(1)

Elektroonilises teatises, mis registreeriti 16. mail 2018, teatas Ungari komisjonile kavatsusest anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi äriühingule Samsung SDI Magyarország Zrt. (edaspidi „Samsung SDI“ või „abisaaja“).

(2)

14. oktoobri 2019. aasta kirjaga (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) teatas komisjon Ungarile otsusest algatada selle investeeringuteks ettenähtud regionaalabi meetme suhtes (edaspidi „abimeede“) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus, ning palus Ungaril esitada oma märkused ühe kuu jooksul.

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Samas väljaandes kutsus komisjon huvitatud isikuid esitama märkusi.

(4)

Menetluse algatamise otsuse kohta esitasid märkused Ungari, Samsung SDI ja Lõuna-Korea.

(5)

29. juuni 2021. aasta kirjaga teatas komisjon Ungarile otsusest laiendada abimeetme suhtes menetluse algatamise otsuse kohaldamisala (edaspidi „laiendamisotsus“) (3). Ta palus Ungaril esitada oma märkused ühe kuu jooksul. Laiendamisotsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4).

(6)

Laiendamisotsuse kohta esitasid märkused Ungari, Samsung SDI ja Lõuna-Korea. Ungari esitas märkused selle otsuse kohta 9. augusti 2021. aasta kirjaga. Samsung SDI saatis oma esialgsed märkused selle otsuse kohta 28. jaanuaril 2022 ja lõplikud märkused 14. märtsil 2022. Lõuna-Korea saatis oma märkused 18. märtsil 2022.

(7)

21. märtsil 2022 saatis Ungari oma märkused Samsung SDI esitatud seisukoha kohta ja nentis, et tal ei ole märkusi Lõuna-Korea esitatud seisukoha kohta.

(8)

Komisjon saatis Ungarile lisataotlused teabe saamiseks, viimati 2022. aasta detsembris; Ungari vastas sellele ettenähtud tähtajaks.

(9)

17. veebruari 2023. aasta kirjaga nõustus Ungari otsuse vastuvõtmise ja teatavakstegemisega inglise keeles.

(10)

Ungari kavatseb anda regionaalarengu edendamiseks regionaalabi, et suurendada Samsung SDI olemasoleva tehase tootmisvõimsust; tehas asub Ungari keskosas Pesti komitaadis Gödis ja selles toodetakse elektrisõidukiakude elemente. Göd paikneb piirkonnas, millel on õigus saada regionaalabi ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a alusel standardse regionaalabi ülemmääraga 35 % lähtuvalt Ungari regionaalabi kaardist ajavahemikuks 2017–2020 (5).

(11)

Abisaaja on Samsung SDI – täielikult grupile Samsung SDI Co. Ltd. (edaspidi „Samsung SDI grupp“, peakorter Lõuna-Koreas) kuuluv tütarettevõtja. Samsung SDI grupp on suurettevõtja, kellel on üle maailma peaaegu 19 000 töötajat ja kes registreeris 2016. aastal ligikaudu 4 miljardi euro suuruse käibe.

(12)

Samsung SDI grupp tegeleb IT-tööstuses, elektrisõidukites ja energiasalvestussüsteemides kasutatavate akude tootmisega.

(13)

2016. aastal asutas Samsung SDI Gödis elektrisõidukiakude tehase (edaspidi „1. investeering“), mille maksimaalne tootmisvõimsus on [100 000–400 000] (6) elektrisõidukiakude elementi kuus, mis vastab tootmisvõimsusele [0,1–0,5] GWh aastas. Tootmisüksuses alustati tootmise katseperioodi 2017. aasta teises kvartalis ja masstootmist 2018. aasta mais. 1. investeeringuks riigiabi ei antud.

(14)

Ungari kinnitas, et abisaaja ei ole raskustes olev ettevõtja raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste tähenduses (7). Ungari kohustus peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja on varem saanud ebaseaduslikku abi, mis on komisjoni otsusega kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või eraldi kontole maksnud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi.

(15)

Abimeetmega toetatud projekt (edaspidi „2. investeering“) on seotud elektrisõidukiakude elementide tootmisrajatise võimsuse suurendamisega abisaajale kuuluvas olemasolevas tehases (st 1. investeeringu abil asutatud tehases) Gödis. Kavandatud projektiga kavatses Samsung SDI tõsta tootmisvõimsuse Ungaris tasemele 6 miljonit elementi kuus […], mis vastab võimsusele [17–20] GWh (8) aastas. Samsung SDI kavatses kasutada [50–90] % sellest tootmisvõimsusest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) turu teenindamiseks ja [10–40] % […] turu teenindamiseks (9).

(16)

Abimeetmega toetatakse investeeringuid elementide tootmisel kasutatavatesse seadmetesse ja masinatesse, samuti nende elementide tootmiseks vajalikesse rajatistesse. Samsung SDI kavatses investeeringuid elementide tootmisse täiendada lisainvesteeringutega akumoodulite ja -pakkide tootmisse, (10) milleks abi ei taotletud. 2. investeering oli kavas ellu viia kahes etapis (11) (vt menetluse algatamise otsuse tabel 1, põhjendus 16).

(17)

2. investeeringuga seotud tööd algasid 1. detsembril 2017, pärast seda, kui abisaaja oli esitanud Ungarile asjaomase abitaotluse (13. septembril 2017). 2. investeeringuga loodeti luua 1 200 uut otsest töökohta.

(18)

Ungari kinnitas, et Samsung SDI lõpetas 2. investeeringuks vajalike seadmete ostuprotsessi 2021. aasta lõpuks ning et 2. investeering jõudis täieliku tootmisvõimsuse etappi 2022. aasta jaanuaris, nagu oli kavandatud.

(19)

Ungari andmete kohaselt kavatses Samsung SDI arendada ja korraldada elektrisõidukiakude elementide masstootmist tehnika, seadmete ja tarkvara märkimisväärsete muudatuste abil.

(20)

Samsung SDI uute protsessiuuenduste eesmärk oli vähendada elementide tootmise ajakulu ja maksumust. 2. investeeringu mõlema etapi käigus tehtavate protsessiuuenduste elluviimisega kavatseti toodetavaid elemente ja teatavaid tootmisprotsessis kasutatavaid sisendmaterjale täiustada.

(21)

Ungari selgitas täiendavalt, et elektrisõidukiakude turul on kasutusel kolm põhilist elemendikonstruktsiooni (prismaatilised elemendid (st samad elemendid, mida Samsung SDI Gödis 1. investeeringu järel tootis), tasku- ja silindrikujulised elemendid) ning et neid elemente toodetakse eri protsesside abil, nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 17.

(22)

Ungari selgitas, et elementide tootmise protsess koosneb kolmest etapist (menetluse algatamise otsuse põhjendus 18) ja et eraldiseisvad protsessiuuendused, mida kavatseti abimeetmega toetada, hõlmasid kõiki kolme etappi (menetluse algatamise otsuse põhjendus 19, kus on loetletud ka Ungari arvamuse kohaselt kõige asjakohasemad eraldiseisvad protsessiuuendused).

(23)

Samuti täpsustas Ungari, et osa neist uudsetest elementidest kaitstakse patentidega, kuid et põhiliselt kavatseb Samsung SDI grupp enamikku neist uutest tootmisprotsessidest kaitsta nn musta kasti efekti (12) abil. 2. investeeringuga kasutusele võetav elektroodide virnastamise protsess oli […] teatamise ajal veel väljatöötamise ja katsetamise etapis, kuid seda kavatseti hakata masstootmiseks kasutama […].

(24)

Ungari märkis, et eespool osutatud innovatiivsed protsessid ja seadmed oleksid kogu maailmas elektrisõidukiakude ja sekundaarelementide tootmise sektoris esimesed omalaadsed (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 21).

(25)

Kokkuvõttes järeldas Ungari, et uusi tootmisprotsesse saab käsitada uute protsessiuuendustena teatamise ajal kohaldatud regionaalabisuuniste (13) punkti 15 tähenduses. Samuti selgitas Ungari, et pärast kõnealuse investeeringu tegemist suureneb Samsung SDI turuosa Euroopas eeldatavalt [7–10] %-lt (2019) [20–25] %-le (2023) ning üleilmsel tasandil [7–10] %-lt (2019) [10–13,5] %-le (2023).

(26)

2. investeeringu puhul teatatud abikõlblikud investeerimiskulud moodustavad nominaalväärtuses kokku 380,628 miljardit Ungari forintit (ümardatult 1,2 miljardit eurot) (14), st nüüdisväärtuses (15) 376,540 miljardit Ungari forintit (ümardatult 1,187 miljardit eurot). Abikõlblike kulude hulka kuuluvad ehitiste, masinate ja seadmete kulud (vt menetluse algatamise otsuse põhjenduse 23 tabelid 2 ja 3).

(27)

Ungari kinnitas, et abikõlblikeks kuludeks loeti üksnes uute varade kulud. 2. investeeringu abikõlblikud kulud ei sisalda immateriaalsete varade kulusid ega rendikulusid (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 155).

(28)

Abimeede on tagastamatu rahaline toetus, mis kujutab endast eraldi teatamisele kuulvat sihtotstarbelist üksikabi, mille suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 651/2014 (16) alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikava erandit.

(29)

Abimeetmest teatamise siseriiklik õiguslik alus on valitsuse dekreet 210/2014 investeerimise edendamise sihtotstarbelise toetuskava kasutamise kohta. Abi andev asutus on Ungari välisasjade ja väliskaubandusministeerium.

(30)

Teatatud abi on nominaalväärtuses kokku 34,891 miljardit Ungari forintit (ümardatult 110 miljonit eurot), st nüüdisväärtuses 34,304 miljardit Ungari forintit (ümardatult 108 miljonit eurot). Ungari andis abi, mis sõltus üksnes komisjoni heakskiidust, 27. detsembril 2021.

(31)

Võttes arvesse, et teatatud abikõlblikud kulud on nominaalväärtuses kokku ümardatult 380,628 miljardit Ungari forintit (ümardatult 1 200,000 miljonit eurot), on abikõlblike kulude kogusumma diskonteeritud väärtus ümardatult 376,540 miljardit Ungari forintit (ümardatult 1 187,111 miljonit eurot). Nende arvandmete põhjal ja arvestades suurettevõtjatele antava regionaalabi standardset ülemmäära 35 %, mida kohaldati Gödi puhul lähtuvalt regionaalabi kaardist ajavahemikuks 2017–2021, samuti regionaalabi suuniste punkti 20 alapunktis c ja punktis 86 esitatud eeskirju, mis käsitlevad abisumma vähendamist, (17) arvutas komisjon, et 2. investeeringu puhul on maksimaalne lubatud regionaalabi summa diskonteeritud väärtuses kokku ümardatult 49,360 miljardit Ungari forintit (ümardatult 155,616 miljonit eurot), mis vastab abi ülemmäärale 13,11 %.

(32)

Võttes arvesse, et kavandatud abi on nüüdisväärtuses ja ümardatult 34,304 miljardit Ungari forintit (ümardatult 108 miljonit eurot) ja kavandatud abikõlblikud kulud nüüdisväärtuses ja ümardatult 376,540 miljardit Ungari forintit (ümardatult 1 187 miljonit eurot), on abi osakaal teatatud abikõlblike kogukulude põhjal arvutatuna 9,11 %.

(33)

Oma teatises märkis Ungari, et abimeetme raames antavat rahalist toetust ei kombineeritaks mis tahes muu rahalise toetusega, mis makstaks samade abikõlblike kulude katteks välja muudest kohalikest, piirkondlikest, riigi tasandi või Euroopa Liidu allikatest.

(34)

Ungari kinnitab, et ei heakskiidetud maksimaalse abisumma nüüdisväärtust ega heakskiidetud abi osakaalu ei ületata, kui abikõlblik kulutus erineb hinnangulisest summast.

(35)

Ungari kinnitas, et abisaaja kataks rahalise panusena vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest omavahenditest või välise finantseerimisega viisil, mis ei hõlma avaliku sektori finantstoetust.

(36)

Abimeedet rakendatakse tingimusel, et abisaaja jätkab abi saavas piirkonnas investeerimist vähemalt viie aasta jooksul pärast abi andmise lõppu.

(37)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon seisukohta, et kavandatud investeeringu puhul on tegemist protsessiuuendusega ning et see on seega regionaalabi suuniste alusel abikõlblik. Samal ajal tõstatas komisjon nii menetluse algatamise otsuses kui ka laiendamisotsuses kahtlusi eeskätt seoses abi sisulise ergutava mõju ning Ungari tutvustatud alternatiivse investeerimisstsenaariumi (Hiinas) usaldusväärsusega (vt menetluse algatamise otsuse punkt 3.4.1.4 ja laiendamisotsuse põhjendus 3).

(38)

Esiteks ei saanud komisjon välistada võimalust, et strateegiliste tegurite koosmõju – nt kiiresti laienev Euroopa turg, lähedus Euroopa klientidele, sunniviisilise tehnosiirde risk ning Lõuna-Korea ettevõtjate suhtes vaenulik poliitiline ja majanduskeskkond Hiinas – ei oleks viinud ülekaalukate strateegiliste kaalutlusteni, mille alusel äriühing oleks igal juhul valinud oma investeeringute asukohaks Ungari, st ka abi saamata.

(39)

Teiseks asus komisjon esialgsele seisukohale, et kavandatud regionaalabi ei olnud määrava tähtsusega selles, miks otsustati asukohana Ungari kasuks. See oli seepärast, et komisjon kahtles, kas 2. investeeringu nüüdispuhasväärtus erineb vastupidise stsenaariumi investeeringu (Hiinas) väärtusest tõepoolest 173 miljoni euro võrra, nagu oli väidetud. Komisjon märkis, et see vahe oli suuresti tingitud sellest, et kahe alternatiivse investeerimisasukoha investeerimiskulud erinesid märkimisväärselt, mida Ungari ja abisaaja põhjendasid kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetega (18). Komisjon aga väljendas kahtlust just nende tegevuspõhimõtete suhtes, sest need ei tundunud esmapilgul realistlikud ega usaldusväärsed. Samuti seadis komisjon kahtluse alla, kas abisaaja tehtud asukohaotsuses mängis rolli väidetav avaliku sektori toetus Hiinalt, arvestades et Samsung SDI grupilt saadud sisedokumentidest asukohaotsuse kohta võis järeldada, et Ungari abi oli asukohaotsuses määrava tähtsusega, samal ajal kui Hiina ametiasutuste antavale avaliku sektori toetusele ei osutatud.

(40)

Lisaks vastupidise stsenaariumi ja nüüdispuhasväärtuste võrdluse suhtes väljendatud kahtlustele tõstatas komisjon samuti kahtlusi abi proportsionaalsuse suhtes (vt menetluse algatamise otsuse punkt 3.4.1.5). Peale selle tõstatas komisjon küsimusi seoses abi panusega regionaalarengusse (vt menetluse algatamise otsuse punkt 3.4.1.1) ning abi vormi asjakohasusega (vt menetluse algatamise otsuse punkt 3.4.1.3) (vt ka laiendamisotsuse põhjendus 4).

(41)

Komisjon tegi samuti kindlaks, et abi võib põhjustada põhjendamatut negatiivset mõju. Eeskätt ei saanud ta välistada võimalust, et investeering oli vähemalt kaudselt põhjus, miks Samsung SDI grupp otsustas paigutada akupakkide tootmise tegevuse ümber Austriast Ungarisse, mis kujutaks endast selget negatiivset mõju kaubandusele regionaalabi suuniste punkti 122 tähenduses (vt menetluse algatamise otsuse punkt 3.4.2.4 ja laiendamisotsuse põhjendus 4). Laiendamisotsuses järeldas komisjon samuti, et abi võis ühtekuuluvust kahjustades meelitada investeeringuid ära vähem arenenud piirkonnast Poolas, mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblik (vt selle otsuse põhjendus 72).

(42)

Eespool osutatud põhjustel väljendas komisjon nii menetluse algatamise otsuses kui ka laiendamisotsuses kahtlust abimeetme kokkusobivuse suhtes siseturuga.

(43)

Põhjenduseks väite kohta, et 2. investeering võib saada regionaalabi, tugines Ungari 2. stsenaariumile regionaalabi suuniste punkti 61 tähenduses ning väitis, et ilma abimeetmeta oleks investeerimisprojekt ellu viidud Xi’anis (Hiina), kus Samsung SDI grupile kuulub osa ühisettevõttena tegutsevast elektrisõidukiakude elementide tootmisrajatisest (19) ning kus on piisavalt vaba maad tehase laiendamiseks (20).

(44)

Ungari väitis, et 2. investeeringut sai käsitada uue protsessiuuendusena ning et seepärast on see regionaalabi suuniste kohaselt abikõlblik. Ungari märkis, et komisjon oli selle järeldusega menetluse algatamise otsuses nõus.

(45)

Ungari selgitas, et investeeringud aitaksid soodustada regionaalarengut Kesk-Ungari piirkonnas (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 34). 2016. aastal oli Pesti komitaadi sisemajanduse koguprodukt (edaspidi „SKP“) elaniku kohta 54 % EL 28 keskmisest.

(46)

Peale selle kirjeldas Ungari mitmesugust positiivset mõju, mida investeering piirkonna arengule kaasa tooks, sealhulgas 1 200 otsese töökoha loomine (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 35).

(47)

Ungari tuletas meelde, et Samsung SDI esitas abitaotluse 13. septembril 2017, samal ajal kui 2. investeeringuga seotud töid alustati 1. detsembril 2017. Ungari juhtis tähelepanu, et menetluse algatamise otsuses nõustus komisjon sellega, et vormilise ergutava mõju kriteerium oli täidetud.

(48)

Ungari ja Samsung SDI väitsid samuti, et abi vastab sisulise ergutava mõju kriteeriumile. Oma vastustes menetluse algatamise otsusele võtsid nii Ungari kui ka Samsung SDI aga tagasi teatavad algsed teatises esitatud seisukohad ning esitasid uued väited ja tõendid, mis olid varasemate seisukohtadega osaliselt vastuolus.

(49)

Teatamisdokumendis kirjeldatud investeerimisprojekt Gödis ja vastupidine stsenaarium Xi’anis hõlmasid sarnaseid investeeringuid ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse. Eeskätt kinnitas Ungari, et mõlema investeerimisstsenaariumi puhul oleks masinate ja seadmete tüüp, võimsus ja kogus sama. Vaatamata sellele oleks investeeringuga seotud kapitalikulude kogusumma Ungaris märksa suurem kui Hiinas (nüüdisväärtuses 215,3 miljoni euro võrra suurem). Ehkki hoonetega seotud kulud on Ungaris veidi väiksemad kui Hiinas (kuna investeerimisprojekti elluviimiseks Gödis saaks Samsung SDI kasutada olemasolevat hoonet), oleks masinate ja seadmete kulud Ungaris märkimisväärselt suuremad kui Hiinas. Võttes arvesse teavet, mis saadi Ungarilt esmalt 16. oktoobril 2018, on see vahe tingitud Samsung SDI grupi kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetest, mille kohaselt ostetakse masinaid ja seadmeid ainult kohalikelt tarnijatelt EMPs (kui investeering tehtaks Ungaris) või Hiinas (kui investeering tehtaks Hiinas).

(50)

Ungari ja Samsung SDI vaidlustasid komisjoni esialgse seisukoha (esitatud menetluse algatamise otsuses), mis seadis kahtluse alla, kas sellised ainult kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtted olid üldse olemas. Eeskätt selgitasid nad, et 1. investeeringu puhul otsustas Samsung SDI vastavalt kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetes sisalduvale piirangule osta riskide vähendamiseks masinaid ja seadmeid Lõuna-Korea kogenud tarnijatelt, mitte EMP tarnijatelt (21). Selline eriline asjaolu ei saa kahtluse alla seada muul juhul üldkohaldatavaid kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtteid.

(51)

Sellegipoolest selgitas Ungari, et ehkki Samsung SDI poolse kohalikku päritolu sisendite hankimise vastupidise stsenaariumi analüüs põhines käesoleval juhul eeldusel, mis kajastas Samsung SDI grupi väljakujunenud tegevuspõhimõtteid, võis Samsung SDI investeerimiskomitee eelhinnang olla kohalikku päritolu sisendite hankimise võimaluste suhtes liiga ennatlik (22).

(52)

Ungari kinnitas, et kuni 2019. aasta alguseni – mil ligikaudu [35–50] % Samsung SDI 2. investeeringuks vajalikest tarnetellimustest oli tehtud – ei olnud Samsung SDI kasutanud EMP tarnijaid (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 44). Selle asemel pärines valdav osa abimeetme jaoks soetatud seadmetest ja masinatest Ungari teabe kohaselt Lõuna-Koreast. Sellegipoolest märkis Ungari, et komisjon ei saa tugineda tagantjärele ilmnenud asjaoludele seoses sellega, mis päritolu sisendeid tegelikkuses hangiti, et seada kahtluse alla asukohaotsuse tegemisel aluseks võetud tegevuseelduste usaldusväärsus.

(53)

Ungari selgitas, et Samsung SDI grupp pidi kasutama Ungari tegevuskoha varustamiseks Lõuna-Korea tarnijaid – ja jätma kõrvale teatamisdokumentides kirjeldatud algsed plaanid – seepärast, et sobivate kohalike tarnijate otsing EMPs ei andnud oodatud tulemusi.

(54)

Ungari andmete kohaselt hakkas Samsung SDI EMPst tarnijaid otsima juba 2015. aastal ja 2019. aasta mais oli otsing veel pooleli. Kui välja arvata kahepoolsed kontaktid viie EMP seadmetootjaga 2015., 2016. ja 2017. aastal (kusjuures kahe tootja jaoks olid need kontaktid tulemuslikud), (23) oli otsingu põhiline tippsündmus Samsung SDI grupi ja […] (24) ühiselt korraldatud konverents, mis peeti 24. veebruaril 2017 […] (st kaheksa kuud enne Samsung SDI investeerimisotsust). Ungari andmete kohaselt välistati 24-st konverentsil osalenust (ja veel viiest äriühingust, kellega Samsung SDI grupp võttis pärast konverentsi eraldi ühendust) enamik (23) potentsiaalsetest EMP tarnijatest mitmesugustel põhjustel, (25) enne kui 27. novembril 2017 langetati lõplik otsus teha investeering Ungaris. Pärast investeerimisotsust jätkati arutelusid veel vaid kuue potentsiaalse tarnijaga EMPst; nemad said aga tarnida vaid väikese osa seadmetest, mida Samsung SDI vajas 2. investeeringuks Ungaris.

(55)

Ungari teabe kohaselt oli Samsung SDI grupil Hiinas piisavalt kogemusi (26) ja kontakte kohalike tarnijatega ning seepärast ei olnud tal vaja teatatud investeeringu kavandamise etapis võtta konkreetseid meetmeid selleks, et koguda teavet sealse tehnilise võimekuse ja tavapäraste seadmete hinnakujunduse kohta.

(56)

Ungari selgitas samuti, et Samsung SDI grupp tegi protsessiuuenduse elluviimiseks kasutatavate seadmete ja masinate tehnilised kontrollid Hiinas 8.–12. jaanuaril 2017. Nende tehniliste kontrollide tulemusena järeldati, et ehkki Hiina tootjad olid võrreldes 2–3 aasta taguse olukorraga teinud märkimisväärseid tehnoloogilisi täiustusi ning olid vahepeal kehtestanud konkurentsivõimelised hinnad (arvestades, et need olid [5–30] % madalamad kui Lõuna-Korea tarnijatel), ei olnud Samsung SDI grupi kvaliteedinõuded täidetud.

(57)

Üldisemalt vaidlustas Ungari komisjoni kahtlused seoses sellega, kas Hiina vastupidine stsenaarium vastas tõele.

(58)

Esiteks eitas Ungari piirkondliku investeerimisstrateegia (27) olemasolu, mille tulemusena oleks projekt igal juhul ellu viidud Ungaris. Ungari on arvamusel, et sellised kahtlused tekkisid tegelikkuses seepärast, et komisjon tõlgendas valesti protokolli Samsung SDI grupi 21. septembril 2017 toimunud sisekohtumiselt (mille eesmärk oli vaadata läbi uus tootmisinvesteering ELis ja […]) (28), millel osales mitu Samsung SDI grupi juhti ja finantsjuhataja. Ungari juhib tähelepanu, et kui selline strateegia olekski eksisteerinud, oleks see tähendanud sarnast investeeringut […]; nii see aga ei olnud.

(59)

Teiseks selgitasid Ungari ja Samsung SDI, et Samsung SDI-l olid olemas vahendid ja kogemused, et oma intellektuaalomandiõigusi Hiinas piisaval määral kaitsta. Samsung SDI täpsustas, et asukohaotsuse tegemise ajal olid tal juba olemas märkimisväärsed kogemused Hiinas tootmistehaste asutamise (Tianjini tehas rajati 1996. aastal) ning oma intellektuaalomandiõiguste kaitsmisega. Nende õiguste kaitsmiseks oli Samsung SDI juba võtnud konkreetseid meetmeid (nagu nähtus Samsung SDI esitatud tõenditest, näiteks musta kasti efekt (vt põhjendus 23), konfidentsiaalsuslepingud töötajate ja Hiina aktsionäridega ning range kord tehasesse juurdepääsul (nt turvakontroll, elektrooniliste seadmete kontroll); need meetmed on praktikas osutunud piisavaks, et hoida ära intellektuaalomandiõiguste rikkumise riski. Samsung SDI esitas lisateavet, mis tõendab, et Hiina valitus tegi 2017. aasta oktoobris (st enne investeerimisotsust) kommunistliku partei 19. üleriigilisel kongressil teatavaks õigusaktid intellektuaalomandiõiguste kaitse tugevdamiseks. Ungari ja Samsung SDI väidavad, et selle tulemusena ei oleks Samsung SDI grupil olnud mingit põhjust välistada vastupidise stsenaariumi investeering Hiinas intellektuaalomandiga seotud kahtluste tõttu.

(60)

Kolmandaks ei olnud Ungari ja Samsung SDI nõus komisjoni esialgsete kahtlustega selle kohta, et Hiinas ollakse Lõuna-Korea äriühingute suhtes vaenulikult meelestatud. Samsung SDI kinnitas, et Samsung SDI grupil on Hiina ametiasutustega head ärisuhted, millest annavad tunnistust kõnealuse investeeringu ja ka muude investeeringute puhul saadud abipakkumised. Samsung SDI selgitas, et väidetav vaenulik meelestatus puudutab müüki Hiina omamaisel turul, mis ei oma aga käesoleva juhtumi puhul tähtsust, arvestades et kõnealuse investeeringuga saadud toodang oleks suunatud eksporditurgudele. Seega ei ole komisjoni kahtlused selle suhtes põhjendatud. Samsung SDI esitas ka äriühingusisese ettekande, mille koostas Samsung SDI autotööstuse ja energiasalvestussüsteemide äriosakonna planeerimisrühm 21. septembri 2017. aasta kohtumiseks (vt põhjendus 58) (edaspidi „21. septembri 2017. aasta sisearuanne“); Samsung SDI arvamuse kohaselt tõendab see dokument (tootmiskohtade kvalitatiivne võrdlus), et Samsung SDI grupp andis töösuhetele Hiina ametiasutustega hinnangu „[…]“.

(61)

Neljandaks, selleks et lükata ümber üldine eeldus, et 1. investeering viidi Ungaris ellu eesmärgiga seda hiljem suurendada, edastas Ungari komisjonile Samsung SDI-lt saadud Exceli tabeli, millest sai järeldada, et 2020. aastal oli Xi’ani tootmisrajatises ainult kaks tootmisliini (st kaks 1. investeeringu abil rajatud algset tootmisliini).

(62)

Ungari ja Samsung SDI vaidlustasid komisjoni eelduse, et kui investeerimisasukohaks oleks valitud Xi’an, ei oleks Samsung SDI grupp Hiina kohalikelt tarnijatelt seadmeid hankinud. Nad selgitasid, et […] ja konfidentsiaalsusega seotud probleemid, mis oleksid esmapilgul võinud vähendada Hiina tarnijate usaldusväärsust, (29) oleks saanud lahendada Hiina ametiasutuste kaasamisega (30) (mis oleks aga olnud võimalik üksnes juhul, kui investeering oleks tehtud Hiinas), tehnilise toe pakkumisega Hiina tarnijatele, Samsung SDI Lõuna-Koreas asuva peakorteri inseneride lähetamisega, et teha tarnijatega tihedat koostööd, (31) ning müüjatega konkreetsete lepinguliste kokkulepete ja ühise arendustegevuse lepingute sõlmimisega (32). Mis puudutab konfidentsiaalsusprobleeme, siis väitis Ungari samuti, et akutootmisprotsessi eri etappides kasutatavate masinate ja seadmete (kui teatavad seadmed välja arvata) tarnijatega seoses mingeid kahtlusi ei esine. Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta väitis Ungari samuti, et lähtudes Samsung SDI hilisematest ümberarvutustest, milles kasutati investeerimisotsuse tegemise ajal saadaval olnud andmeid, oleks asukohaotsuse aja seisuga olnud realistlik eeldada, et kohalikelt tarnijatelt hangitavate masinate ja seadmete osakaal oleks Hiinas Xi’anis olnud [31–35] % (33) abikõlblikest investeerimiskuludest.

(63)

Hiinas kohalikelt tarnijatelt hangitavate sisendite osakaal [31–35] % (lähtestsenaarium) põhines hüpoteesil, et Samsung SDI grupp oleks hankinud sisendeid alljärgnevas jaotuses.

(64)

Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta esitas Ungari veel kaks argumenti, et põhjendada oma väidet selle kohta, et investeerimisotsuse tegemise ajal 2017. aasta novembris oli realistlik eeldada, et Hiinas hangitakse kohalikelt tarnijatelt märkimisväärses koguses sisendeid.

(65)

Esiteks väitis ta, et aastatel 2015–2016 ja 2018–2019 jõudis Samsung SDI grupp selleni, et Tianjini tehases hangiti [10–15] % ja [25–30] % masinatest ja seadmetest kohalikelt tarnijatelt (keskmiselt [25–30] % aastatel 2015–2016 ja [15–20] % aastatel 2018–2019). Ungari märkis, et Tianjini investeering on teatatud investeerimisprojekti jaoks asjakohane võrdlusalus, sest asjaomased tootmisliinid on tema väite kohaselt sarnaste tunnustega ning põhinevad analoogsetel masinatel ja seadmetel. Teiseks esitas Ungari tõendeid Hiina seadmete ja masinate turu tehnoloogilise arengu ulatuse kohta 2017. aastal (vt kokkuvõte laiendamisotsuse põhjenduses 11).

(66)

Ungari ja Samsung SDI tuletasid samuti meelde, et kohalike tarnijate otsing on dünaamiline protsess, mis võib aja jooksul muutuda; seeläbi võib kohalikku päritolu sisendite osakaal kujuneda suuremaks kui investeerimisotsuse tegemise ajal kindlaks määratud.

(67)

Samuti märkisid Ungari ja Samsung SDI, et kui sisendeid ei hangitaks kohalikelt tarnijatelt, kasutaks abisaaja oma Lõuna-Korea tarnijaid. Sel juhul tuleks arvesse võtta täiendavaid kulutegureid. Nende hulka kuuluvad masinate ja seadmete Hiinas asuvasse tehasesse transportimisega kaasnevad kulud (hinnanguliselt [2–3] % masinate ja seadmete asjaomastest kuludest), [18–22] % suurune kasumimarginaal, et võtta arvesse Samsung SDI grupi Lõuna-Koreas asuva peakorteri (edaspidi „Samsung SDI peakorter“) osalust hankeprotsessis (36) ning tollimaksud (1,1 %), mida tuleb maksta kõnealuste masinate ja seadmete impordilt Hiinast Lõuna-Koreasse.

(68)

Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta väljendas Ungari arvamust, et komisjonil ei olnud põhjust kahelda, et kohalikku päritolu sisendite hankimine oli Samsung SDI jaoks usutav ex ante eeldus ajal, mil ta langetas otsuse teha investeering Gödis. Ungari väite kohaselt ei olnud oluline mitte see, kuidas seadmete ja masinate hankimine Ungaris lõppkokkuvõttes välja kujuneb, vaid pigem see, mida Samsung oma kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtete alusel algselt kavandas.

(69)

Ungari selgitas, et vastupidiselt komisjoni esialgsetele seisukohtadele ei oleks Samsung SDI grupp saanud osta seadmeid odavamate hindadega Hiina tarnijatelt, arvestades […] (eeskätt […]). Igal juhul juhtis Ungari tähelepanu, et kuna Lõuna-Korea tarnijatelt hankimisega kaasneksid eeldatavalt peaaegu sama suured kulud kui EMP tarnijatelt hankimisega (v.a transpordikulud, mis moodustaksid hinnanguliselt [3–4] % asjaomaste masinate ja seadmete kuludest), oleks alla 100 %-lisel kohalikku päritolu sisendite osakaalul olnud väga vähene mõju Ungaris tehtava investeeringu ex ante nüüdispuhasväärtusele.

(70)

Ungari väite kohaselt saaks Samsung SDI juhul, kui kohalikelt tarnijatelt hankimine ei oleks teostatav, hankida masinaid ja seadmeid Samsung SDI peakorteri vahendusel. Kui sisendeid hangitaks kesktasandil Samsung SDI peakorteri kaudu, lisanduksid transpordikulud ja [18–22] % suurune kasumimarginaal (samal ajal ei tuleks tasuda tollimakse).

(71)

Pärast järgnenud kirjavahetust komisjoni ja Ungari vahel esitas Ungari 2023. aasta jaanuaris andmed nüüdispuhasväärtuste vahe kohta, mis oli ümber arvutatud ja mille puhul Gödi tehasesse väljaspool EMP-d hangitavate masinate ja seadmete osakaal oli 2021. aasta lõpu seisuga [94–99] %, samal ajal kui EMP piires hangitavate sisendite osakaaluks oli määratud [1–1,5] %.

(72)

Ungari ja Samsung SDI väidavad, et kui komisjon peaks tagasi lükkama Samsung SDI esialgse eelduse, et Samsung SDI grupi tegevuspõhimõtete alusel hangitakse sisendeid ainult kohalikelt tarnijatelt, peaksid nüüdispuhasväärtuse arvutused sisaldama [18–22] % suurust kasumimarginaali (37). Samsung SDI tegelikke kogemusi arvesse võttes põhjendaks seda kasumimarginaali asjaolu, et kõigepealt peaks Samsung SDI peakorter hankima masinad ja seadmed Lõuna-Korea tootjatelt ja seejärel müüma need Samsung SDI Ungaris või Hiinas asuvale üksusele; sel juhul lisataks aluseks olevale kulubaasile kasumimarginaal [18–22] % (see sisaldaks soetamishinda ja kõiki muid kulusid, mida Samsung SDI peakorter kannab seoses masinate ja seadmete ostmise, kohaletoimetamise ja investeeringu asukohas ülesseadmisega, kuni neid saab kasutada masstootmiseks). See [18–22] % suurune kasumimarginaal vastab Samsung SDI peakorteri ostuhindade ja edasimüügihindade (vastavalt kohalikele tütarettevõtetele esitatud arvetele) vahele nominaalväärtuses. Tegemist oleks mõistliku ja asjakohase määraga, arvestades et kõnealused grupisisesed tehingud ei hõlma üksnes seadmete ostu, vaid ka Samsung SDI peakorteri osutatavaid lisateenuseid. Ungari ja Samsung SDI väidavad, et see [18–22] % suurune kasumimarginaal vastaks turutingimustele, nagu nähtub käesolevas juhtumis enne asukohaotsuse tegemist tehtud uuringutest ja komisjoni tellimusel käesoleva uurimise ajal tehtud uuringutest (38).

(73)

Kuigi Ungari oli komisjonile esialgu osutanud, et abisaaja ei saanud Hiina valitsuselt otsustusprotsessi käigus ühtki toetuspakkumist (vt laiendamisotsuse põhjendus 13), taganes ta sellest avaldusest hiljem.

(74)

Ungari ja Samsung SDI väitsid hiljem, et Hiinas oleks kättesaadavaks tehtud otsene investeerimistoetus [15–20] % ulatuses investeerimiskuludest. Samuti väitsid nad, et kui investeering oleks tehtud Hiinas, oleks selle puhul tõenäoliselt kohaldatud 15 % suurust äriühingu tulumaksu tavapärase 25 % maksumäära asemel.

(75)

Selle toetuse kohta esitasid Ungari ja Samsung SDI Hiina kohaliku omavalitsuse 23. veebruari 2017. aasta pakkumise, mis oli allkirjastamata ja templiga varustamata ning sisaldas kaht valikuvarianti (vt laiendamisotsuse põhjendus 16). Ungari ja Samsung SDI esitasid täiendavaid tõendeid, mis eeskätt kajastasid Samsung SDI grupi ja Hiina kohaliku omavalitsuse läbirääkimiste käiku 2017. aasta jaanuarist juulini, (39) ning 23. mai 2018. aasta ajakohastatud abipakkumise. Neid täiendavaid tõendeid arvesse võttes väidavad Ungari ja Samsung SDI, et [15–20] % suuruse toetuse üle peetud läbirääkimised olid tõsised ja realistlikud; ebaselge oli veel vaid see, kas võimalik oleks saada veelgi suuremat toetust, mis moodustaks [25–30] % investeerimiskuludest.

(76)

Mis puudutab võimalikku madalamat äriühingu tulumaksu määra (15 %), siis selgitas Ungari, et Samsung SDI grupi esialgne eeldus, et Hiinas kohaldatav äriühingu tulumaksu määr on 25 %, põhines üsna konservatiivsel hinnangul. Ungari väitis, et Samsung SDI grupp oleks saanud nüüdispuhasväärtuse arvutustes õiguspäraselt lähtuda märksa madalamast (15 %) maksumäärast Hiinas (vt laiendamisotsuse põhjendused 25 ja 26) (40).

(77)

Ungari ja abisaaja selgitasid, et 21. septembri 2017. aasta sisearuande kohaselt oli Samsung SDI grupp Hiina võimalikust toetuspakkumisest teadlik. Samsung SDI väite kohaselt ei ole oluline asjaolu, et selliseid toetusi ei võetud arvesse elujõulisuserinevuse arvutustes, mis esitati SDI investeerimiskomiteele ja Samsung SDI finantsjuhile asukoha- ja investeerimisotsuseni viinud järjestikustes otsustusprotsessi etappides – Samsung SDI grupi tegevuspõhimõtete kohaselt on tavapärane võtta abi arvesse alles pärast nüüdispuhasväärtuse arvutamist, nagu nähtub samuti faktist, et nüüdispuhasväärtuse arvutamise etapis ei võetud arvesse ka võimalikku abi Ungarilt.

(78)

Kuigi Ungari ei olnud nõus komisjoni kahtlustega nüüdispuhasväärtuste võrdluste suhtes, selgitas ta, et on valmis võrdlema mõningaid muid usutavaid elujõulisusstsenaariume, mis näitlikustaksid, et Ungari ja Hiina vaheline elujõulisuserinevus jääks nendes stsenaariumides märkimisväärseks ning et selle tulemusena oleks Ungari poolt Samsung SDI-le pakutud riigiabil endiselt ergutav mõju. Täpsemalt arvutas Samsung SDI menetluse algatamise otsusest lähtuvalt nüüdispuhasväärtuste vahe ümber kahe lähenemisviisi põhjal: diskreetne lähenemisviis, mis hõlmas nelja eri stsenaariumi, ja tõenäosuslik lähenemisviis, mis hõlmas kolme võimalikku stsenaariumi.

(79)

Diskreetse lähenemisviisi alusel arvutas Samsung SDI kaks nüüdispuhasväärtuste vahet, arvestamata kohalikku päritolu sisendite hankimisega Hiinas või Ungaris, kuid võttes arvesse kas Hiina kohalikku toetust [15–20] % ulatuses investeeringust või 15 %-list äriühingu tulumaksu määra. Samsung SDI väite kohaselt oleks elujõulisuserinevus mõlema stsenaariumi korral endiselt võrreldav algse vahega (173 miljonit eurot) või sellest suurem. Kolmas nüüdispuhasväärtuste vahe, mille ümberarvutamisel võeti aluseks [31–35] % kohalikku päritolu sisendite osakaal juhul, kui investeering tehtaks Hiinas (ja Ungaris investeeringu tegemise korral see, et sisendeid ei hangita kohalikelt tarnijatelt), toetuse puudumine ja 25 % äriühingu tulumaksu määr Hiinas tehtava investeeringu korral, oli väiksem kui algne vahe, kuid jäi samasse suurusjärku kui Ungari kavandatud riigiabi summa. Neljas nüüdispuhasväärtuste vahe, mille ümberarvutamisel võeti aluseks [25–30] % kohalikku päritolu sisendite osakaal juhul, kui investeering tehtaks Hiinas (ja Ungaris investeeringu tegemise korral see, et sisendeid ei hangita kohalikelt tarnijatelt), toetuse puudumine ja 25 % äriühingu tulumaksu määr Hiinas tehtava investeeringu korral, oli väiksem kui nii algne nüüdispuhasväärtuste vahe kui ka Ungari kavandatud riigiabi summa.

(80)

Samsung SDI väite kohaselt ei kajastanud eespool osutatud diskreetne meetod investeeringuni viinud otsustusprotsessi õigesti. Ta leidis, et selle asemel annaks tõenäosuslik lähenemisviis realistlikuma ülevaate, võttes arvesse kõiki tegureid, mida Samsung SDI investeeringu asukoha otsustamisel oluliseks pidas.

(81)

Kolmes tõenäosuslikus stsenaariumis, mille Samsung SDI pärast menetluse algatamise otsust välja pakkus, oli kombineeritud kolm eri tegurit (st [25–30] % kohalikku päritolu sisendite osakaal Hiinas tehtava investeeringu korral, [15–20] % suurune toetus Hiina ametiasutustelt ja 15 % äriühingu tulumaksu määr), millele kohaldati eri tõenäosuskordajaid, et võtta arvesse nende tegurite realiseerumisega seotud ebakindlust. Väljapakutud tõenäosuskordajad on järgmised: 100 % konservatiivse eelduse puhul, et kõigis kolmes stsenaariumis on kohalikku päritolu sisendite osakaal Hiinas [25–30] %, ning kahe ülejäänud teguri puhul 25 % või 0 % (kahes stsenaariumis) või mõlemal juhul 25 % (kolmandas stsenaariumis) (41). Samsung selgitab, et kõik kolm ümberarvutatud nüüdispuhasväärtuste vahet jäävad samasse suurusjärku kui algne nüüdispuhasväärtuste vahe ning et kõik kolm on suuremad kui Ungari kavandatud riigiabi summa. Ungari väite kohaselt kinnitab eespool kirjeldatu seda, et teatatud abi summal oli ergutav mõju.

(82)

Ungari väite kohaselt peaks komisjon kõnealust varasemate andmete alusel tagantjärele tehtud nüüdispuhasväärtuste vahe ümberarvutust arvesse võtma, ehkki abisaaja seda investeerimisasukoha otsustamisel arvesse ei võtnud.

(83)

Oma märkustes laiendamisotsuse kohta väitsid Ungari ja Samsung SDI, et üks Samsung SDI esitatud äriühingusisene dokument, mis pärineb otsustusprotsessi ajast, põhjendab väidet, et abisaaja rakendas investeeringu hindamise eeletapis lähenemisviisi, mis oli oma olemuselt tõenäosuslik. Seda silmas pidades viitasid nad täpsemalt 21. septembri 2017. aasta sisearuandele.

(84)

Ungari selgitas, et abimeetme eesmärk oli – osaliselt – hüvitada väidetav 173 miljoni euro suurune kuluhalvemus, et innustada tegema investeeringut abi saavas piirkonnas. Ungari kinnitas, et Samsung SDI grupp oli valmis katma ülejäänud kuluhalvemuse summas 65 miljonit eurot, sest ta leidis, et Ungari tegevuskoht pakuks teatavaid kvalitatiivseid ja strateegilisi eeliseid.

(85)

Ungari ja Samsung SDI kordasid, et isegi kui nüüdispuhasväärtuste vahe tuleks ümber arvutada (vt punkt 3.2.4), oleks abisumma siiski proportsionaalne, tingimusel et see jääb vastava muudetud nüüdispuhasväärtuste vahe piiresse.

(86)

Ungari selgitas, et asjaomase piirkonna (Kesk-Ungari) vajadust abi järele kinnitab asjaolu, et tegemist on abi saava piirkonnaga ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Kesk-Ungari piirkonna heaks on varem rakendatud mitmesuguseid abiga mitteseotud ja horisontaalseid meetmeid, millest üksi ei ole piisanud, et tegeleda piirkonna probleemidega. Pesti komitaat on võrreldes Kesk-Ungari piirkonna ülejäänud osaga arengus eriliselt maha jäänud.

(87)

Ungari järeldas, et komisjoni praktika kohaselt on otsetoetus asjakohane abimeede soovitud eesmärgi saavutamiseks, st investeeringute ligimeelitamiseks Gödi.

(88)

Esiteks märkis Ungari, et sõltumata sellest, kas elektrisõidukiakude elemente toodetakse Hiinas või Ungaris, oleksid teenindatavad kliendid samad. Samuti oleksid tootmismahud ja müügihinnad samad ning toodang suunataks samadele geograafilistele turgudele (st EMP […]).

(89)

Teiseks ei vaidlustanud Ungari fakti, et investeerimisprojekti asukoha otsing ei piirdunud vaid Samsung SDI grupi kolme olemasoleva akuelementide tehasega Hiinas, Lõuna-Koreas ja Ungaris (nagu väideti teatises ja esialgse uurimise etapis), vaid et kaaluti ka võimalust investeerida täiesti uue tegevuskoha rajamisse (nn greenfield-investeeringud) Hiinas (Wuxi), Poolas (Środa), Slovakkias (Sereď), Ungaris (Tatabánya) ja Tšehhi Vabariigis (Most Joseph). Ungari ja Samsung SDI selgitasid aga, et need alternatiivsed greenfield-investeeringud välistati otsustusprotsessi varajases etapis. Samsung SDI tuletas meelde, et grupi tootmisvõimsus oli tol ajal väiksem kui Euroopa ja […] müügieesmärgiga ette nähtud; seepärast pakkus Samsung SDI äriosakonna planeerimisrühm välja investeerimiskava, et seda võimsust võimalikult kiiresti suurendada. Greenfield-investeeringud ei oleks seega võimaldanud kõnealust eesmärki saavutada. Planeerimisrühm jättis alles vaid kaks asukohavarianti: pruunalad Gödis ja Xi’anis (brownfield-investeeringud). Seega ei tõlgendanud komisjon 21. septembri 2017. aasta kohtumisega seotud sisedokumente (42) õigesti.

(90)

Kolmandaks, mis puudutab võimalikku ümberpaigutamist EMP piires, siis väitis Ungari kõigepealt, et tootmistegevus Austrias (akupakid) ja abi saav tegevus Ungaris (elemendid) olid sisult ja tehnoloogialt erinevad (komisjon oli ka ise tunnistanud, et uute elementide tootmisprotsess Gödis kujutab endast protsessiuuendust, vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 89–101). Peale selle sobis tegevuse vähendamine Samsung SDI grupi Austria tehases plaanidega, mille kohaselt kavatseti muuta selle tehase tegevussuunda, ning see ei kujutanud endast tegevuse osalist lõpetamist regionaalabi suuniste tähenduses. Igal juhul ei ole Austrias tegevuse vähendamise ja Ungaris Gödi tegevuskoha laiendamiseks ette nähtud abi vahel põhjuslikku seost.

(91)

Lõuna-Korea tunnustas oma märkustes komisjoni jõupingutusi selleks, et lahendada käimasoleva ametliku uurimismenetluse käigus teatatud probleemid. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Samsung SDI võib teha Euroopas veel investeeringuid ning et kui komisjon teeks käesolevas juhtumis positiivse otsuse, innustaks see Samsung SDI-d tegema edasisi investeeringuid.

(92)

Ungari kinnitas, et tal ei ole tähelepanekuid Lõuna-Korea esitatud märkuste kohta.

(93)

Menetluse algatamise otsuses (põhjendused 71–76) märgitud põhjustel järeldas komisjon, et abimeede on riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 mõistes, sest see on seostatav riigiga ja antud riigi ressurssidest, see on valikuline, annab Samsung SDI-le majandusliku eelise, võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. See hinnang jääb kehtima, mistõttu kujutab kõnealune meede endast riigiabi.

(94)

Komisjon tuletas menetluse algatamise otsuses meelde (põhjendused 77–80), et kui investeeringuteks ettenähtud regionaalabi summa ületab määruse (EL) nr 651/2014 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud teavitamiskünnist, ei kuulu abi selle määruse kohase erandi alla ning seega tuleb sellest komisjonile eraldi teatada. Käesoleval juhul on Gödi piirkonna suhtes kohaldatav künnis 26,25 miljonit eurot. Seega ei saanud kavandatud 108 miljoni euro suurust abimeedet teavitamiskohustusest vabastada.

(95)

Regionaalabi suuniste punkti 15 kohaselt peetakse ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabikõlblikes piirkodades suurettevõtjate investeeringuteks ettenähtud regionaalabi siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse asjaomases piirkonnas uut majandustegevust, või juba tegutsevate ettevõtete laienemiseks uutele tooteturgudele või protsessiuuendusteks. Selliseks tegevuseks antavast abist tuleb eraldi teatada, välja arvatud juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse asjaomases piirkonnas uut majandustegevust. Kohustus teatada eraldi abist, mida antakse juba tegutsevate ettevõtete laienemiseks uutele tooteturgudele või protsessiuuendusteks, kehtib olenemata kavandatava abi summast.

(96)

Komisjon järeldas menetluse algatamise otsuses (põhjendus 79), et sellise abi andmisest teatamisega komisjoni heakskiidu saamiseks täitis Ungari oma kohustused ELTLi artikli 108 lõike 3 alusel (vt ka põhjendus 30 eespool). See hinnang jääb kehtima.

(97)

Erandina ELTLi artikli 107 lõikes 1 kehtestatud üldisest riigiabi andmise keelust võib abi kuulutada siseturuga kokkusobivaks, kui selle puhul saab rakendada mõnda ELTLis sätestatud erandit. Kuna abimeetme eesmärk on edendada regionaalarengut piirkonnas, mis on tunnistatud regionaalabikõlblikuks kooskõlas ELTLi artikli 107 lõike 3 punktiga c, hindab komisjon abimeetme kokkusobivust siseturuga seda sätet arvesse võttes, nagu seda on tõlgendatud regionaalabi suunistes.

(98)

Ungari andis abi, mis sõltus üksnes komisjoni heakskiidust, 27. detsembril 2021 (põhjendus 30). Seega hinnatakse abi regionaalabi suuniste alusel, mis kehtisid ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2021 (43).

(99)

Regionaalabi suuniste sätete alusel hindas komisjon menetluse algatamise otsuses (vt selle otsuse põhjendus 83) kõigepealt seda, kas 2. investeeringut, mille kavatseb ellu viia suurettevõtja ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabikõlblikus piirkonnas ning mis ei ole seotud uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga regionaalabi suuniste punkti 20 alapunkti i tähenduses, saaks käsitada regionaalabikõlblikuna, arvestades Ungari väidet, et vastav tootmisprotsess põhines protsessiuuendusel. Samuti leidis komisjon, et Samsung SDI ei ole raskustes olev ettevõtja (menetluse algatamise otsuse põhjendus 8) (ning praeguse seisuga ei ole tal teavet, mis tõendaks vastupidist). Viimase aspektina märgib komisjon, et Ungari kohustus peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja on varem saanud ebaseaduslikku abi, mis on komisjoni otsusega kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või eraldi kontole maksnud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi. Seega on regionaalabi suuniste punktide 18 ja 19 nõuded käesoleva juhtumi puhul täidetud.

(100)

Komisjon oli nõus, et uute elementide tootmise protsessi Gödis saab käsitada protsessiuuendusena ning et seega hõlmas see alginvesteeringut regionaalabi suuniste tähenduses (põhjendus 37 eespool ja menetluse algatamise otsuse põhjendused 89–101). Komisjoni ametlikul uurimisel ei tuvastatud ühtki elementi, mis selle hinnangu kahtluse alla seaks. Sellest tulenevalt jääb komisjoni järeldus kehtima ka käesolevas otsuses.

(101)

Seepärast palutakse komisjonil hinnata, kas abimeede vastab ELTLi artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud kriteeriumidele, st kas see on „abi […] teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Kõnealusel hindamisel võetakse arvesse regionaalabi suunistes kehtestatud kriteeriume.

(102)

Regionaalarengu suuniste kohaselt peab liikmesriik konkreetselt tõendama, et abi saanud investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa sihtpiirkonna regionaalarengule. Sel otstarbel on suuniste alajaotises 3.2.2 loetletud mitu näitajat, mille alusel liikmesriigid saavad tõendada investeeringuteks ettenähtud üksikabi panust regionaalarengusse.

(103)

Menetluse algatamise otsuses kinnitas komisjon, et Göd on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabikõlblik.

(104)

Reaalse ja püsiva kaasaaitamise tõendamiseks pidi liikmesriik samuti tõendama, et abimeetme elujõulisuse tagamiseks moodustab abisaaja rahaline panus vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest; (44) see panus peab olema antud omavahenditest või välise rahastamise teel vormis, mille puhul on välistatud igasugune avaliku sektori finantstoetus. Lisaks tuli investeeringut (abi saanud varad) asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (45). Komisjon märkis, et need tingimused olid täidetud (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 31 ja 32).

(105)

Menetluse algatamise otsuses (vt põhjendus 105) väljendas komisjon kahtlust, kas investeering tagab kogu teatamisdokumentides kirjeldatud kasuliku mõju, arvestades et osutatud kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtteid tegelikkuses ei järgitud, vähemalt mitte investeerimisprojektis kasutatud masinate ja seadmete soetamiseks.

(106)

Pärast toimikus sisalduvate üldiste tõendite hindamist juhib komisjon aga tähelepanu, et Ungari osutas investeeringu mitmesugusele positiivsele mõjule piirkonnas. Muu hulgas (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 35) oodati, et abimeetme tulemusena luuakse 1 200 uut otsest töökohta. Tänu asukohale pidi investeering samuti ligi meelitama pendeltöötajaid naaberpiirkondadest, mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abi saavad piirkonnad. Eeldati, et investeeringu tulemusena luuakse Ungaris ligikaudu 200 kaudset töökohta ning et ehitustöödesse kaasatakse enam kui [30–60] eri ehitusettevõtjat ja rohkem kui [800–1 100] töötajat (põhjendus 46). Samuti kavatses abisaaja pakkuda põhjalikku koolitust tööjõu üld- ja erioskuste parandamiseks ning teha koostööd Ungari kõrgharidusasutustega (mis omakorda soodustaks teadmiste levikut ja tehnoloogiasiiret). Peale selle osutas Ungari jätkuinvesteeringutele, teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, mida piirkonnas oodati. Komisjoni arvates ei ole toimikus mingeid andmeid, mis seaks kahtluse alla, et kõnealune oodatav kasu oli tingimusliku abi andmise ajal realistlik. Mis puudutab komisjoni esialgseid kahtlusi kohalikku päritolu sisendite hankimise suhtes, siis märgib komisjon, et need kahtlused ei mõjuta mingil moel asjaolu, et 2. investeering aitab reaalselt kaasa regionaalarengule (nagu osutatud eespool), vaid küsimus on üksnes selle panuse ulatuses.

(107)

Selle tulemusena on komisjoni arvates piisavalt tõendatud, et investeering aitaks kaasa piirkonna arengule.

(108)

Regionaalabi suuniste alajaotise 3.5 kohaselt võib regionaalabi pidada siseturuga kokkusobivaks ainult siis, kui sel on ergutav mõju. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või teistsugusel viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida ettevõtja teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

(109)

Nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 116, oli regionaalabi suuniste punktides 64, 65 ja 69 sätestatud vormilise ergutava mõju nõue (st see, et töid tohib alustada alles pärast abitaotluse esitamist) 2. investeeringu puhul täidetud.

(110)

Kuna aga ettevõtjal võib olla palju veenvaid põhjusi investeerimisprojekti elluviimiseks teatavas piirkonnas, isegi kui abi ei anta, peab komisjon regionaalabi suuniste kohaselt samuti üksikasjalikult kontrollima, kas abi on investeeringule sisulise ergutava mõju avaldamiseks vajalik. Seda silmas pidades peab liikmesriik täpsustama, milline regionaalabi suuniste punktis 61 kirjeldatud stsenaarium kehtib (investeerimisotsus – 1. stsenaarium; asukohaotsus – 2. stsenaarium).

(111)

Ungari osutas abimeetmest teatamisel sellele, et see kuulub regionaalabi suuniste punkti 61 kohase 2. stsenaariumi alla. Regionaalabi suuniste punkti 61 kohaselt on 2. stsenaariumiga tegemist juhul, kui abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just asjaomases piirkonnas, sest sellega hüvitatakse asjaomases piirkonnas paiknemisega seotud netopuudujäägid ja -kulud. Nagu on sätestatud regionaalabi suuniste alajaotises 3.5.2, peab liikmesriik 2. stsenaariumi korral esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab reaalselt investeerimisasukoha valikut. Seega on liikmesriik see, kellel on kohustus ergutavat mõju tõendada. Sel eesmärgil peab liikmesriik esitama põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mis põhineb eeldusel, et abisaaja ei saa abi üheltki EMP (sealhulgas valitud asukohas) avaliku sektori asutuselt. Regionaalabi suuniste punkti 71 kohaselt saaks liikmesriik 2. stsenaariumi korral (millele Ungari käesoleva juhtumi puhul osutas) tõendada abi ergutavat mõju selliste äriühingu dokumentide esitamisega, millest nähtub, et võrreldud on asjaomases piirkonnas ja muus asukohas (muudes asukohtades) tehtava investeeringu kulusid ja kasu. Sellised dokumendid peaksid pärinema samast ajast kui investeeringu või selle asukoha valikuga seotud otsustusprotsess. Sel eesmärgil peaks liikmesriik tuginema ametlikele juhatuse dokumentidele, riskihindamistele, finantsaruannetele, asutusesisestele äriplaanidele, eksperdiarvamustele ja muudele uuringutele ja dokumentidele, milles käsitletakse eri investeerimisstsenaariume.

(112)

Komisjon peab kindlaks tegema, kas Ungari esitatud vastupidine stsenaarium on realistlik ja usaldusväärne.

(113)

Regionaalabi suuniste punkti 68 kohaselt on vastupidine stsenaarium usaldusväärne, kui see on autentne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse (46).

(114)

Käesoleva juhtumi puhul esitas Ungari mitu väidet ja dokumentaalseid tõendeid, mis toetavad seisukohta, et 2. investeering vastas regionaalabi suuniste nõuetele suuniste punkti 61 kohase 2. stsenaariumi alla kuuluva projektina. Ta osutas 173 miljoni euro suurusele elujõulisuserinevusele (nüüdispuhasväärtuses) võrreldes alternatiivse investeerimisasukoha tulemustega Hiinas Xi’anis. See vahe tulenes põhiliselt kahe alternatiivse asukoha puhul abimeetmega seoses kavandatud investeerimiskulude märkimisväärsest erinevusest. Kui Ungaris oleks abisaaja investeerinud hoonetesse, seadmetesse ja masinatesse nominaalväärtuses 1,2 miljardit eurot (nüüdisväärtuses 982 miljonit eurot) (47), oleksid samaväärsed kulud Hiinas olnud nominaalväärtuses kokku vaid […] miljonit eurot (nüüdisväärtuses 766,7 miljonit eurot). 215,3 miljoni euro suurune vahe (nüüdisväärtuses) oli tingitud üksnes masinate ja seadmete maksumusest, mis oli teatise kohaselt Ungaris peaaegu [35–50] % suurem kui Hiinas.

(115)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et 215,3 miljoni euro suurust investeerimiskulude erinevust kompenseerisid osaliselt Ungari investeeringu eelised puhasväärtuses (42,3 miljonit eurot), mille tulemusena oli Hiina ja Ungari asukohtade lõplik elujõulisuserinevus puhasväärtuses 173 miljonit eurot (Ungari asukoha kahjuks). Samuti juhtis komisjon tähelepanu, et 108 miljoni euro (nüüdisväärtuses) suurune teatatud abi kompenseeris osaliselt 173 miljoni euro suurust netopuudujääki, mida seostati otsusega teha investeering Hiina asemel Ungaris.

(116)

Nagu selgub laiendamisotsusest (eeskätt põhjendustest 5 ja 6), taganesid Ungari ja Samsung SDI menetluse algatamise otsusele vastates teatavatest seisukohtadest, mille nad olid edastanud esialgse uurimise etapis, ning esitasid uued väited ja tõendid seoses eeldustega, millest abisaaja vastupidise stsenaariumi korral lähtus; need väited ja tõendid olid vähemalt osaliselt vastuolus varasemate seisukohtade ja väidetega.

(117)

Menetluse algatamise otsuses ja laiendamisotsuses väljendas komisjon kahtlust vastupidise stsenaariumi (investeering Hiinas) usaldusväärsuse kohta, arvestades, et esmatähtsate strateegiliste kaalutluste alusel oleks äriühing valinud investeeringu asukohaks igal juhul Ungari. Samuti väljendas ta kahtlust nüüdispuhasväärtuste vahe võrdluste suhtes, mis ei tundunud kättesaadavaid tõendeid silmas pidades realistlikud ega usaldusväärsed.

(118)

Järgmises jaotises hindab komisjon eraldi iga aspekti, mille suhtes ta nüüdispuhasväärtuste vahe ja asukohaotsusega seoses kahtlusi väljendas. Need aspektid saab liigitada kolme rühma: selliste esmatähtsate strateegiliste kaalutluste olemasolu, mis välistasid Hiinas paikneva alternatiivse asukoha usaldusväärsuse juba algusest peale; erinevad masinate ja seadmete kulud kahes alternatiivses asukohas (ja eeskätt kohalikelt tarnijatelt hangitavate sisendite eeldatav osakaal) ning väidetav finantstoetus Hiina ametiasutustelt juhul, kui asukohaks oleks valitud Hiina.

(119)

Menetluse algatamise otsuses tõstatas komisjon kahtlusi Hiina vastupidise stsenaariumi usaldusväärsuse suhtes, sest ta ei saanud välistada, et investeering oleks tehtud igal juhul Ungaris, arvestades mitmesuguseid asjaolusid. Need asjaolud olid järgmised: i) Lõuna-Korea elektrisõidukiakude tootjate suhtes vaenulik majanduskeskkond Hiinas; ii) sunniviisilise tehnosiirde risk; iii) ebatõenäosus, et Samsung SDI oleks 1. investeeringu Gödis ellu viinud ilma investeeringu hilisemat suurendamist kaalumata; iv) Euroopas paikneva asukoha eelised, näiteks kiiresti laienev Euroopa turg ja lähedus Euroopa klientidele (koostoimes piirkondliku investeerimisstrateegiaga, mida Samsung SDI grupp võis komisjoni esialgse seisukoha järgi rakendada).

(120)

Mis puudutab Lõuna-Korea elektrisõidukiakude tootjate suhtes vaenulikku majanduskeskkonda Hiinas (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 139), märgib komisjon, et nagu nähtub otsustusprotsessi ajast pärinevatest sisedokumentidest ja nagu väideti teatises, oleks kavandatud alternatiivne investeering Xi’anis olnud suunatud eksporditurule (müüki Hiina turul ei kavandatud) (48). Selle tulemusena on komisjon nõus, et fakt, et Hiinas võeti 2016. aastal meetmeid eesmärgiga takistada Lõuna-Korea elektrisõidukiakude tootjate toodangu müüki Hiina omamaisel turul, ei ole nähtavasti loonud vaenulikku majanduskeskkonda kõnealuse investeeringu jaoks, mis ei olnud ette nähtud Hiina turu teenindamiseks. Peale selle on Samsung SDI esitanud kõnealusest ajast pärinevad dokumendid ja avalikult kättesaadava teabe, mis annavad tunnistust Hiina ametiasutuste püsivatest headest ärisuhetest Samsung SDI grupiga (eeskätt Hiina ametiasutuste 23. veebruari 2017. aasta toetuspakkumine) ja Lõuna-Korea muude äriühingutega, kes toodavad elektrisõidukiakusid. Lõppkokkuvõttes märgib komisjon, et ühegi toimikus sisalduva dokumendi põhjal ei saa järeldada, et Samsung SDI grupp pidas kõnealust vaenulikku keskkonda asukohaotsuses määravaks teguriks. Vastupidi – 21. septembri 2017. aasta sisearuande kohaselt andis Samsung SDI grupp vahetult enne investeerimisotsust oma töösuhetele Hiina ametiasutustega hinnangu […] ehk sama hinnangu nagu töösuhetele Ungari ametiasutustega, ent kõrgema hinnangu kui töösuhetele muude Euroopa ametiasutustega. Seepärast järeldab komisjon, et võimalik vaenulik majanduskeskkond Hiinas investeerimisprojekti ei ohustanud ning et abisaaja ei käsitanud asukohaotsuse tegemisel Hiinas valitsevat ärikeskkonda mingil juhul ei negatiivse ega esmatähtsa tegurina.

(121)

Mis puudutab võimalikku sunniviisilise tehnosiirde riski Hiinas (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 138), siis esitasid Ungari ja Samsung SDI lisateavet, millest nähtus, et abisaaja oli vastupidise investeerimisstsenaariumi puhul kavandanud hulga meetmeid, et tagada oma intellektuaalomandiõiguste piisav kaitse Hiinas, võttes arvesse kogemusi oma tehastest, mis seal juba tegutsesid (põhjendus 59). Samuti selgitas Samsung SDI, et Hiina valitsus kuulutas 2017. aasta oktoobris (st enne investeerimisotsust) välja õigusaktid, mille eesmärk on tugevdada intellektuaalomandiõiguste kaitset (põhjendus 59). Neid tähelepanekuid arvestades järeldab komisjon, et tema esialgsed kahtlused intellektuaalomandiõiguse võimaliku sunniviisilise üleandmise kohta ei olnud piisavad, et välistada vastupidine asukohastsenaarium Hiinas.

(122)

Veel üks argument (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 140), mis tekitas küsimusi Hiina vastupidise investeerimisstsenaariumi üldise usaldusväärsuse kohta, oli see, et komisjoni esialgse seisukoha järgi oli ebatõenäoline, et Samsung SDI oleks rajanud väikese elementide tootmisrajatise ilma abita (nagu Gödis, st 1. investeering), kui ta ei oleks kaalunud investeeringuid hilisemas etapis suurendada. See tähendaks, et 2016. aastal, kui 1. investeering tehti, oli äriühingul juba kavas investeerida tootmisvõimsuse suurendamisse Gödis. Samsung SDI ühe sisedokumendi kohaselt ei olnud algset 1. investeeringut Xi’anis aga suurendatud – seega on võimalik, et Samsung SDI grupi vastava tootmiskoha arendus oleks piirdunud esimese investeerimisetapiga, kui asukohaks oleks valitud teine asukoht. Peale selle ei tähenda algse investeeringu tegemine Gödis seda, et Gödi ja Xi’ani vahel valikut ei tehtud, arvestades et mõlemas tegevuskohas oli ellu viidud investeering, mida oleks saanud suurendada. Laiemas mõttes on komisjon nõus, et isegi kaudne või otsene kavatsus laiendada tootmiskohta (nt asjaolu, et äriühing ostis maatüki, mis oli suurem kui esimese tehase rajamiseks vajalik) ei pruugi tingimata tähendada, et uus investeering igal juhul ellu viiakse. Seda silmas pidades märgib komisjon, et toimikus ei ole mingeid andmeid, mis tõendaks sõnaselgelt, et Samsung SDI-l oli juba algusest peale kavas Gödis tehtud investeeringut suurendada.

(123)

Peale selle leidis komisjon menetluse algatamise otsuses (menetluse algatamise otsuse põhjendus 143) üldjoontes, et Euroopas asuva tootmiskoha mitmesugused eelised (nt kiiresti laienev Euroopa turg ja lähedus Euroopa klientidele) võisid kujutada endast esmatähtsaid strateegilisi kaalutlusi, mille alusel oleks Samsung SDI grupp igal juhul valinud investeeringu asukohaks Ungari. Seda kahtlust selgitati täpsemalt laiendamisotsuses (vt laiendamisotsuse põhjendus 57), kus komisjon leidis, et Samsung SDI grupp võis järgida piirkondlikku investeerimisstrateegiat, mille põhjal ta oleks igal juhul investeerinud Euroopas paiknevatesse tootmiskohtadesse. Ehkki Samsung SDI grupi ühes sisedokumendis (49) on osutatud sellele, et tootmiskohtade mitmekesistamine igal kontinendil võiks olla kasulik, võib dokumendi ettevaatlikku tooni ja selle avalduse konteksti (mitmekesistamine oli vaid üks mitmest parameetrist tegevuskohtade kvalitatiivses võrdluses, lisaks muudele kaalutlustele, nagu Xi’ani ja Euroopa vaheline raudteelogistika voog) arvesse võttes järeldada, et kõnealune tegur ei kujutanud endast Samsung SDI grupi jaoks esmatähtsat strateegilist kaalutlust. Muudes Samsung SDI grupi samast ajast pärinevates sisedokumentides on üksnes mainitud, et selliseid kvalitatiivseid tegureid ei tohiks tähelepanuta jätta (50). Toimikus ei ole muid andmeid, mis toetaks selles küsimuses väljendatud kahtlust ning eeldust, et investeerimisotsuse tegemise ajal oli olemas esmatähtsaks peetud piirkondlik investeerimisstrateegia. Eeskätt ei osuta ükski abisaaja otsustusprotsessi neljanda ja viienda etapiga (menetluse algatamise otsuse põhjendused 68 ja 69; mõlemad etapid leidsid aset pärast 21. septembri 2017. aasta kohtumist) seotud tõend sellele, et lõpliku asukohaotsuse tegemise protsessis oleks arvesse võetud piirkondliku mitmekesistamise soodustamiseks ette nähtud suuniseid. Nagu märkis Ungari, võib samuti eeldada, et kui lähedus klientidele oleks asukohaotsuse tegemise ajal olnud peamine tegur Samsung SDI grupi investeerimisstrateegias, oleks samal ajal asutatud elektrisõidukiakude tootmise tehas […]. Äriühingu sisedokumentidest aga nähtub, et […] turul kindlakstehtud tarnepuudujäägi kõrvaldamiseks kaaluti üksnes kaht alternatiivi Ungaris ja Hiinas. Sellise esmatähtsa piirkondliku investeerimisstrateegia puudumist tõendavad lisaks Samsung SDI sisedokumendid, mille Ungari esitas; nende dokumentide kohaselt oleks nii algne investeering Xi’anis kui ka Xi’ani tegevuskoha kavandatud laiendus olnud suunatud välisturgudele (Euroopa ja […], mitte Hiina omamaine turg) (51).

(124)

Neid kaalutlusi arvestades järeldab komisjon, et eespool kindlakstehtud strateegilised kaalutlused ei olnud otsustava tähtsusega ning/või neid ei võetud (otseselt või kaalukalt) arvesse investeerimisprojekti asukoha otsustamisel. Sellele vastavalt võis Samsung SDI grupp üldjoontes realistlikult kavandada kõnealust investeeringut Hiinas.

(125)

Teatises põhjendas Ungari masinatesse ja seadmetesse investeerimise kulude märkimisväärset erinevust Samsung SDI grupi kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetega, mille kohaselt peab grupp põhimõtteliselt ostma seadmed, masinad ja muud investeeringuks vajalikud sisendid kohalikelt tarnijatelt (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 42 ja 130). Komisjon järeldas menetluse algatamise otsuses, et väide, et Samsung SDI hangib kõik masinad ja seadmed mõlemas kaalutud stsenaariumis (st nii juhul, kui investeering tehtaks Xi’anis, kui ka juhul, kui investeering tehtaks Gödis) kohalikelt tarnijatelt, ei olnud usaldusväärne ega realistlik.

(126)

Mis puudutab kohalikelt (st EMP) tarnijatelt seadmete ostmist Ungari tegevuskohas, siis juhtis komisjon tähelepanu (menetluse algatamise otsuse põhjendus 47), et Samsung SDI võttis vaid väheseid meetmeid kohalike tarnijate leidmiseks (kahepoolsed kontaktid viie EMP tarnijaga 2015., 2016. ja 2017. aastal, konverents 2017. aasta veebruaris) ning et nende meetmete tulemused olid piiratud, arvestades et kaalutud 29-st EMP tarnijast jäeti 23 tarnijat enne investeerimisotsuse tegemist mitmesugustel põhjustel kõrvale (investeerimisotsuse tegemise ajal olid arutelud pooleli vaid kuue tarnijaga, kes said katta üksnes väikese osa seadmetest, mida Samsung SDI investeeringuks Ungaris vajas). Samuti märkis komisjon (menetluse algatamise otsuse põhjendus 48), et Samsung SDI esimeseks investeeringuks Gödis (1. greenfield-investeering) ei ostetud seadmeid EMP tarnijatelt üldse. Vastavalt kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetes sisalduvale piirangule ei püüdnud Samsung SDI tol ajal sisendeid kohalikelt tarnijatelt hankida ning ei loonud kontakte kohalike tarnijatega (vt põhjendus 50 ja joonealune märkus nr 20 eespool). Ungari selgitas üksnes, et EMP tarnijate otsing on pidev protsess ning et lõppkokkuvõttes õnnestus kindlakstehtud tarnijatelt teatavas koguses seadmeid osta. Võttes arvesse eespool kirjeldatut ja asjaolu, et investeerimisotsuse tegemise ajal ei olnud märke sellest, et EMP tarnijaid kaaluti tõsiselt 2. investeeringu tarbeks märkimisväärses koguses masinate ja seadmete tarnijatena, jääb komisjon oma järelduse juurde, et Samsung SDI ei saanud usaldusväärselt eeldada, et Ungari tegevuskoha jaoks on võimalik hankida kõik seadmed kohalikelt tarnijatelt. Komisjon märgib, et 2. investeeringuks ei ostnud Samsung SDI EMP tarnijatelt seadmeid peaaegu üldse (52).

(127)

Mis puudutab kohalikelt tarnijatelt hankimist alternatiivse investeeringu korral Xi’anis, siis märgib komisjon kõigepealt, et asukohaotsuse tegemise ajal teadis Samsung SDI grupp, et Tianjini tehases, kus toodetakse mobiilseadmete akude elemente, õnnestus kohalikelt tarnijatelt sisendeid hankida vaid vähesel määral. Võttes arvesse tõendeid (mille Ungari esitas 3. novembril 2020, põhjenduse 63 punkt a), mis võisid olla kättesaadavad asukohaotsuse tegemise ajal, oli kohalikelt tarnijatelt hangitud sisendite keskmine osakaal ajavahemikus 2015–2016 Tianjini tehase puhul [25–30] % (mis oli ka kõrgeim osakaal, mis selle tehase puhul selleks ajaks oli registreeritud).

(128)

Peale selle märgib komisjon, et asukohaotsuse tegemise ajal oli Samsung SDI grupp arvamusel, et Hiina tarnijate kasutamine võib üldjoontes tekitada probleeme […] ja konfidentsiaalsusega (põhjendus 62). Ehkki Ungari ja Samsung SDI väitsid hiljem, et neid probleeme oleks saanud või võidi lahendada mitmesuguste vahendite abil (vt punkt 5.3.1.2.2.2.2 allpool), leiab komisjon, et sisedokumentides ei oleks neid probleeme käsitletud, kui need oleks olnud võimalik lahendada aegsasti, ilma lisakuludeta ning igal juhul kõigi tarnijate ja masinatega seoses.

(129)

Seega jääb komisjon seisukohale, et Samsung SDI grupp ei saanud usaldusväärselt eeldada, et ta suudab hankida kõik Hiina tehase jaoks vajaminevad seadmed kohalikelt tarnijatelt. Seda kinnitab järelhinnang kohalikku päritolu sisendite osakaalu kohta, mida oleks saanud investeerimisotsuse tegemise ajal realistlikult eeldada – Samsung SDI ja Ungari esitatud andmete kohaselt ei ületa kõrgeim kohalikku päritolu sisendite osakaal [40–45] % (53).

(130)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldab komisjon, et tegevuspõhimõtted, mille kohaselt oleks nii Gödis kui ka Xi’anis hangitud kõik sisendid ainult kohalikelt tarnijatelt, ei olnud asukohaotsuse tegemise ajal usaldusväärsed ega realistlikud. Seepärast ei saanud Samsung SDI nüüdispuhasväärtuse võrdlustes mõistlikult lähtuda eeldusest, et kõik sisendid hangitakse ainult kohalikelt tarnijatelt. Sellest tulenevalt ei saa Ungari ja Hiina stsenaariumide investeerimiskulude väidetavat erinevust summas 237,5 miljonit eurot (nüüdisväärtuses) – mille puhul olid masinate ja seadmete kulud Ungari puhul ligikaudu [40–45] % kõrgemad kui Hiina puhul – pidada põhjendatuks.

(131)

Komisjon ei vaidlusta asjaolu, et abisaaja arvestas nüüdispuhasväärtuse hindamisel kohalikku päritolu sisendite hankimisega, ning et tegemist on olulise hinnatava teguriga, vaid üksnes järeldab, et eeldus, et kõik sisendid hangitakse kohalikelt tarnijatelt, ei ole usaldusväärne ega realistlik; seda silmas pidades hindab komisjon, mil määral oleks kohalikku päritolu sisendite hankimist saanud käsitada asukohaotsuse ajal usaldusväärse ja realistlikuna.

(132)

Ungari ja Samsung SDI väitsid oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta, et arvestades Samsung SDI grupi kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtteid ja asjaolu, et sobivaid kohalikke tarnijaid ei leitud, kasutab Samsung SDI paremuselt teise valikuna oma tavapäraseid usaldatavaid Lõuna-Korea tarnijaid. Ehkki komisjon teadvustas seda aspekti menetluse algatamise otsuse põhjenduses 131, tõstatas ta hiljem (vt laiendamisotsuse põhjendus 45) kahtluse seoses sellega, miks ei peaks juhul, kui osalist hanget Hiina tarnijatelt peetaks realistlikuks, hankima Ungaris vajaminevaid masinaid ja seadmeid (Lõuna-Korea tarnijate asemel) Hiina tarnijatelt, kelle hinnad on märksa odavamad; see oleks vähendanud masinate ja seadmete kulusid Ungari stsenaariumis ning ka kahe asukoha nüüdispuhasväärtuste vahet.

(133)

Samsung SDI aga selgitas oma märkustes laiendamisotsuse kohta, et ajastusega seotud probleeme (viivitused tarnimisel) oleks saanud lahendada üksnes Hiina ametiasutuste kaasamisega (põhjendused 62 ja 69). Samsung SDI märkis, et seda osalust oleks saanud eeldada üksnes juhul, kui investeering oleks tehtud Hiinas. Komisjon on nõus, et Samsung SDI vaatenurgast ei oleks olnud usutav hankida Ungaris tehtavaks investeeringuks masinaid ja seadmeid Hiina tarnijatelt, sest see oleks toonud Samsung SDI-le kaasa […] probleeme, mis oleks teinud esialgse lühiajalise hinnaeelise olematuks. Sellele vastavalt järeldab komisjon, et vastupidiselt tema esialgsetele väidetele oleks Samsung SDI tõenäoliselt kasutanud usaldatavaid Lõuna-Korea tarnijaid, kui kohalikku päritolu sisendite hankimine ei oleks kummaski investeerimisstsenaariumis (st Ungari ja Hiina) realistlikuks osutunud.

(134)

Kui investeeringuks vajalikud masinad ja seadmed oleks kohalike tarnijate asemel hangitud Lõuna-Korea tarnijatelt, oleksid sellega komisjoni arvates kaasnenud lisakulud (võimalikud transpordikulud, tollimaksud); sellega olid nõus ka Ungari ja Samsung SDI. Komisjon märgib, et Ungari hinnangu kohaselt moodustasid Lõuna-Koreast Ungarisse transportimise kulud (vt põhjendus 69 eespool) [3–4] % ja Lõuna-Koreast Hiinasse transportimise kulud [2–3] % asjaomastest masinate ja seadmete kuludest (põhjendus 67 eespool). Peale selle on komisjon ühtlasi nõus (nagu on osutatud eespool põhjenduses 67), et mittekohalikku päritolu seadmete hankimisega stsenaariumis, kus investeering tehtaks Hiinas, kaasneksid kohaldatavad tollimaksud (1,1 %), samal ajal kui Ungaris investeeringu tegemise korral tollimakse tasuda ei tuleks (põhjendus 70 eespool).

(135)

Nagu on kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 44 ja 45, ei ostnud abisaaja Gödis investeeringu tegemiseks 2019. aasta märtsini (54) kasutatud masinaid ja seadmeid Lõuna-Korea tarnijatelt otse. Selle asemel tegutses Samsung SDI peakorter vahendajana, st ostis masinad ja seadmed Lõuna-Koreast ja müüs need edasi Samsung SDI Ungaris asuvale üksusele pärast seda, kui ta oli lisanud aluseks olevale kulubaasile kasumimarginaali [18–22] % (55). Samsung SDI selgitas, et Samsung SDI peakorteri kõnealune osalus on kooskõlas kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtetega ning võimaldab peakorteril eeskätt suhelda Lõuna-Korea tarnijatega otse, et innustada neid kiiresti tegutsema, kui mõnes Samsung SDI grupi tootmiskohas peaks tekkima probleem. Samsung SDI arvamuse kohaselt oleks Samsung SDI peakorter osalenud ka mittekohalikku päritolu sisendite hankimisel, kui investeering oleks tehtud Hiinas.

(136)

Komisjon väljendas kahtlust, kas sellised grupisisesed tehingud oleksid taganud turutingimustele vastava hinna ning kas need võisid tehislikult suurendada Ungari investeerimisstsenaariumi abikõlblikke kulusid ja sellest tulenevalt nüüdispuhasväärtuste vahet (menetluse algatamise otsuse põhjendus 136 ja laiendamisotsuse põhjendus 47).

(137)

Komisjon märgib esiteks, et Ungari lisas menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustele Samsung SDI 10. jaanuari 2017. aasta sisedokumendi, millest nähtus, et [18–22] % suurune kasumimarginaal põhines väliskonsultandi tehtud uuringul ja teistelt äriühingutelt seadmete ostmise võrdlusanalüüsi tulemustel. Oma märkustes laiendamisotsuse kohta selgitas Ungari samuti, et Deloitte’i 2018. aasta detsembri aruandes (mille põhjal komisjon kahtlused tõstatas) osutatud ilmselgelt madalamate väärtuste puhul [13–17] % (mediaan) ja [14–18] % (Samsung SDI puhul) ei olnud arvesse võetud Samsung SDI peakorteri lisakulusid ([3–4] %) seadmete ostul; see selgitab erinevust ümberarvutuses kasutatud nominaalse kasumimarginaaliga [18–22] %.

(138)

Samsung SDI esitas veel ühe uuringu (Copenhagen Economics, 13. aprill 2020) (56), milles hinnati, kas Samsung SDI grupi grupisiseste tehingutega seotud tasud vastasid reaalturuväärtuse põhimõttele, lähtudes OECD suuniste metoodikast (57). Uuringus järeldati, et [18–22] % suurune määr jääb võrreldavate äriühingute kulude (netokulud koos kasumimarginaaliga) kvartiilhaardesse (st mediaani 16,8 % ja 3. kvartiili väärtuse 23,5 % vahele), mis omakorda kinnitab seda, et kasumimarginaal, mida Samsung SDI peakorter grupisisestele tehingutele kohaldas, vastas reaalturuväärtuse põhimõttele.

(139)

Ungari ja Samsung SDI esitatud täiendavaid argumente ja tõendeid arvestades järeldab komisjon, et kui investeeringuks vajalikke masinaid ja seadmeid ei oleks hangitud kohalikelt tarnijatelt (mõlema kaalutud asukoha puhul), on realistlik ja usaldusväärne eeldada, et kõnealune mittekohalikku päritolu sisendite hankimine oleks ellu viidud Samsung SDI peakorteri kaudu ning et kõnealuste masinate ja seadmete kuludele oleks kohaldatud turutingimustele vastavat kasumimarginaali [18–22] %.

(140)

Kuna [18–22] % suurune kasumimarginaal sisaldab eeskätt hankekulusid, mida Samsung SDI peakorter maksab masinate ja seadmete hankimisel tütarettevõtja eest (Ungaris või Hiinas), oleks komisjoni arvates olnud realistlik võtta vastavaid hankekulusid arvesse seadmete hankimisel kohalikelt tarnijatelt (Ungaris või Hiinas asuva tütarettevõtja poolt otse). 1. juulil 2022 esitatud seisukohas täpsustas Samsung SDI, et seadmete hankimisega kohalikelt tarnijatelt Hiinas ja Ungaris kaasneks tõepoolest lisakulud (eeskätt seoses katsetamise ja valideerimisega). Samsung SDI selgitas, et need kulud oleksid (loogiliselt võttes) uudsete seadmete puhul suuremad kui mitteuudsete seadmete (58) puhul. Arvestades et läbivaadatud, usaldusväärsemate eelduste kohaselt (vt allpool), ei oleks kohalikelt tarnijatelt hangitud kõiki seadmeid (ja eeskätt uudseid seadmeid), on täiendavad hankekulud, mida tuleks arvesse võtta, võrdlemisi piiratud. Samsung SDI esitatud arvutuste kohaselt moodustaksid need kulud [3,5–5] % masinakuludest. Komisjonil ei ole faktilist põhjust nende kulude suuruses kahelda.

(141)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 130, siis ehkki komisjoni järelduse kohaselt ei olnud eeldus, et mõlema investeerimisasukoha puhul hangitakse masinad ja seadmed kohalikelt tarnijatelt, usaldusväärne ega realistlik, on komisjon nõus, et kohalikku päritolu sisendite osakaal on asjakohane tegur, mida Samsung SDI võttis arvesse asukohaotsuse tegemisel. Seepärast peab komisjon hindama, kui suurt kohalikku päritolu sisendite osakaalu võis asukohaotsuse tegemise ajal pidada usaldusväärseks ja realistlikuks kummagi kaalutud asukoha puhul, lähtudes tol ajal saadaval olnud tõenditest. Menetluse algatamise otsuses tegi komisjon esialgse järelduse, et mõlema tegevuskoha puhul oleks realistlikum eeldus olnud see, et Samsung SDI hangib asjaomased seadmed ja masinad olemasolevatelt Lõuna-Korea tarnijatelt, keda ta usaldab ja kellel on vastavad kogemused.

(142)

Nagu on selgitatud eespool (vt alapunkt 5.3.1.2.2.1), peeti eeldust, et Hiinas hangitakse (kõik) sisendid kohalikelt tarnijatelt, ebausaldusväärseks eeskätt seetõttu, et Hiina tarnijate kasutamine võib üldjoontes tekitada probleeme i) […], ii) […] ja iii) konfidentsiaalsusega. Komisjon tunnistab, et Ungari ja Samsung SDI selgitasid veenvalt (põhjendus 62), et Samsung SDI-l oli kavas need probleemid – vähemalt teataval määral – lahendada ja ta oleks saanud need lahendada vastavalt järgmiste meetmete abil: i) Hiina ametiasutuste kaasamine (mis oleks aga olnud võimalik üksnes juhul, kui investeering oleks tehtud Hiinas); ii) Samsung SDI Lõuna-Koreas asuva peakorteri inseneride lähetamine Hiina tarnijatele tugiteenuste pakkumiseks; iii) vajaduse korral (nt üksnes teatavate masinate puhul) konkreetsete lepinguliste kokkulepete ja ühise arendustegevuse lepingute sõlmimine müüjatega. Seega nähtub toimikus sisalduvatest tõenditest, et erinevalt menetluse algatamise otsuse järelduses 131 tehtud esialgsest järeldusest võis vastupidise stsenaariumi puhul usaldusväärselt ja realistlikult eeldada, et vähemalt teatavas koguses sisendeid hangitakse kohalikelt tarnijatelt.

(143)

Pärast seda, kui komisjon võttis vastu menetluse algatamise otsuse, esitasid Ungari ja Samsung SDI veel teavet, mille kohaselt oli Samsung SDI grupi Hiinas Tianjinis asuvas tehases saavutatud märkimisväärne kohalikku päritolu sisendite keskmine osakaal ([25–30] % aastatel 2015–2016, [15–19] % aastatel 2018–2019). Laiendamisotsuses (põhjendus 41) väljendas komisjon mitmel korral kahtlust eeskätt selle suhtes, kas kõnealused kaks olukorda (Tianjini tehas ja kavandatud tehas Xi’anis) on võrreldavad. Ungari ja Samsung SDI aga selgitasid, et Tianjini tehase puhul saavutatud kohalikku päritolu sisendite osakaal on oluline teave. Esiteks tuletasid nad meelde, et kavandatud investeeringu (alternatiivne asukoht Xi’anis) protsessiuuendused seisnevad üldjoontes selles, kuidas masinaid ja seadmeid kasutatakse, mitte selles, millised need masinad ja seadmed on. Selle tulemusena tunnistab komisjon, et asjaolu, et Tianjini tehase tootmisprotsess ja lõpptooted ei ole nii keerukad, ei anna tõepoolest alust jätta Tianjini tehase jaoks masinate ja seadmete ostmisel omandatud kogemused arvesse võtmata (59). Peale selle tähendab fakt, et 2018.–2019. aasta andmed ei saanud olla asukohaotsuse tegemise ajal teada, ainuüksi seda, et asjakohane on aastate 2015–2016 näitaja [25–30] %, mis on kõrgem (seotud varasemate andmetega, mis võisid olla asukohaotsuse tegemise ajal teada). Ungari selgitas samuti, et kõnealuseid kohalikku päritolu sisendite osakaalu näitajaid ei saavutatud pärast tehase peaaegu 20 tegevusaastat (mis oleks võinud tähendada seda, et ka Xi’ani tehases oleks saanud kohalikku päritolu sisendite sellise märkimisväärse osakaaluni jõuda alles pärast sarnast ajavahemikku), arvestades et tehases hakati elemente tootma alles 2008. aastal (ja silindrikujulisi elemente isegi 2016. aastal) (põhjenduse 63 punkt a). Samuti kinnitas Ungari, et kohalikku päritolu sisendite osakaalu kohta esitatud protsendimäärad sisaldasid vaid masinaid ja seadmeid ning et eeskätt ei olnud neis arvestatud varuosadega. Selle põhjal saab laiendamisotsuses esitatud kahtlused ümber lükata: komisjon tunnistab, et kohalikku päritolu sisendite osakaal Tianjini tehases aastatel 2015–2016 kinnitab, et Samsung SDI grupp võis asukohaotsuse tegemise ajal eeldada, et vastupidise stsenaariumi investeeringuks Hiinas saab märkimisväärses koguses sisendeid hankida kohalikelt tarnijatelt.

(144)

Mis puudutab vastupidist investeerimisstsenaariumi Xi’anis, siis arvutas Samsung SDI kohalikku päritolu sisendite osakaalu, mis oleks tema arvamuse kohaselt olnud usutavalt saavutatav, esimest korda oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta. Sel eesmärgil loetles Samsung SDI Gödi tehase jaoks selle ajani (investeeringu tegemine oli tol ajal pooleli) ostetud seadmed ja hindas, kas vastupidise stsenaariumi investeeringuks Xi’anis oleks saanud iga seadme osta mõnelt Hiina tarnijalt. Arvutuse kohaselt erines nende seadmete väärtus, mida oli võimalik hankida Hiina kohalikelt tarnijatelt, arvutuse tegemise aja seisuga ostetud seadmete koguväärtusest [31–35] % võrra (60). Samuti tõendas Samsung SDI, et Hiina masinate ja seadmete tehnoloogia oli aja jooksul arenenud (vt põhjendus 65), mis suurendas tõenäosust saavutada võrreldes varasema ajaga suurem kohalikku päritolu sisendite osakaal.

(145)

Komisjon väljendas laiendamisotsuses (põhjendused 41–44) mitmel korral kahtlust selles küsimuses. Lisaks üldistele kahtlustele selle suhtes, kas Hiina tarnijate kasutamine oleks olnud usutav ([…] ja konfidentsiaalsusega seotud riskid, millele juba osutati menetluse algatamise otsuses ja mida on käsitletud põhjenduses 142), märkis komisjon eelkõige, et Samsung SDI kasutatud valim ei olnud representatiivne, eriti seetõttu, et see oli valdavalt seotud Gödis tehtud investeeringu esimese etapiga, mis ei olnud niivõrd innovatiivne. Ungari aga rõhutas, et valim kajastas enam kui [75–80] % masinate koguväärtusest (k.a investeeringu teises etapis kasutatud masinad) (61) ning et igal juhul kätkevad investeeringu mõlemad etapid endas uusi protsessiuuendusi (62). Samuti selgitas Ungari, et teiseks etapiks ettenähtud virnastamistehnoloogia, mis oli esialgse läbivaatamise ajal veel väljatöötamisel, moodustab vaid väga väikese osa (vähem kui 5 %) seadmete kogukuludest ning et ka mõningaid virnastamisprotsessis kasutatavaid masinaid oleks võimalik osta Hiina tarnijatelt.

(146)

Komisjon märkis samuti, et andmed teatavate Hiina tarnijate tarnesuutlikkuse kohta (mida on kirjeldatud laiendamisotsuse põhjenduse 9 punktis b ja põhjenduses 10) põhinesid tagantjärele kogutud andmetel (laiendamisotsuse põhjendus 42). Nagu Ungari aga selgitas, olid enamik asjaomastest andmetest Samsung SDI grupile investeerimisotsuse tegemise ajal kättesaadavad, olgugi et need olid kogutud tagantjärele. Ungari selgitas, et ehkki osa nendest andmetest pärineb hilisemast ajast kui investeerimisotsus, ei olnud enne investeerimisotsuse tegemist ühendust võetud ainult ühe Hiina tarnijaga kuuest tarnijast, kellele laiendamisotsuse põhjenduse 9 punktis b ja põhjenduses 10 osutati. Ülejäänud tarnijatega hakati kohtumisi pidama enne investeerimisotsuse tegemist (isegi kui läbirääkimised olid pärast otsuse tegemist veel pooleli). Sellegipoolest on komisjon arvamusel, et investeerimisotsuse tegemise ajal võis Samsung SDI mõistlikult eeldada, et kui valitud oleks Hiina asukoht, oleks ta teinud täiendavat või tihedat koostööd või loonud uusi kontakte potentsiaalsete Hiina tarnijatega, kes tarnisid seadmeid Xi’ani tehase jaoks. See kehtib eeskätt pidades silmas asjaolu, et nagu Samsung SDI rõhutas (vt laiendamisotsuse põhjendus 11), olid akude tarneahelas tegutsevad Hiina tarnijad teinud edusamme nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas, mis tähendab, et võimalus leida sobivaid tarnijaid aja jooksul suurenes (mitte üksnes lineaarselt). Selle tulemusena annavad toimikus sisalduvad andmed komisjoni järelduse kohaselt piisavat alust eeldada, et Samsung SDI oleks saanud usaldusväärselt arvestada [31–35] % kohalikku päritolu sisendite osakaaluga, kui investeering oleks tehtud Hiinas.

(147)

Samuti tasub märkida, et kuna komisjon leidis laiendamisotsuses, et Samsung SDI grupi kogemused masinate ja seadmete kohalikelt tarnijatelt hankimisel Tianjini tehase jaoks ei pruugi olla võrreldavad Xi’ani investeeringuga, väljendas komisjon kaudselt kahtlust ka [31–35] % kohalikku päritolu sisendite osakaalu selle konkreetse komponendi suhtes, mis kajastab selliste kohalikku päritolu sisendite osakaalu, mida oleks olnud Xi’anis võimalik hankida nendelt tarnijatelt, keda Samsung SDI grupp kasutas Tianjini tehase varustamiseks (seda komponenti on kirjeldatud laiendamisotsuse põhjenduse 9 punktis a). Arvestades et Ungari ja Samsung SDI on piisavalt selgitanud, et kõnealused kaks olukorda olid võrreldavad (põhjendus 143), ei ole komisjonil enam põhjust selle komponendi realistlikkuses kahelda.

(148)

Eespool kirjeldatut silmas pidades järeldab komisjon, et Hiina vastupidise investeerimisstsenaariumi puhul saab usaldusväärseks ja realistlikuks pidada, et [31–35] % masinatest ja seadmetest hangitakse kohalikelt tarnijatelt.

(149)

Mis puudutab kohalikelt (EMP) tarnijatelt masinate ja seadmete hankimist 2. investeeringuks Ungaris, siis tegi komisjon põhjenduses 126 juba järelduse, et 100 % kohalikku päritolu sisendite osakaal ei olnud usaldusväärne ega realistlik. Komisjon märgib, et asukohaotsuse tegemise ajal oli Samsung SDI-l piiratud teave selle kohta, milline oleks realistlik kohalikku päritolu sisendite osakaal 2. investeeringuks vajalike masinate ja seadmete puhul. Eeskätt kinnitas Ungari (põhjendus 50 eespool), et 1. investeeringu puhul ei olnud Samsung SDI kohaldanud oma kohalikku päritolu sisendite hankimise tegevuspõhimõtteid, sest 1. investeering oli EMPs tema esimene elementidesse tehtud investeering, mille puhul ta oli riskide vähendamiseks teinud otsuse kasutada Lõuna-Korea kogenud masina- ja seadmetarnijaid. Seega ei olnud 1. investeering nõuetekohane võrdlusalus Samsung SDI 2. investeeringu analüüsiks.

(150)

Komisjon märgib, et Samsung SDI alustas kohalike tarnijate otsingut 2015. aastal. Asukohaotsuse tegemise ajaks oli Samsung SDI 29-st EMPs asuvast potentsiaalsest tarnijast, kelle ta oli kindlaks teinud, mitmesugustel põhjustel kõrvale jätnud 23 tarnijat ning arutelusid jätkati vaid ülejäänud tarnijatega, kes said tarnida väikese osa 2. investeeringuks vajalikest seadmetest (põhjendused 54, 126 ja 146). Seepärast järeldab komisjon, et 2. investeeringu puhul oleks saanud realistlikuks ja usaldusväärseks pidada eeldust, et EMPst õnnestub hankida (kui üldse) vaid väheoluline osa masinatest ja seadmetest.

(151)

Seda järeldust kinnitab ka fakt, et Gödis asuva tehase jaoks oli Samsung SDI tegelikkuses ostnud EMPst üksnes väheolulises koguses masinaid ja seadmeid (ligikaudu [1–1,5] % masinatest ja seadmetest, vt põhjendus 71).

(152)

Seepärast järeldab komisjon, et Samsung SDI oleks pidanud asukohaotsuse tegemise ajal arvesse võtma, et kui 2. investeering tehakse Ungaris, hangitakse vaid väheolulises koguses sisendeid kohalikelt tarnijatelt. Komisjoni arvamuse kohaselt oleks olnud realistlik ja usaldusväärne eeldada, et 2. investeeringuks kasutatavatest masinatest ja seadmetest saab vaid väheolulise osa hankida kohalikelt EMP tarnijatelt. Kuna Ungari osutas oma vastuses 2023. aasta jaanuaris ümberarvutatud nüüdispuhasväärtuste vahe kohta (põhjendus 71) ka ise [1–1,5] % suurusele kohalikku päritolu sisendite osakaalule, mis lisaks vastab tegelikule kohalikku päritolu masinate ja seadmete osakaalule 2. investeeringu puhul, kasutab komisjon eespool osutatud kohalikku päritolu sisendite väheolulise osakaalu kvantifitseerimiseks seda näitajat.

(153)

Lähtudes kahes eelmises alapunktis (5.3.1.2.2.2.2 ja 5.3.1.2.2.2.3) kindlaks määratud kohalikku päritolu sisendite osakaalu näitajatest, järeldab komisjon, et kahe asukohaga seotud usaldusväärsed seadmekulud saab arvutada esimeses alapunktis (5.3.1.2.2.2.1) esitatud üldiseid kaalutlusi arvesse võttes. Sel otstarbel võetakse kohalikelt tarnijatelt hangitavate masinate ja seadmete osa puhul arvesse sellega kaasnevaid täiendavaid hankekulusid ja Lõuna-Korea tarnijatelt Samsung SDI peakorteri kaudu hangitavate masinate ja seadmete osa puhul transpordikulusid, tollimakse ja Samsung SDI peakorteri kohaldatavat kasumimarginaali.

Tabel 1

Kohalikelt tarnijatelt hankimine Ungari teatise ja komisjoni hinnangu alusel

(154)

Seepärast viis komisjon eespool osutatud muudatused Ungari ja Samsung SDI esitatud nüüdispuhasväärtuste arvutustesse sisse ning jättis muutmata kõik muud nüüdispuhasväärtuse elemendid, mille suhtes komisjon kahtlusi ei väljendanud. Eeskätt peavad komisjoni arvates endiselt paika Ungari algsetes nüüdispuhasväärtuste arvutustes esitatud eeldused masinate ja seadmete Lõuna-Koreast hankimisega kaasnevate kulude kohta (nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 43 ja nenditud eespool põhjenduses 69), st komisjon on nõus, et kui mitte arvestada tabelis 1 kokkuvõetud lisakulusid, olid Lõuna-Koreast ja Ungarist ostetavate masinate ja seadmete kulud peaaegu samaväärsed. Eelmistes põhjendustes osutatud muudatuste tulemusena väheneb kahe asukoha nüüdispuhasväärtuste vahe 173 miljonilt eurolt 89,6 miljonile eurole (nüüdisväärtuses).

(155)

Ungari kinnitas oma teatises, et Hiina ametiasutused ei olnud Xi’anis investeeringu tegemiseks esitanud ametlikku toetuspakkumist (menetluse algatamise otsuse põhjendus 13). Vastuseks menetluse algatamise otsusele aga distantseerus Ungari teatises esitatud seisukohtadest, mis Ungari kinnitusel sisaldasid suuri vigu, arusaamatusi ja valeteavet (laiendamisotsuse põhjendus 14); seejuures väitis Ungari, et Samsung SDI grupp pidas Hiina kohalike omavalitsustega arutelusid ning et võimalus, et kõnealust abi päriselt antakse, ei olnud mingil moel ebarealistlik.

(156)

Laiendamisotsuses väljendas komisjon kahtlust nii selle suhtes, kas Hiina kohalikud omavalitsused olid kõnealuse projekti puhul abipakkumise üldse esitanud (vt selle otsuse põhjendused 48–50 ja 59–61), kui ka selle suhtes, kas seda võeti asukohaotsuse tegemisel arvesse (vt selle otsuse põhjendused 51 ja 57).

(157)

Vastuseks laiendamisotsusele esitasid Ungari ja Samsung SDI vastuväite komisjoni tõstatatud kahe kahtluse kohta.

(158)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 113, on vastupidine stsenaarium usaldusväärne juhul, kui see on autentne ja seotud otsuse tegemise tingimustega asukohaotsuse tegemise ajal. Käesoleval juhul on komisjon arvamusel, et hoolimata sellest, kas Hiina kohalikud omavalitsused olid tõepoolest esitanud Xi’anis tehtavaks investeeringuks toetuspakkumise, ei toeta otsustusprotsessi ajast pärinevad tõendid Ungari väidet, et sellist pakkumist võeti kõnealuses otsustusprotsessis arvesse, kui abisaaja võttis vastu oma otsuse investeeringu asukoha kohta.

(159)

Nagu on märgitud laiendamisotsuse põhjenduses 51, leidis komisjon, et Hiina abipakkumisele osutati üksnes 21. septembri 2017. aasta sisearuandes. Komisjon märkis siiski, et Hiina ametiasutuste toetuspakkumist ei võetud alternatiivsete investeerimisstsenaariumide nüüdispuhasväärtuste võrdlustes tegelikult üldse arvesse. Ungari ja Samsung SDI aga väitsid, et abisaaja otsustusprotsessis ei võetud (st kas Hiinalt või Ungarilt) saadava võimaliku abi summat arvesse mitte nüüdispuhasväärtuste arvutustes, vaid hilisemas etapis.

(160)

Komisjon märgib, et abisaaja otsustusprotsessi esimeses etapis (võrdlus) tehtud nüüdispuhasväärtuste arvutustes ei võetud arvesse ei võimalikku toetust Hiinalt ega abi Ungarilt. Sellest annab tunnistust 21. septembri 2017. aasta sisearuanne: nii 8. kui ka 9. slaidilt (kus on esitatud kvantifitseeritud ülevaade vastavalt Xi’ani asukoha ja Gödi asukoha kohta) nähtub, et ülevaade ei sisalda võimalikku toetust Hiina kohalikelt omavalitsustelt ega Ungari ametiasutustelt. Sellegipoolest on selge, et ka Samsung SDI otsustusprotsessi järgmistes etappides (menetluse algatamise otsuse põhjendustes 68 ja 69 kirjeldatud 4. ja 5. etapp) ei võetud Hiina ametiasutuste väidetavat abipakkumist arvesse ei kahe tegevuskoha võrdluses ega lõplikus asukohaotsuses, samuti ei mainitud seda tõendavates dokumentides. Sellest tulenevalt ei ole Ungari ja Samsung SDI tõendanud, et kõnealust Hiina ametiasutuste pakkumist võeti asukohaotsuse tegemisel arvesse.

(161)

Samsung SDI sisedokumentidest (63) nähtub, et otsustusprotsessi 4. ja 5. etapis kaaluti seevastu Ungari ametiasutuste abipakkumist, st seda võeti arvesse lõplikus võrdluses (26. oktoobri 2017. aasta sisedokument) ning seda nimetati peamiseks põhjendavaks teguriks, miks otsustati investeering teha Gödis (27. novembril 2017) (vt põhjendus 59).

(162)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et Ungari ja Samsung SDI ei ole tõendanud, et otsusetegijad pidasid Hiina ametiasutuste abipakkumist (kui see üldse olemas oli) otsustavaks teguriks ning et seda võeti arvesse asukohaotsuse tegemise ajal. Seega ei saa Hiina kohalike omavalitsuste abipakkumist pidada vastupidise stsenaariumi usaldusväärseks ja realistlikuks elemendiks.

(163)

Oma vastustes menetluse algatamise otsuse kohta esitasid Ungari ja Samsung SDI samuti uue väite, mille kohaselt oleks Samsung SDI grupi suhtes võidud Hiinas kohaldada madalamat äriühingu tulumaksu määra, kui investeering oleks tehtud Xi’anis, võttes arvesse Hiinas riigi läänepoolsete piirkondade suhtes kohaldatavat poliitikat või võimalust, et Samsung SDI grupp oleks saanud kasu kõrgtehnoloogiliste või uue tehnoloogia ettevõtete kavast (64) (laiendamisotsuse põhjendused 24–29 ja 58–62).

(164)

Laiendamisotsuses väljendas komisjon kahtlust sellise maksuvähenduse usaldusväärsuse (arvestades ühelt poolt seda, et 2017. aastal jäi elektrisõidukiakude tööstusharu sellest soodustusest Hiinas ootamatult ilma, ning teisalt asjaolu, et Samsung SDI nähtavasti ei vastanud kõrgtehnoloogiliste või uue tehnoloogia ettevõtete kava kriteeriumidele) ning selle suhtes, kas Samsung SDI võttis seda maksuvähendust asukohaotsuse tegemisel tegelikkuses arvesse.

(165)

Olenemata väitest, et Samsung SDI oleks saanud usaldusväärselt eeldada, et investeeringu tegemisel Xi’anis oleks tema suhtes kohaldatud madalamat äriühingu tulumaksu määra, on komisjon arvamusel, et toimikus ei ole tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et Samsung SDI grupp võttis seda maksuvähendust arvesse oma asukohaotsuse tegemisel. Nagu ka Hiina kohalike ametiasutuste abipakkumise korral, ei võetud väidetavat äriühingu tulumaksu määra vähendust Samsung SDI otsustusprotsessi viimastes etappides arvesse ei kahe tegevuskoha võrdluses ega lõpliku asukohaotsuse tegemisel. Ungari ja Samsung SDI ei ole tõendanud, et kõnealust maksuvähendust võeti asukohaotsuse tegemisel arvesse.

(166)

Põhjenduses 161 mainitud sisedokumentidest aga nähtub, et otsustusprotsessi 4. ja 5. etapis kaaluti seevastu Ungari ametiasutuste abipakkumist, st seda võeti arvesse lõplikus võrdluses (26. oktoobri 2017. aasta sisedokument) ning seda nimetati peamiseks põhjendavaks teguriks, miks otsustati investeering teha Gödis (27. novembril 2017).

(167)

Seepärast järeldab komisjon, et Ungari ja Samsung SDI ei ole tõendanud, et otsusetegijad käsitasid väidetavat äriühingu tulumaksu vähendust (kui see üldse olemas oli) olulise tegurina ning et seda võeti asukohaotsuse tegemise ajal arvesse. Seega ei saa äriühingu tulumaksu vähendust pidada vastupidise stsenaariumi usaldusväärseks ja realistlikuks elemendiks.

(168)

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist esitas Samsung SDI (laiendamisotsuse põhjendus 34) alternatiivsed lähenemisviisid (tõenäosuslik ja diskreetne lähenemisviis, vt põhjendused 79 ja 81 eespool). Diskreetse lähenemisviisi eesmärk oli arvutada kahe asukoha nüüdispuhasväärtuste vahe ümber nelja eri stsenaariumi põhjal (võttes arvesse üht kahest Hiina ametiasutuste toetusmeetmest ja kohalikku päritolu sisendite muudetud osakaalu mõlema asukoha puhul). Samsung SDI enda seisukoha järgi (vt põhjendus 80 eespool) ei kajasta see lähenemisviis aga asukohaotsuseni viinud otsustusprotsessi õigesti. Nagu on osutatud eespool põhjendustes 162 ja 167, ei ole peale selle tõendeid, et kumbagi väidetavat Hiina ametiasutuste toetusmeedet võeti asukohaotsuse tegemise ajal arvesse. Lisaks ei sisaldanud ükski neljast eri stsenaariumist kõiki eespool punktis 5.3.1.2 hinnatud kuluelemente, mis komisjoni arvates mõjutavad seda, mil määral saab kahe asukoha nüüdispuhasväärtuste vahet pidada usaldusväärseks. Seepärast ei saa see lähenemisviis muuta komisjoni järeldusi seoses sellise ergutava mõju olemasolu ja ulatusega, mida Ungari ametiasutuste abi Samsung SDI grupi otsusetegijatele avaldas. Mis puudutab tõenäosusliku lähenemisviisi stsenaariume, siis töötas Samsung SDI need nüüdispuhasväärtuste vahe ümberarvutamiseks välja teatavate sündmuste (kohalikelt tarnijatelt hankimine Hiinas, Hiina ametiasutuste antav toetus, madalam äriühingu tulumaksu määr Hiinas) esinemise hinnangulise tõenäosuse alusel. Kõigi kolme tõenäosusliku lähenemisviisi stsenaariumi puhul oli ümberarvutatud nüüdispuhasväärtuste vahe sarnane sellega, mille Ungari algselt esitas.

(169)

Komisjon märkis laiendamisotsuses, et Samsung SDI ei esitanud kõnealusest ajast pärinevaid sisedokumente, mis põhjendaksid väidet, et kõnealusest tõenäosuslikust lähenemisviisist asukohaotsuse tegemise ajal lähtuti, rääkimata väitest, et otsustusprotsessis võeti arvesse kõnealuste tõenäosustegurite eri väärtusi.

(170)

Selleks et tõendada, et tõenäosuslikku lähenemisviisi toetavad kõnealusest ajast pärinevad dokumendid, väitis Ungari oma märkustes laiendamisotsuse kohta, et ta oli juba esitanud kõnealusest ajast pärinevad dokumendid, mis tõendavad, et Samsung SDI otsusetegijad olid teadlikud Hiina ametiasutuste toetuspakkumisest ning ka võimalikust madalamast äriühingu tulumaksu määrast Hiinas. Teadlikkus nendest võimalustest aga ei tähenda, et otsusetegijad neid asukohaotsuse tegemise ajal ka tegelikult arvesse võtsid, veelgi vähem seda, et nad määrasid nende elementide puhul kindlaks konkreetsed tõenäosused. Ungari osutas ka 21. septembri 2017. aasta sisearuandele. See dokument (milles mainiti maksu- ja poliitikapõhimõtete järjepidevusega seotud kriteeriumi ning Hiina ametiasutuste toetuse võimalikke eri tasemeid) aga ei tõenda, et 27. novembri 2017. aasta investeerimisotsus põhines tõenäosuslikul lähenemisviisil. Peale selle ei ole 21. septembri 2017. aasta sisearuandes osutatud ühegi muu sellise teguri tõenäosusele, mille suhtes Samsung SDI ja Ungari soovitasid tagantjärele rakendada tõenäosuslikku lähenemisviisi.

(171)

Seega ei ole Ungari ja Samsung SDI komisjoni uurimise eri etappides esitanud otsustusprotsessi ajast pärinevaid tõendeid, mis kinnitaksid seda, et kõnealust tõenäosuslikku lähenemisviisi võeti asukohaotsuse tegemise ajal arvesse. Selle asemel tundub, et Samsung SDI töötas tõenäosusliku lähenemisviisi esimest korda välja oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta (põhjendus 78).

(172)

Seepärast järeldab komisjon, et Ungaril ei ole õnnestunud tõendada, et Samsung SDI lähtus investeeringu asukoha otsustamise protsessis tõenäosuslikust lähenemisviisist. Seega ei saa kõnealust tõenäosuslikku lähenemisviisi pidada usaldusväärseks ja realistlikuks elemendiks, mida võeti arvesse investeeringu kahe asukoha võrdluses.

(173)

Seepärast järeldab komisjon, et Ungari on tõendanud, et abimeetmel oli vormiline ja sisuline ergutav mõju. Mis puudutab aga viimati osutatud mõju, siis leiab komisjon, et Ungari ei ole tõendanud, et eeldus, et kummaski kaalutud asukohas saavutatakse 100 % kohalikku päritolu sisendite osakaal, oli asukohaotsuse tegemise ajal usaldusväärne ja realistlik. Komisjoni arvates saab mõlemas stsenaariumis usaldusväärseks ja realistlikuks pidada üksnes madalamat kohalikku päritolu sisendite osakaalu, võttes arvesse andmeid, mis olid Samsung SDI otsusetegijatele investeeringu asukoha valimise ajal kättesaadavad. Samuti järeldab komisjon, et Ungari ei ole tõendanud, et Samsung SDI võttis Hiina ametiasutuste abi või võimalust, et investeeringu puhul kohaldatakse madalamat äriühingu tulumaksu määra, asukohaotsuse tegemisel arvesse, isegi kui neid elemente on võimalik pidada usaldusväärseks. Neid elemente silmas pidades järeldab komisjon, et 2. investeeringul Gödis on kuluhalvemus võrreldes investeeringuga alternatiivses asukohas Hiinas ning et seega saab abimeedet pidada ergutavaks, arvestades et abimeetme puudumisel ei oleks investeeringu tegemine Gödis olnud abisaajale piisavalt kasumlik. Abimeedet saab ergutavat mõju omavaks pidada aga üksnes siis, kui abi summa ei ületa Gödi asukoha halvemust (nüüdispuhasväärtuses) võrreldes vastupidise stsenaariumi asukohaga, lähtudes kontekstist, milles abisaaja tegi otsuse investeeringu asukoha kohta. Komisjon on kindlaks teinud, et kõnealust nüüdispuhasväärtuste vahet ei saa usaldusväärselt hinnata 173 miljonile eurole, nagu Ungari oma teatises väitis; selle asemel peab ta usaldusväärseks kuni 89,6 miljoni euro suurust summat. Seda summat ületaval abil ei oleks ergutavat mõju kõnealust kuluhalvemust ületava osa piires.

(174)

Regionaalabi suuniste alajaotise 3.3 kohaselt tuleb selleks, et hinnata riigiabi vajalikkust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisel, kõigepealt kindlaks teha lahendust vajava probleemi olemus. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu kui turg ise seda suudaks pakkuda.

(175)

Nagu on sätestatud regionaalabi suuniste punktis 49, on riigi sekkumine põhjendatud juhul, kui sellega soodustatakse regionaalabi kaardile kantud piirkondade arengut. Vastavalt Ungari 2017.–2021. aasta regionaalabi kaardile (vt põhjendus 10), mis kehtis abimeetme rakendamise ajal (üksnes komisjoni heakskiidu alusel) (põhjendus 30), oli Göd kooskõlas regionaalabi suuniste alajaotisega 3.3 regionaalabikõlblik ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Seega jääb komisjon seisukohale, et Ungari on tõendanud riigi sekkumise vajalikkust käesolevas juhtumis.

(176)

Nagu on meelde tuletatud menetluse algatamise otsuses, peab teatatud abimeede regionaalabi suuniste punkti 50 kohaselt olema sobiv poliitiline vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks. Regionaalabi suunistes on rõhutatud, et abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui kättesaadavad on muud, vähem moonutavad poliitika- või abivahendid. Seepärast on regionaalabi suuniste alajaotises 3.4 sätestatud kaks kriteeriumi asjakohasuse hindamiseks. Asjakohasuse hindamise esimese kriteeriumi puhul peavad liikmesriigid kindlaks tegema regionaalarengu kitsaskohad ja sihtpiirkonnas tegutsevate ettevõtjate eriprobleemid ning selgitama, mil määral oleks regionaalarengu kitsaskohti võimalik kõrvaldada meetmetega, mis ei kujuta endast abi. Asjakohasuse hindamise teise kriteeriumi puhul peab liikmesriik näitama, miks on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmiseks valitud vorm parim vahend, et mõjutada investeerimis- või asukohaotsust.

(177)

Mis puudutab esimest hindamiskriteeriumi, siis oli komisjon menetluse algatamise otsuses nõus, et riigiabi ja eelkõige investeeringuteks ettenähtud regionaalabi on asjakohane toetuse vorm, et saavutada ühtekuuluvuse eesmärk Gödi piirkonnas, mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel regionaalabikõlblik. Kuna toimikus ei ole vastupidist kinnitavaid tõendeid, jääb see järeldus kehtima.

(178)

Teise hindamiskriteeriumi puhul oli komisjon samuti nõus, et otsetoetus on põhimõtteliselt asjakohane abivahend elujõulisuserinevuse kõrvaldamiseks (vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 113 ja 114). Siiski väljendas komisjon kahtlust elujõulisuserinevuse olemasolu ja ulatuse ning regionaalarengule kaasaaitamise suhtes. Arvestades komisjoni järeldusi elujõulisuserinevuse olemasolu ja ulatuse ning selle kohta, kuidas abimeede aitab kaasa regionaalarengule, märgib komisjon kokkuvõtteks, et otsetoetus Samsung SDI-le – tingimusel et see piirdub põhjenduses 173 osutatud elujõulisuserinevusega – on käesolevas juhtumis asjakohane abivahend.

(179)

Seepärast järeldab komisjon, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi meede, mida rakendati otsetoetuse kujul (tegeliku elujõulisuserinevuse piires), on asjakohane toetuse vorm, et saavutada asjaomase piirkonna regionaalarengu eesmärk.

(180)

Regionaalabi suuniste alajaotise 3.6 kohaselt peab abi piirduma miinimumiga, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas. Seega saab abisumma proportsionaalsust hinnata alles pärast seda, kui ergutav mõju on kinnitust leidnud. Regionaalabi proportsionaalsust konkreetse vahendi puhul tuleb analüüsida investeerimisotsuse kuupäeva seisuga, st kontekstis, milles abisaajast ettevõtja otsustab määrata oma projekti asukoha (65).

(181)

Abi proportsionaalsust tuleb hinnata kahe kriteeriumi põhjal. Esiteks loetakse teatatud üksikabi üldjuhul piiratuks miinimumini, kui abisumma vastab abi saavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta. Regionaalabi suuniste punkti 80 kohaselt ei tohiks abisumma 2. stsenaariumi korral ületada muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid. Teiseks ei tohi nüüdispuhasväärtuste vahe hüvitamiseks antav abi ületada maksimaalset abisummat, mida võib anda vastava suurusega investeerimisprojektideks, arvestades sihtpiirkonna suhtes kohaldatavat regionaalabi ülemmäära (pidades silmas regionaalabi suuniste punktis 86 ja punkti 20 alapunktis c sätestatud vähendamisnorme).

(182)

Esiteks väljendas komisjon menetluse algatamise otsuses kahtlust abi proportsionaalsuse suhtes, võttes arvesse küsimusi elujõulisuserinevuse arvutuste kohta, mille Ungari oma teatises esitas. Komisjon seadis Ungari esitatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla ning tegi esialgse järelduse, et investeeringu kahe alternatiivse asukoha nüüdispuhasväärtuste vahe ei olnud realistlik (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 148).

(183)

Laiendamisotsuses väljendas komisjon veel kahtlusi Ungari esitatud nüüdispuhasväärtuste vahe arvutuste realistlikkuse ja usaldusväärsuse kohta.

(184)

Ergutava mõju hindamisel (punkt 5.3.1.2.5 eespool) järeldas komisjon, et nüüdispuhasväärtuste vahe, millest Ungari teatas, ei põhine usaldusväärsel teabel ega tundu olevat realistlik. Selles punktis kirjeldatud põhjustel leidis komisjon, et investeeringu tegemine Gödis ei tooks võrreldes investeeringu tegemisega alternatiivses asukohas (Hiina) kaasa kuluhalvemust 173 miljoni euro ulatuses, nagu Ungari oma teatises väitis, vaid pigem on see summa 89,6 miljonit eurot. Seda silmas pidades on teatatud 108 miljoni euro suurune abisumma ebaproportsionaalne. Selleks et abi oleks proportsionaalne nüüdispuhasväärtuste vahega, et tohi abisumma seepärast ületada 89,6 miljonit eurot.

(185)

Teiseks, mis puudutab abi osakaalu nõuet, siis tuletas komisjon menetluse algatamise otsuses meelde, et Gödi piirkonna suhtes kohaldatakse 35 % suurust regionaalabi ülemmäära. Samuti tuletas ta meelde, et suurte investeerimisprojektide puhul tuleb abi ülemmäära regionaalabi suuniste punkti 20 alapunktis c kirjeldatud mehhanismi abil vähendada; sellest lähtuvalt on abimeetme puhul lubatav abi ülemmäär 13,11 % brutotoetusekvivalendist. Selle põhjal järeldas komisjon, et 108 miljoni euro suuruse teatatud abi korral – võrrelduna abimeetme puhul kavandatud abikõlblike kuludega, mis moodustasid nüüdisväärtuses kokku ligikaudu 376,540 miljardit Ungari forintit (ligikaudu 1 187 miljonit eurot)) – oli abi osakaal 9,11 %, mis seega ei ole suurem kui regionaalabi ülemmäär pärast vähendamismehhanismi abil korrigeerimist. Arvestades, et kavandatud abikõlblikud kogukulud olid võrreldes teatatud summadega suuremad ning et käesolevas otsuses siseturuga kokkusobivaks peetavat abisummat vähendatakse 89,6 miljonile eurole, on abi osakaal sellest tulenevalt alla 9,11 % ning seega alla regionaalabi ülemmäära.

(186)

Samuti jääb kehtima komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjendustes 155 ja 156 (66) esitatud järeldus selle kohta, et täidetud olid kulude abikõlblikkuse kriteeriumid, mis on kehtestatud regionaalabi suunistes.

(187)

Eespool kirjeldatut arvestades järeldab komisjon, et abimeede on proportsionaalne, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd see ei ületa komisjoni kindlakstehtud nüüdispuhasväärtuste vahet summas 89,6 miljonit eurot.

(188)

Komisjon analüüsis täiendavalt, kas abi avaldab selget põhjendamatut negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele.

(189)

Regionaalabi suuniste alajaotises 3.7.2 on loetletud hulk olukordi, kus kaubandusele ja/või konkurentsile avalduv negatiivne mõju kaalub selgelt üles regionaalabi meetme võimaliku positiivse mõju.

(190)

Regionaalabi suuniste punkti 119 kohaselt on selge negatiivne mõju olemas juhul, kui kavandatav abisumma ületab abikõlblike (standardsete) investeerimiskuludega võrreldes vastava suurusega projektidele kohaldatavat abi ülemmäära (korrigeeritud).

(191)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et abikõlblikud kulud olid kindlaks määratud kooskõlas regionaalabi suunistega (menetluse algatamise otsuse põhjendus 153). Vastupidist kinnitavate tõendite puudumisel jääb see järeldus kehtima. Samuti leidis komisjon, et abi ülemmäära ei ületatud (menetluse algatamise otsuse põhjendus 157). Nagu on osutatud eespool põhjenduses 185, jääb see järeldus iseäranis kehtima eeldusega, et abikõlblikud kulud on suuremad ja abisummaks on määratud 89,6 miljonit eurot, mis on teatatud summast väiksem.

(192)

Regionaalabi suuniste punkti 120 kohaselt tekib selge negatiivne mõju ka juhul, kui abi loob liigse tootmisvõimsuse absoluutses languses oleval turul, kuna selline abi tõrjub tõenäoliselt välja konkurendid või takistab väikeste kuludega ettevõtjate sisenemist turule, samuti võib see vähendada konkurentide soovi tegeleda innovatsiooniga. Selle tulemuseks oleksid ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele.

(193)

Võttes arvesse, et nii EMP kui ka ülemaailmsel akude elementide (ning ka akumoodulite ja -pakkide) turul võib oodata kasvu, millest annavad eeskätt tunnistust Ungari esitatud tõendid (menetluse algatamise otsuse põhjendus 172), järeldab komisjon, et sõltumata toote ja geograafilise turu täpsest määratlusest ei too abimeede endaga tõenäoliselt kaasa liigset toomisvõimsust languses oleval turul. Kuna olenemata tehase asukohast (Gödis või Xi’anis), oleks tootmisrajatises teenindatud samu kliente samades geograafilistes piirkondades (vt põhjendus 88), ei too abi lisaks mingil juhul kaasa pakkumise suurenemist turul (olenemata geograafilise turu või toote määratlusest). Kooskõlas menetluse algatamise otsuses esitatud järeldusega leiab komisjon seega, et abimeede vastab regionaalabi suuniste punktile 120.

(194)

Regionaalabi suuniste punkti 121 kohaselt ei tohi projektide elluviimise seisukohast väiksema elujõulisusega EMP piirkond osaleda nn subsideerimisrallis, mis kahjustaks sama halvas või halvemas olukorras piirkondi (67).

(195)

Menetluse algatamise otsuses komisjon selles küsimuses esialgu mingeid kahtlusi ei väljendanud, ent laiendamisotsuses leidis ta, et ühtekuuluvuse kahjustamise oht ei ole välistatud, võttes arvesse Ungari ja Samsung SDI esitatud uusi tõendeid (vt selle otsuse põhjendus 72). Kui uurimise algetapis oli Ungari teada andnud ainult ühest alternatiivsest asukohast, mis paikneb väljaspool EMP-d (Hiina), siis kõnealustest uutest tõenditest selgus, et Samsung SDI grupp kaalus investeeringu võimalike asukohtadena ka muid potentsiaalseid asukohti EMP-s (Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik). Ehkki laiendamisotsuse põhjenduses 68 võttis komisjon teadmiseks, et hoonestamata alad Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias oli Samsung SDI grupp valikumenetluse varasemas etapis tegevuskohtadena kõrvale jätnud, ei saanud komisjon välistada, et abi andmine Ungaris Gödis (mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel regionaalabikõlblik piirkond) asuvale tegevuskohale võis kahjustada ühtekuuluvust sellega, et see meelitas investeeringuid ära vähem arenenud Poola piirkonnast, mis on ELTLi artikli 107 lõike 3 punkti c alusel regionaalabikõlblik piirkond.

(196)

Võttes arvesse argumente, mille Ungari ja Samsung SDI esitasid vastuseks laiendamisotsusele, ning toimikus sisalduvaid tõendeid, järeldab komisjon, et võimalik alternatiivne tegevuskoht Poolas välistati Samsung SDI grupi valikumenetluses võimaliku tegevuskohana juba üsna varakult. Nagu on osutatud laiendamisotsuses (põhjendus 69), on selge, et Poola asukohta ei hinnatud järgnenud valikumenetluse etapis (lõplike kandidaatide üksikasjalik analüüs), mis hõlmas kasumi ja kahjumi simulatsiooni, ajakava simulatsiooni ja laienemispotentsiaali hindamist. Poola tegevuskoha puhul, nagu ka muude alternatiivsete tegevuskohtade puhul, tehti üksnes esialgne kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine. Esialgsel kvantitatiivsel hindamisel jäi Poola tegevuskoht teistele tegevuskohtadele kaugelt alla. Dokumendist, millele komisjon laiendamisotsuses osutas, nähtub, et valiti üksnes pruunalad ning et hoonestamata alad, nagu Poola tegevuskoht, jäeti välja (eeskätt seepärast, et ehitustööd oleks kujunenud märksa pikemaks). Nagu nähtub 21. septembri 2017. aasta sisearuandest, kaaluti seega järgmise etapi jaoks tõsiselt ja põhjalikult üksnes kaht tegevuskohta, st sihtkohaks olev tegevuskoht Gödis ja tegevuskoht Hiinas Xi’anis.

(197)

Seda silmas pidades järeldab komisjon, et vastupidiselt laiendamisotsuses esitatud väidetele ei kahjusta abi tõenäoliselt ühtekuuluvust.

(198)

Regionaalabi suuniste punktis 122 on sätestatud, et kui abisaaja lõpetab sama või sarnase tegevuse EMP muus piirkonnas ja viib tegevuse üle sihtpiirkonda (või tal on kindel kava seda teha) ning kui abi ja tegevuse üleviimise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles positiivsed elemendid.

(199)

Ungari ja abisaaja väitsid (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 33), et abisaaja ei olnud kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist grupi tasandil sama või sarnast tegevust EMPs lõpetanud ning tal ei olnud kindlat kava teha seda kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist.

(200)

Komisjon aga väljendas selle suhtes kahtlust, võttes arvesse pressiteateid, mille kohaselt korraldas Samsung SDI grupp oma tegevust ELis ümber (menetluse algatamise otsuse põhjendus 179). Selline ümberkorraldamine oleks võinud kaasa tuua Samsung SDI grupi Austrias asuva tütarettevõtja akupakkide tootmise üleviimise Ungarisse ja 100 töökoha kadumise Austria tütarettevõtja tegevuskohas.

(201)

Komisjon ei saanud välistada, et abi andmine investeeringu tegemiseks elektrisõidukiakude elementide tootmisse Gödis ei põhjustanud vähemalt kaudselt sama või sarnase tegevuse lõpetamist või üleviimist EMPs.

(202)

Lähtudes Ungari ja Samsung SDI esitatud lisateabest ja toimikus sisalduvatest tõenditest (põhjendus 90), võtab komisjon teadmiseks, et Austria tegevuskohas ei lõpetatud tegevust regionaalabi suuniste tähenduses. Tegevuse lõpetamisega regionaalabi suuniste punkti 122 tähenduses on tegemist juhul, kui tegevuse täieliku või osalise lõpetamise tagajärjel on ettevõttes taotluse esitamise kuupäeva seisuga kadunud suur hulk töökohti, st vähemalt 100 töökohta, või töötajate arv vähenenud vähemalt 50 % võrra (võrreldes ettevõtte keskmiste tööhõivenäitajatega kahel aastal enne taotluse esitamist (edaspidi „võrdlusperiood“)) (68). Ungari esitas tõendid selle kohta, et need tingimused ei olnud käesoleval juhul täidetud. 2021. aastal oli kavas kaotada 140 madalama haridustasemega töötaja töökohta, mida osaliselt kompenseeris kõrgema haridustasemega töötajate arvu suurenemine, ning selle tulemusena pidi töötajate koguarv vähenema tasemele 397–417, kusjuures võrdlusperioodi (2015. aasta oktoobrist 2017. aasta septembrini) keskmine töötajate arv oli 401–470. Seega kaoks vähem kui 100 töökohta. Võttes ühtlasi arvesse töötajate koguarvu võrdlusperioodil (401–470), jääks tööjõu vähendamine 140 töötaja võrra alla 50 % künnise.

(203)

Samuti selgitas Ungari, et tegevust ei viidud üle Austriast Ungarisse, sest Gödis toodetavad elemendid erinevad oma tehnoloogia poolest Austria tehases toodetavatest elementidest (vt põhjendus 90).

(204)

Peale selle esitas Ungari äriühingu sisedokumendid, mille kohaselt oli tegevuse vähendamine Samsung SDI Austria tehases osa selle üksuse äritegevuse ümbersuunamise strateegiast (akupakkide tootmiselt teadus- ja arendustegevusele, katsetegevusele ja kvaliteedikontrollile), mis omakorda oli ajendatud sellest, et klientide (teatavad autotootjad) huvi Austria tehases valmistatud toodete suhtes oli kahanenud (mitte Samsung SDI otsusel). Sellest tulenevalt on komisjon nõus, et 2. investeeringu ja Samsung SDI grupi Austria tehase ümberkorraldamise põhjuslikku seost ei ole võimalik kindlaks teha.

(205)

Neid asjaolusid silmas pidades ei ole komisjonil olnud võimalik tõendada, et abimeede põhjustaks tegevuse lõpetamist või üleviimist EMPs.

(206)

Eespool osutatut arvesse võttes järeldab komisjon, et abi ei avalda konkurentsile ega kaubandusele selget negatiivset mõju regionaalabi suuniste alajaotise 3.7.2 tähenduses.

(207)

Sõltumata regionaalabi suuniste alajaotisest 3.7.2, on regionaalabi suuniste punktides 114, 115 ja 132 kirjeldatud põhjendamatut negatiivset mõju, mida tuleb arvesse võtta tasakaalustatuse kriteeriumi ülejäänud hindamisel, kui investeering tehakse 2. stsenaariumi kontekstis kahel eri geograafilisel turul. Selline mõju on seotud turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamisega või liigse tootmisvõimsuse loomise või suurendamisega ebatõhusal turul (isegi kui see turg ei ole absoluutses languses).

(208)

Esiteks oleks investeeringu tulemusena – olenemata abist – tarnitud EMP ja üleilmsele turule samades kogustes elemente (kuna hoolimata sellest, kas tehas asub Xi’anis või Gödis, oleks sihtturud eeldatavalt samad, vt põhjendus 88), mistõttu ei põhjusta abi sellist põhjendamatut negatiivset mõju ning kõnealuseid lisakriteeriume ei ole vaja hinnata.

(209)

Igal juhul ei loo ega tugevda abi turgu valitsevat seisundit, arvestades et Samsung SDI turuosad (võttes arvesse kõnealust investeeringut) pidid eeldatavalt kasvama Euroopa tasandil [7–10] %-lt 2019. aastal [20–25] %-le 2023. aastal ning üleilmsel tasandil [7–10] %-lt 2019. aastal [10–13,5] %-le 2023. aastal (vt põhjendus 25). Samuti ei tekita abi liigset tootmisvõimsust ebatõhusal turul, pidades silmas, et nii ülemaailmne kui ka EMP turg on kasvu teel (vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 172).

(210)

Arvestades, et abi tulemusena tehti investeering abi saavasse piirkonda, aitab abi kaasa Gödi regionaalarengule, mis omakorda tähendab mitmesugust positiivset mõju sellele piirkonnale (vt punkt 5.3.1.1). Peale selle selgus eespool punktides kirjeldatud hindamise tulemusena, et riigi sekkumine on vajalik ning et abi on asjakohane ja ergutava mõjuga, tingimusel et see ei ületa nüüdispuhasväärtuste vahet, mis moodustab 89,6 miljonit eurot. Samuti järeldab komisjon, et riigi sekkumine on proportsionaalne, kui see jääb kõnealuse nüüdispuhasväärtuste vahe piiresse. Hindamise tulemusena selgus ühtlasi, et hoolimata esialgu väljendatud kahtlustest ei ole abil selget negatiivset mõju konkurentsile ega kaubandusele. Mis puudutab muud negatiivset mõju kaubandusele ja konkurentsile, siis ei looda ega tugevdata abiga turgu valitsevat seisundit, samuti ei looda ega suurendata liigset tootmisvõimsust ebatõhusal turul.

(211)

Seepärast järeldab komisjon, et abi positiivne mõju regionaalarengule kaalub üles selle võimaliku negatiivse mõju, tingimusel et see ei ületa 89,6 miljonit eurot.

(212)

Vastavalt komisjoni teatisele läbipaistvuse kohta, (69) (punkt II.2) peavad liikmesriigid tagama, et ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil avaldatakse heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele; abi andva(te) asutus(t)e nimi; individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil), ja põhiline majandussektor, kus ettevõtja tegutseb (NACE (majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator) rühma tasandil). Selline teave tuleb avaldada pärast abi andmise otsuse tegemist vähemalt kümneks aastaks ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav.

(213)

Komisjon märgib, et Ungari kinnitas, et kõik läbipaistvust käsitleva teatise punkti II.2 läbipaistvusnõuded täidetakse (vt menetluse algatamise otsuses põhjendus 187).

(214)

Teatisest ei saa järeldada, et abi, sellega seotud tingimused või sellega soodustatud majandustegevused võiksid kaasa tuua ELi mõne asjaomase õigusnormi rikkumise (70). Eeskätt ei ole komisjon käesoleva juhtumiga seoses saatnud Ungarile põhjendatud arvamust liidu õiguse võimaliku rikkumise kohta. Peale selle ei ole komisjon saanud ühtki kaebust ega teavet, millest võiks järeldada, et abi, sellega seotud tingimused või sellega soodustatud majandustegevused võiksid olla vastuolus ELi asjaomaste õigusnormidega.

(215)

Seepärast järeldab komisjon, et abimeede on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv, tingimusel et see piirdub maksimaalse summaga 89,6 miljonit eurot.

(216)

Sellele vastavalt on komisjon otsustanud, et abimeede on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv, kui selle summa ei ületa 89,6 miljonit eurot. Teatatud abi (kokku 108 miljonit eurot) seda summat ületav osa on siseturuga kokkusobimatu,