(1)

21. novembril 2023 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit erütritooli impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 9. oktoobril 2023 Jungbunzlauer S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu erütritooli tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/1608 (edaspidi „registreerimismäärus“) (3).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi kaebuse esitajat, Hiina Rahvavabariigi teadaolevaid eksportivaid tootjaid ja ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kauplejaid ja kasutajaid uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(6)

Pärast uurimise algatamist esitas Hiina metallide, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskoda (edaspidi „CCCMC“), st organisatsioon, mille neli eksportivat tootjat (4) on volitanud neid käesolevas kahju, põhjuslikku seost ja liidu huvisid käsitlevas uurimises esindama, märkusi kaebuse ja uurimise algatamise, olulise kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta.

(7)

CCCMC väitis, et kaebuse esitaja ei esitanud alusmääruse artikli 5 lõikes 2 nõutud teavet ja komisjon ei vaadanud kaebuses esitatud teavet nõuetekohaselt läbi, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 5 lõikes 3.

(8)

Eelkõige väitis CCCMC, et kaebuse esitaja ei käsitlenud nõuetekohaselt tootlikkust, töötajate palkasid ja hindu mõjutavaid tegelikke tegureid. Lisaks väitis ta, et kaebuses puudusid osaliselt andmed, mis käsitlevad tööhõivet (puudub erütritooli tootmisega seotud halduspersonali ja otsese tööjõu jaotus), investeeringutasuvust, kapitali või investeeringute kaasamise võimet ning tegelikku ja võimalikku mõju rahavoogudele.

(9)

Kõigepealt märkis komisjon, et ta uuris kaebust kooskõlas alusmääruse artikliga 5 ning jõudis järeldusele, et uurimise algatamiseks vajalikud nõuded olid täidetud, see tähendab, et uurimise algatamiseks oli piisavalt tõendeid.

(10)

Alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele esitatavad õiguslikud nõuded („piisavad“ tõendid) erinevad sellest, mis on vajalik dumpingu, kahju või põhjusliku seose olemasolu esialgseks või lõplikuks kindlakstegemiseks. Seega võivad tõendid, mis on koguse või kvaliteedi poolest ebapiisavad, et õigustada dumpingu, kahju või põhjusliku seose esialgset või lõplikku kindlakstegemist, olla siiski uurimise algatamiseks piisavad (5).

(11)

Komisjon märkis, et kaebuse mittekonfidentsiaalne kokkuvõte sisaldas tootmisharu seisundit puudutavaid asjakohaseid tegureid ja näitajaid, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Alusmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud majandusteguritele viidatakse kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 punktis d näitena („näiteks need“). Sellest järeldub, et artikli 5 lõige 2 ei nõua, et kõik need majandustegurid tuleb esitada kaebuse esitamise etapis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(12)

CCCMC väitis ka, et komisjon ei ole uurinud ega võtnud arvesse liidu tootmisharu avalikult teadaolevat probleemi peamiste toorainete ja energiakoguste hankimisel konkurentsivõimeliste hindadega ega ka teadusuuringute tulemusi, mis tõenäoliselt mõjutavad tarbijate valikuid ja muudavad ELis tarbimisharjumusi.

(13)

Selle kohta märkis komisjon, et CCCMC väide läheb alusmääruse artikli 5 lõike 3 nõuetest kaugemale, kuna uurimise algatamise etapis on komisjoni ülesanne kontrollida kaebuse esitaja esitatud tõendite õigsust ja piisavust, et teha kindlaks, kas uurimise algatamiseks on piisavalt tõendeid. Kuna komisjon seda tõepoolest tegi, lükati CCCMC väide tagasi.

(14)

Seoses oluliste turumoonutustega Hiinas väitis CCCMC esiteks, et kaebuses tuginetakse komisjoni talituste 2017. aasta töödokumendile, mille asjakohasus on kaheldav, sest see avaldati umbes viis aastat enne menetluse algatamist, ning et kuna aruanne on koostatud konkreetselt selleks, et hõlbustada liidu tootmisharude jaoks kaubandusmeetmete valdkonnas taotluste esitamist, on see erapoolik ja ebaobjektiivne. Teiseks väitis CCCMC, et teistest uurimistest pärit viited ja analoogiad ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna need seisnevad asjaomast toodet käsitlevate faktide asendamises järeldustega, mis puudutavad teisi tooteid, näiteks sidrunhapet, sulfaniilhapet või naatriumvesinikglutamaati.

(15)

Komisjon märkis, et nagu allpool punktis 3.2 on näidatud, ei vähenda asjaolu, et komisjoni talituste töödokument avaldati 2017. aasta detsembris, selle väärtust asjaomase toote puhul jätkuvalt oluliste turgu moonutavate tegurite kindlakstegemisel. Mis puudutab teiste uurimiste tulemuste kasutamist, siis taas võivad lähedalt seotud turgude ja tootmisharude kohta tehtud järeldused olla asjakohased seoses asjaomase toote tootmise ja müügiga Hiinas, nagu on näidatud allpool punktis 3.1. Seetõttu lükati need CCCMC väited tagasi.

(16)

Peale selle väitis CCCMC, et tema kaitseõigusi on tõsiselt rikutud, sest

(17)

Eespool esitatud väidete kohta märkis komisjon, et kuna liidu tootmisharu koosneb ühest tootjast, on arusaadav, et kahjutegurid olid kaebuses esitatud vahemikena ja indekseeritud kujul. CCCMC väidete uurimine näitas, et need indeksid ja vahemikud võimaldasid mõista taotluse esitaja poolt konfidentsiaalselt esitatud kahjunäitajate suundumusi ja taset. See allikate avalikustamata jätmise probleem on nüüd lahendatud, kuna allpool punktis 4.3 on esitatud tegelikud andmed.

(18)

Muid konkreetseid märkusi normaalväärtuse, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, mis ei olnud otseselt seotud uurimise algatamisega, käsitletakse allpool asjakohastes punktides (punktid 3, 4 ja 5).

(19)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(20)

Kuna liidus on erütritoolitootjaid vähe, teatas komisjon algatamisteates, et ta edastab küsimustiku teadaolevale liidu tootjale, nimelt äriühingule Jungbunzlauer S.A. See liidu tootja vastas küsimustikule, kuid ükski teine liidu tootja ei andnud endast pärast algatamisteate avaldamist teada. Seepärast ei pidanud komisjon valikuuringut tegema.

(21)

Selleks et otsustada, kas valikuuring oleks vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(22)

Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud.

(23)

Selleks et otsustada, kas valikuuring oleks vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(24)

Nõutud teabe esitas neli asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda valimisse kaasamisega.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(26)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Koostatud valimi kohta märkusi ei esitatud.

(27)

Üks Hiina RV eksportiv tootja taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. See eksportiv tootja ei vastanud siiski komisjoni küsimustikule.

(28)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjale, valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatele tootjatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt.

(29)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(30)

Vastused küsimustikele esitasid ainus liidu tootja, kolm Hiina eksportivat tootjat ja kaks kasutajat. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule.

(31)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(32)

Komisjon analüüsis teavet, mille esitasid järgmised kasutajad.

(33)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(34)

Uuritav toode on suhkrust või glükoosist valmistatav nelja süsinikuaatomiga suhkrualkohol (polüool) erütritool selle puhtal kujul või segudes, mis sisaldavad muid tooteid alla kümne massiprotsendi (edaspidi „uuritav toode“).

(35)

Erütritooli (selle puhtal kujul) Chemical Abstracts Service’i (CAS) registrinumber on 149-32-6.

(36)

Erütritool on looduslik kalorivaba magusaine, mille glükeemiline indeks on null. Seda kasutatakse peamiselt suhkruasendajana toidus ja jookides, kas puhtal kujul või segatuna teiste koostisosadega, näiteks loodusliku kõrge intensiivsusega magusaine steeviaga (suhkruleht). Peamine segment on lauamagusained, millele järgnevad joogid, maiustused, pagaritooted, sporditoidud ja muud toidukategooriad.

(37)

Asjaomane toode on Hiina RVst pärit uuritav toode, mis praegu on puhtal kujul kasutatava erütritooli puhul klassifitseeritud CN-koodi ex 2905 49 00 alla ning segatud toodete puhul CN-koodide ex 2106 90 92 ja ex 2106 90 98 alla (TARICi koodid 2905490015, 2106909265 ja 2106909815) (edaspidi „asjaomane toode“).

(38)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(39)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(40)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(41)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet erütritooli tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas neli eksportivat tootjat.

(42)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega.

(43)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(44)

Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(45)

21. detsembril 2023 saatis komisjon huvitatud isikutele toimikusse lisatud teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks (edaspidi „esimene teade“).

(46)

Selles teates loetles komisjon kõik erütritooli tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks võimalikud võrdlusriigid, nimelt Brasiilia, Colombia ja Tai.

(47)

Uurimise käigus kogutud teabe kohaselt toodetakse erütritooli tööstuslikes kogustes lisaks liidule ja Hiina RV-le ainult ühes Hiina RVst erineva majandusarengu tasemega riigis, nimelt Ameerika Ühendriikides.

(48)

Seetõttu püüdis komisjon leida Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluva toote, mille tootmistegurid on (suures osas) samad kui erütritoolil.

(49)

Komisjon analüüsis kõigepealt muid magusaineid peale erütritooli. Komisjon ei leidnud aga ühtegi magusainet, mida toodetakse kaubanduslikult samade või sarnaste tootmisprotsessidega nagu erütritooli. Erütritooli toodetakse kaubanduslikult süsivesikute „loomuliku“ kääritamise teel. Kunstlikke magusaineid, nagu sukraloos, sahhariin, aspartaam või atsesulfaam K, toodetakse aga kunstliku keemilise sünteesi/protsessi abil.

(50)

Seejärel analüüsis komisjon kaebuse esitaja soovitatud sidrunhapet, mis kuulub uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse. Nii nagu erütritool, on ka sidrunhape orgaaniline kemikaal, mida toodetakse põllumajanduslike süsivesikute kääritamisega.

(51)

Nii sidrunhappe kui ka erütritooli tootmiseks kasutatakse reguleeritud etappidega kääritamisprotsessi, millele järgneb kristalliseerumisetapp ja kristallide kuivatamine. Kuigi nende toodete kääritamisprotsessid on mikroorganismide ja pärmi poolest erinevad, kasutatakse ühesuguseid abimaterjale, nagu vahueemaldaja, maisileotusvedelik või perliit. Seega on sidrunhappel ja erütritoolil samad põhilised sisendtoorained, ühised asjakohased kulumaterjalid ja väga sarnane tootmisprotsess.

(52)

Komisjon jõudis järeldusele, et sidrunhape on uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluv sobiv toode, et määrata kindlaks erütritooli tootmistegurite moonutamata väärtus Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis.

(53)

Komisjon sai märkused esimese teate kohta ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt (Dongxiao Biotechnology Co., Ltd.) ja kaebuse esitajalt.

(54)

11. aprillil 2024 käsitles komisjon huvitatud isikutelt esimese teate kohta saadud märkusi toimikule lisatud teises teates ja teavitas selles huvitud isikuid ka asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Colombiat. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi sidrunhappe tootja Sucroal S.A alusel (edaspidi „teine teade“).

(55)

Komisjon sai teise teate kohta märkusi liidu tootmisharult ja äriühingult Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. Neid märkusi on käsitletud allpool punktis 3.3.3 vastava pealkirja all.

(56)

Pärast saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Colombia on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.3.

(57)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(58)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a märgitud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“ (edaspidi „müügi-, üld- ja halduskulud“).

(59)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(60)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(61)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelus nimetatud ühe või mitme asjaolu esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte.

(62)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(63)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(64)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina RV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (6) mis sisaldab teavet riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning valitud sektorites (nt keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Hiina RVd käsitlev aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Kaebus sisaldas ka aruande seisukohalt asjakohaseid tõendeid.

(65)

Kaebuse esitaja tugines aruandes sisalduvatele tõenditele, et rõhutada allpool nimetatud moonutuste asjakohasust selliste ELi dumpinguvastaste menetluste puhul, mis käsitlevad toidu koostisosi. Lisaks sellele märkis kaebuse esitaja, et Ameerika Ühendriikide kaubandusasutused on samuti dokumenteerinud olulisi hinna- ja kulumoonutusi nii Hiina RVs üldiselt kui ka konkreetselt keemiasektoris seoses selliste biokeemiliste toodetega nagu erütritool, sidrunhape või naatriumglükonaat.

(66)

Kaebuse esitaja viitas ka komisjoni järeldustele mitmes hiljutises Hiina RV keemiasektorit käsitlevas uurimises, nimelt naatriumglükonaati, (7) teatavaid polüvinüülalkohole, (8) sulfaniilhapet, (9) sidrunhapet (10) ja naatriumvesinikglutamaati (11) käsitlevates uurimistes, mis kinnitasid oluliste hinna- ja kulumoonutuste olemasolu Hiina RVs.

(67)

Kuna eespool nimetatud juhtumites uuritud tootjad tegutsevad samas sektoris kui erütritoolitootjad, on kaebuse esitaja sellest tulenevalt seisukohal, et eespool nimetatud uurimiste käigus tehtud järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta kehtivad ka Hiina RV erütritoolitootjate suhtes.

(68)

Kaebuses on märgitud, et erütritooli omamaiseid hindu ja kulusid Hiina RVs ei saa aktsepteerida, sest need ei ole kooskõlas turujõudude vaba toimimise põhimõttega, vaid tulenevad keerukast ja kõikehõlmavast riigi sekkumisest.

(69)

Olulisi turumoonutusi keemiasektoris, eelkõige erütritoolisektoris, kinnitavad korrapäraselt nii ametlike aktidega dokumenteeritud Hiina RV meetmed kui ka järgnevad era- ja riigiettevõtete meetmed.

(70)

Näiteks asuvad mitu erütritoolitootjat provintsides, kus esineb olulisi moonutusi, nagu Hebei, mis on kehtestanud keemiasektori jaoks spetsiaalsed toetuskavad, või Shandong, mis avaldas teatise „Tugeva põllumajandusprovintsi ülesehitamise kava (2021–2025)“, mis sisaldab mitut poliitiliselt juhitud ja turgu moonutavat sätet põllumajandussektori jaoks. Samamoodi on Heilongjiangi provintsil oma viisaastakukava maisitöötlemistööstuse arendamiseks, samas kui Jilini provintsi strateegiliste ja uute tootmisharude kava edendab biokeemilist industrialiseerimist.

(71)

Peale selle märkis kaebuse esitaja, et erütritooli tootvad äriühingud avaldavad oma veebisaitidel sageli teateid, milles viidatakse moonutuste aluseks olevatele teguritele. Näiteks Hiina RV suurim erütritoolitootja Sanyuan Biotechnology Co., Ltd. teatas, et nende tooted on tunnistatud riikliku võtmetähtsusega uuteks toodeteks. Sama äriühing koos paljude teiste erütritoolitootjatega – näiteks suuruselt teine äriühing Baolingbao Biology Co., Ltd. – on saanud arvukalt riiklikke või provintsi auhindu ja tiitleid, mis on seotud tegevusvaldkonnaga (nt riiklik suhkrutehnoloogia uurimiskeskus, riiklik kvaliteediauhind, riiklik keskkonnahoidlik tehas), mis kaebuse esitaja sõnul on märk riigi ja erütritoolisektoris tegutsevate äriühingute vahelistest tihedatest sidemetest.

(72)

Lisaks sellele on enamik erütritoolitootjaid Hiina toidulisandite ja koostisosade ühingu (edaspidi „CFAA“) liikmed ning nemad ise või nende tarnijad on ka Hiina tärklisetööstuse ühingu (edaspidi „CSIA“) liikmed.

(73)

Viidates eespool nimetatud naatriumglükonaati käsitlevale uurimisele, märkis kaebuse esitaja, et vastavalt Hiina RV 14. viisaastakukavale, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2025, on Hiina RV otsustanud teha „keemiatööstuse üle ranget järelevalvet“. Samuti tuletas kaebuse esitaja meelde, et teatavaid polüvinüülalkohole, sulfaniilhapet, sidrunhapet ja naatriumvesinikglutamaati käsitlevates uurimistes jõuti järeldusele, et Hiina RV sekkub äriotsustesse Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) rakukeste kaudu, mis on olemas nii riigi- kui ka eraettevõtetes. On teatatud, et HKP avaldab survet mitte ainult riigiettevõtetele, vaid ka eraettevõtjatele, et nad järgiksid parteidistsipliini. 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus.

(74)

Kaebuse esitaja rõhutas, et naatriumglükonaati käsitlevas uurimises märkis komisjon, et eespool nimetatud moonutusi võib täheldada ka teiste kemikaalide puhul, ning jõudis järeldusele, et kogu Hiina RV keemia- ja naftakeemiasektor on mõjutatud moonutustest alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon leidis, et Hiina RV planeerimissüsteemi tulemusel koondatakse ressursid üldiselt tõepoolest nendesse sektoritesse, mille Hiina RV valitsus on määranud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel et jaotada neid kooskõlas turujõududega.

(75)

Viidates sellele, et eespool nimetatud komisjoni uurimistes märgitud tootjad on samad kui erütritoolisektori tootjad, tuletati kaebuses lisaks meelde järgmisi asjaolusid, mis põhjustavad olulisi moonutusi.

(76)

Esiteks tegutsevad keemiasektoris, sealhulgas erütritoolisektoris, olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(77)

Teiseks, tänu riigi osalusele erütritooli tootvates ettevõtetes saavad ametiasutused ka hindu ja/või kulusid mõjutada.

(78)

Kolmandaks teostab Hiina RV valitsus riiklikku poliitikat või rakendab meetmeid, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil.

(79)

Neljandaks, nagu kõigis teistes Hiina majandussektorites, esineb ka keemiasektoris moonutusi, mis tulenevad Hiina pankroti-, ettevõtlus- ja omandinormide diskrimineerivast kohaldamisest või ebapiisavast jõustamisest.

(80)

Viiendaks esineb keemiasektoris ka palgakulude moonutusi.

(81)

Kuuendaks saavad erütritoolitootjad rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(82)

Kaebuse esitaja väitis, et eespool nimetatud moonutused on süsteemsed. Riigi sekkumine toimub kogu riigis ja kõigis majandussektorites, muu hulgas seoses kapitali, maa, tööjõu, energia ja tooraine eraldamisega. Naatriumglükonaati käsitlev uurimine on näidanud, et kui tootjad ostavad sisendeid või sõlmivad lepinguid sisendite ostmiseks, mõjutavad makstud ja kuludena kajastatud hindu eespool kirjeldatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused, laenavad raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ja nende suhtes kohaldatakse planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(83)

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et erütritoolisektoris esineb olulisi moonutusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(84)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina RV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus sisalduvate tõendite alusel. Toimikus sisalduvad tõendid hõlmasid tõendeid, mis sisaldusid nii aruandes kui ka selle ajakohastatud versioonis („ajakohastatud aruanne“), (12) mis tugineb avalikult kättesaadavatele allikatele.

(85)

Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist Hiina RV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomast toodet. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiina RVs.

(86)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning Hiina RV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle keskse põhimõttena on „tootmisvahendid sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (13).

(87)

Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (14). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides.

(88)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, mille kohaselt Hiina on sotsialismi esimeses etapis ja millega on riigile antud ülesanne toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (15).

(89)

Peale selle toimub Hiinas sealse õiguse kohaselt sotsialistliku turumajanduse arendamine HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud.

(90)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses.

(91)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (16). See näitab, et HKP kontroll Hiina RV majanduse üle on väljaspool kahtlust ning kasvab veelgi.

(92)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku juhtimist niivõrd, kuivõrd see ei häiri vabaturujõudude toimimist.

(93)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (17). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(94)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõikidel valitsemistasanditel.

(95)

Riigi tasandi kavadega seatakse üldised eesmärgid ja provintside kavad sisaldavad üksikasju. Kavadega nähakse ette ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning ajavahemikud, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(96)

Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(97)

Nii era- kui ka riigiettevõtjad on sunnitud oma äritegevuses lähtuma planeerimissüsteemiga loodud tegelikest oludest. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused tegutsevad kavade süsteemi raames ning kasutades neile antud volitusi, sunnivad ettevõtjaid järgima kavadega kehtestatud prioriteete (18).

(98)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina RV finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, mitte analüüsima eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (19).

(99)

Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhusat toimimist, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (20).

(100)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (21).

(101)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle ja omamaise tööstuse toetamiseks (22).

(102)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, millega nähakse ette ja soodustatakse riigi sekkumist mitmel moel. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turumajanduse põhimõtetega (23).

(103)

Hiina RVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(104)

Asjaomase toote sektoris tegutsevad peamiselt eraettevõtjad, näiteks Sanyuan Biotechnology Co., Ltd., (24) Dongxiao Biotechnology Co., Ltd., (25) Baolingbao Biology Co., Ltd., (26) Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. (27)

(105)

HKP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse on aga saanud reegliks mitte ainult riigile kuuluvates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (28) kusjuures HKP väidab, et ta juhib praktiliselt kõiki riigi majanduse aspekte. Tõepoolest, ettevõtete HKP struktuuride kaudu avaldatava riigipoolse mõju tulemuseks on see, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, võttes arvesse seda, kui tihedalt on riigi- ja parteistruktuurid Hiina RVs omavahel seotud.

(106)

Lisaks sellele kohaldatakse asjaomase toote sektori suhtes mitut valitsuse poliitikat, näiteks rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi poolt välja kuulutatud 2022. aasta põhipoliitikat: „[p]õllumajandustööstuse integreeritud arendamine. Mitmesuguste riiklike nüüdisaegsete põllumajanduslike tööstusparkide, soodsate ja iseloomulike tööstusklastrite ning tugevate põllumajanduslike tööstusomavalitsuste rajamise ja ehitamise koordineerimine. Keskendumine riikliku toiduga kindlustatuse tagamisele ja oluliste põllumajandustoodete tõhusale tarnimisele, keskendudes riisile, nisule, maisile, […] nüüdisaegse maapiirkondade tööstussüsteemi rajamine, mis põhineb tugevatel tööstuslinnadel, mootorina toimivatel tööstusparkidel ja selgrooks olevatel tööstusklastritel, provintside, maakondade ja linnade plaanidel ning punktide, suundade ja piirkondade kooskõlastatud edendamisel, et parandada tööstuse arengu kvaliteeti ja tõhusust tervikuna“ (29). Samuti on 14. viisaastakukavas seatud järgmised eesmärgid põllumajanduse ja maapiirkondade moderniseerimise edendamiseks: „[r]iikliku toidutööstuse vööndi ehitus. Tuginedes riisi, nisu, maisi, sojaubade jne tootmisele ja pakkumisele, suutlikkuse suurendamise korralduse koordineerimine tootmise, töötlemise, ladustamise ja ringluse valdkonnas ning toiduohutuse tööstusvööndite ehitamine […]“ (30).

(107)

Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (31).

(108)

Näiteks on CFAA põhikirja artiklis 3 märgitud, et organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (32). Lisaks on CFAA parteiallorganisatsioon (33) võtnud kohustuse „pidevalt suurendada äriuuringute võimekust, […] tugevdada tööstusliitudes partei ülesehitamise tööd ja rakendada täielikult partei ülesehitamise üldnõudeid uuel ajastul“ (34).

(109)

Sanyuan Biotechnology Co., Ltd., Baolingbao Biology Co., Ltd. ja Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. on CFAA liikmed (35). Lisaks on Baolingbao Biology Co., Ltd. ja Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. mõne CFAA erialakomitee liikmed (36).

(110)

Vastavalt CSIA põhikirja artiklile 2 on CSIA eesmärk „tutvustada ja rakendada riiklikku tööstuspoliitikat, teenida tööstust kogu südamest ja edendada tööstuslikku tootmist“. Lisaks on põhikirja artiklis 3 märgitud, et CSIA „loob Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, viib ellu parteilist tegevust ja tagab parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused“ ning nõustub sarnaselt CFAAga „tegutsema registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtivate asutuste ning asjaomaste tootmisharu juhtasutuste ärisuuniste, järelevalve ja juhtimise all“ (37).

(111)

Dongxiao Biotechnology Co., Ltd., Biotlogy Co., Ltd. ja Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. on CSIA täitevnõukogu liikmed (38).

(112)

Sarnased sätted on esitatud ka Hiina bioloogilise kääritamistööstuse ühingu (edaspidi „CBFIA“) põhikirjas (39). Baolingbao Biology Co., Ltd. and Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. On mõlemad of CBFIA ase-eesistujad (40).

(113)

Seega ei saa asjaomase toote sektori eraomandis olevad tootjad turutingimustel tegutseda. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(114)

Hiina RV valitsusel on võimalus riigi esindatuse tõttu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed on tõepoolest oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada.

(115)

Hiina RV äriühinguseaduse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on ette nähtud HKP põhikirjas) (41) ning ettevõte peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(116)

Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid alates hiljemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (42) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (43).

(117)

On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (44). Sama toimub Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(118)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (45) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(119)

Suuniste punktis II.4 on märgitud: „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“; punktis III.6 on märgitud: „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (46).

(120)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et erütritoolisektoris juhtival kohal olevad töötajad on ka HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Näiteks Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. peadirektor on HKP tegevliige ja tegutseb esindajana ka praeguse Shandongi 14. rahvakongressi koosseisus (valitud 2023. aasta jaanuaris) (47). Kui ettevõtte ametiühingu esimehelt, kes on samuti HKP liige, küsiti parteitöö ja ettevõtte arengu vahelise seose kohta, ütles ta järgmist: „Parteitöö suunab ettevõtet ning partei ja ettevõte on omavahel lõimunud ja tugevad“ (48).

(121)

Lisaks sellele on mitu asjaomase toote suurima tootja Sanyuan Biotechnology Co., Ltd. juhatuse liiget HKP liikmed (49). Sama kehtib Baolingbao Biology Co., Ltd (50). ja Zhejiang Huakang Pharmaceutical Co., Ltd. kohta, mille esimees ei ole mitte ainult HKP liige ja ettevõtte parteisekretär, vaid ka esindaja Zhejiangi 14. rahvakongressi koosseisus (51).

(122)

Turgu moonutav mõju on ka riigi mõjul finantsturgudele ning tooraine ja sisendite tarnimisele, samuti riigipoolsel otsesel sekkumisel (52). Seega võimaldab riigi esindatus erütritoolisektori ja muude sektorite (nt finants- ja sisendisektor) äriühingutes, sealhulgas riigiettevõtetes, Hiina RV valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(123)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil.

(124)

Üldiselt toob Hiina RV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määranud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (53).

(125)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(126)

Rahandusministeeriumi ning põllumajandus- ja maaeluministeeriumi eespool nimetatud 2022. aasta põhipoliitika (vt põhjendus 106) sisaldab ka järgmisi sätteid, mis mõjutavad sektori toimimist: „[r]iik jätkab selliste poliitikameetmete rakendamist nagu maisi- ja sojatootjate toetused, riisitoetused ja stiimulid peamistele teravilja tootvatele maakondadele, et kindlustada pakkumise poole struktuurireformi tulemuslikkus põllumajanduses ja tagada riiklik toiduga kindlustatus“ või „[p]reemiad peamistele seemnetootmise maakondadele. Laiendada toetuse ulatust peamistele riisi-, nisu-, maisi- […] seemneid tootvatele maakondadele ning edendada seemnetööstuse ümberkujundamist ja ajakohastamist“ (54).

(127)

Põllumajandust ja maapiirkondade moderniseerimist edendava 14. viisaastakukava (55) eesmärk on „[p]arandada teraviljatootmise toetamise poliitikat. Stabiliseerida toetused teraviljakasvatajatele ning parandada riisi ja nisu minimaalsete ostuhindade poliitikat ja maisi- ja soojatootjate subsideerimispoliitikat. Parandada peamiste teraviljatootmispiirkondade huvide hüvitamise mehhanismi ja peamiste teravilja tootvate maakondade toetamise süsteemi“ (56). 14. viisaastakukavas, mis käsitleb taimekasvatussektori arendamist riiklikul tasandil, on märgitud: (57)„14. viisaastakukava perioodil uuritakse laienemispotentsiaali, suurendatakse tootmisvõimsust, optimeeritakse struktuuri, edendatakse mitmekülgset arengut ja parandatakse tarnete tagamise võimekust“ (58).

(128)

CSIA 14. viisaastakukava (59) näitab veelgi kehtivat valitsuse poliitikat selles sektoris, selgitades, et „[a]lates 2016. aastast on riik kohandanud kolme kirdeosas asuva provintsi ja Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna maisi ajutise ladustamise poliitikat uuele mehhanismile „turupõhine ost“ pluss „toetus“, mis on järsult langetanud maisi hindu ja vähendanud oluliselt maisitärklise tootmiskulusid; maisi ülejäägi kasutamiseks on Heilongjiang, Jilin, Liaoning, Sise-Mongoolia ja muud kohad andnud erinevas ulatuses toetusi maisi süvatöötlemisettevõtetele, mis on jätkanud maisi süvatöötlemise ja maisitärklise tootmise tootmisvõimsuse suurendamist“ (60).

(129)

14. viisaastakukava biomajanduse arendamise kohta (61) käsitleb otseselt asjaomase toote sektorit, seades eesmärgiks „[t]ugevdada ettevõtete peamist positsiooni innovatsiooni valdkonnas. Toetada biovaldkonna juhtivate ettevõtete juhtivat ja toetavat roll, suunata suurettevõtteid avama ressursse, nagu tehnoloogiline innovatsioon, tarneahel ja finantsteenused, tööstusahela eelnevale ja järgnevale tasandile ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete integratsiooni ja innovatsiooni. Keskendudes suuremahulistele ja laia mõjuga võtmevaldkondadele, nagu biomeditsiin, -põllumajandus ja -tööstus, julgustatakse bioinnovatiivseid ettevõtteid tugevdama oma tegevust alavaldkondades, edendama oma arengueeliseid ja kasvama ülemaailmse konkurentsivõimega individuaalseteks tipptasemel ettevõteteks“ (62).

(130)

Samamoodi on provintsi tasandil Hebei provintsi 14. viisaastakukavas strateegiliste ja esilekerkivate tööstusharude kohta (63) sätestatud, et valitsusasutused kujundavad sektori tööstuslikku ülesehitust järgmiselt: „Arendada jõuliselt biokääritamise, biopõhiste toodete ja iseloomulike bioloogiliste toodete tootmisharusid ning edendada biotehnoloogia integreeritud rakendamist meditsiini, keemiatööstuse, materjalide, toidu süvatöötlemise ja uue energia valdkonnas. Konsolideerida ja parandada aminohapete, tärklisesuhkrute, ensüümpreparaatide, vitamiinide ja muude toodete eeliseid ning arendada uusi bioloogilisi materjale, näiteks biopõhiseid kiude ja biopõhiseid kemikaale“ (64).

(131)

Lisaks sellele andis Shandongi provints 2024. aastal välja peamise poliitika maisitööstuse edendamiseks, ajakohastamiseks ja arendamiseks, (65) pakkudes olulist maksutoetust teadus- ja arendustegevuseks. Sellest maksutoetusest on kasu saanud näiteks Sanyuan Biotechnology Co., Ltd., kelle esindaja märkis: „Mis puudutab ettevõtte seisundit rahvusvahelisel turul, siis see on lahutamatult seotud maksuameti tugeva toetusega […]. Uuendatud maksusoodustused motiveerivad meid täielikult tegelema teadus- ja arendustegevusega. Ettevõtte 50 000-tonnise erütritooli tootmisvõimsuse projekt on käivitatud ning turuosa peaks veelgi suurenema“ (66) .

(132)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelnevate sisendite arendamise ja toimimise aspekte.

(133)

Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(134)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina RV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(135)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (67).

(136)

Peale selle on Hiina RV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (68). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme aga sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (69). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, nagu majanduskavade täitmine (70).

(137)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse valikulisest kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka keemiasektoris ja seega erütritoolisektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(138)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(139)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiina RVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. Hiina RV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (71).

(140)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. See organisatsioon ei ole siiski riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (72). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(141)

See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, satuvad ebasoodsasse tööolukorda ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (73). Need asjaolud põhjustavad Hiina RVs palgakulude moonutusi.

(142)

Ühtki tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi erütritoolisektoris ei kohaldata. Seega mõjutavad palgakulude moonutused sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiina RVs sama tööhõivesüsteemi).

(143)

Hiina RV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(144)

Esiteks on Hiina finantssüsteemis tugev positsioon riiklikel pankadel, (74) mis võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigiettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riiklike finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (75) ning nad viivad järjekindlalt ellu Hiina RV valitsuse poolt kindlaks määratud riiklikku poliitikat.

(145)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (76). Kuigi tuleb tunnistada, et leidub mitmesuguseid õigusnorme selle kohta, et pankadel tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(146)

Näiteks on Hiina RV valitsus selgitanud, et HKP peab üle vaatama isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud küsimustes (77). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (78).

(147)

Võlakirja- ja krediidireitingud on sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihinnangut mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ning eeldatava valitsusepoolse tagatise tugevus (79). Sellele lisanduvad muud kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse kindlaks määratud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (80). Seetõttu antakse laene pigem riigiettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja olulisimates tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(148)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb. Sellest annab tunnistust see, et riigisektoris ettevõtete finantsvõimendus on veelgi suurenenud hoolimata sellest, et kasumlikkus on järsult vähenenud, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(149)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris lasti nominaalne intressimäär vabaks, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (81). Hiina RV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (82). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(150)

Üldine laenumahu kasv Hiina RVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(151)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad Hiina RV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik finantssüsteemi sekkumine oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(152)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik finantssüsteemi sekkumine oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(153)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(154)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on põhjalikult kirjeldatud eespool punktis 3.2.2. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et erütritoolitootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina RV ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(155)

Seega mitte ainult ei sobi kasutada asjaomase toote omamaist müügihinda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutuste all kannavad ka kõigi sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud, mille hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(156)

Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiina RVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud Hiina RVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(157)

Hiina RV valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(158)

CCCMC esitas märkusi, eelkõige alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. CCCMC väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine on mitmel põhjusel vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõikega 2.

(159)

Komisjon kordas oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikult kooskõlas ELi kohustustega, mis tulenevad WTO õigusest, eelkõige dumpinguvastase lepingu sätetest. Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu tehakse kindlaks kogu riigi tasandil ning kui see on kindlaks tehtud, siis ei ole asjakohane kasutada normaalväärtuse arvutamiseks ekspordiriigi kulusid ja hindu. Nendel asjaoludel on alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette nähtud tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, sealhulgas sellise sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane.

(160)

Käesolevas jaos esitatud analüüs, kus on kasutatud kõiki kättesaadavaid tõendeid Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka asjaomase toote sektorisse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase elemendi tegelik või võimalik mõju.

(161)

Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesolevas juhtumis ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(162)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude alusel, milleks käesoleval juhul on vastavad tootmis- ja müügikulud sobivas võrdlusriigis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(163)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(164)

Nagu on selgitatud põhjendustes 40–56, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta.

(165)

Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Colombiat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(166)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majanduse arengutasemega riigid on Maailmapanga andmetel Colombia, Brasiilia, Tai, Argentina, Ecuador, Mehhiko, Peru, Lõuna-Aafrika ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(167)

Nagu on selgitatud põhjendustes 40–52, näib siiski, et uuritavat toodet toodetakse ainult riikides, millest ükski ei ole põhjenduses 163 nimetatud kriteeriumide alusel Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riik.

(168)

Esimeses teates jõudis komisjon järeldusele, et sidrunhape on uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluv asjakohane asendustoode, et määrata kindlaks erütritooli tootmisel kasutatavate samade tootmistegurite moonutamata väärtus Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriigis.. Ükski huvitatud isik seda järeldust ei vaidlustanud.

(169)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a leiti, et sidrunhappe tootjate finantsandmeid võib pidada tüüpiliseks ka asjaomast toodet eksportivate tootjate puhul.

(170)

Esimeses teates uuris komisjon, millised finantsandmed on põhjenduses 166 osutatud riikide kohta kergesti kättesaadavad. Komisjon leidis Orbise andmebaasist sellised andmed ühe äriühingu kohta Ecuadoris, ühe kohta Colombias, ühe kohta Mehhikos, ühe kohta Peruus, ühe kohta Lõuna-Aafrikas, ühe kohta Argentinas, kaheksa kohta Türgis, nelja kohta Brasiilias ja kuue kohta Tais. Komisjoni käsutuses olevad finantsaruanded kõigi Argentina, Ecuadori, Mehhiko, Peruu, Lõuna-Aafrika ja Türgi äriühingute ning mõne Brasiilia ja Tai äriühingu kohta ei olnud sobivad, sest need olid kas puudulikud ja/või liiga vanad või näitasid, et asjaomane äriühing oli kahjumlik.

(171)

Seejärel analüüsis komisjon kolme võimalikku Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriiki, kus toodetakse sidrunhapet ja mille kohta olid kättesaadavad kasumit kajastavad finantsaruanded, nimelt Brasiiliat, Colombiat and Taid. Komisjon võttis teadmiseks, et sel ajal olid Orbise andmebaasis olemas kergesti kättesaadavad 2022. aasta finantsandmed ühe Brasiilia sidrunhappe tootja (Cargill Agricola S.A.), ühe Colombia sidrunhappe tootja (Sucroal S.A.) ja kolme Tai sidrunhappe tootja kohta (Sunshine Biotech International Co Ltd.; Cofco Biochemical (Thailand) Co Ltd.; Thai Industrial Citric Co Ltd.), samuti 2020. aasta finantsandmed ühe Brasiilia sidrunhappe tootja kohta (Primary Products Ingredients Brasil S.A.).

(172)

Esimese teate kohta esitatud märkustes ei pakkunud ükski isik välja võimalikke Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega võrdlusriike, kus toodetakse sidrunhapet, välja arvatud need kolm riiki.

(173)

Oma märkustes esimese teate kohta kutsus Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. üles kasutama Brasiiliat, tehes samal ajal ettepaneku kasutada Taid ainult glükoosi moonutamata väärtuse leidmiseks. Äriühing väitis, et see on kooskõlas komisjoni praktikaga juhtumis R728 – elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitlev aegumise läbivaatamine, kus komisjon kasutas võrdlusriigina Brasiiliat, kuid kasutas vesiniku moonutamata väärtuse leidmiseks maailma suurima vesinikku eksportiva riigi (Kanada) andmeid.

(174)

Komisjon märkis esimeses teates, et tema varasem halduspraktika ei ole alusmääruse sätete järgimise hindamisel siduv (84). Lisaks sellele pärineb Taisse imporditav glükoos peaaegu eranditult Hiina RVst, mis välistab nende andmete kasutamise.

(175)

Oma märkustes esimese teate kohta kutsus Dongxiao Biotechnology Co. Ltd. üles kasutama võrdlusriigina Brasiiliat, põhjendades seda sellega, et Brasiilia toodab uuritava tootega sarnaseid tooteid, st sidrunhapet, et Brasiilia äriühing Cargill Agricola S.A. oli 2022. aastal, mis hõlmab osa uurimisperioodist (1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023), kasumlik, et Brasiilia impordiandmed (asendamise eesmärgil) peaaegu kõigi teadaolevate tootmistegurite kohta olid leitavad esimese teate lisast ning et komisjoni esimene teade näitas, et Brasiilias ei ole kaubanduse moonutusi, mis mõjutaksid uuritava toote tootmiseks vajalikke sisendeid.

(176)

Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla esimeses teates esitatud kahe Brasiilia äriühingu (st Cargill Agricola S.A. ja Primary Products Ingredients Brasil S.A.) finantsandmete asjakohasuse, kuna mõlemad kuuluvad kontserni ja kontserni mõju finantsandmetele on raske hinnata. Ta märkis ka, et mõlemad toodavad ja/või müüvad paljusid erinevaid tooteid. Seoses äriühinguga Cargill Agricola S.A. lisas kaebuse esitaja, et Cargill Agricola S.A. käive oli umbes 150 korda suurem kui Colombia äriühingu Sucroal S.A. käive (samasuguse tootmisvõimsuse puhul) ja et Cargill Agricola S.A. oli finantsprofiililt kaubandusettevõtja. Primary Products Ingredients Brasil S.A. kohta märkis kaebuse esitaja, et selle omanik muutus ja et 2022. aasta finantsandmeid ei avaldatud.

(177)

Kaebuse esitaja seadis kahtluse alla ka esimeses teates esitatud kolme Tai äriühingu Sunshine Biotech International Co. Ltd.; Cofco Biochemical (Thailand) Co. Ltd. ja Sunshine Biotech International Co. Ltd.) finantsandmete asjakohasuse. Kaebuse esitaja jaoks ei olnud ilma üksikasjalikumate ja sõltumatult auditeeritud andmeteta kahe esimese Hiina omanduses oleva Tai äriühingu andmed moonutamata väärtuste kindlaksmääramiseks usaldusväärsed. Lisaks sellele on ta seisukohal, et nende kontsernide mõju, kuhu kuuluvad Sunshine Biotech International Co Ltd ja Cofco Biochemical (Thailand) Co Ltd, äriühingu andmetele ja tulemustele on ilma äriühingute ja kontsernide kohta koostatud üksikasjalike sõltumatute auditiaruanneteta ebaselge. Lisaks sellele väitis kaebuse esitaja, et need kaks äriühingut on orienteeritud ekspordile, mille peamine eesmärk on tarnida Ameerika Ühendriikidesse sidrunhapet, kuna Hiinast pärit sidrunhappe saadetiste suhtes kehtivad Ameerika Ühendriikidesse importimisel kõrged tollimaksud. Kaebuse esitaja lisas, et Tais on tootmismahud võrreldes Hiina RV tootmisega väikesed ning et Tais tarbitakse sidrunhapet hinnanguliselt 30 000 – 40 000 tonni aastas.

(178)

Eespool öeldut silmas pidades kutsus kaebuse esitaja üles kasutama Brasiilia ja Tai asemel pigem Colombiat.

(179)

Komisjon nõustus kaebuse esitajaga, et Brasiilia äriühingu Primary Products Ingredients Brasil S.A. finantsandmed ei ole kõige sobivamad, kuna need on vananenud. Kõnealused andmed käsitlesid 2020. eelarveaastat, samas kui uurimisperiood hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023.

(180)

Teises teates uuris komisjon täiendavalt, millised finantsandmed on kättesaadavad 21. detsembri 2023. aasta teates nimetatud riikide, nimelt Brasiilia, Colombia ja Tai kohta. Komisjoni käsutuses oli selles etapis sama teave, mida kirjeldati esimeses teates (vt põhjendus 171), välja arvatud asjaolu, et komisjon sai Colombia sidrunhappe tootja Sucroal S.A. kohta üksikasjalikumat ja avalikult kättesaadavat 2022. aasta teavet (Supersociedadesilt, nagu on selgitatud põhjenduses 222). Teiste potentsiaalsete võrdlusriikide äriühingute kohta ei olnud sellist üksikasjalikku teavet võimalik saada.

(181)

Eespool öeldut silmas pidades leidis komisjon, et Colombia äriühingu Sucroal S.A. kohta kättesaadav finantsteave oli kasutamiseks kõige sobivam. Pealegi jääb Sucroal S.A. käive valimisse kuuluvate suurima ja väikseima Hiina erütritoolitootja käibe vahele. Ükski isik neid kolme asjaolu ei vaidlustanud ega esitanud alternatiivsete äriühingute finantsteavet.

(182)

Oma märkustes teise teate kohta seadis Dongxiao Biotechnology Co. Ltd. kahtluse alla Sucroal S.A. müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamise. Neid märkusi on käsitletud allpool punktis 3.4.9 ja need ei muuda eelmises põhjenduses esitatud järeldust.

(183)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Colombia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(184)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Colombia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(185)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(186)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta andmebaasi Global Trade Atlas (85) (edaspidi „GTA“), et teha kindlaks toorainetega seotud moonutamata kulud. Komisjon teatas ka, et ta kasutab elektri-, gaasi- ja auruhindade kindlaksmääramiseks Colombia (86) avalikult kättesaadavaid elektrihindu (kasutades m2/tonni ja kWh ümberarvestustabelit) ning tööjõukulude kindlaksmääramiseks ILO statistikat (87).

(187)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõne tooraine osakaal kogu toomiskuludes oli tähtsusetu, rühmitati need tähtsusetud tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(188)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

(189)

Pärast teise teate väljastamist lühendati tootmistegurite nimekirja veelgi, kuna GTAs puudusid Colombiasse suunatud impordi hinnad. Seega lisati nende väärtused kulumaterjalide väärtusele:

(190)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud tootmiskulusid, mis ei olnud eespool esitatud individuaalses tootmistegurite nimekirjas kajastatud, nagu amortisatsioon ja hoolduskulud.

(191)

Lisaks teatatud tootmise üldkuludele lisas komisjon ka uurimis- ja arendustegevusega seotud kulud osas, milles need ei olnud kaasatud tootmiskuludesse.

(192)

Nende summad võeti eksportivate tootjate vastustest küsimustikule. Tootmise üldkulude uus summa on väljendatud protsendina ja seda on kohaldatud ümberarvutatud tootmiskulude suhtes.

(193)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena Colombia kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid Colombias vastava HS-koodi suhtes kohaldatavad imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs.

(194)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid.

(195)

Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (95) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Ülejäänud koguseid peeti tüüpiliseks.

(196)

Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas eespool põhjendustes 60–157, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

(197)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on samuti selgitatud põhjenduses 187.

(198)

Esimese teate I lisas on loetletud mitmesugused toorained, millest koostööd tegevad eksportivad tootjad teatasid kuuekohalise HS-koodi tasandil või üksikasjalikumal tasandil, kui see on kättesaadav.

(199)

Oma märkustes esimese teate kohta väitis Dongxiao Biotechnology Co. Ltd., et kolmanda riigi impordihinnad ei kajasta selle riigi tegelikke omamaiseid hindu ega ostuhindu asjaomases riigis ning et seetõttu peaks komisjon aktsepteerima ka muid avalikult kättesaadavaid andmeallikaid, näiteks omamaist müügihinda kolmandas riigis või muid rahvusvahelisi hindu. Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. lisas, et kodumaalt ostetud sisendi hind tuleks asendada FOBil põhineva impordihinnaga.

(200)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud sobiva võrdlusriigi vastavate andmete kasutamine, „tingimusel et asjakohased andmed on kergesti kättesaadavad“.

(201)

Komisjonil ei olnud andmeid võimalike võrdlusriikide omamaiste hindade kohta. Seevastu andmed võimalike sobivate võrdlusriikide impordihindade kohta on kergesti kättesaadavad ja seetõttu on komisjon kasutanud nende andmete allikana GTAd. Lisaks leiab komisjon, et konkurentsijõudude tõttu kajastasid võimalikesse võrdlusriikidesse suunatud impordi hinnad täpselt asjakohaseid omamaiseid hindu.

(202)

Peale selle on komisjon asjaomaste võrdlushindade kindlaksmääramisel jätnud välja ka Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi andmed. Kui tootmistegurite impordikogused on piisavalt tüüpilised ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need sobimatuks, puudub objektiivne põhjus nende välistamiseks.

(203)

Seetõttu lükkas komisjon vastupidiste tõendite puudumisel kõnealuse isiku väited tagasi, märkides samas, et komisjoni tava on korrigeerida impordihindu impordimakse silmas pidades nii, et need hinnad kajastaksid kõnealuse tootmisteguri turuhinda võrdlusriigis.

(204)

Kontrollides kohapeal eksportivate tootjate vastuseid küsimustikule, kontrollis komisjon Hiina ja Colombia nomenklatuuride vastavust. Üksikasjalikuma kirjavahetuse tulemus esitati teises teates.

(205)

Vastuseks teisele teatele väitis Dongxiao Biotechnology Co. Ltd., et tootmisteguriks oleva glükoosi hind kajastab tahkes olekus glükoosi ja et hind peab kajastama tahke glükoosi protsentuaalset osakaalu kasutatud glükoosisiirupis. Komisjon nõustus sellega ja korrigeeris ettevõtte võrdlushinda.

(206)

Mis puutub tootmistegurite impordi suhtes kohaldatavatesse imporditollimaksudesse, siis neid on kasutatud võrdlushinnas arvesse võetud.

(207)

Komisjon analüüsis valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate raamatupidamistavasid, mis on seotud kõrvalsaaduste ja jäätmetega. Selle tulemusena on komisjon kasutanud toodete jäätmete koguseid, mis on müüdud, ja vähendanud tootmiskulusid, kasutades HS-koodi Colombia hindu, kui need olid kättesaadavad.

(208)

Nende toodete jäätmete puhul, mille kohta oli kättesaadav ainult esmase toote hind, võttis komisjon muude andmete puudumisel esialgu aluseks toodete jäätmete hinna ja eksportivate tootjate teatatud esmase toote hinna suhtarvu Hiina RVs. Seda suhtarvu kohaldati seejärel Colombia esmase toote hinna suhtes, mis saadi GTAst.

(209)

Komisjon kasutas Colombia tööstussektori palkade kindlaksmääramiseks ILO statistika (96) viimaseid avalikult kättesaadavaid andmeid. Uurimisperioodi keskmist igakuist väärtust on nõuetekohaselt korrigeeritud muude maksetega, lisades tööandja makstud sotsiaalkindlustusmaksed, sealhulgas pensioni- ja kutseriski maksed: 12 protsenti tööandja pensionifondimaksete, 8,5 protsenti ravikindlustusmaksete, 1–2 protsenti solidaarse pensionifondi maksete ja 4–9 protsenti kinnipeetavate maksudena (97) (98). Keskmine tööjõukulu täistööajale taandatud töötaja kohta on 18 Hiina jüaani tunnis.

(210)

Küsimustiku vastuses esitatud tundide arvu on vajaduse korral kohandatud, kuna tehases töötatud tundide arv oli 12 tundi päevas, mitte 8 tundi.

(211)

Komisjon kasutas asjakohaseid tööstustarbijatele kehtestatud elektrihindu, mis on avaldatud Colombia peamise elektritarnija Eneli (99) veebisaidil. Komisjon kasutas uurimisperioodi tööstusliku elektrienergia hindu ja lisas seejärel 10 %, (100) et võtta arvesse muid arvel olevaid elemente, näiteks võrgutasusid.

(212)

Sellest allikast pärinev kilovatt-tunni hind oli 0,18 USA dollarit/kWh ehk 1,24 jüaani + 10 % võrgutasu.

(213)

Oma vastuses teisele teatele seadis Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. kahtluse alla Colombia elektrienergia hinna kasutamise, kuna see on väidetavalt ülepaisutatud, mis tuleneb osaliselt söe asemel taastuvate energiaallikate kasutamist. Samuti ei ole äriühingu arvates Colombia elektrienergia allikas võrreldav selle elektrienergia liigiga, mida Dongxiao Biotechnology Co., Ltd. tegelikult kasutab, ja on mittetüüpiline.

(214)

Komisjon lükkas selle väite põhjendamatuna tagasi. Ükski avalikult kättesaadav allikas ei võimaldanud komisjonil kindlaks teha, mil määral on Colombia elektrienergia hinnad ülepaisutatud, samuti puudus nende võrdlemiseks usaldusväärne võrdlusalus. Lisaks sellele ei ole asjaolu, et Colombia ja Hiina RV elektritootmise allikad ei ole üksteist peegeldavad, põhjus Colombia elektrienergia hindade tagasilükkamiseks.

(215)

Komisjon kasutas Colombia ettevõtjatele mõeldud gaasi hinda, mille on avaldanud GlobalPetroPrices (101) oma veebisaidil. Komisjon kasutas kaebuses esitatud andmete keskmist (st gaasi suurtarbija keskmine hind 2022. aasta teise poolaasta ja 2023. aasta esimese poolaasta kohta 44,29 eurot/MWh) ja Colombia ettevõtete maagaasi hinda 2023. aasta juunis (st 0,053 eurot/kWh). Need hinnad sisaldavad kõiki makse, tasusid ja muid gaasiarve komponente. Märgitakse, et 1 m3 maagaasi ≈ 10,55 kWh ja 1 kWh maksumus on hinnanguliselt 1,24 jüaani + ülaltoodud võrgutasu.

(216)

Auru maksumus on määratud maagaasi maksumuse ja auru tootmiseks vajaliku gaasikoguse alusel. Võttes arvesse üldtunnustatud energia muundamise määrasid ja soojuse auruks muundamise määrasid, arvutas komisjon, et 1 tonni auru tootmiseks on vaja 68,29 m3 maagaasi.

(217)

Vee maksumus määrati Colombia veevarustusettevõtja (102) veehindade alusel, võttes arvesse muutuvkulusid kuupmeetri kohta ja püsikulusid, mis on jaotatud vee tarbimiskoguste vahel.

(218)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(219)

Komisjon võttis normaalväärtuse arvutamiseks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi määrade kindlaksmääramisel aluseks Colombia äriühingu Sucroal S.A.. Komisjon leidis, et sel viisil kindlaksmääratud määrade tulemuseks on mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses tehasest hankimise tasandil.

(220)

Kättesaadavates kasumiaruannetes ei olnud tootmise üldkulud eraldi välja toodud ja leiti, et need sisalduvad müüdud kaupade maksumuses. Tootmise üldkulude väärtus põhines äriühingule omastel andmetel, nagu on selgitatud põhjenduses 190, ja seda kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, millele lisati uurimis- ja arendustegevusega seotud kulud, mis on äriühingule eraldatud tema kasumiaruande kohaselt.

(221)

Oma vastuses teisele teatele seadis Dongxiao Biotechnology Co. Ltd. kahtluse alla Sucroal S.A. müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kasutamise, väites, et äriühingu arvud ei ole usaldusväärsed ning et avalikult kättesaadavad allikad (103) näitavad Sucroal S.A. tegevuskasumi (EBIT) ja puhaskasumi ebatavalist kasvu, ja palus kinnitust, kas Sucroal S.A. põhiaktsionäri OAL annetused erakondadele mõjutasid selle äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid.

(222)

Komisjon tugines oma järeldustes kergesti kättesaadavale teabele. Kuna Sucroal S.A. täielik finantsaruanne ei ole avalik ega hõlpsasti kättesaadav, sai komisjon avalikustada ainult Supersociedadesi (104) esitatud kasumi ja kahjumi andmed. Lisaks ei esitanud Dongxiao Biotechnology Co. Ltd. ühtegi alternatiivset allikat Sucroal S.A. üksikasjalike kergesti kättesaadavate finantsandmete kohta. Dongxiao Biotechnology Co. Ltd. pressiteates on esitatud OALi äriühingud, kes teevad annetusi erakondadele; (105) see nimekiri ei sisaldanud äriühingut Sucroal S.A. Seetõttu lükati teises teates esitatud argumendid Sucroal S.A. kergesti kättesaadavate finantsandmete kasutamise vastu tagasi.

(223)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(224)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Taotluse esitaja esitatud kasutusmäärasid kontrolliti. Komisjon korrutas kasutustegurid Colombias täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on nimetatud põhjenduses 188.

(225)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit vastavalt põhjendustes 218–220 märgitule. Need määrati kindlaks Sucroal S.A. finantsaruannete põhjal.

(226)

Seejärel lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud ja amortisatsiooni, et arvutada tootmise moonutamata kogukulud.

(227)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmise kogukulude suhtes kohaldas komisjon Sucroal S.A. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, moodustasid 15,4 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna tootmise moonutamata kogukulude suhtes, oli kasum 18,3 %.

(228)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid asjaomast toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seepärast oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui asjaomast toodet müüdi ekspordiks liitu.

(229)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(230)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulusid, pangatasusid ja krediidikulusid.

(231)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6.

(232)

Kõigi teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määrati kõigepealt kindlaks eksportivate tootjate koostöö tase. Koostöö tase arvutatakse kui koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist.

(233)

Ekspordimahud määrati kindlaks valimisse kaasamata eksportivate tootjate esitatud andmete ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmete põhjal.

(234)

Koostöö taset ei peetud käesoleval juhul kõrgeks, sest nii valimisse kaasatud kui ka valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kogueksport moodustas uurimisperioodil 74,9 % koguimpordist.

(235)

Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata kõigile koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaal selle valimisse kaasatud eksportiva tootja tüüpiliste müügitehingute põhjal, kelle dumpingumarginaal oli kõige kõrgem. Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(236)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. Teda käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(237)

Kuna kahju hindamisel kasutatud andmed pärinevad ainult ühelt liidu tootjalt, siis on kahju analüüsi arvnäitajad esitatud konfidentsiaalsusnõuete tõttu vahemikena. Indeksid põhinevad siiski tegelikel andmetel, mitte vahemikel.

(238)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil vahemikus 1 940 – 2 340 tonni. Komisjon määras tegeliku arvu kindlaks ainsa teadaoleva liidu tootja, nimelt Jungbunzlauer S.A. auditeeritud aruannete kontrollimise põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 20, ei pidanud komisjon kasutama valikuuringut, kuna teada on ainult üks liidu tootja.

(239)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: i) ainsa teadaoleva liidu tootja kontrollitud müük ning ii) import asjaomasest riigist ja kõigist muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Ameerika Ühendriikidest.

(240)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(241)

Pärast liidu tarbimise tugevat kasvu 2021. aastal ja sellele järgnenud langust, mille põhjuseks võis olla varude kogumine kardetud tarnepuudujääkide tõttu seoses COVID-19ga või ootamatu tarbijakäitumine, suurenes liidu tarbimine selle põhjal asjaomasel perioodil 10 %.

(242)

Eurostati impordistatistikat ei olnud võimalik hinnata, sest erütritool kuulub praegu puhtal kujul kasutatava erütritooli puhul CN-koodi 2905 49 00 alla ning segatud toodete puhul CN-koodide 2106 90 92 ja 2106 90 98 alla. Selle asemel põhines impordistatistika andmetel, mis on saadud Hiina ja Ameerika Ühendriikide kaubandusstatistika kohta spetsiaalse turuteabe pakkujatelt, kelle teenuseid kaebuse esitaja kasutab.

(243)

Hiina importi käsitlevate andmete allikat ei saanud andmete esitaja taotluse tõttu avalikustada. Komisjon võrdles siiski kaebuse esitaja esitatud andmeid muude kättesaadavate statistiliste allikatega (Eurostat ja järelevalve) ning koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate valikuuringuga ja nende vastustega küsimustikule.

(244)

CCCMC väitis, et ainus vastuvõetav lähenemisviis Hiinast pärit impordiandmete (maht, väärtus) analüüsimiseks oleks komisjoni jaoks see, mis põhineb ametlikul Eurostati statistikal vastavalt erütritooli kaubandusega seotud TARICi koodidele.

(245)

Sellega seoses märgitakse, et erütritooli TARICi koodid loodi alles menetluse algatamise kuupäeval. Seetõttu ei olnud otse Eurostatist võimalik asjaomase perioodi impordiandmeid saada, nagu on märgitud põhjenduses 242. See väide lükati tagasi.

(246)

Hiina impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu turul (vt eespool tabel 2).

(247)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(248)

Tabelist 3 nähtub, et asjaomasel perioodil suurenes Hiina RVst pärit import absoluutarvudes 3 508 tonni võrra ehk 36 %. See tähendas, et liitu suunatud Hiina impordi turuosa kasvas samal perioodil kokku 17 protsendipunkti.

(249)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks põhjenduses 242 nimetatud spetsiaalse turuteabe alusel. Impordihinna allalöömine määrati kindlaks valimisse kaasatud Hiina RV eksportivatelt tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal.

(250)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tonn)

(251)

Hiina impordi keskmine hind kasvas esmalt 2021. aastal 2 453 euroni tonni kohta (1 856 eurolt tonni kohta 2020. aastal) ning seejärel langes 2022. aastal 1 938 euroni tonni kohta ja uurimisperioodil 1 572 euroni tonni kohta. Asjaomasel perioodil oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus 15 %. Nagu on näidatud tabelis 8, olid Hiinast pärit impordi hinnad pidevalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad.

(252)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(253)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana teadaoleva liidu tootja teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku [40,0–60,0 %]. Hinna allalöömist täheldati 100 % valimisse kaasatud äriühingute impordimahtude puhul.

(254)

Komisjon kaalus ka muud hinnamõju, eelkõige olulise hinnasurve olemasolu. Nagu põhjenduses 277 mainitud, suurenesid liidu tootmisharu ühiku tootmiskulud alates 2022. aastast märgatavalt, mis tulenes nii kaudsetest kuludest ühiku kohta kui ka energia- ja toorainehindadest. Kuna samal perioodil vähenes Hiina RVst pärit impordi hind märkimisväärselt, ei suutnud liidu tootmisharu oma müügihinda tootmiskulude katmiseks tõsta. Selline hindade allasurumine kinnitab veelgi, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus.

(255)

CCCMC väitis oma märkustes olulise kahju kohta, et liidu turg jaguneb kaheks eraldiseisvaks osaks, st toidutööstuses kasutatava erütritooli turuks ning kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses kasutatava erütritooli turuks. Lisaks väitis ta, et liidu ja Ameerika Ühendriikide tootmisharudel on ainuõiguslik juurdepääs kõige tulutoovamatele kosmeetika- ja farmaatsiasegmentidele ning et neid tuleks eristada ja analüüsida eraldi ning et liidu tootmisharu müük kosmeetika- ja farmaatsiatööstusele tuleks üldisest kahjuanalüüsist maha arvata.

(256)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharul puudus ainuõigus kosmeetika- ja ravimitööstuse klientide varustamisel. Iga ettevõte, kes soovib aine ELi turule lasta, võib esitada Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) selle aine registreerimistaotluse.

(257)

Uurimise käigus leiti ka, et kosmeetika- ja farmaatsiatoodete segmendis kasutatav erütritool on sama toode, mida kasutatakse toiduainete segmendis, kusjuures esimene peab läbima ainult teatavad lisakatsed võrreldes viimasega. Kui need lisakatsed tehakse toiduks kasutatava erütritooliga, muutub see kosmeetilise/farmatseutilise erütritooliga täielikult vahetatavaks. Samuti tuleks märkida, et kosmeetika- ja farmaatsiasegmendi tähtsus on marginaalne, moodustades vähem kui 4 % liidu tootmisharu müügist ja vähem kui 1 % liidu tarbimisest. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(258)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(259)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke ja mikromajanduslikke näitajaid kaebuses ja teadaolevalt liidu tootjalt saadud küsimustiku vastuses sisaldunud andmete põhjal. Kuna komisjonile ei ole teisi liidu tootjaid teada, leiti mõlemad andmekogumid olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(260)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(261)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(262)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(263)

Hoolimata liidu tarbimise mõningasest kasvust, mida on näidatud tabelis 2, vähenes asjaomasel perioodil liidu tootmisharu tootmismaht järsult. Kuigi liidu toodang suurenes 2021. aastal ja jäi ka 2022. aastal 2020. aasta tasemest kõrgemale, langes see seejärel uurimisperioodil vaid 20 %ni 2020. aasta tasemest. Liidu tootmisharu ei suutnud konkureerida Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordiga, mille hinnad olid alates 2022. aastast oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Seetõttu pidi liidu tootmisharu kohandama tootmist väga vähesele müügimahule, mille tulemusel peatati tootmine peaaegu täielikult.

(264)

Teatatud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad paigaldatud võimsust, mis suurenes asjaomasel perioodil 60 %. See suurenemine kajastas liidu tootmisharu ootusi, et liidu tarbimise kasv jätkub ja 2021. aastal saavutatakse tootmise täisvõimsus.

(265)

Asjaomasel perioodil tootmisvõimsuse rakendusaste kasvas esmalt 2021. aastal, jõudes liidu tarbimise tugeva kasvu tõttu 100 %ni, kuid seejärel langes järsult vaid 10 %ni uurimisperioodil. Selle põhjuseks oli tootmise peaaegu täielik peatamine uurimisperioodil.

(266)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(267)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul kõigepealt kasvas 2021. aastal ja vähenes seejärel 2022. aastal taas 2020. aastaga võrreldavale tasemele. Uurimisperioodil vähenes müügimaht märkimisväärselt ning seetõttu oli asjaomasel perioodil langus kokku 42 %.

(268)

Asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimises pidevas languses ja uurimisperioodil see langus kiirenes, nii et uurimisperioodil vähenes kõnealune turuosa kokku 45 %.

(269)

Liidu tarbimine suurenes asjaomasel perioodil veidi, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes järsult. Seega vähenes liidu tootmisharu turuosa oluliselt, st 13–16 protsendipunkti. Samal ajal suurenes asjaomasest riigist pärit impordi turuosa samal perioodil 15–17 protsendipunkti võrra.

(270)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(271)

Asjaomasel perioodil vähenes tööhõive liidus 12 %. Tuleb siiski märkida, et kuigi teadaolev liidu tootja peatas uurimisperioodil tootmise peaaegu täielikult, kuna dumpinguhinnaga impordi tõttu oli müügimaht väga väike, otsustas ta koondamise asemel hoida töötajaid ajutiselt valmisolekus. Kui liidu tootmisharu oleks vähendanud töötajate arvu vastavalt tootmise vähenemisele, oleks tööhõive palju rohkem vähenenud.

(272)

Tootlikkus järgib asjaomasel perioodil täpselt tootmise puhul täheldatud suundumust: pärast kasvu 2021. aastal toimub 2022. aastal langus, millele järgneb kokkuvarisemine uurimisperioodil. Teadaoleva liidu tootja otsus mitte koondada töötajaid, hoolimata tootmise peaaegu täielikust peatamisest, mõjutab uurimisperioodil täheldatud näitajat.

(273)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(274)

See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(275)

Liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(276)

Müügihinnad olid aastatel 2020–2021 üsna stabiilsed, kasvasid 2022. aastal ligikaudu 20 % ja jäid seejärel uurimisperioodil 2022. aastaga võrreldes taas üsna stabiilseks. Kui uurimisperiood välja arvata, jäid müügihinnad asjaomasel perioodil ühiku tootmiskuludest kõrgemaks.

(277)

Ka ühiku tootmiskulud jäid aastatel 2020–2021 üsna stabiilseks, kuid 2022. aastal kasvasid need müügihindadest palju rohkem (53 %). Uurimisperioodil täheldati täiendavat väga suurt kasvu, mis kajastas kaudsete kulude (tootmise üldkulud) suurt kasvu ühiku kohta pärast teadaoleva liidu tootja otsust hoida töötajad koondamise asemel ajutiselt valmisolekus, kui ta peatas tootmise peaaegu täielikult, nagu on märgitud põhjenduses 271. Muud põhilised tegurid, mis mõjutasid ühiku tootmiskulude kasvu asjaomase perioodi kahel viimasel aastal, olid energia ja tooraine, näiteks glükoosi ja kemikaalide hindade tõus.

(278)

Teadaoleva liidu tootja tööjõukulud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(279)

Asjaomasel perioodil suurenes keskmine palk töötaja kohta 6 %. Kuni 2022. aastani oli kasv mõnevõrra märgatavam, kuid uurimisperioodil palgad veidi vähenesid, kajastades arvatavasti madalamaid tasusid peaaegu täielikult peatatud tootmise tingimustes.

(280)

Teadaoleva liidu tootja laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(281)

Varude tase oli 2021. aastal (34 % võrra) ja 2022. aastal (75 % võrra) oluliselt kõrgem kui 2020. aastal. Nagu põhjenduses 263 mainitud, peatas teadaolev liidu tootja uurimisperioodil tootmise peaaegu täielikult ja tagas väga väikese müügimahu varusid vähendades – varud vähenesid 2022. aastaga võrreldes poole võrra ja jõudsid 12 % madalamale tasemele kui 2020. aastal.

(282)

Teadaoleva liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(283)

Komisjon tegi teadaoleva liidu tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli asjaomase perioodi esimesel kahel aastal väga heal tasemel, kuid vähenes oluliselt alates 2022. aastast ja muutus uurimisperioodil väga suureks kahjumiks, võttes arvesse dumpinguhinnaga impordi jätkuvat kasvu ja madalamaid hindu, mille tagajärjel kaotati müügimahtu ja tootmine peatati peaaegu täielikult.

(284)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus järgis kogu asjaomase perioodi jooksul kasumlikkuse suundumust, eelkõige selle järsku langust 2022. aastal ja märkimisväärset negatiivset väärtust uurimisperioodil.

(285)

Kui investeeringud vähenesid 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga, siis liidu tarbimine suurenes 39 % (vt tabel 2). Selline tugev nõudluse kasv ajendas liidu tootmisharu võtma vastu otsuse investeerida tootmisvõimsuse laiendamisse, mistõttu tehti 2022. aastal väga suuri investeeringuid. Kuid selleks ajaks, kui laiendatud tootmisvõimsus muutus kättesaadavaks, oli dumpinguhinnaga import juba hakanud liidu tootmisharu müüki ja tootmist negatiivselt mõjutama, mis tähendab, et neid investeeringuid ei võetud kunagi täies ulatuses kasutusele. Uurimisperioodil vähenesid investeeringud taas oluliselt.

(286)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Kooskõlas kasumlikkusega oli see 2020. ja 2021. aastal heal tasemel ja kasvuteel, kuid pöördus 2022. aastal järsult langusesse ja oli uurimisperioodil märgatavalt negatiivne.

(287)

Teadaoleva liidu tootja kapitali kaasamise võime oli tõsiselt pärsitud, kuna tema rahavood ja kasumlikkus olid uurimisperioodil pärast tootmise peaaegu täielikku peatamist märgatavalt negatiivsed.

(288)

Liidu tootmisharu toimis asjaomase perioodi alguses hästi, kusjuures kahjunäitajad olid üldiselt heal tasemel, ning 2020. ja 2021. aastal oli see tõusuteel. Liidu tootmisharu saavutas kasvava nõudluse tingimustes suure kasumlikkuse, millele vastuseks tegi ta märkimisväärseid investeeringuid tootmisvõimsuse laiendamiseks.

(289)

2022. aastal halvenes liidu tootmisharu turuolukord aga järsult ja praktiliselt kõigi kahjunäitajate puhul pöördus varasem positiivne suundumus selgelt vastupidiseks. See vastupidine suund süvenes uurimisperioodil veelgi, kui mitu kahjunäitajat (eelkõige kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus) olid märgatavalt negatiivsed.

(290)

Liidu tootmisharu tootmise kogukulud kasvasid ja ta ei suutnud seda hinnatõusuna edasi kanda, kuna Hiina RVst pärit import lõi hinnad alla. Liidu tootmisharu müügimaht hakkas 2022. aasta lõpupoole vähendama, mis kajastus ka turuosa kaotuses 45 % võrra asjaomasel perioodil. Sellele vastuseks pidi ta tootmist vähendama ja lõpuks selle peaaegu täielikult peatama.

(291)

Hiina RVst pärit impordi maht kasvas asjaomasel perioodil 36 % ja selle turuosa suurenes 17 protsendipunkti. Hiina RVst pärit impordi hinnad kasvasid esialgu 2021. aastal 32 %, mille põhjuseks olid arvatavasti tarne ja transpordiga seotud kitsaskohad COVID-19 pandeemia ajal ja vahetult pärast seda. 2022. aastal naasid Hiina RVst pärit impordi hinnad aga taas peaaegu 2020. aasta tasemele ja langesid uurimisperioodil veelgi, jõudes 15 % madalamale tasemele kui 2020. aastal. Hiinast pärit impordi madalaid hindu arvesse võttes ei suutnud liidu tootmisharu müüa oma tootmiskuludest (mis kasvasid kõrgemate tooraine- ja energiahindade tõttu) kallimalt, mis tõi kaasa kahjumi ja tootmise peaaegu täieliku peatamise uurimisperioodil.

(292)

Tootmisvõimsus, liidu tootmisharu müügihinnad ja tööjõukulud on ainsad kahjunäitajad, mis asjaomasel perioodil oluliselt ei halvenenud. See tuleneb siiski aluseks olevatest teguritest, mis tegelikult rõhutavad veelgi dramaatilist kahjupilti, eelkõige varem alustatud tootmisvõimsuse laiendamise lõpuleviimisest ajal, mil tootmine oli peaaegu täielikult peatatud, tootmiskulude märkimisväärsest kasvust ja otsusest hoida töötajaid koondamise asemel ajutiselt valmisolekus.

(293)

Kokkuvõttes võib öelda, et Hiina RVst pärit impordi 36 % kasv hindade juures, mis langesid asjaomasel perioodil 15 % ja lõid liidu müügihinnad märkimisväärselt alla, langes kokku liidu tootmisharu tulemuslikkuse tähelepanuväärse vähenemisega kõigi kahjunäitajate osas, mis kulmineerus suure kahjumiga ja tootmise peaaegu täieliku peatamisega uurimisperioodil.

(294)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(295)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on: import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditulemused ning tooraine- ja energiahindade kasv.

(296)

Nagu on märgitud põhjenduses 248, suurenes asjaomase toote Hiina RVst pärit impordi maht 36 %, mis tähendab, et Hiinast liitu suunatud impordi turuosa suurenes asjaomasel perioodil 17 protsendipunkti. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 267 ja 268, vähenes liidu tootmisharu müügimaht samal perioodil 42 % ja turuosa 45 %. See juhtus olukorras, kus liidu tarbimine kõikus ja suurenes asjaomasel perioodil kokku 10 %.

(297)

Nagu on näidatud põhjenduses 253, lõi Hiina import liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla ning hindade allalöömine suurenes kogu asjaomase perioodi jooksul, mille tulemusel muutus liidu tootmisharu olukord üha halvemaks. Hiina import tõi uurimisperioodil kaasa ka hindade allasurumise, sest liidu tootmisharu ei suutnud dumpinguhinnaga impordist tuleneva surve tõttu müüa oma kuludest kallimalt.

(298)

Seetõttu jõudis komisjon järeldusele, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine hindadega, mis lõid liidu hinnad märgatavalt alla, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(299)

Komisjon kontrollis ka seda, kas muud teadaolevad tegurid suudavad eraldiseisvalt või ühiselt arvestatuna nõrgendada dumpinguhinnaga impordi ja esialgu tuvastatud olulise kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost sellisel määral, et see seos ei ole enam tegelik ega märkimisväärne.

(300)

Ameerika Ühendriigid on ainus kolmas riik, kust asjaomast toodet imporditakse. Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(301)

Nagu on märgitud põhjenduses 248, suurenes Hiina RVst pärit impordi maht asjaomasel perioodil 36 %. Ameerika Ühendriikidest pärit impordi maht vähenes seevastu 55 % ning selle turuosa oli uurimisperioodil vaid 1–2 %.

(302)

Lisaks sellele olid Ameerika Ühendriikidest pärit impordi hinnad oluliselt kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordi hinnad ja ka mõnevõrra kõrgemad kui liidu tootmisharu hind.

(303)

Seetõttu jõudis komisjon esialgu järeldusele, et lisaks asjaolule, et kõnealuse impordi hinnad ei olnud liidu tootmisharu hindadest madalamad, olid impordimahud nii väikesed, et need ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

(304)

Teadaoleva liidu tootja ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(305)

Liidu tootmisharu ekspordimaht oli suurem kui omamaine müük ja järgis samasugust suundumust nagu müük liidus, kuid uurimisperioodil oli selle langus veelgi äkilisem. Ameerika Ühendriigid on olnud liidu tootmisharu kõige olulisem eksporditurg ning ekspordi vähenemise peamine põhjus oli Hiina RVst Ameerika Ühendriikidesse suunatud impordi suurenemine. Uurimise käigus leiti, et Hiina eksport kolmandatesse riikidesse, sealhulgas Ameerika Ühendriikidesse, toimub samuti normaalväärtusest madalama hinnaga. Liidu tootmisharu ei saanud sellise müügiga Ameerika Ühendriikide turul seega konkureerida. Ekspordi keskmine müügihind järgis samuti omamaise müügiga sarnast suundumust, kasvades kõrgemate tootmiskulude tõttu.

(306)

Eksportmüügi mahu vähenemine mõjutas negatiivselt liidu tootja tootmismahtu ja tootmisvõimsuse rakendamist, mis omakorda suurendas oluliselt tema püsikulusid toodetud ühiku kohta. Nagu on selgitatud põhjenduses 324, võeti seda sihthinna ja seega ka kahjumarginaali kindlaksmääramisel arvesse.

(307)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei nõrgendanud põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud olulise kahju vahel.

(308)

CCCMC väitis, et ebatavaliselt kõrged energiahinnad ELis ja konkurentsivõimeliste hindadega maisitarnete katkemine Ukrainast on kaks tegurit, mis mõjutavad liidu tootmisharu tulemusi.

(309)

Nagu on märgitud põhjenduses 277, suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud energia ja tooraine, näiteks glükoosi ja kemikaalide hindade tõusu tõttu. Kuni 2022. aastani võis liidu tootmisharu oma hindu teataval määral tõsta, et reageerida tootmiskulude suurenemisele. Uurimisperioodil ei olnud see Hiina RVst pärit impordi hindade languse tõttu aga enam võimalik, nagu on märgitud põhjenduses 248. Neis tingimustes oleks liidu tootmisharu pidanud müügi jätkamiseks langetama oma müügihinnad tootmiskuludest madalamale. Seetõttu ei nõrgendanud kulude kasv põhjuslikku seost.

(310)

CCCMC väitis, et menetluses tuleks põhjusliku seose analüüsimisel hinnata järgmist kahte tegurit: laiem konkurents liidu magusainete turul ja negatiivne teadusartikkel (106).

(311)

CCCMC pakutud tegurid oleksid olnud asjakohased, kui need oleksid viinud uuritava toote nõudluse vähenemiseni. Asjaomasel perioodil nõudlus siiski suurenes, nagu nähtub tabelist 2, ja muud märgid ei viita sellele, et need kaks tegurit oleksid liidu tootmisharu olukorda negatiivselt mõjutanud.

(312)

Nagu on märgitud põhjendustes 289 ja 290, vähenes liidu tootmisharu tulemuslikkus võrreldes varasema hea tasemega alates 2022. aastast tähelepanuväärselt, nagu näitavad praktiliselt kõik kahjunäitajad, ning see suund süvenes veelgi uurimisperioodil, mil mitu kahjunäitajat (eelkõige kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus) olid märgatavalt negatiivsed.

(313)

See langes kokku Hiina RVst pärit impordi märkimisväärse kasvuga hindade juures, mis langesid asjaomasel perioodil 20 % ja lõid liidu müügihinnad märgatavalt alla. Ka uurimisperioodil surus Hiina import liidu tootmisharu hinnad alla.

(314)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Nende tegurite mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule oli siiski üksnes piiratud või puudus üldse.

(315)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb eelkõige müügi, kasumi, tootmise, turuosa, tootlikkuse, investeeringutasuvuse ja tootmisvõimsuse rakendamise vähenemises.

(316)

Käesoleval juhul väitis kaebuse esitaja, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi.

(317)

Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral.

(318)

Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui nende kahjumarginaal.

(319)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(320)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne Hiina RVst pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(321)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon leidis, et asjakohane taotletav kasum oleks 2020. ja 2021. aasta kasumi kombinatsioon, võttes arvesse asjaolu, et import asjaomasest riigist ei avaldanud ELi tootmisharu kasumlikkusele veel mõju. Asjaomaseks kasumimarginaaliks määrati 15,5 %.

(322)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Komisjon kontrollis seda teavet, võrreldes seda samas segmendis – st piimhappe tootmine kääritatud suhkrust – tegutseva äriühingu avaldatud raamatupidamisaruannetega. Liidu tootmisharu väited osutusid tõepoolest põhjendatuks. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille ELi tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele asjaomasel perioodil. See erinevus, mida väljendati protsendina käibest, oli 0,53 %.

(323)

See 0,53 % lisati põhjenduses 321 mainitud 15,5 % baaskasumile ning taotletavaks kasumiks saadi 16,03 %.

(324)

Liidu tootja ei tootnud uurimisperioodil märkimisväärses koguses asjaomast toodet. Seetõttu ei peetud tema kulusid sihthinna kindlaksmääramiseks asjakohasteks. Neid kulusid mõjutas püsikulude märkimisväärne suurenemine ühiku kohta tulenevalt müügimahu vähenemisest (nii omamaisel kui ka eksporditurul), mis väljendub ka tootmismahu vähenemises. Kuna selle tootja müük toimus peamiselt 2022. aastal toodetud varude arvelt, peeti kõnealuse aasta tootmiskulusid (kohandatuna Prantsusmaa 2023. aasta septembri inflatsiooniindeksiga) (107) käesoleva uurimise jaoks sobivaks.

(325)

Sellest lähtudes on mittekahjustav kaalutud keskmine hind vahemikus 3 200–3 700 eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud 16,03 % kasumimarginaali kohaldamisest ainsa liidu tootja tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(326)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.

(327)

Olemasolevate tõendite põhjal määras komisjon tulevaste lisakulude suuruseks 30–35 eurot tonni kohta. See lisati põhjenduses 325 nimetatud mittekahjustava hinnale.

(328)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava kaalutud keskmise hinna vahemikus 3 230–3 735 eurot tonni kohta, kohaldades ainsa liidu tootja põhjenduses 324 kirjeldatud tootmiskulude suhtes eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 323) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid.

(329)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, liidu tootja poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(330)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase teiste koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul on kindlaks määratletud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt eespool punkt 3.3).

(331)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(332)

Pärast otsust kohaldada selles etapis alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides.

(333)

Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(334)

Ainus liidu erütritoolitootja esitas kaebuse (vt põhjendus 2), tegi uurimise käigus täielikku koostööd ja väljendas oma huvi meetmete kehtestamise vastu.

(335)

Uurimine on näidanud, et liidu tootja kannatab asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. See import lõi liidu tootja hinnad märkimisväärselt alla, igal juhul toimus märkimisväärne hinna allasurumine, nagu näitavad tuvastatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid, ning põhjustas turuosa ja kasumi märkimisväärse vähenemise asjaomase perioodi lõpus ja uurimisperioodil, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 258–315.

(336)

Meetmete kehtestamine hoiaks tõenäoliselt ära Hiina RVst pärit väga madalate hindadega impordi edasise kasvu. Ilma meetmeteta jätkavad Hiina tootjad asjaomase toote dumpinguhinnaga müüki liidu turul, mis takistab liidu tootmisharul tootmise jätkamist täies mahus, piisava hinnaga müümist ja piisava kasumi teenimist ning tekitab seega liidu tootmisharule täiendavat olulist kahju.

(337)

Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine Hiina RV suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(338)

Komisjon ei saanud liidu importijatelt sihtotstarbelisele küsimustikule vastuseid.

(339)

Seetõttu järeldas komisjon, et on ebatõenäoline, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Hiina RVst pärit erütritoolile avaldab importijate kasumlikkusele püsivat mõju.

(340)

Uurimise käigus andis endast teada ja vastas küsimustikule kaks kasutajat.

(341)

Seoses oma seisukohtadega dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kohta ja selle kohta, kas erütritooli hinnatõusu saab üle kanda üle nende klientidele, esitasid kasutajad märkusi ainult oma vastuste konfidentsiaalses versioonis. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik nende seisukohtade kohta üksikasjalikku hinnangut anda.

(342)

Kõnealuste kasutajate jaoks moodustab erütritooli import Hiina RVst 3–11 % nende müüdud kaupade kogumaksumusest. Muud liiki kasutajate puhul oleks see protsent väiksem. Samuti tuleb märkida, et 2021. aasta oli liidus nii erütritooli tarbimise kui ka Hiina RVst pärit impordi puhul absoluutarvudes rekordiline aasta, hoolimata sellest, et Hiina RVst pärit impordi hinnad olid 56 % kõrgemad kui uurimisperioodil (vt tabel 4). Seega ei heidutanud kõrgemad hinnad kasutajaid ega lõpptarbijaid erütritooli tarbimast.

(343)

Seetõttu ei tohiks meetmetel, millega taastatakse võrdsed tingimused liidu turul, olla kasutajatele ega tarbijatele märkimisväärset negatiivset mõju. On arusaadav, et kõnealused kasutajad ei ole vastu sellistele meetmetele, mille eesmärk on taastada terve konkurents liidu ja kolmandate riikide tootjate vahel.

(344)

Eelöeldut silmas pidades tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei avalda tõenäoliselt kasutajate olukorrale olulist mõju.

(345)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis ei ole kaalukaid põhjuseid, mille tõttu ei oleks asjaomasest riigist pärit erütritooli impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(346)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(347)

Hiina Rahvavabariigist pärit erütritooli impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohase väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon järeldas, et kahju kõrvaldamiseks kohane tase peaks olema dumpingumarginaal.

(348)

Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(349)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud.

(350)

Sellise asjaomase toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas või lisas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(351)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kogu muule Hiina Rahvavabariigist pärit impordile“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(352)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud.

(353)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(354)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(355)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(356)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(357)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(358)

Märkused saadi taotluse esitajalt ja ühelt eksportivalt tootjalt. Taotluse esitaja märkused ei olnud seotud arvutuste õigsusega. Eksportiv tootja väitis, et normaalväärtuse kohandamisel erineva kaudse maksustamise tasemega tehti tehniline viga. Selle märkuse põhjal parandas komisjon tehnilised vead dumpingumarginaalide arvutustes kõigi kolme valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul.

(359)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon nad kaubandusmenetlustes ära kuulaks.

(360)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,