1)

Taaskasutusvee tootmiseks vett tarnivasse asulareoveepuhastisse siseneva asulareovee allikad. Asulareovee allikad tehakse kindlaks nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (1) sätestatud määratluste alusel. Asulareovesi võib sisaldada olmereovee, tööstusreovee ja äravooluvee segu ning seega eri liiki saasteaineid, patogeene või muid aineid sisaldavat ärajuhitud vett.

2)

Taaskasutusvee tootmiseks vett tarniva asulareoveepuhasti identifikaator või nimi ning kui see puhasti ei ole taaskasutusvee käitis, teave selle kohta, millist liiki puhastust seal tehakse (eelselitus, bioloogiline, kolmanda või neljanda astme puhastus).

3)

Taaskasutusvee käitise identifikaator või nimi, kui see käitis ei ole asulareoveepuhasti, ning teave käitises kasutatavate puhastusprotsesside ja -tehnoloogiate kohta. Samuti esitatakse teave riskijuhtimise seisukohast oluliste protsesside töötingimuste ja kontrollparameetrite kohta, sealhulgas selliste protsesside kontrollparameetrite kohta, millega töödeldakse patogeene või saasteaineid, mis on kooskõlas määruse (EL) 2020/741 II lisa punktiga 3 kindlaks tehtud kui oht.

4)

Asulareoveepuhastisse siseneva asulareovee kvaliteedi kirjeldus, mis võimaldab kindlaks teha taaskasutusvee kvaliteedi seisukohast olulised parameetrid, mis võivad muutuda ohuks määruse (EL) 2020/741 II lisa punkti 3 tähenduses. Kirjelduses võidakse kirjeldada vee kvaliteeti vee taaskasutuse süsteemi eri punktides ning käsitletakse võimalikke kõikumisi, mis tulenevad ohtlikest olukordadest, süsteemitõrgetest või hooajalistest muutustest.

Need punktid võivad olla järgmised:

Vee kvaliteedi kirjeldus hõlmab järgmist:

5)

Ühe aasta jooksul asulareoveepuhastisse sisenev ja vee taaskasutuse süsteemi läbiv veehulk (st minimaalne, maksimaalne ja keskmine vooluhulk), sealhulgas teave vooluhulga muutlikkuse kohta, mis on põhjustatud ilmastikunähtustest või muudest taaskasutusvee kogust ja kvaliteeti märkimisväärselt mõjutada võivatest olukordadest (turismihooaeg), kui see on asjakohane. Kui taaskasutusvee tootmiseks kasutatakse ainult osa puhastatud asulareoveest, piirdub see teave veehulgaga, mis siseneb taaskasutusvee käitisesse või pärineb bioloogilise puhastuse etapist ja mida kasutatakse taaskasutusvee tootmiseks.

6)

Nõuetele vastavuse hindamise koht vee taaskasutuse süsteemis.

1)

hoiustamissüsteemide tüübid (suletud või avatud, sealhulgas meetmed, millega välditakse ristsaastumist muude saasteallikatega, sealhulgas tööstusest ja põllumajandusest pärit äravooluveega);

2)

hoiustamissüsteemi töörežiim (pidev või hooajaline);

3)

keskmine viibeaeg;

4)

juhtimisstrateegiad taaskasutusvee füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi kontrollimiseks, sealhulgas bakterite kasvu taastumise või vetikate kasvu tõrjeks.

1)

teave pumbasüsteemide kohta;

2)

kasutatavate torude, kanalite või muude jaotamisvahendite liigid;

3)

juhtimisstrateegiad taaskasutusvee füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteedi kontrollimiseks tarnimise ajal;

4)

meetmed, millega välditakse ristsaastumist joogiveesüsteemi või kanalisatsioonisüsteemi või mis tahes muu saasteallikaga, sealhulgas avatud kanalite korral tööstusest või põllumajandusest pärit äravooluveega, kui see on asjakohane.

1)

Teeninduspiirkonnas juba kasutusel olevate või kavandatud niisutusmeetodite kirjeldus, võttes arvesse, et olenevalt hooajast või vee kättesaadavusest võidakse kasutada eri meetodeid. Kui lõppkasutajaid ei ole veel kindlaks tehtud või kui paljusid neist teenindab üks taaskasutusvee käitis, võib teave koosneda üldteabest teeninduspiirkonnas tüüpiliste või sagedamini kasutatavate niisutusviiside kohta ning sisaldada ettekirjutusi niisutusmeetodi kohta, mis on vajalik konkreetsesse kvaliteediklassi kuuluva taaskasutusvee ohutuks kasutamiseks teatavat liiki põllumajanduskultuuride puhul.

Niisutusmeetodid liigitatakse järgmistesse kategooriatesse:

Täiendav teave, mis on oluline elanikkonna või keskkonna kokkupuuteviiside kindlakstegemiseks, millele on osutatud määruse (EL) 2020/741 II lisa punktis 4, ning mis tuleb esitada, kui see on kasutatava niisutusmeetodi tüübi puhul asjakohane, sisaldab vajaduse korral järgmist:

1)

Taaskasutusvee kavandatud kasutusotstarbed (vastavalt taaskasutusvee valitud kvaliteediklassidele, põllumajanduskultuuride kategooriatele ja niisutusmeetoditele, mis on esitatud määruse (EL) 2020/741 I lisa tabelis 1), kasutuskohad, samuti üldlevinud istutus- ja koristusviis, -perioodid ja -sagedus ning valdav põllumajanduskultuuride kasvatamise meetod teeninduspiirkonnas. Kui konkreetseid lõppkasutajaid või kasutusotstarbeid ei ole veel kindlaks tehtud või kui suurt hulka kasutajaid teenindab üks taaskasutusvee käitis, võib teave põhineda taaskasutusvee kavandatud kasutusotstarbel konkreetsel alal või kõige levinumatel põllumajandustavadel ja põllumajanduskultuuridel selles piirkonnas. Teave võib sisaldada ka ettekirjutusi selle kohta, kuidas konkreetsesse kvaliteediklassi kuuluvat taaskasutusvett saab teatavate põllumajanduskultuuride puhul ja teatavates tingimustes ohutult kasutada.

Põllumajanduskultuuride liike, mida määruse (EL) 2020/741 I lisa tabelis 1 nimetatakse kategooriateks, kirjeldatakse vastavalt põllumajanduskultuuri kavandatud kasutusotstarbele:

2)

Kui see on asjakohane, siis teave määruse (EL) 2020/741 artikli 5 lõike 4 punktis c osutatud täiendavate töötlemisviiside või asjakohaste tõkete kohta, mida kasutatakse taaskasutusvee puhul määruse (EL) 2020/741 I lisa tabelis 2 sätestatud kvaliteedinõuete täitmiseks pärast nõuetele vastavuse hindamise kohta, sealhulgas jaotamis- või hoiustamistaristus ja niisutatavatel põldudel, kui see on asjakohane.

3)

Kui see on asjakohane, teave muudest allikatest pärit ja taaskasutusveega segamiseks mõeldud vee kohta, samuti segamiskohtade, vee koguse ja kvaliteediomaduste ning riskide hindamise seisukohast oluliste kõikumiste kohta, eriti kui segamist kasutatakse tõkkena. Kui lõppkasutajaid ei ole veel kindlaks tehtud või kui paljusid neist teenindab üks taaskasutusvee käitis, võib teave koosneda üldteabest teeninduspiirkonnas järgitava tüüpilise segamistava kohta ja sisaldada ettekirjutusi selle tava ohutuse tagamiseks.

4)

Eeldatavalt pakutava taaskasutusvee vooluhulga vahemik ja hooajaline varieeruvus ning kasutusperiood (ajutine või vajaduspõhine) vastavalt niisutuskavale.

—

toimingud, mille eest isik vastutab;

—

koht või etapp vee taaskasutuse süsteemis, kus neid toiminguid tuleb teha;

—

toimingute tegemise aeg.

1)

taaskasutusvee käitise käitaja ja asulareoveepuhasti käitaja (kui viimane ei ole taaskasutusvee käitis), sealhulgas avaliku või erasektori vee-ettevõtete käitajad;

2)

taaskasutusvee hoiustamise ja jaotamise rajatiste käitajad, kui see on asjakohane;

3)

taaskasutusveega põlde niisutavad isikud, sealhulgas põllumajandustootjad, põllumajandustootjate ühendused või niisutajate konsortsiumid;

4)

asjaomased ametiasutused, välja arvatud määratud pädev asutus, või organid, sealhulgas veeametid, tervishoiuasutused ja keskkonnaasutused;

5)

muud isikud, kes võivad olla vastutavad vee taaskasutuse süsteemi mis tahes osa eest või kes asuvad asjaomases piirkonnas.

1)

patogeenid (sealhulgas bakterid, viirused, algloomad ja ussnugilised), mis põhjustavad veega levivate haiguste puhanguid inimestel ja loomadel ning muid tervisemõjusid, kui nende valimine on põhjendatud, ning saasteained, mida asulareovees üldiselt esineb;

2)

kui see on asjakohane, tööstusliku heitvee või saastatud pindadelt asula reoveekogumissüsteemi siseneva äravooluveega seostatavad patogeenid, saasteained või muud ained, mis võivad akumuleeruda asulareovette suures koguses ja mõjutada seega taaskasutusvee kasutamist;

3)

patogeenid, saasteained või muud ained, mis on kindlaks tehtud, võttes arvesse määruse (EL) 2020/741 II lisa punktis 5 loetletud nõudeid või muid asjakohastes ELi, liikmesriigi või kohalikes õigusaktides sätestatud nõudeid, kohapõhiseid tingimusi ja seda, kas taaskasutusvesi võib jõuda tundlike vastuvõtjateni. Need nõuded võivad hõlmata järgmisi aspekte:

4)

taaskasutusvees esineda võivad patogeenid, saasteained või ained, mis võivad kahjustada mulda ja niisutatavaid põllumajanduskultuure ning mis tehakse kindlaks kooskõlas standardiga ISO 16075-1:2020 (3) või mis tahes suunistega põllumajandusliku niisutuse kohta, sealhulgas: i) keemilised ained, nagu lahustuvate soolade üldsisaldus, naatrium, kloriid, boor ja spetsiifilise toksilisusega ioonid; ii) muud keemilised elemendid ja patogeenid; iii) toitained;

5)

taaskasutusvees kindlaks tehtud ja vee taaskasutuse süsteemi konkreetses kontekstis asjakohased saasteained, mis ei ole veel reguleeritud (sealhulgas mikroplast või uued probleemsed saasteained).

1)

ennetusmeetmete tõrge taaskasutusvee käitises (või asulareoveepuhastis, kui see on erinev), hoiustamis- ja jaotussüsteemides või põllul. See võib juhtuda

2)

juhuslik või ebasobiv (või ebaseaduslik) heide, mis võib põhjustada patogeenide, saasteainete või muude ainete kontsentratsiooni kontrollimatut suurenemist kanalisatsioonisüsteemis ja asulareoveepuhastist väljuvas vees ning mis võib mõjutada taaskasutusvee kvaliteeti;

3)

inimlikud vead, mida põhjustab ebapiisav väljaõpe või ebapiisav teave lubatud kasutusotstarvete kohta;

4)

hooajalised muutused või äärmuslikud ilmastikutingimused, kui see on asjakohane (sealhulgas üleujutused või põuad);

5)

seismilised nähtused;

6)

vandalism või terrorism (sealhulgas küberründed taristule).

1)

taaskasutusvee käitise (või asulareoveepuhasti, kui see on erinev) ning vajaduse korral hoiustamis- ja jaotusrajatiste käitajad ja töötajad;

2)

lõppkasutajad niisutatavatel põldudel;

3)

kohaliku kogukonna elanikud ja töötajad või kõrvalised isikud (sealhulgas inimesed, kes asuvad juhuslikult vee taaskasutuse süsteemis või selle lähedal ja kelle kohalolu ei ole süsteemiga seotud ning kes ei võta meetmeid kokkupuute vähendamiseks, lähedal toimuvate tegevustega seotud töötajad või neis osalejad), kes võivad taaskasutusveega juhuslikult kokku puutuda (näiteks kui nad osalevad vaba aja tegevustes sellistel avatud kanalitel või nende läheduses, kuhu võidakse juhtida taaskasutusvett, või nad puutuvad kokku vihmutussüsteemidest pärit taaskasutusvee tilkadega).

1)

vee taaskasutuse süsteemi läheduses olevad pinnaveed, põhjaveekogumid ja rannikuvesi ning nende veeökosüsteemid;

2)

vee taaskasutuse süsteemi läheduses olevad veevarud, mida kasutatakse joogiveega varustamiseks, sealhulgas selleks ette nähtud veehoidlad (st joogiveekaitsealad);

3)

niisutatava põllu ja seda ümbritsevate põldude muld ja põllumajanduskultuurid;

4)

vee taaskasutuse süsteemi läheduses olevad ökosüsteemid ja/või kaitsealad (sealhulgas need, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (4) alusel, ja muud looduskaitsealad) ning nendega seotud maismaa- ja veeloomastik ja -taimestik kindlaksmääratud keskkonnaosades;

5)

toitaine- ja nitraaditundlikud alad vee taaskasutuse süsteemi läheduses.

1)

taaskasutusvee allaneelamine otse või kaudselt, st taaskasutusveega kokku puutunud põllumajanduskultuuride, mulla või objektide kaudu;

2)

kokkupuude taaskasutusveega (silmad, nahk) vahetult või kaudselt taaskasutusveega kokku puutunud põllumajanduskultuuride, mulla või objektide kaudu;

3)

taaskasutusvee (aerosooli) sissehingamine.

1)

taaskasutusvee imbumine põhjavette lekete (sealhulgas torustikust ja hoiustamissüsteemidest), niisutuse või tugeva vihma tõttu;

2)

taaskasutusvee äravool pinna- või rannikuvette lekete (sealhulgas torustikust ja hoiustamissüsteemidest) või niisutamise tõttu;

3)

taaskasutusvee äravool eespool kindlaks tehtud toitaine- ja nitraaditundlikele aladele või kaitsealadele lekete (torustikust ja hoiustamissüsteemidest) või niisutamise tõttu.

1)

geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised tingimused piirkonnas, sealhulgas surveta põhjaveekihi või nii surveta kui ka survelise põhjaveekihi ning põhjaveevõtusüsteemide olemasolu (sealhulgas nende põhiomadused, näiteks kaugus niisutatavatest aladest, süsteemi tüüp, pumbasüsteemi või arteesia kaevu kasutamine, vee kasutusotstarbed);

2)

pinnavete olemasolu, omadused ja kasutus, sealhulgas minimaalne vajalik vooluhulk, hooajalised vooluhulga kõikumised, reoveepuhasti väljavoolu osakaal;

3)

mulla struktuursus ja omadused vastavalt piirkonna mullastiku iseärasustele;

4)

läbilaskva pinnasega alade (sealhulgas teave taimkattetüüpide, metsade kohta) ja läbilaskmatute pindade (sh parklate või tänavate) olemasolu;

(5)

muutused tüüpilistes ilmastikutingimustes: temperatuur, sademed, õhuniiskus, tuul.

1)

Keskkonnaosade võimalike kokkupuuteviiside (mis on kindlaks tehtud vastavalt määruse (EL) 2020/741 II lisa punktile 4) ja vastavate (määruse (EL) 2020/741 II lisa punkti 3 kohaselt kindlaks tehtud) ohtude (rühma) analüüs.

2)

Ohtude (patogeenid, saasteained ja muud taaskasutusvees kindlaks tehtud ained) kontrollimine lähtuvalt asjakohastest keskkonnakvaliteedi standarditest või ELi, liikmesriigi või kohalikes õigusaktides konkreetse keskkonnaosa (sealhulgas põhjavesi, pinnavesi, muld, põllukultuurid) seisukohast oluliste patogeenide, saasteainete või muude ainete jaoks kehtestatud piirnormidest, võttes arvesse kohapõhiseid tingimusi, ja ohu lubatud kontsentratsiooni kindlaksmääramine taaskasutusvees.

3)

Kokkupuute ulatuse hindamine, võttes aluseks taaskasutusvees kindlaks tehtud iga ohu kontsentratsiooni, kokkupuuteviisid ja kokkupuutetasemed, mis on järjestatud vastavalt nende tõenäosusele ja raskusastmele, mille määramisel on võetud arvesse niisutusmeetodit ja -tavasid ning niisutuse mahtu, sagedust ja kestust.

4)

Selle hindamine, kui suur on tõenäosus, et teatav oht jõuab veekogusse, milleks kasutatakse standardis ISO 16075-1:2020 pakutud meetodit, millega hinnatakse koha hüdrogeoloogiat arvesse võttes põhjavee ja pinnavee haavatavust taaskasutusvee maasseimbumise või äravoolu suhtes, või lähtutakse komisjoni suunistest, millega toetatakse vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitleva määruse (EL) 2020/741 kohaldamist, või kasutatakse mis tahes muud samaväärset meetodit.

5)

Keskkonnariskide kirjeldus iga kindlakstehtud ohu või ohtude rühma ning iga kokkupuuteviisi ja ohtliku olukorra kohta.

6)

Kokkupuute tõenäosuse ja tagajärgede raskusastme hindamine, milleks kasutatakse riskimaatrikseid, milles on ühendatud tõenäosus ja raskusaste, sealhulgas standardis ISO 20426:2018 (5) või Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sanitaarohutuse planeerimise käsiraamatus (6) või komisjoni suunistes (millega toetatakse vee taaskasutuse määruse (EL) 2020/741 kohaldamist) või Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud tehnilistes suunistes (2022) (7) esitatud maatrikseid.

7)

Mullale või põllumajanduskultuuridele avalduvate riskide hindamine, mis põhineb kohalikust kontekstist (sealhulgas mulla tüüp ja happesus) sõltuvate agronoomiliste parameetrite kindlaksmääratud kontrollväärtustel, sealhulgas standardis ISO 16075-1:2020 või samaväärses standardis esitatud väärtustel.

1)

Populatsioonide võimalike kokkupuuteviiside (mis on kindlaks tehtud vastavalt määruse (EL) 2020/741 II lisa punktile 4) ja vastavate (määruse (EL) 2020/741 II lisa punkti 3 kohaselt kindlaks tehtud) ohtude (rühma) analüüs.

2)

Kui see on asjakohane, annuse-reaktsiooni seose hindamine, et teha kindlaks, kuidas reageerib populatsioon ohu teatavale kontsentratsioonile ning kui suur on kindla raskusastmega võimaliku kahjuliku tervisemõju tõenäosus, võttes vähemalt arvesse neid taaskasutusvees esinevaid patogeene, mis võivad põhjustada nendega kokku puutuvatele populatsioonidele (sh käitlejatele või põllumajandustootjatele) terviseprobleeme (st aine põhjustatud kahjulik mõju elusorganismis).

3)

Inimeste ja loomade tervise seisukohast oluliste annuse või kokkupuute võimalike vahemike hindamine taaskasutusvees esinevate patogeenide, saasteainete ja muude ainete ning nende kontsentratsioonide põhjal, võttes arvesse põllukultuuride liike (toorena tarbitavad kultuurid või töödeldud kujul tarbitavad toidukultuurid) ning niisutusmeetodeid ja -tavasid (sealhulgas niisutamise sagedus ja kestus).

4)

Terviseriskide kirjeldus iga kindlakstehtud ohu või ohtude rühma ning iga kokkupuuteviisi ja ohtliku olukorra kohta.

5)

Kokkupuute tõenäosuse ja tagajärgede raskusastme hindamine, milleks kasutatakse standardis ISO 20426:2018 või WHO sanitaarohutuse planeerimise käsiraamatus esitatud meetodit või mis tahes muud samaväärset meetodit.

1)

Nõue vähendada ja hoida ära nitraatidest põhjustatud veereostust kooskõlas nõukogu direktiiviga 91/676/EMÜ (11): riskihindamise käigus tehakse kindlaks igasugune võimalik mõju, mis tuleneb taaskasutusvee kasutamisest põllumajanduslikuks niisutuseks (k.a äravoolust või maasseimbumisest tulenev mõju) ja mis võib põhjustada liigset kokkupuudet nitraatidega, sellisele pinna- või põhjaveele, mille puhul liikmesriik on vastavalt kõnealusele direktiivile kindlaks teinud, et neid võib mõjutada (nitraadi)reostus.

2)

Kohustus täita olmevee kaitsealade puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (12) nõudeid: riskihindamise käigus tehakse kindlaks pinnaveekogud ja põhjaveekogumid, mis on liigitatud joogiveekaitsealaks ja mida võib mõjutada taaskasutusvee kasutamine põllumajanduslikuks niisutuseks (sealhulgas äravoolu või maasseimbumise kaudu).

3)

Nõue täita direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud keskkonnaeesmärke: riskihindamise käigus tehakse kindlaks potentsiaalne risk, et kõnealuse direktiiviga hõlmatud veekogude seisund halveneb taaskasutusvee põllumajanduslikuks niisutuseks kasutamise tõttu (sealhulgas äravoolu või maasseimbumise kaudu).

4)

Nõue hoida ära põhjavee reostust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/118/EÜ: (13) riskihindamise käigus tehakse kindlaks taaskasutusvee põllumajanduslikuks niisutuseks kasutamisest põhjustatud põhjaveekogumite keemilise seisundi halvenemise potentsiaalne risk.

5)

Nõue järgida prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/105/EÜ: (14) riskihindamise käigus tehakse kindlaks taaskasutusvee põllumajanduslikuks niisutuseks kasutamisest põhjustatud pinnaveekogude keemilise seisundi halvenemise potentsiaalne risk.

6)

Nõue järgida riikliku tähtsusega (nimelt valgalale eriomaseid) saasteaineid hõlmavaid keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ: riskihindamise käigus tehakse kindlaks taaskasutusvee põllumajanduslikuks niisutuseks kasutamisest põhjustatud pinnaveekogude ökoloogilise seisundi või potentsiaali halvenemise potentsiaalne risk.

7)

Nõue täita suplusvee kvaliteedi standardeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/7/EÜ: (15) riskihindamise käigus tehakse kindlaks supluseks kasutatavad veekogud, mida võib mõjutada taaskasutusvee kasutamine (sealhulgas äravoolu kaudu).

8)

Nõukogu direktiivis 86/278/EMÜ (16) sätestatud nõuded keskkonna, eelkõige mulla kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses: riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas reoveesetete ja taaskasutusveega niisutuse kooskasutamine põllumajandusmaal võib põhjustada kumulatiivseid riske.

9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 852/2004 (17) kehtestatud nõuded toiduainete hügieeni kohta ning juhised, mis on esitatud komisjoni suunistes värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil: (18) riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine võib põhjustada riski, et värskete puu- ja köögiviljade tootmisega seotud nõudeid ei täideta.

10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 183/2005 (19) kehtestatud söödahügieeni nõuded: riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine võib põhjustada riski, et sööda (muud kultuurid kui toidukultuurid, sealhulgas toiduloomade söödaks kasutatavad kultuurid) tootmisega seotud nõudeid ei täideta.

11)

Nõue täita asjakohaseid mikrobioloogilisi kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005: (20) riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine võib põhjustada riski, et toidu tootmisega seotud nõudeid ei täideta.

12)

Nõuded, mis on seotud komisjoni määruses (EL) 2023/915 (21) sätestatud teatavate saasteainete piirnormidega toidus: riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine võib põhjustada riski, et toidu tootmisega seotud nõudeid ei täideta.

13)

Nõuded, mis on seotud taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 396/2005: (22) riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine põllumajandusmaal, mida kasutatakse selliste toiduainete ja sellise sööda tootmiseks, mida töödeldakse pestitsiididega, võib põhjustada kumulatiivseid riske (kui riskihindamise käigus on kindlaks tehtud, et pestitsiidid võivad olla taaskasutusvees esinevad potentsiaalsed ohud).

14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (23) ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (24) sätestatud nõuded loomatervise kohta: riskihindamise käigus tehakse kindlaks, kas taaskasutusvee kasutamine söödakultuuride või mis tahes muude loomasöödaks mõeldud põllumajanduskultuuride niisutuseks võib põhjustada riski, et loomatervise nõudeid ei täideta (söödatarbimise või põllumajandusmaal kokkupuute tõttu).

1)

taaskasutusvee käitises (või asulareoveepuhastis, kui see on erinev), muu hulgas kasutatavate protsesside hindamise ja optimeerimisega või täiendavate täiustatud puhastusviiside kindlakstegemisega;

2)

taaskasutusvee hoiustamise ja jaotamise süsteemides, kui see on asjakohane;

3)

niisutatavatel põldudel või neid ümbritseval alal, kui see on asjakohane, muu hulgas kokkupuute riski vähendavate alternatiivsete niisutusmeetodite kaalumisega, puhvervööndite loomise või muude samalaadsete kokkupuute riski vähendavate meetodite kasutamisega või töötajate ja põllumajandustootjate kaitsmisega (nõudes spetsiaalsete isikukaitsevahendite kasutamist või võttes vastu hügieeninõuded lisaks võimalikele meetmetele, mis on juba võetud töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade järgimiseks).

1)

tõkete rakendamisega täidetakse taaskasutusvee kvaliteediklassidele määruse (EL) 2020/741 I lisa tabelis 2 esitatud kvaliteedinõuded. Kvaliteediklassi võib kindlaks määrata määruse (EL) 2020/741 kohaldamist käsitlevates komisjoni suunistes esitatud akrediteeritud tõkete arvust ja kriteeriumidest lähtuvalt;

2)

tõkked kujutavad endast puhastust või puhastamist mittehõlmavaid lahendusi ning neid võib rakendada enne või pärast nõuetele vastavuse hindamise kohta;

3)

võib kombineerida mitut tõket (mitmeastmeline lähenemisviis), et saavutada eri logaritmilise vähenemise määrad (vastavalt standardile ISO 16075-2:2020 (25) või muudele asjakohastele suunistele) ning saavutada nõutav summaarne logaritmiline vähenemine, mis on vajalik riskide vähendamiseks sõltuvalt taaskasutusvee valitud kvaliteediklassist.

1)

standardne töökord;

2)

käitamis- ja hoolduskava;

3)

kvaliteedikontrollimeetmed;

4)

konkreetsete ülesannete ja nende eest vastutavate isikute nimekiri;

5)

loetelu, mis hõlmab nõuetele vastavuse hindamise kohta ja muid riskide juhtimiseks kindlaks tehtud kriitilise tähtsusega punkte, sealhulgas kohti, kus taaskasutusvesi tarnitakse järgmisele vee taaskasutuse süsteemi osalisele; neid punkte käsitlev teave hõlmab täpset asukohta (võimaluse korral asendit geoinfosüsteemi kaardil või geograafilist teavet) ja proovivõtumeetodit;

6)

laborianalüüside või veebipõhiste süsteemide kaudu andmete kogumise kord;

7)

proovivõtu- ja analüüside tegemise kord;

8)

kord või eeskirjad taaskasutusvee seireks asjakohaste parameetrite osas;

9)

seadmehooldusprogrammid (sealhulgas sondide jaoks, mis võimaldavad veebipõhist tuvastamist);

10)

hooldusprogrammid ennetusmeetmete ja tõkete jaoks;

11)

käitajate koolitamise kord.

1)

süsteem põhineb tervise- ja keskkonnariskide hindamise tulemustel;

2)

süsteem hõlmab korda, millega saab täita vähemalt määruse (EL) 2020/741 I lisa kohaseid korrapärase seire miinimumnõudeid ning järgida taaskasutusveega seotud mis tahes parameetreid ja piirnorme, mis on tervise- ja keskkonnariskide hindamise tulemuste põhjal lisanõuetena kindlaks määratud;

3)

süsteem hõlmab seirekorda taaskasutusvee proovide võtmiseks ja analüüsimiseks (laborianalüüside, reaalajas töötavate andurite või analüsaatoritega) nõudega märkida ära asukoht ja sagedus ning korda, mille alusel kontrollitakse kindlakstehtud saasteainete sattumist nendega kokku puutuvatesse keskkonnaosadesse (sealhulgas pinnavette, põhjavette ja mulda); kord hõlmab dokumenteeritud tegevust pideva tervise- ja keskkonnakaitse tagamiseks, sealhulgas äärmuslike ilmastikunähtuste korral;

4)

süsteem hõlmab korda, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, eelkõige peab veevarude seire vastama komisjoni direktiivile 2009/90/EÜ, (26) et oleks tagatud tulemuste võrreldavus direktiivi 2000/60/EÜ alusel tehtud seire tulemustega;

5)

süsteem hõlmab parameetrite seiret keskkonnaosades (sealhulgas pinna- ja põhjavees või mullas), kui see on asjakohane, ning seda tehakse vastavalt riskihindamise tulemustele; kui mõnes jälgitavas keskkonnaosas tehakse kindlaks patogeenide, saasteainete ja/või muude ainete esinemine, siis hinnatakse, kas nende esinemine tuleneb taaskasutusvee kasutamisest või on need pärit muudest allikatest.

1)

parandusmeetmete loetelu ja kindlaks tehtud ohtlike olukordade eest vastutavad isikud;

2)

hädaolukorra protseduurid asulareoveepuhastis või taaskasutusvee käitises kasutatava mis tahes puhastusviisi tõrke korral, mis võib põhjustada ohtude sattumise taaskasutusvette;

3)

hädaolukorra protseduurid juhuks, kui ületatakse taaskasutusvees esinevate, võimalikku riski põhjustavate ohtude piirnormid, mis on riskihindamise kohaselt kindlaks määratud;

4)

korraliste ja erakorraliste hooldustega seotud hädaolukorra protseduurid (sealhulgas mööda- või ülevool);

5)

kord ja vooskeemid selle kohta, kuidas osalised üksteist hädaolukordadest teavitavad (sealhulgas hädaolukorra protseduurid, millega tagatakse, et potentsiaalselt saastunud taaskasutusveega niisutatud toodangut ei lasta turule);

6)

veebipõhised vahendid, andurid ja kontrollerid, mis käivitavad reaalajas häiresignaali konkreetsete parameetrite seire põhjal.

1)

loetelu iga osalise asjakohaste kontaktandmetega, kus on ära märgitud üksnes isiku tööülesanne või ametikoht (taaskasutusvee käitise juhataja, hädaolukordade operatiivkeskuse juht), tagades andmekaitsestandardite järgimise;

2)

pädevatele asutustele ja lõppkasutajatele intsidentidest või hädaolukordadest teatamise kord;

3)

hoiatusteadete edastamise kord; loetelu teabest, mis tuleb hädaolukorras eri osalistele esitada.