(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 13. novembril 2023. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“ või „Hiina RV“) pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 29. septembril 2023 ELi mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris võrdsete tingimuste taastamise koalitsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

15. jaanuaril 2024 ja 12. märtsil 2024 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel taotluse Hiina RVst pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi registreerimiseks.

(4)

Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“), kellel on õigus esindada käesolevas uurimises kaheksat eksportivat tootjat, (3) esitas oma 22. jaanuari 2024. aasta ja 21. mai 2024. aasta esildises märkused kaebuse esitaja esitatud impordi registreerimise taotluste kohta. Ta leidis, et taotlused ei sisaldanud piisavaid tõendeid, mis õigustaksid impordi registreerimist. Ta leidis eelkõige, et impordistatistika ei olnud usaldusväärne, kuna CN-koodid hõlmasid muid tooteid, ning et igal juhul ei olnud kasv märkimisväärne ja seda mõjutas nõudluse hooajalisus. Samuti leidis ta, et nõudluspõhine mobiilsete juurdepääsuseadmete turg ei võimalda ettenägematut täiendavat importi ega ladustamist.

(5)

Komisjon lükkas need Hiina kaubanduskoja märkused tagasi, kuna kaebuse esitaja 12. märtsil 2024 esitatud teine registreerimistaotlus sisaldas piisavaid tõendeid menetluse algatamisele järgnenud impordi suurenemise kohta ka nõudluse hooajalisust arvesse võttes.

(6)

Komisjon leidis, et Hiina kaubanduskoja märkused ei olnud põhjendatud. Algatamisele järgnenud impordimahu analüüsis võeti arvesse üksnes asjaomast toodet ning hooajalisuse mõju hindamisel võrreldi algatamisele eelneva ja sellele järgeva aasta samu perioode. Tuginedes taotlustes esitatud teabele ning algatamise eelse ja järgse impordistatistika analüüsile, järeldas komisjon, et tõendid olid impordi registreerimise õigustamiseks piisavad.

(7)

Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5 kehtestada komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/1450 (4) asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude, tagamaks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, oleks seda tollimaksu asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid ja eksportivaid tootjaid ning Hiina RV ametiasutusi, samuti teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjonile esitati märkused, mida käsitleti asjaomastes punktides.

(10)

Märkusi esitasid Hiina kaubanduskoda ja kaebuse esitaja.

(11)

22. jaanuaril 2024 esitas Hiina kaubanduskoda esildise uurimise eri aspektide kohta. Märkusi konkreetsete uurimisaspektide kohta on käsitletud vastavalt vajadusele käesoleva määruse konkreetsetes punktides.

(12)

Hiina kaubanduskoda esitas märkused ka kaebuse kohta (sealhulgas kahju ja põhjusliku seose küsimuses). Need kaebuses sisaldunud esialgsete tõendite kohta esitatud märkused laekusid rohkem kui kuu aega pärast algatamisteate punktis 5.2 sätestatud 37-päevast tähtaega ning seega ei olnud neid võimalik arvesse võtta. Komisjon tuletas siiski meelde, et uurimise algatamise tingimused olid täidetud, st kaebuse esitaja esitatud tõendid hinnati asjakohasuse ja täpsuse poolest piisavaks. Komisjon meenutas ka, et kaebuses sisalduvatele tõenditele esitatavatest õigusnõuetest (piisavad esmapilgul usutavad tõendid) tuleneb selgelt, et kaebuses sisalduva teabe hulk ja kvaliteet ning uurimise lõpus kättesaadava teabe hulk ja kvaliteet pole samad. Huvitatud isikutel on igal juhul võimalus pärast esialgsete tulemuste avalikustamist esitada nende esialgsete tulemuste kohta märkusi, sealhulgas kahju ja põhjusliku seose küsimuses.

(13)

Hiina kaubanduskoda väitis ka, et ta ei saanud oma kaitseõigust täielikult kasutada, sest kaebuses esitatud tõendeid oli oluliselt muudetud ja need sisaldasid vaid ligikaudseid hinnanguid, ilma et selle põhjust oleks piisavalt täpsustatud. Seetõttu palus ta, et komisjon laseks kaebuse esitajal esitada piisavalt üksikasjaliku avaliku versiooni.

(14)

Kõigepealt märkis komisjon, et Hiina kaubanduskojal ei ole enda nimel kaitseõigusi – kuna kaubanduskoda ei ole esindav ühendus alusmääruse tähenduses, siis ei saa teda käsitada huvitatud isikuna selle määruse tähenduses. Kaubanduskoja esindatavate eksportivate tootjate kaitseõiguste suhtes leidis komisjon, et huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud versioon kaebusest sisaldab kõiki olulisi tõendeid ja mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, mis võimaldab huvitatud isikutel kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel. Samuti märkis komisjon, et Hiina kaubanduskoja taotlus laekus rohkem kui kaks kuud pärast menetluse algatamist ning sisaldas üksnes avaldusi, mitte aga põhjendatud väidet konkreetse tõendi puudumise kohta. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(15)

Kaebuse esitaja esitas märkused Hiina kaubanduskoja esildise kohta. Ta leidis, et kaubanduskoja eri märkusi ei tuleks arvesse võtta, kuna need laekusid pärast algatamisteates sätestatud menetlustähtaega. Ta esitas täiendavaid märkusi toote määratluse, oluliste moonutuste ja kahjuga seotud uurimisaspektide kohta, mida on käsitletud vastavalt vajadusele asjaomastes punktides allpool.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus samasuguse toote suurimast tüüpilisest müügi- ja tootmismahust uurimisperioodil, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(18)

Valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas 55 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 52 % kõigi liidu tootjate müüdud samasuguse toote müügimahust liidu turul. Valides uurimisperioodil asjaomased kolm suurimat liidu tootjat ja müüjat, kes asusid kahes eri liikmesriigis, hõlmas komisjon suurimat tüüpilist tootmismahtu ja müüki, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Komisjon järeldas, et liidu tootjate valim on seega liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(19)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteate lisas märgitud teabe seitsme päeva jooksul alates teate avaldamisest. Ükski importija teavet ei esitanud ega teinud uurimises koostööd.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning kui see on nii, siis valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid 18 asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon neljast äriühingust koosneva valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega.

(22)

ELi mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris võrdsete võimaluste taastamise koalitsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“) väitis, et komisjon peaks tagama valimi representatiivsuse, võttes arvesse muid tegureid peale ekspordimahu, nagu eksportijate omandiõigus, omamaine müük ja tootmisvõimsus. Komisjon järgis oma analüüsis artikli 17 lõike 1 sätteid ja keskendus valimi moodustamise kõige asjakohasematele kriteeriumidele ning lükkas seetõttu need väited tagasi.

(23)

Eelnevat silmas pidades jäi komisjon esialgse valimi juurde, mille ekspordimahud moodustasid uurimisperioodil 68,91 % Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud hinnangulisest mobiilsete juurdepääsuseadmete ekspordi kogumahust.

(24)

15. mail 2024 anti JLG-le teada, et komisjon kavatseb kohaldada alusmääruse artiklit 18, kuna küsimustikule saadud vastuse kontrollimise käigus selgus, et osa vastusest põhines süsteemil, mille andmetele ei olnud võimalik reaalajas juurde pääseda. Komisjon ei saanud kindlaks teha, kas küsimustiku täitmisel kasutatud teave laaditi alla enne uurimise algatamist või mitte. Seetõttu ei olnud komisjonil võimalik veenduda, et küsimustiku vastuses esitatud teave pärineb äriühingu raamatupidamissüsteemist ja et see teave kajastab täpselt eelkõige sisendmaterjalide kasutusmäärasid.

(25)

23. mail 2024 teatati Sinoboomile, et komisjon kavatseb kohaldada alusmääruse artiklit 18 andmete suhtes, mida tema esitatud küsimustiku vastuse puhul polnud võimalik kontrollida. Kontrollkäigu ajal ilmnes tootmistegurite aruandluses probleem seoses äriühingu enda toodetud ja sisse ostetud struktuuriosadega. Komisjon tegi esialgse järelduse, et Sinoboomi esitatud kuluandmed ei kajastanud täpselt tema tegelikult kantud kulusid, eelkõige seoses tema enda toodetud osadega.

(26)

Nii JLG kui ka Sinoboom esitasid märkusi seoses komisjoni kavatsusega kohaldada alusmääruse artiklit 18. JLG ei nõustunud parimate kättesaadavate faktide kohaldamisega artikli 18 alusel ja taotles, et ärakuulamise eest vastutav ametnik ta ära kuulaks. 6. juunil 2024 esitas JLG töörühmaga peetud koosolekul mõned selgitused ning esialgu otsustati JLG normaalväärtuse arvutamisel osaliselt kasutada parimaid kättesaadavaid fakte. Nende ekspordihindu sai dumpingumarginaali arvutamiseks siiski kasutada, kuna eespool kirjeldatud probleem neid näitajaid ei mõjutanud. Lõplik otsus tehakse pärast täiendavat uurimist lõppetapis, võttes arvesse ka ärakuulamise eest vastutava ametniku seisukohti.

(27)

31. mail 2024 esitas Sinoboom märkused artikli 18 kohaldamise kohta, kuid need ei muutnud esialgset järeldust, mille kohaselt tuleb teatavate tootmistegurite puhul kohaldada parimaid kättesaadavaid fakte. Nende ekspordihindu võis siiski kasutada dumpingumarginaali arvutamiseks. Lõplik otsus kättesaadavate faktide kohaldamisala kohta tehakse lõppetapis.

(28)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(29)

Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavad tõendid asjaomase tootega seotud tooraine moonutuste kohta Hiina RVs. Nagu algatamisteates märgitud, hõlmas uurimine seega neid tooraine moonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina RV suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Seepärast saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele selle kohta täiendavad küsimustikud.

(30)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt.

(31)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste osaliste valdustesse:

(32)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2022 kuni 30. septembrini 2023 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(33)

Uuritava tootena käsitatakse Hiina Rahvavabariigist pärit iseliikuvaid mobiilseid juurdepääsuseadmeid, mis on ette nähtud inimeste tõstmisteks ja mille maksimaalne töökõrgus on vähemalt 6 meetrit, ning nende eelmonteeritud või koostevalmis osi, välja arvatud üksikud eraldiseisvad osad ning välja arvatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 86 ja 87 kuuluvatele sõidukitele inimeste tõstmiseks kinnitatud seadmed (edaspidi „uuritav toode“), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8427 10 10, ex 8427 20 19, ex 8428 90 90, ex 8431 20 00 ja ex 8431 39 00 (TARICi koodid: 8427101010, 8427201910, 8428909020, 8431200060 ja 8431390010).

(34)

Toote määratluse alla kuuluvad masinad, mida kasutatakse inimeste tõstmiseks mitmesugustes rakendustes, ning see hõlmab poomtõstukeid, teleskooptõstukeid, käärtõstukeid ja masttõstukeid.

(35)

Asjaomase tootena käsitatakse Hiina Rahvavabariigist pärit mobiilseid juurdepääsuseadmeid (edaspidi „asjaomane toode“).

(36)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve:

(37)

Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Pärast uurimise algatamist märkis Hiina kaubanduskoda, et toote määratlus hõlmab liiga laia valikut tooteid, nagu poom- ja käärtõstukid, elektri- ja hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed või muud liiki mootoriga (sisepõlemismootoriga – näiteks diislikütusel või gaasikütusel (LPG, propaan jne) töötav) mobiilsed juurdepääsuseadmed, ning et kõik need tooted ei ole ühesugused.

(39)

Peamiselt väitis Hiina kaubanduskoda seda, et tavapärase sisepõlemismootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete ning elektri- või hübriidmootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete füüsikalistes ja tehnilistes omadustes on erinevusi – kuna nende kahe eri kategooria seadmetel on erinev käitur, on neil erinevad mehaanilised osad, ning elektri- või hübriidmootoriga mobiilsetel juurdepääsuseadmetel ei ole selliseid funktsioone nagu tavapärase sisepõlemismootoriga mobiilsetel juurdepääsuseadmetel, mis on võimsuse ja jõudluse poolest väga erinevad. Hiina kaubanduskoja arvates leidub erinevusi massijaotuses ja kujunduses ning lisaks on tavapärastel ja elektrilistel mobiilsetel juurdepääsuseadmetel ka erinevad tehnilised näitajad, nagu erinev iseseisvusaste, tõstevõime ja liikuvus. Lisaks kasutatakse tavapäraseid mobiilseid juurdepääsuseadmeid välitingimustes, elektri- või hübriidmootoriga mobiilseid juurdepääsuseadmeid aga sisetingimustes.

(40)

Neil põhjustel väitis Hiina kaubanduskoda, et elektri- ja hübriidmootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete ning tavapäraste mobiilsete juurdepääsuseadmete tehnilised ja füüsilised omadused ei ole samasugused ning neid ei tohiks käsitada samasuguste toodetena. Ta leidis, et elektri- ja hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed tuleks seega toote määratluse kohaldamisalast välja jätta.

(41)

Kaebuse esitaja seevastu leidis, et komisjonil oli uuritava toote määratlemisel suur kaalutlusõigus. Ta väitis ka, et kõik mobiilsed juurdepääsuseadmed on redelite, tellingute ja tornide ohutum ja mugavam alternatiiv ning et need on sisuliselt vahendid, mis tagavad töötajate ohutuse ja turvalisuse, ning et toote määratluse muutmist õigustavaid erinevusi ei ole. Ta väitis, et asjaolu, et tavapärase sisepõlemismootoriga mobiilsetel juurdepääsuseadmetel ning elektri- või hübriidmootoriga mobiilsetel juurdepääsuseadmetel on erinev jõuallikas, ei muuda nende seadmete põhiomadusi ning et näiteks elektri- ja diiseltõstukite erinevused ei ole väljastpoolt nähtavad.

(42)

Hiina kaubanduskoda leidis, et kui komisjon ei otsusta elektri- või hübriidmootoriga mobiilseid juurdepääsuseadmeid toote määratlusest välja jätta, peaks ta alternatiivina kaaluma selliste toodete väljajätmist, mille turunõudlust liidu tootmisharu ei suuda rahuldada, nagu näiteks järgmised:

(43)

Kuna Hiina kaubanduskoja väitel ei olnud liidul tootmisvõimsust nimetatud liiki mobiilseid juurdepääsuseadmeid toota, leidis Hiina kaubanduskoda, et nende seadmete importimine Hiinast ei saanud turusegmenti mõjutada ega liidu tootjatele kahju tekitada. Pealegi ei oleks nende kategooriate mobiilsete juurdepääsuseadmete suhtes tollimaksude kehtestamine tema arvates liidu huvides, sest liidu siseturul ei toodeta selliseid seadmemudeleid, millega nimetatud liiki seadmete importi asendada saaks. Seega tooks kõnealust liiki mobiilsete juurdepääsuseadmete suhtes kaubanduse kaitsemeetmete vastuvõtmine kaasa üksnes tarneahela järgmise etapi kasutajate kulude kasvu, kuid ei mingit kasu ELi omamaisele tööstusele, kuna liidu omamaine tööstus ei suuda neid seadmeid pakkuda ega turunõudlust rahuldada.

(44)

Kaebuse esitaja väitis, et ühte mudelit (elektri-/hübriidmootoriga poomtõstukid, mille töökõrgus on üle 24 m), mida liidu tootjad väidetavalt ei tootnud, toodab tootja Dynolift Oy, ning leidis, et mobiilsete juurdepääsuseadmete mudelid on igal juhul asendatavad.

(45)

Komisjon ei nõustunud, et erinevad jõuallikad, asjaolu, et elektri- või hübriidmootoriga mobiilseid juurdepääsuseadmeid kasutatakse tavaliselt sisetingimustes ja tavapärase sisepõlemismootoriga mobiilseid juurdepääsuseadmeid välitingimustes, erinevad komponendid ning erinevad tootmis-/koosteliinid on midagi, mis õigustavad elektri- või hübriidmootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete väljajätmist toote määratlusest. Vastupidi – kõnealused mobiilsed juurdepääsuseadmed olid suures osas üksteisega asendatavad, mõlemad kategooriad kuulusid toote määratluse alla ning mõlema kategooria lisamine toote määratluse alla oli põhjendatud.

(46)

Komisjon tuletas ka meelde, et kirjeldus toote määratluse kohta sisaldas toote peamisi füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, hõlmamaks inimeste tõstmiseks ette nähtud iseliikuvad mobiilseid juurdepääsuseadmed, ning et selles oli määratletud platvormi minimaalne kõrgus. Nii tavapärase sisepõlemismootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed kui ka elektri- või hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed vastasid kirjeldusele ning komisjoni hinnangul olid neil seega samasugused peamised kasutusalad ja samasugused põhilised füüsikalised omadused.

(47)

Komisjon kaalus Hiina kaubanduskoja taotlust teatavad tooteliigid määratlusest välja jätta. Tema järelduse kohaselt puudusid piisavad tõendeid selle kohta, et kõnealuseid tooteliike liidus ei toodeta või et liidu tootjad neid lähitulevikus tootma ei hakka. Samuti puudusid tõendid selle kohta, et neid ei saa asendada masinatega, millel on teistsugune käitursüsteem. Kuna väidet toetavad tõendid puudusid, lükkas komisjon selle esialgu tagasi.

(48)

Hiina kaubanduskoda leidis ka, et seadme osad tuleks uurimisest välja jätta. Ta väitis, et mobiilsete juurdepääsuseadmete osade hulgas on palju eri tooteid, nagu šassii, pöördlaud, tõstemehhanism (käär- või poomiga mehhanism), platvorm jne. Neid pidas kaubanduskoda lõpetamata toodanguks, mille põhiomadused ei ole samasugused nagu valmis mobiilsetel juurdepääsuseadmetel. Tõstemehhanismiga platvormi ei saanud võrrelda kokkupandud mobiilse juurdepääsuseadmega, kuna sellel puudub jõuülekanne ja rattad, mis platvormil liikuda võimaldavad. Samuti saaks tõsteplatvormi paigaldada veokile, mis on kõnealusest uurimisest selgesõnaliselt välja jäetud. Ka ei tohiks põhiomadusega osana käsitada selliseid osi, millel puudub tõstekomponent ehk üks mobiilse juurdepääsuseadme vältimatult vajalik iseloomulik element.

(49)

Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et täiendavad töötlemise (st valmis mobiilse juurdepääsuseadme osadest kokkumonteerimine) kulud on märkimisväärsed ning tootja loob lisandväärtust osade kokkukeevitamise ja/või kokkupaneku, katsetamise, värvimise ja lõpptoote ehk masina kohandamise (ning loomulikult tootmisele eelneva teadus- ja arendustegevuse investeeringute tegemise) kaudu. Sellega kaasnevad keerukad toimingud, mis nõuavad erivahendite kasutamist. Kokkupanemata osad ei konkureeri kuidagi valmistootega ega põhjusta seega kahju liidu tootmisharule, kuna ükski tootmisahela järgneva etapi kasutaja ei kaaluks nende osade kui iseseisva toote soetamist ja kasutamist. Neil põhjustel leidis Hiina kaubanduskoda, et osad ja valmis mobiilsed juurdepääsuseadmed ei tohiks kuuluda sama asjaomase toote määratluse alla.

(50)

Hiina kaubanduskoda väitis ka seda, et toote määratlusest ei selgu, kas eraldi komponendid või alakoostud on sellest välja jäetud või mitte. Ta väitis, et kui osad või alakoostud oleks hõlmatud, ei oleks liidu tootmisharu nõuetekohaselt määratletud, ning et alusmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud 25 % künnis ei oleks sel juhul täidetud. Osade ja alakoostude tootjad jäeti täielikult kohaldamisalast välja ning nemad uurimises ei osalenud.

(51)

Kaebuse esitaja nende Hiina kaubanduskoja väidetega ei nõustunud. Ta leidis, et komisjoni kaalutlusõiguse kohaldamisalasse jäävate osade hõlmamine on kooskõlas komisjoni praktikaga. Ta märkis, et valmisosa kokkupanemisega seotud täiendav töötlemine spetsialiseerunud tehases on väikesemahuline ning et 3 või 4 valmisosa lõpptooteks monteerimine on koosteprotsessi viimane etapp. Samuti märkis ta, et mobiilse juurdepääsuseadme iga osa valmistatakse ainult konkreetse masinamudeli jaoks ja alati konkreetse tootja jaoks. Ta väitis, et toote määratlus ei hõlma üksikuid eraldiseisvaid osi, vaid valmisosi, mida toodab ainult mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharu.

(52)

Komisjon kaalus esitatud väiteid, kuid jättis kehtima tootemääratluse, nagu see on sätestatud algatamisteates ja eespool põhjenduses 27. Osi, mis on nõuetekohaselt eelmonteeritud või koostevalmis, võib kasutada ainult mobiilse juurdepääsuseadme monteerimiseks ja on seega valmis mobiilse juurdepääsuseadmega lahutamatult seotud. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks jätta sellised osad nagu šassii, pöördelaud, tõstemehhanism ja platvorm toote määratluse kohaldamisalasse. Komisjon kinnitas ka, et üksikud eraldiseisvad komponendid tootemääratluse kohaldamisalasse ei kuulunud. Ta leidis, et kuna kõnealuseid osi toodab üksnes mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharu, on liidu tootmisharu määratletud sobivalt. Komisjon lükkas tagasi väite, mille kohaselt ei ole alusmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud 25 % künnis täidetud.

(53)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(54)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 18 eksportivat tootjat.

(55)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks sellele kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud pooli üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta ei laekunud.

(56)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat teavet arvesse võttes on Brasiilia võimalik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik, mida kasutada selleks, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(57)

21. detsembril 2023 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik mobiilsete juurdepääsuseadmete valmistamisel kasutatavad tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Brasiilia, Mehhiko ja Türgi.

(58)

17. mail 2024 avaldas komisjon teise teate tootmistegurite kohta (edaspidi „teine teade“). Selles teises teates käsitleti kõiki esimese teate kohta esitatud märkusi ning selles kinnitati asjakohased allikad, mida komisjon kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada. Teises teates anti huvitatud isikutele teada, et võrdlusriigiks valiti Brasiilia. Samuti teatati selles huvitatud isikutele, et komisjon määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks teabe põhjal, mis on kättesaadav võrdlusriigis mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse kuuluvat toodet valmistava äriühingu Madal Palfinger S.A. kohta.

(59)

Dingli tegi ettepaneku kasutada võrdlusriigina Malaisiat ja esitas finantsandmed äriühingu Favelle Favco Cranes Sdn Bhd (edaspidi „Favelle Favco“) kohta, kes toodab rasketöödeks mõeldud tõsteseadmeid, sealhulgas ujuv-, torn-, sadama- ja roomikkraanad.

(60)

Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi, kuna Favelle Favco ei tooda uuritavat toodet ega ka veokile paigaldatavaid mobiilseid platvorme, mis on valitud mobiilsete juurdepääsuseadmete asendustooteks ja mis on sobivamad kui Favelle Favco toodetud masinad (vt põhjendus 189). Veokile paigaldatavatel mobiilsetel platvormidel on mitme kategooria mobiilsete juurdepääsuseadmetega samad põhiosad, kuid need platvormid on ehitatud veoki tagaluugile. Veokile paigaldatavad mobiilsed juurdepääsuseadmed on tootmisprotsessi ja sisendmaterjali poolest piisavalt sarnased, et neid saaks käsitada uuritava tootega samasse üldkategooriasse kuuluva tootena. Lisaks on need veokitele paigaldatavad platvormid mõeldud inimeste, mitte materjali tõstmiseks – mitte nagu kraanad, millel pole ka mobiilsete juurdepääsuseadmetega samad põhikomponendid.

(61)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(62)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning et see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(63)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(64)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(65)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel esitada kõiki asjaolusid. Pealegi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte.

(66)

Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(67)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(68)

Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“) (5) teabega riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt terasetööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Hiinat käsitlev aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule.

(69)

Kaebuse esitaja viitas aruandes sisalduvatele tõenditele, et juhtida tähelepanu paljudele moonutustele Hiina majanduses. Kaebusest saadi aruande jaoks ka täiendavaid asjakohaseid tõendeid, nagu rahvusvaheliste organisatsioonide aruanded, teadustööd või teiste jurisdiktsioonide kaubanduse kaitseasutuste tähelepanekud. Lisaks viitas kaebuse esitaja komisjoni hiljutistes uurimistes tehtud järeldustele, mille kohaselt mõjutab Hiina valitsuse sekkumine Hiina majandust olulisel määral.

(70)

Täpsemalt väitis kaebuse esitaja, et Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete turgu ei kujunda tavapärased turujõud, kui võtta arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu asjaolu, et Hiina on „sotsialistliku turumajanduse“ doktriinil põhinev kommunistlik riik, et Hiina Kommunistlik Partei (edaspidi „Hiina KP“) avaldab riigi majandusele, sealhulgas erasektorile, suurt mõju,

(71)

Lisaks tuletati kaebuses meelde täiendavaid üksikasju seoses järgmiste olulisi moonutusi põhjustavate asjaoludega.

(72)

Esiteks teenindavad mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit olulisel määral ettevõtjad, kes on riigiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all. Hiina ametiasutuste omandis olevad ja nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all tegutsevad ettevõtted moodustavad olulise osa Hiina majandusest ja mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharust.

(73)

Kaebuse esitaja tõi näite piirkondliku riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni SASAC (edaspidi „SASAC“) kohta, kes nimetab ametisse eksportiva tootja Guangxi LiuGong Machinery Co., Ltd (edaspidi „Liugong“) juhatuse, ning riikliku arengu- ja reformikomisjoni NDRC (edaspidi „NDRC“) kohta, kes andis teada Hiina ehitusmasinate turu järgmise „suure nelja tegija kõrgetasemelisest ümberkujundamisest“: Sany Heavy Industry Co., Ltd. (edaspidi „Sany“), Zoomlion Intelligent Access Machinery Co., Ltd. (edaspidi „Zoomlion“), Liugong ja XCMG Fire Fighting Safety Equipment Co., Ltd. (edaspidi „XCMG“); kõik need äriühingud on mobiilsete juurdepääsuseadmete turu olulisemaid osalisi.

(74)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et Hiina peab mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharu „üheks olulisematest majanduse tugisambaks olevatest tootmisharudest“. Sellest tulenevalt on riigile kuuluvatel ettevõtetel ja riigil selles sektoris oluline roll ning Hiina on pikalt kavandanud oma ehitustööstuse konsolideerimist suurte ühinemiste ja omandamiste kaudu, et koondada oma tohutu tootmisvõimsus väikese arvu osaliste kätte. Kaebuse esitaja tõi näiteid konsolideerimisprotsessi ja riigi esindatuse kohta, tuletades meelde XCMG varasemat äritegevust ning valdkondliku tööstusühenduse CCMA (Hiina ehitusmasinate liidu) rolli.

(75)

Teiseks on riik esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid. Riik kontrollib riigile kuuluvat ettevõtet, kasutades selle omanikuna oma hääleõigust, ning Hiina KP kontrollib riigile kuuluva ettevõtte tegevuse vastavust valitsuse poliitikale, jälgib juhtkonna või juhatuse liikmete nimetamist ning on kaasatud oluliste otsuste tegemisse. Kaebuses juhiti tähelepanu sellele, et XCMG on riigile kuuluv ettevõte, mis oli 100 % Xuzhou omanduses, kuni see 2020. aastal osaliselt erastati, pärast mida jäi see siiski 80 % valitsuse omandisse. Pealegi on ka Liugong riigile kuuluv ettevõte, mille SASAC valis 2021. aastal Hiina „võtmetähtsusega riigiettevõtteks“. Kaebuses viidati ka riigi ja eksportiva tootja Zoomlioni vahelistele ametlikele (osalus) ja mitteametlikele (isikulised kattuvused) sidemetele.

(76)

Veel juhiti kaebuses tähelepanu sellele, et riigi otsene mõju ei puuduta üksnes riigile kuuluvaid ettevõtteid, kui pidada silmas Hiina KP komitee kohustuslikku esindatust eraettevõtetes ja Hiina KP kasvavat mõju äriühingute äriotsustele. Kaebuses esitati konkreetne näide SANY kontserni kohta, mille esimees ei ole mitte ainult Hiina KP liige, vaid oli ka 2022. aasta rahvakongressi esindaja. Kontsern SANY ja sellised äriühingud nagu Sinoboom, Dingli või Sunward Intelligent Equipment Co. Ltd. (edaspidi „Sunward“) juhinduvad samuti suuresti valitsuse poliitikast.

(77)

Veel rõhutati kaebuses, et riik mõjutab ka tootmisahela eelneva etapi sektorite ettevõtteid, eelkõige terase tootmise ja tarnimise, liitiumioonakude, maastikurehvide, diiselmootorite ja elektrienergia valdkonnas.

(78)

Kolmandaks osutas kaebuse esitaja riiklikule poliitikale ja meetmetele, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil. Kaebuse kohaselt määrab Hiina majanduse suuna siduvate plaanide süsteem, millega sätestatakse keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse prioriteedid ja eesmärgid. Hiina tootmisharudel on olenemata sellest, kas tegemist on riigi või erasektori omanduses tootjatega, tugev stiimul juhinduda oma tegevuses asjakohaste plaanide prioriteetidest.

(79)

14. viisaastakuplaanis (6) nimetatakse tipptasemel seadmete ja uute energiaallikatega sõidukite valdkonda strateegilisteks kujunemisjärgus tootmisharudeks ning märgitakse ka, et Hiina „edendab […] ehitusmasinate uuenduslikku arendamist“. Kaebuse esitaja väitis, et riikliku poliitika tulemusena mõjutab mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit struktuuriline ülevõimsus. Veel rõhutas kaebuse esitaja, et viisaastakuplaanides on sätestatud ka valitsuse poliitika ja osalus tootmisahela eelneva etapi sektorites, mis on määrava tähtsusega tootmisahela järgneva etapi hinnamoonutuste seisukohast. Kaebuses viidati 14. viisaastakuplaani asjaomastele sätetele, eelkõige terase ja ehitusmasinate sektoriga seotud sätetele, ning strateegiale „Valmistatud Hiinas 2025“.

(80)

Lisaks juhiti kaebuses tähelepanu sellele, et kunstlikult toorainepakkumise mahtu muutes või kesktasandil hindu kehtestades manipuleerib Hiina valitsus mobiilsete juurdepääsuseadmete sektori sisendite ja vahetoodete hindadega. Sellega seoses on kaebuses nimetatud sellised tegureid nagu ekspordikvootide kohaldamine koksi, koksisöe ja metallijäätmete puhul, eksporditollimaksu kohaldamine rauamaagi, koksi, koksisöe ja terasejäätmete puhul, ning elektrihinna kehtestamine.

(81)

Lisaks väidetakse kaebuses, et riikliku poliitika, näiteks algatuse „Üks vöönd, üks tee“ tulemusena luuakse Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharule kunstlikult välisturustusvõimalused. Samal ajal on eri poliitikameetmetega, eelkõige ulatuslike riiklikult rahastatavate ehitusprojektide kaudu oluliselt suurendatud nõudlust ehitusmasinate järele Hiina siseturul ja seega loodud tootjatele kunstlikult siseturustusvõimalusi.

(82)

Neljandaks viidati kaebuses asjaolule, et Hiinas pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav. Kaebuses toodi eelkõige esile ehitussektoris majanduslikult mittetasuvate ettevõtete kunstlik alalhoidmine, mis mõjutab ehitusmasinate järgtööstust, samuti eraomandi puudumine ning sellega seotud läbipaistmatu ja poliitiliselt motiveeritud maapakkumine.

(83)

Viiendaks väideti kaebuses, et palgakulud on moonutatud, viidates asjaolule, et Hiinas tegutseb ainult üks õiguslikult tunnustatud ametiühing (ACFTU). See ühing tegutseb samuti Hiina KP juhtimisel. Peale selle on Hiinal veel ratifitseerimata mitu olulisemat töötajate õigusi käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni. Lisaks mõjutab Hiina tööjõudu leibkondade registreerimise süsteem, mis võeti vastu eesmärgiga suunata tööjõudu linnapiirkondades rasketööstuse arendamise tarvis ning mis võõrtöötajate diskrimineerivat kohtlemist silmas pidades põhjustab Hiinas palgakulude moonutusi.

(84)

Kuuendaks saavad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjad rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Vähe sellest, et Hiina suurimad pangad on riigi omandis, peavad ka erapangad oma äritegevuses võtma arvesse riiklikku poliitikat, mis tähendab muu hulgas seda, et investeeringud suunatakse eelisjärjekorras „soodustatud“ tootmisharudesse. Kaebuses tuuakse näide Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate eelistamise kohta, loetledes laenud, mille on Liugong, SANY kontsern, XCMG, Zoomlion, Sonoboom ja Dingli minevikus saanud, esitades lisaks aruanded, mis osutavad neid laene andnud finantsasutuste poliitilisele motiveeritusele.

(85)

Peale selle märkis kaebuse esitaja, et Hiina võlakirja- ja krediidireitingud on sageli moonutatud ning vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele, mis seletab praegust võlakoorma all vaevleva riigi omandis sektori olukorda. See on tingitud „soodustatud“ või muudele määratud tööstusharudele antud „kaudsetest valitsuse tagatistest“, millega välistatakse makseraskustesse sattumine.

(86)

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et kogu Hiina turg on sõltuv süsteemsetest moonutustest, mis mõjutavad ka mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorit ja tervet majandust. Hiina valitsus sekkub mobiilsete juurdepääsuseadmete tarneahela kõigil tasanditel, luues olukorra, kus sisendid, sisendite sisendid jne on ühel või teisel viisil mõjutatud valitsuse tekitatud moonutustest.

(87)

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et kuna mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses, tuleb normaalväärtus arvutada üksnes tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad sarnase majanduse arengu taseme ning võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega võrdlusriigi moonutamata hindu või võrdlusaluseid.

(88)

Komisjon uuris, kas Hiina omamaiseid hindu ja kulusid on asjakohane kasutada, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus saadaolevate tõendite alusel. Toimikus olevad tõendid hõlmasid aruandes ja selle ajakohastatud versioonis (edaspidi „ajakohastatud aruanne“) (7) sisalduvaid tõendeid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel.

(89)

Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Lisaks nendele tõenditele tegi komisjon asjakohastest kriteeriumidest lähtuvaid uuringuid, et olla veendunud, et Hiinas esineb olulisi moonutusi.

(90)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskse põhimõtte kohaselt on „tootmisvahendid sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (8).

(91)

Riigi omanduses olev majandus on rahvamajanduse juhtiv jõud ning riigil on volitus tagada majanduse tugevdamine ja kasv (9). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil ulatuslikult majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides.

(92)

Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, mille kohaselt Hiina on sotsialismi esimeses etapis ja millega on riigile antud ülesanne toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (10).

(93)

Peale selle toimub Hiinas sealse õiguse kohaselt sotsialistliku turumajanduse arendamine Hiina KP juhtimisel. Hiina riigi ja Hiina KP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsiooni ja isiklikul tasandil) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles Hiina KP ja riigi roll on teineteisest eristamatud.

(94)

Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes Hiina KP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus.

(95)

Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (11). See näitab, et Hiina KP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi.

(96)

Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale võrreldes tavapärase olukorraga teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku juhtimist niivõrd, kuivõrd see ei häiri turujõudude vaba toimimist.

(97)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku Hiina KP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (12). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(98)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel.

(99)

Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, riigi tasandi kavadega aga püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke.

(100)

Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms).

(101)

Nii era- kui ka riigiettevõtjad on sunnitud oma äritegevuses lähtuma planeerimissüsteemiga loodud tegelikest oludest. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (13).

(102)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (14).

(103)

Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhusat toimimist, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (15).

(104)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil regulatiivse keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (16).

(105)

Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle ja omamaise tööstuse toetamiseks (17).

(106)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimise põhimõttega ning pärsib vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (18).

(107)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omandis ning tegutsevad riigi suunamisel ja selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve all.

(108)

Asjaomase toote sektori peamiste ettevõtjate hulgas on mitu äriühingut, mille puhul riigiga seotud üksustel on märkimisväärne osalus. Näiteks kuulub XCMG riigile 28,24 % ulatuses, (19) riigi osalus äriühingus Liugong on 31,24 % (20) ja äriühingus Zoomlion 17,17 % (21).

(109)

Hiinas hõlmab valitsuse kontroll siiski palju enamat kui otsest omandiõigust. Peale selle, et asjaomase toote sektor sõltub mitmest valitsuse poliitikakavast (üksikasjalikum kirjeldus on esitatud allpool punktis 3.3.4), avaldab riik mõju äriühingutesse põimitud Hiina KP struktuuride kaudu (üksikasjalikum kirjeldus on esitatud allpool punktis 3.3.3), mis tähendab, et tegelikult on ettevõtjad valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all. Lisaks on valitsuse kontroll ja poliitiline järelevalve täheldatav ka asjaomaste tööstusliitude tasandil, (22) eelkõige Hiina ehitusmasinate liidu (edaspidi „CCMA“) puhul, (23) millel on ka viimistlus- ja kõrgtöömasinate haru (24).

(110)

Näiteks märgib CCMA oma põhikirja artiklis 3, et organisatsioon „tegutseb Hiina Kommunistliku Partei üldise juhtimise all ning asutab kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei põhikirja sätetega Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonid parteitegevuse elluviimiseks ja tagab parteiorganisatsioonide tegevuseks vajalikud tingimused. Ühingu registreerimise ja halduse eest vastutav asutus on Hiina Rahvavabariigi tsiviilasjade ministeerium ning parteitööd juhtiv asutus on riiginõukogu riigivarade järelevalve ja halduse komisjoni (SASAC) parteikomitee“ ning organisatsioon „aktsepteerib registreerimis- ja haldusasutuste, parteitööd juhtiva asutuse ning asjaomaste tootmisharude ministeeriumide ärisuuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (25) . Lisaks peavad ühingu eest vastutavad isikud vastavalt põhikirja artiklile 36 „[a]lluma Hiina Kommunistliku Partei juhtimisele, toetama Hiinale omast sotsialismi, järgima partei tegevussuunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitiliselt pädevad“ (26).

(111)

Nii XCMG, Sinoboom, Liugong kui ka Zoomlion kuuluvad CCMA liikmete hulka ning XCMG ja Zoomlion on ühtlasi liidu asepresidendid (27).

(112)

Eespool kirjeldatust tulenevalt ei saa asjaomase toote sektoris turutingimustel tegutseda ei riigiomandis ega eraomandis olevad tootjad. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all.

(113)

Hiina valitsusel on tänu riigi esindatusele äriühingutes võimalus mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad Hiina KP rakukesed üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina KP sekkumine operatiivsete otsuste tegemisse on saanud reegliks mitte ainult riigi omanduses olevates ettevõtetes, vaid ka eraettevõtetes, (28) ning Hiina KP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, kuna Hiinas on riigi ja partei struktuurid omavahel sügavuti põimunud.

(114)

Hiina äriühinguseaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua Hiina KP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm Hiina KP liiget, nagu on sätestatud Hiina KP põhikirjas) (29) ja ettevõte peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused.

(115)

Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Küll aga on Hiina KP vähemalt alates 2016. aastast kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (30) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (31).

(116)

On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda Hiina KP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (32). Sama toimub Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(117)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „Hiina KP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (33) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi.

(118)

Suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[m]eil tuleb veelgi tõhustada parteitööd eraettevõtetes, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning võimaldada partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega Hiina KP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (34).

(119)

Uurimise käigus leidis kinnitust, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris juhtival kohal olevad töötajad on ka Hiina KP liikmed või täidavad parteiülesandeid.

(120)

Näiteks XCMG puhul täidab XCMG Groupi XCMG Machinery juhatuse esimees ka parteisekretäri ülesandeid. XCMG Groupi peadirektor ja XCMG Machinery direktor ei ole mitte ainult XCMG Groupi parteikomitee asesekretär, vaid oli varem ka Xuzhou kohaliku omavalitsuse büroo parteijuhtide rühma liige ja Xuzhou kohaliku omavalitsuse Hiina KP komitee asepeasekretär (35).

(121)

XCMG on ka väga selgelt väljendanud oma tingimusteta lojaalsust Hiina KP suhtes ja valmisolekut aktsepteerida partei juhtivat rolli. XCMG väidab ise, et „[p]arteitöö ökoloogiline süsteem „Punane XCMG“ käsitab XCMG Groupi kuulsusrikast ajaloolist traditsiooni „punase geenina“, rohujuure tasandi parteiorganisatsioonide organisatsioonilist tugevdamist „punase rakuna“ ja kvaliteetse parteitöö rolli „punase mootorina“. Ta väidab ka, et „[a]sutamisele järgnenud 80 aasta jooksul on XCMG alati integreerinud partei juhtimise äriühingu iga tasandi tegevusse, muutes partei kõige usaldusväärsemaks põhijõuks, millele tugineda keerulistel aegadel ja mis hoiab äriühingu äritegevuse alati õigel arengusuunal“. Ilmselt kavatseb XCMG jääda Hiina kommunistlikule parteile lojaalseks ka tulevikus, sest „ettevõtja juhindub Xi Jinpingi uuele ajastule kohasest Hiinale omase sotsialismi ideest, tegutseb täielikult Hiina KP 20. rahvakongressi ja peasekretär Xi Jinpingi kahe olulise kõne vaimus, täidab otsustavalt riigiettevõtetele pandud olulist ülesannet kanda tugisambana Hiinale omast sotsialistlikku majandust, […] veab äriühingu kõrgetasemelist arengut partei jõulisel juhtimisel ning aitab uuel ja ulatuslikumal moel viia ellu Hiina unistust Hiina riigi suurejoonelisest uuendamisest!“ (36). See väide viitab ühtlasi sellele, et olenemata ametlikust osaluse jaotumisest peab XCMG end riigile kuuluvaks ettevõtteks.

(122)

Liugongi puhul on äriühingu esimees ja tegevjuht ühtlasi Hiina KP liige, kes oli ka Hiina 13. rahvakongressi asetäitja ja Guangxi Tšuangi autonoomse piirkonna 13. rahvakongressi asetäitja. Lisaks peab äriühingu aseesimees ka äriühingu parteikomitee sekretäri ametit ja täidab peale paljude muude poliitiliste ülesannete Guangxi Tšuangi autonoomse piirkonna 14. rahvakongressi esindaja ülesandeid (37).

(123)

Peale selle on Liugongi põhikirja (38) artiklis 31 sätestatud, et äriühingus tegutsev Hiina KP komitee

„täidab vastavalt Hiina Kommunistliku Partei põhikirjale ja muudele parteieeskirjadele järgmisi ülesandeid:

(124)

Lisaks on põhikirja artiklis 32 sätestatud, et „äriühingu parteikomitee […] loob süsteemi ja mehhanismi, mille abil parteiorganisatsioon saab osaleda oluliste küsimuste üle otsustamises, ning toetab juhatust, järelevalvenõukogu ja juhtivtöötajaid, aidates neil teostada oma volitusi kooskõlas seadusega“. Artiklis 33 on sätestatud, et „[p]eamine menetluslik ülesanne, millega tagatakse parteikomitee osalemine oluliste küsimuste üle otsustamises, on järgmine: parteikomitee korraldab koosolekuid, et arutada ja analüüsida peamisi küsimusi, milles juhatus ja muud juhtivtöötajad kavatsevad otsuseid langetada, ning esitab arvamusi ja ettepanekuid“ (39).

(125)

Sarnaseid tähelepanekuid võib teha Zoomlioni puhul, mille esimees peab (või on pidanud) paljusid avaliku teenistuja ameteid, sealhulgas järgmised: Hiina KP 16., 17. ja 19. rahvakongressi esindaja, 10. ja 12. rahvakongressi esindaja, Hunani provintsi Hiina KP 8., 9. ja 10. kongressi esindaja ning Hunani provintsi Hiina Kommunistliku Partei 10. komitee liige. Lisaks on Zoomlioni esimees ka CCMA asepresident (40).

(126)

Peale selle on Zoomlion aastaid toetanud innukalt Hiina kommunistliku partei juhtrolli äriotsuste tegemisel, nagu nähtub juba 2021. aasta aruandest, milles on sätestatud järgmine: „Zoomlioni reformi- ja innovatsiooniprotsessis on parteitöö alati olnud kogu muu töö tugisammas, millel on ülioluline roll kõrgetasemelise arengu poliitilises juhtimises ja õigel kursil hoidmises, et tagada äriühingu püsivus ja ambitsioonikus kestliku ja kõrgetasemelise arengu tagamise teekonnal. […] Parteilisele juhtimisele kindlaks jäämine ja parteitöö tugevdamine on ettevõtte reformi juur ja hing. Zoomlion on alati nõudnud ettevõtete reformimise ja arendamise juhtimist parteitöö abil, võimaldades parteiorganisatsioonidel täita igakülgselt oma rolli üldises juhtimises ja kõigi osapoolte tegevuse koordineerimises, ning parteitöö eeliste ärakasutamist, et tagada ettevõtte reformimisel standardimine ja stabiilsus. Parteilisele juhtimisele kindlaks jäämist tuleb võtta kui ettevõtte reformimise ja arendamise alustala. Viimase 20 aasta jooksul on Zoomlion rinda pistnud kahe suure katsumusega: teadus- ja tehnoloogiasüsteemi reform ning riigiettevõtete reform […]. Reform ja ümberkorraldused kestsid üle kümne aasta ning parteikomitee on kõrgemal tasandil alati nõudnud suunamist ja üldise olukorra juhtimist ning oluliste küsimuste eelnevat heakskiitmist; […] parteiline juhtimine on integreeritud reformi kõikidesse aspektidesse ja lõimitud äriühingu juhtimise süsteemi igal tasandil, et tagada reformi õige suund ja tulemuslikud meetmed. […] Zoomlioni esimesed 20 aastat möödusid kiire arengu tähe all, järgneval viiel aastal tabas tööstusharu langus ning peale seda jätkas ettevõte alates 2017. aastast püsival arengukursil. Zoomlion on alati nõudnud, et arengut juhitaks parteitöö kaudu, ning kasutanud parteitöö ainulaadseid eeliseid ettevõtete tootlikkuse, konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse suurendamiseks.“ (41).

(127)

Ka Sinoboomis on juhtivtöötajaid, kes täidavad samal ajal Hiina KP juhtimisülesandeid: selle äriühingu esimees ei ole mitte ainult Hiina KP liige, vaid ka Hunani provintsi 14. rahvakongressi esindaja (42).

(128)

Peale selle selgub avalikult kättesaadavast teabest, et Sinoboom teeb tihedat koostööd nii valitsusasutuste kui ka riigi volituse alusel tööstuspoliitikat ellu viivate finantsasutustega. „Sinoboom Intelligenti rahvusvahelise aruka tootmise linna projektibaasis toimus tseremoonia, millega tähistati [Sinoboomi] 50 maailma suurima masinaehitusettevõtte hulka jõudmist ning Sinoboomi rahvusvahelise aruka tootmise linna esimese etapi lõpuleviimist ja käivitamist. […], Hunani provintsi tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi peainsener ja esimese taseme inspektor, […], Changsha linna rahvavalitsuse aselinnapea, […] Ningxiangi linna parteikomitee sekretär, […], Ningxiangi linna parteikomitee asesekretär ja linnapea, ning teised provintside ja kohalike omavalitsuste juhid, […], äriühingu Caixin Financial Holdings aseesimees ja peadirektor, parteikomitee asesekretär, […], Hiina ehitusmasinatööstuse liidu peasekretär, Xu Hongxia, [Sinoboomi] peadirektor, ja partnerite nagu näiteks finantsasutuste esindajad olid tunnistajaks järjekordsele ajaloolise tähtsusega hetkele Sinoboom Intelligenti kõrgetasemelise arendamise teekonnal. […] Hunan Chasing Financial Holdings on [Sinoboomi] olulise partnerina teinud oma tütarettevõtjatele ülesandeks osutada [Sinoboomile] uuenduslikke terviklikke finantsteenuseid kogu tööstusahela ulatuses, et aidata [Sinoboomil] liikuda kapitalituru suunas, ning [Sinoboom] hindab seda kõrgelt. […] Hunan Chasing Financial Holdings tegutseb tulevikus vankumatult selle nimel, et aidata kaasa provintsi kolme kõrge ja nelja uue strateegilise positsiooni ja missiooni saavutamisele, […] osutab meie provintsi ettevõtetele uuenduslikke terviklikke finantsteenuseid kogu olelusringi ja tööstusahela ulatuses ning aitab oma tarkuse ja tugevusega järjepidevalt kaasa meie provintsi kõrgetasemelisele majandusarengule.“ (43).

(129)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (44). Seega võimaldab riigi esindatus mobiilsete juurdepääsuseadmete sektori ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(130)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal plaanimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil.

(131)

Üldiselt suunatakse Hiina plaanimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (45).

(132)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist.

(133)

14. viisaastakuplaani eesmärk on „[e]dendada töötleva tööstuse optimeerimist ja ajakohastamist […], [l]uua kõrgtehnoloogilise tootmise klastreid ja edendada selliste tööstusharude uuenduslikku arengut nagu […] ehitusmasinate tootmine“ ning tagada „eriprojektide igakülgne rakendamine, et parandada töötleva tööstuse põhipädevusi ja tehnoloogilist ümberkujundamist, julgustada ettevõtteid kasutama kõrgtehnoloogilisi ja rakendatavaid tehnilisi lahendusi, kiirendada seadmete ajakohastamist ja uute toodete ulatuslikku kasutuselevõttu“ (46) .

(134)

Neid eesmärke täpsustati teatises Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 2023. aastal avaldatud töötleva tööstuse usaldusväärsuse suurendamist käsitleva rakendusarvamuse kohta, milles seati „strateegilised eesmärgid saada tugevaks tootmis- ja kvaliteedijõuks, keskendudes peamistele tööstusharudele, nagu masinatööstus [..., et] moodustada toodete suure usaldusväärsuse, hea konkurentsivõime ja tugeva kaubamärgimõjuga tootmisettevõtete rühm“, ning viidati tootmisahela eelneva etapi konkreetsetele tööstusharudele, mida tuleb esmajärjekorras toetada: „[m]ootorikütuse sissepritsesüsteem, traktori jõuülekandesüsteem, heitgaasi järeltöötlussüsteem, digitaalsed hüdraulilised komponendid ja integreeritud elektriajamisüsteem ehitusmasinatele […] ning üldiselt kasutatavad põhikomponendid, nagu tipptasemel laagrid, täppisülekande hammasrattad, ülitugevad kinnitusdetailid, ülivastupidavad tihendid“ (47).

(135)

Lisaks täpsustas Hiina tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium Hiina valitsuse meetmeid teates, mis käsitleb masinatööstuse püsiva kasvu tööplaani aastateks 2023–2024 (48). Selle tööplaani kohaselt kavatseb Hiina valitsus „tugevdada kvaliteetse kaubamärgi ülesehitamist, [v]õtta meetmeid mehaaniliste toodete usaldusväärsuse suurendamiseks, käivitada ehitusprojektid toodete töökindluse tagamiseks [ja] korraldada eritegevusi Hiina kaubamärkide arendamiseks, edendada kaubamärkide reklaamimist ja arendamist võtmetähtsusega valdkondades, nagu tööstusmasinate tootmine, […] ning suurendada Hiina kaubamärkide konkurentsivõimet“. Täpsemalt ehitusmasinate kohta märgib Hiina valitsus, et „tehakse jõupingutusi tööstuse põhivõimekuse suurendamiseks, et tagada läbimurre (49)“, ning et ta kavatseb „suunata ettevõtteid edendama teadustööd ja selliste oluliste põhikomponentide ulatuslikku kasutuselevõttu nagu akud ja mootorid ning elektroonilised juhtseadmed uute energiaallikatega ehitusmasinate puhul.“ Veel kavatseb Hiina valitsus turgutada nõudlust ehitusmasinate järele, töötades välja „tooteedendamise toetamise poliitika [ja] luues vanade ehitusmasinate kasutuselt kõrvaldamise mehhanismi ning toetades kvalifitseerunud piirkondi, et nad võtaksid juhtrolli ehitusmasinate registreerimise ja kasutuselt kõrvaldamise mehhanismide juurutamisel“ (50).

(136)

Provintsi tasandi näitena saab veel tuua selle, et valitsusasutused määrasid Zhejiangi kõrgtehnoloogilise tootmise arendamise valdkonna 14. viisaastakuplaanis (51) kindlaks mitu võtmetähtsusega ülesannet, millest üks on toetada „arukate eriseadmete sektorit“, täpsemalt „arukate kõrgtööplatvormide sektorit“ (52).

(137)

Provintsi tasandi puhul täheldas komisjon veel, et Hunan on kehtestanud konkreetsed meetmed mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharu ja selle asjaomaste tarnijate toetamiseks (53).

(138)

Kui vaadelda kohaliku omavalitsuse tasandit, siis on Xuzhou (Jiangsu) linna parteikomitee ja linnavalitsus lisaks Xuzhou ehitusmasinate arengukava (2021–2030) (54) koostamisele käivitanud sihtotstarbelise toetusprojekti „„333“ innovatsiooni ökosüsteem ehitusmasinatööstusest esitööstuse kujundamiseks“ (55). Selle kohaliku omavalitsuse tasandi projekti valisid ametiasutused ka tüüpiliseks „reformi- ja innovatsiooniprojektiks, mille abil kujundada tugevaid tootmisprovintse“ (56). Projekti eesmärk on muuta Xuzhou „ehitusmasinate pealinnaks“, moodustades tööstusklastreid, tuues kokku ja toetades äriühinguid, kelle seas on ka XCMG, (57) nagu on kinnitanud ka Xuzhou linna parteikomitee sekretär: „Xuzhou arendab ja laiendab ehitusmasinatööstust otsusekindlamalt, ulatuslikumalt ja praktilisemate meetmete abil ning püüab luua rahvusvahelise konkurentsivõimega tipptasemel tootmisklastri, toetades jõuliselt Jiangsut, demonstreerimaks uusi saavutusi tööstusahela tugevdamisel, täiendamisel ja laiendamisel“ (58).

(139)

Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus seega peaaegu kõiki arendamise ja toimimise aspekte nii asjaomases sektoris kui ka sisendite sektoris tootmisahela eelnevates etappides.

(140)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(141)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse ka muude riikide seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata.

(142)

Pankrottide arv on riigi majanduse suurust arvesse võttes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (59).

(143)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (60). Kogu maa kuulub riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme aga sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (61). Lisaks lähtuvad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetsetest eesmärkidest, sealhulgas majandusplaanide täitmine (62).

(144)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Sellest tingituna mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka ehitusmasinate ja seega ka mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris. Seda illustreerib XCMG ja Xuzhou omavalitsuse näide: „selleks et aidata äriühingul XCMG tööstuslikku võimekust suurendada, on Xuzhou omavalitsus alates 2018. aastast taganud ehitusmasinatööstusele […] lubade andmise ja rekvireerimiste kaudu üle 2 000 maaühiku maad“ (63). Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis need tulemused kahtluse alla seaks.

(145)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav.

(146)

Hiinas ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigused moodustada organisatsioone on piiratud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (64).

(147)

Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. See organisatsioon ei ole aga riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (65). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele.

(148)

See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (66). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(149)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris ei kohaldata Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi).

(150)

Mitmesugused asjaolud moonutavad Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile.

(151)

Esiteks on Hiina finantssüsteemis tugev positsioon riiklikel pankadel, (67) mis võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigiettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riiklike finantsasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse Hiina KP) (68) ning samuti nagu finantssektorivälised riigiettevõtted, viivad ka pangad järjekindlalt ellu Hiina valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat.

(152)

Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (69). Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapäraseid käitumispõhimõtteid ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(153)

Näiteks on Hiina valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate kommertspankade otsused peab Hiina KP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuslike ja juhtimisega seotud küsimustes (70). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (71).

(154)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (72). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (73). Seetõttu antakse laene pigem riigiettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja olulisimates tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(155)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb. Sellest annab tunnistust asjaolu, et riigisektoris on ettevõtete finantsvõimendus veelgi suurenenud, olgugi et kasumlikkus on järsult vähenenud, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele äritingimustele.

(156)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (74). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et Hiina KP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (75). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ja see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(157)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata.

(158)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ärilaenusüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(159)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi oluliselt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(160)

Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(161)

Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanisüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on põhjalikult kirjeldatud eespool punktides 3.3.1–3.3.7. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi teiste Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri.

(162)

Seega ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses asjakohane kasutada mitte üksnes asjaomase toote omamaiseid müügihindu, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas.

(163)

Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(164)

Sinoboom väljendas oma 3. jaanuaril 2024 esitatud märkustes enda üldist seisukohta, mille kohaselt ei tuleks alusmääruse artikli 2 lõiget 6a kohaldada, kuna puuduvad tõendid oluliste moonutuste kohta Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstusharus, ning palus komisjonil aktsepteerida Sinoboomi nõuetekohaselt esitatud omamaised hinnad ja kulud. Muidu viitas Sinoboom oluliste moonutuste olemasoluga seoses Hiina kaubanduskoja tehtud märkustele. Komisjoni argumendid olulisi moonutusi kinnitavate tõendite (väidetava puudumise) kohta on loetletud allpool Hiina kaubanduskojale antud vastusena.

(165)

Hiina kaubanduskoda esitas 3. ja 22. jaanuaril 2024 mitu märkust, milles järeldas, et puuduvad piisavad tõendid, mis kinnitaksid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b kirjeldatud oluliste moonutuste esinemist Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete sektoris või asjaomaste sisendmaterjalide turul. Seetõttu palus Hiina kaubanduskoda komisjonil kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna need kajastavad Hiina kaubanduskoja arvates moonutamata hindu. Oma seisukoha toetuseks esitas Hiina kaubanduskoda järgmised argumendid.

(166)

Esiteks väitis Hiina kaubanduskoda, et pole ühtki tõendit, mis kinnitaks, et Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete turul esineb olulisi moonutusi. Nimelt on aruannet ajakohastatud ja mobiilseid juurdepääsuseadmeid ei ole selles mainitud, samuti ei ole nendele viidatud 14. viisaastakuplaanis ega 14. viisaastakuplaaniga seotud teatises; Hiina on avanud viimase seitsme aasta jooksul oma finantssüsteemi ja soosinud enda territooriumil välisinvesteeringuid; Hiina on teinud märkimisväärseid edusamme intellektuaalomandi kaitse tugevdamisel; samuti on Hiina näinud ette täiendavad olulised riigiettevõtete raamistiku reformid, millega vähendada ülemäärast tootmisvõimsust ja suurendada nende ettevõtete konkurentsivõimet, mis on oluliselt vähendanud väidetavate zombie-ettevõtete arvu.

(167)

Komisjon selle väitega ei nõustunud. Komisjon avaldas ja lisas toimikusse ajakohastatud aruande, mis suures osas kinnitab aruandes kirjeldatud moonutuste laadi ja ulatust ning milles on esitatud täiendavaid üksikasju selle kohta, kuidas moonutused on kujunenud ja kuidas need jätkuvad. Komisjon märkis sellega seoses, et Hiina finantssüsteemi iseloomustavad samad moonutustele osutavad omadused, mida täheldati juba esialgse aruande avaldamise ajal (vt punkt 3.3.7 eespool). Sama kehtib riigiettevõtete sektori kohta (vt punkt 3.3.2 eespool), mille puhul komisjon täheldas näiteks, et väidetav suurem konkurentsivõime oleks sageli tulenenud poliitikast lähtuvast ettevõtete restruktureerimisest.

(168)

Teiseks ei tähenda asjaolu, et ehitusmasinate sektor on hõlmatud Hiina keskkonnahoidliku arengu ja tööstustoodete kvaliteedi poliitikakavadesse, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektor kuulub nende kavade kohaldamisalasse. Mobiilsete juurdepääsuseadmete sektor kuulub tegelikult tööstusseadmete sektori alla.

(169)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks kasutatakse mobiilseid juurdepääsuseadmeid sageli ehitustöödega seoses, mis on vastuolus ehitusmasinate ja tööstusseadmete eristamisega, nagu seda teeb Hiina kaubanduskoda. Veel tõi komisjon välja, et 14. viisaastakuplaani kohased keskkonnasäästlikkuse ja tööstuse kohandamisega seotud eesmärgid kehtivad kogu Hiina majanduse suhtes, nagu nähtub näiteks 14. viisaastakuplaani VIII või XXXIX artiklist.

(170)

Kolmandaks seab Hiina kaubanduskoda kahtluse alla riigiettevõtete olemasolu asjaomases sektoris. Eelkõige ei pea Hiina kaubanduskoda õigeks XCMG liigitamist riigile kuuluvaks ettevõtteks, kuna selle aktsiatega kaubeldakse avalikult ja selle aktsionäride hulka kuuluvad ka mõned välismaised aktsionärid. Mis puutub Liugongi, siis väitis Hiina kaubanduskoda, et see äriühing ei ole riigiettevõte, vaid Shenzheni börsil noteeritud aktsiaselts. Sellega seoses kutsus Hiina kaubanduskoda komisjoni üles suhtuma allikatesse äärmise ettevaatlikkusega ja hoiatas ebausaldusväärsete teabeallikate, näiteks veebisaidi seetao.com kasutamise eest.

(171)

Komisjon selle väitega ei nõustunud. Esiteks viitas komisjon põhjendustes 107–110 esitatud tähelepanekutele, mis käsitlevad riigi osalust äriühingutes XCMG ja Liugong ning teiste mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate äriühingutes ning samuti muud laadi valitsuse kontrolli. Lisaks tuletas komisjon meelde, et nii XCMG kui ka Liugong on Hiina ehitusmasinate liidu (CCMA) liikmed (XCMG isegi selle asepresident), see liit aga tunnistab selgelt, et tegutseb Hiina KP juhtimisel ning nõustub järgima riigiasutuste ärisuuniseid ja alluma viimaste järelevalvele (vt põhjendused 110-111). Seega, olenemata riigi formaalse omandi suurusest nendes ettevõtetes või asjaolust, et osa nende aktsiatest kuulub välisaktsionäridele, tegutsevad nad Hiina RV ametiasutuste kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all ning riik võib mõjutada nende hindu või kulusid. Mis puutub allikatesse, mida kasutati selleks, et toetada väiteid oluliste moonutuste olemasolu või puudumise kohta, märkis komisjon, et samal ajal kui Hiina Kaubanduskoda kutsus komisjoni üles kasutama usaldusväärseid allikaid, osutas ta ise korduvalt allikatele, mida ei saa pidada usaldusväärseks, näiteks ajalehele, mille omanik on Hiina KP keskne propagandaosakond.

(172)

Neljandaks, jättes kõrvale XCMG ja Liugongi omandivormi, väitis Hiina kaubanduskoda, et nende äriühingute eksport ELi on väike ega saaks tekitada mingeid moonutusi ELi suunatud Hiina mobiilsete juurdepääsuseadmete ekspordi kogumahus, kuna kumbki äriühing ei ole ELi tasandil hindu kujundav turuosaline. Valimisse kaasatud Hiina tootjad, kes muuseas on täielikult USA omandis olevad äriühingud, avaldavad ELis hindade kujunemisele suuremat mõju.

(173)

See väide on kohatu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel ei hinda komisjon mitte seda, kas olulised moonutused mõjutavad hinnakujundust USAs, vaid seda, kas on asjakohane kasutada ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid, kui selles riigis esinevad olulised moonutused. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(174)

Viiendaks väitis Hiina kaubanduskoda, et riik ei ole esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldaks tal mõjutada hindu või kulusid. Nimelt puuduvat tõendid selle kohta, et XCMG ja/või Liugongi juhtkond tegutseb riigi mõju all. Samuti väideti, et Zoomlion on börsil noteeritud aktsiaselts, mille eraomanike hulgas on ka välismaised investorid ja mille aktsiatest kuulub Hunani piirkondlikule SASACile vaid 14,4 %, mis ei ole piisav selleks, et ettevõtet sisuliselt kontrollida või mingeid moonutusi tekitada.

(175)

See väide põhineb väärtõlgendusel, mille kohaselt enamusosalusest väiksem osalus ei võimalda riigil ettevõtte äritegevusse sekkuda. Komisjon lükkas selle tagasi põhjustel, mis on üksikasjalikult esitatud eespool punktides 3.3.2 ja 3.3.3, eelkõige põhjendustes 109–111 ja 120–129.

(176)

Kuuendaks märkis Hiina kaubanduskoda, et valitsusametnike osalemine avatseremooniatel või äriühingu juhatuse ja valitsusametnike vahelised kohtumised ei ole piisava tõendusjõuga tõendid, mis kinnitaksid riigi sekkumist. Sellised sündmused on tavapärased mitte ainult Hiinas, vaid ka näiteks Prantsusmaal.

(177)

Komisjon selle väitega ei nõustunud. Olgugi et viited kolmandatele riikidele, nagu Prantsusmaa, ei ole siinses kontekstis asjakohased, märkis komisjon, et mobiilseid juurdepääsuseadmeid tootvate äriühingute juhtkonna ning Hiina valitsuse ja/või Hiina KP liikmete vahelised sidemed hõlmavad kaugelt enamat kui tseremooniatel osalemist, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.3.

(178)

Seitsmendaks, seoses oluliste moonutuste esinemisega tootmisahela eelneva etapi turgudel, juhtis Hiina kaubanduskoda tähelepanu USA uurimiste eripärale, mille puhul kasutatakse „kättesaadavaid ebasoodsaid fakte“, ning märkis, et USA hindamine toimus üle kolme aasta tagasi. Lisaks vaidlustas Hiina kaubanduskoda 14. viisaastakuplaani potentsiaalse moonutusi tekitava mõju, tsiteerides artiklit XXXIX ja märkides, et asjaomane säte osutab kaevandustööstuse keskkonnaeesmärkidele, mitte majanduslikele moonutustele. Sellega seoses tõi Hiina kaubanduskoda välja, et ka Euroopa püüab täita keskkonnaeesmärke oma rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ raamistiku kaudu. Keskkonnaalaste algatuste eest karistamine pärsiks sedalaadi eesmärkide poole püüdlemist ja tähendaks kliimakriisis maailmale tõsiseid tagajärgi.

(179)

Komisjon selle väitega ei nõustunud. Komisjon lisas kaebuse esitaja esitatud väidetega seoses oma uuringu tulemused (vt punktid 3.3.1–3.3.7), mis näitavad oluliste moonutuste esinemist, olenemata USA hindamise tulemuste tõendusjõust. Samuti selgitati ajakohastatud aruandes üksikasjalikult 14. viisaastakuplaani kui Hiina valitsuse koostatud keerukat tööstuse planeerimise süsteemi käsitleva keskse tähtsusega dokumendi moonutusjõudu (vt eelkõige põhjendused 97–100 eespool). Tööstuspoliitika planeerimise süsteemi kohta 14. viisaastakuplaanist ühe tsitaadi lisamine ei muuda asjaolu, et sellel planeerimissüsteemil on moonutav mõju. Lisaks märkis komisjon, et Euroopa keskkonnaeesmärgid ei oma alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase hindamise kontekstis mingit tähtsust.

(180)

Kaheksandaks vaidlustab Hiina kaubanduskoda igasuguse seose konkreetsete elektrisõidukiakude tootjate ja/või projektide ning mobiilsete juurdepääsuseadmete sektori vahel, juhtides tähelepanu ka sellele, et XCMG mobiilsete juurdepääsuseadmete mudelid, mis on varustatud Hiina riigile kuuluva tootja Yuchai valmistatud mootoriga, on ette nähtud sisetarbimiseks, kuna mootor ei vasta kolmandate riikide kõrgetele nõuetele. Samuti väitis Hiina kaubanduskoda, et Zoomlioni ja riigile kuuluva äriühingu Dongfeng Motor Corporation vaheline leping on juba aegunud ning et selle lepingu kohane tehing tehti igal juhul turutingimustel. Lisaks tuletas Hiina kaubanduskoda meelde, et Hiina tootjad kasutavad mitmesuguseid lääneriikide tootjate valmistatud mobiilsete juurdepääsuseadmete osi ning samal ajal ostavad ELi mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjad mitmesuguseid osi Hiinast.

(181)

Komisjon selle väitega ei nõustunud. Tootmisahela eelneva etapi sektorites riigiettevõtete olemasolu kindlakstegemise kontekstis on Zoomlioni ja Dongfeng Motor Corporationi vahelised lepingutingimused teisejärgulise tähtsusega. Samuti ei sea väidetav asjaolu, et teatavaid Yuchai tarnitud mootoreid kasutati siseturu jaoks ette nähtud mobiilsete juurdepääsuseadmete mudelites, kahtluse alla seda, et nende seadmete mootorite tootjate hulgas on märkimisväärselt palju riigiettevõtteid. Komisjon märkis ka, et Hiina kaubanduskoda ei vaidlusta kaebuse esitaja viidet sellele, et riik on tugevalt esindatud muudel sisenditurgudel, valdkondades nagu raudmetallimaagi kaevandamine ja töötlemine (60 %), kaevandamist toetav tegevus (97 %) või raudmetallide sulatamine ja töötlemine (72 %). Komisjoni ei näinud tähtsust asjaolul, et Hiina tootjad kasutavad väidetavalt mitmesuguseid lääneriikide tootjate valmistatud mobiilsete juurdepääsuseadmete osi, ega asjaolul, et ELi mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjad ostavad mitmesuguseid osi Hiinast.

(182)

Üheksandaks väitis Hiina kaubanduskoda, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektor saab kasu riiklikust poliitikast või meetmetest, mis tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise. Sellega seoses väitis Hiina kaubanduskoda, et 14. viisaastakuplaani viitest „kujunemisjärgus tööstusharudele“ ei saa kuidagi välja lugeda diskrimineerimist või moonutusi, muu hulgas juba seetõttu, et mobiilsed juurdepääsuseadmed ei ole tipptasemel seadmed. Veel väitis ta, et mobiilsete juurdepääsuseadmete sektor ei saa kasu algatusest „Üks vöönd, üks tee“, kuna see algatus ei ole mõeldud tööstusseadmete sektori jaoks, mille alla kuuluvad mobiilsed juurdepääsuseadmed, vaid ehitussektori tarvis, mille puhul Hiina kaubanduskoja arvates moonutusi ei esine ja mille areng on igal juhul mobiilsete juurdepääsuseadmete sektorist sõltumatu. Hiina kaubanduskoda märkis, et Hiina ametiasutused pigem vähendavad ehitussektori reguleerimist ja et kuigi valitsuse sekkumine on sektoris vajalik, antakse arendajatele laenu turuväärtuse alusel.

(183)

Komisjoni see argument ei veennud. Nagu punktis 3.3.4 on üksikasjalikult selgitatud, saab mobiilsete juurdepääsuseadmete sektor kasu mitmest riiklikust poliitikast kas otseselt või osana mõnest suuremast sektorist, kus mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjad tegutsevad (vt eelkõige põhjendused 133–137). Lisaks leidis komisjon, et Hiina kaubanduskoja väide, mille kohaselt ehitussektor on valdkond, kus valitsevad turupõhimõtted, on ebausutav juba seetõttu, et Hiina eluasemesektor, st ehitussektoriga otseselt seotud sektor on endiselt Hiina ametiasutuste regulatiivse tegevuse keskne käsitlusvaldkond (76). Seega lükkas komisjon Hiina kaubanduskoja väite tagasi.

(184)

Hiina kaubanduskoja viimase väite kohaselt on Hiina teinud märkimisväärseid edusamme pankrotihalduse sektoris ning viinud läbi olulisi riigiettevõtete raamistiku reforme, vähendades nende ülemäärast tootmisvõimsust ja suurendades nende konkurentsivõimet, mille tulemusena on märkimisväärselt vähenenud zombie-ettevõtete arv ja seeläbi ka turumoonutused.

(185)

Selle väitega korratakse sisuliselt väidet, mida on juba käsitletud eespool põhjenduses 167. Komisjon märkis veel, et selle asemel et esitada faktilist teavet väidetavate turupõhiste reformide kohta, viitas Hiina kaubanduskoda Hiina valitsuse 2017. aasta avaldusele ning kolmandate isikute artiklitele, mis tegelikult just kinnitavad moonutuste olemasolu. Seega lükati kõnealune väide tagasi.

(186)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(187)

Nagu on selgitatud põhjendustes 57–58 avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 21. detsembril 2023 esimese tootmistegureid käsitleva teate ja 17. mail 2024 teise tootmistegureid käsitleva teate. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille osalised said nende asjaolude ja asjakohaste allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest valida käesoleval juhul, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust, sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia.

(188)

Komisjon ei tuvastanud Hiinaga sama majandusarengu tasemega riiki, kus toodetakse uuritavat toodet ja kus asjakohane finantsteave on hõlpsasti kättesaadav. Sellest tulenevalt analüüsis komisjon võimalikke võrdlusriike, kus toodetakse uuritava tootega samasse üldkategooriasse ja/või sektorisse kuuluvat toodet.

(189)

Komisjon tegi võrdlusriigi valimiseks kindlaks mobiilsete juurdepääsuseadmetega samasse üldkategooriasse kuuluva toote. See toode on veokitele paigaldatav mobiilne platvorm. Veokile paigaldatavatel mobiilsetel platvormidel on mitme kategooria mobiilsete juurdepääsuseadmetega samad põhiosad, kuid need platvormid on ehitatud veoki tagaluugile. Tootjad ostavad sõidukid ja viimaste mõju platvormi tõstva osa ülesehitusele on väike. Veokile paigaldatavad mobiilsed juurdepääsuseadmed on lõppkasutuse, tootmisprotsessi ja sisendmaterjali poolest ning seega ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi poolest piisavalt sarnased, et neid saaks käsitada uuritava tootega samasse üldkategooriasse kuuluva tootena.

(190)

Sinoboom tegi ettepaneku kasutada samasse üldkategooriasse kuuluva tootena äriühingu Liebherr-International AG toodetud mobiilseid ja roomikkraanasid.

(191)

Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi, sest kraanad on materjalikäitlusseadmed, mida kasutatakse kauba, mitte inimeste tõstmiseks. Need on uuritava toote määratluse kohaldamisalast sõnaselgelt välja jäetud.

(192)

Komisjon tegi kindlaks, et veokitele paigaldatavaid mobiilseid platvorme toodetakse kahes Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigis: Brasiilias ja Serbias.

(193)

Serbia tootmisüksus polnud uurimisperioodil kasutusel. Seega valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia, kuna riigis toodeti veokitele paigaldatavaid mobiilseid platvorme. Seejärel uuris komisjon finantsandmete kättesaadavuse kohta.

(194)

Brasiilia puhul tootis veokitele paigaldatavaid platvorme äriühing Madal Palfinger Brazil, mis kuulub tütarettevõtjana 100 % mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjale, Austrias asuva peakorteriga äriühingule Palfinger GmbH. Finantsandmed olid kättesaadavad 2022. ja 2023. aasta ehk kogu uurimisperioodi kohta.

(195)

Dingli ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et Brasiilia äriühing Madal Palfinger ei ole kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude hindamiseks sobiv andmeallikas, kuna ta ei tooda uuritavat toodet.

(196)

Dingli osutas ka sellele, et Madal Palfinger on ELi äriühingu 100 % osalusega tütarettevõtja.

(197)

Komisjon lükkas need väited tagasi, kuna uuritavat toodet ei toodetud üheski sobivas sarnase majandusarengu tasemega riigis peale Mehhiko ja Türgi. Asjaolu, et Brasiilia tootja kuulub ELi äriühingule, peeti ebaoluliseks, sest Madal Palfinger on Brasiilia ja Ladina-Ameerika omamaise tööstuskompleksi lahutamatu osa.

(198)

Teise teate kohta esitatud märkustes märkis Hiina kaubanduskoda, et kui Madal Palfingeri äritegevus hõlmab olulisel määral kontsernisiseseid tehinguid ja tegevusi, ei saa selle äriühingu kulusid ja kasumit pidada normaalväärtuse arvutamiseks usaldusväärseks, kuna sellised tehingud ei ole tavapärase kaubandustegevuse tehingud.

(199)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kui ta uuris Madal Palfingeri üksikasjalikke aruandeid uurimisperioodi kohta, ei leidnud ta märke „kontsernisisestest ebausaldusväärsetest tehingutest“. Samuti ei esitanud Hiina kaubanduskoda tõendeid, mis kinnitaksid, et märkimisväärne osa Madal Palfingeri äritegevusest seisnes seda liiki tehingutes.

(200)

Hiina kaubanduskoda väitis, et Brasiilia kohaldab praegu dumpinguvastaseid ja/või tasakaalustusmeetmeid järgmise suhtes: kuumvaltsitud teras, raskplaadid, terastraat, teraslatid, süsinikterasest torud, roostevabast terasest torud, vasktorud ja roostevabast terasest külmvaltsitud lehed. Kuna terasmaterjalid, sealhulgas kuumvaltsitud teraslehed ja -plaadid, terasvardad ja terasest õõnesprofiilid on kõige olulisemad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise sisendid, moonutasid importi piiravad meetmed nende terasest sisendite hinda Brasiilia siseturul.

(201)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna leitakse, et kaubanduse kaitsemeetmed ei moonuta turgusid, kus neid kohaldatakse. Vastupidi – nende meetmete eesmärk on taastada sektoris võrdsed tingimused. Ainuüksi nende meetmete kohaldamine ei saa olla põhjus, mille tõttu riik võrdlusriigina välistada.

(202)

Olles teinud kindlaks, et Brasiiliat saab käsitada tänu Hiinale sarnasele arengutasemele ja vajalike finantsandmete kättesaadavusele sobiva võrdlusriigina, ei pidanud komisjon vajalikuks hinnata võimalike muude võrdlusriikide sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(203)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(204)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja hõlpsasti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(205)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega, eelkõige toorainetega, seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks märkis komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi avaldatud statistikat, (78) elektrikulu hindamiseks Brasiilia valitsuse iga kuu avaldatavas energiabülletäänis esitatud elektrihinnastatistikat (79) ning gaasihinnana Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi avaldatud Brasiilia tööstustarbijatele kehtivat gaasihinda (80).

(206)

Hiina kaubanduskoda ja Sinoboom väitsid, et komisjon esitas üksnes lõplikud tollimaksustatud hinnad ega avalikustanud „algandmeid“, mille põhjal ta tegi kindlaks lõpliku moonutamata väärtuse.

(207)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna ta teavitas huvitatud isikuid sellest, et ta tugineb GTA andmebaasile kui kergesti kättesaadavale teabeallikale, mis sisaldab tollimaksuga maksustatud hindu. Samuti polnud selge, mida mõeldi „algandmete“ all, millele Hiina kaubanduskoda ja Sinoboom osutasid.

(208)

Komisjon teavitas oma teises teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli ebatavaliselt palju ning kuna mõne tooraine osakaal toomiskulude kogumahus oli tähtsusetu, siis rühmitati need väärtuse poolest väikese kaaluga tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele.

(209)

Hiina kaubanduskoda väitis, et kulude kogusummast alla 1 % moodustanud kulutegurite liigitamine kulumaterjali kategooriasse ei ole aktsepteeritav.

(210)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest võttes arvesse käesoleva juhtumi ebatavaliselt suurt tootmistegurite arvu, peeti väheoluliste sisendite niisugust rühmitamist asjakohaseks. Kuna see puudutas väheolulisi kulusid, leiti, et mõju dumpingumarginaali arvutamisele on väike.

(211)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid mobiilsete juurdepääsuseadmete puhul

(212)

Mõne Brasiilia tootmisteguri puhul, mille hind oli GTA andmebaasis esitatud Hiina jüaanides ühiku kohta, kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamisel tollimaksustatud hinda kilogrammi kohta (mis oli GTA andmebaasis esitatud teisese hinnana), kuna seda hinda peeti täpsemaks, võttes arvesse, et tootmistegurid on suuruselt erinevad, st nende mass võib olla väga erinev. Tüki kohta esitatud hinnad neid erinevusi täpselt ei kajastanud.

(213)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramisel tugines komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate andmetele.

(214)

Dingli, Hiina kaubanduskoda ja Sinoboom esitasid märkuse, mille kohaselt oli teises teates avaldatud mootorite hinna võrdlusalus vale; komisjon nõustus sellega ja kasutas kas tollimaksustatud hinda kilogrammi kohta või tollimaksustatud hinda ühiku kohta, mis olid GTA andmebaasis esitatud teisese hinnana.

(215)

Tulenevalt artikli 18 osalisest kohaldamisest Sinoboomi suhtes (vt põhjendus 25) jaotas komisjon ühe teatatud tooraineliigi kulud teiste tooraineliikide peale, kasutades arvutatud jaotussuhet. Osa kuludest loeti kulumaterjalide kuluks.

(216)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind (tehasest hankimise tasandil), kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTA andmebaasis. Sellele hinnale lisati transpordikulud, kasutades põhjenduses 218 kirjeldatud metoodikat. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (84) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Ülejäänud kogused leiti olevat esindavad.

(217)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Komisjon otsustas hõlmata need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud tabelis 1.

(218)

Komisjon väljendas valimisse kaasatud eksportijate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana iga tooraine tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära sama tooraine moonutamata kulule Brasiilias, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. See kulu lisati impordihinnale koos imporditollimaksudega, et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind.

(219)

Brasiilia geograafia- ja statistikainstituut avaldab üksikasjalikku teavet Brasiilia eri majandussektorites makstavate palkade kohta. Komisjon kasutas uusimat kättesaadavat statistikat, mis kajastas 2021. aasta keskmist tööjõukulu masinate, seadmete ning lasti ja inimeste transportimiseks ja tõstmiseks kasutatavate seadmete tootmise sektoris.

(220)

Hiina kaubanduskoda ja Dingli taotlesid ILO statistika kasutamist, väites, et Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi andmed põhinevad vabatahtliku uuringu tulemustel.

(221)

Komisjon lükkas taotluse tagasi, sest ILO ei erista konkreetsete ärivaldkondade palku; kõige kitsam kategooria, mille teavet saaks kasutada, oleks tootmine. Pealegi ei eristata ILO andmete puhul andmeid äriühingu suuruse alusel. Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi uuringu andmeid kasutatakse ka ILO andmebaasi allikana.

(222)

Hiina kaubanduskoda ja Dingli taotlesid tööjõukulude arvutamisel PIA tabeli 1.1 (85) kasutamist, väites, et tabelis 1.1 on esitatud andmed, mis näitavad tootmisega seotud töötajate arvu ja nende palka, samas kui tabelis 2.2 on esitatud üldised andmed tööstusettevõtete kohalike üksuste kohta, mis kehtivad ka kõigi nende töötajate kohta, kes ei ole seotud tootmisega.

(223)

Komisjon lükkas taotluse tagasi, kuna arvutuste tarvis kasutatud PIA tabelis 2.2 (86) on andmed esitatud palju konkreetsemate ärivaldkondade kaupa, sh ka konkreetselt tõsteseadmete tootmise sektori kohta.

(224)

Oma märkuses tööjõukulude kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et sotsiaalkindlustusmaksete arvutamisel peaks komisjon arvesse võtma ainult asutustele Instituto Nacional do Seguro Social ja Fundo de Garantia do Tempo de Serviço tehtud makseid.

(225)

See väide ei olnud põhjendatud. Komisjon lükkas selle väite esialgu tagasi, sest Hiina kaubanduskoda ei esitanud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid, et tööjõukulude asjaomase osa puhul tuleks arvesse võtta vaid eespool nimetatud makseid; komisjoni uuringu andmetel tehakse Brasiilias täiendavaid sotsiaalkindlustusmakseid (87).

(226)

Hiina kaubanduskoda ja Dingli taotlesid, et tööjõukulude arvutamisel kasutataks 2021. aasta vahetuskursse, mitte uurimisperioodi vahetuskursse. Komisjon asendas Brasiilia reaalides tööjõukulud Hiina jüaanides tööjõukuludega, tuginedes uurimisperioodi vahetuskursile, mis kehtis 2021. aastal.

(227)

Komisjon kohandas oma arvutusi vastavalt.

(228)

Komisjon tugines oma arvutustes 2021. aasta tööjõukulu andmetele ehk ainsatele kättesaadavatele andmetele ja selleks et saada nende põhjal tegelikud uurimisperioodi väärtused, kohaldas komisjon 2016.–2021. aasta tööjõukulude indeksit, mis on 106,24 %. Hiina kaubanduskoda ja Dingli tegid ettepaneku kasutada indekseerimisel hilisemat, alates 2021. aastast kuni uurimisperioodini kestvat ajavahemikku. Selline keskmise sissetuleku indeks Brasiilia geograafia- ja statistikainstituudi andmete kohaselt on 103,1 %. Komisjon kiitis ettepaneku heaks ja kohandas väärtusi.

(229)

Brasiilias tööstustarbijatele kehtiva elektrienergia hinna avaldab Brasiilia valitsus oma igakuises energiabülletäänis. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinna andmeid vastavas tarbimisvahemikus suhtes jüaani/kWh, mis olid avaldatud 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembrini kestva ajavahemiku kohta.

(230)

Teise tootmistegureid käsitleva teate kohta esitatud märkustes juhtisid Hiina kaubanduskoda ja Dingli tähelepanu elektri- ja gaasihinna arvutamisel vahetuskursi kasutamisel tehtud tehnilisele veale. Komisjon parandas vea.

(231)

Dingli ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et elektri- ja gaasihinnast tuleks maha arvata 17,5 % suurune käibemaksu osa.

(232)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna käibemaks on tegelik kulu, mille Madal Palfinger võrdlusriigis kandis.

(233)

Brasiilias tööstussektorile kehtiva maagaasi hinna avaldab Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium. Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil kasutatava elektrienergia hinda suhtes jüaani/kWh, mis oli avaldatud 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembrini kestva ajavahemiku kohta.

(234)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(235)

Koostööd teinud eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(236)

Hiina kaubanduskoda väitis, et komisjon peaks kasutama tootmise üldkulude osakaalu kindlakstegemiseks äriühingu Madal Palfinger kohta kättesaadavaid aruandeid.

(237)

Komisjon lükkas väite tagasi ja kasutas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kantud tootmise üldkulude protsenti, mida kontrolliti kontrollkäikude ajal, et arvutada individuaalsed marginaalid, kuna nii sai hoolimata moonutustest äriühingu kohta palju täpsemad tulemused, kui saadaks siis, kui tuginetaks äriühingu Madal Palfinger raamatupidamisaruannetest võetud üldkulude andmetele.

(238)

Teise tootmistegureid käsitleva teate puhul tegi komisjon tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi ja kulumi moonutamata ja põhjendatud summad kindlaks, tuginedes äriühingu Madal Palfinger 2023. aasta finantsandmetele, mis avaldati perioodikaväljaandes Pioneiro (88).

(239)

Dingli märkis, et komisjon peaks arvutama uurimisperioodi jaoks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmise, kasutades lisaks 2023. aasta andmetele ka 2022. aasta andmeid. Komisjon nõustus väitega ning arvutas müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi vastavalt ümber, kasutades 2022. ja 2023. aasta finantsandmete kaalutud keskmist, et andmed kajastaksid nõuetekohaselt uurimisperioodi. Finantsandmed eraldi 2022. aasta viimase kvartali ja 2023. aasta I kuni III kvartali kohta ei olnud kättesaadavad.

(240)

Sinoboom ja Dingli tegid ettepaneku jätta müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel välja ekspordiga seotud müügitulu.

(241)

Komisjon lükkas ettepaneku tagasi, sest ta ei suutnud kindlaks teha ekspordi ja omamaise müügiga seotud kasumiaruannet. Seetõttu ei olnud võimalik omamaise ja eksportmüügi kulusid eristada.

(242)

Hiina kaubanduskoda ja Dingli väitsid, et komisjon kohandas Madal Palfingeri finantskulu näitajat, jättes välja „nüüdisväärtuse korrigeerimise“ väärtuse, kohandamata sarnaselt finantstulu näitajat, ning palusid komisjonil kohandada Brasiilia äriühingu finantstulu näitajat „nüüdisväärtuse korrigeerimise“ väärtusega 11 526 000 BRLi, nagu on märgitud finantsaruande 19. lisas.

(243)

See väide ei olnud põhjendatud. Komisjon lükkas selle esialgu tagasi, sest leiti, et finantstuluga seotud nüüdisväärtuse korrigeerimine tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus ja puudus selge alus, mille põhjal sellekohane väärtus välja jätta.

(244)

Dingli ja Hiina kaubanduskoda väitsid, et veokulud, veose kindlustuse kulud ja komisjonitasud tuleks müügi-, üld- ja halduskulude arvutusest välja jätta.

(245)

Komisjon lükkas ettepaneku tagasi, sest tal ei olnud veo, veose kindlustuse ja komisjonitasudega seotud tulude ja kulude kindlakstegemiseks piisavalt teavet, mis võimaldaks eraldada ekspordi ja omamaise müügiga seotud kulusid.

(246)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(247)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd teinud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud kasutusmäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega.

(248)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit vastavalt põhjendustes 234–238 märgitule. Need tehti kindlaks äriühingu Madal Palfinger S.A. finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 238.

(249)

Eelmistes põhjendustes kirjeldatud viisil kindlakstehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon äriühingu Madal Palfinger S.A. müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendimäärana müüdud kaupade kulust ja mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 21,61 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes, oli kasum 10,86 %. Komisjon leidis, et need näitajad on tehasest hankimise tasandil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses mõistlikud.

(250)

Terex väitis, et kaheksa kasutatud tooraineliigi puhul olid andmed moonutusteta. Komisjon sellega ei nõustunud, sest need osteti riigisiseste kanalite või kontsernisisese müügi kaudu. Veel väitis Terex, et ka 13 muu tooraineliigi puhul olid andmed moonutusteta. Komisjon nentis, et nende osakaal oli alla 1 % tootmiskuludest ja liigitas need seega kulumaterjalide hulka.

(251)

Tingituna artikli 18 osalisest kohaldamisest JLG suhtes (vt põhjendused 24–28) arvutati JLG tarvis normaalväärtus teistelt valimisse kaasatud koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal mitme tüüpilise tooteliigi puhul, mida müüsid nii teised eksportivad tootjad kui ka JLG. Komisjon tugines nende eksportijate kasutusmääradele ja Brasiilia võrdlusnäitajatele.

(252)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid toodet liitu seotud äriühingute kaudu. Ekspordihind määrati kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Käesoleval juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning 5 % kasumi põhjal, võttes arvesse, et Terexi väide, mille kohaselt ta tegutses ühe majandusüksusena, lükati esialgu tagasi, nagu on kirjeldatud eespool.

(253)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

(254)

Nagu põhjenduses 246 on selgitatud, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summaga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et arvutada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile.

(255)

Selleks et arvutada ekspordihinna põhjal tehasest hankimise tasandi hind, tehti kohandusi tollimaksu, muude impordiga seotud tasude, transpordi-, käitlemis-, laadimis- ja muude lisakulude ning samuti pakenduskulude alusel.

(256)

Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: krediidikulud, tagatis- ja garantiikulud, tehnilise abi ja tehniliste teenuste kulud, pangatasud ja vahendustasud.

(257)

Vajaduse korral arvas komisjon kooskõlas artikli 2 lõikega 9 maha ka müügi-, üld- ja halduskulud ning 5 % kasumi, mida peeti sõltumatute importijate puhul mõistlikuks (vt põhjendus 252 eespool).

(258)

Terex China väitis, et normaalväärtuse arvutamisel tuleks teda koos teiste samasse kontserni (Terex Corporation) kuuluvate üksustega käsitada ühe majandusüksusena. Äriühingu sõnul on Terex China Šveitsis registreeritud äriühingu Terex Global Gmbh (edaspidi „TGG“) lepinguline tootja. Terex China hangib toorainet ja valmistab tooteid TGG nimel. Kontsern kohaldab lepinguliste tootjate puhul kasumimarginaali asemel asjakohast hinnalisandit, mille määr on 6 %. TGG sõnul tegutsevad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmises ja müügis osalevad Terexi eri üksuste äriühingud ühe majandusüksusena, olgugi et õiguslikult on nad eraldiseisvad üksused.

(259)

Kontsernis hallatakse ülemaailmset tootmist tsentraalselt, tuginedes piirkondliku müügi eest vastutavate eri sidusettevõtjate müügiprognoosile. Lisaks ei ole Terex Chinal ELi müügiga seotud müügikulusid, sest kontserni liidus asuvad sidusettevõtjad tegutsevad ELi müügi müügiosakonnana. Samuti ei ole Terex Chinal otsest kontakti ELi klientidega, kuna liidus korraldavad ja teostavad müüki kontserni sidusettevõtjad.

(260)

Komisjon vaatas väite ja toimikus olevad tõendid uuesti läbi. Terex China ja TGG vahel sõlmitud tootmis- ja tarnelepingu kohaselt tagastab Terex China TGG-le selliste toodete eest makstud summa, mis ei vasta tehnilistele nõuetele. Lisaks reguleeritakse ja tõlgendatakse kõnealusest lepingust tulenevaid või sellega seotud vaidlusi USA Delaware’i osariigi seaduste alusel. Lisaks põhineb TGG-le või tema sidusettevõtetele tarnitavate Terexi toodete ostuhind turuväärtusele vastaval summal, milles lepinguosalised teatava aja tagant kokku lepivad. Komisjon leidis, et need asjaolud näitavad konkureerivaid huve.

(261)

Lisaks tuvastas komisjon, et TGG kaudu müüsid tooteid ka teised tootjad peale Terex China.

(262)

Mis puutub ühelt poolt Terex China ja TGG ning teiselt poolt seotud äriühingu Genie France ja Terex Italia vahelistesse suhetesse, siis nende vahel sõlmitud lepingud näevad ette turuväärtusel põhineva 5–10 % hinnalisandi maksmise ja sisaldavad klauslit, mille kohaselt pooled tegutsevad sõltumatute töövõtjatena, samuti klauslit vaidluse korral kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse valimise kohta ning klauslit, milles määratletakse pooltevaheline müüja-ostja suhe.

(263)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes lükati esialgu tagasi väide, mille kohaselt tegutsevad mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmises ja müügis osalevad Terexi eri üksused ühe majandusüksusena.

(264)

Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(265)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina liidu piiril tollimaksustamata CIF-hinnast, järgmised.

(266)

Nagu on selgitatud põhjendustes 24–27, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 Sinoboomi ja JLG puhul kättesaadavaid fakte. Sinoboomi puhul kasutati sisseostetud sisendmaterjalide normaalväärtuse kindlaksmääramiseks nende sisendmaterjalide vastavaid võrdlushindu.

(267)

JLG puhul arvutati normaalväärtus artikli 18 osalisest kohaldamisest tingituna (nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 24) teiste koostööd tegevate valimisse kaasatud eksportivate tootjate kohta arvutatud teabe põhjal. Komisjon tugines nende eksportijate kasutusmääradele ja Brasiilia võrdlusnäitajatele. Seejärel võrreldi arvutatud normaalväärtust JLG ekspordihindadega. Sinoboomi puhul jaotas komisjon tulenevalt artikli 18 osalisest kohaldamisest (vt põhjendus 25 ja 26 eespool) äriühingu ühe teatatud tooraineliigi kulud teiste tooraineliikide peale, kasutades arvutatud jaotussuhet (vt põhjendus 215). Seega olid JLG ja Sinoboomi jaoks arvutatud dumpingumarginaalid vastavalt 54,5 % ja 55,3 %. Komisjon arvutas kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6 valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, jättes arvesse võtmata alusmääruse artiklis 18 osutatud asjaoludel kindlaks tehtud marginaalid.

(268)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 42 %.

(269)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(270)

Koostöö tase on käesoleval juhul kõrge, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas ligikaudu 90 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(271)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina liidu piiril tollimaksustamata CIF-hinnast, on järgmised.

(272)

Punktis 2 määratletud uuritav toode hõlmab nii tooteühikuid (terve masin) kui ka nende osi. Allpool esitatud erinevate kahjunäitajate analüüsis keskendutakse aga ainult tooteühikutele, mitte nende üksikutele osadele. Kuigi liidu tootmisharu tootis asjaomasel perioodil nii tooteühikuid kui ka nende osi, siis neid osi eraldi ei müüdud ega ostetud. Toodetud osi kasutatakse alati konkreetse masinaliigi tarvis, mis tavaliselt toodetakse tellimuse alusel. Seega põhines kahju analüüs esialgu ainult tooteühikutel.

(273)

Kaebuse esitaja sõnul valmistas uurimisperioodil liidus samasugust toodet 22 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(274)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 35 000 ühikut (komplektsed masinad). Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nimelt kaebuse esitajalt küsimustiku vastusena saadud ja kontrollitud teabe põhjal, kusjuures nimetatud teavet võrreldi võimaluse korral valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud ja kontrollitud vastuste andmetega.

(275)

Nagu on märgitud punktis 1.5.1, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 56 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(276)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal:

(277)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (ühikutes)

(278)

Liidu tarbimine suurenes asjaomasel perioodil 122 %.

(279)

Hiina RVst pärit impordi mahu teave põhineb koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetel, kelle import leiti katvat 100 % liitu suunatud impordi kogumahust.

(280)

Hiina impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu turul (vt eespool tabel 2).

(281)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(282)

Asjaomasel perioodil suurenes Hiina RVst pärit asjaomase toote impordi maht 226 % ja selle turuosa suurenes 37 %-lt 2020. aastal 54 %-le uurimisperioodil, mis tähendab 47 % kasvu.

(283)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks andmete põhjal, mille esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad, kelle import arvati moodustavat peaaegu 100 % liitu suunatud impordist.

(284)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihind (eurot ühiku kohta)

(285)

Asjaomasel perioodil tõusis Hiinast pärit impordi keskmine hind 60 %, jõudes uurimisperioodil 17 879 euroni ühiku kohta.

(286)

Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(287)

Hindu võrreldi sama tooteliigi samal kaubandustasandil toimunud tehingute hindadega, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Eespool kirjeldatu põhjal tehti kindlaks, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 13,4 %.

(288)

Igal juhul tegi komisjon hinna allalöömisest sõltumata esialgse järelduse, et Hiinast pärit import surus märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hinnad, mistõttu tuli uurimisperioodil müüa toodet omahinnast madalama hinnaga. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid valimisse kaasatud eksportiva tootja kohta on märkimisväärsed.

(289)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(290)

Nagu on märgitud punktis 1.5.1, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(291)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kaebuses ja kaebuse esitaja eriküsimustikule antud vastuses esitatud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(292)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(293)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(294)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (ühikutes)

(295)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tootmisharu toodangumaht 100 % ja jõudis uurimisperioodil enam kui 35 000 ühikuni. Tootmismahu kasv parandas tootmisvõimsuse rakendamise näitajat, mis suurenes asjaomasel perioodil rohkem kui 88 %.

(296)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(297)

Asjaomasel perioodil kasvas liidu tootjate puhul asjaomase toote müügimaht 62 %. Kuna liidu tootjad ei saanud liidu 122 % tarbimise kasvust täit kasu (vt tabel 2), vähenes nende turuosa 27 %.

(298)

Asjaomasel perioodil kasvas asjaomase toote tarbimine 122 %. Samal perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 27 % ja asjaomase toote Hiina RVst pärit impordi turuosa suurenes 47 %. Kuigi liidu tootmisharu tootmine ja müük absoluutarvudes suurenesid, ei saanud liidu tootjad suurenenud tarbimisest turuosa mõttes kasu. Vastupidi – liidu tootmisharu kaotas turuosa ega suutnud seega isegi oma positsiooni säilitada.

(299)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(300)

Asjaomasel perioodil kasvas tööhõive liidus 40 %. Ühes tootlikkuse kasvuga (43 %) suurenes tootmine samal perioodil 100 % (vt tabel 5).

(301)

Kõik esialgu kindlaks määratud dumpingumarginaalid (vt punkt 3.6.4) ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(302)

Kaks valimisse kaasatud liidu tootjat kuulusid samasse kontserni. Seetõttu koosnes valim ainult kahest eri ettevõtjast. Seega rahuldas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate taotluse esitada konfidentsiaalsuse huvides teave vahemikena.

(303)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(304)

Eespool toodud tabelis on esitatud ühiku müügihinna muutumine liidu turul võrrelduna vastavate tootmiskuludega asjaomasel perioodil.

(305)

Asjaomasel perioodil tõusid tootmistegurite hinnad märkimisväärselt. Üle 30 % kulude kasv oli seotud peamiselt terase-, pooljuhtide ja energiahindadega. Kuna tootmisvõimsuse rakendamine kasvas 2020. aasta väga madalalt tasemelt (25 %) 47 %-le uurimisperioodil ning kuna püsikulud jäid samaks, suurenesid üldkulud väiksemal määral.

(306)

Samal ajal kasvas Hiinast pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi maht 2020.–2022. aastal 200 % (vt tabel 3) ja imporditud toodete hinnad jäid oluliselt alla liidu tootmisharu hindadele (vt tabel 4). Niisuguse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kasvavate kulude korvamiseks hindu tõsta. Selle tulemusena oli liidu tootmisharu sunnitud kehtestama oma hinnad jätkusuutmatult madalal tasemel, et mitte kaotada liiga suurt turuosa. Seega olid tootmiskulud keskmiselt kogu perioodi jooksul müügihindadest suuremad, olgugi et tabelis 8 esitatud andmevahemikest see otseselt välja ei paista. Niisiis tegutses liidu tootmisharu asjaomasel perioodil kahjumiga (vt tabel 11), olgugi et turg kasvas ja müük suurenes. Tavapärastes turutingimustes, st kui ebaõiglaselt madalate hindadega impordi jõulist kasvu poleks olnud, oleks liidu tootmisharu olukorrast kasu saanud ja oma kasumlikkuse taastanud.

(307)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kasvas asjaomasel perioodil 16 % ja liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu suurenes samal ajal 14 %. Peamine tootmiskulude kasvu mõjutanud tegur oli tooraine hindade tõus asjaomasel perioodil. Keskmiselt oli tootmiskulu asjaomasel perioodil müügihinnast kõrgem.

(308)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(309)

Asjaomasel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 7 %.

(310)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(311)

Lõppvarude tase asjaomasel perioodil varieerus. Uurimisperioodil oli see 30 % kõrgem võrreldes 2020. aastaga. Lõppvarude maht protsendina toodangust vähenes asjaomasel perioodil 35 %.

(312)

Enamikku samasuguse toote liikidest toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks.

(313)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(314)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(315)

Juba 2020. aastal mõjutas liidu tootmisharu finantsolukorda Hiina impordi kasv, mis algas 2018. aastal. Nagu on selgitatud punktis 4.5.3.1, ei saanud liidu tootmisharu ebaõiglasest impordist tuleneva hinnasurve tõttu oma hindu kasvavate kulude katmiseks tõsta. Sellest tingituna oli liidu tootmisharu sunnitud kehtestama oma hinnad jätkusuutmatult madalal tasemel, et säilitada piisav toodangumaht. Kuna liidu tootmisharu ei saanud madala hinnaga Hiina impordi surve tõttu oma tootmismahtu suurendada, oli tootmisvõimsuse rakendamise näitaja madal; see suurenes 25 %-lt 2020. aastal 47 %-le uurimisperioodil, kuid jäi alla 50 %, samas kui valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate tootmisvõimsuse rakendamise näitaja oli sõltuvalt äriühingust ja aastast vahemikus 53–99 %.

(316)

Kuigi 2021. aastal paranes kasumlikkuse näitaja 27 %, teenis liidu tootmisharu siiski kahjumit. 2022. aastal liidu tootmisharu finantsolukord halvenes, kuna kasumlikkus vähenes 185 %. 2022. aasta kasumlikkuse vähenemise põhjustas tootmiskulude ebatavaliselt suur kasv, mis oli tingitud toorainehindade tõusust ja asjaolust, et müügihinnad olid teatavaks ajavahemikuks fikseeritud. Seega ei olnud võimalik müügihindu vastavalt tõsta, mis tähendas, et teeniti suurt kahjumit. Niisiis ei suutnud liidu tootmisharu hoolimata laienevast turust ja tarbimise suurest kasvust pideva kulude suurenemisega sammu pidada. 2022. aastal olukord halvenes. Selle tulemusena üldine kasumlikkus asjaomasel perioodil suurenes, kuid see näitaja jäi uurimisperioodil negatiivseks ja oli vahemikus [(–5 %) – 0 %]. Rahavoog vähenes asjaomasel perioodil märkimisväärselt (146 %) ja samal ajal kahanes aastane investeeringumaht 64 %. Investeeringutasuvus oli samuti langustrendis ja vähenes asjaomasel perioodil 440 %.

(317)

2020. aasta, mida kasutati suundumuste analüüsimisel võrdlusaastana, oli kaebuse esitaja sõnul pandeemiast tugevalt mõjutatud ning liidu tootmisharu tegevusmaht sel ajal viimase kümne aasta väikseim. Seetõttu ei olnud näitajate suurenemine võrreldes 2020. aastaga märk tööstuse kasvust, vaid näitas pigem tegevusmahu taastumist varasemale tasemele.

(318)

Kaebuse esitaja 2019. aasta kohta esitatud andmed kinnitasid, et 2020. aastal olid liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht erakordselt väikesed – 2019. aastal oli liidu tootjate tootmismaht sarnane uurimisperioodi tootmismahuga ning liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 %. Kuna võrdlusaasta 2020 tulemusi mõjutas pandeemiaolukord, kasvas asjaomasel perioodil siiski nii mõnigi näitaja. Nimelt kasvas liidu tootmisharu tootmismaht 100 % võrra ja selle müügimaht liidus 62 % võrra.

(319)

Asjaomase toote tarbimine kasvas liidu turul asjaomasel perioodil märkimisväärselt (122 %), kuid liidu tootmisharu ei suutnud oma müüki sellele vastavas mahus suurendada ega oma turuosa seega isegi mitte säilitada. Vastupidi – Hiinast pärit märkimisväärselt madalate dumpinguhindadega importtoodete tõttu kahanes liidu tootmisharu turuosa 52 %-lt 38 %-le. Samas suurenes Hiina impordi maht samal perioodil märkimisväärselt ehk 226 % ja selle turuosa kasvas 37 %-lt 54 %-le. Lisaks liidu tootmisharu kantud kahjule asjaomasel perioodil oli täheldatav negatiivne areng ka muude kahjunäitajate puhul nagu rahavoog, investeeringute tase ja investeeringutasuvus.

(320)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(321)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks mis tahes võimalikku kahju, mis on tingitud muudest teguritest kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Komisjon uuris kolmandatest riikidest pärit importi ja liidu tootmisharu eksporditegevust. Teadaolevalt muid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharule kahju tekitada, ei esinenud.

(322)

Nagu on märgitud punktis 4.3.1, suurenes asjaomase toote Hiina RVst pärit impordi maht asjaomasel perioodil märkimisväärselt. Impordihinnad lõid ühtlasi liidu tootmisharu hinnad keskmiselt 13,4 % võrra alla. Liidu tootmisharu ei suutnud seega oma turuosa säilitada või kasvatada ega lõigata kasu asjaomase toote tarbimise kasvust liidu turul asjaomasel perioodil. See olukord pärssis oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkust, mille näitaja oli terve asjaomase perioodi jooksul negatiivne.

(323)

Komisjon tegi seetõttu esialgse järelduse, et dumpinguhinnaga import avaldab liidu tootmisharu olukorrale negatiivset mõju.

(324)

Komisjon uuris ka seda, kas muud teadaolevad tegurid eraldi või koos vaadelduna võiksid nõrgendada kindlaks tehtud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel, nii et selline seos ei oleks enam tõeline ega oluline.

(325)

Komisjon tegi muudest riikidest pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Kuna kõnealuse impordi andmed olid mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete puhul esitatud ainult tonnides (mitte ühikutes), ei saanud komisjon teha kindlaks mahtusid ja hindu ühiku kohta, tuginedes valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud andmetele, nagu seda tehti liidu tootmisharu ja Hiinast pärit impordi puhul. Seega ei olnud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu võimalik otseselt võrrelda liidu tootmisharu ja Hiinast pärit impordi vastavate näitajatega ning need olid seega vaid ligikaudsed; nende mahtude ja hindade põhjal arvutatud suundumusnäitajad asjaomase perioodi kohta leiti siiski olevat täpsed. Turuosa kindlakstegemiseks arvestas aga komisjon koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate andmetel põhinevat ümberarvestustegurit kasutades tonnid ühikuteks ümber (91). Mis puutub hindadesse, siis ei pidanud komisjon seda lahendust täpseks, sest kui pidada silmas erinevusi tootevalikus, ei võimaldaks ümberarvestusteguri kasutamine saada täpseid ühikuhindu.

(326)

Peale Hiina RV imporditi asjaomast toodet liitu mitmest muust riigist, mille turuosa oli uurimisperioodil kokku 8 %:

Tabel 12

Import muudest riikidest

(327)

Hiina järel impordimahu poolest järgmised kaks suuremat liitu importivat riiki olid Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, kusjuures mõlema turuosa oli uurimisperioodil 3 %. Ülejäänud riikide (v.a Hiina) turuosa oli uurimisperioodil kokku ligikaudu 3 %. Nendest riikidest pärit impordi hinnad kasvasid asjaomasel perioodil 22 %.

(328)

Kui vaadata absoluutarve, siis suurenes kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RV) pärit impordi kogumaht 57 %, kuid tulenevalt tarbimise mahu kasvust liidu turul vähenes kõigi nende riikide turuosa asjaomasel perioodil 4 protsendipunkti võrra ja nende turuosa oli Hiina impordi turuosaga võrreldes palju väiksem.

(329)

Seega teeb komisjon esialgse järelduse, et teistest riikidest pärit import liidu tootmisharule tekkinud kahju kujunemisele kaasa ei aidanud.

(330)

Komisjon hindas ekspordimahtu kaebuse esitaja teabe põhjal. Ekspordihinnad määrati kindlaks küsimustiku vastuste alusel, mille andsid valimisse kaasatud liidu tootjad.

(331)

Liidu tootmisharu ekspordimaht ja -hinnad muutusid asjaomasel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(332)

Liidu tootmisharu ekspordimaht suurenes asjaomasel perioodil 188 %. Nagu on märgitud punktis 4.4.3.5, mõjutas liidu tootmisharu 2020. aastal tugevalt pandeemiaolukord, mis avaldas mõju ka ekspordimahule. Enne pandeemiaolukorda oli liidu tööstusharu ekspordimaht sarnane 2021. aastal saavutatud eksporditasemega.

(333)

Keskmine ekspordihind langes asjaomasel perioodil 7 % ja oli uurimisperioodil keskmisest tootmiskulust madalam. Need ekspordihinnad varieerusid aga umbes 13 000 eurost ühiku kohta kuni 49 000 euroni ühiku kohta.

(334)

Kokkuvõttes näitas uurimine, et valimisse kaasatud liidu tootjate eksportmüügist oli suurem osa kasumlik. Seega järeldati, et liidu tootmisharu eksporditegevuse näitajad on head ning et see ei aidanud kaasa liidu tootmisharule tekkinud kahju kujunemisele.

(335)

Nagu on märgitud eespool punktis 2.4.1, väitis Hiina kaubanduskoda, et elektri- ja hübriidmootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed tuleks toote määratluse kohaldamisalast välja jätta. Ta väitis, et liidu tootjad on traditsiooniliselt keskendunud tavapäraste mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmisele, Hiina tootjad aga elektrimootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete ekspordile. Lisaks väitis Hiina kaubanduskoda, et mõnda mudelit liidu tootjad ei tootnud (vt põhjendus 39) ning seetõttu ei saanud nende mobiilsete juurdepääsuseadmete mudelite import Hiinast ja elektrimootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete müük üldiselt kõnealust turusegmenti mõjutada ega liidu tootjatele kahju tekitada.

(336)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud tooteliikide ja liidu tootmisharu müüdavate tooteliikide võrdlusest nähtus, et üldiselt oli üle 90 % valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud tooteliikidest võrreldavad Hiinast imporditud tooteliikidega. Peale selle oli valimisse kaasatud liidu tootjate liidu turul toimunud müük uurimisperioodil seotud enam kui 60 % ulatuses elektrimootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmetega. Veel märkis komisjon, et nii liidu tootmisharu kui ka Hiina eksportivate tootjate puhul oli hübriidmootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete müük väga väike. Seega konkureerisid liidu tootjate müüdavad elektrimootoriga mobiilsed juurdepääsuseadmed Hiina eksportivate tootjate müüdavate tooteliikidega.

(337)

Lisaks leidis komisjon, et suhteliselt odavamate elektrimootoriga masinate, näiteks elektrimootoriga käärtõstukite impordi tulemusel muutus liidu tootjate jaoks teatavate tooteliikidega konkureerimine majanduslikult vähem tasuvaks. Seega ei anna asjaolu, et teatavaid tooteliike toodeti vähem, põhjust järeldada, et need tooteliigid ei konkureerinud Hiinast pärit impordiga, vaid pigem oli tegu dumpinguhinnaga impordi mõjuga.

(338)

Seega järeldas komisjon, et Hiinast pärit elektrimootoriga mobiilsete juurdepääsuseadmete dumpinguhinnaga import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele.

(339)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Nende muude tegurite mõju, kui seda üldse oli, liidu tootmisharu tulemusnäitajatele oli väike.

(340)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgse järelduse, et liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos, mida eespool nimetatud tegurid ei nõrgendanud.

(341)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(342)

Kõnealusel juhul väitis kaebuse esitaja, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi.

(343)

Praeguses etapis tegi komisjon esialgse järelduse, et artikli 7 lõike 2a kohaldamise tingimused ei ole täidetud. Komisjon jätkab selle küsimuse uurimist lõppetapis.

(344)

Seega kehtestati esialgses etapis vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 ajutised dumpinguvastased tollimaksud. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Seejärel uuris ta, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaal oleks suurem kui kahjumarginaal.

(345)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(346)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne HRVst pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(347)

Kaebuse esitaja väitis, et liidu tootmisharu varasemate tulemusnäitajate põhjal tuleks tavapärastesse turutingimustesse sobiva mõistliku kasumina kaaluda 10,2 % suurust kasumit. Sellist kasumieesmärki uurimise tulemused siiski ei tõestanud ega toetanud.

(348)

Teave tavapärase kasumi kindlaksmääramise kohta lisati valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustikku. See sisaldas teavet samasuguse toote kasumlikkuse kohta uurimisperioodile eelnenud kümne aasta jooksul.

(349)

Üks valimisse kaasatud liidu tootja esitas sihtkasumi näitajana 17,7 %, mis põhines aga standardsetel muutuvkuludel, mitte realiseeritud kasumil. Seega ei saanud komisjon seda kasumit arvesse võtta. Seega otsustas komisjon kasutada kasumit, mille mobiilsete juurdepääsuseadmete müügi puhul said Euroopas kaks valimisse kaasatud seotud tootjat 2018. aastal, kuna 2018. aasta oli mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate andmetel viimane aasta, mis eelnes Hiina impordi järsule kasvule, ning nii saadi sihtkasumi väärtuseks 7 %. Seega otsustas komisjon esialgu kasutada sihtkasumi näitajana 7 %.

(350)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d esitasid valimisse kaasatud kaks liidu tootjat teabe tulevaste kulude kohta, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline on liit, ning alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest ning mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil, nagu see on määratletud artikli 11 lõikes 2.

(351)

Komisjon leidis, et mõne kulu puhul ei esitanud äriühingud piisavalt tõendeid selle kohta, et need kulud põhinevad mitmepoolsest keskkonnalepingust või ILO konventsioonidest tulenevatel kohustuslikel nõuetel ning et nende näol oli pigem tegu elektriliste mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmise kuludega turunõudluse täitmiseks. Komisjon nõustus siiski lisama energiatarbimisega seotud kaudsed CO2 kulud ning need kulud lisati mittekahjustavale hinnale.

(352)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali, ja tegi seejärel artikli 7 lõike 2d alusel korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(353)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate individuaalset kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(354)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul määrati kindlaks samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt punkt 3.7.4).

(355)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei oleks meetmete kehtestamine vastuolus liidu huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, tootmisahela eelneva etapi tarnijate, kasutajate, turustajate ja sõltumatute importijate huve.

(356)

Mobiilseid kõrgtööplatvorme tootvasse liidu tootmisharusse kuulub kaebuse esitaja sõnul 22 äriühingut ja selles on hõivatud üle 3 000 töötaja. Ükski neist tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu.

(357)

Nagu on järeldatud punktis 4.4.3.5, mõjutas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import negatiivselt asjaomast toodet valmistavate liidu tootjate olukorda: vaatamata tarbimise kasvule liidu turul ei kasvanud liidu tootjate turuosa ja nende kasumlikkus vähenes.

(358)

Võttes arvesse punktis 4.5.3.5 esitatud järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses, võimaldaks meetmete kehtestamine liidu tootmisharul saada kasu õiglastest kaubandustingimustest liidu turul ja lõpetada hindade allasurumise, samuti saaks liidu tootmisharu tõsta oma kasumlikkuse jätkusuutliku tasemeni ja taastuda. Ka oleks liidu tootmisharul võimalik suurendada tootmist ja tootmisvõimsuse rakendamist, mis avaldaks tulemuslikkusele täiendavat positiivset mõju.

(359)

Meetmete võtmata jätmine tooks tõenäoliselt liidu tootmisharule kaasa täiendavad olulised negatiivseid tagajärjed müügi- ja tootmismahtude vähenemise ja edasise hinnalanguse näol, mis halvendaks tootmisharu majanduslikku olukorda kasumlikkuse ja investeeringute mõttes veelgi. Kõik need asjaolud kokku ohustaksid liidu tootmisharu elujõulisust.

(360)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(361)

Lisaks otsesele tööhõivele tugines mobiilsete juurdepääsuseadmete tööstus ulatuslikule tootmisahela eelneva etapi tarnijate (eeltarnijate) võrgustikule, mille liikmed tarnivad mobiilsete juurdepääsuseadmete eri osi, mis seejärel liidu tootmisharu tootmisliinidel kokku monteeritakse. Ainuüksi kaebuse esitajad tuginesid nende esitatud teabe kohaselt vähemalt 280 tarnijale, kellest hinnanguliselt 260 tegutsevad liidus. Liidu tootmisharu hinnangu kohaselt tähendab see ELis ligikaudu 32 000 töökohta vähemalt 14 liikmesriigis: Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Ungari, Sloveenia, Rootsi, Taani, Soome, Hispaania, Madalmaad, Iirimaa ja Rumeenia.

(362)

Kuna komisjonil täiendavat teavet ei olnud, siis järeldas ta eeltoodu põhjal, et peale tootmisharu finantsolukorrale positiivse mõju avaldamise võib dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine avaldada positiivset mõju ka mobiilsete juurdepääsuseadmete tootjate tarnijatele, kes asuvad paljudes liikmesriikides.

(363)

Kaebuse esitaja andmetel on valdav enamik kasutajaid (75–90 %) rendiettevõtjad.

(364)

Küsimustikule vastas täielikult ainult üks liidu kasutaja, rendiettevõtja Kiloutou. Kiloutou kuulub ehitustöötajatele ehitusseadmeid ja -masinaid rentivasse kontserni. Äriühing leidis, et kui Hiinast pärit impordi suhtes kehtestataks dumpinguvastased tollimaksud, võib see tähendada liidu turu kasutajate jaoks mobiilsete juurdepääsuseadmete hindade tõusu, kuna see äritegevus sõltub kulutõhusatest juurdepääsuseadmetest.

(365)

Teiselt poolt leidis kaebuse esitaja, et kuna masinate kasutusiga on pikk ning kuna igat masinat renditakse ja kasutatakse korduvalt, siis hinnakõikumiste mõju väheneb. Masina puhul, mille keskmine hind on ligikaudu [35 000–40 000] eurot, jaotub hinnakõikumiste mõju mitme aasta ja mitme kasutusjuhu peale ning eri klientide vahel. Tema arvates oli suurte rendiettevõtjate masinapark liidu aastase tarbimisega kõrvutades suhteliselt suur. Kokkuvõttes on need kasutajad tänu suurele masinapargile ja suhteliselt aeglasele asenduskiirusele hinnakõikumiste suhtes palju vähem haavatavad. Tema arvates kaitseb rendiettevõtjaid meetmest tuleneva potentsiaalse hinnatõusu eest võimalus kanda selle mõju üle oma klientidele ja seeläbi säilitada oma kasumimarginaal.

(366)

Kaebuse esitaja väitis ka, et rendiettevõtjatel või muudel ostjatel on ka tavaks müüa masinad edasi. Sellise edasimüügi puhul – isegi kui see toimub pärast mitut kasutusaastat – võib müügihind moodustada märkimisväärse osa algsest ostuhinnast. Seega kaasneks meetmest tuleneva hinnatõusuga omakorda kasutatud masinate edasimüügi hinna tõus.

(367)

Eespool toodu põhjal leidis komisjon, et mõju rendiettevõtjatele oleks tõepoolest väiksem mõjust, mis avalduks asjaomase toote edasise „töötlemise“ korral. Kuna masinad jäävad üldiselt rendifirma omandisse, kajastuks nende hinnatõus otseselt äriühingu varade suurenemises. Asjaolu, et masinaid kasutatakse pikema aja jooksul, vähendab komisjoni hinnangul ka võimaliku hinnatõusu negatiivset mõju.

(368)

Seetõttu järeldas komisjon, et meetmed ei avaldaks rendiettevõtjatele ebaproportsionaalset mõju.

(369)

Teised mobiilsete juurdepääsuseadmete kasutajad on peamiselt ehitusettevõtjad, tööstus- ja põllumajandusettevõtjad või ettevõtjad, kes selliseid seadmeid regulaarselt vajavad, näiteks logistikakeskused ja lennujaamad. Enamikul juhtudel on need suurettevõtted.

(370)

Kaebuse esitaja arvates on hinnatõusu mõju nendele äriühingutele väike, kuna mobiilsed kõrgtööplatvormid moodustavad vaid väikese osa nende masinapargist ja nendega seotud kulud väikese osa kogukuludest. Need lõppkasutajad on piisavalt suure tegevusmahuga äriühingud, nii et platvormidesse tehtavad investeeringud moodustavad vaid väikese osa nende kuludest.

(371)

Komisjon leidis, et mobiilseid juurdepääsuseadmeid ostvatel äriühingutel on erinevad põhitegevusalad ning et mobiilsete juurdepääsuseadmetega seotud kulud oleksid nende äriühingute kogukuludega võrreldes üldiselt väikesed. Mobiilsete juurdepääsuseadmete hinna võimalik tõus suurendaks nende äriühingute kulusid, kuid mitte sellisel määral, mis nende tegevusele olulist finantsmõju avaldaks. Komisjon tegi seega järelduse, et meetmete mõju nendele lõppkasutajatele oleks väike.

(372)

Kuna importijad ja kauplejad koostööd ei teinud, leidis komisjon, et sõltumatud importijad ja kauplejad saaksid jätkata mobiilsete juurdepääsuseadmete hankimist mitmest eri allikast ning müüa neid edasi hindadega, mis võimaldavad neil säilitada oma kasumimarginaali. Seega leidis komisjon, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral oleks mõju sõltumatutele importijatele ja kauplejatele väike.

(373)

Kuigi mobiilsete juurdepääsuseadmete üldine hinnatase eeldatavasti tõuseb, leidis komisjon eespool toodut arvesse võttes, et meetmetest saadav üldine kasu kaalub üles võimaliku negatiivse mõju importijatele ja kasutajatele. Komisjon leidis, et ka peamiste kasutajate ehk rendiettevõtjate jaoks on oluline, et mobiilsete juurdepääsuseadmete tootmine liidu turul jätkuks, kuna see võimaldab nende masinaparki mitmekesistada. Kui rendiettevõtjad sõltuksid täielikult impordist, tähendaks see tõenäoliselt pikemaid täitmisaegu, tarnekatkestusi ja hinnatõuse pikemas perspektiivis.

(374)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(375)

Hiinast pärit mobiilsete juurdepääsuseadmete impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(376)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(377)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Eelavalikustamise järel saadud märkuste põhjal parandati Terexi kahju- ja dumpingumarginaali arvutamisel kasutatud kogustega seotud tehniline viga ning selle tulemusena saadi madalamad marginaalid. Tehniline viga parandati ka Sinoboomi puhul, mille tulemusena saadi veidi madalam dumpingumarginaal. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(378)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(379)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(380)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(381)

Mobiilseid juurdepääsuseadmeid käsitlevat statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna (ühikutena). Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (92) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole mobiilsete juurdepääsuseadmete jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv. Tükiarv tuleks märkida järgmiste TARICi koodide puhul: 8427101010, 8427201910, 8428909020, 8431200060 ja 8431390010.

(382)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(383)

Asjakohasel juhul võeti märkusi arvutuste täpsuse kohta arvesse.

(384)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon nad ära kuulaks.

(385)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta,