastavad; (c) kirjeldab, kuidas ta on lõiminud kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmisi ning looduspõhiseid lahendusi elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmetesse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

29.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

30.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest , mille ettevõtja on vastu võtnud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika toetamiseks ning seotud oluliste mõjude , sõltuvuste , riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

31.

Eesmärkide kirjeldamisel järgitakse ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ määratletud kohustuslikku sisu.

32.

Paragrahvi 29 nõuete kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) kas eesmärkide seadmisel kohaldati ökoloogilisi künniseid ja mõjude jaotamist ettevõtjale. Sellisel juhul täpsustab ettevõtja: i. kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; ii. kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja iii. kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest; (b) kas eesmärgid põhinevad Kunmingi-Montreali ülemaailmsel elurikkuse raamistikul, ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia asjaomastel aspektidel ning muudel elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riiklikel poliitikameetmetel ja õigusaktidel ja/või on kõnealuste dokumentidega kooskõlas; (c) kuidas eesmärgid seostuvad elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudega, sõltuvustega, riskidega ja võimalustega, mis ettevõtja on määratlenud seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega; (d) vajaduse korral eesmärkide geograafiline ulatus; (e) kas ettevõtja kasutas eesmärkide seadmisel elurikkuse kompensatsioonimeetmeid ja (f) millisele leevendamishierarhia tasandile eesmärk kuulub (st vältimine, minimeerimine, taastamine ja uuendamine, hüvitamine või kompenseerimine).

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

33.

Ettevõtja esitab näitajad, mis on seotud tema oluliste mõjudega elurikkusele ja ökosüsteemidele.

34.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja tulemuslikkusest seoses elurikkusele ja ökosüsteemide muutustele avalduva olulisuse hindamisel olulisena määratletud mõjudega.

35.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud tegevuskohad , mis asuvad elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses ja mida ettevõtja mõjutab negatiivselt (vt paragrahvi 19 alapunkt a), avalikustab ettevõtja selliste omatavate, renditavate või hallatavate tegevuskohtade arvu ja pindala (hektarites), mis asuvad kõnealustel kaitsealadel või võtmetähtsusega elurikastel aladel või nende lähedal.

36.

Kui ettevõtja on teinud kindlaks maakasutuse muutusega seotud olulised mõjud või mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, võib ettevõtja avalikustada ka oma maakasutuse olelusringi hindamise alusel.

37.

Paragrahvides 38–41 sätestatud andmepunktide puhul võtab ettevõtja arvesse oma tegevust.

38.

Kui ettevõtja on jõudnud järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa maakasutuse muutuse , mageveekasutuse ja/või merekasutuse muutuse mõjuritele , esitab ta asjakohased mõõdikud . Ettevõtja võib avalikustada mõõdikud, mis mõõdavad: (a) maakatte üleminekut aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt raadamine või kaevandamine); (b) muutusi ökosüsteemi majandamises aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt intensiivsema põllumajandusliku majandamise või paremate majandamistavade rakendamise või metsaraie tõttu); (c) muutused maastiku ruumilises konfiguratsioonis (nt elupaikade killustumine, muutused ökosüsteemide ühendatuses); (d) muutused ökosüsteemi struktuurilises ühendatuses (nt elupaiga läbilaskvus, mis põhineb elupaikade füüsilistel omadustel ja paigutusel) ja (e) funktsionaalses ühendatuses (nt kui hästi geenid või indiviidid liiguvad maismaal, magevees ja merel).

39.

Kui ettevõtja jõudis järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa invasiivsete võõrliikide juhuslikule või vabatahtlikule sissetoomisele, võib ta avalikustada mõõdikud , millega ta haldab invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja levimist ning invasiivsetest võõrliikidest tulenevaid riske.

40.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud liikide seisundiga seotud olulised mõjud, võib ta esitada mõõdikud , mida peab asjakohaseks. Ettevõtja võib: (a) viidata ESRS E1, ESRS E2, ESRS E3 ja ESRS E5 asjakohastele avalikustamisnõuetele; (b) võtta arvesse populatsiooni suurust, vahemikku konkreetsetes ökosüsteemides ning väljasuremisohtu. Need aspektid annavad ülevaate ühe liigi populatsiooni olukorrast ja selle suhtelisest säilenõtkusest seoses inimese põhjustatud ja looduslikult esinevatele muutustega; (c) avalikustada mõõdikud, millega mõõdetakse muutusi liigi isendite arvus konkreetses piirkonnas; (d) avalikustada väljasuremisriskiga liikide näitajad, (87) millega mõõdetakse: i. liikide ohustatuse kategooriat ja seda, kuidas tegevus/surve võib ohustatuse seisundit mõjutada, või ii. ohustatud liigi asjaomase elupaiga muutuseid, mis on ettevõtete jaoks asendusnäitaja, et mõõta ettevõtja mõjusid kohaliku populatsiooni väljasuremisohule.

41.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud ökosüsteemidega seotud olulised mõjud, võib ta avalikustada: (a) seoses ökosüsteemide ulatusega mõõdikud , millega mõõdetakse konkreetse ökosüsteemi pindala, võtmata tingimata arvesse hinnatava ala kvaliteeti, näiteks elupaiga katvust. Näiteks metsaga kaetus on konkreetse ökosüsteemitüübi ulatuse mõõt, mis ei võta arvesse ökosüsteemi seisundit (st sellega esitatakse metsa pindala, kirjeldamata liikide mitmekesisust metsas); (b) seoses ökosüsteemide seisundiga: i. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemide kvaliteeti võrreldes eelnevalt kindlaks määratud lähteolukorraga; ii. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemis mitut liiki, mitte üksiku liigi isendite arvu ökosüsteemis (näiteks: teaduslikult kindlaks tehtud liigirikkuse ja liikide arvukuse näitajad, mis mõõdavad ökosüsteemis (pärismaise) liigilise koosseisu arengut võrreldes lähteseisundiga esimese aruandeperioodi alguses ning Kunmingi-Montreali ülemaailmses elurikkuse raamistikus kirjeldatud sihtseisundiga, või liikide kaitsestaatuse koondandmed, kui see on asjakohane, või iii. mõõdikud, mis võivad kajastada seisundi struktuurilisi komponente, nagu elupaiga ühendatus (st kuidas elupaigad on omavahel seotud).

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

42.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste oodatava finantsmõju.

43.

Paragrahvis 42 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

44.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) oodatav finantsmõju oluliste riskide tõttu, mis tulenevad elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud mõjust ja sõltuvusest , ning kuidas need riskid mõjutavad oluliselt (või võivad põhjendatud eelduste alusel oluliselt mõjutada) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) oodatav finantsmõju, mis tuleneb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud olulistest võimalustest.

45.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) oodatava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“). oodatava finantsmõju võib rahalises väärtuses kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna; (b) arvesse võetava mõju kirjeldus, sellega seotud mõjud ja sõltuvused ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) oodatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS E4 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Strateegia Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis AR 1. Üleminekukava avalikustades võib ettevõtja: (a) selgitada, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit , et parandada ja lõpuks saavutada kooskõla asjakohaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkide ja sihtidega, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega , sh visiooniga Kunmingi-Montreali ülemaailmsest elurikkuse raamistikust ja selle asjakohastest eesmärkidest, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) ning vajaduse korral planeedi taluvuspiiridega , mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutumisega ; (b) lisada teavet oma tegevuse kohta ja selgitada, kuidas ta reageerib oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides esinevatele olulistele mõjudele, mis on kindlaks määratud tema olulisuse hindamises vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“; (c) kirjeldada, kuidas tema strateegia on seotud üleminekukavaga; (d) selgitada oma panust elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite käsitlemisse ja võimalikesse leevendusmeetmetesse leevendamishierarhia alusel ning elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud peamisi rajasõltuvusi ja kasutusvõimaluseta (locked-in) varasid ja ressursse (nt tehased, toorained); (e) selgitada ja kvantifitseerida oma üleminekukava rakendamist toetavaid investeeringuid ja rahastamist koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; (f) kui tal on majandustegevusi, mis on hõlmatud taksonoomiamääruse kohaste elurikkust käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitada mis tahes eesmärki või kavasid (kapitalikulud, kapitalikulude kavad), mis ettevõtjal on oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud) vastavusse viimiseks kõnealustes delegeeritud määrustes sätestatud kriteeriumidega; (g) selgitada, kuidas üleminekuplaani osana kasutatakse elurikkuse kompenseerimist ja kui seda kavatsetakse kasutada, siis kasutamise ulatus seoses üldise üleminekukavaga ja kas võeti arvesse leevendamishierarhiat; (h) selgitada, kuidas hallatakse üleminekukava rakendamise ja ajakohastamise protsessi; (i) selgitada, kuidas ta mõõdab edusamme, st ära näitama selleks kasutatavad mõõdikud ja meetodid; (j) märkida, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud, ja (k) nimetada praegused probleemid ja piirangud, mis on seotud kava koostamisega märkimisväärse mõjuga valdkondades, ning kirjeldada, mida äriühing on teinud nende probleemide lahendamiseks. AR 2. Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata näiteks järgmistele ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidele : (a) tolmeldajate arvukuse vähenemine on lakanud; (b) keemiliste pestitsiidide risk ja kasutamine on vähenenud 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamine 50 %; (c) vähemalt 25 % põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja märkimisväärselt on suurenenud agroökoloogiliste tavade kasutuselevõtt; (d) kolme miljardi uue puu istutamine ELis, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid; (e) saastunud mullaalade tervendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme; (f) jõgede vaba vool on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses; (g) väetistest saadavate toitainete kadu on vähenenud 50 % võrra ja seega väetiste kasutamine vähemalt 20 %: (h) Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks on oluliselt vähendatud kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivseid mõjusid tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas merepõhjale. AR 3. Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige järgmistele eesmärkidele: (a) 2. eesmärk. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust; (b) 6. eesmärk. Tagada kõigile puhas joogivesi, sanitaartingimused ja kestlik veemajandus; (c) 14. eesmärk. Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse , ja (d) 15. eesmärk. Kaitsta ja taastada maismaa-ökosüsteeme, toetada nende kestlikku kasutamist, majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega , peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine . Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 4. ESRS E4 kohases olulisuse hindamises on esitatud ettevõtja: (a) osalus elurikkuse kadumise otsestes mõjurites  (23 53 66 88 93 108 132): i. kliimamuutused; ii. maakasutuse muutus (nt maa kunstlik muutmine), mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus; iii. otsene ekspluateerimine; iv. invasiivsed võõrliigid ; v. saaste ja vi. muud; (b) mõjud liikide seisundile (st liikide populatsioonide suurus, liikide ülemaailmne väljasuremisrisk); (c) mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, sh maa degradeerumise , kõrbestumise ja mulla katmise kaudu), ja (d) mõjud ja sõltuvused seoses ökosüsteemi teenustega . AR 5. Mõjude , sõltuvuste , riskide ja võimaluste olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse ESRS 2 avalikustamisnõuet IRO-1 ja ESRS 1 3. peatükki „Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja kirjeldab oma kaalutlusi. AR 6. Ettevõtja hindab elurikkuse ja ökosüsteemide olulisust omaenda tegevuses ja väärtusahelas ning võib kaaluda olulisuse hindamist kooskõlas LEAP-lähenemise kolme esimese etapiga: tee kindlaks(andmepunkt AR 7), hinda üldiselt (andmepunkt AR 8) ja hinda konkreetselt (andmepunkt AR 9). AR 7. 1. etapp on seotud asjaomaste tegevuskohtade asukohtade kindlakstegemisega, arvestades selle seotust elurikkuse ja ökosüsteemidega . Nende asukohtade kindlaksmääramisel võib ettevõtja teha järgmist: (a) koostada loetelu ettevõtja äritegevuse seisukohast oluliste otseste varade ja tegevuste ning nendega seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide asukohtadest. Lisaks võib ettevõtja anda teavet tegevuskohtade kohta, mille puhul on ametlikult teatatud tulevasest tegevusest; (b) loetleda bioomid ja ökosüsteemid, millega ettevõtja on seotud, lähtudes kohaldamisnõude AR 7 alapunktis a esitatud tegevuskohtade loetelust; (c) teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemi terviklikkus ja tähtsus igas asukohas, võttes arvesse paragrahvides 16 ja 17 esitatud teavet; (d) loetelu koostamine kohtadest, kus ettevõtja tegutseb elurikkuse seisukohast tundlike aladel või nende läheduses, võttes arvesse paragrahvides 16 ja 17 esitatud teavet, ja (e) teha kindlaks, millised sektorid, äriüksused, väärtusahelad või varaklassid on nendes olulistes tegevuskohtades seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende seoste tegevuskohapõhise avalikustamise asemel võib ettevõtja otsustada avalikustada need seosed iga hangitud või müüdud tooraine kohta massipõhiselt tonnides, kui selline tava tagab suurema läbipaistvuse. AR 8. 2. etapis võib ettevõtja selleks, et hinnata oma tegelikke või potentsiaalseid mõjusid elurikkusele ja ökosüsteemidele asjaomastel aladel ja sõltuvusi nendest: (a) teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud äriprotsessid ja tegevused; (b) teha kindlaks tegelikud ja võimalikud mõjud ja sõltuvused; (c) näidata ära elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduvate mõjude suuruse, ulatuse, esinemissageduse ja aja, võttes arvesse paragrahvide 16 ja 17 kohast avalikustamist. Lisaks võib ettevõtja avalikustada: i. oma tarnijate selliste rajatiste osakaalu, mis asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel); ii. nende tarnijatega sõlmitud hankelepingute väärtuse osakaal, kelle rajatised asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel); (d) näidata elurikkusest ja ökosüsteemidest, sh toorainest, loodusvaradest ja ökosüsteemi teenustest sõltuvuse suurust ja ulatust. Ettevõtja võib tugineda sellistele rahvusvahelistele klassifikatsioonidele nagu ökosüsteemi teenuste ühtne rahvusvaheline klassifikatsioon (CICES). AR 9. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal kaaluda järgmisi kategooriaid: (a) füüsilised riskid : i. akuutsed riskid (nt looduskatastroofid, mida süvendab ökosüsteemidest tuleneva rannikukaitse kadumine, mis põhjustab rannikutaristule tormikahjustusi, haigusi või kahjureid, mis mõjutavad liike või põllukultuuride mitmekesisust, millest ettevõtja sõltub, eriti geneetilise mitmekesisuse puudumise või vähesuse, liikide kadumise ja ökosüsteemi degradeerumise tingimustes) ja ii. kroonilised riskid (nt põllukultuuride saagikuse vähenemine tolmeldamisteenuste vähenemise tõttu, peamiste looduslike sisendite suurenev nappus või kõikumine, ökosüsteemi degradeerumine nt rannikuerosiooni ja metsade killustumise, ookeanide hapestumise, kõrbestumisest ja mulla degradeerumisest tuleneva pinnase kao tõttu ning sellest tulenev mullaviljakuse vähenemine ja liikide kadumine); (b) üleminekuriskid , sh: i. poliitika ja õigusvaldkond: nt eeskirja või poliitika kehtestamine (nt sellised muudatused nagu maakaitse suurenemine); kokkupuude sanktsioonide ja kohtuvaidlustega (nt saastava heitvee lekke tõttu, mis kahjustab inimeste ja ökosüsteemide tervist, elurikkusega seotud õigustest, lubadest või kvootidest üleastumise tõttu või ohustatud liikide hooletu kohtlemise või tapmise tõttu); rangemad aruandluskohustused seoses elurikkuse, ökosüsteemide ja nendega seotud teenustega; ii. tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on väiksem mõju elurikkusele või mis sõltuvad vähemal määral ökosüsteemi teenustest , juurdepääsu puudumine andmetele või andmete halb kvaliteet, mis takistab elurikkuse hindamist, üleminek tõhusamatele ja puhtamatele (st elurikkust vähem mõjutavale) tehnoloogiatele, uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), nõuded teatavate tehnoloogiate kasutamiseks (nt kliimakindlad põllukultuurid, mehaanilised tolmeldajad, vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest); iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suurenenud toorainekulud (nt elurikkusega seotud sisendid, mille hind on tõusnud ökosüsteemi degradeerumise tõttu); iv. maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna suhtumise muutumine seoses organisatsiooni rolliga elurikkuse kadumises, loodusega seotud õiguste rikkumine ettevõtja tegevuses, negatiivne meediakajastus mõjude tõttu kriitiliselt ohustatud liikidele ja/või ökosüsteemidele, elurikkusega seotud sotsiaalsed konfliktid seoses ohustatud liikidega, kaitsealadega, ressursside või saastega ; (c) süsteemsed riskid , sh: i. ökosüsteemi kokkuvarisemise oht: kriitilise tähtsusega loodussüsteem enam ei toimi, st see jõuab murdepunktini ja ökosüsteem variseb kokku, mis toob kaasa laialdased kaod geograafilises või sektori plaanis (mõjub mitu füüsilist riski korraga); ii. kogurisk, mis on seotud elurikkuse kadumise põhjapanevate mõjudega üleminekutasemetele ja füüsilisele riskile (ettevõtte- või finants)portfelli ühes või mitmes sektoris, ja iii. ülekandumise risk: teatavate ettevõtete või finantsasutuste finantsraskused, mis on seotud suutmatusega võtta arvesse elurikkusega seotud riskipositsiooni, kanduvad üle majandussüsteemile tervikuna; (d) võimalused, sh nt: i. äritegevuse tulemuslikkuse kategooriad: ressursitõhusus; tooted ja teenused; turud; kapitalivoog ja rahastamine; mainekapital ja ii. kestlikkusalase tulemuslikkuse kategooriad: ökosüsteemide kaitse, taastamine ja uuendamine; loodusvarade kestlik kasutamine. Teabeesitus: AR 10. Ettevõtja võib arvesse võtta allpool esitatud tabeleid, et toetada kohaldamisnõude AR 7 kohaselt kindlaks määratud oluliste tegevuskohtade olulisuse hindamist: Ökosüsteemi teenus ... Tegelik või võimalik sõltuvus ... Funktsionaalsuse muutus Finantskahju … Piiratud, mõõdukas või oluline Piiratud, mõõdukas või oluline … … … Tegevuskoha asukoht Ohustatud liigid, kaitsealad, võtmetähtsusega elurikkad alad Tegelikud või võimalikud mõjud … … Esinemissagedus Mõju kiirus Mõju tõsidus Leevendamispotentsiaal … … Suur, keskmine või väike Kuni 1 aasta või 1–3 aastat või üle 3 aasta Suur, keskmine või väike Suur, keskmine või väike … … … … … … Kohaldamisnõude AR 7 alapunkti e puhul võib ettevõtja kaaluda järgmise tabeli kasutamist: Kus tooraine on toodetud või kust hangitud? Tooraine absoluutmass (ja tooraine massiprotsent) IUCNi ohustatud liikide punasesse raamatusse kantud liikidega, linnudirektiivi või elupaikade direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate liikidega või ohustatud liikide riiklikesse nimekirjadesse kantud liikidega aladel … Ametlikult tunnustatud kaitsealadel … Muudel võtmetähtsusega elurikastel aladel … Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika AR 11. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitikat võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 12. Ettevõtja võib esitada ka teavet selle kohta, kuidas poliitikas viidatakse tooraine tootmisele, hankimisele või tarbimisele, ja eelkõige selle kohta, kuidas ta: (a) piirab hankeid tarnijatelt , kes ei suuda (nt sertifitseerimise kaudu) tõendada, et nad ei põhjusta olulist kahju kaitsealadele või võtmetähtsusega elurikastele aladele; (b) viitab tunnustatud standarditele või kolmandate isikute väljastatud sertifikaatidele, mille üle teostavad järelevalvet reguleerivad asutused, ja (c) käsitleb sellistest ökosüsteemidest pärinevat toorainet, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ning kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus. AR 13. Ettevõtja võib avalikustada seosed ja kooskõla muude ülemaailmsete eesmärkide ja kokkulepetega, nagu kestliku arengu 2., 6., 14. ja 15. eesmärk, või mis tahes muu elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud tunnustatud ülemaailmse konventsiooniga. AR 14. Avalikustades paragrahvi 23 alapunkti f kohaselt teavet poliitika kohta, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud sõltuvuste ja mõjude sotsiaalsete tagajärgedega, võib ettevõtja eelkõige viidata Nagoya protokollile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. AR 15. Avaldades teavet selle kohta, kas ja kuidas tema poliitikas käsitletakse elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude sotsiaalseid tagajärgi vastavalt paragrahvi 23 alapunktile f, võib ettevõtja esitada teavet järgmise kohta: (a) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ja (b) eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele AR 16. Ettevõtja võib selgitada ka seda, kuidas tema poliitika võimaldab tal teha järgmist: (a) vältida negatiivseid mõjusid elurikkusele ja ökosüsteemidele enda tegevuses ning sellega seotud väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; (b) vähendada ja minimeerida oma negatiivseid mõjusid elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, kui seda negatiivset mõju ei saa vältida; (c) taastada ja uuendada degradeerunud ökosüsteeme või taastada hävinud ökosüsteeme pärast kokkupuudet mõjudega, mida ei ole võimalik täielikult vältida ja/või minimeerida, ja (d) leevendada oma rolli olulistes elurikkuse kadumise mõjurites. AR 17. Oma poliitika avalikustamisel, kui ettevõtja viitab kolmandate isikute välja antud tegevusstandarditele, võib ta avalikustada, kas kasutatud standard (a) on objektiivne ja saavutatav, tuginedes teaduslikule lähenemisviisile probleemide kindlakstegemisel, ning võimaldab realistlikult hinnata, kuidas neid probleeme saab mitmesugustes praktilistes olukordades kohapeal lahendada; (b) on välja töötatud ja seda hallatakse pidevate konsultatsioonide käigus sidusrühmadega ja saades tasakaalustatud sisendit kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, sh tootjatelt, kauplejatelt, töötlejatelt, rahastajatelt, kohalikelt elanikelt ja kogukondadelt, põlisrahvastelt ning tarbijate , keskkonna- ja sotsiaalseid huve esindavatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ilma et ühelgi rühmal oleks sisu suhtes lubamatut võimu või vetoõigust; (c) toetab järkjärgulist lähenemisviisi ja pidevat täiustamist – nii standardis kui ka paremate juhtimistavade rakendamises – ning nõuab sisuliste eesmärkide ja konkreetsete vahe-eesmärkide seadmist, et näidata aja jooksul tehtud edusamme põhimõtete elluviimisel ja kriteeriumide täitmisel; (d) on kontrollitav sõltumatute sertifitseerimis- või kontrolliasutuste kaudu, kes on kindlaks määranud ranged hindamisprotseduurid, millega välditakse huvide konflikte, ning mis vastavad ISO akrediteerimis- ja kontrolliprotseduuride suunistele või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 2, ja (e) vastavad ISEALi hea tava juhendile. Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid AR 18. Ettevõtja võib siduda võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: (a) finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; (b) määruse (EL) 2020/852 artikliga 8 ja komisjoni delegeeritud määrusega nr 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad, ja (c) vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava. AR 19. Ettevõtja võib avalikustada, kas ta kaalub vältimise tegevuskava, mis hoiab ära kahjustava tegevuse enne selle toimumist. Vältimine hõlmab sageli otsust kalduda kõrvale tavapärasest projektiarenduskavast. Vältimise näide on projekti elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud jalajälje muutmine, et vältida loodusliku elupaiga hävimist tegevuskohas , ja/või maa tootmisest kõrvalejätmine, kui on olemas prioriteetsed elurikkusega seotud väärtused, mis vajavad säilitamist. Vältimist tuleks kaaluda vähemalt siis, kui on olemas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud väärtused, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: on eriti haavatavad ja asendamatud, sidusrühmadele erilist muret valmistavad, või kui tulenevalt ebakindlusest seoses mõju hindamise või majandamismeetmete tõhususega on õigustatud ettevaatlik lähenemine. Vältimise kolm peamist liiki on järgmised: (a) vältimine tegevuskoha valimisega (kogu projekti paigutamine väljapoole elurikkuse seisukohast tundlikke alasid); (b) vältimine projekti kavandamisega (taristu konfigureerimine nii, et säästetakse elurikkuse seisukohast tundlikke alasid), ja (c) vältimine ajastamisega (projektitegevuste ajastamine nii, et arvesse võetakse liikide käitumismustreid (nt pesitsemine, ränne) või ökosüsteemi funktsioone (nt jõedünaamika). AR 20. Peamiste meetmete kohta võib ettevõtja avalikustada: (a) loetelu peamistest asjaomastest sidusrühmadest (nt konkurendid, tarnijad, jaemüüjad, muud äripartnerid, mõjutatud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused) koos teabega selle kohta, kuidas nad on kaasatud; seejuures nimetatakse peamised sidusrühmad, keda meetmed negatiivselt või positiivselt mõjutavad, ning kuidas need seda teevad, sh mõjutatud kogukondade, väiketalunike, põlisrahvaste või muude haavatavas olukorras isikute suhtes avalduvad mõjud või kasu; (b) vajaduse korral selgitus asjakohaste konsultatsioonide vajalikkuse kohta ja vajaduse kohta austada mõjutatud kogukondade otsuseid; (c) lühihinnang selle kohta, kas peamistel meetmetel võivad olla märkimisväärseid negatiivseid mõjud kestlikkusele; (d) selgitus selle kohta, kas peamine meede on mõeldud ühekordse algatuse või süstemaatilise tavana; (e) selgitus selle kohta, kas peamist tegevuskava viib ellu ainult ettevõtja, kasutades oma ressursse, või on see osa laiemast algatusest, millesse ettevõtja oluliselt panustab. Kui peamine tegevuskava on osa laiemast algatusest, võib ettevõtja anda rohkem teavet projekti, selle sponsorite ja muude osalejate kohta; (f) kirjeldus selle kohta, kuidas see aitab kaasa kogu süsteemi hõlmavatele muutustele, eelkõige elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite muutmisele, nt tehnoloogiliste, majanduslike, institutsiooniliste ja sotsiaalsete tegurite ning aluseks olevate väärtuste ja käitumise muutuste kaudu; AR 21. Selle avalikustamisnõude kontekstis viitab termin „kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmised“ arusaamadele, oskustele ja filosoofiale, mille on välja arendanud ühiskonnad, mida iseloomustavad pikaaegsed suhted ümbritseva loodusega. Maaelanikud ja põlisrahvad teevad selliste teadmiste põhjal tähtsaid igapäevaelu mõjutavaid otsuseid. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid AR 22. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud elurikkuse jaoks olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, elurikkusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. AR 23. Paragrahvi 29 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel eesmärkide seadmiseks peab ettevõtja arvesse võtma kohalike elanike ja põlisrahvaste teadliku ja vabatahtliku nõusoleku vajadust, vajadust asjakohaste konsultatsioonide järele ja vajadust austada nende kogukondade otsuseid. AR 24. Oluliste mõjudega seotud eesmärgid võib esitada tabelis, nagu allpool näidatud: Eesmärgi liik vastavalt leevendamishierarhiale Lähteväärtus ja võrdlusaasta Sihtväärtus ja geograafiline ulatus Seotud poliitika või õigusaktid, kui see teave on asjakohane 2025 2030 kuni 2050   Vältimine           Minimeerimine           Taastamine ja uuendamine           Hüvitamine või kompenseerimine           AR 25. Käesoleva standardi kohaldamisnõudes AR 4 loetletud potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid võib esitada tabelis järgmiselt: Eesmärgi liik vastavalt keskkonnaaspektile Lähteväärtus ja võrdlusaasta Sihtväärtus ja geograafiline ulatus Seotud poliitika või õigusaktid, kui see on asjakohane 2025 2030 kuni 2050             AR 26. Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõõdetavaid eesmärke võib väljendada järgmiselt: (a) ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all olevate kaitstud või taastatud elupaikade pindala ja asukoht ning teave selle kohta, kas taastamismeetme edukuse on heaks kiitnud sõltumatud välisspetsialistid; (b) taasloodud pinnad (keskkonnad, kus rakendatakse majandamisalgatusi elupaiga loomiseks tegevuskohas , kus seda algselt ei eksisteerinud), või (c) selliste projektide/tegevuskohtade arv või osakaal, mille ökoloogiline terviklikkus paranes (nt kalade läbipääsude, eluslooduse koridoride abil). Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad AR 27. Selle avalikustamisnõude kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võtab ettevõtja arvesse ja võib kirjeldada järgmist: (a) kasutatud metoodikad ja mõõdikud ning selgitus, miks need metoodikad ja mõõdikud on valitud, samuti nende eeldused, piirangud ja nendega seotud ebakindlus ning aja jooksul tehtud metoodika muudatused ja nende põhjused; (b) mõõdikute ja meetodite kohaldamise ulatus, nt: i. ettevõtja, tegevuskoht , kaubamärk, kaup, äriüksus, tegevus; ii. hõlmatud aspektid (nagu on sätestatud kohaldamisnõudes AR 4); (c) mõõdikute elurikkusega seotud komponendid: liigipõhised, ökosüsteemipõhised; (d) metoodikaga hõlmatud geograafilised piirkonnad ja selgitus selle kohta, miks on mõni asjakohane geograafiline piirkond välja jäetud; (e) kuidas mõõdikutesse on integreeritud ökoloogilised künnised (nt biosfääri terviklikkus ja maasüsteemi muutus ning planeedi taluvuspiirid ) ja kvoodid; (f) seire sagedus, jälgitavad peamised näitajad ning lähteolukord/-väärtus ja võrdlusaasta/-periood, samuti vaatlusperiood; (g) kas need mõõdikud põhinevad lähteandmetel, teisestel andmetel, mudeldatud andmetel või eksperdihinnangul või nende kombinatsioonil; (h) teave selle kohta, milliseid meetmeid nende mõõdikutega mõõdetakse ja jälgitakse ning kuidas need on seotud eesmärkide saavutamisega; (i) kas mõõdikud on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Kui need on kohustuslikud, võib ettevõtja loetleda asjakohased õigusaktid; kui need on vabatahtlikud, võib ettevõtja viidata kasutatud vabatahtlikule standardile/korrale, ja (j) kas mõõdikud põhinevad asjakohastel ja autoriteetsetel riiklikes, ELi tasandi või valitsustevahelistes suunistes, poliitikas , õigusaktides või kokkulepetes, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja IPBESis, esitatud ootustel või soovitustel või vastavad neile. AR 28. Ettevõtja kaalub selliste mõõdikute valimist, mis on kontrollitavad ja mis on tehniliselt ja teaduslikult usaldusväärsed, võttes arvesse asjakohaseid ajakavasid ja geograafilist ulatus, ning võib avalikustada, kuidas tema valitud mõõdikud vastavad nendele kriteeriumidele. Selleks, et mõõdik oleks asjakohane, peaks olema selge seos näitaja ja mõõtmise eesmärgi vahel. Ebakindlust tuleks vähendada nii palju kui võimalik. Kasutatavaid andmeid või mehhanisme peaksid toetama tunnustatud organisatsioonid ja neid andmeid või mehhanisme tuleks aja jooksul ajakohastada. Kui esineb andmelünki, võib kasutada usaldusväärseid mudeldatud andmeid ja eksperdiarvamusi. Metoodika peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada mõjude ja leevendusmeetmete sisulist võrdlemist aja jooksul. Süstemaatiliselt tuleb kohaldada teabe kogumise protsesse ja määratlusi. See võimaldab ettevõtja tulemusi aja jooksul sisuliselt hinnata ning toetab organisatsioonisisest võrdlust ja vastastikust võrdust teiste organisatsioonidega. AR 29. Kui mõõdik vastab eesmärgile, ühtlustatakse mõlema näitaja lähtetase. Elurikkuse lähtetase on elurikkuse ja ökosüsteemide laiema majandamisprotsessi oluline osa. Lähtetase on vajalik mõjude hindamiseks ja majandamise planeerimiseks, samuti seireks ja kohanemisvõimeliseks majandamiseks. AR 30. Andmete kogumiseks ja ettevõtjate poolt elurikkusele ja ökosüsteemidele avaldatava mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid võib jagada kolme kategooriasse järgmiselt: (a) esmased andmed: kogutud kohapealsete uuringute käigus; (b) teisesed andmed: sh georuumilised andmekihid, mis kattuvad äritegevuse geograafilise asukoha andmetega: i. liigi tasandil saab kasutada andmekihte eri liikide levilate kohta, et prognoosida eri kohtades esinevaid liike. See hõlmab tegevuskohti ja hankekohti. Igal levilakihil on erinev täpsusaste sõltuvalt teatavatest teguritest (nt kas liigi levilaid on täpsustatud elupaiga kättesaadavuse alusel). Teave liigi ohustatuse kategooria ja liiki ohustava tegevuse kohta võib anda märku sellest, kuivõrd äritegevus tõenäoliselt mõjutab populatsiooni suundumusi ja ohustatuse kategooriat; ii. ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset; (c) mudeldatud elurikkuse seisundi andmed: mudelipõhiseid lähenemisviise kasutatakse tavaliselt ökosüsteemi tasandi näitajate (nt ulatus, seisund või funktsioon) mõõtmiseks. Mudelitega kvantifitseeritakse, kuidas erinevate survetegurite ulatus mõjutab elurikkuse seisundit. Neid nimetatakse surveseisundi suheteks ning need põhinevad ülemaailmselt kogutud andmetel. Mudeldamise tulemusi kasutatakse kohalikul tasandil, et hinnata, kuidas ettevõtja tasandi surve põhjustab muutusi ökosüsteemi seisundis. Mõjuril on üldjuhul kolm omadust: suurus (nt saasteainete kogus, müra intensiivsus), ruumiline ulatus (nt saastatud maa pindala) ja ajaline ulatus (saasteaine püsivuse kestus). AR 31. Maakasutuse olelusringi hindamisel võib ettevõtja viidata Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud dokumendile „Maakasutusega seotud keskkonnanäitajad olelusringi hindamiseks“. AR 32. Seoses invasiivsete võõrliikide sissetoomisega võib ettevõtja avalikustada invasiivsete võõrliikide levikutee ja arvu ning invasiivsete võõrliikide hõivatud ala suuruse. AR 33. Ökosüsteemide ulatuse ja seisundi mõõdikute kohta leiab kasulikke juhiseid ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise ökosüsteemi arvepidamise süsteemi (UN SEEA EA) materjalidest. AR 34. Ettevõtja võib avalikustada maakasutuse pindalaühikutes (nt m2 või ha), kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) (24 54 67 89 109) juhiseid: (a) maakasutus kokku; (b) vettpidava materjaliga kaetud ala suurus kokku; (c) looduskaitse suunitlusega alad tegevuskohas kokku ja (d) looduskaitse suunitlusega alad väljaspool tegevuskohta kokku.. AR 35. Ettevõtja võib avalikustada näiteks maakatte muutuse, mis on mõjurite „elupaiga muutmine“ ja „tööstus- ja majapidamistegevus“ füüsiline kujutis, s.t maapinna füüsiliste omaduste inimtekkeline või looduslik muutus konkreetses asukohas. AR 36. Maakate on tüüpiline muutuja, mida saab hinnata Maa seire andmete alusel. AR 37. Ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude aruandluses võib ettevõtja lisaks ökosüsteemide ulatusele ja seisundile võtta arvesse ka ökosüsteemide toimimist, kasutades selleks: (a) mõõdikut, mis mõõdab protsessi või funktsiooni, mida ökosüsteem täidab, või mis kajastab ökosüsteemi võimet teostada kõnealust konkreetset protsessi või funktsiooni: nt esmane netotootlikkus, mis on taime tootlikkuse näitaja, mis näitab, mil määral taim salvestab energiat ja teeb selle teistele ökosüsteemi liikidele kättesaadavaks. See on ökosüsteemide toimimiseks vajalik põhiprotsess. See on seotud paljude teguritega, näiteks liikide mitmekesisusega, kuid ei mõõda neid tegureid otseselt, või (b) mõõdik, mis mõõdab teaduslikult määratletud ohustatud liikide populatsiooni muutumist. AR 38. Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju AR 39. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 40. oodatava finantsmõju võib paragrahvi 45 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna.

ESRS E5

RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisendvood

—

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljundvood

—

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisendvood

—

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljundvood

—

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab ressursikasutust, sh ressursitõhusust, vältides ressursside ammendumist, ning taastuvate ressursside kestlikku hankimist ja kasutamist (käesolevas standardis „ressursikasutus ja ringmajandus“) oluliste positiivsete ja negatiivsete tegelike või võimalike mõjude seisukohast; (b) ressursikasutusest tulenevate tegelike või võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks või leevendamiseks võetud meetmed ja nende tulemused, sh meetmed, mis aitavad majanduskasvu lahti siduda materjalikasutusest, ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmed; (c) ettevõtja kavad ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit ringmajanduse põhimõtetega , sh jäätmete minimeerimisega, toodete, materjalide ja muude ressursside väärtuse säilitamisega kõrgeimal tasemel ning nende tõhusa kasutamise edendamisega tootmises ja tarbimises; (d) ettevõtja ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevate oluliste mõjude ja sõltuvustega seotud riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Käesolevas standardis sätestatakse ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud avalikustamisnõuded, eelkõige seoses järgmisega: (a) ressursside sisendvood , sh oluliste ressursside sisendvoogude ringlus, võttes arvesse taastuvaid ja taastumatuid ressursse, ja (b) ressursside väljundvood , sh teave toodete ja materjalide kohta, ja (c) jäätmed .

3.

Ringmajandus on majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtus majanduses säilib võimalikult kaua, suurendades nende tõhusat kasutamist tootmises ja tarbimises, vähendades seeläbi nende kasutamisest tulenevat keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist nende olelusringi kõigis etappides, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Eesmärk on maksimeerida ja säilitada tehniliste ja bioloogiliste ressursside, toodete ja materjalide väärtust, luues süsteemi, mis võimaldab vastupidavust , optimaalset kasutust või korduskasutamist, renoveerimist, taastootmist, ringlussevõttu ja toitainete ringlust.

4.

Standard tugineb asjakohastele ELi õigusraamistikele ja poliitikale , sh ELi ringmajanduse tegevuskavale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu (90) direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) ja ELi tööstusstrateegiale.

5.

Et hinnata üleminekut tavapäraselt äritegevuselt (st majanduselt, mille puhul ammutatakse piiratud ressursse, et valmistada tooteid, mida kasutatakse ja mis seejärel ära visatakse, ehk nn võta, tooda ja viska ära mudelilt), ringmajandussüsteemile, tugineb käesolev standard ettevõtja kasutatud ja toodetud ressursside, materjalide ja toodete füüsiliste voogude kindlaksmääramisele, lähtudes avalikustamisnõudest E5-4 „Ressursside sisendvood“ ja avalikustamisnõudest E5-5 „Ressursside väljundvood“.

Seosed teiste ESRSidega

6.

Ressursikasutus on muu keskkonnamõju, nt kliimamuutuste, saaste , vee- ja mereressursside ning elurikkuse üks suurimaid mõjureid. Ringmajandus on süsteem, mis on suunatud ressursside kestlikule kasutamisele ammutamisel, töötlemisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmete käitlemisel. Selline süsteem toob mitmesugust keskkonnakasu, eelkõige vähendades materjali- ja energiatarbimist ning heitmeid õhku (KHG heide või muu saaste), piirates veevõttu ja heitmeid vette ning taastades loodust, piirates mõjusid elurikkusele.

7.

Et anda põhjalik ülevaade sellest, millised muud keskkonnaaspektid on ressursikasutuse ja ringmajanduse seisukohast olulised, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude ESRSidega järgmiselt: (a) ESRS E1 „Kliimamuutused“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) ESRS E2 „Saastus“, milles käsitletakse eelkõige vette, õhku ja pinnasesse sattuvat heidet ning probleemseid aineid ; (c) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse, ja (d) ESRS E4 „Elurikkus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb eelkõige ökosüsteeme, liike ja toormaterjale.

8.

Ettevõtja mõjud, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, eelkõige jäätmetega seotud mõjud, võivad avalduda inimestele ja kogukondadele. Ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevat ettevõtjaga seostatavat olulistest negatiivsetest mõjudest mõjutatud kogukondadele on käsitletud ESRS S3s „Mõjutatud kogukonnad“. Ressursside tõhus ja ringluspõhine kasutamine toob kasu ka konkurentsivõimele ja majanduslikule heaolule.

9.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

10.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda koostoimes ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

11.

Ettevõtja kirjeldab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi, eelkõige seoses ressursside sisendvoogude , ressursside väljundvoogude ja jäätmetega , ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja tegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud mõjud, riskid ja võimalused enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega.

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist .

14.

Paragrahvis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõude MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

15.

Kokkuvõttes märgib ettevõtja, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) järkjärguline loobumine esmase toorme kasutamisest, sh teiseste (ringlusse võetud) ressursside kasutamise suhteline suurenemine; (b) taastuvate ressursside kestlik hankimine ja kasutamine.

16.

Poliitika käsitleb olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides.

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

17.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajanduse meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

18.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest .

19.

Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete ja eraldatud ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

20.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, kas ja kuidas meede ja ressursid hõlmavad järgmist: (a) suurem ressursitõhusus tehniliste ja bioloogiliste materjalide ja vee kasutamisel, eelkõige seoses tooraine infosüsteemis loetletud kriitiliste toorainete ja haruldaste muldmetallide kasutamisega; (b) sekundaarse toorme (ringlusse võetud materjali) suurem kasutusmäär; (c) ringdisaini rakendamine, mis suurendab toote vastupidavust , optimeerib selle kasutamist ja toob kaasa kõrgemad korduskasutuse, parandamise, uuendamise, taastamise, kasutusotstarbe muutmise ja ringlussevõtu määrad; (d) ringmajandusel põhinevate äritavade rakendamine, nagu i) väärtuse säilitamise meetmed (hooldus, parandamine, uuendamine, taastamine, komponentide hankimine, ajakohastamine ja pöördlogistika, suletud ringluse süsteemid, kasutatud kaupade jaemüük), ii) väärtuse maksimeerimise meetmed (toote-teenuse süsteemid, koostöö- ja jagamismajanduse ärimudelid), iii) kasutuselt kõrvaldamise meetmed ( ringlussevõtt , väärindamine, laiendatud tootjavastutus) ja iv) süsteemide tõhususe meetmed (tööstussümbioos); (e) meetmed, mis on võetud selleks, et vältida jäätmete teket ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; ja (f) jäätmekäitluse optimeerimine kooskõlas jäätmehierarhiaga .

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

21.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

22.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest , mille ettevõtja on seadnud oma ressursikasutuse ja ringmajanduse poliitika toetamiseks ning selle oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

23.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

24.

Paragrahvis 21 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas on ettevõtja eesmärgid seotud ressursside sisend- ja väljundvoogude , sh jäätmete , toodete ja materjalidega, ning täpsemalt: (a) ringmajandust toetava tootedisaini (sh nt vastupidavust , demonteeritavust, parandatavust ja ringlussevõetavust jne toetav disain) suurendamisega; (b) ringleva materjali määra suurendamisega; (c) esmase toorme minimeerimisega; (d) taastuvate ressursside kestliku hankimise ja kasutamisega (kooskõlas kaskaadkasutuse põhimõttega); (e) jäätmekäitlusega , sh ettevalmistamisega nõuetekohaseks töötlemiseks, ja (f) muude ressursikasutuse või ringmajandusega seotud aspektidega.

25.

Ettevõtja täpsustab, millise jäätmehierarhia tasandiga on eesmärk seotud.

26.

Lisaks ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõttes vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

27.

Ettevõtja märgib taustteabe osana ära, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisendvood

28.

Ettevõtja avalikustab teabe oma oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud ressursside sisendvoogude kohta.

29.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutusest ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides.

30.

Paragrahvis 28 nõutav avalikustamine peab sisaldama oluliste ressursside sisendvoogude kirjeldust: tooted (sh pakendid ) ja materjalid (märkides ära kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid), vesi ja materiaalsed põhivarad, mida kasutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides.

31.

Kui ettevõtja hinnangul on ressursside sisendvood oluline kestlikkusaspekt, avalikustab ta oma toodete ja teenuste tootmiseks aruandeperioodil kasutatud materjalide kohta järgmise teabe tonnides või kilogrammides: (a) aruandeperioodi jooksul kasutatud toodete ning tehniliste ja bioloogiliste materjalide kogumass; (b) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite ) valmistamiseks kasutatud, kestlikult hangitud bioloogiliste materjalide (ja mitteenergiaallikana kasutatavate biokütuste) osakaal koos teabega kasutatud sertifitseerimissüsteemi ja kaskaadkasutuse põhimõtte kohaldamise kohta ja (c) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud teiseste, taaskasutatud või ümbertöödeldud komponentide, teiseste vahetoodete ja teiseste materjalide mass nii absoluutväärtuses kui ka protsendina.

32.

Ettevõtja esitab teabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused.

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljundvood

33.

Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside väljundvoogude, sh jäätmete kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

34.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) kuidas ettevõtja panustab ringmajandusse , i) kavandades tooteid ja materjale kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega , ning ii) suurendades või maksimeerides toodete, materjalide ja jäätmete pärast esmast kasutamist uuesti ringlussevõtmise määra, ja (b) ettevõtja jäätmete vähendamise ja jäätmekäitluse strateegia ja see, mil määral ettevõtja teab, kuidas tema tootmises tekkinud jäätmeid tema enda tegevuses käideldakse.

Tooted ja materjalid

35.

Ettevõtja esitab kirjelduse peamistest toodetest ja materjalidest, mis väljuvad ettevõtja tootmisprotsessist ja on kavandatud vastavalt ringmajandust toetavatele põhimõtetele, sh vastupidavus , korduskasutatavus, parandatavus, demonteeritavus, taastamine, uuendamine, ringlussevõtt , bioloogilise ringluse abil ringlusse võtmine või toote või materjali kasutamise optimeerimine muude ringmajandusmudelite abil.

36.

Ettevõtjad, kelle puhul on ressursside väljundvood olulised, avalikustavad järgmise teabe: (a) ettevõtja poolt turule lastud toodete eeldatav vastupidavus võrrelduna iga tooterühma tootmisharu keskmisega; (b) toodete parandatavus, kasutades võimalusel tunnustatud hindamissüsteemi: (c) ümbertöödeldava materjali sisalduse määrad toodetes ja nende pakendites .

Jäätmed

37.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe enda tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkoguse kohta tonnides või kilogrammides: (a) tekitatud jäätmete üldkogus; (b) kõrvaldamiselt ümbersuunatud kogus massi järgi (koos jaotusega ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks), ning jaotus järgmiste taaskasutamistoimingute liikide kaupa: i. korduskasutamiseks ettevalmistamine; ii. ringlussevõtt ja iii. muud taaskasutamistoimingud; (c) kõrvaldamisele juhitud kogus massi järgi jäätmetöötluse liikide kaupa ja kõigi kolme liigi liitmisel saadud kogusumma (koos jaotusega ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks). Jäätmetöötluse liigid, mis tuleb avalikustada, on järgmised: i. põletamine ; ii. prügilasse ladestamine ja iii. muud kõrvaldamistoimingud; (d) ringlusse võtmata jäätmete üldkogus ja osakaal (91).

38.

Jäätmete koostise avalikustamisel täpsustab ettevõtja järgmist: (a) jäätmevood, mis on seotud tema sektori või tegevusega (nt kaevandussektoris tegutseva ettevõtja puhul rikastamisjäätmed, elektroonikajäätmed tarbeelektroonika sektoris või toidujäätmed põllumajandus- või majutussektoris), ja (b) jäätmetes sisalduvad materjalid (nt biomass, metallid, mittemetalsed mineraalid, plastid, tekstiilid, kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid).

39.

Ettevõtja avalikustab ka enda tekitatud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete üldkoguse; radioaktiivsed jäätmed on määratletud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (92) artikli 3 punktis 7.

40.

Ettevõtja esitab taustteabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta ning eelkõige kriteeriumide ja eelduste kohta, mida kasutatakse paragrahvi 35 kohaste ringmajanduse põhimõtete alusel kavandatud toodete kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest, ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused.

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju

41.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust tulenevate oluliste riskide ja võimaluste oodatava finantsmõju.

42.

Paragrahvis 41 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) oodatav finantsmõju , mis tuleneb olulistest riskidest seoses ressursside kasutamise ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude ja sõltuvustega ning sellest, kuidas need avaldavad või võivad mõistlike eelduste kohaselt avaldada olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) oodatav finantsmõju, mis tuleneb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulistest võimalustest.

43.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) oodatava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Olulistest võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“; (b) arvesse võetava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõjud ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, (c) oodatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS E5 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajanduse olulisust oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse sõltuvusi ja mõjusid; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. ESRS E5 puhul tuginevad 1. ja 2. etapp peamiselt ESRS E1 (sh energiatarbimine), ESRS E2 (saaste), ESRS E3 (mereressursid, veetarbimine) ja ESRS E4 (elurikkus, ökosüsteemid, tooraine) raames tehtud olulisuse hindamistele. Ringmajanduse lõppeesmärk on vähendada toodete, materjalide ja muude ressursside kasutamise keskkonnamõju, minimeerida jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist ning seega vähendada mõjusid loodusele. See kohaldamisnõue keskendub peamiselt LEAP-lähenemise kolmandale etapile; neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. AR 3. Mõjude , sõltuvuste , riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. AR 4. Olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega , on järgmised: (a) ressursside sisendvood , sh materjaliressursside sisendite ringlus, võttes arvesse ressursikasutuse optimeerimist, materjalide ja toodete ressursimahukust ning taastuvaid ja taastumatuid ressursse; (b) toodete ja teenustega seotud ressursside väljundvood ja (c) jäätmed , sh ohtlike jäätmete ja tavajäätmete käitlemine. AR 5. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused, sh tavapärase tegevuse jätkamise stsenaariumiga seotud risk: i. poliitika ja õigusvaldkond, nt taastumatute loodusvarade kaevandamise ja kasutamise keelud, jäätmetöötluse eeskirjad: ii. tehnoloogia, nt uute tehnoloogialahenduste turuletoomine toodete ja materjalide praeguse kasutuse asendamiseks; iii. turg, nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises; iv. maine, nt ühiskonna, klientide ja kogukondade muutuvad hoiakud; (b) teha kindlaks füüsilised riskid , sh varude ammendumine ning esmaste ja teiseste taastuvate ja taastumatute ressursside kasutamine; (c) võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem ressursse, ökodisain, mis aitab tagada pika kasutusea , parandatavuse, korduskasutatavuse, ümbertöötlemise, kõrvaltooted, tagasivõtusüsteemid, tegevuse lahtisidumine materjalide ammutamisest, ringleva materjali kasutamise intensiivistamine, dematerialiseerimist võimaldava süsteemi loomine (nt digiteerimise, kasutusmäärade parandamise ja massi vähendamise kaudu); tavad, millega tagatakse toodete ja materjalide kogumine, sortimine ja korduskasutamine, parandamine, renoveerimine ja taastamine; ii. turud: nt nõudlus vähem ressursimahukate toodete ja teenuste järele ja uued tarbimismudelid, nagu „toode teenusena“, maksmine kasutamise põhjal, jagamine ja liisimine; iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. säilenõtkus: nt ressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uute materjalide ringlussevõtuks äriüksuse loomine), rohelisse taristusse investeerimine, sõltuvust vähendavate ringlussevõtu - ja ringlusmehhanismide kasutuselevõtmine, ettevõtja suutlikkus kaitsta tulevasi varusid ja ressursivooge ja v. maine. AR 6. Ettevõtja võib kaaluda järgmisi meetodeid, et hinnata oma mõjusid, riske ja võimalusi enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides: (a) komisjoni soovitus 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg); III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg), ja (b) materjalivoo analüüs (MFA), Euroopa Keskkonnaametilt. AR 7. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) loetelu äriüksustest, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajanduse oluliste mõjude, riskide ja võimalustega ettevõtja toodete ja teenuste ning tekkivate jäätmete kontekstis; (b) ettevõtja kasutatud oluliste ressursside loetelu ja tähtsuse järjekord; (c) tavapärase äritegevuse jätkamisega seotud olulised mõjud ja riskid; (d) ringmajandusega seotud olulised võimalused; (e) ringmajandusele ülemineku olulised mõjud ja riskid ja (f) väärtusahela etapid, kuhu on koondunud ressursside kasutamine, riskid ja negatiivsed mõjud. Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika AR 8. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 9. Oma poliitika kohta teavet andes kaalub ettevõtja, kas ja kuidas käsitletakse tema poliitikas järgmist: (a) jäätmehierarhia : a) vältimine, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevõtt , d) muu taaskasutamine , sh jäätmete energiakasutus, ja e) kõrvaldamine. Selles kontekstis ei saa jäätmetöötlust pidada taaskasutamiseks; (b) jäätmete vältimise või minimeerimise (korduskasutamine, parandamine, uuendamine, taastamine ja kasutusotstarbe muutmine) prioriseerimine, võrreldes jäätmetöötlusega (ümbertöötlemisega ). Arvesse tuleks võtta ka mõisteid „ökodisain“, (23 53 66 88 93 108 132)„jäätmed kui ressurss“ või „tarbijajäätmed“ ( tarbija -toote olelusringi lõpus). AR 10. Oma poliitika määratlemisel võib ettevõtja võtta arvesse dokumenti „Ringmajanduse liigitussüsteem“, milles kirjeldatakse ringdisaini ja ringluspõhise tootmise mudeleid, ringkasutuse mudeleid, ringseid väärtuse taastamise mudeleid ja ringluse toetamist kooskõlas ringmajanduse üheksa strateegia või põhimõttega: keeldu, mõtle ümber, vähenda, korduskasuta, paranda, uuenda, taasta, kasuta uuel otstarbel ja töötle ümber. Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid AR 11. Paragrahvi 17 kohase teabe esitamisel ja võttes arvesse, et ressursse jagatakse ja et ringmajanduse strateegiad võivad vajada ühistegevust, võib ettevõtja täpsustada meetmeid , mida võetakse selleks, et teha koostööd väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ja/või kohaliku võrgustikuga eesmärgiga töötada välja toodete ja materjalide ringlust toetavaid koostööprojekte või algatusi. AR 12. Eelkõige võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kuidas ta aitab kaasa ringmajandusele, sh nt jäätmete arukatele kogumissüsteemidele; (b) muud ühistes meetmetes osalevad sidusrühmad : konkurendid, tarnijad , jaemüüjad, kliendid, muud äripartnerid, kohalikud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused; (c) koostöö või algatuse korralduse kirjeldus, sh ettevõtja konkreetne panus ja eri sidusrühmade roll projektis. AR 13. Meetmed võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid AR 14. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele , võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september), või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 15. Eesmärkide kohta teabe esitamisel seab ettevõtja eesmärgid tähtsuse järjekorda absoluutväärtuses. AR 16. Eesmärkide kohta paragrahvi 24 kohase teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse toodete ja materjalide tootmisetappi, kasutusetappi ning kasutusaja lõppu. AR 17. Paragrahvi 24 alapunkti c kohaselt teabe esitamisel taastuva esmastoorainega seotud eesmärkide kohta, kaalub ettevõtja, kuidas need eesmärgid võivad mõjutada elurikkuse kadumist , võttes arvesse ka ESRS E4. AR 18. Ettevõtja võib paragrahvi 24 alapunkti f kohaselt avalikustada muud eesmärgid , sh seoses kestliku hankimisega. Sel juhul selgitab ettevõtja kestliku hankimise määratlust, mille ta on vastu võtnud, ja seda, kuidas see on seotud paragrahvis 22 sätestatud eesmärgiga. AR 19. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. AR 20. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisendvood AR 21. Ressursside sisend vood võivad hõlmata järgmisi kategooriaid: IT-seadmed, tekstiilid, mööbel, hooned, rasketehnika, keskmise kaaluga tehnika, kergtehnika, rasketransport, keskmise kaaluga transport, kergtransport ja laoseadmed. Materjalide puhul hõlmavad ressursside sisendvoogude näitajad tooraineid, seotud protsessimaterjale ning pooltoodetest kaupu või osi. AR 22. Kui ettevõtja suhtes kohaldatakse paragrahvi 31, võib see tagada läbipaistvuse ka kõrvalsaadustest / jäätmete voost hangitud materjalide (nt materjalijäätmed, mida varem pole toodetes kasutatud). AR 23. Paragrahvi 31 alapunktides b ja c nõutud protsentuaalse näitaja nimetaja on aruandeperioodil kasutatud materjalide kogumass. AR 24. Esitatud kasutusandmed peavad kajastama materjali selle algses olekus ja andmeid ei tohi täiendavalt manipuleerida, esitades neid näiteks kuivmassina. AR 25. Kui kategooriad „koduskasutatud“ ja „ümbertöödeldud“ kattuvad, täpsustab ettevõtja, kuidas on välditud topeltarvestust ja tehtud valikuid. Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljundvood AR 26. Paragrahvi 35 kohaselt esitatav teave toodete ja materjalide kohta viitab kõikidele materjalidele ja toodetele, mis ettevõtja tootmisprotsessist väljuvad ja mida äriühing turule laseb(sh pakendid ). AR 27. Näitaja koostamisel kasutab ettevõtja nimetajana aruandeperioodi jooksul kasutatud materjalide kogumassi. AR 28. Ettevõtja võib avalikustada teabe oma osalemise kohta kasutusea lõpu jäätmekäitluses , nt laiendatud tootjavastutuse süsteemide või tagasivõtusüsteemide kaudu. AR 29. Jäätmete liigi all mõeldakse seda, kas tegemist on ohtlike või tavajäätmetega. Mõned konkreetsed jäätmed, nt radioaktiivsed jäätmed, võidakse samuti esitada eraldi liigina. AR 30. Oma tegevusvaldkondade või tegevuste seisukohast oluliste jäätmevoogude arvessevõtmisel võib ettevõtja lähtuda Euroopa jäätmeloendis sisalduvatest jäätmete kirjeldustest. AR 31. Näiteid paragrahvi 37 alapunkti b alapunktis iii osutatud muud liiki taaskasutus toimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) II lisast. AR 32. Näiteid paragrahvi 37 alapunkti c alapunktis iii osutatud muud liiki kõrvaldamistoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) I lisast. AR 33. Paragrahvi 40 alusel taustteavet esitades võib ettevõtja: (a) selgitada kõrvaldamisele suunatud jäätmete suure massi põhjuseid (nt kohalikud eeskirjad, millega keelatakse teatavat liiki jäätmete prügilasse ladestamine); (b) kirjeldada valdkondlikke tavasid, majandussektori standardeid või väliseid eeskirju, millega nähakse ette konkreetne kõrvaldamistoiming, ja (c) täpsustada, kas andmed on saadud mudeldamise või otsese mõõtmise põhjal, nt lepinguliste jäätmekogujate saatelehtede alusel. Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju AR 34. Paragrahvi 42 alapunkti b kohase teabe esitamisel võib ettevõtja kirjeldada, kuidas ta kavatseb suurendada väärtuse säilitamist, ja tuua näiteid. AR 35. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 36. oodatava finantsmõju võib paragrahvi 43 alapunkti a kohaselt rahaliselt kvantifitseerida vahemikuna.

ESRS S1

Oma töötajaskond

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal

–

Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate tunnused

–

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused

–

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

–

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

–

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

–

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

–

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud

–

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)

–

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal

–

Avalikustamisnõue S1 3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-5 – oluliste mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate tunnused

–

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused

–

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

–

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

–

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

–

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

–

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed

–

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu

–

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)

–

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud

Liide A.1.

ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded

Liide A.2.

ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded

Liide A.3.

ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded

Liide A.4.

ESRS S1-5 „Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid oma töötajaskonnale ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi , sh järgmist: (a) kuidas ettevõtja olulised positiivsed ja negatiivsed tegelikud või võimalikud mõjud mõjutavad tema oma töötajaskonda ; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardiga ka selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab oma töötajaskonnale avalduvate oluliste tegelike ja võimalike mõjude kindlakstegemiseks ja juhtimiseks seoses järgmiste sotsiaalsete, sh inimõigustega seotud tegurite või küsimustega: (a) töötingimused, sh: i. tööhõivekindlus, ii. tööaeg, iii. piisav töötasu, iv. sotsiaaldialoog; v. ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus; vi. kollektiivläbirääkimised , sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal ettevõtja töötajaskonnas, vii. töö- ja eraelu tasakaal ja viii. tervis ja ohutus; (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh: i. sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest; ii. koolitus ja oskuste arendamine ; iii. puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine; iv. meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ja v. mitmekesisus; (c) muud tööga seotud õigused, sh need, mis on seotud järgmisega: i. lapstööjõu kasutamine, ii. sunniviisiline töö , iii. korralik eluase ja iv. privaatsus.

3.

Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas sellised mõjud ja ettevõtja sõltuvused oma töötajaskonnast võivad tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi . Näiteks võrdsete võimaluste valdkonnas võib naiste diskrimineerimine töölevõtmisel ja edutamisel vähendada ettevõtja juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ja kahjustada tema mainet. Seevastu poliitikal, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust töötajas- ja juhtkonnas, võib olla positiivne mõju, näiteks võib see suurendada kvalifitseeritud tööjõudu ja parandada ettevõtte mainet.

4.

Standard hõlmab ettevõtte oma töötajaskonda , mis hõlmab nii töötajaid, kes on ettevõtjaga töösuhtes ( palgatöötajad ), kui ka mittepalgatöötajaid , kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Näiteid töötajatest, kes kuuluvad ettevõtja oma töötajaskonda, leiab kohaldamisnõudest 3. Teave, mis tuleb avalikustada mittepalgatöötajate kohta, ei mõjuta nende staatust kohaldatava tööõiguse alusel.

5.

Standard ei hõlma ettevõtja väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide töötajaid; need töötajate kategooriad on hõlmatud ESRS S2ga „Töötajad väärtusahelas“.

6.

Standardi kohaselt peavad ettevõtjad kirjeldama oma töötajaskonda , sh selle hulka kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate põhitunnuseid. See kirjeldus annab kasutajatele ülevaate ettevõtja oma töötajaskonna struktuurist ja aitab muu avalikustatava teabe kaudu esitatud teavet konteksti asetada.

7.

Samuti on standardi eesmärk aidata kasutajatel mõista, mil määral ettevõtja järgib või täidab rahvusvahelisi ja Euroopa inimõigusi käsitlevaid dokumente ja konventsioone, sh rahvusvahelist inimõiguste koodeksit, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja põhikonventsioone, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni, läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ELi poliitilisi prioriteete, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning ELi õigusakte, sh ELi tööõigustikku.

Seosed teiste ESRSidega

8.

Seda standardit tuleb lugeda koos ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

9.

Käesolevat standardit tuleb lugeda koos ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ning ESRS S4ga „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

10.

Standardi kohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S2 kohase aruandlusega ettevõtja väärtusahela töötajate kohta, et tagada tõhus aruandlus.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

11.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates paragrahvides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega.

Strateegia

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

12.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-2 avalikustab ettevõtja, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad oma töötajaskonna huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Ettevõtja oma töötajaskond on üks peamine mõjutatud sidusrühm .

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

13.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelikud ja võimalikud mõjud tema oma töötajaskonnale , nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos oma töötajaskonnaga seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

14.

Paragrahvi 48 nõuete täitmisel avalikustab ettevõtja, kas kõik tema oma töötajaskonna liikmed, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada, on hõlmatud ESRS 2 kohase avalikustamisega. Need olulised mõjud hõlmavad mõjusid, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga , sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, keda tema tegevus oluliselt mõjutab, koos täpsustamisega, kas need on palgatöötajad , iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõud on vahendatud selliste kolmandast isikust ettevõtete kaudu, mille põhitegevus on tööhõivetegevus; (b) oluliste negatiivsete mõjude korral, kas see on i) ulatuslik või süsteemne olukorras, kus ettevõtja tegutseb (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või kohustuslik töö konkreetsetes riikides või piirkondades väljaspool ELi), või ii) seotud üksikute juhtumitega (näiteks tööstusõnnetus või naftareostus); (c) oluliste positiivsete mõjude korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivsete mõjude allikaks, ja tema ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivsed mõjud avalduvad konkreetsetes riikides või piirkondades; (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused , mis tulenevad tema oma töötajaskonnaga seotud mõjudest ja sõltuvustest ; (e) mis tahes oluline mõju oma töötajaskonnale , mis võib tuleneda negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise ning keskkonnahoidlikuma ja kliimaneutraalsema tegevuse saavutamise üleminekukavadest, sh teave selliste mõjude kohta oma töötajaskonnale, mida põhjustavad ettevõtja kavad ja meetmed süsinikdioksiidi heite vähendamiseks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. Mõjud, riskid ja võimalused hõlmavad restruktureerimisest ja töökohtade kaotusest tulenevaid mõjusid ja riske ning töökohtade loomisest ja ümberõppest või oskuste täiendamisest tulenevaid võimalusi; (f) toiminguid, mille puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise töö või kohustusliku töö juhtumite oht, (94) mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks; (g) toimingud, mille puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht ,  (95) mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks.

15.

Kirjeldades ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO 1 sätestatud olulisuse hindamise alusel, millised peamised töötajate liigid on või võivad olla ettevõtja oma töötajaskonnas negatiivselt mõjutatud, peab ettevõtja avalikustama, kas ja kuidas ta on kujundanud arusaama sellest, kuidas konkreetsete tunnustega inimesed, konkreetsetes tingimustes töötavad inimesed või konkreetset tegevust teostavad inimesed võivad olla suuremas ohus.

16.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused , mis tulenevad mõjudest tema oma töötajaskonna liikmetele ja sõltuvustest neist, on seotud pigem konkreetsete inimrühmadega (nt teatud vanuserühmad või konkreetses tehases või riigis töötavad inimesed) kui kogu töötajaskonnaga (nt üldine palgakärbe või kõigile töötajatele pakutav koolitus ).

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

17.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud tema oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

18.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, millises ulatuses on ettevõtja kehtestanud poliitika , mis käsitleb eelkõige ettevõtja oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude tuvastamist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist , ning poliitika, mis hõlmab oma töötajaskonnaga seotud olulisi mõjusid, riske ja võimalusi .

19.

Paragrahvis 17 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 paragrahviga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid töötajate rühmi või kõiki töötajaid.

20.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi, (96) mis on seotud tema oma töötajaskonnaga , sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (97). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele aspektidele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonna inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) suhtlemine oma töötajaskonnaga ja (c) meetmed inimõigustele avalduvate mõjude heastamiseks ja/või nende võimaldamiseks.

21.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (98).

22.

Samuti märgib ettevõtja, kas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust, (99) sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist .

23.

Samuti teatab ettevõtja, kas ta on kehtestanud tööõnnetuste ennetamise poliitika või nende haldamise süsteemi (100).

24.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas tal on konkreetne poliitika eesmärgiga kaotada diskrimineerimine , sh ahistamine , edendada võrdseid võimalusi ning muid viise mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks; (b) kas see poliitika hõlmab konkreetselt järgmisi tunnuseid, mis võivad olla diskrimineerimise aluseks: rassiline ja etniline päritolu, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, puue, vanus, usutunnistus, poliitilised vaated, rahvuslik või sotsiaalne päritolu ning mis tahes muud diskrimineerimise vormid, mis on hõlmatud liidu õigusaktide ja siseriikliku õigusega; (c) kas ettevõtjal on poliitikaga võetud konkreetsed kohustused, mis on seotud oma töötajaskonna eriti haavatavate rühmade kaasamise või nende suhtes võetud positiivsete meetmetega, ja kui jah, siis millised need kohustused on, ja (d) kas ja kuidas neid põhimõtteid rakendatakse erimeetmete kaudu, et tagada diskrimineerimise ärahoidmine, leevendamine ja selle vastu tegutsemine kohe, kui see avastatakse, ning edendada mitmekesisust ja kaasatust üldiselt.

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal

25.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks töötajaskonnale avalduvate tegelike ja võimalike oluliste mõjude teemal.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja suhtleb oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega käimasoleva hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimalike oluliste positiivsete ja/või negatiivsete mõjude teemal, mis neid mõjutab või võib mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse töötajaskonna seisukohti.

27.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonna seisukohad on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid oma töötajaskonnale. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suhtlemine toimub otse ettevõtja enda töötajaskonna või töötajate esindajatega; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgema astme roll ettevõtjas, kellel lasub operatiivvastutus sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemused on aluseks ettevõtja lähenemisviisi kujundamisele; (d) vajaduse korral üldine raamleping või ettevõtja muud kokkulepped töötajate esindajatega seoses oma töötajaskonna inimõiguste austamisega, sh selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada teavet oma töötajate seisukohtade kohta, ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab oma töötajaskonnaga suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

28.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade oma töötajaskonna selliste liikmete seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad).

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele oma üldist protsessi oma töötajaskonnaga suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada

30.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivsete mõjude heastamine oma töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd selliste mõjude heastamiseks, ning kanaleid, mida tema töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

31.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil ettevõtte oma töötajaskond saab oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide ) kättesaadavust töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste inimestega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega ja nende kanalite tõhususega.

32.

Ettevõtja kirjeldab eesmärgi osa paragrahvis 2 määratletud aspektide käsitlemiseks kehtestatud protsesse, avalikustades järgmise teabe: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on põhjustanud olulisi negatiivseid mõjusid oma töötajaskonnale või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma töötajaskonnale , et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused otse ettevõtjale ja lasta neid käsitleda, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; (c) kas ettevõtja on kehtestanud töötajate kaebuste/probleemide käsitlemise mehhanismi (101) ja (d) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma töötajate töökohas, ja (e) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

33.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tema oma töötajaskonna liikmed on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid kui viisi oma murede või vajaduste tõstatamiseks ning nende käsitleda laskmiseks. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute, sh töötajate esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

34.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali luua.

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

35.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab oluliste negatiivsete ja positiivsete mõjude korral ning oluliste riskide maandamiseks ja oma töötajaskonnaga seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

36.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada oma töötajaskonnale avalduvaid olulisi negatiivseid mõjusid ja/või (b) saavutada olulisi positiivseid mõjusid oma töötajaskonnale. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab oma töötajaskonnaga seotud olulisi võimalusi .

37.

Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise tegevuskavadest ja ressurssidest vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

38.

Seoses oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjudega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulisi negatiivseid mõjusid oma töötajaskonnale; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegelike oluliste mõjudega; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud ennekõike selleks, et selle oleksid positiivsed mõjud oma töötajaskonnale, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust oma töötajaskonna jaoks tulemuste saavutamisel.

39.

Seoses paragrahviga 36 kirjeldab ettevõtja protsesse, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida oma töötajaskonnale avalduvatele teatavatele tegelikele või võimalikele negatiivsetele mõjudele .

40.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjudest ja sõltuvustest seoses oma töötajaskonnaga , ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses oma töötajaskonnaga.

41.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad ei põhjusta olulist negatiivseid mõjusid tema oma töötajaskonnale ega aita sellele kaasa, sh, kui see on asjakohane, oma hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid oluliste negatiivsete mõjude ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

42.

Paragrahvi 40 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel.

43.

Ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulisi mõjusid juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S1-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

44.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonnale avalduvate negatiivsete mõjude vähendamine ja/või (b) oma töötajaskonnale avalduvate positiivsete mõjude edendamine ja/või (c) oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

45.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab tulemustele suunatud eesmärke , et juhtida ja mõõta oma edusamme oma töötajaskonnale avalduvate oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisel ja/või positiivsete mõjude suurendamisel ja/või oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

46.

Oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste valitsemise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab ESRS 2 avalikustamisnõuetes MDR-T määratletud teabenõudeid.

47.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse oma töötajaskonna või töötajate esindajatega (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud.

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate tunnused

48.

Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate põhitunnuseid.

49.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tulenevate mõjude ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele.

50.

Lisaks ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ paragrahvi 40 alapunkti a alapunktis iii nõutud teabele avalikustab ettevõtja järgmise: (a) palgatöötajate koguarv töötajate arvu järgi ning soo- ja riigipõhine jaotus nende riikide puhul, kus ettevõtjal on 50 või rohkem töötajat, mis moodustab vähemalt 10 % töötajate koguarvust; (b) töötajate koguarv või täistööajale taandatud töötajate arv järgmiste kategooriate kaupa: i. alalised töötajad koos soopõhise jaotusega; ii. ajutised töötajad koos soopõhise jaotusega ja iii. garanteerimata tööajaga töötajad koos soopõhise jaotusega; (c) aruandeperioodi jooksul ettevõttest lahkunud töötajate koguarv ja tööjõu voolavus aruandeperioodil; (d) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus, sh teave selle kohta, kas andmed on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (e) vajaduse korral andmete mõistmiseks vajaliku taustteabe esitamine (nt töötajate arvu kõikumise kohta aruandeperioodil) ja (f) alapunktis a esitatud teabe ristviide finantsaruannetes esitatud kõige esinduslikumale numbrile.

51.

Paragrahvi 50 alapunktis b nimetatud teabe puhul võib ettevõtja lisaks avalikustada jaotuse piirkondade kaupa.

52.

Ettevõtja võib esitada töötajate arvu või täistööajale taandatud töötajate arvu kohta järgmise teabe: (a) täistööajaga palgatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega ja (b) osaajatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega.

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused

53.

Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate põhitunnuseid.

54.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tulenevate mõjude ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. Samuti võimaldab see mõista, kui palju sõltub ettevõtja oma töötajaskonnas mittepalgatöötajatest .

55.

Paragrahviga 53 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate koguarv; mittepalgatöötajad on nii isikud, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78); (b) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste selgitus, sh teave selle kohta, kas mittepalgatöötajate arv on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (c) vajaduse korral taustteabe esitamine, mis on vajalik andmete mõistmiseks (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arvu märkimisväärne kõikumine aruandeperioodil ning võrreldes eelmise aruandeperioodiga).

56.

Paragrahvi 55 alapunktis a nimetatud teabe puhul võib ettevõtja avalikustada kõige levinumad mittepalgatöötajate liigid (nt iseenda tööandjad, isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus, ja muud ettevõtja jaoks olulised liigid), nende suhted ettevõtjaga ja nende tehtava töö liigi.

57.

Kui andmed ei ole kättesaadavad, esitab ettevõtja hinnangulise arvu ja märgib selle asjaolu ära. Hinnangulisi andmeid esitades kirjeldab ettevõtja hinnangu koostamise aluseid.

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

58.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema töötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud ning millises ulatuses on tema töötajad esindatud EMPs sotsiaaldialoogis.

59.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kollektiivlepingu ja sotsiaaldialoogiga hõlmatusest ettevõtja palgatöötajate puhul.

60.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kollektiivlepingutega hõlmatud palgatöötajate osakaal; (b) kas ettevõtjal on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) üks või mitu kollektiivlepingut ja kui see nii on, siis selliste lepingutega hõlmatud palgatöötajate üldine protsentuaalne osakaal igas riigis, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % tema töötajate koguarvust, ja (c) väljaspool EMPd kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent piirkondade kaupa.

61.

Kollektiivlepingutega hõlmamata palgatöötajate puhul võib ettevõtja avalikustada teabe selle kohta, kas ta määrab nende töötingimused ja töölepingutingimused kindlaks oma teisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingute või muude ettevõtjate kollektiivlepingute alusel.

62.

Ettevõtja võib avalikustada, mil määral tema oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud, sh hinnangulise hõlmatuse määra.

63.

Ettevõtja avalikustab sotsiaaldialoogiga seoses järgmise teabe: (a) ettevõtte tasandil töötajate esindajate poolt esindatud palgatöötajate üldine osakaal, mis esitatakse riigi tasandil iga EMP riigi kohta, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, ja (b) mis tahes kokkulepped oma töötajatega nende esindamiseks Euroopa töönõukogus, Euroopa äriühingu (SE) töönõukogus või Euroopa ühistu (SCE) töönõukogus.

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

64.

Ettevõtja avalikustab soolise jaotuse tippjuhtkonnas ja oma palgatöötajate vanuselise jaotuse.

65.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade soolisest mitmekesisusest tippjuhtkonna tasandil ja töötajate vanuselisest jaotusest.

66.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) tippjuhtkonna sooline jaotus arvu ja osakaaluna ja (b) palgatöötajate vanuseline jaotus: alla 30aastased; 30–50aastased; üle 50aastased.

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

67.

Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajatele makstakse piisavat töötasu, ning kui kõigile piisavat töötasu ei maksta, siis asjaomased riigid ja töötajate osakaalu.

68.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas kõigile ettevõtja palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega.

69.

Ettevõtja avalikustab, kas kõigile tema palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja.

70.

Kui kõigile palgatöötajatele ei maksta piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega, avalikustab ettevõtja riigid, kus töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse, ning iga sellise riigi puhul nende töötajate osakaalu, kelle töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse.

71.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

72.

Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks, ning kui see nii ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole.

73.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ettevõtja palgatöötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse eest, ning kui ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole.

74.

Ettevõtja avalikustab, kas kõik tema palgatöötajad on riiklike programmide või ettevõtja pakutavate hüvede kaudu kaetud sotsiaalkaitsega sissetuleku kaotuse puhuks, mis on tingitud mõnest järgmisest pöördelisest elusündmusest: (a) haigus; (b) töötus, mis saab alguse ajal, mil töötaja ettevõtja jaoks töötab; (c) omandatud puue, tööga seotud vigastus, (d) vanemapuhkus, ja (e) pensionile jäämine. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja.

75.

Kui kõik ettevõtja töötajad ei ole kaetud sotsiaalkaitsega vastavalt paragrahvile 72, avalikustab ettevõtja lisaks riigid, kus töötajatel ei ole sotsiaalkaitset seoses ühe või mitme paragrahvis 72 loetletud sündmuse liigiga, ning iga sellise riigi kohta töötajate liigid, kellel puudub sotsiaalkaitse seoses iga pöördelise elusündmusega.

76.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud

77.

Ettevõtja avalikustab puuetega töötajate osakaalu oma töötajate hulgas.

78.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade puuetega inimeste osakaalust ettevõtja töötajate hulgas.

79.

Ettevõtja avalikustab puuetega inimeste osakaalu oma palgatöötajate hulgas, järgides andmete kogumise suhtes kehtivaid õiguslikke piiranguid.

80.

Ettevõtja võib avalikustada puuetega töötajate osakaalu soolise jaotuse.

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

81.

Ettevõtja avalikustab oma töötajatele pakutava koolituse ja oskuste arendamise ulatuse.

82.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade koolituse ja oskuste arendamisega seotud tegevustest, mida on töötajatele pideva kutsealase arengu tagamiseks pakutud, et parandada töötajate oskusi ja toetada nende jätkuvat tööalast konkurentsivõimet.

83.

Paragrahviga 81 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kes osalesid korrapäraselt arenguvestlustel töötulemuste ja karjääri hindamiseks; see teave esitatakse soolise jaotuse alusel; (b) keskmine koolitustundide arv töötaja kohta ja soolise jaotuse alusel.

84.

Ettevõtja võib avalikustada korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel osalenud töötajate osakaalu jaotuse töötajate kategooriate alusel ning keskmise koolitustundide arvu töötaja kohta.

85.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

86.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema oma töötajaskond on hõlmatud tema tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, ning oma töötajate tööga seotud vigastuste, tervisehäirete ja surmajuhtumite arvu kohta. Lisaks avalikustab ta ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate tööga seotud vigastustest ja tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arvu.

87.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade tööga seotud vigastuste vältimiseks loodud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi ulatusest, kvaliteedist ja tulemuslikkusest.

88.

Paragrahvis 86 nõutav avalikustamine hõlmab järgmist teavet, mis vajadusel esitatakse jaotatuna ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate vahel: (a) nende töötajate osakaal töötajaskonnas, kes on hõlmatud ettevõtte tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel; (b) tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arv (102); (c) tõendatavate tööõnnetuste arv ja määr; (d) ettevõtja töötajate registreeritavate tööga seotud tervisehäirete arv, võttes arvesse andmete kogumise õiguslikke piiranguid, ja (e) ettevõtja töötajate tööõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste, tööga seotud terviseprobleemide ja nende põhjustatud surmajuhtumite tõttu kaotatud päevade arv (103). Alapunkti b kohane teave esitatakse ka ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate, nt väärtusahela töötajate kohta, kui nad töötavad ettevõtja tegevuskohtades.

89.

Ettevõtja võib avalikustada paragrahvi 88 alapunktides d ja e nimetatud teabe ka mittepalgatöötajate kohta.

90.

Lisaks võib ettevõtja lisada tervise- ja ohutuskindlustuskatte kohta järgmise lisateabe: oma töötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel ning mis on läbinud siseauditi ja/või välise auditeerimise või sertifitseerimise.

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

91.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral on töötajatel õigus saada perepuhkust ja seda kasutada.

92.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade palgatöötajate õigusest võtta sooliselt õiglasel viisil perepuhkust ja tegelikest perepuhkuse võtmise tavadest, kuna see on üks töö- ja eraelu tasakaalu mõõtmeid.

93.

Paragrahviga 91 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kellel on õigus võtta perepuhkust, ja (b) perepuhkust võtnud töötajate osakaal selleks õigustatud töötajatest koos soolise jaotusega.

94.

Kui kõigil ettevõtte töötajatel on sotsiaalpoliitika ja/või kollektiivlepingute kaudu õigus perepuhkusele, piisab paragrahvi 93 alapunkti a nõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest.

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu)

95.

Ettevõtja avalikustab nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsentides ning oma kõrgeima palgaga isiku töötasu ja oma töötajatele makstava mediaantöötasu suhte.

96.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki: anda ülevaade ettevõtja mees- ja naistöötajate palga erinevusest ja anda teavet palga ettevõtjasisese ebavõrdsuse taseme kohta ja selle kohta, kas erinevused on suured.

97.

Paragrahviga 95 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) sooline palgalõhe, mis on määratletud nais- ja meestöötajate keskmise palgataseme erinevusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatasemest (104); (b) kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima töötasuga töötaja) suhe (105), ja (c) vajaduse korral mis tahes taustteave, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest ning alusandmete muudest muutustest, mida tuleb arvesse võtta.

98.

Ettevõtja võib avalikustada paragrahvi 97 alapunktis a määratletud soolise palgalõhe töötajate kategooriate ja/või riikide/segmentide kaupa. Ettevõtja võib avalikustada soolise palgalõhe töötajate kategooriate kaupa ka jaotatuna tavalise põhipalga ja täiendavate või muutuvate komponentide vahel.

99.

Seoses paragrahvi 97 alapunktiga b võib ettevõtja esitada selle arvu kohandatuna riikide ostujõu erinevustega; sellisel juhul esitab ta arvutuseks kasutatud metoodika.

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud

100.

Ettevõtja avalikustab tööga seotud juhtumite ja/või kaebuste ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste mõjude arvu oma töötajaskonnas ning kõik nendega seotud trahvid, sanktsioonid või kahjuhüvitised aruandeperioodil.

101.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral mõjutavad tööga seotud juhtumid ning inimõigustega seotud tõsised juhtumid ettevõtja oma töötajaskonda .

102.

Järgides asjaomaseid eraelu puutumatuse eeskirju, hõlmab paragrahvis 100 nõutav avalikustamine aruandeperioodil kõigis tegevusüksustes toimunud tööga seotud juhtumeid seoses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse alusel või muid diskrimineerimise vorme, millesse on kaasatud ettevõtjasisesed ja/või -välised sidusrühmad aruandeperioodil. See hõlmab ahistamisjuhtumeid kui diskrimineerimise erivormi.

103.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) aruandeperioodil teatatud diskrimineerimisjuhtumite, sh ahistamisjuhtumite koguarv (106); (b) Selliste kaebuste arv, mis on esitatud ettevõtja oma töötajaskonnale mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu (sh kaebuste esitamise mehhanismid ), ja vajaduse korral OECD hargmaiste ettevõtete riiklikele kontaktpunktidele seoses käesoleva standardi paragrahvis 2 määratletud küsimustega, v.a eespool alapunkti a kohaselt juba esitatud kaebused; (c) eespool mainitud juhtumitest ja kaebustest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine ja (d) vajaduse korral taustteave, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade andmetest ja nende koostamisest.

104.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe tuvastatud tõsiste juhtumite kohta, mis on seotud inimõiguste rikkumisega (nt sunniviisiline töö , inimkaubandus või lapstööjõu kasutamine ): (a) inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste juhtumite arv ettevõtja töötajaskonnas aruandeperioodil, sh märge selle kohta, kui paljud neist juhtumitest kujutavad endast ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD hargmaistele ettevõtetele mõeldud suuniste rikkumist. Kui selliseid juhtumeid ei ole toimunud, teeb ettevõtja selle teatavaks (107), ja (b) eespool alapunktis a mainitud juhtumitest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. Eesmärk AR 1. Lisaks paragrahvis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud oluliste mõjudega lühema aja jooksul, nt algatused seoses oma töötajaskonna tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. AR 2. Paragrahvis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud äriühingute direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest tuleneva loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma ESRS 2 kohasel olulisuse hindamisel seoses oma töötajaskonnaga ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalas oluliste mõjude, riskide või võimalustena . AR 3. Mõiste „ oma töötajaskond “ alla kuuluvad näiteks järgmised töötajad: (a) oma töötajaskonna hulka kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): i. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks töötaja , ii. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), iii. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö/teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. (b) Isikud, kelle tööjõudu pakuvad tööhõivetegevusega tegelevad kolmandad isikud, on inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt: i. isikud, kes asendavad ajutiselt töölt eemal viibivaid (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jms tõttu) töötajaid; ii. isikud, kes teevad tööd lisaks alalistele töötajatele; iii. isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama („lähetatud töötajad“). ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Strateegia ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 4. ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annaks teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida ettevõtja oma töötajaskonnale avalduvate märkimisväärsete oluliste mõjude tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud selliste oluliste mõjude käsitlemiseks. AR 5. Kuigi oma töötajaskond ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Vajaduse korral võtab ettevõtja selle avalikustamisnõude täitmisel arvesse töötajate esindajate seisukohti. ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Mõjud ettevõtja oma töötajaskonnale võivad tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel eri viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis avaldab ettevõtja tegevuses survet töötajate õigustele) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele , mis mõjutab nende töötajate õigusi). AR 7. Strateegiast või ärimudelist tulenevad mõjud ettevõtja oma töötajaskonnale võivad põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks tekivad riskid, kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et need on toodetud sunniviisilise töö abil. Ettevõtjale võib tekkida ka võimalusi , näiteks töötajaskonnale võimaluste pakkumisest töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis. Teine näide, mis on seotud pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisiga, puudutab ettevõtjat, kes võib toetuda ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; selline ettevõtja võib kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. AR 8. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate inimeste eritunnused, mida ettevõtja võib paragrahvi 15 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvatele mõjudele , või naistega olukorras, kus töötingimused tavapäraselt naisi diskrimineerivad, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt värbamistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). AR 9. Seoses paragrahviga 16 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuste tõttu oma töötajaskonnast , kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju : nt kui üleilmne pandeemia mõjutab tõsiselt ettevõtja töötajate tervist, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad ettevõtja tegevust ja oma töötajaskonda . Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika AR 10. Ettevõtja kaalub, kas selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitika oluliste muudatuste kohta (näiteks uued ootused välismaistele tütarettevõtjatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele) annavad kasutajatele taustteavet, ja võib sellised selgitused avalikustada. See hõlmab ettevõtja poliitikat ja kohustusi, mille eesmärk on ära hoida või leevendada oma töötajaskonnale avalduvaid riske ja negatiivseid mõjusid , mis tulenevad CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, ning pakkuda töötajaskonnale võimalusi , nagu töökohtade loomine ja oskuste täiendamine, sh võttes sõnaselgeid õiglase ülemineku kohustusi. AR 11. See poliitika võib eraldiseisva poliitikana käsitleda ettevõtja oma töötajaskonda või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 12. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele ning võib anda aru nende alusstandarditega vastavusse viimisest. AR 13. Selgitades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu oma töötajaskonna seisukohast olulise poliitikaga, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. AR 14. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad , töövõtjad ja tarnijad ), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad isikud, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 15. Diskrimineerimine tööhõives ja kutsealal toimub siis, kui kedagi koheldakse erinevalt või ebasoodsamalt tunnuste tõttu, mis ei ole seotud tema väärtuse või töökoha nõuetega. Need tunnused on üldiselt määratletud siseriiklikes õigusaktides. Lisaks selles avalikustamisnõudes nimetatud alustele võtab ettevõtja arvesse muid siseriiklike õigusaktidega keelatud diskrimineerimise aluseid. AR 16. Diskrimineerimist võib esineda mitmesugustes tööga seotud aspektides. Need hõlmavad töö saamise võimalusi, teatavaid kutsealasid, koolitust ja kutsenõustamist ning sotsiaalkindlustust. Lisaks võib see esineda seoses töö- ja töölepingutingimustega, nagu töölevõtmine, tasustamine, töö- ja puhkeaeg, tasustatud puhkus, emaduse kaitse, töösuhte kindlus, tööülesanded, töötulemuste hindamine ja edasiminek, koolitusvõimalused, edutamisvõimalused, tööohutus ja -tervishoid, töösuhte lõpetamine. Avalikustamisnõuet täites võib ettevõtja konkreetselt käsitleda neid valdkondi poliitika ja selle aluseks olevate protseduuride avalikustamisel. AR 17. Ettevõtja võib avalikustada teavet selle kohta, kas ta: (a) on kehtestanud poliitika ja protseduurid, millega tagatakse, et töötajate värbamise, töölesuunamise, koolituse ja edutamise aluseks on kõikidel tasanditel kvalifikatsioon, oskused ja kogemused, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et mõnel inimesel võib olla raskem sellist kvalifikatsiooni, oskusi ja kogemusi omandada kui teistel; (b) määrab vastutuse tööalase võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste eest tippjuhtkonna tasandil, on töötanud või kavatseb välja töötada kogu ettevõtet hõlmava selge poliitika ja protseduurid, et tagada võrdsed tööhõivetavad, ning sidunud või kavatseb siduda edutamise soovitud tulemustega vastavas töövaldkonnas; (c) koolitab töötajaid diskrimineerimisvastase poliitika ja tavade teemal, pöörates erilist tähelepanu keskastme ja kõrgemale juhtkonnale, et suurendada teadlikkust ja käsitleda strateegiaid süsteemse ja juhusliku diskrimineerimise ärahoidmiseks ja sellega võitlemiseks; (d) kohandab füüsilist töökeskkonda, et kaitsta puuetega töötajate, klientide ja muude külastajate tervist ja tagada nende ohutus; (e) hindab, kas töönõuded on määratletud viisil, mis võiks seada teatavad rühmad süsteemselt ebasoodsamasse olukorda; (f) peab töölevõtmise, koolituse ja edutamise üle ajakohastatud arvestust, mis annab läbipaistva ülevaate töötajate võimalustest ja nende edutamisest ettevõtja juures; (g) on kehtestanud diskrimineerimise tuvastamisel kaebuste ja edasikaebuste lahendamiseks ja töötajatele õiguskaitse tagamiseks (eriti läbirääkimiste ja kollektiivlepingute raames) kaebuste esitamise korra ning on tähelepanelik ametlike struktuuride ja individuaalse kultuuritaustaga seotud asjaolude suhtes, mis võivad takistada töötajaid oma muresid ja kaebusi esitamast, ja (h) on kehtestanud programmid, mis pakuvad oskuste arendamise võimalusi. Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal AR 18. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 19. Paragrahvi 27 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides (näiteks uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin), samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 20. Üleilmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja üleilmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. AR 21. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas oma töötajaskonna seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. AR 22. Kui ettevõtjal on oma töötajaskonna õigustega seotud lepingud riigi, Euroopa või rahvusvaheliste ametiühingute või töönõukogudega, võib selle avalikustada, et näidata, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaate nende töötajate vaatenurkadest. AR 23. Kui see on võimalik, võib ettevõtja avalikustada näiteid aruandlusperioodist, et näidata, kuidas ettevõtja teatavates otsustes või tegevuses on arvesse võetud tema oma töötajaskonna ja töötajate esindajate seisukohti. AR 24. Selle avalikustamisnõude täitmisel võtab ettevõtja arvesse järgmisi aspekte: (a) töötajate kaasamise viis (nt teavitamine, konsulteerimine või osalemine) ja selle sagedus (nt pidev, kvartaalne, kord aastas); (b) kuidas töötajate tagasiside registreeritakse ja integreeritakse otsustetegemisse ning kuidas töötajaid teavitatakse sellest, kuidas nende tagasiside on otsuseid mõjutanud; (c) kas töötajate kaasamisega seotud tegevus toimub organisatsiooni või madalamal, nt tegevuskoha või projekti tasandil ning viimasel juhul teave selle kohta, kuidas töötajate kaasamisega seotud tegevusest saadav teavet keskselt koondatakse; (d) kaasamiseks eraldatud vahendid (näiteks rahalised või inimressursid) ja (e) kuidas ettevõtja kaasab oma töötajaskonda ja töötajate esindajaid seoses oma töötajaskonnale avalduvate mõjudega, mis tuleneb CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, eelkõige restruktureerimisest, töökohtade kadumisest või loomisest, koolitusest ja täiendusõppest/ümberõppest, soolisest ja sotsiaalsest õiglusest ning tervishoiust ja ohutusest. AR 25. Seoses mitmekesisust käsitleva paragrahviga 24 võib ettevõtja avalikustada ka järgmise teabe: (a) kuidas ta suhtleb riskirühmade või haavatavas olukorras olevate isikutega (nt kas ta kasutab konkreetseid lähenemisviise ja pöörab erilist tähelepanu võimalikele takistustele); (b) kuidas võetakse arvesse võimalikke takistusi töötajate kaasamisele (nt keele- ja kultuurierinevused, sooline ja võimu tasakaalustamatus, lõhe kogukonnas või rühmas); (c) kuidas antakse töötajaskonnale arusaadavat ja asjakohaste sidekanalite kaudu kättesaadavat teavet; (d) töötajaskonna liikmete võimalikud vastukäivad huvid ja see, kuidas ettevõtja on need lahendanud, ja (e) kuidas püütakse austada kõigi kaasatud sidusrühmade inimõigusi, nt nende õigust eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja protestiõigust. AR 26. Ettevõtja võib esitada ka eelmiste aruandeperioodide teavet oma töötajaskonna kaasamise protsesside tõhususe kohta. See kehtib juhul, kui ettevõtja on hinnanud nende protsesside tulemuslikkust või saadud kogemusi jooksval aruandeperioodil. Tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme , väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. Avalikustamisnõue S1-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada AR 27. Avalikustamisnõude ESRS S1-3 avalikustamiskriteeriumides sätestatud nõuete täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hoolsuskohustuse suunistest vastutustundliku äritegevuse kohta, mis keskenduvad heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele . AR 28. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme , vihjeliine, ametiühinguid (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), töönõukogusid, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu oma töötajaskond või töötajate esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus töötavad ettevõtte töötajad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade oma töötajaskonnale avalduvate mõjude juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 29. Kolmandate poolte mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile töötajatele (või töötajate esindajatele või nende puudumisel üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsetest mõjudest teadlik). AR 30. Ettevõtja kaalub kõigi oluliste mõjude puhul, kas ja kuidas tema töötajatel, keda see võib mõjutada, ja nende töötajate esindajatel on juurdepääs kanalitele ettevõtja juures, kus nad töötavad või kellega neil on sõlmitud leping. Asjakohaste kanalite hulka võivad kuuluda vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingusse) või töönõukogud või muud kaebuste esitamise mehhanismid , mida haldab asjaomane ettevõtja või kolmas isik. AR 31. Selgitades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tema töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta asjaomaste isikute seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud ettevõtja töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 32. Oma töötajaskonna ja töötajate esindajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või mõne kanalite süsteemi suhtes. (a) Kas nende kanalite olemasolu on õigustatud, kuna nad vastutavad asjakohaselt oma õiglase käitumise eest ja suurendavad sidusrühmade usaldust? (b) Kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) Kas kanalitel on selged ja teadaolevad protseduurid koos soovitusliku ajakavaga? (d) Kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) Kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) Kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) Kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) Kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 33. Selleks, et mõista negatiivseid mõjusid ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma töötajaskonna kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võib ettevõtja avalikustada: (a) oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid oluliste negatiivsete mõjude käsitlemiseks; (b) oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavatele olulistele positiivsetele mõjudele; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja seatud eesmärgid olukorra pidevaks parandamiseks. AR 34. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja tingib olulisi mõjusid või aitab neile kaasa või on ta kaasatud, sest mõjud on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 35. Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud oma töötajaskonda mõjutanud olulised negatiivsed mõjud võivad olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu asjaomastes ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). AR 36. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest , mille eesmärk on võidelda oluliste negatiivsete mõjudega, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomaseid mõjusid vähendada. ESRS S1-5 alusel võib ettevõtja avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 37. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikke ja võimalikke mõjusid oma töötajaskonnale ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lepingu lõpetamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 38. Meetmete tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme , väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 39. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõjude tulemusliku juhtimise vahel. Lisateave, mille ettevõtja võib esitada, sisaldab andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. AR 40. Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivsed mõjud ettevõtja oma töötajaskonnale , mis põhineks töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas ettevõtja töötajad ja töötajate esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta ettevõtja oma töötajaskonna jaoks. AR 41. Ettevõtja võib selgitada, kas sellised algatused on kavandatud ka ühe või mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamise toetamiseks. Näiteks võib ettevõtja, kes kohustub täitma kestliku arengu eesmärki nr 8 – „toetada kestvat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning täielikku ja tootlikku tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“– teha aktiivselt tööd sunniviisilise töö või kohustusliku töö kaotamise nimel või toetada arengumaades tootlikkuse suurendamist tehnoloogilise uuendamise ja kohaliku tööjõu koolitamise kaudu, millest võivad kasu saada nii konkreetsed isikud oma töötajaskonnast , kellele meetmed on suunatud, kui ka kohalikud kogukonnad. AR 42. Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused ettevõtja oma töötajaskonna jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x inimest on läbinud finantskirjaoskuse koolituse ja tõendeid asjaomaste inimeste tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x inimest on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma palka ja pere eelarvet). AR 43. Kui ettevõtja on võtnud meetmeid selleks, et leevendada keskkonnahoidlikumale ja kliimaneutraalsemale majandusele üleminekust tulenevaid negatiivseid mõjusid oma töötajaskonnale – näiteks koolitus ja ümberõpe, tööhõivegarantiid ning tootmise vähendamise või töötajate kollektiivse koondamise korral sellised meetmed nagu töönõustamine, juhendamine, ettevõttesisene töölerakendamine ja ennetähtaegse pensionile jäämise kavad –, avalikustab ettevõtja need meetmed. See hõlmab meetmeid kehtivate õigusaktide järgimiseks. Ettevõtja võib esile tõsta praeguseid ja/või eeldatavaid väliseid suundumusi, mis mõjutavad seda, kas sõltuvus muutub riskideks . See hõlmab keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust tuleneda võivate mõjude arvessevõtmist. AR 44. Ettevõtja võib oma töötajaskonnaga seotud mõjudest või sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjudega oma töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et ettevõtja töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist ; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajaskonnast, võivad hõlmata äritegevuse häireid, kui märkimisväärne töötajate voolavus või oskuste/ väljaõppe puudumine ohustab ettevõtja äritegevust, ja (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjudega oma töötajaskonnale, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja tingimused. AR 45. Selgitades, kas sõltuvus muutub riskideks , võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 46. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat , meetmeid , ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulistest mõjudest , viidata nende mõjudega seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. AR 47. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema oma töötajaskonnaga seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. AR 48. Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja selgitada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõjude juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivsete mõjude käsitlemiseks ja positiivsete mõjude edendamiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S1-5 – oluliste mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 49. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt paragrahvile 44 võib ettevõtja avalikustada: (a) soovitud tulemused, mis tuleb saavutada teatava arvu oma töötajaskonna liikmete elus; (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus, et tagada ajaline võrreldavus, ja/või (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 50. Riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla mõjudega seotud eesmärkidega samad või neist erineda. Näiteks eesmärk saavutada mittepalgatöötajatele piisav töötasu võib vähendada mõju nendele töötajatele ja sellega seotud äririske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. AR 51. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel , mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada oma kullereid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. AR 52. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate tunnused AR 53. Avalikustamisnõue hõlmab kõiki palgatöötajaid , kes töötavad selle kestlikkusaruandega hõlmatud ettevõtja mis tahes üksuse heaks. AR 54. Töötajate jaotus riikide lõikes annab ülevaate tegevuse jaotumisest riikide vahel. Töötajate arv igas riigis on samuti oluline tegur, mis mõjutab paljude töötajate ja töötajate esindajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise õiguste kehtivust, tulenevalt nii liidu tööõigustikust (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ (23 53 66 88 93 108 132) (Euroopa töönõukogude direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ (24 54 67 89 109) (teavitamise ja konsulteerimise direktiiv)) kui ka riigisisesest õigusest (näiteks õigus moodustada töönõukogu või töötajate esindatus juhtimisorganite tasandil). Töötajate jaotus soo ja töösuhte liigi alusel annab ülevaate soolisest esindatusest kogu ettevõttes. Lisaks annab töötajate piirkondlik jaotus ülevaate piirkondlikest erinevustest. Piirkonna all võib mõista nii riiki kui ka muud geograafilist asukohta, nt riigis asuvat piirkonda või maailma piirkonda. AR 55. Ettevõtja avalikustab nõutud teabe järgmistes tabelivormingutes: Tabel 1. Vorm töötajate arvu esitamiseks soolise jaotuse järgi Sugu Töötajate arv Mehed   Naised   muu   Ei ole teatatud   Töötajad kokku   Mõnes liikmesriigis on isikutel võimalik end seaduslikult registreerida kolmanda (sageli neutraalse) soo esindajana, mis on eespool esitatud tabelis liigitatud kui „muu“. Kui aga ettevõtja avalikustab andmeid töötajate kohta riigis, kus see ei ole võimalik, võib ta seda selgitada ja märkida, et kategooria „muu“ ei ole kohaldatav. Tabel 2. Vorm töötajate arvu esitamiseks riikides, kus ettevõtjal on vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % ettevõtja töötajate koguarvust. Riik Töötajate arv Riik A   Riik B   Riik C   Riik D   Tabel 3. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) [Aruandeperiood] NAISED MEHED MUUD* EI OLE AVALIKUSTATUD KOKKU Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)           * Soo on kindlaks määranud töötajad ise. Tabel 4. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa piirkondliku jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) [Aruandeperiood] PIIRKOND A PIIRKOND B KOKKU Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent)       AR 56. Alaliste, ajutiste, tagamata tööaja, täis- ja osalise tööajaga töötajate määratlused on riigiti erinevad. Kui ettevõtjal on töötajaid rohkem kui ühes riigis, kasutab ta riigi tasandi andmete arvutamiseks nende riikide õigusaktides sätestatud määratlusi, kus töötajad asuvad. Seejärel liidetakse riigi tasandi andmed, et arvutada koguarvud, võtmata arvesse erinevusi riikide õiguslikes määratlustes. Garanteerimata tööajaga töötajad on võetud tööle ilma minimaalse või kindla töötundide arvu garantiita. Töötajal võib olla vaja olla tööks kättesaadav vastavalt vajadusele, kuid ettevõtja ei ole lepinguliselt kohustatud pakkuma töötajale minimaalset või kindlat töötundide arvu päevas, nädalas või kuus. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks juhutöötajad, nulltunnilepingutega töötajad ja valvetöötajad. AR 57. Töötajate arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Aruandeperioodi keskmiste näitajate avalikustamisel võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. AR 58. Ainult kvantitatiivsed andmed, nagu ajutiste või osalise tööajaga töötajate arv, ei ole tõenäoliselt piisavad. Näiteks võib suur osa ajutistest või osalise tööajaga töötajatest näidata tööhõivekindluse puudumisele, kuid see võib anda märku ka paindlikest töövõimalustest, kui seda pakutakse vabatahtliku valikuna. Seepärast peab ettevõtja avalikustama taustteabe, et aidata kasutajatel andmeid tõlgendada. Ettevõtja saab selgitada ajutise töötamise põhjuseid. Näiteks sellisest põhjusest on töötajate värbamine ajutise või hooajalise projekti või sündmuse jaoks. Teine näide on levinud tava pakkuda uutele töötajatele ajutist (näiteks kuuekuulist) lepingut enne alalise tööpakkumise tegemist. Ettevõtja võib selgitada ka garanteerimata tööaja põhjuseid. AR 59. Oma töötajate voolavuse arvutamiseks arvutab ettevõtja nende töötajate koguarvu, kes lahkuvad vabatahtlikult või töölt vallandamise, pensionile jäämise või surma tõttu. Ettevõtja kasutab seda arvu tööjõu voolavuse määra lugejana, võib määrata selle arvutamiseks kasutatava nimetaja ja kirjeldada arvutusmetoodikat. AR 60. Kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad, kasutab ettevõtja töötajate arvu või suhtarvude hinnangut vastavalt ESRS 1-le ning näitab selgelt, kus on kasutatud hinnanguid. Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused AR 61. Avalikustamisnõudega antakse ülevaade ettevõtja lähenemisviisist tööhõivele, samuti ettevõtja tööhõivetavadest tulenevate mõjude ulatusest ja laadist. Sellega esitatakse ka taustteavet, mis aitab mõista muus avalikustatavas teabes esitatud teavet. Avalikustamine hõlmab nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale oma tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Kui kõik ettevõtja heaks tööd tegevad töötajad on palgatöötajad ja ettevõtte töötajaskonnas ei ole töötajaid, kes ei ole palgatöötajad, ei ole see avalikustamisnõue ettevõtja jaoks oluline; sellele vaatamata võib ettevõtja selle asjaolu avalikustamisnõude S1-6 alusel teavet avalikustades taustteabena ära märkida, sest see võib olla kestlikkusaruande kasutajatele oluline. AR 62. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks palgatöötaja; töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), ja töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö tegemiseks / teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. Näiteid isikutest, kes töötavad ettevõtja alluvuses, kuid kelle tööandjaks on tööhõivetegevusega tegelev kolmas pool: inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad , nt (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jne tõttu) ajutiselt töölt eemal viibivate palgatöötajate asendajad; inimesed, kes teevad regulaarset tööd samas tegevuskohas kus palgatöötajad, ja isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama (lähetatud töötajad). Näiteid väärtusahela töötajatest (kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda ja kellest antakse teada ESRS S2 kohaselt): ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, ja ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes ettevõtja ühes või mitmes töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (näiteks koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule. AR 63. Kui ettevõtja ei saa esitada täpseid andmeid, kasutab ta ESRS 1 sätetele vastavalt hinnanguid, et avalikustada oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arv, kes ei ole palgatöötajad , ümardatuna lähima kümneni või – kui tema töötajaskonna mittepalgatöötajatest töötajate arv on suurem kui 1 000 – lähima sajani, ning selgitab seda. Lisaks sellele tuleb selgelt määratleda tegelikel andmetel ja hinnangutel põhinev teave. AR 64. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest isikute arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Kui see arv esitatakse kogu aruandeperioodi keskmisena, võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi ning see võib anda kasutajatele sisukamat ja asjakohasemat teavet. AR 65. Ettevõtja avalikustatud teave annab kasutajatele ülevaate sellest, kuidas mittepalgatöötajate arv ettevõtja oma töötajaskonnas on aruandeperioodil või eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud (st kas see arv on suurenenud või vähenenud). Ettevõtja võib avalikustada ka kõikumiste põhjused. Näiteks võib mittepalgatöötajate arvu suurenemine aruandeperioodil olla tingitud mõnest hooajalisest sündmusest. Mittepalgatöötajate arvu vähenemine võrreldes eelmise aruandeperioodiga võib aga olla tingitud mõne ajutise projekti lõpuleviimisest. Kui ettevõtja avalikustab kõikumised, selgitab ta ka kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, millised kõikumised avalikustatakse. Kui mittepalgatöötajate arv ei ole aruandeperioodil või jooksva ja eelmise aruandeperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt kõikunud, võib ettevõtja selle asjaolu avalikustada. Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega AR 66. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent arvutatakse järgmise valemi abil: Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv   __________________________________________________________ X 100 Töötajate arv   AR 67. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajad ettevõtja oma töötajaskonnas on isikud, kelle suhtes ettevõtja on kohustatud sellist lepingut kohaldama. See tähendab, et kui ükski tema töötajatest ei ole kollektiivlepinguga hõlmatud, on teatatud protsendimäär null. Oma töötajaskonna hulka kuuluvat töötajat, kes on hõlmatud mitme kollektiivlepinguga, tuleb loendada ainult üks kord. AR 68. Selle nõude eesmärk ei ole selliste töötajate protsendi leidmine, keda esindab töönõukogu või kes kuuluvad ametiühingutesse, mis võib olla erinev. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent võib olla suurem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent, kui kollektiivlepinguid kohaldatakse nii ametiühingu liikmete kui ka muude töötajate suhtes. Samal ajal võib kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent olla ka väiksem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent. Nii võib see olla juhul, kui kollektiivlepingud puuduvad või kui kollektiivlepingud ei hõlma kõiki ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. Sotsiaaldialoog AR 69. Paragrahvi 63 alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks teeb ettevõtja kindlaks, millistes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on tal märkimisväärsel arvul töötajaid (st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % kõigist töötajatest). Nende riikide puhul teatab ta selle riigi töötajate osakaalu, kes töötavad tegevuskohas, kus töötajaid esindavad töötajate esindajad . Tegevuskoht on mis tahes koht, kus ettevõtja teostab püsivat majandustegevust, mis hõlmab inimressursse ja kaupu. Tegevuskoha näiteks on tehas, jaemüügiketi filiaal või ettevõtja peakorter. Riikide puhul, kus ettevõtjal on ainult üks tegevuskoht, on teatatud protsent kas 100 % või 0 %. Töötajate arv, kes töötavad töötajate esindajatega tegevuskohas   __________________________________________________________ X 100 Töötajate arv   AR 70. Selle avalikustamisnõudega nõutav teave esitatakse järgmiselt: Tabel 1. Kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse ja sotsiaaldialoogi aruandlusvorm   Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega Sotsiaaldialoog Hõlmatuse määr Töötajad – EMP (Riikide puhul, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) Töötajad – EMP-välised (hinnanguliselt piirkondadele, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) Esindatus töökohal (ainult EMP) (riikide puhul, kus on >50 töötajat, kes esindavad >10 % kõigist töötajatest) 0 –19  %   Piirkond A   20 –39  % Riik A Piirkond B   40 –59  % Riik B   Riik A 60 –79  %     Riik B 80 –100  %       Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad AR 71. Valmistades ette avalikustatavat teavet tippjuhtkonna soolise mitmekesisuse kohta, kasutab ettevõtja tippjuhtkonna määratlust, mille kohaselt see hõlmab juhtimistasandeid, mis on üks ja kaks tasandit haldus- ja järelevalveorganitest allpool, v.a juhul, kui see mõiste on juba ettevõtja tegevuse jaoks määratletud ja määratlus erineb eespooltoodust. Kui see on nii, võib ettevõtja kasutada tippjuhtkonna puhul omaenda määratlust ning avalikustada selle asjaolu ja oma määratluse. Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu AR 72. Madalaim palk arvutatakse madalaima töötasukategooria alusel, v.a praktikandid ja õpipoisid. See põhineb põhipalgal ja kindlaksmääratud lisatasudel, mis on tagatud kõigile palgatöötajatele . Madalaimat töötasu vaadeldakse eraldi iga riigi puhul, kus ettevõtja tegutseb, v.a EMP-välised riigid, kui asjakohane piisav või miinimumtöötasu on kindlaks määratud riigi tasandist madalamal tasandil. AR 73. Piisava töötasu võrdlusalus, mida kasutatakse madalaima töötasuga (a) EMPs: minimaalne töötasu, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, (25 55 110) mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus Kuni direktiivi (EL) 2022/2041 kohaldamiseni ja kui EMP riigis ei ole õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kindlaks määratud kohaldatavat minimaalset töötasu , kasutab ettevõtja piisava töötasu võrdlusalust, mis ei ole madalam kui sarnase sotsiaalmajandusliku staatusega naaberriigi miinimumpalk või madalam mõnest üldtunnustatud rahvusvahelisest normist, nt 60 % riigi mediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast. (b) EMP-välistes riikides: i. kehtivates rahvusvahelistes, riiklikes või piirkondlikes õigusaktides, ametlikes normides või kollektiivlepingutes kehtestatud palgatase, mis põhineb inimväärse elatustaseme tagamiseks vajaliku palgataseme hinnangul; ii. kui pole kättesaadav ükski alapunktis i nimetatud vahenditest, siis õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kehtestatud mis tahes riiklik või piirkondlik minimaalne töötasu, või iii. kui ükski alapunktides i või ii nimetatud vahenditest ei ole kättesaadav, siis mis tahes võrdlusalus, mis vastab kestliku kaubanduse algatuses (IDH) sätestatud kriteeriumidele (Roadmap on Living Wages - A Platform to Secure Living Wages in Supply Chains („Äraelamist võimaldava töötasu tegevuskava – platvorm äraelamist võimaldava töötasu tagamiseks tarneahelates“), sh kohaldatavad võrdlusalused, mis on kooskõlas Ankeri metoodikaga või mida pakub Wage Indicator Foundation või Fair Wage Network, tingimusel et töötingimuste kehtestamisel on tagatud kollektiivläbirääkimiste ülimuslikkus. AR 74. Direktiivis (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus viidatakse nii rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, kui ka riiklikul tasandil kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele. Andmed võrdlusväärtuste kohta – 60 % riigi keskmisest brutopalgast või 50 % riigi keskmisest brutopalgast – on kättesaadavad Euroopa tööjõu-uuringust. Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse AR 75. Sotsiaalkaitse hõlmab kõiki meetmeid, mis tagavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sissetulekutoetusele keeruliste elusündmuste korral, nagu töökoha kaotamine, haigus ja arstiabi vajadus, lapse sünnitamine ja kasvatamine või pensionile jäämine ja pensioni vajadus. Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed AR 76. Paragrahvis 77 nõutava teabe avalikustamisel puuetega inimeste kohta esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Näiteks teave puuetega inimeste erinevate õiguslike määratluste mõjude kohta eri riikides, kus ettevõtja tegutseb. Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud AR 77. Korraline arenguvestlus on määratletud kui töötajale ja tema ülemusele teadaolevatel kriteeriumidel põhinev hindamine, mis toimub töötaja teadmisel vähemalt kord aastas. Arenguvestlus võib hõlmata hinnangut töötaja otseselt ülemuselt ning lähematelt ja kaugematelt kolleegidelt. Arenguvestlusele võib olla kaasatud ka personaliosakond. Paragrahvi 83 alapunktis a nõutud teabe avalikustamiseks kasutab ettevõtja nimetajas avalikustamisnõudes ESRS S1–6 esitatud töötajate arvu näitajaid, et arvutada: (a) arenguvestluste arv/osakaal töötaja kohta ja (b) arenguvestluste arv osakaaluna juhtkonna poolt kokku lepitud arenguvestlustest. AR 78. Paragrahvi 83 alapunkti b kohaselt nõutava keskmise avalikustamiseks teeb ettevõtja järgmise arvutuse: töötajatele pakutud ja nende poolt läbitud koolitustundide koguarv sookategooria kohta jagatuna töötajate koguarvuga sookategooria kohta. Koolituse keskmise kogunäitaja ja soopõhise keskmise näitaja puhul kasutatakse töötajate koguarvu ja soopõhiste koguarvude näitajaid, mis on esitatud avalikustamisnõudes ESRS S1-6. AR 79. Töötajate kategooriad on töötajate jaotus tasandite (nt kõrgem juhtkond, keskastme juhid) või funktsioonide (nt tehniline, halduslik, tootmine) kaupa. Sellekohane teave pärineb ettevõtja enda personalisüsteemist. Töötajate liigitamisel määrab ettevõtja kindlaks mõistlikud ja sisulised töötajate kategooriad, mis võimaldavad teabe kasutajatel mõista eri kategooriate tulemuslikkusnäitajaid. Ettevõtja võib kohaldada juhtivtöötajate ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate töötajate kategooriaid. Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud AR 80. Seoses paragrahvi 88 alapunktiga a avalikustatakse selliste töötajate protsentuaalne osakaal ettevõtja oma töötajaskonnast , kes on hõlmatud ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, pigem töötajate arvu kui täistööaja ekvivalendi alusel. AR 81. Kui ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi või selle teatavate osade suhtes on korraldatud siseaudit või välissertifitseerimine, võib ettevõtja seoses paragrahviga 90 märkida selle asjaolu või sellise auditi või sertifitseerimise puudumise ning vajaduse korral selliste auditite/sertifitseerimiste aluseks olevad standardid. AR 82. Surmajuhtumite avalikustamisel võib eristada tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest tingitud surmajuhtumeid. Suunised mõiste „tööga seotud“ kohta AR 83. Tööga seotud vigastused ja tööga seotud tervisehäired tulenevad kokkupuutest ohtudega tööl. Sellest olenemata võib esineda muud liiki juhtumeid , mis ei ole seotud töö endaga. Näiteks kui kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei loeta üldjuhul tööga seotud juhtumiteks järgmisi juhtumeid: (a) töötajat tabab tööl südameatakk, mis ei ole tööga seotud; (b) töötaja saab autoga tööle või töölt koju sõites autoõnnetuses vigastada (kui sõiduki juhtimine ei ole töö osa ja transporti ei ole korraldanud ettevõtja) ja (c) epileptikust töötajat tabab tööl haigushoog, mis ei ole tööga seotud. AR 84. Mis puutub tööreisidesse, siis on töötaja reisimise ajal tekkinud vigastused ja tervisehäired seotud tööga, kui vigastuse või haigestumise ajal töötaja tegeles tööandja huvides töise tegevusega. Selliste tegevuste hulka kuuluvad näiteks sõitmine kliendi juurde ja sealt tagasi, tööülesannete täitmine ja töölõuna korraldamine või sellel osalemine äri tegemise või äriasjade arutamise eesmärgil (tööandja korraldusel). Kui ettevõtja vastutab töötajate tööle- ja kojusõidu eest, loetakse töölesõidul toimunud juhtumid tööga seotud juhtumiteks. Sellegipoolest võib eraldi teatada juhtumitest, mis tekivad reisimise ajal väljaspool ettevõtja vastutusala (st tavapärane tööle- ja töölt koju sõit), tingimusel, et ettevõtjal on sellised andmed kogu ettevõtja ulatuses kättesaadavad. AR 85. Kodukontoris töötamisel tekkivad vigastused ja tervisehäired on seotud tööga, kui vigastus või tervisehäired tekivad ajal, kui töötaja teeb kodus tööd ning vigastus või terviseprobleem on otseselt seotud töö tegemisega, mitte üldise kodukeskkonnaga. AR 86. Psüühikahäire loetakse tööga seotud tervisehäireks, kui asjaomane isik on sellest vabatahtlikult teatanud ja seda toetab asjakohase koolituse ja kogemustega litsentseeritud tervishoiutöötaja arvamus, milles väidetakse, et haigus on tööga seotud. AR 87. Tervisehäireid, mis tulenevad näiteks suitsetamisest, uimastite ja alkoholi kuritarvitamisest, vähesest kehalisest aktiivsusest, ebatervislikust toitumisest ja tööga mitteseotud psühhosotsiaalsetest teguritest, ei peeta tööga seotuteks. AR 88. Kutsehaigusi ei käsitata tööga seotud vigastustena , vaid tööga seotud tervisehäirete all. Suunised tööga seotud vigastuste määra arvutamiseks AR 89. Tööga seotud vigastuste määra arvutamisel jagab ettevõtja juhtumite arvu oma töötajaskonna töötatud tundide koguarvuga ja korrutab selle arvuga 1 000 000. Seega väljendavad need määrad vastavate juhtumite arvu ühe miljoni töötatud tunni kohta. Määr, mis põhineb 1 000 000 töötunnil, näitab tööga seotud vigastuste arvu 500 täistööajaga töötaja kohta ühe aasta jooksul. Võrreldavuse huvides tuleb 1 000 000 töötunnil põhinevat määra kasutada ka vähem kui 500 töötajaga ettevõtjate puhul. AR 90. Kui ettevõtja ei saa töötundide arvu otseselt arvutada, võib ta seda hinnata tavapäraste või standardsete töötundide alusel, võttes arvesse õigust tasustatud puhkusele (nt tasustatud puhkus, tasustatud haiguspuhkus, riigipühad), ning selgitada seda oma avalikustatavas teabes AR 91. Ettevõtja võtab tööga seotud vigastuste arvu ja määra arvutamisel arvesse tööga seotud vigastuste tagajärjel toimunud surmajuhtumeid. Suunised registreeritavate tööga seotud tervisehäirete kohta AR 92. Tööga seotud tervisehäired võivad hõlmata akuutseid, korduvaid ja kroonilisi terviseprobleeme, mida põhjustavad või süvendavad töötingimused või -tavad. Nende hulka kuuluvad luu- ja lihaskonna vaevused, naha- ja hingamisteede haigused, pahaloomulised vähkkasvajad, füüsikalistest mõjuritest põhjustatud haigused (nt mürast põhjustatud kuulmislangus, vibratsioonist põhjustatud haigused) ja psüühikahäired (nt ärevus, traumajärgne stressihäire). Avalikustamisnõude täitmiseks avalikustab ettevõtja vähemalt need juhtumid, mis on loetletud ILO kutsehaiguste loetelus. AR 93. Standardi kontekstis kuuluvad tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused tööga seotud tervisehäirete (mitte vigastuste) alla. AR 94. Paragrahvi 88 alapunktis d avalikustatavad juhtumid on seotud tööga seotud tervisehäirete juhtumitega, millest ettevõtjale on teatatud või mille ettevõtja on tuvastanud tervisekontrolli käigus aruandeperioodil. Ettevõtjat võidakse teavitada tööga seotud tervisehäiretest kannatanute, hüvitusasutuste või tervishoiutöötajate teatistega. Avalikustamine võib hõlmata tööga seotud tervisehäireid, mis avastati aruandeperioodil endistel töötajatel. Suunised kaotatud päevade arvu kohta AR 95. Ettevõtja arvestab kaotatud päevade arvu hulka äraoleku esimese täispäeva ja viimase päeva. Arvutuses võetakse arvesse kalendripäevi, nii et kaotatud päevade hulka loetakse päevad, mil asjaomane isik ei pidanud töötama (nt nädalavahetused, riigipühad). Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu AR 96. Perepuhkus hõlmab emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ja hooldaja puhkust, mis on ette nähtud siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel. Standardi kohaldamisel on need mõisted määratletud järgmiselt: (a) emapuhkus (mida nimetatakse ka rasedus- ja sünnituspuhkuseks) – puhkus töötavatele naistele vahetult enne ja pärast sünnitust (või mõnes riigis lapsendamise) ajal; (b) isapuhkus – isale või – kui liikmesriigi õiguses seda tunnustatakse ja selles õiguses tunnustatud määral – võrdväärsele teisele vanemale lapse sünni korral (või lapsendamise ajal) lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus; (c) vanemapuhkus – lapsevanemate puhkus töölt tulenevalt lapse sünnist või lapsendamisest, et hoolitseda lapse eest, nagu iga liikmesriik on määratlenud; (d) hooldaja puhkus – töötajate puhkus, et pakkuda isiklikku hooldust või tuge sugulasele või samas leibkonnas elavale isikule, kes vajab olulist hooldust või tuge tõsise meditsiinilise põhjuse tõttu kooskõlas iga liikmesriigi määratlusega. AR 97. Mis puudutab paragrahvi 93 alapunkti a, siis õigust perepuhkust saada on töötajal, kes on hõlmatud määruste, organisatsiooni poliitika, kokkulepete, lepingute või kollektiivlepingutega, mis sisaldavad perekonnaga seotud puhkuseõigusi ja kes on teatanud oma õigusest ettevõttele või ettevõtjale või ettevõtja on nende õigusest teadlik. Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu) Palgalõhe AR 98. Paragrahvi 97 alapunkti a kohaselt nõutava teabe koostamisel naiste ja meeste palga erinevuse (palgalõhe) kohta kasutab ettevõtja järgmist metoodikat: (a) hõlmab kõigi palgatöötajate brutotunnitasusid ja (b) kohaldab palgalõhe arvutamiseks järgmist valemit: (Keskmine meestöötajate brutotunnitasu – keskmine naistöötajate brutotunnitasu)   _________________________________________________________ X 100 Keskmine meestöötajate brutotunnitasu   AR 99. Paragrahvi 97 alapunktis a nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Võib esitada teabe selle kohta, kuidas soolist palgalõhet mõjutavad objektiivseid tegureid, nagu töö liik ja töökohariik. AR 100. Ettevõtja palgalõhe näitaja esitatakse jooksva aruandeperioodi kohta ja, kui seda on kajastatud eelmistes kestlikkusaruannetes, kahe varasema aruandeperioodi kohta. Üldine töötasu suhtarv AR 101. Paragrahvi 97 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel ettevõtja: (a) võtab arvesse kõik palgatöötajad ; (b) kaalub sõltuvalt ettevõtja tasustamispoliitikast kõiki järgmisi aspekte: i. põhipalk, mis on tagatud, lühiajalise ja muutumatu rahalise hüvitise summa; ii. rahalised hüvitised, mis on põhipalga ja rahaliste toetuste, preemiate, komisjonitasude, rahalise kasumiosaluse ja muude muutuvate rahaliste väljamaksete summa; iii. mitterahalised hüvitised, nagu autod, eratervisekindlustus, elukindlustus, heaoluprogrammid, ja iv. otsene töötasu, mis on rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste ja iga-aastaste pikaajaliste stiimulite (näiteks aktsiaoptsioonid, piiratud õigustega aktsiad või osakud, tulemuspõhised aktsiad või osakud, nn fantoomaktsiad, aktsia väärtuse suurendamise õigused ja pikaajalised rahalised preemiad) õiglase väärtuse summa; (c) kohaldab aastase kogutöötasu suhtarvu arvutamisel järgmist valemit: Ettevõtja kõige suurema töötasuga isiku aastane kogutöötasu ________________________________________________________ Mediaantasu saava töötaja aastane kogutöötasu (v.a kõige suurema töötasuga isik) AR 102. Ettevõtja võib taustteavet täiendada selgitusega, mis aitab mõista andmeid ja seda, kuidas need on koostatud (metoodika). Kvantitatiivsed andmed, näiteks aastase kogutöötasu määr, ei pruugi üksi olla piisavad, et mõista palgaerinevusi ja selle põhjustajaid, Palgamäärasid võivad mõjutada näiteks ettevõtja suurus (nt tulud, töötajate arv), sektor, personalistrateegia (nt tuginemine allhangetele või osalise tööajaga töötajatele, kõrge automatiseerituse tase) või valuuta volatiilsus. Avalikustamisnõue S1-17 –juhtumid, kaebused ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsised mõjud AR 103. Lisaks paragrahvides 103 ja 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada juhtumite ja/või kaebuste ja võetud meetmete seisuga seoses järgmisega teabe: (a) juhtumid, mille ettevõtja on läbi vaadanud; (b) rakendamisel olevad heastamiskavad; (c) rakendatud heastamiskavad, mille tulemused vaadatakse läbi tavapärase organisatsioonisisese arendusprotsessi käigus, ja (d) juhtumid, mille suhtes enam meetmeid ei võeta. AR 104. Kui ettevõtja kogub kohaldamisnõudes AR 103 kirjeldatud teavet, võtab ta arvesse järgmist: (a) juhtumi suhtes ei võeta enam meetmeid, kui see on lahendatud, juhtum on lõpetatud või ettevõtja ei nõua edasisi meetmeid. Juhtum, mille puhul ei ole vaja edasisi meetmeid võtta, võib hõlmata näiteks juhte, kui avaldus on tagasi võetud või mille puhul juhtumini viinud asjaolusid enam ei eksisteeri; (b) parandusmeetmed on suunatud väidetavale ahistajale ja väidetavale ohvrile. Ohvrile suunatud parandusmeede võib hõlmata pakkumist tasuda tema nõustamisseansside kulud, palgaliste puhkepäevade pakkumist, haiguspäevade/puhkepäevade ennistamise pakkumist, kui ohver on kandnud ahistamise tõttu kulusid (nt pidanud kasutama haigus- või puhkepäevi), ja (c) ahistaja suhtes võetavad parandusmeetmed võivad hõlmata ahistajale verbaalse ja/või kirjaliku hoiatuse tegemist, ahistamisvastase nõustamise kohustuslikuks tegemist või ahistaja saatmist asjakohasele seminarile, ahistamisalast teadlikkuse tõstmist ja ennetavat koolitust . Üks võimalus võib olla ka töösuhte peatamine ilma palgata . Kui ahistaja suhtes on varem võetud distsiplinaarmeetmeid, kuid ahistamine ei lõpe, võivad osutuda vajalikuks rangemad distsiplinaarmeetmed. AR 105. Tõsised inimõigustega seotud juhtumid hõlmavad kohtuasju, ametlikke kaebusi ettevõtja või kolmandate isikute kaebuste esitamise mehhanismide kaudu või tõsiseid süüdistusi avalikes teadetes või meedias, kui need on seotud ettevõtja oma töötajaskonnaga , ning ettevõtja ei ole juhtumite toimumise fakti vaidlustanud, samuti mis tahes muid tõsiseid mõjusid, millest ettevõtja on teadlik. AR 106. Lisaks eespool paragrahvis 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada selliste tõsiste inimõigustega seotud juhtumite arvu, mille puhul ettevõtja mängis rolli õiguskaitsevahendite tagamisel isikutele, keda sellised juhtumid on aruandeperioodil mõjutanud. „Liide A.1. ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab ESRS 2s sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Selles on esitatud mittetäielik loetelu teguritest, mida ettevõtja peab arvesse võtma ESRS 2 avalikustamisnõuete SBM-2 ja SBM-3 täitmisel. Käesolevas liites ei ole esitatud allpool mainitud terminite määratlusi. Kõik määratletud terminid on esitatud II lisas „Lühendid ja terminite sõnastik“. Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud aspektid Mittetäielik loetelu teguritest, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta Tööhõivekindlus % ajutiste lepingutega töötajatest, mittepalgatöötajate ja palgatöötajate suhtarv, sotsiaalkaitse Tööaeg Osalise tööajaga või nulltunnilepingutega töötajate protsent, töötajate rahulolu tööajaga Piisav töötasu Piisava töötasu, õiglase töötasu ja minimaalse töötasu ELi, riiklikud või kohalikud õiguslikud määratlused Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus Töökoha, piiriülese ja juhtimisorganite tasandi esindatuse ulatus ametiühingute ja/või töönõukogude kaudu Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr Kollektiivlepingutega hõlmatud oma töötajaskonna protsent, töökatkestused Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkus, paindlik tööaeg, juurdepääs lapsehoiule Tervishoid ja ohutus Hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga, surmajuhtumite määr, mittesurmavad õnnetused, tööga seotud tervisehäired, kaotatud tööpäevad Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest Naiste osakaal tippjuhtkonnas ja töötajaskonnas, meeste ja naiste palgalõhe Koolitus ja oskuste arendamine Koolituse maht ja jaotus, töötajate protsent, kellega toimuvad regulaarsed arenguvestlused Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Puuetega inimeste protsent töötajatest ja ligipääsetavusmeetmed Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal Vägivalla ja ahistamise esinemine Mitmekesisus Naiste ja/või etniliste rühmade või vähemuste esindatus ettevõtja oma töötajaskonnas Oma töötajaskonna vanuseline jaotus Puuetega inimeste protsent oma töötajaskonnas. Lapstööjõu kasutamine Lapstööjõu kasutamise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad Sunniviisiline töö Sunniviisilise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad „Liide A.2. ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1–1 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud aspektides, tuues näiteid avalikustamise kohta. Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud aspektid Poliitika näited: Tööhõivekindlus Koondamistest hoidumise poliitika, ajutiste lepingute pikendamise piirangud, tööandjapoolne sotsiaalkaitse tagamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud Tööaeg Piirangud ületunnitööle, pikkadele vahetustele ja tööpäeva tükeldamisele ning öö- ja nädalavahetusetööle, mõistlikud töögraafikud Piisav töötasu Poliitika, millega tagatakse piisav töötasu kogu töötajaskonnale Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus Poliitika, millega ergutatakse sotsiaalse dialoogi institutsioone, edendatakse töötajate esindajate korrapärast teavitamist ja nendega konsulteerimist ning konsulteerimist enne lõplike otsuste vastuvõtmist tööhõivega seotud küsimustes Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr Sekkumisest hoidumine ametiühingute moodustamisel ja liikmete värbamisel (sh takistamata ametiühingute juurdepääsu ettevõtetesse), heas usus peetavad läbirääkimised, töötajate esindajatele piisava aja ja tingimuste võimaldamine nende kohustuste täitmiseks, töötajate esindajate kaitse vallandamise eest, ametiühinguliikmete ja töötajate esindajate diskrimineerimise vältimine Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkuse, paindliku tööaja ja päevahoiuvõimaluste võimaldamine kõigile töötajatele Tervishoid ja ohutus Kogu ettevõtja oma töötajaskonna hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne tasu võrdväärse töö eest Poliitika seoses soolise võrdõiguslikkusega ja võrdse tasuga võrdväärse töö eest Koolitus ja oskuste arendamine Töötajate oskuste ja karjäärivõimaluste parandamise poliitika Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Puuetega inimestele töökohtade ligipääsetavuse tagamise poliitika Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal Nulltolerantsi poliitika vägivalla ja ahistamise suhtes töökohal Mitmekesisus Kaasamispoliitika (st etniline mitmekesisus või vähemusrühmad) ja positiivsed meetmed. Lapstööjõu kasutamine Poliitika, millega tehakse kindlaks lapstööjõu kasutamise koht, tehakse kindlaks, kus toimub noorte töötajate kokkupuude ohtliku tööga, ning välditakse kokkupuuteohtu Sunniviisiline töö Poliitika sunniviisilise töö asukoha kindlakstegemiseks ja sunniviisilise töö ohu vähendamiseks „Liide A.3. ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-4 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud aspektides, tuues avalikustamise kohta näiteid: Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud aspektid Näited: Tööhõivekindlus Ajutise töölepinguga töötajatele tähtajatute töölepingute pakkumine, sotsiaalkaitsekavade rakendamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud Tööaeg Vahetustega töö rotatsioon, töögraafiku koostamine etteteatamisega, ülemäärase ületunnitöö vähendamine Piisav töötasu Läbirääkimised õiglase palga üle kollektiivlepingute sõlmimisel, kontrollimine, kas tööhõiveametid maksavad õiglast töötasu. Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus Sotsiaaldialoogis käsitletavate kestlikkusaspektide laiendamine, koosolekute arvu suurendamine, töönõukogude ressursside suurendamine Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr Kollektiivläbirääkimistel käsitletavate kestlikkusaspektide laiendamine, töötajate esindajate ressursside suurendamine. Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkuse saamise õiguse ja paindliku tööaja laiendamine, suurendades päevahoiuteenuste pakkumist. Tervishoid ja ohutus Tervise- ja ohutusalase koolituse suurendamine, investeerimine ohutumatesse seadmetesse Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest Naiste sihipärane värbamine ja edutamine, palgalõhe vähendamine kollektiivlepingute läbirääkimiste kaudu Koolitus ja oskuste arendamine Oskuste auditid, koolitus oskuste nappuse kõrvaldamiseks Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Ligipääsetavusmeetmete suurendamine Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal Kaebuste esitamise mehhanismide parandamine, vägivalla ja ahistamise vastaste sanktsioonide karmistamine, ennetuskoolituse pakkumine juhtkonnale Mitmekesisus Mitmekesisuse ja kaasamise alane koolitus (sh etnilise kuuluvusega seotud kaalutlused), alaesindatud rühmade sihipärane värbamine Lapstööjõu kasutamine Vanuse kontrollimise meetmed, partnerlus organisatsioonidega lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, meetmed lapstööjõu kasutamise halvimate vormide vastu võitlemiseks Sunniviisiline töö Meetmed, millega tagatakse vabatahtlik nõusolek töötamiseks ilma ähvardava karistuseta, arusaadavas keeles lepingud, vabadus lõpetada töösuhe ilma karistuseta, distsiplinaarmeetmed ei tohiks teha tööst kohustust, vabatahtlik nõusolek ületunnitööks, liikumisvabadus (sh vabadus töökohast väljuda), võõrtöötajate õiglane kohtlemine, järelevalve tööhõiveametite üle. „Liide A.4. ESRS S1-5 „Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-5 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud aspektides, tuues avalikustamise kohta näiteid: Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud aspektid Eesmärkide näited: Tööhõivekindlus Töölepingutega (eelkõige tähtajatute töölepingutega) ja sotsiaalkaitsega töötajate osakaalu suurendamine Tööaeg Paindliku tööaja korraldusega töötajate osakaalu suurendamine Piisav töötasu Piisava töötasu tagamine kogu töötajaskonnale Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus Sotsiaaldialoogi laiendamine rohkematele tegevuskohtadele ja/või riikidele Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr Kollektiivläbirääkimistega hõlmatud töötajate osakaalu suurendamine töötajaskonnas, läbirääkimiste pidamine kollektiivlepingute üle kestlikkusaspektides Töö ja eraelu tasakaal Töö ja eraelu tasakaalu meetmete laiendamine suuremale osakaalule töötajaskonnast Tervishoid ja ohutus Vigastuste määra ja vigastuste tõttu kaotatud tööaja vähendamine Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne tasu võrdväärse töö eest Naiste osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas, meeste ja naiste palgalõhe vähendamine Koolitus ja oskuste arendamine Koolitusi läbinud töötajate osakaalu suurendamine, oskuste arengu korrapärane läbivaatamine Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Puuetega inimeste osakaalu suurendamine töötajaskonnas Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal Meetmete laiendamine kõigile töökohtadele Mitmekesisus Alaesindatud rühmade osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas Lapstööjõu kasutamine Meetmete laiendamine, et suuremal protsendil tegevustest vältida noorte kokkupuudet ohtliku tööga Sunniviisiline töö Sunniviisilise töö vältimise meetmete laiendamine suuremale tegevuste arvule

ESRS S2

TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjudega

–

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide valitsemiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S2-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjudega

–

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S2-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaade olulistest mõjudest väärtusahela töötajatele , mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning nende seotud olulistest riskidest ja võimalustest, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma väärtusahela töötajaid, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, sh riskid ja võimalused, mis on seotud tema mõjudega väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist, ning kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh mõju, mis tuleneb ettevõtja mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikke ja võimalikke mõjusid väärtusahela töötajatele seoses järgmisega: (a) töötingimused (näiteks tööhõivekindlus, tööaeg, piisav töötasu , sotsiaaldialoog , ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimised , töö ja eraelu tasakaal ning tervishoid ja ohutus); (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile (näiteks sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest, koolitus ja oskuste arendamine , puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine, meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ning mitmekesisus); (c) muud tööga seotud õigused (näiteks lapstööjõu kasutamine , sunniviisiline töö , piisav eluase, vesi ja kanalisatsioon ning eraelu puutumatus).

3.

Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas sellised mõjud ja ettevõtja sõltuvused oma väärtusahela töötajatest võivad tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed mõjud väärtusahela töötajatele häirida ettevõtja tegevust (kuna kliendid keelduvad tema tooteid ostmast või riigiasutused konfiskeerivad tema kaubad) ja kahjustada tema mainet. Seevastu töötajate õiguste austamine ja aktiivsed toetusprogrammid (näiteks finantskirjaoskuse algatuste kaudu) võivad luua ärivõimalusi, nagu usaldusväärsem pakkumine või tulevase tarbijabaasi laiendamine.

4.

Standard hõlmab kõiki ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajaid, keda ettevõtja mõjutab või võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõjusid, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda (oma töötajaskond hõlmab palgatöötajaid , üksikuid töövõtjaid, st iseenda tööandjaid, ja töötajaid, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevustega tegelevad kolmandatest isikutest ettevõtjad. Oma töötajaskond on hõlmatud ESRS S1ga „Oma töötajaskond“. Näiteid käesoleva standardi kohaldamisala kohta vt kohaldamisnõudes AR 3.

Seosed teiste ESRSidega

5.

Standardit kohaldatakse juhul, kui olulised mõjud väärtusahela töötajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused on kindlaks tehtud ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus.

6.

Standardit tuleb lugeda koos ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga, samuti ESRS S1, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4ga „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

7.

Standardikohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S1 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

8.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates paragrahvides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2s nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

9.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 paragrahvi 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas ta võib oluliselt mõjutada oma väärtusahela töötajate huve, seisukohti ja õigusi, sh nende inimõiguste austamist, ja kuidas neid huve, seisukohti ja õiguseid võetakse arvesse ettevõtja strateegias ja ärimudelis. Väärtusahela töötajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm .

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

10.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelikud ja võimalikud mõjud tema väärtusahela töötajatele , nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärinevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetavad seda, ja (b) seos tema väärtusahela töötajatega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

11.

ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki väärtusahela töötajaid , keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõjusid, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus väärtusahela töötajate liikidest, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevuse kui ka väärtusahelaga seotud mõjusid, sh ettevõtja toodete, teenuste ning ärisuhete kaudu, ning täpsustada, kas need on: i. töötajad, kes töötavad ettevõtja tegevuskohas , kuid ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonna hulka (oma töötajaskond on hõlmatud ESRS S1ga), st kes ei ole iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad kolmandast isikust ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“; ii. töötajad, kes töötavad ettevõtja väärtusahela eelneva etapi üksuste heaks (nt need, kes tegelevad metallide või mineraalide kaevandamisega või saagikoristusega, rafineerimise, tootmise või muude töötlemisviisidega); iii. töötajad, kes töötavad väärtusahela järgneva etapi üksuste heaks (nt logistika- või turustusteenuste pakkujate, frantsiisivõtjate ja jaemüüjatega seotud töötajad); iv. töötajad, kes töötavad aruandva ettevõtjaga seotud ühisettevõttes või eriotstarbelises majandusüksuses; v. töötajad, kes kas oma tunnuste või konkreetse olukorra tõttu on eriti haavatavad negatiivsete mõjude suhtes, nagu ametiühinguliikmed, võõrtöötajad, kodutöötajad, naised või noored (võivad kuuluda ka eelmistesse kategooriatesse); (b) mis tahes geograafilised piirkonnad (riigi või muul tasandil) või kaubad, mille puhul ettevõtja väärtusahelas esineb märkimisväärne oht, et kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist või kohustuslikku tööd  (111). (c) oluliste negatiivsete mõjude korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö teatavates riikides või piirkondades, eelkõige kaupade tarneahelates ) või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt tööstusõnnetus või naftareostus) või konkreetsete ärisuhetega. See hõlmab selliste mõjude arvessevõtmist, mida võib avaldada väärtusahela töötajatele üleminek keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalikud mõjud hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (d) oluliste positiivsete mõjude korral selliste tegevuste lühikirjeldus, millel on positiivsed mõjud (nt ajakohastatud ostutavad, tarneahela töötajate suutlikkuse suurendamine), sh töötajatele võimaluste pakkumine nt töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis, ning väärtusahela töötajate liigid, kes on või võivad olla positiivselt mõjutatud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivsed mõjud avalduvad konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (e) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjudest väärtusahela töötajatele või sõltuvustest nendest.

12.

Kirjeldades ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel väärtusahela töötajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete tunnustega või konkreetsetes tingimustes töötavad või konkreetset tegevust teostavad töötajad võivad olla suuremas ohus.

13.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused (kui neid on), mis tulenevad mõjudest väärtusahela töötajatele ja sõltuvustest nendest, avaldavad mõju pigem väärtusahela töötajate konkreetsetele rühmadele (nt teatavatele vanuserühmadele, teatava tehase või riigi töötajatele) kui kõigile väärtusahela töötajatele.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

14.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

15.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika , mis käsitleb konkreetselt väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist , samuti poliitika, mis hõlmab väärtusahela töötajatega seotud olulisi riske või võimalusi .

16.

Paragrahvis 14 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab väärtusahela töötajate konkreetseid rühmi või kõiki väärtusahela töötajaid.

17.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (112), mis on seotud tema väärtusahela töötajatega , sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (113). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) töötajate inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) väärtusahela töötajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduvate mõjude heastamiseks ja/või nende võimaldamiseks.

18.

Samuti märgib ettevõtja, kas tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust (114), sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist . Samuti märgib ta, kas ettevõtjal on tarnija tegevusjuhend (115).

19.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika kooskõlas nende jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (116). Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud väärtusahela töötajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (117).

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjudega

20.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid väärtusahela töötajate ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduvate tegelike ja võimalike oluliste mõjude teemal.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete vahendajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegelike ja võimalike oluliste positiivsete ja/või negatiivsete mõjude teemal, mis neid mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse väärtusahela töötajate seisukohti.

22.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas väärtusahela töötajate vaatenurk on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikke ja võimalikke mõjusid väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete vahendajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral üleilmsed raamlepingud või kokkulepped, mis ettevõtjal on üleilmsete ametiühingute liitudega ja mis on seotud väärtusahela töötajate inimõiguste austamisega, sh nende kollektiivse läbirääkimisõigusega, ning selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaate nende töötajate väljavaadetest, kui see on asjakohane; ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab väärtusahela töötajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

23.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste töötajate vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad).

24.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess väärtusahela töötajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

25.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivsete mõjude heastamine väärtusahela töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd selliste mõjude heastamiseks, ning kanaleid, mida väärtusahela töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil väärtusahela töötajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide ) kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste töötajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

27.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on tinginud olulisi negatiivseid mõjusid väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma väärtusahela töötajatele, et nad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või on need kolmandate poolte mehhanismid; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohas või nõuab seda, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

28.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et väärtusahela töötajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

30.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude korral ning väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

31.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ennetada, leevendada ja heastada negatiivsete oluliste mõjude avaldumist väärtusahela töötajatele ja/või (b) saavutada olulised positiivsed mõjud väärtusahela töötajatele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisidest, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab väärtusahela töötajatega seotud olulisi võimalusi . Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud väärtusahela töötajatega , vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

32.

Seoses oluliste mõjudega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada väärtusahela töötajatele avalduvaid olulisi negatiivseid mõjusid; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegelike oluliste mõjudega; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga tingida positiivseid mõjusid väärtusahela töötajatele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust väärtusahela töötajate jaoks tulemuste saavutamisel.

33.

Seoses paragrahviga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida väärtusahela töötajatele avalduvatele konkreetsetele tegelikele või võimalikele negatiivsetele mõjudele; (b) meetmete võtmine seoses konkreetsete oluliste negatiivsete mõjudega väärtusahela töötajatele, sh mis tahes meetmed, mis on seotud tema enda ostu- või muude sisetavadega, samuti suutlikkuse suurendamine või muud väärtusahela üksustega suhtlemise vormid või koostöövormid tööstusharu kolleegide või muude asjaomaste pooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et oluliste negatiivsete mõjude korral on õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

34.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjudest ja sõltuvustest seoses väärtusahela töötajatega , ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses väärtusahela töötajatega.

35.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad, sh, kui see on asjakohane, tema hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid töötajatele ega aita sellele kaasa. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid oluliste negatiivsete mõjude ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

36.

Samuti avalikustab ettevõtja, kas on teatatud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest , ning vajaduse korral avalikustab need (118).

37.

Paragrahvi 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja juhul, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel, arvesse ESRS 2e (Vt ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“).

38.

Ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulisi mõjusid juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S2-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

39.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) väärtusahela töötajatele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamine ja/või (b) väärtusahela töötajatele avalduvate positiivsete mõjude edendamine ja/või (c) väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

40.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke , et juhtida ja mõõta oma edusamme väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisel ja/või positiivsete mõjude suurendamisel ja/või oma väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

41.

Väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste valitsemise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid.

42.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse väärtusahela töötajate, nende seaduslike esindajate või usaldusväärsete vahendajatega , kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu ESRS S2 muudel osadel. Eesmärk AR 1. Lisaks paragrahvis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud oluliste mõjudega lühema aja jooksul, nt algatused seoses väärtusahela töötajate tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. AR 2. Paragrahvis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (ESRS 1 3. peatükk „Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses väärtusahela töötajatega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. AR 3. Standardi kohaldamisalasse kuuluvad nt järgmised töötajad: (a) allhanke korras ettevõtja töökohas teenuseid osutavad töötajad (nt kolmandast isikust toitlustus- või turvatöötajad); (b) ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; (c) väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, (d) ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes mõnes ettevõtja kontrollitud töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (nt koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule, ja (e) tarneahelas kaugemal asuvad töötajad, kes kaevandavad toorainet, mis seejärel töödeldakse ettevõtja toodete koostisosadeks. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Strateegia ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 4. Vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele SBM-2 peab ettevõtja andma teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida väärtusahela töötajatele avalduva märkimisväärsete oluliste mõjude tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud selliste oluliste mõjude käsitlemiseks. AR 5. Kuigi väärtusahela töötajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada väärtusahela töötajate ja väärtusahela töötajate esindajate seisukohad. ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Mõjud ettevõtja väärtusahela töötajatele võivad tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis ohustab väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajate õigusi), tema väärtusahelaga (nt sõltuvus ebaselge päritoluga toodetest, mille mõju töötajatele ei ole selge) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). AR 7. Strateegiast või ärimudelist tulenevad mõjud väärtusahela töötajatele võivad põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisi ajal võib ettevõtja, kes toetub ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Teine näide on olukord, kus kaupade müügi lubadus klientidele kõige odavamate hindadega tekitab operatsiooniriske, sest äärmusliku hinnasurve all võivad tarnijad tootmist allhankida, mille tulemuseks on madalam kvaliteet ning pikem, vähem läbipaistev ja vähem kontrollitav tarneahel. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. AR 8. Ettevõtja väärtusahela töötajate eritunnused, mida ettevõtja võib punkti 12 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvate mõjude suhtes, või naistega olukorras, kus naisi sageli töötingimustega diskrimineeritakse, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). AR 9. Seoses punktiga 13 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu väärtusahela töötajatest , kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju : nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsiseid mõjusid väärtusahela kõigi etappide töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad logistikaettevõtjate juures töötavaid väärtusahela töötajaid. Näiteks kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et see on toodetud sunniviisilise töö abil. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika AR 10. Kui poliitikat kohaldatakse ainult ettevõtja oma töötajaskonna suhtes ja see ei hõlma ahela eelneva ja järgneva etapi töötajaid ja suhteid, ei avalikustada seda käesoleva nõude, vaid ESRS S1 kohaselt. AR 11. Kui ESRS S1 alusel avalikustatav teave sisaldab väärtusahela töötajate jaoks olulist teavet, võib sellele viidata siin; ülejäänud elemendid avalikustatakse seejärel käesoleva avalikustamisnõude kohaselt. AR 12. Ettevõtja võib avalikustada selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud oluliste muudatuste kohta poliitikas (nt uued ootused tarnijatele , uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 13. See poliitika võib olla eraldiseisev väärtusahela töötajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 14. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. AR 15. Avalikustades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu teabega, mis on väärtusahela töötajate seisukohast oluline, nt seoses sunniviisilise tööga . Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist , ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. AR 16. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad , töövõtjad ja tarnijad ), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjudega AR 17. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja märkida, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 18. Paragrahvi 22 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides, nt uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 19. Üleilmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja üleilmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. AR 20. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas väärtusahela töötajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada AR 21. Avalikustamisnõude ESRS S2-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hargmaiste ettevõtete suunistele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele . AR 22. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalite hulka kuuluvad kaebuste esitamise mehhanismid , vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), dialoogiprotsessid või muud vahendid, mille kaudu väärtusahela töötajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja poolt otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus väärtusahela töötajad töötavad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade töötajatele avalduvate mõjude juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 23. Selleks, et saada parem ülevaade avalikustamisnõudega ESRS S2-3 hõlmatud teabe kohta, võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas väärtusahela töötajatel, kes võivad olla mõjutatud, on seoses kõigi oluliste mõjudega juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kus nad töötavad või kellega on sõlminud töövõtulepingu. AR 24. Kolmandate poolte mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile töötajatele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsetest mõjudest teadlik. AR 25. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega kättemaksu eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas töötajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). AR 26. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et väärtusahela töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta väärtusahela töötajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 27. Väärtusahela töötajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes võib kohaldada järgmisi kaalutlusi. (a) Kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) Kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) Kas kanalitel on selged ja teadaolevad protseduurid koos soovitusliku ajakavaga? (d) Kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) Kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) Kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) Kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) Kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 28. Selleks, et mõista negatiivseid mõjusid ja seda, kuidas ettevõte võib nendega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid oluliste negatiivsete mõjude käsitlemiseks; (b) oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavatele olulistele positiivsetele mõjudele; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja seatud eesmärgid olukorra pidevaks parandamiseks. AR 29. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja tingib olulisi mõjusid või aitab neile kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõjud on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 30. Võttes arvesse, et aruandeperioodil väärtusahela töötajatele avaldunud olulised negatiivsed mõjud võivad olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). AR 31. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest , mille eesmärk on võidelda oluliste negatiivsete mõjudega, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomaseid mõjusid vähendada. Ettevõtja võib ESRS S2-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 32. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikke ja võimalikke mõjusid väärtusahela töötajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivais negatiivseid mõjusid, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 33. Avalikustades, kuidas ta jälgib oma meetmete tõhusust oluliste mõjude juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 34. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme , väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 35. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõjude tulemusliku juhtimise vahel. Näiteks selleks, et näidata oma selliste meetmete tõhusust, mille eesmärk on toetada oma tarnijaid töötingimuste parandamisel, võib ettevõtja avalikustada tarnijate töötajatelt saadud küsitluse tagasiside, mis näitab, et töötingimused on paranenud alates ajast, mil ettevõtja hakkas nende tarnijatega koostööd tegema. Lisaks võib ettevõtja esitada näiteks sõltumatutel audititel põhinevaid andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. AR 36. Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas väärtusahela töötajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed vahendajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende algatuste või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta väärtusahela töötajate jaoks. AR 37. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada väärtusahela töötajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 8 „Toetada kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“, võib ettevõtja aidata oma tarneahela väiketalunikel suutlikkust suurendada, mille tulemusel suureneb nende sissetulek; samuti võib ta toetada koolitust , et suurendada nende naiste osakaalu, kes on võimelised töötama kullerina ettevõtja väärtusahela järgnevas etapis. AR 38. Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused väärtusahela töötajate jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x töötajat on läbinud finantskirjaoskuse koolituse ) ja tõendeid töötajate tegelike tulemuste kohta (nt et x töötajat on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma pere-eelarvet ja viia ellu oma säästmisplaane). AR 39. Avalikustades, kas algatustel või protsessidel on roll ka oluliste negatiivsete mõjude leevendamisel, võib ettevõtja näiteks kaaluda naistöötajate finantskirjaoskuse edendamise programme, mille tulemusena suureneb edutatud naiste arv ning on teatatud seksuaalse ahistamise vähenemisest töökohal. AR 40. Ettevõtja võib väärtusahela töötajatega seotud mõjudest või sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjudega väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et väärtusahela töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist ; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata äritegevuse katkemist, kui pandeemia sulgeb olulise osa tema tarneahelast või turustusvõrgust; (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjudega väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja head töötingimused, ja (d) võimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata mõne tooraine kestlikku tarnet tulevikus, kui väiketalupidajatele tagatakse piisav teenistus selleks, et veenda tulevasi põlvkondi seda põllukultuuri kasvatama. AR 41. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks , võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 42. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid , ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulistest mõjudest , viidata nende mõjudega seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. AR 43. Ettevõtja kaalub, kas ja kuidas on väärtusahela töötajatega seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. AR 44. Oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõjude juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivsete mõjude käsitlemiseks ja positiivsete mõjude edendamiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S2-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 45. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt paragrahvile 39 võib ettevõtja avalikustada: (a) väärtusahela töötajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 46. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad oluliste mõjudega seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk saavutada tarneahela töötajatele äraelamist võimaldav piisav töötasu võib vähendada nendele töötajatele avalduvaid mõjusid ja neist tulenevaid riske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. AR 47. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel , mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada teatava tarnija töötajaid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. AR 48. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud.

ESRS S3

MÕJUTATUD KOGUKONNAD

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal

–

Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S3-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal

–

Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S3-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate olulistest mõjudest, mis avalduvad mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kogukondi piirkondades, kus riskid on kõige tõenäolisemad ja tõsised, pidades silmas olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke või võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja mõjust mõjutatud kogukondadele ja nendest sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulisi tegelikke ja võimalikke mõjusid mõjutatud kogukondadele seoses järgmisega: (a) kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (nt piisav eluase, piisav toit, vesi ja kanalisatsioon, maaga ja julgeolekuga seotud mõjud); (b) kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, mõjud inimõiguste kaitsjatele) ja (c) konkreetsed põlisrahvastega seotud õigused (nt eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek, enesemääramine, kultuurilised õigused).

3.

Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas sellised mõjud ja ettevõtja sõltuvused mõjutatud kogukondadest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed suhted mõjutatud kogukondadega häirida ettevõtja enda tegevust või kahjustada tema mainet, samal ajal kui konstruktiivsed suhted võivad tuua ärikasu, nt stabiilse ja konfliktivaba tegevuse ning hõlpsama kohaliku värbamise kaudu.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Standardit kohaldatakse juhul, kui ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud olulised mõjud mõjutatud kogukondadele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused.

5.

Standardit tuleb lugeda koos ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga, samuti ESRS S1, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S4ga „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

6.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates paragrahvides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2s nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

7.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 paragrahvi 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas mõjutatud kogukondade seisukohad, huvid ja õigused, sh nende inimõiguste (ja kui on tegemist põlisrahvastega , siis ka nende kui põlisrahvaste õiguste) austamine, on aluseks tema strateegiale ja ärimudelile. Mõjutatud kogukonnad on üks peamine mõjutatud sidusrühm .

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

8.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas mõjutatud kogukondadele avalduvad tegelikud ja võimalikud mõjud, nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärinevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetavad seda, ja (b) seos mõjutatud kogukonnaga seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

9.

Paragrahvi 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki mõjutatud kogukondi , keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõjusid, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus kogukondade liikidest, mida ta oluliselt mõjutab enda tegevuse või väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. kogukonnad, kes elavad või töötavad ettevõtja tegevuskohtade , tehaste, rajatiste või muudes füüsiliste käitiste ümbruses või kaugemad kogukonnad, keda nende tegevuskohtade tegevus mõjutab (nt veereostuse allavoolu kandumise kaudu); ii. kogukonnad ettevõtte väärtusahelas (nt need, keda mõjutab tarnijate rajatiste käitamine või logistika- või turustusteenuste pakkujate tegevus); iii. väärtusahela ühes või mõlemas lõpp-punktis asuvad kogukonnad (nt metallide või mineraalide kaevandamise või tooraine kogumise kohas või jäätmekäitluse või ringlussevõtu kohtade ümbruses); iv. põlisrahvaste kogukonnad; (b) oluliste negatiivsete mõjude korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt tõrjutud elanikkonnarühmad, kelle tervis ja elukvaliteet kõrgelt industrialiseeritud piirkonnas kannatab) või ii) seotud üksikute juhtumitega ettevõtja enda tegevuses (nt mürgiste jäätmete leke, mis mõjutab kogukonna juurdepääsu puhtale joogiveele) või konkreetses ärisuhtes (nt kogukondade rahumeelne protest äritegevuse vastu, millele ettevõtja julgeolekuteenistused reageerisid vägivaldselt). See hõlmab selliste mõjude arvessevõtmist, mis tuleneb mõjutatud kogukondadele üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalikud mõjud hõlmavad innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (c) oluliste positiivsete mõjude korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivsete mõjude allikaks (nt suutlikkuse suurendamine, et toetada rohkemaid ja uusi kohalikke elatusallikaid), ja kogukondade liigid, kelle suhtes avalduvad või võivad avalduda positiivsed mõjud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivsed mõjud avalduvad konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjudest mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest.

10.

Kirjeldades ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel kogukondade peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete tunnustega või konkreetsetes tingimustes elavad konkreetset tegevust teostavad mõjutatud kogukonnad võivad olla suuremas ohus.

11.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjutatud kogukondadele avalduvatest mõjudest ja sõltuvusest nendest, on seotud pigem mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade kui kõigi mõjutatud kogukondadega.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud mõjutatud kogukondadele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt mõjutatud kogukondadele avalduvate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist , samuti poliitika, mis hõlmab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi riske või võimalusi.

14.

Paragrahvis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki mõjutatud kogukondi.

15.

Ettevõtja avalikustab kõik konkreetsed poliitikasätted põlisrahvaste kogukondadele avalduvate mõjude ärahoidmiseks ja käsitlemiseks.

16.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (119), mis on seotud mõjutatud kogukondadega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele aspektidele (120) ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste inimõiguste austamine; (b) suhtlemine mõjutatud kogukondadega ja (c) meetmed inimõigustele avalduvate mõjude heastamiseks ja/või nende võimaldamiseks.

17.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud poliitika kooskõlas kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (121).

18.

See poliitika võib olla eraldiseisev kogukondi käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele.

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal

19.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid mõjutatud kogukondade ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegelike ja võimalike oluliste mõjude teemal.

20.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete vahendajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegelike ja võimalike oluliste positiivsete ja/või negatiivsete mõjude teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse mõjutatud kogukondade seisukohti.

21.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse mõjutatud kogukondade seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikke ja võimalikke mõjusid väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse mõjutatud kogukondade või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete vahendajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab mõjutatud kogukondadega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

22.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste mõjutatud kogukondade vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud ja mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade (nt naised ja tüdrukud) vaatepunktist.

23.

Kui mõjutatud kogukonnad on põlisrahvad , avalikustab ettevõtja ka selle, kuidas ta võtab sidusrühmade kaasamise lähenemisviisis arvesse nende konkreetseid õigusi ja tagab nende austamise, sh nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õiguse seoses: i) nende kultuurilise, intellektuaalse, religioosse ja vaimse varaga; ii) nende maad ja territooriume mõjutava tegevusega ja iii) neid mõjutavate seadusandlike või haldusmeetmetega. Eelkõige juhul, kui kaasamisel on tegemist põlisrahvastega, peab ettevõtja avalikustama ka selle, kas ja kuidas on põlisrahvastega konsulteeritud kaasamise viisi ja parameetrite osas (nt kaasamise tegevuskava, laadi ja sobiva ajastuse kavandamisel).

24.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele üldist protsessi mõjutatud kogukondadega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S3-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

25.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivsete mõjude heastamine mõjutatud kogukondadele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd selliste mõjude heastamiseks, ning kanaleid, mida mõjutatud kogukondadel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil mõjutatud kogukonnad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide ) kättesaadavust oma äripartnerite juures, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste kogukondadega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

27.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et ta on avaldanud olulisi negatiivseid mõjusid mõjutatud kogukondadele või on sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub mõjutatud kogukondadele , et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma äripartnerite juures, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh nende kanalite kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

28.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et mõjutatud kogukonnad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma äripartnerite juures, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

30.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab mõjutatud kogukondadele avalduvate oluliste mõjude korral ning mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oma oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

31.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada negatiivsete oluliste mõjude avaldumist mõjutatud kogukondadele ja/või (b) saavutada olulised positiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

32.

Seoses oluliste mõjudega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada mõjutatud kogukondadele avalduvat olulisi negatiivseid mõjusid; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegelike oluliste mõjudega; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivseid mõjusid mõjutatud kogukondadele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust mõjutatud kogukondade jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel.

33.

Seoses paragrahviga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida mõjutatud kogukondadele avalduvatele konkreetsetele tegelikele või võimalikele negatiivsetele mõjudele; (b) Oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetsete oluliste negatiivsete mõjudega kogukondadele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud maa omandamise, planeerimise ja ehitamise, käitamise või sulgemise tavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et oluliste negatiivsete mõjude korral on õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

34.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjudest mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest, ning kirjeldab, kuidas ta praktikas nende tõhusust jälgib, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses mõjutatud kogukondadega.

35.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid vältimaks, et tema enda tavad ei põhjusta ega aita kaasa olulistele negatiivsetele mõjule mõjutatud kogukondadele , sh, kui see on asjakohane, praktika, mis on seotud planeerimise, maa omandamise ja kasutamise, rahastamise, tooraine kaevandamise või tootmisega, loodusvarade kasutamisega ja keskkonnamõju juhtimisega. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid oluliste negatiivsete mõjude ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

36.

Samuti avalikustab ettevõtja, kas seoses mõjutatud kogukondadega on teatatud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest , ning vajaduse korral avalikustab need (122).

37.

Paragrahvi 32 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel.

38.

Ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulisi mõjusid juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S3-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

39.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) mõjutatud kogukondadele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamine ja/või (b) mõjutatud kogukondadele avalduvate positiivsete mõjude suurendamine ja/või (c) mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

40.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke , et juhtida ja mõõta oma edusamme mõjutatud kogukondadele avalduvate oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisel ja/või positiivsete mõjude suurendamisel ja/või mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

41.

Mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste valitsemise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid.

42.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse mõjutatud kogukondadega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete vahendajatega , kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Eesmärk AR 1. Paragrahvis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (ESRS 1 3. peatükk „Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses mõjutatud kogukondadega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. AR 2. Lisaks paragrahvis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud oluliste mõjudega lühema aja jooksul, nt algatused seoses äärmuslikest ja äkilistest ilmastikutingimustest tingitud mõjudega ettevõtja tegevusega seotud kogukondadele. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Strateegia ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 3. ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 kohaselt peab ettevõtja andma teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida mõjutatud kogukondadele avalduvate märkimisväärsete oluliste mõjude tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud selliste oluliste mõjudega tegelemiseks. AR 4. Kuigi mõjutatud kogukonnad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada mõjutatud kogukondade ja mõjutatud kogukondade esindajate seisukohad. ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 5. Mõjutatud kogukondadele avalduvad mõjud võivad tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt selliste projektide ehitamine või käivitamine, mille ajakava ei jäta piisavalt aega konsulteerimiseks projektidest mõjutatud rühmadega), väärtusahelaga (nt maakasutus riikides, kus omandiõigus on sageli vaidlustatud või kus andmed on ebausaldusväärsed või sellised maakasutajad nagu põlisrahvad ei ole tunnustatud) või ettevõtte kulustruktuurist ja tulumudelist (nt agressiivsed strateegiad maksustamise minimeerimiseks, eelkõige seoses tegevusega arengumaades). AR 6. Strateegiast või ärimudelist tulenevad mõjud mõjutatud kogukondadele võivad põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja strateegia hõlmab teatava tooraine otsingul suurema riskiga geograafilistesse piirkondadesse siirdumist ja mõjutatud kogukonnad on tema sealviibimise vastu või tema kohalike tegutsemistavade vastu, võib see põhjustada ulatuslikke ja kulukaid viivitusi ning mõjutada ettevõtja võimet hankida edaspidi maakontsessioone või lube. Teine sarnane näide: kui ettevõtja ärimudel põhineb intensiivsel veevõtul oma tehastes määral, mis mõjutab kogukondade juurdepääsu veele tarbimiseks, hügieeniks ja elatusvahendina, võib see kaasa tuua mainet kahjustavaid boikoteerimisi, kaebusi ja kohtuprotsesse. AR 7. Üks näide mõjutatud kogukondade konkreetsetest tunnustest, mida ettevõtja võib paragrahvi 10 nõuete täitmisel arvesse võtta, võib olla mõjutatud kogukond, mis on füüsiliselt või majanduslikult isoleeritud ning on eriti vastuvõtlik sissetoodud haigustele või kellel on piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ning kes seetõttu sõltub ettevõtja loodud infrastruktuurist. See võib olla tingitud sellest, et kui ettevõtja ostab naiste haritavat maad ja raha selle eest läheb meessoost perekonnapeadele, kaotavad naised kogukonnas veelgi enam õigusi. Põhjuseks võib olla ka see, et tegemist on põlisrahvaste kogukonnaga, mille liikmed püüavad olukorras, kus riik ei kaitse nende õigusi, teostada kultuurilisi või majanduslikke õigusi maa suhtes, mida omab või kasutab ettevõtja või mõni üksus, kellega tal on ärisuhe. Lisaks kaalub ettevõtja, kas erinevad tunnused kattuvad. Näiteks sellised tunnused nagu etniline päritolu, sotsiaal-majanduslik staatus, sisserändaja staatus ja sugu võivad tekitada kattuvate kahjuriskide ohu teatavatele mõjutatud kogukondadele või mõjutatud kogukondade mõnele osale, sest mõjutatud kogukonnad on oma olemuselt sageli heterogeensed. AR 8. Seoses paragrahviga 11 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu mõjutatud kogukondadest , kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju : näiteks kui loodusõnnetus põhjustab ettevõtte tegevust mõjutava tööstuskatastroofi, mis põhjustab tõsist kahju mõjutatud kogukondadele. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika AR 9. Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada mõjutatud kogukondadega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgitusi oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued või täiendavad lähenemisviisid kaasamisele, hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 10. Avaldades oma poliitika kooskõla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste deklaratsioonile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioonile (ILO nr 169) ning seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib avalikustada oma tegevuse kooskõla nende õigusaktidega. AR 11. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad , töövõtjad ja tarnijad ), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 12. Tõsiste inimõigustega seotud probleemide ja mõjutatud kogukondadega seotud juhtumite avalikustamisel kaalub ettevõtja kõiki maaõigustega ning põlisrahvaste eelneva vabatahtliku ja teadva nõusolekuga seotud õigusvaidlusi. Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal AR 13. Selgitused selle kohta, kuidas ettevõtja võtab arvesse põlisrahvaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õigust ja tagab selle austamise, võivad sisaldada teavet protsesside kohta, mille eesmärk on konsulteerida põlisrahvastega sellise nõusoleku saamiseks. Ettevõtja kaalub, kuidas konsulteerimine hõlmab heas usus peetavaid läbirääkimisi mõjutatud põlisrahvastega nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamiseks, kui ettevõtja mõjutab maad, territooriume või ressursse, mida põlisrahvad tavapäraselt omavad või muul viisil kasutavad, või paigutab nad ümber nende põlismaadelt või tavapäraselt nende kasutuses olnud maalt või territooriumidelt või mõjutab või ekspluateerib nende kultuurilist, intellektuaalset, religioosset ja vaimset vara. AR 14. Kirjeldades, milline funktsioon või roll on sellise kaasamise ja/või lõpliku vastutuse eest operatiivselt vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi roll või funktsioon või osa üldisemast rollist või funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 15. Paragrahvi 21 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. Põlisrahvastele avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste korral hõlmab see põlisrahvaste õiguste alast koolitust, sh eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku teemal. AR 16. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas kogukondade seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada AR 17. Avalikustamisnõude ESRS S3-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele . AR 18. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme , vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu mõjutatud kogukonnad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada teavet kogukondadele avalduvate mõjude juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 19. ESRS S3-3s käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on kogukondadel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. Asjakohane teave hõlmab teavet selle kohta, kas mõjutatud kogukondadel on juurdepääs kanalitele keeles, millest nad aru saavad, ja kas nendega on selliste kanalite kavandamisel konsulteeritud. AR 20. Kolmandate poolte mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile mõjutatud kogukondadele , keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsetest mõjudest teadlik. AR 21. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi, ning kas neid mehhanisme saab kasutada anonüümselt (näiteks kolmanda isiku poolt esindatuna). AR 22. Põlisrahvastele õiguskaitse pakkumise ja õiguskaitsevahendite võimaldamisega seotud protsesside avalikustamisel hõlmab asjakohane teave seda, kas ja kuidas ettevõtja on arvestanud nende tavasid, traditsioone, eeskirju ja õigussüsteeme. AR 23. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et mõjutatud kogukonnad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta mõjutatud kogukondade endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud kogukondade liikmete kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 24. Mõjutatud kogukondade probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes. (a) Kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) Kas kanalitel on selged ja teadaolevad protseduurid, kindlaks määratud tähtajad ja selgus protsesside suhtes? (d) Kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) Kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) Kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) Kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) Kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 25. Selleks, et mõista negatiivseid mõjusid ja seda, kuidas ettevõte võib nendega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid oluliste negatiivsete mõjude käsitlemiseks; (b) ettevõtja sotsiaalsed investeeringud või muud arengu programmid, mille eesmärk on täiendada olulisi positiivseid mõjusid; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja seatud eesmärgid olukorra pidevaks parandamiseks. AR 26. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja tingib olulisi mõjusid või aitab neile kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 27. Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud, kogukondi mõjutavad olulised negatiivsed mõjud võivad olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või põlisrahvaste õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt algatused, mille eesmärk on minimeerida julgeolekuga seotud mõjusid kogukondadele, või osalemine ettevõtete ja kogukondade partnerlustes) AR 28. Mõjud kogukondadele võivad tuleneda keskkonnaaspektidest, mille ettevõtja avaldab ESRS E1–E5 alusel. Näidete hulgas on: (a) ESRS E1 „Kliimamuutused“: kliimamuutuste leevendamise kavade rakendamise käigus võidakse ettevõtjalt nõuda, et ta investeeriks taastuvenergia projektidesse, mis võivad mõjutada põlisrahvaste maad, territooriume ja loodusvarasid . Kui ettevõtja ei konsulteeri mõjutatud põlisrahvaste kogukonnaga, võib see negatiivselt mõjutada mõjutatud kogukondade õigust eelnevale vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule ; (b) ESRS E2 „Saastus“: ettevõtja võib mõjutatud kogukondi negatiivselt mõjutada näiteks suutmatusega kaitsta neid saaste eest tootmisrajatisest, mis põhjustab neile terviseprobleeme; (c) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“: veevõtuga suure veestressiga aladel võib ettevõtja negatiivselt mõjutada kogukondade juurdepääsu puhtale joogiveele; (d) ESRS E4 „Elurikkus ja ökosüsteemid“: ettevõtja võib negatiivselt mõjutada kohalike põllumajandustootjate elatusvahendeid nt mulda saastavate toimingute kaudu. Muud näited hõlmavad maa katmist uue taristu rajamise kaudu, millega võidakse hävitada taimeliike, mis on kriitilise tähtsusega näiteks kohaliku elurikkuse jaoks või kogukondade jaoks vee filtreerimisel või invasiivsete liikide (taimed või loomad) sissetoomist, mis võib mõjutada ökosüsteeme ja põhjustada hilisemat kahju; (e) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“: ettevõtja võib kogukondade elu negatiivselt mõjutada, kahjustades nende tervist ohtlike jäätmete vale käitlemise kaudu. Kui avalikustamisnõuete ESRS E1–E5 kohases avalikustatavas teabes käsitletakse keskkonnamõju ja kohalike kogukondade vahelist seost, võib ettevõtja viidata nendele andmetele ja sellise avalikustamise selgelt esile tuua. AR 29. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda oluliste negatiivsete mõjudega, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomaseid mõjusid vähendada. Ettevõtja võib ESRS S3-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 30. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse mõjutatud kogukondadele avalduvaid tegelikke ja võimalikke mõjusid ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 31. Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust oluliste mõjude juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 32. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme , väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 33. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõjude tõhusa juhtimise vahel. AR 34. Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele, mis põhineks mõjutatud kogukondade vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas mõjutatud kogukonnad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed vahendajad osalevad otsuste tegemisel nende investeeringute või programmide kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende investeeringute või programmide kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks. (c) selgitus kirjeldatud sotsiaalsete investeeringute või arenguprogrammidega hõlmatud mõjutatud kogukondade ligikaudse ulatuse kohta ning vajaduse korral põhjendus, miks teatava sotsiaalse investeeringu või arenguprogrammi rakendamiseks valiti just need kogukonnad. AR 35. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada mõjutatud kogukondadele positiivseid mõjusid, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 5 „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi“, võib ettevõtja võtta kaalutletud meetmeid, et kaasata naised konsultatsiooniprotsessi mõjutatud kogukonnaga, et täita tõhusa sidusrühmade kaasamise standardeid, mis võib aidata suurendada naiste mõjuvõimu nii asjaomase protsessi käigus kui potentsiaalselt ka nende igapäevaelus. AR 36. Avalikustades teavet oma meetmete kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x arvule kogukonna liikmetest naistele on pakutud koolitust selle kohta, kuidas saada ettevõtja kohalikuks tarnijaks ), tõenditest mõjutatud kogukondade tegelike tulemuste kohta (nt et x arvul kogukonna liikmetest naisi on asutanud väikeettevõtted ja nende lepinguid ettevõtjaga on aasta-aastalt uuendatud). AR 37. Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka oluliste negatiivsete mõjude leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on parandada ettevõtja tegevusega seotud kohalikku taristut, nt maanteed, mis on viinud kogukonna liikmetega seotud raskete liiklusõnnetuste arvu vähenemiseni. AR 38. Ettevõtja võib mõjutatud kogukondadega seotud mõjudest või sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjudega mõjutatud kogukondadele , võivad hõlmata maine- või õigusriske, samuti tegevusriske, kui mõjutatud kogukonnad protestivad ümberasustamise või maale juurdepääsu kaotamise vastu, põhjustades kulukaid viivitusi, boikotte või kohtuasju; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest , võivad hõlmata talitluspidevuse kadumist, kui põlisrahvaste kogukonnad otsustavad oma maal mõnele projektile antud nõusoleku tagasi võtta, sundides ettevõtjat projekti oluliselt muutma või sellest loobuma; (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjudega mõjutatud kogukondadele , võivad hõlmata projektide lihtsamat rahastamist ning kogukondade, valitsuste ja muude ettevõtjate valitud partneriks olemist, ja (d) võimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest , võivad hõlmata positiivsete suhete arendamist ettevõtja ja põlisrahvaste kogukondade vahel, mis võimaldab olemasolevate projektide laiendamist tugeva toetuse najal. AR 39. Kohaldamisnõude AR 38 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja kaaluda selgitusi keskkonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste kohta (täpsem teave on esitatud avalikustamisnõudes AR 28), sh sellega seotud inimõigustealase (või sotsiaalse) mõju kohta. Näidete hulgas on maineriskid, mis tulenevad kontrollimata saastavate heitmete mõjudest kogukondade tervisele, või selliste meeleavalduste finantsmõju , mis võivad häirida ettevõtja tegevust või selle katkestada, nt vastuseks veestressiga piirkondades toimuvale tegevusele, mis võib mõjutada mõjutatud kogukondade elu. AR 40. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 41. Avalikustades teavet oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta, võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulistest mõjudest, viidata nende mõjudega seoses oma poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta avalikustatud teabele. AR 42. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud olulise riski juhtimise protsessid on integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. AR 43. Oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõjude juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivsete mõjude käsitlemiseks ja positiivsete mõjude edendamiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S3-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 44. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt paragrahvile 39 võib ettevõtja avalikustada: (a) mõjutatud kogukondade elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 45. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad oluliste mõjudega seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk taastada pärast ümberasustamist täielikult mõjutatud kogukondade elatusvahendid võib vähendada nii nendele kogukondadele avalduvaid mõjusid kui ka nendega seotud riske, nagu kogukonna protestid. AR 46. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel , mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla võtta kohalikus kaevanduses tööle kogukonnaliikmeid, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % töötajaid kohaliku kogukonna liikmed ning lühiajalise eesmärgiga lisada igal aastal kuni 2025. aastani kuni x protsenti kohalikke töötajaid. AR 47. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, sidudes selle oluliste muudatustega ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud.

ESRS S4

TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Strateegia

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted

—

Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal

—

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

—

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue S4-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 Üldine avalikustatav teave

Strateegia

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

—

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted

—

Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal

—

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

—

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue S4-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvatest olulistest mõjudest , mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga , sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulistest riskidest ja võimalustest , sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma toodete ja/või teenuste tarbijaid ja/või lõppkasutajaid (käesolevas standardis edaspidi „tarbijad ja lõppkasutajad“) seoses oluliste positiivsete ja negatiivsete tegelike või võimalike mõjudega; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtjale tarbijatele ja lõppkasutajatele seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) ettevõtja tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulisi tegelikke ja võimalikke mõjusid oma toodete ja/või teenuste tarbijatele ja/või lõppkasutajatele seoses järgmisega: (a) teabega seotud mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele (nt eraelu puutumatus, sõnavabadus ja juurdepääs (kvaliteet)teabele; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus (nt tervis ja ohutus, isiku turvalisus ja laste kaitse); (c) tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine (näiteks mittediskrimineerimine, juurdepääs toodetele ja teenustele ning vastutustundlikud turundustavad).

3.

Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas sellised mõjud ning ettevõtja sõltuvus tarbijatest ja/või lõppkasutajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi . Näiteks võivad negatiivsed mõjud ettevõtja toodete ja/või teenuste mainele halvendada tema majandustulemusi, samal ajal kui usaldus toodete ja/või teenuste vastu võib tuua ärikasu, nt suurema müügi või tulevase tarbijabaasi laienemise.

4.

Ettevõtja toodete ja teenuste ebaseaduslik kasutamine või väärkasutamine tarbijate ja lõppkasutajate poolt ei kuulu käesoleva standardi kohaldamisalasse.

Seosed teiste ESRSidega

5.

Standardit kohaldatakse juhul, kui ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud olulised mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused .

6.

Standardit tuleb tõlgendada koostoimes ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2ga, samuti ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S3ga „Mõjutatud kogukonnad“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

7.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates paragrahvides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2s nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

8.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 paragrahvi 43 nõudeid, peab ettevõtja avalikustama, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad tarbijate ja/või lõppkasutajate huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Tarbijad ja/või lõppkasutajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm .

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

9.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 paragrahvi 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelikud ja võimalikud mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele , nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärinevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetavad seda, ja (b) seos tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate mõjude ja nendega seotud sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

10.

Paragrahvi 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid , keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõjusid, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus tarbijate ja/või lõppkasutajate liikidest, millele ta avaldab olulisi mõjusid enda tegevuse või väärtusahela kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. inimestele olemuslikult kahjulike ja/või krooniliste haiguste riski suurendavate toodete tarbijad ja/või lõppkasutajad; ii. selliste teenuste tarbijad ja/või lõppkasutajad, mis võivad negatiivselt mõjutada nende õigusi eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõnavabadusele ja mittediskrimineerimisele; iii. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes sõltuvad täpsest ja kättesaadavast toote või teenusega seotud teabest, nagu käsiraamatud ja tootemärgised, et vältida toote või teenuse võimalikku kahjustavat kasutamist; iv. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes on eriti haavatavad tervise või eraelu puutumatusega seotud mõjude või turundus- ja müügistrateegiate mõjude suhtes, näiteks lapsed või rahaliselt haavatavad isikud; (b) oluliste negatiivsete mõjude korral, kas need on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja oma tooteid või teenuseid müüb või osutab (nt riiklik järelevalve mõjutab teenuse kasutajate eraelu puutumatust), või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt konkreetse tootega seotud puudus) või konkreetsete ärisuhetega (näiteks äripartner kasutab turundust, mis on suunatud noortele tarbijatele viisil, mis ei ole sobilik); (c) oluliste positiivsete mõjude korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivsete mõjude allikaks (nt disain, mis parandab toote juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks), ning tarbijate ja/või lõppkasutajate liigid, kelle suhtes avalduvad või võivad avalduda positiivsed mõjud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivsed mõjud avalduvad konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjudest tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sõltuvustest nendest.

11.

Kirjeldades ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel tarbijate ja/või lõppkasutajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete tunnustega või konkreetseid tooteid või teenuseid kasutavad tarbijad ja/või lõppkasutajad võivad olla suuremas ohus.

12.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjudest tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvustest nendest, avaldavad mõju konkreetsetele tarbijate ja/või lõppkasutajate rühmadele (nt konkreetsetele vanuserühmadele), mitte kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika

13.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille ta on vastu võtnud selliste oluliste mõjude valitsemiseks, mida tema tooted ja/või teenused avaldavad tarbijatele ja lõppkasutajatele, ja sellega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks.

14.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist , samuti poliitika, mis hõlmab tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud olulisi riske või võimalusi.

15.

Paragrahvis 13 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid.

16.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (123), mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega , sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele aspektidele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega (124): (a) tarbijate ja/või lõppkasutajate inimõiguste austamine; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduvate mõjude heastamiseks ja/või nende võimaldamiseks.

17.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud poliitika kooskõlas tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (125).

Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal

18.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduvate tegelike ja võimalike mõjude teemal.

19.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete vahendajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegelike ja võimalike oluliste positiivsete ja/või negatiivsete mõjude teemal, mis neid mõjutavad või võivad tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti.

20.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikke ja võimalikke mõjusid tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete vahendajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel, ja (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab tarbijatega ja/või lõppkasutajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh sellisest suhtlemisest tulenevad mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

21.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta võtab eesmärgiga saada ülevaade oma selliste tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt puuetega inimesed, lapsed jne).

22.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess tarbijate ja/või lõppkasutajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

23.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada sellistele tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate negatiivsete mõjude heastamine, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd selliste mõjude heastamiseks, ning kanaleid, mida tarbijatel ja lõppkasutajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

24.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide ) kättesaadavust oma ärisuhetes, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste tarbijate ja/või lõppkasutajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

25.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulisi negatiivseid mõjusid või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub tarbijatele ja lõppkasutajatele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma ärisuhetes, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

26.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning lasta neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika üksikisikute kaitsmiseks survemeetmete eest, kui nad selliseid struktuure või protsesse kasutavad. Kui selline teave on avaldatud ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

27.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma ärisuhetes, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

28.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvate oluliste mõjude korral ning tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

29.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvaid olulisi negatiivseid mõjusid ja/või (b) saavutada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulisi positiivseid mõjusid. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimalustega.

30.

Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tarbijate ja lõppkasutajatega , vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

31.

Seoses oluliste mõjudega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulisi negatiivseid mõjusid tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegelike oluliste mõjudega; (c) kõik täiendavad algatused või protsessid, mis on kehtestatud esmase eesmärgiga aidata kaasa parematele sotsiaalsetele tulemustele tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel.

32.

Seoses paragrahviga 28 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvatele konkreetsetele tegelikele või võimalikele negatiivsetele mõjudele; (b) oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetsete oluliste negatiivsete mõjudega tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud ettevõtja tootedisaini-, turundus- ja müügitavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste pooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et oluliste negatiivsete mõjude korral on õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

33.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjudest tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega.

34.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid selleks, et vältida oma tavadega, sh, kui see on asjakohane, turundus-, müügi- ja andmekasutustavadega oluliste negatiivsete mõjude põhjustamist tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sellele kaasaaitamist See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid oluliste negatiivsete mõjude ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

35.

Selle avalikustatava teabe ettevalmistamisel kaalub ettevõtja, kas on teatatud tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest , ning vajaduse korral avalikustab need (126).

36.

Kui ettevõtja hindab meetme tulemuslikkust eesmärgi seadmisega, arvestab ta paragrahvi 31 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“.

37.

Ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulisi mõjusid juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S4-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

38.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate negatiivsete mõjude vähendamine ja/või (b) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate positiivsete mõjude suurendamine ja/või (c) tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

39.

Avalikustamisnõude eesmärk on võimaldada mõista, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et edendada ja mõõta edusamme oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisel ja/või tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate positiivsete mõjude suurendamisel ja/või tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

40.

Kokkuvõtlik kirjeldus eesmärkidest , millega hallatakse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega , sisaldab ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabele esitatavate nõuete kohast teavet.

41.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse tarbijate ja lõppkasutajatega , nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete vahendajatega , kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud nõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Eesmärk AR 1. Ettevõtja võib juhtida tähelepanu eriküsimustele, mis on olulised seoses oluliste mõjudega lühema aja jooksul, nt algatused, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajate tervise ja ohutusega seoses toote saastumisega või eraelu puutumatuse tõsise rikkumisega andmete massilise lekkimise tõttu. AR 2. Paragrahvis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (ESRS 1 3. peatükk „Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja seejärel olulisena avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad mõjud, riskid või võimalused. ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“ Strateegia ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 3. ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 kohaselt peab ettevõtja andma teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva märkimisväärsete oluliste mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud selliste oluliste mõjude käsitlemiseks. AR 4. Kuigi tarbijad ja lõppkasutajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada (tegelike või võimalike) oluliselt mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate seaduslike esindajate või nende olukorda mõistvate usaldusväärsete vahendajate seisukohad. ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 5. Mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võivad tuleneda ettevõtja ärimudelist või strateegiast mitmel erineval viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (näiteks võib ta pakkuda veebiplatvorme, mis võivad tekitada kahju internetis ja väljaspool seda), tema väärtusahelaga (näiteks toodete või teenuste kiire väljatöötamine või projektide elluviimine, millega kaasnevad tervise- ja ohutusriskid) või kulustruktuuri ja tulumudeliga (näiteks müügi maksimeerimisele suunatud stiimulid, mis ohustavad tarbijaid). AR 6. Strateegiast või ärimudelist tulenevad mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võivad põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja ärimudel põhineb tema müügipersonali motiveerimisel müüa kiiresti suurel hulgal toodet või teenust (nt krediitkaardid või valuvaigistid) ja see põhjustab tarbijatele ulatuslikku kahju, võib ettevõtjat ähvardada kohtuasi ja mainekahju, mis mõjutab tema tulevast äritegevust ja usaldusväärsust. AR 7. Tarbijate ja/või lõppkasutajate konkreetsed tunnused, mida ettevõtja võib paragrahvi 11 nõuete täitmisel arvesse võtta, hõlmavad näiteks tarbijate ja/või lõppkasutajate noorust: noored tarbijad võivad olla vastuvõtlikumad füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvate mõjude suhtes, või puudulikku finantskirjaoskust, mis teeb inimese agressiivsetele müügi- või turundustavadele vastuvõtlikumaks. Arvesse võib võtta ka naisi kontekstis, kus naisi sageli diskrimineeritakse teatavatele teenustele juurdepääsu puudumisega või teatavate toodete turundamisel. AR 8. Seoses paragrahviga 12 võivad riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvusest tarbijatest ja/või lõppkasutajatest , kui väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga sündmused võivad põhjustada finantsmõju , näiteks juhul, kui ülemaailmne pandeemia mõjutab tõsiselt teatavate tarbijate elatusvahendeid, tuues kaasa suured muutused tarbimisharjumustes. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika AR 9. Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgituste lisamist oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued ootused äriklientidele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 10. See poliitika võib olla eraldiseisev tarbijaid ja/või lõppkasutajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 11. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. AR 12. Avalikustades teavet väljapoole suunatud poliitikameetmete integreerimise kohta, võib ettevõtja näiteks kaaluda sissepoole suunatud müügi- ja turunduspoliitikat ja kooskõla muu poliitikaga, mis on tarnijate ja/või lõppkasutajate seisukohast oluline. Ettevõtja kaalub ka oma poliitikat, millega tagatakse nii enne kui ka pärast müüki potentsiaalsetele ja tegelikele tarbijatele ja/või lõppkasutajatele esitatud teabe õigsus ja kasulikkus. AR 13. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad , töövõtjad ja tarnijad ), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal AR 14. Usaldusväärsed vahendajad , kes on teadlikud tarbijate ja lõppkasutajate huvidest, kogemustest või seisukohtadest, võivad mõne tarbija puhul hõlmata riiklikke tarbijakaitseasutusi. AR 15. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 16. Paragrahvi 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) etapi/etappide puhul, kus kaasamine toimub, võib tuua näiteid leevendusmeetmete kindlaksmääramisest või nende tõhususe hindamisest; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 17. Ettevõtja võib tuua aruandeperioodist näiteid, et näidata, kuidas tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada AR 18. Avalikustamisnõude ESRS S4-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele . AR 19. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme , vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid ja avalikustatakse lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada selleks, et saada teavet tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvate mõjude juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 20. ESRS S4-3s käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on tarbijatel ja/või lõppkasutajatel , kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. AR 21. Kolmandate poolte mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Nende mehhanismide ulatuse kohta võib ettevõtja avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele , keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsetest mõjudest teadlik, ning kelle kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad (või üksikisikud või organisatsioonid, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsetest mõjudest teadlik) võivad esitada kaebusi või probleeme seoses ettevõtja enda tegevusega. AR 22. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). AR 23. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud tarbijate ja/või lõppkasutajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. Selliste kanalite kasutamise taseme näitlikustamiseks võib ettevõtja avalikustada tarbijatelt ja/või lõppkasutajatelt aruandeperioodil saadud kaebuste arvu. AR 24. Kirjeldades tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks probleemide tõstatamiseks kasutatavate kanalite tõhusust, võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes. (a) Kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) Kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) Kas kanalite kasutamise protseduurid on selged ja teada, tähtajad kindlaks määratud ja protsessid selged? (d) Kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) Kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) Kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) Kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) Kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Lisateabe saamiseks vt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõte. Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 25. Selleks, et mõista negatiivseid mõjusid ja seda, kuidas ettevõte võib nendega oma väärtusahela järgnevate etappide kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega). Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) ettevõtja üldised ja konkreetsed lähenemisviisid oluliste negatiivsete mõjude käsitlemiseks; (b) oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavatele olulistele positiivsetele mõjudele; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja seatud eesmärgid olukorra pidevaks parandamiseks. AR 26. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja tingib olulisi mõjusid või aitab neile kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 27. Võttes arvesse, et aruandeperioodil tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avaldunud olulised negatiivsed mõjud võivad olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või suutlikkuse suurendamise pakkumine äripartneritele toodete nõuetekohase kasutamise või müügitavade valdkonnas) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku turunduse või tooteohutuse algatused). AR 28. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda oluliste negatiivsete mõjudega, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomaseid mõjusid vähendada. Ettevõtja võib ESRS S4-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 29. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikke ja võimalikke mõjusid tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 30. Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust oluliste mõjude juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 31. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 32. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõjude tulemusliku juhtimise vahel. AR 33. Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) Teave selle kohta, kas ja kuidas tarbijad ja/või lõppkasutajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed vahendajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks. AR 34. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 – „Tagada hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul“, võib ettevõtja aktiivselt töötada selle nimel, et muuta oma tooted vähem sõltuvust tekitavaks ning füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele vähem kahjulikuks. AR 35. Avalikustades ettevõtja meetmete kavandatud positiivseid tulemusi tarbijatele ja/või lõppkasutajatele , tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (näiteks seda, et x arvul tarbijat on saanud teavet tervislike toitumisharjumuste kohta) tõenditest tarbijate ja/või lõppkasutajate tegelike tulemuste kohta (näiteks et x arvul tarbijaid arv on muutnud oma toitumisharjumusi tervislikumaks). AR 36. Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka oluliste negatiivsete mõjude leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on toetada suuremat teadlikkust internetipettuste ohust, mille tulemusena väheneb selliste juhtumite arv, kus lõppkasutajad puutuvad kokku andmekaitsenõuete rikkumisega. AR 37. Ettevõtja võib tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjudest või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjudega tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata maine- või õiguslikke riske, kui halvasti disainitud või defektsed tooted põhjustavad vigastusi või surma; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata talitluspidevuse katkemist, kui majanduskriisi tõttu ei ole tarbijatel võimalik endale teatavaid tooteid või teenuseid lubada; (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjudega tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata turu diferentseerumist ja suuremat klientide huvi, kui pakutavad tooted on ohutud ja teenused austavad eraelu puutumatust, ja (d) võimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata tulevikus lojaalse tarbijabaasi saavutamist, kui ettevõtja tagab LGBTQI-inimeste austamise ja hoidub nende välistamisest oma pakutavate toodete ja teenuste sihtrühmast. AR 38. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 39. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulistest mõjudest, viidata nende mõjudega seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele . AR 40. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimise protsessid integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. AR 41. Oluliste mõjude juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõjude juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivsete mõjude käsitlemiseks ja positiivsete mõjude edendamiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S4-5 – oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 42. Tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud eesmärkide avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) tarbijate ja/või lõppkasutajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) mõistete ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada võrreldavus, ja/või (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid), mis tuleb aruandluses selgelt määratleda. AR 43. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad oluliste mõjudega seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk tagada alateenindatud tarbijatele võrdne juurdepääs rahastamisele võib nii vähendada diskrimineerimise mõju neile tarbijatele kui ka suurendada ettevõtja kliendibaasi. AR 44. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel , mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla oma internetiteenuste puuetega inimestele ligipääsetavaks tegemine, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % ettevõtja teenustest kohandatud, ja lühiajaliseks eesmärgiks, et igal aastal kuni 2025. aastani lisandub x arvul ligipääsetavaid funktsioone. AR 45. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, selgitada muudatust, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud.

ESRS G1

ÄRILINE KÄITUMINE

Sisukord

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

Valitsemine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur

–

Avalikustamisnõue G1-2 –tarneahela juhtimine

–

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

–

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

A liide.

Kohaldamisnõuded

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur

–

Avalikustamisnõue G1-2 –tarneahela juhtimine

–

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

–

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad ettevõtja kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja strateegiat ja lähenemisviisi, protsesse ja protseduure ning tema ärilist käitumist.

2.

Standardis keskendutakse järgmistele aspektidele, millele ühiselt viidatakse kui „äriline käitumine“ või „ärilise käitumise aspektid“: (a) ärieetika ja ettevõtluskultuur , sh korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus, rikkumisest teatajate kaitse ja loomade heaolu; (b) tarneahela juhtimine , sh maksetavad, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. (c) ettevõtja tegevus ja kohustused, mis on seotud poliitilise mõju avaldamisega, sh lobitöö .

Seosed teiste ESRSidega

3.

Standardi osi, mis käsitlevad avalikustamise üldreegleid, mõjude, riskide ja võimaluste valitsemist ning mõõdikuid ja eesmärke tuleb tõlgendada koostoimes vastavalt ESRS 1ga „Peamised põhimõtted“ ja ESRS 2ga „Üldine avalikustatav teave“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Üldine avalikustatav teave“

4.

Käesoleva osa nõudeid tuleks tõlgendada koostoimes ja teavet avalikustada kõrvuti teabega, mille avalikustamist nõutakse ESRS 2 selliste osadega, mis käsitlevad valitsemist (GOV), strateegiat (SBM) ning mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist (IRO).

Valitsemine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

5.

Teabe avalikustamisel haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kohta käsitleb ettevõtja järgmisi tahke: (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll seoses ärilise käitumisega ja (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmised ärilise käitumise aspektide suhtes.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

ESRS 2ga seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

6.

Ärilise käitumise aspektidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldamisel avalikustab ettevõtja kõik protsessis kasutatud asjakohased kriteeriumid, sh asukoha, tegevuse, sektori ja tehingu struktuuri.

Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur

7.

Ettevõtja avalikustab oma ärilise käitumise aspektidega seotud poliitika ja teabe ettevõtluskultuuri edendamise kohta

8.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ärilise käitumise aspektidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist . Samuti on selle eesmärk anda ülevaade ettevõtja lähenemisviisist ettevõtluskultuurile .

9.

Paragrahvi 7 kohaselt nõutav avalikustamine hõlmab seda, kuidas ettevõtja loob, arendab, edendab ja hindab oma ettevõtluskultuuri .

10.

Paragrahvis 7 osutatud avalikustatav teave hõlmab järgmisi küsimusi, mis on seotud ettevõtja ärilise käitumise aspektidega: (a) ebaseadusliku käitumise või käitumisjuhendi või sarnaste dokumentidega vastuolus oleva käitumisega seotud probleemide tuvastamise, nendest teatamise ja nende uurimise mehhanismide kirjeldus ning kas see hõlmab asutusesisestelt ja/või -välistelt sidusrühmadelt saadavat teavet; (b) kui ettevõtjal ei ole korruptsiooni- või altkäemaksuvastast poliitikat, mis oleks kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga (127), teatab ta sellest asjaolust ja sellest, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (c) kuidas ettevõtja kaitseb rikkumisest teatajaid, sh: i. asutusesiseste rikkumisest teatamise kanalite loomise üksikasjad, sh teave selle kohta, kas ettevõtja pakub oma töötajatele teavet ja koolitust , ning teavet teateid saavate töötajate määramise ja koolitamise kohta ja ii. meetmed, mille eesmärk on kaitsta oma töötajaid, kes on rikkumisest teatajad, survemeetmete eest kooskõlas kohaldatava õigusaktiga, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 (128); (d) kui ettevõtjal ei ole rikkumisest teatajate kaitse poliitikat (129), teatab ta sellest asjaolust ja sellest, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (e) lisaks protseduuridele, mille alusel võetakse rikkumisest teatajate teadete suhtes järelmeetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/1937, kas ettevõtjal on protseduurid ärilise käitumisega seotud juhtumite , sh korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite kiireks, sõltumatuks ja objektiivseks uurimiseks; (f) vajaduse korral teave selle kohta, kas ettevõtja on kehtestanud loomade heaoluga seotud poliitika; (g) ettevõtja ärilise käitumise alase koolituse poliitika organisatsioonis, sh teave sihtrühma, sageduse ja ulatuse kohta, ja (h) ettevõtja need funktsioonid, kus korruptsiooni ja altkäemaksu oht on kõige suurem.

11.

Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse rikkumisest teatajate kaitse suhtes direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaseid õiguslikke nõudeid või samaväärseid õiguslikke nõudeid, võivad täita paragrahvi 10 alapunktis d sätestatud avalikustamise nõudeid, teatades, et nende suhtes kohaldatakse nimetatud õiguslikke nõudeid.

Avalikustamisnõue G1-2 –tarneahela juhtimine

12.

Ettevõtja annab teavet tema ja tema tarnijate vaheliste suhete juhtimise kohta ja oma mõjude kohta tarneahelale.

13.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja hankeprotsessi juhtimisest, sh õiglasest käitumisest tarnijate suhtes.

14.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat , mille eesmärk on vältida maksete hilinemist, eelkõige VKEdele tehtavate maksete puhul.

15.

Paragrahvi 12 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ettevõtja lähenemisviis suhetele tarnijatega , võttes arvesse ettevõtja tarneahelaga seotud riske ja mõjusid kestlikkusaspektidele , ja (b) kas ja kuidas võetakse tarnijate valikul arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume.

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

16.

Ettevõtja annab teavet oma süsteemi kohta, mis võimaldab korruptsiooni ja altkäemaksuga seotud väiteid või juhtumeid vältida ja avastada, uurida ja neile reageerida, sh teavet asjaomase koolituse kohta.

17.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus ettevõtja peamistes protseduurides korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks. See hõlmab oma töötajatele pakutavat koolitust ja/või asutusesiseselt või tarnijatele pakutavat teavet.

18.

Paragrahvi 16 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ülevaade protseduuridest, mis on kehtestatud väidetavalt või tegelikult aset leidnud korruptsiooni - või altkäemaksujuhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks; (b) kas uurijad või uurimiskomisjon on juhtumiga seotud valitsemisahelast eraldiseisvad ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele tulemuste esitamise protsess, kui see on olemas.

19.

Kui ettevõtjal selliseid protseduure kehtestatud ei ole, avalikustab ta selle asjaolu ja kui see on asjakohane, oma plaanid nende vastuvõtmiseks.

20.

Paragrahvis 16 nõutav avalikustamine hõlmab teavet selle kohta, kuidas ettevõtja teavitab oma poliitikast neid, kelle jaoks see on oluline, tagamaks, et poliitika on neile arusaadav ja nad mõistavad selle mõju.

21.

Paragrahvi 16 nõuete kohaselt avalikustatakse järgmine teave koolituse kohta: (a) selliste korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste koolitusprogrammide laad, ulatus ja põhjalikkus, mida ettevõtja pakub või nõuab; (b) koolitusprogrammidega hõlmatud, riskile avatud funktsioonide protsent ja (c) mil määral pakutakse koolitust haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue G1–4 – korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid

22.

Ettevõtja esitab teabe aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite kohta.

23.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ja nendega seotud tulemuste läbipaistvus.

24.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus (130) ja (b) mis tahes meetmed, mis on võetud korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste protseduuride ja standardite rikkumistega tegelemiseks (131).

25.

Ettevõtja võib avalikustada järgmise teabe: (a) kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite koguarv ja laad; (b) nende kinnitatud juhtumite arv, mille puhul oma töötajad korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumite tõttu vallandati või kohaldati nende suhtes distsiplinaarmeetmeid; (c) kinnitatud juhtumite arv seoses äripartneritega sõlmitud lepingutega, mis korruptsiooni või altkäemaksuga seotud rikkumiste tõttu lõpetati või mida ei pikendatud, ja (d) aruandeperioodil ettevõtja ja tema töötajate vastu algatatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud avalike kohtuasjade üksikasjad ning selliste juhtumite tulemused. See hõlmab varasematel aastatel algatatud juhtumeid, kus tulemus selgus alles aruandeperioodil.

26.

Nõutav avalikustatav teave peaks hõlmama ettevõtja väärtusahela osalistega seotud juhtumeid üksnes juhul, kui ettevõtja või tema palgatöötajad on otseselt seotud.

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

27.

Ettevõtja annab teavet tegevuse ja kohustuste kohta, mis on seotud sellega, kuidas ta oma poliitilist mõju kasutab, sh tema oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud lobitööga.

28.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus seoses ettevõtja tegevuse ja kohustustega, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, seejuures näidatakse ära lobitöö liigid ja eesmärk.

29.

Paragrahviga 27 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) vajaduse korral nende tegevuste järelevalve eest vastutavad esindajad haldus-, juht- ja järelevalveorganites ; (b) rahalise või mitterahalise poliitilise toetuse kohta: i. ettevõtja poolt otseselt ja kaudselt tehtud rahalise ja mitterahalise poliitilise toetuse rahaline koguväärtus, mis on vajaduse korral koondatud riigi või geograafilise piirkonna ning abisaaja/toetusesaaja liigi kaupa, ja ii. teave selle kohta, kuidas hinnatakse mitterahaliste sissemaksete rahalist väärtust, kui see on asjakohane; (c) ettevõtja lobitöö põhiteemad ja lühidalt tema peamised seisukohad nendel teemadel. Lisatakse selgitused selle kohta, kuidas see on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, mis on esitatud tema olulisuse hindamises vastavalt ESRS 2-le, ja (d) kui ettevõtja on registreeritud ELi läbipaistvusregistris või mõnes samaväärses liikmesriigi läbipaistvusregistris, siis sellise registri nimi ja ettevõtja identifitseerimisnumber registris.

30.

Avalikustamine hõlmab ka teavet haldus-, juht- ja järelevalveorganite selliste liikmete määramise kohta aruandeperioodil, kes töötasid ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes) võrreldaval ametikohal.

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

31.

Ettevõtja esitab teabe oma maksetavade kohta, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

32.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade lepingulistest maksetingimustest ja ettevõtja maksekäitumisest, eelkõige selle kohta, kuidas need mõjutavad VKEsid, ja täpsemalt VKEdele tehtud hilinenud maksetest.

33.

Paragrahviga 31 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) keskmine aeg päevades, mis kulub ettevõtjal arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama lepingulist või seadusest tulenevat maksetähtaega; (b) ettevõtja tüüpiliste maksetingimuste kirjeldus päevade arvuna peamiste tarnijate kategooriate kaupa ja nende tüüptingimustega kooskõlas olevate maksete protsent; (c) hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv ja (d) täiendav teave, mis on vajalik piisava konteksti loomiseks. Kui ettevõtja on alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks kasutanud representatiivset valimit, teatab ta sellest ja kirjeldab lühidalt kasutatud metoodikat. „A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on ESRS G1 „Äriline käitumine“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur AR 1. Ettevõtja võib paragrahvi 7 kohase avalikustamise kindlaksmääramisel võtta arvesse järgmisi aspekte: (a) ettevõtluskultuuri aspektid, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid arvesse võtavad ja arutavad ning millise sagedusega; (b) peamised teemad, mida edendatakse ja edastatakse osana ettevõtluskultuurist; (c) kuidas ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed annavad suuniseid ettevõtluskultuuri edendamiseks ja (d) konkreetsed stiimulid või vahendid ettevõtja oma töötajatele ettevõtluskultuuri edendamiseks. Avalikustamisnõue G1-2 –tarneahela juhtimine AR 2. Standardi kohaldamisel võib tarneahela juhtimine hõlmata järgmist: (a) kuidas ettevõtja tavad, sh tegevus tarneahela häirete mõjude vältimiseks või minimeerimiseks, toetavad tema strateegiat ja riskijuhtimist; (b) ettevõtja hanke-/tarneahela valdkonna töötajate koolitamine tarnijate kaasamise ja nendega peetava dialoogi valdkonnas ning hangetega tegeleva personali stiimulid, sh teave selle kohta, kas stiimulid on seotud hinna, kvaliteedi või kestlikkusaspektidega; (c) tarnijate sotsiaalsetel ja keskkonnakriteeriumidel põhineva tulemuslikkuse seire ja hindamine; (d) kohalike tarnijate kaasamine tarneahelasse ja/või sertifitseeritud tarnijate kaasamine; (e) millised on ettevõtja tavad seoses haavatavate tarnijatega; (f) ettevõtja eesmärgid ja meetmed seoses tarnijatega suhtlemise ja suhete juhtimisega ja (g) kuidas hinnatakse nende tavade tulemusi, sh tarnijate külastused, auditid või uuringud. AR 3. „Haavatavad tarnijad“ hõlmab tarnijaid , keda ohustavad märkimisväärsed majanduslikud, keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed riskid. Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine AR 4. „Riskile avatud funktsioonid“ on funktsioonid, mida loetakse oma ülesannete ja kohustuste tõttu korruptsiooni ja altkäemaksu riskiga seotuks. AR 5. Avalikustamine võib hõlmata üksikasju riskihindamiste ja/või kaardistamise ning järelevalveprogrammide ja/või sisekontrolliprotseduuride kohta, mida ettevõtja rakendab korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite avastamiseks. AR 6. Ettevõtja korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane poliitika võib olla oluline ka teatavatele rühmadele, kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad , töövõtjad ja tarnijad ), või seetõttu, et neil on otsene huvi selle rakendamise vastu (nt väärtusahela töötajad, investorid). Ettevõtja võib avalikustada selliste rühmade poliitikast teavitamise vahendid ja kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, ametiühingud ja/või töötajate esindajad). See võib hõlmata ka levitamise võimalike takistuste kindlakstegemist ja kõrvaldamist, näiteks poliitika tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 7. Ettevõtja võib avalikustada oma koolitustegevuse analüüsi nt koolituspiirkondade või oma töötajaskonna kategooriate põhjal, kui tema programmid selliste tegurite tõttu märkimisväärselt varieeruvad ja selline teave oleks kasutajatele kasulik. AR 8. Ettevõtja võib esitada koolituse kohta nõutava teabe, kasutades järgmist tabelit: Illustreeriv näide korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase koolituse kohta Majandusaasta 20XY jooksul pakkus ABC oma riskile avatud töötajatele koolitus oma poliitika alal (vt lisa x). Riskile avatud funktsioonide puhul on see koolitus kohustuslik, kuid ABC tegi vabatahtliku koolituse kättesaadavaks ka teistele oma töötajatele. Üksikasjalik teave aasta jooksul pakutud koolituse kohta on esitatud allpool:   Riskile avatud funktsioonid Juhid HJJO1 Muud oma töötajad Koolitusega hõlmatus         Kokku 20 000 200 16 70 000 Koolitustel osalemine kokku 19 500 150 8 5 000 Koolituse meetod ja kestus         Koolitus klassiruumis 5 tundi       Arvutipõhine koolitus 1 tund 2 tundi 1 tund   Vabatahtlik arvutipõhine koolitus       1 tund Sagedus         Kui sageli koolitust vajatakse Igal aastal Igal aastal Iga kahe aasta järel – Käsitletud teemad         Korruptsiooni mõiste X X X X Poliitika X X X X Protseduurid kahtluse korral / tuvastamise korral X X     jne X       Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö AR 9. Käesolevas standardis mõistetakse poliitilise toetuse all rahalist või mitterahalist toetust, mida antakse otse erakondadele, nende valitud esindajatele või poliitilist ametikohta taotlevatele isikutele. Rahaline toetus võib hõlmata annetusi, laene, sponsorlust, ettemakseid teenuste eest, piletite ostmist rahakogumisüritustele jms. Mitterahalised toetused võivad hõlmata reklaami, ruumide kasutamist, disaini ja trükkimist, seadmete annetamist, juhtimisorganite liikmesuse pakkumist, tööd või nõustamist ametisse valitud või ametisse kandideerivate poliitikute heaks. AR 10. „Kaudne poliitiline toetus“ on vahendusorganisatsiooni, näiteks lobi- või heategevusorganisatsiooni kaudu antud poliitiline panus või toetus, mis on antud organisatsioonile, nt mõttekojale või kutseliidule, mis on seotud konkreetsete erakondade või poliitiliste eesmärkidega või toetab neid. AR 11. Käesoleva standardi kohaselt „võrreldava ametikoha“ kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse erinevaid tegureid, sh vastutuse taset ja tegevuse ulatust. AR 12. Ettevõtja võib esitada oma lobitööga seotud rahalise või mitterahalise toetuse kohta järgmise teabe: (a) selliste sise- ja väliskulude rahaline kogusumma ja (b) lobiorganisatsioonide liikmesuse eest makstud kogusumma. AR 13. Kui ettevõtja on õiguslikult kohustatud olema kaubanduskoja või muu tema huve esindava organisatsiooni liige, võib ta sellest teatada. AR 14. Paragrahvi 29 alapunktis c sätestatud nõude täitmisel kaalub ettevõtja, kas tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi käsitlevate avalike teadaannete ning lobitöö tasakaalu. AR 15. Sellise avalikustatava teabe näide: Illustreeriv näide poliitilise kaasatuse (sh lobitöö) kohta Majandusaasta 20XY jooksul osales ABC kavandatud määrusega XXX seotud tegevuses. Praegusel kujul rakendamise korral võivad määrusel olla märkimisväärsed negatiivsed mõjud tema ärimudelile . ABC leiab, et kuigi kavandatud määrusega parandatakse teataval määral regulatiivset korda, näiteks xxx, kaaluvad praegusel kujul xxx-i rakendamisega seotud kulud üles sellest saadava kasu. ABC ja sektori teised ettevõtjad jätkavad selle tasakaalu parandamiseks koostööd XXXga (reguleeriv asutus). ABC toetas ka erakonda QRP riigis X ja erakonda EFG riigis Y, kuna mõlemad.... ABC on registreeritud kohalikus läbipaistvusregistris XYZ ja selle registreerimisnumber on 987234. Summad (tuhandetes eurodes)   2023 2022 [kinnitamisel] Antud poliitiline rahastus 100   Rahastus QRP-le 75   Rahastus EFG-le 25     100   Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad AR 16. Mõnel juhul võivad ettevõtja tüüpilised lepingulised maksetingimused sõltuvalt riigist või tarnija liigist märkimisväärselt erineda. Sellistel juhtudel võib teave tüüptingimuste kohta peamiste tarnijate kategooriate või riikide või geograafiliste piirkondade kaupa olla näide täiendavast taustteabest paragrahvi 33 alapunktis b nimetatud teabe selgitamiseks. AR 17. Näide selle kohta, milline võiks olla lepingu tüüptingimuste avalikustamise kirjeldus, mida on mainitud paragrahvi 33 alapunktis b: ABC lepingu tüüptingimuseks on tasumine hulgiarvete alusel, mis moodustavad väärtuse järgi ligikaudu 80 % tema aastastest arvetest. Ettevõtja tasub saadud teenuste eest 30 päeva jooksul pärast arve saamist; sellised arved moodustavad tema aastastest arvetest ligikaudu 5 %. Ülejäänud arved tasutakse 60 päeva jooksul pärast arve saamist, v.a riigis X, kus arved tasutakse vastavalt turutingimustele 90 päeva jooksul pärast arve saamist.