1.   Tollimaks on mis tahes maks või lõiv, kaasa arvatud mis tahes kujul lisamaks või -lõiv, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, kuid mis ei ole:

a)	riigisiseste maksudega samaväärne lõiv, mis on kehtestatud nii imporditud kui ka kohalikele toodetele kooskõlas artikliga 20;

b)	dumpinguvastane, tasakaalustus- või kaitsemeede, mida kohaldatakse kooskõlas VI jaotisega, ning

c)	tasud või muud lõivud, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 8.

2.   Tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse järkjärgulist vähendamist, on iga lepinguosalise tariifide liberaliseerimise kavas iga toote puhul kehtestatud määr.

1.   Käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade klassifitseerimine toimub iga lepinguosalise tariifinomenklatuuri alusel kooskõlas rahvusvahelise kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) konventsiooniga.

2.   Lepinguosalised edastavad kolme (3) kuu jooksul pärast tariifide muutmist või muudatuste tegemist HSis teineteisele kogu vajaliku teabe I ja II lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavate tollimaksude ja vastavate nomenklatuuride kohta.

1.   Käesoleva osa kohaldamisel tähendab „pärinev“ importiva lepinguosalise kohaldatava õiguse alusel (1) päritolustaatust omavat (2).

2.   Hiljemalt viis (5) aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võetakse artikli 104 alusel loodud majanduspartnerluslepingu nõukogu (edaspidi „majanduspartnerluslepingu nõukogu“) otsusega vastu päritolureegleid käsitlev protokoll. Kohe kui alustatakse sellise protokolli kohaldamist, lõpetatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine.

3.   Kui lepinguosalised ei ole lõikes 2 osutatud viieaastase perioodi lõpuks sellist protokolli vastu võtnud, hindab majanduspartnerluslepingu nõukogu lõike 1 kohaldamist ja võib otsustada nimetatud viieaastast perioodi pikendada.

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad ei suurenda käesoleva lepingu alusel liberaliseeritavate toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse; erandiks on artiklite 48, 49 ja 50 kohaselt heakskiidetud meetmed.

2.   Selleks et säilitada Aafrika laiema piirkondliku integratsiooniprotsessi võimalust, võivad lepinguosalised teha majanduspartnerluslepingu nõukogus otsuse muuta käesoleva lepingu II lisa punktides a, b ja c sätestatud tollimakse, mida saab kohaldada EList pärineva toote impordi suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki või partnerriikidesse. Lepinguosalised tagavad, et selline muutmine ei põhjusta käesoleva lepingu vastuolu GATT 1994 artikli XXIV nõuetega.

1.   Ühe lepinguosalise territooriumilt pärit ja teise lepinguosalise territooriumile imporditud kaupade suhtes kohaldatakse ühekordset tollimaksu.

2.   Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki importimisel tasutud tollimaks tagastatakse täielikult, kui kaubad viiakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist, kuhu need esimesena imporditi, välja mõnda muusse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki. Tollimaks tasutakse selles Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis, kus kaupu tarbitakse.

3.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et hõlbustada kaupade ringlust ja lihtsustada tolliprotseduure.

1.   Lepinguosaline ei kehtesta teisele lepinguosalisele uusi eksporditollimakse ega muid samaväärseid makse, mis on kõrgemad kui sisemaiseks müügiks mõeldud samasuguste toodete suhtes kehtestatud maksud.

2.   Olenemata lõikest 1 on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel võimalik kehtestada pärast ELi teavitamist ajutised eksporditollimaksud või muud maksud selleks, et:

a)	soodustada omamaise tööstuse arengut;

b)	säilitada vääringu stabiilsus, kui eksportkauba maailmaturuhinna tõusu tõttu tekib vääringu väärtuse ülehindamise oht, või

c)	kaitsta tulusid, toiduga kindlustatust ja keskkonda.

3.   Selliseid makse tohib kehtestada piiratud arvu toodete suhtes piiratud ajavahemikuks ja majanduspartnerluslepingu nõukogu peab nende säilitamise neljakümne kaheksa (48) kuu möödudes läbi vaatama.

4.   Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide poolt tollimaksu vallas või sellega seoses kohaldatavat mis tahes soodsamat kohtlemist mis tahes toodete ekspordi suhtes suure kaubanduspartneri territooriumile kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ka samasuguse toote ekspordi suhtes ELi.

5.   Käesoleva artikli ja artikli 15 tähenduses on „suur kaubanduspartner“ igasugune arenenud riik või igasugune riik, mille osakaal maailma kaupade ekspordis artiklis 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal oli üle 1 %, või igasugune iseseisvalt, ühiselt või vabakaubanduslepingu kaudu tegutsev riikide rühm, mille osakaal maailma kaupade ekspordis artiklis 15 nimetatud vabakaubanduslepingu jõustumisele eelneval aastal oli kokku suurem kui 1,5 % (3).

1.   Käesoleva osaga hõlmatud kaupade puhul võimaldab EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb ELi ja kolmanda riigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimisest pärast käesolevale lepingule allakirjutamist.

2.   Käesoleva osaga hõlmatud kaupade puhul võimaldab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või võimaldavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid ELile mis tahes soodsamat kohtlemist, mis tuleneb Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide saamisest mis tahes suure kaubanduspartneriga sõlmitud vabakaubanduslepingu osaliseks pärast käesolevale lepingule allakirjutamist. Kui EL tõendab, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid on võimaldanud talle vähem soodsat kohtlemist kui mis tahes muule suurele kaubanduspartnerile, arutavad lepinguosalised seda küsimust ja võtavad koos vastu otsuse, kuidas käesolevat lõiget juhtumipõhiselt parimal viisil rakendada.

3.   Käesoleva osa sätteid ei tõlgendata kui poolte kohustust laiendada vastastikku mis tahes sooduskohtlemist, mis tuleneb sellest, et üks neist on käesoleva lepingu allakirjutamise päeval kolmanda riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingu osaline.

4.   Lõiget 2 ei kohaldata kaubanduslepingute suhtes, mille Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid on sõlminud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide või teiste Aafrika riikide ja piirkondadega.

5.   Käesoleva artikli tähenduses on „vabakaubandusleping“ leping, millega oluliselt liberaliseeritakse kaubandust ja kaotatakse diskrimineerivad meetmed ja/või keelatakse lepinguosalistel uute ja rohkem diskrimineerivate meetmete võtmine alates sellise lepingu jõustumisest või mõistliku aja jooksul.

1.   Lepinguosalised on ühel meelel, et halduskoostöö on käesoleva osa kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks äärmiselt oluline, ning rõhutavad oma kindlat tahet võidelda õigusnormide rikkumise ja pettuste vastu tolli valdkonnas ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostöö tegemata jätmise ja/või õigusnormide rikkumise või pettuse, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote või asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.   Käesoleva artikli tähenduses tähendab „halduskoostöö tegemata jätmine“ muu hulgas seda, et:

a)	korduvalt on jäetud täitmata kohustus kontrollida asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolustaatust;

b)	sellele järgnevast asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolutõendi kontrollist ja/või selle tulemustest teavitamisest on korduvalt keeldutud või sellega põhjendamatult viivitatud;

c)	korduvalt on keeldutud loa andmisest halduskoostöö missioonide korraldamiseks kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrolliks või sellega on põhjendamatult viivitatud.

4.   Õigusnormide rikkumise või pettuse võib avastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordimahu kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taseme ja on seotud objektiivse teabega õigusnormide rikkumise või pettuse kohta.

5.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostöö tegemata jätmise ja/või õigusnormide rikkumise või pettuse, teatab sellest viivitamata kõrgemate ametnike komiteele, mis on loodud kooskõlas artikliga 106 (edaspidi „kõrgemate ametnike komitee“), esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõrgemate ametnike komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;

b)

kui lepinguosalised on alustanud punktis a osutatud viisil kõrgemate ametnike komitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme (3) kuu jooksul alates teatamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote või asjaomaste toodete sooduskohtlemise ning sellisest ajutisest peatamisest teatatakse põhjendamatu viivituseta majanduspartnerluslepingu nõukogule;

c)

käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks, kestab kõige rohkem kuus (6) kuud ning seda perioodi võib pikendada ning asjaomase peatamise teemal peetakse kõrgemate ametnike komitees korrapäraselt konsultatsioone, eelkõige selleks, et lõpetada ajutine peatamine niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud enam ei esine.

6.   Samaaegselt kõrgemate ametnike komiteele teatamisega lõike 5 punkti a alusel peaks nimetatud teate edastanud lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostöö tegemata jätmine ja/või õigusnormide rikkumine või pettus.

1.   Lepinguosaliste vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavad tolliväärtuse määramise eeskirjad on reguleeritud GATT 1994 VII artikliga ja GATT 1994 VII artikli rakendamise lepinguga.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast tuleb tühistada kõik lepinguosaliste vahelise kaupade impordi, ekspordi või müügi suhtes kohaldatavad keelud või piirangud, mis on kehtestatud kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete vormis ja mis ei ole artiklis 6 sätestatud tolli- ja muud maksud, tasud ja muud lõivud. Lepinguosaliste vahelises kaubanduses ei võeta kasutusele uusi selliseid meetmeid. Käesolev artikkel ei piira käesoleva osa VI jaotise kohaldamist.

2.   Käesoleva artikli lõige 1 ei laiene järgmisele:

a)	ajutised ekspordikeelud või -piirangud, mille eesmärk on vältida või leevendada kriitilist toidunappust või teiste eksportivale lepinguosalisele oluliste toodete kriitilist nappust;

b)	impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, mis on vajalikud rahvusvahelise kaubanduse objektiks oleva kauba klassifitseerimise, liigitamise või turustamise standardite või eeskirjade kohaldamiseks.

1.   Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate imporditud toodete suhtes ei kohaldata otseselt ega kaudselt riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid tasusid lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt teise lepinguosalise samasuguste omamaiste toodete suhtes. Peale selle ei kohalda lepinguosalised muul viisil riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid tasusid, et võimaldada oma vastavate toodete kaitsmist.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevatele importtoodetele võimaldatakse nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist mõjutavate õigusnormide ja nõuetega seoses vähemalt sama soodsad tingimused kui teise lepinguosalise samasugustele omamaistele toodetele. Käesolev lõige ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote päritolul.

3.   Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtki riigisisest koguselist eeskirja, mis on seotud toodete segamise, töötlemise või kasutamisega piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab olema pärit omamaistest allikatest. Peale selle ei kohalda kumbki lepinguosaline riigisiseseid koguselisi eeskirju, et võimaldada oma vastava toodangu kaitsmist.

4.   Käesolev artikkel ei takista toetuste maksmist eranditult kodumaistele tootjatele, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikliga kohaldatud riigisiseste maksude või muude tasude laekumisest tehtavaid väljamakseid kodumaistele tootjatele ning toetusi, mis realiseeritakse kodumaiste toodete ostmisega valitsemissektori poolt.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate õigusnormide, menetluste ega tavade suhtes.

1.   Lepinguosalised tunnistavad tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamise olulisust üleilmses muutuvas kaubanduskeskkonnas ja lepivad kokku järgmises:

a)	süvendada koostööd ja tagada, et asjakohased õigusaktid ja protseduurid ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid eesmärgile lihtsustada kaubanduse edendamist;

b)	et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning peavad suurendama oma suutlikkust.

2.   Käesoleva jaotise eesmärk on:

a)	lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)	soodustada tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)	pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)	toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste tollialaste heade tavade rakendamisel;

e)	süvendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude selle valdkonnaga seotud piirikontrolliasutuste vahel.

1.   Selleks et tagada käesoleva jaotise sätete järgimine ja püüelda tõhusalt artiklis 22 sätestatud eesmärkide poole, kohustuvad lepinguosalised:

a)	vahetama teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)	töötama välja ühisalgatusi kokkulepitud valdkondades;

c)

tegema koostööd järgmistes valdkondades: i) tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamine ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamine; ii) tolliprotseduuride ja kaubanduse, sealhulgas impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamine ja ühtlustamine; iii) piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamine; iv) läbipaistvuse suurendamine kooskõlas artikli 24 lõikega 3; v) suutlikkuse suurendamine, sealhulgas finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele; vi) kõik muud tollivaldkonnad, mille suhtes lepinguosalised võivad kokku leppida;

d)	määratlema võimaluste piires ühised seisukohad sellistes tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon (WCO), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)	edendama kõikide seotud asutuste töö riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

2.   Olenemata lõikest 1 pakuvad lepinguosalised tolliküsimustes üksteisele vastastikust haldusabi vastavalt protokolli nr 1 sätetele.

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid põhinevad tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavatel rahvusvahelistel meetmetel ja standarditel, sealhulgas 26. juunil 1999 Brüsselis alla kirjutatud tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni põhiosal, WCO maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikul, WCO andmetel ja HS konventsioonil.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nende vastavad kaubandus- ja tollialased õigusaktid ja tolliprotseduurid põhinevad järgmisel:

a)	vajadus kaitsta ja lihtsustada seadusjärgset kaubandust tollialastes õigusaktides sätestatud nõuete tulemusliku täitmise tagamise ja järgimise kaudu;

b)	vajadus vältida ettevõtjate tarbetut ja diskrimineerivat koormamist, pakkuda kaitset pettuste ja korruptsiooni eest ning lihtsustada veelgi rohkem tollialaseid õigusakte ja tolliprotseduure korralikult järgivate ettevõtjate tegevust;

c)	vajadus kasutada ühtset haldusdokumenti või sellega võrdväärset elektroonilist dokumenti, et koostada tollideklaratsioone vastavalt ELis ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides;

d)	nüüdisaegsed tollitöö meetodid, sealhulgas riskianalüüs, kauba sisenemise ja vabastamise lihtsustatud protseduurid ja vabastamisjärgsed kontrollid ning auditeerimine;

e)	nii ekspordi-, impordi- kui ka transiiditehingute süsteemide, sealhulgas infotehnoloogial põhinevate süsteemide järkjärguline arendamine, et lihtsustada teabe vahetamist ettevõtjate, tolliasutuste ja muude asutuste vahel;

f)	põhimõte, mille kohaselt on karistused tollieeskirjade või protseduurinõuete väiksemate rikkumiste eest proportsionaalsed ning nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi tollivormistuses;

g)	tolliküsimusi, eelkõige tariifset klassifitseerimist ja päritolureegleid käsitlevate siduvate otsuste süsteem, mis on kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike õigusaktidega;

h)	vajadus kohaldada tasusid ja lõive, mis vastavad konkreetse tehinguga seoses osutatud teenuse maksumusele ja mida ei arvutata väärtuse alusel. Kaubavahetusega seotud konsulaarteenuste eest tasu ega lõivu ei võeta;

i)	WTO eksportkauba eelinspekteerimise lepingus määratletud selliste nõuete või mis tahes samaväärsete nõuete kaotamine, millega on ette nähtud kauba eelinspekteerimise kohustus;

j)	kõigi selliste nõuete kaotamine, millega on ette nähtud tollimaaklerite kasutamise kohutus, ning maaklerite litsentsimise läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed eeskirjad.

3.   Selleks et parandada töömeetodeid ning tagada tollitoimingute läbipaistvus ja tõhusus, peavad lepinguosalised:

a)	võtma täiendavaid meetmeid dokumentide ja kaubandusega seotud formaalsuste lihtsustamiseks ja standardimiseks, et võimaldada kaupade kiiret vabastamist ja tollivormistust;

b)

võtma kasutusele tõhusad, kiired ja mittediskrimineerivad protseduurid, mis võimaldavad vaidlustada tolli ja muude asutuste haldustoiminguid, ettekirjutusi ja otsuseid, mis mõjutavad kauba importi, eksporti või transiiti; sellised protseduurid peavad olema kõigi ettevõtjate jaoks hõlpsalt kasutatavad;

c)	tagama usaldusväärsuse säilimise asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide põhimõtteid kajastavate meetmete kohaldamisega.

1.   Lepinguosalised tagavad vaba transiidi läbi oma territooriumi mööda kõige otstarbekamaid marsruute. Piirangud, kontrollid ja nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja ühtselt kohaldatavad.

2.   Iga lepinguosaline võib nõuda, et transiitliikluseks läbi tema territooriumi sisenetaks õigest tollipunktist ja kasutataks kindlaksmääratud marsruute. Kui lepinguosaline nõuab selliste marsruutide kasutamist, teeb ta seda täielikus kooskõlas GATT 1994 artikli V lõikega 3.

3.   Ilma et see piiraks seaduspärast tollikontrolli, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupade transiidi puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist kui omamaiste kaupade puhul.

4.   Lepinguosalised kasutavad tollitransiidi korda, mis võimaldab kaupade transiiti ilma tollimakse või muid samaväärseid lõive tasumata, juhul kui on esitatud nõuetekohane tagatis kooskõlas piirkondlike ja/või riiklike tollialaste õigusaktidega.

5.   Lepinguosalised edendavad ja rakendavad piirkondlikku transiidikorraldust.

6.   Lepinguosalised soodustavad kõikide asjaomaste asutuste tegevuse riigisisest ja piiriülest kooskõlastamist.

7.   Lepinguosaliste õigusaktid põhinevad transiidi suhtes kohaldatavatel rahvusvahelistel standarditel ja meetmetel.

1.   Võttes arvesse vajadust suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide suutlikkust tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas ning ilma et see piiraks selle või nende kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, lepivad lepinguosalised kokku, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele võimaldatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast alates viie (5) aasta pikkune üleminekuperiood, et täita artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud kohustused.

2.   Kõnealust üleminekuperioodi võib majanduspartnerluslepingu nõukogu loal pikendada.

1.   Käesolevaga moodustavad lepinguosalised tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee, mis koosneb lepinguosaliste esindajatest ja:

a)	mille koosoleku kuupäeva ja päevakorra lepivad lepinguosalised enne kokku;

b)	mille eesistujaks on vaheldumisi mõlemad lepinguosalised, ning

c)	mis annab aru majanduspartnerluslepingu nõukogule.

2.   Tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomiteel on järgmised ülesanded:

a)	kontrollida käesoleva jaotise ja artikli 9 rakendamist ja haldamist;

b)	luua foorum, et pidada nõu ja aru tolliga seotud küsimustes, sealhulgas päritolureeglite, üldiste tolliprotseduuride, tolliväärtuse määramise, tariifiklassifikatsiooni, transiidi ja vastastikuse tollialase haldusabi osutamisega seotud küsimustes;

c)	tõhustada koostööd päritolureeglite ja nendega seotud tolliprotseduuride, üldiste tolliprotseduuride ja vastastikuse tollialase haldusabi arendamise, kohaldamise ja täitmise valdkonnas;

d)	suurendada suutlikkust ja süvendada tehnilise abiga seotud koostööd;

e)	lahendada muid küsimusi, milles lepinguosalised on seoses käesoleva jaotisega kokku leppinud.

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse meetmete suhtes, mis kuuluvad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaldamisalasse.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva jaotise kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus, codex alimentarius’e komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis kasutatud mõisted.

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva jaotisega seotud rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest, mille osalised nad on.

2.   Iga lepinguosaline:

a)	omab suveräänset õigust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et need meetmed on kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu sätetega;

b)	konsulteerib teise lepinguosalisega enne mis tahes uute sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamist, kasutades selleks WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga ette nähtud teavitamisvahendeid või tehes seda vajaduse korral lepinguosaliste kontaktpunktide kaudu;

c)	aitab teisel lepinguosalisel koguda teadlike otsuste tegemiseks vajalikku teavet;

d)	propageerib Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi sidemeid, ühisprojekte ning teadus- ja arendustegevust.

1.   Lepinguosaliste eesmärk on saavutada oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamist, sealhulgas kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlusi käsitlevate vastavate eeskirjade ja menetluste ühtlustamine kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.   Kõrgemate ametnike komitee koostab juhendi nimetatud ühtlustamisprotsessi toetamiseks ja järelevalveks.

1.   Lepinguosalised järgivad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel läbipaistvuse põhimõtet kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga.

2.   Lepinguosalised tunnistavad tõhusate konsulteerimis-, teatamis- ja teabevahetusmehhanismide olulisust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu kohaselt.

3.   Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele kõikidest impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarnõuete muudatustest, mis võivad mõjutada käesoleva osa kohaldamisalasse kuuluvat kaubandust. Lepinguosalised kohustuvad looma mehhanismid sellise teabe vahetamiseks.

1.   Lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide ja ELi pädevad asutused, kes vastutavad käesolevas osas osutatud meetmete rakendamise eest.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevad asutused täidavad neile WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga pandud ülesandeid.

3.   Lepinguosalised edastavad üksteisele andmed oma lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ning neis andmetes tehtavate muudatuste kohta.

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse WTO tehniliste kaubandustõkete lepingus (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping“) kindlaks määratud tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes.

2.   Käesolevas jaotises kasutatakse tehniliste kaubandustõkete lepingu mõisteid.

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord neil tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel olevaid õigusi ja kohustusi, võttes samal ajal arvesse õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille osalised Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid ja EL on, pidades sealhulgas eelkõige silmas keskkonna ja elurikkuse kaitset käsitlevaid kokkuleppeid.

2.   Kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetega tagavad lepinguosalised, et tehnilisi norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga luua tarbetuid takistusi lepinguosaliste vahelises kaubanduses.

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi seoses tehnilistest normidest, standarditest ja vastavushindamismenetlustest teatamise ning neid käsitleva teabe vahetamisega kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

2.   Lepinguosalised vahetavad teabepunktide kaudu kiirhoiatusi, teaduslikke arvamusi, teateid sündmuste kohta ja muud teavet, mis võib olla nende kaubandussuhete seisukohalt oluline.

3.   Lepinguosalised võivad teha koostööd teabepunktide ning ühiste andmebaaside loomisel ja käitamisel.

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid kohustusi seoses vastavushindamisega.

2.   Võttes arvesse oma tehniliste normide, standardite ja vastavushindamisraamistiku ühtlustamise ulatust, võivad lepinguosalised kaaluda läbirääkimiste pidamist vastavushindamismenetluste vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks.

1.   Käesolevas jaotises osutatud meetmete rakendamise eest vastutavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide pädevad asutused on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide reguleerivad asutused, kellel on volitused ja pädevus standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise tagamiseks või järelevalveks.

2.   ELis vastutab käesoleva jaotise rakendamise eest Euroopa Komisjon.

3.   Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid teatab või teatavad kooskõlas käesoleva lepinguga ELile oma vastavad tehnilised reguleerivad asutused.

1.   Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista miski käesolevas lepingus ELil või Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel kas iseseisvalt või ühiselt vastu võtmast dumpinguvastaseid meetmeid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas WTO asjaomaste lepingutega. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.   Enne ühe või teise lepinguosalise poolt imporditud toodetele lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist kaaluvad lepinguosalised võimalust kasutada WTO asjakohastes lepingutes sätestatud konstruktiivseid abinõusid.

3.   Kui üks või teine lepinguosaline on kehtestanud dumpinguvastase meetme või tasakaalustusmeetme, tegeleb kohtuliku kontrolliga üksainus instants, sealhulgas apellatsioonimenetluses.

4.   Kui dumpinguvastaseid meetmeid või tasakaalustusmeetmeid saab kehtestada nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil (olevalt olukorrast), tagavad lepinguosalised, et piirkondlikud ja riiklikud asutused ei kohalda neid meetmeid sama toote suhtes üheaegselt.

5.   Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamisest enne iga uurimise alustamist.

6.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide pärast käesoleva lepingu jõustumist algatatavate uurimiste puhul.

7.   Vaidluste lahendamist reguleerivad WTO eeskirjad kehtivad kõigi dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmetega seotud vaidluste suhtes.

1.   Kui käesolevast artiklist ei tulene teisiti, ei takista miski käesolevas lepingus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel ja ELil võtta meetmeid kooskõlas GATT 1994 XIX artikliga, WTO kaitsemeetmete lepinguga ja WTO põllumajanduslepingu artikliga 5. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse päritolu kindlaks vastavalt lepinguosaliste mittesooduspäritolureeglitele.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ning võttes arvesse käesoleva lepingu üldisi arengueesmärke ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majanduse väiksust, ei kohalda EL Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist või partnerriikidest pärit impordi suhtes ühtegi GATT 1994 artikli XIX, WTO kaitsemeetmete lepingu ega WTO põllumajanduslepingu artikli 5 kohast meedet.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse viie (5) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva enne selle perioodi lõppemist vaatab majanduspartnerluslepingu nõukogu lõike 2 toimimise Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide arenguvajadusi silmas pidades läbi, et otsustada, kas nende rakendamisaega pikendada.

4.   Lõike 1 suhtes kohaldatakse WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe sätteid.

1.   Pärast muude lahendusvõimaluste uurimist võib lepinguosaline käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras rakendada lühiajalise kestusega kaitsemeetmeid, mis erinevad artiklitest 10 ja 11.

2.   Lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmeid võib rakendada, kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)	märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil;

b)	häireid teatavas majandusharus, eeskätt juhul, kui häired põhjustavad suuri sotsiaalprobleeme või raskusi, mille tagajärjel importiva lepinguosalise majandusolukord võib oluliselt halveneda, või

c)	häireid samasuguste või otseselt konkureerivate põllumajandustoodete (4) turgudel või nende turgude reguleerimismehhanismide häireid.

3.   Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed ei ületa lõikes 2 ja lõike 5 punktis b määratletud märgatava kahju või häirete kõrvaldamiseks või vältimiseks vajalikku määra. Importiva lepinguosalise kaitsemeetmed võivad seisneda üksnes ühes või mitmes järgmises meetmes:

a)	asjaomase toote käesolevas lepingus ettenähtud tollimaksumäära täiendava vähendamise peatamine;

b)	asjaomase toote tollimaksu suurendamine määrani, mis ei ületa WTO teistele liikmetele kohaldatavat määra, ning

c)	asjaomase toote suhtes tariifikvootide kehtestamine.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib EL juhul, kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist või partnerriikidest pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada ühes või mitmes ELi äärepoolseimas piirkonnas lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta asjaomases piirkonnas või piirkondades järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

5.   a) Ilma et see piiraks lõigete 1–3 kohaldamist, võib või võivad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid juhul, kui EList pärit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides lõikes 2 nimetatud olukorra, võtta oma territooriumil järelevalve- või kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras.

b)

Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid võib või võivad võtta kaitsemeetmeid lõigetes 6–9 sätestatud korras juhul, kui EList pärit toodet imporditakse tollimaksude vähendamise tõttu tema või nende territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada häireid sarnaseid või otseselt konkureerivaid tooteid tootvas noores tootmisharus. Seda sätet kohaldatakse ainult kümne (10) aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Majanduspartnerluslepingu nõukogu võib seda ajavahemikku pikendada maksimaalselt viie (5) aasta võrra.

6.   a) Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik lõigetes 2, 4 ja 5 määratletud märgatava kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks.

b)

Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui kaks (2) aastat. Kui kaitsemeetmete kohaldamist õigustavad asjaolud kestavad edasi, võib nende meetmete rakendamisaega pikendada veel kuni kahe (2) aasta võrra. Kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid kohaldab või kohaldavad kaitsemeedet või kui EL kohaldab kaitsemeedet ühe või mitme äärepoolseima piirkonna territooriumil, võib seda meedet siiski kohaldada kuni neli (4) aastat, ja kui kaitsemeetmete rakendamist nõudvad asjaolud kestavad, võib selle rakendamisaega pikendada veel nelja (4) aasta võrra.

c)	Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmed, mida rakendatakse kauem kui üks (1) aasta, peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja lõpuks.

d)	Käesolevas artiklis nimetatud kaitsemeetmeid ei kohaldata selliste toodete impordi suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, vähemalt ühe (1) aasta jooksul pärast nimetatud meetme kohaldamise lõppu.

7.   Lõigete 1 kuni 6 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	kui lepinguosaline leiab, et esineb üks lõikes 2, 4 või 5 nimetatud olukord, suunab ta küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks;

b)

kõrgemate ametnike komitee võib anda ilmnenud asjaolude kõrvaldamiseks vajalikke soovitusi; kui kõrgemate ametnike komitee ei ole andnud soovitusi olukorra parandamiseks või kui kolmekümne (30) päeva jooksul pärast küsimuse edastamist kõrgemate ametnike komiteele ei ole leitud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks käesolevas artiklis sätestatud korras;

c)

enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete rakendamist või käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisealasse kuuluvatel juhtudel peab või peavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid esitama kõrgemate ametnike komiteele niipea kui võimalik kogu asjakohase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida asjaomaseid lepinguosalisi rahuldav lahendus;

d)	käesoleva artikli kohaste kaitsemeetmete valimisel tuleb eelistada käesoleva lepingu toimimist kõige vähem häirivaid meetmeid;

e)	kõigist käesoleva artikli kohaselt võetud kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata kirjalikult kõrgemate ametnike komiteele, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.

8.   Kui erakorraliste asjaolude tõttu on vaja tegutseda kohe, võib asjaomane importiv lepinguosaline ajutiselt rakendada lõikes 3, 4 või 5 sätestatud meetmeid ilma lõike 7 nõudeid täitmata. Selliseid meetmeid võib kohaldada kõige rohkem saja kaheksakümne (180) päeva jooksul, kui meetmeid võtab EL, ja kahesaja (200) päeva jooksul, kui meetmeid võtab või võtavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid või kui EL võtab meetmeid vaid ühe või mitme oma äärepoolseima piirkonna puhul. Iga sellise ajutise meetme kestus tuleb lugeda esialgse rakendamisaja hulka või lõikes 6 nimetatud mis tahes pikendamise hulka. Selliste ajutiste meetmete rakendamisel tuleb arvestada kõikide asjaomaste lepinguosaliste huve, sealhulgas nende arengutaset. Asjaomane importiv lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ning esitab küsimuse viivitamata kõrgemate ametnike komiteele uurimiseks.

9.   Kui importiv lepinguosaline kohaldab toote impordi suhtes haldusmenetlust, mille eesmärk on esitada kiiresti käesolevas artiklis nimetatud probleeme tekitada võivate kaubandusvoogude suundumusi käsitlev teave, teavitab ta viivitamata kõrgemate ametnike komiteed.

10.   WTO lepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel võtta käesoleva artikli kohaseid kaitsemeetmeid.

1.   Kalakaubanduse ja kalanduse arendamise alane koostöö hõlmab mere- ja siseveekalapüüki ning vesiviljelust.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et kalandus on Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide jaoks oluline majandusressurss, mis annab suure panuse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusse ning võib tulevikus oluliselt kaasa aidata majanduse arengule ja vaesuse vähendamisele piirkonnas. Samuti on see oluline toidu ja välisvaluuta allikas.

3.   Lepinguosalised tunnistavad ka seda, et kalavarud pakuvad märkimisväärset huvi nii ELile kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele, ning nõustuvad tegema kalandussektori kestliku arengu ja juhtimise nimel mõlema huve teenivat koostööd, võttes arvesse majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju.

4.   Lepinguosalised on ühel meelel, et lisaväärtusega tegevuse soodustamine kalandussektoris on sobilik strateegia selle sektori majanduskasvu toetamiseks ja selle poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusse antava panuse suurendamiseks, võttes samal ajal arvesse sektori pikaajalist kestlikkust.

1.   Kalanduse valdkonnas tehtava koostöö põhimõtted on järgmised:

a)	toetada piirkondliku integratsiooni arendamist ja tugevdamist;

b)	säilitada Cotonou lepingu ja selle jätkulepingu õigustikku;

c)	võimaldada eri- ja diferentseeritud kohtlemist;

d)	kasutada ressursside hindamisel ja majandamisel parimat kättesaadavat teaduslikku teavet;

e)	luua Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides avalduva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju seire süsteem;

f)	tagada kooskõla kohaldatavate riiklike õigusaktide ja asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega, sealhulgas 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning piirkondlike ja allpiirkondlike kokkulepetega;

g)	tagada rannalähedane või elatise teenimiseks toimuv kalapüük ja see, et sellega seotud vajadusi loetakse prioriteetseks.

2.   Investeeringute ja suutlikkuse suurendamise ning turulepääsu parandamisega peaks kõnealustest juhtpõhimõtetest olema abi, et arendada siseveekogude ja mere elusressursse säästvalt ja vastutustundlikult ning optimeerida kasu, mida saavad asjaomasest sektorist praegused ja tulevased põlvkonnad.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada rahaline ja muu toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide töötlemisettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimsuse suurendamiseks, kalandussektori mitmekesistamiseks ning sadamarajatiste arendamiseks ja täiustamiseks.

4.   Konkreetsed koostöövaldkonnad on kindlaks määratud V osa IV jaotises.

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse merekalanduse kasutamise, kaitse ja majandamise suhtes, et optimeerida investeeringute ja suutlikkuse suurendamise ning turulepääsu parandamise kaudu kasu, mida Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid kalandusest saavad.

2.   Lepinguosaliste käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärgid on:

a)	edendada kalanduse kestlikku arengut ja majandamist;

b)

süvendada koostööd, et tagada kalavarude säästev kasutamine ja majandamine kui piirkondliku lõimumise kindel alus, võttes arvesse rannikuäärse või rannikuäärsete Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide ühiseid piirialade kalade ja siirdekalade liike ning asjaolu, et ükski Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik ei suuda üksi varude jätkusuutlikkust tagada;

c)	tagada kalandussektorist saadava kasu võrdsem jaotamine;

d)	tagada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks vajalik tõhus järelevalve, kontroll ja seire;

e)

edendada lepinguosaliste vastastikust sotsiaalset ja majanduslikku kasu silmas pidades mere elusressursside tõhusat kasutamist, kaitsmist ja majandamist majandusvööndites ning rahvusvaheliste dokumentide, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

f)	edendada ja arendada headest tavadest lähtudes piirkondlikku ja rahvusvahelist kaubandust;

g)	luua soodne keskkond, sealhulgas taristu ja suutlikkus, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid suudaksid nii tööstusliku kui ka väiksemahulise kalapüügi puhul järgida rangeid turunõudeid;

h)	toetada riiklikku ja piirkondlikku poliitikat, mille eesmärk on suurendada kalandussektori tootlikkust ja konkurentsivõimet;

i)	luua sidemeid muude majandusharudega.

1.   Säästva püügi mahu, püügivõimsuse ja muude majandamisstrateegiate kindlaksmääramisel kohaldatakse ettevaatuspõhimõtet, et vältida või neutraliseerida soovimatuid tagajärgi, nagu liigne püügivõimsus ja ülepüük, ning soovimatut mõju ökosüsteemidele ja rannalähedasele kalapüügile.

2.   Iga Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik võib võtta kohaseid meetmeid, sealhulgas kehtestada hooajalisi ja püügivahenditega seotud piiranguid, et kaitsta oma territoriaalvesi ning tagada rannalähedase kalapüügi kestlikkus.

3.   Lepinguosalised edendavad asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide liitumist India Ookeani Tuunikomisjoni ja teiste asjaomaste kalandusorganisatsioonidega. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid ja EL kooskõlastavad oma tegevuse, et tagada kõikide kalaliikide – sealhulgas tuuni ja selle lähiliikide – varude majandamine ja kaitse ning soodustada asjakohaseid teadusuuringuid.

4.   Kui pädeval riiklikul korraldusasutusel ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid säästva püügi piirnormide ja sihttasemete kindlaksmääramiseks Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusvööndis, toetavad lepinguosalised pädeva riikliku asutuse ja India Ookeani Tuunikomisjoni ning asjakohastel juhtudel teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega nõu pidades selliseid teaduslikke analüüse.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kui püügivõimsuse kasvu tulemusel ületavad püügitasemed pädeva riikliku asutuse kehtestatud kestlikku sihttaset, võtavad nad asjakohaseid meetmeid.

6.   Piirialade kalade ja siirdekalade varude kaitsmiseks ja majandamiseks tagavad EL ning Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid, et nende lipu all sõitvad laevad vastavad asjakohastele riiklikele, piirkondlikele ja allpiirkondlikele kalanduse juhtimise meetmetele ning asjaomastele riiklikele õigusnormidele.

1.   Järgitakse India Ookeani Tuunikomisjoni ning teiste asjakohaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud laevade haldamise ja püügijärgse tegevuse korda. Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid ja EL kehtestavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide vetes kalastavate ELi kalalaevade seire, kontrolli ja järelevalve miinimumtingimused, mis peavad hõlmama järgmist:

a)	Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides käivitatakse laevaseiresüsteem ning kui Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel laevaseiresüsteem puudub, aitab EL tal või neil käivitada ühilduva laevaseiresüsteemi;

b)

lisaks kohustuslikule ühilduvale laevaseiresüsteemile arendab või arendavad rannikuäärne või rannikuäärsed Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid koostöös ELiga muid tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve tagamise mehhanisme ning EL toetab Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki või partnerriike sellise kokkulepitud süsteemi loomisel ja rakendamisel;

c)

ELil ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel on õigus saata nii riigisisestesse kui ka rahvusvahelistesse vetesse vaatlejaid; vaatlejate kasutamise kord peab olema selgelt sätestatud; vaatlejate tasu maksavad riikide valitsused, kuid kõik pardal viibimisega seotud kulud katab laeva omanik; EL pakub toetust vaatlejate koolituskulude tasumisel;

d)	luuakse ühised püügiaruandluse süsteemid, mida kasutatakse kogu piirkonnas, ja kehtestatakse aruandluse miinimumnõuded;

e)

kõik mõnes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis saaki maha või ümber laadivad laevad teevad seda sadamates või eelsadamates. Ümberlaadimine merel ei ole lubatud, välja arvatud asjakohase piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni kehtestatud eritingimustel; lepinguosalised teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide sadamate maha- ja ümberlaadimistaristu arendamiseks ja moderniseerimiseks (mis hõlmab ka kalatoodete väljatöötamist);

f)	aruandlus tagasiheite kohta on kohustuslik; vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide põhimõtetele tuleks eelistada valikulise püügi meetodite kasutamist, mille abil on võimalik tagasiheidet vältida; kaaspüük tuuakse võimaluste piires kaldale.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide kodanikele suunatud riiklike või piirkondlike koolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel, et hõlbustada kodanike tõhusat osalemist kalanduses. Kui EL on sõlminud kahepoolse kalanduskokkuleppe, soodustatakse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide kodanike värbamist. ELi laevadele värvatud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni.

3.   Lepinguosalised teevad kooskõlastatud jõupingutusi, et parandada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise võimalusi, ning võtavad selleks vajalikke meetmeid. Pädevad asutused peaksid ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelevad kalalaevad konfiskeerima ja nende omanikud vastutusele võtma. Sellistel laevadel ei tohiks lubada asjaomaste Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide vetes rohkem kala püüda, kui neil ei ole lipuriigi ega Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide ega asjakohasel juhul vastava piirkondlike kalavarude majandamise organisatsiooni eelnevat luba.

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse sisevetekalanduse, rannalähedase püügi ja vesiviljeluse arendamise suhtes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides seoses suutlikkuse suurendamise, tehnosiirde, sanitaar- ja fütosanitaarnormide, investeeringute ja investeerimise rahastamisvahendite, keskkonnakaitse ning õigusliku ja reguleeriva raamistikuga.

2.   Sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamise alase koostöö eesmärk on edendada sisevete kalavarude säästvat kasutamist ja suurendada vesiviljelustoodangut, kaotada tarnepiirangud, parandada kala ja kalatoodete kvaliteeti, et see vastaks rahvusvahelistele sanitaar- ja fütosanitaarnormidele, parandada juurdepääsu ELi turule, kaotada piirkonnasisesed kaubandustõkked, meelitada asjaomasesse sektorisse kapitalivooge ja investeeringuid, suurendada suutlikkust ning parandada erainvestorite juurdepääsu rahalisele toetusele sisevetekalanduse ja vesiviljeluse arendamiseks.

1.   Füüsilise taristu loomisel tehtav koostöö on eelkõige seotud transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga.

2.   Selle valdkonna eesmärgid on:

a)	suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide konkurentsivõimet;

b)	tegeleda tarbepiirangutega institutsioonilisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning

c)	toetada avaliku ja erasektori partnerluse arengut.

1.   Transpordialane koostöö puudutab maantee-, raudtee-, lennu- ja veetransporti.

2.   Selle valdkonna eesmärgid on:

a)	parandada riigisisest ja piirkondlikku ühenduvust, et süvendada piirkonna majanduse integratsiooni;

b)	arendada, restruktureerida, taastada, täiustada ja ajakohastada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide kestlikke ja tõhusaid transpordisüsteeme;

c)	parandada inimeste ja kaubavoogude liikumist ning

d)	hõlbustada paremate maantee-, õhu-, mere-, sisevee- ja raudteetranspordivõimaluste kaudu juurdepääsu turgudele.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	transpordisüsteemide haldus;

b)	taristu täiustamine, arendamine ja moderniseerimine igal tasandil, sealhulgas mitut transpordiliiki hõlmavate taristuvõrgustike arendamine;

c)	Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide institutsioonilise, tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamine standardite, kvaliteedi tagamise, metroloogia- ja vastavushindamisteenuste vallas;

d)	tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)	ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete soodustamine;

f)	ohutuse ja usaldusväärsuse parandamine transpordisektoris, sealhulgas seoses meteoroloogiliste prognooside esitamise, ohtlike kaupade haldamise ning eriolukordadega toimetulekuga;

g)	piirkondliku transpordipoliitika ja sellega seotud õigusraamistiku arendamine.

1.   Koostöö energeetikasektoris hõlmab avaliku ja erasektori osalemist energia tootmises, ülekandes ja jaotamises ning piiriülest energiakaubandust.

2.   Selle valdkonna eesmärgid on:

a)	arendada, suurendada ja laiendada piirkonna energia tootmisvõimsust;

b)	suurendada alternatiivsete energiaallikate arvu;

c)	arendada, suurendada ja laiendada energiavõrke;

d)	arendada, suurendada ja laiendada jaotamist ja ülekannet;

e)	teha Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele paremini kättesaadavaks konkurentsivõimeliste hindadega nüüdisaegsed, tõhusad, usaldusväärsed, säästlikud ja taastuvad puhta energia allikad;

f)	tõhustada energia tootmise, jaotamise ja haldamise suutlikkust riigi ja piirkondlikul tasandil;

g)	soodustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides nii riigisisest kui ka -välist energiasüsteemide koostalitlusvõimet, et tagada energia maksimaalne ärakasutamine;

h)	toetada soodsa keskkonna loomist investeeringute kaasamiseks nimetatud sektoris.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	kasutusel olevate energiaallikate (eeskätt hüdroenergia, nafta ja biomass) tootmis-, ülekande- ja jaotamissuutlikkus;

b)	energiaallikate jaotuse mitmekesistamine, et kaasata muid potentsiaalseid energiaallikaid, mis on ühiskonna ja keskkonna seisukohast vastuvõetavad ning vähendavad sõltuvust naftast;

c)	energiataristu arendamine, sealhulgas maapiirkondades;

d)	asjakohaste energiaalaste regulatiivsete ja poliitiliste reformide väljatöötamine, sealhulgas turustamine ja erastamine;

e)	piirkonnasisese ja piirkondadevahelise energiaühenduse ning energia tootmise ja jaotamise alase koostöö soodustamine;

f)	suutlikkuse arendamine inimressursside vallas ning juhtimise, teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

g)	tehnoloogiaarendus ja tehnosiire, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus, andmebaaside ja võrgustike loomine;

h)	partnerlused, sidemed ja ühisettevõtted.

1.   Koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) sektoris hõlmab IKT, konkurentsivõime ja innovatsiooni arendamist ning sujuvat üleminekut infoühiskonnale.

2.   Selle valdkonna eesmärgid on:

a)	arendada IKT sektorit ning

b)	suurendada IKT panust kaubanduse lihtsustamisse e-teenuste, e-kaubanduse, e-tervise, turvaliste tehingute ja muude sotsiaal-majanduslike sektorite kaudu.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	IKT-ühenduvus ja kulutasuvus riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil;

b)	uue IKT levitamine;

c)	IKTga seotud õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

d)	tehnoloogiaarendus, tehnosiire ja tehnoloogilised rakendused, uurimis- ja arendustegevus, innovatsioon, teabevahetus ja -võrgustikud ning turustamine;

e)	suutlikkuse arendamine inimressursside vallas ning teenusstandardite ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

f)	ettevõtjate partnerlused, sidemed ja ühisettevõtted;

g)	toetus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhiste teenuste nišiturgude väljaarendamisele.

1.   Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab põllukultuure ja loomakasvatust, sealhulgas põllumajandustootmises kasutatavaid putukaid.

2.   Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva jaotise põhieesmärk on põllumajanduse kestlik areng, mis tähendab muu hulgas (kuid mitte ainult) toidu ja elatusvahenditega kindlustatust, maaelu arengut ja vaesuse vähendamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides.

3.   Käesoleva jaotise muud eesmärgid on sätestatud artiklis 58.

1.   Lepinguosalised tunnistavad põllumajandussektori tähtsust Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusele ning lepivad kokku teha koostööd selle ümberkujundamise soodustamisel, et suurendada sektori konkurentsivõimet, tagada toiduga ja toitumisalane kindlustatus, edendada maaelu ning hõlbustada põllu- ja maamajanduse kohanemist käesoleva lepingu rakendamisest tuleneva mõjuga toimetuleku eesmärgil, pöörates erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	piirkondlik integratsioon: juurdepääsu parandamine põllumajandustoodete piirkondlikele ja rahvusvahelistele turgudele, sealhulgas turusüsteemide ja turuarendusstrateegiate väljatöötamine;

b)

toetav poliitika: i) riikliku ja piirkondliku põllumajanduspoliitika ning õiguslike ja regulatiivsete raamistike väljatöötamine, vajaliku suutlikkuse loomine ja toetus institutsioonilisele arengule; ii) Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide suutlikkuse suurendamine, et saada täit kasu laienenud kauplemisvõimalustest, ning kaubandusreformidest saadava maksimaalse kasu tagamine;

c)

põllumajanduse kestlik areng: i) piirkonnapõhine ühistegevus, sealhulgas väetisetööstus, seemnekasvatus, loomakasvatuse arendamine ning taimehaiguste ja loomataudide tõrje; ii) põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise, transpordi ja käitlemise soodustamine ja laiendamine; iii) põllumajandustoodete tootmist ja pakendamist ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevate rahvusvaheliste standardite järgimise suutlikkuse suurendamine;

d)

põllumajandustaristu: i) kestlikke niisutussüsteeme, vee kogumist, säilitamist ja haldamist, turustamist ja liigitamist hõlmava põllumajanduse tugitaristu arendamine; ii) teadus- ja koolitustaristu, säilitusrajatiste, juurdeveoteede ning kogukonna juurdepääsuteede arendamine; iii) põllumajandustoodete töötlemistaristu arendamine; iv) agrometeoroloogia keskuse rajamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides; v) kaasaegse turutaristu arendamine sisemaiste ja piirkondlike turgude laiendamiseks;

e)

toiduga ja toitumisalane kindlustatus: i) linna- ja maakogukondade suutlikkuse suurendamine, et aidata kaasa elatusallikate parandamisele, vaesuse kaotamisele ja kestlikule arengule; ii) põllumajandustoomise mitmekesistamine ning selliste toodete väljatöötamine, mis katavad toiduga ja toitumisalase kindlustatuse vajadusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides; iii) selliste programmide väljatöötamine ja rakendamine, mille tulemusena suureneks põllumajandussektori tootmine ja tootlikkus, pöörates sealjuures erilist tähelepanu väikepõllumajandustootjatele; iv) suutlikkuse suurendamine, et vastata riiklikele ja piirkondlikele toiduohutusnormidele ning v) sotsiaalse kohandamise programmide väljatöötamine ja rakendamine looduskatastroofides kannatada saanud piirkondade jaoks;

f)

väärtusahela haldamine: i) kestliku põllumajandustehnoloogia kasutamise soodustamine ja toetus põllumajandussisendite tarnimisele; ii) põllumajandussektori tootmise, tootlikkuse ja konkurentsivõime edendamine agrotööstuse toetamise kaudu; iii) lisaväärtuse loomise edendamine kogu põllumajandustootmise tarneahelas, et tooted vastaksid riigisisese, piirkondliku ja rahvusvahelise turu nõuetele, ning iv) põllumajandustoodete töötlemise, turustamise, jaotamise ja transpordi valdkonda kuuluva tegevuse soodustamine;

g)

varajase hoiatamise süsteemid: i) suutlikkuse suurendamine ähvardavate katastroofide tõenäolist mõju käsitleva teabe varajaseks hindamiseks ja edastamiseks, et oleks võimalik võtta piisavaid meetmeid ja varakult reageerida; ii) riiklike ja piirkondlike teabesüsteemide väljaarendamine ja haldamine; iii) varajase hoiatamise süsteemide ning hädaolukorrakavade ja -strateegiate väljatöötamine, kindlustamine ja omavaheline sidumine, et reageerida katastroofile riiklikul ja piirkondlikul tasandil, ning iv) kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise toetamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides;

h)

põllumajandusliku tooraine tootmine ja turustamine: i) juurdepääsu võimaldamine nišiturgudele ja tootestandardite järgimise lihtsustamine, et tooted vastaksid selliste turgude nõudmistele; ii) Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide põllumajandustootmise ja eksporttoodete valiku mitmekesistamine; iii) nüüdisaegse turutaristu loomine sisemaiste ja piirkondlike turgude laienemiseks ning iv) toodete pakendamise ja märgistamise selliste programmide väljatöötamine, mis tagaksid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide tootjatele kõrgemad hinnad kaupade ekspordil;

i)

maaelu areng: i) põllumajandustootjate rühmade suutlikkuse suurendamine kogu põllumajandusliku väärtusahela ulatuses; ii) transpordi-, teabe- ja turuvõimaluste parandamine põllumajandussisendite ja -toodete turustamiseks; iii) põllumajandussüsteemide iseloomu mõjutavate selliste sotsiaal-kultuuriliste probleemide lahendamine nagu keelebarjäär, kirjaoskuse tase, sooline kallutatus ja kogukonna tervishoid; iv) põllumajandustootjatele parema juurdepääsu andmine laenuteenustele ning loodus- ja kultuurivarade majandamisele ning v) asjakohaste poliitikameetmete väljatöötamine, et teha sobilikud põllumajandussisendid väikepõllumajandustootjatele õigeaegselt kättesaadavaks;

j)	toiduainete netoimportijariigid: toidu tootmise, säilitamise ja jaotamise piirangute kõrvaldamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides;

k)

elatusvahenditega kindlustatus: i) maa- ja linnalähipiirkondade elanikele mõeldud sotsiaalteenuste arendamise suutlikkuse suurendamine; ii) kodumajapidamiste põllumajandustootmisest saadava kogutulu suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides, muu hulgas mitmekesistades tootmist, luues lisaväärtust, rakendades põllumajandusettevõtte välist töötamist ja võttes kasutusele uusi kestlikke lahendusi põllumajandustehnoloogia vallas; iii) põllumajandussektori tootlikkuse suurendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides ning iv) kestliku põllumajandustehnoloogia kasutamise suurendamine;

l)

tehnilised tugiteenused EL kohustub pakkuma Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele prognoositaval ja kestlikul viisil piisavaid vahendeid ja tehnilist abi suutlikkuse suurendamiseks järgmistes valdkondades: i) innovatsiooni, tehnosiirde, teadmiste ning teadus- ja arendustegevuse ulatuse suurendamine; ii) toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide põllumajandussektori mehhaniseerimisele; iii) põllumajandussisendite tootmisrajatiste ja jaotusvõrkude loomine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides; iv) põllumajandusuuringutesse, üldistesse teabeteenustesse, koolitusse ning teaduse, teabeteenuste ja põllumajandustootjate vahelistesse sidemetesse tehtavate investeeringute propageerimine ja suurendamine; v) piirkondlike tippkeskuste, sealhulgas agrometeoroloogiakeskuse, biotehnoloogiakeskuse ning põllumajanduskultuuride, loomakasvatuse ja mullastiku analüütiliste ja diagnostikalaborite rajamine või tõhustamine (vastavalt vajadusele) ning vi) juurdepääsu parandamine taime- ja loomakasvatusteenustele, nagu kariloomade aretamine ja veterinaar- ning taimekaitseteenused;

m)

põllumajanduse rahastamise teenused: i) väiketootjatele, -töötlejatele ja -kauplejatele pakutavate maaelu rahastamise teenuste jõutamine; ii) põllumajanduse ja maaelu arengu toetuseks piirkondlikul tasandil juhitavate mehhanismide või fondi loomine; iii) põllumajanduslike mikrofinantseerimisasutuste ja kindlustusskeemide loomine; iv) pankade ja muude finantseerimisasutuste antava krediidi kättesaadavamaks tegemine põllumajanduse valdkonna töötlejatele ja kauplejatele ning põllumajandusettevõtjatele ning v) toetus põllumajandussektorit teenindavate Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide finantsasutustele ja kapitaliturgudele juurdepääsu lihtsustamine erasektori jaoks nii lühi- kui ka pikaajalise kapitali leidmiseks;

n)

geograafilised tähised: i) geograafilisi tähiseid käsitleva poliitika ja õigusraamistiku väljatöötamine; ii) geograafilisi tähiseid käsitlevate normide kehtestamine; iii) tegevusjuhendi väljatöötamine toodete kindlaksmääramiseks päritolu alusel; iv) kohalike organisatsioonide ja asutuste toetamine, et koordineerida kohalike sidusrühmade tegevust geograafiliste tähiste ja toodete nõuetelevastavuse vallas; v) geograafilise tähisega toodete kindlaksmääramise, registreerimise, turustamise, jälgitavuse ja nõuetele vastavuse suutlikkuse suurendamine ning vi) koostöö arendamine mis tahes muus käesoleva jaotise kohases valdkonnas, mis võib tulevikus aktuaalseks muutuda.

1.   Erasektori arendamise valdkonnas tehtav koostöö hõlmab investeeringute edendamist ja ettevõtete arendamist.

2.   Käesoleva jaotise eesmärk on:

a)	luua soodne keskkond investeeringute ja eraettevõtete toetuseks, edendades muu hulgas uut tööstust, välismaiseid otseinvesteeringuid ja tehnoloogiasiiret;

b)	suurendada tarnesuutlikkust, konkurentsivõimet ja lisaväärtust;

c)	teha paremini kättesaadavaks ELi finantsasutuste, nt Euroopa Investeerimispanga poolt investeeringuteks pakutav rahastus;

d)	suurendada erasektori arendamisega tegelevate asutuste (nagu investeeringuid edendavad asutused, koordineerimisasutused, kaubanduskojad, ühendused, kontaktpunktid ja kaubanduse lihtsustamise asutused) suutlikkust ja pakkuda neile institutsioonilist tuge;

e)	töötada välja ja/või muuta rangemaks poliitiline, õiguslik ja reguleeriv raamistik, millega soodustatakse ja kaitstakse investeeringuid;

f)	parandada AKV-ELi ühiste institutsioonide (sealhulgas põllumajanduse arendamise keskuse) erasektorile suunatud toetus- ja edastusmehhanismide toimimist, et soodustada investeeringuid Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides ning

g)	luua või edendada partnerlusi, ühisettevõtteid, alltöövõttu, allhankeid ja sidemeid.

1.   Merekalandusega seotud koostöö hõlmab järgmist:

a)	kalavarude majandamise ja kaitsega seotud küsimused;

b)	laevade haldamine ja püügijärgse tegevuse kord;

c)	finants- ja kaubandusmeetmed ning

d)	kalanduse, kalandustoodete ja merevesiviljeluse arendamine.

2.   EL aitab võtta kasutusele ressursse kindlaksmääratud koostöövaldkondade rakendamiseks riigi ja piirkondlikul tasandil; see hõlmab ka toetust piirkondliku võimekuse arendamisele.

3.   III osa ja artikli 75 sätete kohaselt lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd järgmistes valdkondades:

a)	kala ja kalatoodete säilitamise, turustamise ja jaotamise infrastruktuuri arendamine ja parandamine;

b)

riigi ja piirkondliku tasandi suutlikkuse suurendamine, et vastata sanitaar- ja fütosanitaarnormide, tehniliste kaubandustõkete ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi tehnilistele nõuetele; Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusvööndi seire, kontrolli- ja järelevalvesüsteemide väljatöötamine, sertifitseerimisskeemide kasutuselevõtt teatavat liiki merekalanduse jaoks ja nende skeemide haldamine;

c)	kalapüügitegevuse, kalatöötlemise ja sadamateenustega seotud investeeringud ja tehnoloogiasiire, sadamarajatiste väljaarendamine ja täiustamine ning kalapüügi laiendamine tuuniliste hulka mittekuuluvatele liikidele, mida püütakse vähe või üldse mitte;

d)	ühisettevõtete ja sidemete loomine kalanduse tarneahelas eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning väikesemahulise kalapüügiga tegelejatega;

e)	lisandväärtuse loomine kalanduses ning

f)	kalavarude hindamist ja kestlikkuse taset käsitlev teadus- ja arendustegevus.

4.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd kalapüügi, kalatöötlemise ja sadamateenustega tegelevate ühisettevõtete loomisel, tootmisvõimsuse suurendamisel, kalanduse ning sellega seotud tööstusharude ja teenuste sektorite ning tootmisahela järgmise etapi töötlusprotsesside konkurentsivõime parandamisel, sadamarajatiste arendamisel ja täiustamisel ning kalapüügi laiendamisel tuuniliste hulka mittekuuluvatele liikidele, mida püütakse vähe või üldse mitte.

1.   Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab loodusvarasid, eelkõige vett, keskkonda ja elurikkust.

2.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärgid on:

a)	siduda kaubandus tugevamini keskkonnaga;

b)	toetada rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamist;

c)	tagada tasakaal keskkonnajuhtimise ja vaesuse vähendamise vahel;

d)	kaitsta keskkonda ning tõhustada elurikkuse ja geneetiliste ressursside säilitamist;

e)	edendada loodusvarade õiglast ja säästvat kasutamist;

f)	hõlbustada ja soodustada ühiste loodusvarade säästvat kasutamist;

g)	edendada avaliku ja erasektori osalust loodusvarade majandamises.

1.   Veevarude alane koostöö hõlmab niisutamist, hüdroenergia tootmist, vee tootmist ja veega varustamist ning valgalade kaitset.

2.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)	arendada veevarude säästvat kasutamist ja majandamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides, et parandada nende riikide elanikkonna elutingimusi;

b)	edendada piirkondlikku koostööd piiriüleste veervarude säästvaks kasutamiseks;

c)	arendada veevarustustaristut tootmise eesmärgil.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	veevarustustaristu arendamine piirkonnas;

b)	asjakohaste õiguslike ja reguleerivate raamistike väljatöötamine;

c)	veevarude integreeritud majandamine;

d)	suutlikkuse suurendamine inimressursside vallas ning teenusstandardite, veemajanduse ja institutsiooniliste struktuuride parandamine;

e)	ettevõtjate partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

f)	tehnoloogiaarenduse, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse, innovatsiooni, teabevahetuse ja vastavate võrgustike edendamine;

g)	veereostuse tõrje, vee puhastamise ja säilitamise, reovee puhastamise ning kanalisatsiooni väljaarendamine;

h)	säästlike niisutussüsteemide propageerimine.

1.   Keskkonnaalane koostöö hõlmab keskkonnakaitset ja keskkonna säästvat majandamist ning kaubandusega seotud keskkonnapoliitika rakendamist.

2.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)	kaitsta, taastada ja säilitada keskkonda ja elurikkust (taimestiku, loomastiku ja mikroobide geneetilisi ressursse, sealhulgas nende ökosüsteeme);

b)	arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides tööstusalasid, kus kasutatakse keskkonnasõbralikku tehnoloogiat;

c)	edendada tehnoloogiaarendust, tehnosiiret ja tehnoloogilisi rakendusi, uurimis- ja arendustegevust, innovatsiooni ja teabevahetust.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	rahvusvaheliste keskkonnakokkulepete, -konventsioonide ja -lepingute rakendamine;

b)	keskkonna ja elurikkuse – sealhulgas metsaressursside ning eluslooduse – õiglase ja säästva kasutamise, kaitse ja majandamise parendamine ja edendamine;

c)	institutsiooniliste ja õiguslike raamistike karmistamine ning keskkonnaalaste õigusaktide, eeskirjade, normide ja poliitika väljatöötamise, rakendamise, haldamise ja täitmise tagamise suutlikkuse suurendamine;

d)	ettevõtjate vaheliste partnerluste, sidemete ja ühisettevõtete loomine;

e)	looduslike keskkonnakatastroofide ennetamine ja nende tagajärgede leevendamine ning elurikkuse kadumise vältimine;

f)	tehnoloogiaarenduse ja tehnoloogiliste kohanduste, tehnosiirde ja tehnoloogiliste rakenduste, uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine;

g)	ranniku- ja mereressursside ning pärismaiste kultuur- ja looduslike liikide bioloogiliste ja geneetiliste ressursside kaitse ja majandamine;

h)	alternatiivsete keskkonnasõbralike tegevusalade ja elatusallikate arendamine;

i)	selliste kaupade tootmine ja teenuste osutamine, mille puhul ökomärgis on oluline, ja nendega kauplemise hõlbustamine;

j)	teabe vahetamine toodete ning nende tootmise, transpordi, turustamise ja märgistamise suhtes kehtivate nõuete kohta ning asjakohaste võrgustike loomine;

k)	keskkonnasäästlike toodetega seotud taristute arendamine;

l)	kohalike kogukondade kaasamine elurikkuse, metsade ning eluslooduse majandamisse;

m)	jäätmekäitlus ning tööstuslike ja mürgiste jäätmete ohutu kõrvaldamine;

n)	toetus sidusrühmade osalemisele rahvusvahelises keskkonnadialoogis.

1.   Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab toetuse jagamist ja suutlikkuse suurendamist ühtlustamise, tsoonideks ja piirkondadeks jagamise, vastavushindamise, teabevahetuse ja kaubandustingimuste läbipaistvuse vallas.

2.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)	lihtsustada lepinguosaliste piirkondadevahelist ja piirkonnasisest kaubandust, kaitstes samal ajal inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga;

b)	lahendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest tulenevaid probleeme, mis on seotud kokkulepitud prioriteetsete sektorite ja toodetega, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse piirkondlikku integratsiooni;

c)	sätestada menetlused ja tingimused, millega lihtsustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna koostööd;

d)	tagada lepinguosaliste vahelise ja nende riigisisese kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus;

e)

edendada meetmete piirkonnasisest ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, nagu on ette nähtud WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga, ning arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide asjakohast poliitikat ning õiguslikku, regulatiivset ja institutsioonilist raamistikku;

f)	toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide aktiivset osalemist codex alimentarius’e komisjonis, maailma loomatervishoiu organisatsioonis ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga seotud tegevuses;

g)	edendada Ida-Aafrika Ühenduse ning ELi institutsioonide ja laborite vahelisi nõupidamisi ja vahetusprogramme;

h)	soodustada rahvusvahelistele nõuetele vastava piirkondlike ja riiklike standardite loomise ja rakendamise suutlikkust, et soodustada piirkondlikku integratsiooni;

i)	arendada ja suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide suutlikkust rakendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ja teha nende üle käesoleva artikli alusel järelevalvet ning

j)	edendada tehnosiiret.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)

toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete nõuete täitmisel, mis hõlmab asjakohase regulatiivse raamistiku ja poliitika kujundamist, asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimusi, koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

b)

vastavalt vajadusele toetus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamisel Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides, riiklike sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete koordineerimise komiteede loomine ning avaliku ja erasektori sanitaarkontrollisuutlikkuse suurendamine; prioriteetsed valdkonnad on kvaliteediprogrammi väljatöötamine ja rakendamine, koolitused, teabeüritused ning laborite ehitamine, täiustamine, moderniseerimine ja akrediteerimine;

c)	toetus asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga seotud küsimustes; see koostöö võib hõlmata koolitust, teabeüritusi, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

d)	kalanduse valdkonna toetamine eesmärgiga koostada kalandustoodete kohta ühtsed piirkondlikud eeskirjad, õigusaktid ja standardid, et edendada kaubandust lepinguosaliste vahel ja Ida-Aafrika Ühenduse piirkonnas;

e)	koostöö edendamine Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide sanitaar- ja fütosanitaarasutuste ning ELi vastavate asutuste vahel;

f)	toetus sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu rakendamisel, eelkõige Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide pädevate asutuste ja infopunktide tegevuse tõhustamine;

g)	teabe jagamise ja vahetamise toetamine.

1.   Lepinguosaliste eesmärk on ühtlustada kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kehtestamise eeskirjad ja menetlused, sealhulgas kontrolli-, katse- ja sertifitseerimismenetlused.

2.   Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid koostavad ELi toetusel oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ühtlustamise programmi ja ajakava.

3.   Kõrgemate ametnike komitee töötab välja viisid, kuidas ühtlustamisprotsessi piirkondades vastavalt vajadusele toetada ja selle üle järelevalvet teha.

1.   EL nõustub andma tehnilist abi ning võimaldama eri- ja diferentseeritud kohtlemist vastavalt WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artiklitele 9 ja 10.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tegeleda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide erivajadustega, mis tulenevad käesoleva jaotise sätete rakendamisest.

3.   Lepinguosalised on ühel meelel, et tehnilise abi seisukohast on prioriteetsed järgmised valdkonnad:

a)	Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide avaliku ja erasektori tehnilise suutlikkuse arendamine sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli valdkonnas, sealhulgas sertifitseerimise, järelevalve ja kontrolliga seotud väljaõpe ja teavitamisüritused;

b)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise ja nende üle järelevalve tegemise tehnilise suutlikkuse suurendamine, sealhulgas rahvusvaheliste standardite laiema kasutamise edendamine;

c)

riskianalüüsi, ühtlustamise, vastavuse tagamise, katsete, sertifitseerimise, jääkide seire, jälgitavuse ja akrediteerimisega seotud suutlikkuse väljaarendamine, sealhulgas laboratooriumide ja muude seadmete täiendamine või kasutusevõtt, et aidata Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigil või partnerriikidel järgida rahvusvahelisi standardeid;

d)	toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide osalemiseks asjaomastes rahvusvahelistes standardimisorganites;

e)	abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele, et suurendada selle või nende suutlikkust osaleda tõhusalt teavitusprotsessis.

1.   Käesoleva jaotise kohane koostöö hõlmab tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist, nagu on kindlaks määratud tehniliste kaubandustõkete lepingus.

2.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)	kõrvaldada järk-järgult tehnilised kaubandustõkked, et lihtsustada kaubandust nii lepinguosaliste kui ka Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide vahel;

b)	tõhustada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide piirkondlikku integratsiooni, ühtlustades Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides kohaldatavaid tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamismenetlusi kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga;

c)	edendada rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste meetmete kasutamist;

d)	luua ja arendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide ja ELi standardimis-, vastavushindamis- ja reguleerivate asutuste vahelisi funktsionaalseid sidemeid ja ühisettevõtteid ning ühist teadus- ja arendustegevust;

e)	parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigist või partnerriikidest pärit toodete turulepääsu, tõstes nende ohutuse, kvaliteedi ja konkurentsivõime taset;

f)	edendada tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste valdkonna heade rahvusvaheliste tavade kasutamist;

g)	tagada, et standardite ja tehniliste normide koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine oleks läbipaistev ega takistaks lepinguosaliste vahelist kaubandust, nagu on ette nähtud tehniliste kaubandustõkete lepinguga;

h)	toetada asjakohaste regulatiivsete raamistike, poliitika ja reformide väljatöötamist Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides, et saavutada vastavus rahvusvahelistele tavadele;

i)	abistada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriiki või partnerriike tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel ning oma kaubanduspartnerite tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaste normide järgimisel.

3.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	toetus rahvusvaheliste standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste, sealhulgas sektoripõhiste meetmete kasutamise edendamisele lepinguosaliste territooriumil;

b)	Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamismenetluste valdkonna suutlikkuse suurendamine, sealhulgas asutades ja kaasajastades laboreid ja muid asjakohaseid asutusi ning hankides asjakohaseid seadmeid;

c)	kvaliteedijuhtimise ja -tagamise toetamine teatavates Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide jaoks olulistes sektorites;

d)	toetus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide standardimis- ja muude tehniliste regulatiivasutuste täieulatuslikule osalemisele asjaomastes rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides ning rahvusvahelistele standarditele suurema rolli andmine tehniliste normide alusena;

e)	Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide vastavushindamisasutuste toetamine nende püüdlustes saada rahvusvaheline akrediteering;

f)	lepinguosaliste standardimis-, vastavushindamis- ja sertifitseerimisasutuste vaheliste funktsionaalsete sidemete arendamine;

g)

toetus ühise arusaamise kujundamisele hea reguleerimistava küsimuses, mis hõlmab järgmist: i) tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise läbipaistvus; ii) reguleerivate meetmete ja seotud vastavushindamismenetluste (mille hulgas võib olla tarnijate vastavusdeklaratsiooni kasutamine) vajadus ja proportsionaalsus; iii) rahvusvaheliste standardite kasutamine tehniliste normide koostamise alusena, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised standardid ei ole taotletavate õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad ega sobivad; iv) tehniliste normide ja turujärelevalvemeetmete täitmise tagamine ning v) tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste läbivaatamise mehhanismide ja meetodite kehtestamine;

h)	metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise seisukohast vajaliku tehnilise taristu ja tehnosiirde määratlemine, prioriseerimine ning tugi nende väljatöötamisel, et toetada tehniliste eeskirjade koostamist;

i)	regulatiivse, tehnilise ja teaduskoostöö süvendamine, sealhulgas vahetades teavet, kogemusi ja andmeid, et parandada tehniliste normide kvaliteeti ja taset ning kasutada tõhusalt regulatiivseid vahendeid;

j)	vastavate tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ühilduvuse ja omavahelise lähendamise edendamine;

k)	lepinguosaliste selliste asutuste kahepoolse koostöö edendamine ja tõhustamine, mis vastutavad metroloogia, standardimise, katsete ja sertifitseerimise eest;

l)	lepinguosaliste ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide vahelise koostöö toetamine seoses asjaomastes rahvusvahelistes asutustes ja organisatsioonides ning tehniliste kaubandustõketega tegelevates foorumites tehtava tööga.

1.   Lepinguosalised tunnistavad tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamist käsitleva koostöö olulisust üleilmses arenevas kaubanduskeskkonnas.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduse lihtsustamise eesmärgi saavutamise nimel süvendavad nad koostööd ning tagavad asjakohased õigusaktid ja menetlused, samuti asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkuse.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et nende eesmärkide täitmine eeldab nõuetekohast haldussuutlikkust. Lepinguosalised on ühel meelel, et Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid vajavad käesoleva jaotise sätete sujuvaks rakendamiseks üleminekuaega ning nende suutlikkust on vaja suurendada.

4.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on:

a)	lihtsustada lepinguosaliste vahelist kaubandust;

b)	soodustada tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride ühtlustamist piirkondlikul tasandil;

c)	pakkuda Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele toetust kaubanduse lihtsustamise valdkonnas;

d)	toetada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide tolliasutusi käesoleva lepingu ja muude rahvusvaheliste heade tavade rakendamisel;

e)	süvendada koostööd lepinguosaliste tolliasutuste ja muude seotud piirikontrolliasutuste vahel.

5.   Kooskõlas artikliga 75 lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd järgmistes valdkondades:

a)	teabe vahetamine tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;

b)	ühisalgatuste väljatöötamine vastastikku kokku lepitud valdkondades;

c)

toetus järgmisele: i) tollisüsteemide ja -protseduuride ajakohastamine ning tollivormistuseks kuluva aja vähendamine; ii) tolliprotseduuride ja kaubanduse, sealhulgas impordi, ekspordi ja transiidiga seotud formaalsuste lihtsustamine ja ühtlustamine; iii) piirkondlike transiidisüsteemide tõhustamine; iv) läbipaistvuse suurendamine kooskõlas artikliga 134; v) suutlikkuse suurendamine nimetatud valdkonnas, sealhulgas finants- ja tehniline abi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele, ning vi) kõik muud lepinguosaliste vahel kokku lepitud tollivaldkonnad;

d)	võimaluse piires ühiste seisukohtade kindlaksmääramine tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO, WCO, ÜRO ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (UNCTAD);

e)	kõikide seotud asutuste töö riigisisese ja piiriülese kooskõlastamise edendamine.

6.   Lepinguosalised teevad tolliküsimustes ja päritolureeglite vallas koostööd järgmiste viiside kaudu:

a)	võttes kasutusele tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas kohaldatavad rahvusvahelised kokkulepped ja standardid, sealhulgas WTO eeskirjad ning WCO kokkulepete ja standardite raamistikku järgivad menetlused ja tavad;

b)	astudes samme, mille eesmärk on tõhustada tollistandardite ja kaubanduse lihtsustamise meetmete ühtlustamist;

c)	rakendades ajakohaseid tollimeetmeid, nagu riskianalüüs, siduvad otsused, lihtsustatud protseduurid, vabastamisjärgsed kontrollid ja auditeerimismeetodid;

d)	automatiseerides tollis ja mujal kaubanduses kasutatavad menetlused, sealhulgas vahetades elektrooniliselt tolli- ja kaubandusalast teavet;

e)	koolitades tolliametnikke ja muid avaliku ja erasektori töötajaid tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise küsimustes ning

f)	tegutsedes mis tahes muudes valdkondades, mille lepinguosalised kindlaks määravad.

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepinguga ettenähtud tariifide kaotamine ja/või oluline vähendamine võib olla Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide jaoks problemaatiline. Lepinguosalised on ühel meelel, et selle konkreetse probleemi lahendamiseks luuakse kompenseeriv raamistik, kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud.

2.   Lisaks sellele tunnistavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu rakendamine võib tekitada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigile või partnerriikidele muu hulgas probleeme sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonnas. Lepinguosalised on ühel meelel, et neid probleeme saab lahendada majandus- ja arengukoostöö meetmetega.

3.   Käesoleva jaotise kohase koostöö eesmärk on lahendada käesoleva lepingu rakendamisest tulenevaid tegelikke ja võimalikke kohanemisprobleeme.

1.   Tariifide vähendamisest tuleneva tulude kaotusega seoses teeb EL (kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud) järgmist:

a)	peab süvendatud dialoogi maksude kohandamise meetmete ja reformide üle;

b)	kehtestab maksureformi toetava koostöö sätted;

c)	pakub rahalisi vahendeid, mis katavad ajutiselt tollitariifide kaotamisest ja/või olulisest vähendamisest tuleneva valitsemissektori tulude kokkulepitud vähenemise.

2.   Selleks et tagada käesolevast lepingust tulenev maksimaalne kasu Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide majandusele, nõustub EL võtma koos Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikidega asjakohaseid koostöömeetmeid, mille eesmärk on:

a)	suurendada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide tootmissektorite konkurentsivõimet;

b)	parandada Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide töötajate tootlikkust ja kutseoskusi, sealhulgas koolitada töötajaid, kes on sunnitud pärast ettevõtte sulgemist tegevusala vahetama, ja/või anda neile oskused uute töökohtade jaoks;

c)	toetada keskkonna säästva kasutamise meetmeid;

d)	suurendada suutlikkust makromajandusliku distsipliini tõhustamiseks;

e)	leevendada võimalikku mõju toiduga ja toitumisalasele kindlustatusele, maaelu arengule, elatusvahenditega kindlustatusele ja ekspordituludele Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides;

f)	tegeleda muude võimalike koostöövaldkondadega, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisest tulenevate probleemidega.

1.   Tunnustades ELi otsusekindlust toetada käesoleva lepingu rakendamist ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide endi jõupingutusi oma arenguvajaduste rahastamiseks, lepivad partnerriigid kokku töötada nii ühiselt kui ka üksikult, et võtta kasutusele rahalisi vahendeid käesoleva lepingu, piirkondliku integratsiooni ja Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide arengustrateegiate rakendamiseks.

2.   Ühise ressursside kasutuselevõtmise eesmärk on täiendada, toetada ja edendada vastastikuse sõltuvuse vaimus Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide jõupingutusi selliste alternatiivsete rahastamisallikate leidmiseks, mis toetaksid piirkondlikku integratsiooni ja III lisa punktis a esitatud arengustrateegiaid, eelkõige majanduspartnerluslepingu arengumaatriksi kohast strateegiat, kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud.

1.   Kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, kohustub või kohustuvad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid tegema järgmist:

a)	eraldama oma finantsmehhanismidest õigeaegselt ja prognoositavalt vahendeid, et toetada piirkondlikku integratsiooni ning majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis sätestatud arengustrateegiaid ja projekte;

b)	täiendama oma arengustrateegiaid, võttes arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide õigust otsustada oma arengustrateegiate ja prioriteetide suuna ja järjestuse üle;

c)	looma majanduspartnerluslepingu fondi majanduspartnerluslepinguga seotud ressursside suunamiseks;

d)	lisama majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis nimetatud prioriteedid piirkondlikele ja riiklikele strateegiatele.

2.   Kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, koostab või koostavad Ida-Aafrika Ühenduse partnerriik või partnerriigid majanduspartnerluslepingu fondi juhtimise eeskirjad, et tagada nende vahendite kasutamise läbipaistvus ja nendega seotud aruandekohustus ning majanduslik kasu. Ilma et see piiraks muude partnerite panust majanduspartnerluslepingu fondi, sõltub ELi vahendite suunamine majanduspartnerluslepingu fondi käsutusse ELi positiivsest hinnangust fondi töökorra kohta.

3.   Kohaldades VI lisa sätteid, mis on ülimuslikud, ja võttes eelkõige arvesse Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigi või partnerriikide tarnepiiranguid, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, sealhulgas majanduspartnerluslepingu arengumaatriksis kindlaks määratud rahastamislünki, eraldab EL õigeaegselt ja prognoositaval alusel vahendeid:

a)	ELi eelarvest;

b)	mis tahes muust vahendist, mida kasutatakse ELi ametliku arenguabi rakendamiseks.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et mobiliseerida järgmised ressursid:

a)	muude (kahe- või mitmepoolsete) rahastajate vahendid;

b)	toetused, sooduslaenud, avaliku ja erasektori partnerlused ja erifondid;

c)	kõik muud arengukoostöö partneritelt saadavad ametliku arenguabi vahendid.

1.   Lepinguosalised alustavad konsultatsioone ja püüavad heas usus lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline palub teiselt lepinguosaliselt konsultatsiooni kirja teel, kusjuures kirja koopia saadetakse kõrgemate ametnike komiteele, ning lepinguosaline märgib selles ära probleemse meetme ning need lepingu sätted, millega see meede on tema arvates vastuolus.

3.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad konsultatsioonid kaebealuse lepinguosalise territooriumil kahekümne (20) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks kuuskümmend (60) päeva pärast kaebealuse lepinguosalise taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.   Konsultatsioonid, mis käsitlevad kiireloomulisi küsimusi, sealhulgas kergesti rikneva või hooajakaubaga seotud küsimusi, toimuvad nii kiiresti kui võimalik, kuid igal juhul viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need loetakse lõppenuks kolmekümmend (30) päeva pärast taotluse saamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama.

5.   Kui lepinguosaline, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, ei vasta nimetatud taotlusele kümne (10) päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegade jooksul, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetati ilma mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni jõudmata, võib kumbki lepinguosaline taotleda vaidluse lahendamist vahekohtus vastavalt artiklile 112.

6.   Lepinguosalised võivad kokkuleppel lõigetes 3–5 osutatud tähtaegu muuta, võttes arvesse lepinguosalisele tekkinud probleeme või juhtumi keerukust.

1.   Kui konsultatsioonide teel ei õnnestu jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel kasutada vahendajat. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, esitatakse vahendajale seisukohavõtuks konsultatsioonitaotluses esitatud küsimus.

2.   Kumbki lepinguosaline võib algatada artikli 112 kohase vahekohtumenetluse ilma vahendust kasutamata.

3.   Kui lepinguosalised ei ole vahendaja isiku osas kokku leppinud viieteistkümne (15) päeva jooksul alates vahendaja kasutamise kokkuleppest, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik vahendaja loosi teel nende isikute seast, kes on kantud artiklis 125 osutatud nimekirja ega ole kummagi lepinguosalise kodanikud. Valik tuleb teha kahekümne viie (25) päeva jooksul pärast vahendaja kasutamise kokkuleppe sõlmimist ning mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul. Vahendaja korraldab kohtumise lepinguosalistega hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul pärast tema nimetamist. Vahendajale esitatakse hiljemalt viisteist (15) päeva enne kohtumist mõlema lepinguosalise seisukohad ning vahendaja esitab oma arvamuse hiljemalt neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast tema nimetamist.

4.   Vahendaja arvamus võib sisaldada soovitust, kuidas lahendada vaidlus vastavalt käesoleva lepingu sätetele. Vahendaja arvamus ei ole siduv.

5.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lõikes 3 nimetatud tähtaegu muuta. Kõnealuseid tähtaegu võib asjaomase lepinguosalise konkreetsetest probleemidest või juhtumi keerukusest lähtudes kummagi lepinguosalise taotlusel või omal algatusel muuta ka vahendaja.

6.   Vahendusmenetlus ja eelkõige lepinguosaliste poolt kõnealuse menetluse käigus avaldatud teave ja seisukohad on konfidentsiaalsed.

1.   Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust artikliga 110 ette nähtud konsultatsioonide käigus lahendada, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada teate, et ta algatab menetluse vahekohtu moodustamiseks; vahekohus moodustatakse kooskõlas artikliga 113.

2.   Vahekohtu moodustamise teade esitatakse kirjalikult kaebealusele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Kaebust esitav lepinguosaline märgib oma teates ära, millised konkreetsed meetmed on kõne all, ning selgitab, mil viisil need meetmed rikuvad käesolevat lepingut.

1.   Vahekohtusse kuulub kolm vahekohtunikku.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu kümne (10) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise teate esitamist kõrgemate ametnike komiteele.

3.   Kui lepinguosalised ei jõua käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele, valib kumbki lepinguosaline viie (5) päeva jooksul vahekohtuniku artikli 125 alusel koostatud vahekohtunike nimekirjast. Kui kumbki lepinguosaline ei suuda oma vahekohtunikku nimetada, valib kõrgemate ametnike komitee eesistuja või tema määratud isik selle vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise artikli 125 kohaselt koostatud osanimekirjast.

4.   Kui lepinguosalised ei jõua käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kokkuleppele vahekohtu eesistuja suhtes, nimetavad kaks vahekohtunikku viie (5) päeva jooksul alates nende ametisse nimetamisest vahekohtu eesistujaks kolmanda vahekohtuniku, kasutades selleks artikli 125 kohast nimekirja, ning teavitavad eesistuja ametisse nimetamisest kõrgemate ametnike komiteed. Kui vahekohtu eesistujat ei suudeta ametisse nimetada, võib kumbki lepinguosaline paluda kõrgemate ametnike komitee eesistujat või tema määratud isikut valida vahekohtu eesistuja viie (5) päeva jooksul loosi teel artikli 125 kohaselt koostatud nimekirjas sisalduvast eesistujate osanimekirjast.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, millal kolm vahekohtunikku valitakse ja nad oma ametikoha artikli 120 alusel vastu võetud töökorra kohaselt vastu võtavad.

1.   Vahekohus edastab lepinguosalistele kirjeldavat osa ja järeldusi sisaldava vahearuande üldreeglina hiljemalt üheksakümmend (90) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kõrgemate ametnike komiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Vahearuanne tuleb igal juhul esitada hiljemalt sada kakskümmend (120) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosalised võivad viieteistkümne (15) päeva jooksul pärast aruande edastamist esitada vahekohtule kirjalikke märkusi vahearuande konkreetsete aspektide kohta.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik endast oleneva, et esitada vahearuanne kolmekümne (30) päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui neljakümne viie (45) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Lepinguosaline võib seitsme (7) päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

3.   Pärast seda, kui vahekohus on arvesse võtnud lepinguosaliste kirjalikud märkused vahearuande kohta, võib ta oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

1.   Vahekohus teatab oma otsusest lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele saja kahekümne (120) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

Ilma et see mõjutaks esimeses lõigus sätestatut, teatab vahekohtu eesistuja juhul, kui nimetatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, sellest kirjalikult lepinguosalistele ja koostöökomiteele, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, millal vahekohus kavatseb oma otsuse esitada. Otsus tuleb igal juhul teatavaks teha hiljemalt sada viiskümmend (150) päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

2.   Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus järgmist:

a)	teatab oma otsusest kuuekümne (60) päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast;

b)	võib teha eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks, niipea kui praktiliselt võimalik ja igal juhul seitsme (7) päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist.

3.   Vahekohtu otsus sisaldab soovitusi selle kohta, kuidas kaebealune lepinguosaline saaks oma tegevuse lepinguga kooskõlla viia.

4.   Ilma et see mõjutaks lõikeid 6–10 mõistliku tähtaja kohta, võtab kaebealune lepinguosaline kõik vajalikud meetmed vahekohtu otsuse täitmiseks viivitamata ja heas usus.

5.   Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul teatab kaebealune lepinguosaline kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele hiljemalt kakskümmend üks (21) päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist, kui kiiresti ta suudab otsuse täita.

6.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikku mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline neljateistkümne (14) päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teatamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse nimetatud tähtaja kindlaksmääramiseks. Kõnealusest taotlusest teatatakse samaaegselt kaebealusele lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele kahekümne ühe (21) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

7.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse kolmekümne viie (35) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 6 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

8.   Mõistliku tähtaja kindlaksmääramisel võtab vahekohus arvesse, kui kaua kulub kaebealusel lepinguosalisel tavaliselt selliste seadusandlike või haldusmeetmete võtmiseks, mis selle lepinguosalise hinnangul on täitmise tagamiseks vajalikud; eelkõige võtab vahekohus arvesse vajaliku suutlikkuse puudumisest tulenevaid raskusi Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides.

9.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.

1.   Kaebealune lepinguosaline teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kõrgemate ametnike komiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.   Kui kaebealune lepinguosaline ei ole enne mõistliku tähtaja möödumist käesoleva artikli lõike 1 tingimusi täitnud, võib kaebuse esitanud lepinguosaline võtta asjakohased meetmed kooskõlas artikli 118 lõikega 2, teavitades sellest kaebealust lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed.

3.   Kui lepinguosalised on eriarvamusel selle kohta, kas kaebealune lepinguosaline on viinud oma tegevuse kooskõlla käesoleva lepingu sätetega, võib kumbki lepinguosaline kirjalikult taotleda, et vahekohus teeks selles küsimuses otsuse. Kõnealuses taotluses täpsustatakse, millise meetmega on tegemist, ja selgitatakse, kuidas selline meede on vastuolus või kooskõlas käesoleva lepingu sätete ja vahekohtu otsusega.

4.   Vahekohus peab tegema kõik endast oleneva, et teha oma otsus teatavaks neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks kolmekümne (30) päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

5.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös viieteistkümne (15) päeva jooksul osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Sellisel juhul on otsuse teatavaks tegemise tähtaeg kaheksakümmend (80) päeva pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

1.   Kui kaebealune lepinguosaline ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohtu otsuse kohaselt ei ole artikli 116 lõike 1 kohaselt teatatud meede kooskõlas asjaomase lepinguosalise käesolevas lepingus sätestatud kohustustega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus võtta asjakohased meetmed, teavitades sellest kaebealust lepinguosalist.

2.   Selliseid meetmeid võttes püüab kaebuse esitanud lepinguosaline valida meetmed, mis kahjustavad käesoleva lepingu eesmärkide täitmist kõige vähem, ning püüab arvesse võtta nende mõju kaebealuse lepinguosalise majandusele. Kui EL on saanud nimetatud meetmete võtmise õiguse, valib ta meetmed, mis on otseselt suunatud otsuse täitmise tagamisele selles või neis konkreetses või konkreetsetes Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigis või partnerriikides, kelle meetmed leiti olevat lepinguga vastuolus.

3.   Kaebuse esitanud lepinguosaline võib igal ajal pärast mõistliku tähtaja möödumist nõuda, et kaebealune lepinguosaline teeks ajutise hüvitise pakkumise, ning lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, peab sellise pakkumise esitama.

4.   Hüvitus- või vastumeetmed peavad olema ajutised ning neid kohaldatakse üksnes seni, kuni meetmed, mis on tunnistatud käesoleva lepingu sätteid rikkuvaks, on tühistatud või muudatuste abil nende sätetega kooskõlla viidud või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

1.   Kaebealune lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist ja kõrgemate ametnike komiteed kõigist meetmetest, mis ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks, ning oma taotlusest, et kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetaks asjakohaste meetmete kohaldamise.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kolmekümne (30) päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva teatatud meetme lepingule vastavuse suhtes kokkuleppele, taotleb kaebuse esitanud lepinguosaline vahekohtult kirjalikult otsuse tegemist selles küsimuses. Kõnealusest taotlusest teatatakse kaebealule lepinguosalisele ning kõrgemate ametnike komiteele. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ning kõrgemate ametnike komiteele teatavaks neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

3.   Kui vahekohus otsustab, et võetud meede ei ole käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, teeb ta otsuse selle kohta, kas kaebuse esitanud lepinguosaline võib jätkata asjakohaste meetmete kohaldamist. Kui vahekohus otsustab, et otsuse täitmiseks võetud meede on käesoleva lepingu sätetega kooskõlas, lõpetatakse asjakohaste meetmete kohaldamine kohe pärast selle otsuse tegemise kuupäeva.

4.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa uuesti kokku kutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 113 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks kuuekümne (60) päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäeva.

1.   Kõnealused lepinguosalised võivad esitada kirjalikke ja suulisi teateid kõikides oma ametlikes keeltes.

2.   Lepinguosalised püüavad iga käesoleva osa kohase konkreetse menetluse puhul kokku leppida ühise töökeele. Kui kõnealused lepinguosalised ei jõua ühises töökeeles kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline omal kulul kirjalike teadete ja suuliste istungite tõlkimise keelde, mille valib kaebealune lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui see on kõnealuse lepinguosalise ametlik keel (5).

1.   Vahekohtud tõlgendavad käesoleva lepingu sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise väljakujunenud reeglitele, mis on sätestatud muu hulgas 23. mail 1969 Viinis alla kirjutatud Viini lepinguõiguse konventsioonis.

2.   Vahekohtu tõlgenduste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada käesoleva lepinguga ette nähtud õigusi ega kohustusi.

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega.

2.   Vahekohtu otsuses tuleb selgitada, millised on tuvastatud faktid, kuidas käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid kohaldatakse ning millised on tehtud järelduste, soovituste või otsuste põhjendused. Kõrgemate ametnike komitee teeb vahekohtu otsused üldsusele kättesaadavaks.

3.   Vahekohtu otsus on lepinguosaliste jaoks lõplik ja siduv.

1.   Kõrgemate ametnike komitee koostab hiljemalt kuus (6) kuud alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast nimekirja vähemalt viieteistkümnest (15) isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtunikuna tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest osanimekirjast: kummagi lepinguosalise nimekiri isikutest, kes võivad tegutseda vahekohtunikuna; üks nimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes saavad tegutseda vahekohtu eesistujana. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis (5) isikut. Vastavalt artikli 120 alusel vastuvõetud töökorrale tagab kõrgemate ametnike komitee, et nimekirjas on igal ajal ettenähtud arv isikuid.

2.   Kui artikli 113 lõikes 2 osutatud teate esitamise ajaks ei ole mõnda osanimekirja koostatud või kui mõni osanimekiri ei sisalda piisavalt kandidaatide nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult vastava osanimekirja jaoks välja pakutud isikute hulgast. Kui kandidaadid on välja pakkunud ainult üks lepinguosaline, valitakse vahekohtunikud loosi teel nende hulgast.

3.   Kui lõike 1 kohast vahekohtunike nimekirja ei ole koostatud või kui vahekohtunike kandidaatide nimesid ei ole lõike 2 kohaselt esitatud, võib lepinguosaline, kes vahekohtumenetluse algatas, taotleda vahekohtunike ametisse nimetamist alalise vahekohtu peasekretärilt.

4.   Vahekohtunikel peavad olema õigus- ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised ja kogemused. Nad peavad olema sõltumatud, tegutsema enda nimel ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt või valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega ning nad peavad järgima tegevusjuhendit, mis on lisatud artikli 120 alusel vastuvõetud töökorrale.

1.   Käesoleva lepingu alusel moodustatud vahekohtud ei lahenda vaidlusi, mis on seotud kummagi lepinguosalise WTO lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega.

2.   Käesoleva lepingu vaidluste lahendamist käsitlevate sätete kasutamine ei piira WTO raames võetavaid meetmeid, sealhulgas vaidluse lahendamise meetmeid. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva jaotise või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

3.   Lepinguosaline võib teatava meetme suhtes algatada vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva osa või WTO lepingu alusel järgmiselt:

a)

käesoleva osa kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada artikli 112 kohane vahekohus ja see loetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab artikli 115 kohaselt oma otsuse lepinguosalistele ja kõrgemate ametnike komiteele või kui artikli 119 kohaselt jõutakse mõlemaid vaidluse pooli rahuldava lahenduseni;

b)

WTO lepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega kutsuda kokku WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see loetakse lõpetatuks, kui WTO vaidluste lahendamise organ võtab vastu WTO vahekohtu aruande või olenevalt asjaoludest WTO apellatsioonikogu aruande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14.

4.   Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalist peatamast oma kohustuste täitmist, kui tal on selleks WTO vaidluste lahendamise organi luba. WTO leping ei takista lepinguosalist peatamast käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmist.

1.   Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu, kaasa arvatud vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, loetakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.   Kõiki käesolevas osas sätestatud tähtaegu võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.