EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2024/1988,

27. juuni 2024,

investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32

(EKP/2014/62) (EKP/2024/17)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (2) tuleb oluliselt muuta, eelkõige võttes arvesse vajadust koguda täiendavat ja sagedasemat statistilist teavet investeerimisfondide (IFd) kohta. Seetõttu tuleb see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Määruses (EÜ) nr 2533/98 on sätestatud, et statistikaaruandluse nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et IFd kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas.

(3)

Sama määruse artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistikaaruandluse nõuetest vabastada. Käesoleva määrusega hõlmatud IFde üldkogum peaks hõlmama alternatiivseid investeerimisfonde (AIFd) ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid), mis on asutatud liikmesriikide territooriumil, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL (3) (AIFde valitsejaid käsitlev direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ (4) (eurofondide direktiiv). Statistika järjepidevuse ja võrreldavuse tagamiseks on oluline, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013 (5) ette nähtud Euroopa Liidu rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) allsektorisse „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)“ liigitatud üksused kuuluksid tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse. Mõnel juhul võib IFde määratlus seega hõlmata üksusi, mis ei kuulu AIFde valitsejaid käsitleva direktiivi või eurofondide direktiivi kohaldamisalasse.

(4)

Kuigi Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna õigusi ega pane kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui euroalaväliste liikmesriikide suhtes. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduses 17 on osutatud, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik euroalavälistes liikmesriikides kohaseks peetud meetmed statistika kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriikideks.

(5)

Oma ülesannete täitmiseks, eelkõige rahapoliitika määratlemiseks ja rakendamiseks ning finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamiseks vajab EKPS kvaliteetset statistilist teavet IFde finantstegevuse kohta. Asjaomase teabe põhieesmärk on anda EKP-le terviklik statistikaülevaade IFde allsektori kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“). Praegu reguleerivatelt asutustelt või äriteabe allikatelt kättesaadav teave ei anna - tulenevalt teabe piiratud ulatusest ja katvusest, saadaoleva teabe liikidest, teabe kvaliteedist ning ühtlustatuse tasemest - terviklikku statistilist ülevaadet IFde allsektori kohta, mis on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks.

(6)

IFde finantstegevuse kohta statistilise teabe kogumine on vajalik korrapäraste ja sihtotstarbeliste analüütiliste vajaduste rahuldamiseks ning EKP toetamiseks rahapoliitilise ja finantsanalüüsi läbiviimisel. Asjaomast statistilist teavet kasutab EKPS ka muu statistika koostamiseks, eelkõige euroala finantskontode, maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta. Selleks on vaja statistilist teavet IFde aktsionäridele omistatava investeerimistulu kohta, mida saab tuletada käesoleva määruse kohaselt nõutavast tulu ja tasusid käsitlevast teabest. Nõuete täitmisega seotud aruandluskoormuse vähendamiseks võib osa teabest, mis käsitleb tulu, prognoosida asjaomane RKP ning tasusid käsitleva teabe esitamine on nõutav ainult kord aastas.

(7)

Käesoleva määruse alusel kogutud statistilist teavet kasutatakse IFde statistika koostamiseks nii agregeeritult kui fondipõhiselt, samuti EKP kogutud muu statistiliste teabe allikate täiendamiseks ning selle tagamiseks, et statistilist teavet saaks tulemuslikult integreerida muude allikatega, sealhulgas väärtpaberiosaluste statistikaga, mis on kogutud kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24), (6) asutuste ja filiaalide andmebaasi registri (RIAD) statistikaga, mis on kogutud kooskõlas Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2018/876 (EKP/2018/16) (7) ja väärtpaberite keskandmebaasi (CSDB) statistikaga, mis on kogutud kooskõlas Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2022/971 (EKP/2022/25) (8). See võimaldab andmeesitajatelt kogutud statistilist teavet kasutada tulemuslikult ja kulutõhusalt, suurendades teabe järjepidevust ja võrreldavust ning seeläbi ka asjakohasust ja väärtust analüüsi läbiviimisel.

(8)

Enne käesoleva määruse vastuvõtmist statistikaaruandluse nõuete määratlemiseks ja kehtestamiseks on EKP hinnanud uue statistilise teabe kogumise otstarbekust ja kulu kooskõlas määruse (EÜ) nr 2533/98 artikliga 3 ning on seisukohal, et EKPSi ülesannete täitmisel on vaja uut ja sagedasemat statistikat, sealhulgas statistilist teavet IFde igakuise tulu, iga-aastaste aktsionäride poolt IF-le makstud tasude ning IFde makstud dividendide kohta, ning teavet IFde liigituse kohta, et parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust IFde statistika kasutajatele. Samuti on EKP määruse eelnõu osas konsulteerinud Euroopa Komisjoniga, kes on esitanud eelnõule omapoolsed märkused.

(9)

Käesoleva määrusega sätestatakse nõuded eelkõige IFdele. Täielik statistiline teave IFde emiteeritud esitajaaktsiate omanike kohta ei pruugi siiski olla vahetult kättesaadav IFdest. Seetõttu on vaja kehtestada kord, mis võimaldaks RKPdel asjaomast statistilist teavet koguda, sealhulgas muudest allikatest ja üksustelt, kõige tulemuslikumate ja täpsemate meetodite abil, mis on riiklikul tasandil kättesaadavad.

(10)

Aruandluskoormuse piiramiseks peaks RKPdel olema lubatud koguda vajalikku teavet IFde kohta tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt osana laiemast statistikaaruandluse raamistikust, eeldusel et see ei takista EKP statistikanõuete täitmist ning teabe kogumine eelnimetatud viisil on kooskõlas EKPSi koostatud Euroopa statistika aluseks olevate statistikapõhimõtetega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 3a. Läbipaistvuse tagamiseks on sellistel juhtudel asjakohane teavitada andmeesitajaid, et statistilist teavet kogutakse muudel eesmärkidel.

(11)

Kuna IFde allsektori osatähtsus rahapoliitika ülekandumisel ning finantsstabiilsuse järelevalvel ja hindamisel on oluliselt kasvanud, on vaja detailsemat igakuist statistilist teavet. See võimaldab anda õigeaegsemalt poliitilist nõu ja parandada analüüsi kvaliteeti, näiteks paremini tuvastada majanduses ja finantsturgudel aset leidvaid sündmuseid ja põhjuslikke seoseid ning märkimisväärselt hõlbustada andmete ja seotud analüüside lisamist EKP nõukogule edastatavatele regulaarsetele poliitilistele märgukirjadele.

(12)

Tagamaks, et aruandluskoormus ei oleks ülemäärane, peaks RKPdel olema võimalik teha IFdele erandeid vastavalt teatavatele nõuetele ja piirangutele. IFdele peaks olema võimalik teha teatavaid erandeid seoses varade hindamise sageduse ja ajastusega, et nad saaksid aruandlusnõudeid täita sellise sageduse ja ajastusega, mis on nende piirangutega paremini kooskõlas. Lisaks peaks olema võimalik teha IFdele erandeid seoses teabe esitamisega väärtpaberite kaupa väärtpaberite puhul, millel puudub kehtiv tunnuskood, kui nendel väärtpaberitel on madal turuväärtus võrreldes väärtpaberipositsioonide koguväärtusega riiklikul või konkreetse IFi tasandil.

(13)	Väärtpaberite kaupa teabe kogumine käesoleva määruse alusel toimub vastavalt määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud määratlustele.

(14)

Kogutud statistilise teabe ja EKP tehtud analüüside kvaliteeti saaks parandada, kui EKP saaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, mis esitatakse AIFde valitsejaid käsitlev direktiivi ja eurofondide direktiivi alusel. Seetõttu peaks EKP käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tegema ESMAga koostööd ning püüdma suurendada eesmärgi täitmiseks kasutatava statistilise teabe koostamise tõhusust, sealhulgas vähendades EKPSi ülesannete ja järelevalvega seotud aruandlusraamistike kattuvust ja ebakõlasid ning tõhustades andmete standardimist, jagamist ja kasutamist.

(15)	Konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 ette nähtud standardeid, mis lubavad Euroopa järelevalveasutustega jagada konfidentsiaalset statistilist teavet, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

(16)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus kohaldada sanktsioone andmeesitajate suhtes, kes ei täida EKP määrustes või otsustes sätestatud statistikaaruandluse nõudeid.

(17)	Selleks et tagada IFdega seotud statistilise teabe esitamise asjakohane järjepidevus, tuleks enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kehtinud nõuete suhtes kohaldada varem kehtinud nõudeid kogu üleminekuperioodi jooksul.

(18)

Tuleb kehtestada tulemuslik kord tehniliste muudatuste sisse viimiseks käesoleva määruse lisadesse, eeldusel et need muudatused ei mõjuta määruse aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. Selleks peaks EKP juhatusel olema tehniliste muudatuste sisseviimise pädevus, kusjuures selle korra järgimisel tuleb arvesse võtta EKPSi statistikakomitee seisukohti.

(19)

Selleks et tagada IFde statistilise teabe esitamise järjepidevus ning võimaldada rakendamise alustamist alates 1. detsembrist 2025, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata. Seda ei tuleks siiski kohaldada kuni 1. detsembrini 2025, et anda RKPdele ja IFdele piisavalt aega asjakohaste aruandlusnõuete ettevalmistamiseks. Tagamaks, et RKPd teevad käesoleva määruse kohaseid erandeid kindlal õiguslikul alusel ning et andmeesitajaid nendest eranditest õigeaegselt teavitatakse, tuleks kõnealuseid erandeid käsitlevaid sätteid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(20)

Seoses riigisiseste raamatupidamiseeskirjadega, mille kohaselt on teatavatel IFdel lubatud oma varasid hinnata harvem kui üks kord kuus, ei ole EKP nõukogul enam vaja selliste IFde liike määratleda. Arvestades, et erandeid kohaldatakse vaid piiratud hulgal IFdele, on asjakohasem jätta erandite tegemise pädevus RKPdele, nagu on käesolevas määruses sätestatud. Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (9) kehtetuks tunnistada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse aruandlusnõuded investeerimisfondidele (IFd) ning teatavatel juhtudel muudele finantsvahendusettevõtetele (OFId) ja rahaloomeasutustele (RAd) seoses statistilise teabega nende varade, kohustuste, teenitud tulu ning makstud dividendide ja aktsionäride poolt IF-le makstud tasude kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„investeerimisfond (IF)“ – investeerimisfond, mis:

a)	investeerib II lisas osutatud finants- ja/või mittefinantsvarasse ja mille eesmärgiks on jae- ja kutselistelt investoritelt kaasatud kapitali investeerimine; ja

on asutatud liidu või riigi õiguse kohaselt järgmisel alusel:

i)	lepinguõigus (fondivalitsejate poolt hallatav ühine fond);

ii)	usaldushalduse õigus (usaldusfond, unit trust);

iii)	äriõigus (äriühinguna asutatud fond);

iv)	muu samalaadne mehhanism või õiguslik vorm.

Käesolevas määruse tähenduses hõlmab IFde mõiste järgmist:

—	investeerimisfondid, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt fondi vara arvel, ja

—	investeerimisfondid, mis on emiteerinud kindla arvu aktsiad ja mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt lahkumiseks ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid.

Käesolevas määruse tähenduses ei hõlma IFde mõiste järgmist:

—	pensionifondid Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) (10) artiklis 1 määratletud tähenduses;

—	rahaturufondid (MMFd) Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artiklis 2 määratletud tähenduses; (11)

„resident“ – liikmesriigi territooriumil asutatud üksus. Juriidiline isik on asutatud selle liikmesriigi territooriumil, kus tal on tegevusluba või kus on registreeritud tema registrijärgne asukoht. Juhul kui üksust ei ole asutatud, loetakse tema asukohaks liikmesriik, mille õigusaktide alusel on üksus alustatud ja tegutseb.

3)	„asjaomane RKP“– RKP selles euroala liikmesriigis, kus IF on resident;

4)	„väärtpaberite kaupa esitatav teave“ – teabe kogumine üksikute väärtpaberite kaupa;

5)	„IF aktsiad/osakud“ – aktsiad või osakud, sealhulgas omakapitali kujul, mille on emiteerinud IFd, mis on kantud IFde loetellu statistilistel eesmärkidel, sealhulgas IF nimelised aktsiad/osakud ja IF esitajaaktsiad/-osakud;

6)	„IF nimelised aktsiad/osakud“ – IF aktsiad/osakud, mille omanike kohta, sh omaniku residentsuse ja institutsionaalse sektori kohta, peetakse arvestust vastavalt riigi õigusaktidele;

„IF esitajaaktsiad/-osakud“ – üks järgmistest:

a)	IF aktsiad/osakud, mille omanike kohta ei peeta arvestust vastavalt riigi õigusaktidele;

b)	IF aktsiad/osakud, mille omanike kohta peetakse arvestust vastavalt riigi õigusaktidele, kuid mille omaniku residentsuse ja institutsionaalse sektori kohta puudub teave;

8)	„rahaloomeasutus (RA)“ – „rahaloomeasutus“ määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses;

„muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (OFId)““ – „muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (12) A lisa punktides 2.86 kuni 2.94 määratletud tähenduses, välja arvatud kõnealuse lisa punktis 2.90 määratletud väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted (FVCd);

10)

„kontohaldur“ (custodian) – määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 2.55 määratletud „finantsinstitutsioonide sektorisse“ kuuluv üksus, kes hoiab ja haldab finantsinstrumente klientide arvel, sealhulgas deponeerimine ja sellega seotud teenuseid, nagu raha/tagatiste haldamine, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (13) I lisa B jao punktis 1;

11)	„vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid)“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) nr 2009/65 (14) artikli 1 punktis 2 osutatud „vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad“;

12)	„muud IFd kui eurofondid“ – IFd, mis ei ole punktis 11 määratletud eurofondid.

Artikkel 3

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb euroala liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest IFdest. Käesoleva määrusega nõutava statistilise teabe aruandluse esitab IF ise või, juhul kui IF ei ole riigi õigusaktide kohaselt juriidiline isik, IFi seaduslik esindaja.

2. Kui IF eraldab oma varad erinevatesse allfondidesse ning iga allfondiga seotud aktsiaid/osakuid tagatakse erinevate varadega iseseisvalt, loetakse allfondid käesolevas määruse tähenduses iseseisvateks IFdeks.

3. Tegelik andmeid esitav üldkogum hõlmab ka need OFId ja RAd, mille suhtes kohaldatakse EKP statistikaaruandluse nõudeid artikli 6 lõike 3 punkti b kohaldamise tõttu.

Artikkel 4

Statistilistel eesmärkidel koostatud IFde nimekiri

1. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustavate IFde, sealhulgas iseseisvateks IFdeks loetavate allfondide, nimekirja koostab ja haldab EKP juhatus.

2. IF teavitab asjaomast RKPd oma olemasolust ühe nädala jooksul alates kuupäevast, mil ta alustas tegevust, kui seda teavet ei tehta RKP-le kättesaadavaks vastavalt riigi järelevalveraamistikule või kohalikule koostöökokkuleppele, olenemata sellest, kas IFi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaselt statistikaaruandluse nõudeid.

3. EKP avaldab statistika eesmärkidel koostatud ajakohastatud IFde nimekirja elektrooniliselt, sealhulgas EKP veebilehel.

4. RKPd koostavad, haldavad ja avaldavad tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvate OFIde ja RAde ajakohastatud nimekirja elektrooniliselt, sealhulgas EKP veebilehel.

5. Kui lõigetes 1 või 4 osutatud nimekirja viimane kättesaadav versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi IFi, OFI või RA suhtes, kes ei ole oma statistikaaruandluse kohustust käesoleva määruse alusel nõuetekohaselt täitnud, kui asjaomane IF, OFI või RA tugines ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

6. IFd, OFId ja RAd peavad esitama nõutava statistilise teabe kooskõlas käesoleva määrusega, kui nende asjakohasest nimekirjast puudumine on ilmselgelt ekslik.

Artikkel 5

Statistikaaruandluse nõuded

1. IFd esitavad asjaomasele RKP-le kogu järgmise statistilise teabe vastavalt I lisas toodud spetsifikatsioonidele ja II lisas toodud kirjeldusele:

a)	andmed IFde varade ja kohustuste kuulõpu seisu kohta, mis on esitatud I lisa tabelis 1;

b)	kuupõhised andmed IFde ümberhindluskorrigeerimiste või finantsvoogude või mõlema kohta, mis on esitatud I lisa tabelis 2, vastavalt III lisas toodud metoodikale;

c)	IFi kuutulu, iga IFi emiteeritud aktsia klassi eest makstud dividendid ja aktsionäride poolt IF-le makstud aastatasud, mis on esitatud I lisa tabelis 4;

d)	teave IFi liigituse kohta vastavalt I lisa tabelile 5.

2. Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel esitab IF teabe väärtpaberite kaupa, kui see on nõutud I lisa tabelis 1 või tabelis 2 ning kooskõlas I lisa tabeliga 3.

Artikkel 6

IFde aktsiate/osakute omanike residentsuse ja institutsionaalse sektori aruandluse erinõuded

1. IFd esitavad statistilise teabe IFde emiteeritud IF nimeliste aktsiate/osakute omanike residentsuse ja institutsionaalse sektori jaotuse kohta vastavalt I lisa tabelite 1 ja 2 9. jaole (IF aktsiad/osakud).

2. Kui lõikes 1 osutatud IFde emiteeritud IF nimeliste aktsiate/osakute omaniku residentsuse või institutsionaalse sektori jaotust ei ole võimalik vahetult kindlaks teha, esitavad IFd asjakohase statistilise teabe kättesaadava teabe põhjal.

3. Kui I lisa tabelite 1 ja 2 9. jaos (IF aktsiad/osakud) esitatud IF esitajaaktsiate/-osakute omanike residentsuse või institutsionaalse sektori jaotust ei ole võimalik vahetult kindlaks teha, esitatakse asjakohane statistiline teave vastavalt asjaomase RKP kehtestatud juhistele või korrale, mis põhineb ühel või mitmel järgmistest võimalustest:

emiteerivad IFd esitavad statistilise teabe IF esitajaaktsiate/-osakute omanike residentsuse ja institutsionaalse sektori jaotuse kohta, sealhulgas juhul, kui see põhineb teabel, mille on esitanud IF esitajaaktsiate/-osakute jaotusega tegelev agent või mis tahes muu üksus, mis tegeleb IF esitajaaktsiate/-osakute emissiooni, tagasiostu või ülekandmisega;

RKPd võivad nõuda, et RAd või OFId, kes tegutsevad IF esitajaaktsiate/-osakute kontohaldurina, esitaksid statistilise teabe nende IF esitajaaktsiate/-osakute omanike residentsuse ja institutsionaalse sektori jaotuse kohta, mille on emiteerinud residendist IFd ja mida hoitakse omaniku või muu kontohaldurina tegutseva vahendaja nimel, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)	kontohaldur eristab IF esitajaaktsiaid/-osakuid, mida hoitakse omanike nimel, muude kontohaldurite nimel hoitavatest IF aktsiatest/osakutest; ja

ii)	enamik IF esitajaaktsiaid/-osakuid hoitakse riigisisestes residentidest asutustes, mis on liigitatud finantsvahendajateks (RAd või OFId).

4. RKPd võivad tuletada nõutava statistilise teabe IFde emiteeritud IF aktsiate/osakute kohta kättesaadava teabe põhjal, sealhulgas määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel kogutud statistilise teabe põhjal, kui see teave vastab käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade nõuetele ja käesoleva määruse IV lisas sätestatud miinimumstandarditele.

Artikkel 7

Alternatiivsed andmeallikad ja hinnangud

1. RKPd võivad saada käesoleva määruse kohaselt nõutava statistilise teabe riigi pädevalt asutuselt, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (15) kehtestatud raamistiku alusel kogutud andmete kaudu, kui see statistiline teave edastatakse RKP-le vastavalt asjaomase RKP ja riigi pädeva asutuse vahelise kohaliku koostöökokkuleppele ning tingimusel, et see vastab EKPSi poolt määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8 (eelkõige selle lõike 5) alusel kogutud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise tingimustele.

2. RKPd võivad esitada artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt esitatava statistilise teabe IFde tulude kohta IFde varade põhjal koostatud hinnanguna, kasutades EKPga eelnevalt kokku lepitud metoodikat.

3. RKPd võivad koguda artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt esitatava statistilise teabe aktsionäride poolt IF-le makstud tasude kohta ja punkti d kohaselt esitatava teabe IFi liigituse kohta neile kättesaadavatest teabeallikatest, kui see vastab EKPSi poolt määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8 (eelkõige selle lõike 5) alusel kogutud konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise tingimustele.

Artikkel 8

Tähtajad

1. RKPd määravad käesoleva määruse alusel IFdelt, OFIdelt või RAdelt statistilise teabe saamise sageduse ja tähtajad lõigetes 2 ja 3 osutatud aruandlustähtaegade järgimiseks ning teavitavad sellest andmeesitajaid.

2. RKPd edastavad EKP-le järgmise teabe:

a)	kuupõhine statistiline teave 28. tööpäeva lõpuks alates kuu lõpust, mille kohta statistilist teavet kogutakse;

b)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud statistiline teave 28. tööpäeva lõpuks alates kuu lõpust, millal IF esmakordselt asutatakse või tema liigitus muutub;

c)	aastapõhine statistiline teave iga kalendriaasta 30. juuni lõpuks.

3. Kui RKPde tehtud erandid võimaldavad IFdel, OFIdel või RAdel esitada RKPdele statistilist teavet muul viisil kui kuupõhiselt, edastab RKP statistilise teabe EKP-le 28. tööpäeva lõpuks alates perioodi lõpust, mille kohta statistilist teavet kogutakse.

Artikkel 9

Statistikaaruandluse raamatupidamiseeskirjad

Käesoleva määruse kohase aruandluse esitamisel, välja arvatud erandi kohaldamisel artikli 10 alusel, peavad IFd, OFId ja RAd:

a)	järgima nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ (16) ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes standardites sätestatud raamatupidamiseeskirju;

b)	kasutama võimaluse korral turuväärtuse hindamise meetodeid;

c)	esitama finantsvara ja -kohustuste andmed brutoandmetena;

d)	esitama kõige värskema kättesaadava varade hindamise andmed artiklis 5 sätestatud sagedusega ja RKPde poolt artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud tähtajaks.

Artikkel 10

Erandid

1. RKPd võivad teha artikli 5 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud statistikaaruandluse nõuetest erandeid varade mahu seisukohalt väikseimatele IFdele, juhul kui IFde, mida arvestatakse agregeeritud kuubilansis, bilansiseisud moodustavad vähemalt 95 % kõikide IFde varadest igas euroala liikmesriigis.

2. Euroala liikmesriikides, kus residendist IFde varad kokku ei ületa 1 % euroala IFde varadest kokku, võivad RKPd teha artikli 5 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud statistikaaruandluse nõuetest erandeid varade mahu seisukohalt väikseimatele asjaomase liikmesriigi residentidest IFdele, juhul kui IFde, mida arvestatakse agregeeritud kuubilansis, bilansiseisud moodustavad vähemalt 80 % kõikide IFde varadest euroala liikmesriigis.

3. Kui RKPd teevad erandeid vastavalt lõikele 1 või 2, esitavad IFd asjaomasele RKP-le vähemalt järgmise statistilise teabe vastavalt II lisas toodud kirjeldusele:

a)	kvartalipõhine statistiline teave IF aktsiate/osakute kvartalilõpu seisu kohta, mis on määratletud I lisa tabeli 1 9. jaos, agregeeritult või väärtpaberite kaupa;

b)	kvartalipõhine statistiline teave IF aktsiate/osakute ümberhindluskorrigeerimiste või finantsvoogude kohta, mis on määratletud I lisa tabeli 2 9. jaos, agregeeritult või väärtpaberite kaupa.

4. Kui RKPd teevad erandeid vastavalt lõikele 1 või 2, kohaldatakse mõlemat järgmist:

a)	erandeid ei tehta kauemaks kui üheks kalendriaastaks;

b)	RKPd kontrollivad lõikes 1 ja 2 osutatud piirmäärade ületamist vähemalt kord aastas ja õigeaegselt, et vajaduse korral teha või tühistada mis tahes erand, mis jõustub järgmise aasta alguses.

5. RKPd võivad teha erandeid seoses statistilise teabega, mis ei ole väärtpaberite kaupa esitatav teave, nagu on määratletud I lisa tabelites 1 ja 2, muudele IFdele kui eurofondid, mille suhtes kohaldatakse riigisiseseid raamatupidamiseeskirju, mis võimaldavad hinnata varasid harvemini kui kord kuus. Kui RKPd teevad asjaomaseid erandeid, esitavad muud IFd kui eurofondid selle statistilise teabe sagedusega, millega nad on kohustatud oma varasid riigisiseste raamatupidamiseeskirjade kohaselt hindama, kuid vähemalt kord aastas.

6. RKPd võivad teha väärtpaberite kaupa ja aktsiate klasside järgi esitatava teabega seotud erandeid muudele IFdele kui eurofondid, kelle suhtes kohaldatakse riigisiseseid raamatupidamiseeskirju, mille kohaselt võib varasid hinnata harvemini kui kord kuus. Kui RKPd teevad asjaomaseid erandeid, esitavad muud IFd kui eurofondid väärtpaberite kaupa ja aktsiate klasside järgi esitatava teabe, mis on määratletud I lisa tabelites 3 ja 4, kord kvartalis.

7. RKPd võivad teha erandeid artiklis 5 osutatud statistikaaruandluse nõuetest IFdele, kelle suhtes kohaldatakse riigisiseseid raamatupidamiseeskirju, mis ei nõua varade hindamist tähtajaks, mis võimaldab järgida RKPde poolt artikli 8 lõike 1 kohaselt kehtestatud aruandlustähtaegu. Kui RKPd teevad asjaomaseid erandeid, võivad IFd esitada RKP-le teabe tähtajaks, mida nad peavad järgima oma varade hindamisel vastavalt riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele.

8. RKPd võivad teha IFdele erandeid seoses statistilise teabega, mida kogutakse artikli 5 lõike 2 alusel väärtpaberite kaupa, väärtpaberite puhul, mis kuuluvad I lisa tabelite 1 ja 2 liikidesse „Võlaväärtpaberid“, „Omandiväärtpaberid“ ja „IF aktsiad/osakud“, kui nendel väärtpaberitel puudub individuaalne ISIN-kood või muu kehtiv tunnuskood, ning järgmistel juhtudel:

a)	nende väärtpaberiosaluste turuväärtus moodustab vähem kui 1 % asjaomase riigi IFde väärtpaberite kogumahust; või

b)	nende väärtpaberiosaluste turuväärtus moodustab vähem kui 5 % asjaomase IFi väärtpaberite kogumahust.

Kui RKPd teevad eelnimetatud erandeid, võivad IFd asjaomase teabe esitada agregeeritult, instrumentide/tähtaegade ja vastaspoolte kaupa.

9. RKPd teevad IFdele erandeid seoses statistilise teabega, mida kogutakse artikli 6 lõike 3 punkti b, artikli 6 lõike 4 või artikli 7 alusel. RKPd kontrollivad, et seda statistilist teavet on võimalik koguda õigeaegselt, et vajaduse korral teha või tühistada mis tahes erandid alates iga kalendriaasta algusest, kui EKPga on nii kokku lepitud.

10. Kui IF-le ei ole tehtud erandit vastavalt lõikele 7, võivad RKPd teha IFdele üheks aastaks erandeid artiklis 6 sätestatud aruandlusnõuetest, kui IF nimelised aktsiad/osakud või esitajaaktsiad/-osakud emiteeritakse esimest korda või kui turuarengud nõuavad artikli 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse või võimaluste kombinatsiooni muutmist.

11. RKPd võivad teha IFdele erandeid artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud statistilise teabe esitamisest kvartalipõhiselt perioodi kohta, mille kohta statistilist teavet kogutakse, kuni 2026. aasta teise kvartalini (kaasa arvatud).

Artikkel 11

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1. IFd, OFId ja RAd peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuetega.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi nõudeid arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima.. RKPd võivad vajaduse korral sõlmida kohalikke koostöökokkuleppeid riiklike pädevate asutustega. RKPd tagavad, et selline aruandluskord ja kohalik koostöökokkulepe tagab nõutava statistilise teabe ning võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 12

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

1. IFd teavitavad asjaomast RKPd ühinemisest, jagunemisest või muust ümberkujundamisest, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a)	ühinemine, jagunemine või muu ümberkujundamine mõjutab tõenäoliselt käesoleva määruse kohaste statistikaaruandluse nõuete täitmist IFde poolt; ja

b)	punktis a osutatud toimingu rakendamise kavatsus on avalikult teada.

2. Lõikes 1 osutatud teade:

a)	tuleb esitada mõistliku aja jooksul enne ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise jõustumist; ja

b)	peab täpsustama korra, mille alusel käesoleva määruse statistikaaruandluse nõudeid täidetakse.

Artikkel 13

Kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida IFd, OFId ja RAd peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 14

Varem kohaldatud nõuete järgimine

IFd, OFId või RAd jätkavad kogu Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (17) nõutava statistilise teabe esitamist asjaomasele RKP-le perioodi kohta, mille kohta statistilist teavet kogutakse, kuni 2025. aasta novembrini (kaasa arvatud), kooskõlas kõnealuse määruse artiklitega 5 ja 9.

Artikkel 15

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, teeb EKP juhatus lisades vajalikke tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu nendest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 16

Otsuse (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) kehtetuks tunnistamine

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (18) tunnistatakse kehtetuks alates 1. detsembrist 2025.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

1. Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) tunnistatakse kehtetuks alates 1. detsembrist 2025.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt vastavustabelile V lisas.

Artikkel 18

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2025, välja arvatud artikkel 10, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 27. juuni 2024

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) ELT L 297, 7.11.2013, lk 73.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(7) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2018/876, 1. juuni 2018, asutuste ja filiaalide andmete registri kohta (EKP/2018/16) (ELT L 154, 18.6.2018, lk 3).

(8) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2022/971, 19. mai 2022, väärtpaberite keskandmebaasi ja väärtpaberiemissioonide statistika tegemise ning suuniste EKP/2012/21 ja (EL) 2021/834 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2022/25) (ELT L 166, 22.6.2022, lk 147).

(9) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/32, 29. detsember 2014, seoses eranditega, mida võib teha määruse (EL) nr 1073/2013 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) alusel (EKP/2013/38) (EKP/2014/62) (ELT L 5, 9.1.2015, lk 17).

(10) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2018/231, 26. jaanuar 2018, pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2) (ELT L 45, 17.2.2018, lk 3).

(11) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(16) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja teiste finantseerimisasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(17) ELT L 297, 7.11.2013, lk 73.

(18) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/32, 29. detsember 2014, seoses eranditega, mida võib teha määruse (EL) nr 1073/2013 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) alusel (EKP/2013/38) (EKP/2014/62) (ELT L 5, 9.1.2015, lk 17).

I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

Aruandlustabelid

TABEL 1

Positsioonid

Esitatavad kuuandmed

IFd täidavad lahtrid järgmiselt: i) mustad lahtrid; ii) tabelis 3 nõutav teave väärtpaberiliikide 2, 3a, 3b, 4 ja 9 kohta, mis esitatakse väärtpaberite kaupa; ja iii) hallid lahtrid väärtpaberiliikide kohta, mille teavet ei esitata väärtpaberite kaupa.

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala liikmesriigid

Riigivälised euroala liikmesriigid (teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

Mitteosalevad liikmesriigid (teave riikide kaupa)

Peamised vastaspooled väljaspool Euroopa Liitu (teave riikide kaupa Jaapani, Ühendkuningriigi, ja Ameerika Ühendriikide kohta)

VARAD

1.	Hoiuste ja laenunõuded

kuni üks aasta

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetele

varasid hoidvatele finantsasutustele ja laenuandjatele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

üle ühe aasta

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetele

varasid hoidvatele finantsasutustele ja laenuandjatele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

sellest: mittefinantsettevõtetele antud finantsvõimendusega laenud

2.	Võlaväärtpaberid

2e.

Euro

kuni üks aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle kahe aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

2x.	Välisvääringud

kuni üks aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle kahe aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

2t.	Vääringud kokku

kuni üks aasta

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud investeerimisfondide poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud investeerimisfondide poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

üle kahe aasta

emiteeritud valitsemissektori poolt

emiteeritud investeerimisfondide poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

3.	Omandiväärtpaberid

3a.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteeritud aktsiad

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

3b.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteerimata aktsiad

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

3c.	Omandiväärtpaberid, sellest: muud omandiväärtpaberid

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

emiteeritud kindlustusseltside poolt

emiteeritud pensionifondide poolt

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

4.	IF aktsiad/osakud

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

(2+3+4), sellest: välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid

5.	Tuletisinstrumendid

6.	Mittefinantsvara

sellest: elamukinnisvara

sellest: ärikinnisvara

sellest: tööstuskinnisvara

sellest: muu kinnisvara

sellest: kontorid

7.	Muud varad

KOHUSTUSED

8.	Saadud laenud ja hoiused

kuni üks aasta

rahaloomeasutustelt

valitsemissektorilt

investeerimisfondidelt

muudelt finantsvahendajatelt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetelt

varasid hoidvatelt finantsasutustelt ja laenuandjatelt

kindlustusseltsidelt

pensionifondidelt

mittefinantsettevõtetelt

kodumajapidamistelt ja kodumajapidamisi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt

üle ühe aasta

rahaloomeasutustelt

valitsemissektorilt

investeerimisfondidelt

muudelt finantsvahendajatelt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetelt

varasid hoidvatelt finantsasutustelt ja laenuandjatelt

kindlustusseltsidelt

pensionifondidelt

mittefinantsettevõtetelt

kodumajapidamistelt ja kodumajapidamisi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt

sellest: vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit

rahaloomeasutustelt

mitterahaloomeasutustelt

9.	IF aktsiad/osakud (1)

rahaloomeasutuste valduses

valitsemissektori valduses

investeerimisfondide valduses

muude finantsvahendajate valduses peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtjate valduses

varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate valduses

kindlustusseltside valduses

pensionifondide valduses

mittefinantsettevõtete valduses

kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide valduses

10.	Tuletisinstrumendid

11.	Muud kohustused

Käesolevas tabelis kasutatud lühendid: [Eestikeelses variandis ei kohaldata]

TABEL 2

Ümberhindluskorrigeerimised või finantsvood

Esitatavad kuuandmed

IFd täidavad lahtrid järgmiselt: i) mustad lahtrid märkega „MIINIMUM“; ii) tabelis 3 nõutav teave väärtpaberiliikide 2, 3a, 3b, 4 ja 9 kohta, mis esitatakse väärtpaberite kaupa; ja iii) hallid lahtrid märkega „MIINIMUM“ väärtpaberiliikide kohta, mille teavet ei esitata väärtpaberite kaupa.

RKPd võivad seda kohustust laiendada ja hõlmata järgmise: i) mustad lahtrid, mis ei kanna märget „MIINIMUM“; ja ii) hallid lahtrid, mis ei kanna märget „MIINIMUM“ väärtpaberite osas, mida teavet ei esitata väärtpaberite kaupa.

Kokku

Euroala

Välismaailm

Riigisisesed

Riigivälised euroala liikmesriigid

Riigivälised euroala liikmesriigid (teave riikide kaupa)

Kokku

Mitteosalevad liikmesriigid

Mitteosalevad liikmesriigid (teave riikide kaupa)

Peamised vastaspooled väljaspool Euroopa Liitu (teave riikide kaupa Jaapani, Ühendkuningriigi, ja Ameerika Ühendriikide kohta)

VARAD

1.	Hoiuste ja laenunõuded

kuni üks aasta

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetele

varasid hoidvatele finantsasutustele ja laenuandjatele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

üle ühe aasta

rahaloomeasutustele

valitsemissektorile

investeerimisfondidele

muudele finantsvahendusettevõtetele peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetele

varasid hoidvatele finantsasutustele ja laenuandjatele

kindlustusseltsidele

pensionifondidele

mittefinantsettevõtetele

kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele

sellest: mittefinantsettevõtetele antud finantsvõimendusega laenud

2.	Võlaväärtpaberid

2e.

Euro

kuni üks aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle kahe aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

2x.	Välisvääringud

kuni üks aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

üle kahe aasta

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

2t.	Vääringud kokku

kuni üks aasta

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MIINIMUM

emiteeritud investeerimisfondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MIINIMUM

emiteeritud investeerimisfondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

üle kahe aasta

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud valitsemissektori poolt

MIINIMUM

emiteeritud investeerimisfondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt

3.	Omandiväärtpaberid

3a.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteeritud aktsiad

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

3b.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteerimata aktsiad

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

3c.	Omandiväärtpaberid, sellest: muud omandiväärtpaberid

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

MIINIMUM

emiteeritud finantsvahenduse abiettevõtete poolt

MIINIMUM

emiteeritud varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate poolt

MIINIMUM

emiteeritud kindlustusseltside poolt

MIINIMUM

emiteeritud pensionifondide poolt

MIINIMUM

emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt

MIINIMUM

4.	IF aktsiad/osakud

MIINIMUM

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

MIINIMUM

(2+3+4), sellest: välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid

5.	Tuletisinstrumendid

MIINIMUM(2)

6.	Mittefinantsvara

MIINIMUM(2)

sellest: elamukinnisvara

sellest: ärikinnisvara

sellest: tööstuskinnisvara

sellest: muu kinnisvara

sellest: kontorid

7.	Muud varad

KOHUSTUSED

8.	Saadud laenud ja hoiused

kuni üks aasta

rahaloomeasutustelt

valitsemissektorilt

investeerimisfondidelt

muudelt finantsvahendajatelt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetelt

varasid hoidvatelt finantsasutustelt ja laenuandjatelt

kindlustusseltsidelt

pensionifondidelt

mittefinantsettevõtetelt

kodumajapidamistelt ja kodumajapidamisi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt

üle ühe aasta

rahaloomeasutustelt

valitsemissektorilt

investeerimisfondidelt

muudelt finantsvahendajatelt peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtetelt

varasid hoidvatelt finantsasutustelt ja laenuandjatelt

kindlustusseltsidelt

pensionifondidelt

mittefinantsettevõtetelt

kodumajapidamistelt ja kodumajapidamisi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt

sellest: vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit

rahaloomeasutustelt

mitterahaloomeasutustelt

9.	IF aktsiad/osakud (2)

MIINIMUM

rahaloomeasutuste valduses

valitsemissektori valduses

investeerimisfondide valduses

muude finantsvahendajate valduses peale kindlustusseltside ja pensionifondide

finantsvahenduse abiettevõtjate valduses

varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate valduses

kindlustusseltside valduses

pensionifondide valduses

mittefinantsettevõtete valduses

kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide valduses

IF aktsiate/osakute emiteerimine (4)

MIINIMUM

IF aktsiate/osakute tagasiostmine (4)

MIINIMUM

10.	Tuletisinstrumendid

MIINIMUM(2)

11.	Muud kohustused

Käesolevas tabelis kasutatud lühendid: [Eestikeelses variandis ei kohaldata]

TABEL 3

Väärtpaberite kaupa esitatav teave

Järgmise tabeli väljadel tuleb esitada andmed iga tabelites 1 ja 2 osutatud väärtpaberi kohta, mis kuulub liikidesse „Võlaväärtpaberid“, „Omandiväärtpaberid“ ja „IF aktsiad/osakud“, järgmiste reeglite kohaselt.

1.	Välja 1 täitmine on kohustuslik. Kui väärtpaberil on ISIN-kood, tuleb esitada ISIN-kood.

2.	Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks välja väljadest 2, 3 ja 4 (st väljad 2 ja 3, väljad 2 ja 4 või väljad 3 ja 4).

Juhul kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita järgmised väljad:

a)	väli 5; või väljad 6 ja 7; ja

b)	väli 4; või väljad 2 ja 3.

4.	Asjaomane RKP võib IFdelt nõuda ka välja 8 täitmist.

5.	Asjaomane RKP võib koguda välja 2 andmeid ainult punktide 2 ja 3(b) all.

Lisaks tuleb iga väärtpaberi kohta, millel puudub ISIN-kood või muu kehtiv tunnuskood vastavalt asjaomase RKP juhistele, esitada andmed vastavalt järgmistele reeglitele.

a)	Väljade 9 ja 10 täitmine on kohustuslik. Kui väärtpaberi emitendil on juriidilise isiku tunnus (LEI), tuleb see esitada.

b)	Väljade 11, 12 ja 13 täitmine on kohustuslik. Asjaomane RKP võib otsustada neid andmeid mitte koguda, kui väljal 10 esitatakse andmed LEI kohta, EKP veebilehel avaldatud riikliku tunnuskoodi või muu tunnuskoodi kohta, mida EKP peab kehtivaks.

c)	Väljade 14, 15 ja 16 täitmine on kohustuslik iga väärtpaberi puhul, mis kuulub liiki „Võlaväärtpaberid“. Asjaomane RKP võib otsustada välja 16 kohta andmeid mitte koguda, kui ta saab need andmed tuletada muude kogutud andmete põhjal vastavalt EKPga eelnevalt kokku lepitud metoodikale.

d)	Kui asjaomane RKP on teinud erandi vastavalt artikli 10 lõikele 8, võib RKP koguda andmeid agregeeritult, instrumentide/tähtaegade ja vastaspoolte kaupa.

Väli

Nimetus

Väärtpaberi tunnuskood

Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus

Hind

Kogusumma

Finantsvood

Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)

Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)

Väärtpaberi kirjendamise vääring

Instrument:

—	võlaväärtpaberid (F.3)

—	omandiväärtpaberid, sellest: noteeritud aktsiad (F.511)

—	omandiväärtpaberid, sellest: noteerimata aktsiad (F.512)

—	rahaturufondide aktsiad/osakud (F.521)

—	muude IFde (v.a rahaturufondid) aktsiad/osakud (F.522)

Emitendi tunnuskood

Emitendi nimi

Emitendi riik

Emitendi sektor või allsektor:

—	keskpank (S.121)

—	hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

—	rahaturufondid (S.123)

—	IFd, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—	muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.125)

—	finantsvahenduse abiettevõtted (S.126)

—	varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

—	kindlustusseltsid (S.128)

—	pensionifondid (S.129)

—	mittefinantsettevõtted (S.11)

—	keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1311)

—	osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1312)

—	kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) (S.1313)

—	riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)

—	kodumajapidamised (S.14)

—	kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15)

Emissiooni kuupäev

Lunastamiskuupäev

Kogunenud intress

TABEL 4

Nõutav teave tulu ja tasude kohta

Väli

Kirje

Teenitud tulu

Makstud dividendid

Aktsionäride poolt IF-le makstud tasud

Märkus:

andmed väljadel 1 ja 2 esitatakse IFi emiteeritud aktsiate klasside kaupa.

TABEL 5

Nõutav teave IFi liigituse kohta

Allpool esitatud tabelis tuleb väljade andmed esitada iga IFi kohta.

Väli

Nimetus

Tunnuskood

Nimi

Residentsuse riik

Loomise kuupäev

Fondivalitseja

Fondivalitseja tunnus

Dividendide jaotamise põhimõtted:

—	jaotusfond

—	kumulatiivne fond

—	dividendide jaotamise segafond

Allfondidega IFd:

—	IF on katusfondi allfond

—	IF on katusfond

—	katusfondi tunnus (nt RIADi kood) (kohaldatavatel juhtudel)

Investeerimispoliitika:

—	võlakirjad

—	omandiväärtpaberid

—	segaliiki investeeringud

—	kinnisvara

—	riskimaandus

—	laen/krediit

—

kaubad

—

taristu

—

muu

Investeerimisstiil:

—

aktiivne

—	passiivne sünteetiline

—	passiivne füüsiline

Geograafiline piirkond:

—	riigisisene

—	Euroopa (Euroopa Majanduspiirkond (EMP))

—	Euroopa (v.a EMP)

—	Põhja-Ameerika

—	Lõuna-Ameerika

—	Aasia/Vaikse ookeani piirkond

—

Lähis-Ida

—

Aafrika

—	riigiülene/mitmeid riike hõlmav piirkond

Avatud/suletud

Võlakirjainvesteeringute fookus:

—	ettevõtlussektori võlakirjad

—	riigivõlakirjad

—	segaliiki investeeringud (ettevõtlussektori/riigivõlakirjad)

Noteerimise staatus

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate(eurofondid)/alternatiivsete investeerimisfondide nõuetele vastavus:

—	vastab eurofondi nõuetele

—

ei vasta eurofondi nõuetele, vastab AIF nõuetele

—	sellest: jaeinvestoritele turustamiseks lubatud aktsiad

—	ei vasta eurofondi nõuetele, ei vasta AIF nõuetele

Investorite baas:

—	peamiselt kutselised investorid

—	peamiselt jaeinvestorid

—	segaliiki investorid (kutselised investorid/jaeinvestorid)

Kinnisvarafondi liik:

—	elamukinnisvara

—	ärikinnisvara

—	tööstuskinnisvara

—	mitmekülgne strateegia

—

muu

—	ei ole asjakohane

Börsil kaubeldav fond

Börsivälistesse ettevõtjatesse investeeriv fond

Kinnisvara usaldusfond

Lunastamise sagedus:

—	kord päevas

—	kord nädalas

—

kord kuus

—	kord kvartalis

—	kaks korda aastas

—	kord aastas

—	ainult lõpptähtajal

—	muu/ebaregulaarne

Vastavus keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastele (ESG) nõuetele:

—	vastab jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (5) (SFDR) artikli 8 nõuetele

—	vastab jätkusuutlikkust käsitleva teave avalikustamise määruse (SFDR) artikli 9 nõuetele

—

muu

(1) Juhul kui andmeesitaja ei saa omaniku residentsust ja sektorit vahetult tuvastada, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal. Esitajaaktsiate korral võib teabe koguda RAdelt või OFIdelt (kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ja artikli 10 lõikega 9).

(2) Juhul kui andmeesitaja ei saa omaniku residentsust ja sektorit vahetult tuvastada, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal. Esitajaaktsiate korral võib teabe koguda RAdelt või OFIdelt (kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3 ja artikli 10 lõikega 9).

(3) IFd ei ole kohustatud esitama asjaomaseid aruandeid, kui tabeli 1 kuupositsioonid moodustavad alla 5 % emiteeritud IF aktsiatest/osakutest..

(4) Finantsvood

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

II LISA

KIRJELDUSED

1. osa

Instrumentide liikide kirjeldus

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide ülevaade, mille riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldus ei ole ammendavad. Mõistete puhul osutatakse määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 2010“).

Esialgne tähtaeg (st tähtaeg emissiooni hetkel) tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid) või kui lunastamisega kaasneb teatav sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid). Kõik nõutavad tähtaegade jaotused osutavad finantsinstrumendi esialgsele tähtajale.

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumendi puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt“, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

TABEL A

IFde varade ja kohustuste instrumendiliikide kirjeldus

VARADE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

1.	Hoiuste ja laenunõuded

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see liik IFde poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või IFde omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.

Siia liiki kuuluvad:

—	IFde hoiused, näiteks üleööhoiused, kokkulepitud tähtajaga hoiused ja etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused;

—

mittekaubeldavad väärtpaberid:

—	investeeringud võlaväärtpaberitesse, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

—	kaubeldavad laenud;

—	laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks liigitatakse „Hoiuste ja laenunõuded“ alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need võlaväärtpaberite alla;

—

allutatud laen hoiuse või laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteeriva asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite“ teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude“ või „Võlaväärtpaberite“ alla. Kui kõiki IFde hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada liigi all „Võlaväärtpaberid“, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;

—

nõuded pöördrepotehingute alusel rahalise tagatise vastu:

—	IFde määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje;

—

nõuded väärtpaberite laenutehingu alusel rahalise tagatise vastu:

—	IFde laenatud väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje;

—	Finantsvõimendusega laenud on sündikaatlaenud, mida antakse madala (alla investeerimisjärgu) krediidikvaliteediga ettevõtjatele.

Käesoleva määruse tähenduses kuuluvad siia ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2.	Võlaväärtpaberid

Investeeringud võlaväärtpaberitesse, millega kaasnevad võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia liiki kuuluvad:

—	investeeringud väärtpaberitesse, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

—

kaubeldavad laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutagajate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui tõendid puuduvad, liigitatakse asjaomased laenud „Hoiuste ja laenunõuded“ alla;

—	allutatud laenud võlaväärtpaberite kujul.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis.

3.	Omandiväärtpaberid

Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast.

Siia liiki kuuluvad nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata aktsiad ning muud omandiväärtpaberid.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberite“ kirjelduse kohaselt.

3a.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteeritud aktsiad

Noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

3b.	Omandiväärtpaberid, sellest: noteerimata aktsiad

Noteerimata aktsiad on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.

3c.	Omandiväärtpaberid, sellest: muud omandiväärtpaberid

Muud omandiväärtpaberid hõlmavad omandivormid, mida ei liigitata noteeritud või noteerimata aktsiateks.

4.	IF aktsiad/osakud

See liik hõlmab OFIde ja IFde statistilistesse nimekirjadesse kuuluvate rahaturufondide ja muude IFde, v.a rahaturufondid, emiteeritud aktsiad/osakud.

Rahaturufondid on määratletud määruse (EL) 2021/2013 (EKP/2021/2) artikli 2 punktis 5.

Muud IFd, v.a rahaturufondid, on määratletud käesoleva määruse artiklis 2.

(2 + 3+4), sellest: välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid (võlaväärtpaberid, omandiväärtpaberid ja IF aktsiad/osakud)

See liik hõlmab 2. liigi (võlaväärtpaberid), 3. liigi (omandiväärtpaberid) ja 4. liigi (IF aktsiad/osakud) all esitatud väärtpaberid, mis on laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud (vm sarnased tehingud, nt müügi- ja tagasiostutehingud).

5.	Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Siia liiki kuuluvad:

—	optsioonid;

—	ostutähed;

—

futuurid;

—	forvardlepingud;

—	vahetuslepingud;

—	krediididerivatiivid.

Tuletisinstrumendid kirjendatakse turuväärtuses bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansis varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis ei kirjendata brutosummana.

Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse hindamise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, kirjendatakse need positsioonid.

See liik ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.

Kui vastaspool on teada, põhineb geograafiline jaotus vastaspoole residentsusel. Kui vastaspool ei ole teada, näiteks organiseeritud turul tehtud tehingute puhul, põhineb geograafiline jaotus turu residentsusel.

6.	Mittefinantsvara

Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara.

Siia liiki kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed, intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid, ning virtuaal- ja krüptovarad, millel puuduvad vastaskirjed.

See liik võib hõlmata järgmist, mis esitatakse samuti eraldi liikidena:

—

Elamukinnisvara:

—	Elamukinnisvara on eluase, kus elab eluaseme omanik või üürnik;

—

Ärikinnisvara:

—	Ärikinnisvara on kinnisvara, kus pakutakse kaupu või teenuseid klientidele (nt hotellid, restoranid, jaemüük);

—

Tööstuskinnisvara:

—	Tööstuskinnisvara on tööstusotstarbel kasutatav kinnisvara, näiteks tehase, logistikakeskuse ja laoruumina kasutatav kinnisvara;

—

Muu kinnisvara:

—	Kinnisvara, v.a elamu-, äri- ja tööstuskinnisvara. See liik hõlmab kontorikinnisvara.

7.	Muud varad

Siia kuuluvad bilansi varade poole muud liigid, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud“. RKPd võivad selle liigi all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	hoiustelt ja laenudelt kogunev intress;

—	hallatavatelt võlaväärtpaberitelt kogunev intress;

—	kogunev rent;

—	laekumised, mis ei ole seotud IFi põhitegevusega.

KOHUSTUSTE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

8.	Saadud laenud ja hoiused

IFde kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad.

Siia liiki kuuluvad:

—	IFdele antud laenud, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud;

—

repotehingud ja repo-tüüpi tehingud rahalise tagatise vastu: IFde poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest (kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) saadud raha vastaskirje. Summad, mida IFd on saanud kolmandale isikule („ajutine omanik“) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. See tähendab, et IFdele jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja hüved;

—	väärtpaberilaenu eest saadud rahaline tagatis: summad, mis on saadud kolmandatele isikutele väärtpaberite laenutehingute alusel (rahalise tagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

—	kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud rahaline tagatis.

See liik võib hõlmata vaba tagasimaksega laenu ja arvelduskrediiti, mis esitatakse samuti eraldi liikidena.

Vaba tagasimaksega laenul on järgmised omadused: i) laenuvõtja võib kasutada või saada vahendeid eelneval kokkuleppel võimaldatud limiidi piires ilma laenuandjale ette teatamata; ii) vastavalt vahendite laenamisele ja tagasimaksele võib võimaldatav laenusumma suureneda või väheneda; iii) laenu võib kasutada korduvalt.

Vaba tagasimaksega laenud hõlmavad krediidiliini kaudu saadud veel tagasi maksmata summasid (laenujäägid). Krediidiliin on leping laenuandja ja laenuvõtja vahel, mis võimaldab laenuvõtjal võtta kindlaksmääratud perioodi kestel ja teatavates piirides ettemakseid ning maksta neid tagasi omal äranägemisel enne määratud kuupäeva. Krediidiliini summasid, mida ei ole kasutatud või mis on tagasi makstud, ei tule kajastada ühegi bilansikirje liigi all.

Arvelduskrediit on jooksevkonto deebetjääk. Võlgnetava kogusumma kohta tuleb aruandluses esitada laenu suurus ja/või maksimumperiood, olenemata sellest, kas see jääb laenuandja ja laenuvõtja poolt kokku lepitud piiridesse või ületab seda;

9.	IF aktsiad/osakud

IFde emiteeritud aktsiad/osakud, sh omandiväärtpaberite vormis, mis on kantud statistilistel eesmärkidel koostatud IFde nimekirja. See liik kajastab kogukohustust IFde aktsionäride ees. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille IF on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks.

10.	Tuletisinstrumendid

Vt 5. liik.

11.	Muud kohustused

Siia liiki kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud“.

RKPd võivad selle liigi all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	emiteeritud võlaväärtpaberid;

—	IFde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust;

—	hoiustelt ja laenudelt kogunenud maksmisele kuuluv intress;

—	IFde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud, jne;

—	eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid, jne;

—	netopositsioonid, mis tulenevad rahalise tagatiseta väärtpaberilaenudest;

—	tulevaste väärtpaberitehingutega seoses maksmisele kuuluvad netosummad.

2. osa

Väärtpaberite kaupa esitatava teabe omaduste kirjeldus

TABEL B

Väärtpaberite kaupa esitatava teabe omaduste kirjeldus

Väli	Peamiste omaduste kirjeldus
Väärtpaberi tunnuskood	Väärtpaberi kordumatu tunnuskood. See võib olla ISIN kood või väärtpaberi muu tunnuskood vastavalt RKP juhistele. „ISIN kood“ – väärtpaberitele omistatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis koosneb 12 tähtnumbrilisest märgist ja on väärtpaberite emissiooni unikaalne tuvastus (ISO 6166 määratlus).
Osade arv või agregeeritud nimiväärtus	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nimiväärtus, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades.
Hind	Turuväärtus väärtpaberi osa kohta või protsent agregeeritud nimiväärtusest, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Kogusumma	Väärtpaberi turuväärtus kokku. Kui väärtpaberiga kaubeldakse osades, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud hinnaga osa kohta. Kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte osades, võrdub kogusumma agregeeritud nimiväärtus korrutatud protsendina väljendatud hinnaga. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Finantsvood	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel).
Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud kokku (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid kokku (väärtpaberid kohustuste poolel)
Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügid kokku (väärtpaberid varade poolel) või lunastamised kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).
Väärtpaberi kirjendamise vääring	Väärtpaberi ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse hinna ja/või jäägi väljendamiseks.
Instrument	Nagu on määratletud tabeli A 2., 3. ja 4. liigi all.
Emitendi tunnuskood	Asjaomase RKPga kooskõlastatud standardkood, mis võimaldab emitenti kordumatult tuvastada ning sisaldab teavet kasutatava tunnuse liigi kohta, nt ELi tunnus või riigisisene tunnus.
Emitendi nimi	Emitendi täielik juriidiline nimi.
Emitendi riik	Emitendi asukohariigi ISO-kood või samaväärne kood.
Emissiooni kuupäev	Kuupäev, mil emitent annab väärtpaberid makse vastu tagajale üle. Sellel kuupäeval on väärtpaberid esimest korda kättesaadavad investoritele.
Lunastamiskuupäev	Kuupäev, mil võlainstrument tagasi ostetakse.
Kogunenud intress	Viimasest kupongimaksest või kogunemise algusest kogunenud intress.

3. osa

Sektorite kirjeldus

Sektorite liigitus liikmesriikides põhineb ESA 2010 standarditel. Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne sektorite ülevaade, mille RKPd võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Euroalal asuvad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistiliste nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary financial institutions and markets statistics sector manual“ toodud juhistest tehingupoolte liigituseks („Guidance for the statistical classification of customers“).

TABEL C

Sektorite kirjeldus

Sektor

Kirjeldus

RAd

RAd määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses.

2.	Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010 punktid 2.111 kuni 2.113).

Keskvalitsus

Kõnealune allsektor (S.1311) hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine (ESA 2010 punkt 2.114), Käesoleva määruse tähenduses hõlmab keskvalitsus ka liidu institutsioonid ja asutused, mis liigitatakse valitsemissektoriks (S.13).

Osariigi/liidumaa valitsus

Kõnealune allsektor (S.1312) koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit (ESA 2010 punkt 2.115).

Kohalik omavalitsus

Kõnealune allsektor (S.1313) hõlmab selliseid avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010 punkt 2.116).

Sotsiaalkindlustusfondid

Sotsiaalkindlustusfondide allsektor (S.1314) hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsioonilisi üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana. Tavaliselt ei ole otsest seost üksikisiku poolt makstava osamakse suuruse ja temale langeva riski vahel (ESA 2010, punkt 2.117).

3.	Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

Investeerimisfondid käesoleva määruse artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses.

4.	Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide

Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), IF aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. See allsektor hõlmab ka FVCd Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (1) määratletud tähenduses (ESA 2010, punktid 2.86–2.94).

5.	Finantsvahenduse abiettevõtted

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97).

6.	Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. See allsektor hõlmab valdusettevõtteid, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010 punktid 2.98 kuni 2.99).

7.	Kindlustusseltsid

Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100 kuni 2.104).

8.	Pensionifondid

Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105 kuni 2.110).

9.	Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.50).

10.	Kodumajapidamised

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning ühinguid, millel puudub juriidiline staatus, v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).

11.	Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTd) sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 ja 2.130).

4. osa

Tulu ja tasusid käsitleva teabe kirjeldus

TABEL D

Tulu ja tasusid käsitleva teabe kirjeldus

Väli	Kirjeldus
Teenitud tulu	IF poolt perioodi jooksul teenitud tulu, mis on jaotatud IFi emiteeritud aktsiate klasside järgi.
Makstud dividendid	IF poolt perioodi jooksul aktsionäridele dividendidena või muude samaväärsete väljamaksetena makstud vahendid, mis on jaotatud IFi emiteeritud aktsiate klasside järgi.
Aktsionäride poolt IF-le makstud tasud	Aktsionäride poolt IF-le perioodi jooksul makstud tasud IFi varadest maha arvatud maksete kujul, välja arvatud aktsionäride poolt muudele isikutele kui IF makstavad tasud. Need koosnevad IFi kuludest, mis liigituvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653 (2) VI lisas kirjeldatud „Korduvkulude“ ja „Lisakulude“ alla.

5. osa

IFi liigituse omaduste kirjeldus

TABEL E

IFi liigituse omaduste kirjeldus

Väli	IFi liigituse omaduste kirjeldus
Tunnuskood	„juriidilise isiku tunnus“ (LEI) on juriidilisele isikule antud tähtnumbriline viitekood kooskõlas ISO 17442 standardiga. „RIAD kood“ on asutuste ja filiaalide andmebaasi registri (RIAD) kordumatu tunnus, mille on loonud pädev RKP või EKP registreeritud üksuse tuvastamiseks. Muu (nt riiklik) üksuse tunnus (liik ja kood) on IFi mis tahes muu tunnuskood. Tähtsuse järjekorras kasutatakse LEId, RIAD koodi või muud üksuse tunnust.
Nimi	IFi täielik juriidiline nimi.
Residentsuse riik	Riik, kus IF on resident.
Loomise kuupäev	IFi esmakordse asutamise kuupäev.
Fondivalitseja	Äriühing, mille tavapärane tegevus on investeerimisfondi valitsemine.
Fondivalitseja tunnus	Fondivalitseja tunnuskood. Tähtsuse järjekorras kasutatakse juriidilise isiku tunnust, RIAD koodi või mis tahes muud (nt riigi) üksuse tunnust.
Dividendide jaotamise põhimõtted	Jaotusfond on IF, mis peamiselt (üle 50 %) maksab teenitud tulu aktsionäridele välja rahas. Kumulatiivne fond on IF, mis peamiselt (üle 50 %) teenitud tulu reinvesteerib vastavalt oma investeerimispoliitikale. Dividendide jaotamise segafond on IF, mis kasutab teenitud tulu nii aktsionäridele rahas väljamaksmiseks kui ka reinvesteerimiseks vastavalt oma investeerimispoliitikale.
Allfonde hõlmavad investeerimisfondid	Katusfond on üksus, mis jaotab oma varad erinevate üksuste vahel (allfondideks) selliselt, et iga üksusega seotud aktsiad/osakud on sõltumatult tagatud erinevate varadega. Katusfondi allfond on üksus, mis hoiab katusfondi eraldatud varasid, millega tagatakse allfondi emiteeritud aktsiaid/osakuid.
Investeerimispoliitika	Aktsiafondid on IFd, mis investeerivad peamiselt aktsiatesse. Võlakirjafondid on IFd, mis investeerivad peamiselt võlaväärtpaberitesse. Segafondid on IFd, mis investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, kumbagi instrumenti eelistamata. Kinnisvarafondid on IFd, mis investeerivad peamiselt kinnisvarasse. Riskifondid on investeerimisfondid, mis - olenemata nende õiguslikust struktuurist riigi õigusaktide alusel - kohaldavad kasumi teenimiseks suhteliselt vaba investeerimisstrateegiat ja mille juhte tasustatakse lisaks juhtimistasule ka fondi tulemuste alusel. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse riskifondide suhtes vaid üksikuid piiranguid seoses finantsinstrumentidega, millesse neil on lubatud investeerida, ning seetõttu võivad nad paindlikult kasutada erinevaid finantsvõtteid, sh finantsvõimendus, lühikeseks müümine ja muud võtted. Siia kuuluvad ka IFd, mis investeerivad osaliselt või täielikult teistesse riskifondidesse, kui nad vastavad kirjeldusele. Laenu-/krediidifondid on IFd, mis investeerivad peamiselt laenudesse. Kaubafondid on IFd, mis investeerivad peamiselt kaupadesse. Taristufondid on IFd, mis investeerivad peamiselt avaliku sektori hoonete (koolid, haiglad, vanglad), sotsiaal- (sotsiaalmajutus), transpordi- (teed, transpordivõrgud, lennujaamad), energia- (energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektid, elektrijaamad, torujuhtmed), veemajandus- (veevarustussüsteemid, kanalisatsioonisüsteemid, niisutussüsteemid), side- (võrgud) ja jäätmekäitlustaristusse (ringlussevõtt või kogumissüsteemid). Muud fondid on IFd, mis ei ole võlakirjafondid, aktsiafondid, segafondid, kinnisvarafondid, riskifondid, laenu-/krediidifondid, kaubafondid või taristufondid. IFde liigitamine investeerimispoliitika järgi võib riigiti erineda. Mõnes riigis kohaldatakse liigituse suhtes konkreetseid õigusnorme.
Aktiivne/passiivne	Aktiivsed IFd on IFd, mille juhtidel on fondi investeerimisotsuste osas kaalutlusõigus. Sellised IFd võivad (kuid ei pruugi) olla hallatud kindlaksmääratud võrdlusaluse alusel. Passiivsed sünteetilised IFd on fondid, mis järgivad kindlat indeksit sünteetilisel meetodil, kasutades selliseid tuletisinstrumente nagu vahetuslepingud, et jäljendada järgitava indeksi tulusust. Passiivsed füüsilised IFd on fondid, mis järgivad kindlat indeksit füüsilisel meetodil, hoides konkreetseid varasid või varade valimit, mis on nende järgitava indeksi aluseks.
Geograafiline piirkond	Investeerimispiirkond määratakse kindlaks hoitava vara peamise (üle 50 %) asukoha põhjal, arvestades vara väärtust. „Riigisisene“ IF on investeerimisfond, mis investeerib peamiselt sama riigi residentide emiteeritud varadesse. Euroopa (EMP), Euroopa (v.a EMP), Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Aasia/Vaikse ookeani piirkond, Lähis-Ida ja Aafrika määratlus on sama, mis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suunistes (ESMA/2014/869EN) (3) . Riigiülene/mitme riike hõlmav piirkond tähendab, et IF investeerib peamiselt riigiüleste üksuste emiteeritud varadesse või ei investeeri ühessegi konkreetsesse eespool määratletud geograafilisse piirkonda.
Avatud/suletud	Avatud IFd on investeerimisfondid, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtja vara arvel. Kinnised IFd on kindla emiteeritud aktsiate arvuga investeerimisfondid, mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt väljumiseks aktsiad ostma või müüma.
Ettevõtlussektori/riigivõlakirjade fondid	Riigivõlakirjade fondid investeerivad peamiselt (üle 50 %) valitsuste emiteeritud võlaväärtpaberitesse. Ettevõtlussektori võlakirjade fondid investeerivad peamiselt (üle 50 %) finants- ja mittefinantsettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberitesse. IFde liigitamine investeerimispoliitika järgi võib riigiti erineda. Mõnes riigis kohaldatakse liigituse suhtes konkreetseid õigusnorme.
Noteerimise staatus	Noteeritud IFde aktsiad on noteeritud börsil või muul organiseeritud turul. Noteerimata IFdel ei ole aktsiaid, mis on noteeritud börsil või muul organiseeritud turul.
Eurofondide/AIFde nõuetele vastavus	Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) on investeerimisfondid, mis on asutatud kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ. Alternatiivsed investeerimisfondid (AIFd) on investeerimisfondid, mis on asutatud kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL. „Eurofondide nõuetele mittevastav, AIF nõuetele vastav - sellest: jaeinvestoritele turustamiseks lubatud aktsiad“ on investeerimisfond, mis on saanud asjakohase loa vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 43.
Investorite baas	Investorite baas määratakse kindlaks peamise (üle 50 %) aktsionäride liigi alusel, arvestades nende väärtust. „Kutseline investor“ on üksus, mis vastab direktiivi 2014/65/EL II lisas sätestatud kutselise kliendi kriteeriumidele. „Jaeinvestor“ on investor, kes ei ole „kutseline investor“.
Kinnisvarafondi liik	Elamukinnisvarafondid investeerivad peamiselt (üle 50 %) elamukinnisvarasse. Elamukinnisvara on eluase, kus elab eluaseme omanik või üürnik; (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punkt 75; Ärikinnisvarafondid investeerivad peamiselt (üle 50 %) ärilisel eesmärgil kasutatavasse kinnisvarasse, nt jaemüük ja hotellid. Tööstuskinnisvarafondid investeerivad peamiselt (üle 50 %) kaupade tootmiseks, ladustamiseks ja turustamiseks kasutatavasse kinnisvarasse. Mitmekülgse strateegiaga kinnisvarafondid investeerivad elamu-, äri- ja tööstuskinnisvarasse, keskendumata ühele peamisele valdkonnale. Muud kinnisvarafondid on kinnisvarafondid, mis ei ole elamu-, äri-, tööstus- või mitmekülgse strateegiaga kinnisvarafondid.
Börsil kaubeldav fond	Börsil kaubeldav fond on ESMA suuniste (ESMA/2012/832) punkti 3 neljandas lõigus määratletud „börsil kaubeldav eurofond“ (5) . ESMA määratluse kohaselt on „börsil kaubeldav eurofond“ eurofond, mille vähemalt ühe osaku- või aktsiaklassiga kaubeldakse kogu päev vähemalt ühel reguleeritud turul või ühes mitmepoolses kauplemissüsteemis, kus vähemalt üks turutagaja võtab meetmeid, millega tagatakse, et fondi osakute või aktsiate börsiväärtus ei erine oluliselt fondi puhasväärtusest ning vajaduse korral selle indikatiivsest puhasväärtusest. See hõlmab ka muud IFd kui eurofondid, mis vastavad ESMA börsil kaubeldava fondi määratlusele.
Börsivälistesse ettevõtjatesse investeeriv fond	Börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivad fondid (private equity fund, PEF) on finantsvõimenduseta investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt omakapitali instrumentidesse ja instrumentidesse, mis on majanduslikus mõttes sarnased börsil noteerimata ettevõtjate omakapitali instrumentidega. PEFde alamkategooriaks on riskikapitalifondid (venture capital fund, VCF), mis investeerivad idufirmadesse. PEFe (sh VCFe) käsitletakse tavaliselt kinniste fondidena või piiratud vastutusega ühingutena, mida haldavad börsivälised ettevõtted (private equity company, PEC) või VCFde puhul riskikapitaliettevõtted (venture capital company, VCC). Kui PEFd (sh VCFd) liigitatakse IFdeks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 2, siis PECd ja VCCd liigitatakse finantsvahenduse abiettevõteteks (ESA 2010 allsektor S.126), kui nad haldavad ainult PEFde ja VCFde varasid; ja muudeks finantsvahendusettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.125), kui nad investeerivad oma arvel börsivälistesse ettevõtjatesse.
Kinnisvara usaldusfond	Kinnisvara usaldusfond (real estate investment trust, REIT) on üksus, mis omab või rahastab tuluteenivat kinnisvara ning mille suhtes kohaldatakse spetsiaalset riigi õigusraamistikku, milles määratakse kindlaks selle õiguslik vorm, kõlblik vara ja maksustamine.
Lunastamise sagedus	Lunastamise sagedus on ajakava, mille alusel IFi investorid võivad oma aktsiaid/osakuid tagasi võtta.
Vastavus keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastele (ESG) nõuetele	Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) artikli 8 nõuetele vastav IF vastab määruse (EL) 2019/2088 artikli 8 nõetele ning edendab seega keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi. Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse (SFDR) artikli 9 nõuetele vastav IF vastab määruse (EL) 2019/2088 artikli 9 nõuetele ning järgib seega jätkusuutlike investeeringute eesmärki. Muud IFd ei vasta määruse (EL) 2019/2088 artiklite 8 ja 9 nõuetele.

(1) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/653, 8. märts 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.4.2017, lk 1).

(3) Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi artikli 3 lõike 3 punkti d ning artikli 24 lõigete 1, 2 ja 4 kohaste aruannetega seotud kohustusi käsitlevad suunised (ESMA/2014/869EN), avaldatud ESMA veebilehel www.esma.europa.eu.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Suunised pädevatele asutustele ja eurofondide valitsejatele (ESMA/2012/832EN), avaldatud ESMA veebilehel www.esma.europa.eu.