(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 on liidu eesmärk muu hulgas edendada oma rahvaste hüvangut ning taotleda Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb muu hulgas tasakaalustatud majanduskasvul ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, et saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress.

(2)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 31 on sätestatud, et igal töötajal on õigus headele ja õiglastele töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased. Põhiõiguste harta artiklis 27 on sätestatud ettevõttes töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õigus (põhiõiguste hartas „õigus olla informeeritud ja ära kuulatud“). Põhiõiguste harta artikli 8 kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele. Põhiõiguste harta artikli 12 kohaselt on igaühel kogunemis- ja ühinemisvabadus kõigil tasanditel. Põhiõiguste harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust. Põhiõiguste harta artikkel 21 keelab diskrimineerimise.

(3)

17. novembril 2017 Göteborgis välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) 5. põhimõttes on sätestatud, et töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele; et tööandjatele tagatakse kooskõlas õigusaktide ja kollektiivlepingutega vajalik paindlikkus majanduskeskkonnas toimuvate muutustega kiireks kohanemiseks; et edendatakse uuenduslikke töökorralduse vorme, mis tagavad kvaliteetsed töötingimused, toetatakse ettevõtlust ja iseenda tööandjana (sambas „füüsilisest isikust ettevõtja“) tegutsemist; lihtsustatakse tööalast liikuvust ning hoidutakse töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas keelatakse ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamine. Samba 7. põhimõtte kohaselt on töötajatel õigus sellele, et neid teavitatakse kirjalikult enne töötamise algust töösuhtest tulenevatest õigustest ja kohustustest, ning et enne töölt vabastamist on töötajatel õigus saada teavet töölt vabastamise põhjustest ja õigus mõistlikule etteteatamistähtajale, samuti on neil õigus tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus saada õiguskaitset, sealhulgas piisavat hüvitist, kui töölt vabastamine ei ole põhjendatud. Samba 10. põhimõtte kohaselt on töötajatel muu hulgas õigus töötervishoiu ja tööohutuse kõrgetasemelisele kaitsele ning õigus isikuandmete kaitsele töösuhte kontekstis. 7. mail 2021 Portos toimunud sotsiaaltippkohtumisel avaldati heameelt samba juurde kuuluva tegevuskava üle.

(4)

Digipööre muudab töömaailma, parandab tootlikkust ja suurendab paindlikkust, kuid kätkeb endas ka tööalaseid ja töötingimustega seotud riske. Algoritmipõhised tehnoloogiad, sealhulgas automaatsed seire- ja otsustussüsteemid, on loonud digitaalsete tööplatvormide tekkeks ja kasvuks sobivad tingimused. Uued digitaalse suhtluse vormid ja uued tehnoloogiad töömaailmas, kui need on hästi reguleeritud ja rakendatud, võivad luua võimalusi teha inimväärsed ja kvaliteetsed töökohad kättesaadavaks inimestele, kellel traditsiooniliselt selline juurdepääs töökohtadele puudus. Kui aga need vormid ja tehnoloogia on reguleerimata, võivad need kaasa tuua ka tehnoloogial põhineva jälgimise, suurendada võimu tasakaalustamatust ja otsuste tegemise läbipaistmatust ning ohustada inimväärseid töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust, võrdset kohtlemist ja õigust eraelu puutumatusele.

(5)

Platvormitööd teevad üksikisikud, kasutades selleks digitaristut, mis kuulub oma klientidele teenust pakkuvatele digitaalsetele tööplatvormidele. Platvormitööd tehakse väga erinevates valdkondades ning sellele on omane digitaalsete tööplatvormide liikide, hõlmatud sektorite ja tegevuste ning platvormitöö tegijate profiilide suur mitmekesisus. Digitaalsed tööplatvormid korraldavad algoritmide abil sõltuvalt oma ärimudelist suuremal või vähemal määral tööülesannete täitmist, töötasu maksmist ning platvormi klientide ja platvormitöö tegijate vahelisi suhteid. Platvormitööd saab teha kas üksnes veebis elektrooniliste vahendite kaudu (edaspidi „veebipõhine platvormitöö“) või hübriidvormis, mille puhul omavahel kombineeritakse veebis toimuv teabevahetus ja sellele järgnev tegevus füüsilises maailmas (edaspidi „kohapealne platvormitöö“). Paljud olemasolevad digitaalsed tööplatvormid on rahvusvahelised ettevõtjad, kes tegutsevad ja kasutavad oma ärimudeleid mitmes liikmesriigis või piiriüleselt.

(6)

Platvormitöö võib pakkuda võimalust lihtsamalt tööturule pääseda, teenida kõrvaltegevuse kaudu lisasissetulekut või oma tööaega mõnevõrra paindlikumalt korraldada. Samal ajal on enamikul platvormitöö tegijatel muu töökoht või muu sissetulekuallikas ja nad on tavaliselt madalapalgalised. Lisaks areneb platvormitöö kiiresti, mille tulemuseks on uued ärimudelid ja tööhõivevormid, mida olemasolevad kaitsesüsteemid mõnikord ei hõlma. Seetõttu on oluline toetada kõnealust protsessi platvormitöö tegijate piisavate kaitsemeetmetega, olenemata lepingulise suhte laadist. Eelkõige võib platvormitöö tuua kaasa tööaja ettearvamatuse ning hägustada töösuhte ja iseenda tööandjana tegutsemise piire ning tööandjate ja töötajate kohustusi. Tööalase staatuse valesti liigitamine mõjutab asjaomaseid isikuid, kuna see võib piirata juurdepääsu olemasolevatele töötajate ja sotsiaalsetele õigustele. Samuti loob see ebavõrdsed tingimused selliste ettevõtjate jaoks, kes oma töötajaid õigesti liigitavad, ning mõjutab liikmesriikide töösuhete süsteeme, nende maksubaasi ning sotsiaalkaitsesüsteemide katvust ja kestlikkust. Kuigi kõnealused probleemid ei puuduta üksnes platvormitööd, on need platvormimajanduse puhul eriti teravad ja pakilised.

(7)

Mitme liikmesriigi kohtulahendid osutavad sellele, et teatavat laadi platvormitöö puhul liigitatakse tööalast staatust ikka veel valesti, eelkõige sektorites, kus digitaalsetel tööplatvormidel on teatav juhtimis- ja kontrollivõime. Ehkki digitaalsed tööplatvormid liigitavad nende kaudu töötavad isikud paljudel juhtudel iseenda tööandjateks või nn sõltumatuteks töövõtjateks, on paljud kohtud leidnud, et tegelikult juhivad ja kontrollivad neid isikuid platvormid, kaasates neid sageli oma põhitegevusse. Seepärast liigitasid asjaomased kohtud väidetavad iseenda tööandjad ümber platvormitöötajateks.

(8)

Algoritmidel põhinevad automaatsed seire- ja otsustussüsteemid võtavad üha sagedamini üle funktsioone, mida tavaliselt täidavad ettevõtte juhid, näiteks ülesannete määramine, üksikute tööülesannete hinnastamine, töögraafikute kindlaksmääramine, juhiste andmine, tehtud töö hindamine, stiimulite pakkumine või ebasoodne kohtlemine. Eelkõige kasutavad digitaalsed tööplatvormid selliseid algoritmilisi süsteeme kui standardset viisi, mille abil platvormitööd oma taristu kaudu korraldada ja juhtida. Platvormitöö tegijatel, kelle suhtes sellist algoritmilist juhtimist kohaldatakse, puudub sageli juurdepääs teabele selle kohta, kuidas algoritmid toimivad, milliseid isikuandmeid kasutatakse või kuidas nende käitumine mõjutab automatiseeritud süsteemide tehtavaid otsuseid. Lisaks puudub töötajate esindajatel, teistel platvormitöö tegijate esindajatel ja tööinspektsioonidel ning muudel pädevatel järelevalveasutustel sellisele teabele juurdepääs. Samuti ei tea platvormitöö tegijad sageli põhjuseid, miks automatiseeritud süsteemid oma otsuseid teevad või toetavad, samuti puudub neil võimalus saada kõnealuste otsuste kohta selgitusi, arutada kõnealuseid otsuseid kontaktisikuga, kõnealuseid otsuseid vaidlustada või taotleda nende parandamist või, kui see on asjakohane, taotleda õiguskaitset.

(9)

Mitmes liikmesriigis või piiriüleselt tegutsevate platvormide puhul puudub sageli selgus, kus platvormitööd tehakse ja kes seda teeb, eriti veebipõhise platvormitöö puhul. Lisaks on riigi pädevatel asutustel keeruline juurde pääseda sellistele digitaalsete tööplatvormidega seotud andmetele nagu platvormitöö tegijate arv, nende tööalane staatus ja töötingimused. See muudab kohaldatavate normide täitmise tagamise keerukamaks.

(10)

Õigusaktides on kindlaks määratud miinimumnõuded, mida kohaldatakse töötingimuste ja töötajate õiguste suhtes kogu liidus. Nende õigusaktide hulka kuuluvad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2003/88/EÜ, (4) 2008/104/EÜ (5) ja (EL) 2019/1152 (6) ning muud eriõigusaktid, mis käsitlevad muu hulgas selliseid aspekte nagu töötervishoid ja tööohutus, rasedad töötajad, töö- ja eraelu tasakaal, tähtajaline töö, osaajatöö ja töötajate lähetamine. Lisaks on Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) otsustanud, (7) et „valveaega“, mille jooksul töötaja võimalused teha muid tegevusi on märkimisväärselt piiratud, käsitatakse tööajana. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/14/EÜ (8) on kehtestatud üldraamistik, mis sätestab miinimumnõuded liidu ettevõtete või üksuste töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise (direktiivis 2002/14/EÜ „nõustamine“) õigusele.

(11)

Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovituses (9) soovitatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada kõigile töötajatele ja iseenda tööandjatele ametlik ja tegelik kaetus sotsiaalkaitsesüsteemidega ning nende piisavus ja läbipaistvus.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (10) tagatakse füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel ning nähakse eelkõige ette teatavad õigused ja kohustused ning kaitsemeetmed seoses isikuandmete seadusliku, õiglase ja läbipaistva töötlemisega, sealhulgas automaatselt tehtavate üksikotsuste korral.

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1150 (11) käsitletakse õigluse ja läbipaistvuse edendamist selliste ärikasutajate jaoks, kes kasutavad digiplatvormide pakutavaid veebipõhiseid vahendusteenuseid.

(14)

Kuigi kehtivad liidu õigusaktid sisaldavad teatavaid üldisi kaitsemeetmeid, tuleks platvormitööga seotud probleemide lahendamiseks ette näha täiendavad erimeetmed. Selleks et platvormitöö arendamist kestlikul viisil piisavalt piiritleda, on vaja, et liit kehtestaks platvormitöötajate miinimumõigused ja normid platvormitöö tegijate isikuandmete kaitse parandamiseks, et kõnealustele probleemidele lahendused leida. Tuleks kehtestada meetmed, mis hõlbustavad platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramist liidus, ning suurendada platvormitöö läbipaistvust, sealhulgas piiriülestes olukordades. Lisaks tuleks platvormitöö tegijatele anda õigused, mille eesmärk on edendada läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust. Kõnealuste õiguste andmise eesmärk peaks olema ka töötajate kaitsmine ja töötingimuste parandamine algoritmilise juhtimise kontekstis, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste pidamine. Seda tehes tuleks seada eesmärgiks parandada õiguskindlust ja luua võrdsed tingimused digitaalsetele tööplatvormidele ja veebivälistele teenuseosutajatele ning toetada liidus digitaalsete tööplatvormide kestlikku kasvu.

(15)

Komisjon on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 154 korraldanud sotsiaalpartneritega kaheetapilise konsulteerimise platvormitöö tingimuste parandamiseks. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud nende küsimuste üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Siiski on oluline võtta selles valdkonnas liidu tasandil meetmeid, et viia praegune õigusraamistik kooskõlla platvormitöö arenguga, sealhulgas seoses automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega. Lisaks pidas komisjon ulatuslikke arutelusid ka asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas digitaalsete tööplatvormide, platvormitöö tegijate ühenduste, akadeemiliste ringkondade, liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide ning kodanikuühiskonna esindajatega.

(16)

Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada platvormitöötajate töötingimusi ja kaitsta nende isikuandmeid. Mõlema eesmärgi poole püüeldakse üheaegselt ning kuigi mõlemad eesmärgid tugevdavad üksteist vastastikku ja on lahutamatult seotud, ei ole kumbki teisejärguline. Seoses ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga b sätestatakse käesolevas direktiivis normid, mille eesmärk on toetada platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramist, parandada töötingimusi ja suurendada platvormitöö läbipaistvust, sealhulgas piiriülestes olukordades, samuti töötajate kaitset algoritmilise juhtimise kontekstis. Seoses ELi toimimise lepingu artikliga 16 luuakse käesoleva direktiiviga õigusnormid platvormitöö tegijate kaitse parandamiseks seoses nende isikuandmete töötlemisega, suurendades platvormitöö asjakohaste algoritmiliste juhtimismenetluste läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust.

(17)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigile liidus platvormitöö tegijatele, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse olevat tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Algoritmilist juhtimist käsitlevaid sätteid, mis on seotud isikuandmete töötlemisega, tuleks kohaldada ka platvormitöö tegijatele, kellel ei ole töölepingut või puudub töösuhe.

(18)

Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada kohustuslikud normid, mida kohaldatakse kõigi digitaalsete tööplatvormide suhtes, olenemata nende asukohast või kohaldatavast õigusest, tingimusel et platvormitöö, mida asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu korraldatakse, toimub liidus.

(19)

Digitaalsed tööplatvormid erinevad teistest veebiplatvormidest selle poolest, et nad kasutavad automaatseid seire- või otsustussüsteeme, et korraldada tööd, mida üksikisikud teevad asjaomase tööplatvormi pakutava teenuse saaja ühe- või korduva taotluse korral. Automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega töödeldakse platvormitöö tegijate isikuandmeid ning tehakse või toetatakse muu hulgas töötingimusi mõjutavaid otsuseid. Need omadused muudavad digitaalsed tööplatvormid spetsialistide teenuste osutamise korraldamise eriliseks vormiks võrreldes traditsioonilisemate teenuste osutamise korraldamise vormidega, nagu traditsioonilised sõiduvahendusteenused või veoteenused. Lisaks käib digitaalsete tööplatvormide struktuurse korralduse keerukuse suurenemine käsikäes nende kiire arenguga, mis sageli loob töökorralduses muutuva geomeetriaga süsteeme. Näiteks võib esineda juhtumeid, kus digitaalsed tööplatvormid osutavad teenust, mille saajaks on digitaalne tööplatvorm ise või eraldiseisev äriüksus samasse kontserni kuuluvas ettevõttes, või korraldatakse tööd viisil, mis hägustab traditsioonilisi mustreid, mis on teenuse osutamise süsteemides tavaliselt äratuntavad. Nii võib see olla ka mikrotöö- või rahvatööplatvormide puhul, mis on digitaalsed veebipõhised tööplatvormid, mis pakuvad ettevõtjatele ja teistele klientidele juurdepääsu arvukale ja paindlikule tööjõule, et täita väikeseid ülesandeid, mida saab teha kaugtööna arvuti ja internetiühenduse abil, näiteks sildistamine. Ülesanded jagatakse osadeks ja jagatakse suurele hulgale üksikisikutele („rahvas“), kes saavad neid täita asünkroonselt.

(20)

Üksikisikute tehtava töö korraldamine peaks hõlmama vähemalt seda, et olulist rolli mängib nõutava teenuse nõudluse kokkusobitamine tööjõu pakkumisega üksikisiku poolt, kellel on digitaalse tööplatvormiga või vahendajaga lepinguline suhe, olenemata sellest, millisena osapooled selle formaalselt määratlevad või mis laadi lepinguline suhe see on, ja kes on valmis täitma konkreetset ülesannet. Sellise töö korraldamine võib hõlmata ka muid toiminguid, näiteks maksete töötlemist. Digitaalse tööplatvormina ei tohiks käsitada sellised veebiplatvorme, mis ei tegele üksikisikute töö korraldamisega, vaid pakuvad teenuseosutajatele üksnes vahendeid lõppkasutajani jõudmiseks ilma muul viisil osalemata, näiteks reklaamivad pakkumisi või teenusetaotlusi või koondavad ja annavad teavet olemasolevate teenuseosutajate kohta konkreetses piirkonnas. Digitaalse tööplatvormi määratlust ei tohiks kohaldada selliste teenuste osutajate suhtes, mille peamine eesmärk on varade kasutamine või jagamine, näiteks lühiajalise majutuse pakkumine, või mille abil üksikisikud, kes ei ole sel alal kutsetöötajad, saavad kaupu edasi müüa, ega nende suhtes, kes korraldavad vabatahtlike tegevust. Määratlus peaks hõlmama vaid selliste teenuste osutajaid, mille puhul üksikisiku tehtava töö (näiteks inimeste või kaupade vedu või koristamine) korraldamine on tegevuse vajalik ja oluline osa, mitte üksnes vähemtähtis ja toetav komponent.

(21)

Töötajate esindamise korraldus ja protsessid on liikmesriigiti erinevad, peegeldades iga riigi ajalugu, institutsioone ning majanduslikku ja poliitilist olukorda. Hästi toimiva sotsiaaldialoogi eeltingimuste hulgas on tugevate ja sõltumatute ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide olemasolu, kellel on juurdepääs asjakohasele teabele, mis on vajalik sotsiaaldialoogis osalemiseks, ning ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste põhiõiguste austamine.

(22)

Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 135 töötajate esindajate kohta (1971), mille on praegu ratifitseerinud 24 liikmesriiki, võivad töötajate esindajateks olla isikud, keda tunnustatakse selliselt riigisisese õiguse või tava alusel, olenemata sellest, kas nad on ametiühingute esindajad, s.o ametiühingute või nende liikmete poolt määratud või valitud esindajad, või valitud esindajad, st esindajad, kelle ettevõtte töötajad on riigisiseste õigusnormide või kollektiivlepingute tingimuste kohaselt vabalt valinud ja kelle ülesannete hulka ei kuulu asjaomases riigis ametiühingute ainueesõigusega seotud tegevused. Nimetatud konventsioonis on täpsustatud, et kui samas ettevõttes on nii ametiühingute esindajad kui ka valitud esindajad, ei kasutata sellist esindamist asjaomaste ametiühingute või nende esindajate seisukohtade kahjustamiseks ning et soodustada tuleb koostööd valitud esindajate ja asjaomaste ametiühingute või nende esindajate vahel.

(23)

Liikmesriigid on ratifitseerinud ILO organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsiooni nr 98 (1949), mis sätestab, et sekkumiseks peetakse tegevust, mis on kavandatud selleks, et soodustada töötajate organisatsioonide loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide valitsemise all või toetada töötajate organisatsioone rahaliselt või muul moel eesmärgiga allutada sellised organisatsioonid tööandjate või tööandjate organisatsioonide kontrollile, mille vastu ILO liikmesriigid peavad töötajate organisatsioone kaitsma. Sellist tegevust on oluline käsitleda, et käesoleva direktiivi kohase teavitamise ja konsulteerimise praktilist korda kindlaks määrates või rakendades tegutseksid tööandjad ja töötajate esindajad koostöö vaimus ning võttes nõuetekohaselt arvesse oma vastastikuseid õigusi ja kohustusi, pidades silmas nii ettevõtja või asutuse kui ka töötajate huve.

(24)

Mõnel juhul ei ole platvormitöö tegijatel digitaalse tööplatvormiga otsest lepingulist suhet, kuid neil on see vahendajaga, kelle kaudu nad platvormitööd teevad. Sellise platvormitöö korraldamise viisi tulemuseks on sageli suur hulk erinevaid ja keerulisi mitmepoolseid suhteid, sealhulgas alltöövõtuahelad, ning digitaalse tööplatvormi ja vahendajate vastutusalad on tihti ebaselged. Vahendajate kaudu platvormitöö tegijad puutuvad kokku samasuguste tööalase staatuse valesti liigitamise ja automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisega seotud ohtudega nagu isikud, kes teevad platvormitööd otse digitaalse tööplatvormi jaoks. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased meetmed, tagamaks et käesoleva direktiivi kohaselt on vahendajate kaudu platvormitöö tegijatel samal tasemel kaitse kui platvormitöö tegijatel, kellel on otsene lepinguline suhe digitaalse tööplatvormiga. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased mehhanismid, sealhulgas, kui see on asjakohane, solidaarvastutuse süsteemide kaudu.

(25)

Selleks et võidelda platvormitöös näiliste iseenda tööandjate kasutamise vastu ja muuta platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramine hõlpsamaks, peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased menetlused, et vältida platvormitöö tegijate tööalase staatuse valesti liigitamist ja selle probleemiga tegeleda. Nende menetluste eesmärk peaks olema välja selgitada, kas töötajal on töösuhe, nagu on määratletud riigisisestes õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, ning seeläbi tagada, et platvormitöötajatel oleksid täielikult samad tööalased õigused nagu teistel töötajatel kooskõlas asjakohase liidu õiguse, riigisisese õiguse ja kollektiivlepingutega. Kui töösuhte olemasolu tehakse kindlaks faktide põhjal, tuleks tööandja kohustuste täitmise eest vastutav pool või pooled selgelt kindlaks teha ja nad peaksid täitma vastavaid tööandjate kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest, riigisisesest õigusest ja tegevusvaldkonnas kohaldatavatest kollektiivlepingutest.

(26)

Kui leitakse, et üks pool on tööandja ja ta vastab direktiivi 2008/104/EÜ kohaselt rendiagentuuriks olemise tingimustele, kohaldatakse kõnealusest direktiivist tulenevaid kohustusi.

(27)

Faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõte, mis tähendab, et töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda peamiselt tegeliku töötegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas töötasust, mitte sellest, kuidas pooled töösuhet kirjeldavad, ning mis on kooskõlas ILO soovitusega nr 198 töösuhete kohta (2006), on eriti asjakohane platvormitöö puhul, kus lepingutingimused määrab sageli kindlaks üks pool.

(28)

Iseenda tööandja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on üks valesti deklareeritud töö vorme, mida sageli seostatakse deklareerimata tööga. Näilise iseenda tööandjaga on tegemist juhul, kui isik on deklareeritud iseenda tööandjana, kuigi tema tegevuse puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Iseenda tööandjaks olemise kohta valeandmete esitamine toimub sageli selleks, et vältida teatavaid õiguslikke või maksukohustusi või luua konkurentsieelis võrreldes seaduskuulekate ettevõtjatega. Euroopa Kohus on mitmes kohtuasjas (12) otsustanud, et isiku liigitamine riigisisese õiguse kohaselt iseenda tööandjaks ei ole takistuseks isiku liigitamisel töötajaks liidu õiguse tähenduses, kui kõnealuse isiku sõltumatus on vaid tinglik ja selle taga on töösuhe.

(29)

Platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramise tagamine ei tohiks takistada tegelike iseenda tööandjatest platvormitöö tegijate tingimuste parandamist. Komisjoni 30. septembri 2022. aasta teatis, mis sisaldab „Suuniseid liidu konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes“ ja milles märgitakse, et komisjoni sõnul ei kuulu üksikettevõtjate ja digitaalsete tööplatvormide vahelised töötingimusi käsitlevad kollektiivlepingud ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse, võib selles osas olla kasulikuks suuniseks. Siiski on äärmiselt oluline, et kõnealuste kollektiivlepingute kehtestamine ei takistaks käesoleva direktiiviga taotletavate eesmärkide saavutamist, eelkõige platvormitöö tegijate õiget liigitamist vastavalt nende tööalasele staatusele.

(30)

Kuna platvormimajanduse mudel areneb pidevalt, võib juhtimine ja kontroll tegelikkuses toimuda erineval kujul. Näiteks võib digitaalne tööplatvorm juhtida ja kontrollida mitte ainult otseste vahenditega, vaid kasutades ka karistusmeetmeid või muus vormis ebasoodsat kohtlemist või survet. Platvormitöö kontekstis on platvormitöö tegijatel sageli raske asjakohasel viisil pääseda juurde vahenditele ja teabele, mida on vaja, et tõendada pädevale asutusele oma lepingulise suhte tegelikku olemust ja sellest tulenevaid õigusi. Lisaks on platvormitöö tegijate juhtimisele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu omane digitaalse tööplatvormi läbipaistmatus. Kõnealused platvormitöö omadused põlistavad näiliseks iseenda tööandjaks liigitamise nähtust, takistades seega platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramist ning platvormitöötajate juurdepääsu inimväärsetele elu- ja töötingimustele. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama meetmed, millega tagatakse platvormitöö tegijatele nende õige tööalase staatuse kindlaksmääramisel tulemuslik menetluse lihtsustamine. Selles kontekstis on platvormitöö tegijate puhul töösuhte õiguslik eeldus nende kasuks toimiv vahend, mis aitab oluliselt kaasa platvormitöötajate elu- ja töötingimuste parandamisele. Seetõttu tuleks õiguslikult eeldada, et kui tuvastatakse asjaolud, mis viitavad juhtimisele ja kontrollile, on lepingulise suhte puhul tegemist töösuhtega, nagu see on määratletud liikmesriikides kehtivates õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.

(31)

Toimiv õiguslik eeldus tähendab seda, et liikmesriigi õigus võimaldab tulemuslikult platvormitöö tegijal seda eeldust praktikas lihtsalt kasutada. Õiguslikust eeldusest tulenevad nõuded ei tohiks olla koormavad ja peaksid lihtsustama platvormitöö tegijatel selliste tõendite esitamist, mis viitavad töösuhte olemasolule olukorras, kus digitaalse tööplatvormiga seoses esineb võimu tasakaalustamatus. Õigusliku eelduse eesmärk on tulemuslikult käsitleda ja korrigeerida platvormitöö tegijate ja digitaalse tööplatvormi vahelist võimu tasakaalustamatust. Õigusliku eelduse korra peaksid sätestama liikmesriigid tingimusel, et see kord tagab toimiva ümberlükatava töösuhte õigusliku eelduse kehtestamise, mis tähendab platvormitöö tegijate jaoks menetluse lihtsustamist ning mis ei suurenda platvormitöö tegijate või nende esindajate koormust selliste isikute õige tööalase staatuse kindlaksmääramise menetluses. Õigusliku eelduse kohaldamine ei tohiks automaatselt kaasa tuua platvormitöö tegijate ümberliigitamist. Kui digitaalne tööplatvorm püüab õiguslikku eeldust ümber lükata, peaks digitaalne tööplatvorm tõendama, et kõnealune lepinguline suhe ei ole töösuhe, nagu see on määratletud liikmesriikides kehtivates õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.

(32)

Kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärgiga parandada platvormitöötajate töötingimusi, hõlbustades nende õige tööalase staatuse kindlaksmääramist ja tagades seeläbi neile asjaomased õigused, mis tulenevad liidu õigusest, riigisisesest õigusest ja kollektiivlepingutest, tuleks õiguslikku eeldust kohaldada kõigis asjaomastes haldus- või kohtumenetlustes, kus käsitletakse platvormitöö tegija tööalast staatust. Kuigi käesoleva direktiiviga ei panda liikmesriikidele kohustust kohaldada õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkindlustusmenetlustes, on väga oluline, et õiguslikku eeldust kohaldataks tulemuslikult kõigis liikmesriikides vastavalt käesolevale direktiivile. Eelkõige ei tohiks ükski käesoleva direktiivi säte takistada liikmesriike riigisisese õiguse kohaselt kohaldamast õiguslikku eeldust maksu-, kriminaal- ja sotsiaalkindlustusmenetlustes või muudes haldus- või kohtumenetlustes ega tunnustamast nende menetluste tulemusi, milles õiguslikku eeldust on kohaldatud, et anda ümberliigitatud töötajatele õigused muude õigusvaldkondade alusel.

(33)

Õiguskindluse huvides ei tohiks õiguslikul eeldusel olla tagasiulatuvat õiguslikku mõju, mistõttu tuleks seda kohaldada üksnes ajavahemiku suhtes, mis algab 2. detsembril 2026, kaasa arvatud selliste lepinguliste suhete puhul, mis on sõlmitud enne seda kuupäeva või mis on sel kuupäeval veel kehtivad. Seetõttu tuleks nõudeid, mis on seotud töösuhte võimaliku olemasoluga enne nimetatud kuupäeva, ning sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida kohaldatakse kuni nimetatud kuupäevani, hinnata üksnes enne nimetatud kuupäeva kehtinud liidu ja riigisisese õiguse, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/1152 alusel.

(34)

Platvormitöö tegija ja digitaalse tööplatvormi vaheline suhe ei pruugi vastata töösuhte nõuetele, mis on kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohase määratlusega, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Liikmesriigid peaksid tagama õigusliku eelduse ümberlükkamise võimaluse, tõendades nimetatud määratluse alusel, et kõnealune suhe ei ole töösuhe. Digitaalsetel tööplatvormidel on täielik ülevaade kõigist faktilistest asjaoludest, mis määravad suhte õigusliku olemuse, eelkõige algoritmidest, mille kaudu nad oma tegevust juhivad. Seega peaks digitaalsetel tööplatvormidel lasuma tõendamiskohustus, kui nad väidavad, et kõnealune lepinguline suhe ei ole töösuhe. Õigusliku eelduse edukas ümberlükkamine kohtu- või haldusmenetluse käigus ei tohiks välistada õigusliku eelduse kohaldamist hilisemates kohtumenetlustes või kaebuste esitamisel, kooskõlas riigisisese menetlusõigusega.

(35)

Õigusliku eelduse tulemuslik rakendamine toetusmeetmete raamistiku abil on oluline, et tagada kõigi asjaosaliste jaoks õiguskindlus ja läbipaistvus. Sellised meetmed peaksid hõlmama põhjaliku teabe levitamist üldsusele, konkreetsete ja praktiliste soovituste vormis suuniste väljatöötamist digitaalsetele tööplatvormidele, platvormitöö tegijatele, sotsiaalpartneritele ja riigi pädevatele asutustele ning tõhusate kontrollide ja inspekteerimiste pakkumist kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga, sealhulgas vajaduse korral selliste kontrollide ja inspekteerimiste eesmärkide seadmist.

(36)

Sellised meetmed peaksid toetama asjaomases liikmesriigis kehtivates õigusaktides, kollektiivlepingutes või tavades määratletud töösuhte olemasolu kindlakstegemist, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, sealhulgas vajaduse korral kinnitust platvormitöö tegija liigitamise kohta tegelikuks iseenda tööandjaks. Selleks et kõnealused asutused saaksid täita oma ülesandeid käesoleva direktiivi sätete täitmise tagamisel, võttes arvesse liikmesriikide pädevust otsustada riiklike asutuste töötajate üle, peab neil olema piisavalt töötajaid. Selleks on vaja võimaldada riigi pädevatele asutustele piisavaid inimressursse, kellel on nõutavad oskused ja juurdepääs asjakohasele koolitusele, ning tagada algoritmilise juhtimise valdkonnas tehnilise oskusteabe kättesaadavus. ILO konventsioonis nr 81 töötingimuste järelevalve kohta (1947) on antud juhised selle kohta, kuidas määrata kindlaks piisav arv tööinspektoreid nende kohustuste tulemuslikuks täitmiseks. Kui riigi pädevad asutused otsustavad, milliseid kontrolle ja inspekteerimisi nad kavatsevad teha, peaksid nad võtma arvesse riigi pädeva asutuse otsust, mille tagajärjel muudetakse platvormitöö tegija tööalast staatust.

(37)

Selleks et tagada platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema omavahel koostööd, sealhulgas teabevahetuse kaudu, nagu on ette nähtud riigisiseses õiguses ja tavas.

(38)

Kuigi määrusega (EL) 2016/679 on kehtestatud üldine raamistik füüsiliste isikute kaitseks isikuandmete töötlemisel, on vaja kehtestada erinormid, milles käsitletakse automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel isikuandmete töötlemisega seotud probleeme platvormitöö kontekstis. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 88 on juba sätestatud, et liikmesriigid võivad õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad normid, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis. Käesoleva direktiiviga nähakse ette konkreetsemad kaitsemeetmed seoses isikuandmete töötlemisega automatiseeritud süsteemides platvormitöö kontekstis, tagades seeläbi platvormitöö tegijate isikuandmete parema kaitse. Eelkõige kehtestatakse käesolevas direktiivis võrreldes määrusega (EL) 2016/679 täpsemad normid automaatsete otsuste tegemise ja läbipaistvuse kohta. Käesolevas direktiivis kehtestatakse ka täiendavad meetmed seoses määrusega (EL) 2016/679 platvormitöö kontekstis, et tagada platvormitöö tegijate isikuandmete kaitse, eelkõige juhul, kui otsuseid tehakse või toetatakse isikuandmete automaatse töötlemisega. Käesolevas direktiivis sisalduvaid isikuandmete kaitsega seotud mõisteid tuleks käsitada vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatud määratlustele.

(39)

Määruse (EL) 2016/679 artiklites 5, 6 ja 9 on nõutud, et isikuandmeid tuleb töödelda seaduslikul, õiglasel ja läbipaistval viisil. See tähendab teatavaid piiranguid sellele, kuidas digitaalsetel tööplatvormidel on võimalik isikuandmeid automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil töödelda. Platvormitöö puhul ei saa siiski eeldada, et platvormitöö tegijate nõusolek nende isikuandmete töötlemiseks on antud vabatahtlikult. Platvormitöö tegijatel ei ole sageli tõelist vaba valikut või nad ei saa nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta, ilma et see kahjustaks nende lepingulist suhet, võttes arvesse võimu tasakaalustamatust platvormitöö tegija ja digitaalse tööplatvormi vahel. Seetõttu ei tohiks digitaalsed tööplatvormid töödelda platvormitöö tegijate isikuandmeid selle alusel, et platvormitöö tegija on andnud nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks.

(40)

Digitaalsed tööplatvormid ei tohiks automaatsete seiresüsteemide või automatiseeritud süsteemi abil, mida kasutatakse platvormitöö tegijaid mõjutavate otsuste tegemiseks või nende tegemise toetamiseks, töödelda platvormitöö tegijate emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid; töödelda nende eravestlustega seotud isikuandmeid; koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegijad ei paku ega tee platvormitööd; töödelda isikuandmeid, et prognoosida põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist, nagu on määratletud põhiõiguste hartas; või töödelda isikuandmeid, et tuletada isiku rassilist või etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, sealhulgas krooniliste haiguste või HIV staatust, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust.

(41)

Digitaalsed tööplatvormid ei tohiks töödelda platvormitöö tegijate biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamise eesmärgil, nimelt isiku isikusamasuse tuvastamiseks, võrreldes tema biomeetrilisi andmeid teiste andmebaasis säilitatavate isikute biomeetriliste andmetega (üks-mitmele tuvastamine). See ei mõjuta digitaalsete tööplatvormide võimalust teha biomeetrilist kontrolli, nimelt kontrollida isiku isikusamasust, võrreldes tema biomeetrilisi andmeid sama isiku varem esitatud andmetega (üks-ühele kontrollimine või autentimine), kui selline isikuandmete töötlemine on määruse (EL) 2016/679 või muu asjakohase liidu ja riigisisese õiguse kohaselt seaduslik.

(42)

Biomeetriapõhised andmed on konkreetse tehnilise töötlemise käigus saadud isikuandmed, mis on seotud füüsilise isiku füüsiliste, füsioloogiliste või käitumuslike joonte, märkide või omadustega, nagu näoilmed, liigutused, pulsisagedus, hääl, klahvilöögid või kõnnak, mis võivad võimaldada või kinnitada füüsilise isiku tuvastamist.

(43)

Isikuandmete töötlemine digitaalsete tööplatvormide kasutatavates automaatsetes seire- või otsustussüsteemides toob tõenäoliselt kaasa suure ohu platvormitöö tegijate õigustele ja vabadustele. Seepärast peaksid digitaalsed tööplatvormid alati tegema andmekaitsealase mõjuhinnangu kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 35 sätestatud nõuetega. Võttes arvesse automaatsete otsustussüsteemide otsuste mõju platvormitöö tegijatele, eelkõige platvormitöötajatele, kehtestatakse käesoleva direktiiviga täpsemad normid platvormitöö tegijate ja nende esindajatega konsulteerimiseks andmekaitsealaste mõjuhinnangute kontekstis.

(44)

Lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetele tuleks digitaalsete tööplatvormide suhtes kohaldada läbipaistvus- ja teavitamiskohustusi seoses automaatsete seiresüsteemide ja automaatsete süsteemidega, mida kasutatakse platvormitöö tegijaid, sealhulgas platvormitöötajate töötingimusi mõjutavate otsuste tegemiseks või nende otsuste tegemise toetamiseks, nagu nende juurdepääs tööülesannetele, töötasu, ohutus ja tervis, tööaeg, juurdepääs koolitusele, edutamine või sellega samaväärne meede ja nende lepinguline staatus, sealhulgas nende konto piiramine, peatamine või sulgemine. Tuleks täpsustada, millist teavet, millises vormis ja millal tuleb esitada platvormitöö tegijatele selliste automaatsete süsteemide kohta. Selleks et platvormitöötajaid tulemuslikult teavitada, peaksid nad saama kõnealuse teabe kokkuvõtlikul, lihtsal ja arusaadaval kujul, kui süsteemid ja nende omadused mõjutavad otseselt neid, ja kui see on asjakohane, nende töötingimusi. Samuti peaks neil olema õigus nõuda põhjalikku ja üksikasjalikku teavet kõigi asjaomaste süsteemide kohta. Põhjalikku ja üksikasjalikku teavet selliste automaatsete süsteemide kohta tuleks anda ka platvormitöö tegijate esindajatele ja riigi pädevatele asutustele, kui nad seda taotlevad, et nad saaksid oma ülesandeid täita.

(45)

Lisaks selliste isikuandmete ülekandmise õigusele, mille andmesubjekt on vastutavale töötlejale esitanud kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 20, peaks platvormitöö tegijatel olema õigus saada takistusteta ning struktureeritud, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus kätte isikuandmeid, mis on genereeritud nende töö käigus, mis tehti digitaalse tööplatvormi automaatsete seire- või otsustussüsteemide raames, sealhulgas hinnanguid ja läbivaatamisi, et edastada neid või lasta need edastada kolmandale isikule, sealhulgas teisele digitaalsele tööplatvormile. Digitaalsed tööplatvormid peaksid andma platvormitöö tegijatele vahendid, mis hõlbustavad andmete toimivat tasuta ülekantavust, et nad saaksid kasutada käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid õigusi.

(46)

Mõnel juhul ei lõpeta digitaalsed tööplatvormid ametlikult oma suhet platvormitöö tegijaga, kuid kehtestavad platvormitöö tegija kontole piirangud. Kontole piirangu kehtestamist tuleb mõista kui piirangut, mis on kehtestatud kõnealuse isiku võimele teha platvormitööd konto kaudu, sealhulgas piirates juurdepääsu kontole või tööülesannetele.

(47)

Digitaalsed tööplatvormid kasutavad platvormitöö tegijate haldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja otsustussüsteeme. Elektrooniline järelevalve võib olla sekkuv ning selliste süsteemide tehtud või toetatud otsused, näiteks need, mis on seotud ülesannete pakkumise või määramisega, töötasu, nende ohutuse ja tervise, tööaja, koolitusele juurdepääsu, edutamise või staatusega organisatsioonis ja lepingulise staatusega, mõjutavad otseselt platvormitöö tegijaid, kellel ei pruugi olla otsest kontakti inimjuhi või juhendajaga. Seepärast peaksid digitaalsed tööplatvormid tagama inimjärelevalve ning korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel hindama automaatsete seire- või otsustussüsteemide poolt tehtud või toetatud üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele, sealhulgas kohaldatavuse korral nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal. Hindamisprotsessi tuleks kaasata töötajate esindajad. Digitaalsed tööplatvormid peaksid tagama selliseks järelevalveks ja hindamiseks piisavad inimressursid. Isikutel, kellele digitaalne tööplatvorm on teinud ülesandeks järelevalve läbiviimise, peaks olema selle ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus ning eelkõige õigus tühistada automaatseid otsuseid. Neid tuleks nende ülesannete täitmisel kaitsta töölt vabastamise, distsiplinaarmeetmete või muu ebasoodsa kohtlemise eest. Lisaks on oluline, et digitaalsed tööplatvormid tegeleksid automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega seotud süstemaatiliste puudustega. Seega, kui järelevalve käigus tuvastatakse suur diskrimineerimise oht töökohal või platvormitöö tegijate õiguste rikkumine, peaksid digitaalsed tööplatvormid võtma nendega tegelemiseks asjakohaseid meetmeid, mis peaks muu hulgas sisaldama võimalust selliste süsteemide kasutamine lõpetada.

(48)

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 peavad vastutavad töötlejad rakendama asjakohaseid meetmeid, et kaitsta andmesubjektide õigusi ja vabadusi ning õigustatud huve juhul, kui nende kohta tehakse otsuseid, mis põhinevad üksnes andmete automaattöötlusel. Selle sättega nõutakse, et andmesubjektile peab olema tagatud vähemalt õigus otsesele isiklikule kontaktile vastutava töötlejaga, väljendada oma seisukohta ja vaidlustada otsus. Lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetele seoses algoritmilise juhtimisega ja võttes arvesse platvormitöö tegijate lepingulise suhte või konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuste või samaväärset kahju tekitava otsuse tõsist mõju, peaks sellised otsused alati tegema inimene.

(49)

Lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetele seoses platvormitöö algoritmilise juhtimisega peaks platvormitöö tegijatel olema õigus saada digitaalselt tööplatvormilt põhjendamatu viivituseta selgitus automaatsete otsustussüsteemide tehtud või nende toetatud otsuse, otsuse puudumise või otsusekogumi kohta. Selleks peaks digitaalne tööplatvorm võimaldama platvormitöö tegijatel arutada ja selgitada otsuseni viinud fakte, asjaolusid ja põhjusi digitaalse tööplatvormi määratud kontaktisikuga. Teatavatel otsustel on platvormitöö tegijatele tõenäoliselt eriti märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige nende võimalikule sissetulekule. Selliste otsuste puhul, mis piiravad platvormitöö tegija kontot, peatavad või sulgevad selle konto, keelduvad talle tehtud töö eest tasu maksmisest või mõjutavad lepingulise suhte olulisi aspekte, peaks digitaalne tööplatvorm esitama platvormitöö tegijale esimesel võimalusel ja hiljemalt selliste otsuste jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse. Kui esitatud selgitused või põhjendused on ebapiisavad või kui platvormitöö tegijad leiavad, et otsusega on nende õigusi rikutud, peaks neil lisaks olema õigus taotleda digitaalselt tööplatvormilt otsuse läbivaatamist ja põhjendatud vastuse saamist põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest. Kui selliste otsustega rikutakse nende isikute õigusi, näiteks töötajate õigusi, õigust mittediskrimineerimisele või õigust nende isikuandmete kaitsele, peaks digitaalne tööplatvorm sellised otsused põhjendamatu viivituseta parandama või, kui see ei ole võimalik, hüvitama tekitatud kahju piisaval määral ja võtma vajalikud meetmed, et vältida sarnaste otsuste tegemist tulevikus, sealhulgas asjakohasel juhul muutes asjaomast automaatset otsustussüsteemi või lõpetades selle kasutamise. Otsuste inimese poolt läbivaatamise puhul peaksid ärikasutajate suhtes kehtima esmajoones määruse (EL) 2019/1150 erisätted.

(50)

Nõukogu direktiiviga 89/391/EMÜ (13) on kehtestatud töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavad meetmed, sealhulgas tööandjate kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske, ning on sätestatud üldised ennetuspõhimõtted, mida tööandjad peavad rakendama. Automaatsetel seire- ja otsustussüsteemidel võib olla märkimisväärne mõju platvormitöötajate ohutusele ning füüsilisele ja vaimsele tervisele. Algoritmiline juhtimine, hindamine ja distsipliin muudavad töö intensiivsemaks, suurendades järelevalvet, tõstes töötajatelt nõutavat tempot, minimeerides lüngad töövoos ning laiendades töötegevust üle tavapärase töökoha ja tööaja. Piiratud töökohapõhine õpe ja piiratud mõju ülesannetele, mis tulenevad läbipaistmatute algoritmide kasutamisest, automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest tulenevast intensiivsemast tööst ja ebakindlusest, suurendavad tõenäoliselt tööjõu stressi ja ärevust. Seepärast peaksid digitaalsed tööplatvormid kõnealuseid riske analüüsima, hindama, kas süsteemide kaitsemeetmed on nende riskide leevendamiseks asjakohased, ning võtma asjakohaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid. Nad peaksid vältima seda, et selliste süsteemide kasutamine avaldaks töötajatele põhjendamatut survet või seaks ohtu nende tervise. Kõnealuste sätete mõjususe suurendamiseks peaks digitaalne tööplatvorm tegema oma riskihindamise ja leevendusmeetmete hindamise kättesaadavaks platvormitöötajatele, nende esindajatele ja pädevatele asutustele.

(51)

Platvormitöö tegijad puutuvad eelkõige kohapealses platvormitöös kokku vägivalla ja ahistamise ohuga, ilma et neil oleks füüsilist töökohta, kus nad saaksid kaebusi esitada. Ahistamine ja seksuaalne ahistamine võivad avaldada negatiivset mõju platvormitöötajate tervisele ja ohutusele. Seetõttu peaksid liikmesriigid nägema ette ennetusmeetmed, sealhulgas tõhusate teatamiskanalite loomise. Samuti julgustatakse liikmesriike toetama tulemuslikke meetmeid, millega võidelda platvormitöös esineva vägivalla ja ahistamise vastu, mis eeskätt hõlmaksid asjakohaseid teatamiskanaleid platvormitöö tegijatele, kellel puudub töösuhe.

(52)

Töötajate esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine, mida reguleeritakse liidu tasandil direktiivi 2002/14/EÜ kohaselt, on tulemusliku sotsiaaldialoogi edendamise võti. Kuna digitaalsete tööplatvormide poolt automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtt või nende kasutamise oluline muudatus mõjutab otseselt platvormitöötajate töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi, on vaja lisameetmeid tagamaks, et digitaalsed tööplatvormid teavitaksid enne selliste otsuste tegemist platvormitöötajate esindajaid ja konsulteeriksid nendega reaalselt, tehes seda asjakohasel määral. Võttes arvesse algoritmiliste juhtimissüsteemide tehnilist keerukust, tuleks teavet anda õigeaegselt, et platvormitöötajate esindajad saaksid vajaduse korral koos platvormitöötajate või nende esindajate valitud eksperdiga konsulteerimiseks valmistuda. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimismeetmeid.

(53)

Töötajate esindaja puudumisel peaks digitaalsel tööplatvormil olema võimalik töötajaid automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtust või nende kasutamise olulistest muudatustest otse teavitada.

(54)

Paljud platvormitöö tegijad on iseenda tööandjad. Digitaalsete tööplatvormide kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide mõju iseenda tööandjate isikuandmete kaitsmisele ja sissetuleku teenimise võimalustele on sama, mis platvormitöötajate puhul. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, millega tagatakse füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel algoritmilise juhtimise kontekstis, nimelt seoses automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse, isikuandmete töötlemise või kogumise piirangute, inimkontrolli ja oluliste otsuste läbivaatamisega, kohaldada ka selliste platvormitöö tegijate suhtes, kellel puudub töösuhe. Nende platvormitöö tegijate suhtes, kellel ei ole töösuhet, ei tuleks kohaldada töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi ning platvormitöötajate või nende esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimisega seotud õigusi, mis liidu õiguse kohaselt on eriomased töötajatele. Määruses (EL) 2019/1150 on sätestatud õiglust ja läbipaistvust käsitlevad kaitsemeetmed iseenda tööandjast platvormitöö tegijate jaoks, juhul kui neid käsitatakse ärikasutajatena kõnealuse määruse tähenduses. Oluliste otsuste inimese poolt läbivaatamise puhul peaksid ärikasutajate suhtes kehtima määruse (EL) 2019/1150 erisätted.

(55)

Digitaalsete tööplatvormide kohustused, sealhulgas automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud teavitamis- ja konsulteerimiskohustused kehtivad olenemata sellest, kas selliseid süsteeme haldab digitaalne tööplatvorm ise või väline teenuseosutaja, kes töötleb andmeid digitaalse tööplatvormi nimel.

(56)

Et riigi pädevatel asutustel oleks võimalik tagada, et digitaalsed tööplatvormid täidavad tööalaseid õigusnorme, eelkõige juhul, kui nad on asutatud muus liikmesriigis kui see, kus platvormitöötaja tööd teeb, või kolmandas riigis, peaksid digitaalsed tööplatvormid deklareerima platvormitöötajate tehtava töö pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kus tööd tehakse. Süstemaatiline ja läbipaistev teavitussüsteem, sealhulgas piiriülesel tasandil, on äärmiselt oluline ka selleks, et hoida ära ebaausat konkurentsi digiplatvormide vahel. Kohustus tehtud platvormitööd käesoleva direktiivi kohaselt deklareerida ei tohiks asendada muude liidu õigusaktidega kehtestatud deklareerimis- või teatamiskohustusi.

(57)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1149 loodud Euroopa Tööjõuamet (14) aitab tagada tööjõu õiglase liikuvuse kogu liidus, eelkõige hõlbustab ta koostööd ja teabevahetust liikmesriikide vahel, et aidata kaasa asjaomase liidu õiguse ühtsele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele ja täitmise tagamisele, koordineerib ja toetab kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tegemist, teeb analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitletavatel teemadel ning toetab liikmesriike deklareerimata tööga tegelemisel. Seetõttu on nimetatud ametil oluline roll selliste probleemide lahendamisel, mis on seotud paljude digitaalsete tööplatvormide piiriülese tegevusega ja platvormitöös tehtava deklareerimata tööga.

(58)

Teave digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate platvormitöö tegijate platvormitöö, eelkõige platvormitöö tegijate arvu, nende lepingulise või tööalase staatuse ning kõnealuste lepinguliste suhetega seotud üldtingimuste kohta on äärmiselt oluline selleks, et toetada asjaomaseid asutusi platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramisel ja juriidiliste kohustuste täitmise tagamisel, ning platvormitöö tegijate esindajaid nende esindusfunktsioonide täitmisel. Nimetatud asutustel ja esindajatel peaks lisaks olema õigus nõuda digitaalsetelt tööplatvormidelt esitatud teabe kohta täiendavaid selgitusi ja üksikasju.

(59)

On tõendeid selle kohta, et mitmes liikmesriigis kasutatakse kullerteenuseplatvormidel deklareerimata tööd. Selleks kasutatakse renditud identiteete, kus platvormitöö tegijad, kellel on õigus töötada ja kes on digitaalsel tööplatvormil registreerunud ja rendivad oma kontosid dokumentideta rändajatele või alaealistele. See toob kaasa kõnealuste isikute kaitse puudumise, sealhulgas ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike puhul, kellel on oma olukorra tõttu õiguskaitse kättesaadavus piiratud survemeetmete kartuse või väljasaatmise ohu tõttu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/52/EÜ (15) sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Käesolevas direktiivis sätestatud vahendajaid käsitlevad läbipaistvuskohustused ja normid aitavad koos direktiiviga 2009/52/EÜ oluliselt kaasa platvormitöös deklareerimata töö probleemi lahendamisele. Lisaks on oluline, et digitaalsed tööplatvormid tagaksid platvormitöö tegijate isikusamasuse usaldusväärse kontrollimise.

(60)

Välja on töötatud ulatuslik liidu sotsiaalse õigustiku sätete täitmise tagamise süsteem, mille elemente tuleks käesoleva direktiivi puhul kohaldada, et tagada platvormitöö tegijatele juurdepääs õigeaegsele, tulemuslikule ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus õiguskaitsele, sealhulgas tekitatud kahju piisavale hüvitamisele. Täpsemalt, arvestades kui oluline on õigus tõhusale õiguskaitsele, peaksid platvormitöö tegijad saama sellist kaitset ka pärast seda, kui töösuhe või muu lepinguline suhe, mille ajal on väidetavalt rikutud käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi, on lõppenud.

(61)

Platvormitöö tegijate esindajatel peaks olema võimalik, kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga, esindada üht või mitut platvormitöö tegijat mis tahes kohtu- või haldusmenetluses, et tagada käesolevast direktiivist tulenevate õiguste või kohustuste täitmine. Mitme platvormitöö tegija nimel tegutsemine või nende toetamine on üks viis, kuidas lihtsustada menetlusi, mida menetluslike ja rahaliste takistuste või survestamise hirmu tõttu muidu ei oleks algatatud.

(62)

Platvormitööle on iseloomulik see, et puudub ühine töökoht, kus platvormitöö tegijad saaksid üksteist tundma õppida ning omavahel ja oma esindajatega suhelda, muu hulgas selleks, et digitaalse tööplatvormi ees oma huvisid kaitsta. Seepärast on digitaalsete tööplatvormide töökorraldust arvestades vaja luua digitaalsed suhtluskanalid, mille kaudu platvormitöö tegijad saavad üksteisega privaatselt ja turvaliselt suhelda ja olla oma esindajatele kättesaadavad. Digitaalsed tööplatvormid peaksid looma sellised suhtluskanalid oma digitaristu raames või muude sama mõjusate vahendite abil, austades isikuandmete kaitset ja vältides juurdepääsu suhtlusele või selle kontrollimist.

(63)

Käesolevas direktiivis kehtestatud õigusi ja kohustusi käsitlevate haldus- ja kohtumenetluste puhul võib töö korraldamisega seotud teave, mis võimaldab kindlaks määrata õige tööalase staatuse ja eelkõige selle, kas digitaalne tööplatvorm juhib või kontrollib teatavaid tööülesannete täitmise elemente, ning muud automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega seotud elemendid, olla digitaalse tööplatvormi valduses ning platvormitöö tegijatel ja pädevatel asutustel võib olla raske sellele juurde pääseda. Seepärast peaks liikmesriikide kohtutel või pädevatel asutustel olema võimalik nõuda, et digitaalne tööplatvorm avalikustaks kõik enda käsutuses olevad asjakohased tõendid, sealhulgas konfidentsiaalse teabe, tingimusel et on olemas mõjusad meetmed sellise teabe kaitseks.

(64)

Võttes arvesse, et käesoleva direktiiviga nähakse platvormitöö suhtes ette täpsemad ja täiendavad normid lisaks määruses (EL) 2016/679 sätestatutele, et tagada platvormitöö tegijate isikuandmete kaitse, peaksid määruse (EL) 2016/679 artikli 51 kohaselt ette nähtud järelevalveasutused olema pädevad kontrollima kõnealuste kaitsemeetmete kohaldamist. Määruse (EL) 2016/679 menetlusraamistikku, eelkõige selle VI, VII ja VIII peatükki, tuleks kohaldada käesoleva direktiivi täpsemate ja täiendavate normide jõustamise suhtes, eelkõige järelevalve-, koostöö- ja järjepidevuse mehhanismide, õiguskaitsevahendite, vastutuse ja karistuste suhtes, mis muu hulgas hõlmab pädevust määrata haldustrahve kõnealuse määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud summa ulatuses.

(65)

Platvormitöö kontekstis kasutatavad automaatsed seire- ja otsustussüsteemid hõlmavad platvormitöö tegijate isikuandmete töötlemist ning mõjutavad platvormitöötajate töötingimusi ja õigusi, mis tõstatab küsimusi andmekaitseõiguse ja muude õigusvaldkondade kohta, nagu tööõigus. Sellega seoses peaksid andmekaitse järelevalveasutused ja muud pädevad asutused tegema käesoleva direktiivi täitmise tagamisel koostööd, sealhulgas piiriülesel tasandil, vahetades muu hulgas asjakohast teavet, ilma et see mõjutaks andmekaitse järelevalveasutuste sõltumatust.

(66)

Selleks et käesoleva direktiivis sätestatud kaitse oleks toimiv, on oluline kaitsta platvormitöö tegijaid, kes kasutavad neile käesoleva direktiiviga ettenähtud õigusi, töölt vabastamise või lepingu lõpetamise ja samaväärsete meetmete, sealhulgas nende konto peatamise eest.

(67)

Kuna käesoleva direktiivi kahte eesmärki, nimelt parandada platvormitöö tingimusi ja isikuandmete kaitset, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühiste miinimumnõuete kehtestamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ning jäetakse seega liikmesriikidele õigus kehtestada ja säilitada platvormitöötajate jaoks soodsamad õigusnormid. Kehtiva õigusraamistiku kohased õigused peaksid jääma kehtima, sealhulgas seoses töösuhte olemasolu kindlakstegemise mehhanismidega, kui käesoleva direktiiviga ei kehtestata soodsamaid õigusnorme. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või vähendada kehtivas liidu või riigisiseses õiguses sätestatud sellekohaseid õigusi ja see ei või ka anda piisavat alust alandada käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas võimaldatava kaitse üldist taset ega töötajate esindajatele antud õigusi.

(69)

Austada tuleb sotsiaalpartnerite autonoomiat. Liikmesriikidel peaks kindlatel tingimustel olema võimalik lubada sotsiaalpartneritel säilitada selliseid kollektiivlepinguid, mis erinevad käesoleva direktiivi teatavatest sätetest, nende lepingute üle läbirääkimisi pidada, neid sõlmida ja nende täitmist tagada, järgides samas platvormitöötajate üldise kaitse põhimõtet.

(70)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid hoiduma ebavajalike haldus-, finants- ja õiguspiirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) asutamist ja arengut. Liikmesriike kutsutakse seega üles hindama oma ülevõtmismeetmete mõju VKEdele, tagamaks et ülevõtmise mõju neile ei ole ebaproportsionaalne, ning pöörama seejuures erilist tähelepanu mikroettevõtjatele ja halduskoormusele.

(71)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha sotsiaalpartneritele ülesandeks rakendada käesolevat direktiivi, kui sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad ja kui liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud tulemuste saavutamine suudetakse igal ajal tagada. Samuti peaksid nad kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga võtma piisavaid meetmeid, et tagada sotsiaalpartnerite tõhus kaasatus ning edendada ja parandada sotsiaaldialoogi käesoleva direktiivi rakendamisel.

(72)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (16) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(73)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (17) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 2. veebruaril 2022,