(1)

Komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ esitletud kapitaliturgude liidu eesmärk on arendada liidu kapitaliturge ja vähendada nende killustatust riigiti, et võimaldada äriühingutel pääseda ligi muudele rahastamisallikatele kui pangalaenud ning kohandada küpsemaks muutudes ja kasvades oma rahastamisstruktuuri. Mitmekesisem rahastus võla ja omakapitali kujul vähendab konkreetsete äriühingute ja kogu majanduse riske ning aitab liidu äriühingutel, sealhulgas väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), kasutada ära oma kasvupotentsiaali. Tunnistatakse, et kapitaliturgude liit tuleb kiiremini ellu viia ning et investeerimine peab jõudma tasemeni, mida keskkonnakaitse, digitaliseerimise ja strateegilise autonoomiaga seotud liidu poliitilised prioriteedid eeldavad. Edasiliikumine noteerimise valdkonnas on kapitaliturgude liidu jaoks vajalik samm, eriti lühiajalises perspektiivis, kuid eraldiseisva meetmena sellest ei piisa.

(2)

Kapitaliturgude liidu väljakujundamiseks on vaja tulemuslikku ja tõhusat õigusraamistikku, mis toetab äriühingute, sealhulgas VKEde juurdepääsu avalikule omakapitali kaudu rahastusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (3) loodi uut tüüpi kauplemiskoht – VKEde kasvuturg –, et hõlbustada konkreetselt VKEde juurdepääsu kapitalile. Direktiivis 2014/65/EL rõhutati ka vajadust jälgida, kuidas tulevased õigusaktid peaksid veelgi hõlbustama ja edendama VKEde kasvuturgude kasutamist ning pakkuma VKEdele lisastiimuleid juurdepääsuks kapitaliturgudele VKEde kasvuturgude kaudu. Sellised meetmed peavad tagama mitte ainult selle, et VKEde kasvuturud pakuvad VKEdele üha atraktiivsemaid võimalusi rahaliste vahendite hankimiseks, vaid ka selle, et aja jooksul ja edu korral on VKEdel juurdepääs muudele kapitaliturgudele, kui nad seda soovivad.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2115 (4) kehtestati proportsionaalsed leevendused, et edendada VKEde kasvuturgude kasutamist ja vähendada regulatiivseid nõudeid emitentidele, kes taotlevad väärtpaberite kauplemisele võtmist VKEde kasvuturgudel, tagades samal ajal asjakohasel tasemel investorikaitse ja turu usaldusväärsuse. Sellest hoolimata tuleb teha rohkem, et muuta juurdepääs liidu avalikele turgudele atraktiivsemaks ning äriühingute regulatiivne kohtlemine paindlikumaks ja nende suurusega proportsionaalsemaks. Kapitaliturgude liidu kõrgetasemeline foorum soovitas komisjonil kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis takistavad äriühingute juurdepääsu avalikele turgudele. VKEsid käsitlev sidusrühmade esindajate tehniline eksperdirühm esitas üksikasjalikud soovitused selle kohta, kuidas edendada äriühingute ja eelkõige VKEde juurdepääsu liidu avalikele turgudele.

(4)

Tuginedes ühele komisjoni algatustest COVID-19 järgse taastestrateegia raames, nimelt kapitaliturgude taastepaketile, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustesse (EL) 2017/1129 (5) ja (EL) 2017/2402 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividesse 2014/65/EL ja 2004/109/EÜ (7) tehtud sihipärased muudatused, et lihtsustada pandeemia põhjustatud majanduskriisist mõjutatud äriühingute jaoks omakapitali kaasamist avalikel turgudel, hõlbustada investeerimist reaalmajandusse, võimaldada ettevõtete kiiret rekapitaliseerimist ja suurendada pankade suutlikkust rahastada majanduse taastamist. Üldiselt ja mitmel põhjusel oli neil meetmetel siiski vaid piiratud mõju.

(5)

Võttes arvesse VKEsid käsitleva sidusrühmade esindajate tehnilise eksperdirühma soovitusi ning tuginedes määrusele (EL) 2019/2115 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/337 (8) alusel vastu võetud meetmetele, kohustus komisjon esitama kapitaliturgude taastepaketi osana seadusandliku algatuse, et muuta juurdepääs liidu avalikele turgudele atraktiivsemaks, vähendades nõuete täitmisega seotud kulusid ja kõrvaldades olulised tõkked, mis takistavad äriühingutel, sealhulgas VKEdel, juurdepääsu liidu avalikele turgudele. Kõnealuse seadusandliku algatuse eesmärkide saavutamiseks peaks selle kohaldamisala olema lai ja selles tuleks käsitleda tõkkeid, mis takistavad äriühingute juurdepääsu avalikele turgudele esmase avaliku pakkumise eelses, esmase avaliku pakkumise ja esmase avaliku pakkumise järgses etapis. Eelkõige tuleks lihtsustamisel ja tõkete kõrvaldamisel keskenduda esmase avaliku pakkumise ja esmase avaliku pakkumise järgsele etapile, käsitledes määruses (EL) 2017/1129 sätestatud koormavaid avalikustamisnõudeid, mida tuleb täita, et taotleda kauplemisele võtmist avalikel turgudel, ning tegeledes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (9) sätestatud koormavate pideva avalikustamise nõuetega.

(6)

Määruses (EL) 2017/1129 on sätestatud väärtpaberite avalikul pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded. Liidu avalike turgude atraktiivsuse suurendamiseks tuleb kõrvaldada prospektidokumentide mahust, keerukusest ja kulukusest tulenevad tõkked nii juhtudel, kui äriühingud, sealhulgas VKEd, taotlevad juurdepääsu avalikele turgudele esimest korda esmase avaliku pakkumise kaudu, kui ka juhtudel, kui äriühingud sisenevad avalikele turgudele kapitali- või mittekapitaliväärtpaberite teiseste emissioonide kaudu. Samal põhjusel tuleks käsitleda ka pädevate asutuste poolse prospektide kontrolli- ja kinnitamisprotsessi pikkust ning seda, et need protsessid ei ole liidus ühtlustatud.

(7)

Väärtpaberite väiksemahuliste avalike pakkumiste korral võivad prospekti koostamise kulud olla pakkumise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Määrust (EL) 2017/1129 ei kohaldata väärtpaberite avalike pakkumiste suhtes, mille koguhind liidus on alla 1 000 000 euro. Võttes arvesse, et liidu finantsturud on erineva suurusega, saavad liikmesriigid vabastada väärtpaberite avalikud pakkumised prospekti avaldamise kohustusest, kui selliste pakkumiste koguhind jääb allapoole teatavat künnist, mille liikmesriigid saavad kehtestada vahemikus 1 000 000 kuni 8 000 000 eurot. Mõned liikmesriigid on seda võimalust kasutanud ja see on toonud kaasa erinevad vabastuskünnised, mis on tekitanud keerukust ja ebaselgust nii emitentide kui ka investorite jaoks. Selleks et vähendada määruse (EL) 2017/1129 kohaldamise keerukust ja suurendada õigusselgust, tuleks kõnealuse määruse mittekohaldatavuse madalam künnis 1 000 000 eurot välja jätta.

(8)

Selleks et vähendada turu killustatust, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide kapitaliturgude erinevat suurust liidus, tuleks olemasolev süsteem, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada erinevaid vabastuskünniseid vahemikus 1 000 000 kuni 8 000 000 eurot, asendada kahe künnise süsteemiga. Põhikünnis peaks olema künnis, mille puhul agregeeritud müügihind liidus kokku on 12 000 000 eurot emitendi või pakkuja kohta, arvutatuna 12 kuu kohta, samal ajal kui liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et kohaldatakse 5 000 000 euro suurust künnist. 12 000 000 euro või 5 000 000 euro suurusest künnisest allpool tuleks väärtpaberite avalikud pakkumised vabastada prospekti avaldamise kohustusest, tingimusel et need pakkumised ei vaja üleeuroopalist tegevusluba. Sellise vabastuse puhul peaks liikmesriikidel siiski olema lubatud, kuid mitte kohustuslik nõuda, et emitent avaldaks kas määruse (EL) 2017/1129 artiklis 7 osutatud teavet sisaldava dokumendi või riiklikul tasandil teabele esitatavaid nõudeid sisaldava dokumendi, tingimusel et sellise teabe ulatus on samaväärne või väiksem ja tase samaväärne või madalam kui määruse (EL) 2017/1129 artiklis 7 sätestatud teabe puhul. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriike kehtestamast riigi tasandil norme, mis võimaldavad mitmepoolsete kauplemissüsteemide korraldajatel määrata kindlaks, millise sisuga peab olema kauplemisele võtmise dokument, mille emitent peab esitama oma väärtpaberite esmaseks kauplemisele võtmiseks, või määrata kindlaks selle läbivaatamise korra.

(9)

Prospekti avaldamise kohustusest vabastatud väärtpaberite piiriülese avaliku pakkumise suhtes tuleks asjakohasel juhul kohaldada asjaomaste liikmesriikide kehtestatud riiklikke avalikustamisnõudeid. Emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad luba kaubelda reguleeritud turul väärtpaberitega, mille puhul ei ole prospekti avaldamine kohustuslik, peaksid juhul, kui nad otsustavad vabatahtlikult prospekti koostada, saama kasutada üleeuroopalist tegevusluba.

(10)

Määruses (EL) 2017/1129 on mitu sätet, mis käsitlevad teatavate väärtpaberite avalike pakkumiste koguväärtust, hõlmates ka käimasolevaid väärtpaberite avalikke pakkumisi, mis tuleb arvutada 12 kuu kohta. Selleks et tagada emitentidele, investoritele ja pädevatele asutustele selgus ning vältida liidus erinevaid käsitusviise, tuleb täpsustada, kuidas tuleb arvutada selliste avalikult pakutavate väärtpaberite müügihind kokku 12 kuu jooksul.

(11)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 5 punktis a on sätestatud erand kohustusest avaldada prospekt selliste väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, mis on vahetatavad samal reguleeritud turul juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu, tingimusel et uued kauplemisele võetavad väärtpaberid moodustavad 12 kuu arvestuses vähem kui 20 % samal reguleeritud turul juba kauplemisele võetud väärtpaberite arvust ja tingimusel, et sellist kauplemisele võtmist ei kombineerita väärtpaberite avaliku pakkumisega. Keerukuse vähendamiseks ning tarbetute kulude ja koormuse piiramiseks tuleks seda erandit kohaldada ka avaliku pakkumise suhtes vastavalt kõnealuse määruse artikli 1 lõikele 4. Samadel põhjustel tuleks nii avaliku pakkumise kui ka reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul tõsta protsendimäära, mis määrab kindlaks kõnealuse erandi kõlblikkuse. Lisaks peaks väärtpaberite avaliku pakkumise puhul tehtav erand hõlmama selliste reguleeritud turul või VKEde kasvuturul kauplemisele võetavate väärtpaberite avalikku pakkumist, mis on vahetatavad samal reguleeritud turul või samal VKEde kasvuturul juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu. Arvestades, et märkimisõigused on lahutamatult seotud uute aktsiate emiteerimisega, peaks see erand hõlmama ka olemasolevate aktsiate vastu vahetatavate aktsiate märkimise õigust. Investorite kaitse, eelkõige jaeinvestorite kaitse tagamiseks tuleks juhul, kui erandi alusel pakutakse vahetatavaid väärtpabereid, teha üldsusele kättesaadavaks lühidokument, mis sisaldab põhiteavet investoritele. Dokument tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ja esitada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kuid see ei peaks vajama viimase kinnitust.

(12)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 5 punktis b on sätestatud erand kohustusest avaldada prospekt selliste aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, mis on saadud muude väärtpaberite konverteerimisel või vahetamisel või muude väärtpaberitega antud õiguste kasutamisel, tingimusel et uued kauplemisele võetavad aktsiad moodustavad 12 kuu arvestuses vähem kui 20 % samal reguleeritud turul juba kauplemisele võetud sama klassi aktsiate arvust. See 20 % künnis tuleks viia kooskõlla erandi künnisega väärtpaberite puhul, mis on vahetatavad samal reguleeritud turul juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu, sest kahe erandi kohaldamisala on sama.

(13)

Äriühingud, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul, peavad täitma perioodilise ja pideva avalikustamise nõudeid, mis on sätestatud määruses (EL) nr 596/2014, direktiivis 2004/109/EÜ ja VKEde kasvuturgude emitentide puhul komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 (10). Kui need äriühingud emiteerivad väärtpabereid, mis on vahetatavad sellist tüüpi kauplemiskohtades juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu, tuleks nad vabastada prospekti avaldamise kohustusest, kuna suur osa nõutavast prospekti sisust on juba üldsusele kättesaadav ja investorid saavad selle teabe alusel kaubelda. Sellise erandi suhtes tuleks siiski kohaldada kaitsemeetmeid, tagamaks et väärtpabereid emiteeriv äriühing on täitnud liidu õiguse kohaseid perioodilise ja pideva avalikustamise nõudeid ning ei ole saneerimisel või tema suhtes ei ole algatatud liidu õiguse kohast maksejõuetusmenetlust. Lisaks tuleks investorite, eelkõige jaeinvestorite kaitse tagamiseks teha üldsusele jätkuvalt kättesaadavaks lühidokument investoritele mõeldud põhiteabega. Dokument tuleks esitada päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kuid see ei peaks vajama viimase kinnitust. Kui märkimisõigus on seotud väärtpaberitega, mis on hõlmatud avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise erandiga, tuleks erandit sellest tulenevalt kohaldada ka selliste märkimisõiguste suhtes, mis kujutavad endast olemasolevate aktsionäride eelisõigust märkida erandiga hõlmatud väärtpabereid. Kui uue erandi kohaldamisala muudab teised kehtivad erandid ülearuseks, tuleks need teised erandid välja jätta.

(14)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 1 lõike 4 punktiga j vabastatakse krediidiasutused prospekti avaldamise kohustusest teatavate selliste mittekapitaliväärtpaberite pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul, mida emiteeritakse pidevalt või korduvalt ja mille agregeeritud müügihind 12 kuu jooksul ei ületa 75 000 000 eurot. Kapitaliturgude taastepaketti kuuluva määrusega (EL) 2021/337 suurendati seda künnist piiratud ajaks 150 000 000 euroni, et hõlbustada krediidiasutustel rahaliste vahendite kaasamist ja anda neile hingamisruumi oma reaalmajanduses tegutsevate klientide toetamiseks. Et jätkuvalt hõlbustada emitentidel, sealhulgas krediidiasutustel, kapitaliturgude kaudu vahendite kaasamist, tuleks määrusega (EL) 2021/337 kehtestatud kõrgem künnis muuta alaliseks.

(15)

Selleks et vähendada prospekti dokumentatsiooni keerukust ja muuta prospekt ühtsemaks dokumendiks, parandades nii selle loetavust investorite jaoks kogu liidus, olenemata jurisdiktsioonist, kus väärtpabereid avalikult pakutakse või need reguleeritud turul kauplemisele võetakse, tuleb kehtestada nii kapitaliväärtpaberite kui ka mittekapitaliväärtpaberite prospekti standardvorming ja näha ette, et prospekti teave tuleb avalikustada standardjärjekorras, tagades ühtlasi, et prospekte ei koormata üleliigse või vähese tähtsusega teabega.

(16)

Teatavatel juhtudel muutub prospekti või sellega seotud dokumentide maht väga suureks, mistõttu ei suuda investorid teha teadlikku investeerimisotsust, ja nende koostamine võib muutuda pikkade prospektidega seotud kulude tõttu emitentide jaoks liiga kulukaks. Lisaks on prospektide pikkus ja nende vorming liidus väga erinev, mis on kapitaliturgude liidu raames ühtlustamise edendamise eesmärgiga vastuolus. Selleks et parandada prospektide loetavust, vähendada emitentide jaoks prospektide koostamisega seotud kulusid, võimaldada liidu raames ühtlustamist ja hõlbustada investoritel prospekti analüüsimist ja selles orienteerumist, tuleb kehtestada lehekülgede arvu piirang. Selline lehekülgede arvu piirang tuleks aga kehtestada üksnes aktsiate avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes. Lehekülgede arvu piirang ei oleks asjakohane muude kapitaliväärtpaberite kui aktsiate või mittekapitaliväärtpaberite puhul, mis hõlmavad hulga erinevaid, sealhulgas keerukaid instrumente. Lisaks tuleks lehekülgede piirangu alt välja jätta alljärgnev: kokkuvõte; viidetena esitatav teave, sealhulgas universaalne registreerimisdokument, mille on kinnitanud pädev asutus või mis on talle esitatud; universaalses registreerimisdokumendis sisalduv teave, mida kasutatakse prospekti osana, ning teave, mis tuleb esitada juhul, kui emitendil on keeruline finantsminevik või ta on võtnud olulise finantskohustuse, või olulise üldise muutuse korral, nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/980 (11).

(17)

Prospektis avalikustatava teabe standardvorming ja -järjekord tuleks kehtestada käesoleva määrusega, olenemata sellest, kas prospekt või põhiprospekt koostatakse ühe dokumendina või see koosneb eraldi dokumentidest, välja arvatud juhul, kui teave sisaldub universaalses registreerimisdokumendis. Seepärast tuleb määruse (EL) 2017/1129 I, II ja III lisas sätestada selliste teabejagude standardjärjekord, mis tuleb avalikustada prospektis või eraldi registreerimisdokumendis ja väärtpaberikirjelduses. Nende lisade alusel saab komisjon muuta delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste standardvorming ja jagude järjekord, sealhulgas nendes jagudes esitatavad teabeelemendid. Lisaks tuleb sätestada prospekti kokkuvõttes avalikustatava teabe standardjärjekord.

(18)

Selleks et vähendada nende emitentide koormust, kes taotlevad liidu reguleeritud turul kauplemisele võtmist ja samal ajal pakuvad või pakuvad eraviisiliselt väärtpabereid kolmanda riigi investoritele ning kes muidu peaksid koostama mitu dokumenti, ei tohiks selliste väärtpaberite kauplemisele võtmisega seotud prospekti suhtes kohaldada lehekülgede arvu piirangut ning standardvormingut ja -järjekorda.

(19)

Selleks et saavutada prospektide vormingu ühtlus kogu liidus, tuleks nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (12) asutatud Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) töötaks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada prospektide vormi ja ülesehitust, sealhulgas tähemärgisuurust ja stiilinõudeid, sõltuvalt prospekti liigist ja sihtrühmaks olevate investorite liigist. Selleks et aidata investoritel prospektis orienteeruda, tuleks nõuda, et ESMA töötaks välja suunised arusaadavuse ja selge keele kasutamise kohta prospektides, et neis esitatud teave oleks lühike, selge ja kasutajasõbralik, arvestades prospekti liiki ja sihtrühmaks olevate investorite liiki. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(20)

Prospekti kokkuvõte on oluline ja hädavajalik dokument, mis aitab jaeinvestoritel kogu prospekti paremini mõista ja selles paremini orienteeruda ning tänu sellele teha teadlikke investeerimisotsuseid. Selleks et muuta prospekti kokkuvõte jaeinvestoritele loetavamaks ja arusaadavamaks, tuleb lubada emitentidel esitada või resümeerida prospekti kokkuvõttes teavet jooniste, graafikute või tabelite kujul, võttes arvesse määruse (EL) 2017/1129 artiklis 7 sätestatud lehekülgede arvu piirangut.

(21)

Määrusega (EL) 2017/1129 lubatakse emitentidel pikendada prospekti kokkuvõtte maksimumpikkust ühe lehekülje võrra, kui väärtpaberitele on antud garantii, sest sel juhul tuleb esitada teave nii garantii kui ka garantii andja kohta. Kui on mitu garantii andjat, ei pruugi ühest lisaleheküljest piisata. Seepärast tuleb juhul, kui garantiisid on andnud mitu garantii andjat, võimaldada prospekti kokkuvõtte pikkust veelgi pikendada.

(22)

Selleks et tagada prospekti kokkuvõttele esitatavate nõuete ühetaolised kohaldamistingimused, tuleks nõuda, et ESMA töötaks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks kokkuvõtete vorm ja kujundus, sealhulgas tähemärgisuurus ja stiilinõuded. Selleks et aidata jaeinvestoritel prospekti kokkuvõttes orienteeruda, tuleks nõuda, et ESMA töötaks välja suunised kokkuvõtete arusaadavuse ja nendes selge keele kasutamise kohta, et esitatud teave oleks lühike, selge ja kasutajasõbralik, sõltuvalt prospekti liigist ja sihtrühmaks olevate investorite liigist. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(23)

Määrus (EL) 2017/1129 võimaldab anda emitendile, kelle pädev asutus on kinnitanud universaalse registreerimisdokumendi kaheks järjestikuseks majandusaastaks, sagedase emitendi staatuse ning tal on võimalik esitada ilma eelneva kinnituseta kõik hilisemad universaalsed registreerimisdokumendid ja nende muudatused. Selleks et vähendada tarbetut koormust ja stimuleerida universaalse registreerimisdokumendi kasutamist, tuleks kõnealust ajavahemikku lühendada ühe majandusaastani. Selline leevendus ei mõjuta investorikaitset, kuna universaalset registreerimisdokumenti ja selle muudatusi ei saa kasutada prospekti osana enne, kui asjaomane pädev asutus on selle kinnitanud. Lisaks on pädeval asutusel lubatud talle esitatud universaalne registreerimisdokument vajaduse korral tagantjärele läbi vaadata ja asjakohasel juhul nõuda selle muutmist.

(24)

Selleks et hõlbustada eraõiguslike äriühingute esmase avaliku pakkumise korraldamist liidu avalikel turgudel ning üldiselt vähendada selliste äriühingute tarbetuid kulusid ja koormust, kes avalikult pakuvad väärtpabereid või taotlevad kauplemisele võtmist reguleeritud turul, tuleks nii kapitaliväärtpaberite kui ka mittekapitaliväärtpaberite prospekti märkimisväärselt ühtlustada, tagades samal ajal piisavalt kõrgetasemelise investorikaitse säilimise.

(25)

Kuigi ELi kasvuprospektis teabe avalikustamise tase on VKEde jaoks liiga normatiivne, näib see sobivat äriühingute puhul, kes taotlevad reguleeritud turul kauplemisele võtmist. Seepärast on asjakohane viia määruse (EL) 2017/1129 I, II ja III lisa kooskõlla ELi kasvuprospektis teabe avalikustamise tasemega, võttes aluseks delegeeritud määruses (EL) 2019/980 sätestatud asjaomased lisad.

(26)

Arvestades kestlikkuskaalutluste kasvavat tähtsust investeerimisotsuste tegemisel, võtavad investorid teadlike investeerimisotsuste tegemisel üha enam arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet. Rohepesu vältimiseks tuleb seepärast määrata kindlaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalane teave, mis tuleb asjakohasel juhul esitada prospektis kapitaliväärtpaberite või mittekapitaliväärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel. See nõue ei tohiks siiski kattuda muudes liidu õigusaktides sätestatud nõudega esitada kõnealust teavet. Äriühingud, kes pakuvad kapitaliväärtpabereid avalikult või taotlevad kapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist, peaksid seepärast lisama prospekti viidetena varasema finantsteabega hõlmatud perioodide kohta tegevus- ja konsolideeritud tegevusaruanded, mis hõlmavad kestlikkusaruandlust, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (13). Lisaks tuleks komisjonile anda õigus kehtestada ajakavad, et määrata kindalaks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalane teave, mis tuleb esitada selliste mittekapitaliväärtpaberite prospektides, mida reklaamitakse väärtpaberitena, mille puhul võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid või järgitakse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimiseesmärke. Komisjon peaks tagama kooskõla prospektis avalikustatava teabe ja kohaldatavuse korral direktiivi 2013/34/EL kohaselt nõutava kestlikkust käsitleva teabe, või kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2631 (14) kohase kestlikkust käsitleva teabe vahel, ilma et see kahjustaks kõnealuses määruses sätestatud märgise ja osalemisvormide vabatahtlikku olemust.

(27)

Määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 on sätestatud võimalus koostada lihtsustatud prospekt äriühingute selliste väärtpaberite teiseste emissioonide puhul, mis on juba võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul viimase 18 kuu jooksul järjest. Teiseste emissioonide puhul lihtsustatud prospektide avalikustamise taset peetakse siiski liiga normatiivseks ja standardprospekti avalikustamise tasemega liiga sarnaseks, mistõttu ei kohelda märkimisväärselt erinevalt selliste äriühingute teiseseid emissioone, kelle väärtpaberid on juba võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul ning kelle suhtes kohaldatakse perioodilise ja pideva avalikustamise nõudeid. Selleks et muuta noteerimisdokumendid arusaadavamaks ja seeläbi tõhustada investorikaitset, vähendades samal ajal emitentide kulusid ja koormust, tuleks selliste teiseste emissioonide jaoks kehtestada uus ja tõhusam ELi jätkuprospekt. Et piirata emitentide koormust ja kaitsta investoreid, tuleb ette näha üleminekuperiood selliste prospektide jaoks, mis on kinnitatud teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorra kohaselt enne uue korra kohaldamise alguskuupäeva. Sellist ELi jätkuprospekti peaksid saama kasutada mitut liiki emitendid, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt eelneva 18 kuu jooksul järjest, või selliste väärtpaberite pakkujad. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama, et sellised emitendid on täitnud direktiivis 2004/109/EÜ, kohaldataval juhul määruses (EL) nr 596/2014 või kohaldataval juhul delegeeritud määruses (EL) 2017/565 sätestatud perioodilise ja pideva avalikustamise nõudeid.

(28)

Selleks et emitendid ELi jätkuprospektist kui lihtsustatud prospekti liigist täiel määral kasu saaksid, peaks sellise prospekti kohaldamisala olema lai ja hõlmama selliste väärtpaberite avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist, mis on vahetatavad või mittevahetatavad juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu. Selleks et võimaldada edukatel äriühingutel laieneda ja saada kasu suuremast avatusest avaramale investorite ringile, peaks ELi jätkuprospekt olema kättesaadav äriühingutele, kes soovivad minna üle VKEde kasvuturult reguleeritud turule, tingimusel et nende väärtpaberid on VKEde kasvuturul kauplemisele võetud vähemalt eelneva 18 kuu jooksul järjest. Emitendil, kellel on reguleeritud turul või VKEde kasvuturul kauplemisele võetud ainult mittekapitaliväärtpaberid, ei tohiks lubada koostada kapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks ELi jätkuprospekti, sest sel juhul tuleb avalikustada täielik prospekt, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse.

(29)

Määruses (EL) 2017/1129 osutatud ELi taasteprospekti ei saa alates 31. detsembrist 2022 enam kasutada. ELi taasteprospekti eelis oli see, et see koosnes ühest piiratud mahuga dokumendist ning tänu sellele oli emitentidel seda lihtne koostada ja investoritel sellest kerge aru saada. Neil põhjustel tuleks juhul, kui prospekt on seotud aktsiatega ja selle suhtes kohaldatakse leheküljepiirangut, võiks ELi jätkuprospekt järgida sama mudelit ning selle suhtes tuleks kohaldada sama lühendatud kontrolliperioodi nagu ELi taasteprospekti suhtes. Piiratud kontrolliperioodi ei tohiks kohaldada VKEde kasvuturult reguleeritud turule ülemineku korral. Lisaks ei tohiks ELi jätkuprospekti nõuded ilmsetel põhjustel näha ette COVID-19 kriisiga seotud teabe avalikustamist. Kuna ELi jätkuprospekt peaks asendama nii teiseste emissioonide lihtsustatud prospekti kui ka ELi taasteprospekti, peaks see olema alaline ja kättesaadav nii kapitaliväärtpaberite kui ka mittekapitaliväärtpaberite teiseste emissioonide puhul. Lisaks ei tohiks selle kasutamisele kehtestada piiranguid, mis lähevad kaugemale asjaomaste väärtpaberite reguleeritud turul või VKEde kasvuturul kauplemisele võtmise miinimum- ja pidevast perioodist.

(30)

ELi jätkuprospekt peaks sisaldama lihtsustatud kokkuvõtet kui kasulikku teabeallikat jaeinvestoritele. See kokkuvõte tuleks esitada ELi jätkuprospekti alguses ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mis võimaldab investoritel otsustada, milliseid väärtpaberite avalikke pakkumisi ja kauplemisele võtmisi tuleks põhjalikumalt analüüsida, ning seejärel vaadata ELi jätkuprospekt teadliku investeerimisotsuse tegemiseks tervikuna läbi. Kokkuvõtet ei tohiks nõuda määruse (EL) 2017/1129 artikli 7 lõikes 1 osutatud mittekapitaliväärtpaberite kauplemisele võtmiseks.

(31)

Selleks et muuta ELi jätkuprospekt ühtlustatud dokumendiks ja hõlbustada selle loetavust investorite jaoks kogu liidus, olenemata jurisdiktsioonist, kus väärtpabereid avalikult pakutakse või need reguleeritud turul kauplemisele võetakse, tuleks selle vorming standardida nii kapitaliväärtpaberite kui ka mittekapitaliväärtpaberite puhul. Samal põhjusel tuleks ELi jätkuprospektis avalikustada teave standardjärjekorras. Selleks et toetada mittekapitaliväärtpaberite teiseseid emissioone, sealhulgas osana pakkumisprogrammidest, peaks ELi jätkuprospekti kohaldamisala mittekapitaliväärtpaberite puhul olema lai ja andma emitentidele võimaluse koostada see kas ühe dokumendina või mitme eraldi dokumendina.

(32)

Selleks et parandada ELi jätkuprospekti loetavust ja hõlbustada investoritel prospekti analüüsimist ja selles orienteerumist, tuleks aktsiate teiseste emissioonide puhul selle lehekülgede arvu piirata. Lehekülgede arvu piirang ei ole siiski asjakohane muude kapitaliväärtpaberite kui aktsiate või mittekapitaliväärtpaberite laia kategooria puhul, mis hõlmab hulga erinevaid, sealhulgas keerukaid instrumente. Lisaks tuleks lehekülgede piirangu alt välja jätta alljärgnev: kokkuvõte; viidetena esitatud teave, sealhulgas universaalne registreerimisdokument, mille on kinnitanud pädev asutus või mis on talle esitatud, ning teave, mis tuleb esitada juhul, kui emitendil on keeruline finantsminevik või ta on võtnud olulise finantskohustuse, või olulise üldise muutuse korral.

(33)

Kapitaliturgude liidu üks peamisi eesmärke on hõlbustada VKEde juurdepääsu liidu avalikele turgudele ning pakkuda VKEdele muid rahastamisallikaid kui pangalaenud ning võimalust laieneda ja kasvada. Prospekti koostamise kulud võivad heidutada VKEsid, kes soovivad väärtpabereid avalikult pakkuda, kuna nende pakkumiste väärtus on tavaliselt väike. ELi kasvuprospekt on lihtsustatud prospekt, mis kehtestati määrusega (EL) 2017/1129 ning mida võivad kasutada VKEd ja vähesed muud soodustatud isikud, sealhulgas kuni 500 miljoni euro suuruse turukapitalisatsiooniga äriühingud, kelle väärtpaberid on juba võetud kauplemisele VKEde kasvuturul. ELi kasvuprospekti eesmärk oli vähendada väiksemate emitentide puhul prospekti koostamise kulusid, andes samal ajal investoritele olulist teavet pakkumise hindamiseks ja teadliku investeerimisotsuse tegemiseks. Kuigi ELi kasvuprospekti koostavad emitendid võivad üsna märkimisväärselt kulusid kokku hoida, peetakse ELi kasvuprospekti avalikustamise taset ikkagi liiga normatiivseks ja standardprospektiga liiga sarnaseks, et VKEde jaoks olukorda oluliselt muuta. Seepärast tuleb ette näha ELi kasvuemissiooniprospekt, mille puhul on nõuded leebemad, et muuta noteerimisdokumendid VKEde jaoks veelgi lihtsamaks ja vähem koormavaks, et nad saaksid veelgi rohkem kulusid kokku hoida. Selleks et piirata emitentide koormust ja kaitsta investoreid, tuleb siiski ette näha üleminekuperiood selliste ELi kasvuprospektide jaoks, mis on kinnitatud enne uue korra kohaldamise alguskuupäeva.

(34)

ELi kasvuemissiooniprospekti sisu käsitlevad nõuded peaksid olema leebed, võttes arvesse ELi taasteprospekti ja mõningaid kõige lihtsamaid kauplemisele võtmise dokumente, mille koostamist mõnel VKEde kasvuturul emitentidelt prospekti avaldamise kohustusest erandi tegemiseks nõutakse ning mille sisu on sätestatud VKEde kasvuturgude reeglistikus. ELi kasvuemissiooniprospektis avaldatav piiratum teave peaks olema proportsionaalne VKEde kasvuturgudel noteeritud äriühingute suuruse ja rahastamisvajadusega ning tagama piisava investorikaitse. Lisaks peaks ELi kasvuemissiooniprospekt koosnema ühest dokumendist, et sellest saaks lihtne ja mõistetav dokument, mille äriühingud, eelkõige VKEd, peavad koostama ja mida investorid saaksid hõlpsasti lugeda.

(35)

ELi kasvuemissiooniprospekti peaksid saama kasutada VKEd ja muud emitendid kui VKEd, kelle väärtpaberid on võetud või võetakse kauplemisele VKEde kasvuturul, ning börsil noteerimata äriühingud, kelle väärtpaberite avaliku pakkumise müügihind kokku on 12 kuu jooksul kuni 50 000 000 eurot. Selleks et vältida kahetasandilist avalikustamisstandardit reguleeritud turgudel sõltuvalt emitendi suurusest, ei tohiks ELi kasvuemissiooniprospekti saada kasutada äriühingud, kelle väärtpaberid on juba võetud või võetakse kauplemisele reguleeritud turgudel. Selleks et hõlbustada üleminekut reguleeritud turule ja võimaldada emitentidel saada kasu avatusest laiemale investoribaasile, tuleks emitentidel, kelle väärtpaberid on juba võetud kauplemisele VKEde kasvuturul pidevalt vähemalt eelneva 18 kuu jooksul, lubada kasutada reguleeritud turule üleminekuks ELi jätkuprospekti.

(36)

ELi kasvuemissiooniprospekt peaks jaeinvestoritele kasuliku teabeallikana sisaldama lihtsustatud kokkuvõtet, millel on sama vorming ja sisu kui ELi jätkuprospekti kokkuvõttel. See kokkuvõte tuleks esitada ELi kasvuemissiooniprospekti alguses ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mis võimaldab investoritel otsustada, milliseid väärtpaberite avalikke pakkumisi tuleks põhjalikumalt analüüsida, ning seejärel vaadata ELi kasvuemissiooniprospekt teadliku investeerimisotsuse tegemiseks tervikuna läbi.

(37)

ELi kasvuemissiooniprospekt peaks olema ühtlustatud dokument, mida on emitentidel, eelkõige VKEdel, lihtne koostada ja investoritel lihtne lugeda, olenemata liidu jurisdiktsioonist, kus asjaomaseid väärtpabereid avalikult pakutakse. Seepärast tuleks selle vorming standardida nii kapitaliväärtpaberite kui ka mittekapitaliväärtpaberite puhul ning ELi kasvuemissiooniprospektis sisalduv teave tuleks avalikustada standardjärjekorras. Selleks et veelgi standardida ELi kasvuemissiooniprospekti ja parandada selle loetavust ning hõlbustada investoritel selle analüüsimist ja selles orienteerumist, tuleks kehtestada lehekülgede arvu piirang juhuks, kui ELi kasvuemissiooniprospekt koostatakse aktsiaemissioonide jaoks. See lehekülgede piirang peaks olema tulemuslik ka sellise vajaliku teabe andmisel, mis võimaldab investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid, ning peaks olema tõhus ELi kasvuemissiooni prospekti sisu leebemate nõuete seisukohast. Lehekülgede arvu piirang ei oleks siiski asjakohane muude kapitaliväärtpaberite kui aktsiate või mittekapitaliväärtpaberite laia kategooria puhul, mis hõlmab hulga erinevaid, sealhulgas keerukaid instrumente. Lisaks tuleks lehekülgede arvu piirangust välja jätta alljärgnev: kokkuvõte, viidetena esitatud teave ja teave, mis tuleb esitada juhul, kui emitendil on keeruline finantsminevik või ta on võtnud märkimisväärse rahalise kohustuse, või olulise üldise muutuse korral.

(38)

ELi jätkuprospekt ja ELi kasvuemissiooniprospekt peaksid täiendama määruses (EL) 2017/1129 sätestatud standardprospekti. Seepärast, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõiki määruses (EL) 2017/1129 sisalduvaid viiteid „prospektile“ käsitada viidetena igat liiki prospektidele, sealhulgas ELi jätkuprospektile ja ELi kasvuemissiooniprospektile. Prospektiliikide vabatahtlik olemus tähendab seda, et kui avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine nõuab prospekti, on emitendil lubatud valida üks kättesaadavatest prospektiliikidest.

(39)

Selleks et suurendada usaldust ELi jätkuprospekti ja ELi kasvuemissiooniprospekti kasutamise vastu, on oluline, et nende tõhusus ja ulatus oleksid selged, kuna ELi jätkuprospekti ja ELi kasvuemissiooniprospekti suhtes kohaldatakse sama vastutuskorda, kui täieliku prospekti suhtes, seda nii riigisiseste kui ka piiriüleste pakkumiste või kauplemisele võtmise puhul. Seega, kui emitendil on õigus kasutada ELi jätkuprospekti või ELi kasvuemissiooniprospekti, mis mõlemad muudavad kõnealuse tehingu ettevalmistamise tõhusamaks ja vähem koormavaks, ning kui puuduvad muud olulised kaalutlused kummagi prospekti kasutamise vastu, tuleks kaitsta emitendi valikuvõimalust talle kättesaadavate prospektiliikide vahel ning ei nõustajad ega pädevad asutused ei tohiks suunata emitenti koostama täielikku prospekti, kui see ei ole rangelt nõutav.

(40)

Prospektis tuleks esitada emitendi ja tema väärtpaberitega seotud olulised ja spetsiifilised riskitegurid. Seepärast tuleb riskitegurid esitada piiratud hulga riskikategooriatena, sõltuvalt nende olemusest. Emitentide koormuse vähendamiseks tuleks kõige olulisemate riskitegurite järjestamise nõue asendada nõudega loetleda igas kategoorias kõige olulisemad riskitegurid viisil, mis on kooskõlas emitendi antud hinnanguga. Selleks et muuta prospekt arusaadavamaks ja hõlbustada investoritel teadlike investeerimisotsuste tegemist, tuleb täpsustada, et emitendid ei tohiks prospekti üle koormata riskiteguritega, mis on üldised, mille eesmärk on üksnes vastutuse välistamine või mis võivad varjata spetsiifilisi riskitegureid, millest investorid peaksid teadlikud olema.

(41)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 17 lõikes 1 on sätestatud, et kui avalikult pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda või kogust ei saa prospekti märkida, on investoril taganemisõigus, mida saab kasutada kahe tööpäeva jooksul pärast avalikult pakutavate väärtpaberite lõpliku pakkumishinna või koguse teatavakstegemist. Investorikaitse tõhustamiseks tuleks pikendada ajavahemikku, mille jooksul investorid saavad taganemisõigust kasutada.

(42)

Määruse (EL) 2017/1129 artikliga 19 on antud emitentidele võimalus esitada prospektis teatav teave viidetena. See võimalus kehtestati selleks, et vähendada emitentide koormust ja vältida liidu muude finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel juba avalikustatud ja avaldatud teabe dubleerimist. Teabe viidetena esitamine on tulevikus veelgi hõlpsam, kui investorid saavad sellele tõhusamal ja tulemuslikumal viisil juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 (15) alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Euroopa ühtne juurdepääsupunkt peaks võimaldama investoritel leida ühest kohast suurema osa asjakohasest teabest, hõlbustades seega veelgi juurdepääsu prospektides viidetena esitatud teabele. Lisaks peaks äriühingutel olema lubatud esitada prospektis vabatahtlikult teavet, mida ei avalikustata, tingimusel et selline teave vastab määruses (EL) 2017/1129 (milles käsitletakse andmete esitamist viidetena) sätestatud tingimustele.

(43)

Selleks et vältida tarbetuid kulusid ja koormust ning suurendada teabe prospekti viidetena esitamise tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks selgitada, et vastupidiselt delegeeritud määruses (EL) 2019/979 sätestatud olukordadele ei tuleks äriühingutelt nõuda uue aasta- või vahefinantsteabe lisa avaldamist põhiprospektis, mis on endiselt kehtiv. Selle asemel peaks olema võimalik lisada uus aasta- või vahefinantsteave põhiprospekti viidetena, tingimusel et andmete viidetena esitamise nõuded, näiteks elektroonilise avaldamise ja keelenõuded, on täidetud. Äriühingutel peaks siiski olema lubatud avaldada sellist teavet lisas vabatahtlikult.

(44)

Määrusega (EL) 2017/1129 lähendatakse ja ühtlustatakse pädevate asutuste poolt prospektide kontrolli ja kinnitamisega seotud norme. Eelkõige sätestati delegeeritud määruses (EL) 2019/980 prospekti täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse kontrollimise kriteeriumid. See kriteeriumide loetelu ei ole siiski ammendav, kuna see peaks võimaldama võtta arvesse suundumusi ja uuendusi finantsturgudel. Seepärast lubatakse pädevatel asutustel delegeeritud määruse (EL) 2019/980 alusel kohaldada prospektide kontrollimiseks ja kinnitamiseks täiendavaid kriteeriume, kui see on vajalik investorite kaitsmiseks. ESMA vastastikuses eksperdihinnangus märgiti, et see võimalus on tekitanud olulisi erinevusi selles, kuidas pädevad asutused kohaldavad täiendavaid kontrollikriteeriume ja nõuavad emitentidelt lisateabe esitamist kontrollitavas prospektis.

(45)

Selleks et lähendada ja ühtlustada prospektide järelevalvet pädevate asutuste poolt, mis peaks tagama emitentidele kindluse ja investorite usalduse, on asjakohane määrata kindlaks asjaolud, mille korral pädev asutus võib selliseid lisakriteeriume kasutada, lisateave, mille avalikustamist võivad pädevad asutused nõuda lisaks teabele, mida nõutakse prospekti, ELi jätkuprospekti või ELi kasvuemissiooniprospekti koostamiseks, sealhulgas lisateabe liik, mille avalikustamist võib nõuda täiendavate kriteeriumide alusel, ning prospekti kinnitamise kord ja ajakava.

(46)

Tagamaks, et emitente teavitatakse aegsasti nende prospekti kontrollimise tulemustest, tuleks nõuda, et pädevad asutused peaksid kinni kontrolli selgest tähtajast. Kui prospekti kohta otsust ettenähtud tähtajaks ei tehta, peaks pädev asutus teatama tähtajast mittekinnipidamise põhjuse emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejale ning ESMA-le, kes peaks igal aastal avaldama koondaruande selle kohta, kas pädevad asutused on kehtestatud tähtaegadest kinni pidanud. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et on kehtestatud asjakohased meetmed juhuks, kui pädevad asutused ei järgi prospekti kohta otsuse tegemiseks kehtestatud tähtaegu. Sellist tähtaegade mittejärgimist ei tohiks käsitada taotluse kinnitamisena.

(47)

Lisaks tuleks kehtestada maksimaalne ajavahemik kontrollimenetluse lõpuleviimiseks ja pädeva asutuse poolt prospekti kohta otsuse tegemiseks. Võttes arvesse, et kontrollimenetluse kestust mõjutavad ka tegurid, mis ei ole pädeva asutuse kontrolli all, tuleks kehtestada menetluse üldine maksimaalne kestus, mis hõlmab nii prospekti kinnitamist taotleva isiku kui ka pädeva asutuse tegevust. Kuna võib olla raske ette näha kõiki olukordi, kus kontrolli ei ole võimalik ettenähtud aja jooksul lõpule viia, on oluline täpsustada sellest ajakavast võimalike erandite tegemise tingimused. Samamoodi nagu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 20 sätestatud tähtaegade puhul, ei tohiks käsitada prospekti kinnitamisena olukorda, kui pädev asutus kõnealuse maksimaalse tähtaja jooksul prospekti kohta otsust ei tee. Õigusselguse huvides tuleks mõiste „kinnitamine“ määratluses samuti selgitada, et see ei puuduta prospektis sisalduva teabe õigsust.

(48)

ESMA viis läbi vastastikuse eksperdihindamise seoses prospektide kontrollimise ja kinnitamisega pädevate asutuste poolt ning vastastikuse hindamise aruanne avaldati enne komisjoni käesoleva muutmismääruse ettepanekut. Võttes arvesse, et ESMA võib vastastikuseid eksperdihindamisi läbi viia igal ajal, mida ta peab määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt asjakohaseks, ei ole määruses (EL) 2017/1129 vaja sellist nõuet täpsustada. Seepärast tuleks määruse (EL) 2017/1129 artikli 20 lõige 13, milles nõutakse, et ESMA peaks korraldama ja läbi viima pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitusmenetluste vastastikuse eksperdihindamise, välja jätta.

(49)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikega 1 on ette nähtud, et aktsiate esmase avaliku pakkumise korral, kui avalikkusele pakutakse sellisesse klassi kuuluvaid aktsiaid, mis võetakse reguleeritud turul kauplemisele esimest korda, tuleb prospekt avaldada vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu. Selleks et kiirendada investorite nõudluse väljaselgitamise protsesse, eelkõige kiiresti muutuvatel turgudel, ja muuta atraktiivsemaks jaeinvestorite kaasamine sellistesse pakkumistesse, tuleks lühendada praegust prospekti avaldamise ja aktsiate pakkumise lõpu vahelist kuuepäevast miinimumperioodi, ilma et see mõjutaks investorikaitset.

(50)

Selleks et koguda andmeid, mis toetavad ELi jätkuprospekti ja ELi kasvuemissiooniprospekti hindamist, peaks määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanism hõlmama nii ELi jätkuprospekti kui ka ELi kasvuemissiooniprospekti, mida tuleks selgelt eristada muud liiki prospektidest.

(51)

Selleks et muuta prospekti levitamine võimalikele investoritele kestlikumaks, edendada finantssektori digitaliseerimist ja vältida tarbetuid kulusid, ei tohiks võimalikel investoritel enam olla õigust nõuda prospekti paberkoopiat. Seega tuleks prospekti koopia võimalikele investoritele esitada taotluse korral üksnes elektrooniliselt ja tasuta.

(52)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 23 lõike 3 kohaselt peavad finantsvahendajad teavitama investoreid, kes on ostnud või märkinud väärtpabereid kõnealuse finantsvahendaja kaudu, lisa avaldamise võimalusest ning võtma teatavatel tingimustel nende investoritega lisa avaldamise päeval ühendust. Määrusega (EL) 2021/337 lisati kõnealusesse artiklisse lõiked 2a ja 3a, millega nähakse ette proportsionaalsem kord finantsvahendajate koormuse vähendamiseks, säilitades samal ajal kõrgel tasemel investorikaitse. Kõnealuste lõigetega määrati kindlaks, milliste investoritega peavad finantsvahendajad lisa avaldamisel ühendust võtma, ning pikendati nii tähtaega, mille jooksul tuleb nende investoritega ühendust võtta, kui ka tähtaega, mille jooksul need investorid võivad oma taganemisõigust kasutada. Lisaks on kõnealustes lõigetes sätestatud, et finantsvahendajad peavad võtma väärtpabereid ostvate või märkivate investoritega ühendust hiljemalt esmase pakkumisperioodi lõpus. See periood hõlmab ajavahemikku, mille jooksul emitendid või pakkujad väärtpabereid avalikult pakuvad, nagu on prospektis ette nähtud, ega hõlma hilisemaid ajavahemikke, mille jooksul väärtpabereid turul edasi müüakse. Määruse (EL) 2017/1129 artikli 23 lõigetega 2a ja 3a kehtestatud kord kaotas kehtivuse 31. detsembril 2022. Võttes arvesse sidusrühmade üldiselt positiivset tagasisidet selle korra kohta, tuleks see muuta alaliseks.

(53)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 23 lõigetega 2a ja 3a pikendati tähtaega, mille jooksul tuleb lisa avaldamise küsimuses võtta ühendust nõuetele vastavate investoritega, kuni lisa avaldamise päevale järgneva esimese tööpäeva lõpuni. Selleks et finantsvahendajad suudaksid sellest tähtajast kinni pidada, tuleb sätestada, et finantsvahendajad peavad lisa avaldamisest teavitama üksnes neid investoreid, kes nõustusid sellega, et nendega võetakse ühendust elektrooniliselt, näiteks e-posti teel. Lisaks peaksid finantsvahendajad pakkuma neile investoritele, kes on teatanud soovist, et nendega võetaks ühendust üksnes muul viisil kui elektrooniliselt, siiski võimalust, et nendega võetakse ühendust elektrooniliselt, et nad saaksid teate lisa avaldamise kohta. Samuti tuleb kohustada finantsvahendajaid teavitama neid investoreid, kes ei ole nõus, et nendega võetakse ühendust elektrooniliselt, ja keelduvad elektroonilise teate võimalusest, et nad saavad vaadata emitendi või finantsvahendaja veebisaiti, et kontrollida, kas lisa on avaldatud.

(54)

Lahknevad tõlgendused selle kohta, kas emitendil peaks olema lubatud põhiprospekti täiendada, et võtta kasutusele muud väärtpaberid või väärtpaberid, millel on erinevad tunnused kui need, mille kohta põhiprospekt on kinnitatud, on viinud liikmesriikidevahelise ühtlustamise puudumiseni. Investorikaitse tagamiseks ja õigusnormide lähendamise edendamiseks kogu liidus on seetõttu asjakohane sätestada, et põhiprospekti lisa ei tohi kasutada selliste uut liiki väärtpaberite kasutuselevõtuks, mille kohta ei ole põhiprospektis esitatud vajalikku teavet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik liidu õiguse või liidu õigust ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaste kapitalinõuete täitmiseks. Selleks et veelgi edendada põhiprospekti kasutamise ühtlustamist, peaks ESMA töötama välja suunised, et täpsustada asjaolusid, mille korral tuleb kaaluda lisa koostamist, et võtta kasutusele uut liiki väärtpaberid, mida ei ole põhiprospektis juba kirjeldatud.

(55)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 27 kohaselt peavad emitendid oma prospekti tõlkima, et ametiasutused ja investorid saaksid neid prospekte igakülgselt kontrollida ja riske hinnata. Enamikul juhtudel tuleb tõlge esitada vähemalt ühes ametlikus keeles, mida aktsepteerivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus pakkumine tehakse või kauplemisele võtmist taotletakse. Tarbetu koormuse märkimisväärseks vähendamiseks peaks äriühingutel olema lubatud koostada prospekt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, olenemata sellest, kas pakkumine või kauplemisele võtmine toimub ühes riigis või piiriüleselt, samal ajal kui jaeinvestorite kaitse tagamiseks peaks tõlkenõue piirduma prospekti kokkuvõttega. Liikmesriigil peaks aga olema lubatud sellest loobuda ja nõuda selle asemel, et väärtpaberite prospekt avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise jaoks, mida taotletakse ainult kõnealuses liikmesriigis, oleks koostatud keeles, mida aktsepteerib selle liikmesriigi pädev asutus. Sellistel juhtudel tuleks kõnealuselt liikmesriigilt nõuda, et ta teavitaks oma otsusest komisjoni ja ESMAt. Selleks et tagada emitentidele ja investoritele läbipaistvus, peaks ESMA avaldama oma veebisaidil selliste keelte loetelu, mida iga liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel, mida taotletakse ainult selles liikmesriigis.

(56)

Praegu on määruse (EL) 2017/1129 artikliga 29 ette nähtud, et kolmanda riigi õigusega kooskõlas koostatud ja kinnitatud prospekti (edaspidi „kolmanda riigi prospekt“) peab kinnitama asjaomase väärtpaberiemitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus, olenemata sellest, kas asjaomane kolmanda riigi ametiasutus on selle kolmanda riigi prospekti juba kinnitanud. Samuti on kõnealuse artikliga ette nähtud, et komisjon võtab vastu otsuse, milles märgitakse, et sellise kolmanda riigi õigusega kehtestatud teabenõuded on samaväärsed määruse (EL) 2017/1129 nõuetega. Selleks et hõlbustada kolmandate riikide emitentide, sealhulgas VKEde juurdepääsu liidu avalikele turgudele ja pakkuda liidu investoritele täiendavaid investeerimisvõimalusi, tagades samal ajal nende kaitse, tuleb samaväärsuskorda käsitlevaid sätteid muuta. Tuleks täpsustada, et liidu reguleeritud turul kauplemisele võtmise või liidus väärtpaberite avaliku pakkumise korral tuleb samaväärsed kolmanda riigi prospektid, mille kolmanda riigi järelevalveasutus on juba kinnitanud, esitada üksnes päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Lisaks tuleks laiendada üldisi samaväärsuse kriteeriume, mis praegu põhinevad määruse (EL) 2017/1129 artiklites 6, 7, 8 ja 13 sätestatud nõuetel, et need hõlmaksid sätteid, mis käsitlevad vastutust, prospekti kehtivust, riskitegureid, prospekti kontrolli, kinnitamist ja avaldamist ning lisasid. Selleks et tagada investorite kaitse liidus, tuleb ka täpsustada, et kolmanda riigi prospektiga peavad kaasnema kõik määruses (EL) 2017/1129 sätestatud õigused ja kohustused. Kolmandate riikide emitentidel on samuti lubatud kasutada määruse (EL) 2017/1129 artikli 28 kohast menetlust mis tahes liiki väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul, koostades kõnealuse määruse kohaselt prospekti.

(57)

Selleks et kaitsta liidus investoreid ning tagada liidus asutatud emitentidele ja kolmandate riikide emitentidele võrdsed tingimused, tuleb teha kolmandate riikide järelevalveasutustega tõhusat koostööd, et tagada teabevahetus kõnealuste asutustega ja määrusest (EL) 2017/1129 tulenevate kohustuste täitmine kolmandates riikides. Selleks et tagada tõhus ja järjepidev teabevahetus järelevalveasutustega, peaks liikmesriikide pädevad asutused või ESMA juhul, kui seda taotleb vähemalt üks pädev asutus, kehtestama asjaomaste kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökorra ning komisjonile tuleks anda õigus määrata kindlaks sellise korra miinimumsisu ja vorm. Lisaks peaks ESMA hõlbustama pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahelise koostöökorra väljatöötamise koordineerimist ning vajaduse korral kolmandate riikide järelevalveasutustelt saadud sellise teabe edastamist pädevatele asutustele, mis võiks olla asjakohane määruse (EL) 2017/1129 artiklites 38 ja 39 osutatud meetmete võtmiseks. Investorikaitse tagamiseks on vaja, et sellisest koostöökorrast jäetakse välja kolmandad riigid, kes on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu või selliste jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

(58)

Tuleb tagada, et ELi jätkuprospekti, ELi kasvuemissiooniprospekti ja nendega seotud prospektide kokkuvõtete suhtes kohaldatakse samu halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kui muude prospektide suhtes. Need karistused ja meetmed peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama liikmesriikides ühise käsitusviisi.

(59)

Määruse (EL) 2017/1129 artikli 47 kohaselt peab ESMA igal aastal avaldama aruande, milles esitatakse statistika liidus kinnitatud ja teatatud prospektide kohta ning analüüsitakse suundumusi. Tuleb sätestada, et kõnealune aruanne peaks sisaldama ka statistilist teavet ELi kasvuemissiooniprospektide kohta emitentide liikide kaupa ning selles tuleks analüüsida ELi jätkuprospekti, ELi kasvuemissiooniprospekti ja universaalsete registreerimisdokumentide alusel kohaldatava avalikustamiskorra kasutatavust. Selles aruandes tuleks analüüsida ka uut erandit selliste väärtpaberite teiseste emissioonide puhul, mis on vahetatavad samal reguleeritud turul või VKEde kasvuturul juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu. Lisaks peaks see aruanne sisaldama ESMA poolt komisjonile esitatud aruandel põhinevat analüüsi selle kohta, kas pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetlused tagavad järelevalve ühtsuse kogu liidus ning on nende taotletavaid eesmärke silmas pidades jätkuvalt asjakohased. Lõpuks peaks see aruanne sisaldama analüüsi selle kohta, kas see, et liikmesriikidel on võimalus nõuda riiklikku avalikustamist väärtpaberite avaliku pakkumise puhul, mis jääb allapoole asjakohast 12 000 000 euro või 5 000 000 euro suurust vabastuskünnist, soodustab riiklike avalikustamisnõuete lähendamist ning kas selline riiklik avalikustamine takistab väärtpaberite avalikku pakkumist nendes liikmesriikides.

(60)

Komisjon peaks sobival ajal pärast käesoleva muutmismääruse kohaldamise alguskuupäeva vaatama läbi määruse (EL) 2017/1129 kohaldamise ja eelkõige hindama, kas sätted, mis käsitlevad prospekti kokkuvõtet, ELi jätkuprospekti avalikustamise korda, ELi kasvuemissiooniprospekti ja universaalset registreerimisdokumenti, on nende eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt asjakohased. Samuti tuleb sätestada, et aruandes tuleks analüüsida ELi jätkuprospekti ja ELi kasvuemissiooniprospektiga seotud asjakohaseid andmeid, suundumusi ja kulusid. Eelkõige tuleks aruandes hinnata, kas need uued korrad tagavad sobiva tasakaalu investorikaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel. Arvestades seda, kui oluline on tagada, et kapitaliturgude liit koguks hoogu ja kajastaks võimalikult kiiresti turu tegelikku olukorda, peab asjakohane ajavahemik selliste läbivaatamiste läbiviimiseks komisjoni poolt olema lühem kui enne käesoleva muutmismääruse vastuvõtmist kehtinud normi kohane ajavahemik. Komisjon peaks hindama ka seda, kas prospektiga seotud vastutust käsitlevate sätete edasine ühtlustamine on põhjendatud, ja kui see on nii, kaaluma määruses (EL) 2017/1129 sätestatud vastutust käsitlevate sätete muutmist.

(61)

Määrusega (EL) nr 596/2014 on turu usaldusväärsuse ja investorite usalduse tagamiseks kehtestatud tugev raamistik, mis aitab ära hoida siseteabe alusel kauplemist, siseteabe ebaseaduslikku avalikustamist ja turuga manipuleerimist. Sellega kehtestatakse emitentidele mitu avalikustamis- ja andmete säilitamise kohustust ning nõutakse emitentidelt siseteabe avalikustamist. Kuus aastat pärast määruse (EL) nr 596/2014 jõustumist rõhutati avalike konsultatsioonide raames sidusrühmadelt ja eksperdirühmadelt saadud tagasisides, et mõned nimetatud määruse aspektid tekitavad emitentidele eriti suure koormuse. Seepärast tuleb suurendada õigusselgust, leevendada emitentidele kehtestatud ebaproportsionaalseid nõudeid ja suurendada liidu kapitaliturgude üldist atraktiivsust, tagades samal ajal asjakohase investorikaitse ja turu usaldusväärsuse.

(62)

Määruse (EL) nr 596/2014 artiklitega 14 ja 15 on keelatud siseteabe alusel kauplemine, siseteabe ebaseaduslik avalikustamine ja turuga manipuleerimine. Kõnealuse määruse artiklis 5 on sätestatud nendest keeldudest erand tagasiostuprogrammide ja stabiliseerimise puhul. Selleks et tagasiostuprogrammi puhul saaks kohaldada kõnealust erandit, peavad emitendid teatama kõigile selliste kauplemiskohtade pädevatele asutustele, kus aktsiad on kauplemisele võetud või kus nendega kaubeldakse, igast tagasiostuprogrammiga seotud tehingust, sealhulgas esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (16) kindlaks määratud teabe. Lisaks on emitendid kohustatud kauplemistehingud seejärel avalikustama. Need kohustused on liiga koormavad. Seepärast tuleb teavitamismenetlust lihtsustada, nähes ette, et emitent peab tagasiostuprogrammi tehingute kohta teabe esitama ainult oma aktsiate likviidsuse seisukohast kõige asjakohasema turu pädevale asutusele. Samuti on vaja lihtsustada avalikustamiskohustust, lubades emitendil avalikustada üldsusele üksnes koondteavet, mis näitab koondkogust ja kaalutud keskmist hinda päeva ja kauplemiskoha kohta.

(63)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud siseteabe mõiste on liiga piiratud, kuna seda kohaldatakse ainult finantsinstrumentidega seotud korralduste täitmise eest vastutavate isikute suhtes, samal ajal kui tegelikkuses võivad tulevasest korraldusest või tehingust teadlikud olla ka teised isikud. Seepärast tuleks seda mõistet laiendada nii, et see hõlmaks ka juhtumeid, kus teavet edastatakse omanikukonto või valitsetava fondi valitsemise kaudu, ning eelkõige nii, et see hõlmaks kõigi selliste isikute kategooriaid, kes võivad tulevasest korraldusest teadlikud olla.

(64)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõike 1 kohaselt hõlmab turu sondeerimine teabe edastamist eesmärgiga hinnata võimaliku tehingu korral potentsiaalsete investorite huvi ja tehinguga seotud tingimusi, nagu tehingu potentsiaalne suurus või hind, enne tehingu teatavaks tegemist ühele või mitmele potentsiaalsele investorile. Turu sondeerimine on väljakujunenud tava, mis aitab kaasa tõhusate kapitaliturgude toimimisele. Turu sondeerimine võib aga nõuda siseteabe avalikustamist potentsiaalsetele investoritele ja tekitada asjaosalistele õiguslikke riske. Turu sondeerimise määratlus peaks olema lai, et võtta arvesse erinevaid sondeerimise tüpoloogiaid ja erinevaid tavasid liidus. Seepärast peaks turu sondeerimise määratlus hõlmama ka sellise teabe edastamist, millele ei järgne ühtegi konkreetset teadet tehingu kohta, kuna ka sel juhul võidakse avaldada potentsiaalsetele investoritele siseteavet ning emitentidel peaks olema võimalik saada määruse (EL) nr 596/2014 artikliga 11 ette nähtud kaitset.

(65)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et siseteabe avaldamine turu sondeerimise käigus loetakse toimuvaks töösuhte, kutsealal tegutsemise või muude kohustuste täitmisega seotud tavapärase tegevuse raames ning seega ei ole tegemist siseteabe ebaseadusliku avaldamisega, kui avaldav turuosaline täidab lisaks kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 6 sätestatud kohustuslikele nõuetele ka artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Selleks et vältida tõlgendust, mille kohaselt turu sondeerimisega tegelevad avaldavad turuosalised peavad täitma kõiki määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, tuleks täpsustada, et turu sondeerimise kord ja artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõuded on avaldavate turuosalise jaoks vabatahtlikud ning võimaldavad saada kaitset siseteabe väidetava ebaseadusliku avaldamise eest. Kuigi ei tohiks eeldada, et avaldavad turuosalised, kes ei täida turu sondeerimise käigus määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõikes 4 sätestatud nõudeid, on ebaseaduslikult avaldanud siseteavet, ei tohiks sellistel avaldavatel turuosalistel olla võimalik saada kaitset, mis on ette nähtud neile, kes otsustavad kõnealuseid nõudeid täita. Selleks et tagada pädevatele asutustele võimalus saada kontrolljälg protsessi kohta, mis võib tähendada siseteabe avaldamist kolmandatele isikutele, tuleks samuti täpsustada, et määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 lõigetes 3 ja 6 sätestatud nõuded on kõigile avaldavatele turuosalistele kohustuslikud, olenemata sellest, kas järgitakse kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud vabatahtlikku menetlust.

(66)

Emitendi aktsiate likviidsust on võimalik suurendada likviidsuse pakkumisega, sealhulgas turutegemise korra või likviidsuslepinguga. Turutegemise kord hõlmab kokkulepet turu korraldaja ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma teatavatele aktsiatele likviidsust ja kellele tehakse vastutasuks kauplemistasudest hinnaalandust. Likviidsusleping hõlmab kokkulepet emitendi ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma emitendi nimel likviidsust emitendi aktsiatele. Määrusega (EL) 2019/2115 lisati määruse (EL) nr 596/2014 artiklisse 13 VKEde kasvuturgudel kauplemisele võetud finantsinstrumentide emitentide jaoks võimalus sõlmida likviidsuse pakkujaga likviidsusleping, kui on täidetud teatavad tingimused. Üks selline tingimus on, et VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing on emitendile kirjalikult kinnitanud, et ta on likviidsuslepingu ärakirja kätte saanud ja nõustub nimetatud lepingu tingimustega. VKEde kasvuturu korraldaja ei ole aga likviidsuslepingu pool ning nõue, mille kohaselt peab selline korraldaja nõustuma likviidsuslepingu tingimustega, toob kaasa liigse keerukuse. Selleks et see keerukus kõrvaldada ja edendada likviidsuse pakkumist VKEde kasvuturgudel, on asjakohane kaotada nõue, mille kohaselt peavad VKEde kasvuturgude korraldajad nõustuma likviidsuslepingute tingimustega.

(67)

Siseteabe alusel kauplemise keelu eesmärk on vältida siseteabe võimalikku kasutamist ning seda keeldu tuleks kohaldada kohe, kui see teave on kättesaadav. Siseteabe avaldamise nõude eesmärk on eelkõige võimaldada investoritel teha teadlikke otsuseid. Kui teave avaldatakse väga varajases etapis ja see on esialgne, võib see investoreid eksitada, selle asemel et aidata kaasa tõhusale hinnakujundusele ja vähendada teabe asümmeetriat. Seetõttu ei tohiks pikaajalise protsessi puhul avalikustamise nõue hõlmata teateid pelgalt kavatsuste kohta, käimasolevaid läbirääkimisi või olenevalt asjaoludest läbirääkimiste edenemist, näiteks äriühingute esindajate kohtumine. Emitent peaks avalikustama üksnes teabe, mis on seotud konkreetsete asjaolude või konkreetse sündmusega, mida selle pikaajalise protsessiga kavatsetakse saavutada või milleni see võib viia (lõplik sündmus), võimalikult kiiresti pärast selliste asjaolude ilmnemist või sündmuse toimumist. Näiteks ühinemise korral tuleks teave avalikustada võimalikult kiiresti pärast seda, kui juhtkond on teinud otsuse ühinemislepingule alla kirjutada, kui ühinemise põhielementides on kokku lepitud. Üldiselt tuleks lepingute puhul lõplik sündmus lugeda toimunuks siis, kui lepingu põhitingimused on kokku lepitud. Ühekordse sündmuse või asjaoludega seotud lühemate protsesside korral, eelkõige juhul, kui selle sündmuse toimumine või nende asjaolude ilmnemine ei sõltu emitendist, peaks avalikustamine toimuma niipea, kui emitent saab sellest sündmusest või nendest asjaoludest teada.

(68)

Asjaolude või sündmuse lõplikuks muutumise hetke täpne kindlakstegemine ei ole alati lihtne. Selleks et võimaldada emitendil kindlaks teha hetk, millal siseteabe avalikustamist nõutakse, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et kehtestada selliste pikaajaliste protsesside lõplike asjaolude või sündmuste näidisloetelu, mis tooks kaasa teabe avalikustamise kohustuse, ja iga sündmuse või asjaolu puhul hetk, mil sündmus või asjaolu loetakse toimunuks.

(69)

Emitendid peaksid tagama vaheetappidega seotud teabe konfidentsiaalsuse, kui asjaolusid või sündmust, mida pikaajalise protsessiga kavatsetakse saavutada või mis on selle tulemuseks, ei ole veel avalikustatud. Kui need asjaolud või see sündmus on avalikustatud, ei tohiks emitendilt enam nõuda vaheetappidega seotud teabe konfidentsiaalsuse kaitsmist.

(70)

Võib esineda juhtumeid, kus emitendil on vaja teatavate asjaolude või sündmuste avalikustamine pärast nende toimumist edasi lükata. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõikes 4 on sätestatud, et emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline võib siseteabe avalikustamisega omal vastutusel viivitada, kui täidetud on teatavad tingimused. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõikes 4 sätestatud nõudeid ei tohiks kohaldada, kui emitent ei avalikusta siseteavet, mis on seotud pikaajalise protsessi vaheetappidega. Selleks et tagada emitendile või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalisele õiguskindlus ja siseteabe avalikustamisega viivitamise tingimuste ühtne tõlgendamine, tuleks neid tingimusi selgitada, esitades viite otse emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise varasematele avalikele või muud liiki teadetele. Lisaselgituse andmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, et sätestada selliste olukordade näidisloetelu, kus siseteave, mille avaldamisega emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline kavatseb viivitada, on vastuolus emitendi või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osalise viimase avaliku teadaandega või muud liiki teabevahetusega samas küsimuses, millele siseteave viitab.

(71)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 1 kohaselt peavad emitendid ja nende nimel või arvel tegutsevad isikud koostama kõigi selliste isikute nimekirja, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad nende heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid, ning sellist nimekirja ajakohastama. Emitentide puhul, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, piirdub määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 kohane kohustus sellega, et neil tuleb kanda oma insaiderite nimekirja üksnes isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele.

(72)

Mõnes liikmesriigis peetakse insaiderite nimekirju turu kõrgetasemelise usaldusväärsuse tagamiseks eriti oluliseks. Sel põhjusel on määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 teise lõiguga lubatud liikmesriikidel nõuda, et VKEde kasvuturul tegutsevad emitendid peavad koostama ulatuslikumad insaiderite nimekirjad, kuhu on kantud kõik isikud, kellel on juurdepääs siseteabele, kuid võivad seda teha lihtsustatud vormingus, mis nõuab vähem teavet. Selleks et vältida ülemäärast regulatiivset koormust, tagades samal ajal pädevatele asutustele olulise teabe turukuritarvituste uurimiseks, tuleks sellist lihtsustatud vormingut kasutada kõigi insaiderite nimekirjade puhul.

(73)

Määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 19 on sätestatud ennetusmeetmed turukuritarvituste ja täpsemalt siseteabe alusel kauplemise vastu seoses juhtimiskohustusi täitvate isikutega ja nendega lähedalt seotud isikutega. Sellised meetmed ulatuvad asjaomase emitendi finantsinstrumentidega tehtud tehingutest teatamisest kuni keeluni teha teatavate kindlaksmääratud ajavahemike jooksul selliste instrumentidega tehinguid. Eelkõige on määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõikes 8 sätestatud, et juhtimiskohustusi täitvad isikud peavad teavitama emitenti ja pädevat asutust, kui kõnealustel isikutel on tehinguid, mis ületavad kalendriaastal künnise 5 000 eurot, ning kõigist järgnevatest tehingutest samal aastal. Teated käsitlevad emitentide puhul tehinguid, mida teevad juhtimiskohustusi täitvad isikud või nendega lähedalt seotud isikud oma arvel seoses kas kõnealuse emitendi aktsiate või võlainstrumentidega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõikes 9 on sätestatud, et pädevad asutused saavad tõsta kõnealuse künnise 20 000 euroni.

(74)

Selleks et vältida põhjendamatut nõuet, mille kohaselt peavad juhtimiskohustusi täitvad isikud teatama tehingutest ja äriühingud avalikustama tehingud, mis ei oleks investoritele olulised, on asjakohane tõsta teatamise ja sellega seotud avalikustamise künnis 5 000 eurolt 20 000 eurole. Samal ajal tuleks pädevatele asutustele võimaldada paindlikkust, et tõsta seda künnist 50 000 euroni või langetada seda 10 000 euroni, kui see on riigisiseste turutingimuste seisukohast põhjendatud.

(75)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõike 11 kohaselt on juhtimiskohustusi täitvatel isikutel keelatud kaubelda 30 kalendripäeva jooksul enne emitendi finantsaruannete avaldamist (edaspidi „keeluaeg“) emitendi aktsiate või võlainstrumentidega või nendega seotud tuletisinstrumentide või muude finantsinstrumentidega, välja arvatud juhul, kui emitent annab oma nõusoleku ja kui on täidetud konkreetsed tingimused. Kõnealune erand keeluaja nõudest hõlmab praegu töötajate osalusskeemi ja kogumishoiuste skeemi, samuti aktsiate kvalifitseerimist või aktsiate omandamise õigust. Selleks et ühtlustada reegleid eri varaklasside lõikes, tuleks kõnealust erandit laiendada, et lisada vabastatud töötajaskeemide hulka need, mis käsitlevad muid finantsinstrumente kui aktsiad, ning hõlmata ka muude instrumentide kui aktsiate kvalifitseerimise või omandamise õigus.

(76)

Teatavad tehingud või toimingud, mida juhtimiskohustusi täitev isik keeluajal teeb, võivad olla seotud väljaspool keeluaega sõlmitud tagasivõtmatute kokkulepetega. Need tehingud või toimingud võivad tuleneda ka kaalutlusõiguse alusel vara valitsemise volitusest ja neid võib teha sõltumatu kolmas isik kaalutlusõiguse alusel vara valitsemise volituse alusel. Sellised tehingud või toimingud võivad tuleneda ka nõuetekohaselt heakskiidetud äriühingu tegevusest, mis ei tähenda juhtimiskohustusi täitva isiku eeliskohtlemist. Lisaks võivad need tehingud või toimingud tuleneda pärandi, kingituste ja annetuste vastuvõtmisest või selliste optsioonide, futuuride või muude tuletisinstrumentide täitmisest, milles on kokku lepitud väljaspool keeluaega. Sellised toimingud ja tehingud ei ole põhimõtteliselt seotud juhtimiskohustusi täitvate isikute aktiivsete investeerimisotsustega. Selliste tehingute või toimingute keelamine kogu keeluaja jooksul piiraks liigselt juhtimiskohustusi täitvate isikute vabadust, kuna puudub oht, et nad saavad kasu teabe omamise eelisest. Tagamaks, et kauplemise keeluaega kohaldatakse ainult selliste tehingute või toimingute suhtes, mis sõltuvad juhtimiskohustusi täitva isiku tahtlikust investeerimistegevusest, ei peaks see keeld hõlmama tehinguid või toiminguid, mis sõltuvad üksnes välistest teguritest või mis ei ole seotud juhtimiskohustusi täitvate isikute aktiivsete investeerimisotsustega.

(77)

Turgude üha tihedam integreerimine suurendab piiriüleste turukuritarvituste ohtu. Turu usaldusväärsuse kaitsmiseks peaksid pädevad asutused tegema kiiresti ja aegsasti koostööd ka ESMAga. Sellise koostöö tugevdamiseks peaks ESMA-l olema võimalik tegutseda ühe või mitme pädeva asutuse algatusel, et hõlbustada pädevate asutuste koostööd koos võimalusega koordineerida iga uurimist või kontrolli, millel on piiriülene mõju. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loodud koostööplatvormid on osutunud kasulikuks järelevalvevahendiks teabevahetuse tugevdamisel ja ametiasutustevahelise koostöö edendamisel. Seepärast on asjakohane anda ESMA-le ühe või mitme pädeva asutuse algatusel võimalus luua ja koordineerida turu usaldusväärsust või turgude tõrgeteta toimimist pärssivate probleemide korral selliseid platvorme väärtpaberiturgude vallas. Võttes arvesse tihedaid seoseid finants- ja hetketurgude vahel, peaks ESMA-l olema ühe või mitme pädeva asutuse algatusel võimalik luua selliseid platvorme ka kaupade hulgimüügiturge jälgivate avaliku sektori asutustega, sealhulgas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga, kui sellised probleemid mõjutavad nii finants- kui ka hetketurge.

(78)

Tehingukorraldus andmete seire on turutegevuse järelevalve seisukohast väga oluline. Seepärast peaksid pädevad asutused saama hõlpsalt juurde pääseda andmetele, mida nad vajavad oma järelevalvetegevuseks. Mõned neist andmetest puudutavad instrumente, millega kaubeldakse teises liikmesriigis asuvas kauplemiskohas. Järelevalve tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid pädevad asutused looma mehhanismi tehingukorraldusandmete pidevaks vahetamiseks. Et tehingukorraldusandmete vahetamise mehhanismi kohaldamisala oleks selle kasutamisega proportsionaalne, peaksid mehhanismis osalema üksnes need pädevad asutused, kes teevad järelevalvet turgude üle, kus toimub tihe piiriülene tegevus. Liikmesriigid, kelle pädevatel asutustel oleks huvi osaleda mehhanismis vabatahtlikkuse alusel, peaksid täitma samu sätteid ja panustama mehhanismi rahastamisse. ESMA on tõendanud oma eksperditeadmisi andmevahetuskeskuste loomisel, näiteks tehinguaruandluse andmete vahetamisel tehinguaruandluse vahetamise mehhanismi (TREM) tõendatud rakendamise puhul või Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohase andmetele juurdepääsu puhul kauplemisaruandluse ja vastavuskontrolli süsteemi (TRACE) raames. Seepärast peaks osalevatel pädevatel asutustel olema võimalik luua uus mehhanism tehingukorraldusandmete vahetamiseks, delegeerides projekti arendamise ESMA-le. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktidega kindlaks määrama märkimisväärse piiriülese mõõtmega kauplemiskohtade loetelu, võttes iga finantsinstrumentide liigi puhul arvesse vähemalt kauplemismahtu kauplemiskohas ning kauplemismahtu selles kauplemiskohas selliste finantsinstrumentidega, mille puhul kõige asjakohasema turu pädev asutus erineb kauplemiskoha pädevast asutusest. Selleks et tagada õiguskindlus ja mitte viivitada mehhanismi rakendamisega, tuleks käesolevas määruses sätestada olulise piiriülese mõõtmega kauplemiskohtade kindlaksmääramise kriteeriumid, kehtestades aktsiatele konkreetsed künnised. Selleks et kriteeriumid jääksid toimivaks ja piisavalt paindlikuks, et võtta arvesse finantsturgude arengut ja vajadust tõhusa järelevalve järele, peaks komisjonil olema õigus neid künniseid delegeeritud õigusaktiga aja jooksul muuta ja ajakohastada, tagades samal ajal proportsionaalsuse, ning paluda ESMA-lt arvamust. Lisaks peaks tehingukorraldusandmete vahetamise mehhanism kõigepealt puudutama ainult aktsiaid, enne selle laiendamist võlakirjadele ja futuuridele, võttes arvesse nende finantsinstrumentide olulisust nii piiriülese kauplemise kui ka turuga manipuleerimise seisukohast. Tagamaks, et selline tehingukorraldusandmete vahetamise mehhanism kajastab suundumusi finantsturgudel ja pädevate asutuste suutlikkust töödelda uusi andmeid, peaks komisjonil olema õigus laiendada veelgi selliste instrumentide kohaldamisala, mille tehingukorraldusandmeid saab kõnealuse mehhanismi kaudu vahetada, ning lükata potentsiaalselt edasi võlakirjade ja futuuride lisamist, võttes arvesse ESMA analüüsi mehhanismi kasutuselevõtu kohta, eelkõige kulude osas.

(79)

Korralduste jälgimise tõhustamiseks tehnoloogia arengu kaudu ja turu usaldusväärsuse suurendamiseks peaks pädevatel asutustel olema juurdepääs tehingukorraldusandmetele mitte ainult ühekordse taotluse alusel, vaid pidevalt. Selleks et riiklikel pädevatel asutustel oleks tehingukorraldusandmeid lihtsam töödelda, tuleb selliste andmete vorming ühtlustada.

(80)

Määruse (EL) nr 596/2014 kohaste avalikustamisnõuete tahtmatu rikkumise ja sellega seotud halduskaristuste oht on oluline tegur, mis paneb äriühinguid loobuma kauplemisele võtmise taotlemisest. Selleks et vältida äriühingute, eelkõige VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate liigset koormust, peaks juriidiliste isikute poolt seoses avalikustamisnõuetega toime pandud rikkumiste eest määratavate karistuste lõplik summa olema proportsionaalne äriühingu suurusega. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 2 punkti j alapunktides iii ja iv kehtestatakse minimaalne maksimumkaristus, mille liikmesriigi pädev asutus võib määrata avalikustamiskohustusega seotud rikkumise eest. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks sellised summad üldjuhul kindlaks määrata äriühingu aasta kogukäibe põhjal. Kui liikmesriigi õiguses kehtestatud maksimummäära kohaldamisel, mis põhineb aasta kogukäibel, oleks määratud karistuse lõplik summa määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, peaksid liikmesriigid tagama, et riiklikud pädevad asutused võivad karistuste lõplikku summat suurendada, võttes arvesse riigisiseses õiguses absoluutsummades väljendatud maksimumsummat. Sellistel juhtudel on asjakohane lubada igal liikmesriigil kohaldada oma riigisiseses õiguses VKEdele ette nähtud maksimumkaristuste madalamat taset, mis on väljendatud absoluutsummas, et tagada VKEde proportsionaalne kohtlemine. Sellegipoolest peaks liikmesriigil olema lubatud kehtestada oma riigisiseses õiguses igat liiki emitentide puhul sama absoluutsummades väljendatud maksimaalne tase.

(81)

Pädevad asutused peaksid määruse (EL) nr 596/2014 raames isikuandmeid töödeldes järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (17). ESMA peaks kõnealuse määruse raames isikuandmeid töödeldes järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (18). Eelkõige ei tohiks ESMA ja riiklikud pädevad asutused säilitada isikuandmeid kauem, kui on vaja isikuandmete töötlemise eesmärkide saavutamiseks.

(82)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks kooskõlas selle eesmärkidega tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste sisu ja standardvormingut ning -järjekorda, täpsustada universaalsesse registreerimisdokumenti lisatavat minimaalset teavet, täpsustada ELi jätkuprospekti ja ELi kasvuemissiooniprospekti vähendatud sisu ning standardvormingut ja -järjekorda, edendada järelevalve ühtsust, täpsustades pädevate asutuste poolse prospekti kontrollimise kriteeriume ja kinnitamise korda, täpsustada veelgi kolmandate riikide emitentide koostatud prospektide üldisi samaväärsuse kriteeriume ning määrata kindlaks pädevate asutuste või vähemalt ühe sellise pädeva asutuse taotluse korral ESMA ja kolmandate riikide järelevalveasutuste vahelise koostöö miinimumsisu vastavalt määrusele (EL) 2017/1129, samuti kehtestada ja vaadata läbi selliste pikaajaliste protsesside lõplike sündmuste ja olukordade näidisloetelu, kus avalikustamisega ei tohiks viivitada, laiendada finantsinstrumentide loetelu, et võimaldada pädevatel asutustel saada tehingukorraldusandmeid, määrates kindlaks ja ajakohastades olulise piiriülese mõõtmega kauplemiskohtade loetelu vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (19). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(83)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu ESMA poolt väljatöötatud rakenduslikud tehnilised standardid seoses järgmisega: prospektide vorm ja ülesehitus, sealhulgas tähemärgisuurus ja stiilinõuded, sõltuvalt prospekti liigist ja sihtrühmaks olevate investorite liigist; prospektide kokkuvõtete vorm ja ülesehitus, sealhulgas tähemärgisuurus ja stiilinõuded; insaiderite nimekirjade lihtsustatud vorming; tehingukorraldusandmete vahetamise mehhanismiga nõutav asjakohane kord ning kauplemiskohtade asjakohane kord, süsteemid ja menetlused, et luua mehhanism selliste andmete pidevaks ja õigeaegseks vahetamiseks, sealhulgas pädeva asutuse nõutavate andmete esitamise vorm ja tähtajad. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(84)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kehtestatud meetmete puhul on vaja täielikku ühtlustamist kogu liidus, küll aga saab neid ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(85)

Määrusi (EL) nr 596/2014, (EL) nr 600/2014 ja (EL) 2017/1129 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 3 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

5)

Artikli 5 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ühe või mitme artikli 1 lõike 4 punktides a–db loetletud väärtpaberite avaliku pakkumise liigiga seondunud väärtpaberite hilisemat edasimüüki käsitatakse eraldi pakkumisena ning selleks, et otsustada, kas kõnealune edasimüük on väärtpaberite avalik pakkumine, kohaldatakse artikli 2 punktis d sätestatud määratlust. Väärtpaberite pakkumisel finantsvahendajate kaudu tuleb avaldada prospekt, välja arvatud juhul, kui lõpliku pakkumise suhtes kohaldatakse ühte artikli 1 lõike 4 punktides a–db loetletud eranditest.“

6)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 9 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pädev asutus on emitendi universaalse registreerimisdokumendi ühel majandusaastal kinnitanud, siis võib edaspidi universaalseid registreerimisdokumente pädevale asutusele esitada ilma eelneva kinnituseta.“

9)

Artikli 11 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust üksnes artikli 7 kohase kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see“.

10)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikkel 14 jäetakse välja.

12)

Artikkel 14a asendatakse järgmisega:

(*7)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).“ "

13)

Artikkel 15 jäetakse välja.

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

15)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

16)

Artikli 17 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

17)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

18)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

20)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

21)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

22)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

23)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“ "

24)

Artikli 38 lõike 1 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

25)

Artikli 40 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 20 kohaldamisel on kaebuse esitamise õigus ka juhul, kui pädev asutus ei ole teinud otsust kinnitamistaotluse rahuldamise või tagasilükkamise kohta ning ei ole seoses asjaomase taotlusega esitanud muudatuste tegemise või lisateabe nõuet artikli 20 lõigetes 2, 3, 6 ja 6a sätestatud tähtajaks.“

26)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

27)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

28)

Artikkel 47a jäetakse välja.

29)

Artikli 48 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

30)

Lisatakse järgmine artikkel:

31)

I–Va lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 7 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 13 lõike 12 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

6)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

7)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

9)

Artikli 23 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

10)

Artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige:

11)

Lisatakse järgmised artiklid:

12)

Artikkel 28 jäetakse välja.

13)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

(*9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“ "

14)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 31 lõige 1 asendatakse järgmisega:

16)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

17)

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt: