KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2024/1974,

12. juuli 2024,

mitmekesise rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012), (1) eriti selle artikli 220a lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2022/2434 (2) lisati määrusesse (EL, Euratom) 2018/1046 mitmekesise rahastamise strateegia kui ühtne rahastamismeetod komisjoni tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute rakendamiseks. Välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kohaldatakse mitmekesise rahastamise strateegiat finantsabiprogrammide suhtes, mille alusaktid on jõustunud 9. novembril 2022 või hiljem.

(2)

Komisjon peaks kehtestama mitmekesise rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku korra. Mitmekesise rahastamise strateegia kohaldamiseks on vaja vastu võtta õigusnormid, millega määratakse kindlaks kord vastavate kulude jaotamiseks asjaomastele finantsabiprogrammidele ning millega tagataks, et kõik liidule tekkinud kulud, mis on seotud finantsabi andmisega, jäävad laenuvõtmistehingutest kasu saaja kanda.

(3)

Mitmekesise rahastamise strateegia rakendamisega seotud kulude jaotamise metoodika kehtestati [esimest korda] komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1095 (3) taasterahastu „NextGenerationEU“ (NGEU) raames. Seda korda laiendati komisjoni rakendusotsusega (EL, Euratom) 2022/2545 (4) kõigile laenuvõtmistehingutele ja võlahaldustoimingutele, mida tehakse mitmekesise rahastamise strateegia raames vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 220a, kohandades sihipäraselt kulude jaotamise metoodikat.

(4)

Kohustus katta finantsabiga seotud kulud peaks lasuma finantsabi saajal vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220 lõike 5 punktile e ning kooskõlas selliste eelarvepõhimõtetega nagu usaldusväärne finantsjuhtimine ja eelarve tasakaal. Toetusesaajad peaksid kandma kõik kulud ühtse kulude jaotamise metoodika alusel, millega tagatakse, et kulud jaotatakse läbipaistvalt ja proportsionaalselt.

(5)

Kulude jaotamise metoodika peaks tagama, et eri toetusesaajate kategooriate kulusid omavahel ei ristsubsideerita. Ühelt poolt peaksid laenukulud täielikult kandma nende laenude saajad ja teiselt poolt tuleks tagastamatu toetusega kaasnevad kulud kanda vajaduse korral liidu üldeelarvest, võttes aluseks tegelikud kulud, mis on tekkinud vastava tuluosa kogumisel ja väljamaksmisel eri toetusesaajatele. Metoodika peaks hõlmama kõiki kulusid, mida kannab liit seoses laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega, sealhulgas kõiki halduskulusid, ning tagama, et iga väljamakse puhul arvutatakse välja erinevad kulukategooriad.

(6)

Selleks et toetusesaajaid koheldaks õiglaselt ja võrdselt, tuleks rakendada ühist ja ühtset kulude metoodikat, mida kohaldataks igat liiki väljamaksete suhtes, nimelt nende suhtes, mis makstakse tagasi liidu üldeelarvest, ja nende suhtes, mille maksavad tagasi toetusesaajad. Kulud peaksid kandma toetusesaajad saadud tulu osakaalu alusel.

(7)

Kulude jaotamise metoodikas tuleks eristada kolme kulukategooriat: rahastamiskulud, likviidsusjuhtimise kulud ja halduskulud. Rahastamiskulud tulenevad intressimäärast ja muudest kuludest, mida komisjonil tuleb maksta eri vahenditelt, mis on emiteeritud asjaomaste väljamaksete rahastamiseks. Likviidsusjuhtimise kulud tekivad seoses emiteeritud summadega, mida hoitakse ajutiselt likviidsuskontodel reservina tulevaste maksete tegemiseks. Need jooksvad tegevuskulud on mitmekesise rahastamise strateegia lahutamatu osa ja need tuleks jagada õiglaselt kõigi toetusesaajate vahel. Kolmas kulukategooria on mitmekesise rahastamise strateegia rakendamiseks vajaliku tehnilise ja tegevussuutlikkuse säilitamisega kaasnevad halduskulud, mis on otseselt tingitud mitmekesise rahastamise strateegia rakendamisest.

(8)

Kui mitmekesise rahastamise strateegia kaudu rahastatavatel finantsabiprogrammidel on teistsugune kestus ja struktuur kui taasterahastul „NextGenerationEU“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2463 (5) kohastel laenudel, on asjakohane võimaldada täiendavat paindlikkust kulude jaotamise metoodika muutmise näol. Rakendusotsuses (EL, Euratom) 2022/2545 on sätestatud, et juhul kui võetakse vastu uued finantsabiprogrammid, millel on teistsugune kestus ja struktuur, vaadatakse taasterahastu kuluarvestusmetoodika sobivus läbi.

(9)

Soovitud paindlikkuse tagamiseks peaks kulude jaotamise metoodika hõlmama programmisegmentide kontseptsiooni, mis aitaks korraldada ja jälgida väljamaksete ja nendega seotud rahastamisvahendite jaotamist iga programmi kohta. See võimaldaks siduda rahastamisvahendid programmispetsiifiliste finantsnäitajatega ja näha ette võimaluse kohandada kohustuste juhtimist tähtaegade valiku kalibreerimise kaudu. Programmisegmentide kasutuselevõtt väldiks kulude ristsubsideerimist eri programmide vahel.

(10)

See peaks olema kooskõlas ka juhtimisraamistikuga, mis on kehtestatud komisjoni rakendusotsusega (EL, Euratom) 2023/2825, (6) millega on ette nähtud, et rahastamisvahendite jaotamisel eri programmide vahel võetakse arvesse vastavaid eesmärgiks seatud maksetähtaegu ja eri programmide konkreetseid piiranguid.

(11)

Rahastamistoimingute keskmine eesmärgiks seatud maksetähtaeg ja esialgsed summad tuleks programmi kaupa märkida rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 4 kohaselt vastu võetud rahastamiskava käsitlevates otsustes. Iga programmi jaoks iga-aastase laenuvõtmisotsusega kehtestatud üldistes piirides seatud eesmärgid annavad ette mittesiduvad tasemed, mille võiks rahastamisperioodi lõpuks saavutada, eeldusel et rahastamisvajadus jääb samaks. Programmi koostamise või ajasegmendi kindlaksmääramise ajal võib rahastamisvahendite kaalutud keskmine maksetähtaeg programmi kohta erineda perioodi lõpuks seatud eesmärgist. Komisjon peaks jaotama rahastamisvahendid asjaomaste poolaastate jooksul eri segmentidesse, võttes arvesse laenuvõtmistehinguid, mis on kavandatud ülejäänud rahastamisperioodiks. Seda tehes peaks komisjon oma võimaluste piires tagama, et kogu rahastamisperioodi jooksul peetakse võrdselt kinni iga määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220a kohaldamisalasse kuuluva finantsabiprogrammi ja nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (7) artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse erinevatest keskmistest eesmärgiks seatud maksetähtaegadest. Laenuvõtmistehinguid tehes peaks komisjon eelkõige võtma sihiks saavutada kõige soodsamad tingimused ning käsitama võrdset kinnipidamist vastavatest keskmistest eesmärgiks seatud maksetähtaegadest programmisegmentide lõikes jaotamise tasandil teisejärgulisena. Komisjon peaks sellistest eesmärkidest kinnipidamist korrapäraselt ajakohastama ja jälgima.

(12)

Programmisegment tuleks luua iga sellise uue finantsabiprogrammi jõustumisel, mida rahastatakse mitmekesise rahastamise strateegia raames tehtavate tehingutega. Programmisegmendid peaksid olema pühendatud kas ühele või mitmele toetusesaajale, sõltuvalt sellest, kas programmi alusaktiga on lubatud finantsabi anda ainult ühele või siis mitmele saajale.

(13)

Kui programm võimaldab anda finantsabi rohkem kui ühele toetusesaajale, tuleks vastava programmisegmendi raames tehtavad väljamaksed ja nendega seotud rahastamisvahendid omakorda jaotada ajasegmentidesse, et konkreetsele toetusesaajale tehtud väljamaksega seotud rahastamiskulud oleksid tihedalt seotud väljamakse tegemise ajal valitsevate turuintressimääradega. Rahastamiskulud stabiliseeruvad ajasegmendi sulgemisel.

(14)	Kui tegemist on vaid ühe toetusesaaja teenindamiseks mõeldud finantsabiprogrammiga, ei ole vaja programmisegmenti ajasegmentideks jaotada, sest kõik kulud kannab sama toetusesaaja.

(15)

Programmisegmentide lisamine käesoleva otsuse alusel ei tohiks mõjutada olemasolevat kulude jaotust ühegi programmi puhul, mille suhtes juba kohaldatakse kehtivat kulude jaotamise metoodikat. Selleks tuleks väljamaksed, mis on tehtud enne käesoleva otsuse jõustumist taasterahastu „NextGenerationEU“ ja määruse (EL) 2022/2463 alusel ning mis tahes muu, enne käesoleva otsuse jõustumist kohaldatud CAM-programmi raames, ning rahastamisvahendid, mis on juba jaotatud olemasolevatesse ajasegmentidesse rakendusotsuse (EL, Euratom) 2022/2545 alusel, koondada spetsiaalsesse varasemasse programmisegmenti, millel on ka ajasegmendid. Varasem programmisegment peaks sisaldama kõiki ajasegmente, mis on nende programmide rahastamiseks juba loodud, samuti nende programmidega seotud tulevasi väljamakseid ja seotud rahastamisvahendeid. Sellega tagatakse, et uus lähenemisviis ei avalda mõju komisjoni kantud kulude jaotamisele olemasoleva jaotusmetoodika alusel.

(16)

Laenuvõtmistehingutest tulenevate rahastamiskulude arvutamisel tuleks lähtuda kuludest, mis tulenevad kõigist konkreetse programmisegmendi raames ja mitme toetusesaajaga programmi puhul iga vastava ajasegmendi raames tehtud laenuvõtmistehingutest. Laenusaajatelt või nõukogu määruse (EL) 2020/2094 (8) artikli 3 lõike 1 kohase sihtotstarbelise välistulu puhul liidu üldeelarvest tuleks kulude katmist nõuda võrdsetel alustel, kui kulud eraldatakse sama segmendi toetusesaajatele. Selle meetodiga, mille puhul määratakse kulud programmi- või ajasegmendi kestuse jooksul, välditakse kindla ajahetkega seotud meelevaldsust, mis iseloomustab traditsioonilist kompensatsioonimeetodit, mille puhul peegeldavad iga toetusesaaja kulud tingimusi, mida oli võimalik saavutada konkreetsel laenuvõtmise päeval.

(17)

Programmisegment peaks olema aktiivne kogu perioodi jooksul, mil tehakse konkreetse programmi väljamakseid. Mitme toetusesaajaga programmisegmendis peaks igal ajahetkel olema ainult üks aktiivne ajasegment. Reeglina peaksid loodud ajasegmendid kulgema poolaastal, mis algab 1. jaanuaril või 1. juulil. Varasema programmisegmendi esimene ajasegment peaks hõlmama ajavahemikku 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ehk taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamistoimingute alustamise aega. Üldreeglina tuleks programmi esimene ajasegment luua ajal, mil tehakse esimene väljamakse. Iga aja- või programmisegment peaks jääma aktiivseks seni, kui sellesse segmenti jaotatud pikaajalise rahastuse summa jõuab vastavusse väljamaksete summaga. Kui need poolaasta lõpuks vastavuses ei ole, peaks ajasegment jääma aktiivseks seni, kuni selline vastavus saavutatakse. Sellisel juhul peaks olema võimalik väljamaksete jaotamist aktiivsesse ajasegmenti ajutiselt jätkata, ent samal ajal peaks saama määrata rahastamisvahendeid järgmisesse ajasegmenti.

(18)

Kuigi rahastamiskulud võivad programmi- või asjakohasel juhul ajasegmendi aktiivsuse perioodil väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu varieeruda, peaks komisjon haldama laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid nii, et iga programmi- või asjakohasel juhul ajasegmendi puhul peetakse võrreldaval määral kinni vastavast eesmärgiks seatud maksetähtajast, ent samal ajal seatakse alati esmatähtsaks sihiks saavutada kõigi programmide jaoks kõige soodsamad tingimused.

(19)

Komisjoni rahastamisstrateegia võimaldab intressiriski ja muid finantsriske paremini hallata. Ehkki laenusaajatelt nõutavad intressimäärad on eeldatavasti stabiilsed, võib tekkida vajadus need tähtaeguvate pikaajaliste rahastamisvahendite asendamise korral perioodiliselt ja marginaalsel määral ümber arvutada. Vajaduse korral arendab komisjon oma suutlikkust kasutada tuletisinstrumente, näiteks vahetustehinguid, et hallata intressiga seotud jääkriske ja pakkuda toetusesaajatele fikseeritud intressimääraga laenu võtmise võimalust. Fikseeritud intressimäära võimaldava rahastuga seotud kulud peaksid täielikult ja eranditult kandma toetusesaajad, kes seda võimalust kasutavad.

(20)

Konkreetses programmi- või asjakohasel juhul ajasegmendis tehtud väljamaksete summa peaks olema võrdne sellesse programmi- või ajasegmenti määratud pikaajaliste rahastamisvahendite summaga. Enamikul juhtudel tuleks tulud mitme toetusesaajaga programmide puhul välja maksta sama ajasegmendi jooksul ja need tuleks määrata samasse ajasegmenti kui tulude kogumiseks kasutatavate pikaajaliste rahastamisvahendite emiteerimine. Ettenägematud viivitused väljamaksete tegemisel võivad siiski põhjustada olukordi, kus pikaajalisest rahastamisest saadud tulu on kogutud, kuid seda ei ole võimalik välja maksta nii, nagu algselt kavandatud. Seda võimalust tuleks arvesse võtta väljamaksete jaotamisel eri ajasegmentidesse.

(21)

On asjakohane näha ette ka võimalus prognoosida eelmises ajasegmendis järgmise ajasegmendi alguses tekkivaid väljamaksete vajadusi. Selleks et selliseid olukordi arvesse võtta ja tagada rahastamine soodsatel tingimustel, peaks olema võimalik määrata pikaajalised rahastamisvahendid järgmisesse ajasegmenti.

(22)

Suutlikkus juhtida rahastamistehingute likviidsust lühiajaliste laenukohustuste võtmise ja usaldatavusnõuete täitmiseks raha hoidmise kaudu on mitmekesise rahastamise strateegia keskne ja määrav tunnus. Selline likviidsusjuhtimine peaks võimaldama komisjonil täita kõik maksevajadused ja kohandada emiteerimist turutingimustele. On asjakohane sätestada meetodid rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artiklites 6 ja 8 osutatud likviidsusjuhtimisega seotud kulude arvutamiseks. Need peaksid hõlmama lühiajaliste rahastamisvahendite emiteerimisest tulenevaid kulusid, samuti kulusid, mis tulenevad sellest, et osa tulu hoitakse ajutiselt likviidsuskontol tagamaks võime tasuda vajaduse korral kõik maksed, ning kulusid, mis tulenevad intressi- ja muude finantsriskide haldamisest. Kulusid, mis on tekkinud seoses tagasiostu ja/või oma võlakirjade hoidmisega likviidsusjuhtimise eesmärgil, tuleks samuti käsitada likviidsusjuhtimise kuludena. Käesoleva otsusega tuleks kehtestada alus, mille kohaselt arvutada likviidsuskulusid ning nõuda need ausalt ja õiglaselt sisse kõigilt kõnealuse aasta jooksul tulust osa saanud toetusesaajatelt.

(23)

Likviidsusjuhtimise toimingud peaksid aitama minimeerida likviidsusjuhtimise kulusid, mis võivad tekkida sularaha hoidmisel eesmärgiga täita usaldatavusnõudeid. Tagatud või tagamata rahaturutehingutest tulenevate likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus peaks iga tehingu puhul hõlmama päevaintressi ja võimalikku kauplemistasu või aažiot/disaažiot. Nende tehingute investeeringutasuvus peaks olema likviidsete vahendite emiteerimise ja hoidmise kulude summa ning hoitavate vahendite investeeringutasuvus tuleks kord kvartalis proportsionaalselt lisada tagasimaksmata väljamaksetele.

(24)

Juhul kui väljamaksed on suuremad kui vastavasse programmi- või asjakohasel juhul ajasegmenti jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite või intressimaksete summa, võib see põhjustada likviidsete vahendite puudujäägi asjaomases segmendis. Väiksemad väljamaksed kui vastavasse programmi- või asjakohasel juhul ajasegmenti jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite või lunastusmaksete summa võivad põhjustada likviidsete vahendite ülejäägi. Likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi kompenseerimine on mitmekesise rahastamise strateegia rakendamise vältimatu tingimus. Neid kulusid ei tohiks kanda asjaomastest segmentidest, vaid need tuleks isoleerida ja neid tuleks hallata osana eraldiseisvatest likviidsusjuhtimise üldkuludest. Käesoleva otsusega tuleks luua mehhanism likviidsete vahendite puudujäägist või ülejäägist tulenevate kulude eristamiseks muudest kuludest, et võimaldada katta neid laiemast rahastamisprogrammist likviidsusjuhtimise kuludena. Komisjon peaks kasutama likviidsuse juhtimise segmenti, et viia ühe toetusesaajaga programmisegmentides või mitme toetusesaajaga ajasegmentides tekkinud positiivsed või negatiivsed sularahasaldod vastavusse väljamaksete kogusummaga.

(25)

Mitmekesise rahastamise strateegia rakendamiseks tuleb arendada uus suutlikkus, mida on tarvis, et saada kõige soodsam juurdepääs kapitaliturgudele ning tagada sellise taristu pidev ja tõhus haldamine. See hõlmab kulusid, mis on vajalikud likviidsuskontode haldamiseks, ELi lühiajaliste võlakirjade ja muude võlakirjade enampakkumiste korraldamiseks vajaliku suutlikkuse arendamiseks ning uue komisjonisisese andmetöötlussuutlikkuse rakendamiseks. Selliseid kulusid, mis on seotud otseselt laenuvõtmistehingute ja väljamaksete rakendamisega, tuleks käsitada üldkuludena, mille puhul eristatakse laenuvõtmis- ja maksetaristu sisseseadmise ja haldamisega seotud kulusid. Need kulud peaksid kajastuma üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes.

(26)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud hõlmavad kõiki mitmekesise rahastamise strateegia rakendamisega otseselt seotud halduskulusid. Sellised kulud tekivad kas sisseseadmiskuludena, mis on seotud tegevussuutlikkuse arendamise ühekordsete kuludega, või korduvkulude ehk vältimatute kuludena, mis tekivad aja jooksul ja on otseselt seostatavad mitmekesise rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega. Kui korduvkulud on asjaomasel aastal tehtavate väljamaksetega seotud regulaarsed iga-aastased kulud, siis sisseseadmiskulusid tuleks arvestada ühekordsete kuludena.

(27)

Nende toimingute sisseseadmise ja nende tegemise suutlikkuse suurendamisega seotud kulud on tekkinud alates 2021. aastast ning need on juba määratud taasterahastu finantsabiprogrammide raames toetuse saajatele konkreetsete sisseseadmiskuludega kaasnevate üldkuludena. Seetõttu ei peaks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvatest muudest finantsabiprogrammidest toetuse saajad kandma varasema suutlikkuse suurendamisega seotud kulusid, vaid üksnes kõnealuse taristu hooldamise või selle edasise arendamise kulusid. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide (v.a taasterahastu „NextGenerationEU“) halduskulude osakaal tuleks kindlaks määrata selle alusel, kui suur on programmi osakaal tulus, mis on saadud mitmekesise rahastamise strateegia raames selle aasta jooksul, mil asjaomased halduskulud tekkisid.

(28)

Üldhalduskuludega seotud teeninduskuludes sisalduvad halduskulud peaksid piirduma mitmekesise rahastamise strateegiaga otseselt seotud abikõlblike kulude lõpliku loeteluga. Pärast 2023. aasta eelarve raames saavutatud kokkuleppeid on väliskonsultantide värbamise lepingulised tasud abikõlblike halduskulude loetelu osa. Abikõlblike halduskulude loetelu laiendamisest anti liikmesriikide ametiasutustele teada enne käesoleva otsuse vastuvõtmist. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude kogusumma moodustab mitmekesise rahastamise strateegia toimingute kogukuludest väga väikese osa.

(29)	Tagantjärele arveldamise protsess on kavandatud selliselt, et tagatakse kulude sissenõudmine järgmisel aastal kuni ajani, mil mitmekesise rahastamise strateegia kohastest laenuvõtmistehingutest ning võla- ja maksehaldustoimingutest enam kulusid ei teki.

(30)

Erandkorras võib liit kanda laenuvõtmise ja -andmisega seotud intressi- ja halduskulud, näiteks finantsabi laenude puhul, mis on antud Ukrainale määruse (EL) 2022/2463 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/792 (9) alusel. Vajalikud vahendid tuleb määruse (EL) 2022/2463 kohaselt eraldada liikmesriikide rahalisest osalusest vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 1, eeldusel et neid kulusid ei kaeta muude vahendite abil. Sellisel juhul tuleks kulude arveldamine viia kooskõlla selliste kulude arveldamisega, mis tulenevad määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 1 osutatud sihtotstarbelisest välistulust tehtud väljamaksetest, ning kulud tuleks rühmitada kvartalite kaupa.

(31)

Komisjon peaks esitama kinnitusteate iga väljamakse kohta, sealhulgas tagastamatu toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, liikmesriikidele antud tagasi makstava toetuse kohta määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses ning liikmesriigile või kolmandale riigile määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide raames antud laenude kohta.

(32)

Mitmekesise rahastamise strateegia raames antavaid laene tuleks rakendada ühtlustatud finantstingimustel (maksetähtaegade ja tagasimaksete profiil) iga sama abiprogrammi raames tehtava väljamakse puhul, eeldusel et need on kooskõlas mitmekesise rahastamise strateegiaga. Tagastamatu toetuse puhul peaks kinnitusteade olema peamine toetav element, mis määrab kindlaks kõnealused finantstingimused liidu üldeelarve jaoks. Kinnitusteate eesmärk on maksenõue selle finantstingimuste alusel kindlaks määrata. Kõnealused tingimused peaksid sisaldama väljamakse kuupäeva, finantsabi summat, rahastamiskulude kuupäeva ja maksetähtaega. Kinnitusteade on ELi eelarve kavandamise, raharingluse ja tagastamatu toetuse arvestamise peamine alus.

(33)	Laenulepingutes tuleks laenukulude arvutamise ja sissenõudmise meetodina viidata käesolevale otsusele.

(34)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada kõigi taasterahastu „NextGenerationEU“ programmide raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja väljamaksete suhtes, sealhulgas nende suhtes, mis on tehtud enne käesoleva otsuse jõustumist.

(35)	Arvestades tungivat vajadust anda muude poliitiliste prioriteetide hulgas Ukrainale 2024. aasta juulis Ukraina rahastust kõige asjakohasemal ja soodsamal viisil finantsabi, peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

Reguleerimisese, mõisted ja üldnormid

Artikkel 1

Reguleerimisese, kohaldamisala ja juhtpõhimõte

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühtne metoodika määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 220a kohaldamisalasse kuuluvate finantsabiprogrammide ning otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse programmide (edaspidi „CAM-programmid“) raames tehtud laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest tulenevate kulude jaotamiseks.

2. Kulude jaotamise metoodika rakendamisel juhindutakse õigluse ja võrdse kohtlemise põhimõttest ning tagatakse, et kulud jaotatakse vastavalt saadud toetuse suhtelisele osakaalule.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„toetusesaaja“ – liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM-programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline, või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse korral liidu üldeelarve osaline;

2)	„väljamakse“ – laenuvõtmistehingutest ja võlahaldustoimingutest saadud tulu ülekandmine, et rahastada toetusesaajale antavat tagasimakstavat või tagastamatut toetust;

3)	„rahastamisvahendid“ – võlakirjad, vekslid, kommertsväärtpaberid, ELi lühiajalised võlakirjad või muud asjakohased lühiajalised ja/või pikaajalised finantstehingud mitmekesise rahastamise strateegia raames;

4)	„intressiperiood“ – 12 kuu pikkune periood või muu selline periood, mille võib kindlaks määrata kinnitusteates ja mis algab väljamakse kuupäeval või eelneval intressimakse kuupäeval;

5)	„likviidsusjuhtimine“ – rahastamisvahendite ja väljamaksetega seotud rahavoogude juhtimine;

6)	„laenuleping“ – Euroopa Liidu (keda esindab komisjon) ja CAM-programmi raames toetuse saaja vahel sõlmitud laenutoetuse leping;

7)	„laenuvõtmistehingud“ – rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 2 punktis 1 osutatud tehingud;

8)	„võlahaldustoimingud“ – rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 2 punktis 2 osutatud toimingud;

9)	„likviidsusjuhtimise toimingud“ – rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 2 punktis 3 osutatud toimingud;

10)	„lühiajaline rahastamine“ – rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 2 punktis 16 osutatud rahastamine;

11)	„pikaajaline rahastamine“ – rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 2 punktis 15 osutatud rahastamine;

12)	„ühe toetusesaajaga programm“ – CAM-programm, mille alusakt lubab maksta laene või toetusi välja ühele toetusesaajale;

13)	„mitme toetusesaajaga programm“ – CAM-programm, mille alusakt lubab maksta laene või toetusi välja enam kui ühele toetusesaajale;

14)	„taasterahastu „NextGenerationEU“ programm“ või „taasterahastu „NextGenerationEU““ – programm, mida rahastatakse määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 alusel, niivõrd kui sellega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid;

15)	„taaste- ja vastupidavusrahastu laenud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (10) artikli 14 kohane laenutoetus;

16)	„Ukraina rahastu“ – määrusega (EL) 2024/792 loodud rahastu Ukraina toetamiseks aastatel 2024–2027;

17)	„rahastamisvahend „Makromajanduslik finantsabi+““ – määrusega (EL) 2022/2463 loodud vahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal.

Artikkel 3

Kulude liigid

Määratakse kindlaks järgmised kulukategooriad:

a)	rahastamiskulud;

b)	likviidsusjuhtimise kulud;

c)	üldhalduskuludega seotud teeninduskulud.

2. PEATÜKK

Rahastamiskulud ja likviidsusjuhtimise kulud

1. jagu

Segmendid

Artikkel 4

Programmisegmentide ja ajasegmentide moodustamine

1. Programmisegment sisaldab ühte CAM-programmi. See moodustatakse pärast iga CAM-programmi jõustumist.

2. Mitme toetusesaajaga programmi puhul sisaldab iga programmisegment ka ajasegmente. Ajasegment kestab pool aastat algusega 1. jaanuaril või 1. juulil. Uue CAM-programmi jõustumise korral hõlmab esimene ajasegment poolaastat, mil tehakse esimene väljamakse, ning lõpeb 30. juunil või 31. detsembril. Iga programmisegmendi puhul on konkreetsel ajahetkel aktiivne ainult üks ajasegment, välja arvatud käesoleva otsuse artikli 5 lõike 6 kohase erandi puhul.

3. Iga ajasegment jääb aktiivseks seni, kuni finantsabi väljamaksete summa jõuab sellesse ajasegmenti jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite summani.

4. Ühe toetusesaajaga programmi puhul programmisegmendid ajasegmente ei hõlma.

5. Programmisegmendid jäävad aktiivseks seni, kuni finantsabi väljamaksete kogusumma jõuab sellesse programmisegmenti jaotatud pikaajaliste rahastamisvahendite kogusummani.

Artikkel 5

Rahastamisvahendite ja väljamaksete jaotamine programmisegmentidesse ja ajasegmentidesse

1. Konkreetse CAM-programmi raames tehtavad väljamaksed ja programmi jaoks eraldatud rahastamisvahendid määratakse selle CAM-programmi jaoks moodustatud programmisegmenti. Konkreetse mitme toetusesaajaga programmi raames tehtavad väljamaksed ja seotud rahastamisvahendid määratakse väljamakse tegemise ajal aktiivsesse ajasegmenti.

2. Väljamakse määratakse samasse programmi- või ajasegmenti kuni kõigi tasumata summade tagasimaksmiseni.

3. Muud kui lõikes 7 osutatud pikaajalised rahastamisvahendid määratakse programmi- või asjakohasel juhul ajasegmenti, mis on aktiivne nende aluseks oleva laenuvõtmistehingu sõlmimise ajal.

4. Rahastamisvahendid, mis on kaasatud eesmärgiga rahastada järgmises ajasegmendis tehtavat väljamakset, võib siiski määrata kõnealusesse järgmisse ajasegmenti.

5. Kui pooleaastase ajasegmendi lõpus ületab tehtud väljamaksete summa pikaajaliste rahastamisvahendite summat, määratakse pärast kõnealuse pooleaastase ajasegmendi lõppu laenuvõtmistehingutest saadud pikaajalised rahastamisvahendid endiselt sellesse ajasegmenti, kuni pikaajaliste rahastamisvahendite summa jõuab kõnealuse ajasegmendi väljamaksete summani.

6. Pikaajalised rahastamisvahendid määratakse programmi- või ajasegmenti tehingu tegemise ajal, tagades parimal viisil selle, et käimasoleva rahastamisperioodi jooksul peetakse võrdselt kinni iga CAM-programmi erinevatest keskmistest eesmärgiks seatud maksetähtaegadest, ning võttes arvesse järgmisi tegureid:

a)	mitmekesise rahastamise strateegia raames kavandatud kogusummad ja keskmine eesmärgiks seatud maksetähtaeg, nagu need on sätestatud otsustes, mis on vastu võetud rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 4 alusel;

b)	alusaktidest tulenevad nõuded, eelkõige iga CAM-programmi keskmise maksetähtaja ülempiirid ja maksimaalne kohustuste summa, mida saab konkreetsel aastal liidu üldeelarves kõnealuse CAM-programmi jaoks võtta;

c)	liidu (keda esindab komisjon) ja toetuse saaja vahel sõlmitud laenulepingutes sätestatud laenude lõpptähtajad;

d)	kõik olulised muudatused, mis tehakse rakendusotsuse (EL, Euratom) 2023/2825 artikli 4 alusel vastu võetus otsuses sisalduvas rahastamis- või väljamaksekavas.

7. Iga pikaajaline rahastamisvahend määratakse osaliselt või täielikult samasse programmi- või ajasegmenti kuni kõigi tasumata summade tagasimaksmiseni.

8. Kui sama programmisegmendi eelmisesse ajasegmenti määratud pikaajaliste rahastamisvahendite tinglik väärtus ületab lõike 1 alusel kõnealusesse segmenti määratud väljamaksete summat, jaotatakse väljamaksed erandina osutatud lõikest jätkuvalt sellesse ajasegmenti, mis jääb seetõttu aktiivseks, kuni tehtud väljamaksete summa jõuab pikaajaliste rahastamisvahendite summani.

9. Tähtaeguvaid pikaajalisi rahastamisvahendeid asendavad pikaajalised rahastamisvahendid määratakse samasse programmi- või ajasegmenti. Juhul kui tähtaeguva pikaajalise rahastamisvahendi maksetähtaja ja seda asendava pikaajalise rahastamisvahendi laenuvõtmise kuupäeva vahel esineb ebakõla, kohaldatakse artiklit 7.

Artikkel 6

Likviidsusjuhtimise segment

1. Likviidsusjuhtimise segment toimib seni, kuni CAM-programmidega lubatud laenuvõtmistehingud on täielikult tagasi makstud.

2. Lühiajalised rahastamisvahendid, likviidsusjuhtimise toimingud ja võlahaldustoimingud ning nendest tulenevad kulud määratakse likviidsusjuhtimise segmenti.

Artikkel 7

Likviidsussaldode tasakaalustamine

1. Igas programmisegmendis ja igas ajasegmendis hoitavate likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev sisse- ja väljavoolu vahena, nagu on sätestatud lisa punkti 1 3. etapis.

2. Kõik lõikes 1 osutatud positiivsed summad („likviidsete vahendite ülejääk“) jaotatakse iga päev programmi- või ajasegmendist likviidsusjuhtimise segmenti vastavalt lisa punkti 1 4. etapile asjaomase programmi- või ajasegmendi selle päeva rahastamiskulude alusel.

3. Kõik lõikes 1 osutatud negatiivsele summale vastavad summad („likviidsete vahendite puudujääk“) võetakse iga päev likviidsuse juhtimise segmendist ja määratakse vastavasse programmi- või ajasegmenti vastavalt lisa punkti 1 6. etapile likviidsusjuhtimise segmendi selle päeva rahastamiskulude alusel, sealhulgas lõikes 2 sätestatud ülekanded.

2. jagu

Rahastamiskulude ja likviidsusjuhtimise kulude arvutamine

Artikkel 8

Programmisegmentide ja ajasegmentide rahastamiskulude arvutamine

1. Kõigi programmi- ja ajasegmentide rahastamiskulud arvutatakse iga päev.

2. Rahastamisvahendi rahastamiskulud hõlmavad iga rahastamisvahendiga seotud päevaintressi ja võimalikku aažiot/disaažiot, mis põhineb emiteerimise koguhinnal.

3. Programmi- või ajasegmendi päevane rahastamiskulu hõlmab sellesse programmi- või ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevast rahastamiskulu pärast artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaldamise tulemusi.

Artikkel 9

Likviidsusjuhtimise kulude arvutamine

1. Likviidsusjuhtimise kulu kujutab endast vastavalt lisa punktis 2 sätestatule likviidsusjuhtimise segmendi tehingukulude summat.

2. Tehingukulu on likviidsusjuhtimise segmendi asjaomasest rahastamisvahendist kogunenud intressi, artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud likviidsete vahendite ülejäägi või puudujäägi tasakaalustamisest tulenevate kulude ja tulude ning positsioonide investeeringutasuvuse vahe.

3. Likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus hõlmab kõiki investeeringuga seotud kulusid.

4. Likviidsusjuhtimise kulud arvutatakse iga päev.

Artikkel 10

Likviidsusjuhtimise kulude jaotamine

1. Likviidsusjuhtimise kulud arvutatakse likviidsusjuhtimise päevaste kulude summana kvartali jooksul. Need kulud jaotatakse igale väljamaksele proportsionaalselt väljamakse suhtelise osa alusel kvartali lõpu seisuga tagasimaksmata väljamaksete kogusummast.

Artikkel 11

Rahastamiskulude määramine väljamaksetele

1. Sama programmi- või ajasegmendi väljamaksed on kuni nende tagasimaksmiseni seotud sama keskmise päevase rahastamiskuluga.

2. Iga tagasimaksmata väljamakse päevane rahastamiskulu arvutatakse, korrutades programmi- või ajasegmendi rahastamise kogukulu pärast artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaldamist väljamakse summaga, mis on jagatud selle programmisegmendi tagasimaksmata väljamaksete kogusummaga, millesse väljamakse on määratud.

3. PEATÜKK

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud

Artikkel 12

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud

Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud koosnevad toetusesaajate korduvatest halduskuludest. Need hõlmavad taaste- ja vastupidavusrahastu laenutaristu sisseseadmiskulusid artiklis 14 ja artikli 21 lõikes 5 osutatud piirides. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulud arvutatakse kooskõlas lisa punktiga 3.

Artikkel 13

Korduvad halduskulud

1. Korduvad halduskulud koosnevad kõigist komisjoni poolt laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute tegemisel kantud kuludest, milles sisalduvad järgmised kululiigid: õigusabikulud, näiteks õigusnõu ja juriidiliste arvamustega seotud kulud, võlahalduse ja likviidsusjuhtimise tasud, kontohalduse ja maksete haldamise kulud, välisauditi kulud, enampakkumisplatvormi hooldustasud, reitinguagentuuride tasud, tasud noteerimise eest, maksud, registreerimis-, avaldamis- ja arveldamistasud, infotehnoloogia tasud, turu-uuringutega seotud kulud, konsultatsioonitasud ja muud investorisuhete kulud, samuti investorite haldamise vahendi kulud ning mitmekesise rahastamise strateegia rakendamisega seotud lepinguliste töötajate tasud ja koolituskulud.

2. Kui sellised kulud on muude finantsabiprogrammide raames rakendatavatel laenuvõtmistehingutel ühised, arvutatakse arvessevõetavad kulud vastavalt konkreetsele CAM-programmile määratud laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute proportsionaalsele osale asjaomasel kalendriaastal.

3. Korduvad halduskulud arvutatakse iga laenulepingu alusel saadud iga väljamakse kohta proportsionaalselt eri CAM-programmide raames tagasi maksmata väljamaksete kogusummaga kalendriaasta lõpus.

Artikkel 14

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenutaristu sisseseadmiskulud

1. Taaste- ja vastupidavusrahastu laenutaristu sisseseadmiskulud hõlmavad kõiki kulusid, mida komisjon on kandnud taasterahastu „NextGenerationEU“ laenuvõtmistehingute, võlahaldustoimingute ja maksete haldamise toimingute tegemise suutlikkuse suurendamisel. Need hõlmavad kulusid, mis on seotud taasterahastu „NextGenerationEU“ kontode, enampakkumisplatvormi ning investorite haldamise vahendi sisseseadmise, muude infotehnoloogiakulude ning turu-uuringute ja konsultatsioonitasudega.

2. Liikmesriigid, kes kirjutavad taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingutele alla, kannavad 48 % kõigist sisseseadmiskuludest.

3. 2021., 2022. ja 2023. aastal maksavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud sisseseadmiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu allkirjastatud laenulepingu alusel antud laenusumma proportsionaalse osana kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3.2 alapunktides i ja ii.

4. 30. juuniks 2024 jaotatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingutele alla kirjutanud liikmesriikidele jaotamata sisseseadmiskulud iga taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel allkirjastatud laenude summa proportsionaalse osana kuni 31. detsembrini 2023 kõigi allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusummast, nagu on sätestatud lisa punkti 3 lõike 2 punktis iii.

5. Pärast 2023. aasta lõppu ei tule laenuvõtmistehingute puhul täiendavaid sisseseadmiskulusid tasuda ega neid CAM-programmidele jaotada, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohaldamisalasse.

4. PEATÜKK

Arvete esitamine

Artikkel 15

Kinnitusteade

1. Iga väljamakse kohta koostatakse kinnitusteade, mis sisaldab tingimusi, mille alusel esitab komisjon väljamaksetaotluse.

2. Kinnitusteates määratakse kindlaks tingimused, mille alusel tasuvad rahastamiskulud ja maksavad põhisumma tagasi laenusaajad, ja kui tegemist on otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 esimese lõigu kohase tagastamatu toetusega, siis tehakse seda liidu üldeelarvest.

3. Kinnitusteade sisaldab järgmist:

a)	väljamakse summa,

b)	maksetähtaeg,

c)	tagasimaksegraafik,

d)	väljamakse määramine konkreetsesse ajasegmenti,

e)	intressiperiood koos maksmise tähtpäevaga.

4. Laenude puhul sisaldab kinnitusteade ka kõiki laenulepingutes märgitud lisaandmeid.

Artikkel 16

Arve esitamine rahastamiskulude eest

1. Rahastamiskulud arvutatakse iga väljamakse kohta kinnitusteates kindlaksmääratud intressiperioodi lõpus.

2. Arve esitatakse kinnitusteates märgitud intressiperioodi lõpus. Seoses väljamaksetega, mille kulud tasutakse või mille põhisumma makstakse tagasi liidu üldeelarvest, näiteks määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaste sihtotstarbelise välistuluna registreeritud väljamaksete ja rahastamisvahendi „Makromajanduslik finantsabi+“ raames tehtavate väljamaksetega, mille puhul Ukraina taotleb seotud kulude subsideerimist, ning Ukraina rahastu raames tehtavate laenuväljamaksetega võib arved esitada kvartalite kaupa või aastaarvena, mis hõlmab kõiki nelja kvartalit.

Artikkel 17

Arve esitamine likviidsusjuhtimise kulude eest

Arve likviidsusjuhtimise kulude eest esitatakse iga kalendriaasta alguses eelmisel kalendriaastal kantud kulude kohta.

Artikkel 18

Arve esitamine üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest

1. Laenusaajatele esitatakse iga kalendriaasta alguses arve eelmise kalendriaasta jooksul tekkinud üldhalduskuludega seotud teeninduskulude eest.

2. Laenusaajate poolt teeninduskulude katmiseks tehtavad maksed kujutavad endast sihtotstarbelist sisetulu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 3 punkti a tähenduses.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

1. Rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 20

Ülemineku- ja lõppsätted

1. Käesoleva otsusega moodustatakse varasem programmisegment ühes ajasegmentidega. Varasema programmisegmendi moodustavad kõik enne käesoleva otsuse jõustumist ajasegmentidesse määratud väljamaksed ja neisse jaotatud vastavad rahastamisvahendid taasterahastu „NextGenerationEU“ ja määruse (EL) 2022/2463 alusel ning mis tahes muu, enne 19. juulit 2024 kohaldatud CAM-programmi raames.

2. Taasterahastust „NextGenerationEU“ alates 19. juulist 2024 tehtud väljamaksed ja nendega seotud rahastamisvahendid määratakse varasemasse programmisegmenti ja selle vastavatesse ajasegmentidesse.

3. Varasema programmisegmendi esimene ajasegment on seitsme kuu pikkune ajavahemik 1. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, moodustatakse uued programmisegmendid selliste CAM-programmide jaoks, mille alusakt jõustus ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 19. juulini 2024.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, määratakse nende CAM-programmide alusel alates 19. juulist 2024 tehtavad väljamaksed ja nendesse jaotatud rahastamisvahendid vastavasse uude programmisegmenti ja vajaduse korral ajasegmentidesse.

5. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, jäävad taaste- ja vastupidavusrahastu laenutaristu sisseseadmise kulud asjaomaste toetusesaajate kanda.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 12. juuli 2024

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1 (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. detsembri 2022. aasta määrus (EL, Euratom) 2022/2434, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2018/1046 seoses mitmekesise rahastamise strateegia kehtestamisega üldise laenumeetodina (ELT L 319, 13.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2434/oj).

(3) Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1095, millega kehtestatakse taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise metoodika (ELT L 236, 5.7.2021, lk 75, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/1095/oj).

(4) Komisjoni 19. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL, Euratom) 2022/2545 hajutatud rahastamise strateegia raames tehtavate laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega seotud kulude jaotamise raamistiku kehtestamise kohta (ELT L 328, 22.12.2022, lk 123, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2545/oj).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2463, millega luuakse rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (makromajanduslik finantsabi+) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2463/oj).

(6) Komisjoni 12. detsembri 2023. aasta rakendusotsus (EL, Euratom) 2023/2825, millega kehtestatakse hajutatud rahastamise strateegia raames liidu laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingute ning nendega seotud laenuandmistehingute haldamise ja rakendamise kord (ELT L, 2023/2825, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2023/2825/oj).

(7) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/2053/oj).

(8) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2094/oj).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu (ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj).

I LISA

Käesolevas lisas esitatud valemites tähistab „S“ ilma vahet tegemata nii programmisegmenti kui ka ajasegmenti, sest mõlemasse segmenti määratud kulude puhul kasutatakse sama tasakaalustamismetoodikat.

1. Rahastamiskulude arvutamine

Rahastamiskulud (RK) arvutatakse järgmiste etappidena:

1. etapp. Programmi-, aja- või likviidsusjuhtimise segmendi üksiku rahastamisvahendi päevase kogukulu arvutamine

Kogunenud intress päeva kohta arvutatakse järgmiselt:

Liigaastad integreeritakse iga üksiku pikaajalise rahastamisvahendi kogunenud päevase intressi arvutusse järgmiselt:

Võlakirjade jätkuemissioonide, st varasema emissiooni mahu suurendamise puhul, võib esimese kupongi arvutada lühiajalise või pikaajalise kupongina alates jätkuemissiooni arveldamise kuupäevast kuni järgmise kupongi kuupäevani. Kui investoritega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleks kupongimaksed arvutada järgmiselt:

Esiteks arvutatakse iga üksiku pikaajalise rahastamisvahendi kohta eelmisest kupongimakse kuupäevast kogunenud intress. Kogunenud intress arvutatakse järgmiselt:

Lühi- ja pikaajaliste kupongide puhul tuleks maksed arvutada järgmiselt:

Investoritelt emiteerimisel kogunenud intressid suurendavad ajutiselt likviidsuspositsioone, kuni need tasaarvestatakse esimese kupongimaksega. Kogunenud intressi kajastatakse kuluarvutustes likviidsussegmendi kaudu, kuid see ei ole osa rahastamisvahendite ja nende vastava programmi- või ajasegmendiga seotud kogunenud päevasest intressist. Kõik komisjoni poolt seoses laenuvõtmistehingute ja võlahaldustoimingutega kantud kulud või saadud tulud kantakse selle metoodika alusel toetusesaajatele üle.

Iga üksiku rahastamisvahendi suhtes eespool nimetatud meetodit rakendades kogunenud päevase intressi summa võrdub kogu selle kogunemise perioodi jooksul kogunenud päevaste intresside summaga:

Iga rahastamisvahendi puhul jaotatakse aažio/disaažio lineaarselt rahastamisvahendi kehtivusaja peale:

aažio/disaažiopäevas = (100 – emiteerimishind): (maksetähtpäev – emiteerimiskuupäev),

kus emiteerimishind = koguhind (sh pangatasud)

Iga võlahaldus- ja/või likviidsusjuhtimistoimingu puhul arvutatakse kogunenud päevaste intresside summa iga üksiku rahastamisvahendi või investeerimisinstrumendi suhtes eespool nimetatud meetodit rakendades järgmiselt:

Iga võlahaldus- ja likviidsusjuhtimisvahendi puhul jaotatakse tehingutasu lineaarselt vahendi kehtivusaja peale:

Tehingutasupäevas = tasu: (maksetähtpäev – emiteerimiskuupäev)

Iga rahastamisvahendi päevane kogukulu arvutatakse järgmiselt:

RKpäevas vahendi kohta = kogunenud intresspäevas* + aažio/disaažiopäevas

*	Kogunenud intresspäevas hõlmab nii liigaastal kui ka harilikul aastal kogunenud intressi, nagu on kirjeldatud 1. etapis.

2. etapp. Rahastamise päevase kogukulu arvutamine

Iga programmi- või ajasegmendi puhul on selle programmi- või ajasegmendi päevane kogukulu enne artiklis 7 osutatud tasakaalustamist võrdne kõigi sellesse programmi- või ajasegmenti määratud rahastamisvahendite päevaste kogukulude summaga:

RKpäevas S(x) enne tasakaalustamist = ∑ RKpäevas S(x)-i määratud vahendi kohta

Likviidsusjuhtimise segmendi (LJS) puhul on rahastamiskulud järgmised:

RKpäevas LJS enne tasakaalustamist = ∑ RKpäevas LJSi määratud vahendi kohta

3. etapp. Likviidsussaldode arvutamine programmisegmendis või ajasegmentides

Likviidsuspositsioonide tase arvutatakse iga päev järgmiselt:

likviidsusS(x) = sissevool [emiteerimistulud + intresslaenud/toetused + tagasimaksedlaenud/toetused] – väljavool [väljamaksed + kupongidvõlajääk + võlalunastused]

Kui likviidsusS(x) on negatiivne, osutab see puudujäägile programmi- või ajasegmendis ning seda defineeritakse järgmiselt: likviidsusS(puudujääk); kui likviidsusS(x) on positiivne, osutab see ülejäägile programmi- või ajasegmendis ning seda defineeritakse järgmiselt: likviidsusS(ülejääk).

4. etapp. Likviidsuse ülejäägist mõjutatud rahastamisvahendite rahastamiskulu arvutamine

Selles etapis tehakse kindlaks likviidsusülejäägiga programmi- või ajasegmendi rahastamiskulu osa, mille saab määrata selles programmi- või ajasegmendis hoitavatele likviidsetele vahenditele.

Rahastamisvahenditega seotud rahastamiskulu arvutatakse järgmiselt:

RKlikviidsuse ülejääk S(ülejääk) =

RKpäevas S(ülejääk) enne tasakaalustamist * likviidsus S(ülejääk): S(ülejääk) kokku

RKpäevas S(ülejääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas S(ülejääk) enne tasakaalustamist – RKlikviidsuse ülejääk S(ülejääk)

5. etapp. Likviidsusjuhtimise segmendi kulu arvutamine juhul, kui sellesse määratakse rahastamiskulu likviidsuse ülejäägiga programmi- või ajasegmendist

Kui likviidsusjuhtimise segmenti kantakse üle programmi- või ajasegmendi ülejääk, arvutatakse likviidsusjuhtimise segmendi kulu järgmiselt:

RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist = RKpäevas LJS enne tasakaalustamist + ∑ RKlikviidsuse ülejääk S(ülejääk)

6. etapp. Likviidsuse puudujäägiga programmi- või ajasegmendi rahastamiskulu arvutamine

Igasugune likviidsuse puudujääk programmi- või ajasegmendis tasakaalustatakse likviidsuse ülekandmisega likviidsusjuhtimise segmendist selle päevaste rahastamiskulude alusel (5. etapp).

Positiivse likviidsussaldoga programmi- või ajasegmentide puhul tuleneb tasakaalustamise järgne rahastamiskulu juba eespool kirjeldatud 4. etapist.

RKlikviidsuse ülekanne LJSist = RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist * ülekantav summa: LJS kokku

RKpäevas S(puudujääk) pärast tasakaalustamist = RKpäevas S(puudujääk) enne tasakaalustamist + RKlikviidsuse ülekanne LJSist

Likviidsusjuhtimise segment koosneb seega väljamaksmata lühiajalistest rahastamisvahenditest, millele lisanduvad likviidsusülejäägi ülekanded muudest programmi- või ajasegmentidest ja millest on maha arvatud ülekanded, mis tehakse eesmärgiga kompenseerida teiste programmi-või ajasegmentide puudujääke. Kulude ülekandmine toimub järk-järgult. Kõigepealt kantakse likviidsusjuhtimise segmenti üle muude programmi- või ajasegmentide ülejäägiga seotud kulud ning seejärel kantakse puudujäägiga programmi- või ajasegmentidesse üle muude programmi- või ajasegmentide väljamaksmata lühiajaliste rahastamisvahendite keskmised kulud ja neis valitsev ülejääk. Likviidsuspositsioonid on sellise tasakaalustamise ning kõnealuste positsioonidega seotud ja toetusesaajatele seni veel üle kandmata kulude või tulude tulemus. Lisaks peegeldavad likviidsuspositsioonid ajalist mittevastavust kupongi või kogunenud intressi maksmise ja investoritelt saamise ning toetusesaajatelt sissenõudmise vahel.

Likviidsuspositsioonide tase likviidsusjuhtimise segmendis arvutatakse iga päev järgmiselt:

kokkuLJS(x) = sissevool [emiteerimistulud + likviidsusS(ülejääk)] – väljavool [likviidsusS(puudujääk) + võlalunastused]

positsioonidLJS(x) = kokkuLJS(x) + likviidsuspositsioonide investeeringutasuvuspäevas + likviidsusjuhtimise kuludiga-aastased maksed + likviidsuspositsioonide sissevoolpäevas – likviidsuspositsioonide väljavoolpäevas

Ehkki rahastamiskulud võivad väljaspool komisjoni kontrolli olevate rahastamistingimuste erinevuste tõttu programmisegmentide ja ajasegmentide lõikes erineda, haldab komisjon laenuvõtmistehinguid ja võlahaldustoiminguid nii, et igas programmisegmendis või ajasegmendis oleksid maksetähtajad seatud võimalikult lähedale eesmärgiks seatud maksetähtaegadele, nagu need on määratletud käesolevas otsuses.

7. etapp. Väljamakse päevase rahastamiskulu arvutamine

Väljamakse päevane rahastamiskulu on väljamakse summa korrutatuna väljamakse suhtelise osaga sellest programmi- või ajasegmendist, millesse see on määratud.

väljamakse RK S(x)-is =

RKpäevas S(x) pärast tasakaalustamist * tagasimaksmata väljamakse: ∑ tagasimaksmata väljamaksed S(x)-is

2. Likviidsusjuhtimise kulude (LJK) arvutamine

Likviidsusjuhtimise kulud iga väljamakse kohta arvutatakse likviidsusjuhtimise segmendi positsiooni päevase kulu summana pärast programmi- või ajasegmentide likviidsussaldode tasakaalustamist arvutusperioodi jooksul. Tulud või negatiivsete määrade korral kulud arvutatakse pärast tasakaalustamist kättesaadava likviidsuse alusel, st sellise likviidsuse alusel, millele on lisatud likviidsusülejääk ja mida on vähendatud likviidsuspuudujäägiga, nagu seda on kirjeldatud punkti 1 6. etapis. Likviidsusjuhtimise kulude arvutusse integreeritakse kõik makstud või saadud erakorralised tasud või trahvid, mis lisatakse maksekuupäeval tehingult saadavale tulule. Tulud arvatakse maha järgmiselt:

LJKkvartalis = ∑ RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist kvartali jooksul – likviidsuspositsioonide investeeringutasuvuskvartalis

Likviidsusjuhtimise kulud määratakse igale väljamaksele järgmiselt:

väljamakse LJK =

LJKkvartalis *

∑ tagasimaksmata väljamaksekvartali lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksedkvartali lõpus

3. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude arvutamine

3.1. Korduvate halduskulude arvutamine

Korduvad halduskulud arvutatakse järgmiselt:

iga-aastased korduvad halduskuludkokku = ∑ korduvate halduskulude kirjed kalendriaastal

Korduvad halduskulud jaotatakse järgmiselt:

iga-aastased korduvad halduskuludtoetusesaaja kohta =

iga-aastased korduvad halduskuludkokku *

∑ toetusesaajale tehtud tagasimaksmata väljamaksedaasta lõpus: ∑ tagasimaksmata väljamaksedaasta lõpus

3.2. Sisseseadmiskulude arvutamine ja jaotamine

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega seotud sisseseadmiskulud toetusesaaja kohta arvutatakse kolmes etapis.

(1)	Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude sisseseadmiskulud arvutatakse järgmiselt: sisseseadmiskuludtaaste- ja vastupidavusrahastu laenud = 48 % * ∑ sisseseadmiskulude kirjed

(2)

Taaste- ja vastupidavusrahastu laenude sisseseadmiskulud määratakse 2021., 2022. ja 2023. aastaks igale taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingule alla kirjutanud liikmesriigile järgmiselt:

sisseseadmiskuludallkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenu kohta = sisseseadmiskulud taaste- ja vastupidavusrahastu laenud *

allkirjastatud laenulepingute summa liikmesriigi kohtaaasta lõpus: taaste- ja vastupidavusrahastu laenude maksimaalne kogusumma

(3)

Alates 1. jaanuarist 2024 arvutatakse määramata sisseseadmiskulud järgmiselt:

taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata sisseseadmiskulud = sisseseadmiskuludtaaste- ja vastupidavusrahastu laenud – ∑ taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määratud sisseseadmiskulude kirjedaastatel 2021, 2022 ja 2023

Need määratakse täiendavate sisseseadmiskuludena liikmesriikidele taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingu alusel tehtavatele väljamaksetele järgmiselt:

täiendavad sisseseadmiskuludtoetusesaaja kohta = taaste- ja vastupidavusrahastu laenude määramata sisseseadmiskulud2023. aasta lõpuks *

∑ allkirjastatud laenulepingute summad toetusesaaja kohta2023. aasta lõpuks: allkirjastatud taaste- ja vastupidavusrahastu laenulepingute alusel antud laenude kogusumma2023. aasta lõpuks

3.3. Üldhalduskuludega seotud teeninduskulude (TK) arvutamine toetusesaaja kohta

TKaastas = ∑ korduvate halduskulude kirjed + ∑ sisseseadmise halduskulude kirjed

4. Kasutatud akronüümid

Kogunenud intresspäevas	Kogunenud intressikulud päevade peale jaotatuna
Kogunenud intresspäevas liigaastal	Liigaastal kogunenud intressikulud päevade peale jaotatuna (366 päeva) Harilikul aastal jaotatakse kogunenud intressikulud 365 päeva peale.
Kogunenud intressjätkuemissiooni kupong	Kogunenud intressid, mis on arvutatud lühi- ja pikaajaliste kupongide puhul (päevad alates algsest emiteerimiskuupäevast või kupongi kuupäevast kuni uue arvelduspäevani)
Kogunenud intresskokku	Kogunenud intressid, mis on arvutatud rahastamisvahendi või investeerimisinstrumendi päevaste kogunenud intresside summana terve kogumise perioodi jooksul (algusest kuni maksetähtajani)
HALDUSkuludaastas	Halduskulude summa kalendriaastas
Aažio/disaažiopäevas	Aažio või disaažio päevade peale jaotatuna
Toetusesaaja	Liikmesriik või kolmas riik, kes on CAM-programmi raames sõlmitud laenulepingu osaline, või otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 5 lõike 1 kohase tagastamatu toetuse korral liidu eelarve
RK	Rahastamiskulu
Üksiku väljamaksetaotluse rahastamiskulu (RK) segmendis S(x)	Programmisegmenti X või ajasegmenti X määratud väljamaksetaotluse rahastamiskulu
RKpäevas vahendi kohta	Rahastamiskulu päevas rahastamisvahendi kohta
RKpäevas S(puudujääk) pärast tasakaalustamist	Esialgse likviidsuspuudujäägiga programmi- või ajasegmendi rahastamiskulu päeva kohta pärast tasakaalustamist
RKpäevas S(ülejääk) pärast tasakaalustamist	Esialgse likviidsusülejäägiga programmi- või ajasegmendi rahastamiskulu päeva kohta pärast tasakaalustamist
RKpäevas LJS pärast tasakaalustamist	Likviidsusjuhtimise segmendi rahastamiskulu päeva kohta pärast tasakaalustamist
RKpäevas LJS enne tasakaalustamist	Likviidsusjuhtimise segmendi rahastamiskulu päeva kohta enne tasakaalustamist
RKpäevas S(x) enne tasakaalustamist	Rahastamiskulu päeva kohta enne programmisegmendi X või ajasegmendi X tasakaalustamist
RKlikviidsuse ülejääk S(ülejääk)	Programmi- või ajasegmendi likviidsuse ülejäägiga seotud rahastamiskulu päeva kohta
RKlikviidsuse ülekanne LJSist	Likviidsusjuhtimise segmenti ülekantud likviidsusega seotud rahastamiskulu päeva kohta
TKaastas	Halduskuludega seotud teeninduskulude summa aastas
Kupong	Võlakirja emitendi makstav intress
Kupong jätkuemissioon	Emitendi poolt jätkuemissioonide korral võlakirjalt kas lühiajalise või pikaajalise kupongina makstavate intresside summa, sealhulgas kogunenud intressid
S(x)	Programmisegmendi X või ajasegmendi X väljamaksetaotluste ja likviidsuse kogusumma
PositsioonidLJS(x)	Rahastamisvahendite kogumi päevane sularahapositsioon pärast tasakaalustamist ning pärast positsioonide investeeringutasuvuse ja toetusesaajatelt nõutavate intresside arvessevõtmist
LikviidsusS(x)	Likviidsete vahendite hulk programmisegmendis X või ajasegmendis X
LJS kuludkvartalis	Likviidsusjuhtimise segmendi kulud kvartalis
LJKkvartalis	Likviidsusjuhtimise tehingukulu, mis arvutatakse päevaste kulude (LJS) ja likviidsuse tootluse summana kvartalis
LJKiga-aastased maksed	Likviidsusjuhtimise tehingukulu, mis arvutatakse päevaste kulude (LJS) ja likviidsuse tootluse summana möödunud ajavahemikel
Tinglik väärtus	Nimiväärtus
Likviidsuspositsioonide ITkvartal	Likviidsuspositsioonide investeeringutasuvus kvartali jooksul
KokkuLJS(x)	Likviidsusjuhtimise segmendi päevane likviidsuspositsioon enne positsioonide investeeringutasuvust ja toetusesaajatelt nõutavat intressi, võttes arvesse programmi- ja ajasegmentide lühiajalist rahastamistulu, ülejääki ja puudujääki ning võla lunastusmakseid

Vastavustabel
Otsus (EL) 2022/2545	Käesolev otsus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikkel 3	Artikkel 3
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 11	Artikkel 12
Artikkel 12	Artikkel 13
Artikkel 13	Artikkel 14
Artikkel 14	Artikkel 15
Artikkel 15	Artikkel 16
Artikkel 16	Artikkel 17
Artikkel 17	Artikkel 18
Artikkel 18	Artikkel 19
Artikkel 19	Artikkel 20