1.   Otsusega (ÜVJP) 2020/1515 loodud Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC) jätkab tegevust kooskõlas käesoleva otsusega, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus (ÜVJP) 2020/1515.

2.   Käesolev otsus ei mõjuta olemasolevaid õigusi, kohustusi, õigusnorme ega otsuseid, mis on vastu võetud otsuse (ÜVJP) 2020/1515 alusel.

1.   ESDC aitab kaasa Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsekultuuri tugevdamisele liidus ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtete edendamisele. Sellel on eelkõige järgmised eesmärgid:

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud eesmärkidele täidab ESDC kõiki ülesandeid vastavalt oma missioonile, mille kohta teeb otsuse juhtkomitee igal aastal koos Euroopa välisteenistuse ja ESDC sekretariaadiga, kes tegutsevad toetavas rollis.

1.   Juhtkomitee on ESDC otsuseid tegev organ.

2.   ESDC tegutseb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) üldise vastutuse all.

3.   ESDC prioriteetide ja tegevuse üldise juhtimise eest vastutab nõukogu. ESDC teavitab nõukogu korrapäraselt oma tegevusest. Ta esitab nõukogule igal aastal aruande oma eelmise kalendriaasta tegevuse kohta.

1.   ESDC-l on vajalik õigusvõime, et täita oma ülesandeid ja saavutada eesmärke, eelkõige sõlmida oma toimimiseks vajalikke lepinguid ja halduskokkuleppeid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju, hankida teenuseid ja kaupu ning ennast kohustustest vabastada, omada pangakontosid ja olla kohtus menetlusosaline.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ESDC-l on õigusvõime, mis vastavalt nende riigisisesele õigusele antakse juriidilistele isikutele. Igasugune vastutus, mis võib ESDC-le langeda, kaetakse talle käesoleva otsuse kohaselt kättesaadavatest rahalistest vahenditest.

1.   ESDC korraldatakse võrgustikuna, mis ühendab selliseid asjakohase koolitus- ja väljaõppealase tegevuse pakkujaid nagu tsiviil- ja sõjaväelised instituudid, kolledžid, akadeemiad, ülikoolid, institutsioonid, tippkeskused ja muud osalejad, kes tegelevad liidus liikmesriikide poolt kindlaks määratud julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustega.

2.   ESDC loob tihedad sidemed ja teeb koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, eelkõige Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudiga.

3.   ESDC tugineb rahvusvaheliste, valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjaomaste osalejate, näiteks asjakohasel juhul ja kooskõlas liidu institutsioonilise raamistikuga kolmandate riikide riiklike koolitus- ja väljaõppeinstituutide eksperditeadmistele, kes võivad saada „assotsieerunud võrgustiku partneri“ staatuse, millega seotud üksikasjaliku korra lepib kokku juhtkomitee.

1.   Juhtkomiteesse kuulub iga liikmesriigi nimetatud esindaja. Komitee tuleb kokku vähemalt neli korda aastas. Iga komitee liiget võib esindada või saata asendusliige. Euroopa välisteenistuse esindaja osaleb juhtkomitee koosolekutel hääleõiguseta.

2.   Juhtkomitee eesistuja on kõrge esindaja esindaja. Eesistuja hõlbustab arutelusid strateegilise suunitluse üle, tagab poliitika sidususe ja juhib liikmete jõupingutusi konsensuse saavutamiseks, et tugevdada ESDC panust tõhusasse ja tulemuslikku ÜJKPsse.

3.   Juhtkomitee teeb vajalikud otsused ESDC missiooni, eesmärkide täitmise ja järelevalve ning võrgustiku üldise toimimise kohta. Juhtkomitee teeb eelkõige järgmist:

4.   Juhtkomitee annab üldisi suuniseid akadeemilise juhatuse, juhi ja ESDC sekretariaadi tööks.

5.   Juhtkomitee:

6.   Juhtkomitee koosolekutel võivad hääleõiguseta osaleda ESDC juht, ESDC sekretariaat, akadeemilise nõukogu esimees ja asjakohasel juhul akadeemilise nõukogu eri koosseisude esimehed ning komisjoni ja muude liidu institutsioonide, Euroopa välisteenistuse või muude liidu organite või asutuste esindajad.

7.   Juhtkomitee teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 4. Oma kodukorra heakskiitmisel ja muude menetluslike otsuste tegemisel teeb juhtkomitee otsuse lihthäälteenamusega.

8.   Kui ESDC saab Euroopa Liidu üldeelarvest mitmeaastase osamakse, kiidab juhtkomitee aastaeelarve ettepaneku ühehäälselt heaks.

1.   Akadeemiline juhatus koosneb tsiviil- ja sõjaliste institutsioonide kõrgematest esindajatest ning muudest liikmesriikide poolt kindlaks määratud asjaomastest osalejatest, kelle määrab kindlaks juhtkomitee, tagades selle koosluses ja koosseisudes tsiviil-sõjalise tasakaalu asjakohase kajastamise.

2.   Akadeemilise juhatuse koosolekutele kutsutakse osalema Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajad.

3.   Akadeemilise juhatuse koosolekutele võib kutsuda vaatlejatena osalema liidu institutsioonide ja liikmesriikide akadeemilisi eksperte ja kõrgemaid ametnikke. Asjakohasel juhul ja üksikjuhtumipõhiselt võib kutsuda akadeemilise juhatuse koosolekutel osalema akadeemilisi eksperte ja kõrgemaid ametnikke, kes esindavad instituute, mis ei ole võrgustiku liikmed.

4.   Akadeemilise juhatuse ülesanded on järgmised:

5.   Oma ülesannete täitmiseks võib akadeemiline juhatus tulla kokku erinevates projektipõhistes koosseisudes, asjakohasel juhul ESDC sekretariaadi toetusel. Akadeemiline juhatus koostab nende koosseisude pädevusraamistiku, mille kiidab heaks juhtkomitee. Iga koosseis annab oma tegevusest akadeemilisele juhatusele aru vähemalt kord aastas. Juhtkomitee võib akadeemilise juhatuse või ESDC sekretariaadi ettepanekul otsustada konkreetsete koosseisude volitusi pikendada või need lõpetada.

6.   Juhtkomitee kodukorda kohaldatakse mutatis mutandis põhjal akadeemilise juhatuse ja iga selle konkreetse koosseisu suhtes.

1.   ESDC juht vastutab ESDC haldus- ja finantsjuhtimise eest ning on ESDC seaduslik esindaja.

2.   Kõrge esindaja üldise vastutuse all tagab ESDC juht ESDC toimimise ja turvalise ja kaasava töökeskkonna, samal ajal säilitades kõrgel tasemel eksperditeadmised, professionaalsuse ja eetikastandardid ESDC sekretariaadi juhtimises, ning ESDC tegevuse läbiviimisel tõhususe ja tulemuslikkuse.

3.   ESDC juht annab juhtkomiteele aru ESDC missiooni, eesmärkide ja ülesannete täitmisega seotud tegevusest.

4.   ESDC juht nõustab ja abistab juhtkomiteed ja akadeemilist juhatust ESDC koolitus- ja väljaõppealase tegevuse üldisel korraldamisel ja juhtimisel.

5.   ESDC juht vastutab ESDC iga-aastase aruandluse eest, sealhulgas mis puudutab finantskulusid, mis annab ülevaate ESDC missiooni ja eesmärkide täitmise kohta, ning võimalike strateegiliste suuniste rakendamise eest, mille nõukogu annab pärast seda, kui juhtkomitee on need kinnitanud.

6.   Artiklis 7 nimetatud võrgustiku liikmete esitatud ettepanekute alusel esitab ESDC juht juhtkomiteele iga-aastase töökava, tehes seda tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega ja asjakohasel juhul rahastamisega seotud küsimustes komisjoniga.

7.   ESDC juht esitab juhtkomiteele hiljemalt iga aasta 15. juuniks ESDC tulude ja kulude eelarvestuse. Pärast juhtkomiteelt heakskiidu saamist edastab ESDC juht tulude ja kulude eelarvestuse komisjonile.

1.   ESDC juhi kandidaat peab olema isik, kellel on tunnustatud teadmised ja kogemused koolituse ja väljaõppe valdkonnas ning asjakohane juhtimiskogemus sobival tasemel. Iga liikmesriik võib ESDC juhi ametikohale esitada ühe kandidaadi. Sellele ametikohale võivad kandideerida ka liidu institutsioonide, organite ja asutuste, sealhulgas Euroopa välisteenistuse töötajad.

2.   Eelvalikumenetlus korraldatakse kõrge esindaja vastutusel. Eelvalikukomisjon koosneb kolmest Euroopa välisteenistuse esindajast. Seda juhatab juhtkomitee eesistuja. Eelvaliku tulemuste põhjal esitab kõrge esindaja juhtkomiteele soovituse koos vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirjaga, kes esitatakse eelvalikukomisjoni eelistusele vastavas järjekorras. Kandidaadid esitavad juhtkomiteele oma nägemuse ESDC-st, pärast mida palutakse juhtkomiteel seada kandidaadid kirjalikul salajasel hääletamisel pingeritta. Kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimetab ametisse kõrge esindaja kuni kolmeks aastaks. Kui paremusjärjestuses kõige kõrgemal kohal olevad kandidaadid saavad võrdse arvu hääli, toimub vastavalt vajadusele nende kandidaatide osas lisahääletamine, kuni üks kandidaat saab kõige rohkem hääli.

3.   Olenemata juhi poliitilisest vastutusest juhtkomitee ees käesoleva otsuse artikli 10 lõike 3 alusel täidab ESDC juht oma ülesandeid Euroopa välisteenistuse töötajana kõrge esindaja alluvuses ametisse nimetava ametiisiku või töölepingute sõlmimiseks volitatud ametiisiku (edaspidi „ametisse nimetav ametiisik“) rollis.

4.   Kuus kuud enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku lõppu hindab juhtkomitee juhi ülesannete täitmist, sealhulgas seoses ESDC missiooni ja eesmärkide täitmisega, seoses lõikes 2 sätestatud valikumenetluse käigus esitatud ESDC visiooniga ja saavutatud tulemustega ning tuginedes elementidele, mille Euroopa välisteenistus on esitanud kõrge esindaja toetamise rollis ja mis on seotud üldise juhtimistulemusega. Juhtkomitee teeb kõrgele esindajale ettepaneku ESDC juhi volituste pikendamiseks või otsustab algatada valikumenetluse ESDC uue juhi valimiseks. Pikendamise korral ei tohi ESDC juhi volituste kogukestus ületada viit aastat.

5.   Kõrge esindaja võib juhtkomitee nõusolekul igal ajal otsustada lõpetada juhi volitused kas ELi muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti b alapunktide ii ja iii või ELi ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) IX lisa artikli 9 alusel, viimasel juhul pärast Euroopa välisteenistuse ametisse nimetava ametiisiku poolt personalieeskirjade artikli 86 alusel algatatud haldusjuurdlust.

1.   ESDC juhti abistab kõigi käesolevas otsuses sätestatud juhi kohustuste täitmisel ESDC asejuht, kui selleks on olemas asjakohased ressursid.

2.   Kui juhtkomitee lepib kokku isiku nimetamises sellele ametikohale, on ESDC asejuht Euroopa välisteenistuse töötaja või mõne muu liidu institutsiooni, organi või asutuse töötaja, kes on lähetatud Euroopa välisteenistusse ja töötab kõrge esindaja alluvuses.

3.   ESDC juht korraldab valikumenetluse, konsulteerides kõrge esindaja ja juhtkomiteega. Kandidaadid peavad vastama artikli 11 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Eduka kandidaadi kinnitab juhtkomitee ning kõrge esindaja nimetab ta ametisse vähemalt üheks aastaks ja kõige rohkem kolmeks aastaks, mida võib pikendada veel kahe aasta võrra.

1.   ESDC sekretariaat abistab ESDC juhti tema ülesannete täitmisel ning toetab juhtkomiteed ja akadeemilist juhatust, sealhulgas selle erinevaid koosseise.

2.   Sekretariaat:

1.   Euroopa välisteenistus kannab kulud, mis tulenevad juhi ja ühe assistendi töölevõtmisest, samuti kulud, mis on seotud juhi ja sekretariaadi majutamisega Euroopa välisteenistuse ruumides, sealhulgas infotehnoloogiakulud.

2.   Euroopa välisteenistus pakub ESDC-le vajalikku haldusabi personali värbamiseks ja juhtimiseks. Selleks loob Euroopa välisteenistus ESDC koosseisuliste töötajate meeskonna haldusüksusena, mida juhib ESDC juht, kes tegutseb Euroopa välisteenistuse töötajana. ESDC juhi taotlusel ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste alusel värbab Euroopa välisteenistus ja võtab tööle ESDC koosseisuliste töötajate meeskonna juurde määratud lepingulised töötajad.

3.   ESDC hüvitab Euroopa välisteenistusele haldustoe andmise rahaliselt. Euroopa välisteenistuse ja ESDC vahelises teenuse taseme kokkuleppes, mille kiidab heaks juhtkomitee, sätestatakse sellise hüvitamise üksikasjalik kord, mis ei ületa kokku 6 % lähtesummast, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 1.

1.   ESDC töötajate hulka kuuluvad

2.   ESDC võib vastu võtta praktikante ning külaliseksperte ja -teadureid.

3.   Juhtkomitee otsustab ESDC toetuseks määratud ametikohtade arvu, võttes arvesse dokumenteeritud vajadusi ja rahaliste vahendite kättesaadavust ning aastaeelarve ettepaneku projekti.

4.   Kõrge esindaja otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad normid, kohaldatakse mutatis mutandis alusel liikmesriikide poolt ESDC-sse lähetanud ja ESDC juhi alluvuses töötavate riiklike ekspertide suhtes. Euroopa välisteenistuse töötajatena tööle võetud töötajatel, kes on määratud ESDC koosseisuliste töötajate meeskonna juurde, on jätkuvalt kõik õigused ja kohustused, mis on ette sätestatud personalieeskirjades ja Euroopa välisteenistuse poolt vastu võetud rakendusnormides. Nende töötajate ametisse nimetav ametiisik on kõrge esindaja.

5.   Kui mittejuhtivale ametikohale määratud ESDC töötaja soovib paluda abi seoses teiste mittejuhtivatele ametikohtale määratud töötajate tegevuse või käitumisega, võib ta esitada taotluse ESDC juhile või ESDC asejuhile. ESDC juht või ESDC asejuht võib taotleda Euroopa välisteenistuselt sellise taotluse käsitlemiseks haldustuge ESDC-d käsitleva nõukogu otsuse artikli 14 lõike 2 alusel ja teha koostööd Euroopa välisteenistuse ametisikuga, kes on pädev ESDC koosseisuliste töötajate meeskonna juurde määratud töötajate suhtes. Sellises olukorras on ESDC juhil või ESDC asejuhil õigus võtta vajalikke meetmeid lähetatud riiklike ekspertide suhtes ning Euroopa välisteenistuse asjaomane ametiisik võib Euroopa välisteenistuses kohaldatavate normide kohaselt võtta vajalikke meetmeid ESDC koosseisuliste töötajate meeskonna juurde määratud töötajate suhtes.

6.   Kui mittejuhtivad töötajad soovivad paluda abi seoses juhtivate töötajate tegevuse või käitumisega, võivad nad esitada taotluse Euroopa välisteenistuse ressursihalduse peadirektorile, kellele on antud vajalikud volitused selliste taotluste käsitlemiseks; sellisel juhul annab ressursihalduse peadirektor aru kõrgele esindajale, kes tegutseb ametisse nimetava ametiisikuna, ning teeb ettepaneku meetmete kohta, mida ta peab asjakohaseks ja olukorrale vastavaks. Juhtkomiteed teavitatakse vastavalt.

7.   Igas olukorras käsitletakse abitaotlusi ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõikes 1 ette nähtud ajakava kohaselt, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus.

1.   Lähtesumma, mis on ette nähtud ESDC kulude katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025, on 2 933 303,62 eurot. Lähtesumma või summad, mis on ette nähtud ESDC kulude katmiseks järgnevatel perioodidel, otsustab nõukogu.

2.   Kõiki kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 ette nähtud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele. Järelevalvet lõikes 1 osutatud lähtesummast rahastatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon ESDC-ga toetuslepingu.

1.   ESDC võib vastu võtta ja hallata liikmesriikide, instituutide või muude panustajate poolt tehtud vabatahtlikke makseid, kui juhtkomitee on selles kokku leppinud. ESDC käsitab neid makseid sellistena.

2.   Lõikes 1 osutatud makseid käsitlevate tehniliste ja finantsiliste kokkulepete üle peab läbirääkimisi ja need lepib kokku ESDC. Need kokkulepped sisaldavad sätteid vabatahtlikest maksetest rahastatavate kulude nõuetekohase haldamise suhtes kohaldatavate normide kohta.

1.   ESDC võib taotleda osalemist teadusuuringutes ja muudes ÜVJP valdkonna projektides. ESDC võib osaleda projekti koordinaatori või projekti liikmena. Juht või tema esindaja võib saada selliste projektide nõuandekogu liikmeks või delegeerida selle ülesande juhatuse mõne koosseisu esimehele või sekretariaadi liikmele.

2.   Nende projektide toetus arvestatakse artiklis 16 osutatud rahastamiskorra alusel antavast toetusest ja artiklis 17 osutatud vabatahtlikest rahalistest toetusest eraldi ning seda kasutatakse kooskõlas ESDC eesmärkidega..

1.   Kogu ESDC koolitus- ja väljaõppealanealane tegevus on osalemiseks avatud liikmesriikide kodanikele.

2.   ESDC koolitus- ja väljaõppealase tegevuse võivad eelkõige artikli 3 lõike 1 punktis h osutatud koolitus- ja väljaõppealaseks tegevuseks avada vastastikku ka liidu kandidaatriikide kodanikud ja vajaduse korral muude kolmandate riikide kodanikud ning rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed või töötajad, samuti asjaomased valitsusvälised organisatsioonid..