EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/2516,

18. september 2024,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (3) III lisas on sätestatud ELi väetisetoodete suhtes kohaldatavad märgistusnõuded. Kõnealuses lisas osutatud teave esitatakse pakendile kinnitatud etiketil füüsilisel kujul või nende märgistuselementide puhul, mida ei saa etiketil esitada, kuna pakend on liiga väike, pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel (edaspidi „füüsiline etikett“), kusjuures pakendita toodetega on kaasas infoleht. Märgistusnõuded puudutavad ELi väetisetoodete agronoomilise tõhususega seotud parameetreid (nt nende toitainete sisaldus) ja kõnealuste toodetega seotud muid parameetreid (nt nende kogus). Märgistusnõuded käsitlevad ka teavet, mis on vajalik inimtervise ja keskkonna kaitsmiseks ELi väetisetoodete kasutamisel (nt teave, mis on vajalik nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (4) nõuetekohaseks kohaldamiseks), ning teavet, mis on vajalik kõnealuste toodete nõuetekohaseks käitlemiseks ja kasutamiseks pärast ostmist (nt teave hoiutingimuste kohta).

(2)

Seda, millisel kujul ELi väetisetooteid kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 märgistatakse, tuleks kohandada vastavalt tehnoloogilistele ja ühiskondlikele muutustele digiülemineku valdkonnas. Seda tuleks teha teabe kvaliteeti või kättesaadavust kahjustamata ning selleks, et anda paremat teavet, võttes samal ajal arvesse ettevõtjatele ja lõppkasutajatele avalduvat mõju ning neile sellest tulenevat kasu.

(3)

Etiketil teabe esitamine digitaalsel kujul (edaspidi „digietikett“) toob selget kasu. Digitaalne märgistamine võib parandada märgistusteabe edastamist, kuna selle abil saab vältida teabega ülekoormatud füüsilisi etikette ning kasutajad saavad tugineda mitmesugustele lugemisvõimalustele, mis on kättesaadavad ainult digivormingus, nagu suurem kirjatüüp, automaatne otsing, etteloetav tekst või tõlge teistesse keeltesse. Lisaks saab ELi väetisetoodete digitaalne märgistamine kaasa aidata Euroopa põllumajandussektori käimasolevale digi- ja rohepöördele, vähendades pakendijäätmeid ja hõlbustades põllumajandustootjatel selliste toodete kasutamisega seotud aruandluskohustuste täitmist. Digitaalne märgistamine võib aidata ka ettevõtjatel tõhusamalt hallata märgistamiskohustusi, hõlbustades märgistusteabe ajakohastamist ja võimaldades anda kasutajatele sihipärasemat teavet. Kuigi digietikettide kasutamisel ei ole erinevalt füüsilistest etikettidest ruumipiiranguid ning need võimaldavad teavet jälgida ja võivad tänu väiksematele märgistamiskuludele vähendada väetisehindu, tuleks vältida ebaolulise või tarbetu teabe esitamist, et tagada kasutajatele kvaliteetseima olulise teabe pakkumine. Ühtlasi võib digitaalne märgistamine aidata vähendada märgistamiskulusid kogu tarneahelas, võttes arvesse, et ELi väetisetoodete etikette võidakse pärast ettevõtjatevahelist tehingut enne lõppkasutajateni jõudmist muuta.

(4)

Digitaalne märgistamine võib aga kaasa tuua ka uusi probleeme. Näiteks on võimalik, et digitaalne märgistamine tekitab probleeme vähekaitstud rühmadele, eelkõige puuduvate või ebapiisavate digioskustega inimestele või neile, kellel kas puudub või on ebapiisav juurdepääs digietikettide kättesaamiseks vajalikele digiseadmetele, ja puuetega inimestele. Digitaalne märgistamine võib raskendada nende rühmade juurdepääsu olulisele teabele ELi väetisetoodete agronoomilise tõhususe kohta, samuti juhistele ohutu kasutamise ning inim-, looma- ja taimetervise ja keskkonna kaitse kohta, ning võib seega lõppkokkuvõttes suurendada digilõhet. Seepärast tuleks määrusega (EL) 2019/1009 digitaalne märgistamine ette näha teatavatel tingimustel, kusjuures digietiketid peaksid olema vähekaitstud rühmadele ja puuetega inimestele kergesti arusaadavad ja juurdepääsetavad, võttes arvesse vajadust tagada inim-, looma- ja taimetervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning arvestades digivalmidust, seejuures kulusid ülemäära suurendamata. On väga oluline, et digivahendite abil märgistuse kasutajasõbralikumaks muutmisel ei seataks ohtu kasutajate ohutust ning võetaks arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi ja oskusi etikette digitaliseerida.

(5)

Ettevõtjatele peaks jääma võimalus otsustada, kas nad soovivad esitada digi- või füüsilise etiketi. See tagab, et neil on paindlikkus valida nende olukorrale kõige sobivamate reeglite järgimine. Eriti oluline on vältida põhjendamatute kulude tekitamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle jaoks võib nende käideldavate ELi väetisetoodete väiksemat kogust või sortimenti arvesse võttes olla digitaalne märgistamine problemaatiline. Samuti on oluline pakkuda tuge juhendamis- ja koolitusprogrammide vormis, et võimaldada sellistel ettevõtjatel arendada käesoleva määruse järgimiseks vajalikke oskusi ja võimeid.

(6)

Digietiketi esitamise otsuse teevad ennekõike tootjad ja importijad, kes vastutavad määruse (EL) 2019/1009 III lisas sätestatud märgistusnõuete täitmise eest. See on oluline tagamaks, et nad saavad teha teadlikke otsuseid, mis on kohandatud nende tootevalikule ja klientide sihtrühmale. Digietikettide kasutamise maksimeerimiseks ja seeläbi kasutajatele teabe edastamise parandamiseks peaks levitajatel samuti olema võimalus tootja poolt esitatud teabe põhjal digitaliseerida selliste ELi väetisetoodete etiketid, mille nad turul kättesaadavaks teevad. Digietikettide kasutamine peaks tagama täpse teabe järjepideva voo kogu tarneahelas. Digitaalse märgistamise ulatus peaks sõltuma kahest tegurist: kas ELi väetisetooted tehakse kättesaadavaks ettevõtjatele või lõppkasutajatele ning kas tooted on pakendis või ilma.

(7)

Ettevõtjatel peaks olema lubatud esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud märgistuselemendid ainult digietiketil teistele ettevõtjatele tarnitavate ELi väetisetoodete puhul, olenemata sellest, kas need on pakendis või ilma. Sellisel juhul võib digietiketi kasutamine vähendada jäätmeid ja märgistamiskulusid tarneahelas. Importijad ja levitajad saavad kinnitada ELi väetisetootele füüsilise etiketi nende konkreetse olukorra jaoks vajalikes ametlikes keeltes. Lisaks saab märgistamiskulusid vältida ELi väetisetoodete segamise, pakendamise ja ümberpakendamise korral, kuna tooteid saab enne lõppkasutajateni jõudmist varustada füüsilise etiketiga ainult üks kord. Et kõnealused tooted tarnitakse ettevõtjatele, siis üksnes digietikettide kasutamine lõppkasutajatele teabe edastamist ei mõjuta. Kui ettevõtjad otsustavad lisaks digietiketile esitada füüsilise etiketi, peaksid nad saama valida, milliseid märgistuselemente sellele füüsilisele etiketile lisada kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009.

(8)

Füüsilised etiketid on lõppkasutajate jaoks jätkuvalt eelistatud viis saada põhiteavet ELi väetisetoodete kasutamise kohta, sest need on pakendile kinnitatud ja võimaldavad seetõttu teabele vahetut kindlat juurdepääsu. Lisaks kasutavad valdavat osa turul kättesaadavatest ELi väetisetoodetest professionaalsed kasutajad, nagu põllumajandustootjad ja põllumajanduslikud töövõtjad. Kuigi professionaalsed kasutajad on harjunud väetisetooteid kasutama ja nad toetuvad oma väetamiskavade koostamisel sageli nõustamisteenustele, kuuluvad nad enamasti vanemasse vanuserühma, kus digioskuste tase on madalam ja digietikettidele juurdepääsul võib tekkida raskusi. Lisaks võib vähem arenenud maapiirkondades nii põllul kui ka põllumajandusettevõttes olla internetiühendus ebaühtlane.

(9)

Kui ettevõtjad otsustavad lõppkasutajatele pakendis tarnitavate ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise kasuks, peaksid nad tagama, et minimaalne põhiteave toote agronoomilise tõhususe ja kasutamise kohta on kättesaadav ka füüsilisel etiketil. Selles kontekstis ja seoses muude õigusnormidega, mis käsitlevad pakendites kättesaadavaks tehtavaid tooteid, ei tohiks pakendi sisu kaaluda rohkem kui 1 000 kg kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011, (5) tagamaks, et suuremaid koguseid, mida tavaliselt kasutatakse tööstuslikes tingimustes, käsitletakse erinevalt sellistest pakenditest, mida tavaliselt pakutakse tarbijatele. Seda piirmäära ületavaid pakendis tarnitud tooteid tuleks määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisel käsitada ilma pakendita tarnitud toodetena. Sellega lahendatakse ka probleemid, millega vähekaitstud rühmad võivad kokku puutuda. Teave, mida ettevõtjatel peaks olema lubatud esitada ainult digietiketil, peaks seetõttu kajastama ühiskonna digiülemineku seisu ja ELi väetisetoodete kasutajate konkreetset olukorda ning peaks arvesse võtma kasutajaskonna mitmekesisust. Selleks et kõik lõppkasutajad saaksid enne ELi väetisetoodete ostmist teha teadliku valiku ning et tagada selliste toodete ohutu käitlemine ja kasutamine kõigis lõppkasutajate rühmades, tuleks märgistusteave, mis käsitleb ohutust ning inim-, looma- ja taimetervise ja keskkonna kaitset, samuti minimaalne teave ELi väetisetoodete agronoomilise tõhususe ning nende koostise ja nõuetekohase kasutuse kohta esitada alati füüsilisel etiketil. Digietiketid võivad sisaldada ka teavet tootmisprotsessiga seotud kasvuhoonegaaside heite, väetise keskkonnamõju, sealhulgas selle tootmisprotsessi ja agroökoloogilise tõhususe kohta. Määruses (EL) 2019/1009 tuleks selgelt märkida, millist teavet võib esitada ainult digitaalselt.

(10)

Ilma pakendita tarnitavate ELi väetisetoodete puhul esitavad ettevõtjad märgistuselemendid infolehel, tagamaks, et isegi ilma vahetu pakendita on oluline teave endiselt kättesaadav kasutajatele, sealhulgas neile, kellel puudub elementaarne kirjaoskus. Vastupidi füüsilisele etiketile ei ole infolehel toote endaga füüsilist seost ning sellest tulenevalt ei võimalda see toote käitlemise ajal vahetut juurdepääsu tootega seotud teabele. Seepärast peaks infoleht toimima toote ja kasutaja vahelise ühenduslülina, tagades, et olulised üksikasjad ei lähe kaduma. Samade märgistuselementide esitamine digivormingus tähendaks teabe hankimise viisi kohandamist. Selline kohandamine oleks õigustatud alles seejärel, kui kasutajatele tekkivate riskidega on nõuetekohaselt tegeletud ja need on maandatud. Digivorming peaks olema paindlik, ühtlustatud ja reaalajas ajakohastatud, tagades kasutajatele juurdepääsu kõige uuemale teabele. Seetõttu peaks ettevõtjatel olema lubatud esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas osutatud märgistuselemendid digietiketil üksnes ilma pakendita tarnitavate ELi väetisetoodete puhul. Kui ettevõtjad otsustavad lisaks digietiketile esitada infolehe, peaksid nad saama valida, milliseid märgistuselemente nad soovivad sellele infolehele lisada.

(11)	Selleks et tagada ELi väetisetooteid turul kättesaadavaks tegevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused ja kaitsta lõppkasutajaid kõnealuste toodete käitlemisel, tuleks kehtestada digitaalse märgistamise ühtlustatud nõuded.

(12)

Tagamaks, et kasutajad saavad kõik vajalikud märgistuselemendid digietiketilt ja nad ei pea koguma teavet nii füüsiliselt kui ka digietiketilt mõlemalt, tuleks digietiketti kasutavatelt ettevõtjatelt nõuda, et nad lisaksid digietiketile kõik sellised märgistuselemendid, isegi kui need on esitatud ka füüsilisel etiketil, et kogu vajaliku teabe saaks ühest allikast. Kuna teave, mis võimaldab lõppkasutajal teha kindlaks ELi väetisetoote tootja ja importija ning nendega ühendust võtta, on oluline teave, peaksid digietiketid sisaldama ka sellist teavet, sest usalduse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja otseühendust ning sellise teabe digitaalselt esitamine hõlbustab seose loomist toote ja digietiketi vahel, samuti tootja või importija ja lõppkasutaja vahel. Arvestades, et väetisetooteid lastakse turule ka ühtlustamata toodetena, on samuti väga oluline lisada digietiketile CE-märgis ja kõik asjakohased viited teavitatud asutusele, et lõppkasutajad saaksid üksnes digietiketi põhjal järeldada, et toodet turustatakse kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009. Et hõlbustada sellise tootjate poolt esitatava teatava teabe ajakohastamist, mis muutub sageli ja mida lõppkasutajad iga päev ei kasuta (eelkõige partii number ja tootmiskuupäev), peaks tootjatel siiski olema võimalik esitada teave kas füüsiliselt või digitaalselt. Selline paindlikkus peaks kaasa tooma kiirema ja täpsema ajakohastamise. Samuti peaks ettevõtjatel olema võimalik mitte lisada digietiketile kogust, kui see on juba esitatud füüsilisel kujul, võttes arvesse, et kõnealune element võib tarneahelas muutuda või võib pakendita tarnitavate toodete puhul iga tehingu puhul erineda. Tuletatakse meelde, et ühtlasi on oluline, et lõppkasutajal oleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/988 (6) osutatud vajalik teave, et tal oleks võimalik teha kindlaks liidu turule lastud toodete eest vastutav isik ja temaga ühendust võtta.

(13)

Kuna digietiketid on sarnaselt füüsilistele etikettidele vahend, mille abil esitada kasutajatele ELi väetisetoodete kohta kohustuslikku teavet, peaksid ettevõtjad tagama digietiketile tasuta juurdepääsu kümne aasta jooksul alates asjaomase ELi väetisetoote turule laskmise kuupäevast. Lisaks peaks liidu lõppkasutajatel digietiketil esitatud teabele olema võimalik hõlpsasti juurde pääseda kõigi peamiste operatsioonisüsteemide ja veebibrauseritega ühilduva ning laialdaselt kasutatava digitehnoloogia abil, et suurendada tõenäosust, et kasutajad teabe hangivad, ja seejuures tuleks juurdepääs etiketile tagada ilma salasõna, registreerumise või konkreetse rakenduseta ning arvesse tuleks võtta vähekaitstud rühmade vajadusi. Andmekandja peaks viima otse digietiketini, ilma et oleks vaja eelnevalt registreeruda, sirvida veebisaiti, laadida alla või paigaldada rakendusi või sisestada salasõna, ning juurdepääs teabele ei tohiks sõltuda liidu territooriumi geograafilisest piirkonnast. Ettevõtjad ei tohiks määrusega (EL) 2019/1009 nõutud teavet esitada läbisegi muu teabega, mida kõnealuse määrusega ei nõuta, näiteks turunduses kasutatavad või ärilise sisuga avaldused. Kuna digietikettidel ei ole pakendile kinnitatud füüsilistele etikettidele iseloomulikke ruumipiiranguid, on oluline, et määruse (EL) 2019/1009 kohaselt esitatud märgistuselemendid oleksid koondatud ühte kohta, selle asemel et paigutada need kokku ettevõtjate esitatud muu teabega, mis muudaks nende leidmise keeruliseks. Selleks et veelgi vähendada probleeme, millega vähekaitstud rühmad, eelkõige puuetega inimesed, võivad kokku puutuda, peaksid ettevõtjad ühtlasi tagama, et digietiketid esitatakse viisil, milles võetakse arvesse selliste rühmade vajadusi. Samal ajal annab asjaolu, et digietikettidel puuduvad ruumipiirangud, võimaluse esitada lisateavet ELi väetisetoote kasutamise kohta, näiteks soovitusi ja parimaid tavasid toitainete kao piiramiseks. Seepärast peaks ettevõtjatel olema võimalik esitada sellist teavet digietiketil.

(14)	Võttes arvesse nii kasutajate huvi pääseda juurde suhteliselt pika säilimisajaga ELi väetisetooteid käsitlevale teabele kui ka ettevõtjate huvi vältida tarbetuid kulusid, peaksid ettevõtjad tagama, et digietikett on kättesaadav kümne aasta jooksul alates ELi väetisetoote turule laskmise kuupäevast.

(15)

Selleks et vähendada võimalikke riske, mida võib põhjustada see, kui digietikett ei ole vähekaitstud rühmadele kättesaadav, eelkõige seoses nende ELi väetisetoodetega, mida tarnitakse lõppkasutajatele ilma pakendita ja mille puhul võib kõik märgistuselemendid esitada digitaalselt, peaks ettevõtjatel lasuma vastutus esitada taotluse korral märgistuselemendid lõppkasutajatele alternatiivsete vahendite abil. Võimalikel lõppkasutajatel peaks olenemata ostust olema õigus saada teavet alternatiivsete vahendite abil, et teha teadlik otsus. Kui digietikett ei ole ajutiselt kättesaadav, tuleks teave alternatiivsete vahendite abil esitada isegi ilma taotluseta. Lisaks peaks toodete puhul, mida tarnitakse lõppkasutajatele ilma pakendita ja millel on ainult digietikett, olema määruse (EL) 2019/1009 III lisa kohaselt esitatav märgistusteave ka müügikohas nähtavas kohas. See aitab tagada, et võimalikud lõppkasutajad on nõuetekohaselt teavitatud, ja võimaldab neil teha teadliku ostu. Samuti tagaks see vahetu juurdepääsu inim-, looma- ja taimetervise ja keskkonna kaitse seisukohast olulisele teabele, näiteks lämmastikusisaldust käsitlevale teabele, mis on vajalik nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtvate riigisiseste õigusnormide rakendamiseks.

(16)

Määruse (EL) 2019/1009 IV lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni nõudeid tuleks kohandada, et võtta arvesse digietiketi kasutuselevõttu. Arvestades digiplatvormide muutuvat olemust ja vajadust tagada pidev juurdepääs, tuleks need kohandused korrapäraselt läbi vaadata. Võttes arvesse ka võimalust esitada segude valmistajatele kättesaadavaks tehtavate ELi väetisetoodete kohta ainult digietikett, peaks turujärelevalve hõlbustamiseks väetisetoodete segude tehniline dokumentatsioon sisaldama sellise teabe näidist, mis esitatakse määruse (EL) 2019/1009 III lisa kohaselt ELi väetisetoodetest koostisainete kohta, tagamaks et kõigil sidusrühmadel on selge arusaam toote koostisainetest ja nende vastavast päritolust.

(17)

Selleks et määrus (EL) 2019/1009 vastaks püsivalt tehnika arengule, uutele teaduslikele tõenditele ja ühiskonna digiülemineku arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada digitaalse märgistamise nõudeid ja muuta kõnealuse määruse III lisa seoses nende märgistuselementidega, mida ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid turul lõppkasutajatele kättesaadavaks pakendis, võivad esitada ainult digietiketil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Samuti on eriti oluline, et komisjon võtaks oma ettevalmistavas töös arvesse kõigi sidusrühmade seisukohti. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Digitaalse märgistamise kohta üksikasjalikumate õigusnormide kehtestamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu muudele liidu õigusnormidele, mis käsitlevad toodete või ainete ja segude kohta teabe esitamist digivormingus. Liidu eri õigusnormidega nõutavale kogu teabele peaks olema võimalik juurde pääseda ühes digiruumis, nii et kasutajatel oleks kogu vajalikule teabele lihtne juurdepääs. See lihtsustaks kasutajakogemust ja suurendaks usaldust digitaalsete teabeallikate vastu. Lisaks pakuks see terviklikumat ja kasutajasõbralikumat liidest, soodustades tarbijate jaoks läbipaistvust ja teadlike otsuste tegemist.

(19)

Kui komisjon otsustab selle üle, milliseid märgistuselemente ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid turul lõppkasutajatele kättesaadavaks pakendis, võivad esitada üksnes digitaalselt, peaks ta arvesse võtma ELi väetisetoodete kasutajate digivalmidust ning vajadust tagada, et selliste toodete kasutamine oleks inim-, looma- ja taimetervisele ja keskkonnale ohutu, aga ka vajadust tagada digietiketi kättesaadavus kümne aasta jooksul alates ELi väetisetoote turule laskmise kuupäevast. Lisaks tuleks arvesse võtta arenevat digikeskkonda, tagades, et digitaalne märgistamine jääb kättesaadavaks ja kasutajasõbralikuks kooskõlas tehnoloogia arenguga. Väga oluline on hinnata lõppkasutajatelt ja sidusrühmadelt saadud tagasisidet, tagamaks et digitaalse märgistamise süsteem vastab nende vajadustele ja võimaldab tegeleda esilekerkivate probleemidega.

(20)	Määrust (EL) 2019/1009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(21)	Kuna käesoleva määrusega nähakse ette võimalus esitada kõik määruse (EL) 2019/1009 III lisas nõutud märgiselemendid või osa neist ainult digietiketil, tuleks määruse kohaldamine edasi lükata, et digitaalset märgistamist käsitlevate täiendavate nõuete väljatöötamiseks oleks piisavalt aega.

(22)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada ELi väetisetoodete etikettide loetavust ja hõlbustada ettevõtjate jaoks nende haldamist, et tagada siseturu toimimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine punkt:

„10a)

„pakend“ – suletav ümbris, mille mahutavus on kuni 1 000 kg;“

;

lisatakse järgmine punkt:

„16a)

„andmekandja“ – lineaarne vöötkood, kahemõõtmeline sümbol või muu automaatse tuvastamise ja andmete kogumise vorming, mida saab lugeda seadme abil;“.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik: „Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse füüsiliselt pakendil või saatedokumendis, digitaalselt või mõlemal viisil. Kui teave esitatakse digitaalselt, kohaldatakse artiklis 11b digietikettide kohta sätestatud nõudeid ja artiklis 11c sätestatud kohustusi.“ ;

lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud teave esitatakse füüsiliselt pakendil või saatedokumendis või nii füüsiliselt pakendil või saatedokumendis kui ka digitaalselt. Kui teave esitatakse digitaalselt, kohaldatakse artiklis 11b digietikettide kohta sätestatud nõudeid ja artiklis 11c sätestatud kohustusi.“

;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Tootjad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud märgistuselemendid, mis on esitatud artiklis 11a sätestatud asjakohases vormis. Need märgistuselemendid peavad olema:

a)	lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles;

b)	selged, arusaadavad, täpsed, mõistetavad ja pakendil nähtavalt paigutatud;

c)	ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad.“

Artikli 8 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Importijad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud märgistuselemendid, mis on esitatud artiklis 11a sätestatud asjakohases vormis. Need märgistuselemendid peavad olema:

a)	lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles;

b)	ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 11a

Märgistuse vormid

1. Kui ELi väetisetooted tehakse ettevõtjatele turul kättesaadavaks pakendis, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid järgmisel kujul:

a)	etiketil digitaalsel kujul (edaspidi „digietikett“) või

b)	pakendile kinnitatud etiketil füüsilisel kujul või nende märgistuselementide puhul, mida ei saa etiketil esitada, kuna pakend on liiga väike, pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel (edaspidi „füüsiline etikett“).

2. Kui ELi väetisetooted tehakse ettevõtjatele turul kättesaadavaks ilma pakendita, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid järgmisel kujul:

a)	digietiketil või

b)	ELi väetisetootega kaasas oleval infolehel.

3. Kui ELi väetisetooted tehakse lõppkasutajatele turul kättesaadavaks pakendis, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid järgmisel kujul:

a)	füüsilisel etiketil või

b)	digietiketil ja dubleerituna füüsilisel etiketil.

Erandina esimese lõigu punktist b ei pea III lisas tärniga tähistatud märgistuselemente füüsilisel etiketil dubleerima.

4. Kui ELi väetisetooted tehakse lõppkasutajatele turul kättesaadavaks ilma pakendita, peavad nendega kaasas olema III lisas sätestatud märgistuselemendid järgmisel kujul:

a)	digietiketil või

b)	ELi väetisetootega kaasas oleval infolehel.

5. Kui ettevõtjad esitavad kooskõlas käesoleva artikliga digietiketi, tagavad nad dubleerimise korral järjepideva märgistamise ning täidavad nad artiklites 11b ja 11c sätestatud nõudeid.

Artikkel 11b

Digietiketile esitatavad nõuded

1. Digietikett peab sisaldama järgmist:

a)	artikli 6 lõike 6 ja artikli 8 lõike 3 kohaselt nõutav teave;

b)	CE-märgis, ja kui see on kohaldatav, teavitatud asutuse identifitseerimisnumber vastavalt artiklitele 17 ja 18;

c)	kõik III lisas nõutud märgistuselemendid, välja arvatud tootmiskuupäev ja kogus, kui need elemendid on esitatud füüsilisel etiketil.

2. Digietikett võib sisaldada soovitusi ja parimaid tavasid ELi väetisetoote kasutamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse koos ühes kohas ning eraldi lõikes 2 osutatud teabest ja mis tahes teabest, mis ei ole esitatud käesoleva määruse alusel.

4. Digietikett peab olema:

a)	tasuta juurdepääsetav;

b)	hõlpsasti ja otse juurdepääsetav kõigi peamiste operatsioonisüsteemide ja veebibrauserite kaudu, ilma et oleks vaja eelnevalt registreeruda, laadida alla või paigaldada rakendusi või sisestada salasõna, ning juurdepääsetav kõigile võimalikele kasutajatele liidus;

c)	otsinguvõimalusega;

d)	esitatud viisil, mis vastab ka vähekaitstud rühmade vajadustele ja võimaldab asjakohasel juhul vajalike kohanduste tegemist, et hõlbustada nende rühmade, eelkõige puuetega inimeste juurdepääsu;

e)	kättesaadav kümne aasta jooksul alates asjaomase ELi väetisetoote turule laskmise kuupäevast, kaasa arvatud juhul, kui etiketi koostanud ettevõtja muutub maksejõuetuks, likvideeritakse või lõpetab liidus tegevuse.

Kui digietikett on kättesaadav rohkem kui ühes keeles, ei tohi keelte valik sõltuda geograafilisest asukohast.

5. Digietiketi jaoks kasutatav andmekandja trükitakse või paigutatakse füüsiliselt pakendile, või kui ELi väetisetooted tehakse turul kättesaadavaks ilma pakendita, saatedokumendile või infolehele nii, et see on väliselt nähtav, loetav ja juurdepääsetav vähekaitstud rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele, ning et andmekandjat on võimalik digiseadmetega automaatselt töödelda.

Artikkel 11c

Digietiketti esitavate ettevõtjate kohustused

1. Digietiketti esitavad ettevõtjad ei jälgi, analüüsi ega kasuta kasutusteavet muul otstarbel kui see, mis on tingimata vajalik asjakohase teabe digitaalseks esitamiseks.

2. Ettevõtjad, kes teevad ELi väetisetooteid lõppkasutajatele turul kättesaadavaks, esitavad lõppkasutajate taotluse korral ja sõltumata ostust, või kui digietikett ei ole ostu ajal ajutiselt kättesaadav, siis ilma sellise taotluseta digietiketil sisalduva teabe alternatiivsete vahendite abil ja tasuta.

3. Kui ELi väetisetooted tehakse turul kättesaadavaks digietiketiga vastavalt artikli 11a lõike 4 punktile a, esitab neid lõppkasutajatele tarniv ettevõtja artikli 11b lõikes 1 osutatud märgistusteabe müügikohas nähtavas kohas.“

Artiklisse 42 lisatakse järgmised lõiked:

„9. Komisjon võtab 1. maiks 2027 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada artikleid 11b ja 11c, kehtestades ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise erinõuded ja digietiketti esitavate ettevõtjate kohustuste täitmise tingimused. Nende nõuetega nähakse eelkõige ette elektrooniliste tehniliste lahenduste liigid, mida ettevõtjad saavad digietiketi esitamiseks kasutada, ning artikli 11c lõikes 2 osutatud alternatiivsed teabe esitamise vahendid. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel teeb komisjon järgmist:

a)	tagab kooskõla muude asjakohaste liidu õigusaktidega;

b)	soodustab innovatsiooni ja tipptasemel tehnoloogia kasutamist;

c)	tagab tehnoloogianeutraalsuse seeläbi, et ei piira tehnoloogia või seadmete valikut, tingimusel et need on ühilduvad ja ei tekita häireid;

d)	tagab, et digitaalne märgistamine ei sea ohtu lõppkasutaja ega keskkonnaohutust;

e)	tagab, et digietiketi mis tahes muutmine ei kahjusta turujärelevalveasutuste võimet kontrollida seda etiketi sisu, mis oli olemas enne kõnealust muutmist;

f)	võtab arvesse ELi väetisetoodete lõppkasutajate digivalmidust;

g)	võtab arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuet esitada teavet kümne aasta jooksul alates ELi väetisetoote turule laskmise kuupäevast;

h)	võtab arvesse ELi väetisetoodete vaba liikumise tõhustamist siseturul;

i)	võtab arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ja suutlikkust asjaomaseid nõudeid täita.

10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks seoses märgistusteabega, mida ettevõtjad otsustavad esitada ainult digietiketil vastavalt artikli 11a lõike 3 teises lõigus sätestatud erandile, et kohandada kõnealust lisa tehnika ja teaduse arenguga või ELi väetisetoodete lõppkasutajate digivalmidusega. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada ohutus ning inim-, looma- ja taimetervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 49a

Hindamine

Komisjon korraldab hiljemalt 21. oktoobriks 2031 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2516 (*1) kehtestatud ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise hindamise. Hindamise raames hindab komisjon eelkõige järgmist:

a)	ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja tarbijakaitse tasemele ning ELi väetisetoodete digitaalse märgistamise mõju ettevõtjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

b)	artikli 11a mõju ja eelkõige see, mil määral on ettevõtjad otsustanud kasutada digietiketti.

Komisjon koostab peamiste järelduste kohta aruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2516, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1009 seoses ELi väetisetoodete digitaalse märgistamisega (ELT L, 2024/2516, 30.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2516/oj).“ "

7)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

8)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. september 2024

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

BÓKA J.

(1) ELT C 293, 18.8.2023, lk 108.

(2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2024. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. juuli 2024. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(4) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(5) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ (ELT L 135, 23.5.2023, lk 1).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

I LISA

Määruse (EL) 2019/1009 III lisa muudetakse järgmiselt.

I osa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	otstarbekohase kasutamise juhend, milles on esitatud kasutusmäärad, kasutamise aeg ja sagedus ning taimed või seened, millel kasutamiseks toode on ette nähtud;“;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„da)	muud kui alapunktis d loetletud otstarbekohase kasutamise juhised;*“;

iii)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)	loetelu kõigist koostisosadest, mis moodustavad toote massist või mahust või vedela toote puhul kuivaine massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi;*“;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„i)	määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 18 kohased andmed iga alapunktis h osutatud loetelus oleva koostisosa kohta, mis on aine või segu;*

j)	II lisa I osas osutatud asjaomaste CMCde nimetused iga alapunktis h loetletud koostisosa puhul.*“;

v)	lisatakse järgmine lõik: „Looduslikult esinevaid ained võib lisaks alapunkti i kohaselt nõutavatele andmetele identifitseerida nende mineraalinimetustega.“;

lisatakse järgmised punktid:

„12.

Kui ettevõtja esitab vastavalt artikli 11a lõigetele 1 ja 2 digietiketi, tuleb digietiketi jaoks kasutatavale andmekandjale lisada hoiatus „Enne kui kuni 1 000 kg pakendites toode tehakse turul lõppkasutajatele kättesaadavaks, tuleb määruse (EL) 2019/1009 kohaselt lisada füüsiline etikett.“ või samalaadne hoiatus.

13.	Kui ettevõtja esitab vastavalt artikli 11a lõike 3 teisele lõigule digietiketi, tuleb digietiketi jaoks kasutatavale andmekandjale lisada märge „Põhjalikum teave toote kohta on kättesaadav internetis. Võite paluda, et tarnija esitaks selle teabe muul viisil.“ või samalaadne märge.

14.

Kui ettevõtja esitab vastavalt artikli 11a lõikele 4 digietiketi, tuleb digietiketi jaoks kasutatavale andmekandjale lisada märge „Teave toote agronoomilise tõhususe ja ohutu käitlemise kohta on kättesaadav internetis. Võite paluda, et tarnija esitaks selle teabe muul viisil.“ või samalaadne märge.“

II osa muudetakse järgmiselt:

jagu „PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS“ muudetakse järgmiselt:

punkti d alapunktid v ja vi asendatakse järgmisega:

„v)	orgaaniline süsinik (Corg);*

vi)	kuivaine;*“;

ii)

alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)	orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N);*

f)	tootmiskuupäev;*“;

jagu „PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS“ muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkti d alapunktid v ja vi asendatakse järgmisega:

„v)	orgaaniline süsinik (Corg);*

vi)	kuivaine;*“;

ii)

punkti 5 alapunkt ca asendatakse järgmisega:

„ca)	kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;*“;

jagu „PFC 1(C)(I)(a): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Märgitakse makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetriline koostis toote massiprotsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.*“;

ii)

punkti 4 muudetakse järgmiselt:

—	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Kattekihiga makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul märgitakse“;

—

lisatakse punktid -a ja -aa:

„-a)	katteainete nimetus;

-aa)	iga katteainega kaetud väetise protsendiline kogus;*“;

iii)

punkti 8 alapunkt ca asendatakse järgmisega:

„ca)	kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;*“;

jagu „PFC 1(C)(I)(b): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Etiketile märgitakse, kas makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on suspensiooni või lahusena.*“;

ii)

punkti 6 alapunkt ca asendatakse järgmisega:

„ca)	kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;*“;

jagu „PFC 1(C)(II): MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS“ muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Mikrotoitaineid sisaldavate mineraalväetiste puhul märgitakse

—	deklareeritavad mikrotoitained, mis on loetletud nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn);

—	nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritavad mikrotoitained on lisatud tahtlikult.*“;

ii)

punkt 2a asendatakse järgmisega:

„2a.	Kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, tuleb märkida aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik.*“;

jaos „PFC 1(C)(II)(a): MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1.	Etiketile märgitakse asjaomane tüüp vastavalt I lisa II osa PFC 1(C)(II)(a) all osutatud tabelile.*“;

jaos „PFC 2: LUBIAINE“ asendatakse viies taane järgmisega:

„—	reaktsioonivõime ja selle määramise meetod, välja arvatud oksiid- ja hüdroksiidlupjade puhul.*“;

jagu „PFC 3(A): ORGAANILINE MULLAPARANDUSAINE“ muudetakse järgmiselt:

esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

pH;*“;

ii)

viies taane asendatakse järgmisega:

„—	orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N).*“;

jagu „PFC 4: KASVUSUBSTRAAT“ muudetakse järgmiselt:

teine taane asendatakse järgmisega:

„—

pH;*“;

ii)

neljas, viies, kuues ja seitsmes taane asendatakse järgmisega:

„—	CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) lämmastiku (N) sisaldus, kui see on üle 150 mg/l;*

—	CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus, kui see on üle 20 mg/l;*

—	CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriidi/dietüleentriamiinpentaäädikhappe) lahusega ekstraheeritava (CAT-lahustuva) kaaliumoksiidi (K2O) sisaldus, kui see on üle 150 mg/l;*

—	tootmiskuupäev.*“;

jagu „PFC 5: INHIBIITOR“ asendatakse järgmisega:

„PFC 5: INHIBIITOR

Kõik koostisosad deklareeritakse toote massi või mahu järgi, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi.*

Deklareeritakse inhibeeriva(te) ühendi(te) sisaldus massiprotsendina või mahuprotsendina.*

Käesoleva lisa I osa punkti 1 alapunktis da osutatud kasutusjuhised peavad sisaldama järgmist teavet:

ELi väetisetoodete tüübid, millega inhibiitorit võib segada,* eelkõige:

i)	I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % moodustab ammooniumina (NH4 + ) ja karbamiidina (CH4N2O) esinev lämmastik (N);*

ii)	I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % moodustab karbamiidina (CH4N2O) esinev lämmastik (N);*

inhibeeriva(te) ühendi(te) minimaalne ja maksimaalne soovitatav kontsentratsioon väetisega segamisel enne selle kasutamist:

i)	I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4 + ) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);

ii)	I lisa II osa PFC 5(B) all osutatud denitrifikatsiooni inhibiitori puhul nitraadi (NO3–) massiprotsendina;

iii)	I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).“;

jagu „PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR“ asendatakse järgmisega:

„PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

Esitatakse järgmine teave:

a)	füüsikaline vorm;

b)	tootmiskuupäev;*

c)	aegumiskuupäev;

d)	kasutusviis(id);*

e)	väidetav mõju igale sihttaimele* ning

f)	muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed.*“;

l)	jaos „PFC 7: VÄETISETOODETE MEHAANILINE SEGU“ asendatakse teine lõik järgmisega: „Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, näidatakse iga taimede biostimulaatori kontsentratsiooni g/kg või g/l temperatuuril 20 oC.*“