(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja kestlikkus, et tugevdada hinnastabiilsusel ning finantsstabiilsusel põhineva tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu tingimusi, toetades seeläbi liidu kestliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida on täpsustatud stabiilsuse ja kasvu pakti osaks oleva nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/97, (1) on ette nähtud ülemäärast eelarvepuudujääki käsitleva otsuse vastuvõtmine. Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud reeglid ja määratlused kõnealuste sätete kohaldamiseks. Liidu majandusjuhtimise reformitud raamistik, mis jõustus 30. aprillil 2024, hõlmab nõukogu määrust (EL) 2024/1264, (3) millega muudeti määrust (EÜ) nr 1467/97. Kuna nõukogu ei ole veel Ungari netokulude kava kehtestanud, ei ole komisjonil võimalik võlakriteeriumi täitmist uute reeglite alusel hinnata. Käesolevas otsuses käsitletakse seetõttu üksnes valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja sisemajanduse kogutoodangu (SKP) suhte ELi toimimise lepingu kohase kontrollväärtuse 3 % SKPst ületamist kooskõlas kehtivate õigusnormidega.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 5 on sätestatud, et kui komisjoni arvates liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab ta asjaomasele liikmesriigile arvamuse ja teavitab vastavalt ka nõukogu. Olles arvesse võtnud ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt vastu võetud 19. juuni 2024. aasta ettekannet ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Ungaril on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seepärast edastas komisjon 8. juulil 2024 Ungarile sellekohase arvamuse ja teavitas sellest nõukogu.

(5)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peab nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. Ungari puhul võib kõnealuse üldhinnangu põhjal teha alljärgnevad järeldused.

(6)

Komisjoni (Eurostat) 22. aprillil 2024 kinnitatud andmete põhjal oli Ungari valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal 6,7 % SKPst ja valitsemissektori võlg 73,5 % SKPst. Komisjon leidis oma ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases ettekandes, et ELi toimimise lepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst ületav eelarvepuudujääk 2023. aastal ei ole erandlik, kuna see ei tulene ebatavalisest sündmusest ega tõsisest majandussurutisest stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Samuti ei ole ELi toimimise lepingu kohase kontrollväärtuse ületamine ajutine vastavalt komisjoni 2024. aasta kevadprognoosile, mille kohaselt jääb valitsemissektori eelarvepuudujääk nii 2024. kui ka 2025. aastal suuremaks kui 3 % SKPst. Kokkuvõttes ületas 2023. aasta eelarvepuudujääk ELi toimimise lepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst ega olnud selle lähedal. Ületamist ei peeta ELi toimimise lepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuks ega ajutiseks. Seega ei ole ELi toimimise lepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud eelarvepuudujäägi kriteerium esmapilgul täidetud.

(7)

Ungari 2024. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk küündima 2024. aastal 4,5 %-ni SKPst. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 2024. aastal 5,4 % SKPst, mis ületab oluliselt ELi toimimise lepingu kohast kontrollväärtust 3 % SKPst ega ole selle lähedal. Erinevus kahe prognoosi vahel tuleneb peamiselt komisjoni prognoosis esitatud suuremast kulude kasvust, eelkõige avaliku sektori palkade, vahetarbimise ja jooksvate siirete osas. Komisjon prognoosib 2024. aastal ka veidi väiksemat tulu sotsiaalmaksetest ning tootmis- ja impordimaksudest.

(8)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 analüüsis komisjon kõnealuse artikli 126 kohases ettekandes kõiki asjaomaseid tegureid. Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 4 teises lõigus, kui hinnatakse puudujäägikriteeriumi järgimist ja kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust, tuleb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohasele ettekandele järgnevates sammudes, mille tulemusel tehakse otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, kõnealuseid tegureid arvesse võtta üksnes juhul, kui enne asjakohaste tegurite arvessevõtmist on valitsemissektori eelarvepuudujääk kontrollväärtusele lähedal ja see ületab kontrollväärtust ajutiselt. Ungari puhul ei ole kõnealune topelttingimus täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse.

(9)

Pidades silmas, et riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamise tähtaeg on 20. september 2024, mida võib kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 (4) artikli 36 lõike 1 punktiga a pikendada esialgu kuni 15. oktoobrini 2024, mis on euroala liikmesriikide eelarvekavade esitamise tähtaeg, võtab nõukogu teadmiseks, et menetluse järgmine etapp, nimelt komisjoni soovitus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane nõukogu soovitus ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise kohta, langeb kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (5) artikli 7 kohaste komisjoni arvamustega euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta. Selline käsitus võimaldab tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaste eelarvenõuete ning riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades kehtestatud kohandamiskavade kooskõla. Sellise kooskõla tagamiseks ja selleks, et mitte tekitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järelevalves lünka, on vaja, et riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad esitataks õigeks ajaks. Seda ajakava tuleks pidada erandlikuks ja seotuks uuele raamistikule üleminekuga ning seetõttu ei looda sellega pretsedenti. Nõukogu võtab samuti teadmiseks, et kui riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ei esitata õigeks ajaks, võetakse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases nõukogu soovitust käsitlevas komisjoni soovituses arvesse komisjoni poolt vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 kindlaks määratud ja liikmesriigile edastatud võrdlustrajektoori,