(1)

Alates 2021. aasta septembrist on elektriturgudel olnud väga kõrged hinnad ja suured kõikumised. Nagu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ACER) 2022. aasta aprillis oma lõpphinnangus ELi elektri hulgimüügituru korraldusele märkis, on see peamiselt tingitud elektritootmise sisendina kasutatava gaasi kõrgest hinnast.

(2)

Venemaa poolt energiaühenduse asutamislepingu (4) osalise Ukraina vastu algatatud agressioonisõja eskaleerumine ja alates 2022. aasta veebruarist kehtestatud seonduvad rahvusvahelised sanktsioonid on toonud kaasa gaasikriisi, põhjustanud üleilmse energiaturu häireid, süvendanud kõrgete gaasihindade probleemi ning oluliselt mõjutanud elektrihindu. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on samuti tekitanud ebakindlust muu elektrijaamades kasutatava tooraine, näiteks kivisöe ja toornafta tarnete suhtes. Kõnealune ebakindlus on toonud kaasa veelgi suurema elektrihindade volatiilsuse. Mitme tuumareaktori vähenenud kättesaadavus ja hüdroenergia vähene toodang suurendasid veelgi elektrihindade tõusu.

(3)

Kõnealusele olukorrale reageerimiseks tegi komisjon oma 13. oktoobri 2021. aasta teatises „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ ettepaneku meetmepaketi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid võivad kasutada, et leevendada kõrgete energiahindade vahetut mõju kodutarbijatele ja ettevõtetele, hõlmates sissetulekutoetusi, maksusoodustusi ning energia säästmise ja salvestamise meetmeid, ning tugevdada vastupanuvõimet tulevastele hinnašokkidele. Komisjon pakkus 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ välja veel hulga meetmeid, et seda meetmepaketti tugevdada ja kasvavatele energiahindadele reageerida. 23. märtsil 2022 kehtestas komisjon ka ajutise riigiabi andmise raamistiku, et teatavate toetustega saaks leevendada kõrgete energiahindade mõju.

(4)

18. mail 2022 esitles komisjon oma kava „REPowerEU“, millega kehtestati liidu sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest lisameetmed energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamise, suurendatud energiatõhususe eesmärgi ja taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu valdkonnas, mis muu hulgas sisaldas ka ettepanekut suurendada liidu 2030. aasta taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise eesmärki 45 %-ni. Komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises „Tegevuskava energiaturul sekkumiseks lühikeses perspektiivis ja elektrituru korralduse täiustamiseks pikas perspektiivis“ esitati kõrgete energiahindadega toimetulekuks täiendavad lühiajalised meetmed ning määrati kindlaks võimalikud valdkonnad elektrituru korralduse parandamiseks ja teatati kavatsusest neid valdkondi hinnata õigusraamistiku muutmiseks.

(5)

Selleks et tegeleda kiiresti energiahinna kriisi ja julgeolekuprobleemidega ning tulla toime elanikke tabavate hinnatõusudega, võttis liit vastu mitu õigusakti, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1032, (5) millega kehtestati tugev gaasi hoiustamise kord, ning nõukogu määruse (EL) 2022/1369, (6) millega nähti ette tõhusad gaasi- ja elektrinõudluse vähendamise meetmed, nõukogu määruse (EL) 2022/1854, (7) millega kehtestati hindade piiramise meetmed, et vältida ootamatut tulu nii gaasi- kui ka elektriturgudel, ning nõukogu määruse (EL) 2022/2577, (8) millega kehtestati meetmed taastuvenergiaseadmetele loamenetluste kiirendamiseks.

(6)

Hästi lõimitud energiaturg, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustel (EL) 2018/1999, (9) (EL) 2019/942 (10) ja (EL) 2019/943 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividel (EL) 2018/2001, (12) (EL) 2018/2002 (13) ja (EL) 2019/944, (14) mida koos nimetatakse paketiks „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, mis võeti vastu 2018. ja 2019. aastal, võimaldab liidul saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu ning tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk. Piiriülene ühendatus tagab ka elektrisüsteemide ohutuma, töökindlama ja tõhusama toimimise ning parema vastupanuvõime lühiajaliste hinnašokkide suhtes.

(7)

Energia siseturu tugevdamiseks ning kliimaeesmärkide ja energiasüsteemi ümberkujundamise eesmärkide saavutamiseks on vaja liidu elektrivõrku olulisel määral uuendada, et see oleks võimeline tulema toime taastuvenergia tootmisvõimsuse tohutu suurenemisega, tootmismahtude kõikumisega vastavalt ilmastikutingimustele, muutuvate elektrivoogude mustritega kogu liidus ja uue nõudlusega, näiteks elektrisõidukid ja soojuspumbad. Riigisisesed ja piiriülesed investeeringud võrkudesse on elektrienergia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas varustuskindluse tagamiseks väga olulised. Sellised investeeringud on vajalikud taastuvenergia ja nõudluse lõimimiseks olukorras, kus need asuvad varasemaga võrreldes teineteisest kaugemal, ning lõppkokkuvõttes liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Seepärast peaks liidu elektrituru mis tahes reform aitama kaasa lõimituma Euroopa elektrivõrgu loomisele, tagamaks, et iga liikmesriik saavutab elektrivõrkude omavahelise ühendatuse taseme määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti d alapunkti 1 kohasele vähemalt 15 % elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgile 2030. aastaks, et seda ühendusvõimsust kasutatakse võimalikult palju piiriüleses kaubanduses ning et ehitatakse või uuendatakse liidu elektrivõrku ja ühenduvustaristut, näiteks viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/869 (15) kohaselt loodud ühishuviprojekte. Kõigile liidu kodanikele ja ettevõtjatele tuleks tagada piisav ühenduvus, kuna see võib anda neile olulisi võimalusi osaleda liidu energiasüsteemi ümberkujundamises ja digiüleminekus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349, milles tunnistatakse nende erilisi piiranguid ja nähakse ette nende suhtes erimeetmete võtmine.

(8)

Praegune elektrituru korraldus on muu hulgas aidanud välja töötada uusi ja uuenduslikke tooteid, teenuseid ja meetmeid elektri jaemüügiturgudel, mis toetavad energiatõhusust ja taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendavad valikuvõimalusi, et aidata tarbijatel vähendada oma energiakulusid sealhulgas ka tänu väiketootmisseadmetele ja uutele teenustele tarbimiskaja pakkumiseks. Energiasüsteemi digiülemineku potentsiaal ja selle ärakasutamine, näiteks tarbijate aktiivne osalemine, on liidu tulevaste elektriturgude ja -süsteemide üks põhielemente. Samal ajal tuleb arvestada tarbijate valikuid ja võimaldada tarbijatel saada kasu mitmesugustest lepingupakkumistest ning kaitsta kodutarbijaid energiakriisi ajal kõrgete hindade eest. Energiasüsteemi lõimimise all mõeldakse energiasüsteemi kui terviku kavandamist ja käitamist, ühendades üksteisega koostoimes ja digiülemineku toetusel tugevamalt eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, et pakkuda kindlat, taskukohast, usaldusväärset ja kestlikku energiat.

(9)

Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppeliste hinnakõikumistega ja nende mõjudega nende elektriarvetel.

(10)

Taastuvenergia ja puhaste paindlike tehnoloogialahenduste kiirem kasutuselevõtt on kõige kestlikum ja kulutõhusam viis, kuidas struktuuriliselt vähendada nõudlust fossiilkütuste järele, mida kasutatakse elektritootmiseks, võimaldades elektri otsetarbimist energianõudluse elektrifitseerimise ja energiasüsteemi lõimimise kaudu. Taastuvad energiaallikad võivad tänu väikestele käitamiskuludele positiivselt mõjutada elektrihindu kogu liidus ja vähendada fossiilkütuste tarbimist.

(11)

Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et taastuvelektri suurenevast kasutuselevõtust ja üldisemast energiasüsteemi ümberkujundamisest saadav kasu jõuaks tarbijateni, sealhulgas kõige kaitsetumate tarbijateni, ning kaitsma neid lõppkokkuvõttes energiakriiside eest ja takistama seda, et veelgi rohkem kodutarbijaid langeks energiaostuvõimetuse lõksu. Need muudatused peaksid leevendama fossiilkütuste, eelkõige gaasi kõrgete hindade mõju elektrihindadele, et kodutarbijad ja ettevõtjad võiksid saada pikemas perspektiivis kasu taskukohasest ja kindlast energiast, mis on toodetud kestlikest taastuvatest ja vähese CO2 heitega energiaallikatest, ning energiatõhusatest lahendustest üldiste energiakulude alandamisel, mis võib vähendada vajadust laiendada elektrivõrku ja tootmisvõimsust.

(12)

Elektrituru korralduse reformi eesmärk on taskukohaste ja konkurentsivõimeliste elektrihindade saavutamine kõigi tarbijate jaoks. Sellisena peaks see reform kasu tooma mitte üksnes kodutarbijatele, vaid ka liidu tööstusharude konkurentsivõimele, lihtsustades võimalusi teha investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse, mida neil on vaja kliimaneutraalsusele ülemineku eesmärkide täitmiseks. Energiasüsteemi ümberkujundamist liidus peab toetama tugev alus puhta tehnoloogia tootmiseks. Reformid toetavad tööstussektori taskukohast elektrifitseerimist ning liidu üleilmset juhtrolli puhta energia tehnoloogia alases teadus- ja innovatsioonitöös.

(13)

Uute tootmisseadmete ja energiat kasutavate seadmete, eriti taastuvenergiajaamade võrku ühendamise menetlustes esineb sageli viivitusi. Üks selliste viivituste põhjuseid on saadaoleva võrguvõimsuse puudumine investori valitud asukohas, mis tähendab, et võrku tuleb laiendada või tugevdada, et seadmed süsteemiga turvaliselt ühendada. Uus nõue, mille kohaselt elektrivõrguettevõtjad nii põhi- kui ka jaotusvõrgu tasandil peavad avaldama ja ajakohastama teavet nende tegevuspiirkonnas uute ühenduste jaoks kättesaadava võimsuse kohta, hõlbustaks investorite juurdepääsu süsteemis saadaoleva võrguvõimsusega seotud teabele, kiirendades sedasi otsuste tegemist, mis omakorda kiirendaks nõutavat taastuvenergia kasutuselevõttu. Jaotusvõrguettevõtjad peaksid seda teavet korrapäraselt ja vähemalt kord kvartalis ajakohastama. Kuigi liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada mitte kohaldada seda nõuet elektriettevõtjate suhtes, kes teenindavad vähem kui 100 000 võrku ühendatud tarbijat või väikeseid eraldatud võrke, peaksid nad innustama neid ettevõtjaid esitama võrgu kasutajatele seda teavet kord aastas ning edendama sel eesmärgil jaotusvõrguettevõtjate vahelist koostööd. Jaotusvõrguettevõtjad peaksid avaldama ka kriteeriumid, mida kasutatakse saadaoleva võrguvõimsuse kindlaksmääramiseks, näiteks olemasolev nõudlus ja tootmisvõimsus, süsteemi täiendavate kasutajate võimaliku edasise integreerimise hindamiseks tehtud eeldused, asjakohane teave võimaliku energia piiramise kohta ning ootused seoses tulevaste oluliste võrguarendustega.

(14)

Selleks et lahendada probleem, et võrkuühendamistaotlustele vastuse saamine võtab kaua aega, peaksid jaotusvõrguettevõtjad andma süsteemi kasutajatele selget ja läbipaistvat teavet nende võrkuühendamistaotluste seisu ja menetlemise kohta. Jaotusvõrguettevõtjad peaksid esitama sellise teabe kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest ja ajakohastama seda korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis.

(15)

Piirkondades, kus elektrivõrkude võimsus on piiratud või puudub üldse, peaks võrguühendust taotlevatel võrgukasutajatel olema võimalik sõlmidamitte püsikindel, paindlik ühendamisleping. Kõnealune ühendamisleping peaks näiteks arvesse võtma energia salvestamist või piirama aega, mil elektrijaam saab võrku suunata elektrit, või võimsust, mida on võimalik turule viia, võimaldades selle osalist ühendamist. Võrguettevõtjad peaksid pakkuma võimalust sõlmida sellistes piirkondades paindlikke ühendamislepinguid. Reguleeriv asutus või kui liikmesriik on nii sätestanud, siis muu pädev asutus peaks võrguettevõtjate jaoks välja töötama raamistikud selliste paindlike ühenduste loomiseks, tagades, et prioriteediks on võrgu tugevdamine, mis pakub struktuurilisi lahendusi, ühendused muudetakse püsikindlaks niipea, kui võrgud on valmis, paindlikke ühendamislepinguid võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis kehtivad paindliku ühendamislepingu alusel.

(16)

Energiakriisi ajal puutusid tarbijad kokku äärmiselt volatiilsete energia hulgimüügihindadega ja neil on olnud vähe võimalusi energiaturul osaleda. Seetõttu on paljudel kodutarbijatel olnud rahalisi raskusi ja nad ei ole suutnud arveid tasuda. Kõige rängema hoobi on saanud kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetusest mõjutatud tarbijad, kuid selliseid raskusi kogevad ka keskmise sissetulekuga kodutarbijad. Kõrgetel energiahindadel võib olla negatiivne mõju ka tarbijate tervisele, heaolule ja üldisele elukvaliteedile. Seepärast on oluline suurendada tarbijate õigusi ja kaitset, et võimaldada tarbijatel saada kasu energiasüsteemi ümberkujundamisest, siduda nende energiaarved lahti lühiajalistest hinnakõikumistest energiaturgudel ning luua tarnijate ja tarbijate vahel uus riskitasakaal.

(17)

Tarbijatel peaks olema juurdepääs laiale valikule pakkumistele, et nad saaksid valida oma vajadustele vastava lepingu. Tarnijad on aga oma pakkumisi vähendanud, kindlaksmääratud hinnaga elektrivarustuslepinguid on jäänud vähemaks ja pakkumiste valik on muutunud piiratuks. Tarbijatel peaks alati olema võimalus valida taskukohane kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustusleping ning tarnijad ei tohiks saada ühepoolselt muuta lepingutingimusi või lõpetada leping enne selle lõppemist. Dünaamilise hinnaga lepingud on siiski endiselt olulised ja taastuvate energiaallikate üha suurem kasutuselevõtt võib aidata tarbijatel oma energiaarveid vähendada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vabastada kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga lepingute pakkumise kohustusest üksnes dünaamilise hinnaga lepinguid pakkuvaid tarnijaid, kel on üle 200 000 lõpptarbija, tingimusel et selline erand ei avalda konkurentsile negatiivset mõju ning säilib piisav kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute valik.

(18)

Kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võivad elektri hulgimüügihindade muutused tähendada neile finantsriski ja põhjustada portfellide tõrkeid ning kulud võivad sel juhul kanduda üle tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peaks kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumisel tarnijate riskid olema asjakohaselt maandatud. Asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule ja tema kapitalisatsiooni ning tema sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Asjakohaste riskimaandusstrateegiate olemasolu saab tagada üldiste normidega, mille üle teostatakse järelevalvet ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Tarnijate riskimaandusstrateegiate hindamise vahendid võiksid olla stressitestid ja neile esitatavaid aruandlusnõuded.

(19)

Tarbijatel peaks olema võimalik valida tarnija, kes pakub nende vajadustele kõige paremini vastavat hinda ja teenust. Tänu mõõtmise ja kasutajapõhise mõõtmise tehnoloogia ning üldisemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengule on tehniliselt võimalik kasutada samas valduses mitut tarnijat. Tarbijatel peaks olema võimalik valida eraldi tarnija eelkõige selleks, et saada toidet sellistele elektriseadmetele nagu soojuspumbad või elektrisõidukid, mille elektritarbimine on eriti suur või mis suudavad oma elektritarbimist vastavalt hinnasignaalidele automaatselt muuta. Selleks peaks tarbijatel olema lubatud kasutada oma valdustes rohkem kui üht mõõtmis- ja arvelduspunkti, mis on hõlmatud ühe ühenduspunktiga ja mis võimaldavad eri seadmeid eraldi mõõta ja varustada. Mõõtmispunktid tuleks üksteisest selgelt eristada ja need peaksid vastama kohaldatavatele tehnilistele normidele. Seotud kulude jagamise normid peaksid kindlaks määrama liikmesriigid. Mõned nutiarvestisüsteemid suudavad hõlmata otseselt rohkem kui ühte mõõtmispunkti, võimaldades seega tarbijatel sõlmida korraga mitu elektrivarustuslepingut või energiajagamise kokkulepet. Tarnijatel peaks olema tasakaalustamiskohustus ainult nende mõõtmis- ja arvelduspunktide puhul, mille jaoks nad tarneid osutavad. Peale selle saavad lõpptarbijad selliste spetsiaalsete mõõtelahenduste kasutuselevõtu abil, mis on ühendatud paindliku ja reguleeritava koormusega seadmetega või neisse sisse ehitatud, osaleda muudes stiimulipõhistes tarbimiskajakavades, mis pakuvad paindlikkust nii elektriturul kui ka põhivõrguettevõtjatele ja jaotusvõrguettevõtjatele. Kokkuvõttes peaksid sellised kokkulepped olema kooskõlas energiajagamisega ning aitama kaasa sellele, et suurendada tarbimiskaja kasutamist ja tarbijate mõjuvõimu, võimaldades seega tarbijatel saada suurem kontroll oma energiatarbimise ja -arvete üle ning pakkudes elektrisüsteemile lisapaindlikkust, et tulla toime pakkumise ja nõudluse kõikumistega.

(20)

Kuna energiapakkumised ja erinevad turundustavad on üha keerukamad, on tarbijatel sageli raske täielikult aru saada tarnijate pakkumiste või nende allkirjastatava lepingu mõjust. Eelkõige ei ole sageli selge, kuidas määratakse hind, millised on lepingu pikendamise tingimused või lepingu lõpetamise tagajärjed või mis põhjustel muudab tarnija lepingutingimusi. Seepärast peaksid agregeerimises osalevad tarnijad või turuosalised andma tarbijatele enne lepingu sõlmimist või selle pikendamist kokkuvõtlikult ja lihtsasti arusaadavalt põhilise teabe energiapakkumiste kohta.

(21)

Selleks et tagada tarbijatele jätkuv elektriga varustamine, eelkõige tarnija tõrgete korral, peaksid liikmesriigid kehtestama viimasena vastutava tarnija süsteemi. Viimasena vastutav tarnija peaks olema võimalik määrata kas enne tarnija tõrget või siis tõrke tekkimise ajal. Sellist viimasena vastutavat tarnijat võib käsitada universaalteenuse osutajana. Viimasena vastutav tarnija võib olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja müügiosakond, mis täidab ka jaotusülesandeid, tingimusel et see vastab direktiivi (EL) 2019/944 eraldatusnõuetele. See ei tähenda siiski, et liikmesriigid on kohustatud tarnima teatava kindlaksmääratud miinimumhinnaga. Kui liikmesriik kohustab viimasena vastutavat tarnijat tarnima elektrit tarbijale, kellele ei tehta turupõhiseid pakkumisi, kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 5 sätestatud tingimusi ja see kohustus võib hõlmata reguleeritud hinda üksnes sellises ulatuses, milles kliendil on õigus reguleeritud hinnale. Selle hindamisel, kas äritarbijate saadud pakkumised on turupõhised, peaksid liikmesriigid võtma arvesse individuaalseid kaubanduslikke ja tehnilisi asjaolusid. Kui liikmesriik on enne 16. juulit 2024 juba määranud viimasena vastutava tarnija, kasutades õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat menetlust, ei ole vaja algatada uut viimasena vastutava tarnija määramise menetlust.

(22)

Energiajagamine võib tekitada suurema vastupanuvõime mõju suhtes, mida avaldavad kõrged ja volatiilsed hulgimüügituru hinnad tarbijatele, võimestab suuremat rühma tarbijaid, nagu kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad, kel muidu ei ole rahaliste või ruumiliste piirangute tõttu võimalust saada aktiivseks tarbijaks, ning aitab suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu, sest kaasatakse täiendavaid erakapitali investeeringuid ja mitmekesistatakse tasustamisviise. Tänu asjakohaste hinnasignaalide ja salvestusüksuste lõimimisele võib elektrijagamine aidata luua aluse selleks, et ära kasutada väiksemate tarbijate paindlikkusvõimalusi. Käesoleva direktiivi sätted energiajagamise kohta täiendavad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 15 sätteid oma tarbeks toodetud energia tarbimise kohta, eelkõige seoses kollektiivse oma tarbeks toodetud energia tarbimisega.

(23)

Aktiivsetel tarbijatel, kes omavad, liisivad või rendivad salvestus- või tootmisüksust, peaks olema õigus jagada ülejäävat toodangut tasu eest või tasuta ja anda teistele tarbijatele võimalus saada aktiivseteks tarbijateks või jagada ühiselt liisitud, renditud või omatavate võimsusega kuni 6 MW üksustega toodetud või neis salvestatud taastuvenergiat kas otse või kolmandast isikust korraldaja kaudu. Väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest suuremates energiajagamissüsteemides osalevate tarbijate puhul peaks energiajagamissüsteemiga seotud tootmisüksuse ülesseatud võimsuse suurus olema maksimaalselt 6 MW ja energiajagamine peaks toimuma kohalikus või piiratud geograafilises piirkonnas, nagu on määratlenud liikmesriigid. Ülejääva toodangu tasu eest jagamise mis tahes makseid võib tasuda kas aktiivsete klientide vahel otse või siis automatiseeritud vastastikuse kauplemise platvormi kaudu. Energiajagamise kokkulepped põhinevad kas aktiivsete tarbijate vahelistel eraõiguslikel lepingutel või need sõlmitakse juriidilise isiku kaudu. Juriidiline isik, kes kasutab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16 määratletud taastuvenergiakogukonna või direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 11 määratletud kodanike energiakogukonna kriteeriume, võiks oma liikmetega jagada elektrit, mis on toodetud tema täielikus omandis olevate üksustega. Energiajagamisega seotud kaitse ja võimestamise raamistikus tuleks pöörata erilist tähelepanu kaitsetutele tarbijatele ja energiaostuvõimetutele tarbijatele.

(24)

Energiajagamine tähendab sellise omatoodetud või salvestatud elektrienergia ühist tarbimist, mille rohkem kui üks ühiselt tegutsevat aktiivset tarbijat on avalikku võrku edastanud. Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma asjakohase IT-taristu, mis võimaldab teatava ajavahemiku jooksul tarbija mõõdetud kogutarbimise ja kogutarbimisest maha arvatud omatoodetud või salvestatud taastuvenergia halduslikult ühitada, et arvutada tarnija poolt väljastatud energiaarve energiakomponent, vähendades sedasi tarbija arvet. Nende üksuste väljund tuleks jaotada koondatud tarbijakoormuseprofiilide vahel, järgides staatilisi, muutuvaid või dünaamilisi arvutusmeetodeid, mis võivad olla ette kindlaks määratud või mille võivad aktiivsed tarbijad kokku leppida. Energiajagamises osalevad aktiivsed tarbijad vastutavad rahaliselt enda põhjustatud tasakaalustamatuse eest, ilma et see piiraks aktiivsete klientide võimalust delegeerida oma tasakaalustamiskohustust teistele turuosalistele. Kõiki direktiiviga (EL) 2019/944 kehtestatud tarbijate õigusi ja kohustusi kohaldatakse energiajagamissüsteemides osalevate lõpptarbijate suhtes. Tarnijate kohustuste täitmist ei tohiks siiski nõuda kodumajapidamistelt, mille ülesseatud võimsus on kuni 10,8 kW üksikute kodumajapidamiste puhul ja kuni 50 kW kortermajade puhul. Liikmesriikidel peaks olema võimalik neid künniseid kohandada vastavalt riigi oludele, üksikute kodumajapidamiste puhul kuni 30 kW-ni ja kortermajade puhul 40–100 kW-ni.

(25)

Pistikühendusega mini-päikeseenergiasüsteemid võiksid koos muude süsteemide ja tehnoloogiatega aidata kaasa taastuvenergia laialdasemale kasutuselevõtule ja kodanike kaasamisele energiasüsteemi ümberkujundamisse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik selliste süsteemide kasutuselevõttu edendada haldus- ja tehnilise koormuse vähendamise abil. Reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada pistikühendusega mini-päikeseenergiasüsteemidest tuleneva elektri võrku sisestamise tasusid või kehtestada nende tasude arvutamise metoodika. Sõltuvalt liikmesriigi olukorrast võiksid kehtestatavad tasud olla väga madalad või isegi olematud, olles seejuures kulusid kajastavad, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

(26)

Kaitsetud tarbijaid ja energiaostuvõimetuid tarbijaid tuleks piisavalt kaitsta elektrivõrgust lahtiühendamise eest ning neid ei tohiks panna olukorda, mis sunniks neid võrgust lahti ühendama. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad on täielikult kaitstud elektrivõrgust lahtiühendamise eest, võttes selleks asjakohaseid meetmeid, mis hõlmavad lahtiühendamise keelamist ja muude samaväärsete abinõude rakendamist. Liikmesriikide käsutuses on mitmed vahendid ja head tavad, sealhulgas, kuid mitte ainult, aastaringsed või hooajalised lahtiühendamise keelud, võlgnevuste ennetamine ja kestlikud lahendused energiaarvete tasumisega raskustes olevate tarbijate toetamiseks. Tarnijatel ja kõigil asjaomastel riigi ametiasutustel on jätkuvalt oluline roll selles, et teha kindlaks lühi- ja pikaajalised asjakohased meetmed, mis tuleks teha kättesaadavaks kaitsetutele tarbijatele ja energiaostuvõimetutele tarbijatele nende energiakasutuse ja -kulude haldamiseks, kusjuures tarnijad ja asjaomased riigi ametiasutused peaksid tegema tihedat koostöös sotsiaalkindlustusasutustega.

(27)

Tarbijatel on õigus kasutada oma tarnijate hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ja mitte sattuda ebasoodsasse olukorda tarnijatega tekkinud erimeelsuste puhul, eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks tarnijad lepinguid lõpetada endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel. Tarnijad ja tarbijad peaksid endiselt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergia tarnimist ja selle eest maksmist, ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest, kõrvale hoiduda. Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida selliste kaebuste esitamise või vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste kuritarvitamist.

(28)

Riigi sekkumine tarnitava elektri hinnakujundusse kujutaks endast põhimõtteliselt turumoonutust. Seega võiks sellist sekkumismeedet rakendada üksnes asjakohasel juhul ja avaliku teenindamise kohustusena, mille kohta peaks kehtima eritingimused. Käesoleva direktiivi kohaselt on võimalik kehtestada kaitsetutele tarbijatele ja energiaostuvõimetutele tarbijatele ning üleminekumeetmena kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele reguleeritud hinnad, sealhulgas omahinnast madalamad hinnad, olenemata sellest, kas on elektrihinnakriis või mitte. Sellise elektrihinnakriisi ajal, mil elektri hulgi- ja jaemüügihinnad tõusevad märkimisväärselt, peaks liikmesriikidel olema lubatud ajutiselt laiendada reguleeritud hindade kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Liikmesriikidel peaks olema erandkorras ja ajutiselt lubatud kehtestada elektrihinnakriisi ajal kodutarbijatele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele omahinnast madalamad reguleeritud hinnad, tingimusel et see ei põhjusta moonutusi tarnijate vahel ning et tarnijatele hüvitatakse omahinnast madalama hinnaga tarnimine. Siiski on vaja tagada, et selline hinna reguleerimine oleks sihipärane ega looks stiimuleid tarbimise suurendamiseks. Seega peaks selline erandlik ja ajutine hinna reguleerimise laiendamine piirduma 80 %-ga kodutarbijate keskmisest tarbimisest ja 70 %-ga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eelmise aasta tarbimisest. Nõukogul peaks olema võimalik kuulutada komisjoni ettepanekul põhineva rakendusotsusega välja piirkondlik või kogu liitu hõlmav elektrihinnakriis. Hinnang selle kohta, kas selline elektrihinnakriis eksisteerib, peaks põhinema võrdlusel tavapärase turu toimimise ajal kehtivate hindadega, mistõttu ei tohiks võtta arvesse käesoleva direktiivi kohaselt väljakuulutatud varasemate elektrihinnakriiside mõju. Sellises rakendusotsuses tuleks samuti välja kuulutada elektrihinnakriisi ajavahemik, mille jooksul see ajutine reguleeritud hindade laiendamine kehtib. See ajavahemik ei tohiks olla pikem kui üks aasta. Kui jätkuvalt on täidetud elektrihinnakriisi väljakuulutamise tingimused, peaks nõukogul olema võimalik komisjoni ettepaneku alusel rakendusotsuse kehtivusaega pikendada. Nõukogule rakendamisvolituste andmine on õigustatud, arvestades seda, kui märkimisväärset horisontaalset mõju avaldavad liikmesriikidele elektrihinnakriisi väljakuulutamise otsus ja seeläbi käivitatud laiendatud võimalused riiklikuks sekkumiseks tarnitava elektri hinnakujundusse. Selline mõju on märkimisväärne nii asjaomaste klientide arvu kui ka selliste klientide kategooriate tähtsuse seisukohast. Rakendamisvolituste andmisel nõukogule võetakse piisavalt arvesse ka sellise otsuse poliitilist olemust, millega kuulutatakse välja elektrihinnakriis, mis nõuab erinevate poliitiliste kaalutluste delikaatset tasakaalustamist, mille keskmes on liikmesriikide otsus rakendada energia hinnakujundamist. Kaitsetute tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate puhul võib liikmesriikides kohaldatav hinna reguleerimine hõlmata 100 % hinnast kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 5. Igal juhul tuleks piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi väljakuulutamisel tagada võrdsed tingimused kõigis otsusest mõjutatud liikmesriikides, et hoida ära siseturu põhjendamatut moonutamist.

(29)

Liikmesriikidel peaks kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 olema võimalik toetada tööstustarbijate täiendavaid elektrikulusid elektrikriisi ja erakordselt suure hinnatõusu ajal.

(30)

Kuna Eesti, Läti ja Leedu ei ole veel liidu elektrisüsteemiga sünkroniseeritud, seisavad nad tasakaalustamisturgude korraldamisel ja tugiteenuste turupõhisel hankimisel silmitsi väga spetsiifiliste probleemidega. Kuigi sünkroniseerimise suunas liigutakse, on stabiilse sünkroniseeritud süsteemi toimimise üks hädavajalikke eeltingimusi piisava tasakaalustamisvõimsuse reservi olemasolu sageduse reguleerimiseks. Kuna Balti riigid sõltuvad sageduste haldamisel Venemaa sünkroonalast, ei olnud neil veel võimalik arendada välja oma enda toimivat tasakaalustamisturgu. Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on märkimisväärselt suurendanud nende enda tasakaalustamisturgude puudumisest tingitud ohtu varustuskindlusele. Eesti, Läti ja Leedu tuleks seega vabastada direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõike 4 ja artikli 54 lõike 2 teatavate sätete nõuetest niivõrd, kuivõrd see on vajalik süsteemi turvalisuse tagamiseks üleminekuperioodil. Eestile, Lätile ja Leedule ette nähtud üleminekuperioodid tuleks pärast sünkroniseerimist võimalikult kiiresti lõpetada ning neid tuleks kasutada asjakohaste turuinstrumentide väljatöötamiseks, mis pakuvad lühiajalisi tasakaalustamisreserve ja muid hädavajalikke tugiteenuseid, ning peaksid piirduma selle protsessi jaoks vajaliku ajaga.

(31)

Arvestades, et Küprose põhivõrk ei ole ühendatud ühegi teise liikmesriigi põhivõrguga, seisab Küpros tasakaalustamisturgude korraldamisel ja tugiteenuste turupõhisel hankimisel silmitsi väga spetsiifiliste probleemidega. Küpros tuleks seega vabastada direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõike 4 ja artikli 54 lõike 2 nõuetest niivõrd, kuivõrd see on vajalik süsteemi turvalisuse tagamiseks üleminekuperioodil, nimelt seni, kuni Küprose põhivõrk ühendatakse võrkudevaheliste ühenduste kaudu teiste liikmesriikide põhivõrguga.

(32)

Käesoleva direktiiviga luuakse õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (16). Liikmesriigid peaksid tagama, et järgitakse kõiki määruse (EL) 2016/679 kohaseid isikuandmete töötlemisega seotud põhimõtteid ja kohustusi, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumise osas. Kui käesoleva direktiivi eesmärki on võimalik saavutada ilma isikuandmeid töötlemata, peaksid vastutavad töötlejad kasutama anonüümitud ja koondandmeid.

(33)

Kui mõni käesoleva direktiiviga ettenähtud meede kujutab endast riigiabi, ei piira selliseid meetmeid käsitlevad sätted ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist. Komisjon on pädev hindama riigiabi siseturuga kokkusobivust.

(34)

Direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(35)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt parandada integreeritud elektrituru korraldust, eelkõige selleks, et vältida põhjendamatult kõrgeid elektrihindu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

4)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

7)

Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

10)

Artikli 31 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

11)

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).“ "

12)

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklisse 66 lisatakse järgmised lõiked:

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

15)

Artikli 69 lõige 2 asendatakse järgmisega: