(1)

Alates 2021. aasta septembrist on elektriturgudel olnud väga kõrged hinnad ja suured kõikumised. Nagu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) 2022. aasta aprillis oma lõpphinnangus ELi elektri hulgimüügituru korraldusele märkis, on see peamiselt tingitud elektritootmise sisendina kasutatava gaasi kõrgest hinnast.

(2)

Venemaa poolt energiaühenduse asutamislepingu (4) osalise Ukraina vastu algatatud agressioonisõja eskaleerumine ja alates 2022. aasta veebruarist kehtestatud seonduvad rahvusvahelised sanktsioonid on toonud kaasa gaasikriisi, põhjustanud üleilmse energiaturu häireid, süvendanud kõrgete gaasihindade probleemi ning oluliselt mõjutanud elektrihindu. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on samuti tekitanud ebakindlust muu elektrijaamades kasutatava tooraine, näiteks kivisöe ja toornafta tarnete suhtes. Kõnealune ebakindlus on toonud kaasa veelgi suurema elektrihindade volatiilsuse. Mitme tuumareaktori vähenenud kättesaadavus ja hüdroenergia vähene toodang suurendasid veelgi elektrihindade tõusu.

(3)

Kõnealusele olukorrale reageerimiseks tegi komisjon oma 13. oktoobri 2021. aasta teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ ettepaneku meetmepaketi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid võivad kasutada, et leevendada kõrgete energiahindade vahetut mõju kodutarbijatele ja ettevõtetele, hõlmates sissetulekutoetusi, maksusoodustusi ning energia säästmise ja salvestamise meetmeid, ning tugevdada vastupanuvõimet tulevastele hinnašokkidele. Komisjon pakkus 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ välja veel hulga meetmeid, et seda meetmepaketti tugevdada ja kasvavatele energiahindadele reageerida. 23. märtsil 2022 kehtestas komisjon ka ajutise riigiabi andmise raamistiku, et teatavate toetustega saaks leevendada kõrgete energiahindade mõju.

(4)

18. mail 2022 esitles komisjon oma kava „REPowerEU“, millega kehtestati liidu sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest lisameetmed energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamise, suurendatud energiatõhususe eesmärgi ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu valdkonnas, mis muu hulgas sisaldas ka ettepanekut suurendada liidu 2030. aasta taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise eesmärki 45 %-ni. Komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises „Tegevuskava energiaturul sekkumiseks lühikeses perspektiivis ja elektrituru korralduse täiustamiseks pikas perspektiivis“ esitati kõrgete energiahindadega toimetulekuks täiendavad lühiajalised meetmed ning määrati kindlaks võimalikud valdkonnad elektrituru korralduse parandamiseks ja teatati kavatsusest neid valdkondi hinnata õigusraamistiku muutmiseks.

(5)

Selleks et tegeleda kiiresti energiahinna kriisi ja julgeolekuprobleemidega ning tulla toime elanikke tabavate hinnatõusudega, võttis liit vastu mitu õigusakti, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1032 (5), millega kehtestati tugev gaasi hoiustamise kord, ning nõukogu määruse (EL) 2022/1369 (6), millega nähti ette tõhusad gaasi- ja elektrinõudluse vähendamise meetmed, nõukogu määruse (EL) 2022/1854 (7), millega kehtestati hindade piiramise meetmed, et vältida ootamatut tulu nii gaasi- kui ka elektriturgudel, ning nõukogu määruse (EL) 2022/2577 (8), millega kehtestati meetmed taastuvenergiaseadmetele loamenetluste kiirendamiseks.

(6)

Hästi lõimitud energiaturg, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustel (EL) 2018/1999, (9) (EL) 2019/942 (10) ja (EL) 2019/943 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividel (EL) 2018/2001, (12) (EL) 2018/2002 (13) ja (EL) 2019/944, (14) mida koos nimetatakse paketiks „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis võeti vastu 2018. ja 2019. aastal, (edaspidi „puhta energia pakett“), võimaldab liidul saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu ning tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk. Piiriülene ühendatus tagab ka elektrisüsteemide ohutuma, töökindlama ja tõhusama toimimise ning parema vastupanuvõime lühiajaliste hinnašokkide suhtes.

(7)

Energia siseturu tugevdamiseks ning kliimaeesmärkide ja energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkide saavutamiseks on vaja liidu elektrivõrku olulisel määral uuendada, et see oleks võimeline tulema toime taastuvenergia tootmisvõimsuse tohutu suurenemisega, tootmismahtude kõikumisega vastavalt ilmastikutingimustele, muutuvate elektrivoogude mustritega kogu liidus ja uue nõudlusega, näiteks elektrisõidukid ja soojuspumbad. Riigisisesed ja piiriülesed investeeringud võrkudesse on elektrienergia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas varustuskindluse tagamiseks väga olulised. Sellised investeeringud on vajalikud taastuvenergia ja nõudluse lõimimiseks olukorras, kus need asuvad varasemaga võrreldes teineteisest kaugemal, ning lõppkokkuvõttes liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Seepärast peaks liidu elektrituru mis tahes reform aitama kaasa lõimituma Euroopa elektrivõrgu loomisele, tagamaks, et iga liikmesriik saavutab elektrivõrkude omavahelise ühendatuse taseme määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti d alapunkti 1 kohasele vähemalt 15 % elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgile 2030. aastaks, et seda ühendusvõimsust kasutatakse võimalikult palju piiriüleses kaubanduses ning et ehitatakse või uuendatakse liidu elektrivõrku ja ühenduvustaristut, näiteks viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 (15) kohaselt loodud ühishuviprojekte. Kõigile liidu kodanikele ja ettevõtjatele tuleks tagada piisav ühenduvus, kuna see võib anda neile olulisi võimalusi osaleda liidu energiasüsteemi ümberkujundamises ja digiüleminekus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349, milles tunnistatakse nende erilisi piiranguid ja nähakse ette nende suhtes erimeetmete võtmine.

(8)

Praegune elektrituru korraldus on muu hulgas aidanud välja töötada uusi ja uuenduslikke tooteid, teenuseid ja meetmeid elektri jaemüügiturgudel, mis toetavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendavad valikuvõimalusi, et aidata tarbijatel vähendada oma energiakulusid sealhulgas tänu väiketootmisseadmetele ja uutele teenustele tarbimiskaja pakkumiseks. Energiasüsteemi digiülemineku potentsiaal ja selle ärakasutamine, näiteks tarbijate aktiivne osalemine, on liidu tulevaste elektriturgude ja -süsteemide üks põhielemente. Samal ajal tuleb arvestada tarbijate valikuid ja võimaldada tarbijatel saada kasu mitmesugustest lepingupakkumistest ning kaitsta kodutarbijaid energiakriisi ajal kõrgete hindade eest. Energiasüsteemi lõimimise all mõeldakse energiasüsteemi kui terviku kavandamist ja käitamist, ühendades üksteisega koostoimes ja digiülemineku toetusel tugevamalt eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, et pakkuda kindlat, taskukohast, usaldusväärset ja kestlikku energiat.

(9)

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppeliste hinnakõikumistega nende elektriarvetel.

(10)

Taastuvenergia ja puhaste paindlike tehnoloogialahenduste kiirem kasutuselevõtt on kõige kestlikum ja kulutõhusam viis, kuidas struktuuriliselt vähendada nõudlust fossiilkütuste järele, mida kasutatakse elektritootmiseks ning elektri otsetarbimiseks, tehes seda energianõudluse elektrifitseerimise ja energiasüsteemi lõimimise kaudu. Taastuvad energiaallikad võivad tänu väikestele käitamiskuludele positiivselt mõjutada elektrihindu kogu liidus ja vähendada fossiilkütuste tarbimist.

(11)

Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et taastuvelektri suurenevast kasutuselevõtust ja üldisemast energiasüsteemi ümberkujundamisest saadav kasu jõuaks tarbijateni, sealhulgas kõige kaitsetumate tarbijateni, ning kaitsma neid lõppkokkuvõttes energiakriiside eest ja takistama seda, et veelgi rohkem kodutarbijaid langeks energiaostuvõimetuse lõksu. Need muudatused peaksid leevendama fossiilkütuste, eelkõige gaasi kõrgete hindade mõju elektrihindadele, et kodutarbijad ja ettevõtjad võiksid saada pikemas perspektiivis kasu taskukohasest ja kindlast energiast, mis on toodetud kestlikest taastuvatest ja vähese CO2 heitega energiaallikatest, ning energiatõhusate lahenduste rollist üldiste energiakulude alandamisel, mis võib vähendada vajadust laiendada elektrivõrku ja tootmisvõimsust.

(12)

Elektrituru korralduse reformi eesmärk on taskukohaste ja konkurentsivõimeliste elektrihindade saavutamine kõigi tarbijate jaoks. Sellisena peaks see reform kasu tooma mitte üksnes kodutarbijatele, vaid ka liidu tööstusharude konkurentsivõimele, lihtsustades võimalusi teha investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse, mida neil on vaja kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärkide täitmiseks. Energiasüsteemi ümberkujundamist liidus peab toetama tugev alus puhta tehnoloogia tootmiseks. Reformid toetavad tööstussektori taskukohast elektrifitseerimist ning liidu üleilmset juhtrolli puhta energia tehnoloogia alases teadus- ja innovatsioonitöös.

(13)

Hästitoimivad ja tõhusad lühiajalised turud on oluline vahend, mis aitab taastuvenergia- ja paindlikkusallikaid elektriturule lõimida, ning need võimaldavad energiasüsteemi kulutõhusal viisil lõimida.

(14)

Päevasisesed turud on eriti olulised selleks, et muutlikke taastuvaid energiaallikaid võimalikult väheste kuludega elektrisüsteemi lõimida, sest võimaldavad turuosalistel kaubelda elektri puudu- või ülejäägi korral tarneajale lähemal. Kuna muutliku taastuvenergia tootjad saavad oma tootmismahtu täpselt hinnata alles veidi enne tarneaega, on väga tähtis, et neil oleks elektritarnimise ajale võimalikult lähedasel ajal juurdepääs likviidsele turule ja seega võimalikult suur hulk kauplemisvõimalusi. Seepärast tuleks piirkonnaüleste energiatehingute sulgemisaega päevasisesel turul lühendada ja viia see reaalajale lähemale, et maksimeerida turuosaliste võimalusi kaubelda elektri puudu- ja ülejäägi korral ning aidata muutlikke taastuvaid energiaallikaid paremini elektrisüsteemi lõimida. Kui see muudatus seab ohtu varustuskindluse ning selleks, et võimaldada kulutõhusat üleminekut piirkonnaüleste tehingute lühemale sulgemisajale, peaks põhivõrguettevõtjatel olema võimalik taotleda mõjuhinnangu ja asjaomase reguleeriva asutuse heakskiidu alusel erandit rakendamise ajakava pikendamiseks. See taotlus peaks sisaldama tegevuskava koos konkreetsete sammudega päevasisesel turul uue piirkonnaüleste tehingute sulgemisaja rakendamiseks.

(15)

Seepärast on oluline, et päevasisesed turud kohaneksid muutliku taastuvenergia tehnoloogia, nagu päikese- ja tuuleenergia, ning tarbimiskaja ja energia salvestamise kasutamisega. Päevasiseste turgude likviidsust tuleks parandada, lubades samas pakkumispiirkonnas tegutsevatel turukorraldajatel ühiskasutada korralduste registreid, ka siis, kui piirkonnaülene võimsus on seatud nulliks, või pärast päevasisese turu tehingute sulgemise aega. Selleks et tagada korralduste registrite jagamine määratud elektriturukorraldajate vahel järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi perioodidel, peaksid määratud elektriturukorraldajad esitama kõik järgmise päeva ja päevasisese turu toodete või sarnaste omadustega toodete korraldused ühtse järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi kaudu ning nad ei tohiks korraldada kauplemist järgmise päeva või päevasisese turu toodete või sarnaste omadustega toodetega väljaspool ühtset järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi. Selleks et käsitleda diskrimineerimise olemuslikku riski järgmise päeva ja päevasisese turu toodetega kauplemisel ühtses järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismis ja väljaspool seda ning sellest tulenevat likviidsuse vähenemist liidu liidetud elektriturgudel, tuleks seda kohustust kohaldada määratud elektriturukorraldajate ja ettevõtjate suhtes, kes otseselt või kaudselt kontrollivad määratud elektriturukorraldajat, samuti ettevõtjate suhtes, keda otseselt või kaudselt kontrollib määratud elektriturukorraldaja. Turgude läbipaistvuse parandamiseks peaksid turuosalised esitama kohaldataval juhul teavet tootmisüksuste kaupa, ilma et see piiraks pakkumiste esitamist kooskõlas iga liikmesriigi asjakohase raamistikuga.

(16)

Peale selle peaksid lühiajalised elektriturud pakkumise miinimumsuuruse vähendamise kaudu tagama, et osaleda saavad ka väikesed paindlikkusteenuste osutajad.

(17)

Selleks et tagada muutlikest taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tõhus lõimimine ja vähendada vajadust toota fossiilkütustest saadud elektrit piirkondliku või üleliidulise elektrihinnakriisi olukordades, peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda, et võrguettevõtjad teeksid ettepaneku hankida tippnõudluse vähendamise toode, mis võimaldab täiendavat tarbimiskaja, et toetada elektrisüsteemis tarbimise vähenemist. Asjaomane reguleeriv asutus peaks hindama ettepanekut tippnõudluse vähendamise toote kohta seoses elektrinõudluse vähendamise ja elektri hulgimüügihinnale avalduva mõju vähendamisega tipptundidel. Kuna tippnõudluse vähendamise toote eesmärk on vähendada ja nihutada elektritarbimist ning selleks, et vältida kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist, ei tohiks tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimine tähendada fossiilkütusel põhineva tootmise alustamist mõõtmispunkti taga. Kuna tippnõudluse vähendamise toode on ette nähtud kasutamiseks üksnes piiratud piirkondliku või üleliidulise elektrihinnakriisi olukordades, võib selle hankimine toimuda kuni nädal aega enne tarbimiskajaga seotud täiendava võimsuse kasutuselevõtmist. Võrguettevõtjatel peaks olema võimalik tippnõudluse vähendamise toode aktiveerida enne järgmise päeva turgu või selle ajal. Teise võimalusena peaks olema võimalik aktiveerida tippnõudluse vähendamise toode automaatselt eelnevalt kindlaks määratud elektrihinna alusel. Selleks et kontrollida elektritarbimise vähendamise mahtu, peaks võrguettevõtja kasutama võrdlusalust, mis kajastab eeldatavat elektritarbimist ilma tippnõudluse vähendamise toodet aktiveerimata ning ta peaks pärast turuosalistega konsulteerimist töötama välja alusmetoodika. Selle metoodika peaks heaks kiitma asjaomane reguleeriv asutus. ACER peaks hindama tippnõudluse vähendamise toodete kasutamise mõju liidu elektriturule, võttes arvesse vajadust, et tippnõudluse vähendamise tooted ei tohiks põhjendamatult moonutada elektriturgude toimimist või põhjustada tarbimiskaja ümbersuunamist tippnõudluse vähendamise toodetele, ning tal peaks olema võimalik anda reguleerivatele asutustele soovitusi, mida võetakse arvesse kui need asutused viivad läbi hindamisi riigi tasandil. Lisaks peaks ACER hindama tippnõudluse vähendamise toodete väljatöötamise mõju liidu elektriturule tavatingimustes. Selle hinnangu põhjal peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral esitada seadusandlik ettepanek määruse (EL) 2019/943 muutmiseks, et võtta tippnõudluse vähendamise tooted kasutusele väljaspool elektrihinna kriisiolukordi.

(18)

Selleks et tarbijad saaksid aktiivselt elektriturgudel osaleda ja paindlikkust pakkuda, varustatakse neid järk-järgult nutiarvestitega. Mitmes liikmesriigis edeneb nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtt aga ikka veel aeglaselt, mistõttu on ülimalt oluline, et liikmesriigid parandaksid nutiarvestisüsteemide paigaldamise tingimusi, et saavutada võimalikult kiiresti täielik katvus. Põhivõrguettevõtjatel, jaotusvõrguettevõtjatel ja asjaomastel turuosalistel, sealhulgas sõltumatutel energiavahendajatel peaks siiski olema võimalik lõpptarbija nõusolekul kasutada spetsiaalsete mõõtevahendite andmeid kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artiklitega 23 ja 24 ning muu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitleva õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (16). Lisaks, üksnes juhtudel kui nutiarvestisüsteeme ei ole veel paigaldatud või kui need ei võimalda piisavalt detailseid andmeid, peaksid põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad lõpptarbija nõusolekul kasutama spetsiaalsete mõõtevahendite andmeid paindlikkusteenuste, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamise jälgimiseks ja nendega seotud arveldamiseks. Võimalus kasutada spetsiaalsete mõõtevahendite andmeid jälgimiseks ja arveldamiseks peaks hõlbustama lõpptarbijate aktiivset osalemist turul ja nende tarbimiskaja arendamist. Spetsiaalsete mõõtevahendite andmete kasutamisel tuleks järgida andmete kvaliteedi nõudeid.

(19)

Käesoleva määrusega luuakse õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Liikmesriigid peaksid tagama, et järgitakse kõiki määruse (EL) 2016/679 kohaseid isikuandmete töötlemisega seotud põhimõtteid ja kohustusi, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumise osas. Kui käesoleva määruse eesmärki on võimalik saavutada ilma isikuandmeid töötlemata, peaksid vastutavad töötlejad kasutama anonüümitud ja koondandmeid.

(20)

Tarbijad ja tarnijad vajavad tulemuslikke ja tõhusaid forvardturge, et katta oma pikaajaline hinnarisk ja vähendada sõltuvust lühiajalistest hindadest. Tagamaks, et energiatarbijatel kõikjal liidus on võimalik saada täielikult kasu lõimitud elektriturgude eelistest ja konkurentsist kogu liidus, peaks komisjon hindama liidu elektriforvardturgude toimimise parandamiseks võetavate võimalike meetmete mõju, nagu jaotamise sagedus, pikaajaliste ülekandeõiguste lõpptähtaeg ja laad, järelturu tugevdamise viisid ja piirkondlike virtuaalkeskuste võimalik loomine.

(21)

Hindamise see osa, mis on seotud piirkondlike virtuaalkeskuste võimaliku loomisega, peaks muu hulgas hõlmama mõju, mis on seotud elektrijaamade piiriülese ühisomandi küsimuses olemasolevate valitsustevaheliste kokkulepetega. Loomise korral peaksid virtuaalkeskused kajastama mitme pakkumispiirkonna koondhinda ja esitama võrdlushinna, mida turukorraldajad peaksid kasutama selleks, et pakkuda riskimaanduse forvardtooteid. Selles mõttes ei tohiks piirkondlikke virtuaalkeskusi käsitada üksustena, kes vahendavad või täidavad tehinguid. Piirkondlikud virtuaalkeskused võimaldaksid võrdlushinnaindeksi väljapakkumisega koondada likviidsust ja pakuksid turuosalistele täiendavaid riskimaandusvõimalusi. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et vajaduse korral täiendavalt täpsustada meetmeid ja vahendeid liidu elektriforvardturgude kujundamiseks, sealhulgas seoses piirkondlike virtuaalkeskuste loomisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(22)

Selleks et parandada turuosaliste riskimaandusvõimalusi, tuleks laiendada komisjoni määruse (EL) 2016/1719 (18) kohaselt loodud ühtse jaotamiskeskkonna rolli. Ühtne jaotamiskeskkond peaks toimima üksusena, mis pakub jaotusvõimalust, ning hõlbustab pikaajaliste rahaliste ülekandeõigustega kauplemist põhivõrguettevõtjate nimel eri pakkumispiirkondade ja asjakohasel juhul piirkondlike virtuaalkeskuste vahel ning seda lihtsustama.

(23)

Võrgutariifid peaksid pakkuma põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid kasutada paindlikkusteenuseid, eelkõige tarbimiskaja ja energia salvestamist, arendades selleks uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. Selleks tuleks võrgutariifid kavandada nii, et neis võetaks arvesse võrguettevõtjate tegevus- ja kapitalikulusid või mõlema tõhusat kombinatsiooni, et nad saaksid elektrisüsteemi kulutõhusalt käitada. Kulude kajastamise nõue ei tohiks piirata võimalust jaotada kulud tõhusalt ümber, kui kohaldatakse asukoha- või ajapõhiseid võrgutasusid. See aitaks veelgi rohkem taastuvatest energiaallikatest saadud energiat võimalikult väheste kuludega elektrisüsteemi lõimida ja võimaldaks lõpptarbijatel oma paindlikkuslahendusi väärtustada. Reguleerivatel asutustel on keskne roll piisavate investeeringute tagamisel võrgu vajalikuks arendamiseks, laiendamiseks ja tugevdamiseks. Reguleerivad asutused peaksid edendama ennetava investeeringu heakskiitu üldsuse poolt ja selle kasutamist, ergutades võrgu arendamise kiirendamist, et tulla toime taastuvenergia tootmisega, sealhulgas vajaduse korral taastuvenergia eelisarendusaladel, ja aruka elektrifitseeritud nõudluse kiirendatud kasutuselevõtuga.

(24)

Avamere taastuvad energiaallikad, nagu avamere tuuleenergia, ookeanienergia ja ujuvad päikeseelektrijaamad, on väga olulised selleks, et kujundada välja suuresti taastuvatel energiaallikatel põhinev elektrisüsteem ning tagada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samas esinevad märkimisväärsed takistused, mis ei lase neid energiaallikaid ulatuslikumalt ja tõhusamalt kasutusele võtta ning pärsivad nende osakaalu märkimisväärset suurendamist, mis oleks vajalik eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Samasugused takistused võivad tulevikus tekkida ka muude avameretehnoloogia lahenduste puhul. Selleks et vähendada nende avamereprojektide arendajate investeerimisriski, võib avamereprojektide arendamist hõlbustada selliste vahenditega nagu elektriostulepingud või kahesuunalised hinnavahelepingud. Avamere hübriidprojektide puhul, mis on ühendatud rohkem kui ühe turuga avamere pakkumispiirkonnas, on turulepääsuga seotud lisarisk, mis tuleneb ainulaadsest topograafilisest olukorrast. Selleks et vähendada selliste projektidega seotud riske peaksid põhivõrguettevõtjad maksma hüvitist kui valideeritud võimsusarvutuse tulemuste kohaselt ei ole nad teinud kättesaadavaks võrkudevahelise ühenduse võimsust ühendamislepingutes kokku lepitud ulatuses või ei ole teinud kättesaadavaks kriitiliste võrguelementide võimsust vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikes 8 sätestatud võimsuse arvutamise reeglitele või ei ole teinud mõlemat. Põhivõrguettevõtjad ei peaks maksma hüvitist, kui nad on valideeritud võimsusarvutuste tulemuste põhjal teinud kättesaadavaks võrkudevahelise ühenduse võimsuse, mis vastab ühendamislepingu nõuetele või ületab neid, ning samuti kriitiliste võrguelementide võimsuse vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikes 8 sätestatud reeglitele. Avamere taastuvelektrijaamade käitajatega sõlmitud vastavas ühendamislepingus peaksid põhivõrguettevõtjad püüdma anda kogu kokkulepitud ülekandevõimsuse püsikindlana, mitte paindlikuna ja kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/944 kehtestatud ühendamislepingute raamistikuga. Liikmesriike tuleks ühendamislepingust piisavalt varakult teavitada. Hüvitist tuleks maksta kui saadaolevat ülekandevõimsust vähendatakse nii palju, et kogu toodetud elektrit, mille oleks muidu saanud avamere taastuvelektrijaamast turule viia, ei saa ümbruskaudsetele turgudele tarnida või kui vaatamata selle, et turule viimine on võimalik, on avamere pakkumispiirkonnas võimsuse vähendamise tõttu toimunud vastav hinnalangus võrreldes olukorraga, kus võimsust ei oleks vähendatud, või on leidnud aset mõlemad. Hüvitist tuleks maksta võimsusjaotustulust. Seda tuleks kohaldada juhul, kui üks või mitu põhivõrguettevõtjat ei ole teinud kättesaadavaks piisavat võimsust, et turule viia oma võrkudevahelise ühenduse elektritootmisvõimsust kuni ühendamislepingus kokku lepitud võimsuseni. Piirkondliku õigluse huvides tuleks juhul, kui ebapiisav võimsus tuleneb sellest, et teised põhivõrguettevõtjad ei ole teinud oma kriitiliste võrguelementide võimsust kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikes 8 sätestatud võimsuse arvutamise reeglitele, jagada hüvitamise kulud proportsionaalselt nende põhivõrguettevõtjate vahel kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab. Lisaks võib mis tahes hüvitise, mida see proportsionaalne jagamine ei hõlma, jagada avamere hübriidprojekti kaasatud liikmesriikide asjaomaste osaliste vahel nende kulude jagamise kokkulepete raames. See hüvitis ei tohiks põhjustada ülemäärast hüvitamist ning selle eesmärk on tasakaalustada avamere taastuvelektrijaamade käitajate vähenenud tulusid, mis on tingitud juurdepääsu vähenemisest ühendatud turgudele. See hüvitis peaks olema seotud vaid turul kättesaadava tootmisvõimsusega, mis võib sõltuda ilmastikust ning ei hõlma avamereprojekti seisakuid ega hooldustöid. Põhivõrgule juurdepääsu puudumise korral makstavat hüvitist ei tohiks tõlgendada eelisjaotusena ning see peaks olema kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõike 4 kohaste mittediskrimineerimise ja piiriülese kauplemisvõimsuse maksimeerimise põhimõtetega. Lisaks ei tohiks kõnealuse sätte alla kuuluva sama riski eest maksta topelthüvitist, näiteks siis, kui risk on juba kaetud hinnavahelepinguga või muu asjakohase toetuskavaga. Selle hüvitismehhanismi üksikasjad ja väljatöötatav rakendamismetoodika, sealhulgas tingimused, mille korral meede võib aeguda, näiteks piisava nõudluse olemasolu avamere pakkumispiirkonnas, näiteks suur elektrolüüsiseade, või otsene juurdepääs piisavale arvule turgudele riski kadumiseks, tuleks täiendavalt määratleda rakendusaktiga, sealhulgas vajaduse korral komisjoni määruse (EL) 2015/1222 (19) muutmise kaudu.

(25)

Järgmise päeva hulgimüügiturule tuleb kõigepealt madalamate piirkuludega elektrijaamade toodang, kuid kõik turuosalised saavad hinna, mille on kehtestanud viimane nõudluse rahuldamiseks vajalik elektrijaam, st kõige kõrgemate piirkuludega elektrijaam hetkel, kui turg kliirib. Selles kontekstis on energiakriis näidanud, et gaasi- ja kivisöehinna tõusu tõttu võivad erandlikult ja püsivalt tõusta hinnad, mille juures gaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad järgmise päeva hulgimüügiturul pakkumisi teevad. See omakorda on toonud kaasa erakordselt kõrged hinnad järgmise päeva turul kogu liidus, kuna gaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad on sageli sellised, mille piirkulud on elektrinõudluse rahuldamiseks kõige kõrgemad.

(26)

Pidades silmas järgmise päeva turu hinna rolli muude elektri hulgimüügiturgude hinna võrdlusalusena ja asjaolu, et kõik turuosalised saavad kliiringhinna, on oluliselt väiksemate piirkuludega tehnoloogia puhul saadud pidevalt suurt tulu.

(27)

Selleks et saavutada liidu CO2 heite vähendamise eesmärgid ja kavas „REPowerEU“ seatud eesmärgid suurendada energiasõltumatust, peab liit taastuvenergia kasutuselevõttu palju rohkem kiirendama. Arvestades nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid, peaks turg tagama, et kehtestatakse pikaajaline hinnasignaal.

(28)

Selles raamistikus peaksid liikmesriigid püüdma luua õiged turutingimused pikaajalistele turupõhistele vahenditele, nagu elektriostulepingud. Elektriostulepingud on kahepoolsed ostulepingud elektritootjate ja -ostjate vahel, mis sõlmitakse vabatahtlikkuse alusel ja põhinevad turuhinna tingimustel ilma regulatiivse sekkumiseta hinnakujundusse. Elektriostulepingud tagavad tarbijale pikaajalise hinnastabiilsuse ja tootjale investeerimisotsuse tegemiseks vajaliku kindluse. Siiski on vaid mõnedel liikmesriikidel aktiivsed elektriostulepingute turud ja ostjad on tavaliselt vaid suurettevõtjad, sealhulgas seetõttu, et elektriostulepingutega on seotud mitmesugused takistused, eelkõige asjaolu, et selliste pikaajaliste lepingute puhul on ostja makseviivituste riski raske katta. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse vajadust luua dünaamiline elektriostulepingute turg, kui nad kehtestavad poliitikameetmeid, millega saavutada nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud energiavaldkonna CO2 heite vähendamise eesmärgid. Elektriostulepinguid otseselt mõjutavate meetmete kavandamisel peaksid liikmesriigid austama võimalikke õiguspäraseid ootusi ning võtma arvesse nende meetmete mõju olemasolevatele ja tulevastele elektriostulepingutele.

(29)

Direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt peavad liikmesriigid hindama pikaajaliste taastuvelektri ostulepingutega seotud regulatiivseid ja haldustõkkeid, kõrvaldama selliste lepingute kasutuselevõtmise põhjendamatud tõkked ning ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad menetlused või tasud ja edendama nende kasutuselevõttu. Lisaks peavad liikmesriigid kirjeldama taastuvelektri ostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamise poliitikat ja meetmeid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades. Ilma, et see piiraks kõnealust kohustust anda aru elektriostulepingute turgu mõjutava reguleeriva konteksti kohta, peaksid liikmesriigid tagama, et tarbijatele, kes seisavad silmitsi elektriostulepingute turule sisenemise tõketega ja ei ole rahalistes raskustes, on kättesaadavad selliste finantsriskide vähendamise vahendid, mis tulenevad ostja poolt elektriostulepingu raames võetud pikaajaliste maksekohustuste täitmata jätmisest. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada luua turuhindadega tagatisskeemi, kui eratagatised ei ole kättesaadavad või piisavalt kättesaadavad. Kui liikmesriik loob turuhindadega tagatisskeemi, peaks ta koostama sätted, et vältida likviidsuse vähendamist elektriturgudel, näiteks kasutades elektriostu finantslepinguid. Liikmesriigid võivad otsustada, et hõlbustatakse selliste elektriostulepingute nõudluse agregeerimist, mis sõlmitakse klientidega, kes individuaalselt seisavad silmitsi elektriostulepingute turule sisenemise tõketega, kuid kellel peaks olema võimalik ühiselt esitada tootjatele atraktiivne pakkumine elektriostulepingute sõlmimiseks. Liikmesriigid ei tohiks toetada elektriostulepinguid, mille alusel ostetakse fossiilkütustest toodetud elektrit. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirduda üksnes nende tagatisskeemide toetamisega, mis toetavad uue taastuvenergia tootmist vastavalt nende CO2 heite vähendamise poliitikale, eelkõige siis, kui taastuvelektri ostulepingute turg ei ole piisavalt arenenud. Kuigi üldiselt tuleks järgida põhimõtet, et tarbijaid omavahel ei diskrimineerita, võivad liikmesriigid otsustada suunata kõnealused vahendid konkreetsetele tarbijakategooriatele, kasutades objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume. Selles raamistikus peaksid liikmesriigid tagama asjakohase koordineerimise, sealhulgas liidu tasandil, näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt pakutavate vahenditega.

(30)

Liikmesriikide käsutuses on avaliku sektori toetuse kavandamisel ja eraldamisel mitmesugused vahendid, et toetada elektriostulepingute turgude arendamist. See, kui avaliku sektori toetuse hangetes osalevatel taastuvenergiaprojektide arendajatel lubataks hoida osa toodangust elektriostulepingu alusel müümiseks, aitaks kaasa elektriostulepingute turgude arendamisele ja kasvule. Lisaks peaksid liikmesriigid nende hangete pakkumuste hindamise raames püüdma kasutada kriteeriume, millega soodustatakse turule sisenemise tõketega silmitsi seisvate osaliste, nt väikeste ettevõtjate ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu elektriostulepingute turule, eelistades pakkujaid, kes on allkirjastanud elektriostulepingu või kohustuvad teatava osa projekti raames toodetava elektri kohta allkirjastama elektriostulepingu ühe või mitme potentsiaalse ostjaga, kel on raske energiaostulepingute turule juurde pääseda.

(31)

Selleks et aidata kaasa elektriostulepingute turgude läbipaistvusele ja arengule liidu ja liikmesriikide tasandil, peaks ACER avaldama nende turgude kohta iga-aastase hinnangu, hindama vajadust elektriostulepingu vabatahtlike näidiste väljatöötamiseks ja väljastamiseks ning need välja töötama, kui hindamise käigus jõutakse järeldusele, et selline vajadus on olemas.

(32)

Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu piiriülestele elektriostulepingutele ja kõrvaldama konkreetselt nendega seotud põhjendamatud tõkked, võimaldades piiratud võimsusega liikmesriikides asuvatel tarbijatel pääseda diskrimineerimiseta ligi teistes piirkondades toodetud elektrienergiale.

(33)

Kui komisjon järeldab asjaomase hinnangu põhjal, et liikmesriigid vajavad elektriostulepingute turgudelt tõkete kõrvaldamiseks toetust, peaks tal olema võimalik koostada konkreetsed suunised. Selliste suuniste keskmes peaks olema selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad elektriostulepingute turgude laienemist, sealhulgas piiriüleste elektriostulepingute puhul. Sellised tõkked võivad esineda mitmel kujul, alates regulatiivsetest tõketest, eelkõige ebaproportsionaalsetest või diskrimineerivatest menetlustest või tasudest, ulatudes päritolutagatiste rollini või elektriostulepingute käsitlemiseni võimalike väljaostjate juurdepääsul rahastamislahendustele.

(34)

Määruses (EL) 2018/1999 on ette nähtud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kasutamine vahendina liidu 2030. aastaks seatud siduva taastuvenergiaeesmärgi saavutamise hõlbustamiseks. Vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001 (20), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2413, peavad liikmesriigid ühiselt püüdma suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks 45 %-ni, seda lisaks liidu siduvale eesmärgile 42,5 %. Seepärast peaks komisjon hindama, kas riiklikke meetmeid täiendavad liidu tasandil võetavad meetmed võiksid aidata saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia täiendavat 2,5 %-list osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises. Sellega seoses peaks komisjon analüüsima võimalusi liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi kasutamiseks, et korraldada liidu tasandil taastuvenergia enampakkumisi vastavalt asjaomasele õigusraamistikule.

(35)

Kui liikmesriigid otsustavad liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks nn otseste hinnatoetuskavade kaudu toetada avalikust sektorist rahastatavaid investeeringuid uutesse vähese CO2 heitega ja muudel allikatel kui fossiilkütustel põhineva energiatootmisüksustesse, peaksid need kavad olema kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade kujul, et lisaks tulude tagamisele määrataks kindlaks ka ülempiir tulule, mida asjaomaste tootmisvahenditega turul teenitakse. Kuigi käesolevas määruses sätestatud kohustust tuleks kohaldada üksnes uutesse energiatootmisüksustesse tehtavate investeeringute toetamise suhtes, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et kahesuunalisi hinnavahelepinguid või sama mõjuga samaväärsete kavade vormis kehtestatud toetuskavasid kohaldatakse ka uute investeeringute suhtes, mille eesmärk on oluliselt ajakohastada olemasolevaid energiatootmisüksuseid või oluliselt suurendada nende võimsust või pikendada nende üksuste kasutusiga.

(36)

Õiguskindluse ja prognoositavuse tagamiseks tuleks kohustust struktureerida otseseid toetuskavasid kahesuunaliste hinnavahelepingutena või sama mõju saavutavate samaväärsete kavadena kohaldada selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud uutesse energiatootmisüksustesse tehtavate investeeringute soodustamiseks mõeldud otseste hinnatoetuskavade alusel 17. juulil 2027 või hiljem. Kahe või enama pakkumispiirkonnaga seotud avamere hübriidprojektide puhul peaks üleminekuaeg selliste projektide keerukuse tõttu olema viis aastat.

(37)

Turuosaliste osalemine otsestes hinnatoetuskavades, mis on kehtestatud kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis, peaks olema vabatahtlik.

(38)

Kohustus kasutada kahesuunalisi hinnavahelepinguid või sama mõju saavutavaid samaväärseid kavasid ei piira direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 1 kohaldamist.

(39)

Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1711 (21) muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõike 3 teist lõiku, kohaldatakse jätkuvalt sama direktiivi artikli 4 muid sätteid, milles on sätestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuskavade väljatöötamise põhimõtted.

(40)

Kahesuunalised hinnavahelepingud või sama mõju saavutavad samaväärsed kavad tagaksid, et tootjate tulud, mis tulenevad avaliku sektori toetuse abil tehtud uutest investeeringutest elektritootmisse, sõltuvad vähem fossiilkütuste põhise elektritootmise volatiilsetest hindadest, mis reeglina määrab järgmise päeva turu hinna.

(41)

Kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis kehtestatavate otseste hinnatoetuskavade suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud väljatöötamise põhimõtteid. Selliste kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade hindamisel riigiabi reeglite alusel peaks komisjon kontrollima nende lepingute või kavade vastavust sellele liidu õigusele, mis on lahutamatult seotud riigiabi reeglitega, näiteks käesolevas määruses sätestatud kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade väljatöötamise põhimõtted. Selliste kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade ülesehitus peaks säilitama energiatootmisüksuse stiimulid tegutseda ja osaleda tõhusalt elektriturgudel, eelkõige selleks, et kajastada turutingimusi. Komisjon peaks oma hindamise käigus tagama, et kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade ülesehitus ei põhjustaks põhjendamatuid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi siseturul. Eelkõige peaks komisjon tagama, et tulude jaotamine ettevõtjatele ei moonutaks võrdseid tingimusi siseturul, eriti siis, kui ei saa kohaldada konkurentsipõhist pakkumismenetlust. Kahesuunalised hinnavahelepingud või sama mõju saavutavad samaväärsed kavad võivad kestuselt erineda ja hõlmata muu hulgas sisestusel põhinevaid hinnavahelepinguid ühe või mitme täitmishinnaga, hinnapõranda või võimsus- või võrdlusalusel põhinevaid hinnavahelepinguid. Kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade kasutamise kohustust ei kohaldata toetuskavade suhtes, mis ei ole otseselt seotud elektritootmisega, nt energia salvestamine, ja mille puhul ei kasutata otseseid hinnatoetusi, nt investeerimisabi, ettemakstavate toetuste, maksumeetmete või roheliste sertifikaatide vormis. Motiveerimaks vastaspooli täitma oma lepingulisi kohustusi, peaksid kahesuunalised hinnavahelepingud või sama mõju saavutavad samaväärsed kavad sisaldama karistusklausleid, mida kohaldatakse lepingu põhjendamatu ühepoolse ennetähtaegse lõpetamise korral.

(42)

Kuni kehtib piirang, et liikmesriigid ei saa taastuvate energiaallikatega seoses vastu võtta muid otseseid hinnatoetuskavasid kui otsesed hinnatoetuskavad kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis, tuleks neid lubada kasutada vaid vähese CO2 heitega ja muudel allikatel kui fossiilkütustel põhineva tehnoloogia puhul, mille käitamiskulud on väikesed ja stabiilsed, ning sellise tehnoloogia puhul, mis reeglina ei võimalda elektrisüsteemis paindlikkust, kusjuures välja tuleks arvata varases turul kasutuselevõtu etapis olev tehnoloogia. See on vajalik selleks, et mitte seada ohtu suurte piirkuludega tootmistehnoloogia majanduslikku elujõulisust ning et säilitada elektrisüsteemis paindlikkust võimaldava tehnoloogia puhul stiimulid teha elektriturul pakkumisi vastavalt oma alternatiivkuludele. Lisaks ei peaks piirang, et otsesed hinnatoetuskavad tuleb kehtestada kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis, kehtima kujunemisjärgus tehnoloogiale, mille kasutamist võivad paremini stimuleerida muud liiki otsesed hinnatoetuskavad. See piirang ei tohiks piirata direktiivi (EL) 2018/2001 kohast võimalikku erandit väikesemahulistele taastuvenergia käitistele ja näidisprojektidele ning selles tuleks võtta arvesse taastuvenergiakogukondade eripära kooskõlas sama direktiiviga. Arvestades vajadust tagada tootjatele õiguskindlus, tuleks liikmesriikide kohustust kasutada elektri tootmiseks otseseid hinnatoetuskavasid kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõjuga samaväärsete kavade vormis kohaldada vaid investeeringute suhtes, mida tehakse uutesse energiatootmisüksustesse, kus kasutatakse käesolevas põhjenduses täpsustatud allikaid.

(43)

Turutulu ülempiiri tulemusena peaksid kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis kehtestatud otsesed hinnatoetuskavad olema liikmesriikidele täiendav tuluallikas kõrgete energiahindade ajal. Selleks et veelgi leevendada kõrgete elektrihindade mõju tarbijate energiaarvetele, peaksid liikmesriigid tagama, et kogu tulu, mida kogutakse tootjatelt, kelle suhtes kohaldatakse kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade vormis kehtestatud otseseid hinnatoetuskavasid, või kõnealuse tuluga rahalises väärtuses samaväärne summa, kantakse edasi lõpptarbijatele, sealhulgas kodutarbijatele, väikestele ettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning energiamahukatele ettevõtjatele. Tulude jaotamisel kodutarbijatele peaks liikmesriikidel eelkõige olema võimalik eelistada kaitsetuid tarbijaid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid. Võttes arvesse taastuvenergiasse, energiatõhususse ja vähese CO2 heitega energia kasutuselevõttu tehtud investeeringutest tulenevat laiemat kasu elektritarbijatele, peaks liikmesriikidel samuti olema võimalik kasutada kahesuunalistest hinnavahelepingutest või sama mõju saavutavatest samaväärsetest kavadest saadavat tulu või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärset summat investeeringute rahastamiseks lõpptarbijate elektrikulude vähendamise eesmärgil, sealhulgas seoses konkreetse majandustegevusega, nt investeeringud jaotusvõrkude arendamisse, taastuvatesse energiaallikatesse ja elektrisõidukite laadimistaristusse. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada sellist tulu või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärset summat otseste hinnatoetuskavade kulude rahastamiseks. Tulud tuleks ümber jaotada viisil, millega tagatakse, et kliendid saavad endiselt teataval määral hinnasignaali, mis paneks neid vähendama kõrgete hindade ajal tarbimist või nihutama tarbimise ajale, mil hinnad on madalamad (mis on tavaliselt aeg, mil taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal on suurem). Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalik kaaluda tipptunnivälist tarbimist paindlikkusstiimulite säilitamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et tulude ümberjaotamine elektri lõpptarbijatele ei mõjuta eri tarnijate vahel võrdseid tingimusi ega konkurentsi. Need põhimõtted ei tohiks olla kohustuslikud tulude puhul, mis on saadud lepingutest, mis on sõlmitud otseste hinnatoetuskavade alusel enne kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade kasutamise kohustuse kohaldamise kuupäeva. Liikmesriikidel on võimalik jaotada kahesuunalistest hinnavahelepingutest või sama mõju saavutavatest samaväärsetest kavadest saadavat tulu, ilma et see jaotamine kujutaks endast direktiivi (EL) 2019/944 artikli 5 kohast jaehinna reguleerimist.

(44)

Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et otsesed hinnatoetuskavad või sama mõju saavutavad samaväärsed kavad olenemata nende vormist ei kahjustaks elektriturgude tõhusat, konkurentsivõimelist ja likviidset toimimist ning et seejuures säiliksid tootjate jaoks stiimulid reageerida turusignaalidele, sealhulgas lõpetada tootmine, kui elektrihinnad on tegevuskuludest madalamad, ja lõpptarbijate jaoks stiimulid vähendada tarbimist, kui elektrihinnad on kõrged. Liikmesriigid peaksid tagama, et toetuskavad ei takistaks ärilepingute, näiteks elektriostulepingute väljatöötamist.

(45)

Seega on kahesuunalistel hinnavahelepingutel või sama mõju saavutavatel samaväärsetel kavadel ja elektriostulepingutel täiendav roll energiasüsteemi ümberkujundamise edendamisel ning taastuvenergiast ja vähese CO2 heitega energiast saadava kasu tarbijateni viimisel. Kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud nõuetega peaks liikmesriikidel olema vabadus otsustada, milliseid vahendeid nad kasutavad, et saavutada oma CO2 heite vähendamise eesmärgid. Elektriostulepingute kaudu aitavad erainvestorid taastuvenergiat ja vähese CO2 heitega energiat täiendavalt kasutusele võtta ning fikseerida ühtlasi madalad ja stabiilsed elektrihinnad pikas perspektiivis. Kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõju saavutavate samaväärsete kavade kaudu saavutavad avaliku sektori asutused sama eesmärgi tarbijate nimel. Mõlemad vahendid on vajalikud, et saavutada liidu CO2 heite vähendamise eesmärgid taastuvenergia ja vähese CO2 heitega energia kasutuselevõtu kaudu ning tuua ühtlasi tarbijateni odava elektritootmise kasu.

(46)

Taastuvate energiaallikate kiiremaks kasutuselevõtuks peavad olema üha kättesaadavamad paindlikkuslahendused, et tagada nende allikate lõimimine võrku ning võimaldada elektrisüsteemil ja -võrgul kohaneda elektritootmise ja -tarbimise varieeruvusega eri ajavahemikel. Mittefossiilse paindlikkuse soodustamiseks peaks reguleeriv asutus või muu liikmesriigi määratud asutus või üksus korrapäraselt hindama, kas elektrisüsteemis on riigi tasandil vaja paindlikkust, võttes aluseks põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate sisendi ning ühise Euroopa metoodika, mis on läbinud avaliku konsultatsiooni ja mille ACER on heaks kiitnud. Energiasüsteemi CO2 heite vähendamise vajaduse tõttu tuleks elektrisüsteemis vajaliku paindlikkuse hindamisel võtta arvesse kõiki olemasolevaid ja kavandatud investeeringuid, sealhulgas seni võrku ühendamata olemasolevad varad, seoses paindlikkusallikatega, nagu paindlik elektritootmine, võrkudevahelised ühendused, tarbimiskaja, energia salvestamine või taastuvkütuste tootmine. ACER peaks riiklikke aruandeid korrapäraselt hindama ja koostama liidu tasandil aruande, mis sisaldab soovitusi piiriülese tähtsusega küsimuste kohta. Riikliku paindlikkusvajaduse aruande põhjal peaksid liikmesriigid määratlema mittefossiilse paindlikkuse soovitusliku riikliku eesmärgi, mis hõlmaks nii tarbimiskaja kui ka energia salvestamisega seotud konkreetseid panuseid kõneluse eesmärgi saavutamiseks, mis peaks kajastuma ka nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999. Neid kavasid arvesse võttes peaks komisjonil olema võimalik koostada liidu paindlikkuse strateegia, milles keskendutakse eelkõige tarbimiskajale ja energia salvestamisele, mis on kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Komisjon peaks saama esitada selle liidu paindlikkuse strateegia kohta seadusandliku ettepaneku.

(47)

Selleks et saavutada mittefossiilse paindlikkuse soovituslik riiklik eesmärk, mis hõlmaks nii tarbimiskaja kui ka energia salvestamisega seotud konkreetseid panuseid, ning kui paindlikkusvajadusi ei lahendata turutõkete kõrvaldamise ja olemasolevate investeeringutega, peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada mittefossiilse paindlikkuse toetuskavasid, mis seisnevad maksetes mittefossiilse paindlikkuse saadaoleva võimsuse eest. Lisaks peaksid liikmesriigid, kes juba kohaldavad reservvõimsuse mehhanismi, kaaluma mittefossiilse paindlikkuse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamise kaasamise edendamist, kujundades ümber kriteeriume või elemente, ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaldamist. Liikmesriikidel, kes juba kohaldavad reservvõimsuse mehhanismi, peaks samuti olema võimalik kohaldada mittefossiilse paindlikkuse toetuskavasid, kui need on vajalikud mittefossiilse paindlikkuse soovitusliku riikliku eesmärgi saavutamiseks, eelkõige kohandades oma reservvõimsuse mehhanisme, et täiendavalt edendada mittefossiilse paindlikkuse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamise kaasamist. Need kavad peaksid hõlmama uusi investeeringuid mittefossiilsesse paindlikkusse, sealhulgas investeeringuid olemasolevatesse varadesse, ka neisse, mis on mõeldud tarbimiskaja paindlikkuse edasiarendamiseks.

(48)

Keskkonnakaitse eesmärkide toetamiseks tuleks määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõike 4 kohast CO2 heite piirnormi käsitada ülemmäärana. Seepärast võiksid liikmesriigid täielikus kooskõlas komisjoni 18. veebruari 2022 aasta teatisega, milles käsitletakse kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniseid, millega kannustatakse liikmesriike lisama reservvõimsuse mehhanismidesse rohelised kriteeriumid, kehtestada tehnilise taseme standardid ja CO2 heite piirnormid, tänu millele saab reservvõimsuse mehhanismidesse kaasata üksnes paindliku, fossiilkütustevaba tehnoloogia.

(49)

Kuna kooskõlastamata reservvõimsuse mehhanismid võivad avaldada elektrienergia siseturule märkimisväärset mõju, kehtestati puhta energia paketiga terviklik raamistik, et vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele paremini hinnata ja nende kavandamist parandada. Vaatamata vajadusele piirata konkurentsi- ja siseturumoonutusi, võib reservvõimsuse mehhanismidel koos asjakohase õigusraamistikuga olla oluline roll ressursside piisavuse tagamisel, eelkõige üleminekul süsinikuvabale süsteemile ning selliste energiasüsteemide puhul, kus süsteemidevaheliste ühenduste tase on ebapiisav. Seega, kuigi reservvõimsuse mehhanisme ei tohiks enam käsitada kui viimase abinõuna võetavat meedet, tuleks nende vajalikkust ja ülesehitust korrapäraselt hinnata, võttes arvesse muutuvat õigusraamistikku ja turuolukorda. Reservvõimsuse mehhanismide vastuvõtmise menetlus on siiski osutunud keerukaks. Selleks et käsitleda potentsiaalseid võimalusi reservvõimsuse mehhanismi kohaldamise menetluse ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks ning tagada, et liikmesriigid saaksid piisavusega seotud probleeme aegsasti lahendada, nähes samas ette vajaliku kontrolli siseturule tekkiva kahju ärahoidmiseks, peaks komisjon 17. jaanuariks 2025 esitama üksikasjaliku aruande, milles selliseid võimalusi hinnatakse. Sellega seoses peaks komisjon, kui see on asjakohane, nõudma, et ACER muudaks Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat vastavalt kohaldatavale protsessile. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist ja hiljemalt 17. aprilliks 2025 peaks komisjon esitama asjakohasel juhul ettepanekud reservvõimsuse mehhanismide hindamise protsessi lihtsustamiseks.

(50)

Uute tootmisseadmete ja energiat kasutavate seadmete, eriti taastuvenergiajaamade võrku ühendamises esineb sageli viivitusi võrku ühendamise menetluses. Üks selliste viivituste põhjuseid on saadaoleva võrguvõimsuse puudumine investori valitud asukohas, mis tähendab, et võrku tuleb laiendada või tugevdada, et seadmed turvalisel viisil süsteemiga ühendada. Uus nõue, mille kohaselt elektrivõrguettevõtjad nii põhi- kui ka jaotusvõrgu tasandil peavad avaldama ja ajakohastama teavet nende tegevuspiirkonnas uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse kohta, hõlbustaks investorite juurdepääsu süsteemis saadaoleva võrguvõimsusega seotud teabele, kiirendades sedasi otsuste tegemist, mis omakorda kiirendaks nõutavat taastuvenergia kasutuselevõttu. Põhivõrguettevõtjad peaksid seda teavet korrapäraselt ja vähemalt kord kuus ajakohastama. Põhivõrguettevõtjad peaksid avaldama ka kriteeriumid, mida kasutatakse saadaoleva võrguvõimsuse kindlaksmääramiseks, näiteks olemasolev nõudlus ja tootmisvõimsus, süsteemi täiendavate kasutajate võimaliku edasise integreerimise hindamiseks tehtud eeldused, asjakohane teave võimaliku energia piiramise kohta, ning ootused seoses tulevaste asjakohaste võrguarendustega.

(51)

Selleks et lahendada probleem, et võrkuühendamistaotlustele vastuse saamine võtab kaua aega, peaksid põhivõrguettevõtjad andma süsteemi kasutajatele selget ja läbipaistvat teavet nende võrkuühendamistaotluste seisu ja menetlemise kohta. Põhivõrguettevõtjad peaksid esitama sellise teabe kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest ja ajakohastama seda korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis.

(52)

Kuna Eesti, Läti ja Leedu ei ole veel liidu elektrisüsteemiga sünkroniseeritud, seisavad nad tasakaalustamisturgude korraldamisel ja tugiteenuste turupõhisel hankimisel silmitsi väga spetsiifiliste probleemidega. Kuigi sünkroniseerimise suunas liigutakse, on stabiilse sünkroniseeritud süsteemi toimimise üks hädavajalikke eeltingimusi piisava tasakaalustamisvõimsuse reservi olemasolu sageduse reguleerimiseks. Kuna Balti riigid sõltuvad sageduste haldamisel Venemaa sünkroonalast, ei olnud neil veel võimalik arendada välja oma enda toimivat tasakaalustamisturgu. Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on märkimisväärselt suurendanud nende enda tasakaalustamisturgude puudumisest tingitud ohtu varustuskindlusele. Seepärast ei kajasta määruse (EL) 2019/943 artikli 6 lõigete 9, 10 ja 11 ning komisjoni määruse (EL) 2017/2195 (22) artikli 41 lõike 2 nõuded, mis on kavandatud kohaldamiseks olemasolevate tasakaalustamisturgude suhtes, veel olukorda Eestis, Lätis ja Leedus, eriti kuna tasakaalustamisturu väljaarendamine nõuab aega ja uusi investeeringuid tasakaalustamisvõimsusesse. Seetõttu peaks Eestil, Lätil ja Leedul olema erandina kõnealustest nõuetest õigus sõlmida pikemaajalisi finantslepinguid tasakaalustamisvõimsuse hankimiseks üleminekuperioodi ajaks.

(53)

Eestile, Lätile ja Leedule ette nähtud üleminekuperioodid tuleks pärast sünkroniseerimist võimalikult kiiresti lõpetada ning neid tuleks kasutada asjakohaste turuinstrumentide väljatöötamiseks, mis pakuvad lühiajalisi tasakaalustamisreserve ja muid hädavajalikke tugiteenuseid, ning peaksid piirduma selle protsessi jaoks vajaliku ajaga.

(54)

Balti riigid on kavas sünkroniseerida Mandri-Euroopa sünkroonalaga ühe Poolat ja Leedut ühendava kaheahelalise liiniga. Sünkroniseerimisel tuleb selle liini võimsus suures osas reserveerida talitluskindluse varu jaoks juhuks kui Balti riikide süsteemis peaks tekkima ootamatu katkestus ja sellega kaasnev soovimatu hälve. Põhivõrguettevõtjad peaksid jätkuvalt pakkuma piiriüleseks kauplemiseks maksimaalset võimsust, mis vastab talitluskindluse piiridele ning võtma arvesse võimalikke erandolukordi Poola ja Leedu süsteemides, sealhulgas neid, mis tulenevad alaliskõrgepinge liinide katkestustest või Balti riikide lahtiühendamisest Mandri-Euroopa sünkroonalast. Sellist võrkudevahelise ühenduse eriolukorda tuleks arvesse võtta koguvõimsuse ja erandolukordade arvutamisel kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikli 16 lõikega 8.

(55)

Reservvõimsuse mehhanismidest peaks saama osa võtta kõikide ressurssidega, millega on võimalik tagada nõutav tehniline tase, mille hulka võivad kuuluda gaasiküttel töötavad elektrijaamad, tingimusel et need vastavad määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõikes 4 sätestatud heite piirnormile, samuti kõikidele riiklikele heite lävenditele või muudele objektiivsetele keskkonnakriteeriumidele, mida liikmesriigid võiksid soovida fossiilkütustelt ülemineku kiirendamiseks kohaldada.

(56)

Keskkonnakaitse eesmärkide toetamiseks on määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuded reservvõimsuse mehhanismide CO2 heite piirnormide kohta. Süsinikuvabale süsteemile ülemineku ajal ja pärast energiakriisi peaks liikmesriikidel, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme, mis kiideti heaks enne 4. juulit 2019, olema võimalik teha sellest CO2 heite piirnormist erandkorras piiratud ajaks erandeid. Selline erand peaks siiski piirduma olemasoleva tootmisvõimsusega, mille puhul alustati ärilist tootmist enne 4. juulit 2019, nimelt enne määruse (EL) 2019/943 jõustumise kuupäeva. Erandi taotlusele tuleks lisada asjaomase liikmesriigi aruanne, milles hinnatakse erandi mõju kasvuhoonegaaside heitele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele. Selline aruanne peaks samuti sisaldama kava ja vahe-eesmärke üleminekuks selliselt tootmisvõimsuse osaluselt, mis ei vasta reservvõimsuse mehhanismide CO2 heite piirnormidele. Erandi tegemisel peaks liikmesriikidel olema lubatud korraldada hankemenetlusi, mis peavad endiselt vastama kõigile määruse (EL) 2019/943 IV peatüki nõuetele, välja arvatud neile, mis käsitlevad CO2 heite piirnorme. Tootmisvõimsust, mis ei vasta CO2 heite piirnormidele, ei tohiks hankida kauem kui üks aasta ja tarneperioodil, mis ületab erandi kehtivusaega. Täiendavale hankemenetlusele, mis on avatud sellisele tootmisvõimsuse osalusele, mis ei vasta CO2 heite piirnormidele, peaks eelnema hankemenetlus, mille eesmärk on CO2 heite piirnormidele vastava võimsuse osaluse maksimeerimine, lubades seejuures võimsuse hindadel tõusta piisavalt kõrgele tasemele, et stimuleerida investeerimist sellisesse võimsusesse.

(57)

Komisjon peaks käesoleva määruse läbi vaatama, et tagada elektrituru korralduse vastupanuvõime kriiside ajal ja selle suutlikkus toetada liidu CO2 heite vähendamise eesmärke, tõhustada veelgi turu lõimimist ja edendada vajalikke taristuinvesteeringuid ning elektriostulepingute turu arendamist. Komisjon peaks sellise läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku aruande, millele võib asjakohasel juhul lisada seadusandliku ettepaneku. Kõnealuses aruandes peaks komisjon eelkõige hindama praeguse struktuuri tulemuslikkust ja lühiajaliste turgude toimimist, samuti nende võimalikku ebatõhusust ning võimalikke parandusmeetmeid ja vahendeid, mida kohaldada kriiside või hädaolukorra puhul, ning liidu õigus- ja finantsraamistiku sobilikkust jaotusvõrkude puhul. Kõnealune aruanne peaks hõlmama ka suutlikkust saavutada liidu taastuvenergia ja energia siseturu eesmärgid ning ühe või mitme elektriostulepingute jaoks kasutatava liidu turuplatvormi loomise potentsiaali ja praktilisust.

(58)

Kui mõni käesoleva määrusega ettenähtud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist. Komisjon on pädev hindama riigiabi siseturuga kokkusobivust.

(59)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/1011 (23) ja (EL) nr 648/2012 (24) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EU (25) kohaldamist.

(60)

Määrusi (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(61)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada integreeritud elektrituru korraldust, eelkõige selleks, et vältida põhjendamatult kõrgeid elektrihindu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 3 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget kohaldatakse ka määruse (EL) 2016/1719 kohaselt loodud ühtse jaotamiskeskkonna suhtes.“

3)

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 6 lõige 9 asendatakse järgmisega:

6)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“ "

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).“ "

7)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

9)

Lisatakse järgmine peatükk:

(*8)   ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.“ "

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

11)

Artikli 22 lõike 1 punkt a jäetakse välja.

12)

Artikli 37 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

13)

Artiklisse 50 lisatakse järgmine lõige:

14)

Artiklisse 57 lisatakse järgmine lõige:

15)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklisse 64 lisatakse järgmised lõiked:

17)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

19)

I lisa punkt 1.2 asendatakse järgmisega: