(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 (4) on peamine õigusakt, millega tõkestatakse liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Direktiivis on sätestatud terviklik õigusraamistik, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843 (5) tugevdas veelgi, käsitledes tekkivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja parandades läbipaistvust seoses tegelike kasusaajatega. Hoolimata selle õigusraamistikuga saavutatust on kogemused näidanud, et tuleks teha lisatäiustusi, et maandada piisavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja avastada tulemuslikult katsed väärkasutada liidu finantssüsteemi kuritegelikel eesmärkidel.

(2)

Peamine probleem, mis tuvastati seoses direktiivi (EL) 2015/849 nende sätete kohaldamisega, millega kehtestatakse kohustused kohustatud isikutele, on nendes sätetes kehtestatud õigusnormide vahetu kohaldatavuse puudumine ja käsituse killustatus riikide tasandil. Kuigi need normid on olemas olnud ja neid on edasi arendatud kolme aastakümne jooksul, rakendatakse neid viisil, mis ei ole täielikult kooskõlas integreeritud siseturu nõuetega. Seetõttu on vajalik, et direktiiviga (EL) 2015/849 praegu hõlmatud küsimusi käsitlevaid õigusnorme, mida asjaomased kohustatud isikud saavad vahetult kohaldada, käsitletaks määruses, et saavutada soovitud ühtne kohaldamine.

(3)

Käesolev uus õigusakt on osa terviklikust paketist, mille eesmärk on tugevdada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Käesolev määrus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1640 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2023/1113 (7) ja (EL) 2024/1620 (8) moodustavad koos õigusraamistiku, millega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mida peavad täitma kohustatud isikud ning mis on aluseks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise institutsioonilisele raamistikule, sealhulgas Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) loomisele.

(4)

Rahapesu ja terrorismi rahastamine toimub sageli rahvusvahelises keskkonnas. Meetmetel, mida võetakse liidu tasandil, pööramata tähelepanu rahvusvahelisele koordineerimisele ja koostööle, oleks väga väike mõju. Liidu poolt selles valdkonnas võetavad meetmed peaksid seega sobima kokku rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. Liidu tegevuses tuleks ka edaspidi arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna soovituste ning teiste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamiseks tuleks asjaomased liidu õigusaktid viia asjakohasel juhul kooskõlla 2012. aasta veebruaris rahapesuvastase töökonna vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta (edaspidi „rahapesuvastase töökonna muudetud soovitused“) ning nende standardite hilisemate muudatustega.

(5)

Alates direktiivi (EL) 2015/849 vastuvõtmisest on hiljutised suundumused liidu kriminaalõiguse raamistikus aidanud tugevdada rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamist ja nende vastu võitlemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1673 (9) on saavutatud ühine arusaam rahapesukuritegudest ja nende eelkuritegudest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (10) määratleti liidu finantshuve kahjustavad majanduskuriteod, mida tuleks samuti käsitada rahapesu eelkuritegudena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/541 (11) on saavutatud ühine arusaam terrorismi rahastamise kuriteost. Kuna neid mõisteid on nüüd liidu kriminaalõiguses selgitatud, ei ole liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normides enam vaja määratleda rahapesu, selle eelkuritegusid ega terrorismi rahastamist. Selle asemel peaks liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik olema täielikult kooskõlas liidu kriminaalõiguse raamistikuga.

(6)

Ühtlustamine kriminaalõiguse valdkonnas võimaldab rahapesu ja selle eelkuritegude, sealhulgas korruptsiooni tõkestamisele ja nende vastu võitlemisel rakendada liidu tasandil tugevat ja sidusat käsitust. Samal ajal tagab selline käsitus, et liikmesriigid, kes rakendavad rahapesu eelkuritegudena käsitatava kuritegeliku tegevuse määratlemisel laiemat käsitust, saavad seda jätkata. Sel põhjusel tuleks kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/1673 igasugust karistatavat osalemist rahapesu eelkuriteo toimepanemises, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaliseeritud, nimetatud direktiivi ja käesoleva määruse kohaldamisel käsitada samuti kuritegeliku tegevusena.

(7)

Tehnoloogia areneb pidevalt, pakkudes erasektorile võimalusi töötada välja uusi tooteid ja süsteeme rahaliste vahendite või väärtuse vahetamiseks. Kuigi see on positiivne nähtus, võib see tekitada uusi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, sest kurjategijad suudavad pidevalt leida viise haavatavuse ärakasutamiseks, et varjata ebaseaduslikke vahendeid ja liigutada neid üle kogu maailma. Krüptovarateenuse osutajate ja ühisrahastusplatvormide puhul valitseb oht, et uusi kanaleid väärkasutatakse ebaseadusliku raha liigutamiseks ning neil on head võimalused sellise liikumise avastamiseks ja riskide maandamiseks. Seepärast tuleks liidu õigusaktide kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks selliseid üksusi kooskõlas rahapesuvastase töökonna krüptovarasid käsitletavate standarditega. Samal ajal pakuvad uuendused, nagu metaversumi arendamine, uusi võimalusi kuritegude toimepanemiseks ja nendest saadud tulu rahapesuks. Seepärast on oluline valvsus riskide suhtes, mis on seotud uuenduslike toodete või teenuste pakkumisega kas liidu või liikmesriigi tasandil või kohustatud isikute tasandil.

(8)

Käesoleva määrusega hõlmatud institutsioonidel ja isikutel on oluline roll liidu finantssüsteemi pääsuvalitsejatena ning seetõttu peaksid nad võtma kõik vajalikud meetmed käesoleva määruse nõuete rakendamiseks, et takistada kurjategijate ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu rahapesu või terrorismi rahastamist. Samuti tuleks kehtestada meetmed, et maandada sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise või nendest kõrvalehoidmise riski.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 (12) kohane kindlustusvahendaja määratlus hõlmab laia hulka füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes alustavad või tegelevad kindlustustoodete turustamisega. Mõned kindlustusvahendajad alustavad kindlustustoodete turustamist kindlustusandjate või -vahendajate täielikul vastutusel ning tegutsevad vastavalt nende põhimõtetele ja menetlustele. Kui need vahendajad ei kogu kindlustusmakseid või summasid, mis on ette nähtud kliendile, kindlustusvõtjale või soodustatud isikule, ei ole neil võimalik rakendada sisulisi hoolsusmeetmeid ega avastada kahtlasi tehinguid ja neist teatada. Võttes arvesse seda piiratud rolli ja asjaolu, et kindlustusandjad või -vahendajad, kelle vastutusel nad teenuseid osutavad, tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täieliku kohaldamise, ei tohiks vahendajaid, kes ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (13) artikli 4 punktis 25 määratletud rahaliste vahenditega, käsitada käesoleva määruse kohaldamisel kohustatud isikutena.

(10)

Valdusettevõtjad, kes tegutsevad mitmes valdkonnas ja kellel on vähemalt üks tütarettevõtja, kes on kohustatud isik, peaksid ise kuuluma kohustatud isikutena käesoleva määruse kohaldamisalasse. Järjekindla finantsjärelevalve tegijate poolse järelevalve tagamiseks peaks juhul, kui segavaldusettevõtja tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks krediidiasutus või finantseerimisasutus, kvalifitseeruma ka valdusettevõtja ise finantseerimisasutuseks.

(11)

Finantstehingud võivad toimuda ka kontsernisiseselt, nagu ka kontserni finantside haldamine. Selliseid tehinguid ei tehta aga seoses klientidega ja nende puhul ei ole vaja kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid. Õiguskindluse tagamiseks on vaja tunnistada, et käesolevat määrust ei kohaldata finantstegevuse või muude finantsteenuste suhtes, mida kontserni liikmed osutavad teistele kontserni liikmetele.

(12)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada sõltumatute õigusteenuse osutajate suhtes, kui nad osalevad finantstehingutes või äriühingu tegevusega seotud tehingutes, sealhulgas maksunõustamise korral, sest on risk, et nende õigusteenuse osutajate teenuseid võidakse väärkasutada kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks või terrorismi rahastamiseks. Ometi tuleks enne kohtumenetlust, selle käigus või pärast seda või kliendi õigusliku olukorra selgitamisel saadud teabe puhul teha erandeid teatamiskohustusest, kuna selline teave on hõlmatud kutsesaladusega. Seega tuleks õigusnõustamise suhtes kohaldada ametisaladuse hoidmise kohustust, välja arvatud juhul, kui õigusteenuse osutaja osaleb rahapesus või terrorismi rahastamises, õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui õigusteenuse osutaja teab, et klient soovib õigusnõu rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellist teadmist või eesmärki saab järeldada objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Kuna õigusnõu võib juba taotleda tulu tekitava kuriteo toimepanemise etapis, on oluline, et kutsesaladuse kohaldamisalast välja jäetud juhtumid laieneksid olukordadele, kus õigusnõu antakse eelkuritegude kontekstis. Õigusnõu, mida taotletakse seoses käimasoleva kohtumenetlusega, ei tohiks käsitada õigusnõustamisena rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil.

(13)

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) kinnistatud õiguste austamise tagamiseks ei tohiks kohaldada teatamiskohustust teabe suhtes, mida audiitorid, välised raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad, kellel on mõnes liikmesriigis õigus kaitsta või esindada klienti kohtumenetluses või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, saavad kõnealuste ülesannete täitmisel. Samu erandeid, mida kohaldatakse notarite ja advokaatide suhtes, tuleks kohaldada ka nende kutsetöötajate suhtes, kui nad tegutsevad kaitseõiguse kasutamise raames või teevad kindlaks kliendi õigusliku olukorra.

(14)

Direktiiv (EL) 2018/843 oli esimene õigusakt, milles käsitleti liidus krüptovaradest tulenevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Sellega laiendati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kohaldamisala kaht liiki krüptovarateenuse osutajatele: virtuaalvääringute ja ametlike vääringute vahetamise teenuse pakkujatele ja rahakotiteenuse pakkujatele. Tehnoloogia kiire arengu ja rahapesuvastase töökonna standardite arengu tõttu on vaja see käsitus läbi vaadata. Esimene samm liidu õigusraamistiku täiendamiseks ja ajakohastamiseks on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1114, (14) millega kehtestati nõuded krüptovarateenuse osutajatele, kes soovivad taotleda luba oma teenuste osutamiseks siseturul. Samuti kehtestati sellega krüptovara ja krüptovarateenuse osutajate määratlused, mis hõlmavad laiemat hulka tegevusi. Lisaks laiendati määrusega (EL) 2023/1113 selliste krüptovaraülekannete jälgitavuse nõudeid, mida teevad määrusega (EL) 2023/1114 hõlmatud krüptovarateenuse osutajad, ja muudeti direktiivi (EL) 2015/849, et nõuda liikmesriikidelt krüptovarateenuse osutajate käsitamist kohustatud isikutena. Kõnealused krüptovarateenuse osutajad peaksid olema hõlmatud ka käesoleva määrusega, et maandada krüptovara rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise riski.

(15)

Ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara turgude loomine on alles hiljutine ning veel ei ole vastu võetud õigusakte, mis reguleeriksid nende toimimist. Nende turgude arengut jälgitakse ning on oluline, et see ei tooks kaasa uusi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, mida korrektselt ei maandataks. Komisjon esitab 30. detsembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande krüptovaraga seotud viimaste arengusuundade kohta, sealhulgas hinnangu ainulaadse ja mitteasendatava krüptovara turgude arengu kohta, sellise krüptovara asjakohase regulatiivse käsitlemise kohta, sealhulgas hinnangu ainulaadse ja mitteasendatava krüptovaraga seotud teenuste osutajate reguleerimise ning selle vajalikkuse ja teostatavuse kohta. Asjakohasel juhul peaks komisjon aruandele lisama seadusandliku ettepaneku.

(16)

Ühisrahastusplatvormide vastuvõtlikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele on horisontaalne ja mõjutab liidu siseturgu tervikuna. Seni on liikmesriikides kõnealuste riskide maandamiseks kasutatud lahknevaid käsitusi. Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1503 (15) ühtlustatakse kogu liidus äriinvesteeringute- ja laenupõhiste ühisrahastusplatvormide regulatiivset käsitusviisi ning nähakse ette mitu kaitsemeedet võimalike rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega tegelemiseks, näiteks ühisrahastusplatvormide hoolsuskohustus projektiomanike suhtes ja loamenetluses, tekitab niisuguse ühtlustatud õigusraamistiku puudumine, kus oleks ühisrahastusplatvormidele kehtestatud kindlad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavad kohustused, lünki ja nõrgestab liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kaitsemeetmeid. Seepärast tuleb tagada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevaid liidu õigusakte kohaldatakse kõigi ühisrahastusplatvormide, sealhulgas määruse (EL) 2020/1503 kohaselt juba tegevusloa saanud ühisrahastusplatvormide suhtes.

(17)

Ühisrahastuse vahendajate puhul, kes käitavad digitaalset platvormi, et rahastajad ja projektiomanikud, näiteks rahastamist soovivad ühendused või üksikisikud, omavahel kokku viia või nende kokkuviimist hõlbustada, eksisteerib rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Ettevõtjad, kes ei ole määruse (EL) 2020/1503 kohaselt tegevusluba saanud, on praegu kas reguleerimata või nende suhtes kohaldatakse erinevaid regulatiivseid käsitusi, sealhulgas seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega tegelemise normide ja menetlustega. Nende vahendajate suhtes tuleks seega kohaldada käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, eelkõige selleks, et vältida direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahaliste vahendite või kurjategijate poolt ebaseaduslikul eesmärgil kogutud krüptovara väärkasutamist. Selliste riskide maandamiseks kohaldatakse neid kohustusi laia hulga projektide suhtes, sealhulgas haridus- ja kultuuriprojektide suhtes ning selliste vahendite või krüptovara kogumise suhtes, mida kasutatakse, et toetada üldisemaid eesmärke, näiteks humanitaarvaldkonnas, või et korraldada või tähistada pere- või sotsiaalüritust.

(18)

Direktiivi (EL) 2015/849 eesmärk oli maandada suurtest sularahamaksetest tulenevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, lisades kohustatud isikute hulka isikud, kes kauplevad kaupadega, kui nad teevad või saavad sularahamakseid, mis ületavad 10 000 eurot, võimaldades samal ajal liikmesriikidel kehtestada rangemad meetmed. Selline käsitusviis on osutunud ebaefektiivseks, võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete puudulikku mõistmist ja kohaldamist, järelevalve puudumist ja rahapesu andmebüroole teatatud kahtlaste tehingute piiratud arvu. Suurte sularahasummade väärkasutamisest tulenevate riskide piisavaks maandamiseks tuleks kehtestada kogu liitu hõlmav piirmäär suurtele sularahamaksetele, mis ületavad 10 000 eurot. Seetõttu ei ole kaupadega kauplevate isikute suhtes, välja arvatud isikute suhtes, kes kauplevad väärismetallide, vääriskivide, muude suure väärtusega kaupade ja kultuuriväärtustega, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustusi enam vaja kohaldada.

(19)

Mõne kaupadega kaupleja puhul on rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid eriti suured, kuna nende käideldavad, sageli väikesed transporditavad kaubad on väga suure väärtusega. Sel põhjusel tuleks väärismetallide, vääriskivide ja muude suure väärtusega kaupadega kauplevate isikute suhtes kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, kui selline kauplemine on kas tavapärane või peamine kutsealane tegevus.

(20)

Mootorsõidukid, veesõidukid ja õhusõidukid kõrgemates turusegmentides on vastuvõtlikud rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil väärkasutamise riskile, arvestades nende suurt väärtust ja transporditavust. Seepärast tuleks selliste kaupadega kauplejate suhtes kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Nende kaupade transporditavus on rahapesu ja terrorismi rahastamise seisukohast eriti atraktiivne, arvestades seda, kui lihtne on selliste kaupade liikumine üle piiride liidus või liidust väljapoole, ning asjaolu, et juurdepääs selliseid kaupu käsitlevale teabele, kui need on registreeritud kolmandates riikides, ei pruugi olla pädevatele asutustele kergesti kättesaadav. Selleks et maandada riski, et liidu suure väärtusega kaupu võidakse väärkasutada kuritegelikel eesmärkidel, ja tagada selliste kaupade omandiõiguse nähtavus, on vaja nõuda, et suure väärtusega kaupadega kauplejad mootorsõidukite, veesõidukite ja õhusõidukite müügiga seotud tehingutest teataksid. Krediidiasutused ja finantseerimisasutused osutavad teenuseid, mis on olulised selliste kaupade müügi või omandiõiguse ülemineku lõpuleviimiseks, ning neilt tuleks samuti nõuda, et nad nendest tehingutest rahapesu andmebüroole teataksid. Kuigi üksnes äritegevuseks mõeldud kaupade puhul ei tohiks sellist avalikustamist kohaldada, ei tohiks müük isiklikuks tarbeks ja mitteäriliseks kasutamiseks piirduda juhtudega, kus klient on füüsiline isik, vaid peaks olema seotud ka müügiga juriidilistele isikutele ja üksustele, eelkõige juhul, kui need on loodud tegeliku kasusaaja vara haldamiseks.

(21)

Investeerimisrände korraldajad on eraettevõtjad, asutused või isikud, kes tegutsevad või suhtlevad otse elamisloa andmise eest vastutavate riiklike asutustega kolmandate riikide kodanike nimel või osutavad vahendusteenuseid kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad saada liikmesriigis elamisõigust vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, sealhulgas kapitalisiirete, kinnisvara ostu, rendi või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate sissemaksete eest. Investoritele elamisloa andmise kavadega kaasnevad rahapesu, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmisega seotud riskid ja puudused. Selliseid ohte suurendavad liikmesriigis elamisega seotud piiriülesed õigused. Seepärast on vaja, et investeerimisrände korraldajate suhtes kehtiksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada investoritele kodakondsuse andmise kavade suhtes, mille tulemusel saadakse sellise investeeringu eest kodakondsus, sest selliseid kavasid tuleb pidada liidu kodakondsuse põhistaatust ja liikmesriikidevahelist lojaalset koostööd kahjustavaks.

(22)

Kuigi hüpoteek- ja tarbijakrediidiandjad on tavaliselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, on hüpoteek- ja tarbijakrediidivahendajaid, kes ei kvalifitseeru krediidiasutusteks või finantseerimisasutusteks ja nende suhtes ei ole liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldatud, kuid nende suhtes on selliseid kohustusi kohaldatud teatavates liikmesriikides seoses nende avatusega rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. Sõltuvalt nende ärimudelist võivad selliste tarbija- ja hüpoteekkrediidivahendajate puhul eksisteerida märkimisväärsed rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Oluline on tagada, et sarnaseid tegevusi tegevad ettevõtjad, kelle puhul sellised riskid eksisteerivad, oleksid hõlmatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega, olenemata sellest, kas nad kvalifitseeruvad krediidiasutusteks või finantseerimisasutuseks. Seepärast on asjakohane hõlmata tarbija- ja hüpoteekkrediidivahendajad, kes ei ole krediidiasutused või finantseerimisasutused, kuid kelle puhul nende tegevuse tõttu eksisteerivad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Paljudel juhtudel aga tegutseb krediidivahendaja laenu andva ja menetleva krediidiasutuse või finantseerimisasutuse nimel. Sellistel juhtudel ei tuleks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldada tarbija- ja hüpoteekkrediidivahendajate suhtes, vaid üksnes krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes.

(23)

Ühtse käsitusviisi tagamiseks on vaja selgitada, milliste investeerimissektori ettevõtjate suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kuigi investeerimisfondid kuulusid juba direktiivi (EL) 2015/849 kohaldamisalasse, on vaja ühtlustada asjaomane terminoloogia kehtivate liidu investeerimisfonde käsitlevate õigusaktidega, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2009/65/EÜ (16) ning 2011/61/EL (17). Kuna fondid võivad olla asutatud juriidilise isiku staatuseta, on vaja kaasata käesoleva määruse kohaldamisalasse ka nende valitsejad. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid tuleks kohaldada olenemata sellest, millises vormis tehakse fondi osakud või aktsiad liidus ostmiseks kättesaadavaks, sealhulgas juhul, kui osakuid või aktsiaid pakutakse otse või kaudselt liidus asutatud investoritele või turustatakse sellistele investoritele valitseja algatusel või tema nimel. Kuna nii fondid kui ka fondivalitsejad kuuluvad rahapesu ja terrorismi tõkestamise võitluse nõuete kohaldamisalasse, on asjakohane selgitada, et tuleks vältida jõupingutuste dubleerimist. Selleks ei tohiks fondi ja selle valitseja tasandil võetavad rahapesu ja terrorismi tõkestamise meetmed olla samad, vaid peaksid kajastama ülesannete jaotust fondi ja selle valitseja vahel.

(24)

Professionaalsete jalgpalliklubide ja jalgpalliagentide tegevuse puhul eksisteerib rahapesu ja selle eelkuritegude risk mitmete jalgpallisektorile omaste tegurite tõttu, nagu jalgpalli üleilmne populaarsus, sellega seotud märkimisväärsed summad, rahavood ja finantshuvid, valdavalt piiriülesed tehingud ja mõnikord läbipaistmatud omandistruktuurid. Kõigi nende tegurite tõttu eksisteerib jalgpalli puhul risk, et kurjategijad seda ebaseaduslike vahendite seadustamiseks kuritarvitavad ja need tegurid muudavad spordi seega vastuvõtlikuks rahapesu ja selle eelkuritegudele. Peamised riskivaldkonnad on näiteks tehingud investorite ja sponsorite, sealhulgas reklaamijatega, ning seoses mängijate üleminekuga. Seepärast peaksid professionaalsed jalgpalliklubid ja jalgpalliagendid kehtestama tugevad rahapesuvastased meetmed, sealhulgas kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed seoses investorite ja sponsoritega, sealhulgas reklaamijatega, ning teiste partnerite ja vastaspooltega, kellega nad tehinguid teevad. Selleks et vältida ebaproportsionaalset koormust väiksematele klubidele, kelle puhul kuritegeliku väärkasutamise risk on väiksem, peaks liikmesriikidel olema võimalik teatavad professionaalsed jalgpalliklubid rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõendatud väiksema riski alusel käesoleva määruse nõuetest täielikult või osaliselt vabastada.

(25)

Selliste professionaalsete jalgpalliklubide tegevuse puhul, kes võistlevad rahvuslike jalgpalliliigade kõrgeimates liigades, eksisteerib suurem rahapesu ja selle eelkuritegude risk võrreldes madalamates liigades osalevate jalgpalliklubidega. Näiteks tipptaseme jalgpalliklubid teevad märkimisväärsemaid finantstehinguid, näiteks suure väärtusega mängijate üleminekud ja sponsorlustehingud, neil võivad olla keerukamad korporatiivsed struktuurid, millel on mitu omanditasandit, ning nad teevad tõenäolisemalt piiriüleseid tehinguid. Need tegurid muudavad sellised tippklubid kurjategijate jaoks atraktiivsemaks ja pakuvad rohkem võimalusi ebaseaduslike vahendite varjamiseks. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik rakendada kõrgeimas liigas osalevate professionaalsete jalgpalliklubide puhul vabastust üksnes juhul, kui nende risk on tõendatult väike ja tingimusel, et selliste klubide käive igal eelneval kahel aastal on väiksem kui 5 000 000 eurot või samaväärne summa omavääringus. Rahapesu riski puhul ei ole siiski otsustav üksnes liiga, milles jalgpalliklubi võistleb. Ka madalamate liigade klubide puhul võib eksisteerida märkimisväärne rahapesu ja selle eelkuritegude risk. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik vabastada käesoleva määruse nõuetest üksnes madalamate liigade jalgpalliklubid, mida seostatakse rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõendatud väiksema riskiga.

(26)

Käesoleva määrusega ühtlustatakse meetmed, mis kehtestatakse rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks liidu tasandil. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga võimalik kehtestada piiratud juhtudel täiendavaid nõudeid, kui nad seisavad silmitsi eriomaste riskidega. Selleks et tagada selliste riskide piisav maandamine, peaksid kohustatud isikud, kelle peakontor asub teises liikmesriigis, kohaldama selliseid lisanõudeid, olenemata sellest, kas nad tegutsevad selles teises liikmesriigis asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel, tingimusel et neil on selles teises liikmesriigis taristu. Lisaks on kõnealuste siseturu vabaduste vahelise seose selgitamiseks oluline selgitada, millised tegevused kujutavad endast püsiva tegevuskoha omamist.

(27)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, välja arvatud juhul, kui see on valdkondlikes õigusaktides konkreetselt sätestatud, ei pea püsiv tegevuskoht olema tütarettevõtja, filiaali või esinduse vormis, vaid see võib olla kontor, mida juhivad kohustatud isiku enda töötajad või isik, kes on sõltumatu, kuid kellel on luba tegutseda alaliselt kohustatud isiku heaks. Vastavalt sellele määratlusele, mis eeldab majandustegevuse tegelikku teostamist kohas, kus teenuseosutaja on asutatud, ei piisa püsivaks tegevuskohaks vaid postkasti olemasolust. Samuti ei käsitata püsiva tegevuskohana kontoreid ega muud taristut, mida kasutatakse selliste tugiteenuste jaoks nagu ettevõttesisesed tegevused ning IT või andmekeskused, mida käitavad kohustatud isikud. Seevastu sellised tegevused nagu krüptovarateenuste osutamine sularahaautomaatide kaudu kujutavad endast püsivat tegevuskohta, võttes arvesse piiratud füüsilisi seadmeid, mida vajavad ettevõtjad, kes teenindavad oma kliente peamiselt interneti kaudu, nagu see on krüptovarateenuse osutajate puhul.

(28)

On oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kohaldataks proportsionaalselt ning et kõigi nõuete kehtestamine oleks proportsionaalne rolliga, mida kohustatud isikud võivad täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik kooskõlas käesoleva määruse riskipõhise käsitusviisiga vabastada teatavad ettevõtjad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetest, kui nende tegevusega kaasneb väike rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ning kui tegevus on oma laadilt piiratud. Selleks et tagada selliste erandite läbipaistev ja ühtne kohaldamine kogu liidus, tuleks kehtestada mehhanism, mis võimaldab komisjonil kontrollida erandite tegemise vajalikkust. Komisjon peaks sellised erandid avaldama igal aastal ka Euroopa Liidu Teatajas.

(29)

Sisesüsteeme ja kontrollimeetmeid käsitlevad ühtsed normid, mida kohaldatakse kõigi liidu siseturul tegutsevate kohustatud isikute suhtes, tugevdavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist ja muudavad järelevalve tulemuslikumaks. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riskide piisav maandamine, peaks kohustatud isikutel olema sisekontrolliraamistik, mis koosneb riskipõhistest põhimõtetest, protseduuridest ja kontrollimeetmetest ning ülesannete selgest jaotusest kogu organisatsioonis. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud riskipõhise käsitusviisiga peaksid need põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed olema proportsionaalsed äritegevuse laadiga, sealhulgas selle riskide ja keerukusega ning kohustatud isiku suurusega, ning vastama rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, millega isik silmitsi seisab, hõlmates krüptovarateenuse osutajate puhul tehinguid isehallatavate rahakottidega.

(30)

Asjakohase riskipõhise käsitusviisi kohaselt peavad kohustatud isikud tegema kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise olemuslikud riskid ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riskid, millega nad oma äritegevuse tõttu kokku puutuvad, et neid riske tulemuslikult maandada ning tagada, et nende põhimõtted, protseduurid ja sisekontrollimeetmed on nende olemuslike riskide käsitlemiseks sobivad. Seda tehes peaksid kohustatud isikud võtma arvesse oma klientide olemust, pakutavaid tooteid, teenuseid või tehinguid, sealhulgas, krüptovarateenuse osutajate puhul tehinguid isehallatavate aadressidega, asjaomaseid riike või geograafilisi piirkondi ja kasutatavaid turustusahelaid. Võttes arvesse riskide muutuvat iseloomu, tuleks sellist riskihindamist korrapäraselt ajakohastada.

(31)

Selleks et toetada ühtse ja mõjusa käsitusviisi rakendamist kohustatud isikute poolt oma äritegevust mõjutavate riskide tuvastamisel, peaks AMLA andma välja suunised kogu äritegevust hõlmava riskihindamise sisu miinimumnõuete ja täiendavate teabeallikate kohta, mida tuleb arvesse võtta. Need allikad võivad hõlmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna rahvusvaheliste standardite kehtestajatelt saadavat teavet, näiteks rahapesuvastase töökonna vastastikuse hindamise aruandeid, ning muudest usaldusväärsetest allikatest saadud teavet, mis käsitleb tüpoloogiaid, tekkivaid riske ja kuritegelikku tegevust, sealhulgas korruptsiooni, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, meediast ja akadeemilistelt ringkondadelt saadavat teavet.

(32)

Asjakohane on võtta arvesse väiksemate kohustatud isikute eripära ja vajadusi ning tagada kohtlemine, mis on nende eriomaseid vajadusi ja tegevuse laadi silmas pidades asjakohane. See võiks hõlmata teatavate kohustatud isikute vabastamist riskihindamise tegemisest, kui selle sektoriga seotud riskid, milles kohustatud isik tegutseb, on hästi teada.

(33)

Rahapesuvastane töökond on töötanud jurisdiktsioonide jaoks välja standardid, et teha kindlaks ja hinnata massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku rakendamata jätmise või nendest kõrvalehoidmise riske ning võtta meetmeid nende riskide maandamiseks. Rahapesuvastase töökonna kehtestatud uued standardid ei asenda ega kahjusta kehtivaid rangeid nõudeid, mille kohaselt riigid peavad rakendama sihipäraseid finantssanktsioone, et täita asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mis käsitlevad massihävitusrelvade leviku ja selle rahastamise tõkestamist, peatamist ja lõpetamist. Need olemasolevad kohustused, mida rakendatakse liidu tasandil nõukogu otsustega 2010/413/ÜVJP (18) ja (ÜVJP) 2016/849 (19) ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/2012 (20) ja (EL) 2017/1509, (21) on jätkuvalt siduvad kõigile liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Võttes arvesse konkreetseid riske, mis on liidul seoses sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmisega, on asjakohane laiendada riskide hindamist nii, et see hõlmaks kõiki liidu tasandil vastu võetud sihipäraseid finantssanktsioone. Sihipäraste finantssanktsioonidega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete riskitundlik laad ei kaota liidus kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel lasuvat õigusnormidel põhinevat kohustust külmutada loetellu kantud isikute või üksuste rahalised vahendid või muu vara ja mitte teha neid neile otse ega kaudselt kättesaadavaks.

(34)

Selleks et tagada sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riskide asjakohane maandamine, on oluline sätestada meetmed, mida kohustatud isikud peavad rakendama, sealhulgas meetmed oma kliendibaasi kontrollimiseks sihipäraste finantssanktsioonide raames loetellu kantud isikute või üksuste loetelude alusel. Käesoleva määruse alusel kohustatud isikutel lasuvate nõuetega ei kaotata liidus kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavat õigusnormidel põhinevat kohustust külmutada nende isikute või üksuste, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid finantssanktsioone, rahalised vahendid ja muu vara ja mitte teha neid neile otse ega kaudselt kättesaadavaks. Lisaks ei ole käesoleva määruse nõuete eesmärk asendada kohustusi, mis on seotud klientide taustakontrolliga sihipäraste finantssanktsioonide rakendamiseks muude liidu õigusaktide või riigisisese õiguse alusel.

(35)

Selleks et kajastada viimaseid suundumusi rahvusvahelisel tasandil, kehtestatakse käesoleva määrusega nõue teha kindlaks, mõista, juhtida ja maandada riske, mis tulenevad sihipäraste finantssanktsioonide võimalikust rakendamata jätmisest või neist kõrvalehoidmisest kohustatud isiku tasandil.

(36)

ÜRO Julgeolekunõukogu või ÜRO sanktsioonide komitee poolt isikute või üksuste loetellu kandmine on integreeritud liidu õigusesse otsuste ja määrustega, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 29 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 alusel ning millega kehtestatakse nende isikute ja üksuste suhtes sihipärased finantssanktsioonid. Selliste õigusaktide liidu tasandil vastuvõtmise menetlus eeldab, et kontrollitakse, kas loetellu kandmine on kooskõlas harta alusel antud põhiõigustega. Ajavahemikul, mis jääb ÜRO poolse avaldamise ja ÜRO loetellu kandmist ülevõtvate liidu õigusaktide kohaldamise alguse vahele, peaksid kohustatud isikud sihipäraste finantssanktsioonide tulemusliku kohaldamise võimaldamiseks pidama arvestust nende poolt hoitavate, ÜRO finantssanktsioonide alusel loetellu kantud klientide või loetellu kantud isikute või üksuste omandis või nende kontrolli all olevate klientide rahaliste vahendite või muu vara kohta, iga tehingukatse ja kliendi heaks tehtud tehingu kohta, näiteks nende kohta, mis on tehtud kliendi põhivajaduste rahuldamiseks.

(37)

Hinnates, kas juriidilisest isikust klient on sihipäraste finantssanktsioonide alusel loetellu kantud isikute omandis või kontrolli all, peaksid kohustatud isikud võtma arvesse nõukogu vastu võetud, liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kasutatavate piiravate meetmete (sanktsioonide) rakendamise ja hindamise suuniseid ning parimaid tavasid piiravate meetmete tõhusaks rakendamiseks.

(38)

On oluline, et kohustatud isikud võtaksid oma juhtkonna tasandil kõik meetmed, et rakendada ettevõttesiseseid põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kuigi tuleks kindlaks määrata juhtorgani liige, kes vastutab kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete rakendamise eest, peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise eest lasuma lõppkokkuvõttes kohustatud isiku juhtorganil. Nimetatud vastutuse määramine ei peaks piirama juhtorganite ühist tsiviil- või kriminaalvastutust käsitlevate liikmesriigi sätete kohaldamist. Kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete igapäevase rakendamisega seotud ülesanded tuleks usaldada vastavuskontrolli spetsialistile.

(39)

Igal liikmesriigil peaks olema võimalik oma õiguses sätestada, et kohustatud isik, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis nõuavad vastavuskontrolli spetsialisti või siseauditi juhi määramist, võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil anda neile isikutele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli spetsialisti ning siseauditi ülesanded ja kohustused. Suuremate riskide korral või juhul, kui kohustatud isiku suurus seda õigustab, peaks olema võimalik usaldada kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride vastavuskontrolli ja igapäevase toimimisega seotud kohustuste täitmine kahele erinevale isikule.

(40)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tulemuslikuks rakendamiseks on samuti oluline, et kohustatud isikute töötajad ning nende agendid ja levitajad, kellel on kõnealuses rakendamises oma osa, mõistaksid kohustatud isikutes kehtivaid nõudeid ning ettevõttesiseseid põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid. Kohustatud isikud peaksid selleks kehtestama meetmed, sealhulgas koolitusprogrammid. Vajaduse korral peaksid kohustatud isikud pakkuma baaskoolitust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kohta kõigile, kes osalevad selliste meetmete rakendamises. See ei hõlma mitte ainult kohustatud isikute töötajaid, vaid ka nende agente ja levitajaid.

(41)

Isikute, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud kohustatud isiku vastavusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele, oskusi, teadmisi, asjatundlikkust, usaldusväärsust ja käitumist tuleks hinnata. Kui töötajad täidavad ülesandeid, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku järgimisega kohustatud isiku poolt seoses klientidega, kellega neil on tihe era- või ametialane suhe, võib see põhjustada huvikonflikti ja kahjustada süsteemi usaldusväärsust. Sellised suhted võivad eksisteerida ärisuhte loomise ajal, kuid võivad tekkida ka pärast seda. Seetõttu peaksid kohustatud isikutel olema kehtestatud kord huvikonflikti lahendamiseks. Kord peaks tagama, et töötajaid takistatakse täitmast ülesandeid, mis on seotud kohustatud isiku vastavusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikule seoses selliste klientidega.

(42)

Võib esineda olukordi, kus kohustatud isikuteks kvalifitseeruvad isikud osutavad oma teenuseid ettevõttesiseselt ettevõtjatele, kelle tegevus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Kuna need ettevõtjad ei tegutse liidu finantssüsteemi pääsuvalitsejatena, on oluline selgitada, et sellised töötajad, näiteks ettevõtte juristid, ei kuulu käesoleva määruse nõuete kohaldamisalasse. Samamoodi ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi tegevaid isikuid käsitada eraldi kohustatud isikutena, kui need tegevused toimuvad kohustatud isiku juures töötamise raames, näiteks juristide või raamatupidajate puhul, kes töötavad õigus- või raamatupidamisettevõttes.

(43)

Kontserniüleste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja protseduuride ühtne rakendamine on keskse tähtsusega kontsernisisese rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide usaldusväärseks ja tulemuslikuks juhtimiseks. Selleks peaks emaettevõtja vastu võtma kontserniülesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed ning neid rakendama. Kontserni kuuluvatelt üksustelt tuleks nõuda teabe vahetamist, kui selline jagamine on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast oluline. Teabe jagamisel tuleks kohaldada piisavaid konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja teabe kasutamisega seotud tagatisi. AMLA ülesanne peaks olema koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kontserniüleste protseduuride ja põhimõtete miinimumnõuded, sealhulgas miinimumstandardid teabe jagamiseks kontsernis ning kriteeriumid emaettevõtja kindlaksmääramiseks nende kontsernide puhul, mille peakontor asub väljaspool liitu.

(44)

Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tulemuslik kohaldamine mitme kohustatud isiku suhtes, kes on omavahel otse või kaudselt seotud ja moodustavad kontserni või kuuluvad sellesse, on vaja kaaluda kontserni võimalikult laia määratlust. Selleks peaksid kohustatud isikud järgima kohaldatavaid raamatupidamisreegleid, mis võimaldavad käsitada eri liiki majandussidemetega struktuure kontsernidena. Kuigi traditsiooniline kontsern hõlmab emaettevõtjat ja selle tütarettevõtjaid, on sama asjakohased ka muud liiki kontsernistruktuurid, näiteks sellised, mille puhul ühe tütarettevõtja omanikuks on mitu emaettevõtjat ja millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (22) artiklis 10 kui keskasutusega püsivalt seotud üksustele või kui finantseerimisasutustele, kes on nimetatud määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud sama finantsinstitutsioonide kaitseskeemi liikmed. Need struktuurid on vastavalt raamatupidamisreeglitele kõik kontsernid ja seetõttu tuleks neid käesoleva määruse kohaldamisel käsitada kontsernidena.

(45)

Lisaks kontsernidele on olemas ka muid struktuure, nagu võrgustikud või partnerlused, mille puhul võivad kohustatud isikutel olla ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll. Selleks et tagada võrdsed tingimused kõigis sektorites, vältides samal ajal kõnealuste sektorite ülekoormamist, peaks AMLA tegema kindlaks olukorrad, kus nende struktuuride suhtes tuleks kohaldada sarnaseid kontserniüleseid põhimõtteid, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(46)

On olukordi, kus kohustatud isikute filiaalid ja tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded, sealhulgas andmekaitsekohustused, on leebemad kui liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik. Sellistes olukordades ning selleks, et täielikult tõkestada liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ja tagada liidu kodanike isikuandmete parim kaitse, peaksid need filiaalid ja tütarettevõtjad järgima liidu tasandil kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid. Kui kolmanda riigi õigusaktid ei võimalda neid nõudeid täita, näiteks seetõttu, et kontserni võimalused teabele juurde pääseda, seda töödelda või vahetada on kõnealuse kolmanda riigi andmekaitse ebapiisava taseme või pangasaladuse seaduse tõttu piiratud, peaksid kohustatud isikud võtma lisameetmeid tagamaks, et kõnealuses riigis asuvad filiaalid ja tütarettevõtjad tegelevad riskidega tulemuslikult. AMLA-le tuleks teha ülesandeks koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks selliste lisameetmete liik, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(47)

Kohustatud isikud võiksid anda teatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisega seotud ülesanded edasi teenuseosutajale. Kohustatud isikute ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega hõlmamata teenuseosutajate vahel ülesannete lepingulise edasiandmise suhete korral tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused nendele teenuseosutajatele vaid pooltevahelisest lepingust ja mitte käesolevast määrusest. Seetõttu peaks vastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgimise eest lasuma üksnes kohustatud isikul. Kohustatud isik peaks eelkõige tagama, et kui kliendi kaugtuvastuse eesmärgil on kaasatud teenuseosutaja, järgitakse riskipõhist käsitusviisi. Ülesannete edasiandmiseks ei peeta menetlusi või korda, mis aitavad kaasa käesoleva määruse kohase nõude täitmisele, kuid mille puhul ei ole teenuseosutaja ise nõude kui sellise täitja, näiteks kolmanda isiku tarkvara kasutamine või soetamine või kohustatud isiku juurdepääs andmebaasidele või taustakontrolliteenustele.

(48)

Võimalus anda ülesanded edasi teenuseosutajale võimaldab kohustatud isikutel otsustada, kuidas jaotada käesoleva määruse järgimiseks vajalikke vahendeid, kuid ei vabasta neid kohustusest mõista, kas nende võetavad meetmed, sealhulgas teenuseosutajatele edasi antud meetmed, maandavad rahapesu ja terrorismi rahastamise puhul tuvastatud riske ning kas sellised meetmed on asjakohased. Tagamaks, et selline mõistmine oleks paigas, peaks lõplikud otsused meetmete kohta, mis mõjutavad põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete rakendamist, tegema alati kohustatud isik.

(49)

Järelevalve tegija teavitamine ülesannete edasiandmisest ei tähenda nõustumist tegevuse edasiandmise korraga. Selles teates sisalduvat teavet võiksid järelevalve tegijad siiski arvesse võtta kohustatud isiku süsteemide ja kontrollimehhanismide hindamisel ning jääkriski profiili kindlaksmääramisel või inspekteerimiste ettevalmistamisel, eelkõige juhul, kui edasi on antud kriitilised funktsioonid või kui kohustatud isik annab oma ülesandeid edasi süstemaatiliselt.

(50)

Selleks et ülesannete edasiandmise suhted toimiksid tõhusalt, on vaja suuremat selgust tingimuste kohta, mille alusel edasiandmine toimub. AMLA-le tuleks teha ülesandeks töötada välja suunised tingimuste kohta, mille alusel võib tegevust edasi anda, ning vastavate poolte rollide ja kohustuste kohta. Tagamaks, et kogu liidus oleks tagatud pidev järelevalve ülesannete edasiandmise tavade üle, tuleks nendes suunistes selgitada ka seda, kuidas järelevalve tegijad peaksid selliseid tavasid arvesse võtma ning kontrollima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist, kui kohustatud isikud neid tavasid kasutavad.

(51)

Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuded on olulised tagamaks, et kohustatud isikud tuvastaksid, kontrolliksid ja jälgiksid oma ärisuhteid klientidega seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, mis nendega kaasnevad. Võimalike ja olemasolevate klientide andmete täpne tuvastamine ja kontrollimine on oluline, et mõista klientidega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, olenemata sellest, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud. Kohustatud isikud peaksid mõistma ka seda, kelle nimel või kasuks tehing tehakse, näiteks olukordades, kus krediidiasutused või finantseerimisasutused pakuvad õigusteenuse osutajatele kontosid, et saada või hoida oma kliendi rahalisi vahendeid, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25. Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames ei viita isik, kelle kasuks tehing või tegevus toimub, kohustatud isiku poolt kliendile tehtud tehingu saajale.

(52)

Liidus on vaja saavutada kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ühtne ja kõrge tase, tuginedes klientide tuvastamise ja nende isikusamasuse kontrollimise ühtlustatud nõuetele ning vähendades riikidevahelisi erinevusi, et tagada võrdsed tingimused liidu siseturul ja sätete ühtne kohaldamine kogu liidus. Samal ajal on oluline, et kohustatud isikud rakendaksid kliendi suhtes hoolsusmeetmeid riskipõhisel viisil. Riskipõhine käsitusviis ei ole kohustatud isikute jaoks põhjendamatult kõikelubav valikuvõimalus. See hõlmab tõendite alusel otsuste tegemist, et tulemuslikumalt vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske liidu ja asjaomaste isikute jaoks.

(53)

Kolmandates riikides heategevus- või humanitaartööd tegevad kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad kaasa liidu eesmärkidele saavutada rahu, stabiilsus, demokraatia ja heaolu. Krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel on oluline roll selle tagamisel, et sellised organisatsioonid saaksid jätkata oma tööd, pakkudes juurdepääsu finantssüsteemile ja olulistele finantsteenustele, mis võimaldavad suunata arengu- ja humanitaarabi valdkonna rahastust arengu- või konfliktipiirkondadesse. Kuigi kohustatud isikud peaksid olema teadlikud, et teatavates jurisdiktsioonides toimuva tegevuse puhul kaasneb nende jaoks suurem rahapesu või terrorismi rahastamise risk, ei tohiks üksnes see, et kodanikuühiskonna organisatsioonid nendes jurisdiktsioonides tegutsevad, kaasa tuua finantsteenuste osutamisest keeldumist või selliste teenuste lõpetamist, kuna riskipõhine käsitusviis nõuab individuaalsetest ärisuhetest tulenevate riskide terviklikku hindamist ja piisavate meetmete kohaldamist spetsiifiliste riskide maandamiseks. Kuigi krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel on vabadus otsustada, kellega nad lepingulistes suhetes osalevad, peaksid nad arvestama ka oma keskset rolli rahvusvahelise finantssüsteemi toimimises ning direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahaliste vahendite või krüptovara liikumise võimaldamisel selliste oluliste arengu- ja humanitaareesmärkide saavutamiseks, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid taotlevad. Seepärast peaksid sellised asutused kasutama paindlikkust, mida võimaldab riskipõhine käsitusviis, et maandada ärisuhetega seotud riske proportsionaalsel viisil. Mitte mingil juhul ei tohiks tulevaste või olemasolevate klientidega seotud äriotsuste põhjendamiseks tugineda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhjustele.

(54)

Kohustatud isikud peaksid tegema kindlaks ja võtma mõistlikke meetmeid tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks, kasutades usaldusväärseid dokumente ja teabeallikaid. Tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe keskregistrites (edaspidi „keskregistrid“) päringute tegemine võimaldab kohustatud isikutel tagada kooskõla kontrollimise käigus saadud teabega ning see ei tohiks kontrollimisel olla kohustatud isiku peamine allikas. Kui kohustatud isikud teevad kindlaks lahknevused keskregistrites hoitava teabe ja kliendilt või muudest usaldusväärsetest allikatest kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete käigus saadud teabe vahel, peaksid nad teatama nendest lahknevustest asjakohase keskregistri eest vastutavale üksusele, et saaks võtta meetmeid vastuolude kõrvaldamiseks. See protsess aitab kaasa kõnealustes registrites hoitava teabe kvaliteedile ja usaldusväärsusele osana mitmetasandilisest käsitusviisist, mille eesmärk on tagada keskregistrites sisalduva teabe õigsus, piisavus ja ajakohasus. Väikese riskiga olukordades ja kui tegelikud kasusaajad on kohustatud isikule teada, peaks kohustatud isikutel olema võimalik lubada kliendil lahknevustest teatada, kui tuvastatakse väikesed erinevused, mis seisnevad trükivigades või sarnastes tehnilistes vigades.

(55)

Välisriikide juriidilistest isikutest ja välisriikide õiguslikest üksustest tulenevaid riske tuleb piisavalt maandada. Kui väljaspool liitu asutatud juriidiline isik või lepinguline usaldushaldus või sarnane õiguslik üksus, mida hallatakse väljaspool liitu või kelle usaldushalduri (ingl k trustee) või samaväärset positsiooni omava isiku elu- või tegevuskoht on väljaspool liitu, on loomas ärisuhet kohustatud isikuga, peaks tegelikku kasusaajat käsitleva teabe registreerimine liikmesriigi keskregistris olema ärisuhte loomise eeltingimus. Väljaspool liitu asutatud juriidiliste isikute puhul peaks nõue kehtima vaid rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise keskmise suurusega või suure riski korral, mis on seotud välismaise juriidilise isiku kategooriaga või sektoriga, kus välismaine juriidiline isik tegutseb, või rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise keskmise suurusega või suure riski korral, mis on seotud sektoriga, kus kohustatud isik tegutseb. Tegeliku kasusaajat käsitleva teabe registreerimine peaks olema samuti ärisuhte jätkumise tingimus olukorras, kus ärisuhe väljaspool liitu asutatud juriidilise isikuga muutub pärast selle loomist seotuks selliste keskmise suurusega või suurte riskidega.

(56)

Ärisuhte loomise või juhutehingu tegemiseks vajalike sammude tegemise protsess käivitub siis, kui klient väljendab huvi kohustatud isikult toote omandamise või teenuse saamise vastu. Kinnisvaramaaklerite pakutavad teenused hõlmavad kliendi abistamist kinnisvara leidmisel selle ostmisel, müümisel, üürimisel või rentimisel. Sellised teenused hakkavad olema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast olulised, kui on selgeid märke sellest, et pooled on valmis ostu, müügi, üürimise või rentimisega edasi liikuma või võtavad vajalikke ettevalmistavaid meetmeid. See võib olla näiteks hetk, mil poolte vahel leiab aset kinnisvara ostu- või üüripakkumise tegemine ja selle heakskiitmine. Enne seda hetke ei oleks ühegi võimaliku kliendi suhtes hoolsusmeetmeid vaja rakendada. Samuti ei oleks kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamine proportsionaalne nende isikute puhul, kes ei ole veel väljendanud huvi konkreetse vara ostu või üürimisega edasiliikumisel.

(57)

Kinnisvaratehingute puhul eksisteerivad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Nende riskide maandamiseks tuleks käesoleva määruse nõudeid kohaldada kinnisvara ostmist, müümist ja rentimist või üürileandmist vahendavate kinnisvarasektori osaliste suhtes, olenemata nende nimetusest või põhitegevusest või kutsealast, sealhulgas kinnisvaraarendajate suhtes, juhul ja niivõrd kui nad vahendavad kinnisvara ostmist, müümist ja rentimist või üürileandmist.

(58)

Teatavate e-raha toodetega seotud anonüümsuse tõttu eksisteerib nende toodete puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Ent sektori lõikes esineb märkimisväärseid erinevusi ja mitte kõigi e-raha toodete puhul ei ole riski tase sama. Näiteks võivad teatavad väikese väärtusega e-raha tooted, nagu ettemakstud kinkekaardid või vautšerid, kujutada endast väikest rahapesu või terrorismi rahastamise riski. Tagamaks, et kõnealusele sektorile kehtestatud nõuded vastavad sektori riskile ega takista selle toimimist, peaks teatavatel asjaoludel, mil risk on tõendatult väike, ja rangetel riskimaandamise tingimustel olema võimalik vabastada need tooted teatavatest kliendi suhtes rakendatavatest hoolsusmeetmetest, nagu kliendi ja tegeliku kasusaaja tuvastamine ja kontrollimine, kuid mitte tehingute või ärisuhete jälgimisest. Järelevalve tegijatel peaks olema võimalik sellist vabastust teha üksnes siis, kui risk on tõendatult väike, võttes arvesse AMLA kindlaks määratavaid asjakohaseid riskitegureid, ning viisil, mis tõhusalt maandab rahapesu või terrorismi rahastamise riski ning välistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide täitmisest kõrvalehoidmise. Igal juhul peaks vabastuse eeltingimuseks olema ranged piirangud seoses toote maksimumväärtusega, selle kasutamisega üksnes kaupade või teenuste ostmiseks ning tingimusel, et säilitatavat summat ei saa vahetada muu väärtusega.

(59)

Kohustatud isikutelt ei tohiks nõuda hoolsusmeetmete rakendamist klientide suhtes, kes teevad juhutehinguid või omavahel seotud tehinguid, mis on teatavast väärtusest väiksemad, välja arvatud juhul, kui esineb rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Kui 10 000 euro suurust või samaväärse summa omavääringu künnist kohaldatakse enamiku juhutehingute suhtes, siis kohustatud isikutelt, kes tegutsevad sellistes sektorites või teevad selliseid tehinguid, millega kaasneb suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, tuleks nõuda kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist tehingute puhul, mille künnised on madalamad. Selleks et teha kindlaks asjaomased sektorid või tehingud ning nende sektorite või tehingute jaoks piisavad künnised, peaks AMLA töötama välja spetsiaalsete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu.

(60)

On eriolukordi, kus kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete puhul ei piirdu kliendi mõiste kohustatud isikuga tehinguid tegeva isikuga. Nii on see näiteks juhul, kui kinnisvaratehingus osaleb ainult üks notar. Sellistel juhtudel peaksid kohustatud isikud selleks, et tagada asjaomase tehingu puhul piisav kontroll võimalike rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise juhtumite avastamiseks, käsitama nii ostjat kui ka müüjat kliendina ning kohaldama mõlema poole suhtes kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid. Käesolevas määruses peaks olema esitatud selliste olukordade loetelu, kus klient ei ole kohustatud isiku otsene klient või ei piirdu selleks olemisega. Selline loetelu peaks täiendama arusaamist sellest, kes on klient tüüpilistes olukordades, ning seda ei tohiks käsitada mõiste ammendava tõlgendusena. Samamoodi ei tohiks ärisuhted alati eeldada lepingulist suhet või muud ametlikku suhet, vaid piisab sellest, kui teenuseid osutatakse korduvalt või teatava ajavahemiku jooksul, nii et sellega kaasneb teatav kestus. Kui liikmesriigi õigus välistab ametiisikutest kohustatud isikute ja klientide lepinguliste suhete sõlmimise, ei tohiks liikmesriigi õigust tõlgendada selliselt, et need keelavad selliste kohustatud isikute puhul käsitada tehingute kogumit rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast ärisuhtena.

(61)

Kogu liitu hõlmava suurte sularahamaksete piirmäära kehtestamine maandab selliste maksete kasutamisega seotud riske. Kohustatud isikud, kes teevad sularahatehinguid alla selle piirmäära, on sellegipoolest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele vastuvõtlikud, kuna nad loovad võimaluse siseneda liidu finantssüsteemi. Seepärast on vaja nõuda kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist, et maandada sularaha väärkasutamise riski. Tagamaks, et meetmed on proportsionaalsed alla 10 000 euro suurustest tehingutest tulenevate riskidega, peaksid sellised meetmed piirduma kliendi ja tegeliku kasusaaja tuvastamise ja kontrollimisega vähemalt 3 000 euro suuruste sularahas tehtavate juhutehingute puhul. See piirang ei vabasta kohustatud isikut rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral kohaldamast kõiki kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid või teatamast kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroole.

(62)

Mõni ärimudel põhineb kohustatud isiku ärisuhtel kauplejaga, et pakkuda makse algatamise teenuseid, mille kaudu saab kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest tasu kaupleja, ja mitte kaupleja kliendiga, kes annab makse algatamise teenusele loa algatada üks või ühekordne tehing kauplejale. Sellise ärimudeli korral on kohustatud isiku klient rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide kohaldamise seisukohalt kaupleja, mitte kaupleja klient. Seetõttu peaks makse algatamise teenuste puhul kohustatud isik kohaldama kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid kaupleja suhtes. Muude käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate finantsteenuste puhul, sealhulgas juhul, kui neid osutavad samad ettevõtjad, tuleks kliendi kindlaksmääramisel võtta arvesse osutatavaid teenuseid.

(63)

Hasartmängutegevusi on erinevaid, tulenevalt nende laadist, geograafilisest ulatusest ja seotud riskidest. Selleks et tagada käesoleva määruse proportsionaalne ja riskipõhine kohaldamine, peaks liikmesriikidel olema võimalik teha kindlaks hasartmänguteenused, mis on seotud väikese rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga, nagu riigi- või eraloteriid või riiklikult hallatavad hasartmängud, ning otsustada mitte kohaldada nende suhtes kõiki või mõningaid käesoleva määruse nõudeid. Võttes arvesse riigisiseste erandite võimalikku piiriülest mõju, on vaja tagada range riskipõhise käsitusviisi ühtne kohaldamine kogu liidus. Selleks peaks komisjonil olema võimalik liikmesriikide otsused heaks kiita või need tagasi lükata, kui erand ei ole põhjendatud tõendatud väikese riskiga. Igal juhul ei tohiks teha erandeid seoses tegevusega, mis on seotud suuremate riskidega. Nii on see selliste tegevuste puhul nagu kasiinod, interneti-hasartmängud ja spordikihlveod, kuid mitte juhul, kui interneti-hasartmänge haldab riik, kas nende teenuste otsese osutamise või nende korraldamise, toimimise ja haldamise korra reguleerimise teel. Võttes arvesse võimalikke hasartmängudest tulenevaid riske rahvatervisele või seoses hasartmängudega seonduda võiva kuritegevusega, võivad hasartmängude korraldamist, toimimist ja haldamist reguleerivad riiklikud meetmed, juhul kui tegelikult järgitakse avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise eesmärke aidata vähendada selle tegevusega seotud riske.

(64)

Hasartmänguteenuse osutajatele kohaldatav künnis – 2 000 eurot või samaväärne summa omavääringus – loetakse saavutatuks olenemata sellest, kas klient teeb ühe vähemalt selle summa suuruse tehingu või mitu väiksemat tehingut, mis kokku selle summa moodustavad. Selleks peaks hasartmänguteenuse osutajatel olema võimalik omistada tehingud konkreetsele kliendile, isegi kui nad ei ole veel kliendi isikut kontrollinud, et teha kindlaks, kas ja millal künnis saavutatakse. Seega peaksid hasartmänguteenuse osutajatel olema süsteemid, mis võimaldavad tehingute omistamist ja jälgimist enne kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist. Kasiinode või muude füüsiliste hasartmänguruumide puhul võib kliendi isikusamasuse kontrollimine iga tehingu puhul olla ebapraktiline. Sellistel juhtudel peaks olema võimalik klienti tuvastada ja kontrollida kliendi isikusamasust hasartmänguruumidesse sisenemisel, tingimusel et on olemas hasartmänguruumides tehtud tehingute, sealhulgas žetoonide ostmise või vahetamise kliendile omistamise süsteemid.

(65)

Kuigi direktiiviga (EL) 2015/849 ühtlustati teataval määral liikmesriikide norme kliendi tuvastamise kohustuste valdkonnas, ei kehtestatud sellega üksikasjalikke norme protseduuride kohta, mida kohustatud isikud peavad järgima. Arvestades selle aspekti otsustavat tähtsust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, on kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga asjakohane kehtestada konkreetsemad ja üksikasjalikumad sätted kliendi tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks, olenemata sellest, kas tegemist on füüsiliste või juriidiliste isikute, õiguslike üksuste, nagu usaldushalduse, või riigisisese õiguse alusel õigusvõimet omavate ettevõtjatega.

(66)

Tehnoloogia areng ja edusammud digitaliseerimisel võimaldavad võimalikke ja olemasolevaid kliente turvaliselt kaug- või e-identida ja nende isikusamasust kontrollida ning võivad hõlbustada kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist kaugteel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (23) sätestatud identimislahendused võimaldavad nii võimalikel kui ka olemasolevatel klientidel kasutada turvalisi ja usaldusväärseid kliendi tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise vahendeid ning võivad hõlbustada kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist kaugteel. Kohustatud isikud peaksid kõnealuses määruses sätestatud e-identimist klientide tuvastamise protsessis arvesse võtma ja aktsepteerima. Selliste tuvastamisviiside kasutamine võib sobivate riskimaandamismeetmete olemasolu korral tagada standardse või isegi madala riskitaseme. Kui selline e-identimine ei ole kliendile kättesaadav, näiteks tulenevalt tema elanikustaatusest konkreetses liikmesriigis või elukohast kolmandas riigis, peaks kontrollimine toimuma asjakohaste kvalifitseeritud usaldusteenuste kaudu.

(67)

Tagamaks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik hoiab ära ebaseaduslike vahendite sattumise finantssüsteemi, peaksid kohustatud isikud enne võimalike klientidega ärisuhete loomist rakendama kliendi suhtes hoolsusmeetmeid kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga. Selleks et mitte asjatult viivitada tavapärase äritegevusega, peaks kohustatud isikutel olema võimalik koguda teavet võimalikult kliendilt ärisuhte loomise ajal. Krediidiasutustel ja finantseerimisasutustel peaks olema võimalik saada vajalik teave võimalikelt klientidelt pärast ärisuhte loomist, tingimusel et tehinguid ei algatata enne, kui kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete menetlus on edukalt lõpule viidud.

(68)

Kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete menetlus ei piirdu kliendi isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega. Enne ärisuhete loomist või juhutehingute tegemist peaksid kohustatud isikud hindama ka ärisuhte või juhutehingu eesmärki ja olemust. Võimalikule kliendile edastatav lepingueelne või muu teave pakutava toote või teenuse kohta võib aidata kaasa selle eesmärgi mõistmisele. Kohustatud isikutel peaks alati olema võimalik hinnata võimaliku ärisuhte või juhutehingu eesmärki ja olemust üheselt mõistetavalt. Kui pakutav teenus või toode võimaldab klientidel teha eri liiki tehinguid või toiminguid, peaksid kohustatud isikud saama piisavalt teavet kliendi kavatsuse kohta seoses kõnealuse ärisuhte kasutamisega.

(69)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkuse tagamiseks peaksid kohustatud isikud oma klientidelt saadud teabe riskipõhise käsitusviisi kohaselt korrapäraselt läbi vaatama. Kui kliendi olukord ja ärisuhte kaudu toimuv tegevus aja jooksul muutuvad, ärisuhted tõenäoliselt arenevad. Selleks et säilitada põhjalik arusaam kliendi riskiprofiilist ja teostada sisulist tehingute kontrolli, peaksid kohustatud isikud oma klientidelt saadud teabe vastavalt riskipõhisele käsitusviisile korrapäraselt läbi vaatama. Selliseid läbivaatamisi tuleks teha korrapäraselt, kuid need peaksid olema ajendatud ka kliendi asjakohaste asjaolude muutumisest, kui faktid ja teave viitavad võimalikule muutusele kliendi riskiprofiilis või tuvastamisandmetes. Selleks peaks kohustatud isik kaaluma vajadust vaadata klienditoimik läbi, kui aset on leidnud olulised muutused, näiteks muutused tehingu tegemise jurisdiktsioonides, tehingute väärtuses või mahus, kui taotletakse uusi tooteid või teenuseid, mis on riski poolest märkimisväärselt erinevad, või pärast tegelike kasusaajate muutumist.

(70)

Korduvate klientide puhul, kelle suhtes on hiljuti rakendatud hoolsusmeetmeid, peaks kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed olema võimalik lugeda täidetuks, kui saadakse kliendilt kinnitus, et registreeritud andmetes sisalduv teave ja dokumendid ei ole muutunud. Selline meetod hõlbustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohaldamist olukordades, kus kohustatud isik on veendunud, et kliendiga seotud teave ei ole muutunud, kuna kohustatud isikutel lasub kohustus tagada, et nad võtavad kliendi suhtes piisavaid hoolsusmeetmeid. Igal juhul tuleks registreerida kliendilt saadud kinnitus ja kõik muudatused kliendi kohta säilitatavas teabes.

(71)

Kohustatud isikud võivad ärisuhte raames pakkuda rohkem kui ühte toodet või teenust. Neil asjaoludel ei ole teabe, andmete ja dokumentide korrapärase ajakohastamise nõude eesmärk mitte sihikule võtta konkreetne toode või teenus, vaid jälgida ärisuhet tervikuna. Kohustatud isikud peavad kogu pakutavate toodete või teenuste kogumi puhul hindama, kas kliendi asjakohased asjaolud muutuvad või kas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ajakohastamise muud tingimused on täidetud, ning jätkama klienditoimiku läbivaatamist seoses kogu ärisuhtega.

(72)

Kohustatud isikud peaksid looma ka seiresüsteemi, et avastada tehinguid, mis võivad tekitada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusi. Tehingute seire tulemuslikkuse tagamiseks peaks kohustatud isikute seiretegevus põhimõtteliselt hõlmama kõiki klientidele pakutavaid teenuseid ja tooteid ning kõiki tehinguid, mida tehakse kliendi nimel või mida kohustatud isik kliendile pakub. Kõiki tehinguid ei ole siiski vaja eraldi kontrollida. Seire intensiivsus peaks vastama riskipõhisele käsitusviisile ning põhinema täpsetel ja asjakohastel kriteeriumidel, võttes eelkõige arvesse klientide omadusi ja nendega seotud riskitaset, pakutavaid tooteid ja teenuseid ning asjaomaseid riike või geograafilisi piirkondi. AMLA peaks töötama välja suunised, et tagada piisav ja riski tasemega proportsionaalne ärisuhete ja tehingute seire intensiivsus.

(73)

Ärisuhte lõpetamine, kui kliendi suhtes ei ole võimalik hoolsusmeetmeid rakendada, vähendab kohustatud isiku puhul riske, mis tulenevad võimalikest muutustest kliendi profiilis. Siiski võib esineda olukordi, kus ärisuhet ei peaks lõpetama avaliku huvi eesmärkide tõttu. Nii on see näiteks elukindlustuslepingute puhul, mille puhul kohustatud isikud peaksid vajaduse korral lõpetamise alternatiivina võtma meetmeid ärisuhte külmutamiseks, sealhulgas keelates edasised teenused sellele kliendile ja peatades väljamaksed soodustatud isikutele, kuni kliendi suhtes saab hoolsusmeetmeid rakendada. Lisaks on teatavate toodete ja teenuste puhul vajalik, et kohustatud isik jätkaks kliendi rahaliste vahendite, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25, hoidmist või saamist, näiteks seoses laenude, maksekontode või hoiustamisega. Seda ei tohiks siiski käsitada takistusena ärisuhte lõpetamise nõude täitmisel, mida on võimalik saavutada tagades, et kliendi jaoks ei tehta tehinguid ega tegevusi.

(74)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine, tuleks AMLA-le anda ülesanne koostada kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Kõnealustes regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks sätestada miinimumteave, mida kohustatud isikud peavad koguma, et sõlmida klientidega uusi ärisuhteid või hinnata olemasolevaid ärisuhteid vastavalt iga kliendiga seotud riski tasemele. Lisaks peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu olema piisavalt selge, et võimaldada turuosalistel välja töötada turvalised, kättesaadavad ja uuenduslikud vahendid klientide isikusamasuse kontrollimiseks ja kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas kaugteel, järgides ühtlasi tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Need ülesanded on kooskõlas AMLA rolli ja ülesannetega, mis on sätestatud määruses (EL) 2024/1620.

(75)

Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed aitavad saavutada ühtse ja ühtlaselt tulemusliku arusaamise riskidest, mis on seotud olemasoleva või võimaliku kliendiga, olenemata sellest, kus ärisuhe liidus luuakse. Samuti peaks ühtlustamine tagama, et kohustatud isikud ei kasuta kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamisel saadud teavet selliseks riskide maandamiseks, mille tulemuseks võib olla kõrvalehoidmine muudest õiguslikest kohustustest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/92/EL (24) või direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud kohustustest, jättes saavutamata liidu eesmärgid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Selleks et võimaldada nõuetekohast järelevalvet kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamise kohustuse täitmise üle, on oluline, et kohustatud isikud säilitaksid andmed kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamise käigus võetud meetmete ja saadud teabe kohta, olenemata sellest, kas nendega on loodud uus ärisuhe ja kas nad on ärisuhte loomisest keeldumise korral esitanud teate kahtlase tehingu kohta. Kui kohustatud isik otsustab jätta ärisuhte võimaliku kliendiga sõlmimata või lõpetada olemasoleva ärisuhte, keelduda juhutehingu tegemisest, või rakendada muid meetmeid ärisuhte lõpetamiseks, peaksid kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete andmed sisaldama sellise otsuse põhjendusi. See võimaldab järelevalveasutustel hinnata, kas kohustatud isikud on sobivalt kalibreerinud oma kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid ja kuidas kohustatud isikule avalduv risk muutub, samuti aitab see koguda statistilisi tõendeid selle kohta, kuidas kohustatud isikud kohaldavad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega seotud norme kogu liidus.

(76)

Praeguses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus sätestatud käsitusviis olemasolevate klientide ülevaatamiseks on juba riskipõhine. Arvestades teatavate vahendajate struktuuriga seostatavat suuremat rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise riski, ei pruugi selline käsitusviis aga võimaldada riskide õigeaegset tuvastamist ja hindamist. Seepärast on oluline tagada, et ka olemasolevaid selgelt kindlaks määratud kategooriate kliente jälgitaks korrapäraselt.

(77)

Risk iseenesest on muutlik ning muutujad üksikult või kombinatsioonis võivad suurendada või vähendada võimalikku riski ning seega mõjutada selliste tõkestavate meetmete nagu kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete sobivat taset.

(78)

Väikese riskiga olukordades peaks kohustatud isikutel olema võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid. See ei ole samaväärne erandiga kliendi suhtes rakendatavatest hoolsusmeetmetest või nende meetmete puudumisega. Pigem koosneb see lihtsustatud või vähendatud kontrollimeetmetest, mis peaksid siiski hõlmama rakendatavate hoolsusmeemete standardse menetluse kõiki komponente. Kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga peaks kohustatud isikutel olema võimalik vähendada oma kliendi või tehingu kontrollimise sagedust või intensiivsust või tugineda piisavatele eeldustele seoses ärisuhte eesmärgi või lihtsate toodete kasutamisega. Kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid käsitlevates regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks sätestada konkreetsed lihtsustatud meetmed, mida kohustatud isikud peaksid saama rakendada komisjoni liidu tasandil tehtavas riskihindamises kindlaks tehtud väiksema riskiga olukordades. Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel peaks AMLA võtma igakülgselt arvesse sotsiaalse ja rahalise kaasatuse säilitamist.

(79)

Tuleks tunnistada, et teatavad olukorrad kujutavad endast suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. Kuigi kliendi suhtes korrapäraselt hoolsusmeetmete rakendamisega tuleks tuvastada kõigi klientide isik ja äriprofiil, tuleks teatavatel juhtudel rakendada rangemaid kliendi tuvastamise ja isikusamasuse kontrolli protseduure. Seepärast on vaja kehtestada üksikasjalikud normid selliste tugevdatud hoolsusmeetmete kohta, sealhulgas spetsiifilised tõhustatud hoolsusmeetmed piiriüleste korrespondentsuhete jaoks.

(80)

Kolmandate riikide respondentasutustega toimivaid korrespondentsuhteid iseloomustab nende suhete jätkuvus ja korduvus. Peale selle ei kaasne kõikide piiriüleste korrespondentpangandusteenustega sama suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Seepärast tuleks tugevdatud hoolsusmeetmete intensiivsus kindlaks määrata riskipõhise käsitusviisi põhimõtete kohaldamisega. Riskipõhist käsitusviisi ei tohiks aga kohaldada suhtlemisel kolmanda riigi respondentasutustega, kes ei ole oma asutamiskohas füüsiliselt kohal, ega registreerimata ja tegevusloata krüptovarateenuseid osutavate üksustega. Võttes arvesse variasutustele omast suurt rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu, peaksid krediidiasutused ja finantseerimisasutused hoiduma korrespondentsuhetest selliste variasutustega, samuti kolmandate riikide vastavate asutustega, kes lubavad variasutustel oma kontosid kasutada. Selleks et vältida liidu finantssüsteemi väärkasutamist reguleerimata teenuste osutamiseks, peaksid krüptovarateenuse osutajad samuti tagama, et nende kontosid ei kasuta pesastatud börsid, ning neil peaksid olema kehtestatud põhimõtted ja menetlused selliste katsete avastamiseks.

(81)

Järelevalvefunktsiooni täitmisel võiksid järelevalve tegijad kindlaks teha olukorrad, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumine kolmanda riigi respondentasutuste poolt või nendepoolsed puudused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rakendamisel põhjustavad riske liidu finantssüsteemile. Nende riskide maandamiseks peaks AMLA-l olema võimalik esitada soovitusi liidu krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele, et teavitada neid oma seisukohtadest kõnealuste kolmandate riikide respondentasutuste puuduste kohta. Need soovitused tuleks esitada juhul, kui AMLA ja liidu finantsjärelevalve tegijad lepivad kokku, et kolmanda riigi respondentasutustes esinevad rikkumised ja puudused võivad tõenäoliselt mõjutada liidu krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste korrespondentsuhetele avalduvat riski, ning tingimusel, et kolmanda riigi respondentasutusel ja selle järelevalve tegijal on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Selleks et säilitada liidu finantssüsteemi hea toimimine, peaksid krediidiasutused ja finantseerimisasutused võtma AMLA soovitustele reageerimiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas hoiduma korrespondentsuhte loomisest või jätkamisest, välja arvatud juhul, kui nad suudavad kehtestada piisavad maandamismeetmed korrespondentsuhtest tulenevate riskide maandamiseks.

(82)

Tugevdatud hoolsusmeetmete kontekstis ei pruugi ärisuhete loomisele heakskiidu saamine kõrgemalt juhtkonnalt alati tähendada juhatuse heakskiidu saamist. Heakskiidu peaks andma keegi, kellel on piisavalt teadmisi isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning kes on piisavalt kõrgel ametikohal riske mõjutavate otsuste tegemiseks.

(83)

Liidu finantssüsteemi nõuetekohase toimimise kaitsmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise eest tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha kindlaks need kolmandad riigid, kelle riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kordade puudused ohustavad liidu siseturu usaldusväärsust. Väljastpoolt liitu lähtuvate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvate ohtude muutlik laad, mida soodustab tehnoloogia ja kurjategijate käsutuses olevate vahendite pidev areng, eeldab õigusraamistiku kiiret ja pidevat kohandamist seoses kolmandate riikidega, et tegeleda tõhusalt olemasolevate riskidega ja vältida uute riskide esilekerkimist. Komisjon peaks oma hindamise lähtealusena võtma arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tegutsevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja standardite kehtestajatelt saadavat teavet, nagu rahapesuvastase töökonna avalikke teadaandeid, vastastikuse hindamise või üksikasjaliku hindamise aruandeid või avaldatud järelaruandeid, ning asjakohasel juhul kohandama oma hinnanguid vastavalt nendes esitatud muudatustele. Komisjon peaks tegutsema 20 päeva jooksul pärast seda, kui ta on kindlaks teinud liidu siseturu usaldusväärsust ohustavad kolmanda riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra puudused.

(84)

Nende kolmandate riikide puhul, kellele on asjaomane rahvusvaheline standardite kehtestaja, nimelt rahapesuvastane töökond esitanud üleskutse meetmete võtmiseks, esineb õiguslikes ja institutsioonilistes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikes ning nende rakendamises märkimisväärseid püsivaid strateegilisi puudusi, mis seavad liidu finantssüsteemi tõenäoliselt suurde ohtu. Kõnealuste märkimisväärsete strateegiliste puuduste püsiv laad, mis kajastab kolmanda riigi vähest pühendumust või jätkuvat suutmatust neid kõrvaldada, annab märku kõnealustest kolmandatest riikidest lähtuva ohu kõrgest tasemest, mis nõuab tulemuslikku, järjepidevat ja ühtlustatud maandavat reageerimist liidu tasandil. Seepärast tuleks kohustatud isikutelt nõuda, et nad kohaldaksid nende juhutehingute ja ärisuhete suhtes, millesse on kaasatud asjaomased suure riskiga kolmandad riigid, seotud riskide juhtimiseks ja maandamiseks kõiki olemasolevaid tugevdatud hoolsusmeetmeid. Lisaks õigustab kõrge riskitase täiendavate spetsiifiliste vastumeetmete võtmist kas kohustatud isikute tasandil või liikmesriikide poolt. Sellise käsitusviisiga välditaks lahknevusi asjaomaste vastumeetmete kindlaksmääramisel, mis seaks ohtu kogu liidu finantssüsteemi. Kui liikmesriigid teevad kindlaks eriomased maandamata riskid, peaks neil olema võimalik kohaldada täiendavaid vastumeetmeid ja sellisel juhul peaksid nad sellest komisjonile teatama. Kui komisjon leiab, et need riskid on siseturu jaoks olulised, peaks tal olema võimalik asjakohast delegeeritud õigusakti ajakohastada, et lisada nende riskide maandamiseks vajalikud täiendavad vastumeetmed. Kui komisjon leiab, et need vastumeetmed ei ole vajalikud ja kahjustavad liidu siseturu tõrgeteta toimimist, peaks tal olema õigus otsustada, et liikmesriik lõpetaks konkreetse vastumeetme kohaldamise. Enne nimetatud otsuse vastuvõtmise menetluse algatamist peaks komisjon andma asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada komisjoni kaalutluse kohta oma seisukoht. Võttes arvesse AMLA tehnilisi eksperditeadmisi, võib ta anda komisjonile kasulikku teavet sobivate vastumeetmete kindlaksmääramiseks.

(85)

Kurjategijad võivad ära kasutada nõuete puudulikku järgimist nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õiguslikus kui ka institutsioonilises raamistikus ja selle rakendamises nende kolmandate riikide puhul, kelle suhtes rahapesuvastane töökond kohaldab rangemat seiret. See on tõenäoliselt oht liidu finantssüsteemile ning seda ohtu tuleb juhtida ja maandada. Nende kolmandate riikide pühendumus käsitleda tuvastatud puudusi, samas riski kõrvaldamata, õigustab maandamismeetmeid, mis on leebemad kui suure riskiga kolmandate riikide puhul. Kui kolmandad riigid on pühendunud tuvastatud puuduste käsitlemisele, peaksid kohustatud isikud kohaldama sellistes kolmandates riikides asutatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud juhutehingute ja ärisuhete suhtes tugevdatud hoolsusmeetmeid, mis on kohandatud igas kolmandas riigis tuvastatud konkreetsetele puudustele. Kohaldatavate tugevdatud hoolsusmeetmete selline detailne kindlaksmääramine tagaks kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga ka selle, et meetmed on riskitasemega proportsionaalsed. Sellise põhimõtteühtse ja proportsionaalse käsitusviisi tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik kindlaks teha, milliseid spetsiifilisi tugevdatud hoolsusmeetmeid on riigipõhiste riskide maandamiseks vaja. Võttes arvesse AMLA tehnilist asjatundlikkust, võib ta anda komisjonile kasulikku teavet sobivate tugevdatud hoolsusmeetmete kindlaksmääramiseks.

(86)

Riigid, kelle puhul ei ole avalikult kindlaks tehtud, et neile on esitatud üleskutseid meetmete võtmiseks või et rahapesuvastane töökond kohaldab rangemat seiret, võivad siiski kujutada konkreetset ja tõsist ohtu liidu finantssüsteemi usaldusväärsusele, mis võib olla tingitud kas nõuete puudulikust järgimisest või märkimisväärsetest strateegilistest puudustest nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras. Selliste eriomaste riskide maandamiseks, mida ei saa maandada strateegiliste puudustega riikidele ega nõudeid puudulikult järgivatele riikidele kohalduvate meetmetega, peaks komisjonil olema võimalik võtta erandlikel asjaoludel meetmeid ning määrata sellised kolmandad riigid kindlaks selgete kriteeriumide alusel ja AMLA toetusel. Vastavalt liidu finantssüsteemile põhjustatava riski tasemele peaks komisjon nõudma kas kõigi tugevdatud hoolsusmeetmete ja riigipõhiste vastumeetmete kohaldamist, nagu suure riskiga kolmandate riikide puhul, või riigipõhist tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamist näiteks nõudeid puudulikult järgivate kolmandate riikide puhul.

(87)

Selleks et tagada selliste kolmandate riikide ühtne kindlakstegemine, kes kujutavad endast konkreetset ja tõsist ohtu liidu finantssüsteemile, kuid kelle puhul ei ole avalikult kindlaks tehtud, et neile on esitatud üleskutseid meetmete võtmiseks või et rahapesuvastane töökond kohaldaks nende suhtes rangemat seiret, peaks komisjonil olema võimalik kehtestada rakendusaktiga meetod selliste kolmandate riikide erandlikel asjaoludel kindlakstegemiseks. Nimetatud meetod peaks eelkõige hõlmama kriteeriumide hindamise viisi, aga ka selliste kolmandate riikidega suhtlemise ning liikmesriikide ja AMLA sellise kindlakstegemise ettevalmistavatesse etappidesse kaasamise protsessi.

(88)

Võttes arvesse, et käesoleva määruse alusel kindlaksmääratud kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikes või nende rakendamises võib esineda muudatusi, näiteks tulenevalt riigi võetud kohustusest kõrvaldada tuvastatud puudused või võtta nende kõrvaldamiseks asjakohaseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid, mis võivad muuta nendest tulenevate riskide laadi ja taset, peaks komisjon nende spetsiifiliste tugevdatud hoolsusmeetmete kindlaksmääramise korrapäraselt läbi vaatama, et tagada nende proportsionaalsus ja piisavus.

(89)

Potentsiaalsed välisohud liidu finantssüsteemile ei tulene mitte ainult kolmandatest riikidest, vaid võivad ilmneda ka seoses konkreetsete kliendi riskiteguritega või toodete, teenuste, tehingute või edastamiskanalitega, mida täheldatakse seoses konkreetse geograafilise piirkonnaga väljaspool liitu. Seetõttu on vaja kindlaks teha rahapesu ja terrorismi rahastamise suundumused, riskid ja meetodid, millega liidu kohustatud isikud võivad kokku puutuda. AMLA on kõige sobivam väljaspool liitu tekkivate rahapesu ja terrorismi rahastamise tüpoloogiate tuvastamiseks, et jälgida nende arengut eesmärgiga anda liidu kohustatud isikutele juhiseid vajaduse kohta kohaldada selliste riskide maandamiseks tugevdatud hoolsusmeetmeid.

(90)

Suhted isikutega, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid liidus või rahvusvaheliselt, eelkõige nende isikutega, kes pärinevad riikidest, kus on laialt levinud korruptsioon, võivad tekitada finantssektorile märkimisväärseid maine- ja õiguslikke riske. Rahvusvahelist korruptsioonivastast võitlust silmas pidades on põhjendatud pöörata sellistele juhtudele erilist tähelepanu ja rakendada sobivaid tugevdatud hoolsusmeetmeid isikute suhtes, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ning rahvusvahelistes organisatsioonides juhtivatel kohtadel olevate isikute suhtes. Seepärast on vaja täpsustada meetmeid, mida kohustatud isikud peaksid kohaldama seoses tehingute või ärisuhetega riikliku taustaga isikutega. Et hõlbustada riskipõhist käsitusviisi, tuleks AMLA-le teha ülesandeks anda välja suunised selliste riskide taseme hindamiseks, mis on seotud teatava riikliku taustaga isikute kategooria, nende pereliikmete või lähedaseks äripartneriks peetavate isikutega.

(91)

Riskid, mis on seotud isikutega, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, ei piirdu riigi tasandiga, vaid võivad esineda ka piirkondlikul või omavalitsuse tasandil. Kohalikul tasandil kehtib see eriti tihedalt asustatud piirkondade, näiteks linnade puhul, kus hallatakse lisaks piirkondlikule tasandile sageli märkimisväärseid riigi vahendeid ja juurdepääsu elutähtsatele teenustele või lubadele, millega kaasneb korruptsiooni ja seonduva rahapesu risk. Seetõttu tuleb nende isikute kategooria hulka, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid, arvata vähemalt 50 000 elanikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sealhulgas liitomavalitsuste ja suurlinnapiirkondade, juhid. Samal ajal tuleb nentida, et liikmesriikide geograafia ja halduskorraldus on märkimisväärselt varieeruv ning liikmesriikidel peaks olema võimalik asjakohasel juhul kehtestada asjaomaste kohalike omavalitsuste riskipõhiseks hõlmamiseks madalam künnis. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada madalamad künnised, peaksid nad neist teavitama komisjoni.

(92)

Korruptsiooni ja seonduva rahapesu riskiga võivad kokku puutuda ka riigi, piirkondlike või kohalike omavalitsuste kontrolli all olevate ettevõtjate haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmed. Arvestades selliste ettevõtjate eelarve- ja hallatavate vahendite mahtu, on selline risk eriti suur riigi kontrolli all olevate ettevõtjate kõrgema tegevjuhtkonna liikmete puhul. Risk võib tekkida ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kontrolli all olevate suurettevõtjate puhul. Selle tulemusena tuleks piirkondlike või kohalike omavalitsuste kontrolli all olevate ettevõtjate tegevjuhte käsitada riikliku taustaga isikutena, kui need ettevõtjad kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (25) artiklis 3 määratletud keskmise suurusega või suurettevõtjateks või kontsernideks. Võttes aga arvesse geograafilisi ja halduslikke organisatsioonilisi erinevusi ning nende ettevõtjate ja nende tegevjuhtidega seotud volitusi ja kohustusi, tuleks liikmesriikidel võimaldada madalama riskipõhise aastakäibe künnise valimist. Sellisel juhul peaks liikmesriik komisjoni kõnealusest otsusest teavitama.

(93)

Et teha liidus kindlaks riikliku taustaga isikud, peaksid liikmesriigid koostama loetelud, milles on näidatud konkreetsed ülesanded, mis kvalifitseeruvad riigisiseste õigus- ja haldusnormide kohaselt avaliku võimu olulisteks ülesanneteks. Liikmesriigid peaksid nõudma igalt nende territooriumil paiknevalt akrediteeritud rahvusvaheliselt organisatsioonilt sellise loetelu koostamist ja ajakohastamist, mis sisaldab avaliku võimu olulisi ülesandeid kõnealuses rahvusvahelises organisatsioonis. Komisjonile tuleks teha ülesandeks koostada ja avaldada kogu liidus kehtiv selliste isikute loetelu, kellele on usaldatud liidu institutsioonides või asutustes avaliku võimu olulised ülesanded. Selleks et tagada avaliku võimu oluliste ülesannete kindlakstegemise ja nendest teatamise puhul ühtne käsitus, peaks komisjonil olema võimalik sätestada rakendusaktiga liikmesriikide teatiste vorming, ning tal peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevas määruses kindlaks määratud avaliku võimu oluliste ülesannete kategooriaid, kui need on liikmesriikides ühised.

(94)

Kui kliendid ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid, võib nendega siiski kaasneda suurem risk, näiteks mitteametliku mõju tõttu, mida nad võivad veel kasutada, või seetõttu, et nende varasemad ja praegused ülesanded on omavahel seotud. On oluline, et kohustatud isikud võtaksid neid jätkuvaid riske arvesse ja kohaldaksid üht või mitut tugevdatud hoolsusmeedet seni, kui on kindel, et üksikisikud ei kujuta endast enam riski, ning igal juhul mitte vähem kui 12 kuu jooksul pärast seda, kui nad ei täida enam avaliku võimu olulisi ülesandeid.

(95)

Kindlustusandjatel ei ole sageli kliendisuhteid kindlustuslepingute soodustatud isikutega. Siiski peaksid nad suutma kindlaks teha suurema riskiga juhtumid, näiteks kui poliitikast saadav tulu toob kasu riikliku taustaga isikule. Selleks et teha kindlaks, kas see on nii, peaks kindlustusleping sisaldama mõistlikke meetmeid soodustatud isiku tuvastamiseks nii, nagu see isik oleks uus klient. Kõnealuseid meetmeid peaks olema võimalik võtta väljamakse tegemisel või kindlustuslepingu määramisel, mitte hiljem.

(96)

Era- ja ametialaseid lähedasi suhteid saab kuritarvitada rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Seetõttu tuleks riikliku taustaga isikuid käsitlevaid meetmeid kohaldada ka nende pereliikmete ja lähedaseks äripartneriteks peetavate isikute suhtes. Pereliikmete ja lähedaseks äripartneriteks peetavate isikute nõuetekohane tuvastamine võib oleneda riikliku taustaga isiku riigi sotsiaal-majanduslikust ja kultuurilisest struktuurist. Seda arvesse võttes peaks AMLA-l olema ülesanne anda välja suunised kriteeriumide kohta, mida tuleks kasutada nende isikute tuvastamiseks, keda tuleks käsitada lähedaste äripartneritena.

(97)

Pereliikmed, keda riikliku taustaga isikud võivad ära kasutada, ei pruugi hõlmata üksnes vanemaid ja järglasi, vaid ka õdesid ja vendi. Eriti kehtib see selliste riikliku taustaga isikute kategooriate kohta, kes töötavad keskvalitsuse kõrgete ametnikena. Nentides, et kuna õdede ja vendade ärakasutamist mõjutada võivad riigi tasandi sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised struktuurid on erinevad, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada laiem kohaldamisala, arvestamaks riikliku taustaga isikute pereliikmete hulka õed ja vennad ja seeläbi piisavalt maandada nende suhete ärakasutamisega seotud riske. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada laiema kohaldamisala, peaksid nad edastama komisjonile nimetatud laiema kohaldamisala üksikasjad.

(98)

Nõuded riikliku taustaga isikute, nende pereliikmete ja lähedaseks äripartneriks peetavate isikute kohta on ennetavat laadi, mitte kriminaliseerivad ning neid ei tohiks tõlgendada vihjena sellele, et riikliku taustaga isikud, nende pereliikmed või lähedased äripartnerid osalevad kuritegelikus tegevuses. Isikuga ärisuhte loomisest keeldumine üksnes seetõttu, et tegemist on riikliku taustaga isiku või tema pereliikme või temaga lähedaseks äripartneriks peetava isikuga, on vastuolus käesoleva määruse sätete ja mõttega.

(99)

Võttes arvesse investoritele elamisloa andmise kavade vastuvõtlikkust rahapesule, maksukuritegudele, korruptsioonile ja sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmisele ning võimalikke seotud olulisi julgeolekuohte kogu liidus, on asjakohane, et kohustatud isikud rakendavad nende kavade raames liikmesriigis elamisõigust taotlevate kolmanda riigi kodanikest klientide suhtes vähemalt teatavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid.

(100)

Spetsiifiliste varahaldusteenuste pakkumine jõukatele isikutele võib tekitada krediidiasutustele, finantseerimisasutustele ning usaldushalduse äriühinguteenuste pakkujatele teatavaid riske, sealhulgas selliste teenuste keerukusest ja sageli personaliseeritusest tulenevad riskid. Seepärast on vaja kindlaks määrata tugevdatud hoolsusmeetmete kogum, mida tuleks kohaldada vähemalt juhul, kui sellised ärisuhted kujutavad endast suurt rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise riski. Et teha kindlaks, kas kliendil on vara väärtusega vähemalt 50 000 000 eurot või samaväärne summa omavääringus või välisvaluutas, võetakse arvesse finantsvara ja investeeritavat vara, sealhulgas raha ja raha ekvivalente, olenemata sellest, kas seda hoitakse hoiustena või säästutoodetena, samuti selliseid investeeringuid nagu aktsiad või osad, võlakirjad ja usaldusfondid, isegi kui neid hoitakse kohustatud isikuga sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel. Lisaks tuleks arvesse võtta kliendi kinnisvara väärtust, välja arvatud tema isiklik elukoht. Nimetatud miinimumvara kindlakstegemiseks ei pea krediidiasutused, finantseerimisasutused ning usaldushalduse või äriühinguteenuste pakkujad arvutama täpselt kokku kliendi koguvara ega seda nõudma. Nimetatud üksused peaksid pigem võtma meetmeid, et teha kindlaks, kas kliendil on vähemalt 50 000 000 euro väärtuses või samaväärses summas omavääringus või välisvaluutas finantsvara või investeeritavat vara või kinnisvara.

(101)

Selleks et vältida korduvaid kliendi tuvastamise menetlusi, on asjakohane lubada kohustatud isikutel tugineda teiste kohustatud isikute kogutud klienditeabele, järgides sobivaid kaitsemeetmeid. Kui kohustatud isik tugineb teisele kohustatud isikule, peaks lõplik vastutus kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamise eest lasuma kohustatud isikul, kes otsustab tugineda teise kohustatud isiku poolt kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmetele. Kohustatud isik, kellele tuginetakse, peaks samuti säilitama oma vastutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete, sealhulgas kahtlastest tehingutest teatamise ja andmete säilitamise nõude täitmise eest.

(102)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ühtlustatud nõuete kehtestamine kogu liidus, sealhulgas kontserniüleste põhimõtete ja menetluste, teabevahetuse ja tuginemise suhtes, võimaldab kontsernis tegutsevatel kohustatud isikutel võimendada kontsernisiseseid süsteeme maksimaalselt samade klientidega seotud olukordades. Kontserni tasandil võimaldavad nimetatud normid mitte ainult saavutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ühtset ja tõhusat rakendamist, vaid ka mastaabisäästu, võimaldades näiteks kontserni kuuluvatel kohustatud isikutel tugineda kliendi tuvastamise ja isikusamasuse kontrolli nõuete täitmiseks kontserni teiste kohustatud isikute kehtestatud protsesside tulemustele.

(103)

Selleks et kolmandate isikute meetmetele tuginemine toimiks tõhusalt, on vaja suuremat selgust tingimuste kohta, mille alusel selline tuginemine toimub. AMLA-le tuleks teha ülesandeks töötada välja suunised tingimuste kohta, mille alusel võib tugineda kolmandatele isikutele, ning vastavate poolte rollide ja kohustuste kohta. Tagamaks, et kogu liidus oleks tagatud pidev järelevaatamine tuginemise üle, tuleks kõnealustes suunistes selgitada ka seda, kuidas järelevalve tegijad peaksid neid tavasid arvesse võtma ning kontrollima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist, kui kohustatud isikud neid tavasid kasutavad.

(104)

Tegeliku kasusaaja mõiste võeti kasutusele, et suurendada keerukate äriühingustruktuuride läbipaistvust. Tegeliku kasusaaja kohta õige, ajakohastatud ja piisava teabe saamise vajadus on võtmetegur selliste kurjategijate jälgimisel, kes võiksid vastasel juhul kasutada selliste ebaselgete struktuuride taha varjumise võimalust. Liikmesriigid on praegu kohustatud tagama, et äriühingud ja muud juriidilised isikud ning lepingulise usaldushalduse haldurid ja sarnaste õiguslike üksuste esindajad koguksid ja hoiaksid piisavat, tõest ja ajakohast teavet oma tegeliku kasusaaja kohta. Liikmesriikide kehtestatud läbipaistvuse tase on siiski erinev. Norme tõlgendatakse erinevalt ning selle tulemuseks on erinevad meetodid konkreetse juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseks. See on muu hulgas tingitud juriidilise isiku või õigusliku üksuse kaudse osaluse arvutamise eri meetoditest ning liikmesriikide õigussüsteemide erinevusest. See vähendab läbipaistvust, mida loodeti saavutada. Seetõttu on vaja norme täpsustada, et saavutada tegeliku kasusaaja ühtne määratlus ja selle kohaldamine liidu siseturul.

(105)

Juriidiliste isikute ning õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kindlakstegemise normide kohaldamine võib tekitada rakendamisega seotud küsimusi asjaomaste sidusrühmade kokkupuutel konkreetsete juhtumitega, eelkõige keerukate äriühingustruktuuride puhul, kus eksisteerivad korraga osaluse ja kontrolli kriteeriumid, või kaudse osaluse või kontrolli kindlaksmääramiseks. Selleks et toetada nende normide kohaldamist juriidiliste isikute, usaldushaldurite või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavate isikute ja kohustatud isikute poolt ning kooskõla käesoleva määruse ühtlustamiseesmärgiga, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu suunised, milles määratakse kindlaks, kuidas kohaldada norme ühe või mitme tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseks eri stsenaariumide korral, sealhulgas kasutades näidisjuhtumeid.

(106)

Tegelike kasusaajate asjalikuks tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kas kontrolli teostatakse muude vahendite abil. Osaluse või osaluse kaudu kontrollimise kindlakstegemine on vajalik, kuid mitte piisav, ning see ei välista tegeliku kasusaaja tuvastamiseks vajalikke kontrolle. Test selle kohta, kas füüsiline isik teeb kontrolli muul viisil, ei ole hilisem test, mida tuleb teha ainult juhul, kui osalust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kaks testi, nimelt osaluse või osaluse kaudu kontrollimisekohta ja kontrollimise kohta muul viisil, tuleks teha paralleelselt.

(107)

Juriidilise isiku tegelik kasusaaja on isik, kellele kuulub vähemalt 25 % aktsiakaptalist või hääleõigusest või tal on äriühingus muu üldine osalus. Osalus peaks hõlmama nii kontrolliõigusi kui ka õigusi, mis on olulised kasu saamise seisukohast, samuti õigust osale kasumist või muudest siseressurssidest või likvideerimise jääkvarast. Siiski võib esineda olukordi, kus risk, et teatavaid äriühingute kategooriaid väärkasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, on suurem, näiteks tulenevalt konkreetsetest suurema riskiga sektoritest, kus need äriühingud tegutsevad. Sellistes olukordades on vaja tõhustatud läbipaistvusmeetmeid, et heidutada kurjategijaid neid üksusi asutamast või kas otsese või kaudse osaluse või kontrolli kaudu neisse sisse imbumast. Tagamaks, et liit suudab selliseid erinevaid riskitasemeid piisavalt maandada, on vaja anda komisjonile volitus määrata kindlaks need äriühingute kategooriad, kelle suhtes tuleks kohaldada madalamaid tegelike kasusaajate läbipaistvuse künniseid. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga kokku puutuvate äriühingute kategooriate kindlakstegemisest komisjoni teavitama. Nendes teatistes peaks liikmesriikidel olema võimalik osutada ka madalamale osaluse künnisele, mis nende arvates võiks neid riske maandada. Selline tuvastamine peaks olema pidev ning tuginema liidu tasandi ja riiklike riskihindamiste tulemustele ning AMLA, Europoli või muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises, uurimises ja nende eest vastutusele võtmises osalevate liidu asutuste koostatud asjakohastele analüüsidele ja aruannetele. See madalam künnis peaks olema piisavalt madal, et maandada suuremat riski, et äriühinguid väärkasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Selleks ei tohiks madalamaks künniseks üldiselt kehtestada rohkem kui 15 % aktsiatest või osadest, hääleõigustest või muust osalusest. Siiski võib esineda juhtumeid, kus riskitundliku hindamise põhjal oleks kõrgem künnis tuvastatud riskide käsitlemiseks proportsionaalsem. Sellistel juhtudel peaks komisjonil olema võimalik kehtestada künnis vahemikus 15–25 % osalusest.

(108)

Mitmekihilised omandi- ja kontrollistruktuurid muudavad oma keeruka laadi tõttu tegelike kasusaajate tuvastamise keerulisemaks. Mõiste „omandi- või kontrollistruktuur“ eesmärk on kirjeldada viisi, kuidas juriidiline isik on kaudselt omandis või kontrolli all või kus õiguslikku üksust kaudselt kontrollitakse tulenevalt suhetest, mis eksisteerivad juriidiliste isikute või õiguslike üksuste vahel mitmes kihis. Selleks et tagada ühtne käsitus kogu siseturul, on vaja selgitada nende olukordade suhtes kohaldatavaid norme. Selleks on vaja samal ajal hinnata, kas füüsilisele isikule kuulub otse või kaudselt vähemalt 25 % aktsiatest või osadest või hääleõigustest või muust osalusest, ning kas füüsiline isik kontrollib otsest aktsionäri, kellele kuulub 25 % või rohkem aktsiaid või osi või hääleõigusi või muud osalust äriühingus. Kaudse osaluse korral tuleks tegelikud kasusaajad kindlaks teha, korrutades osalused omandiahelas. Selleks tuleks kõik otse või kaudselt samale füüsilisele isikule kuuluvad osalused kokku liita. See eeldab, et arvesse tuleb võtta osalust igal omandiõiguse tasandil. Kui 25 % aktsiatest või osadest või hääleõigustest või muust osalusest äriühingus kuulub aktsionärile, kes on juriidiline isik, mis ei ole äriühing, tuleks tegeliku kasusaaja kindlaksmääramisel võtta arvesse aktsionäri konkreetset struktuuri, sealhulgas seda, kas füüsiline isik omab aktsionäri üle muul viisil kontrolli.

(109)

Äriühingu tegeliku kasusaaja kindlaksmääramine olukordades, kus äriühingu aktsiaid või osi hoitakse õiguslikus üksuses või kui need kuuluvad sihtasutusele või sarnasele juriidilisele isikule, võib olla keerulisem, võttes arvesse tegelike kasusaajate erinevat olemust ja kindlakstegemise kriteeriume juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste vahel. Seepärast on vaja kehtestada selged normid selliste mitmekihilise struktuuriga olukordade lahendamiseks. Sellistel juhtudel peaksid kõik õigusliku üksuse tegelikud kasusaajad või sarnane juriidiline isik, näiteks sihtasutus, olema selle äriühingu tegelikud kasusaajad, kelle aktsiaid või osi õiguslikus üksuses hoitakse või mis kuuluvad sihtasutusele.

(110)

Normide ühtse kohaldamise tagamiseks kogu siseturul on vaja ühist arusaama kontrolli mõistest ja kontrollivahendite täpsemat määratlemist. Kontrolli tuleks mõista kui tegelikku suutlikkust oma tahet äriühingu otsuste tegemisel sisulistes küsimustes läbi suruda. Tavapärane kontrollivahend on häälteenamus. Tegeliku kasusaaja positsiooni saab kindlaks teha ka muude vahendite abil kui olulise või muu osaluse kaudu. Selleks et teha kindlaks kõik isikud, kes on juriidilise isiku tegelikud kasusaajad, tuleks kontroll kindlaks teha osalusest sõltumatult. Kontrolli saab üldjuhul teha igasuguste, sealhulgas õiguslike ja mitteõiguslike vahenditega. Neid vahendeid võiks arvesse võtta, et hinnata, kas kontrolli tehakse muul viisil, sõltuvalt iga juriidilise isiku konkreetsest olukorrast.

(111)

Kaudset osalust või kontrolli võib kindlaks määrata ahela mitme lüli või mitme üksiku või omavahel seotud ahela kaudu. Ahela lüliks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik või õiguslik üksus. Seosed võivad hõlmata osalust või hääleõigust või muid kontrolli omamise vahendeid. Sellistel juhtudel, kui omandistruktuuris eksisteerivad korraga osalus ja kontroll, on vaja konkreetseid ja üksikasjalikke norme tegelike kasusaajate kindlakstegemise kohta, et toetada tegelike kasusaajate ühtlustatud põhimõtete kohast kindlakstegemist.

(112)

Tõese läbipaistvuse tagamiseks tuleks tegelikke kasusaajaid käsitlevate normidega hõlmata võimalikult suur hulk liikmesriikide territooriumil asutatud juriidilisi isikuid ja õiguslikke üksuseid. See hõlmab äriühinguid, mida iseloomustab võimalus omada neis osalust, ning muid juriidilisi isikuid ja lepingulise usaldushaldusega sarnaseid õiguslikke üksuseid. Liikmesriikide õigussüsteemide erinevuste tõttu hõlmavad need laiad kategooriad erinevaid organisatsioonilisi struktuure. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile selliste juriidiliste isikute liikide loetelu, kelle tegelikud kasusaajad on kindlaks tehtud kooskõlas nii äriühingute kui ka muude juriidiliste isikute tegelike kasusaajate tuvastamise normidega.

(113)

Teatavate juriidiliste isikute, näiteks ühenduste, ametiühingute, erakondade või kirikute eripära ei võimalda neil tegelikke kasusaajaid osaluse või liikmesuse alusel sisuliselt tuvastada. Sellistel juhtudel võib juhtuda, et tippjuhid kontrollivad juriidilist isikut muul viisil. Sel juhul tuleks sellistest ametnikest kui tegelikest kasusaajatest teatada.

(114)

Selleks et tagada lepingulise usaldushalduse ja sarnaste juriidiliste isikute, nagu sihtasutused või sarnased õiguslikud üksused, tegelike kasusaajate põhimõtteühtne tuvastamine, on vaja kehtestada tegelikke kasusaajaid käsitlevad ühtlustatud normid. Liikmesriikidele tuleks kehtestada nõue esitada komisjonile selliste juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste liikide loetelu, mis sarnanevad lepingulisele usaldushaldusele, mille tegelikud kasusaajad on tuvastatud vastavalt lepingulise usaldushalduse ja sarnaste juriidiliste isikute või õiguslike üksuste tegelike kasusaajate tuvastamisele. Komisjonil peaks olema võimalik võtta rakendusaktiga vastu selliste õiguslike üksuste ja juriidiliste isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigust ning kelle struktuur või funktsioon on sarnane lepingulise usaldushalduse omaga.

(115)

Kaalutlusel põhinev usaldushaldus annab usaldushalduritele kaalutlusõiguse usaldusfondi varade või nendest saadava kasu jaotamisel. Seega ei määrata algusest peale kindlaks ühtegi soodustatud isikut ega soodustatud isikute kategooriat, vaid kindlaks määratakse isikute kogum, kelle hulgast usaldushaldurid saavad valida soodustatud isikud, või isikud, kellest saavad soodustatud isikud, kui usaldushaldurid ei kasuta oma kaalutlusõigust. Nagu on märgitud rahapesuvastase töökonna õigusliku korralduse standardite hiljutises läbivaatamises, võib minimaalse läbipaistvuse taseme kaalutlusel põhinevale usaldushaldusele kehtestamata jätmisel sellist kaalutlusõigust väärkasutada ja see võimaldab tegelike kasusaajate varjamist, sest kasusaajate puhul saavutatakse läbipaistvus üksnes usaldushaldurite kaalutlusõiguse kasutamisel. Selleks et tagada piisav ja järjepidev läbipaistvus igat liiki õiguslike üksuste jaoks, on seetõttu oluline, et kaalutlusel põhineva usaldushalduse puhul kogutaks teavet ka usaldushalduri volituste eesmärkide kohta ja nende võtjate kohta, kes saaksid varasid või hüvesid, kui usaldushaldurid ei kasutaks oma kaalutlusõigust. On olukordi, kus õigustatud isikuid ja vaikimisi soodustatud isikuid ei pruugi saada kindlaks määrata individuaalselt, vaid kategooriana. Sellistel juhtudel tuleks koguda teavet kategooria kohta, samuti teavet kategooriasse kuuluvate valitud isikute kohta.

(116)

Lepingulise usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tunnused on liikmesriikides erinevad. Ühtlustatud käsituse tagamiseks on asjakohane sätestada selliste üksuste ühised kindlakstegemise põhimõtted. Lepinguline usaldushaldus on usaldushalduse looja algatusel loodud usaldushaldus. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta seadusega loodud või usaldushalduse looja sõnaselgest loomiskavatsusest mittetulenev usaldushaldus. Lepinguline usaldushaldus luuakse tavaliselt dokumendi vormis, näiteks kirjaliku dokumendi või kirjaliku usaldushalduse loomise lepinguna, ning see täidab tavaliselt ärilist või isiklikku vajadust. Lepingulisele usaldushaldusele sarnanevad õiguslikud üksused on iseseisvat õigusvõimet mitteomavad ühesuguse struktuuri või ülesannetega üksused. Määravaks teguriks ei ole õigusliku üksuse kategooria loetellu kandmine, vaid lepingulise usaldushalduse määratlusse kuuluvate põhitunnuste täitmine, nimelt usaldushalduse looja kavatsus anda vara kindlal eesmärgil – tavaliselt kas ärilist või isiklikku laadi, näiteks soodustatud isikute kasum – teatava isiku valitseda ja kontrolli alla. Selleks et tagada lepingulisele usaldushaldusele sarnanevate õiguslike üksuste tegelike kasusaajate ühtne kindlakstegemine, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile lepingulisele usaldushaldusele sarnanevate õiguslike üksuste kategooriate loetelu. Loetelu sisaldava teatisega peaks kaasnema hinnang, mille alusel põhjendatakse teatavate õiguslike üksuste käsitamist lepingulisele usaldushaldusele sarnanevate üksustena, ning selgitus, miks peetakse muid õiguslikke üksusi lepingulisest usaldushaldusest struktuuri või ülesannete poolest erinevaks. Viidatud hindamisel peaksid liikmesriigid analüüsima kõiki nende õigusega reguleeritud õiguslikke üksusi.

(117)

Kui tegemist on juriidilise isikuga, nagu sihtasutuse, lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksusega, ei ole üksikuid soodustatud isikuid mõnikord võimalik kindlaks teha, sest neid ei ole veel kindlaks määratud. Sellistel juhtudel peaks tegelikku kasusaajat käsitlev teave sisaldama soodustatud isikute liigi ja vastavate tunnuste kirjeldust. Niipea kui teatavasse liiki kuuluvad soodustatud isikud on loetellu kantud, käsitatakse neid tegeliku kasusaajana. Lisaks on olemas teatavat liiki juriidilised isikud ja õiguslikud üksused, mille puhul on soodustatud isikud olemas, kuid nende kindlakstegemine ei ole nende juriidiliste isikute või õiguslike üksustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega proportsionaalne. See on nii reguleeritud toodete puhul, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (26) kohaldamisalasse kuuluvad pensioniskeemid, ning see võib olla nii näiteks töötajate finantsosaluse või osaluse kavade või mittetulundusliku või heategevusliku eesmärgiga juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste puhul, tingimusel et selliste juriidiliste isikute ja õiguslike üksustega seotud riskid on väikesed. Neil juhtudel peaks piisama soodustatud isikute liigi kindlakstegemisest.

(118)

Direktiiviga (EL) 2016/2341 reguleeritud pensioniskeemid on reguleeritud tooted, mille suhtes kohaldatakse rangeid järelevalvestandardeid ning mille rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väike. Kui sellised pensioniskeemid on loodud õigusliku üksuse vormis, on nende soodustatud isikud töötajad, kes sõltuvad oma pensionihüvitiste haldamisel nimetatud toodetest oma töölepingust tulenevalt. Tänu pensionihüvitise erilisele laadile, mille puhul on rahapesu ja terrorismi rahastamise risk väike, ei oleks proportsionaalne nõuda iga soodustatud isiku kindlakstegemist ning selle liigi ja tunnuste kindlakstegemine peaks olema läbipaistvuskohustuste täitmiseks piisav.

(119)

Selleks et tagada investeerimisfondide tegelike kasusaajate ühtne kindlakstegemine, on vaja kehtestada tegelikke kasusaajaid käsitlevad ühtlustatud normid. Olenemata sellest, kas investeerimisfondid on liikmesriigis registreeritud iseseisva õigusvõimega juriidilise isikuna, juriidilise isiku staatust mitteomava õigusliku üksusena või mõnes muus vormis, peaks tegeliku kasusaaja kindlakstegemise põhimõtted sobituma nende eesmärgi ja ülesannetega.

(120)

Ühtne käsitusviis tegelike kasusaajate läbipaistvuse korrale nõuab ka tagamist, et liidu siseturul kogutakse tegelike kasusaajate kohta sama teavet. On asjakohane kehtestada täpsed nõuded iga juhtumi puhul kogutava teabe kohta. See teave hõlmab tegeliku kasusaaja minimaalseid isikuandmeid, majandusliku huvi laadi ja ulatust juriidilises isikus või õiguslikus üksuses ning teavet juriidilise isiku või õigusliku üksuse kohta, mis on vajalik selleks, et tagada tegelikust kasusaajast füüsilise isiku ning tema tegeliku kasusaajana käsitamise põhjuste asjakohane kindlakstegemine.

(121)

Tegeliku kasusaaja läbipaistvuse tulemuslik raamistik eeldab teabe kogumist eri kanalite kaudu. Selline mitmetasandiline käsitus hõlmab juriidilise isiku või lepingulise usaldushalduse halduri või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavate isikute endi valduses olevat teavet, kohustatud isikute poolt kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames saadud teavet ning keskregistrites hoitavat teavet. Nende kanalite vaheline teabe ristkontroll aitab tagada, et iga kanali teave on piisav, tõene ja ajakohane. Sel eesmärgil ja selleks, et vältida eri tegevuspõhimõtetest tulenevaid lahknevusi, on oluline määrata kindlaks andmeliigid, mida tuleks tegeliku kasusaaja kohta piisavate andmete saamiseks alati koguda. Siia kuulub põhiteave juriidilise isiku ja õigusliku üksuse kohta, mis on eeltingimus, mis võimaldab juriidilisel isikul või õiguslikul üksusel endal mõista kas osaluse kaudu või kontrolli kaudu omatavat struktuuri.

(122)

Kui juriidilised isikud ja õiguslikud üksused on osa keerukast struktuurist, on selgus nende omandi- või kontrollistruktuuri kohta tegelike kasusaajate kindlakstegemisel otsustava tähtsusega. Selleks on oluline, et juriidilised isikud ja õiguslikud üksused mõistaksid selgelt suhteid, mille kaudu nad on kaudselt omandis või kontrolli all, sealhulgas kõiki vaheetappe tegelike kasusaajate ja juriidilise isiku või õigusliku üksuse vahel, hoolimata sellest, kas vaheetappide puhul on tegemist teiste juriidiliste isikute või õiguslike üksustega või vahendus- või esindussuhtega. Omandi- ja kontrollistruktuuri kindlakstegemine võimaldab kindlaks teha juriidilise isiku omandilise kuuluvuse või tema üle kontrolli tegemise viisid ning on seetõttu oluline tegeliku kasusaaja positsiooni põhjalikuks mõistmiseks. Seepärast peaks tegelikku kasusaajat käsitlev teave alati sisaldama suhtestruktuuri kirjeldust.

(123)

Tegeliku kasusaaja läbipaistvuse tulemusliku raamistiku aluseks on juriidiliste isikute teadmised füüsilistest isikutest, kes on nende tegelikud kasusaajad. Seega peaksid kõik liidu juriidilised isikud koguma ja säilitama piisavat, tõest ja ajakohast teavet tegelike kasusaajate kohta. Seda teavet tuleks säilitada viis aastat ja teabe säilitamise eest vastutava isiku andmed tuleks edastada keskregistritele. See säilitamisperiood on samaväärne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete, näiteks kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamisel saadud teabe säilitamise perioodiga. Selleks et tagada teabe ristkontrollimise ja kontrollimise võimalus, näiteks lahknevustest teatamise mehhanismi kaudu, on asjakohaste andmete säilitamise tähtaegade vastavusse viimise tagamine põhjendatud.

(124)

Tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe ajakohasuse tagamiseks peaks juriidiline isik sellist teavet kohe pärast muutmist ajakohastama ja seda korrapäraselt kontrollima, näiteks finantsaruannete esitamise või ametiasutustega toimuvate muude korrapäraste kontaktide käigus. Teabe ajakohastamise tähtaeg peaks olema mõistlik, pidades silmas võimalikke keerukaid olukordi.

(125)

Juriidilised isikud peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et teha kindlaks oma tegelikud kasusaajad. Võib aga juhtuda, et sellise füüsilise isiku tuvastamine, kelle omandis isik on või kes seda lõplikult kontrollib, ei ole võimalik. Sellistel erandjuhtudel ja tingimusel, et kõik tuvastamisviisid on ammendunud, peaks olema kohustatud isikutele kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete käigus tegelike kasusaajate kohta teabe esitamisel või keskregistrile teabe esitamisel võimalik teatada tegeliku kasusaaja asemel kõrgema juhtkonna liikmetest. Isegi kui kõrgema juhtkonna liikmed nimetatud olukorras kindlaks tehakse, ei ole nad tegelikud kasusaajad. Juriidilised isikud peaksid pidama arvestust tegelike kasusaajate tuvastamiseks võetud meetmete üle, eriti kui nad tuginevad sellele viimase võimalusena võetud meetmele, mis peaks olema igakülgselt põhjendatud ja dokumenteeritud.

(126)

Raskused teabe saamisel ei tohiks olla mõjuv põhjus kindlakstegemisega seotud pingutuste vältimiseks ja selle asemel kõrgemast juhtkonnast teatamiseks. Seetõttu peaks juriidilised isikud suutma alati oma kahtlusi kogutud teabe õigsuse suhtes põhjendada. Selline põhjendamine peaks olema proportsionaalne juriidilise isiku riski ja tema omandistruktuuri keerukusega. Eelkõige tuleks pädevatele asutustele vastava taotluse korral ja viivitamata esitada võetud meetmete kohta peetav arvestus, mis võiks riski tasemest olenevalt hõlmata juhatuse otsuseid ja nende koosolekute protokolle, partnerluslepinguid, usalduslepinguid, mitteametlikke kokkuleppeid, millega antakse volikirjaga samaväärsed volitused, või muid lepingulisi kokkuleppeid ja dokumente. Juhul kui juriidilise isiku erilise vormi ja struktuuriga seoses on ilmne, et tegelik kasusaaja puudub, tuleks põhjendust mõista viitena sellele asjaolule, et juriidilisel isikul ei ole tänu oma erilisele vormile ja struktuurile tegelikku kasusaajat. Selline tegeliku kasusaaja puudumine võib tekkida, kui juriidilises isikus puudub osalus või juriidilist isikut ei saa muul viisil lõplikult kontrollida.

(127)

Pidades silmas tegelike kasusaajate kindlakstegemise eesmärki, milleks on tagada juriidiliste isikute tõene läbipaistvus, on proportsionaalne vabastada teatavad üksused kohustusest tegelik kasusaaja kindlaks teha. Sellist korda saab kohaldada ainult üksuste suhtes, kelle puhul ei ole tegelike kasusaajate kindlakstegemine ja registreerimine kasulik ning kus samasugune läbipaistvuse tase saavutatakse muude vahenditega kui tegeliku kasusaaja kaudu. Seepärast ei peaks kehtestama tegeliku kasusaaja kindlakstegemise kohustust liikmesriigi avalik-õiguslikele isikutele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/109/EÜ (27) kehtestati ranged läbipaistvusnõuded äriühingutele, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele. Teatavatel asjaoludel on nimetatud läbipaistvusnõuete kaudu võimalik saavutada samaväärne läbipaistvuskord, kui käesolevas määruses sätestatud tegelike kasusaajate läbipaistvusnormidega. See kehtib siis, kui äriühingu üle tehakse kontrolli hääleõiguse kaudu ning äriühingu omandi- või kontrollistruktuur hõlmab ainult füüsilisi isikuid. Nimetatud asjaoludel ei ole nende börsil noteeritud äriühingute suhtes vaja tegelike kasusaajate nõudeid kohaldada. Juriidiliste isikute vabastamine oma tegeliku kasusaaja kindlakstegemisest ja registreerimisest ei tohiks mõjutada kohustatud isikute kohustust teha oma klientide puhul tegelik kasusaaja kindlaks kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames.

(128)

Erinevate õiguslike vormide puhul on vaja tagada võrdsed tingimused ning vältida lepingulise usaldushalduse ja õiguslike üksuste väärkasutamist, mis on sageli kihistunud keerulistesse struktuuridesse, et tegelikke kasusaajaid veelgi varjata. Liikmesriigis toimuva lepingulise usaldushalduse või liikmesriigis asutatud või asuvad haldurid peaksid seega vastutama lepingulise usaldushalduse kohta piisava, tõese ja ajakohase tegelikku kasusaajat käsitleva teabe kogumise ja säilitamise eest ning oma staatuse avalikustamise ja selle teabe esitamise eest kohustatud isikutele, kes rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid. Lepingulise usaldushalduse muud tegelikud kasusaajad peaksid aitama usaldushalduril sellist teavet koguda.

(129)

Õiguslike üksuste laad ning struktuuri ja missiooni mitteavalikustamine paneb usaldushalduritele või sarnases õiguslikus üksuses samaväärsel positsioonil olevatele isikutele erilise kohustuse koguda ja hoida kogu asjakohast teavet õigusliku üksuse kohta. Selline teave peaks võimaldama kindlaks teha õiguslikku üksust, sellesse paigutatud või selle kaudu valitsetavat vara ning usaldusfondi agente või teenuseosutajaid. Selleks et hõlbustada pädevate asutuste tegevust rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, avastamisel ja uurimisel, on oluline, et usaldushaldurid hoiaksid seda teavet ajakohasena ja piisava aja jooksul pärast oma usaldushalduri või samaväärse positsiooni lõppemist. Kohustatud isikutele õigusliku üksuse kohta põhiteabe esitamine on vajalik ka selleks, et nad saaksid täielikult kindlaks teha õigusliku üksusega seotud ärisuhte või juhutehingu eesmärgi, asjakohaselt hinnata seonduvaid riske ja rakendada asjakohaseid meetmeid nende riskide maandamiseks.

(130)

Võttes arvesse teatavate õiguslike üksuste konkreetset struktuuri ja vajadust tagada nende tegelike kasusaajate piisav läbipaistvus, tuleks selliste lepingulisele usaldushaldusele sarnanevate õiguslike üksuste suhtes kohaldada samaväärseid tegelikke kasusaajaid käsitlevaid nõudeid nagu lepingulise usaldushalduse suhtes.

(131)

Esindajate kasutamine võib võimaldada tegelike kasusaajate identiteedi varjamist, sest esindajaks nimetatud isik võib tegutseda juriidilise isiku juhi või aktsionärina, samal ajal kui tema nimetajat alati ei avalikustata. Selline kord võib varjata tegelikku kasusaajat ja kontrollistruktuuri, kui tegelikud kasusaajad ei soovi avalikustada oma isikut ega rolli nendes. Seega on vaja kehtestada läbipaistvusnõuded, et vältida selliste kordade väärkasutamist ja kurjategijate varjumist nende nimel tegutsevate isikute taha. Esindaja ja esindaja nimetaja vahelist suhet ei tehta kindlaks selle järgi, kas see mõjutab üldsust või kolmandaid isikuid. Kuigi avalikes või ametlikes dokumentides nimetatud variaktsionäridel oleks ametlikult sõltumatu kontroll äriühingu üle, tuleks nõuda teabe avaldamist selle kohta, kas nad tegutsevad kellegi teise juhiste kohaselt erakokkuleppe alusel. Juriidilise isiku variaktsionärid ja varijuhid peaksid säilitama piisavalt teavet nende nimetaja ja nimetaja tegelike kasusaajate kohta ning avalikustama need ja nende staatuse juriidilistele isikutele. Sama teabe peaksid esitama juriidilised isikud ka kohustatud isikutele, kui nad rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, ja keskregistritele.

(132)

Riske, mis tulenevad välismaistest juriidilistest isikutest ja välismaistest õiguslikest üksustest, mida kuritarvitatakse kriminaaltulu suunamiseks liidu finantssüsteemi, tuleb maandada. Kuna kolmandates riikides kehtestatud tegelikke kasusaajaid käsitlevad standardid ei pruugi olla piisavad, et võimaldada tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe sama läbipaistvust ja õigeaegset kättesaadavust kui liidus, on vaja tagada piisavaid vahendid välismaiste juriidiliste isikute või välismaiste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate tuvastamiseks konkreetsetel asjaoludel. Seepärast tuleks väljaspool liitu asutatud juriidilistelt isikutelt ja lepingulise usaldushalduse esindajatelt või sarnastelt õiguslikelt üksustelt, mida hallatakse väljastpoolt liitu või mille usaldushaldurid või samaväärset positsiooni omavad isikud elavad või on asutatud väljaspool liitu, nõuda, et nad avalikustaksid oma tegelikud kasusaajad, kui nad tegutsevad liidus, astudes ärisuhtesse liidu kohustatud isikuga või omandades liidus kinnisvara või liidus asuvatelt kohustatud isikutelt suure väärtusega kaupu, või kui nad sõlmivad riigihankemenetluse tulemusel kaupade või teenuste või kontsessioonilepingu. Liikmesriikidele avalduv risk võib erineda, sealhulgas sõltuvalt kohustatud isikute tegevuse kategooriast või liigist ning nende territooriumil asuva kinnisvara atraktiivsusest kurjategijate jaoks. Seega peaks liikmesriikidel, kes teevad kindlaks suurema riskiga juhtumi, olema võimalik võtta nende riskide maandamiseks täiendavaid leevendusmeetmeid.

(133)

Välismaiste juriidiliste isikute ja välismaiste õiguslike üksuste registreerimise nõuded peaksid olema proportsionaalsed nende liidus tegutsemisega seotud riskidega. Võttes arvesse liidu siseturu avatust ja seda, et välismaised juriidilised isikud kasutavad teenuseid, mida pakuvad liidus asutatud kohustatud isikud, kellest paljud on seotud väiksema rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise riskiga, on asjakohane piirata registreerimisnõue juriidiliste isikutega, kes kuuluvad suure riskiga sektoritesse või tegutsevad suurema riskiga sektorites või kes saavad teenuseid suurema riskiga sektorites tegutsevatelt kohustatud isikutelt. Õiguslike üksuste eraõiguslik laad ja takistused välismaiste õiguslike üksuste tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele juurdepääsul õigustavad registreerimisnõude kohaldamist, olenemata sellest, kui suur risk kaasneb õiguslikule üksusele teenuseid osutava kohustatud isikuga või asjakohasel juhul sektoriga, kus õiguslik üksus tegutseb. Seni kui esimest direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 7 kohast aruannet ei ole avaldatud, tuleks viidet direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 7 kohasele liidu tasandil riskihindamisele mõista kui viidet komisjoni poolt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 kohaselt tehtud liidu tasandi riskihindamisele.

(134)

Selleks et soodustada nõuetele vastavust ja tagada tegelike kasusaajate tõene läbipaistvus, tuleb jõustada tegelikke kasusaajaid käsitlevad nõuded. Selleks peaksid liikmesriigid kohaldama karistusi kõnealuste nõuete rikkumise eest. Kõnealused karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad ning ei tohiks minna kaugemale, kui on vaja nõuete täitmisele kaasa aitamiseks. Liikmesriikide kehtestatud karistustel peaks olema tegelikke kasusaajaid käsitlevate nõuete rikkumise korral kogu liidus samaväärne hoiatav mõju. Karistused peaksid hõlmama näiteks trahve juriidilistele isikutele ja usaldushalduritele või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavatele isikutele, mis määratakse, kui tegelike kasusaajate andmed ei ole tõesed, piisavad või ajakohased, selliste juriidiliste isikute registrist kustutamist, kes ei täida kohustust hoida teavet tegelike kasusaajate kohta või esitada teavet tegelike kasusaajate kohta kindlaksmääratud tähtajaks, trahve tegelikele kasusaajatele ja teistele isikutele, kes ei tee koostööd juriidilise isiku või lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse usaldushalduriga, trahve variaktsionäridele ja -juhtidele, kes ei täida avalikustamiskohustust või eraõiguslikke tagajärgi avalikustamata tegelike kasusaajate jaoks, nagu kasumi väljamaksmise või hääleõiguse kasutamise keeld.

(135)

Selleks et tagada ühtne käsitus tegelikku kasusaajat käsitlevate nõuete täitmise tagamiseks kogu siseturul, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks rikkumiskategooriad, mille suhtes kohaldatakse karistusi, ja selliste rikkumiste eest vastutavad isikud, samuti raskusastme näitajad ja karistustaseme kindlaksmääramise kriteeriumid. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik karistuste taseme kindlaksmääramise toetamiseks ja kooskõlas käesoleva määruse ühtlustamiseesmärgiga võtta vastu suunised, milles määratakse kindlaks baassummad, mida kohaldatakse iga rikkumise liigi suhtes.

(136)

Kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest, ning muu rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast asjakohasest teabest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, mis peaks toimima ühe keskse riigisisese üksusena, mis kogub ja analüüsib teatatud kahtlusi ning edastab oma analüüsi tulemused pädevatele asutustele. Teatada tuleks kõigist kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest, olenemata tehingu väärtusest, ning kahtlustele viitamist tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab kahtlasi tehinguid tegevust, käitumist ja tehingute mustreid. Esitatav teave võib hõlmata ka künnisepõhist teavet. Selleks et toetada kohustatud isikuid kahtlaste tehingute avastamisel, peaks AMLA andma välja suunised kahtlase tegevuse või käitumise näitajate kohta. Võttes arvesse muutuvat riskikeskkonda, tuleks need suunised korrapäraselt läbi vaadata ning need ei tohiks mõjutada rahapesu andmebüroode poolt riigi tasandil kindlaks tehtud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja meetodeid käsitlevate suuniste või näitajate andmist. Kui kohustatud isik, selle töötaja või juht edastab heauskselt rahapesu andmebüroole teavet, ei käsitata seda teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning sellega ei tohiks kaasneda kohustatud isiku või selle juhtide või töötajate vastutust.

(137)

Kohustatud isikud peaksid kehtestama kõiki kahtlusi hõlmava tervikliku teatamiskorra, olenemata seotud kuritegeliku tegevuse paiknemisest väärtusahelas või tajutavast raskusastmest. Nad peaksid olema teadlikud rahapesu andmebüroode ootustest ning kohandama oma avastamissüsteeme ja analüüsiprotsesse nii palju kui võimalik vastavalt riskidele, mis mõjutavad nende asukohaliikmesriiki, ning vajaduse korral keskenduma oma analüüsides nende põhiriskide käsitlemisele.

(138)

Tehinguid tuleks hinnata kohustatud isikule teadaoleva teabe alusel või teabe alusel, millest ta oleks pidanud teadma. See hõlmab agentidelt, turustajatelt ja teenuseosutajatelt saadud asjakohast teavet. Kui asjaomane eelkuritegu ei ole kohustatud isikule teada või nähtav, täidetakse kahtlaste tehingute avastamise ja nendest teatamise kohustust tõhusamalt, kui keskendutakse kahtlaste tehingute avastamisele ja nendest viivitamatule teatamisele. Sel juhul ei pea kohustatud isik rahapesu andmebüroole kahtlasest tehingust teatamisel talle mitte teadaolevat eelkuritegu täpsustama. Kui see teave on olemas, tuleks see teatesse lisada. Liidu finantssüsteemi pääsuvalitsejana peaks kohustatud isikutel olema võimalik esitada teade ka siis, kui nad teavad või kahtlustavad, et vahendeid on kasutatud või kasutatakse kuritegelikuks tegevuseks, näiteks ebaseaduslike kaupade ostmiseks, isegi kui neile kättesaadav teave ei viita sellele, et kasutatud vahendid pärinevad ebaseaduslikust allikast.

(139)

Liikmesriikide vahelised erinevused seoses kahtlastest tehingutest teatamise kohustustega võivad süvendada raskusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisel, mida kogevad piiriülese kohaloluga või piiriüleselt tegutsevad kohustatud isikud. Lisaks mõjutab kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete ülesehitus ja sisu rahapesu andmebüroo võimet teha analüüsi ja selle analüüsi laadi ning samuti rahapesu andmebüroode võimet teha koostööd ja vahetada teavet. Selleks et hõlbustada kohustatud isikute aruandluskohustuste täitmist ning võimaldada rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse ja koostöö tulemuslikumat toimimist, peaks AMLA töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kahtlastest tehingutest teatamise ühine vorm, mida kasutatakse ühtselt kogu liidus.

(140)

Rahapesu andmebürood peaksid olema suutelised kiiresti hankima igalt kohustatud isikult kogu vajaliku teabe oma ülesannete täitmiseks. See, et nad saavad takistusteta ja kiiresti teavet, on oluline selleks, et tagada rahavoogude korrektne jälgitavus ning ebaseaduslike võrgustike ja voogude avastamine varases etapis. Rahapesu andmebürood võivad vajada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tõttu kohustatud isikutelt lisateavet, kas ajendatuna rahapesu andmebüroole eelnevalt teatatud kahtlasest tehingust, või ka muust, nagu rahapesu andmebüroo enda koostatud analüüs, pädevate asutuste esitatud andmete analüüs või mõnes muus rahapesu andmebüroos hoitav teave. Rahapesu andmebürood peaksid seega olema seoses oma ülesannetega suutelised hankima teavet kõikidelt kohustatud isikutelt, isegi kui kahtlasest tehingust ei ole varem teatatud. Eriti olulised on rahapesu andmebüroode analüütilise töö jaoks andmed, mis käsitlevad panga-, makse- või krüptovarakonto kaudu tehtud finantstehinguid ja ülekandeid. Ühtluse puudumise tõttu esitavad krediidiasutused ja finantseerimisasutused praegu rahapesu andmebüroodele tehinguandmeid eri vormingutes, mis ei ole kohe analüüsivalmis. Võttes arvesse rahapesu andmebüroode analüütilise tegevuse piiriülest iseloomu, takistavad vormingute erinevused ja tehinguandmete töötlemise raskused rahapesu andmebüroode vahelist teabevahetust ja piiriüleste finantsanalüüside väljatöötamist. Seepärast peaks AMLA töötama välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks ühtne vorm krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste tehinguandmete esitamiseks rahapesu andmebüroodele, mida kasutatakse ühtse alusena kogu liidus.

(141)

Kohustatud isikud peaksid vastama rahapesu andmebüroo nõudele teabe esitamiseks niipea kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest või rahapesu andmebüroo kehtestatud muuks lühemaks või pikemaks tähtajaks. Põhjendatud ja kiireloomulistel juhtudel peaks kohustatud isik vastama rahapesu andmebüroo nõudele 24 tunni jooksul. Kõnealused tähtajad peaksid rakenduma piisavalt kindlaks määratud tingimustel põhinevatele teabenõuetele. Rahapesu andmebüroo peaks olema suuteline hankima kohustatud isikutelt sellist teavet ka liidu mõne teise rahapesu andmebüroo taotlusel ning seda teavet taotlenud rahapesu andmebürooga jagama. Nõuded kohustatud isikutele on oma laadilt erinevad. Näiteks võivad keerukad taotlused vajada rohkem aega ja pikemat vastamise tähtaega. Selleks peaks rahapesu andmebüroodel olema võimalik anda kohustatud isikutele pikendatud tähtaegu, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju rahapesu andmebüroo analüüsile.

(142)

Teatavate kohustatud isikute puhul peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata rahapesu andmebüroo asemel sobiv iseregulatsiooni organ, keda kõigepealt teavitatakse. Kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on iseregulatsiooni organile esmase teatamise süsteem oluline kaitsemeede põhiõiguste tagamisel seoses advokaatide suhtes kohaldatava teatamiskohustusega. Liikmesriigid peaksid nägema ette vahendid ja meetodi, mille abil tagada ametisaladuse hoidmine, konfidentsiaalsus ja eraelu puutumatus.

(143)

Notarid, advokaadid, muud sõltumatud õigusteenuse osutajad, audiitorid, välised raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad ei peaks olema kohustatud esitama rahapesu andmebüroole või iseregulatsiooni organile teavet, mille nad saavad mõnelt oma kliendilt või mõne oma kliendi kohta, kui nad selgitavad kõnealuse kliendi õiguslikku olukorda või kaitsevad või esindavad kõnealust klienti kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas juhul, kui nad annavad kohtumenetluse algatamist või vältimist käsitlevat nõu, olenemata sellest, kas kõnealune teave on saadud enne sellist menetlust, selle ajal või pärast seda. Nimetatud erandit ei tohiks kohaldada juhul, kui õigusteenuse osutaja, audiitor, väline raamatupidamisteenuse osutaja või maksunõustaja osaleb rahapesus või terrorismi rahastamises, õigusnõu antakse rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või kui õigusteenuse osutaja, audiitor, väline raamatupidamisteenuse osutaja või maksunõustaja teab, et klient soovib õigusnõu rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Sellist teadmist või eesmärki saab järeldada objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Õigusnõu, mida taotletakse seoses poolelioleva kohtumenetlusega, ei tohiks käsitada õigusnõustamisena rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Riskipõhist käsitusviisi arvestades peaks liikmesriikidel olema võimalik kindlaks teha täiendavad olukorrad, kus teatavat liiki tehingutega seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise suurt riski arvesse võttes jäetakse teatamiskohustuse erand kohaldamata. Selliste täiendavate olukordade kindlakstegemisel peavad liikmesriigid tagama eelkõige põhiõiguste harta artiklite 7 ja 47 järgimise.

(144)

Kohustatud isikud peaksid erandina saama kahtlasi tehinguid teha enne rahapesu andmebüroo teavitamist, kui nende tegemata jätmine ei ole võimalik või kui see võib takistada kahtlustatavast rahapesust või terrorismi rahastamisest kasu saajate jälitamist. Seda erandit ei tohiks aga teha seoses tehingutega, mis on seotud rahapesu andmebüroo liikmesriigi võetud rahvusvaheliste kohustustega külmutada viivitamata terroristide, terroristlike rühmituste või terrorismi rahastajate rahalised vahendid või muu vara vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele resolutsioonidele.

(145)

Rahapesu andmebüroodele kahtlastest tehingutest teatamise ja muu asjakohase teabe esitamise konfidentsiaalsus on oluline, et pädevad asutused saaksid külmutada ja arestida varasid, mis võivad olla seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega. Kahtlane tehing ei ole märk kuritegelikust tegevusest. Avalikustamine, et kahtlusest on teada antud, võib kahjustada tehingus osalevate isikute mainet ning ohustada analüüside ja uurimiste läbiviimist. Seega ei tohiks kohustatud isikud ning nende juhid ja töötajad või võrreldavas olukorras olevad isikud, sealhulgas agendid ja levitajad, avalikustada asjaomasele kliendile ega kolmandatele isikutele asjaolu, et rahapesu andmebüroole edastatakse, kavatsetakse edastada või on edastatud teavet, kas otseselt või iseregulatsiooni organi vahendusel, või et rahapesuga või terrorismi rahastamisega seoses on alustatud või võidakse alustada analüüsi. Avalikustamise keeldu ei tuleks kohaldada konkreetsetel asjaoludel, mis on seotud näiteks pädevatele asutustele ja iseregulatsiooni organitele teabe avaldamisega järelevalveülesannete täitmisel või teabe avaldamisega õiguskaitse eesmärgil või teabe avaldamisega samasse kontserni kuuluvate kohustatud isikute vahel.

(146)

Kurjategijad liigutavad ebaseaduslikku tulu paljude vahendajate kaudu, et vältida selle avastamist. Seetõttu on oluline lubada kohustatud isikutel vahetada teavet mitte üksnes kontserni liikmete vahel, vaid teatavatel juhtudel ka krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste ja teiste ettevõtjate vahel, kes tegutsevad võrgustikes, järgides igakülgselt andmekaitsenorme. Väljaspool teabejagamispartnerlust peaks teatavate kohustatud isikute kategooriate hulgas lubatud avalikustamine sama tehinguga seotud juhtudel toimuma üksnes seoses kindla tehinguga, mis toimub nende kohustatud isikute vahel või mida nad hõlbustavad, ning mitte seoses varasemate või järgnevate seonduvate tehingutega.

(147)

Teabevahetus kohustatud isikute ja vajaduse korral pädevate asutuste vahel võib aidata avastada paremini rahapesu, terrorismi rahastamise ja kriminaaltuluga seotud ebaseaduslikke rahavooge. Seepärast peaks kohustatud isikutel ja pädevatel asutustel olema võimalik vahetada teavet teabejagamispartnerluse raames, kui nad leiavad, et selline jagamine on vajalik nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Teabejagamise suhtes tuleks kohaldada rangeid kaitsemeetmeid seoses konfidentsiaalsuse, andmekaitse, teabe kasutamise ja kriminaalmenetlusega. Kliendi või tehingu rahapesu ja terrorismi rahastamise riski kohta järelduste tegemisel või ärisuhte loomise või lõpetamise või tehingu tegemise üle otsustamisel ei tohiks kohustatud isikud tugineda üksnes teabevahetuse käigus saadud teabele. Nagu on nenditud direktiivis 2014/92/EL, sõltub siseturu tõrgeteta toimimine ning tänapäevase, sotsiaalselt kaasava majanduse areng üha enam ülemaailmsest makseteenuste osutamisest. Seetõttu ei tohiks keelata juurdepääsu põhilistele finantsteenustele teabe alusel, mida vahetatakse kohustatud isikute vahel või kohustatud isikute ja pädevate asutuste või AMLA vahel.

(148)

Käesoleva määruse nõuete täitmist kontrollivad järelevalveasutused. Kui kohustatud isikud vahetavad teabejagamispartnerluse raames teavet, tuleks kontrollida ka käesolevas määruses sellise teabevahetuse jaoks sätestatud tingimuste täitmist. Kuigi järelevalvealane kontroll peaks olema riskipõhine, tuleks seda teha igal juhul enne teabejagamispartnerluse tegevuse alustamist. Isikuandmete töötlemist hõlmav teabejagamispartnerlus võib kujutada suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Seepärast tuleks enne partnerlustegevuse alustamist teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (28) kohane andmekaitsealane mõjuhinnang. Järelevalvealase kontrolli raames peaksid järelevalveasutused vajaduse korral konsulteerima andmekaitseasutustega, kes on ainsana pädevad analüüsima andmekaitsealast mõjuhinnangut. Partnerluse raames jagatava teabe suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sisalduvaid andmekaitsesätteid ja kahtlasi tehinguid käsitleva teabe konfidentsiaalsuse kõiki nõudeid. Kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta kehtima või kehtestada kõnealuse määruse kohaldamise kohandamiseks erisätted, et näha teabejagamispartnerluse raames vahetatavate isikuandmete töötlemise suhtes ette konkreetsemad nõuded.

(149)

Kuigi teabejagamispartnerlus võimaldab vahetada operatiivteavet ja isikuandmeid rangete kaitsemeetmete alusel, ei tohiks selline teabevahetus asendada käesoleva määruse kohaseid nõudeid teatada pädevale rahapesu andmebüroole kahtlasest tegevusest. Seega, kui kohustatud isikud avastavad kahtlase tegevuse teabejagamispartnerluse raames saadud teabe põhjal, peaksid nad sellest teatama oma asutamisliikmesriigi rahapesu andmebüroole. Kahtlasele tegevusele viitava teabe suhtes kohaldatakse selle avalikustamist keelavaid rangemaid norme ning sellist teavet tuleks jagada üksnes juhul, kui see on vajalik rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning sellise teabe suhtes kohaldatakse meetmeid, millega kaitstakse põhiõigusi, rahapesu andmebüroode töö konfidentsiaalsust ning õiguskaitseasutuste uurimiste usaldusväärsust.

(150)

Käesoleva määruse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu käsitavad olulise avaliku huvina kõik liikmesriigid. Kohustatud isikud peaksid pöörama erilist tähelepanu põhimõtetele, mille kohaselt peavad nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmise raames töödeldavad isikuandmed olema tõesed, usaldusväärsed ja ajakohased. Käesoleva määruse järgimiseks peaks kohustatud isikutel olema võimalik kasutada protsesse, mis võimaldavad teha määruse (EL) 2016/679 artiklis 22 sätestatud automatiseeritud üksikotsuseid, sealhulgas profiilianalüüsi. Seda tehes tuleks lisaks muudele isikuandmete kaitset käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele kohaldada nõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses selliste protsessidega hõlmatavate isikute õiguste kaitsmiseks.

(151)

On ülimalt oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku kooskõlla viimisel rahapesuvastase töökonna muudetud soovitustega järgitakse täielikult liidu õigust, eriti selles osas, mis puudutab liidu andmekaitsealast õigust ja hartas kinnistatud põhiõiguste kaitsmist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku rakendamise teatavad aspektid hõlmavad andmete kogumist, analüüsi, säilitamist ja jagamist. Isikuandmete töötlemine peaks olema lubatud juhul, kui austatakse täielikult põhiõigusi ja üksnes käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel ning kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks, kahtlaste tehingute pidevaks seireks, analüüsiks ja nendest teatamiseks, juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja tuvastamiseks, riikliku taustaga isiku tuvastamiseks ning teabe jagamiseks krediidiasutuste ja finantseerimisasutustega ja muude kohustatud isikutega. Isikuandmete kogumine ja järgnev töötlemine kohustatud isikute poolt peaks piirduma sellega, mida on vaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmiseks, ja isikuandmeid ei tuleks täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole sellise vajadusega kooskõlas. Eelkõige tuleks rangelt keelata isikuandmete lisatöötlemine ärilistel eesmärkidel.

(152)

Määruse (EL) 2016/679 artiklis 9 määratletud teatavat liiki tundlike andmete töötlemine võib ohustada andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi. Selleks et minimeerida ohtu, et selliste andmete töötlemine kohustatud isikute poolt toob kaasa kliendile negatiivset mõju avaldavad diskrimineerivad või kallutatud tulemused, näiteks ärisuhte lõpetamine või sellest keeldumine, ei tohiks kohustatud isikud teha otsuseid üksnes tulenevalt oma valduses olevast isikuandmete eriliike käsitlevast teabest määruse (EL) 2016/679 tähenduses, kui see teave ei ole tehingust või suhtest tuleneva rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide seisukohast asjakohane. Tagamaks, et kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete intensiivsus põhineb kliendiga seotud riskide terviklikul mõistmisel, ei tohiks kohustatud isikud kliendi suhtes rangemate või leebemate hoolsusmeetmete rakendamisel tugineda üksnes kliendi kohta nende käsutuses olevatele tundlikele andmetele.

(153)

Rahapesuvastase töökonna muudetud soovitused näitavad, et selleks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil saaksid kohustatud isikud pädevate asutustega teha täielikult koostööd ja kiiresti vastata pädevate asutuste esitatud teabenõuetele, peaksid kohustatud isikud säilitama kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kaudu saadud vajaliku teabe ja andmed tehingute kohta vähemalt viis aastat. Selleks et vältida eri käsituste kohaldamist ning täita isikuandmete kaitse ja õiguskindluse nõudeid, tuleks kehtestada selliste andmete säilitamise perioodiks viis aastat alates ärisuhte lõppemisest või juhutehingu tegemisest. Võib esineda olukordi, kus pädevate asutuste ülesandeid ei ole võimalik tõhusalt täita, kui kohustatud isikute valduses olev asjakohane teave kustutatakse säilitamisperioodi lõppemise tõttu. Sel juhul peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda kohustatud isikutelt teabe säilitamist üksikjuhtumi põhiselt eraldi pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui viis aastat.

(154)

Kui pädevate asutuste mõiste hõlmab uurivaid ja süüdistuse esitamise eest vastutavaid asutusi, tuleks seda tõlgendada nii, et see hõlmab Euroopa Prokuratuuri asutamisel tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuri.

(155)

Rahapesu andmebüroode poolsel teabe edastamisel on oluline roll sellise võimaliku kuritegeliku tegevuse avastamisel, mis kuulub Euroopa Prokuratuuri või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pädevusse või mille puhul saavad Europol ja Eurojust pakkuda varajases etapis vastavalt oma volitustele operatiivtuge, ning selline teabeedastamine aitab toetada kiireid ja tõhusaid uurimisi ja süüdistuste esitamist. Rahapesu andmebüroode poolt Euroopa Prokuratuurile või OLAFile edastatav teave peaks sisaldama põhjendatud kahtlust, et toime võidakse panna või on pandud Euroopa Prokuratuuri või OLAFi pädevusse kuuluv kuritegu, ning sellele peaks olema lisatud kogu rahapesu andmebüroo käsutuses olev asjakohane, sealhulgas finants- ja haldusteave, mis võib meetmeid toetada. Kui Euroopa Prokuratuur või OLAF taotleb rahapesu andmebüroodelt teavet, on samavõrra oluline, et rahapesu andmebürood suudaks edastada kogu oma valduses oleva juhtumiga seotud teabe. Euroopa Prokuratuur ja OLAF peaksid vastavalt oma asutamisaktides sisalduvatele kohaldatavatele sätetele teavitama rahapesu andmebüroosid edastatud teabe suhtes võetud meetmetest ja asjakohastest tulemustest.

(156)

Selleks et tagada sobiv ja tõhus õigusemõistmine käesoleva määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel perioodil ja selleks, et tagada selle tõrgeteta koostoime liikmesriikide menetlusõigusega, tuleks teavet ja dokumente, mis on seotud liikmesriigis käesoleva määruse jõustumise kuupäeval poolelioleva võimaliku rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil läbiviidava kohtumenetlusega, säilitada viie aasta jooksul pärast seda kuupäeva ning seda perioodi peaks olema võimalik pikendada veel viie aasta võrra.

(157)

Andmesubjekti teabele juurdepääsu õigust kohaldatakse käesoleva määruse raames töödeldavate isikuandmete suhtes. Andmesubjekti juurdepääs kahtlase tehinguga seotud teabele pärsiks aga tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tulemuslikkust. Seepärast võib olla põhjendatud kohaldada kõnealuse õiguse suhtes erandeid ja piiranguid määruse (EL) 2016/679 artiklis 23 sätestatud korras. Andmesubjektil on õigus taotleda, et määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud asutus kontrolliks töötlemise seaduslikkust, ja õigus kasutada kõnealuse määruse artiklis 79 osutatud õiguskaitsevahendit. Kõnealune asutus saab samuti tegutseda omal algatusel, kui see on määrusega (EL) 2016/679 ette nähtud. Piiramata juurdepääsuõiguse piirangute kohaldamist peaks järelevalveasutusel olema võimalik teavitada andmesubjekti sellest, et järelevalveasutus on teinud kogu vajaliku kontrolli, ning sellest, millisele järeldusele ta kõnealuse töötlemise õiguspärasuse küsimuses jõudis.

(158)

Kohustatud isikud võivad kasutada teiste eraettevõtjate teenuseid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku tuleks aga kohaldada ainult kohustatud isikute suhtes ning kohustatud isikud peaksid jääma täielikult vastutavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise eest. Et tagada õiguskindlus ja vältida mõningate teenuste tahtmatut lisamist käesoleva määruse kohaldamisalasse, on vaja selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse ei jää isikud, kes üksnes teisendavad paberdokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad kohustatud isikuga sõlmitud lepingu alusel, ega isikud, kes pakuvad krediidiasutustele või finantseerimisasutustele vaid direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 25 määratletud rahaliste vahendite ülekandmise teavitus- või muid tugisüsteeme või käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävaid kliiring- ja arveldussüsteeme.

(159)

Kohustatud isikud peaksid koguma ja hoidma piisavat ja õiget teavet juriidiliste isikute tegelike kasusaajate ja kontrollimise kohta. Kuna esitajaaktsiad annavad osaluse isikule, kellel on esitajaaktsiatäht, võimaldavad need tegelikul kasusaajal jääda anonüümseks. Tagamaks, et selliseid aktsiaid ei kuritarvitata rahapesu ega terrorismi rahastamise eesmärgil, peaksid äriühingud – välja arvatud need, kellel on reguleeritud turul noteeritud väärtpabereid või kelle aktsiad on emiteeritud vahendatud väärtpaberitena – konverteerima kõik olemasolevad esitajaaktsiad nimelisteks aktsiateks, immobiliseerima need või hoiustama neid finantseerimisasutuses. Lisaks tuleks lubada esitajaaktsiate ostutähti ainult vahendatud kujul.

(160)

Krüptovara anonüümsus toob kaasa sellise vara kuritegelikel eesmärkidel väärkasutamise riskid. Anonüümsed krüptovarakontod ega muud anonüümimisvahendid ei võimalda krüptovara ülekandeid jälgida ja teevad keeruliseks ka selliste omavahel seotud tehingute tuvastamise, mis võivad tekitada kahtlusi, või kliendi suhtes piisavate hoolsusmeetmete rakendamise. Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tulemuslik kohaldamine krüptovara suhtes, on vaja keelata anonüümsete krüptovarakontode või anonüümimist või tehingute suuremat hägustamist võimaldavate kontode (muu hulgas suurendatud anonüümsusega müntide kaudu) pakkumine ja hoidmine krüptovarateenuse osutajate poolt. See keeld ei kehti riist- ja tarkvarapakkujate ega isehallatavate rahakottide pakkujate suhtes, kui neil ei ole krüptokukrutele juurdepääsu ega nende üle kontrolli.

(161)

Rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on võimalik kasutada hõlpsasti ära suuri sularahamakseid ning kaupadega kauplejate suhtes kehtivat nõuet kohaldada rahapesuvastaseid norme, kui nad teevad või saavad sularahamakseid summas 10 000 eurot või rohkem, ei ole seda riski piisavalt maandanud. Samal ajal on liikmesriikide käsituste erinevused piiranud võrdseid tingimusi liidu siseturul, kahjustades rangema kontrolliga liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid. Seepärast on vaja suurte sularahamaksete suhtes kehtestada kogu liitu hõlmav piirmäär 10 000 eurot. Liikmesriikidel tuleks lubada kehtestada madalamaid künnised ja täiendavaid rangemaid sätted niivõrd, kuivõrd need järgivad õiguspäraseid eesmärke avalikes huvides. Arvestades, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik põhineb ettevõtlusmajanduse reguleerimisel, ei tohiks piirmäära kohaldada füüsiliste isikute vahel väljaspool ametiülesandeid tehtavate maksete suhtes. Selleks et tagada, et kogu liitu hõlmav piirmäär ei looks tahtmatult takistusi isikute, kes ei kasuta pangateenuseid või kellel ei ole pangateenustele juurdepääsu, maksete tegemisel või äriühingule oma tegevusest saadud tulu hoiustamiseks oma kontodel, tuleks nimetatud piirmäära kohaldamisest vabastada ka maksed või hoiused, mis on tehtud krediidiasutuste või makseasutuste või e-raha asutuste ruumides.

(162)

Krediidiasutuste, makseteenuse osutajate ja e-raha väljastajate ruumides tehtud sularahamakseid või hoiuseid, mis ületavad suurte sularahamaksete künnist, ei tohiks pidada vaikimisi näitajaks või ajendiks kahtlusele, et tegemist on rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega. Sellistest tehingutest teatamine võimaldab rahapesu andmebürool hinnata ja tuvastada sularaha liikumise mustreid ning kuigi selline teave aitab kaasa rahapesu andmebüroo operatiiv- või strateegilistele analüüsidele, on künnisepõhine avalikustamine oma olemuselt kahtlastest tehingutest teatamisest erinev. Seetõttu ei asenda künnisepõhine avalikustamine nõuet teatada kahtlastest tehingutest või kohaldada suurema riskiga juhtumite puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid. Rahapesu andmebüroodel peaks olema võimalik nõuda teatamist konkreetseks tähtajaks, sealhulgas korrapäraselt koondandmete esitamist.

(163)

Võib esineda juhtumeid, kus vääramatu jõu, näiteks looduskatastroofi tõttu, on juurdepääs muudele maksemehhanismidele kui sularahale ulatuslikult takistatud. Sel juhul peaks liikmesriikidel olema võimalik suurte sularahamaksete piirmäära kohaldamine peatada. Selline peatamine on erakorraline meede ja seda tuleks kohaldada üksnes juhul, kui see on vajalik igakülgselt põhjendatud erandlikele olukordadele reageerimiseks. Finantsteenustele juurdepääsu puudumine ei kujuta endast mõjuvat põhjust piirmäära kohaldamise peatamiseks, niivõrd kui see on tingitud asjaolust, et liikmesriik ei suuda tagada, et kogu tema territooriumil oleks tarbijatel juurdepääs finantstaristule.

(164)

Komisjon peaks hindama kulusid, kasu ja mõju, mis kaasnevad suurte sularahamaksete piirmäära kohandamisega liidu tasandil, et veelgi võrdsustada ettevõtjate võimalusi ja vähendada kurjategijate võimalusi kasutada sularaha rahapesuks. Hindamisel tuleks eelkõige kaaluda kõige sobivamat taset sularahamaksete ühtlustatud piirmäära kehtestamiseks liidu tasandil, võttes arvesse paljudes liikmesriikides praegu kehtivaid sularahamaksete piirmäärasid, sellise piirmäära jõustatavust liidu tasandil ja selle mõju euro seadusliku maksevahendi staatusele.

(165)

Komisjon peaks hindama ka tegelike kasusaajate tuvastamise 25 % künnise alandamise kulusid, tulusid ja mõju, kui kontrollimine toimub osaluse kaudu. Hindamisel tuleks eelkõige arvesse võtta kogemusi, mis on saadud liikmesriikidelt või kolmandatelt riikidelt, kes on kehtestanud madalamad künnised.

(166)

Suure väärtusega kaupadega seotud riskid võivad laieneda ka muudele suure liikuvusega kaupadele, nagu rõivad ja rõivaaksessuaarid. Seepärast peaks komisjon hindama vajadust laiendada kohustatud isikute kohaldamisala, nii et see hõlmaks selliste suure väärtusega kaupadega kauplejaid. Võttes arvesse, et käesoleva määrusega kehtestatakse liidu tasandil esimest korda teatavate suure väärtusega kaupade puhul kohustuslik künnisepõhine avalikustamine, peaks komisjon käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemuste põhjal hindama vajadust laiendada künnisepõhise avalikustamise alla kuuluvate kaupade kohaldamisala ning ühtlustada rahapesu andmebüroode künnisepõhiste avalikustamiste kasutuskogemusest tulenevalt sellise avalikustamise vormingut. Võttes arvesse riske, mis on seotud suure väärtusega kaupadega vabakaubanduspiirkondades, peaks komisjon hindama vajadust laiendada teabe ulatust, mille peavad esitama ettevõtjad, kes kauplevad ja ladustavad sellistes vabakaubanduspiirkondades suure väärtusega kaupu.

(167)

Selleks et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ühtne kohaldamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, nõudeid puudulikult järgivad kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kes kujutavad endast konkreetset ja tõsist ohtu liidu finantssüsteemile, ning vastumeetmed või spetsiifilised tugevdatud hoolsusmeetmed; maandada kõnealustest kolmandatest riikidest tulenevaid riske; määrata kindlaks liitu mõjutavad täiendavad suurema riskiga juhtumid ja seonduvad tugevdatud hoolsusmeetmed; määrata kindlaks ühised avaliku võimu oluliste ülesannete lisakategooriad; määrata kindlaks äriühingute kategooriad, kes on seotud suurema riskiga ning seonduvad madalamad künnised osaluse kaudu tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseks; määrata kindlaks selliste tegelikku kasusaajat käsitlevate läbipaistvusnõuete rikkumise liigid, mille eest võib määrata karistuse, ning vastutavad isikud, rikkumiste raskusastme klassifitseerimise näitajad ja karistustasemete määramisel arvesse võetavad kriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (29) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(168)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu AMLA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks kontserniüleste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete miinimumnõuded; sealhulgas teabe jagamise miinimumstandardid, emaettevõtja kindlaksmääramise kriteeriumid ja tingimused, mille alusel peavad struktuurid, millel on ühised omanikud ja juhtkond ning ühine vastavuskontroll, kohaldama kontserniüleseid põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid; täpsustatakse lisameetmeid, sealhulgas miinimummeetmeid, mida kontsernid peavad võtma, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada kontserniüleseid põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid, ja täiendavaid järelevalvemeetmeid; täpsustatakse kohustatud isikud, sektorid ja tehingud, mida seostatakse suurema riskiga ja mis teevad väiksema väärtusega juhutehinguid, seonduvad väärtused, juhutehingute ja ärisuhete tuvastamise kriteeriumid ning omavahel seotud tehingute kindlaksmääramise kriteeriumid, et rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, ning täpsustada teavet, mida on vaja kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks. Komisjon peaks võtma kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja määruse (EL) 2024/1620 artikliga 49.

(169)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks metoodika selliste kolmandate riikide kindlakstegemiseks, kes kujutavad endast konkreetset ja tõsist ohtu liidu finantssüsteemile; kehtestada liikmesriikide avaliku võimu oluliste ülesannete loetelude koostamise ja neist teatamise vorm ning määrata kindlaks selliste juriidiliste isikute liigid ja õiguslike üksuste liigid, mis sarnanevad liikmesriikide õigusega reguleeritava lepingulise usaldushaldusega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (30). Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, et otsustada spetsiifiliste täiendavate riiklike vastumeetmete peatamise üle.

(170)

Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu AMLA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, milles täpsustatakse kahtlustest teatamise ja tehinguandmete esitamise vormi, ning vormingut, mida rahapesu andmebürood peavad kasutama Euroopa Prokuratuurile teabe edastamiseks. Komisjon peaks kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) 2024/1620 artikliga 53.

(171)

Käesolevas määruses järgitakse hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele ning õigust ettevõtlusvabadusele.

(172)

Kooskõlas harta artikliga 21, millega keelatakse igasugune diskrimineerimine, peavad kohustatud isikud tegema riskihindamised kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames kedagi diskrimineerimata.

(173)

Käesoleva määruse rakendamise hindamise aruande koostamisel peaks komisjon pöörama igakülgselt tähelepanu hartas tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtete järgimisele.

(174)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidu finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(175)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 22. septembril 2021 (31),