European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2024/2956

2.12.2024

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2956,

29. november 2024,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 kohaldamiseks seoses teaberegistri standardvormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011, (1) eriti selle artikli 28 lõike 9 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

On vaja kehtestada standardvormid kõigi lepingutega seotud teaberegistri jaoks kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate osutatud IKT-teenuste kasutamise kohta, millele on viidatud määruse (EL) 2022/2554 artikli 28 lõikes 3. Sellest registrist kogutud teave on oluline finantssektori ettevõtjate sisese IKT-riski juhtimiseks, finantssektori ettevõtjate tõhusaks järelevalveks nende pädevate asutuste poolt ning kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate üle järelevalve kehtestamiseks ja teostamiseks juhtiva järelevaatamisasutuse poolt. Peale selle on see teave oluline iga-aastase protsessi puhul, millega Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (koos „Euroopa järelevalveasutused“) määravad kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad.

(2)

Olemasolevate järelevalveraamistikega kooskõlas olevate järelevalvetulemuste tagamiseks peab määruses (EL) 2022/2554 kirjeldatud kontserni kuuluvate finantssektori ettevõtjate emaettevõtja määrama kindlaks üksused, mis lisatakse teaberegistrisse allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil kooskõlas finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktidega. Kontsernide halduskulude vähendamiseks peab kontsernidel olema võimalus töötada välja ühtne teaberegister ettevõtja tasandil, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil seoses kõigi kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate poolt kõigile sellesse kontserni kuuluvatele finantssektori ettevõtjatele osutatavate IKT-teenuste kasutamist käsitlevate lepingutega. Sellisel juhul peab ühtne teaberegister võimaldama igal finantssektori ettevõtjal täita oma kohustust pidada ja ajakohastada teaberegistrit ettevõtja tasandil ja allkonsolideeritud tasandil, kui see on asjakohane, sealhulgas seoses aruandlusega pädevale asutusele.

(3)

Määruse (EL) 2022/2554 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt peavad finantssektori ettevõtjad kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimisel võtma arvesse IKTga seotud sõltuvuse laadi, ulatus, keerukust ja tähtsust ning riske, mis tulenevad IKT-teenuste kasutamise lepingust, mis on sõlmitud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega. Riskihindamisel tuleks arvesse võtta finantssektori ettevõtja teenuse, protsessi või funktsiooni kriitilist tähtsust või olulisust ning võimalikku mõju finantsteenuste ja -tegevuse järjepidevusele ja kättesaadavusele nii ettevõtja kui ka kontserni tasandil.

(4)

Teatavad finantsteenuseid käsitlevad valdkondlikud liidu õigusaktid sisaldavad nõudeid tegevuse edasiandmise kohta. Neid nõudeid on edasi arendatud Euroopa järelevalveasutuste välja antud suunistes. Nende suuniste kohaselt eeldatakse, et mõned finantssektori ettevõtjad registreerivad oma tegevuse edasiandmise lepingute kohta konkreetset teavet, mõnel juhul ka registrite kujul, osana nende tegevuse edasiandmisega seotud riskijuhtimisest. Viimastel aastatel on mitmed riiklikud pädevad asutused ja Euroopa Keskpank kogunud sellistes registrites sisalduvat teavet osana oma järelevalvetegevusest finantssektori ettevõtjate tegevuse edasiandmise nõuetele vastavuse üle. Tuginedes Euroopa järelevalveasutuste ja pädevate asutuste poolt viimastel aastatel läbi viidud tegevuse edasiandmise registrite erinevatest andmekogumistoimingutest saadud õppetundidele tuleb standardvormid koostada tehnoloogianeutraalsel viisil avatud tabelitega, millel on kindlaksmääratud arv veerge ja piiramatu arv ridu. Peale selle tuleb standardvormid omavahel siduda, kasutades erinevaid spetsiifilisi võtmeid, mis moodustavad nende vormide vahelise suhtestruktuuri.

(5)

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajalt, sealhulgas kontsernisisestelt IKT-teenuste osutajatelt IKT-teenuste saamiseks sõlmivad finantssektori ettevõtjad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga kirjaliku lepingu. Kontsernide puhul võivad kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad sõlmida lepingu kontserniväliste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega kontserni ühele või mitmele finantssektori ettevõtjale IKT-teenuste osutamiseks. Kogu IKT-teenuste tarneahela hõlmamiseks peavad teaberegistrit pidavad finantssektori ettevõtjad esitama nii teabe oma kontsernisisese IKT-teenuste osutajaga sõlmitud lepingu kohta kui ka teabe lepingu kohta, mille on sõlminud kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes on alltöövõtjatena kontsernivälised. Seepärast peab teaberegister sisaldama konkreetset vormi, mis võimaldab võrrelda kontsernisiseseid lepinguid ja kontserniväliste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega sõlmitud lepinguid.

(6)

IKT-teenuste osutamine finantssektori ettevõtjatele võib tugineda potentsiaalselt pikkadele või keerukatele alltöövõtuahelatele, mida finantssektori ettevõtjad peavad jälgima. Finantssektori ettevõtjad peaksid hindama seonduvaid riske, sealhulgas kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate kontsentratsiooniriske seoses kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega, kes toetavad kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulisi osi, võttes arvesse riskipõhist lähenemisviisi ja proportsionaalsuse põhimõtet. Sellise hindamise võimaldamiseks tuleb finantssektori ettevõtjatelt nõuda, et nad registreeriksid teaberegistris ainult need alltöövõtjad, kes toetavad tegelikult kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone või nende olulisi osi toetavaid IKT-teenuseid, sealhulgas kõik IKT-teenuseid osutavad alltöövõtjad, kelle häire kahjustaks teenuste osutamise turvalisust või järjepidevust. Nende alltöövõtjate kindlakstegemisel peavad finantssektori ettevõtjad pidama silmas talitluspidevuse ja IKT-teenuste järjepidevuse ning IKT turvalisuse aspekte.

(7)

Finantssektori ettevõtjad peaksid pidama teaberegistrit ja seda ajakohastama, sealhulgas juhul, kui finantssektori ettevõtja annab kogu oma tegevuse edasi teisele ettevõtjale, kuna teaberegistri pidamine aitab kaasa selle finantssektori ettevõtja tegevuskerksusele. Seega, kui ettevõtja tegutseb finantssektori ettevõtja nimel kõigi finantssektori ettevõtja tegevuste (sealhulgas IKT-teenuste) puhul, tuleks otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad kanda finantssektori ettevõtja teaberegistri asjakohastele vormidele. Sellisel juhul registreeritakse üksus üksnes registrit pidava üksusena.

(8)

Lepingute läbipaistvuse ja võrreldavuse tagamiseks ning nende lepingute pideva seire võimaldamiseks peaks teaberegister keskenduma finantssektori ettevõtjate ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate vahelistele tegevuslikele seostele. Selleks tuleks teaberegistris kasutada nelja võtit, mis muu hulgas seovad asjakohased andmed omavahel teaberegistri vormides: i) selle lepingu allkirjastanud finantssektori ettevõtja ja otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja vahelise lepingu viitenumber, ii) finantssektori ettevõtjate ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate asjakohane tunnus, iii) funktsiooni tunnus ja iv) IKT-teenuste liik.

(9)

Finantssektori ettevõtjate ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate vaheliste lepingute asjakohaseks dokumenteerimiseks, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2022/2554, peavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad esitama tunnusnumbri, mis võimaldab finantssektori ettevõtjatel ja Euroopa järelevalveasutustel, järelevaatamisfoorumil ja pädevatel asutustel neid järjepidevalt ja täpselt tuvastada oma järelevalvevolituste kasutamisel, sealhulgas kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate määramisel vastavalt kõnealuse määruse artiklile 31. Juriidiliste isikute puhul on juriidilise isiku tunnus (LEI) ja EUID kood tunnustatud rahvusvahelised ja Euroopa tunnused, mis tagavad ettevõtete järjepideva, kordumatu ja kindla tuvastamise. Sellest tulenevalt tuleb ühte neist tunnustest kasutada liidus asutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate tuvastamiseks kõnealuse määruse kohaldamise eesmärgil ning käsitleda kõigile lepingutele ühise teabena, samas kui kolmandas riigis asutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad tuleks tuvastada üksnes LEI põhjal. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate kohta teaberegistris kasutatavates vormides tuleb juriidilisest isikust IKT-teenuste osutajate puhul nõuda teavet emma-kumma tunnuse kohta, võimaldades IKT-teenuse osutajatena tegutsevatel füüsilistel isikutel kasutada alternatiivseid tunnuskoode.

(10)

Igal finantssektori ettevõtjal, sealhulgas samasse kontserni kuuluvatel finantssektori ettevõtjatel, on oma funktsioonide sisemine taksonoomia, mis sõltub nende konkreetsetest ärimudelitest ja sisemisest korraldusest. Selge järelevalve võimaldamiseks, mis eristab finantssektori ettevõtjate ja IKT-teenuste funktsioone, peaksid finantssektori ettevõtjad asjakohased funktsioonid ise kindlaks määrama, kasutades funktsiooni tunnust individuaalsel tasandil ja kontserni tasandil.

(11)

Teaberegistri toimimise võimaldamiseks kõigi samasse kontserni kuuluvate finantssektori ettevõtjate puhul ettevõtja tasandil, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil peaksid finantssektori ettevõtjad tagama kõigi selles registris sisalduvate andmete õigsuse ja järjepidevuse. Sellise toimimise võimaldamiseks on eelkõige vaja tagada järjepidevus finantssektori ettevõtjate ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate tunnuste, nimelt lepingu viitenumbrite, funktsiooni tunnuse, finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnuse (LEI) ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate tunnuste konsolideerimisel.

(12)

Järjepidevuse ja ühtlustamise tagamiseks ning andmete tülika taastöötlemise vältimiseks aruandluse eesmärgil tuleb vormide struktuuris ja andmeelementidele esitatavates nõuetes arvestada andmehalduse ja aruandluse perspektiivi. Teaberegistris esitatud teabe täieliku võrreldavuse tagamiseks muus nõutavas või statistilises aruandluses esitatud teabega peaksid finantssektori ettevõtjad registri pidamisel ja ajakohastamisel järgima andmekvaliteedi põhimõtteid.

(13)

Käesolev määrus põhineb Euroopa järelevalveasutuste poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(14)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud Euroopa järelevalveasutuste sidusrühmade kogudelt.

(15)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja“ – kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja või kontsernisisene IKT-teenuste osutaja, kes on allkirjastanud lepingu:

a)

finantssektori ettevõtjaga, et osutada IKT-teenuseid otse sellele finantssektori ettevõtjale;

b)

finantssektori või finantssektorivälise ettevõtjaga, et osutada teenuseid samasse kontserni kuuluvatele teistele finantssektori ettevõtjatele;

2)

„IKT-teenuste tarneahel“ – lepingute seeria, mis on seotud IKT-teenusega, mida otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutab finantssektori ettevõtjale, alustades otsesest kolmandast isikust IKT-teenuste osutajast, kelle vastaspooleks on üks või mitu muud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajat (alltöövõtjad);

3)

„järjenumber“ – kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja positsioon IKT-teenuste tarneahelas.

Artikkel 2

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järjestus tarneahelas

Finantssektori ettevõtjad peavad määrama igale kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale järjenumbri. Järjenumber on mis tahes naturaalarv, mis on suurem kui 1 või sellega võrdne ja mida väiksem on see määratud naturaalarv, seda lähemal on kokkulepe finantssektori ettevõtjale.

Otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja järjenumber IKT-teenuste tarneahelas peab alati olema 1.

Alltöövõtja järjenumber IKT-teenuste tarneahelas peab olema alati suurem kui 1.

Artikkel 3

Üldnõuded teaberegistri vormidele

1.   Finantssektori ettevõtjad peavad kasutama I–IV lisas esitatud vorme, et pidada ja ajakohastada teaberegistrit kooskõlas määruse (EL) 2022/2554 artikli 28 lõikega 3 ettevõtja tasandil või allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil.

2.   Finantssektori ettevõtjad peavad tagama, et lõikes 1 osutatud vormid sisaldavad kõike järgmist:

a)

asjakohane teave kõigi IKT-teenuste kohta, mida osutavad otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad;

b)

teave kõigi alltöövõtjate kohta, kes toetavad tõhusalt kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni toetavaid IKT-teenuseid või nende olulisi osasid.

3.   Finantssektori ettevõtjad peavad tagama, et lõikes 1 osutatud vormidel sisalduv teave on täpne ja järjepidev. Finantssektori ettevõtjad peavad vormides sisalduva teabe regulaarselt läbi vaatama ja kõrvaldama viivitamata kõik avastatud vead või lahknevused.

Kontserni puhul peavad allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil teaberegistri pidamise ja ajakohastamise eest vastutavad finantssektori ettevõtjad tagama, et ettevõtja tasandiga seotud teave on konsolideerimisel õige ja kooskõlas allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil esitatud teabega.

4.   Finantssektori ettevõtjad peavad tagama, et lõikes 1 osutatud vormides sisalduv teave vastab järgmistele andmekvaliteedi põhimõtetele:

a)

täpsus;

b)

täielikkus;

c)

järjepidevus;

d)

terviklus;

e)

ühtlus;

f)

kehtivus.

5.   Finantssektori ettevõtjad kasutavad kehtivat ja aktiivset juriidilise isiku tunnust (LEI) või direktiivi (EL) 2017/1132 artiklis 16 osutatud Euroopa kordumatut tunnust (EUID) ja kui need on olemas, mõlemat tunnust, et tuvastada kõik oma kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes on juriidilised isikud, välja arvatud ettevõtjana tegutsevad füüsilised isikud.

6.   Kui otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatav IKT-teenus toetab finantssektori ettevõtjate kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni, peavad finantssektori ettevõtjad tagama otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja kaudu, et kõik lõike 2 punkti b kohaselt teaberegistrisse kantud otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja alltöövõtjad, kes tegelikult toetavad kriitilise tähtsusega või olulisi funktsioone toetavaid IKT-teenuseid, kasutavad kehtivat ja aktiivset juriidilise isiku tunnust või esitavad oma EUID koodi, ning kui need on olemas, siis mõlemad nimetatud tunnused, välja arvatud juhul, kui need alltöövõtjad on ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud.

Artikkel 4

Andmevormingu nõue

1.   Kui juhistes ei ole teisiti ette nähtud, peab iga teaberegistrisse kuuluv vorm olema tabel, mis sisaldab eelnevalt kindlaksmääratud arvu veerge ja määramata arvu ridu.

2.   Finantssektori ettevõtjad peavad täitma iga andmeelemendi ühe väärtusega. Kui konkreetse andmeelemendi puhul on kehtiv rohkem kui üks väärtus, peavad finantssektori ettevõtjad lisama vastavasse vormi iga kehtiva väärtuse kohta täiendava rea.

3.   Finantssektori ettevõtjad peavad täitma kõik teaberegistri andmeelemendid ettevõtja tasandil, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil, kui see on asjakohane.

Artikkel 5

Teaberegistri sisu

1.   Finantssektori ettevõtjad lisavad teaberegistrisse vastavalt I lisas esitatud juhistele järgmise teabe:

a)

üldine teave finantssektori ettevõtja kohta, kes peab ja ajakohastab teaberegistrit vastavalt ettevõtja, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_01.01;

b)

üldine teave konsolideeritavate ettevõtjate kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_01.02;

c)

vajaduse korral väljaspool päritoluriiki asuvate finantssektori ettevõtjate filiaalide andmed, mis on loetletud vormil B_01.02, kui see on asjakohane, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_01.03;

d)

üldine teave lepingute kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_02.01;

e)

konkreetne teave lepingute kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_02.02;

f)

teave kontsernisiseste lepingute ja kontserni mittekuuluvate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega sõlmitud lepingute vaheliste seoste kohta, kasutades lepingute viitenumbreid, kui IKT-teenuste tarneahela osa on kontsernisisene, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_02.03;

g)

teave üksuste kohta, mis allkirjastavad lepingud otseste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega IKT-teenuste saamiseks või IKT-teenuseid kasutavate üksuste nimel, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_03.01;

h)

kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate andmed, kes allkirjastavad lepingud IKT-teenuste osutamiseks, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_03.02;

i)

nende üksuste andmed, mis allkirjastavad lepingud IKT-teenuste osutamiseks teistele konsolideeritavatele üksustele, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_03.03;

j)

teave üksuste kohta, mis kasutavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate osutatavaid IKT-teenuseid, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_04.01;

k)

teave otseste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate ja alltöövõtjate kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_05.01;

l)

teave IKT-teenuste tarneahela kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_05.02;

m)

teave funktsioonide kindlaksmääramise kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_06.01;

n)

teave kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate osutatavate kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni toetavate IKT-teenuste või selle oluliste osade hindamise kohta, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_07.01;

o)

teave terminoloogia kohta, mida finantssektori ettevõtjad kasutavad, ning mõistete kohta, mis sisalduvad vormide täitmisel kasutatavates suletud nimekirjades ja klassifitseerimissüsteemides, nagu on ette nähtud I lisa vormil B_99.01.

2.   Kui see on nende riskijuhtimise või lepingute haldamise eesmärgil asjakohane, võivad finantssektori ettevõtjad lisada teaberegistrisse lisateavet sellises vormingus, mis on sellise lisateabe puhul kõige sobivam.

Artikkel 6

Teaberegistri kohaldamisala allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil

1.   Kontsernide puhul võtavad emaettevõtjad teaberegistrisse lisatavate üksuste kindlaksmääramisel arvesse asjakohaseid valdkondlikke liidu õigusakte.

2.   Allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil peetav ja ajakohastatav teaberegister hõlmab kõiki finantssektori ettevõtjaid ja kontsernisiseseid IKT-teenuste osutajaid, kes on allkontserni ja kontserni osa.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 333, 27.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1094/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).


I LISA

Teaberegistri täitmise juhised

1. OSA

ÜLDISED JUHISED

Finantssektori ettevõtjad täidavad ettevõtja, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil teaberegistri pidamisel ja ajakohastamisel teaberegistri vormid andmetega, kasutades 2. osas esitatud juhistes esitatud vorminguid.

2. osas on esitatud juhised, mida finantssektori ettevõtjad peavad järgima iga vormi iga veeru täitmisel. Teatavate veergude teabega täitmisel viitavad finantssektori ettevõtjad II, III ja IV lisale või muudele välistele allikatele. Sellisel juhul on juhistes viide asjakohastele lisadele või välistele allikatele.

Vormide loetelu

Vormi kood

Vormi nimi

Lühikirjeldus

B_01.01

Teaberegistrit pidav üksus

Sellel vormil märgitakse üksus, kes peab ja ajakohastab teaberegistrit vastavalt ettevõtja, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil.

B_01.02

Konsolideeritavate üksuste loetelu

Sellel vormil märgitakse kõik kontserni kuuluvad üksused. Kui teaberegistri pidamise ja ajakohastamise eest vastutav finantssektori ettevõtja ei kuulu kontserni, esitatakse sellel vormil ainult see finantssektori ettevõtja.

B_01.03

Filiaalide loetelu

Sellel vormil märgitakse vormil B_01.02 osutatud finantssektori ettevõtjate filiaalid.

B_02.01

Lepingud – üldine teave

Sellel vormil loetletakse kõik otseste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega sõlmitud lepingud.

Iga otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga sõlmitud lepingu puhul määrab teaberegistrit pidav finantssektori ettevõtja kordumatu „lepingu viitenumbri“, et lepingut üheselt tuvastada.

B_02.02

Lepingud – konkreetne teave

Sellel vormil esitatakse iga vormil B_02.01 loetletud lepingu kohta järgmised andmed:

a)

lepingu kohaldamisalasse kuuluvad IKT-teenused;

b)

nende IKT-teenustega toetatavad finantssektori ettevõtjate funktsioonid;

c)

muu oluline teave seoses konkreetsete osutatavate IKT-teenustega (nt etteteatamisaeg, lepingut reguleeriv õigus jne).

B_02.03

Kontsernisiseste lepingute loetelu

Sellel vormil esitatakse kontsernisiseste lepingute ja kontserni mittekuuluvate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega sõlmitud lepingute vahelised seosed, kasutades IKT-teenuste tarneahela osaks olevate lepingute viitenumbreid.

B_03.01

Üksused, kes allkirjastavad lepinguid IKT-teenus(t)e saamiseks või IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutavate üksuste nimel

Sellel vormil esitatakse teave üksuse kohta, mis allkirjastab lepingud otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga IKT-teenuseid kasutava üksuse jaoks.

Kui teaberegistrit peetakse ja ajakohastatakse ettevõtja tasandil, on lepingut allkirjastav üksus ja IKT-teenuseid kasutav üksus teaberegistrit pidav ja ajakohastav finantssektori ettevõtja.

Allkonsolideerimise ja konsolideerimise korral ei pruugi IKT-teenuseid kasutav finantssektori ettevõtja olla üksus, kes allkirjastab lepingu kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatega.

B_03.02

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes allkirjastavad lepingud IKT-teenus(t)e osutamiseks

Sellel vormil esitatakse kõik vormil B_05.01 osutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes allkirjastavad vormil B_02.01 osutatud lepingud IKT-teenuste osutamiseks.

B_03.03

Üksused, kes allkirjastavad lepingud IKT-teenus(t)e osutamiseks teistele konsolideeritavatele üksustele

Sellel vormil esitatakse kõik vormil B_01.02 osutatud üksused, kes allkirjastavad vormil B_02.01 osutatud lepingud teistele konsolideeritavatele üksustele IKT-teenuste osutamiseks.

B_04.01

IKT-teenuseid kasutavad üksused

Sellel vormil esitatakse kõik üksused, kes kasutavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate poolt osutatavaid ja teaberegistris registreeritud IKT-teenuseid.

IKT-teenuseid kasutavad üksused on kohaldamisalasse kuuluvad finantssektori ettevõtjad või kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad.

Kui teaberegistrit peetakse ja ajakohastatakse ettevõtja tasandil, on lepingut allkirjastav üksus ja IKT-teenuseid kasutav üksus registrit pidav finantssektori ettevõtja.

B_05.01

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad

Sellel vormil loetletakse ja esitatakse üldine teave, mis võimaldab tuvastada:

a)

otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad;

b)

kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad;

c)

kõik alltöövõtjad, kes on lisatud IKT-teenuste tarneahelat käsitlevale vormile B_05.02;

d)

punktides a, b ja c loetletud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate põhiemaettevõtja.

B_05.02

IKT-teenuste tarneahel

Sellel vormil esitakse ja seostatakse samasse IKT-teenuste tarneahelasse kuuluvad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad.

Finantssektori ettevõtjad esitavad ja järjestavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad iga lepinguga hõlmatud IKT-teenuse puhul.

Näide: finantssektori ettevõtja on sõlminud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga („kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja X“) lepingu kahe konkreetse IKT-teenuse („IKT-teenus A“ ja „IKT-teenus B“) saamiseks ning teenuseosutaja kasutab nendest ühe teenuse („IKT-teenus B“) osutamiseks alltöövõtjat („kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja Y“).

IKT-teenuse A puhul koosneb IKT-teenuste tarneahel ühest kolmandast isikust IKT-teenuste osutajast ehk kolmandast isikust IKT-teenuste osutajast X, kelle järjenumber vormil on 1. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja X on otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja.

IKT-teenuse B puhul koosneb IKT-teenuste tarneahel kahest kolmandast isikust IKT-teenuste osutajast:

a)

kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja X, kelle järjenumber vormil on 1. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja X on otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja;

b)

kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja Y, kelle järjenumber vormil on 2. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja Y on alltöövõtja.

Kõigil samasse IKT-teenuste tarneahelasse kuuluvatel kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatel on sama „lepingu viitenumber“, nagu on osutatud vormil B_02.01, ja sama IKT-teenuste liik.

B_06.01

Funktsioonide kindlaksmääramine

Sellel vormil määratakse kindlaks IKT-teenuseid kasutava finantssektori ettevõtja funktsioonid ja esitatakse nende kohta teavet.

Sellel vormil esitatavas teabes sisestavad finantssektori ettevõtjad iga finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnuse (LEI), litsentsitud tegevuse ja funktsiooni kombinatsiooni puhul kordumatu tunnuse ehk „funktsiooni tunnuse“.

Näide: finantssektori ettevõtjale (juriidilise isiku tunnus (LEI): 21USLEIC20231109J3Z8), kes tegeleb kahe litsentsitud tegevusega („tegevus A“ ja „tegevus B“), antakse kaks kordumatut „funktsiooni tunnust“ sama funktsiooni X (nt müük) jaoks, mida teostatakse vastavalt tegevuse A ja B puhul. Funktsiooni tunnus on:

 

kombinatsiooni „21USLEIC20231109J3Z8“„tegevus A“ ja „funktsioon X“ puhul F1;

 

kombinatsiooni „21USLEIC20231109J3Z8“„tegevus B“ ja „funktsioon X“ puhul F2.

B_07.01

IKT-teenuste hindamised

See vorm sisaldab IKT-teenuste riskihindamisega seotud teavet (nt asendatavus, viimase auditi kuupäev jne), kui need IKT-teenused toetavad kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulist osa.

B_99.01

IKT-teenuseid kasutavate üksuste määratlused

See vorm sisaldab finantssektori ettevõtja poolt teaberegistris kasutatava näitajate suletud kogumi üksusesiseseid selgitusi, tähendusi ja määratlusi.

Näide: vormil B_07.01 kirjeldab finantssektori ettevõtja IKT-teenuste lõpetamise mõju, kasutades suletud valikuvariantide kogumit (vähene, keskmine, suur). Vormil B_99.01 kirjeldab finantssektori ettevõtja nende valikuvariantide tähendust.

2. OSA

VORMIPÕHISED JUHISED

Vormi B_01.01 täitmise juhised. Teaberegistrit pidav finantssektori ettevõtja

Märkige teaberegistrit pidav ja ajakohastav finantssektori ettevõtja.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_01.01.0010

Teaberegistrit pidava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Märkige teaberegistrit pidav ja ajakohastav finantssektori ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_01.01.0020

Finantssektori ettevõtja nimi

Tähtnumbriline

Teaberegistrit pidava ja ajakohastava finantssektori ettevõtja juriidiline nimi.

Kohustuslik

B_01.01.0030

Finantssektori ettevõtja riik

Riik

Märkige teaberegistrisse kantud üksusele litsentsi väljastanud või selle registreerinud riigi ISO 3166–1 kahetäheline kood.

Kohustuslik

B_01.01.0040

Finantssektori ettevõtja liik

Suletud valikuvariantide kogum

Märkige finantssektori ettevõtja liik, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikutest:

1.

krediidiasutused;

2.

makseasutused, sealhulgas makseasutused, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (1)kohast erandit;

3.

kontoteabe teenuse pakkujad;

4.

e-raha asutused, sealhulgas need, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (2)kohast erandit;

5.

investeerimisühingud;

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (3)alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad;

7.

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud varapõhiste tokenite emitendid;

8.

väärtpaberite keskdepositooriumid;

9.

kesksed vastaspooled;

10.

kauplemiskohad;

11.

kauplemisteabehoidlad;

12.

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

13.

fondivalitsejad;

14.

aruandlusteenuste pakkujad;

15.

kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

16.

kindlustusvahendajad, edasikindlustusvahendajad ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad;

17.

tööandja kogumispensioni asutused;

18.

reitinguagentuurid;

19.

kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid;

20.

ühisrahastusteenuse osutajad;

21.

väärtpaberistamise registrid;

22.

muu finantssektori ettevõtja.

Kui teaberegistrit peab kontserni tasandil emaettevõtja, kellel endal ei ole kohustust sellist registrit pidada, s.t ta ei kuulu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 2 sätestatud finantssektori ettevõtjate määratluse alla (nt finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja), valitakse variant „muu finantssektori ettevõtja“.

Kohustuslik

B_01.01.0050

Pädev asutus

Tähtnumbriline

Märkige määruse (EL) 2022/2554 artiklis 46 osutatud pädev asutus, kellele teaberegistri kohta aru antakse.

Kohustuslik aruandluse korral

B_01.01.0060

Aruandluse kuupäev

Kuupäev

Märkige aruandluse kuupäev ISO 8601 vormingus (aaaa-kk-pp).

Kohustuslik aruandluse korral

Vormi B_01.02 täitmise juhised. Teaberegistri kohaldamisalasse kuuluvate finantssektori ettevõtjate loetelu

Kui teaberegistrit peetakse ja ajakohastatakse allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil, märgitakse sellel vormil kõik allkontserni ja kontserni kuuluvad finantssektori ettevõtjad. Kui teaberegistri pidamise ja ajakohastamise eest vastutav finantssektori ettevõtja ei kuulu kontserni, esitatakse sellel vormil ainult see finantssektori ettevõtja ja sellel vormil peab olema sama kirje nagu vormil B_01.01.

Kui ettevõtja tegutseb finantssektori ettevõtja nimel kõigi finantssektori ettevõtja tegevuste (sealhulgas IKT-teenuste) puhul, tuleks otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad kanda finantssektori ettevõtja teaberegistri asjakohastele vormidele. Sellisel juhul on see üksus registreeritud üksnes registrit pidava üksusena ja seda ei kajastata sellel vormil.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_01.02.0010

Finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Märkige teaberegistris esitatud finantssektori ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_01.02.0020

Finantssektori ettevõtja nimi

Tähtnumbriline

Teaberegistris esitatud finantssektori ettevõtja juriidiline nimi.

Kohustuslik

B_01.02.0030

Finantssektori ettevõtja riik

Riik

Märkige teaberegistrisse kantud finantssektori ettevõtja litsentsi väljastanud või selle registreerinud riigi ISO 3166–1 kahetäheline kood.

Kohustuslik

B_01.02.0040

Finantssektori ettevõtja liik

Suletud valikuvariantide kogum

Märkige finantssektori ettevõtja liik, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikutest:

1.

krediidiasutused;

2.

makseasutused, sealhulgas sellised makseasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 kohast erandit;

3.

kontoteabe teenuse pakkujad;

4.

e-raha asutused, sealhulgas sellised e-raha asutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ kohast erandit;

5.

investeerimisühingud;

6.

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad;

7.

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud varapõhiste tokenite emitendid;

8.

väärtpaberite keskdepositooriumid;

9.

kesksed vastaspooled;

10.

kauplemiskohad;

11.

kauplemisteabehoidlad;

12.

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad;

13.

fondivalitsejad;

14.

aruandlusteenuste pakkujad;

15.

kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

16.

kindlustusvahendajad, edasikindlustusvahendajad ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad;

17.

tööandja kogumispensioni asutused;

18.

reitinguagentuurid;

19.

kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid;

20.

ühisrahastusteenuse osutajad;

21.

väärtpaberistamise registrid;

22.

muu finantssektori ettevõtja;

23.

finantssektoriväline üksus: kontsernisisene IKT-teenuste osutaja;

24.

finantssektoriväline üksus: muu.

Kohustuslik

B_01.02.0050

Kontserni kuuluva finantssektori ettevõtja hierarhia (kui on asjakohane)

Suletud valikuvariantide kogum

Määrake kindlaks konsolideeritava finantssektori ettevõtja hierarhia, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikutest:

1.

finantssektori ettevõtja on konsolideerimisel põhiemaettevõtja;

2.

finantssektori ettevõtja on konsolideerimisel allkonsolideeritud osa emaettevõtja;

3.

finantssektori ettevõtja on konsolideerimisel tütarettevõtja ja ei ole allkonsolideeritud osa emaettevõtja;

4.

finantssektori ettevõtja ei ole kontserni osa;

5.

finantssektori ettevõtja on teenuseosutaja, kellele finantssektori ettevõtja (või tema nimel tegutsev kolmandast isikust teenuseosutaja) annab edasi kogu oma tegevuse.

Kui finantssektori ettevõtja vastab eespool esitatud suletud loetelus rohkem kui ühele variandile, valitakse selle ettevõtja suhtes kohaldatav kõrgema tasandi variant.

Kohustuslik

B_01.02.0060

Finantssektori ettevõtja otsese emaettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Märkige teaberegistris esitatud finantssektori ettevõtja otsene emaettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_01.02.0070

Viimase ajakohastamise kuupäev

Kuupäev

Märkige finantssektori ettevõtjaga seotud viimase teaberegistri ajakohastamise või muutmise kuupäev ISO 8601 vormingus (aaaa-kk-pp).

Kohustuslik

B_01.02.0080

Teaberegistrisse kandmise kuupäev

Kuupäev

Märkige finantssektori ettevõtja teaberegistrisse kandmise kuupäev ISO 8601 vormingus (aaaa-kk-pp).

Kohustuslik

B_01.02.0090

Teaberegistrist kustutamise kuupäev

Kuupäev

Märkige finantssektori ettevõtja teaberegistrist kustutamise kuupäev ISO 8601 vormingus (aaaa-kk-pp).

Kui finantssektori ettevõtja ei ole kustutatud, märgitakse lahtrisse „9999-12-31“.

Kohustuslik

B_01.02.0100

Valuuta

Valuuta

Märkige finantssektori ettevõtja finantsaruannete koostamisel kasutatud valuuta ISO 4217 tähtkood.

Kõik summad peavad olema väljendatud samas valuutas, mida finantssektori ettevõtja kasutab finantsaruannete koostamisel ettevõtja, allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil, kui see on asjakohane.

Kohustuslik ainult B_01.02.0110 esitamise korral.

B_01.02.0110

Finantssektori ettevõtja varade koguväärtus

Rahaline

Finantssektori ettevõtja varade rahaline koguväärtus, nagu on märgitud finantssektori ettevõtja raamatupidamise aastaaruandes teaberegistri viimase ajakohastamise kuupäevale eelneva aasta kohta. Rahaline väärtus esitatakse ühikutes.

Selle veeru täitmist on kirjeldatud IV lisas.

Kohustuslik, kui üksus on finantssektori ettevõtja.

Vormi B_01.03 täitmise juhised. Filiaalide loetelu

Kui finantssektori ettevõtjal on väljaspool tema päritoluriiki asuvaid filiaale, esitatakse need filiaalid käesoleval vormil.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_01.03.0010

Filiaali tunnuskood

Tähtnumbriline

Märkige finantssektori ettevõtja väljaspool päritoluriiki asuv filiaal, kasutades iga filiaali korral kordumatut koodi. Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

a)

filiaali juriidilise isiku tunnus, kui see on selle filiaali puhul kordumatu ja erineb vormil RT.01.03.0020 esitatust;

b)

muu tunnuskood, mida finantssektori ettevõtja kasutab filiaali kindlakstegemiseks (kui filiaali juriidilise isiku tunnus on sama mis veerus B_01.03.0020 või sama mis teise filiaali juriidilise isiku tunnus).

Kohustuslik

B_01.03.0020

Finantssektori ettevõtja filiaali peakontori juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_01.02.0010.

Märkige finantssektori ettevõtja filiaali peakontor, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_01.03.0030

Filiaali nimi

Tähtnumbriline

Märkige filiaali nimi.

Kohustuslik

B_01.03.0040

Filiaali riik

Riik

Märkige selle riigi ISO 3166-1 kahetäheline kood, kus filiaal asub.

Kohustuslik

Vormi B_02.01 täitmise juhised. Lepingud. Üldine teave

Finantssektori ettevõtjad määravad igale teaberegistris olevale lepingule „lepingu viitenumbri“. Kui kontserniväline kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja kasutab alltöövõtjaid, ei lisa finantssektori ettevõtjad teaberegistrisse „lepingu viitenumbrit“ kontserniväliste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate ja nende alltöövõtjate vaheliste lepingute puhul. Kontsernisisese IKT-teenuse osutaja puhul sisestavad finantssektori ettevõtjad sellel vormil selle kontsernisisese IKT-teenuse osutaja ja tema kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate vahelise lepingu viitenumbri ning täidavad vastavalt vormi B_02.03 (kontsernisiseste lepingute loetelu).

„Lepingu viitenumber“ peab osutama järgmist liiki lepingutele:

a)

mis tahes liiki eraldiseisvad lepingud;

b)

kõik „üldised või raamlepingud“, sealhulgas põhi- ja raamlepingud;

c)

mis tahes „hilisemad või seotud lepingud“, sealhulgas rakenduslepingud, allteenuste lepingud, tellimisvormid.

Lepingu viitenumber ei osuta ühelegi teenusetaseme lepingu liigile, mis on allutatud mõnele eespool punktides a, b ja c osutatud lepinguliigile.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_02.01.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Märkige finantssektori ettevõtja või kontserni puhul kontserni tütarettevõtja ja otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja vaheline leping.

Lepingu viitenumber on lepingu ettevõttesisene viitenumber, mille on määranud finantssektori ettevõtja.

Lepingu viitenumber peab olema kordumatu ja aja jooksul järjepidev ettevõtja, allkonsolideeritud ja konsolideeritud tasandil, kui see on asjakohane.

Lepingu viitenumbrit kasutatakse samale lepingule viidates järjepidevalt kõigis teaberegistri vormides.

Juhul kui ettevõtja tegutseb finantssektori ettevõtja nimel kõigi finantssektori ettevõtja tegevuste puhul, sealhulgas IKT-teenustes (vt põhjendus 7), võib lepingu viitenumber olla ettevõtja ja tema otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja vahelise lepingu viitenumber.

Kohustuslik

B_02.01.0020

Lepingu liik

Suletud valikuvariantide kogum

Märkige lepingu liik, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikuvariantidest:

1.

eraldiseisev leping;

2.

üldine / põhileping;

3.

hilisem või seotud leping.

Kohustuslik

B_02.01.0030

Üldise lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Ei kohaldata, kui lepingu puhul on tegemist „üldise lepingu“ või „eraldiseisva lepinguga“. Muudel juhtudel märkige üldise lepingu viitenumber, mis peab üldise lepingu esitamise puhul olema võrdne veerus B_02.01.0010 esitatud väärtusega.

Kohustuslik

B_02.01.0040

Veerus B_02.01.0050 esitatud summa valuuta

Valuuta

Märkige veerus B_02.01.0050 esitatud summa väljendamiseks kasutatud valuuta ISO 4217 tähtkood.

Kohustuslik

B_02.01.0050

Lepingu aastane kulu või hinnanguline maksumus eelmisel aastal

Rahaline

IKT-teenuste lepingu aastane kulu või hinnanguline maksumus (või kontsernisisene ülekanne) eelmisel aastal. Rahaline väärtus esitatakse ühikutes.

Aastane kulu või hinnanguline maksumus esitatakse veerus B_01.02.0040 märgitud valuutas.

Hilisemate või seotud lepingutega üldise lepingu korral võrdub aastase kulu või hinnangulise maksumuse summa, mis esitatakse üldise lepingu ja järgnevate või seotud lepingute puhul, üldise lepingu kogukulu või hinnangulise maksumusega. Aastast kulu ega hinnangulist maksumust ei korrata ega dubleerita. Kajastada tuleb järgmisi juhtumeid:

a)

kui aastane kulu või hinnanguline maksumus ei ole kindlaks määratud üldise lepingu tasandil (st need on 0), esitatakse aastane kulu või hinnanguline maksumus iga hilisema või seotud lepingu tasandil;

b)

kui iga hilisema või seotud lepingu puhul ei ole võimalik aastast kulu või hinnangulist maksumust esitada, esitatakse kogu aastane kulu või hinnanguline maksumus üldise lepingu tasandil;

c)

kui aastane kulu või hinnanguline maksumus on seotud lepingu iga tasandiga, st üldise ja hilisema või seotud tasandiga, ja see teave on kättesaadav, esitatakse aastane kulu või hinnanguline maksumus lepingu igal tasandil ilma dubleerimata.

Kohustuslik

Vormi B_02.02 täitmise juhised. Lepingud. Konkreetne teave

Finantssektori ettevõtjad peavad täitma selle vormi võimalikult üksikasjalikult. Kui leping hõlmab mitut IKT-teenust, mis toetavad mitut funktsiooni, kasutavad finantssektori ettevõtjad nii palju ridu, kui vormil on elemente, kombineerides lepinguga hõlmatud IKT-teenuseid ja finantssektori ettevõtja funktsioone.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_02.02.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.01.0010.

Kohustuslik

B_02.02.0020

IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_04.01.0020.

Märkige IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutav finantssektori ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_02.02.0030

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0010.

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood, nagu on esitatud veerus B_05.01.0010.

Kohustuslik

B_02.02.0040

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik

Muster

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0020.

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik veerus B_02.02.0030, nagu on märgitud kõnealuse teenuste osutaja kohta veerus B_05.01.0020.

Kohustuslik

B_02.02.0050

Funktsiooni tunnus

Muster

Nagu finantssektori ettevõtja on määranud veerus B_06.01.0010.

Kohustuslik

B_02.02.0060

IKT-teenuste liik

Suletud valikuvariantide kogum

Üks III lisas osutatud IKT-teenuste liikidest.

Kohustuslik

B_02.02.0070

Lepingu alguskuupäev

Kuupäev

Märkige lepingu jõustumise kuupäev, nagu lepingus on ette nähtud, kasutades ISO 8601 vormingut (aaaa-kk-pp).

Kohustuslik

B_02.02.0080

Lepingu lõpukuupäev

Kuupäev

Märkige lepingus sätestatud lõpukuupäev, kasutades ISO 8601 vormingut (aaaa-kk-pp). Kui leping on tähtajatu, tuleb lahtrisse märkida „9999-12-31“. Kui leping on lõppenud lõpukuupäevast erineval kuupäeval, tuleb märkida lõpukuupäev.

Kui lepingus on ette nähtud kehtivuse pikendamine, märgitakse siia lepingus sätestatud lepingu kehtivuse pikendamise kuupäev.

Kohustuslik

B_02.02.0090

Lepingu lõpetamise või lõppemise põhjus

Suletud valikuvariantide kogum

Kui leping on lõpetatud või lõppenud, märkige lepingu lõppemise põhjus, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikvariantidest:

1.

lõpetamine ilma konkreetse põhjuseta: leping on aegunud/lõppenud ja kumbki pool ei ole seda uuendanud;

2.

lõpetamise põhjus: leping on lõpetatud, sest kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja on rikkunud kohaldatavat õigust või lepingusätteid;

3.

lõpetamise põhjus: leping on lõpetatud, sest kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja puhul on tuvastatud takistused, mis võivad muuta toetatavat funktsiooni;

4.

lõpetamise põhjus: leping on lõpetatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja nõrkade kohtade tõttu, mis on seotud vastaspoole tundlike andmete või teabe haldamise ja turvalisusega;

5.

lõpetamine pädeva asutuse taotluse alusel: leping on lõpetatud pädeva asutuse taotluse alusel;

6.

muu: leping on lõpetatud mis tahes poole poolt muul põhjusel kui punktides 1–5 osutatud põhjused.

Kohustuslik lepingu lõpetamise korral.

B_02.02.0100

Etteteatamisaeg IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja jaoks

Naturaalarv

Märkige finantssektori ettevõtja poolne lepingu lõpetamise etteteatamisaeg praeguste suundumuste jätkumise korral. Etteteatamisaega väljendatakse kalendripäevade arvuna alates sellest, kui vastaspool on saanud IKT-teenuse lõpetamise taotluse.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni.

B_02.02.0110

Etteteatamisaeg kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja jaoks

Naturaalarv

Märkige otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja poolne lepingu lõpetamisest etteteatamise aeg praeguste suundumuste jätkumise korral. Etteteatamisaega väljendatakse kalendripäevade arvuna alates sellest, kui vastaspool on saanud IKT-teenuse lõpetamise taotluse.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni.

B_02.02.0120

Lepingu suhtes kohaldatava õiguse riik

Riik

Märkige lepingu suhtes kohaldatava õiguse riik, kasutades ISO 3166–1 kahetähelist koodi.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni.

B_02.02.0130

IKT-teenuste osutamise riik

Riik

Märkige riik, kus IKT-teenuseid osutatakse, kasutades ISO 3166–1 kahetähelist koodi.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni.

B_02.02.0140

Andmete säilitamine

[Jah/ei]

Kas IKT-teenus on seotud andmete säilitamisega (või näeb seda ette) (ka ajutiselt)?

Valige üks järgmises suletud loetelus esitatud variantidest:

1.

„jah“,

2.

„ei“.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni.

B_02.02.0150

Jõudeolekus (säilitatavate) andmete asukoht

Riik

Märkige jõudeolekus (säilitatavate) andmete asukohariik, kasutades ISO 3166–1 kahetähelist koodi.

Kui asukohariike on mitu, kasutage iga riigi kohta lisarida.

Kohustuslik, kui veerus B_02.02.0140 on märgitud „Jah“.

B_02.02.0160

Andmete haldamise (töötlemise) asukoht

Riik

Märkige andmete haldamise (töötlemise) asukohariik, kasutades ISO 3166–1 kahetähelist koodi.

Kui asukohariike on mitu, kasutage iga riigi kohta lisarida.

Kohustuslik, kui IKT-teenus põhineb andmetöötlusel või näeb seda ette.

B_02.02.0170

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja säilitatavate andmete tundlikkus

Suletud valikuvariantide kogum

Märkige kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja salvestatavate või töödeldavate andmete tundlikkuse tase, kasutades ühte järgmises suletud loetelus esitatud valikvariantidest:

1.

vähene;

2.

keskmine;

3.

suur.

Kõige tundlikumad andmed on ülimuslikud: nt kui kehtivad nii „keskmine“ kui ka „suur“, valitakse „suur“.

Kohustuslik, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja salvestab andmeid ja kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulist osa.

B_02.02.0180

Kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni toetavale IKT-teenusele tuginemise tase.

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

ei ole märkimisväärne;

2.

vähene tuginemine: teenuste häire korral ei oleks toetatavad funktsioonid märkimisväärselt mõjutatud (puuduvad katkestused ja oluline kahju) või häire saab lahendada kiiresti ja minimaalse mõjuga toetatavatele funktsioonidele;

3.

oluline tuginemine: teenuste häire mõjutaks märkimisväärselt toetatavaid funktsioone, kui häire kestab rohkem kui mõne minuti/mõne tunni ning häire võib põhjustada kahju, kuid on siiski hallatav;

4.

täielik tuginemine: teenuste häire korral katkevad/kahjustuvad toetatavad funktsioonid viivitamatult ja suurel määral pikaks ajaks.

Kohustuslik, kui IKT-teenus toetab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulist osa.

Vormi B_02.03 täitmise juhised. Kontsernisiseste lepingute loetelu

Vormil B_02.03 esitatakse sama IKT-teenuste tarneahela lepingud, kasutades kontsernisiseste lepingute viitenumbreid juhtudel, kui IKT-teenuste tarneahel hõlmab kontsernisiseseid IKT-teenuste osutajaid, s.t kui vähemalt üks kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatest IKT-teenuste tarneahelas on IKT-teenuseid kasutava üksusega samasse kontserni kuuluv üksus.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_02.03.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Osutatud IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava üksuse ja kontsernisisese IKT-teenuste osutaja vahelise lepingu viitenumber.

Lepingu viitenumber peab olema kordumatu ja aja jooksul järjepidev kogu kontserni ulatuses.

Kohustuslik

B_02.03.0020

Veerus B_02.03.0010 osutatud lepinguga seotud leping

Tähtnumbriline

Veerus B_02.03.0010 viidatud lepingu kontsernisisese IKT-teenuste osutaja ja tema otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja vahelise lepingu viitenumber.

Kohustuslik

Juhised vormi B_03.01 täitmiseks. Üksused, kes allkirjastavad IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutavate finantssektori ettevõtjate nimel lepinguid IKT-teenus(t)e saamiseks

Märkige kõik vormil B_01.02 osutatud finantssektori ettevõtjad, kes allkirjastavad vormil B_02.01 osutatud lepingud IKT-teenuste saamiseks. Kui teaberegistrit peetakse ja ajakohastatakse ettevõtja tasandil, on lepinguid allkirjastav finantssektori ettevõtja teaberegistrit pidav ja ajakohastav finantssektori ettevõtja ise.

Lepingu sõlminud üksus ei pea olema finantssektori ettevõtja ega kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatavaid IKT-teenuseid kasutav finantssektori ettevõtja.

Näiteks üksus, kes allkirjastab teises lõigus osutatud lepingu, võib olla kontsernisisene IKT-teenuste osutaja, finantssektori ettevõtja või finantssektoriväline ettevõtja, kes kuulub samasse finantssektori ettevõtjate kontserni, mis kasutavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatavaid IKT-teenuseid.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_03.01.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.02.0010.

Märkige ettevõtja poolt allkirjastatud lepingu viitenumber.

Kohustuslik

B_03.01.0020

Lepingu allkirjastanud üksuse juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Märkige lepingu allkirjastanud ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442, või EUID koodi.

Kohustuslik

Juhised vormi B_03.02 täitmiseks. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes allkirjastavad lepingud IKT-teenus(t)e osutamiseks

Märkige kõik vormil B_05.01 osutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, kes allkirjastavad vormil B_02.01 osutatud lepingud IKT-teenuste osutamiseks.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_03.02.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.02.0010.

Märkige kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja allkirjastatud lepingu viitenumber.

Kohustuslik

B_03.02.0020

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0010.

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood, nagu on esitatud veerus B_05.01.0020.

Kohustuslik

B_03.02.0030

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik

Muster

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0020.

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik veerus B_03.02.0020, nagu on märgitud kõnealuse teenuste osutaja kohta veerus B_05.01.0020.

Kohustuslik

Vormi B_03.03 täitmise juhised. Finantssektori ettevõtjad, kes allkirjastavad lepingud teistele konsolideeritavatele finantssektori ettevõtjatele IKT-teenuse (IKT-teenuste) osutamiseks

Märkige kõik vormil B_01.02 osutatud finantssektori ettevõtjad, kes on allkirjastanud vormil B_02.01 osutatud lepingud teistele vormil B_01.02 osutatud konsolideeritavatele ettevõtjatele IKT-teenuste osutamiseks.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_03.03.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.02.0010.

Märkige lepingu viitenumber, mille üksus on allkirjastanud IKT-teenuse või IKT-teenuste osutamiseks.

Kohustuslik

B_03.03.0020

IKT-teenuseid osutava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_01.02.0010.

Märkige IKT-teenuseid osutav üksus, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

Vormi B_04.01 täitmise juhised. IKT-teenuseid kasutavad finantssektori ettevõtjad

Sellel vormil esitatakse kõik vormil B_01.02 osutatud finantssektori ettevõtjad ja vormil B_01.03 osutatud finantssektori ettevõtjate filiaalid, kes kasutavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatavaid IKT-teenuseid.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_04.01.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.01.0010.

Märkige osutatavaid IKT-teenuseid kasutava finantssektori ettevõtjaga seotud lepingu viitenumber.

Kohustuslik

B_04.01.0020

IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Märkige IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutav finantssektori ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_04.01.0030

IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja laad

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutav finantssektori ettevõtja on finantssektori ettevõtja filiaal;

2.

IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutav finantssektori ettevõtja ei ole filiaal.

Kohustuslik

B_04.01.0040

Filiaali tunnuskood

Tähtnumbriline

Filiaali tunnuskood, nagu on märgitud veerus B_01.03.0010.

Kohustuslik, kui IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutav finantssektori ettevõtja on finantssektori ettevõtja filiaal (B_04.01.0030).

Vormi B_05.01 täitmise juhised. Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja

Finantssektori ettevõtjad esitavad kõik asjakohased kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad, sealhulgas

a)

kõik otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad;

b)

kõik kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad;

c)

kõik alltöövõtjad, kes on esitatud IKT-teenuste tarneahelat käsitleval vormil B_05.02;

d)

kõik eespool punktides a, b ja c osutatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate põhiemaettevõtjad.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_05.01.0010

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood.

Kui kasutatakse juriidilise isiku tunnust, esitatakse see 20-kohalise tähtnumbrilise koodina, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kui kasutatakse EUID koodi, esitatakse see vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1042 artiklile 9.

Kohustuslik

B_05.01.0020

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik

Muster

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik, nagu on märgitud veerus B_05.01.0010

1.

juriidilise isiku tunnuse puhul „LEI“;

2.

EUID koodi puhul „EUID“;

3.

muu kui juriidilise isiku tunnuse ja muu kui EUID koodi puhul „Riigikood“ + alakriips + „Koodi liik“.

Riigikood: märkige muu koodi väljastanud riigi ISO 3166–1 kahetäheline kood, et tuvastada kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja.

Koodi liik:

1.

ettevõtte registreerimisnumbri puhul CRN;

2.

käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri puhul VAT;

3.

passi numbri puhul PNR;

4.

isikukoodi puhul NIN.

Veerus B_05.01.0070 nimetatud juriidiliste isikute puhul kasutatakse ainult juriidilise isiku tunnust või EUID koodi, samas kui alternatiivset koodi võib kasutada ainult ettevõtjana tegutseva füüsilise isiku puhul.

Juriidiliste isikute puhul, kes ei ole asutatud liidus, kasutatakse ainult juriidilise isiku tunnust.

Kohustuslik

B_05.01.0030

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja täiendav tunnuskood

Tähtnumbriline

Olemasolu korral kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja täiendav tunnuskood.

Valikuline

B_05.01.0040

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja täiendava tunnuskoodi liik

Muster

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja täiendava tunnuskoodi liik, nagu on märgitud veerus B_05.01.0030:

1.

juriidilise isiku tunnuse puhul „LEI“;

2.

EUID koodi puhul „EUID“;

3.

ettevõtte registreerimisnumbri puhul CRN;

4.

käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri puhul VAT;

5.

passi numbri puhul PNR;

6.

isikukoodi puhul NIN.

Veerus B_05.01.0070 nimetatud juriidiliste isikute puhul kasutatakse juriidilise isiku tunnust või EUID koodi, samas kui alternatiivset koodi võib kasutada ainult ettevõtjana tegutseva füüsilise isiku puhul.

Juriidiliste isikute puhul, kes ei ole asutatud liidus, kasutatakse ainult juriidilise isiku tunnust.

Kohustuslik B_05.01.0030 esitamise korral.

B_05.01.0050

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja juriidiline nimi.

Tähtnumbriline

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja juriidiline nimi, mis on registreeritud äriregistris ladina või kreeka tähestikus või kirillitsas.

Kohustuslik

B_05.01.0060

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja nimi ladina tähestikus

Tähtnumbriline

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja nimi ladina tähestikus.

Kui veerus B_05.01.0050 esitatud kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja nimi on ladina tähestikus, korratakse seda ka sellel andmeväljal.

Kohustuslik

B_05.01.0070

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja isiku liik

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

juriidiline isik, välja arvatud ettevõtjana tegutsevad üksikisikud;

2.

ettevõtjana tegutsev füüsiline isik.

Kohustuslik

B_05.01.0080

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja peakontori asukohariik

Riik

Märkige kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja ülemaailmse peakontori asukohariigi ISO 3166–1 kahetäheline kood (tavaliselt on see riik maksuresidentsuse riik).

Kohustuslik

B_05.01.0090

Veerus B_05.01.0070 esitatud summa valuuta

Valuuta

Märkige veerus B_05.01.0100 esitatud summa väljendamiseks kasutatud valuuta ISO 4217 tähtkood.

Kõik summad peavad olema väljendatud samas valuutas, mida finantssektori ettevõtja kasutab finantsaruannete koostamisel ettevõtja, allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil, kui see on asjakohane.

Kohustuslik B_05.01.0100 esitamise korral.

B_05.01.0100

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja aastane kogukulu või hinnanguline maksumus

Rahaline

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja poolt IKT-teenuseid kasutavatele üksustele osutatud IKT-teenuste kasutamise aastane kulu või hinnanguline maksumus. Rahaline väärtus esitatakse ühikutes.

Kohustuslik, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja on otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja.

B_05.01.0110

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja põhiemaettevõtja tunnuskood

Tähtnumbriline

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja põhiemaettevõtja tuvastamise kood.

Sellel andmeväljal kõrgeima tasandi emaettevõtja tuvastamiseks kasutatav kood peab vastama veerus B_05.01.0010 selle lõpliku emaettevõtja kohta esitatud tunnuskoodile.

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja ei ole kontserni osa, korratakse ka sellel andmeväljal selle kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tuvastamiseks veerus B_05.01.0010 kasutatud tunnuskoodi.

Kohustuslik, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja ei ole põhiemaettevõtja.

B_05.01.0120

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja põhiemaettevõtja tunnuskoodi liik

Muster

Veerus B_05.01.0110 olev kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja põhiemaettevõtja tunnuskoodi liik:

Sellel andmeväljal kõrgeima tasandi emaettevõtja tuvastamiseks kasutatava koodi liik peab vastama veerus B_05.01.0020 selle lõpliku emaettevõtja kohta esitatud tunnuskoodile.

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja ei ole kontserni osa, korratakse ka sellel andmeväljal selle kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tuvastamiseks veerus B_05.01.0020 kasutatud tunnuskoodi liiki.

Kohustuslik, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja ei ole põhiemaettevõtja.

Vormi B_05.02 täitmise juhised. IKT-teenuse tarneahelad

Sellel vormil esitakse ja seostatakse samasse IKT-teenuste tarneahelasse kuuluvad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad.

IKT-teenuste tarneahel hõlmab järgmist (kui see on asjakohane):

a)

kõik otsesed kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad;

b)

kõik kontsernisisesed IKT-teenuste osutajad;

c)

kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulist osa toetavate IKT-teenuste puhul kõik nende IKT-teenuste osutamist tegelikult toetavad alltöövõtjad (st kõik IKT-teenuseid osutavad alltöövõtjad, kelle häire kahjustaks teenuse osutamise turvalisust või järjepidevust);

d)

kui kontsernisisene IKT-teenuste osutaja kasutab finantssektori ettevõtjale IKT-teenuste osutamiseks alltöövõtjaid, vähemalt esimene kontserniväline alltöövõtja, isegi kui osutatavad IKT-teenused ei toeta kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni või selle olulisi osi.

Kõik samasse IKT-teenuste tarneahelasse kuuluvad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad jagavad:

a)

sama „lepingu viitenumbrit“, millele on osutatud vormil B_02.01;

b)

sama „IKT-teenuste liiki“, millele on osutatud III lisas.

Igale samasse IKT-teenuse tarneahelasse kuuluvale kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale määratakse „järjenumber“ (vorm B_05.02.0050), mis tuvastab tema positsiooni IKT-teenuste tarneahelas. Kui mitmel kolmandast isikust IKT-teenuste osutajal on samas IKT-teenuste tarneahelas sama positsioon, määratakse neile sama „järjenumber“. Vastavalt artiklile 2 on otseste kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate järjenumber seega 1. Kui järjenumber on suurem kui 1, on kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja puhul tegemist alltöövõtjaga.

Samasse IKT-teenuste tarneahelasse kuuluvate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate seostamiseks esitavad finantssektori ettevõtjad iga IKT-alltöövõtja (kelle „järjenumber“ on suurem kui 1) puhul kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja, kes saab temalt alltöövõtuteenuseid. Alltöövõtuteenuseid saava kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja esitamiseks kasutatakse veerge B_05.02.0060 ja B_05.02.0070.

Iga IKT-teenuste tarneahela (st „lepingu viitenumbri“ ja „IKT-teenuste liigi“ kombinatsiooni) kohta, kui alltöövõtuteenuseid saab mitu kolmandast isikust IKT-teenuste osutajat, esitatakse kõik need teenuseosutajad vormi eraldi ridadel. Sama loogika kehtib IKT-teenuste tarneahela iga järjenumbri puhul.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_05.02.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.01.0010.

Kohustuslik

B_05.02.0020

IKT-teenuste liik

Suletud valikuvariantide kogum

Üks III lisas osutatud IKT-teenuste liikidest.

Kohustuslik

B_05.02.0030

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0010 asjaomase kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja kohta.

Näited:

Selle otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood, kes osutab IKT-teenust finantssektori ettevõtjale, kes seda kasutab;

Otsesele kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale teenust osutava järjenumbriga 2 alltöövõtja tunnuskood.

Kohustuslik

B_05.02.0040

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik

Muster

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0020 asjaomase kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja kohta.

Kohustuslik

B_05.02.0050

Järjenumber

Naturaalarv

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja allkirjastab finantssektori ettevõtjaga lepingu, käsitletakse teda otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutajana ja „järjenumbriks“ märgitakse 1.

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja allkirjastab lepingu otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaga, käsitletakse teda alltöövõtjana ja „järjenumbriks“ märgitakse 2.

Sama loogika kehtib kõigi järgmiste alltöövõtjate puhul („järjenumbri“ suurendamine).

Kui mitmel kolmandast isikust IKT-teenuste osutajal on IKT-teenuste tarneahelas sama „järjenumber“, esitavad finantssektori ettevõtjad kõigi nende kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate puhul sama „järjenumbri“.

Kohustuslik

B_05.02.0060

Alltöövõtu korras IKT-teenuste saaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Jäetakse tühjaks, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja (vorm B_05.02.0030) on otsene kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja, st „järjenumber“ r = 1 (vorm B_05.02.0050).

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja „järjenumber“ r = n ja n > 1, märkige selle „allhanketeenuste saaja tunnuskood“, kelle „järjenumber“ on r = n – 1 ja kes osutas „järjenumbriga“ r = n kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale allhanke korras IKT-teenust (isegi osaliselt).

Näited:

selle otsese kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood, kes saab IKT-teenust alltöövõtjalt, kelle järjenumber on 2;

selle järjenumbriga 2 alltöövõtja tunnuskood, kes saab teenust alltöövõtjalt, kelle järjenumber on 3.

Sellel andmeväljal alltöövõtu korras IKT-teenuste saaja tuvastamiseks kasutatav kood peab vastama veerus B_05.01.0010 selle teenuseosutaja kohta esitatud tunnuskoodile.

Kohustuslik. Ei kohaldata järjenumbri 1 puhul.

B_05.02.0070

Alltöövõtu korras IKT-teenuste saaja tunnuskoodi liik

Muster

Jäetakse tühjaks, kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja (vorm B_05.02.0030) järjenumber on r = 1 (vorm B_05.02.0050).

Kui kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja „järjenumber“ r = n ja n > 1, märkige selle „allhanketeenuste saaja tunnuskoodi liik“, kelle „järjenumber“ on r = n – 1 ja kes osutas „järjenumbriga“ r = n kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale allhanke korras IKT-teenust (isegi osaliselt):

1.

juriidilise isiku tunnuse puhul „LEI“;

2.

EUID koodi puhul „EUID“;

3.

ettevõtte registreerimisnumbri puhul CRN;

4.

käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri puhul VAT;

5.

passi numbri puhul PNR;

6.

isikukoodi puhul NIN.

Sellel andmeväljal alltöövõtu korras IKT-teenuste saaja tuvastamiseks kasutatava koodi liik peab vastama veerus B_05.01.0020 selle teenuseosutaja kohta esitatud tunnuskoodile.

Kohustuslik. Ei kohaldata järjenumbri 1 puhul.

Vormi B_06.01 täitmise juhised. Funktsioonide kindlaksmääramine

Finantssektori ettevõtjad teevad kindlaks ja esitavad teabe finantssektori ettevõtja kõigi funktsioonide kohta vastavalt finantssektori ettevõtja sisemisele korraldusele, mida toetab kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate osutatav IKT-teenus.

Igale järgmiste elementide kombinatsioonile määratakse kordumatu funktsiooni tunnus:

a)

„IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus“, veerg B_06.01.0040;

b)

„Litsentsitud tegevus“, veerg B_06.01.0020;

c)

„Funktsiooni nimi“, veerg B_06.01.0030.

Finantssektori ettevõtjad kasutavad nii palju ridu kui on vormil elemente, kombineerides selle vormi täitmisel kahte eespool esitatud elementi.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Juhis

Täitmise variant

B_06.01.0010

Funktsiooni tunnus

Muster

Funktsiooni tunnus koosneb F-tähest (suurtäht), millele järgneb naturaalarv (nt „F1“ 1. funktsiooni tunnuse puhul ja „Fn“ n. funktsiooni tunnuse puhul, kus „n“ on naturaalarv).

Iga „IKT-teenust (IKT-teenuseid) kasutava finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnuse“ (B_06.01.0040), „Funktsiooni nime“ (B_06.01.0030) ja „Litsentsitud tegevuse“ (B_06.01.0020) vaheline kombinatsioon saab kordumatu funktsiooni tunnuse.

Näide: finantssektori ettevõtjale, kes tegeleb kahe litsentsitud tegevusega („tegevus A“ ja „tegevus B“), antakse kaks kordumatut „funktsiooni tunnust“ sama funktsiooni X (nt müük) jaoks, mida teostatakse tegevuse A ja B puhul.

Kohustuslik

B_06.01.0020

Litsentsitud tegevus

Suletud valikuvariantide kogum

Üks II lisas loetletud ja alusaktides osutatud litsentsitud tegevustest eri liiki finantssektori ettevõtjate puhul.

Kui funktsioon ei ole seotud registreeritud või litsentsitud tegevusega, tehakse märge „tugifunktsioonid“.

Kohustuslik

B_06.01.0030

Funktsiooni nimi

Tähtnumbriline

Funktsiooni nimi vastavalt finantssektori ettevõtja sisemisele korraldusele.

Kohustuslik

B_06.01.0040

Finantssektori ettevõtja juriidilise isiku tunnus

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_04.01.0020.

Märkige finantssektori ettevõtja, kasutades juriidilise isiku tunnust – 20-kohalist tähtnumbrilist koodi, mis põhineb standardil ISO 17442.

Kohustuslik

B_06.01.0060

Kriitilise tähtsuse või olulisuse hindamine

Suletud valikuvariantide kogum

Kasutage seda veergu, et näidata, kas funktsioon on finantssektori ettevõtja hinnangul kriitilise tähtsusega või oluline. Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

„jah“,

2.

„ei“;

3.

hindamist ei ole tehtud.

Kohustuslik

B_06.01.0070

Kriitilise tähtsuse või olulisuse põhjused

Tähtnumbriline

Lühike selgitus põhjuste kohta, miks funktsioon liigitatakse kriitilist tähtsust omavaks või oluliseks (kuni 300 tähemärki).

Valikuline

B_06.01.0080

Kriitilise tähtsuse või olulisuse viimase hindamise kuupäev

Kuupäev

Märkige kriitilise tähtsuse või olulisuse viimase hindamise kuupäev ISO 8601 vormingus (aaaa-kk-pp), kui funktsiooni toetavad kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate osutatavad IKT-teenused.

Kui funktsiooni kriitilist tähtsust või olulisust ei ole hinnatud, märgitakse lahtrisse „9999-12-31“.

Kohustuslik

B_06.01.0090

Funktsiooni taasteaja eesmärk

Naturaalarv

Tundide arvuna. Kui taasteaja eesmärk on väiksem kui 1 tund, märgitakse lahtrisse „1“. Kui funktsiooni taasteaja eesmärki ei ole kindlaks määratud, märgitakse lahtrisse „0“.

Kohustuslik

B_06.01.0100

Funktsiooni taastekünnise eesmärk

Naturaalarv

Tundide arvuna. Kui taastekünnise eesmärk on väiksem kui 1 tund, märgitakse lahtrisse „1“. Kui funktsiooni taastekünnise eesmärki ei ole kindlaks määratud, märgitakse lahtrisse „0“.

Kohustuslik

B_06.01.0110

Funktsiooni lõpetamise mõju

Suletud valikuvariantide kogum

Kasutage seda veergu, et esitada funktsiooni lõpetamise mõju finantssektori ettevõtja hinnangul. Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

vähene;

2.

keskmine;

3.

suur;

4.

hindamist ei ole tehtud.

Kohustuslik

Vormi B_07.01 täitmise juhised. IKT-teenuste hindamine

See vorm võimaldab kriitilise tähtsusega või olulise funktsiooni või selle oluliste osade toetamisel täiendavalt hinnata kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate, sealhulgas IKT-teenuste tarneahelas esimese kontsernivälise alltöövõtja osutatavaid IKT-teenuseid finantssektori ettevõtjale, kui eelmised kolmandast isikust IKT-teenuste osutajad on kontsernisisesed.

Veeru kood

Veeru nimi

Liik

Täitmise juhis

Täitmise variant

B_07.01.0010

Lepingu viitenumber

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_02.01.0010.

Kohustuslik

B_07.01.0020

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskood

Tähtnumbriline

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0010.

Kohustuslik

B_07.01.0030

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja tunnuskoodi liik

Muster

Nagu on märgitud veerus B_05.01.0020.

Kohustuslik

B_07.01.0040

IKT-teenuste liik

Suletud valikuvariantide kogum

Üks III lisas osutatud IKT-teenuste liikidest.

Kohustuslik

B_07.01.0050

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja asendatavus

Suletud valikuvariantide kogum

Kasutage seda veergu finantssektori ettevõtja hindamise tulemuste esitamiseks seoses sellise kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja asendatavusega, kes osutab kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni toetavaid konkreetseid IKT-teenuseid.

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

ei ole asendatav;

2.

asendamine on väga keeruline;

3.

asendamine on keskmiselt keeruline;

4.

asendamine on kerge.

Kohustuslik

B_07.01.0060

Põhjus, miks kolmandast isikust IKT-teenuste osutajat peetakse asendamatuks või raskesti asendatavaks

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

tõeliste alternatiivide (isegi osaliselt) puudumine, mis on tingitud konkreetsel turul tegutsevate kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate vähesusest või asjaomase kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja turuosast või tegevuse tehnilisest keerukusest (sealhulgas seoses patenditud tehnoloogiaga) või kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja organisatsiooni või tegevuse eripärast;

2.

raskused seoses asjaomaste andmete ja töökoormuse osalise või täieliku migreerimisega asjaomaselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajalt teisele kolmandast isikust IKT-teenuste osutajale või nende taasintegreerimise teel finantssektori ettevõtja toimingutesse, mis on tingitud kas märkimisväärsetest rahalistest kuludest, ajakulust või muudest ressurssidest, mida migratsioon võib hõlmata, või suurenenud IKT-riskist või muudest operatsiooniriskidest, millega finantssektori ettevõtja võib kokku puutuda;

3.

mõlemad punktides 1 ja 2 osutatud põhjused.

Kohustuslik, kui vormil B_07.01.0041 on valitud „ei ole asendatav“ või „asendamine on väga keeruline“.

B_07.01.0070

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja viimase auditi kuupäev

Kuupäev

Kasutage seda veergu kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatavate konkreetsete IKT-teenuste viimase auditi kuupäeva esitamiseks.

Selles veerus käsitletakse auditeid, mille korraldab mõni järgmistest:

a)

finantssektori ettevõtja siseauditi osakond või muud kvalifitseeritud lisatöötajad;

b)

ühisrühm koos sama kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja teiste klientidega („ühine audit“);

c)

kolmas isik, kelle järelevalve alla kuuluv üksus on määranud teenuseosutajat auditeerima.

See veerg ei ole seotud kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja poolt kolmanda isiku sertifikaatide või siseauditi aruannete vastuvõtmise või esitamise kuupäeva, finantssektori ettevõtja korraldatava iga-aastase lepinguseire kuupäeva ega finantssektori ettevõtja tehtud riskihindamise läbivaatamise kuupäevaga.

Seda veergu kasutatakse, et teatada igat liiki audititest, mille on korraldanud mõni punktides a, b ja c osutatud subjektidest ja mis puudutavad täielikult või osaliselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatavaid IKT-teenuseid.

Kuupäeva märkimiseks kasutage ISO 8601 vormingut (aaaa-kk-pp).

Kui auditit ei ole tehtud, märgitakse lahtrisse „9999-12-31“.

Kohustuslik

B_07.01.0080

Väljumiskava olemasolu

[Jah/ei]

Kasutage seda veergu, et teatada kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja väljumiskava olemasolust, mis on seotud konkreetse osutatava IKT-teenusega.

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

„jah“,

2.

„ei“.

Kohustuslik

B_07.01.0090

Lepingupõhise IKT-teenuse taasintegreerimise võimalus

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

lihtne;

2.

raske;

3.

väga keeruline.

Kasutage seda veergu, kui IKT-teenust osutab kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja, kes ei ole kontsernisisene IKT-teenuste osutaja.

Kohustuslik

B_07.01.0100

IKT-teenuste lõpetamise mõju

Suletud valikuvariantide kogum

Kasutage seda veergu, et kirjeldada kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja osutatud IKT-teenuste lõpetamise mõju finantssektori ettevõtjale finantssektori ettevõtja hinnangu kohaselt.

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

vähene;

2.

keskmine;

3.

suur;

4.

hindamist ei ole tehtud.

Kohustuslik

B_07.01.0110

Kas on tuvastatud alternatiivseid kolmandast isikust IKT-teenuste osutajaid?

Suletud valikuvariantide kogum

Valige üks variant järgmisest suletud loetelust:

1.

„jah“,

2.

„ei“;

7.

hindamist ei ole tehtud.

Iga kriitilise tähtsusega või olulist funktsiooni toetava kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja puhul tehakse hindamine, et määrata alternatiivne teenuseosutaja.

Kohustuslik

B_07.01.0120

Alternatiivse kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja määramine

Tähtnumbriline

Kui veerus B_07.01.0110 on märgitud „jah“, võib selles veerus esitada lisateavet.

Valikuline

Vormi B_99.01 täitmise juhised. IKT-teenuseid kasutavate finantssektori ettevõtjate kasutatav terminoloogia

Finantssektori ettevõtjad esitavad teaberegistris nende poolt kasutatava näitajate ja valikuvariantide suletud kogumi üksusesiseseid selgitusi, tähendusi ja määratlusi.

 

B_99.01.C0010

B_99.01.C0020

B_99.01.C0030

B_99.01.C0040

Veeru kood

Veeru nimi

Variant

Variandi kirjeldus / sisemine määratlus

B_99.01.R0010

B_02.01.0020

Lepingu liik

1.

eraldiseisev leping

 

B_99.01.R0020

2.

üldine leping

 

B_99.01.R0030

3.

hilisem või seotud leping

 

B_99.01.R0040

B_02.02.0170

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja säilitatavate andmete tundlikkus

1.

vähene

 

B_99.01.R0050

2.

keskmine

 

B_99.01.R0060

3.

suur

 

B_99.01.R0070

B_06.01.0110

Funktsiooni lõpetamise mõju

1.

vähene

 

B_99.01.R0080

2.

keskmine

 

B_99.01.R0090

3.

suur

 

B_99.01.R0100

B_07.01.0050

Kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja asendatavus

1.

ei ole asendatav

 

B_99.01.R0110

2.

asendamine on väga keeruline

 

B_99.01.R0120

3.

asendamine on keskmiselt keeruline

 

B_99.01.R0130

4.

asendamine on kerge

 

B_99.01.R0140

B_07.01.0090

Lepingupõhise IKT-teenuse taasintegreerimise võimalus

1.

lihtne

 

B_99.01.R0150

2.

keeruline

 

B_99.01.R0160

3.

väga keeruline

 

B_99.01.R0170

B_07.01.0100

IKT-teenuste lõpetamise mõju

1.

vähene

 

B_99.01.R0180

2.

keskmine

 

B_99.01.R0190

3.

suur

 


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).


II LISA

Tegevuste loetelu üksuse liikide kaupa

Üksuse liik

Tegevuste ja teenuste loetelu

a)

krediidiasutused

Direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus ja direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jaos loetletud tegevus.

b)

makseasutused, sealhulgas sellised makseasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 kohast erandit

Direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas loetletud tegevused.

c)

kontoteabe teenuse pakkujad

Direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktis 8 osutatud kontoteabe teenused.

d)

e-raha asutused, sealhulgas sellised e-raha asutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ kohast erandit

E-raha emiteerimine vastavalt direktiivile 2009/110/EÜ ja direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas loetletud tegevused.

e)

investeerimisühingud

Direktiivi 2014/65/EL I lisa A ja B jaos loetletud investeerimisteenused ja -tegevused.

f)

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 punktis 16 loetletud teenused ja tegevused.

g)

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud varapõhiste tokenite emitendid

Määruse (EL) 2023/1114 artikli 16 lõikes 1 osutatud tegevused.

h)

väärtpaberite keskdepositooriumid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (1)lisas loetletud tegevus.

i)

kesksed vastaspooled

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud kesksete vastaspoolte tegevus.

j)

kauplemiskohad

Direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktides 21–24 määratletud kauplemiskohtade tegevus

k)

kauplemisteabehoidlad

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 1 määratletud kauplemisteabehoidlate tegevused (2).

l)

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (3)artikli 6 lõikes 4 ja I lisas loetletud tegevused.

m)

fondivalitsejad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (4)artikli 6 lõikes 3 ja II lisas loetletud tegevused.

n)

aruandlusteenuste pakkujad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (5)artikli 2 lõike 1 punktides 34, 35 ja 36 osutatud teenused.

o)

kindlustus- ja edasikindlustusandjad

Tegevused, mis on lubatud i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (6)I lisa B jaos osutatud kahjukindlustuse liikide puhul; ii) kõnealuse direktiivi II lisas osutatud elukindlustusliikide puhul; iii) kahjukindlustuse edasikindlustustegevuse ja iv) kõnealuse direktiivi artikli 15 lõikes 5 osutatud elukindlustuse edasikindlustustegevuse puhul.

p)

kindlustusvahendajad, edasikindlustusvahendajad ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 (7)artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 määratletud kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamine.

q)

tööandja kogumispensioni asutused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (8)artiklis 7 osutatud tööandja kogumispensioni asutuste tegevus.

r)

reitinguagentuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (9)artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud reitinguagentuuride tegevused.

s)

kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid

Võrdlusaluste väljaandmine haldurite poolt, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktides 5 ja 6, osutades kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktis 25 määratletud kriitilise tähtsusega võrdlusalustele.

t)

ühisrahastusteenuse osutajad

Ühisrahastusteenuste osutamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 (10)artikliga 3.

u)

väärtpaberistamise registrid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (11)artikli 2 punktis 23 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1230 (12)artikli 1 lõigetes 4 ja 5 määratletud väärtpaberistamise registrite tegevus.

Finantssektoriväline üksus: kontsernisisene IKT-teenuste osutaja

Ei kohaldata.

Finantssektoriväline üksus: muu kontsernisisene üksus

Ei kohaldata.

Finantssektoriväline üksus: kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja

Ei kohaldata.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/909/oj).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2365/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/600/oj).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/138/oj).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/97/oj).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2341/oj).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1060/oj).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1503/oj).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2402/oj).

(12)  Komisjoni 29. novembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 202/1230, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks väärtpaberistamise registri registreerimise taotluse üksikasjad ja kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad (ELT L 289, 3.9.2020, lk 345, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1230/oj).


III LISA

IKT-teenuste liik

Teaberegistri vormides IKT-teenuste liigile viitamisel esitatakse ainult asjaomast liiki IKT-teenuste tunnus (vahemikus S01 kuni S19).

Tunnus

IKT-teenuste liik

Kirjeldus

S01

1.

IKT-projektide juhtimine

Projektijuhtimise ametnikuga seotud teenuste osutamine.

S02

2.

IKT arendamine

Järgmisega seotud teenuste osutamine: ärianalüüs, tarkvaradisain ja -arendus, testimine.

S03

3.

IKT kasutajatugi ja esmatasandi tugi

Järgmisega seotud teenuste osutamine: IKT intsidentide kasutajatugi ja esmatasandi tugi

S04

4.

IKT turbe haldusteenused

Järgmisega seotud teenuste osutamine: IKT turve (kaitse, avastamine, reageerimine ja taastamine), sealhulgas turvaintsidentide käsitlemine ja kriminalistika.

S05

5.

Andmete esitamine

Andmeteenuste osutajate teenuste tellimine (digitaalne andmeteenus).

S06

6.

Andmeanalüüs

Andmeanalüüsi toetavate teenuste osutamine (digitaalne andmeteenus).

S07

7.

IKT-, rajatiste- ja majutusteenused (välja arvatud pilvteenused)

IKT-taristu-, rajatiste- ja majutusteenuste osutamine, sealhulgas kommunaalteenused (energia, küte jne), juurdepääs telekommunikatsioonile ja füüsiline julgeolek (välja arvatud pilvteenused), maksete töötlemine või maksetaristute käitamine.

S08

8.

Arvutamine

Digitaalse töötlemise suutlikkuse (sealhulgas andmearvutuse) pakkumine, välja arvatud pilvekeskkonnas osutatavad arvutusteenused.

S09

9.

Pilveväline andmesalvestus

Andmesalvestusplatvormi pakkumine (välja arvatud pilvteenused).

S10

10.

Telekommunikatsiooniettevõtja

Telekommunikatsioonisüsteemide ja voohaldusega seotud toimingud. Tavapärased analoogtelefoniteenused on määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punkti 21 kohaselt sõnaselgelt välistatud.

S11

11.

Võrgutaristu

Võrgutaristu pakkumine.

S12

12.

Riistvara ja füüsilised seadmed

Tööjaamade, telefonide, serverite, andmesalvestusseadmete, seadmete jms pakkumine teenusena.

S13

13.

Tarkvara litsentsimine (välja arvatud SaaS)

Tööruumides kasutatava tarkvara pakkumine.

S14

14.

IKT-toimingute haldamine (sealhulgas hooldus)

Järgmisega seotud teenuste osutamine: taristu (süsteemide ja riistvara, välja arvatud võrgu) konfiguratsioon, hooldus, installimine, võimsuse haldamine, talitluspidevuse juhtimine jne,

sealhulgas hallatud teenuseosutajad (MSP).

S15

15.

IKT valdkonna nõustamine

Intellektuaalse/IKT-oskusteabe teenuste osutamine.

S16

16.

IKT-riski juhtimine

IKT-riski juhtimise nõuete täitmise kontrollimine määruse (EL) 2022/2554 artikli 6 lõike 10 kohaselt.

S17

17.

Pilvteenused: IaaS

Taristu teenusena.

S18

18.

Pilvteenused: PaaS

Platvorm teenusena.

S19

19.

Pilvteenused: SaaS

Tarkvara teenusena.


IV LISA

„Varade koguväärtuse“ kajastamise juhis

Üksuse liik

Varade koguväärtuse kajastamise juhis veerus B_01.02.0110

a)

krediidiasutused

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451 X lisa vormil C40.00, reas 0410 ja veerus 0010 märgitud andmed (1).

b)

makseasutused, sealhulgas sellised makseasutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 kohast erandit

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

c)

kontoteabe teenuse pakkujad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

d)

e-raha asutused, sealhulgas sellised e-raha asutused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/110/EÜ kohast erandit

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

e)

investeerimisühingud

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1624 I lisa vormi Z01.00 veerus 0090 märgitud andmed (2).

f)

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

g)

määruse (EL) 2023/1114 alusel tegevusloa saanud varapõhiste tokenite emitendid

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

h)

väärtpaberite keskdepositooriumid

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/392 artikli 41 punkti a kohaselt pädevatele asutustele esitatud auditeeritud finantsaruannetes kajastatud varade koguväärtus (3).

i)

kesksed vastaspooled

Teave, mis on esitatud BIS/IOSCO dokumendi „Avaliku kvantitatiivse avalikustatava teabe standardid kesksete vastaspoolte jaoks“ väljal 15.2.

j)

kauplemiskohad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

k)

kauplemisteabehoidlad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

l)

alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

m)

fondivalitsejad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

n)

aruandlusteenuste pakkujad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

o)

kindlustus- ja edasikindlustusandjad

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/894 (4)II lisas ja III lisa vormi S02.01 real 0500 veerus 0010 märgitud andmed.

p)

kindlustusvahendajad, edasikindlustusvahendajad ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

q)

tööandja kogumispensioni asutused

Varade koguväärtus peab võrduma kõigi varade poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti kohustuste kogusummaga.

r)

reitinguagentuurid

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

s)

kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

t)

ühisrahastusteenuse osutajad

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

u)

väärtpaberistamise registrid

Varade koguväärtus kohustuslikes finantsaruannetes.

Finantssektoriväline üksus: kontsernisisene IKT-teenuste osutaja

Ei kohaldata.

Finantssektoriväline üksus: muu kontsernisisene üksus

Ei kohaldata.

Finantssektoriväline üksus: kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja

Ei kohaldata.


(1)  Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/451/oj).

(2)  Komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1624, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1066 (ELT L 277, 7.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1624/oj).

(3)  Komisjoni 11. novembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/392, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 909/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid tegevuslubade andmise, järelevalve ja tegevusega seotud nõudeid (ELT L 65, 10.3.2017, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/392/oj).

(4)  Komisjoni 4. aprilli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/894, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450 (ELT L 120, 5.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/894/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2956/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)