(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 193 on sätestatud, et maksuhalduritele käibemaksu tasumise eest vastutab üldiselt maksustatavaid kaubatarneid tegev või teenuseid osutav maksukohustuslane.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/789 (2) anti Ungarile luba võtta kasutusele erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 seoses käibemaksu tasumise eest vastutava isikuga teatavate tarnete puhul, mille on teinud maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse likvideerimis- või muud menetlust, millega seaduslikult tuvastatakse tema maksejõuetus (edaspidi „erimeede“).

(3)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2021/1775 (3) pikendati erimeedet kuni 31. detsembrini 2024.

(4)

Komisjonis 10. juunil 2024 registreeritud kirjas taotles Ungari direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 esimese lõigu kohaselt luba jätkuvalt kohaldada erimeedet (edaspidi „taotlus“). Taotlusele oli lisatud erimeetme kohaldamise aruanne.

(5)

Komisjon edastas taotluse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teistele liikmesriikidele 7. augusti 2024. aasta kirjaga. Komisjon teatas 9. augusti 2024. aasta kirjas Ungarile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(6)

Ungari väidab, et maksukohustuslased, kelle suhtes on algatatud likvideerimis- või maksejõuetusmenetlus, jätavad tasumisele kuuluva käibemaksu maksuhaldurile sageli maksmata. Samal ajal võib ostja, kes on mahaarvamisõigusega maksukohustuslane, endiselt arvata maha tekkinud käibemaksu, mõjutades seega negatiivselt riigi eelarvet. Ungari on registreerinud ka pettusjuhtumeid, mille puhul väljastavad äriühingud, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, tegutsevatele äriühingutele fiktiivseid arveid, vähendades sellega oluliselt nende tasumisele kuuluvat maksu, ilma tagatiseta, et selliste arvete väljastaja tasumisele kuuluva käibemaksu ära maksaks.

(7)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 199 lõike 1 punkt g võimaldab liikmesriikidel sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele läheb üle kinnisasi, mille kohtuotsuse alusel võlgnikuks tunnistatu on müünud sundvõõrandamismenetluse käigus (edaspidi „pöördmaksustamine“). Erimeede võimaldab Ungaril laiendada pöördmaksustamise mehhanismi muudele sellise maksukohustuslaste tarnetele, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, nimelt kapitalikaupade tarnetele ning muude kaupade ja teenuste tarnetele, mille turuväärtus ületab 100 000 forintit.

(8)

Ungari esitatud teabe kohaselt on pöördmaksustamise kohaldamine selliste tehingute suhtes hõlbustanud maksukogumist ja hoidnud ära maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist. Meetme rakendamine on piiranud avaliku sektori tulude vähenemist ja toonud kaasa täiendavaid eelarvetulusid.

(9)

Taotletud erimeetme pikendamine peaks olema ajaliselt piiratud, et võmaldada riigi maksuametil võtta muid tavapäraseid meetmeid käibemaksupettuste vastu võitlemiseks ja vähendada kahju riigieelarvele. Selliste tavapäraste meetmete võtmine kaotab erimeetme edasise pikendamise vajaduse. Erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193, millega lubatakse kasutada pöördmaksustamist, antakse ainult erandkorras konkreetsete pettuste puhuks ning see on viimane abinõu. Lisaks jääb direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 199a jõusse kuni 31. detsembrini 2026. Seega tuleks erimeetme kohaldamise loa kehtivust pikendada kuni 31. detsembrini 2026.

(10)

Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(11)

Rakendusotsust (EL) 2018/789 tuleks seetõttu vastavalt muuta,